Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0146(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0391/2008

Esitatud tekstid :

A6-0391/2008

Arutelud :

PV 18/11/2008 - 5
CRE 18/11/2008 - 5

Hääletused :

PV 18/11/2008 - 7.15
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0542

Arutelud
Teisipäev, 18. november 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

5. Koolidele puuvilja jagamise kava (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Niels Buski koostatud raport (A6-0391/2008) põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel, ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta ja määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), eesmärgiga kehtestada koolidele puuvilja jagamise kava (KOM(2008)0442 – C6-0315/2008 – 2008/0146(CNS)).

 
  
MPphoto
 

  Niels Busk, raportöör. − (DA) Härra juhataja, volinik Fischer-Boel, minister Barnier, daamid ja härrad, komisjon on esitanud äärmiselt konstruktiivse ettepaneku luua koolidele puuviljade jagamise kava, et pöörata ümber kahetsusväärne rasvumise suurenemise tendents Euroopa koolilaste hulgas. See on ettepanek, mida ma tervitan soojalt. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab lastel süüa päevas 400 g puu- ja köögivilja. Kahjuks on väga vähe neid lapsi, kes seda teevad. Euroopa Liidus on 22 miljonit last ülekaalulised ja orienteeruvalt 5 miljonit last on tõsiselt ülekaalulised. Kõige halvem asi selle juures on, et igal aastal lisandub veel 400 000 last. Suuremas koguses puu- ja köögiviljade söömine vähendab paljude haiguste riski ning hoiab ära ülekaalulisuse ja tõsise ülekaalulisuse tekke. Söömisharjumused omandatakse lapsepõlves ning uurimused näitavad, et lapsed, kes harjuvad sööma suures koguses puu- ja köögivilju, teevad sama ka täiskasvanutena. Seepärast on ülioluline, et me sekkuksime varakult, kui soovime, et meil õnnestuks oma laste söömisharjumusi muuta.

Ülekaalulisus toob kaasa suurema südame-veresoonkonna haiguste, suhkruhaiguse, kõrge vererõhu ja teatud vähivormide riski. Need haigused on ELis rahvatervisele üha suuremaks ohuks ning ravi maksumus koormab tugevalt liikmesriikide eelarveid. Komisjon viitab oma mõju hinnangule, mille puhul viidi läbi kaks uuringut, milles heideti valgust seosele tervishoiukulude ning puu- ja köögivilja liiga vähese tarbimise vahel. Kulutusi koolidele puuvilja jagamise kavale tuleks vaadelda selles valguses ning seepärast on kava liikmesriikide tervishoiueelarvetes tegelik kokkuhoid. Seega on sellel üldkokkuvõttes positiivne mõju eelkõige rahvatervisele, kuid ka Euroopa majandusele. Kuni oleme saavutanud eesmärgi, et lapsed söövad iga päev 400 g puuvilja, on nii, et mida rohkem lapsed puuvilja söövad, seda suurem on kokkuhoid. Seega on ennetamine odavam kui ravi.

Olen raportöörina teinud ettepaneku, et me neljakordistaksime ühenduse eelarves eraldamiseks mõeldud summat. Komisjoni algne ettepanek oli 90 miljonit eurot. See vastab lastele vanuses kuus kuni kümme aastat kahjuks ainult ühele puuviljale üks kord nädalas 30 nädala jooksul aastas. Sellest ei piisa kaugeltki, kui tahame, et kaval oleks laste söömisharjumustele märgatav mõju. Üks puuvili ühel päeval nädalas ei ole piisav, et muuta toitumisharjumusi või parandada rahvatervist. Optimaalne lahendus oleks, et kõik lapsed saaksid igal koolipäeval ühe puuvilja. Seepärast on vajalik koondada ühenduse eelarvesse rohkem rahalisi vahendeid.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni enamus oli nõus koondama 500 miljonit eurot ja jaotama selle riigisisese kaasrahastamisega. Ma ei ole sellega nõus. Seepärast loodan, et meil õnnestub tänasel hääletusel see küsimus lahendada, kuna ma olen esitanud uuesti oma fraktsiooni nimel ettepaneku koondada kokku 360 miljonit eurot. Seda peaks täiendama liikmesriikide sissemakse ning seepärast võimaldab see palju suurema summa kui 500 miljonit eurot.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni enamus oli samuti nõus, et sama kava alusel tuleks jaotada üksnes ELi riikidest pärit puuvilja ja köögivilja. See on minu jaoks liiga protektsionistlik ja muudab kava väga bürokraatlikuks. Seepärast peavad olema liikmesriigid need, kes otsustavad – komisjoni koostatud nimekirja põhjal –, millist puuvilja on võimalik välja jagada ja milline puuvili lisatakse kavva.

 
  
MPphoto
 

  Michel Barnier, nõukogu eesistuja.(FR) Härra juhataja, meil eesistujariigis on suur rõõm arutada Euroopa Parlamendiga seda kava, mille kavandas Euroopa Komisjon ja mille esitas isiklikult – ja ma tahaksin talle austust avaldada – proua Fischer Boel. See on noorte inimeste toitumise jaoks oluline kava ning see on praktiline ja tõhus samm, millega võidelda noorte inimeste rasvumise suurenemise vastu.

Härra Busk nimetas just arvandmeid ja ma võin neid kinnitada: Euroopas on üks laps viiest ülekaaluline või on tal oht rasvuda. Lapseea rasvumine kasvab Euroopas 2% aastas. Seepärast peame me julgustama inimesi oma toitu mitmekesistama ja rohkem puu- ja köögivilja tarbima.

Ma usun, daamid ja härrad, et kõnealuse kava rakendamine – mida kõik pooldavad –, näitab olulist rolli, mida ühine põllumajanduspoliitika võib mängida ja mängib tervislike, kvaliteetsete toodete tarbimise, ja väljendudes lihtsamalt, tootmise toetamisel. Põllumajandus sobib loomulikult selleks, et võtta vastu see kahekordne väljakutse, mis koosneb kogusega seotud väljakutsest – mis oli ka esimene väljakutse esimese lepingu puhul, mille põllumajandustootjad 1960. aastatel koostasid – ja ka kvaliteediga seotud väljakutse, mis seondub toodete kvaliteedi ja ohutusega.

