Istungi stenogramm

Neljapäev, 23. oktoober 2008 - Strasbourg

4. Euroopa Ombudsmani 2007. aasta tegevuse aruanne (arutelu)

  Juhataja . – Järgmine päevakorrapunkt on petitsioonikomisjoni nimel Dushana Zdravkova koostatud raport (A6-0358/2008) Euroopa Ombudsmani 2007. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta (2008/2158(INI)).

  Dushana Zdravkova, raportöör (BG). − Aitäh, proua juhataja, ning tänan teid selle meenutuse eest! Nende paljude aastate jooksul, mil ma kohtunikuna töötasin, kandsin ma alati hoolt kohtus valitseva korra eest. Mispärast, proua juhataja ja härra Diamandouros, daamid ja härrad, on mul suur au olla ombudsmani aastaaruande raportöör. Ombusdman on Euroopa institutsioonide süsteemi kujund, kelle eesmärgiks on kaitsta Euroopa kodanike õigusi ning võidelda haldusliku omavoli vastu. Seepärast sooviksin ma Euroopa Ombudsmani, härra Diamandourost tema pühendumuse ja professionaalsuse puhul õnnitleda, kuna tema tegevus on inimeste jaoks väga tähtis. Nagu ütles Jean Monnet, loome me liitu rahvaste vahel, mitte koostööd liikmesriikide vahel.

Mul on olnud ka hea meel töötada aruande kallal, mis ühendab Euroopa Parlamendi fraktsioone, mitte ei eralda neid. Kuna Euroopa kodanikud on meid siia parlamenti valinud, et me nende huvisid kaitseksime, siis tuleb lähtuda tõekspidamisest, et tuleb teha ka kompromisse, kohandamaks osade teiste fraktsioonide esitatud muudatusettepanekuid. Need ettepanekud ning tänane arutelu on tõestuseks, et Euroopa Parlament võtab Euroopa kodanike kaitsmist väga tõsiselt. Ma sooviksin kasutada ka võimalust tänada oma kolleege Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist, sekretariaati ning kõiki, kes andsid oma panuse selle aruande täiendamisele.

Ma olen sügavalt veendunud, et Euroopa Ombudsmani institutsiooni kaudu on kodanikel parem võimalus halduslike omavoli juhtumite korral oma õigusi kasutada, sest isegi põhjalike eeskirjade korral on suurima võimaliku kaitse tagamiseks tähtis neid nõuetekohaselt kohaldada. Ma usun, et just nagu komisjoni peetakse lepingute kaitsjaks, on Euroopa Ombudsman ühenduse õigusaktide reeglipärase rakendamise meister, kuigi ta ei ole selles rollis üksinda. Euroopa Parlamendi kui ainsa demokraatiliselt valitud institutsiooni poole pöördutakse ka, et toetada kodanike õigusi, mis muudab parlamendi ja ombudsmani koostöö veelgi tähtsamaks.

See aruanne on ka sellepärast tähtis, et kalendriaasta jooksul tegeliku olukorra analüüsimine aitab meil eelkõige võtta õppust ning edaspidi õigeid otsuseid teha. Me ei tohiks unustada, et iga kaebuse ja statistilise numbri taga on inimene, kes ootab oma probleemile õiget abi ja lahendust. Selle aruande kallal töötades mõistsin, et kõige olulisemaks aspektiks on informatsioon. Kõnealune aruanne näitab, et paljud kodanikud ei tea veel, kuidas haldusliku omavoli korral kaitsta õigusi, mis Euroopa Liit neile andnud on. Selle näiteks on ombudsmani pädevusse mittekuuluvate kaebuste määr 84%. See asjaolu näitab selgelt, et ombudsman ja Euroopa institutsioonid peavad koos selles suunas jätkama ning teavitama Euroopa kodanikke, et nad saaksid oma õigusi täiel määral kasutada. Seepärast tehakse ka kõnealuses aruandes ettepanek ühise veebilehe loomise kohta, kus esitada kõikidele institutsioonidele kaebuseid, sarnaselt ombudsmani koostatud interaktiivsele juhendile, kus vajalikud andmed sisestanud kodanikud suunatakse asjakohase institutsiooni juurde, kus nad saavad oma kaebuse vahetult esitada. See aitab vähendada vastuvõetamatute kaebuste arvu.

Peale selle keskendusin ma sellele, mis garanteerib, et ELi kodanikud ja seal alaliselt elavad inimesed tunnevad oma õigusi ja oskavad neid kasutada, ning kas neile pakutav abi on hõlpsasti kättesaadav, õiglane, erapooletu ja tõhus. Ma sooviksin juhtida tähelepanu tõsiasjale, et enam kui 30% juhtumite puhul ei saa ombudsman kuidagi aidata. Minu arvates peaks ombudsman alati selgitama, miks ei saa konkreetse kaebuse puhul mingeid meetmeid kasutusele võtta, muutes selle seeläbi kodanikele kasulikumaks.

Samuti sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et riiklike, piirkondlike ja kohalike tasandite ombudsmanidel on oluline roll ning nende tegevust tuleks arendada.

Kokkuvõtteks pöördun ma teie poole palvega hääletada selle raporti poolt, kuna see toetab ombudsmani ning Euroopa Liidu institutsioonide ja organisatsioonide vahelist konstruktiivset koostööd, ning kinnitab ombudsmani kui välise kontrollmehhanismi ja Euroopa halduse pideva paranemise allika rolli.

Tänan teid!

  Nikiforos Diamandouros, ombudsman. − Proua juhataja, tänan teid selle võimaluse eest pöörduda parlamendi poole Euroopa Ombudsmani 2007. aasta tegevust käsitleva aastaaruandega. Samuti soovin ma tänada raportööri, proua Zdravkovat, ja petitsioonikomisjoni nende suurepärase ja konstruktiivse raporti eest.

Minu raport dokumenteerib arengu kaebuste menetlemises, hea haldustava edendamises ning ombudsmani rolli kohta teabe pakkumises. Vastuvõetavate kaebuste arv suurenes nii absoluutses kui ka suhtelises arvestuses, tõustes 2006. aasta 449lt (12% koguarvust) 2007. aastal 518ni (16% koguarvust). Seega täitsime me mõlemaid parlamendi pidevalt rõhutatud eesmärke: vastuvõetavate kaebuste arvu suurendamine ja vastuvõetamatute kaebuste arvu vähendamine.

Vastuvõetavate kaebuste põhilised väidetavad haldusliku omavoli liigid olid: vähene läbipaistvus, sealhulgas teabe andmisest keeldumine; ebaõiglus või võimuliialdus; menetlusvead; välditavad viivitused; diskrimineerimine; hooletus; õiguslik eksimus ning kohustuste täitmise tagamise suutmatus. Tehti kolmsada nelikümmend kaheksa uurimise lõpetamise otsust. See on 40% rohkem, võrreldes 2006. aastaga. 95 juhtumi puhul ei tuvastanud uurimine mingisugust halduslikku omavoli. Selline avastus ei ole alati negatiivne kaebuse esitaja jaoks, kes saab vähemalt asjaomaselt institutsioonilt täieliku selgituse. Isegi kui halduslikku omavoli ei tuvastata, võin ma tuvastada institutsioonide pakutava haldustava kvaliteedi parandamise võimalusi. Sellisel juhul juhin ma neile tähelepanu täpsemates märkustes.

