Istungi stenogramm

Esmaspäev, 17. november 2008 - Strasbourg

27. Fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise toetamine (lühiettekanne)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel Christian Ehleri koostatud raport (A6-0418/2008) fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise toetamise kohta (2008/2140(INI)).

  Christian Ehler, raportöör. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, brandenburglasena tahaksin loomulikult eriti tervitada volinik Danuta Hübnerit. Soovin anda lühiülevaate tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportist, mis käsitleb Euroopa Komisjoni teatist süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise näidisobjektide kohta. Et täita Euroopa Liidus seatud energeetika ja kliimamuutusega seotud eesmärke, on ilmselgelt üks otsustavamaid tegureid süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine, milles mängib olulist rolli süsi kui fossiilkütus. Teisalt seisame Euroopas praegu silmitsi ühe dilemmaga. Meil on keskkonna- ja energiapoliitikas kolm sihti: esimene on keskkonnakaitse, teine on varustuskindlus ja kolmas on hinnastabiilsus, mis käib käsikäes varustuskindlusega ja on eriti oluline majanduslikult keerulistel aegadel, nagu näiteks praegu.

Meie kõigi jaoks Euroopas on selge, et süsi on ainuke fossiilkütus, Euroopa ainuke fossiilne energiakandja, mis on järelikult nende kolme eesmärgi jaoks strateegiliselt oluline. Kuid ilma süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise tehnoloogiata, s.t ilma kahjulike gaaside vaba söepõletustehnoloogiata ei ole sellel kütusel tulevikku. Valdav osa tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liikmetest rõõmustab seetõttu Euroopa Komisjoni ettepaneku üle toetada näidisprojekte, mille järele on pakiline vajadus. Euroopa Komisjon on tulnud välja väga mõistliku ettepanekuga. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni enamus nõustub sellega, et me peame võimalikult pakkuma välja stiimulid, mis soodustavad süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise tehnoloogia kasutamist tööstuses. Sealjuures leiab lõviosa Euroopa Parlamendist – ja me oleme seda üsna selgelt väljendanud – et kahjulike gaaside vaba söepõletustehnoloogia rahaline toetamine on Euroopa energia- ja kliimamuutuse alaste eesmärkide saavutamisel absoluutselt hädavajalik.

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ettepanek on seega väga konkreetne – toetada teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi vahenditest ja heitkogustega kauplemise süsteemi sertifikaatide varasema eraldamise kaudu vähemalt 12 näidisobjekti ehitamist. Nendes objektides tuleb kombineerida mitmesuguseid tehnoloogiavaldkondi ning erinevaid ladustamis- ja vedamisviise; samuti peaksid need olema laiali võimalikult erinevates piirkondades üle Euroopa.

Me näeme ettevaatliku optimismiga esimesi märke Euroopa Komisjoni tegutsemisest praegustel kolmepoolsetel läbirääkimistel süsinikdioksiidi kogumist ja ladustamist ning heitkogustega kauplemise süsteemi käsitlevate direktiivide üle. Samasuguse ettevaatliku optimismiga asume seisukohale, et me ei pea kolmepoolsetel läbirääkimistel mitte ainult selgitama tulevasi süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise raamtingimusi, vaid ka rajama kindla vundamendi esialgsete elutähtsate katseobjektide rahastamiseks.

  Danuta Hübner, komisjoni liige. − Härra juhataja, suur tänu härra Ehlerile tema raporti eest, mis käsitleb Euroopa Komisjoni teatist fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise toetamise kohta. Me hindame asjaolu, et raportis pooldatakse üldiselt meie poliitilisi eesmärke ja arusaama, mille kohaselt võib süsinikdioksiidi kogumine ja ladustamine täita olulist osa üleilmses kliimamuutuse vastases võitluses.

Raportis tunnustatakse ilmselgelt ka vajadust kuni 12 suuremahulise näidisprojekti järele, mis muudaks süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise 2020. aastaks majanduslikult tasuvaks. Meie teatist tuleb võtta kui osa terviklikust ja kõikehõlmavast kliima- ja energiapaketist, mis sisaldab süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise direktiivi, kus on sätestatud õiguslik raamistik süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise tehnoloogia kasutamise võimaldamiseks Euroopas; heitkogustega kauplemise süsteemi, mis näeb süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise jaoks ette majandusliku ja kaubandusliku raamistiku; ning Euroopa Komisjoni ettepanekut, milles pakutakse välja, et 20% oksjoni tuludest eraldatakse liikmesriikidele investeeringuteks vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia, näiteks süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise jaoks. Pole tähtis, milline on lõplik otsus, igal juhul saab oksjonitulust oluline süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise näidisprojektide rahastamisallikas.

Lõpetuseks – meie teatises tehakse ka ettepanek luua 2009. aasta alguses Euroopa koordineerimissüsteem, mis toetab süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise näidisprojekte teadmiste jagamise, ühise teavitustegevuse ja muude ühismeetmete kaudu.

Ma hindan teie üldist toetust kliima- ja energiapaketile ning eriti meie teatisele. Raportis on aga märgitud ka seda, et Euroopa Komisjoni tegevusest ei pruugi piisata, et saavutada nõukogu seatud eesmärk luua kuni 12 näidisprojekti. Ma mõistan seda muret.