See, daamid ja härrad, tõestab, et Euroopa on suuteline vastama ja vastab meie kaaskodanike konkreetsetele muredele, ja et põllumajandus on selgelt suuremate väljakutsete keskmes, millega meie ühiskond silmitsi seisab. Kui me räägime kõnealusest puu- ja köögivilja jagamise kavast, räägime me käegakatsutavast, inimestel põhinevast, kodanikele keskendunud Euroopast, mida eurooplased ootavad.

See programm, daamid ja härrad, on ministrite nõukogus väga hästi vastu võetud, ja arutelud, mis meil on olnud ja mida me täna ja homme jätkame, näitavad, et üldkokkuvõttes teeme me kõik selles küsimuses edusamme. Minu eesmärk on sel nädalal nõukogus poliitiline kokkulepe saavutada. Seepärast pööran ma loomulikult suurt tähelepanu parlamendi seisukohale kõnealuses küsimuses, et ma saaksin teie seisukoha ja toetuse nõukogu aruteludesse kaasata.

Lõpetuseks, härra juhataja, tahaksin ma avaldada siirast tänu teie raportöör härra Buskile väga üksikasjaliku ja kirgliku töö eest, mida ta kõnealuses küsimuses teinud on, ja praegu on mul hea meel teid ja volinikku kuulata!

 
  
MPphoto
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra juhataja, esiteks on mul hea tunne, et mul on parlamendi toetus koolidele puuvilja jagamise kava käsitlevale ettepanekule. Ma tahaksin, nagu tavaliselt, tänada tehtud töö eest komisjoni ja raportöör Niels Buski!

Enne kui ma kommenteerin mõningaid küsimusi, mis siin – ja ka parlamendis – tõstatatud on, tahaksin lihtsalt öelda midagi teema kohta, mida nõukogus mõnda aega viimasel ajal arutatud on. Mitmed liikmesriigid on palunud, et nad saaksid mõnel juhul paluda lapsevanematelt sissemakset kõnealusesse kavasse. Poolt- ja vastuväited ei ole otsekohesed. Lõpuks leppis komisjon kokku selles, et liikmesriikidel peaks olema vabadus mõnel juhul lapsevanematelt kaasrahastamist nõuda.

Teiselt poolt ei näe ma mingit põhjust seda liikmesriikidele peale sundida. Seepärast võimaldaksime me liikmesriikidel valida, kas nad tahavad seda võimalust kasutada. Siis kui me kava 2012. aastal läbi vaatame, keskenduksime me tõesti vanemate sissemaksetest saadavale lõppkasule.

Ma olen algusest peale öelnud, et see, mille me praegu esitame, ei lahenda Euroopa noorte rasvumisprobleeme, kuid ma usun, et sellest on abi ja see annab komisjonilt selge signaali, et on oluline meie noortele häid söömisharjumusi anda.

Seoses üldeelarvega oleme me eraldanud 90 miljonit eurot. Ma olen näinud mõningaid erinevaid arvandmeid, nagu Niels Busk õigesti ütles – alates 500 miljonist eurost kuni 360 miljoni euroni –, kuid kavandatud 90 miljonit eurot ei ole kindlasti tulevikuks kivisse raiutud. Ma arvan, et me peaksime kogu 2012. aastal koostatava programmi läbivaatamisel võtma arvesse ka seda, kas meil on vaja eelarvet suurendada. Arvan, et on olnud oluline, et me oleme näidanud, et oleme valmis raha eraldama. Juhul kui mõnes liikmesriigis on raha üle, saab seda ümber jaotada. Loodetavasti tähendab see, et me kulutame raha parimal võimalikul moel.

Seoses jaotatavate puu- ja köögiviljadega on mul tunne, et väga kindel on jätta see liikmesriikide võimekatesse kätesse. Kas nad tahavad kasutada töödeldud toiduaineid või tarnida kohalikku puu- ja köögivilja – või isegi võimalust AKV riikide banaane oma lastele jagada – lõpliku valiku peaksid kindlasti tegema liikmesriigid ise. Ma arvan, et sel moel saame me kaugelt parima tulemuse. Ma ootan väga viljakat arutelu kõnealuses küsimuses.

 
  
MPphoto
 

  Maria Petre, fraktsiooni PPE-DE nimel.(RO) Härra juhataja, volinik, härra Barnier, tahaksin esmalt tänada meie raportööri tehtud töö ja jõupingutuste eest, mida ta on teinud, et lepitada erinevaid seisukohti.

Me kõik nõustume sellega, kui oluline on kõnealune kava seoses lastele tervislike harjumuste omaksvõtmise õpetamise ja seega rasvumise vastu võitlemisega, kuid ka seoses nende perede õpetamisega, kellele pole puuvilja ostmine lastele taskukohane.

Ma toetan komisjoni ettepanekut, kuid arvan, et seda tuleb kindlasti täiustada. Kavandatud aastane rahastamine 90 miljonit eurot ei ole piisav. Juba eraldatud rahaliste vahendite täiendamine on üks kõnealuse kava õnnestumise eeltingimustest. Samuti arvan, et vähemalt kava käivitamise ajaks tuleks võtta vastu põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis tehtud ettepanek välistada lapsevanemate kohustus sellesse oma panus anda.

Samuti tahaksin ma toetada kava osana varustamist ühenduse territooriumil toodetud värske tavapärase puuviljaga. Ma tahaksin rõhutada asjaolu, et liikmesriikidel tuleb täpsustada, missugust puuvilja jaotada, võttes eriti arvesse kohalikku päritolu hooajalist puuvilja ja juurvilja.

Liikmesriikidele tuleks subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt sihtrühma määratlemisel lubada piisavat paindlikkust, et nad võiksid oma vajaduste kohaselt jagada koolides puuvilju võimalikult laiale tarbijaskonnale. Kava peaks samuti õpetama noori tarbijaid hindama puu- ja köögivilju ning sellel peaks seega olema rahvatervisele ja laste vaesuse vastu võitlemisele – eriti uutes liikmesriikides – väga positiivne mõju.

Teatavate toodete tarbimise edendamiseks võib võtta ühismeetmeid ning ühendada need lisaks tervise- ja toitumisõpetuse komponentidega ning ergutada piirkondlikke tootjaid, eriti mägipiirkondades.

 
  
MPphoto
 

  María Isabel Salinas García, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, kõnealust kava on puu- ja köögiviljasektor oodanud kaua mitte üksnes sektorit ootavate raskuste, vaid ka murettekitava tarbimislanguse pärast.

