Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0051(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0417/2008

Esitatud tekstid :

A6-0417/2008

Arutelud :

PV 17/11/2008 - 23
CRE 17/11/2008 - 23

Hääletused :

PV 18/11/2008 - 7.14
CRE 18/11/2008 - 7.14
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0541

Arutelud
Esmaspäev, 17. november 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

23. Aktsiisimaksu üldine kord (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. Järgmine päevakorrapunkt on majandus- ja rahanduskomisjoni nimel Astrid Lullingi koostatud raport (A6-0417/2008) ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, mis käsitleb aktsiisimaksu üldist korda (KOM(2008)0078 – C6-0099/2008 – 2008/0051(CNS)).

 
  
MPphoto
 

  Astrid Lulling, raportöör. − (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, see direktiivi ettepanek, millega tahetakse asendada 1992. aasta direktiivi, on ette nähtud eelkõige selleks, et viia õigusaktidega vastavusse 1. aprillist 2009 kasutusele võetav aktsiisiga maksustatud toodete liikumise elektrooniline kontrollsüsteem – seesama kuulus aktsiisiga maksustatud toodete ringluse ja kontrolli süsteem (EMCS).

See on seetõttu tehniline meede, kuid samal ajal on see samm bürokraatia ja pettuse vähendamise ning menetluse kiirenemise suunas.

Kui jätta kõrvale üksikud muudatusettepanekud, mis ma esitasin, mis heaks kiideti ja mille eesmärk on tagada uue süsteemi toimimises suurem järjepidevus, nõustume me üldiselt selle Euroopa Komisjoni ettepaneku põhimõtetega.

Oma vaatenurka tutvustades on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon muutnud majandus- ja rahanduskomisjoni raporti palju kohmakamaks, lisades sellesse palju nõukogus arutusel olnud muudatusettepanekuid. Meie jaoks ei saavutatud selle sammuga midagi märkimisväärset.

Poliitilise arutelu mõte seisneb milleski muus. See seondub aktsiisiga maksustatavate kaupade liikumis- ja maksustamistingimustega, eriti mis puudutab eratarbijate ostetud alkoholi- ja tubakatooteid. Euroopa Komisjonil on olnud üks kordki taipu esitada tekst, mis tugineb hiljutisele kohtupraktikale – nimetatud kohtuasja kohaselt on lubatud eurooplastel vedada aktsiisiga maksustatavaid kaupu, mis on ostetud nende elukohaliikmesriigist väljapoole jäävast liikmesriigist, ilma koguseliste piiranguteta, kui need on ostetud eratarbimiseks.

Minu ettepanek ja seisukoht raportöörina on ühemõtteline: ma pooldan täielikult seda komisjoni teksti, mis on selge, täpne ja rajaneb siseturgu reguleerivatel põhimõtetel. Mõned minu kolleegid aga, eriti sotsiaaldemokraadid ja liberaalid, on pidanud vajalikuks esitada soovituslikke piirmäärasid taaskehtestavad muudatusettepanekud, mis taastaksid samasugused maksupiirid kui enne 1992. aastat.

Teoreetilised soovituslikud piirmäärad tähendavad tegelikkuses koguselisi piiranguid. Kuna paljud kolleegid puudusid ja teatavate kolleegide teadmatust kasutati ära, saavutasid nad parlamendikomisjonis enamuse. Minu fraktsioon võttis ühehäälselt vastu otsuse esitada muudatusettepanekud, mille eesmärk on taastada Euroopa Komisjoni esialgsed ettepanekud. Niimoodi käituda oleks ainuõige. Me ei soovi pöörduda tagasi piiride ja tavade juurde, mis kehtisid enne ühtset turgu.

Vastupidi, me soovime meie aega sobivaid lahendusi muu hulgas elektroonilise kaubanduse vallas. Meie sõnum nõukogule peab olema üheselt mõistetav: ärge tehke meie kaaskodanikele ettepanekut astuda ühenduse õigustikus vähikäik.

Sama mõistetamatu näib olevat hoiak, mille on võtnud teatavad sotsiaaldemokraadid ja liberaalid, kes soovivad kaotada viimased allesjäänud maksuvabad kauplused Euroopa Liidu maismaapiiridel. Kahjuks soovib seda ka komisjon, ehkki need kauplused ei häiri ühtset turgu mitte mingil viisil. Nende sulgemine toob aga kaasa tuhandete töökohtade kadumise, eriti Kreeka piiril. Me oleme valinud tõesti hea aja niisuguste ettepanekute tegemiseks!

Halvem on aga alles ees. Majandus- ja rahanduskomisjonis lükkas tolle hetke enamus tagasi isegi minu selle muudatusettepaneku, millega oleks jäetud alles võimalus osta vahemaandumisega reisidel tekkivas olukorras maksuvabalt kaupu nendel reisijatel, kelle lõppsihtpunkt on kolmas riik.

Kui ma lähen Frankfurdi või Pariisi kaudu Luksemburgist Singapuri, siis miks ei saa ma teha maksuvabasid oste lennujaamas, kust lennuk väljub? Pean ütlema, et see on üsna masendav, härra juhataja; ma soovin teile öelda, et mul on sõnavõtuks aega kuus minutit, kuid ma ei kasuta kogu seda aega. Olen kindel, et nüüd, tuginedes enamiku meie kolleegide kainele mõistusele – kahju, et neid kolleege pole siin–, saame vastu võtta lahenduse, mis on ka tarbijate huvides ning millega ei leiutataks uusi maksu- ja bürokraatlikke tõkkeid.