Finantseerimisprobleemi lahendamiseks on keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon vastu võtnud heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva ettepaneku muudatuse, kus soovitatakse uuest stardireservist kasutada 500 miljoni euro suurust toetust süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise näidisprojektide rahastamiseks.

Euroopa Komisjon saatis Euroopa Parlamendile poliitiliste lahenduste dokumendi, et saavutada ka nõukogus üksmeel vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia piisava rahastamise osas.

Raportis on tõstatatud veel kaks küsimust, millega Euroopa Komisjon ei saa praegu täielikult nõustuda. Esiteks kutsutakse raportis komisjoni üles koostama üksikasjaliku hinnangu kõigi 12 näidisobjekti kulude ning kasutatavate era- ja avalike vahendite jagunemise kohta. Lubage mul sellega seoses öelda, et näidisprojektid tehakse kindlaks alles pärast Euroopa või liikmesriigi tasandil korraldatud hankekonkurssi. Kuluhinnangud on praegu ettevalmistamisel, kuid nende põhjal saab koostada vaid esialgsed kuluprognoosid, sest iga projekt on ainulaadne.

Teiseks tehakse raportis ettepanek kasutada süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise tehnoloogia toetamiseks riskijagamisrahastu vahendeid. Nagu teate, on selle rahastu vahendid juba täielikult ära paigutatud, seepärast nõuaks nende teistsugune kasutamine seitsmenda raamprogrammi muutmist.

Igal juhul lubage mul lõpetuseks tänada teid suurepärase töö eest raporti kallal ja ma loodan ka, et hääletus Euroopa Parlamendis kajastab raporti põhiideed ja eesmärke.

  Juhataja. – Sellega on päevakorrapunkti käsitlus lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Adam Gierek (PSE), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, volinik, üks Euroopa Liidu sihte on kaugeleulatuv kliimakaitsekava kuni aastani 2020, mida tuntakse kui „3 x 20” eesmärki. Selle rakendamise vahendid on heitkogustega kauplemise süsteemi oksjonite juurutamine ning süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise tehnoloogia kasutuselevõtt pärast 2015. aastat. Paraku on 2015. aasta järel kehtestatavat heite piirväärtust 500 g CO2/kWh tehniliselt võimatu saavutada isegi moodsates, sütt kasutavates elektrijaamades. Seetõttu kujutaks see endast omalaadi moratooriumi sütt kasutavate elektrijaamade ehitamisele, mis ohustaks energiajulgeolekut.

Süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise tehnoloogiat oleks samuti võimalik kasutada tööstusharudes, kus tootmisjäätmetena – näiteks toormalmi sulatamisel – tekib suures koguses süsinikdioksiidi. Sel põhjusel peaksid söest enim sõltuvad liikmesriigid juba praegu alustama näidistehaste ehitamist, et omandada vajalikke teadmisi. Selleks on vaja viivitamatut rahalist toetust, sest kõik vahendid, mis tekivad heitkogustega kauplemisest pärast 2013. aastat, jäävad liiga hiljaks. Poolas peaksime näiteks juba praegu ehitama kaht-kolme sellist rajatist ja kasutama nende juures erinevaid süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise tehnoloogilisi viise. Pean silmas nüüdisaegseid kivi- ja pruunsütt kasutavaid elektrijaamu, milles rakendataks erinevaid süsinikdioksiidi ladustamise meetodeid poorsetes geoloogilistes formatsioonides või maa-alustes reservuaarides.

  András Gyürk (PPE-DE) , kirjalikult. – (HU) Süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise küsimus kuulub praegu lahutamatult kliimamuutusi puudutavate arutelude juurde. Jutt on väga paljutõotavast tehnoloogiast, mis peab aga alles võitma ühiskonna usalduse. Selle kasutamine tulevikus võiks olla omalaadi realistlik kompromiss fossiilkütuste vältimatu kasutamise ja kliimakaitse eesmärkide vahel.

Et süsinikdioksiidi kogumine eeldab märkimisväärseid pikaajalisi investeeringuid, on Euroopa Liidu jaoks väga oluline luua püsiv ja stabiilne õiguslik raamistik. Ma leian, et Euroopa Parlamendi muudetud kliimapakett näitab meile siin parimat võimalikku teed.

On kiiduväärt, et Euroopa Parlamendi asjaomases raportis tehakse ettepanek eraldada heitkoguste tasuta kvoodid 10–12 katseelektrijaamale, selle asemel et anda neile otsest finantsabi. Minu arvates on hädavajalik, et heitkoguste tasuta kvoodi õigusega elektrijaamad määraks kindlaks Euroopa Komisjon piirkondliku tasakaalu põhimõttel. Nõustun raportööriga, et uue tehnoloogia edendamiseks tuleb suurendada märgatavalt uudse teadus- ja arendustegevuse allikaid nii liikmesriikides kui ka Euroopa Liidus.

Euroopa Liidu toetust ei ole võimalik asendada erasektori saavutustega. Kui süsinikdioksiidi kogumine ja ladustamine on tõepoolest elujõuline lahendus, on kindlasti ettevõtteid, kes on kohe valmis vajalikke investeeringuid tegema. Lisaks tuleb märkida, et süsinikdioksiidi kogumise toetamine ei tohiks juhtida rahasid kõrvale säästvatelt energiaallikatelt. Praegu arutatav tehnoloogia võib olla teostatav, kuid ei ole kindlasti mitte ainuke lahendus, mis kahandab kliimamuutuse mõju.