Kõnealuse kava eesmärk on parandada rahvatervist ning seepärast usun ma, et see peaks olema Euroopa kava, mida rahastab täielikult ühendus. Ma ei ole nõus sellega, et lapsevanemad peaksid kava rahastamisse oma panuse andma, sest juhtub sama, mis alati: need lapsed, kellele sissemakse tegemine on taskukohane, söövad koolis puu- ja köögivilja, kusjuures need, kellele see taskukohane pole, jäetakse kavast välja.

Kõnealust kava peab seega rahastama ühendus, et seda saaks ühetaoliselt kohaldada. Ma tahaksin ka eriti öelda, et rõhku tuleb panna haridusalastele meetmetele. Kõnealune kava ei tohi hõlmata lihtsalt seda, et lapsed söövad õunu; pigem peavad lapsed teadma, millist liiki õuna nad söövad ja mis on selle toiteväärtuslikud omadused ning nad peavad saama aru selle puuvilja kasulikust mõjust nende tervisele ja arengule.

Loomulikult peab toodetel olema täielik kvaliteedigarantii, kusjuures prioriteet tuleb võimalusel anda hooajalisele puuviljale. Samuti toetan ma võimaluse korral ühenduse päritolu puu- ja köögivilja jagamist.

Ma usun, et kõnealuse kava – mille ma heaks kiidan ja mille puhul ma volinikku õnnitlen – kasulikku mõju on kohe näha. Seda on näha mitte üksnes meie laste praeguses ja tulevases tervises ja nende toidualases hariduses, vaid ka puu- ja köögiviljasektoris, mis on väga oluline. See on viljakas sektor, mis moodustab tõesti osa Euroopa kultuuripärandist ja mis võimaldab meil süüa tasakaalustatud, tervislikku ja mitmekesist toitu.

Ma tunnen, et meie koolides puu- ja köögivilja jagamise kava tasub usaldada ja sellesse tasub investeerida. Minu arvates on eelarve mõnevõrra piiratud ja seega kordaksin, et ma toetan sellise ambitsioonika kava täielikku ühendusepoolset rahastamist.

 
  
MPphoto
 

  Donato Tommaso Veraldi, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma hindan väga härra Buski positiivset ja arukat tööd selle ettepanekuga, mis kujutab endast osa puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse reformist, mis on kujundatud selleks, et tugevdada sektori konkurentsivõimet ja viisi, kuidas seda turule vastavalt kohandatakse, ja et võidelda tarbimise languse vastu.

Kavandatav kava soodustada puu- ja köögivilja koolides aitaks julgustada noori puuvilja sööma ja tarbimist suurendama. Lisaks peaks koolides puu- ja köögivilja tasuta jagamise eesmärk olema võidelda ülekaaluliste koolilaste probleemiga; kahjuks on laialt tuntud tõsiasi, et rohkem kui 22 miljonit last mõjutab rasvumine.

Et kava tõhusalt rakendada ja koolides puuvilja jagada, on ülioluline, et ühenduse abi hõlmaks kõiki seotud logistilisi kulusid, nagu sobivate müügiautomaatide soetamine, mis tuleks vastasel korral koolide eelarvest või õpilaste vanematelt. Riiklik rahastamine peaks seepärast olema täiendava iseloomuga ja see peaks piirduma uute kavade ja olemasolevate laiendamisega.

 
  
MPphoto
 

  Alyn Smith, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Härra juhataja, kõnealuses ettepanekus pole midagi taunimisväärset ja ma kiidan meie raportööri selle esitamise eest, eriti ui valimised on silmapiiril. Ma arvan, et iga poliitik selles ruumis, kes ootab järgmise aasta juunit, pooldab seda, et Euroopa lapsed söövad paremini ja söövad Euroopa kohalikku puuvilja. See on ka Euroopa põllumajandustootjatele hea uudis, sest see loob kohaliku turu. See on hea uudis tulevasele tervishoiueelarvele ja mis veelgi olulisem, see on hea uudis laste endi jaoks.

Kui me kasvatame lapsi noorelt tervislikult sööma, siis nad säilitavad selle harjumuse. Soome on näidanud ja tõestanud, et agressiivne sekkumine varases elueas on oluline ja seda tuleb suuresti tervitada. Kui me spekuleerime praegu veidi seoses põllumajanduse eelarvega, parandame me tuleviku tervishoiueelarvet. Olles pärit Šotimaalt, on mul häbi öelda, et meil on selle vastu eriline huvi, et 21% meie algkoolilastest on ülekaalulised, s.t üks viiest algkoolilapsest on ülekaaluline. See pole sugugi jätkusuutlik. Me ei saa vaadata tulevikku, kus rasvumine üha suureneb ja seega on see osa lahendusest sellele ning mul on hea meel seda täiskogule soovitada. See on kõikjal hea uudis.

 
  
MPphoto
 

  Bairbre de Brún, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (GA) Härra juhataja, kõnealuse ettepanekuga saavutatakse liidu eesmärgid seoses ühise põllumajanduspoliitikaga ja antakse rahastamisraamistik algatuste jaoks, mille eesmärk on suurendada puu- ja köögivilja kogust, mida lapsed söövad. See võiks aidata võidelda lapseea rasvumise vastu ning sellest on pikas perspektiivis kasu ka meie puu- ja köögiviljakasvatajatel.

Söömisharjumused ja -mudelid kujunevad välja esimese viie eluaasta jooksul. Seega on oluline, et me suudaksime toetada laste seas tervislikumaid söömisharjumusi. Liikmesriik peaks saama valida parima meetodi.

Teadusuuringud näitavad, et söömisharjumused kalduvad olema kõige ebatervislikumad madala sissetulekuga leibkondades. Seega võiks puu- ja köögivilja tasuta jagamine koolides olla laste söömisharjumuste jaoks väga oluline.

Ma tervitan Niels Buski raportit ja tänan teda ja volinikku tehtud töö eest!

 
  
MPphoto
 

  Jeffrey Titford, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, kõnealusest projektist jääb mulje, et see puudutab vaid muret laste heaolu pärast. Tegelik kava on siiski häiriv segu Lapsehoidja Brüsselist, kontrollihullusest, ehedast selgest propagandast ja turukokkulepetest. Lapsehoidja Brüssel tahab kontrollida kõike, kaasa arvatud seda, mida me sööme. Määramine ennast vastutama selle eest, mida lapsed koolis söövad, on esimene suurem samm selles protsessis. Propaganda vaatevinkel on see, et igal puuviljal on ELi märgis ja kogu projekti toetab tohutu reklaamikampaania.