Neil, kes hääletavad homme meie mõistlike ettepanekute vastu, on raske selgitada meie kaasmaalastele seda tagasiastutud sammu. Viimased võivad loota minule ja minu kolleegidele, et mõista hukka nende tagurlikud vaated.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: ALEJO VIDAL-QUADRAS
asepresident

 
  
MPphoto
 

  László Kovács, komisjoni liige. Härra juhataja, lubage mul kõigepealt tänada raportöör Lullingit ning majandus- ja rahanduskomisjoni raporti eest ning kiiruse eest, millega käsitleti ettepanekut, mis tagab õigusliku aluse aktsiisimenetluse arvutipõhiseks muutmiseks alates 2010. aasta aprillist.

Nii liikmesriigid kui ka komisjon on investeerinud palju aktsiisiga maksustatud toodete ringluse ja kontrolli süsteemi (EMCS). See süsteem asendab praeguse paberkandjapõhise ringluse järelevalvesüsteemi uue, arvutipõhise süsteemiga.

Üleeuroopaliste võrkude sagedasem kasutamine ettevõtjate ja aktsiisiasutuste vaheliseks ning erinevate aktsiisiasutuste vaheliseks suhtluseks vähendab aega, mis on vajalik aktsiisikauba liikumise maksustamistoimingu lõpuleviimiseks.

See annab aktsiisiasutustele olulise vahendi, mille abil tegeleda tõhusalt pettusega ja seega kaitsta seaduslikku kaubandust. Samal ajal parandab see teenuseid, mida osutatakse maksumaksjale, kes saab kasu nii paranenud õiguskindlusest kui ka reaalajas toimuvast teabevahetusest maksuametiga.

Peale nende uute sätete uuendatakse ja täiendatakse esitatud direktiiviga kindlasti vana, 1992. aasta horisontaalset aktsiisidirektiivi. See lihtsustab ja ajakohastab aktsiisimenetlust – vähendades eriti nende ettevõtjate aktsiisikohustusi, kes tegelevad piiriülese kaubavahetusega –, seadmata sealjuures ohtu aktsiisikaupade kontrollimist.

Kuna komisjon esitas aktsiisi kohta uue ja ajakohase õigusliku raamistiku, siis tuli mõningaid õigusaktis sisalduvaid poliitilisi küsimusi loomulikult uuesti arutada.

Nende hulka kuuluvad punktid, mis on seotud maismaal asuvate maksuvabade kauplustega, transiitlennujaamade staatusega ning suunistasemete säilitamisega, tänu millele saab eristada, kas aktsiisikaup on mõeldud isiklikuks kasutuseks või leiab tarvitust kaubanduslikel eesmärkidel.

Paljud Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekud on vastavuses teksti üldiste põhimõtetega, mis lepiti kokku ECOFINi 4. novembri 2008. aasta koosolekul, või on sama eesmärgiga. Need on ka komisjonile vastuvõetavad.

Seetõttu olen veendunud, et ettepaneku saab peagi vastu võtta ja et EMCSi saab õigel ajal kohaldama hakata.

 
  
MPphoto
 

  Manuel António dos Santos, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. (PT) Ma kasutan kahest minutist esimest selleks, et nimetada kiiresti peamised põhimõtted minu koostatud arvamuses, mille tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon võttis vastu ühehäälselt.

Need põhimõtted on järgmised: suurendada kaupade ja teenuste tootmise ning levitamise tõhusust, peamiselt bürokraatia vähendamise teel; täiustada kehtivaid eeskirju ja kohandada neid praeguste tingimustega, eelkõige selleks, et hõlbustada riskipõhiste järelevalvemenetluste kasutuselevõttu riiklikes ametiasutustes; lihtsustada menetluskorda ja muuta ühendusesisene kaubandus läbipaistvamaks, suurendades õiguskindlust ja õiglasi eeskirju, ja viimaseks, maksu kogumise ja tagastamise süsteem ei tohiks tekitada diskrimineerivaid tingimusi ja selles tuleks vältida topeltmaksustamist.

Need olid tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel koostatud ning majandus- ja rahanduskomisjonile esitatud arvamuse juhtpõhimõtted. Ma kordan, et tööstuskomisjonis valitses arvamuse osas suur üksmeel.

Seetõttu pean ma Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmena ütlema – kasutades selleks oma teist minutit –, et ma ei mõista proua Lullingi tähelepanekut, mille kohaselt kehtestasid koguselised piirangud sotsiaaldemokraatide fraktsioon ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon – ja ainuüksi nemad. Nendeks ei olnud üksnes sotsiaaldemokraatide fraktsioon ja ALDE fraktsioon, sest vähemasti tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis tegid seda kõik, kui võtta arvesse, et minu arvamus võeti vastu ühehäälselt, nagu ma ütlesin.

Ma leian, et koguseliste piirangute väljajätmine on tõepoolest erakordne, sest nagu me teame, on niisugust tüüpi kohustusel mitmesugused eesmärgid. Ilmselgelt on esimene neist maksutulu, kuid eesmärgiks on ka kaitsta rahvatervist. Mõistagi peab iga riik kumbagi neist eesmärkidest erineval määral oluliseks.

Seetõttu arvan, et lahendus, milleni me jõudsime (koguseliste piirangute määratlemine), on õiglane ja tasakaalukas ega ole ülemäära soodne ühelegi konkreetsele riigile. Samuti ei kahjusta see selliseid riike, kellel on selles küsimuses selgelt teistsugune arusaam kui riigil, mida proua Lulling esindab ja mida loomulikult mina esindan. Tema riigi soove ei saa ilmselgelt seada ettepoole Euroopa Liidu teiste liikmesriikide üldistest soovidest.

Ütlen kümne sekundi sisse mahtuva lõppmärkusena, et sotsiaaldemokraatide fraktsioon toetab ilmselgelt siseturgu ja selle laiendamist ega arva, et tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis või majandus- ja rahanduskomisjonis vastuvõetud ettepanekud võiksid siseturule kahjulikult mõjuda.

 
  
MPphoto
 

  Bill Newton Dunn, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja. Härra juhataja, Euroopa Parlament kaitseb üksikisikuid ning väikseid organisatsioone ja ettevõtteid – vastupidiselt valitsustele, kes soovivad neile ebamugavad asjad ära kaotada – ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon on sügavalt veendunud, et maismaa-välispiiridel asuvatel kauplustel tuleks lubada alles jääda. Neid tuleb paremini kontrollida, nii nagu mis tahes kontroll kuritegevuse üle peaks olema Euroopa piiridel tõhusam, kuid see pole põhjus nende kaotamiseks.

Teiseks, õhu- või merereisidest rääkides on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon kindlal seisukohal, et reisijatel – pidades silmas nende lõppsihtpunkti, mitte vahemaandumise kohta – tuleks lubada osta kaupu maksuvabalt, sest see aitaks väikestel piirkondlikel lennujaamadel tulu suurendada. See võib olla valitsustele ebamugav, kuid me kaitseme seda väga kindlalt.

Kolmanda ja viimase punktina, millel ma soovin peatuda ja mida komisjon ei käsitlenud kahjuks 2006. aastal asjaomase õigusakti konsultatsioonidel, soovin öelda, et komisjoni pakutavad aktsiisivabastused tuleks välja jätta. Miks ta neid ei käsitlenud? Miks ei korraldanud ta enne asjaomase ettepaneku tegemist mõjuhindamist selle kohta, mida need kaasa tooks?

 
  
MPphoto
 

  Zsolt László Becsey, fraktsiooni PPE-DE nimel.(HU) Aitäh, härra juhataja. Ma soovin avaldada kiitust nii komisjonile kui ka raportööridele nende töö eest ning usun, et see elektrooniline ajakohastamise süsteem on õigeaegne ja toob suurt kasu.

Ma soovin teha kaks märkust. Esiteks laskem siseturul toimida. Kui maksuregistri töö ja teabevahetus sujuvad, siis usun, et üksikisiku poolne kaubavedu isiklikuks otstarbeks ei tekita suurt kahju. Kui keegi maksab kusagil pärast kaupade isiklikuks otstarbeks ostmist aktsiisimaksu, siis hakkavad hulgimüügihinnad ja osaliselt erinevad käibemaksumäärad niikuinii omavahel konkureerima.

Kõigele ei ole vaja piiranguid seada ja täiesti mõttetu on levitada halbu uudiseid kõrgete hindadega riikide riigikassa kaitsmise ettekäändel. See oleks iseäranis Schengeni ruumis väga kummaline, kui me näeksime vaeva politsei- või tollikontrolliga, sest me teame, et on olemas mitmed teistsugused meetodid veokite lasti uurimiseks. Seega ei näe ma suunaval nimekirjal mõtet.

Minu teine märkus puudutab asjaolu, et ka mina toetan siseturult lahkuvate kodanike õigust osta maksuvabasid kaupu, kui nad sellelt turult lahkuvad. Mis puudutab reisimist mööda maismaad, siis ma ei usu, et see põhjustaks ulatuslikku salakaubavedu või et naaberliikmesriigid kannataks suurt kahju selle tõttu, et hinnad on naabruses olevates kolmandates riikides tunduvalt madalamad kui Euroopa Liidu liikmesriikides. Seega ma ei arva, et tekiks tööstusliku mahuga võrreldav kaupade väljavedu.

Leian, et sama kehtib ka lennujaamade kohta, sest ei registreeritud ega kaasaskantavas pagasis ei ole võimalik kaasa võtta nii suures koguses kaupu, et meil tuleks keelustada nende viimine väljaspool tolliliitu asuvatesse kolmandatesse riikidesse. Tänan, härra juhataja, võimaluse eest kõneleda.

 
  
MPphoto
 

  Elisa Ferreira, fraktsiooni PSE nimel. (PT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma soovin kõigepealt tunnustada põhiraportööri Lullingit ja variraportööre Benoît Hamoni ja Olle Schmidti. Möödapääsmatutel põhjustel ei saa minu kolleeg Benoît Hamon täna siin olla, seega püüan edasi anda tema seisukoha – mis on ka meie fraktsiooni seisukoht – küsimuses, mis väärib kogu meie tähelepanu. Tegelikult on aktsiisimaksuga maksustamine väga õrn teema.

Aktsiisimaksust rääkides tuleb meil meeles pidada, et see kehtib selgelt määratletud tarbekaupade ja teenuste – tubakatoodete, alkoholi ja energiatoodete – kohta.

Komisjoni ettepanekuga muudetakse 1992. aastast pärit teksti. Nende toodete siseturg on alates sellest ajast märkimisväärselt muutunud. Täheldada tuleb ka seda, et uus tehingute juhtimise ja kontrollimise elektrooniline süsteem on väga teretulnud muutus ning see peaks lihtsustama süsteemi toimimist nii ettevõtjate kui ka maksuasutuste hulgas, nagu volinik äsja ütles.

Mis puudutab vormilisemaid aspekte – sealhulgas dokumentide edastamise tähtaegu, ettevõtjate eeskirju finantstagatiste seadmise kohta jne –, siis väärivad komisjoni ettepanek ja raportööride raport kiitust ja toetust, sest need kujutavad endast tõelist ja kasutoovat edasiminekut.

Kui rääkida aga aktsiisimaksudest, siis poliitiline sisu ei tohiks piirduda üksnes vormiliste aspektidega, nagu ütles juba kolleeg Manuel António dos Santos. Selle ettepanekuga hõlmatud kaubad on tundlikud kaubad, mille müüki ei tohiks mõjutada pelgalt konkurentsijõud. Seda silmas pidades soovin ma seepärast keskenduda kahele ilmekale näitele. Esimene neist puudutab nende kaupade isikliku veo suunistasemeid ja teine eeskirju, mis kehtivad Interneti-müügi kohta.

Nendes küsimustes me kindlasti raportööriga ei nõustu.

Alkoholi, tubakatoodete ja ka kütuse maksustamise erinevused on liikmesriigiti väga suured ja seetõttu lahknevad ka jaemüügihinnad. Selle näiteks võib nimetada kasvõi sigaretipakki, mille hind liidu sees võib maksumäära märkimisväärsest varieerumisest tulenevalt ulatuda ühest kuni seitsme euroni.

Tavaliselt makstakse aktsiisimaks riigis, kus kaubad on ostetud, välja arvatud kaubad, mida on transporditud Euroopa Liidu sees. Praeguste eeskirjade kohaselt tuleb järgida teatavaid koguselisi piiranguid, muidu võidakse eeldada, et kaupu veetakse kaubanduslikel eesmärkidel.

Komisjoni ettepanekuga tahetakse need koguselised piirangud kaotada ja selle konkreetse aspektiga on raportöör Lulling nõus. Majandus- ja rahanduskomisjon aga seda seisukohta ei jaganud. Variraportööride Benoît Hamoni ja Olle Schmidti ja ka minu enda initsiatiivi tulemusel nõustusime nende piirangute leevendamisega.

Liberaliseerimine võimaldab mõnedel tarbijatel osta neid kaupu odavamalt. See on aga põhjendamatu juhtudel, kui see võib ohustada liikmesriigi rahandust või rahvatervise eesmärke, mida liikmesriikidel on õigus kaitsta. See on põhjendamatu ka siis, kui see võib toetada halli turgu, millest me kõik peaksime hoiduma.

Seetõttu jõudis komisjon lõpuks otsusele säilitada piirangud mõistlikul tasemel, milleks on 400 sigaretti ja 45 liitrit veini inimese kohta. Need on kogused, mis on ette nähtud isiklikuks tarbimiseks. Selle tulemusena ei mõjuta ettepanek reisijaid, kes ostavad kaupu nimetatud piiridesse jäävas koguses.

Samal põhjusel ei toeta me Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut 68, milles soovitatakse maksustada kaugmüük müüja riigis, mitte tarbija riigis, eriti kui tehing on sooritatud Interneti vahendusel. See kujutab endast maksustamise üldpõhimõtete (põhjendamatut) muutmist. See muudatusettepanek annaks võimaluse hallil turul märkimisväärselt laieneda ja seetõttu tuleb see kindlasti tagasi lükata.

Lõpetuseks pean ma rääkima maksuvabadest kauplustest. Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtte kohaselt võivad maksuvabad kauplused olla üksnes sadamates ja lennujaamades, et neid oleks võimalik parimal viisil kontrollida ning vältida pettuse ja kuritegude riski. Seetõttu peame andma inimestele piisavalt aega harjuda ja sel põhjusel teeme me Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel ettepaneku kehtestada üleminekuperiood liikmesriikides, kus on veel maksuvabad müügikohad, võimaldades neil samm-sammult uue olukorraga kohaneda. Niisiis soovitame kehtestada selleks kuupäevaks 1. jaanuari 2017, et ühisele korrale saaks läheneda järk-järgult.

Usume, et see on sobiv lähenemisviis. See on saavutatud üksmeeles. Selleni ei jõutud küll ühehäälselt, kuid majandus- ja rahanduskomisjoni enamus võttis selle vastu ja ma loodan, et see võetakse vastu ka homsel täiskogu hääletusel.

 
  
MPphoto
 

  Olle Schmidt, fraktsiooni ALDE nimel. (SV) Härra juhataja, volinik ja Astrid Lulling, me kohtusime taas selles küsimuses. Mõistagi ei ole see esimene kord, kus proua Lulling ja mina ei nõustu üksteisega selles osas, missugune peaks olema aktsiisimaksu vorm Euroopas. See on aga tõenäoliselt esimene kord, kus ma tunnen, et enamus on minu poolel. Asjadest ette rutata on ohtlik, kuid me näeme peagi, kuidas need lähevad.

Uue tehnilise süsteemi EMCSi suhtes oleme täielikult üksmeelel. Kuid meie seisukohad lahknevad suuresti sellises tundlikus valdkonnas nagu impordikvoodid.

Kui parlamendikomisjoni seisukoht kiidetakse heaks, on Euroopa Parlament näidanud selgelt, et ta võtab tõsiselt nii liikumisvabadust kui ka kohustust edendada mõistlikku rahvatervisega seotud poliitikat. Nagu maksuteema puhul alati, tuleb leida tasakaal liikmesriikide pädevusse jäävate küsimuste ning selle vahel, mida peetakse meie ühiseks kohustuseks. Kui me toetame hääletusel parlamendikomisjoni ettepanekut, siis see tähendab, et Euroopa Parlament kehtestab põhimõtte, mille kohaselt on tubakatooted ja alkohol teistest kaupadest erinevad kaubad, nagu me enne siin parlamendis kuulsime, ning seega tuleb neid käsitada teistmoodi. Selles ei ole muidugi midagi pöördelist, sest paljud inimesed on rääkinud seda juba pikka aega.

Kui me otsustame impordi soovituslikke tasemeid poole võrra vähendada, kuid säilitame samas piirmäära põhimõtte, jätame me liikmesriikidele küllaldaselt ruumi, et nad saaksid töötada välja oma põhimõtted; samal ajal muudab ühine õigusakt piiriülese kaubavahetuse ettevõtjatele ja üksikisikutele hõlpsamaks. Lihtsamalt öeldes jäetakse Rootsile ruumi selleks, et seada esikohale rahvatervisega seotud küsimused, sel ajal kui Lullingi Luksemburg võib jätkata oma madalate maksude poliitika paketiga. Siseturgu ei saa ehitada, kui selle eeskujuks on alkoholiturism.

Alkoholism ja selle tagajärjed ei ole Rootsi probleem, nagu ma mõnikord kuulen inimesi rääkimas. Hiljuti kuulsime me nõuet võtta jõulisi meetmeid, et võidelda alkoholismiprobleemiga Ühendkuningriigis – sellele peaksid võib-olla mõtlema ka brittidest parlamendiliikmed. Ma arvan, et kätte on jõudnud viimane aeg, et Euroopa Parlament võtaks nendes küsimustes mõistlikuma seisukoha ja annaks liikmesriikidele võimaluse võtta midagi rahvatervise nimel ette.

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, fraktsiooni UEN nimel. (PL) Härra juhataja, volinik, esindades fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa eest, soovin ma juhtida teie tähelepanu kolmele punktile. Esiteks peaksid muutused aktsiisimaksus Euroopa Liidu tasandil andma julgust suurendada kaupade ja teenuste tootmist ja levitamist peamiselt bürokraatia vähendamise teel, kuid samuti lihtsustama riskianalüüsil põhinevate järelevalvemenetluste kohaldamist riiklikes ametiasutustes.

Teiseks on direktiivis väljapakutud lahendused kooskõlas nende nõuetega. Haldusmenetluse lihtsustamine ning teabevahetuse elektrooniline süsteem pakuvad liikmesriikide maksuametitele võimalust kontrollida kõike tõhusamalt ja paremini. Kolmandaks peame toetama raportööri esitatud lahendusi, mis puudutavad aktsiisikaupade kaugmüügi lisamist direktiivi kohaldamisalasse, samuti aktsiisi peatamise korda, mille järgi kohaldatakse vähendatud määraga tagatisi kasutajatele, kes vastavad hea tava tingimustele ja kasutavad süsteemi korrapäraselt.

 
  
MPphoto
 

  Trevor Colman, fraktsiooni IND/DEM nimel. Härra juhataja, menetluse 2008/0051 (CNS) kohta tehtud komisjoni ettepaneku artiklis 10 on öeldud: „[…] võib liikmesriik […] otsustada, et tarbimiseks ringlusse lubatud aktsiisikauba pealt makstud aktsiis tagastatakse”. Sellest tulenevalt on proua Lullingi sõnul ettepanekus üldpõhimõttena sätestatud, et aktsiisimaksu tagastamise tingimused määravad kindlaks liikmesriigid.

Artikkel 10 aga jätkub: „[…] tingimusel, et aktsiisi tagastamine [...] ei too kaasa muid aktsiisivabastusi, kui need, mida on nimetatud artiklis 11.” Artiklis 11 osutatakse aktsiisivabastusele diplomaatilistel eesmärkidel, rahvusvaheliste organisatsioonide toetamiseks, NATO relvajõudude toetamiseks, samuti vabastustele, mis sisalduvad erikokkulepetes mitte-ELi riikidega; need aktsiisivabastused on kõik – ma usun, et te nõustuste – üsna spetsiifilised ega toeta vastupidiselt proua Lullingi kinnitusele üldist põhimõtet, et tagastamise tingimused määravad liikmesriigid.

Ettepanekus ei ole aktsiisivabastust liikmesriikide jaoks ning seetõttu avaldan ma heakskiitu parlamendiliikmete muudatusettepanekule 54, millega püütakse parandada silmatorkavat viga selles ettepanekus.

 
  
MPphoto
 

  Margaritis Schinas (PPE-DE). - (EL) Härra juhataja, meie ees on järjekordne Euroopa Komisjoni ekstsentriline ettepanek, mis ei kujuta endast midagi muud kui buldooseripoliitikat; selles tehakse ettepanek kaotada kõik maksuvabad kauplused Euroopa Liidu ja kolmandate riikide maismaapiiridel.

Tekib küsimus, miks. Miks te, volinik, sellele mõttele tulite, ja kui juba tulite, siis miks ei esitanud te seda 2006. aastal enda korraldatud konsultatsioonides ega kaasanud seda mõjuhindamisse, mis teil tuli läbi viia uue, parema õigusliku reguleerimise põhimõtte raames?

Seetõttu tuleb teil selgitada, miks peaksime me ütlema sadadele töötajatele, et nad kaotavad oma töökoha, eriti praegusel raskel ajal; teil tuleb selgitada, missugune on siis see siseturule avalduv mõju, mis on nii suur, et te peate kaotama ühe hävitava hoobiga kõik kauplused, mis asuvad maismaapiiridel kolmandate riikidega ja mis vähemasti minu kodumaal Kreekas tegutsevad ülimalt edukalt ilma pettuseta, avaldamata mõju siseturule. Parlament ja fraktsioonid, kes jagavad seda arvamust, peavad kandma poliitilist vastutust ning selgitama töötajatele, miks me tahame need hästi toimivad kauplused ära kaotada.

Mis minusse puutub – nagu ütles proua Lulling üsna selgesti ja nagu ütles siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon üsna selgesti oma raportis –, siis leian, et meile ei ole antud usutavat vastust, mistõttu me järeldame, et see on mingisugune komisjoni uitmõte. Meile ei ole antud veenvat vastust.

Seetõttu esitan ma nüüd, viimasel minutil palve, et me hääletaksime homme muudatusettepanekute 63, 64 ja 65 poolt, et mitte lasta sellel buldooseripoliitikal teha taas maatasa kõike, mis Euroopa Liidus toimib.

 
  
MPphoto
 

  Katerina Batzeli (PSE). - (EL) Härra juhataja, volinik, ma teen konkreetse ettepaneku maismaal asuvate kaupluste aktsiisivabastuse süsteemi kohta.

Volinik, te kehtestate üldise aktsiisivabastuse maismaal asuvatele kauplustele, mis on nende ettevõtete diskrimineerimine ja millel on oluline mõju nendele muidu hästi toimivatele kauplustele, mis täidavad märkimisväärset osa ühiskonnas ja kohalikus tööhõives.

Niisugustes liikmesriikides nagu Kreeka, millel on pikk maismaapiir kolmandate riikidega, on need kauplused tegutsenud sujuvalt ja edukalt pikka aega; sealjuures kontrollivad riiklikud asutused kindlameelselt, kas esineb isiklikuks tarbeks ostmise tingimuste süstemaatilisi rikkumisi, süstemaatilisi väärtegusid ja maksudest kõrvalehoidmise juhtumeid. Ma arvan, et kui võimaldada maksuvabadel kauplustel jätkata tegevust maismaapiiridel, oleks see lahendus, mis oleks kooskõlas ka komisjoni enda ettepanekuga, sest nagu kõikide teistegi poodide puhul, on ka nende kaupluste töökorralduse kontrollimine ja maksude tasumisest kõrvalehoidmise juhtumite tuvastamine sadamate ja lennujaamade kohustus.

Seetõttu olen seisukohal, et eesootaval hääletusel peaksime toetama muudatusettepanekuid 57, 63, 64 ja 65 ja halvimal juhul muudatusettepanekut 69, mille kohaselt pikendataks nende kaupluste tegutsemise aega aastani 2012.

 
  
MPphoto
 

  Colm Burke (PPE-DE). - Härra juhataja, ma tunnen rõõmu aktsiisimaksu üldist korda käsitleva raporti üle. Soovin tuua esile aktsiisimaksu valdkonnas saavutatud edusammud. Kui algne ettepanek oleks ellu viidud, oleks see seadnud reisijatele piirangud, mille kohaselt saaksid nad osta maksuvabu kaupu vaid viimasest lähtelennujaamast enne EList lahkumist. Tegelikkuses oleks see tähendanud seda, et kui inimene reisib Iirimaalt Corkist Pariisi kaudu Dubaisse, saaks ta osta maksuvabu kaupu vaid Pariisist. See oleks hävitanud suure osa Iiri piirkondlike lennujaamade kasumist, sest kaubandustegevus on paljudes neist peamine sissetulekuallikas. Kahtlemata oleks see kaasa toonud töökohtade kadumise. Selle küsimusega on aga nüüd tegeletud ja seepärast soovin ma kiita raportööri selle eest, et ta on püüdnud meie muresid lahendada.

See on väga tänuväärne edasiminek ajal, mil Iiri valitsus on kehtestanud uue lennujaamamaksu, millega diskrimineeritakse raskustes olevaid väiksemaid piirkondlikke lennujaamu niigi juba ülekoormatud Dublini lennujaama kasuks. Sellega seoses kutsun ma komisjoni üles uurima selle meetme õiguspärasust ELi konkurentsieeskirjade valguses. Ma avaldan tunnustust proua Lullingi raportile ja komisjonile.

 
  
MPphoto
 

  Peter Skinner (PSE). - Härra juhataja, kui mina oleksin proua Lulling ja elaksin Luksemburgis, oleksin ma sama kindlameelselt soovituslike piirmäärade vastu.

Kahjuks elan ma aga saarel, kus levib salakaubandus ning suur osa alkoholist ja tubakatoodetest, mida inimesed ostavad esialgu enda tarbeks, müüakse tegelikult hiljem vaheltkasuga teistele edasi. Ma kardan, et ükskõik mida me ka ei teeks, et need soovituslikud piirmäärad kaotada, saadaks see sõnumi ja märguande salakaubavedajatele, kes tegelevad alkoholi ja sigarettide edasimüügiga.

Soovituslikud piirmäärad ei pruugi ehk tarbijat kaitsta, kuid need kaitsevad kindlasti lapsi, kes tarbivad sageli alkoholi ja tõmbavad sigarette, mida müüvad neile salaviinamüüjad ja salakaubitsejad, kes on toonud need meie kaguosa piirkonda ning müüvad neid tänavatel, mustal turul ja elamurajoonides peenraha eest, korraga võib-olla üks kuni kaks sigaretti, millest piisab, et lapsed teeksid asjaga algust.

Just nimelt niisugust kaubandust tuleb kontrollida, aga seda saab teha vaid soovituslike piirmäärade kehtestamisega, mille abil me jõuaksime inimesteni, kes üritavad sellise kaubandusega tegeleda ja püüavad neid tooteid politsei ja tolliametnike seljataga salakaubana sisse tuua.

Seetõttu ma usungi, et soovituslikud piirmäärad peavad jääma. Nagu ma ütlesin, ei ole see üksikute turgude lõimimise lõpp, kuid kindlasti loob see parema ettekujutuse sotsiaalsest ühtekuuluvusest ja ühiskondlikust käitumisest; Ühendkuningriigis on palunud seda tolli-, aktsiisi- ja politseiametnikud. Nad on palunud piirmäärad alles jätta, sest need annavad head juhised selle kohta, mida inimesed võivad enda tarbeks sisse tuua.

Tubaka säilivusaeg on vaid kuus kuud, niisiis kui pidada kinni veok, mis on maast laeni täis sigarette, tuleb küsida, kas need on tõesti mõeldud enda tarbeks või müüakse neid kusagil edasi, sealjuures sageli lastele.

 
  
MPphoto
 

  Gabriela Creţu (PSE). – (RO) Kolleegid, aktsiisimaksu ja elektroonilise kontrollsüsteemi puhul näib üldiselt olevat tegemist tehnilise küsimusega, kuid neil on ka kindel jõuline poliitiline eesmärk. Et me saaksime neid aga kasutada, tuleb meil võtta arvesse liikmesriikide tegelikku olukorda ja abstraktseid teooriaid. Samal ajal tuleb meil säilitada järjepidevus üldisemates põhimõtetes, mida me oma poliitikas rakendame. Näiteks võib tuua võrdse kohtlemise põhimõtte.

Kõnealune raport täidaks mõlemad tingimused, kui see ettepanek võetaks vastu. See kehtib eriti muudatusettepaneku 69 kohta, milles soovitatakse kuni aastani 2017 säilitada maksuvabad kauplused liidu piiriületuskohtadel väljaspool sadamaid ja lennujaamu. See muudatusettepanek kõrvaldaks erisused õhu- ja merereisijate ning maismaareisijate vahel, sest selline vahetegemine see on täiesti põhjendamatu – mitte ainult majanduslikust ja teoreetilisest, vaid ka praktilisest küljest. Aga nagu juba öeldud, annab see samal ajal teatavad võimalused piiriäärsete alade elanikele. Need inimesed on oma perifeerse staatuse tõttu üldiselt majanduslikult kehvemas seisus ning kui nende töökohad kaoksid, avaldaks see neile veelgi halvemat mõju.

Kolleegid, on mõjuvaid põhjusi, miks te peaksite selle muudatusettepaneku homsel hääletusel heaks kiitma. Võrreldes tohutute kuludega, mida me oleme valmis suurettevõtete päästmise nimel vastuvaidlemata kandma, on selle aktsiisivabastuse finantsiline tagasilöök tühine.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, inimeste ja kaupade vaba liikumine on Euroopa Liidu üks suuremaid saavutusi, kuid see ei toimi hästi kaupade puhul, millele liikmesriigid kohaldavad erinevaid tarbimismaksu määrasid. Komisjoni, parlamendikomisjoni, Euroopa Kohtu ja raportööride lahknevad seisukohad kogustega seotud põhimõtete suhtes on näidanud, et senikaua, kuni need maksuerinevused püsivad, ei leia me head lahendust. Mulle valmistab muret see, et komisjon ei ole korraldanud mõjuhindamist, mis laseks meil hinnata halli turu – mis kahjustab meie kodanikke ja mida me ehk kõik tunnistame – majanduslikku ja ühiskondlikku tähtsust. Ma soovin, et selle arutelu tulemusel hakataks alkoholi ja tubakatoodete tarbimismaksu põhimõtteid kooskõlastama; muu hulgas peaks seda tegema terviseriskide pärast. On selge, et kõrge maksumääraga riigid ei saa kiidelda mingisuguste nähtavate edusammudega võitluses alkoholismi vastu.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Härra juhataja, volinik, peatükis IV sätestatakse põhitingimused ja -menetlused, mida kohaldatakse aktsiisiga maksustatud kaupade ringluse ja kontrolli süsteemi raames. Asja uuenduslik külg on elektroonilisel kujul süsteemi ja haldusdokumentide kasutuselevõtmine.

Arvutipõhise süsteemi tõhusa toimimise tagamiseks peavad liikmesriigid kehtestama oma riigi tasandil rakendussüsteemi raames ühtse kataloogi ja andmete struktuuri, et anda ettevõtjatele usaldusväärne kasutajaliides.

Aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisiga maksustatud toodete ringluse ja kontrolli süsteemi vastuvõtmiseks tuleks liikmesriikidele määrata üleminekuperiood, mille juures tuleb arvesse võtta iga liikmesriigi reaalset suutlikkust elektrooniline süsteem tegelikult juurutada. Selleks võtavad liikmesriigid ja komisjon asjakohaseid meetmeid, mis võimaldavad riigi tasandil juurutada avaliku infrastruktuuri ja tagada süsteemide koostalitusvõime.

Volinik, kui pidada silmas eelnimetatud toidukriisi ning Euroopa põllumajanduse ühiskondlikku ja majanduslikku tähtsust, siis ma usun, et meil tuleks kaaluda hoolikalt võimalust kaotada aktsiisimaks nii põllumajandustegevuses kasutatavatele kütustele kui ka elektrile, mida tarvitatakse niisutusvee pumpamiseks.

 
  
MPphoto
 

  László Kovács, komisjoni liige. Härra juhataja, ma näen arutelu põhjal, et üldiselt toetatakse komisjoni ettepaneku põhieesmärki tagada aktsiisimenetluse arvutipõhiseks muutmise õiguslik alus 2010. aasta aprilliks.

Ma soovin rõhutada ja kinnitada, et ettepanekuga tahetakse lihtsustada ja ajakohastada aktsiisimenetlust, parandada aktsiisikaupade liikumise kontrolli ning samal ajal vähendada ettevõtjate bürokraatlikke aktsiisikohustusi ning eraisikutest reisijate koormat. Need olid ettepaneku juhtpõhimõtted.

Ma soovin esitada mõned tähelepanekud seoses muudatusettepanekutega, mis puudutavad ettepanekus mõningaid õrnu teemasid.

Kui kõnelda suunistasemetest, siis võiks komisjon nõustuda suunistasemete kui vahendi säilitamisega, ehkki me nende kehtestamist ei soovinud ega teinud ka sellesisulist ettepanekut. Praegused soovituslikud koguselised piirmäärad tuleb aga alles jätta. Me ei saa nõustuda nende piirmäärade alandamisega, sest see oleks võrreldes 1993. aasta direktiiviga samm tagasi.

Maksuvabade kaupluste kaotamine maismaapiiridel on teine tundlik teema, mille puhul soovin teile meelde tuletada, et see idee pärineb lausa 1960. aastatest, mil Maailma Tolliorganisatsioon soovitas kaotada maksuvabad kauplused maismaapiiridel; samuti tahaksin teile meelde tuletada, et 2002. aastal, kui lõpetati liitumisläbirääkimised kümne uue riigiga, pidid niisugused riigid nagu Sloveenia ja Ungari ning ka mõned teised riigid oma maismaal asuvad maksuvabad kauplused sulgema; seega usun, et esitatud lahendus, milles nähakse Kreekale ja Rumeeniale ette väga pikk üleminekuperiood, on üsna õiglane võrreldes seisukohaga, mis võeti teiste endiste uute riikide suhtes.

Kui rääkida aktsiisimaksu tagastamisest väikestele kütuseturustajatele, siis komisjon jääb põhimõtte juurde, et lõpptarbija maksejõuetus ei saa olla aktsiisimaksu sissenõudmisest loobumise põhjus. Kui aga samal ajal pidada silmas jätkuvat majanduskriisi ja mõnikord kõrgete kütusehindade püsimist ning selleks, et tagada kütusemüük lõpptarbijale, peab liikmesriikidel olema võimalik kaitsta väiketurustajate huve muul viisil, mis ei moonuta konkurentsi.

Mõjuhindamine on teema, mille tõstatasid paljud sõnavõtjad, ja sellega seoses soovin teile meelde tuletada, et mõjuhindamine korraldati juba 2004. aastal, seega ei pidanud me vajalikuks seda kaks aastat hiljem korrata.

Lõpetuseks soovin tänada Euroopa Parlamenti toetuse ja konstruktiivse hoiaku eest. Aktsiisiga maksustatud toodete ringluse ja kontrolli süsteemi õigusliku aluse tagamine võimaldab liikmesriikidel kiirendada ettevalmistusi süsteemi kasutuselevõtmiseks, mis peaks toimuma 2010. aasta aprillis. Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et kesksed süsteemid oleksid selleks ajaks töökorras, ning pakub abi, et uuele dokumendivabale keskkonnale sujuvalt üle minna.

 
  
MPphoto
 

  Astrid Lulling, raportöör. − (FR) Volinik, me soovime väga, et aktsiisiga maksustatud toodete ringluse ja kontrolli süsteem asendaks paberipõhise süsteemi 2009. aasta aprillis, ning loodame, et kogu see kahetsusväärne arutelu soovituslike piirmäärade teemal ei lükka direktiivi vastuvõtmist edasi.

Soovin öelda härra dos Santosele, et nendel soovituslikel piirmääradel ei ole midagi pistmist tervise ega Luksemburgiga. Ma tahan rõhutada proua Ferreirale, et 2005. aastal võtsime siin parlamendis vastu Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikme härra Rosati raporti, millega me juba toetasime soovituslike piirmäärade kaotamist. Lisaks soovitas härra Hamon, kellel nüüd on teised mureküsimused, oma muudatusettepanekus kehtestada tunduvalt kõrgemad piirmäärad kui need, mis esitati minu seljataga sepitsetud kurikuulsas sotsiaaldemokraatide ja liberaalide kompromissis. Olle Schmidtile tahaksin öelda, et me ei peaks tõepoolest asju segamini ajama ning rääkima samal ajal maksustamisest ja tervisest. Peale selle on alkoholismiprobleem kahjuks otseses seoses aktsiisimaksu tasemega – mida kõrgem on aktsiisimaksu määr, seda suurem on riikides alkoholismiprobleem. Loomulikult võivad riigid kehtestada nii kõrge aktsiisimaksu määra, kui soovivad, sest meil on paikapandud üksnes miinimum-, mitte maksimummäär, kuid palun ärge rääkige meile tervishoiupoliitikast, kui teil kehtib niisugune maksumäär.

Tahaksin öelda härra Skinnerile, et tegelikult ei hooli salakaubavedajad karvavõrdki tasemetest ega soovituslikest piirmääradest. Lisaks on komisjoni ettepanekus enda tarbeks omandatud kauba määratlemise kriteeriumid, mis kaitsevad paremini kui soovituslikud piirmäärad muu hulgas ka salakaubitsemise eest. Loodan, et homme suudame jõuda õige lahenduseni – nimelt selleni, mille ma olen välja pakkunud.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika