Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue resolutsiooni ettepaneku üle, mis käsitlevad Kongo Demokraatlikku Vabariiki: kokkupõrkeid idapiiril(1).
Renate Weber, autor. − Härra juhataja, Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV) aset leidev konflikt on kogu Kongo ühiskonna jaoks traumeeriv.
Muude jõleduste hulgas on vägistamist mitmete aastate jooksul sõjarelvana kasutatud, ning kümned tuhanded naised ja tüdrukud kannatavad. Ainult meie empaatiast siin ei piisa. Ilma igasuguse kahtluseta leiab seal aset jätkuv genotsiid Kongo naiste vastu ja meie ei tohi enam selle kohutava olukorra suhtes silma kinni pigistada. See on sõnadega kirjeldamatu, milliseid õudusi need naised peavad kannatama. Need idaprovintsides toimuvad mässuliste kokkupõrked tekitavad üha rohkem vägivalda, sealhulgas ka seksuaalset vägivalda.
Kui paljud naised ja tüdrukud peavad surema, saama grupiviisiliselt vägistatud, veristatud, orjastatud, HIViga nakatatud, kogukondade poolt hüljatud, kuni me otsustame rahvusvahelisel tasandil sellesse teemasse tõsiselt ja pikaajalisel eesmärgil sekkuda? Tüdrukute ja naiste vastu suunatud seksuaalse vägivalla suhtes ei tohiks olla mitte mingisugust tolerantsi. Nende tegude kordasaatjate karistamatus peab lõppema ning KDV idaprovintsides tuleb taastada õigusriigi põhimõtted.
Me kõik peame tunnistama, et kõnealune olukord nõuab mitmekülgset lähenemist. Kongo Demokraatliku Vabariigi idaprovintsides tuleb rahu saavutada, õigusriigi põhimõtted kehtestada ja ühiskond vaesuse lõksust päästa. See viitab asjaolule, et ka Kongo loodusvarade kasutamisel peab järgima õigusriigi põhimõtteid.
Giovanna Corda, autor. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, esmalt võtke palun vastu minu kolleegi härra Hutchinsoni vabandused, kuna ta ise ei saa täna meiega siin viibida.
5 400 000 inimest – see on Kongo Demokraatliku Vabariigi konflikti ohvrite arv 1998. aastast alates. Iga päev sureb 1 500 inimest. Nendeks inimesteks on naised, kes ei toibu neile tekitatud vigastustest; nendeks on mässajad või Kongo regulaarväe sõdurid; nendeks on ka vanematelt ära kahmatud lapssõdurid; nendeks on väiksed tüdrukud, kelle lühike elu siin ilmas on osutunud õudusunenäoks.
Minu sõnade vägivaldsus on tühine, võrreldes vägivallaga, mis on Kongo Demokraatlikus Vabariigis liiga kaua juba aset leidnud, vägivald, mis on paari viimase nädalaga suurenenud ja levinud, ja seda kõike keset rahvusvahelise üldsuse täielikku ükskõiksust. Meie kogutud raportid on hävitavad: hävitavad kohapealsete erinevate mässulist rühmituste sõdurite jaoks; hävitavad ka valitsusjõudude jaoks, kes kujutavad endast rahvastiku kaitsmise asemel neile hoopis ohtu; hävitav isegi ÜRO jaoks, kes on tsiviilisikute kaitse tagamisel võimetu.
Sellest järeldub, et meil arutluse all olev resolutsioon on ette nähtud, et alarmeerida rahvusvahelist avalikku arvamust kehtivast olukorrast, ning esitab mitu väga praktilist nõuet, nagu käesolevale konfliktile kiire ja kestva lahenduse tagamine.
Nende nõuete seas paneb Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon erilist rõhku mitmele punktile: esiteks, ÜRO missiooni tugevdamisele koostöös Euroopa personaliga, kes on võimeline elanikkonnaga suhtlema; teiseks kutsume me Kongo kõrgemaid poliitilisi ja sõjaväelisi asutusi üles andma endast parim, tagamaks, et Kongo sõjaväe sõdurid oma julmused lõplikult lõpetaksid.
Raül Romeva i Rueda, autor. – (ES) Härra juhataja, ma sooviksin rõhutada mõnda juba mainitud aspekti seoses olukorraga Kongo Demokraatlikus Vabariigis.
Esimene on ilmselge. Kõnealusel konfliktil on mitmeid põhjuseid. Me räägime ressurssidele juurdepääsu probleemist. Samuti räägime me karistamatuse tundest, millega neid ressursse kasutatakse, millega teatavad inimesed mööda piirkonda uitavad ja ilma et kohalikud asutused või rahvusvahelised jõud neid karistaks, julmusi korda saadavad, ning kolmandaks karistamatuse tundest, mis on pidevalt piirkonda saabuvate rahvusvaheliste relvade olemasolu tagajärjeks.
Minu arvates on need elemendid ning nendevaheline seos põhilised kuna esmalt rõhutavad need vajadust vaadata põhjalikult üle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kohalolek selles piirkonnas.
Teiseks tuleb meil väga põhjalikult uurida naiste vastu kasutatud vägivalla, eriti seksuaalse vägivalla, küsimust. Seda küsimust oleme me ka varem siin parlamendis arutanud. Me peaksime kasutama seda võimalust, et uuesti nii Ühinenud Rahvaste Organisatsioonilt kui ka Euroopa Liidult nõuda tungivalt naiste vägistamise ning eriti nende piinamise ja seksuaalse relvana ära kasutamise käsitlemist sõjakuritegudena. Me oleme seda juba pikka aega asjakohastelt institutsioonidelt nõudnud.
Siin on ka kolmas aspekt, mida tuleks minu arvates rõhutada: kogu see probleem on alguse saanud maailma ühe suurima rikkuse allika, nimelt teemantide pärast. Vaatlusmehhanismi nagu Kimberley protsessi järjepidev ja täpne kohaldamine on selle põhiküsimuse puhul täiesti põhjapanevaks.
Lubage mul palun teile meenutada, et järgmisel nädalal algab Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis arutelu relvaeksporti käsitleva rahvusvahelise lepingu vastuvõtmise üle. Ma usun, et see on suurepärane võimalus, rõhutamaks, et see on sellistes kontekstides nagu Kongo Demokraatliku Rahvavabariik, täiesti elulise tähtsusega.
Erik Meijer, autor. − (NL) Härra juhataja, Kongo elanike jaoks muutub ellujäämisviisi leidmine üha tähtsamaks, isegi kui keskvalitsuse moodustamine on jätkuvalt võimatu. Me peaksime kiirendatud korras proovima ära hoida kõiki asjaolusid, mis seavad neid vägivalla ja ärakasutamise, sunniviisilise ümberasustamise või näljahäda ohtu.
Miks on Kongos koondunud kõik Aafrikas tekkida võivad probleemid? Kongo sai alguse koloniaalsest kaevandusprojektist raskesti ligipääsetaval Aafrika sisemaal. Puudus ühiste huvide ja tulevikuväljavaadetega Kongo rahvas, oli ainult suur hulk erinevaid inimesi isoleeritud aladel.
Kui Kongo peaaegu 50 aastat tagasi iseseisvuse saavutas, muutusid tollased vaenulikud poliitikud üle kogu maailma üldtuntuks. Tshombe ja Kalonji, keda sidusid kaevandushuvid, taotlesid oma kagupiirkonna ülejäänud maailmast eraldamist koos seal leiduvate märkimisväärsete loodusvaradega. Ainus visionäär, Patrice Lumumba, kes võis tunda uhkust kogu riigile tõsimeelse tuleviku pakkumise üle, vaigistati koheselt.
Peale seda juhtis sõjaväediktaator Mobutu pikka aega seda riiki nagu eraettevõtet, mis allus täielikult tema kapriisidele. Lootus, et Mobutu surm paneb lõpuks ometi alguse Kongo arengule, on purustatud.
Järgmisel presidendil peale Mobutut, härra Kabilal, ei ole läinud korda suurt osa riigist innustada või kontrollida. Kongo praegused valikud määratavad kindlaks ebaõnnestunud valimised, mille tulemused on juba algusest peale olnud vastuolulised ja kindlasti ei aksepteeri neid üldiselt idapoolsete naaberriikide massiränne, piirkondlike kaevandushuvidega valitsejad ning mässuarmee. Ei ole veel teada, kas jagamatu Kongo puhul on ühtne lahendus veel üldse tõenäoline.
Ewa Tomaszewska, autor. − (PL) Härra juhataja, mõned Poola vaimulikud on koos teiste riikide vaimulikkonnaga praegu Kongos. Nad tegutsevad oma missioonidel eesmärgiga kaitsta tsiviilelanikkonda, peamiselt naisi ja lapsi, vägivalla eest. Ka Poola relvaväed on nendel rahutagamismissioonidel kaasa löönud. Seetõttu tunnen ma ennast Kongo dramaatilistest sündmustest isiklikult mõjutatuna.
Erilist muret on väljendatud olukorra kohta Põhja-Kivus ja rahuvalve kohta Ituri piirkonnas. Nüüdseks on jubedad massimõrvad, naiste ja tüdrukute vägistamised ning laste sõjaväkke võtmine olnud selles riigis juba aastaid igapäevasündmusteks. Me pöördume Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Rwanda valitsuste poole palvega, et nad astuksid konstruktiivsesse dialoogi, mis võimaldaks Kongol sellest humanitaarkatastroofist välja tulla.
Ma sooviksin eriti rõhutada ühte mõtet. Selle konflikti venimise tegelikuks põhjuseks on asjaolu, et Lõuna-Aafrika töölised keeldusid Hiina relvi maha laadimast. Me kutsume Suure järvistu piirkonna valitsusi üles astuma dialoogi, et peatada Kongos aset leidev vägivald. Me esitame Euroopa Komisjonile üleskutse suurendada Kongo tsiviilelanikkonna jaoks ette nähtud meditsiinilist abi. Eriti vajavad abi vägistamise tagajärjel nakatunud naised ja lapsed.
Bernd Posselt, arvamuse koostaja nimel. – (DE) Härra juhataja, Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV) on praegu samas olukorras nagu Euroopa pärast Kolmekümneaastast sõda, siis kui õigusriigi põhimõtted kokku kukkusid. Kuid Kongo kannatab siiski oluliselt rohkem. Mööda riiki hulguvad vormirõivastuses meeste salgad, kellest ühed nimetavad end ametlikuks armeeks ja teised eraarmeeks. Tegelikkuses on need kõik kurjategijate salgad, kes rüüstavad riiki ja tapavad, vägistavad ja röövivad tsiviilelanikkonda. Rahu pole Kongosse oodata enne kui piirkondlikul ja riigi tasandil vähemalt midagi õigusriigi sarnast uuesti sisse seatakse.
Sel põhjusel on meie ülesandeks Euroopa Liidus esiteks anda humanitaarabi ja teiseks tagada, et Kongos oleks vähemalt minimaalsel tasemel riiklik julgeolek. Nende eesmärkide teostamiseni on meil veel pikk tee, ning Kongos aset leidnud sekkumine, mille suhtes me peame siinkohal tõesti enesekriitilised olema, ei olnud ilmselgelt nii edukas kui me oleks ehk soovinud.
Seepärast on väga tähtis, et me alustaksime kohe kavandamist, kuidas me saame meie käsutuses olevate rahumeelsete ja vajadusel sõjaliste meetmetega, või isegi rahuvalvevägede abil, selles Aafrika südames asuvas riigis stabiilsuse taastada. Me ei ole nii kaugele veel jõudnud, kuid meil tuleb seda arutada. Vaadates Kongot, ja mul on olnud mitmeid võimalusi sellest riigist üle lennata, võime näha, et Kongo puutub kokku kõikide Aafrika aladega nii, nagu mitte ükski teine Aafrika riik.
Stabiilne Aafrika manner ei ole ilma stabiilse Kongota saavutatav, ning seepärast on meil selle probleemi suhtes väga tähtis kohustus.
Tunne Kelam, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, me oleme tõepoolest äärmiselt mures vägivalla taastekkimise pärast Kongo idaprovintsides. Seepärast nõuame me kõigilt asjaosalistelt koheselt rahuprotsessi juurde naasmist, millega nad end jaanuaris sidusid.
Ma sooviksin rõhutada kolme asja. Esiteks, Kongo valitsus peab võtma kohustuseks laialdase naiste ja tüdrukute vastu suunatud seksuaalse vägivalla lõpetamise, mida kasutatakse selles riigisiseses lahingutegevuses relvana. Teiseks, nii KDV kui Rwanda valitsustele tuleb avaldada rahvusvahelist survet, et nad alustaksid uuesti konstruktiivset dialoogi. Kolmandaks, me nõuame kõigilt ELi valitsustelt Kongo idaosas elavatele inimestele kohese eriabi andmist.
Katrin Saks, fraktsiooni PSE nimel. – (ET) Head kolleegid! Me räägime siin täna väga keerulisest piirkonnast ja mulle tundub, et me räägime seda eelkõige sellepärast, et rõhutada, kui hull on see olukord, mitte sellepärast, et meil oleks väga selge pilt, kuidas seda olukorda lahendada. Aga ma tooksin siiski välja mõned punktid. Tõsi küll, ma kordan eelkõnelejaid, ka oma head kolleegi Tunne Kelamit.
Kõige tähtsam on toetus Kongo võimudele, et leida poliitiline lahendus sellele kriisile. Vägivald sünnitab ainult uut vägivalda ja ma ei taha kuidagi öelda, et meeste elud oleksid kuidagi vähemväärtuslikud või meeste kallal võiks vägivalda tarvitada, aga tõepoolest, Kongos on eriti hull naiste ja laste olukord ja sellele tuleks erilist tähelepanu pöörata. Üleskutse rahvusvahelisele üldsusele, ÜRO Julgeolekunõukogule tõhustada abi; üleskutse nõukogule ja komisjonile anda meditsiiniabi – eelkõige siis sellele kõige suuremale riskigrupile – ja kindlasti on oluline ka liikmesriikide konkreetne abi.
Marios Matsakis, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, Kongo Demokraatliku Vabariigi idapiirkonnas on viimastel aastatel aset leidnud nii massimõrvad kui ka erinevad tohutult julmad ja sadistlikud inimsusevastased kuriteod, millesse on kaasatud peamiselt süütud tsiviilisikud, sealhulgas paljud naised ja lapsed.
Aafrika Liit, EL ja ÜRO on tõestanud oma häbiväärset võimetust anda selge panus, et kehtestada antud piirkonnas rahu. Seda peamiselt ressursside puuduliku eraldamise tõttu, mis oleksid vajalikud, et kaitsta tõhusalt kohalikku elanikkonda ja anda neile väga vajalikku eriabi, ning aidata tõeliselt kaasa valitsevatele konfliktidele poliitilise lõpplahenduse leidmisele. Loodame, et käesolev resolutsioon aitab kaasa Kongo rahuabi tugevdamisele, ning mis sama oluline, heidutab ehk üle maailma vaenulikke valitsusi, kes pakuvad Kongo sõjajalal olevatele pooltele jätkuvalt sõjavarustust, seda tegevust jätkamast.
Zdzisław Zbigniew Podkański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, 2008. aasta 28. jaanuaril Gomas saavutatud rahukokkulepe ei lahendanud probleeme ega toonud Kongo Demokraatliku Vabariigi idapiirkondadesse rahu. Naiste ja isegi väikeste tüdrukute vägistamine jätkus, nagu ka rüüstamine ning tsiviilisikute ja laste sunniviisiline sõjaväkke võtmine. Kõik konflikti pooled saatsid korda jubedusi. Siinkohal tuleb mainida mässuliste rühmitusi, Rwanda demokraatlike vabastusjõudude võitlejaid ja Kongo sõjaväge. Kokkupõrked algasid uuesti, tõestades, et enam kui neli aastat tagasi alanud sõda jätkub ja muutub üha intensiivsemaks. Hiljuti saabus Põhja-Kivust muret tekitav informatsioon sadade jõgedesse visatud laipade ja umbes saja tuhande ümberasustatud inimese kohta.
Käimasolev sõda ei too kaasa mitte üksnes surmajuhtumeid, vaid ka hävitustööd, veelgi akuutsemat nälga ja laialdasemat demoraliseerimist. Kongo asutused ja sõjavägi ei ole võimelised üksi selle piirkonna probleeme lahendama. Vaja on rahvusvahelist abi, sealhulgas ka abi Euroopa Liidult. Pakiliselt on vaja ka materiaalset toidu- ja arstiabi. Liit Rahvusriikide Euroopa eest toetab täielikult seda parlamendi ees olevat resolutsiooni. Iga üksikisiku heaolu ning tema õigus elule ja rahule peab võitma.
Gerard Batten (IND/DEM). – Härra juhataja, Kongos korda saadetavad julmused on meie jaoks, kes me elame rahulikus tsiviliseeritud ühiskondades, kujuteldamatud. Kuidas me saame Kongo inimestele praktilist abi anda? Otsene sõjaväeline sekkumine ja humanitaarabi saab tulla vaid Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all olevast rahvusvahelisest panusest, kuid me näeme ikka ja jälle, kuidas nende läbikukkunud riikide juhtidel võimaldatakse oma riike rüüstata ja lääneriikides oma varandust nautida. Stabiilsed ja rahumeelsed maailma riigid peaksid ühinema, et tagada tohutute varade karistamatu varastamise ja lääneriikide pankades hoiustamise takistamine.
Vaja on rahvusvaheliste kokkulepete saavutamist, tagamaks, et selliste riikide juhid ei saaks oma ebaseaduslikult saadud tuludest elatuda. See oleks üldise lahenduse vähemalt üheks väikseks elemendiks, et aidata kaasa stabiilsuse arendamisele sellistes riikides nagu Kongo.
Kathy Sinnott (IND/DEM). – Härra juhataja, pikenenud võitlus Kongo idaosas naeruvääristab inimõigusi ja nõrgendab demokraatiat. Vaatamata käesoleva aasta jaanuaris sõlmitud Goma rahukokkuleppele, on jätkunud kõige põhilisemate inimõiguste rikkumised: vägistatakse igas vanuses naisi, sooritatakse massimõrvu ning mobiliseeritakse lapssõdureid. Sellist ebakindlat olukorda ei tohi tähelepanuta jätta. Me peame kasutama enda kui rahvusvahelise üldsuse tugevaima sõnaõigusega jõu positsiooni, et nõuda selles piirkonnas rahu, koostööd ja stabiilsust.
Me saame seda häält kasutada ka, et mõista hukka Laurent Nkunda hiljutised väited, kes nõudis Kongo valitud ja seadusliku valitsuse kukutamist. Kongo sõjaväel üksinda ei ole Ida-Kongos piisavalt inim-, tehnilisi ja finantsressursse, et oma ülesandeid täita. Kuid üldine avaldus, nagu käesoleval kuul Ameerikas lapssõdureid käsitleva aruandekohustuse akti allkirjastamine, tuletab meile kõigile meelde, et sellistele riikidele ja asutustele saab abi anda, tuues inimõiguste rikkujad õigusemõistmise ette.
Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Härra juhataja, komisjon on samuti mures Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosa halvenenud olukorra pärast, mis põhjustab juba niigi tõsiselt kannatanud elanikkonnale veel täiendavaid pingeid. Eriti on komisjon mures piirkonnas toimuvate laialdaste inimõiguste rikkumiste, sealhulgas naiste vastu suunatud vägivalla ning lapssõdurite, pideva konflikti kaasamise pärast.
Komisjon kordab oma tõekspidamist, et praegusel kriisil, kuhu on kaasatud Kongo DV ja Kongo mässuliste rühmitused, ei ole sõjaväelist lahendust. Sellest tulenevalt julgustame me kõiki konflikti pooli kiiresti dialoogi jätkama ning aitame kaasa julgetele poliitilistele kompromissidele, võttes arvesse 2008. aasta jaanuaris kokku lepitud kohustusi, n-ö Actes d’engagement de Goma’d.
Selles kontekstis on kõikide otseselt seotud Kongo huvigruppide seas aktsepteeritavate usaldusnivoode taastamine äärmiselt tähtis. Esimese sammuna peaksid eranditult kõik pooled viivitamatult kinni pidama kehtivast relvarahust, pidades silmas Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni ette nähtud sõjaväe lahkumiskava rakendamist.
Lisaks sellele tuleb meeles pidada, et üheks konflikti algpõhjuseks on ka Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumil olevate võõramaiste relvastatud rühmituste, eelkõige Rwanda demokraatlike vabastusjõudude (FDLR) tekitatud dramaatilised probleemid, mille puhul tuleb enamikke Nairobi kommünikees võetud KDV kohustusi alles jõustada.
Arvestades paljusid väljakutseid, mis seisavad ikka veel Kongo Demokraatliku Vabariigi ees, kutsub Komisjon tungivalt üles pikendama ja võimalusel tugevdama ÜRO rahuvalvemissiooni, et tagada elanikkonna tõhus kaitse ning toetada Kongo sõjaväge võõramaiste relvastatud rühmituste vastases võitluses.
Lisaks ELi vahendusmeeskonna järeleandmatutele jõupingutustele on tähtis tagada Aafrika diplomaatia (sealhulgas Aafrika Liidu) ulatuslikum kaasamine KDV idaosa konfliktide resolutsiooni, eriti valdkondades, kus jätkusuutliku lahenduse leidmisele aitaks oluliselt kaasa naaberriikide tihe koostöö, eriti Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Rwanda vahel.
Seoses meie toetusega konfliktidest mõjutatud aladele, jätkab komisjon toetuse pakkumist nii humanitaar- kui ka arengukoostöö kaudu.
Konkreetsemalt tervishoiuteenuste suhtes (mis on kõikides resolutsioonides tõstatatud küsimus) on tähtis rõhutada, et komisjon on Kongo Demokraatliku Vabariigi tervishoiusektoris olnud tegev juba 1994. aastast, ning see on praegu meie koostöö üheks sihtvaldkonnaks.
Lisaks humanitaarabile anname me praegu Kongo asutustele ka strateegilist ja rahalist toetust, et parandada meditsiiniteenuste kvaliteeti ja meditsiinitöötajate kvalifikatsiooni.