Seoses puuviljaturuga saan ma aru, et see loob väga palju võimalusi pahandusteks, nagu kohustuslikud eeskirjad, et kogu puuvili peab olema pärit EList. Banaanide puhul võib see välistada hoobilt Briti tarnijad, kes saavad oma banaanid Briti Rahvaste Ühenduse Kariibi mere riikidest, ja seega loob see tulutoova uue võimaluse Prantsuse saartele Guadeloupe and Martinique.

 
  
MPphoto
 

  Christa Klaß (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, minister, daamid ja härrad, meid pommitatakse tähtaegadega. Meile öeldakse, et me oleme rasvunud, meie lapsed on rasvunud, me sööme valesid toiduaineid ja liiga vähe värsket puu- ja köögivilja.

Päevane toitumissoovitus tervislikuks ja tasakaalustatud toitumiseks on päevas viis portsjonit ehk umbes 400 g puu- ja köögivilja. Sellest kinni pidada pole alati lihtne. Toit peab olema tervislik, seda peab jätkuma kauaks, see peab olema maitsev ja maksma nii vähe kui võimalik. Siiski tähendab tänapäeva kiire elutempo seda, et sageli on meil raske pere ja töö nõudmisi tasakaalustada, nii et vahel ei ole meil piisavalt aega toidu valmistamiseks ning selle asemel valime me pooltooted või valmistooted. Selles pole midagi halba, arvestades, et me oleme teadlikud värske puu- ja köögivilja olulisusest.

Inimesed, kes õpivad varakult sööma puu- ja juurvilja poolest rikast toitu säilitavad ka hiljem elus tervisliku toitumise. Seepärast toetan selgesõnaliselt komisjoni ettepanekut kehtestada 90 miljoni euro alusel rahastatav koolidele puuvilja jagamise kava. Kui suurepärane mõte, volinik! Kuid nagu te olete oma sätetes tunnistanud, tuleb liikmesriikidel lubada korraldada kava vastavalt omaenda riigisisestele nõuetele. Peab olema võimalik näha ette piirkondlikke ja hooajalisi tooteid. Samuti peavad liikmesriigid töötama välja strateegia, et määratleda parim viis, kuidas koolidele puuvilja jagamise kava rakendada ja seda õppekavva integreerida. Tervislik toitumine on osa üldharidusest. Lapsed peavad näiteks õppima ka seda, et kuuma köögivilja, kuumi porgandeid on võimalik nautida ka supi, salati ja kookidena või küpsetatud einetes. Nad peavad teadma, kuidas maitseb kartul, kui sellest pole krõpse või friikartuleid tehtud. Nende huvi tuleb ergutada, kasutades paljusid piirkondlike toodete valmistamise viise.

Teavitamine on ainus viis, kuidas tervislikule toitumisele alustalasid rajada. Teadmised on tervisliku elustiili võti. Koolidele puuvilja jagamise kava saab selles kontekstis anda väärtusliku panuse.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). – (HU) Härra Barnier, volinik, nagu iga algatus, on ka sellel liiga palju peremehi. Lõppude lõpuks väitsid seitsme linna elanikud, et just nende linn on Homerose sünnipaik. Paljud inimesed arvavad, et see oli nende algatus. Menetluste aruande põhjal olen ma uhke, et ma 10. mail 2005. aastal puu- ja köögiviljaturu reformi käsitleval arutelul selle kava välja pakkusin ja ma olen tänulik volinikule, et see nüüd tegelikkuseks on saanud.

Need, kes enne mind sõna on võtnud, on selgitanud, miks see nii oluline on. See on oluline mitte üksnes sotsiaalsest vaatenurgast, vaid ka selleks, et õpetada noortele toitumiskultuuri. See on Prantsuse pirn, aga ma ei söö seda, sest siin on keelatud seda süüa. On väga oluline, et kui noored saavad ELi logoga koolipuuvilja, peaksid nad teadma – alates lapsepõlvest –, et see on ohutu ega ole kemikaale täis, kuid on võimaluse korral mahetoode.

Õpetagem oma lastele toitumiskultuuri, kuna see on väga oluline ülesanne. Õnnitlen selle puhul härra Buski. Ma ei söö (seda pirni), sest ma ei riku eeskirju, kuid arvan, et me kõik võime kõnealuse kava üle uhked olla. Tänan teid tähelepanu eest!

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). – Härra juhataja, vahel on hea, et on võimalik tulla siia ja toetada üht tõeliselt positiivset Euroopa ettepanekut ja hoolimata härra Titfordi katsest meie hea tuju rikkuda, on täna selline päev. See ettepanek esindab nii palju vajalikke asju. Ettepanek edendab laste ja noorukite seas tervislikku toitumist. See parandab üldiselt noorte eurooplaste tervist. Sellega tagatakse, et ELi raha kulutatakse projektile, mis juba näitab, et annab paljudes liikmesriikides positiivseid tulemusi ja see on praktiline, elulähedane, teostatav ettepanek.

Ma olen hästi kursis samasuguse programmiga Iirimaal, mille nimi on „Food Dudes“, sest mu lapselaps on mind asjadega kursis hoidnud. On olnud näha, et see programm on tõhus ja sellel on kauakestvad tulemused vanusevahemikus 4–12 aastat ning need tulemused püsivad hoolimata soost, kooli suurusest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Seega tugineme me kindlatele alustaladele.

Mul on hea meel toetada ühendusepoolse rahastamise suurendamist ja võtta eelkõige arvesse mahe- ja kohalikult kasvatatud puu- ja köögivilja. Tahan õnnitleda volinikku ja meie raportöör härra Niels Buski ja mul on väga hea meel, et kuulen nõukogu vastust. See ettepanek aitab ELis positiivselt kaasa elukvaliteedile ja tervisele.

 
  
MPphoto
 

  Hélène Goudin (IND/DEM). – (SV) Härra juhataja, asjaolu, et puu- ja köögiviljad on inimestele olulised, pole just uudis ja uudis pole ka see, et need on laste jaoks olulised toiduained. Lastele puu- ja köögivilja andmine koolis on hea asi. See on hea tervisele ja annab hädavajalikku energialisa.