Suure osa minu uurimiste lõpptulemuseks on positiivne resultaat, mis rahuldab nii kaebuse esitajat kui institutsiooni, mille vastu kaebus esitati. Asjaomased institutsioonid lahendasid sada kakskümmend üheksa juhtumit kaebuse esitajale rahuldaval viisil. See on kaks korda rohkem sellisel viisil lahendatud juhtumeid kui 2006. aastal, ning see näitab institutsioonide ja asutuste kasvavat soovi pidada ombudsmanile esitatud kaebusi võimaluseks tunnistada ja parandada tehtud vigu.

Kui ma tuvastan haldusliku omavoli, siis üritan ma sõbralikku lahendust saavutada. Mõnel juhul on see saavutatav, juhul kui asjaomane institutsioon või asutus pakub kaebuse esitajale kompensatsiooni. Kõik sellised pakkumised tehakse ex gratia korras ehk teisisõnu ilma õiguslikku vastutust võtmata ning õiguslikku pretsedenti loomata. Kui sõbralik lahendus ei ole võimalik, siis ma lõpetan juhtumi kriitilise märkusega. Kriitiline märkus on asjakohane ka juhul, kui haldusliku omavoli esinemist ei ole enam võimalik kõrvaldada. See kinnitab, et kaebus on õigustatud ning osutab asjaomasele institutsioonile või asutusele, mida on valesti tehtud. Sellise kriitika eesmärgiks on konstruktiivsus, et aidata tulevikus sarnast halduslikku omavoli ära hoida.

On tähtis, et institutsioonid ja asutused uuriksid kriitilisi märkusi lähemalt ning astuks viivitamata samme, millega lahendada tekkinud probleeme. Oma kriitika mõju paremaks jälgimiseks algatasin ma uurimise kõikide 2006. aastal tehtud kriitiliste märkuste ja täiendava märkusega seotud juhtumite järelkaja kohta. Selle uurimuse tulemused, mis on avaldatud minu veebilehel ning saadetud kõikidele asjaomastele asutustele, peaksid julgustama Euroopa avalikku teenistust parandama oma meetodeid ning arendama kodanikele pakutavat teeninduskultuuri.

Selliste juhtumite puhul, kus on veel võimalik haldusliku omavoli esinemist kõrvaldada, koostan ma tavaliselt asjaomasele institutsioonile või asutusele soovituse projekti. Kui see ei too rahuldavat tulemust, siis võin ma saata parlamenti eriraporti. Ma esitasin teile ühe sellise raporti, mis kritiseerib komisjoni Euroopa tööaja direktiivi kohta käiva rikkumise kaebusega mittetegelemist. Ma tervitan parlamendi toetust, mis väljendus 2008. aasta 3. septembri resolutsioonis ning põhines härra De Rossa raportil.

Ka sellel aastal sisaldab mu aastaaruanne tähtjuhtumeid. Need on juhtumid, mille puhul ma võtan arvesse, et asjaomased institutsioonid või asutused vastasid minu uurimistele eeskujulikult. Välja on toodud seitse sellist juhtumit. Neist neli käsitles komisjoni, üks nõukogu, üks Euroopa Keskpanka ja üks Euroopa Lennundusohutusametit. Ma olen jätkuvalt teinud kõikvõimalikke jõupingutusi, tagamaks, et ELi institutsioonid ja asutused võtaksid kõigis oma tegevustes vastu kodanikukeskse lähenemisviisi, otsides kõiki sõbralike lahenduste saavutamise võimalusi ning käivitades rohkem omaalgatuslikke uurimisi, et probleeme tuvastada ja häid tavasid edendada.

Mainiksin nüüd teisi ettevõetud meetodeid, pidades silmas kodanikele parima võimaliku teeninduse tagamist. Ma olen jätkuvalt teinud jõupingutusi, et parandada teabe kvaliteeti, mis käsitleb ELi õigusest tulenevaid õigusi ning mida jagatakse peamiselt Euroopa Ombudsmanide võrgustiku kaudu. See võrgustik, mille hulka kuulub ka petitsioonikomisjon, teeb koostööd menetlemises ning kogemuste ja heade tavade vahetamises. Üheks selle võrgustiku eesmärgiks on hõlbustada minu vastuvõetavate kaebuste kiiret edastamist pädevale ombudsmanile või samaväärsele asutusele. Võimaluse korral edastan ma juhtumid ise või annan kaebuse esitajale asjakohaseid nõuandeid. 2007. aastal sain ma sellisel viisil aidata 867 kaebuse esitajat.

Veel üheks tähtsaks algatuseks, mis peaks käesoleva aasta järgmises kvartalis tulemusi andma, on minu institutsiooni väljatöötatav interaktiivne juhend, et aidata kodanikel leida oma kaebustele kõige sobivamat kompenseerimisviisi. See juhend peaks võimaldama veelgi suuremal osal kaebuste esitajatel pöörduda otse kõige asjakohasema asutuse poole, et tegeleda konkreetse kaebusega. Järelikult lahendatakse minu jaoks vastuvõetamatud kaebused kiiremini ja tõhusamalt. Seega saab minu institutsioon täita paremini oma põhirolli: aidata kodanikke, kes pole rahul, kuidas ELi institutsioonid ja asutused neid kohtlevad.

Ombudsman ei saa üksinda töötada. Kõrgetasemelise halduse tagamine on ülesanne, mida tuleb täita ennetavalt koostöös ELi institutsioonide ja asutustega. Juhtumite lahendamiste ja sõbralike lahenduste kasv on julgustav ning viitab meie ja ühenduse ühistele jõupingutustele, et suurendada kodanike usaldus ajahetkel, kui seda on tõesti vaja. Samuti olen ma äärmiselt tänulik parlamendi toetuse ja abi eest nii minu institutsioonile võimaldatavate eelarveliste vahendite kui ka minu ja petitsioonikomisjoni positiivsete suhete suhtes. Teie jätkuva teotusega püüan ma edaspidi möödunud aasta saavutusi veelgi parandada.

Lõpetuseks, kuna see on parlamendi selle koosseisu ametiaja viimane kord, kui mul on au parlamendile oma aastaaruannet esitada, siis sooviksin ma avaldada sügavat lugupidamist tiheda koostöö ja heade nõuannete eest, mida ma olen parlamendilt ja selle üksikutelt liikmetelt viimase nelja ja poole aasta jooksul saanud.

(Aplaus)

  Juhataja. – Teil on täiesti õigus. Parlament on tõesti ombudsmani suhtes usaldust välja näidanud.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Proua juhataja, lubage mul voliniku ning oma kolleegi, asepresident Wallströmi nimel tänada raportööri, proua Zdravkovat tema suurepärase töö eest! Meil on hea meel petitsioonikomisjoni raporti üle, mis käsitleb Euroopa Ombudsmani 2007. aasta tegevuse aruannet.

Nagu te teate, on käesolev komisjon võtnud kindla kohustuse parandada oma haldustegevust, ning nii ka on. Seda on näha nii ombudsmani aastaaruandest kui ka petitsioonikomisjoni raportist.

2007. aastal kahekordistus nende juhtumite arv, mille puhul institutsioon või asutus lõpetas ombudsmanile esitatud kaebuse tulemusel ka reaalselt haldusliku omavoli. See väljendab institutsioonide, sealhulgas kindlasti ka komisjoni, ja asutuste valmisolekut käsitleda kaebusi vigade parandamise ja avalikkuse huvidest lähtuvalt ombudsmaniga koostöö tegemise võimalusena.

Samuti suurenes nende juhtumite arv, mille puhul halduslikku omavoli ei tuvastatud. Komisjonil on selle üle hea meel, kuna meie oleme see institutsioon, kelle kohta käib enamik nendest kaebustest.

Ma soovin ka rõhutada asjaolu, et ombudsman on esitanud rohkem sõbralikke vaidlusküsimuste äraklaarimise lahendusi, ning et võimaluse korral on komisjon olnud üldiselt koostööaldis ja hinnanud neid ettepanekuid kõrgelt. 2007. aastal esitas ombudsman parlamendile ainult ühe komisjoni kohta käiva eriraporti, ning seda ombudsman juba mainis.

Kuid ma sooviksin teile meenutada, et see eriraport käsitles tööaja direktiivi, ning veel eelmisel kuul toimus teil minu kolleegi Vladimir Špidlaga arutelu sellel teemal.

Ma esitan lõpuks kolm konkreetset punkti, mida on käsitletud nii teie raportis kui ka ombudsmani aastaaruandes. Esimene käib rikkumiste kohta. Nagu te teate, on komisjon korraldanud ümber rikkumiste suhtes otsuste tegemise eesmärgiga hõlbustada juhtumite edenemist. Seda esitleti 2007. aasta teatises „Tulemuslik Euroopa − ühenduse õiguse kohaldamine“. Me uurime juhtumeid aktiivsemalt ning korraldame kodanike jaoks tööd tõhusamalt. Käivitatud on ka ELi pilootprojekt. Probleemidele peaks nüüd saama veel kiiremini veelgi rohkem lahendusi leida.

Teine punkt käsitleb üleskutset ELi institutsioonidele ja asutustele võtta vastu ühine lähenemisviis Euroopa hea halduse tava eeskirja suhtes. Ma soovin juhtida teie tähelepanu asjaolule, et komisjonil on oma hea halduse tava eeskiri, mis võeti vastu 2000. aastal. See eeskiri on ikka veel ajakohane ja väga tõhus vahend. Ka selle rakendamine on hästi korraldatud. Ma ei soovi küll tuleviku suhtes ennatlikke otsuseid teha, kuid praegu soovime me jätta asjad nii, nagu need on.

Kolmas punkt käsitleb kommunikatsioonipoliitikat. Ideed käivitada Euroopa kodanike jaoks teavituskampaania, mis aitaks neil Euroopa Ombudsmani kohustuste ja pädevuste kohta teavet saada, tervitab komisjon kindlasti.

Igal institutsioonil, sealhulgas ka Euroopa Komisjonil, on oma veebileht, kus saab kaebusi ja petitsioone esitada. Veebileht Europa on kõikide ELi institutsioonide ühine portaal ning seal on viidad kõikidele teistele ELi institutsioonidele, sealhulgas ka ombudsmani veebilehele. Nii suunatakse kodanikud lihtsalt ja sujuvalt vastavate asutuste juurde, et oma vaidlustele ja kaebustele lahendus leida. Idee interaktiivse juhendi kohta, mis on loodud aitama kodanikel sobivaimat foorumit tuvastada, lahendamaks oma probleeme, on kindlasti väärt täpsemat uurimist.

Kõige selle juures ei tohiks me kunagi unustada, kes on kõige tähtsamad ning kelle heaks me seda kõike teeme − need on Euroopa kodanikud.

  Andreas Schwab, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Proua juhataja, härra Diamandouros, volinik, daamid ja härrad, ma sooviksin kõigepealt õnnitleda raportööri, proua Zdravkovat tema raporti puhul, mis on minu teada tema esimene. See on suurepäraseks aluseks debatile ja arutelule teie viimase aasta töötulemuste kohta, härra Diamandouros.

Käesolev raport on teataval määral järg sellele raportile, mille ma kaks aastat tagasi Euroopa Parlamendile sama teema kohta koostasin. Sellel ajal olite te alles käivitanud riiklike ombudsmanide ja petitsioonikomisjonide võrgustiku, ning käesoleva raporti põhjal tundub, et see võrgustik on saanud äärmiselt hea Euroopa kodanike vastuvõtu, kes on teie tegevuse peamiseks sihtrühmaks. Lisaks, teie teavituskampaania, mis on kaasa toonud suurema vastuvõetavate kaebuste esitamise, on edukas näide tõsiasjast, et jõupingutused, teavitamaks kodanikke nende abi saamise õiguste ja võimaluste kohta, tasuvad kindlasti ära.

Mul on ka väga hea meel asjaolu üle, et käesolev raport, sarnaselt härra Mavrommatise paar aastat tagasi koostatud raportile, rõhutab mitteametlike menetluste edu, millele te rohkem tähelepanu soovite pöörata. See edu on tingitud asjaolust, et nii saab vähendada formaalsustele kuluvat aega. Oleks tore, kui jätkate selle kodanikekeskse lähenemisviisiga.

Mõned näited teie viimase aasta tööst annavad tunnistust teie tegutsemisvõimest, aga ka teie tundlikkusest Euroopa elanikkonna suhtes, nii Euroopa tööaja direktiivi kui ka Euroopa Parlamendi sisemise struktuuri puhul. Loomulikult ei ole teil alati lihtne õigeid sõnu leida. Ombudsman peab siiski nõrgad kohad mõningase etteteatamise ja asjakohase piiranguga avalikuks tegema. Lõpuks loeb siiski see, et me teeme koostööd, et teenida Euroopa kodanikke. Teie, härra Diamandouros, olete andnud oma eelmise aasta tegevusega sellesse väga positiivse panuse.

  Proinsias De Rossa, fraktsiooni PSE nimel. – (GA) Proua juhataja, kõigepealt ma sooviksin tänada raportööri, proua Zdravkovat tema töö eest selle raporti kallal. On ilmselge, et ombudsmani büroo tegevus üha paraneb. Me oleme juba ammu kurtnud asjaolu üle, et sellele büroole esitatakse liiga palju kaebusi, mis ei ole selle tegevusega seotud. Eelmisel aastal on see arv esmakordselt vähenenud, ning ma tänan ombudsmani selle töö eest.

Ombudsmani interaktiivne juhend on leidlik lahendus, mis aitab kodanikel nende kaebuse jaoks asjakohast institutsiooni leida, ning minu arvates võiks seda veel laialdasemalt kasutada. Kui me tahame Euroopa Ühenduse kodanikele näidata, et see liit töötab nende heaks, siis tuleb meil tagada, et nad saaksid oma probleemidele vastused ja lahendused.

  Marian Harkin, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, ma soovin alustuseks tänada raportööri selle väga ülevaatliku raporti eest, ning samuti ombudsmani ja tema töötajaid nende 2007. aastal tehtud paljude positiivsete sammude eest.

Minu arvates on äärmiselt paljutõotav, et ombudsman töötab nii mitmel eri tasandil: asi ei ole lihtsalt kaebuste menetlemises, mis on tema töö peamine osa, vaid ka selles, kuidas resolutsioonideni või lahendusteni jõutakse. Kasvanud on sõbralike lahenduste ja mitteametlike menetluste arv, mille puhul on suhted institutsioonidega nii head, et üha suurem arv juhtumeid saab kiire lahenduse. See on tõeline edenemine ning seda tuleb jätkata. Kodanikesõbralikud lahendused on need, mille poole me püüelda soovime.

Mul on hea meel näha, et ombudsmani tegevuskavas on kesksel kohal ka igal tasandil parem teabevahetus. Euroopa Ombudsmanide võrgustiku avalduse vastuvõtmine ning tihedam koostöö selles valdkonnas on väga olulised, ning me ootame kannatamatult uue veebilehe avamist, mis sisaldab interaktiivset juhendit, millega abistada kodanikke.

Sellega ma olengi jõudnud oma viimase kommentaari juurde, mis käsitleb kodanikke ning viitab esitatud suulisele muudatusettepanekule, mis käib lõiget 23. See lõige on järgmine: „Teeb ettepaneku, et ombudsman võtaks kasutusele meetmed nende kaebuste arvu (kokku 1021) vähendamiseks, mille suhtes ta ei ole veel ühtegi sammu astunud“. See suuline muudatusettepanek taotleb viimase fraasi − „mille suhtes ta ei ole veel ühtegi sammu astunud” − muutmist fraasiks „mille puhul ei ole ükski tegevus võimalik“.

Ombudsmani vaatenurgast ei ole ükski tegevus võimalik, aga kodaniku vaatenurgast ei ole samme astutud − ning need on väga erinevad vaatenurgad.

Seega on mul üks küsimus: kas neile 1021 kodanikule on tehtud selgeks, et ombudsmanil ei ole võimalik samme astuda, ning on antud ka konkreetne selgitus, võimaluse korral koos edasiste nõuannetega, või pole lihtsalt ühtegi sammu astutud? Kui see esimene variant on tõsi ja kodanikele esitatakse põhjendusi, siis ma ei näe mingit probleemi ning olen tõepoolest väga rahul. Kuid kui on tõsi teine variant ja ühtegi sammu pole tõesti astutud, siis kodanikud pettuvad ja vihastavad. Seega ma paluksin selgitust selle küsimuse kohta.

  Margrete Auken, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DA) Proua juhataja, ma sooviksin tänada raportööri tema hiilgava raporti eest. See on oivaline töö, ning meil on eriti hea meel selle märkimisväärse koostöövalmiduse pärast. Ma sooviksin tänada ka ombudsmani tema suurepärase aastaaruande eest! Ombudsmani institutsioon on ELi jaoks loomulikult äärmiselt tähtis. Selle töö näitab, et EL on eurooplaste jaoks lähedasem kui arvatakse, võttes neid kuulda samamoodi nagu kriitikat. Õnneks ollakse õigel teel. Eelneva aastaga võrreldes lahendati palju rohkem kaebuste esitajaid rahuldaval moel juba asjaomaste ELi institutsioonide endi kaudu, pakkudes kaebuste esitajatele asjakohast kompensatsiooni. See näitab, et ELi süsteem hakkab mõistma vajadust teenida inimesi parimal võimalikul viisil. Kahjuks on ka institutsioone, kes ei järgi neid soovitusi. Kõik, mida ombudsman saab sellistel puhkudel teha, on viia see probleem parlamendi ette, mis on võimalus, mille puhul ei saa teda süüdistada selle väärkasutamises, kuna eelmisel aastal esitati petitsioonikomisjonile ainult üks juhtum.

Kui juhtum jõuab parlamendis meie ette, siis on meil selge kohustus öelda, et me oleme vähemalt põhimõtteliselt valmis minema Euroopa Kohtusse, siis kui asjaomane institutsioon ei järgi ombudsmani otsust. Sel viisil saame me anda selles süsteemis ombudsmanile vajaliku mõjuvõimu ja autoriteedi. Ma olen Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel esitanud paar muudatusettepanekut, mille ainsaks eesmärgiks on täpsustada haldusliku omavoli kontseptsiooni. Selliste juhtumite tuvastamine peaks olema võimalik, mille puhul ombudsman saab jälgida, et institutsioon või muu ELi asutus ei ole järginud selle suhtes kohaldatud eeskirju ja põhimõtteid. Halduslikku omavoli ei esine siiski juhtumite puhul, kus ombudsman märgib lihtsalt ära, et institutsiooni asjaajamise viisil on arenguruumi. Just seda erinevust püüavadki minu esitatud muudatusettepanekud täpsustada.

Lõpetuseks on mul samalaadne küsimus kui proua Harkini oma, mis käsitleb juhtumite tagasilükkamist. Me sooviksime teada, miks need tagasi lükatakse. Ideaalis peaks see põhjus olema väljatoodud kaebustele antud vastustes, ning ma soovingi küsida, et kas see nii ka on, kuna vastasel juhul on olukord ikka väga pettumust valmistav, nagu on ka juba mainitud.

  Marcin Libicki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, ombudsman, volinik, ma sooviksin alustuseks kiita proua Zdarvkovat tema väga hea raporti eest. See raport sedastab, et ombudsman saab oma tööga hästi hakkama. Samuti rõhutab see ombudsmani, Euroopa Parlamendi ja petitsioonikomisjoni vahelist suurepärast koostööd. Teatud mõttes tegutseb viimane ombudsmaniga suheldes Euroopa Parlamendi nimel.

Kõnealune raport võeti vastu ühehäälselt, ilma ühegi hääletamisest hoidumiseta. See viitab asjaolule, et parlament jagab proua Zdravkova arvamust ombudsmani kvaliteetse töö kohta. Ombudsman osaleb sageli petitsioonikomisjoni koosolekutel ning annab alati oma töö kohta üksikasjalikku teavet. Komisjoni koosolekutel osaleb alati ombudsmani esindaja, kes on ka täna siin kohal, ning ma sooviksin teda selle eest tänada, kuna see näitab, et me järgime teineteise tööd.

Vastuvõetavateks peetud kaebuste arv viitab teatavatele järeldustele. Üheks järelduseks on, et Euroopa Liidu ühiskond jälgib teie tööd ombudsman, ning saab seeläbi paremini aru, millised kaebused tuleks teile suunata. Kindlasti ei ole te muutnud oma põhimõtteid selle kohta, mis on vastuvõetav ning mis mitte. Te säilitate objektiivsuse ning töötate nii, et inimesed väärtustavad seda ja hakkavad sellest paremini aru saama. Petitsioonikomisjon teeb koostööd Euroopa Kohtu ning teie osakonnaga, ombudsman, et Euroopa Liitu ja selle institutsioone rahvale lähendada. Selles peitubki teie edu, ombudsman. Me soovime teid teie jõupingutuste eest väga tänada! Samuti edastame tänusõnad proua Zdravkovale tema raporti eest.

  Dimitrios Papadimoulis , fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Proua juhataja, Euroopa Ombudsmani tegevust käsitlev raport pakub meile võimalust teha kindlaks, mida kodanikud Euroopa Liidu institutsioonide tööst arvavad, ning annab meile asjalikke ideid ja näiteid selle kohta, kuidas Euroopa Liidu institutsioonid saavad oma tegevust ning kodanike teenimist parandada.

Ma sooviksin omakorda tänada Euroopa Ombudsmani härra Diamandourost tema erandlikult hea töö eest ja meie raportööri proua Zdravkovat tema väga huvitava raporti eest, ning ma kasutan võimalust rõhutada teatavaid punkte:

esiteks, asjaolu, et ombudsmanile saadetud kaebuste arv suureneb, on väga hea, kuid see läheb vastuollu komisjoni eneserahuloluga oma haldustegevuse pideva täiendamise ja suurema läbipaistvuse suhtes. Ma soovitaksin komisjonil olla ausam ja tagasihoidlikum.

Samuti on hea, et vastuvõetavate kaebuste arv ning Euroopa Ombudsmani sekkumiste tõhusus on kasvanud. Suur enamik kaebustest käsitleb siiski probleeme, mis ei kuulu otseselt tema pädevusse. Suur osa Euroopa Liidu kodanikest soovivad nii Euroopa institutsioonidelt kui ka ühenduse õigusaktide kohaldamiselt üldiselt suuremat läbipaistvust ja arukamat haldamist, kuid kahjuks ei ole see alati nii. Seepärast on Euroopa Parlament nõudnud korduvalt Euroopa Liidu institutsioonidele ja organisatsioonidele vajalike finants- ja inimressursside andmist, tagamaks, et kodanikud saavad oma kaebustele, küsimustele ja pöördumistele kohesed ja põhjalikud vastused.

Samuti on vaja teha koostööd Euroopa Ombudsmani ja liikmesriikides riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil sarnaste organisatsioonide ombudsmanide vahel. Meil tuleb anda ka mõistele „halduslik omavoli“ laiem ja ulatuslikum tõlgendus, mis sisaldaks ka juhtumeid, kus haldusasutused näitavad kodanikega seotud kohustuste täitmisel üles pealiskaudsust ja hoolimatust või läbipaistvuse puudumist. See toob kaasa ombudsmani veelgi olulisemad sekkumised, mis on kodanike huvides. Samuti on äärmiselt tähtis, et ombudsman oleks võimeline käsitlema juhtumeid, mis on seotud kõikide Euroopa Liidu institutsioonidega, sealhulgas neid, mis tegutsevad kolmanda samba raames.

Lõpetuseks sooviksin ma veel kord korrata üleskutset kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele ja organisatsioonidele võtta vastu ühine lähenemisviis Euroopa hea halduse tava eeskirja suhtes. Ainult Euroopa Ombudsmanist tunnustavalt rääkimisest ei piisa…

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Proua juhataja, ombudsmani institutsioon on koos Volvo ja IKEAga Rootsi tuntuim panus globaalsesse ühiskonda. See on väga tähtis üldine institutsionaalne uuendus demokraatia jaoks ning eriti ELi institutsioonide jaoks. Miks? Sellepärast, et ombudsmani ülesandeks on tagada, et inimesed saaksid nõuda oma õigusi poliitilistes ja bürokraatlikes struktuurides, mis muutuvad üha keerulisemateks ning seega ka läbipaistmatumateks. Mitte kusagil mujal demokraatlikus maailmas ei ole keerukus ja läbipaistmatus nii domineerivad kui ELi kehtestatud keerulises võimusüsteemis, mis pidevalt laieneb.

Harva olen ma mõne Euroopa Parlamendis esitatud raporti suhtes entusiastlik. Kui see ka juhtub, siis vaid raportite puhul, mis on seotud siseturu või mõne keskkonnaprobleemiga. Minu reegli üheks erandiks on ka proua Zdravkova raport, mille puhul me näeme pilti ombudsmanist, kes teeb üsna tõhusat tööd selle nimel, et kindlustada üksikisikuid avarduva keerulise ülemvõimu suhtes. Ma pean silmas elanikkonnale teabe pakkumist korralikult uuendatud veebilehe, infolehtede, riiklike ja piirkondlike ombudsmanide võrgustike, konverentside ning eriti koosolekute ja teiste süsteemi eurokraatidega kohtumiste kaudu, mis on kavandatud eesmärgiga panna eurokraate mõistma, et nemad on eurooplaste jaoks, mitte eurooplased pole nende jaoks.

Samal ajal on kahetsusväärne, et Euroopa võimueliit järgib Euroopa projekti, mis seostub enamiku inimeste jaoks mõistetamatu ja keerulise bürokraatiaga. Oodates lihtrahva reaktsiooni sellisele arengule, tuleks meil tugevdada Euroopa Parlamendis ombudsmani institutsiooni. Seepärast tuleks meil hääletada proua Zdravkova raporti poolt, ning eriti tervitada nõuet, mis käsitleb ombudsmanile tema juurdluste käigus ELi dokumentidele täieliku juurdepääsu tagamist.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Proua juhataja, ombudsmani töö on kahtlemata põhjapanevalt asjakohane. Kuid teil on siiski ka nõrgem külg, milleks on Euroopa Parlamendi haldustegevus. Näiteks 2007. aasta aprillis andis üks siinne peasekretär härra Eduardo Bugalho ametnikule, Martin Ehrenhauserile ühe ametikoha suhtes kindla lubaduse. Siis sekkus asjasse suhteliselt uus peasekretär Harald Rømer ning järsku seda ametikohta enam ei eksisteerinud ja asju lükati pidevalt edasi. Ka minule on see mõju avaldanud.

Ma olen tõenäoliselt ainus selle parlamendi liige, kelle käsutuses ei ole mitte ühtegi parlamendi töötajat. Selle teemaga tegelemise asemel olete te silmad kinni pigistanud. Ometigi just teie ise räägite Euroopa Liidu institutsioonide usaldusest. Minu poolt hääletas 14% kõikidest Austria kodanikest, kuid ma ei saa teha tööd sama moodi nagu peaaegu kõik minu kaasliikmed. Seega ei tohiks teid üllatada, et kriitika tase tõuseb, ning et eriti Austrias võtab kriitika praeguse ELi, mitte Euroopa, suhtes epideemilisi mõõtmeid.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Proua juhataja, möödaniku puudutamise asemel õnnitlen ma raportööri suurepärase raporti ning ombudsmani tema tänase ettekande ja meiega koostöö eest, aga ka komisjoni avalduse eest. Kas ma võiksin eelkõige järjepidevuse mõttes küsida, kuidas komisjon kodanikega tegeleb? Ma kardan, et mõnel juhul, mil mõni üksikisik esitab komisjonile juhtumi, siis võtab liikmesriigi sekkumine selle üksikisiku vajadused ja õigused üle, peaaegu nagu kui kohtuasjal hageja ohvrit ignoreerib. Ma toon teile ühe näite.

Minu volitaja esitas kaebuse maapiirkondades Iirimaa planeerimisseaduste kohaldamise kohta. Komisjoni tegevus selle juhtumi käsitlemisel oli eeskujulik seoses kohtumisel kodaniku kohtlemise ja tema kaasamisega. Kuid kui juhtum edenes, liikudes kahjuks siiski tagasisuunas, siis minu arvates liikmesriigi kasuks ja kodaniku täielikuks pettumuseks. Ma tunnen seda inimest, ning algselt oli ta väga rahul, kuid nüüd on väga pettunud. Teisisõnu, kodanik, kes esitab informatsiooni, andes tõuke, et tegutseda, ununeb selle kestva protsessi käigus.

Minu arvates, siis kui teie, volinik küsisite: „Kes on kõige tähtsam?“ siis te ütlesite, et ELi kodanikud. Mina pole selles nii kindel.

  Alexandra Dobolyi (PSE). – Proua juhataja, ma olen äärmiselt rahul ombudsmani tööga, mis kajastub tema aastaaruandes ja kõnes. Euroopa Ombudsmanil on väga oluline roll liidu demokraatlikus struktuuris ja tegevuses.

Kõige suurem osa ombudsmani uurimistest käsitleb läbipaistvuse puudumist ja teabe andmisest keeldumist. See on tegevuste valdkond, mida me peame parandama, juhul kui soovime kodanike silmis usaldusväärsust suurendada. On tähtis, et me toetaksime ombudsmani ja petitsioonikomisjoni tööd. Nad mõlemad tegelevad kodanike esitatud ja ELi küsimusi käsitlevate kaebuste ja petitsioonidega, aidates meil välja selgitada, mis Euroopa tasandil ei toimi, ning rakendada vastavaid meetmeid.

Ombudsmanile ja petitsioonikomisjonile esitatavad juhtumid muutuvad üha keerulisemaks, ning nõuavad seepärast institutsioonidelt suuremate ressursside investeerimist, et kodanike muredega reeglipäraselt tegeleda. Nende muredega reeglipärane tegelemine aitab kaasa liidu kui terviku usaldusväärsuse paranemisele ning sellesse uskumisele.

  Metin Kazak (ALDE). – (BG) Daamid ja härrad, Euroopa Ombudsmani 2007. aasta tegevust käsitlev raport näitab seda, kui kasulik on tema tegevus kodanike õiguste eest võitlejana, juhul kui neid õigusi on rikutud või on oht, et Euroopa institutsioonid seda teevad. Mul on väga hea meel tõsiasja üle, et vastuvõetavate kaebuste arv on suurenenud, mis tõestab, et Euroopa kodanikud saavad ombudsmani reaalsetest volitustest üha teadlikumaks. Minu arvates peaks see institutsioon saama kõik vajalikud finants- ja inimressursid, mis võimaldaksid sellel oma ülesandeid tõhusalt ja täies mahus täita. Põhiõiguste harta ja Euroopa hea halduse tava eeskiri on praegu, ning peavad ka edaspidi olema, Euroopa institutsioonide kui selliste hea haldamise põhimõtete, nagu läbipaistvuse, aruandekohustuse, seaduslikkuse ja õigluse avaliku kaitsja tegevuse, eeskujuks ja aluseks.

Selle suhtes tuleb ombudsmanil korraldada kodanike hulgas rohkem teavituskampaaniaid, et suurendada teadlikkust nende õiguste ning ombudsmani volituste kohta nende eest seista, ning tõhustada koostööd riiklike ombudsmanidega, et vahetada parimaid tavasid. Internetipõhise juhendi kasutuselevõtmine on kasulik algatus, aga kaebuste kohta avaliku sidusregistri asutamine suurendaks läbipaistvust ning aitaks tõsta kodanike usaldust.

  Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Proua juhataja, tundub, et teatavad Euroopa Liidu kodanikud kohtlevad Euroopa Ombudsmani kui jumalat, nõudes temalt selliste küsimuste lahendamist ja probleemidega tegelemist, mis ei kuulu ilmselgelt tema pädevusse. Seda rõhutab tõsiasi, et menetluslikel põhjustel saab ombudsman käsitleda ainult ühte kuuest esitatud kaebusest. Tuleb tunnistada, et ombudsmani tegevuse ja pädevuse ning võimupiiride ulatuse suhtes esineb täielik teadmatus. Liikmesriikide kodanikele ei saa seda olukorda ette heita. Süü lasub hoopis liidu institutsioonidel, kellel pole õnnestunud teavitada liikmesriikides avalikku arvamust ombudsmani pädevusulatuse kohta. Kui selles suhtes midagi ette ei võeta, siis jätkavad liikmesriikide kodanikud ombudsmanile kirjutamist ja seejärel imestamist, et ta ei saa sekkuda. Nagu raportis mainitud, valmistab muret ka tõsiasi, et enam kui tuhat ombudsmanile saadetud kaebust jäi menetlusse võtmata ja käsitlemata.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Proua juhataja, petitsioonikomisjoni raport on oma põhiolemuselt Euroopa Ombudsmani töö suhtes väga konstruktiivne ja positiivne, ning ma toetan suurel määral seda arvamust. Ma kasutaksin siiski mulle antud võimalust, et juhtida ombudsmani tähelepanu süstemaatilisele viisile, kuidas Euroopa Parlament ise, ja tegelikult komisjon veel enamgi, eiravad ja rikuvad mitmeid väga arusaadavaid õiguslikke eeskirju ning paljudel juhtudel lubavad endale varjatut ja seega järele mõeldes ebademokraatlikku otsustamist.

Täpsemalt, Euroopa Ombudsman peaks minu arvates ja palve kohaselt oma järgmise aasta raportis keskenduma sellele, kuidas kõik Euroopa Liidu institutsioonid ignoreerivad tahtlikult ja korduvalt oma dokumentides ja otsustes Iirimaa demokraatliku referendumi tulemusel toimunud Lissaboni lepingu annulleerimist. Ma loodan, et ombudsman on valmis selle ülesande enda peale võtma…

  Manolis Mavrommatis (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, volinik, ombudsman on iseseisev institutsioon ja Euroopa Liidu haldustegevust kontrolliv mehhanism. Tõsiasi, et 2006. aastaga võrreldes kasvas 2007. aastal ombudsmanile esitatud vastuvõetavate kaebuste arv, samas kui vastuvõetamatute kaebuste arv kahanes, tõestab, et Euroopa kodanikud on hakanud mõistma selle institutsiooni pädevusulatust.

Lisaks sellele tervitan ma omakorda härra Diamandourose oma ametiaja jooksul tehtud jõupingutusi selle nimel, et parandada kodanikele pakutava teabe taset seoses ühenduse õigusaktides neile antud õigustega. Ka proua Zdravkova on ära teeninud südamlikud õnnitlused ühehäälsete otsuste saavutamise ja koostöö eest oma esimeses meie komisjoni nimel koostatud raportis. Euroopa Ombudsmanide võrgustikul, kuhu kuulub ka Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon, on 31 riigis umbes 90 bürood. Järelikult on ka sellel tasandil nii võrgustiku kui Euroopa Ombudsmani vaheline koostöö tähtis, et saavutada eesmärk, milleks on võimalikult kiire kaebuste edastamine pädevale ombudsmanile või ametile.

Lõpetuseks, Euroopa Parlament ja petitsioonikomisjon peaksid aitama ombudsmanil tema kaksikeesmärki saavutada, milleks on institutsioonide nõuetekohase juhtimise edendamine ja kodanikega suhtluse parandamine. Tänan teid!

  Michael Cashman (PSE). – Proua juhataja, ma sooviksin ombudsmanile öelda, et see on olnud tõeliselt huvitav arutelu, olles Hans-Peter Martini kritiseeritav, samas kui teised mind kui jumalat ülistavad. See näitab, et tema tegevus on arvatavasti peaaegu täiel määral õnnestunud.

Ombudsman, parlament ei sea teid just alati kõige mugavamasse olukorda, siis kui pöördub teie poole palvega otsustada meie vastu võetud otsuste ja selle parlamendi tegevuse üle. Ma näen, et olen Hans-Peter Martinit ärritanud − kas pole tore! Kuid lubage mul teile öelda, ombudsman, et te töötate alati konstruktiivselt täielikult oma pädevuse piires. Teie töökoorma suurenemise tõenäoliseks põhjuseks on teie töö ja büroo väga tõhus propageerimine, ning ma õnnitlen teid selle puhul!

Mul ei jää muud üle, kui öelda, et see on suurepärane raport! Ma ootan väga ka teiste kolleegide panust, kuid naudin teiega koostöö tegemist mitte üksnes dokumentidele juurdepääsu võimaldamise suhtes, vaid ka petitsioonikomisjoni aseesimehena.

(Aplaus)

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Proua juhataja, ma tänan ombudsmani ja kogu tema bürood nende kasuliku töö eest suurepärase halduse ja läbipaistvuse pakkumisel!

Meie kodanike jaoks on väga tähtis, et nad saavad vajadusel vääriti käitumise kohta kaebuse esitada ning olla kindlad, et seda menetletakse nõuetekohaselt ja rahuldaval moel. Samuti soovin ma tänada ombudsmani selle eest, et ta on näidanud üles tugevust võidelda Euroopa Liidu halduse suurema läbipaistvuse eest, kuigi tundub, et peaaegu asjatult. Me teame, et selle probleemi suhtes on veel tõesti palju ära teha. Edenemine on olnud aeglane, kuid olgem rõõmsad iga väikse sammu üle ning jätkakem üritamist saavutada võimatut…

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Simon Busuttil (PPE-DE). – (MT) Tänan, proua juhataja! Ka mina soovin tänada raportööri, proua Zdravkovat, ning ombudsmani tema raske töö eest. Ma arvan, et ei ole raske mõista, mis meid selle arutelu puhul ühendab. Selleks on: oma kodanike kaitsmine, tõsiasi, et me kõik võime nõustuda, et me peame oma kodanike õigusi kaitsma; et meie oleme nende kaitseks, ning kui nad peavad tegelema ebaausate asutuste ja ebaõiglase bürokraatiaga, siis nad ei tohiks tunda end mahajäetuna. Vastupidi, nad peaksid olema kindlad, et meie oleme neile toeks. Seepärast, kuna need on meid ühendavad ühised tegurid, siis liikugem ka edasi ühiselt töötades. Sellisel ajal, kui meie kodanikud tunnevad end Euroopa Liidust üpris eraldatuna, on äärmiselt oluline, et ombudsman, komisjon ja petitsioonikomisjon töötaksid selle nimel, et suurendada vähehaaval tarbija usaldust Euroopa Liidu vastu. Jätkakem oma koostööd, tõestamaks, et me oleme tõesti seda usaldust väärt.

  Maria Matsouka (PSE). – (EL) Proua juhataja, ombudsman, ma panin tähele raportööri fraasi, millega ta väljendas toetust ombudsmani kui Euroopa halduse pideva paranemise allika rolli suhtes.

Mida rohkem kodanikke on teadlikud ombudsmani institutsioonist, seda parem on Euroopa; see on Euroopa, mis ei karda oma nõrkustega tegeleda ja neid parandada. Sellepärast on eriti tähtis, et kõik institutsioonid ja organisatsioonid kohaldaksid hea halduse tava eeskirja. Mistõttu on ka haldusliku omavoli mõiste lai tõlgendus eriti kasulik. Rääkides kodanikuaktiivsusest, ei saa me, samal ajal kui kodanikud esitavad Euroopa Liidu institutsioonide vastu kaebusi oma õiguste nõudmiseks, jätta nende muredele vastamata, või mis veel hullem, olla võimetud Euroopa Liidu põhiväärtuste kaitsmisel.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Proua juhataja, vaatamata 2007. aastal ombudsmanile esitatud vastuvõetavate kaebuste arvu üldisele suurenemisele, menetles ta 17% rohkem kaebusi kui eelneval aastal. Selles suhtes tuleks rõhutada, et vastuvõetamatute kaebuste arv on võrreldes 2006. aastaga drastiliselt vähenenud, mis viitab asjaolule, et kaebuste esitajad on ombudsmani pädevuste suhtes teadlikumad.

Kõnealusest raportist selgub, et ombudsman täitis eelmisel aastal oma kohustusi aktiivselt ja tasakaalukalt. See oli tõesti nii tema petitsioonide läbivaatamise, Euroopa Liidu organitega ja institutsioonidega konstruktiivsete suhete säilitamise ning tema jõupingutuste puhul julgustada kodanikke oma õigusi kasutama. Sellest hoolimata on veel palju tööd teha, tagamaks, et kodanikud saaksid oma küsimustele, kaebustele ja petitsioonidele kiired ja täpsed vastused. Eelkõige tuleb tegeleda kaebuste põhjustega. See tähendab olulist paranemist otsustamisel läbipaistvuse suurendamise ning Euroopa Liidu haldustegevuse suhtes. Need on valdkonnad, mille kohta tuleb enamik kodanike esitatud kaebustest.

  Inés Ayala Sender (PSE). – (ES) Proua juhataja, ka mina soovin õnnitleda proua Zdravkovat tema suurepärase raporti puhul! Ma õnnitleksin ka kõiki meid, sealhulgas loomulikult ombudsmani härra Diamandourost, tema töös saavutatud edenemise ja edusammude puhul!

Tähtjuhtumite hulgas sooviksin ma rõhutada ka neid, mis on seotud Euroopa transpordiga, täpsemalt reisijate õiguste kohta käiva teabe parandamisega ning Euroopa Lennundusohutusameti vaidlustatud otsuse asendamisega.

Omaalgatuslikud uurimised on minu arvates väga positiivsed kuna need keskenduvad nii komisjoni teostatavatele maksetele kui ka puuetega inimeste mittediskrimineerimisele.

Me sooviks, et just see kogum oskusteabest, tähtjuhtumitest ja hea haldamise tavadest sisalduks parlamendilt toetuse saanud kampaanias.

Lõpetuseks pean ma eraldi välja tooma Euroopa Ombudsmanide võrgustiku kuuenda seminari, kus osalesid esmakordselt ka piirkondade ombudsmanid. Ma pean ära mainima ka Euroopa Ombudsmanide võrgustiku suurepärase avalduse, mida oleks nii ombudsmanil, härra Diamandourosel kui ka meil endil mõistlik rakendada.

  Dumitru Oprea (PPE-DE). – (RO) Euroopa Ombudsmani institutsioon on midagi erilist, pisut uudne nende riikide kodanike jaoks, kes on Euroopa Liitu vastu võetud kahe viimase laienemisega. Seda tuleb siiski veelgi aktiivsemalt propageerida, näidates selgelt ära, mida Euroopa Ombudsman saab ära teha ja mida mitte. Meie arvates peaks ka omaalgatuslike uurimiste arv mõnevõrra suurem olema. Kui teie organisatsioonil ei ole piisavalt oma töötajaid, siis me soovitame appi kutsuda vabatahtlikke, et propageerida Euroopa Ombudsmani institutsiooni, eriti just kahe viimase laienemisega liitunud riikide vabatahtlikke, sealhulgas ka Euroopa Parlamendi liikmeid.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, Euroopa Liidu ja Euroopa kodanike vaheline lõhe ei tohiks olla nii suur nagu see praegu on. Me peame tagama selle lõhe vähenemise!

Selles suhtes on ombudsmanil väga tähtis roll, eriti nendes piirkondades ja nendel aegadel, kui ta teeb head tööd. Kõige tähtsam on, et me saame loota ombudsmani pühendumusele ja reaalsustajule. Me ei tohi püstitada ülemääraseid ootusi, mida mitte keegi täita ei suuda.

Teisest küljest tuleb ka tagada, et Euroopa asutuste haldustegevuses esinevate väärtarvitustega ka reaalselt tegeletakse, ning võimaluse korral otsitakse mõistlikke lahendusi, mis rahuldaksid kodanikke ning tagaksid nende turvalisuse.

Praeguseni on ombudsman näidanud, et ta võtab oma ülesannet tõsiselt ning saab sellega hästi hakkama. Meil jääb üle vaid loota, et nii jääb ka edaspidi, ning tänada teda ja raportööri selle raporti eest.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Ma sooviksin õnnitleda raportööri ning rõhutada Euroopa Ombudsmani tähtsust. Eriti sooviksin ma ära mainida positiivseid tagajärgi tema soovitustele, mis käsitlesid uute liikmesriikide keelte kasutamist EPSO korraldatud värbamise ja valiku protsessis. Samuti sooviksin ma rõhutada, kui tähtsad on siseturu jaoks ombudsmani soovitused, mis nõudsid komisjonilt edaspidi põhjendamatute piirangute vältimist ametlike keelte suhtes, mida saab kasutada, et esitada pakkumistele ettepanekuid.

Pidades meeles isikuandmete kaitsmise tähtsust, sooviksin ma tervitada Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa Ombudsmani vahelist koostööd. Ma mainiksin siinkohal lihtsalt ühenduse määrusi reisijate registri kui rahvusvaheliste lendude osana. Sellist laadi koostöö muutub tulevikus veelgi tähtsamaks. Mul on hea meel ka SOLVITi juhtumi lahendamise üle, kus Bulgaaria arstile on antud vastavussertifikaat, mis võimaldab tal praktiseerida oma elukutset Prantsusmaal ja…

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Alessandro Battilocchio (PSE). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, minu kiitused raportöörile! Petitsioonikomisjoni liikmena, tuginedes nii raportis olevale teabele kui ka minu enda isiklikele kogemustele, sooviksin ma väljendada nii oma tänu kui ka esitada taotluse. Minu tänusõnad on ilmselge edenemise pärast, võrreldes eelnenud aastaga: vastuvõetavate kaebuste arv tõusis 449lt 518ni, koguarvu puhul siis 12%lt 15%ni, ning suurenes ka läbiviidud uurimiste arv. Seepärast ma usun, et me oleme õigel teel.

Minu nõudeks on, et meil tuleb siiski suurendada oma jõupingutusi teabevahetuse suhtes. Uurigem koos tõhusaid strateegiaid, alustades oma koolidest, et tagada kodanikele kvaliteetne teave Euroopa Ombudsmani isiku, rolli ja volituste kohta. Käesoleval aastal algatatakse mitmeid selliseid paljutõotavaid projekte, mida tuleb rakendada ja toetada. Siis näeme me kahtlemata juba praeguste muljetavaldavate arvude täiendavat paranemist.

  Nikiforos Diamandouros, ombudsman. − Proua juhataja, me oleme suure surve all, kuna teil tuleb umbes kuue või seitsme minuti pärast hääletada, seega vabandan ma kõikide kõnelejate ees. Ma sooviksin tänada kõiki parlamendiliikmeid, kes on olnud väga lahked andma mu raportile kiitvaid kommentaare, ning kui tohib, siis ma üritan käsitleda ainult väga konkreetseid juhtumeid.

Lubage mul väga lühidalt tänada proua Jäätteenmäkit ja härra Schwabi nende erilise toetuse ning üleskutse eest suurendada ombudsmani läbipaistvuse suurendamise jõupingutusi. See on teema, millele ma jään pühendunuks, ning ma luban oma jõupingutusi veel kord kahekordistada, et saavutada selle asutuse toel oma eesmärk. Selleks vajan ma teie toetust, mida ma ka teilt palun.

Härra Martin, mul oleks väga hea meel teiega isiklikult kohtuda, et mul oleks võimalik sellest juhtumist täpsemalt kuulda ning sellele vastata. Ma sooviksin tänada härra Cashmani ja härra Busuttili nende kommentaaride ja julgustuse eest. Samuti sooviksin ma tänada parlamendiliikmeid, kes on oma kõnes väljendanud kiitust ombudsmani tegevuse suhtes seoses kodanike tegevuste ja õiguste tugevdamisega uutes liikmesriikides, kellel on tõesti vaja ombudsmani ja liidu tavadega tuttavamaks saada.

Lubagem mul nüüd otse vastata proua Harkini, proua Aukeni ja härra Czarnecki küsimustele menetlusest välja jäänud juhtumite kohta. Selleks, et vältida igasuguseid arusaamatusi, teen ma täiesti selgeks, et absoluutselt igat esitatud juhtumit on tegelikult käsitletud. Ei ole olnud ühtegi juhtumit, mille kohta on jäänud vastus saamata. Mitte kunagi ei ole olnud ühtegi juhtumit, mille kohta me pole kaebuse esitajale vastanud. Me kirjutasime kaebuse esitajale ning selgitasime, miks Euroopa Ombudsman ei saa selle konkreetse juhtumiga tegeleda. Need 1021 juhtumit, mille puhul ei olnud ükski tegevus võimalik, on juhtumid, mille puhul meil ei olnud võimalik kaebuse esitajat põhjaliku uurimise avamisega aidata, edastades juhtumi pädevale asutusele või pakkudes kasulikke nõuandeid. Peale selle saabumist tegin ma kontrolli ning mul on mõned raportid. Kõikidest juhtumitest ühe kolmandiku puhul oli kaebuse esitaja juba ise võtnud ühendust konkreetse kaebuse menetlemiseks pädeva asutusega, nagu vastava riigi ombudsman või Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon. 20% saadud juhtumitest oli juba kohus menetlenud ja mina ei saanud nendega enam tegeleda. 17% juhtumite puhul ei olnud nende menetlemiseks olemas pädevat asutust. 13% puhul oleks olnud kohaseks nõuandeks võtta advokaadiga ühendust, kuid kaebuse esitajad olidki juba seda teinud.

Seega olen ma üritanud kõikide juhtumitega tegeleda. Ma kinnitan teile, et mitte kunagi ei ole olnud ühtegi juhtumit, mille puhul ei ole ombudsman kirjalikult vastanud, selgitanud ja teavet pakkunud. Ma loodan, et see vastab teie esitatud küsimustele.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Proua juhataja, ma sooviksin vaid veel kord väljendada oma toetust proua Zdravkova raportile ning tänada ombudsmani koostöö eest. Nende mainitud konkreetsete juhtumite suhtes pakume täiendavat teavet. On tõsi, et kaebust käsitledes ei ole kaebuse esitajad just alati välja pakutud lahendusega täiesti rahul. Kuid komisjon üritab siiski alati iga juhtumiga väga konstruktiivses vaimus tegeleda, ning nii saab see ka edaspidi olema.

  Dushana Zdravkova, raportöör. − (BG) Ma kasutaksin võimalust tänada kõiki kõnelejaid veel kord nende lahkete sõnade eest minu raporti ning minu ja härra Diamandourose töö kohta. See on olnud kasulik ja eelkõige positiivne arutelu, ning ma olen kindel, et see innustab härra Diamandourost tegema veelgi suuremaid jõupingutusi, et tihendada institutsioonidega koostööd ja eelkõige edendada Euroopa kodanikega paremat kommunikatsiooni. Ma näen, et saalis on mitmeid külalisi, ning loodan, et see arutelu on olnud nende jaoks kasulik ja eelkõige huvitav.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Proua juhataja, ma sooviksin alustuseks tänada ombudsmani mulle antud võimaluse eest sõna võtta. Ma kasutan selle hea meelega ära.

Ma palusin tõepoolest sõna kuna härra Cashman on esitanud ründavaid ja solvavaid märkusi, mida ma sooviksin otsekohe tagasi lükata. Need näitavad lihtsalt kui närviliseks inimesed muutuvad siis, kui kõne all on läbipaistvuse suurendamine.

Teie, härra Diamandouros olete siiski suurema läbipaistvuse poolt. Ning mul jääb üle vaid julgustada teid oma tõekspidamistele kindlaks jääma seoses lähetuskulude ja teiste sarnaste küsimustega, mille puhul suurem osa parlamendist teile vastu seisab. Ma usun, et te olete õigel teel, härra Diamandouros!

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna kell 11.00.

(Istung katkestati kell 11.05 ja jätkus kell 11.10.)

ISTUNGI JUHATAJA: Hans-Gert PÖTTERING
president