Kuid mida see ettepanek, mida me praegu arutame, tegelikult hõlmab? Tegelikult on see puhas propaganda ettepanek ELilt. Selle algatuse eesmärk on võita odavaid poliitilisi punkte, veendes samal ajal lapsi ELi suurepärastes omadustes. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon on esitanud mõne absurdse ettepaneku, sealhulgas väite, et Euroopa puuvili on parem kui muu puuvili. Pakkuda tuleb vaid ELi puuvilja, näiteks äärepoolsematest piirkondadest pärit banaane. See on lausprotektsionism. Eesmärk on, et lapsed saaksid teada, et EL on hea ja et EList pärit puuvili on veelgi parem. Komisjonil ja Euroopa Parlamendil peaks enda pärast häbi olema.

 
  
MPphoto
 

  James Nicholson (PPE-DE). Härra juhataja, ja söön praegu härra Buski viisakusõuna. Ta jagab praegu väljas õunu, nii et kui parlamendiliikmed tahavad minna ja õuna võtta, olen kindel, et härra Busk annab neile hea meelega õuna.

Arvan, et see on suurepärane raport. Nagu ütles proua Harkin, tuleme me tihti siia ja ei saa nii elevil olla ja kannatamatult sellist head algatust oodata. Me peame siiski rohkem ette nägema rahaliste vahendite olemasolu, tagamaks, et meie noortel oleks sellele võimalusele täielik juurdepääs, et nad saaksid seda võimalust täiel määral ära kasutada, sest see on üks neid harvu juhuseid, kui me midagi pakkuda saame. Me kaebame olukorra üle ja loeme ajakirjandusest ja massiteabevahenditest selle kohta, kui tõsised on rasvumisprobleemid ja et seda esineb koolilaste hulgas. Meie noored on sellest hoolimata täna suurepärased inimesed, kuid neil on palju pingeid, mida meil ehk varem ei pruukinud olla. Ma arvan, et see on võimalus, kus me saame anda neile hea ja tervisliku toitumise võimaluse. Ma tervitan seda, toetan seda ja soovin õnne.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE).(RO) Härra juhataja, volinik, Euroopa Komisjon on kavandanud 90 miljoni euro eraldamist ühenduse eelarvest kavale, kus iga laps vanuses 6–10 aastat saab iga nädal ühe portsjoni puu- ja juurvilja.

Ma nõuaksin tungivalt, et liikmesriigid laiendaksid seda kava ja sellega seotud rahastamist nii Euroopa kui ka riigisisesel tasandil nii, et kõik lapsed, sealhulgas eelkooliealised, saaksid iga päev portsjoni puuvilja. Ma loodan, et me kõik kiidame heaks eelarve suurendamise 500 miljoni euroni. Ma tervitan asjaolu, et kava peab hõlmama üksnes Euroopa Liidus toodetud puu- ja köögivilja. Puu- ja köögivili peaks olema hooajaline ja pärit kohalikust mahepõllundusest.

Ma tahaksin tutvustada 2003. aastal Rumeenia valitsuse käivitatud sarnast algatust, millega kõik eelkooliealised ja algkoolilapsed saavad igal koolipäeval klaasi piima ja värske kukli. Nõuetekohase toitumise sisseviimine kooli- ja eelkoolilaste jaoks on osa tervisekasvatusest, mida me oma nooremale põlvkonnale pakkuma peame.

 
  
MPphoto
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Härra juhataja, alg- ja keskkoolilastele puuvilja tagamine on kahtlemata õige mõte, kuna sellel pole mitte üksnes majanduslik, vaid palju laiem, sotsiaalne mõõde. Seda sellepärast, et see arendab tervislikke toitumisharjumusi ja parandab seega ühiskonna üldist tervist. Pole kahtlustki, et 90 miljonit eurot on liiga vähe, et tagada kava nõuetekohane toimimine. Riigiasutuste ja koolide asutamisorganite ja ka laiema üldsuse kaasamine oleks seetõttu soovitatav. Ma loodan, et koolidele puuvilja jagamise kava saab laialdase toetuse ja et härra Buski jõupingutused ei ole asjatud.

 
  
MPphoto
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). (PT) Me tahaksime juhtida tähelepanu sellele, kui oluline on luua nõuetekohane koolidele hooajalise puu- ja köögivilja tasuta igapäevaselt jagamise kava, kusjuures prioriteet antaks koolieelikutele ja algklasside õpilastele. See kava on hädavajalik, arvestades selle positiivset mõju seoses tervisliku toitumise, rahvatervise, laste vaesuse vastu võitlemisega, ja julgustust ning stiimulit, mida võib anda piirkondlikele toodetele, sealhulgas mägipiirkondadest, meie põllumajandustootjate kohalikul tasandil toodetud toodetele.

See nõuab palju suuremat rahastamist kui Euroopa Komisjoni kavandanud on. Selle tulemusel, volinik, tuleks põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esitatud ettepanekuid, millele me samuti kaasa aitasime, arvesse võtta. Ma pean samuti õnnitlema meie raportööri tehtud töö eest!

 
  
MPphoto
 

  Neil Parish (PPE-DE). – Härra juhataja, ma tervitan voliniku ettepanekut koolipuuvilja kohta. See kava on oluline käima saada. Olen samuti temaga nõus selles, et see vajab subsidiaarsust, kuna me tahame süsteemi, mis ei oleks liiga bürokraatlik, nii et me selle tegelikult oma koolidesse sisse viia saaksime. Arvan ka, et me vajame paindlikkust selles suhtes, mis tüüpi puuvilja me pakume, sest mõnel aastaajal on väga raske värsket puuvilja saada ja me vajame vahetevahel töödeldud puuvilja. Ärgem koostagem liiga palju ettekirjutuslikke muudatusettepanekuid, vaid saagem pigem kõnealusele kavale heakskiidu.

Ma arvan ka, et üks või kaks parlamendi ettepanekut vajalike rahaliste vahendite kohta on liiga palju. Sest kui meil oleks siinses parlamendis kaasotsustamisvolitused, peaksime me nii eelarve kui ka protsessiga nõustuma. Kui me tahame siinses parlamendis usaldusväärsed olla, esitagem siis kava, mida on võimalik rahastada, mis annab koolipuuvilja seda enim vajavatele lastele, ja siis hakkavad nad järk-järgult tulevikus puuvilja sööma. See on kava.

Lubage mul öelda härra Titfordile, et ma ei muretse selle pärast, kas selle tagab Euroopa, Suurbritannia, Prantsusmaa või kes iganes, kuid me peame olema kindlad selles, et koolipuuvili läheb meie koolidesse.

 
  
MPphoto
 

  Christel Schaldemose (PSE). – (DA) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma olen põllumajandusabile ja selle mis tahes laiendusele tegelikult vastu, kuid arvan, et kui asi puudutab meie laste tervise parandamist, siis peaksime me tegelikult kohutavalt palju ära tegema. Kõik liikmesriigid, kes võitlevad haiguste vastu, on soovitanud selgesõnaliselt koolidele puuvilja jagamise kava. Ilmneb, et isegi väikesed puuviljakogused on tervise jaoks olulised. Seepärast toetan kogu südamest komisjoni ettepanekut. Ma arvan siiski, et oluline on, et puuvili ja tervis oleksid keskse tähtsusega küsimus. Seetõttu olen ma vastu põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ettepanekule, et puuvili peaks olema pärit üksnes EList. See on täiesti vale. Arvan, et keskenduda tuleks laste tervisele, mitte põllumajandusele.

 
  
MPphoto
 

  Michel Barnier, nõukogu eesistuja. (FR) Härra juhataja, ma tahan öelda mõne sõna, et väljendada oma tundeid seoses käesoleva äärmiselt elava ja üksmeelse arutelu lõppjäreldustega. Ma arvan, et üldiselt kajastab see härra Buski ja proua de Lange kõige algsemat algatust. Arutelu näitab, et sellele kavale, mille on kavandanud Euroopa Komisjon selleks, et julgustada noori eurooplasi rohkem puu- ja köögivilja sööma, on peaaegu ühehäälne toetus. Ma võin öelda teile, daamid ja härrad, et ka ministrite nõukogu jagab seda kohustust ja püüab saavutada üskmeelt, mis põhineb seisukohal, mille te nõukoguga üldjoontes vastu võtate.

Ma pöördun tagasi nelja punkti juurde, mida ma teie märkuste seast olulisteks pean. Esiteks, seoses kõnealusele protsessile eraldatava eelarve küsimusega. Parlamendi võetud ennetav lähenemisviis näitab selgelt, et te olete sellele algatusele pühendunud ja mul on selle üle hea meel. Ma teen sellest ettepanekust nõukogule aruande ja nõustun proua Fischer Boeliga, et ettepanekus viidatud 90 miljoni euro suurune summa ei ole, nagu ta ütles, kivisse raiutud.

Teine mõte, mida ma tahaksin märkida, on see, et meie kõigi peamine mure on anda noortele tervislikku puuvilja ja pakkuda neile valikut tervislikke tooteid, millele pole lisatud suhkrut.

Kolmas punkt on seotud kohalike toodete edendamisega teadlikkuse tõstmiseks ühenduse toodete kvaliteedist. Seoses murega, mida väljendas just härra Casaca äärepoolseimate piirkondade pärast, lisaksin ka, et ühenduse turul on tooteid, mis on pärit nendest äärepoolseimatest piirkondadest – mis moodustavad meie Euroopa Liidu lahutamatu osa – ja need on kvaliteetsed tooted. Sellest on aru saadud ka teie aruteludel ja seda muret jagatakse ka ministrite nõukogus.

Lõpetuseks, te olete väljendanud seisukohta, mis on samuti nõukogu seisukohaga kooskõlas: sellise tegevuse jaoks on vaja ühenduse raamistikku, nagu see, mida teile tutvustati, kuid me peame ka andma liikmesriikidele võimaluse kohaneda ja paindlikkuse, mida on vaja selleks, et kõnealust kava kogukondadele, ühendustele ja kodanikele nii lähedal kui võimalik rakendada.

Nende nelja punkti kokkuvõtteks, daamid ja härrad, tahaksin korrata, et see õigeaegne algatus on muidugi eelarve mõttes piiratud, kuid et see on algatus, mis on sümboolne Euroopale, mis on positiivne ja ennetav Euroopale, mis tunnistab meie ühiskonna uusi väljakutseid ja eelkõige, daamid ja härrad, Euroopale, mis läheb koolidesse ja millest Euroopa noored inimesed soosivalt räägivad ja mõtlevad.

Ma usun, et kuvand, mida me komisjoni algatuse kaudu esitame, on kuvand positiivsest, kodanikele keskendunud Euroopast. See on see, mida Euroopa kodanikud ootavad.

 
  
MPphoto
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Härra juhataja, ma tahaksin teid tänada võimsa toetuse eest sellele olulisele ettepanekule.

Lubage mul härra Titfordile ja proua Goudinile öelda, et see ettepanek on propaganda ja puhas lollus.

(Aplaus)

See oli mõeldud – nagu paljud teist on maininud – selleks, et anda meie õpilastele häid söömisharjumusi. Ma olen üsna kindel, et kui meil see nutikal viisil õnnestub, tuginedes kogemusele, mis meil on juba Iiri programmist „Food Dudes“, võime me päris palju ära teha. Seejärel, 2012. aastal näeme, kas me saame süsteemi edasi arendada.

Ma nõustun täielikult proua Salinas Garcíaga, et me saame seda kasutada hariduslikul viisil, mitte üksnes selleks, et õpetada lapsi rohkem puu- ja köögivilja sööma, vaid ka selleks, et püüda selgitada, kust puu- ja köögiviljad tulevad, kui olulised need on jne.

Ma ootan koos Michel Barnieriga väga, et nõukogus leitakse õige tasakaal ning ka seda, et meie noorte tervis kasu saaks.

 
  
MPphoto
 

  Niels Busk, raportöör. − (DA) Härra juhataja, tahaksin väljendada tänu paljude positiivsete panuste eest ja seoses sellega tahaksin tänada ka teid, volinik, eriti konstruktiivse koostöö eest! See on tegelikult eeldatav, kuna meil on alati teie ja teie kabinetiga hea koostöö. Tahaksin samuti tänada teid, minister! Teie ja eesistujariik Prantsusmaaga koostöö tegemine on olnud tohutu rõõm, sest te olete võtnud ebatavaliselt palju aega selleks, et küsimused tõesti põhjalikult läbi arutada. Eesistujariigil ei ole alati selleks aega. Ma tahaksin ka tuletada kõigile siin täiskogul meelde, et kõikide panustega, mis siin tehtud on, nõuti rohkem kui 90 miljoni euro koondamist. Ma tahaksin tuletada teile seda meelde lihtsa tähelepanekuga, et kui me rohkem raha ei koonda, saab sellest kavast tohutu haldusaparaat ja jagatakse väga vähe puuvilja. Me ei saa lubada, et see juhtuks, kui tõesti laste söömisharjumusi muuta tahame, mis on midagi, mida on kahjuks väga vaja.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 18. novembril 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Ivo Belet (PPE-DE), kirjalikult. (NL) Me oleme veendunud, et peame toetama projekte, mis tagavad kõigile kuni 12-aastastele noortele iga päev ühe koolipuuvilja. Koolid mängivad neile tervisliku elustiili õpetamises olulist rolli. Tervislik toit ja piisav füüsiline liikumine aitavad ära hoida rasvumist. Lapsed, kes õpivad armastama koolis puuvilja, jätkavad puuvilja söömist ka täiskasvanuna. Paljud koolid teevad juba tohutuid jõupingutusi, et lastele iga päev puuvilja pakkuda, kuid rahalised vahendid on selleks liiga piiratud. Seepärast on oluline Euroopa rahaline toetus koolipuuviljale.

Seetõttu teeksime me emotsionaalse pöördumise Euroopa Komisjoni ja nõukogu poole, et nad toetaksid eelarve suurendamist. Lõppude lõpuks on kaalul meie noorte tervis ning see kulu hüvitatakse aja jooksul.

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. (LT) On oluline, et kõnealuse kava kohaldamisel kohaldataks subsidiaarsuse põhimõtet, et liikmesriigid otsustaksid ise nende laste vanuse, kellele koolide värske puuvilja kava on suunatud, ja millist puu- ja köögivilja tuleks tarnida. Samuti arvan, et prioriteet tuleks anda ühenduse päritolu toodetele. Me ei tohiks siiski keelduda väljastpoolt ühendust pärit toodetest, kuna see rikuks konkurentsi- ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirju.

Ma arvan, et kõnealuse kava haldamine peaks olema võimalikult lihtne ja seega teen ettepaneku strateegia koostamist käsitlevad eeskirjad ära jätta. Riikliku strateegia koostamine ühe meetme rakendamiseks ja seda väikese eelarvega on liiga range nõue. Strateegia koostamise asemel võiks olla nõue koostada riigisisesed halduseeskirjad, mis hõlmaksid komisjoni tutvustatud teatavaid strateegia rakendamise eeskirjade sätteid. Ma tahaksin soovitada tungivalt, et kõik mõtleksid kava rakenduseeskirjade koostamisel vajadusele strateegia korraldamisest (see punkt on halduse tõttu Leedu jaoks oluline).

Koolidele värske puuvilja jagamise kavva tuleks kaasata riikide eelarvetest täiendavaid rahalisi vahendeid, kuna kava peaksid rahastama osaliselt liikmesriigid. Isegi praeguses finantskriisis peame me siiski vaatama, kuidas pikas perspektiivis meie laste ja noorte tervist kaitsta. Ärgem veeretagem vastutuskoormat õlult!

 
  
MPphoto
 
 

  Magor Imre Csibi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb koolis puuvilja jagamist õpilastele, on osa komisjoni käivitatud algatuste seeriast ja selle peamine eesmärk on võidelda rasvumise vastu ja edendada tervislikku toitumist.

Komisjoni kavandatud 90 miljoni euro suurune eelarve oleks osutunud kava eesmärgi saavutamiseks ebapiisavaks. Fraktsiooni ALDE algatus suurendada ühendusepoolset rahastamist 360 miljoni euroni on oluline samm õiges suunas. Liikmesriigid annavad omakorda panuse, et esitada lõplik eelarve mahus 720 miljonit eurot. Ma olen veendunud, et vaid sellise eelarvega osutub kava edukaks. Seepärast suudame me pakkuda 6–10 aasta vanustele vastuvõetava arvu portsjoneid puuvilja nädalas.

Samal ajal julgustaksin ma haridusasutusi viima osana õppekavast sisse toitumistunnid, et selgitada tervisliku toitumise rolli taga peituvat teooriat. Meil õnnestub muuta tulevaste põlvkondade söömisharjumusi vaid ühiste koordineeritud jõupingutustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Urszula Gacek (PPE-DE), kirjalikult. – Mul on hea meel toetada kava, millega jagada õpilastele puuvilju, et noorte seas tervislikumaid söömisharjumusi edendada. Loodetavasti liigub see projekt Euroopa ühiskonna noorimate liikmete söömismudelite muutmise suunas. Pikaajalised uuringud on näidanud, et lapsepõlves omandatud söömisharjumused on mudeliks kogu eluks. Need võivad mõjutada lisaks laste põlvkonnale ka nende lapsi. Mis veelgi huvitavam, on teatatud, et laste toidueelistused mõjutavad nende vanemate söömisharjumusi. Lootkem, et see väärt skeem liigub selles suunas, et me kõik oleme parema tervisega ja paremas vormis!

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Golik (PSE), kirjalikult. (PL) Mul on hea meel, et me koostame ühenduse kava koolides puuviljade söömise edendamiseks. Selle kava positiivset mõju saab arvestada paljudel tasanditel: sotsiaalsel, majanduslikul ja finantstasandil.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmena näen ma, et kaval on selgelt Euroopa põllumajandusele ja puuviljakasvatusele soodsad tagajärjed: nõudluse suurenemine puuvilja järele ja suurte tootmismäärade säilitamine Euroopas. Ka mina olen isa ja isana näen ma positiivset tulemust, mida on raske kvantifitseerida: noore põlvkonna tervis. Puu- ja köögivilja osakaalu suurendamine kooliealiste laste toitumisel on tohutult oluline, kuna sellel ajal kujunevad nende söömisharjumised.

Poolas on puu- ja köögivilja tarbimine inimese kohta 250 g päevas. See tase on üks madalamatest ühenduses – vähem tarbivad vaid Tšehhi, Läti ja Slovakkia. Ühenduse keskmine on 380 g, kusjuures Maailma Terviseorganisatsiooni / Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni soovitatav minimaalne päevane puu- ja köögivilja tarbimine on 400 g. Sellised riigid nagu Poola vajavad suuremat puuvilja edendamiskampaaniat.

Ma loodan, et koolidele puuvilja jagamise kava on varsti edukalt sisse viidud kõikides haridusasutustes kogu Euroopa Liidus ja jääb ELi hariduspoliitika alaliseks elemendiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. – (HU) Euroopa Liidu soovi toetada puuvilja tarbimist koolis tuleb kindlasti tervitada. Kvaliteetne toitumine lapsepõlves pakub häid väljavaateid tervislikuks eluviisiks hiljem ja nõuetekohaselt haritud laps edendab tervislikku toitumist ka oma peres ja sõprade seas. Need, kes selle kava eest vastutavad, peavad vaatama hoolikalt, millist puuvilja nad lastele pakuvad.

See oleks tõsine viga, kui lõpuks oleks koolides pestitsiidijääke täis puuviljad ja seda oleks seepärast raske müüa. Sellest tulenevalt tuleb luua kava nii, et koole varustatakse vaid tervisliku puuviljaga, mille pestitsiiditase jääb kaugele allapoole lubatud ülemmäärasid. Tervisliku toitumise huvides on samuti soovitatav kasutada eelkõige ühenduse rahalisi vahendeid, et tarnida pigem kodumaist puuvilja, mis sisaldab madalamat suhkrutaset ja milles on rohkem kiudaineid, kui pakkuda näiteks banaane.

 
  
MPphoto
 
 

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE), kirjalikult. (BG) Volinik,

koolidele puuvilja jagamise kava on mitmes suhtes eriti oluline samm:

- tagades lastele tervisliku ja tasakaalustatud toitumise;

- ennetades haiguseid;

- luues uue mudeli ja uued meetodid nooremate põlvkondade toidus, mis järk-järgult kiirtoidu välja vahetab.

See pole lihtsalt küsimus puuvilja tarbimisest, vaid küsimus tervislike ja tasakaalustatud toitumisharjumuste arendamisest. On olemas palju spetsialiste, kes oskavad vastavate kriteeriumide alusel sobivaid puuvilju kindlaks määrata.

Teiselt poolt, koolidele puuvilja jagamise kava annab põllumajandustootjatele tõelist tuge ja liikmesriikidele rahalist abi. See on eriti oluline uutes liikmesriikides, kellel on hoolimata kõigist jõupingutustest raskusi koolis toitlustamise tagamisega. Näiteks Bulgaarias toetab riik koolieinete kava, kuid see ei suuda kõigi õpilaste vajadusi katta ning Euroopa Liidu abi on äärmiselt kasulik. Me peame muidugi nõudma tungivalt kavas mahepõllumajanduslike toodete kasutamist ja tagama, et see tõhusalt rakendatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Dumitru Oprea (PPE-DE), kirjalikult.(RO) Haigused, mida kaasaegne inimene põeb, ei ole tingitud toitumisest, vaid neid saab ravida õiget toitumist järgides.

Ma toetan puuvilja jagamist koolides. Mõtlen paratamatult asjaolule, et Rumeenias on jagatud koolides tasuta klaasi piima ja kukleid alates 2002. aastast. Kuigi alguses suutsime pakkuda seda hüve vaid algkoolilastele, on seda mõõdet laiendatud ka koolieelikutele ja alates 2007. aastast keskkooliõpilastele. Euroopa koolidele puuvilja jagamise kava täiendab vähemalt Rumeenias eelpool nimetatud kava.

Sellel on arvukalt kasutegureid. Tahaksin mainida neist vaid kahte.

- Maailma Terviseorganisatsioon soovitab kuni 11-aastastel lastel süüa päevas vähemalt 400 g puuvilja ja köögivilja. Ka sel juhul mõtlen ma Euroopa Parlamendi 25. septembri 2008. aasta resolutsioonile valge raamatu kohta, mis käsitleb toitumisega seotud terviseprobleeme. Ärgem unustagem, et toit ja meie söömisviis mängivad olulist rolli, aidates meil säilitada oma tervist sellisena, nagu see on!

- Erinevused vähenevad: lapsed on erineva sotsiaalmajandusliku taustaga ja mõned neist on väga ebasoodsas olukorras.

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. (ET) Valges raamatus toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste kohta, mille kiitsime käesoleval aastal heaks ka Euroopa Parlamendi poolt, toovad eksperdid välja asjaolu, et täna on Euroopas 22 miljonit last ülekaalulised, 5 miljonit rasvunud. Ekspertide arvamuse kohaselt lisandub neile järgmisel aastal veel 1,3 miljonit.

WHO aruandes tervise kohta tuuakse välja ühena seitsmest terviseriskist just vähest puu- ja köögiviljade tarbimist. Antud teemaga seoses tegi EP tookord ka Euroopa Komisjonile ettepaneku, et koolides tuleks alustada puu- ja köögivilja pakkumist ja Euroopa Komisjonil tuleks selleks planeerida ELi eelarves vajalikud rahalised vahendid.

Tänaseks on Euroopa Komisjonil valminud meie toonast algatust toetav abimeede, mis võimaldab juba alates 2009/2010 õppeaastast hakata ELi koolides pakkuma 6- kuni 10-aastastele lastele puu- ja köögivilju, sarnaselt tänase koolipiima programmiga.

See on kahtlemata investeering tulevikku, mis aitab ennetada või vähendada ebatervest toitumisest tingitud tervishoiukulusid. Loodan, et Euroopa Komisjonil on tahet arvestada ka seekord Euroopa Parlamendi ettepanekutega ja suurendada senist puu- ja köögivilja programmi 90 miljonilt 500 miljonile eurole, võimaldamaks pakkuda seda meedet lastele kõigil koolipäevadel ja laiemale laste sihtrühmale.

Tänan tähelepanu eest!

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Komisjoni ettepanek viia koolidesse sisse puuvilja tarbimine on kasulik Euroopa Liidu kodanike tervisele, andes iga liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse märkimisväärse panuse. Söömisharjumused kujunevad lapsepõlves ja võivad kesta terve inimese eluea.

Koolid kujutavad endast kõige sobivamat alguspunkti, et see käitumistüüp kindlaks määrata, kuna kool on perekonna järel teine autoriteedi vorm, millel on lastega vahetu kokkupuude ja nende üle märkimisväärne mõjuvõim.

See kava koos toitumisalase hariduse kava käivitamisega koolides annaks rohkem tulemusi seoses puu- ja köögivilja sisaldava tervisliku toitumise eelistuste arendamisega. Lapsed peavad olema eelkõige haritud ja neid tuleb julgustada sööma seda tüüpi tooteid, millel on suurem toiteväärtus, et kava saavutaks oma kavandatud eesmärgi seoses rasvumisega seotud haiguste, alatoitumise või diabeedi ennetamisega, mis täiskasvanueas esineda võivad.

Parlamendi kavandatud muudatusettepanekud parandavad komisjoni teksti märkimisväärselt, eraldades 500 miljonit eurot aastas, et viia sisse kava varustada õpilased puu- ja juurviljaga, mis sellest tulenevalt edendab põlumajandustootmist Euroopa Liidu tasandil.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: Luigi COCILOVO
asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika