Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Arutelud
Teisipäev, 18. november 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

11. Euroopa Liidu vastus ülemaailmsele finantskriisile: Euroopa Ülemkogu 7. novembri mitteametliku kohtumise ja G20 15. novembri 2008. aasta tippkohtumise järel – Komisjoni 2009. aasta õigusloome- ja töökava (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  President. − Järgmine punkt on ühendatud arutelu ELi vastusest ülemaailmsele finantskriisile ning komisjoni 2009. aasta õigusloome- ja töökavale.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Härra president, komisjoni president, daamid ja härrad, finantskriisi mõjud majandusele muutuvad üha enam ilmsemaks. Komisjoni sügisesed prognoosid ennustasid järgmiseks aastaks Euroopa Liidus olulist kasvu aeglustumist. Mitmed liikmesriigid on jõudnud juba majandussurutisse ja 2009. aastal võiks majanduskasv Euroopa Liidus jääda parimal juhul nulli.

Lisaks hakkavad finantspinged andma majandusinstitutsioonide finantseerimisele tagasilööke. Liikmesriikide ametivõimud teevad kõik endast oleneva, et tagada jätkuv finantseerimine ettevõtetele ja majapidamistele, mis seisavad vastastikku krediidipiirangute kasvava riskiga.

Euroopa ja selle finantspartnerid elavad seega läbi halvimat finantskriisi peale 1929. aastat ja nad peavad tulema toime erakordselt ulatusliku majanduslangusega. Nagu te teate, on nõukogu eesistujariik alates meie viimasest 8. oktoobri arutelust taotlenud vaid ühte eesmärki ja olnud veendunud vaid ühes asjas: eurooplaste oluline ühtsus ülemaailmse finantskriisi ees.

Seistes vastastikku Euroopa finantssüsteemi tegeliku kokkuvarisemise ohuga, õnnestus eesistujariigil Prantsusmaal edendada Euroopa tegevuskava toetada kiiresti kriisist ohustatud finantsinstitutsioone ning on koos liikmesriikidega otsustanud tagada pankadevaheline finantseerimine ja pangad rekapitaliseerida.

Selle ühise Euroopa meetme tõhusust demonstreeriti samuti möödunud nädalavahetusel Washingtonis toimunud G20 valitsusjuhtide tippkohtumisel, kus osales president Barroso. Selle ajaloolise tippkohtumise algatas Euroopa, mida esindasid nõukogu president Sarkozy ja Euroopa Komisjoni president Barroso. See demonstreeris suurt ühtsust nõukogu eesistujariigile 7. novembril selgete seisukohtade andmisel, mida kaitsta koos meie peamiste partneritega.

Me võime olla praegu väga rahul sellise lähenemisviisi tulemusega, sest tippkohtumise järelduste kohaselt on rahvusvahelise finantssüsteemi funktsioneerimises kesksel kohal põhiküsimused, mida Euroopa toetab: läbipaistvus ja vastutus. Me oleme saavutanud ka positiivseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu ettepanekutega, nagu näiteks reitinguagentuuride registreerimine, finantsinstitutsioonide kogu tegevuse jälgimise või reguleerimise põhimõte ning tasustamise sidumine liigse riskivõtmise vältimisega.

Esmakordselt on kõik peamised majandus- ja finantsinstitutsioonid nõustunud reageerima tugevalt, et vältida sellise ulatusega kriisi kordumist. Nad on leppinud kõik kokku ambitsioonikas tegevuskavas, mida rahandusministrid peavad täpsustama eelolevatel nädalatel.

Euroopa Liit peab ilmselt jätkuvalt kasutama rahvusvahelistes aruteludes kogu oma mõjujõudu. Te teate, et te saate arvestada eesistujariigi Prantsusmaaga, et edendada Euroopa ühtsust ja pakkuda sellega ühtset ambitsiooni põhireformide suhtes kõikide Washingtonis kindlaksmääratud küsimuste osas. Me kõik arvestame loomulikult, et eesistujariik Tšehhi viib need algatused ellu.

Reitinguagentuuride, raamatupidamisstandardite, riskifondide jälgimise, maksuparadiiside vastu võitlemise, erainstitutsioonide aruandekohustuse ja mitmepoolsete finantsinstitutsioonide reformi suhtes peab Euroopa Liit esinema jätkuvalt tugevalt, et saavutada kindlaid tulemusi.

Ka ühenduse õigusaktide osas peab see täitma kiiresti oma kohustusi, kiirendades komisjoni pakutud meetmete vastuvõtmist pankade ja reitinguagentuuride järelevalve teostamise ja nende reguleerimise kohta.

Eesistujariik Prantsusmaa teab, et ta saab arvestada teie parlamendi ja selle fraktsioonide täieliku ja aktiivse kaasalöömisega, ning ma olen selle eest nende esimeestele tänulik. Euroopa saab seega võtta jõupositsiooni järgmistel rahvusvahelistel kohtumistel, mis on kavandatud 2009. aastaks.

Need esialgsed tulemused finantssektoris tõendavad Euroopa ühtse lähenemisviisi tõhusust. Sellele vaatamata on need vaid üks osa Euroopa vastusest kriisile. See ühine lähenemisviis peab tõepoolest ka inspireerima Euroopa Liitu ja liikmesriike reageerima mõjudele, mida kriis majanduskasvule avaldab.

Nõukogu eesistujariik on selle küsimuse osas oma veendumuses kindel. Nii nagu ka finantssektoris, ei saa liikmesriigid saavutada mingeid konkreetseid tulemusi kasvu toetamisel, kui nad ei tee tihedat koostööd üksteisega ja samuti oma peamiste rahvusvaheliste partneritega. G20 tippkohtumine andis tugeva sõnumi selle kohta. Me peame kaasama ülemaailmses mastaabis kõik makromajanduslikud instrumendid, et vältida majanduse pikaajalist langust.

Olukorra kujunedes on keskpangad reageerinud kiiresti, vähendades intressimäärasid. Eesistujariik tervitas Euroopa Keskpanga novembri alguse vankumatut otsust vähendada intressimäärasid 50 baaspunkti ja me oleme mitmel korral aplodeerinud EKP meetmele finantskriisile reageerimisel ning tema aktiivsele osalusele Eurogroupi ja Euroopa Ülemkogu aruteludes.

Eelarve küsimuste osas on G20 viidanud, et kasutada tuleks olulist manööverdamisruumi seal, kus seda esineb. Euroopa Liidu liikmesriigid on sellele üleskutsele vastates öelnud, et me peaksime kasutama stabiilsus- ja kasvupakti lubatud kogu manööverdamisruumi, juhul kui majandustsükkel järsult ümber pöördub.

Tehes tihedat koostööd komisjoniga, kavatseb eesistujariik Prantsusmaa teha kõik endast oleneva, tagamaks, et majandustsüklit toetavad siseriiklikud plaanid on tihedalt kooskõlastatud ühenduse algatustega majanduslike mõjude maksimeerimiseks tervikuna.

Me ootame, härra Barroso, uusi ettepanekuid kuu lõpuks. See puudutab vastuste leidmist, mida saab kohaldada ühenduse tasemel ja kõikide instrumentide rakendamist, mis saavad aidata kaasa Euroopa majandustsükli toetamisele. Langusele reageerimiseks saaks kiiresti mobiliseerida teatud Euroopa eelarvelisi eraldisi – ma ütlen seda, sest ma osalesin sellel täiskogul arutelus.

Peale siseturu nõuetekohase toimimise tagamise peaksime me tagama ka selle, et Euroopa riigiabi eeskirjade kogu paindlikkust kasutataks selliselt, et liikmesriigid ja Euroopa Liit saaksid anda enim ohustatud majandusinstitutsioonidele tõhusat toetust.

Samuti soovime me, et Euroopa Investeerimispank oleks täielikult Euroopa majanduse toetamise jõupingutustes kaasatud. Nagu te teate, on juba tehtud kättesaadavaks vahendid väikese ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimise tagamiseks. Need toetusmeetmed peaksid olema globaalsema plaani osa, tehes võimalikuks toetuse andmise eelkõige enim ohustatud sektoritele, nagu kogu ELi autotööstus seda täna on.

Neid täiendavaid jõupingutusi ühenduse tasemel tuleb aktiivselt täiustada liikmesriigi tasemel tihedalt koordineeritud siseriiklike taastamismeetmete abil. Oodates järgmise kuu Euroopa Ülemkogu, kavatseb eesistujariik juhtida liikmesriikide vahelist arutelu selliste taastamismeetme prioriteetide osas. Mitmed liikmesriigid on öelnud, et nad kaaluvad teatud majandussektoritele toetusmeetmeid.

Et olla täielikult tõhus ja säilitada siseturu ühtsus, peab selliste meetmete tulemuseks olema partneritevaheline konsultatsioon ning majandus- ja rahandusministrid koos voliniku Almuniaga valmistavad ette Euroopa Ülemkogu arutelu nendel teemadel oma järgmisel kohtumisel 2. detsembril.

Härra president, komisjoni president, daamid ja härrad, Euroopa Liit on mõne nädala jooksul tõhusalt laiendanud oma kohustusi, seistes vastastikku maailma majanduse pretsedenditu destabiliseerumisega. Eurooplastel on õnnestunud vahetu ohu ees ühineda, et rakendada tõhusaid ja koheseid meetmeid. Me peame võtma kõik õppetunnid nendest meetmetest, mida on krooninud edu. Seda Euroopa ühtsust tuleb säilitada, et me jätkaksime koostegutsemist selliselt, et seistes vastastikku ja kõrvuti oma partneritega, nõuame me finantsregulatsioonisüsteemi põhjalikku reformimist ning käsitleme ühiselt majandustsükli ümberpöördumisi.

Sellisel viisil tõestame meie – nõukogu, komisjon ja parlament – koos, et Euroopa Liidul on vahendeid, et võtta kontroll oma saatuse üle ja teha seda, mida kõik eurooplased ootavad, s.t tegutseda ülemaailmse partnerina.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  President. − Tänan teid, nõukogu esindaja härra Jean-Pierre Jouyet. Mul on väga hea meel näha siin nii palju Euroopa Komisjoni liikmeid. Enamik komisjoni liikmeid on kohal ja mul on hea meel kutsuda komisjoni presidenti meile esinema.

 
  
MPphoto
 

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − (FR) Härra president, nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, kõigepealt sooviksin ma kiita heaks Euroopa Parlamendi suurepärase otsuse korraldada tänases ühes arutelus kaks arutelu: ülemaailmse finantskriisi Euroopa poolse juhtimise kohta G20 Washingtoni tippkohtumise kiiluvees ja komisjoni 2009. aasta tööprogrammi kohta.

See kaheosaline arutelu peegeldab suurepäraselt poliitilist reaalsust, millele Euroopa peab vastama: tõusmine eriolukorra väljakutse kõrgusele, jätkates samal ajal resoluutselt juba alustatud fundamentaalse tööga.

Seetõttu ei ole te üllatunud, et komisjoni 2009. aasta tööprogrammil on kaks eesmärki: jätkuvus ja tegutsemine kriisi ajal. Ma pöördun selle juurde uuesti.

Kõigepealt sooviksin ma siiski pöörduda Washingtoni tippkohtumise hinnangu juurde, mille andis samuti härra Jouyet eesistujariigi Prantsusmaa nimel. Lubagem mul teile meelde tuletada, et ülemaailmse protsessi alustamise poliitiline algatus finantssüsteemi reformimiseks pärines Euroopast ja ma arvan, et me võime end selle osas õnnitleda. Euroopa Liit tõusis väljakutse kõrgusele. Samuti pärinesid Euroopast arutelu põhiküsimused. Ma ei korda neid, sest me arutasime neid koos eelmisel kuul sellel täiskogul.

Euroopa Ülemkogu 7. novembri erakorralisel kohtumisel koostatud juhised, mis on inspireeritud meie kolme institutsiooni ühisest tööst, olid arutelude platvormiks. Komisjon tegi ettepanekuid. Euroopa Parlamendi president Pöttering osales samuti nendel aruteludel ja me töötasime välja ühise seisukoha. Ma kutsun kõiki neid, kes kalduvad mõnikord kritiseerima, vaatama ettepanekuid, mida meie Euroopana teinud oleme, ja ka G20 tulemusi.

Me vajame loomulikult veidi ajalist distantsi, et hinnata, kas sündmus märgib ajaloos pöördepunkti, kuid mulle tundub – ja ma sooviksin seda teile väga avatult edasi anda – et see G20 riigi- või valitsuspeade esimene kohtumine märgib tõeliselt uue ajastu algust ülemaailmse majanduse kollektiivsel juhtimisel ja võib-olla isegi enam, sest kriis on pannud eestvõitlejad realiseerima vajadust ülemaailmsetele probleemidele ülemaailmse lähenemise järele. Nii tundub mulle.

Washingtoni tippkohtumisel pandi paika ka uue ülemaailmse valitsemise alustalad tuginedes turumajanduse põhimõtetele, kuid Euroopa kavandatud majandus ei ole vaid turumajandus; see on, nagu me väga sageli Euroopas ütleme, sotsiaalne turumajandus. See on üks Euroopa Liidu varadest.

Tegelikult jõudis G20 kokkuleppele nelja põhiotsuse kohta.

Esiteks, mitte niivõrd tähtsuse järgi, vaid otsuste tegemise järjekorras, lühi- ja pikaajaline tegevuskava finantsturgude reformimiseks, edaspidiste kriiside vältimiseks, klientide, hoiustajate ja investorite kaitsmiseks.

Teiseks, uue ülemaailmse valitsemise põhimõtted, et parandada kaubanduslikke, rahalisi ja eelarvelisi tasakaalustamatusi, mis on ülemaailmsele kogukonnale kahjulikud.

Kolmandaks, ja see on küsimus, mis minu arvates vajab kõige pakilisemat arutamist, vajadus koordineeritud tegevuse järele, et ergutada ülemaailmset majandust ja minimeerida kriisi tagajärgi töökohtadele ja meie kaaskodanike ostujõule.

Neljandaks, vajadus avatud turgude järele ja kogu protektsionismi tagasilükkamine. See on eelkõige põhjuseks, miks me peame jõudma 2008. aasta lõpuks konsensuseni viiside suhtes, et sõlmida Doha vooru kokkulepe kaubanduse ja arengu osas.

Samal ajal on tippkohtumine andnud selge signaali, mis meie arvates on eurooplastele väga oluline. Majandus- ja finantsküsimusi ei tohi käsitleda viisidel, mis on kahjulikud teiste ülemaailmsete probleemide suhtes, mis vajavad samuti kollektiivseid jõupingutusi, nimelt Milleeniumi Arengu Eesmärgid, energeetikajulgeolek, kliimamuutustega võitlemine, toiduohutus, õigusnorm, terrorismiga võitlemine, vaesus ja haigus.

Ma rõhutasin isiklikult seda punkti. Ma isegi ütlesin, et minu arvates oleks kohatu arutada ülemaailmseid peamisi finantsprobleeme ja jätta tähelepanuta nende vajadusi, kellel ei ole piisavalt süüa või juurdepääsu puhtale veele.

(Aplaus)

Praegu on poliitikas algamas uus peatükk ning me peame kirjutama selle kiiresti ja praktilises tähenduses. Selles suhtes tuleb meil asjad selgeks teha. Euroopal õnnestus etendada olulist rolli oma ettepanekutega G20le ja teha end kuuldavaks seetõttu, et oli ühendatud. Ma sooviksin veel kord öelda, kui uhke ma olen suurepärase koostöö üle, mida me oleme saavutanud eesistujariigi Prantsusmaa ja komisjoni ning teie institutsiooni, Euroopa Parlamendi vahel.

Euroopa Liidu ees seisab tõeline väljakutse jätkata kõnelemist ühehäälselt. Mõnikord on see raske, kuid see on meie edu jaoks eluliselt tähtis tingimus.

Olgu kuidas tahes, me ei ole Euroopas olnud aeglased juba mõnede väga oluliste otsuste tegemisel. Pärast järjestikkuseid Euroopa Ülemkogu kohtumisi ja arutelusid Euroopa Parlamendiga on komisjon teinud juba mõningaid olulisi õigusaktide ettepanekuid, mis on hetkel kaasseadusandjate ees. Me koostasime ka 29. oktoobril majanduse taastamisprogrammi ja vormistame selle koos dokumendiga, mille komisjon võtab vastu järgmisel nädalal.

Siin astub mängu komisjoni 2009. aasta tööprogramm. Loomulikult oleme me juba viimase paari kuuga palju ära teinud. Loomulikult liigume me veel edasi teatud elementidega aasta lõpuks, kuid meil jääb ka järgmiseks aastaks veel palju asju teha.

See programm sisaldab nelja prioriteeti, mille osas olime Euroopa Parlamendi seiskohtadega suuresti ühel meelel septembri arutelu ajal, kus käsitleti 2009. aasta poliitilist strateegiat.

Esimene neist prioriteetidest on enesestmõistetav: kasv ja töökohad. 2009. aastal püüame me esialgu saavutada kahte asja: Euroopas majanduslanguse töökohtadele ja ettevõtetele avaldatavate mõjude piiramine ja oma reformiga jätkamine, et olla paremini ettevalmistatud kriisijärgseks perioodiks. Me peame kohaldama tegeliku majanduse suhtes sama lähenemisviisi, mida me kasutasime edukalt finantskriisi puhkemisel: selgete põhimõtete ja kooskõlastatud meetmete määratlemine Euroopa Liidu tasemel. Ma arvan tegelikult, et meie kodanikud ei saaks aru, kui 27 liikmesriigi valitsused ja Euroopa institutsioonid, mis suutsid leppida kokku ühises platvormis finantskriisile vastamiseks, ei oleks nüüd suutelised töötama välja ühist platvormi majanduskriisile vastamiseks. Seetõttu võime me vähemalt nõustuda kõikide liikmesriikide vahelise ja loomulikult Euroopa institutsioonidega koordineerimise põhimõttega.

See on komisjoni 26. novembril Lissaboni strateegia all esitatava taastamiskava raamistik. Meil on Euroopas instrumendid, meil on Lissaboni kasvu- ja tööhõivestrateegia, meil on stabiilsus- ja kasvupakt ning me saame demonstreerida, et need instrumendid koos poliitilise tahtega, eriti koos Euroopa tahtega, saavad vastata kriisile, mida me praegu läbime.

Me elame erakordsel ajal ja see vajab erakordseid meetmeid. Me vajame tõeliselt ühtset strateegiat, et viia kokku tingimused majanduse taastamiseks, programmiks, millega püütakse eelkõige piirata kriisi mõju kodanikele – majapidamistele, töötajatele, ettevõtjatele – see on programm, mis kasutab kõiki kättesaadavaid käepidemeid – fiskaalseid, struktuurseid või regulatiivseid, nii Euroopa tasemel kui ka siseriiklikul tasemel – koordineeritult, ning siin sooviksin ma samuti öelda, kui kõrgelt me hindame Euroopa Keskpanga senist koostööd.

Ükski liikmesriik ei saaks tegelikult sellest kriisist välja tulla vaid siseriiklike meetmetega. Selleks on meie majandused liiga palju vastastikku sõltuvad. Washingtoni tippkohtumise üks kõige huvitavamaid tulemusi on see, et kõik said aru, et koos üleilmastumisega teavad ka need, kes olid kõige vähem avatud finantsturu integratsioonile, praegu vastastikkuse sõltuvuse mõju. Kui kogu maailm on valmis aktsepteerima vastastikkuse sõltuvuse mõjusid, peame meie Euroopas mitte ainult tunnistama seda vastastikku sõltuvust, vaid olema ka suutelised vastama kooskõlastatud ja järjepideval viisil.

Sel põhjusel usume, et me vajame eelarveliste stiimulite programmi nõudluse säilitamiseks, sünergiate kasutamiseks ja negatiivsete ahelreaktsioonide vältimiseks, õigeaegsete, sihipäraste ja ajutiste meetmete programmi. Me vajame neid meetmeid kiiresti ja me esitame need ettepanekuna oma liikmesriikidele.

Ma pean silmas eelkõige jõupingutusi, et julgustada õpet ja ümberõpet, investeerida rohkem innovatsiooni, vastastikusse sõltuvusse ja Euroopa muutmisse madala süsinikusisaldusega majanduseks. Ma pean eelkõige silmas vajadust kohandada meie majanduse teatud sektoreid meie eesmärkidele võidelda kliimamuutuse vastu. See on suurepärane võimalus näidata, et kliimamuutuse vastu võitlemise agenda ei ole majanduskasvu vastane agenda. Vastupidiselt, see on ehk agenda, mis julgustab Euroopa tööstuse moderniseerimist.

Ma pean silmas ka suuremaid jõupingutusi ettevõtete halduskulude vähendamiseks ning selle kaudu väikese ja keskmise suurusega ettevõtete potentsiaali avamiseks, mis on 2009. aasta jaanuaris toimuva meie parema õigusloome ülevaatuse keskne tunnusjoon.

Me pühendume üha enam parema õigusloome eesmärkidele. Me peame vähendama ebavajalikku halduskoormust, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete osas.

Võimaluste, juurdepääsu ja solidaarsuse sotsiaalne agenda on samuti osa Euroopa vastusest majanduskriisile, sest tekib sotsiaalseid probleeme, millega tuleb tegeleda. Me ei eita seda, eriti tööpuuduse määra suurenemise tõttu, mis tundub praegu olevat väga tõenäoline. Seetõttu peame me sotsiaalse agendaga edasi liikuma. Ma rõhutaksin eelkõige meetmeid tarbijate huvide edendamiseks ja noorte jaoks tööturu avamiseks, kuid kahtlemata on veel palju teisi küsimusi, mida me Euroopa Parlamendiga arutada soovime.

Rahanduse suhtes loodan ma, et selle täiskogu parlamendiliikmed võtavad kiiresti vastu komisjoni ettepanekud kapitali adekvaatsuse, hoiuste tagamise ja reitinguagentuuride kohta. Oluline on taastada usaldusväärne majanduskliima. 2009. aastal astub komisjon konkreetseid samme Euroopa finantssüsteemi regulatiivse raamistiku tugevdamiseks. Vaadatakse läbi finantsturgude reguleerimise, järelevalve ja läbipaistvuse, sealhulgas Rasmusseni ja Lehne raportites mainitud, valdkonnad. Teil võimaldatakse saada enne kevadist nõukogu kohtumist esimesed analüüsid finantsjärelevalve eest vastutavalt kõrgetasemeliselt rühmalt, mille me oleme moodustanud.

Võttes kokku arutelu esimese osa, usun ma, et vaatamata negatiivsetele mõjudele, on kriisidel alati üks hea omadus. Nad paiskavad segi meie mõtlemise kinnistunud stereotüübid ja veendumused, andes olukordadele teatud plastilisuse ja jättes plastilisuse, mis on vajalik nende ümbermodelleerimiseks ja ümberkujundamiseks.

Ma sooviksin veel kord anda teile väga siiralt ja väga avatult edasi oma tundumust, mis mul Washingtonis möödunud nädalavahetusel oli. Ma nägin avatud meelt, mida ausalt öeldes ei oleks meil mõned kuud tagasi olnud. See on kriis, mis muutis mitmeid suhtumisi. Praegu on mitte ainult suured majandusjõud, vaid ka uued majandusjõud avatud maailma muutmiseks ja Euroopa väärtuste edendamiseks: vabaduse väärtus ja solidaarsuse väärtus. Euroopa puhul usun ma, et see on hetk, et ta sekkuks sündmuste käiku.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  President. − Härra komisjoni president, tänan teid teie panuse eest! Ma olen kindel, et mu kaasliikmed lubavad mul märkida, et viimastel nädalatel, kui pidite osalema rekordiliselt paljudel istungjärkudel, olete te alati – minu arvates – toetanud selgel viisil ühenduse õigust, mis on loomulikult teie kohustus. See on meie valitsuste suhtes väga oluline. Te peate vastama Euroopa Parlamendi nõudmistele, samuti erinevate valitsuste nõudmistele! See oli teie puhul selgelt nii ja ma sooviksin teid Euroopa Parlamendi nimel tänada teie jõupingutuste eest sellel raskel ajal!

 
  
MPphoto
 

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Härra president, nõukogu eesistuja, Euroopa Komisjoni president, daamid ja härrad, praegune finantskriis ei kujuta kapitalismi lüüasaamist, nagu mõned inimesed on öelnud, kuid tuleneb tegelikult poliitilisest veast, see tähendab finantstoodete kvaliteeti käsitlevate eeskirjade ja kontrollimehhanismide ebapiisavusest USAs 1990. aastatest alates.

See tuleneb nii turu läbipaistvuse kui ka tõhusa finantsturgude kontrollorgani puudumisest. Keskparempoolne poliitiline perekond ei ole ja ei ole mitte kunagi pooldanud ilma eeskirjade või vahekohtuniketa finantssüsteemi. Me maksame praegu väga kallist hinda selle majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede eest. Meie, keskparempoolsed, propageerime ülemaailmse majanduse puhul sotsiaalse turumajanduse Euroopa mudelit, mis end tõestanud on. Meie, keskparempoolsed, nõuame seda, et rasketel aegadel suunaksime me oma tähelepanu töötavate ja hoiustavate inimeste olukorrale ning ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, olukorrale, mis võtavad iga päev riske kasvu ja töökohtade loomiseks.

Me tagame neile tuleviku vaid siis, kui me seisame oma ühiskonna mudeli eest ning säilitame vaba õiglase ja läbipaistva turu tingimused, olles teadlikud oma kohustustest ja jäädes truuks oma väärtustele.

Daamid ja härrad, ma sooviksin samuti väljendada oma fraktsiooni suurt rahulolu, et praeguse kriisi ajal, nagu suvise Gruusia kriisi ajal, on Euroopa, kui ta seda soovib, maailmas esindatud, teeb end kuuldavaks ja mõjutab oma partnereid. Ma mõtlen siin seda, et Euroopa, mis toetab ühiskonna mudelit, mis on maailmas unikaalne ja asetab inimesed selle ühiskonna mudeli südamesse, on üleilmastumise kontekstis peamine tööriist.

Nõukogu eesistujariik koos härra Sakrozyga, keda toetab komisjon ja selle president Barroso, on näidanud, et 27 liikmesriigil saab olla ühtne, järjepidev lähenemisviis isegi väga tundlikes ja keerulistes küsimustes, ning et Euroopa saab mõjutada maailma, kui ta püüab olla ühendatud.

G20 kohtumine sai toimuda tänu nõukogu eesistujariigi ja komisjoni presidendi korduvatele nõudmistele. Rikkaimate riikide ja uute majandusjõudude kohtumine oli nii sümboolne kui ka ajalooline sündmus, kuid selle tulemuseks olid ka konkreetsed meetmed, mida meie fraktsioon tugevalt toetab. G20 on tõepoolest tuvastanud probleemi põhjused, töötanud välja strateegia ja planeerinud ajakava. Pahurad inimesed ütlevad, et see ei ole piisav ja selleks on liiga hilja. Mul on ka endal mõningaid küsimusi, nagu näiteks miks me ei tõkestanud Euroopas kriisi, kui ohumärgid olid olemas juba möödunud aastal? Miks meie järelevalveasutused ei kontrollinud täpsemalt USA finantstoodete kvaliteeti? Meil on vastus küsimusele, mis juhtus meie suurtes pankades, kus ülemisel korrusel ei teatud, mida tegid meie arvutimängude mängijad kolmandal korrusel.

Praegu on meie kohustus astuda samme, et ergutada majandust ja kasvu ning piirata seeläbi kriisi mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Me peame lihtsustama siseturgu, investeerima uurimistöösse, toetama tugevalt meie väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ning aitama raskustes perekondi. Me peame seda kõike tegema ilma riigikassat kärpimata, näiteks eurovõlakirju täiendava finantseerimise allikana vaadeldes ja hoides koos siseriiklikul tasemel ettevõetud reformid, mis on praegu rohkem vajalikud kui kunagi varem.

Härra president, daamid ja härrad, ajaloolise kriisi ees on ülemaailmne valitsemine teinud edusammu, mis on potentsiaalselt samuti ajalooline. Me peame minema edasi, olles samal ajal valvas protektsionismi ohu suhtes, mis on alati kahjulik maailma vaeseimate riikide suhtes.

Kriisi ajal saame me tuleviku suhtes rakendada julgeid meetmeid. Härra komisjoni president, just kriisi ajal saame muuta mõningaid eeskirju ja seda ainult kriisi ajal, sest pärast kriisi unustavad kõik selle väga ruttu.

Euroopa ei tohi sellelt teelt kõrvale kalduda. Ühendatuna näitas Euroopa, et oli suuteline leidma kriisidele lahendusi ja aitama meie kaaskodanikel ületada see kriisi, mis tekitab meile jätkuvalt eelolevatel kuudel probleeme. Ma ütleksin teile üsna lihtsalt, et Euroopa peab olema ühendatud, Euroopa peab olema tugev ja eelkõige, härra komisjoni president, et me oleme tundnud sümbiootilist sidet erinevate institutsioonide vahel: parlamendi vahel, mida ma mainiksin esimesena, komisjoni ja nõukogu. Sellisel viisil saavutame me edu ja oleme eeskujuks oma kaaskodanikele.

 
  
MPphoto
 

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra president, daamid ja härrad. Asjaolu, et G20 riigid korraldasid koosoleku, näitab, et areng on toimunud. Asjaolu, et nad niimoodi on kokku tulnud, viitab sellele, et maailm on muutumas ja et me oleme arenemas multipolaarseks maailmaks, kus Euroopa Liit saab ja mängib keskset rolli, kui jäädakse ühtseks, kui me teeme ära oma kodutöö ja kui me tõesti saame hakkama meie jaoks püstitatud ülesandega.

Seetõttu on otsustavaks teemaks, komisjoni president, kas meil on piisavalt palju aega. Teie kõnest sain aru, et hakkate komisjonis seoses härra Rasmusseni raportiga välja töötama meetmeid, mida kevadkohtumisel esitada. Siis on liiga hilja. Mis puudutab riskifonde ja erakapitali investeerimisfonde, siis tahame nende suhtes meetmeid kohe. Kui olen õigesti asjadest aru saanud, siis esitas härra McCreevy esialgsed pankadega seotud meetmed komisjonile eelmisel nädalal. Tegemist on ainult väga väikse paketiga. Kui soovime usaldusväärsust, siis peame reitinguagentuuridest kohe rääkima. Tahame nende asutuste reguleerimist arutada võimalikult kiiresti. Seoses riskifondide ja erakapitali investeerimisfondidega tahame meetmeid kohe. Tahame juhtide palkade üle kohe arutleda. Tahame väärtpaberite katteta eelmüügi üle kohe arutleda. Asjaolu on selline, et inimesed hakkavad olukorraga juba harjuma. Me elame üle finantskriisi ja laiaulatuslikud diskussioonid leiavad praegu aset, kuid finantsmaailma daamid ja härrad on oma positsioone jälle sisse võtmas. Loen teile ette lühikese tsitaadi härra Ackermanni, Deutsche Banki tegevdirektori kirjast George W. Bushile – kaks väga huvitavat kirjasaatjat. Härra Ackermann kirjutab, et peame takistama avalikul sektoril rahvusvahelises finantssüsteemis püsivalt olulisema rolli haaramist. Ei, seda ei saa tõkestada. See on täpselt see, mis on meie praeguse tegevuse eesmärk. Nimelt, et oleks rohkem regulatsioone ja rohkem rahvusvahelist koostööd, et sellist reguleerimist jõustada.

Oleme jõudnud otsustava teelahkmeni, otsustavasse punkti, kus peame endalt küsima järgmise küsimuse: kas tulevikus hakkavad olema karmimad nõuded, karmim kontroll ja ka juriidiline keeld teatud tüüpi spekulatsioonide ja kuritarvitamise suhtes või kas me kaitseme panku ja fonde kokkukukkumise eest. Nad võtavad tänulikult raha vastu ja jätkavad takistamatult oma tegevust. See on võrreldav olukorraga, kus läbipõlenud mängurile, kes on kogu raha kasiinos kaotanud, antakse raha juurde, et ta saaks sama rõõmsalt jätkata. Ei. Me peame teada saama, kes on kasiino omanik, millised on hasartmängu reeglid, kuidas võitjaid maksustatakse ja kas kasiino protseduurid on läbipaistvad ja kas neid, kes sealse olukorra eest vastutavad, on võimalik ka vastutusele võtta. See peab olema meie eesmärk. ELi eesmärk peab olema oma reeglite kehtestamine, mida EL siis G20 riikides ja ka rahvusvahelistes organisatsioonides kehtestab.

Nad ei saa samal viisil jätkata. Peame selgelt meeles pidama, et meil on ka kohustusi nende tavaliste Euroopa Liidu kodanike ees, kelle raha kasutatakse teiste põhjustatud hävingute eest tasumiseks. Toon teile lühikese näite. Kujutage ette, härra Barroso, et lähete oma panka. Olete üks kõige paremini tasustatavaid inimesi Euroopas nagu ka mina. Lähete oma panka ja ütlete: „Siin on 1000 eurot ja vastutasuks soovin 25% tootlust.” Mees pangas vastab: „Härra Barroso. Kas teiega on midagi lahti? Te olete tavaliselt nii mõistlik inimene. Te tundute olevat tegelikult üpris tark.” Samas, kui härra Ackermann räägib oma aktsionäridega, siis ta ütleb: „Me taotleme tänavu 25% tootlust,” ja selle peale talle aplodeeritakse. Lõppude lõpuks peame sulgema lõhe selliste inimeste filosoofia ja igapäevase elu vahel. Pole vastuvõetav, et rahvusvahelises äris põhinevad tehingud ainult sellistel jahedatel, külmadel finantsitasuvuse kaalutlustel. Eesmärgi saavutamiseks peame rakendama eeskirju, et selline kuritarvitamine peatada.

(Aplaus)

Kui mõne järgmise kuu jooksul, praeguse parlamendikoosseisu lõpuks, oleme käitunud mõistlikult, siis oleme sulgenud lõhe ärimaailma ettekujutuse ja nende nägemuses reaalse maailma ning selle reaalse maailma vahel, mis tavaliste inimeste jaoks, inimeste jaoks ettevõtetes on tavaline maailm. Ettevõtetes on reaalne maailm see, kus see raha, mis on ära raisatud, ja defitsiitideks mõeldud raha, mistõttu riikide ühendus nüüd kokku tuleb ja millega silmitsi seisab ja mida tuleb rahastada miljarditesse eurodesse ulatuvate abipakettidega, tuleb võtta maksumaksjate rahakotist ja reaalmajandusest. Seetõttu ei saa me endile piire seada ainult pankade ja fondide päästmise näol. Reaalmajandusse investeerimine on samuti primaarse tähtsusega. Peame töökohti kindlustama. Peame majandust kokkukukkumise eest kaitsma. Eile esitas minu sõber, härra Steinmeier, huvitava kava. Kava, mille eesmärk on käivitada investeerimine uuesti kõikides Euroopa Liidu majandustes ja mis eelkõige esitab komisjonile ühe spetsiifilise küsimuse. Kas me saame kasutada ressursse, mida me oleme juba järgmiseks kuueks või seitsmeks aastaks infrastruktuuri, Lissaboni protsessi, teadustöösse, kvalifikatsioonidesse ja Euroopasse telekommunikatsiooniinfrastruktuuri rajamiseks investeerimiseks kõrvale pannud? Kas saame seda nüüd kiiresti investeerida, et tööhõive suurenemine ja kasv uuesti kiiresti vallanduks? Minu arvates on see teema sama tähtis kui rahvusvaheliste finantsturgude reguleerimine.

Arvan, et oleme jõudnud pöördepunkti. Tänan teid, härra president. Väitsite, et ma võin eksida komisjoni valmissaamise aja suhtes. Saage valmis enne kevadkohtumist. Saage varsti valmis, sest hobuste võiduajamine algab kevadel uuesti ja härra McCreevyt pole siis jälle siin. Vajame komisjoni meetmeid kohe, nii kiiresti kui võimalik. Ma ootan teilt siin asjakohaseid ettepanekuid detsembris.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. Härra president. Õnnitlen komisjoni presidenti. See oli esimene kord, kui komisjon oli sellisel tippkohtumisel esindatud ja see on tõepoolest tervitatav.

Õnnitlen ka nõukogu ametisolevat presidenti, mitte ainult tema suurepärase töö puhul, mida ta eesistujariigi Prantsusmaa heaks ära on teinud, vaid ka tema autasu eest, mille ta sai Autorité des marchés financiers’i eesistujana.

Kui 1989. aasta oli vabaturumajanduse jaoks otsustav võit, siis 2008. aasta peab olema aasta, kus me tuletame endile meelde Adam Smithi hoiatust, et taltsutamatutel vabaturgudel on oma piirangud. Adam Smithi „Rahvaste rikkus” nägi paljusid asju ette ja tema öeldus on meile palju õppetunde.

Minu fraktsioon tervitab G20 kohtumise õnnestumist. Me tervitame veendumust jagatud tõdemusele, et turupõhimõtted, avatud kaubandus ja investeerimissüsteem ning efektiivselt reguleeritud finantsturud soodustavad dünaamilisust, innovatsiooni ja ettevõtlust, mis on majanduskasvu, tööhõive ja vaesusega võitlemise juures olulised.

Pärast 1929. aastat tegid riigid selle vea, et otsisid individuaalset lunastust. Seekord oleme tunnistanud, et lunastuseni tuleb jõuda kollektiivselt. Mitmed komisjoni 2009. aasta tööprogrammis esitatud meetmed aitavad meid sellele teele. Õnnitlen komisjoni selle tööprogrammi ja eriti plaani puhul tagada finantstegevuses osalejate ja oluliste kapitalituru investorite regulatsioon ja järelevalve ning läbipaistvus. Vabaturumajandus õitseb läbipaistvuse ja aususe tingimustes.

Praegustel keerulistel aegadel otsivad mõned endiselt patuoinaid. Nad väidavad, et häirekelli ei löödud. Kuid neid löödi. Otto Graf Lambsdorff ja Jacques Delors ning teised kirjutasid selle aasta alguses kirja eesistujariigile Sloveeniale, kus nad hoiatasid maailmamajanduse ülekuumenemisega kaasnevate ohtude eest. Jean-Claude Juncker tuletas meile oma suurepärases kõnes euro 10. aastapäeva arutelul meile meelde, et Eurogrupp tegi ameeriklastele ja teistele palju ettekandeid nende ohtude kohta, millega me silmitsi seisame. Liberaaldemokraadid ei raiska aega selle tüübi otsimisele, kes jäämäge ei märganud: me keskendume inimeste päästepaatidesse toimetamisele.

Samas oleme mures Euroopa Liidu ja G20 reageeringu ühe aspekti pärast. Meie valitsusjuhid ja valitsused tunduvad arvavat, et me saame tagasi pöörduda endiste tavade juurde ja sellest piisab majanduskasvu tekkeks. Ma arvan, et nad pole lihtsalt aru saanud nii mitmetest viimase 30 aasta poliitika õppetundidest. Surutis peaks olema hea aeg inventuuri tegemiseks. Isegi surutise tingimustes ennustatakse maailma SKP kahekordistamist järgmise 20 aasta jooksul ja siiski põhineb see kasv piiratud ressurssidel või ei võeta arvesse jäätmete kulusid ja järjekordset Hiina söeelektrijaama, millesarnaseid käivitatakse igal nädalal.

28. oktoobri eesistujariigi märkus teavitada ELi ettevalmistavat tippkohtumist 7. novembril sisaldas nelja innovatsioonipunkti. Üks käsitles jätkusuutlikkust. Selles väideti, et rahvusvaheliselt kooskõlastatud makroökonoomilised reageeringud, mis põhinevad keskkonnaalaste investeeringute propageerimisel, sealhulgas arenevates riikides, on olulised. On selge, et eesistujariigi Prantsusmaa mingi minister või ametnik on läbi viinud ühismõtlemise. Kuid see ei jõudnud kokkulepitud keelde, mis kinnitati ettevalmistava tippkohtumise kokkuvõtetena, kus kliimamuutusest räägiti ainult ühe lausega teiste väljakutsete seas. Samuti ei jõudnud see G20 kokkuvõtetesse muud moodi kui eelviimase punkti eelviimase punktina, mis rääkis teiste kriitiliste väljakutsete näidetest, mainides kliimamuutust teise asjana.

Keynesi ja kliimamuutuse vastu võitlemise vahel puudub vastuolu. Kaasaja Maynard Keynes looks inimestele uuesti töökohti, paigaldades päikesepaneele ja tuulegeneraatoreid igale majale Euroopas, aidates kaasa innovatsioonile ja pakkudes samal ajal tööd. Kaasaja Roosevelt, nähes, et meil on üleilmne majandus, mille kontuure joonistatakse Ameerika lääneranniku arvutilinnakutes, Hiina tehastes ja India söekeskustes, paneks meid otsima üleilmset kultuuri, üleilmset valitsemist ja üleilmse probleemi selget visiooni. See on edasiviiv tee. Mitte kunagi ei saa kõik olema samamoodi nagu vanasti.

 
  
MPphoto
 

  Brian Crowley, fraktsiooni UEN nimel. – (GA) Härra president, härra komisjoni president ja nõukogu ametisolev president. Olen täiesti veendunud, et Euroopa Komisjon on võtnud kindla seisukoha, tegutsedes otse ja otsustavalt, tegelemaks rahvusvahelise finantskriisiga. Lõppude lõpuks taandub kõik sellele, et Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, India ja Hiina peavad tegema koostööd tagamaks, et rahvusvaheliste finantsteenuste edaspidiseks reguleerimiseks kehtestatakse ühtsed reeglid ja standardid.

fraktsiooni UEN nimel.Seda pole võimalik vältida, et igas kriisis või igas ohusituatsioonis ütlevad inimesed, et miski ei jää enam endiseks. Samas, kui uurime ajalugu, mitte ainult majandust, siis toimub kõik tsüklite kaupa. Kõik käib ringiratast. Isegi kõige kogenematum kalamees ütleb teile, et on tõus ja mõõn.

See pole mingi viis põhjendamaks probleeme, millesse me ennast mässinud oleme, või vabandada välja neid, kes praeguse kriisi esile kutsusid, laenates hoolimatult, tegutsedes kahtlaselt ja – mis kõige olulisem – isegi, kui kõik läheb valesti, jooksevad isa- ja emariikide juurde öeldes „aidake meid hädast välja”.

Tänase päeva kõige suurem oht, nii ettevõtluses, majanduses, tööhõives ja sotsiaalses elus üle Euroopa, pole lihtsalt mitte finantskriis, vaid asjaolu, et pangad ei laena väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele raha käibekapitaliks, et nad saaksid kasvada ja soodsaid juhuseid ära kasutada. Päikesepaneelide ehitamisel pole mõtet, kui pole inimesi, kes neid katusele paigaldaksid. Kui teil pole inimesi, kelle abil need katusele jõuaksid, kes suudaksid nende eest maksta ja neid osta, siis pole ka inimesi, kes neid ehitaksid.

Tänase päeva reaalsus on see, et kriis, millega praeguses majanduskriisis silmitsi seisame, annab meile tegelikult võimaluse parandada mineviku vigu ja tagada, et me nüüd investeerime teadustöösse ja innovatsiooni ja kasutame seda raha, leidmaks uusi viise probleemidega tegelemiseks ja nende probleemide lahenduste avastamiseks, millega inimesed oma elus silmitsi seisavad, ning ka tagamaks, et me anname inimestele lootust. Vahetevahel inimesed unustavad, et mida inimesed tõepoolest vajavad, on julgustus, ideed, kuidas edasi minna, ja õlalepatsutus, öeldes, et nad teevad head tööd, sest säilib lootuse soov.

G20, komisjoni ja eesistuja tegevused nihutada ettepoole seda G20 kohtumist – kuigi Ameerika Ühendriikide president on praegu oma ametiaja lõppjärgus ja väikese otsustusvõimega, sunnib see Indiat ja Hiinat laua äärde tulema ja ütlema, et neil on nüüd arenevate majandustena kohustused. Hiinal ja Indial on oma roll mängida selles osas, mida teha tuleb.

Minu viimane märkus on selle kohta, et mulle ei meeldiks, kui inimesed mõtleks, et see kriis tähendab, et me peame Euroopa rahvaste uuenduslikkust ja loomingulisust kuidagi takistama. Kui me tahame oma inimesi toita, anda neile võrdsed õigused, kindlustunde ja tõsta neid välja vaesuse lõksust, siis on meie esmane kohustus tagada, et neil on raha, mida nad on tööga teeninud, et riikidel on raha, mida investeerida sotsiaal- ja tervishoiuteenustesse, ja kõige olulisem on see, et me anname neile hariduse ja koolituse kaudu vahendid, et nad suudaksid kasu saada nendest uutest väljakutsetest, mis meie ette ilmuvad.

 
  
MPphoto
 

  Monica Frassoni, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (IT) Härra president, daamid ja härrad. Finantskriis avaldab nüüd mõju ka reaalmajandusele, mida me igal juhul oleksime lihtsasti suutnud ennustada. Usume, et see on lõiv, mida Euroopa Liit maksab Euroopa regulatiivsüsteemi ülesehitamise viivitamise või isegi sellest keeldumise eest ja panustamise eest hea aja finantssolidaarsusmehhanismidesse ja pangandusjärelevalvesse, mis on oma nime väärt.

Nende hulka, kes viivituse eest vastutavad ja kes on sellise lähenemise propageerijad, mis on Euroopa seadnud äärmiselt ebakindlasse olukorda ja mistõttu Euroopa on nüüd majanduslanguses, kuuluta ka teie, härra Barroso, teie ja enamik teie komisjonist. Härra president, soovin, et kui te arutlete ja kõnelete väljendusrikkalt võimalikest lahendustest, ütleksite kõvasti ja selgesti välja, et neil, kes soovisid reegleid ja läbipaistvust, kes keeldusid deregulatsiooni pooldajate hulka kuulumisest, oli õigus ja mina eksisin, ning osa minu komisjonist, kellest üks isegi istub teie taga, eksis. See on ainuke viis, kuidas teie tänane öeldu saab olla usaldusväärne, ja mul on kahju, kuid see pole tõsi, et enamik liikmesriike olid kõikide nende asjade vastu.

Nagu ma teile mitmetel kordadel 2004. aasta ja tänase päeva vahel olen öelnud, olete süstemaatiliselt otsustanud riikide valitsuste järgi joonduda selle asemel, et pooldada parlamenti, ja olete pooldanud tööstusi, mitte tarbijaid. Kui ma olin mingil määral moralist, siis ütleksin isegi pigem, et olete valinud tugevate, mitte õiglaste poole. Selle lähenemise, mille esitas Joschka Fischer oma kuulsas Humboldti kõnes, kus ta sõnastas komisjonile lihtsa rolli tegutseda nõukogu sekretariaadina, peegeldub väga tõetruult selles tööprogrammis, mida meile esitate, mis puudutab sise- ja välispoliitikat.

Mis puudutab välisküsimuste prioriteete, siis rõhutan eriti jätkuvat, taunitavat tähelepanu puudumist inimõiguste küsimuses, alustades loomulikult Hiinaga. Samuti püsib endiselt ka üpris pinnapealne Doha tegevuskava kaitse, aru saamata, et finantskriis on kaotanud kõik eeldused, millel see põhines. Seoses sisepoliitika ja immigratsiooniga on teie komisjon viimastel aastatel järele andnud liikmesriikide survele ja seetõttu, kui me täna räägime seaduslikust immigratsioonist, siis reaalsuses viitame seadusandlikele instrumentidele, mis on endiselt väga nõrgad, ja täpselt sama võib öelda sotsiaalpoliitika kohta.

Härra nõukogu ametisolev president, komisjoni president, see pole kindlasti edukas viis, kuidas käivitada seda, mida Rohelised on juba mitu kuud kutsunud Uueks Roheliseks Leppeks ja mis on täna väga populaarne. Uuel Rohelisel Leppel on väga spetsiifiline tähendus ja kindlasti mitte ei ole see segadusseajav mula, mida igal pool kuulda võib, ja tegelikult tähendab see seda, et „kõik nii nagu enne, kuid natuke rohelist siin ja seal”. Räägime ühisest pikaajalisest investeerimisstrateegiast, millega saavutada energiatõhususe eesmärke ja keskkonnaalast muutust majanduses, vähendada CO2 heitmeid, kus täiendatud roll on Euroopa Investeerimispangal, mis peaks samas võtma vastu järjepidevaid otsuseid selles suhtes, keda ja mida rahastada.

Ei tohiks olla selgusetust, kui räägitakse kasututest ülisuurtest infrastruktuuridest või tuumaenergiast või halbade projektide juhuslikest rahastamistest. Autotööstuse jaoks ei peaks eksisteerima riiklikke fonde või tühje tšekke, nagu see on praegu. See oleks nagu jätkuvalt raha laristamine ja meie, mina usun, et me ei soovi raha laristada.

 
  
MPphoto
 

  Roberto Musacchio, GUE/NGL fraktsiooni nimel. (IT) Härra president, daamid ja härrad. Ainult mõned päevad tagasi, sellel samal täiskogul ütles president Sarkozy meile, et me kogeme strukturaalset kriisi ja kapitalism kui selline tuleb ümber mõelda.

Loomulikult arvan, et kapitalismi kriisi eest põgenemise asemel peaksime kriisis kapitalismi eest põgenema. Teisisõnu peame hakkama mõtlema uue tuleviku peale, mis võimaldab tõelist üleminekut majandusele, mida kirjeldatakse sotsiaalsete ja ökoloogiliste terminitega, majanduslik demokraatia, mis põhineb võrdsusele ja koostööle, mitte ebavõrdsusele ja sõjale.

Nendest olulistest erinevusest enam, mis samas on midagi väärt, näen, et väga vähe on järgi pühalikest avaldusest kapitalism ümber mõelda, selles üpris tagasihoidlikus ja üsna pettumustvalmistavas G20 tulemuses, mille eest ka Euroopa kannab mingisugust vastutust. Loomulikult on kindlaks tehtud, et laissez-faire dogmasid saab võltsida ja seetõttu on vajalik suur avalik sekkumine ja isegi rahvuslus, kuid kõik see ei muuda alusfilosoofiat, mis selle strukturaalse kriisi lõi.

Loomulikult öeldakse, et vajame reegleid, mis spekulatsioonide riske vähendaksid, kuid seoses antud finantsspekulatsiooniga pole mittemingisuguseid sekkumiskavatsusi, näiteks Tobini maksuga ülekannetelt, ja me ei puuduta stabiilsuspakti, mis praegusel langusperioodil tõenäoliselt muudaks meie elu siin mandril märkimisväärselt halvemaks. Samas, mis kõige problemaatilisem, me ei küsi endilt, mis on selle kriisi põhjuseks, ja seetõttu ei suuda me sellega toime tulla.

Toon välja vaid kaks probleemi. Esimene on töö tähenduse süstemaatiline devalveerimine, mida laissez-faire poliitikaga on viimaste aastakümnete jooksul aetud, mistõttu on see lisaks ebavõrdsusele ja kannatusele aluse pannud ka märkimisväärsele osale finantslikviidsuse puudumisele. 1929. aastal tegi John Maynard Keynes ettepaneku, et me peaksime investeerima palkadesse ja töödesse, kuid täna seda ei tehta.

Teine probleem on kriisi ökoloogiline ja energiaalane dimensioon, mis nõuab palju selgemaid ja karmimaid otsuseid kui G20 kogelemine, kuid teisest küljest on kriisi loojatel väga raske seda lahendada. Meil on vaja selget, teistsugust signaali vasakult.

 
  
MPphoto
 

  Hanne Dahl, fraktsiooni IND/DEM nimel. (DA) Härra president. Nagu ka ülejäänud kõnelejad, tsiteerin ka mina Keynesi. Harva on ta olnud asjakohasem. Tsiteerin teda inglise keeles.

fraktsiooni IND/DEM nimel. „Spekulandid ei saa mullidena stabiilses ettevõtlusvoolus kahju teha. Kuid nende positsioon on tõsine, kui ettevõte muutub spekulantide keerises mulliks. Kui riigi kapitaliareng muutub kasiinotoimingute kõrvaltooteks, siis tehakse tööd tõenäoliselt halvasti.”

fraktsiooni IND/DEM nimel. Komisjoni ettepanek kriisi lahendamiseks on tõepoolest ümber palava pudru käimine. EMU struktuur pole kaitseks üldiste kriiside eest ja kindlasti mitte finantskriiside eest. Neli vabadust ja piirav stabiilsuspakt ei tee olukorda lihtsamaks, vaid hoopis vastupidi. Peame majanduse ja majanduspoliitika jaoks institutsionaalse raamistiku uuesti välja töötama. Väga hea on soovitada, et luuakse uus finantsraamistik, kuid struktuuri pole piisavalt hästi kirjeldatud, et sellel oleks arhitektuurikõrgkoolis või majanduskursusel mingi võimalus. See on kindlasti seotud kriisist arusaamisega. Loomulikult oli esialgseks fookuseks midagi likviidsuskriisiga ette võtta, et tagada likviidsuse varud. Selles küsimuses on erinevad riigid valinud üksteisest natuke erinevad mudelid, nii need asjalood juba on, kuid mida komisjon tegelikult silmas peab, kui ta ütleb, et EL (ja ma tsiteerin programmist):

fraktsiooni IND/DEM nimel. „tagab, et pangandussektori restruktureerimine tehakse viisil, mis tagab sektoris tulevikus ausa ja tervisliku konkurentsivõime.”

fraktsiooni IND/DEM nimel. Kas see tähendab, et avalik sektor peab kapitali lisama? Kas see lause tähendab seda? Küsin komisjonilt ka seda, kas uusi krediidi reitinguagentuure kavatsetakse asutada. Paljud vanadest on igal juhul juba täiesti ebausaldusväärseteks muutunud. Mida komisjon silmas peab, kui ta räägib „struktuurireformi tegevuskavast”? Kas see tähendab tööturu reforme, „kaitstud paindlikkust” kaitstuseta? Kas see kavatsus, mis kasvatas tööalast ebakindlust, peaks olema töötajate panus? Üldjoontes jääb selgusetuks, kas komisjoni arvates on või ei ole palgad oluline konkurentsivõime näitaja? Kas palku nähakse ainult kuludena? Peame palku vaatama ka selles suhtes, millist mõju nad nõudlusele avaldavad. Lõpuks küsin küsimuse oma kolleegi, härra Bloklandi nimel, kes on keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni aseesimees, ja see puudutab keskkonda: millal kavatseb komisjon avaldada riiklikud heitkoguste ülemmäärad.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Rodi KRATSA-TSAGAROPOULOU
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Jana Bobošíková (NI). – (CS) Daamid ja härrad. Mul on hea meel, et ülemkogu presidendi, härra Sarkozy pöörane idee muuta kapitalismi talasid ebaõnnestus Washingtoni kõnelustel. Loodan, et Euroopa Liit näeb ratsionaalse mõtteviisi tagasitulekut, mis austab turu vabadust fundamentaalse väärtusena ja jõukuse eeltingimusena. See kehtib isegi kriisiaegadel. Ma usun seetõttu, et ei Euroopa Komisjon ega Tšehhi Vabariik, kes võtab eesistumise üle, ei lange oma hiilguse ja eksimatuse illusioonidesse ja vastandina eesistujariigile Prantsusmaale, loobuvad nad absurdsest ja rohkem kui ohtlikest katsetest kasutada maksumaksjate raha loomuliku majandustsükli alistamiseks. Mul on ka hea meel, et G20 loobus protektsionismist. Lõppude lõpuks on ju väga hästi teada, et need, kes vahetavad oma vabadused suurema turvalisuse vastu, kaotavad lõpuks mõlemad.

Daamid ja härrad. Praegust kriisi ei põhjustanud kapitalism, vaid vastutustundetute pankade ahnus, kes ei tahtnud oma tegevuste riski enda kanda võtta. See esindab ohtu vabaturule samamoodi, nagu tekitab ka üleliigne valitsusepoolne reguleerimine. Raha pumpamine pankadesse ilma, et kindlustataks otsest mõju selle kasutamise üle, on seetõttu meie kodanike raske tööga teenitud raha varastamine. Peame pankadel silma peal hoidma tagamaks, et nad kasutavad raha mitte ainult enda bilansi parandamiseks, vaid ka ettevõtetele laenamiseks. Lubada juhtidel võtta vastu finantsabi ilma, et valitsus dikteeriks, kuidas raha tuleks kulutada, tähendab poliitilise vastutuse põhimõtte eiramist. See on võrdväärne amoraalse maksega kadude eest, mis on tekkinud finantsasutuste põhimõttelagedate operatsioonide tõttu, kus ei institutsioon ega tegelikud juhid ei kanna lõplikku vastutust.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. − (FR) Proua juhataja. Ma räägin väga lühidalt, sest arutelu on olnud väga viljakas, kuid teen viis tähelepanekut enne, kui annan sõna üle president Barrosole. Esiteks see, et me kõik nõustume G20 kohtumise ajaloolise ja väga uuendusliku iseloomuga. Üleilmne samm on innovaatiline ja ajalooline, kuid seda oli ka Euroopa initsiatiiv, nagu komisjoni president rõhutas, on tegemist Euroopaga, mis tegutseb rahvusvahelisel tasandil, nagu Joseph Daul rõhutas, kui ühine tahe esile kerkib.

Teiseks nõustume kõik, et see, mis aset leiab, kas see meile meeldib või mitte, tähistab murrangut, ja nagu härra Watson ütles, ei saa me tavapärase tegevuse juurde tagasi pöörduda, vaid peame fantaseerima viiside üle, kuidas sellele kriisile vastu astuda.

Minu kolmas tähelepanek on see, mida mitmed kõnelejad on juba esile toonud, sealhulgas härra Schulz, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees, ja proua Frassoni, ning see puudutab tõelise reageerimisvõime säilitamise olulisust, meie impulsi säilitamist ja kiiresti mis tahes oluliste juriidiliste meetmete vastuvõtmist, eriti nende, mis puudutavad finantsregulatsiooni.

Minu neljas tähelepanek on see, et antud finantskriisi väga kahjustava mõju piiramiseks on vaja tegutseda, nii seoses finantssüsteemi kui ka väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete vahelistes suhetes, millele härra Crowley viitas, kuid ka sotsiaalse regulatsiooni ja majandusliku taastumise vahelistes suhetes, millele härra Daul viitas. Samuti on vajalik tegutseda laiaulatusliku visiooni põhjal, võttes arvesse keynesianismi elemente, mida saab loetleda kliimamuutuse vastu võitlemise korral, mida härra Watson, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esimees, ka soovitas.

Lõpetuseks, nagu teie ka, komisjoni president, ja mitmed kõnelejad ja fraktsiooni esimees rõhutasite, on oluline arvesse võtta kriisi kõiki dimensioone. Nagu te ütlesite, on kaalul arengumudel, ning on vajadus, millele Martin Schulz viitas, hinnata uuesti ümber piirid avaliku sektori ja erasektori rollide vahel. Nagu te rõhutasite ja mida ka teised on öelnud, sealhulgas proua Frassoni, oleks vale keskenduda täielikult finantsmaailmale ja unustada kõige ebasoodsamas olukorras olevad, kõige nõrgemad ja nälgivad, kellest ka teie härra president rääkisite. Toetan ka seisukohta, et peame uuesti analüüsima süsteemi alustalasid, sest kui ahnus on nende alustalade osa, ei ole muud alternatiivi, kui need uuesti üle vaadata.

Lõpuks tuleb hinnata seda, ja tegemist on minu viimase punktiga, et kriis ei peaks meid aeglustama ja pelglikuks muutma, vaid pigem peaks aitama meil kiiremini reageerida ja et me jääksime oma arenguobjektiivide ja kliimamuutuse vastases võitluses auahneteks.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − (FR) Proua juhataja, kuna otsustasime, et peaksin nüüd esitama kogu järgmise aasta tööprogrammi, siis tahaksin kõigepealt vastata härra Schulzi spetsiifilisele küsimusele, enne kui jätkan oma tähelepanekutega. Täna kiitis komisjon heaks oma reageeringu kahele raportile: Rasmusseni raportile ja Lehne raportile. Nüüd näete, kuidas me kavatseme jälgida mitmeid elemente ja kuidas me sellise tegevusega oleme juba alustanud. See on väga laiaulatuslik vastus ja me esitame teisi ettepanekuid, millest mõned oleme juba esitanud. Kui ma rääkisin Euroopa Ülemkogu kevadisest kohtumisest, siis viitasin kõrgetasemelise grupi järeldustele, millele panin aluse Jacques de Larosière’i eesistumise ajal. Mis puudutab ettepanekuid, siis härra McCreevy, nende küsimuste eest vastutav volinik, ütles mulle, et neid, mis on seotud riskifondide ja erakapitaliga, mis võivad olla need ettekanded, mida te silmas pidasite, saab varsti esitleda. Põhimõtteliselt saavad need detsembris esitlemiseks valmis.

Liikudes edasi komisjoni 2009. aasta tööprogrammi juurde, on see, nagu ütlesin, eksimatult seotud poliitilise kontekstiga. Tunnistan, et majandustorm möllab endiselt ja et see pole veel möödas ja et me seisame tõsise majandusliku aeglustumise äärel. Seetõttu ei tohi me raisata aega nende jõupingutuste läbiviimisele, mis on juba käivitatud, et kohaneda üleilmastumise protsessiga ja moderniseeruda. Küsimus pole mitte ainult selles, et oleme avastanud vajaduse üleilmastumisele reageerida. Rõhutan, et praeguses komisjonis, mille eesistujaks on mul au olnud olla, oleme aastaid viidanud uuele ajastule. Spetsiifiliselt Euroopa jaoks tähendab see seda, et üleilmastumise kontekstis peame propageerima oma väärtusi ja kaitsma oma huve. Just selles kontekstis peame esitlema oma auahneid ettepanekuid. Praegune kriis aga ei peaks meie tähelepanu meie tööprogrammi teistest prioriteetidest kõrvale juhtima, mis on samuti prioriteetreageeringud üleilmastumise väljakutsele. Eriti pean silmas kliimamuutustega võitlemist ja jätkusuutliku arengu püüdlusi. Need on 2009. aasta prioriteedid, mis on eriliselt tähtsad Kopenhaageni konverentsi aastal.

Kiidan soojalt suurt töö mahtu, mida Euroopa Parlament energia- ja kliimapaketti panustas. Seisame silmitsi erakorraliste asjaoludega ja olen uhke selle üle, et näen Euroopa institutsioonide reaktsioone, mis on väljakutsetega toime tulnud. Usun täiesti kindlalt, et koostööd tehes saavutame detsembris oma ühise eesmärgi, milleks on poliitiline kokkulepe. Kui olla täiesti aus, siis olen veendunud, et selline kokkulepe on katalüsaatoriks Euroopa strateegiale, mis on välja töötatud auahne kokkuleppe saavutamiseks Kopenhaagenis.

Ma ei soovi liialdada, kui räägin sellest, mis on kaalul, kuid peame kõik olema teadlikud, et Euroopal on selles arutelus palju usaldusväärsust mängus, milles ta on peamine edasiviiv jõud. Euroopa käivitas üleilmse arutelu kliimamuutuse vastu võitlemise teemal. Meie olime need, kes ütlesid Ameerika Ühendriikide valitsusele, et nad peavad tegema palju rohkem. Oleme öelnud sama venelastele, hiinlastele ja indialastele, öeldes neile, et me ei saa alla anda ajal, kui kauguses on väljavaade Ameerika Ühendriikidega paremat koostööd teha. Ärgem saatkem välja signaale, et kavatseme oma ambitsioone piirata. Arvan, et see avaldaks meie usaldusväärsusele tõsist negatiivset mõju.

Homme esitame tõeliselt suurepärase võimaluse ja meil puudub õigus sellest mitte haarata. Seetõttu peab meie reaktsioon majanduskriisile demonstreerima ka seda, et kliimamuutuse-vastase võitluse programmid võivad olla osa ka majandusele suunatud reaktsiooni strateegiast. Ma ei tahaks näha sellist vastasseisu, mis vahest kerkib esile nende vahel, kes propageerivad majandust ja tööstust, ja nende vahel, kes propageerivad jätkusuutlikku arengut. Tegelikult käivad need kaks asja käsikäes ja tervitan seda, mida mõned on sellest seisukohast lähtuvalt öelnud.

Teine prioriteet on rahva Euroopa. 2009. aastal pühendub komisjon just progressile Euroopa vabaduse, turvalisuse ja õigluse valdkonnas, kehtestades näiteks ühtse immigratsioonipoliitika ja integreerides selle Euroopa Liidu kõige laiaulatuslikumate strateegiatega, näiteks kasvu, konkurentsivõime ja sotsiaalse kaasatuse strateegiatega, muutes Euroopa immigratsioonivõrgustiku funktsionaalseks ja viies lõpule ühtse Euroopa pagulussüsteemi 2010. aastaks, kindlustades vastavust eeskirjadega, mis reguleerivad tarbijakaitset Euroopas, muutes paremaks teatud tsiviil- ja kriminaalõiguse instrumentide vastastikune tunnistamine, sealhulgas otsused ja päranduslahendused, ja võideldes uute kriminaaltegevuse vormidega, nagu laste kuritarvitamine ja küberrünnakud.

Teine prioriteet 2009. aastaks – ja ma liigun aja tõttu väga kiiresti edasi – on Euroopa roll maailmas. Ka siin seisame silmitsi väljakutsetega, milleks on nimelt laienemisprotsess ja naabruspoliitika taaskindlustamine ja ka arenguriikidega tihedamate suhete loomine, eriti nendega, mis asuvad Aafrikas. Tegemist on tungivalt vajaliku kohustusega ja pean teile meelde tuletama vajadusest kiita heaks komisjoni ettepanek arenguriikide põllumajandusabi kohta. Tegemist on usaldusväärsuse küsimusega. Jälle kord ei saa me olulistel tippkohtumistel piirduda finantsküsimuste aruteludega. Peame demonstreerima, et me ei arutle mitte ainult suurte arenevate jõududega, vaid oleme mures ka arenguriikide pärast, eriti Aafrika riikide pärast.

Meie suhted nende riikidega on ka oluline faktor mitmete üleilmsete probleemide lahendamisel. Ärgem unustagem, et meil seisavad ees olulised kohtumised, näiteks järgmise aasta Kopenhaageni konverents, mis võimaldavad meil nendega efektiivsemalt suhelda ühistes küsimustes, milleks on näiteks energiajulgeolek, võitlus kliimamuutusega ja migratsioon ja ka Doha arengukava täitmine ning kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste korraldamine.

Washingtoni tippkohtumisel sai väga selgeks, et tungivalt on vaja üleilmset kaubanduskokkulepet. Lisaks sellele, et Doha on kaubandusteema, on see ka arenguteema. Arvan, et oleme nüüd lähemal õigele rajale, sest tõeline Doha alternatiiv pole mitte status quo, vaid praeguse finantskriisi tõttu pigem võimalus, et hakkame enesesse pöörduma, ja nii tekib võimalus, et riigid üle maailma hakkavad võtma vastu reaktsioonilisi otsuseid tollide osas ja kehtestavad ühepoolseid meetmeid, et kaitsta mõningaid oma majandussektoreid. Sellisel juhul kerkiks uuesti esile laiaulatuslik majanduslik natsionalism, millega kaasneks tagasipöördumine protektsionismi juurde, mis kahjustaks üleilmset majandust ja ma ei pea vist väga rõhutama, et ka Euroopa majandust. Nagu teate, siis kaubanduses on Euroopa juhtiv jõud.

Eelmise nädala tippkohtumine tugevdas ka minu meelekindlust jätkata Venemaaga ühistel huvidel põhinevate suhete väljaarendamist. Need suhted võivad vahel osutuda keeruliseks. On teemasid, mille suhtes meil on erinevad seisukohad, kuid usun ausalt, et eelmise nädala tippkohtumine Nizzas kinnitas, et Venemaaga on parem suhteid luua, kui teda üritada isoleerida. Venemaa on ka globaalselt oluline partner.

Viimaseks mainin, et tugev pinge, mida maailm 2008. aastal on tundnud, on näidanud, kui oluline on jagada Ameerika Ühendriikidega ühtset visiooni. Ameerika Ühendriikide uue administratsiooniga avaneb nüüd suurepärane võimalus. Uus Ameerika Ühendriikide president tegi oma valimiskampaania ajal väga selgeid avaldusi näiteks kliimamuutusega võitlemise ja veel multilateraalsema lähenemise vastuvõtmise teemadel. Kasutagem seda võimalust ja esitame ideid üleilmastumisega tegelemise agendaks. Seisame silmitsi mõningate väga raskete ühiste väljakutsetega ja arvan, et aktiivsem koostöö Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel muudab maailma paremaks.

Daamid ja härrad, 2008. aastal tõestas Euroopa oma ühtsust oma tegevuste koordineerimisega suurte kriiside ajal. Georgia ja finantskriis muutsid liidu tõhusamaks. Ühtne lähenemine on ainuke rada, mida kõndida, kui soovime vastu astuda 2009. aasta väljakutsetele.

Mõne kuu pärast kutsutakse valima 375 miljonit valijat, et nad teostaksid oma võimsat demokraatlikku õigust valida uus Euroopa Parlament. Kasutagem ära hoogu, mida hiljutised kriisid liidule andnud on. Nad on avanud inimeste silmad Euroopa mõõtme potentsiaalidele ja efektiivsusele majandusliku, sotsiaalse ja keskkonna heaolu tagamise ning nende huvide kaitsmise vahendina, kinnitades samas nende väärtusi. Minu arvates on täna, olles antud kriisi keskel, olemas kasutamiseks selged võimalused. Näiteks on kliima kaugelt soodsam kui mõni kuu tagasi meie vääringu euro olulisuse tunnustamiseks. Kasutagem seega antud võimalust. Minu arvates on oluline – vähemalt kõigile Euroopa projekti uskujaile, kes minu arvates on enamuses – optimistlikum Euroopa sõnumi edastamisel ning hoiduda künismile või inertsile alistumast.

Selleks peavad meie institutsioonid tegema koostööd. Tean, et on aegu, kui komisjon saaks näiteks teatud ringides kergemini populaarsust püüda, tehes ettepanekuid, mis liikmesriigid kindlasti sedamaid tagasi lükkaks. Mina asju niiviisi ei näe. Kindlasti pooldan ambitsioonikat väljavaadet, kuid samuti peab see olema realistlik, sest meil tuleb tegutseda teiste institutsioonide ja liikmesriikidega, mis on kõik demokraatiad, vastasel juhul nad poleks Euroopa Liidu liikmed.

Komisjon jätkab oma rolli etendamist, teostades oma rolli ajendava jõu ning algatajana, kuid seejuures ei tegutse see liikmesriikidele ja parlamendile vastu, vaid pigem Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega. Minu arvates on üha vajalikum võtta taoline hoiak. Igasugune muu hoiak oleks populismi vorm. Ettepanekute tegemine pelgalt reklaamitrikina on samuti populismivorm. Veel üheks populismi vormiks on ettepanekute tegemine euroopluse katte all, kui teame, et neil pole kinnitamiseks šanssigi. Meie roll Euroopa Komisjonis on muidugi toimida ajendava jõuna, ent samas taotleda konsensust teiste institutsioonidega. Just nii saab Euroopa jääda tegevuse keskmesse, kuhu tal on õnnestunud ennast asetada. Institutsioonidevaheline koostöö on võimaldanud tal etendada rahvusvahelise tegevuskava määramisel võtmerolli.

Oleme Euroopa jaoks väga olulisel poliitilisel teelahkmel, võib-olla isegi pöördepunktis. Euroopa suhtes on samuti suuri ootusi. Just algatuste tegemise jätkamise ning ettekavandamisega suudab liit kõige paremini antud ootusi täita ning just see on vaimsus, mis 2009. aastal Euroopa Komisjoni innustab.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Hartmut Nassauer (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, mu daamid ja härrad, on kolm peamist kriisi, mis meilt tegutsemist nõuavad. Esimene kriis on – nagu juba mainitud – finantskriis, mis üha enam reaalmajandust kahjustab. Teiseks ei tohi me unustada kriisi, mis kätkeb meie liitu toestavaid aluslepinguid, mida Lissaboni lepingu saatus kajastas. Kolmas kriis on seotud avalikkuse ELi aktsepteerimisega, mis on minu arvates oluline tahk, mida enne valimisi mainida.

Härra president, olete esitanud tööprogrammi käesoleva parlamendi ja oma komisjoni ülejäänud ametiajaks ning sooviksin öelda, et Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon järgivad hea meelega antud programmi peamisi põhimõtteid. Toetame teid. Siiski asetame osadel tahkudel rõhu teisiti. Rõhk asetatakse kooskõlas ootustega. Antud ootuste sihtmärgiks on teie ametiaja viimased paar kuud või enamgi.

PPE-DE fraktsiooni sooviks oleks näha, et komisjon meetmetes seda fraktsiooni kajastaks. Oleme teadlikud, et teised fraktsioonid esitavad sama soovi ning seda õigusega. Loodame reageeringu osas teie poliitilistele oskustele. Olete õigesti teinud tööhõivest ja kasvust oma suurima prioriteedi. Reageering on üha seotum küsimusega, kuidas peaksime finantskriisile reageerima. Toetame finantsturgude määruse ja läbipaistvusega seoses vajalikke meetmeid. Vajame finantsturgude võimalikult kiireks ümberkorraldamiseks äärmiselt konkreetseid ettepanekuid.

Üleilmse finantstippkohtumise tegevuskava rakendamine on kahtlemata eelkõige liikmesriikide mure. Siiski, arvestades üleilmselt vastastikku ühendatud turge, on kohustuslik – kasvõi mitmesuguste erinevate standardite kohaldamise ennetamiseks – tihe koostöö. See kujutab endast komisjoni töö laia ja olulist tegevusvaldkonda.

Määrus – ja me ei tohi seda unustada – pole eesmärk omaette, vaid iseäranis kriisi ajal kujutab see endast vahendit, mida kasutatakse teatud eesmärkide saavutamiseks. Peame endale antud tõsiasja meenutama.

Mainisite kliimamuutust ning energiapaketti, mille vastuvõtmine on võetud detsembriks kavasse. Olen kindel, et antud eesmärgi osas on parlamendis lai konsensus. PPE-DE fraktsioon – ning soovin seda täiesti selgelt teatavaks teha – tahab samuti, et antud probleem lahendataks enne käesoleva volituste aja lõppu. Tegemist on strateegilise eesmärgiga. Siiski nõuate parlamendilt palju. Hetkeolukorrast lähtuvalt võime eeldada, et kohe pärast detsembri tippkohtumist esitatakse meile ühes keeles sadu lehekülgi sisaldav pakett ning meilt oodatakse selle suhtes vastust „jah” või „ei”.

Kuigi austame eesmärki, mida samuti jagame, on tegemist parlamendi ja selle liikmete õiguste olulise kuritarvitamisega ning võib-olla on meil võimalik leida midagi, mis on antud jämedakoelisest variandist leidlikum.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (PSE). (DE) Proua juhataja, härra komisjoni president, oma sõnavõtu lõpus ütlesite, et peame saatma valijaskonnale selge signaali. Olen täielikult nõus.

Siiski, kui vaatan kava, näib teemaks tihti olevat endistviisi jätkamine. Võib-olla on see teatud valdkondades õige, kuid teistes valdkondades – eelkõige täna arutletavas valdkonnas – ei saa see õige olla. Peame saatma signaali, et oleme kriisist õppinud ning et hakkame toimima erinevalt sellest, kuidas varemalt toimisime. Kui lisada lause „Euroopale on kasu avatud ühiskondadest ja avatud turgudest, kuid neile mõlemaile tuleb kohaldada eeskirju,” oleks see õige, kuigi ehk mitte piisavalt selge. Meil on tarvis eeskirju, et Euroopal oleks võimalik saada kasu avatud ühiskondadest ja avatud turgudest. See tuleb selgelt teatavaks teha, ent see pole alati olnud komisjonil järgitavaks põhimõtteks.

Oma kirjutises – kui ma niiviisi väljenduda tohin – mainite „ootamatut usalduskriisi”. Härra Poul Nyrup Rasmussen on ammu tähelepanu juhtinud sellele, mis juhtuda võib. Härra Schultz on samuti sellest tükk aega rääkinud. Usalduskriis polnud seega nii ootamatu. Ometi arvasid komisjonis osad inimesed, et meil pole midagi reguleerida tarvis, et asi lõpeb hästi, et turg reguleerib kõik. Siiski seda ei juhtunud ning peab tegema peab muutusi.

(Aplaus)

Minu teine argument on selline. On teema, mis ikka veel antud programmi ei kuulu, kuid mis on Euroopa kodanike jaoks väga oluline, nimelt üldsus ja avaliku sektori teenused. Mainin seda konkreetselt, sest nüüd on teatud riikides tekkinud kriis seoses postiteenusega. See pole üksnes Euroopa või komisjoni süü. Siiski võib selle panna teatava hoiaku arvele, nimelt et turg peaks valitsema kõikides sektorites ja peaks olema igas suhtes avatud, andes seega osadele postitalitustele suuremate kasumite omandamiseks motivaatori mujalt, selle asemel, et osutada tarbijaile, üldsusele teenuseid

See viib meid valesse suunda. Kõige vähem oleksin soovinud näha teie programmi lõpus mõtteselget väljaütlemist, mis osutab, et võtate antud avaliku sektori teenuste kaitseks sõna ning ütlete, kuidas nendega toimima peaks, nii regionaalselt kui ka kohalikult, ja et turg ei reguleerigi lõppude lõpuks kõike.

Lõpuks sooviksin teie argumente toetada: meil on Ameerika Ühendriikides uus valitsus. Sooviksin paluda, et teie, härra president, volinik ning kõik teised kasutaksid aega ning järgnevat paari nädalat, et antud valitsusega koostööd teha, et kindlustada, et loome Euroopa ja samuti üleilmse sotsiaalse turumajanduse tarbeks tõelise partnerluse. Kasutagem võimalust, mida Ameerika Ühendriikide uus president pakub.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Diana Wallis (ALDE). - Proua juhataja, mis puudutab maailma finantskriisi ja komisjoni õigusloomega seotud tööprogrammi, siis teatud mõttes peaks olema viimane meie reageeringuks esimesele. Mõned ehk ütleks, et meil pole mitte üks kriis, vaid mitu: finantskriis muidugi, kuid ka keskkonnakriis, vaadates kliimamuutusele silma, usalduskriis Euroopa vastu Iirimaa hääletuse järel ning julgeolekukriis hiljutiste sündmuste järel Gruusias. Kuid, laskmata ehk meiega vastamisi seisvat kuidagi väiksema paista, tuleks meil tõenäoliselt sõna „kriis” all mõista väljakutseid, nimelt väljakutseid Euroopale tegelikult asi ette võtta ning oma roll täita.

Euroopa on kindlasti maakera kõige paremini varustatud regioon, tänu meie institutsioonidele, mis suudavad tõesti tegeleda antud küsimuste ja väljakutsetega, mis ulatuvad riikide käeulatusest kaugemale, ükskõik mis liikmesriigi mõjuvõimust kaugemale. Eeskätt peaksime reageerima koos tugeva ja kollektiivse reageeringu kaudu, et anda kindlust neile, keda esindame: Euroopa kodanikele.

Las ma toon teile näite. Finantskriisi osas võib käesolev parlament minu arvates õigusega väita, et see on olnud sündmuste käigust ees. Saime tubli ettekujutuse tööst, mida tegime oma parlamendikomisjonis, mis uuris Equitable Life’i kokkuvarisemist. Tegemist oli eesseisva finantskriisi esimese hoiatuslasuga. Käesolev parlament tegi läinud aasta juunis sellest uurimisest lähtuvalt palju soovitusi, mis olid finantsmääruse, seadusandjate vahelise halduslikku koostöö, hüvitusele juurdepääsu –ühesõnaga enamiku finantssektori teemade – kohta, kus meie kodanikud hetkel enim rahustamist vajavad.

Need soovitused tasuksid tähelepanuga komisjonilt, iseäranis liikmesriikidelt, eriti Suurbritannia valitsuselt, mis pole veel sellele reageerinud ja, mis veelgi olulisem, Equitable Life’i ohvritele kahjusid hüvitanud, kuigi trügis järjekorras Islandi pankadest ette.

Meile vastu vaatavad finants- ja muud väljakutsed nõuavad, et tegutseksime koos solidaarselt, mitte ainult riiklikust protektsionismist lähtuvalt, juhul kui tahame mandrina puudutamata välja tulla. Meie fraktsioon ALDE kavatseb reageerida tööprogrammile positiivse ja edumeelse määrusega. Paljud minu kolleegidest esitavad osade punktide kohta üksikasju, kuid eeskätt rõhutame avatud Euroopat, rohelist Euroopat, ettevõtjate Euroopat ning ohutut Euroopat.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki (UEN).(PL) Proua juhataja, härra president, finantskriis, aja jooksul ka majanduskriis, avaldavad mõju kogu Euroopale ning seetõttu peame koos kandma vastutust ning tegema koos otsuseid. Kuna kriis puudutab kõiki liikmesriike ning nad peavad rinda pistma neutraliseerimise, aeglustamise ja tagajärgede leevendamise ülesandega, peavad kõik liikmesriigid rakendatavate meetmete üle koos otsustama.

Täna valitseb taoline olukord, kus EL on jaotatud A-Euroopaks: europiirkonna riigid, millele lisandub ainult Suurbritannia, ja B-Euroopaks, mis koosneb uutest liikmesriikidest ühes Rootsi ja Taaniga. See kujutab endast ELi jagunemist, seda enam, et nüüd oleme silmitsi kriisiga. Tegemist on ühe aluspõhimõtte eitamisega, millele Euroopa Ühendus seni rajanenud on: solidaarsuse põhimõte. Niiviisi ei sobi, härra Barroso.

Komisjoni tegevuskava, mis esitati 13 päeva tagasi, ajab segamini põhjapanevad asjad ebaolulistega ning asjadega, mis ehk võisid mingil ajal olulised olla, kuid on oma olulisuse majanduskriisi tõttu minetanud. Käesoleval ajal on majanduskasv ja töötuse ohu suurenemisega võitlemine sada korda olulisemad kui kliimamuutuse küsimused. Rõõmustan, et Euroopa Komisjon peab prioriteediks Euroopa Liidu täiendavat laienemist, see tähendab, Balkani riikide kaasamist. Siinkohal on tegelikult probleem Euroopa antud plahvatusliku regiooni stabiliseerimine, kuna Balkani stabiliseerimine tähendab väiksemaid kulusid Euroopa maksumaksjatele: meie liikmesriikide kodanikele.

 
  
MPphoto
 

  Hélène Flautre (Verts/ALE). – (FR) Proua juhataja, on tõepoolest Euroopa Komisjoni ülesanne tagada meie kodanikele läbipaistvus, parem teave ja kaitse, nagu härra Barroso õigesti ütles.

Ent on üks valdkond, härra Barroso, kus teie komisjon on olnud selles suhtes iseäranis edutu, nimelt geneetiliselt muundatud organismidele loa väljastamise kord. Antud kord on pälvinud kriitikat igast kandist. See tuleks 4. ja 5. novembril keskkonnaministrite nõukogu järgmisel kohtumisel läbi vaadata. 44 Euroopa regiooni, on ennast geneetilisest muundamisest vabaks kuulutanud. Kuus liikmesriiki on rakendanud Monsanto maisi puhul kaitseklausli. Suure enamuse eurooplaste vastuseisust hoolimata teete te mida, härra Barroso? Te menetlete turulubasid kiirendatult. Te väljastate kinnitusi, järgides alandlikult Euroopa Toiduohutusameti nõu, kelle arvamus rajaneb biotehnoloogia ettevõtete teostatud toksilisusuurimustel.

Euroopa kord on oma praegusel kujul sisuliselt sõel, millest põllumajandusettevõtjate ärihuvid vabalt läbi nõrguda saavad. Inimesed tahavad geneetiliselt muundatud organismide toksilistest mõjudest teada ning need tuleb teatavaks teha. Kas te ise teate, kuivõrd toksilised need on, härra Barroso? Kas Te teate? Mis mõjud on geneetiliselt muundatud organismide toksilisusel rahvatervisele ja keskkonnale? Miks pole nõuet avaldada algandmed, millel uurimuste järeldused tuginevad? Miks ajada läbi uurimustega, mida ettevõtted ise teostavad?

Üldsusel on õigus läbipaistvusele, teabele, arutelule. Need peaks olema geneetiliselt muundatud organismide kinnitamisel komisjoni eesmärkideks. See, mida tahame, härra Barroso, on algandmete avaldamine. Tahame näha eri arvamusele jäävaid uurimusi, tahame avalikku arutelu ning pikaajalist katsetamist. Tahame teada geneetiliselt muundatud organismide mõju tervisele.

Teie algatus, härra Barroso, luua 27 liikmesriigist pärit šerpa-alltöörühm, et minna mööda eesistumise ajutisest töörühmast ja oma volinikest, kes on antud asjades pädevad, külvab segadust ja selgusetust valdkonnas, kus teie vastutate korra selguse ja usaldusväärsuse tagamise eest.

Te tahate ju, et üldsusel Euroopa vastu usaldus oleks, eks, härra Barroso? Tõestage siis seda!

 
  
MPphoto
 

  Sylvia-Yvonne Kaufmann (GUE/NGL).(DE) Proua juhataja, G20 tippkohtumise tulemuseks on madalaimale ühisnimetajale taandamine. Määrus ja läbipaistvus peaksid eeldatavalt ennetama järjekordset finantskriisi. Siiski on otsustamata konkreetsed rakendatavad meetmed. Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF), mis kogu maailmas inimesi oma neoliberaalse struktuurilise kohandamise poliitika tõttu vaesusse ja meeleheitesse paiskas, on saamas kohe üleilmse finantsturu järelvalvaja. Lahkuminekut üleilmse ümberjaotamise süsteemist, mis on peamiselt kriisi eest vastutav, isegi ei üritata. On paradoksaalne, et praeguseks on olnud vaja leida kujuteldamatu summa, 2,5 triljonit eurot, et päästa pankasid kogu maailma. Ent ühegi humanitaarkatastroofi puhul taolist kooskõlastatud tegutsemist ei ole olnud. Sellise rahasummaga oleks saanud me võidelda maailmas sügavaima vaesusega ning päästa kliima.

Mis on tagajärgedeks? Sotsiaalne üleilmne majanduskorraldus peab vabamajandusturu asendama ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioon peaks etendama selles juhtrolli. Uus globaalne finantskorraldus peab soodustama sotsiaalseid heaolupoliitikaid, peatama vaesumisprotsessi ning tegema edusamme ökoloogiliselt jätkusuutliku majandustegevuse suhtes. Euroopa Liit saab etendada antud uue korralduse kujundamises otsustavat rolli tingimusel, et näitab, et finantskriisist tuleneva majanduslangusega võideldakse edukalt Euroopa ühtse tegutsemise kaudu. Siiski toimib see ainult siis, kui EL esiteks endal korra majja loob.

Härra Barosso, komisjoni president ütles enne: „Erakordsed asjaolud nõuavad erakordseid meetmeid”. Õige, aga tegutsege siis julgelt! Julgege asendada praktiliselt aegunud Euroopa stabiilsuspakt majandus- ja sotsiaalse paktiga, mis kohustab kõiki liikmesriike oma majandus- ja finantspoliitikaid teineteisega koordineerima! Julgege siis näidata lõpuks komisjoni tegelikku hoiakut ning seada tingimusteta sotsiaalne õiglus Euroopa tegevuskava etteotsa! Jällegi ei pälvi sotsiaalsed tahud õigusloome- ja tööprogrammis piisavalt kõrget prioriteetsust. Sotsiaalsurvet mainitakse ainult ebamääraselt, asjana, millele tuleb reageerida majanduslikus avariiolukorras. Miks te ei maini konkreetselt tõsiseid sotsiaalseid probleeme? Miks te ei ütle täiesti selgesti, et üha laienev rikaste ja vaeste vaheline lõhe pole enam vastuvõetav? Miks te ei ütle täiesti selgesti, et kasumite erastamine ning kadude riigistamine pole enam vastuvõetav? Küsin endalt, millal komisjon, kellele vaatab töötuse, vaesuse ja ebavõrdsuse suhtes vastu drastiline olukord, lõpuks mõistab, et me ei saa jätkata endist viisi, nagu tööprogrammis viidatakse. Neoliberalism on selgelt ja lihtsalt majanduse laostanud ning Euroopas on ammu vaja uusi tuuli.

 
  
MPphoto
 

  Paul Marie Coûteaux (IND/DEM). – (FR) Proua juhataja, mind rabab – ning arvan, et ma pole ainuke – vastandus kõige veenvama kaasaegse tõendusmaterjali ning selle vahel, mida käesolevas istungisaalis kuulen, iseäranis nõukogu ja komisjoni liikmeilt, aga ka veendunud Euroopa pooldajaist kolleegidelt. Antud vastandusele vaatamata mõtlen tahes-tahtmata Bütsantsile, Bütsantsi administraatorite joovastavatele ja enesega rahulolevatele lausungitele ajal, kui nende maailm unustuse hõlma vajumas oli.

See, millega siinkohal tegemist on, pole pelgalt kriis, mis on kahtlemata ebapiisav mõiste majanduslanguse kirjeldamiseks, vaid üleilmastumise protsessi aluste kokkuvarisemine, mis jättis 20. sajandile tohutu jälje. Mina ei näe seda krediidikriisina. Tegemist on kreedokriisiga. Just meie poliitiline kreedo on paisatud kriisi ja ma pean paluma teilt julgust tunnistada olukorra tegelikku tõsidust. Mul pole aega loendada kõiki antud kreedo tõekspidamisi, kuid krediidi liberaliseerimine ja antud laenude kuhjumised on ilmselgelt tagajärg pidemale usule nähtamatusse käesse ning võib-olla isegi edasimineku vältimatusesse.

On enesest mõistetav, et vastuseks on krediidi riiklik reguleerimine. Samamoodi pole lahenduseks vaba kaubandus, vaba kaubanduse kiirenenud levik. Vastupidi, lahenduseks on naasta piiride kaitsmise juurde, nagu meie rahvad seda hästi teavad. Poliitilist võimu ei tohiks usurpeerida taolised pealisehitised nagu need, mis meil on, ning selles suhtes peaks teid Lissaboni lepingu läbikukkumine mõtlema panema. See, mida vaja on, on naasmine tegeliku õiguspärase võimu, nimelt suveräänse riigi juurde.

 
  
MPphoto
 

  Luca Romagnoli (NI).(IT) Proua juhataja, mu daamid ja härrad, finantskriis ja majanduse aeglustumine kriipsutavad alla kesksele rollile, mida liikmesriigid ja seejärel Euroopa Liit peaks etendama sotsiaal-majandusliku heaolu tagamisel, kuid samuti tuleks rõhutada, et poliitika peaks võtma uuesti täielikult oma juhtimise alla majanduse ning võitlema igal võimalikul moel virtuaalrahandusega, mis ikka veel miljonite inimeste saatusi juhib.

Euroopa majandusele avalduva globaalse aeglustumise mõju vähendamine tööhõive ja majandustegevuse osas peaks tähendama Euroopa sotsiaalmudelil põhineva lähenemise propageerimist. See peaks olema 2009. aasta prioriteet: tööhõive ja sotsiaalne kaitse kasvu nimel. Lõpus tulevad praktilised meetmed Euroopa finantssüsteemi eeskirjade reformimiseks, viimaks, kui pangandus- ja finantssüsteemil on lubatud rüüstata ja pitsitada avalikke riigivarasid ja eraisikuid.

Komisjoni strateegia nende toetamiseks, kes oma töökohtadest ilma jäävad, näib mulle liiga väike, liiga hilinenud, nagu ka tugi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele ja uurimistegevusse investeerimisele. Eelkõige märgin, et ühtekuuluvusprogrammide kiirendamine ja rakendamine juhib tähelepanu muudelt vajadustelt kõrvale. Enne usalduse loomist turgude vastu peaks valitsused ja komisjonid uuesti looma kodanike usalduse selle vastu, et need, kes neid valitsevad, on sõltumatud offshore-rahandusest.

 
  
MPphoto
 

  José Manuel García-Margallo y Marfil (PPE-DE).(ES) Proua juhataja, ma ei hakka tegelikult rääkima finantskriisi diagnoosist. Oleme kõik ühel meelel, et see algas likviidsuskriisina, mis seejärel muutus maksejõulisuse kriisiks ning millest on saanud lõpuks usalduskriis, mille tulemuseks on krediidipuudus, mis on nüüd kahjustanud reaalmajandust.

Reageering, siin öeldule vastupidiselt, pole olnud ühtne Euroopa reageering. Parima juhtumi stsenaariumi korral on olnud koordineeritud reageering. Võib öelda, et hetkeolukorras midagi enamat teha ei saa. Siiski arvan, et kindlasti saab teha enam.

Mis puudutab finantspäästmisi ja samuti likviidsust ja maksejõulisust, siis on šokeeriv, et kolm institutsiooni abistavad turgusid ja samal ajal annavad laene: nimelt Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank ning komisjon ise. Kõik kolm konkureerivad üksteisega kõigi kahjuks.

Mis puudutab reaalmajanduses kriisiga võitlemisse, siis Washingtoni tippkohtumisel kuulutati välja eelarvelised parandusmeetmed, kuid ei öeldud, mis need olla võiksid. Osa riike valib maksude vähendamise, kuna aga teised otsustavad puhtaimat Keynesi stiilis avalike kulutuste üldprogrammi kasuks. Meil kuluks ära välja selgitada, juhul kui kõiki antud meetmeid ei koordineerita, kas need, mis toimivad, toovad kasu nendele, mis ei tööta. Samuti kuluks meil ära kehtestada eeskirjad stabiilsuse ja kasvu pakti kohta.

Rahvusvahelises mõttes vastab tõele, et minu riik Hispaania ja ka Tšehhi ning Madalmaad olid Washingtonis kohal, kuid ei osalenud ettevalmistuskohtumistel, ega ole võimalik tagada, et nad edaspidi osalevad. Sooviksin, et nõukogu ja komisjon mulle ütleks, kuidas nad plaanivad Rahvusvahelise Valuutafondi juhatust reformida ning mida nad plaanivad teha, nii et Finantsstabiilsusfondis oleks esindatud kõik riigid, kes peaks olema.

Lõpetan hoiatusega: parlamendil palutakse koopereeruda komisjoni kavaga: oleme seda alati teinud. Kui komisjon oleks tähele pannud hoiatusi, mida oleme andnud 1999. aastast saadik korduvates raportites, mida komisjon ja iseäranis härra McCreevy on eiranud, oleks asjad praegu väga teistmoodi.

 
  
MPphoto
 

  Robert Goebbels (PSE). – (FR) Proua juhataja, 2009. aasta läheb ajalukku teise suure üleilmse majandussurutise aastana.

Oma 1929. aasta kriisi käsitlevas raamatus kirjutas John Kenneth Galbraith (tsiteerin) „1929. aasta krahhi ainulaadne omapära oli, et halvim jätkas halvenemist”. Kõrge riskitasemega hüpoteekide kriis on vallandanud deflatsioonispiraali, mis mitte ainult ei laasta finantssüsteemi, olles hävitanud üle 60% aktsiate üleilmsest väärtusest.

Likviidsus- ja maksujõulisuse kriis mõjuvad üha enam ka reaalmajandusele. Reaalmajanduse mõiste vastandatuna finantssektorile on huvitav. Ta rõhutab enamike finantsvarade virtuaalset iseloomu. Finantsturgude kokkuvarisemise kiiluvees kogeme suurt riiklike valitsuste taastärkamist. Washingtoni tippkohtumisel pandi kokku muljet avaldav kataloog kiiduväärseid kavatsusi. Tänu tagantjärele tarkuse andele, mis iseloomustab juhte, suuri ja väikseid, kes meid valitsevad, on valmistatud ette jõulised meetmed eesmärgiga hinnata riske nõuetekohaselt ja vältida ülemäärased võimendavaid mõjusid. Järelevalve on muutumas tõhusamaks, uuenduslikkust lämmatamata. „Täpselt nii!” ütleme meie, oodates samas kohase regulatsioonisüsteemi üksikasju, mis väldiks ülemääraseid riske, ülereguleerimise lõksu langemata.

Riiklike valitsuste naasmist turureguleerijate rolli tuleb tervitada, kuid kahjuks tähendab see tihti omakasupüüdliku rahvusriigi naasmist.

1929. aasta omast avatumas maailmas saab igasugusel siseriiklikul meetmel kiiresti võhm otsa. Majanduslangus nõuab tegutsemist rahvusvahelise solidaarsuse vaimus. Euroopa Liit peab mobiliseerima kõik oma jõud, panema kokku kõik riiklikud eelarvelised ressursid, et investeerida neid prioriteetselt infrastruktuuri kasvu nimel ja ostujõu toetamiseks.

Ametisse astuv president Barack Obama kavatsevat käivitada majanduse taastamise programmi, mille maksumus võrdub nelja protsendiga Ameerika Ühendriikide SKPst. Liidu 27 liikmesriiki, mis on kollektiivselt vähem võlgu kui Ameerika Ühendriigid, peaks tegema samasuguse jõupingutuse Euroopa ja maailma väljatõmbamiseks finantskriisist, mis ähvardab kõikidele kannatusi tekitada.

 
  
MPphoto
 

  Jean Marie Beaupuy (ALDE). – (FR) Proua juhataja, volinik, mu daamid ja härrad, 2009. aastal, nagu kõik teame, on Euroopa valimised. 2009. aastal nimetatakse samuti ametisse uus komisjon. 2009. aastal tuleb muidugi eesistumise muutusi. Ent kõikide antud asjade olulisus on ainult suhteline. Elu läheb edasi ja meie kodanikud ootavad meie institutsioonidelt nende muredele reageerimist, alati tulevikku silmas pidades, taotledes eesmärke pikas perspektiivis ning suutes nende saavutamiseks viivitamatult tegutsemist algatada.

Antud vaimus soovin rõhutada kaht fundamentaalset tegutsemisvaldkonda 2009. aastaks. Esimene, mida iga sõnavõtja maininud on, on finantskriisile reageerimine. Märkasin kindlasti – nagu kõik meist – õlalepatsutusi, mida komisjon ja eesistumine teineteisele jagasid. Söandaksin öelda, volinik, et võime tähistada esimese värava löömist, kuid matš pole läbi.

Selle tulemusena lubatagu mul teha järgmine ettepanek: eesistumine ja komisjon peaks tegutsema hakkama ning taguma, kuni raud on kuum, et kindlustada, et 27 liikmesriiki tuleks välja tõhusate reageeringutega finantskriisile. Nagu aga tihti öeldakse, varjab üks kriisi vältimatult teist; kui me ei taha, et järgmine kriis meid ka üllataks, peab 2009. aasta programm suutma reageerida meile vastu vaatavatele väljakutsetele, nagu president Barroso näis osutavat, et ta suudab.

Nagu minu kolleeg proua Wallis ütles, et sellepärast me teemegi Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioonis arvukaid ettepanekuid. Osa mu kolleege võtab antud ettepanekute kohta sõna. Sooviksin rõhutada ühte punktidest, mida pean oluliseks ja millele kavatseme teravalt keskenduda, nimelt vajadusele kindlustada, et 2009. aastal võtab teie komisjon täielikult arvesse struktuurifondid, mis hetkel moodustavad 36% meie eelarvest ja mis võimaldavad meil tegutseda palju tõhusamalt, luua solidaarsust meie regioonide vahel ja võtta kasutusele vahendid, milleta me oma ajastu väljakutseid täita ei suuda.

Viimasena, talve alates, ärme unusta eluasemekriisi. Loodame teie peale, et selles valdkonnas tegutsete, volinik, iseäranis vastusena meie kahele palvele teha uurimusi eluasemeprobleemi kohta.

 
  
MPphoto
 

  Mario Borghezio (UEN). - (IT) Proua juhataja, volinik, mu daamid ja härrad, kahjuks on meie poolt vaadates antud kriis tinginud meie mandri pangandusmaastiku ümberstruktureerimise, kuid pole viinud Euroopas avameelselt öeldes rühma tõsiste finantsettevõteteni, kes suudaks tõeliselt turgude tulevast raamistikku kavandada. See pole ilmne ega nähtav.

Üks asi aga on kindel: kõik G20 ettekujutatud määrused jäävad lihtsalt sõnadeks, kui maksuparadiisid vääramatuks jäävad. See on suur küsimus, mis on puudu ja mida ei mainita liikmesriikide ametlikel aruteludel; need maksuparadiisid võimaldavad täielikult mööda minna eeskirjadest, mida me tahame paika panna, mida finantsturgudel lubatakse. Kui ta oli senaator, pakkus ametisse astuv president Obama välja karme meetmeid maksuparadiiside vastu ning võiksime endalt täiesti küsida, kas uue presidendina, arvestades finantsniidistikku, millel näivad olevat juhitud liikumised, ja eelkõige valimiste heldet mitmemiljonilist rahastamist, jätkub tal julgust antud küsimuses tegutseda ning veenda mitte ainult Ameerika Ühendriike, vaid ka Euroopat, iseäranis Suurbritanniat.

Arvan, et üldiste põhimõttedeklaratsioonide asemel peaksime nõudma tõhusate, konkreetsete algatuste vastuvõtmist, mis on tõeliselt suutelised põhjustama majanduse ja tootmise taastumist, nagu on vaja, et ennetada täiendavaid majanduskriise ning pääseda praegust kriisist.

Praegust olukorda arvestades, mida iseloomustab turu üldine ja laialt levinud võlgnevus ning puudulikkust raharinglusest tingitud äge deflatsioon, on absurdne soovitada liikmesriikidele täiendavat võlgnevust, et erakeskpangad tagaks krediidisüsteemile ja tarbijaturule täiendavat likviidsust.

Sooviksin lõpetada ühe tähelepanekuga: mulle näib kindel ja selge, et on võimalus, et kriis viib ettepanekuni luua maailma tasandil majandus- ja lisaks poliitikaorgan; see maailmakord, mida veel mõned kuud tagasi kõik kartsid, kõik vältisid, kuid mida täna näime pidavat vältimatuks muutunud, ning seda tuleb tervitada, nagu see kujutaks endast lunastust. Ei üleilmastumisele!

 
  
MPphoto
 

  Rebecca Harms (Verts/ALE).(DE) Proua juhataja, esiteks sooviksin öelda, et kõik, mida komisjon ja nõukogu on täna „New Green Deali” kohta öelnud üleilmsest finantskriisist lähtuvalt, on minu arvates vale ning et „New Green Deali” väljakuulutamise taga pole veel mingit poliitilist otsusekindlust.

Juba mitu kuud on Euroopa tööstusorganisatsioonid mobiliseerinud Euroopa kliima- ja energiastrateegia vastu. Arengupoliitikaga seoses tehtud volinik Dimasi, volinik Piebalgsi ja härra Micheli ettepanekuid on süstemaatiliselt pehmemaks tehtud, lahjendatud ja edasi lükatud. Seda hoiakut pole mingilgi moel finantskriisist lähtuvalt hüljatud; selle asemel on tööstus hakanud kasutama finantskriisi enamagi surve avaldamiseks süstemaatilise kliima- ja energiapoliitika vastu.

Arvan, et see tõsiasi tuleb praegu kirja panna, kuna tõde pääseb päevavalgele ning edusamme ei tehta, ainult uue poliitika arendamist väites. Kui vaadata lähemalt praegust kolmepoolset menetlust, kliimapoliitika-alaseid läbirääkimisi nõukogu, komisjoni ja parlamendi vahel, näete, et mul on õigus. See on sellepärast, et neid läbirääkimisi ei iseloomusta just ambitsioon, vaid aegunud tööstuspoliitika, millest keegi miskit kuulda ei taha, või nii vähemalt meile öeldakse.

Komisjoni president, härra Barroso ja tööstuse volinik härra Verheugen vastutavad minu arvates selle eest. Pooldan seda, et see parlament lõpuks otsustaks näidata oma tuge nendele inimestele nagu härra Dimas ja härra Michel, kes on tegelikult jätkusuutlike strateegiate poolt. Hetkel on vaja siirust.

Härra Steiner UNEPist (ÜRO Keskkonnaprogramm) esitas väga hea kava üle-eelmisel nädalal Londonis. Hakkame tegutsema ning lõpetame mõttetühjade sõnavõttude tegemise, nagu see oli arutelu esimeses osas. Järgmise paari nädala jooksul on meil võimalus viia kolmepoolne menetlus lõpule ning siis saame hinnata, kas komisjon ja nõukogu on täna lihtsalt teeselnud või on neil tõsi taga.

 
  
MPphoto
 

  Esko Seppänen (GUE/NGL). - (FI) Proua juhataja, volinik, maailm kannatab nn hullurahatõve käes. Tegemist on ameerika haigusega, mille on põhjustanud odav lahtine raha. Kinnisvara väärtus harmoneerus, kui investorid olid kollektiivselt börsil purjus ning kinnisvara ümber kiimas. Tuletisinstrumentide ja vahetuslepingute kaudu läbi börside levides sai haigusest pandeemia. Nüüd on käes kassiahastus.

Ameerika Ühendriigid on kapitalismi isamaa, kus raha on emakeel ja võimu teostab turu diktatuur. Valitsus valvab kõige järele ning reeglite kirjutajana on muutunud saatana võrdkujuks: pole õigustõkkeid ega eetilisi piiranguid hullu rahakire suhtes. Seal oli neil majandusajaloo kolossaalseim kasvubuum, mis kujutas endast säästmata tarbimist, ning Ameerika Ühendriikidest on saanud maailma suurim võlgnik.

Siis tabas Hiina sündroomi taolist reaktorit, mida Wall Street endast kujutab, kokkuvarisemine ning süsteem oli äkki täis toksilisi tagatisi ning radioaktiivset võlga. Nad teevad otsa peale haigetele pankadele, keda on tabanud spekuleerimise liialdused. Kui kunagi spekulandi kasumid erastati, siis nüüd kahjusid sotsialiseeritakse ning eravõlg asendatakse riigivõlaga. Turud on vabad ning midagi ja mitte keegi ei kaitsnud kapitalismi, raha totalitarismi tema enda eest. Investeerimispangad olid nagu tirtsuparv avamaal.

Turgudel kaubeldava vääringu väärtus on 125 korda suurem raha enese praktilisest väärtusest. Enamik lahtisest rahast on virtuaalne imelik raha, mis nüüd naaseb pankade bilanssi hulga mahakandmistena. See kujutab ohtu krediidisurutisele: on oht, et võlg ja pangakriis muutuvad kõikehõlmavaks majanduskriisiks, mis väljendub näljas, töötuses ja kehvas sotsiaalses tervises. Teame, kes on süüdlased: ohvrite arv pole veel selgunud.

 
  
MPphoto
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Proua juhataja, sooviksin volinikule öelda, et praegu ja tulevases tööprogrammis hakkab ta finantskriisiga võitlema. Antud kriis on tabanud erinevaid riike Euroopas erinevalt, kuid üks asi on kindel: kõigi riikide rahandusasutused on ühel või teisel moel ostnud ohtlikke USA hüpoteegivõlgasid, mis põhinevad riskilaenudel. Kas teate, mil määral eurooplased on ostnud taolisi instrumente nagu hajutatud tagatisega võlakohustused, mida neile on esitatud kui Ameerika reitinguettevõtete poolt teatud reitingu saanuid, ent mis pärast nende lõhkiminemise järgset uurimist osutuvad ohtlikeks võlakirjadeks? Need osutusid kahtlasteks projektideks. Mulle näib, et nende agentuuride võlgade kvaliteeti oli massiliselt valesti esitletud, et nii suurt kogust saaks nii kergesti müüa.

Sooviksin teada, kas komisjon on juba tutvunud antud instrumentide müümisel moonutatud väiteid puudutavate tõsiasjadega, ja kui on, siis millisel määral arvatakse need olevat valesti esitletud? Kui see tõele vastab, sooviksin samuti teada, kas komisjon arvab, et on seaduses mingit tagasinõuet reitinguagentuuride kohta nende jaoks, kes on nende hooletuse või millegi veelgi hullema tõttu kannatanud, sest praeguses etapis on need kogu meie rahandusstruktuuri rünnanud.

 
  
MPphoto
 

  Andreas Mölzer (NI).(DE) Proua juhataja, Euroopa Liidu rahvastik on suurenemas ja usaldusväärsus kasvamas, sest riigid ja avalikkus otsivad kaitset Euroopa Liidu seinte taga, lootes, et need on piisavalt tugevad, võitlemaks rahandus- ja majanduskriisiga.

Siseturu suuruse ja euro tõttu on liidul kahtlemata kriisi ületamiseks parem võimalus. Ent liidul on samuti kohustusi ning peab täitma oma kohustusi valitsejate ning kodanike ees, kaitstes neid ohjeldamatu omakasupüüdlikkuse ja üleilmastumise tagajärgede eest. Reageering kriisile ei tohi koosneda ainult paljude miljardite eurode väärtuses laenudest autotöötusele. Samuti tuleb toetada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis on lõppude lõpuks suurimad tööandjad. Mitte mingil juhul ei tohi määrata Euroopa tööjõudu töötusele kolmandatest riikidest pärit nn sinise kaardiga, soosides oskustööjõu lainet.

Seega on Euroopa Liidul vastutus tagada, et selle kodanikud ei ärkaks varsti üles Euroopas ilma oma riigi viimase varanatukeseta ehk massimmigratsiooni Euroopas.

 
  
MPphoto
 

  Giles Chichester (PPE-DE). – Proua juhataja, asjad juhtuvad harva sobival ajal ja igasugune kriis on olemuselt ebamugav. Meiega praegu silmitsi seisev finants- ja majanduskriis pole iseenesest teretulnud, kuid on saabunud samuti parlamendi viimastel kuudel ning komisjoni viimasel aastal, kui kõik meist tavaliselt ehk mõtlevad järgmistele valimistele ja uutele ametisse nimetamistele.

Komisjoni tööprogrammil on peaaegu n-ö tavapärase toimetamise taolise ettevõtmise ilme, kuid olukord nõuab uusi mõtteid selle kohta, kuidas ennetada seda, mis ähvardab olla sügav majanduslangus. Euroopale kujutab see suurt väljakutset, sest enamik eelarvepoliitika meetmeist tuleb rakendada riiklikul tasandil, kuid ELil on koordineerimisel ülioluline roll. Meie ees seisvate väljakutsete suurus teeb selle iseäranis oluliseks.

Energia valdkondades on meil üsna hea ettekujutus tegemist vajavatest asjadest, kuid enamik neist on järgmisest paarist aastast tublisti pikemas ajagraafikus, seega võib olla ainsaks valdkonnaks, kus kiiresti meetmeid rakendada saab – millest oleks kasu – energiatõhususe meetmed. Konkreetselt on kaheks olukorra parandamise mooduseks hoonete energiatõhususe täiustustele madalama käibemaksu lubamine ning teavituskampaania käivitamine inimeste käitumises muutumise soodustamiseks.

Sellele lisaks näib mulle, et ei tule paremat aega ühe ELi kuulsa tarkade rühma asutamiseks – ning antud juhul teen ettepaneku, et tegemist peaks olema tarkade meeste ja naistega, et mõelda väljakutse üle, mis meile vastu vaatab, ning leida lisaks lühiajalisele abinõule, milleks on raha pildumine maksusoodustustele, originaalseid lahendusi. Loodan, et nõukogu ja komisjon annavad antud ideele soodsa tuule.

 
  
MPphoto
 

  Poul Nyrup Rasmussen (PSE). – Proua juhataja, oleme praegu selles mõttes nõiaringis, et kui majandus muutub negatiivseks, kasvavad finantsasutuste kahjumid bilansis, mis tähendab, et pankadevahelise turu pinged kasvavad, mis põhjustab omakorda täiendavaid krediidipiiranguid, mis põhjustab edasist negatiivset kasvu. Inimesed ei saa aru, kuidas saame kasutada maksumaksjate raha, et päästa panku ja ei kasuta maksumaksjate raha, et luua juurde töökohti. Seetõttu keskendun täna sellele, kuidas antud krediidikriisi ümber hinnata, kuid samuti, esimese ja kõige olulisema asjana, surutisele, mille keskel me oleme.

Ma leian, et on oht, et järgmisel aastal on meil Euroopa Liidus -1% negatiivne kasv, mitte ainult -0,3% vaid -1%. Kui me arvestame selle perspektiiviga, mis ei ole ebatõenäoline, siis on meie eesmärk ja kohustus seda surutist vältida. Miinus üks protsenti järgmisel aastal on stabiilsuse ja kasvu pakti alusel rohkem kui -3%. Minu jutu mõte on see, et me ei saa mitte midagi tehes stabiilsuse ja kasvu pakti päästa. Olukord muutub halvemaks, kui me ei tee midagi.

Niisiis, mida me siis saame ära teha? Tean, et see pole lihtne. Tean, et valitsuste vahel on erimeelsusi, kuid arvan, et komisjonil on kohustus üritada tuua kõik valitsused kokku, et üks lihtne töö saaks tehtud. Tean, et ütlete Berliinis koordineerimisele „ei aitäh”, sest see tähendab, et Saksa valitsus teeb teiste valitsuste heaks täiendavaid kulutusi. Kallid sõbrad Berliinis, arvan, et te ei pea seda tegema. Saame seda teha koos nii, et üks valitsus ei pea teiste valitsuste jaoks täiendavaid kulutusi tegema. See tähendab arusaamist, et investeerides samal ajahetkel, tekib teile mõne järgmise aasta pärast lisaväärtus.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) viis läbi ühe lihtsa arvutuse. Kujutage ette, et kõik G20 riigid investeerivad töökohtade loomisse oma SKTst ainult 1% rohkem. Kui nad teevad seda samaaegselt, siis lisandub täiendavalt tasuta üks protsent. Seega, räägin sellest, et kõik Euroopa valitsused saavad hakkama, juhul kui nad tegutsevad koos. Kui iga Euroopa valitsus investeeriks 1% oma SKTst langusega võitlemiseks, teeks seda intelligentselt ja teeks seda sotsiaalselt rohkema arvu ja paremate töökohtade nimel, hoolitsedes kõige haavatavamate gruppide eest, siis tekib neil tasuta lisaprotsent.

Seetõttu pean pöörduma palvega komisjoni, asepresidendi Wallströmi poole, paludes teil esitada üks lihtne stsenaarium, mis demonstreeriks, mis juhtuks, kui kõik meie suured valitsused teeksid seda, mida ma praegu ütlen, näidates, et neil kõigil oleks parem, mitte ainult töökohtade seisukohast, vaid see oleks parem ka riigieelarvele ning stabiilsuse ja kasvu paktile. See on lihtne toiming. Kui teil puuduvad vahendid, siis minul on need olemas. Ma annaksin teile hea meelega nõu, kuidas seda teha.

(Aplaus)

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: Mechtild ROTHE
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Andrew Duff (ALDE). - Proua juhataja, kriis avaldab vapustavat mõju euro tulevikule. Taani ja Rootsi peaksid saama liikmeteks, enne kui nad seda eeldasid, ja ka Suurbritannias peaks arutelu algama.

1997. aastal kehtestas härra Brown viis kuulsat n-ö testi, mida me peaksime läbi viima, enne kui saaksime otsustada, kas naelsterling saaks vahetuda ühisraha vastu. Äkitselt on selle kriisi keskel kõik viis nõuet täidetud. Nael on langenud konkurentsivõimelisele vahetuskursi tasemele, tööturud on paindlikud, Londoni kesklinn, mis kunagi oli nii uhke, riskib praegu sellega, et see lükatakse kõrvale eurotsooni suurema järelvalve ja määrusega ning Suurbritannia ja eurotsooni majandustsüklid on nüüd täielikus sünkroonis, ajal kui meie majanduslangus samaaegselt süveneb.

Härra Browni hästi varjatud ilmumine Pariisi Eurogrupi tippkohtumisele oli eesistujariigi Prantsusmaa märkimisväärne saavutus. Palun, et härra Brown muudaks nüüd Ühendkuningriigis arutelu lähtekohti. Kui ta ei suuda seda teha, siis jääb nael lõpmatuseni lauatennise pallile sarnaseks, põrgates kontrollimatul viisil suurte jalgpallide ehk euro ja dollari vahel.

 
  
MPphoto
 

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Slovakist Euroopa Parlamendi liikmena hindan väga, et Slovakkia sai eurotsooni üheks osaks. Meil on selget tõestusmaterjali, et kogenud majandusteadlaste ennustused ja visioonid ei lähe alati täide. Kuusteist aastat tagasi hülgasid Euroopa prognoosijad ja majandusteadlased idee iseseisvast elujõulisest Slovakkia vabariigist. Majandusnäitajate lõikes on Slovakkia kaheteistkümne uue liikmesriigi seas praegu juhtpositsioonil.

Soovitan Euroopa Komisjonil keskenduda otse kodanikele ja nende vajadustele, selle asemel, et toota prioriteetide määratlemiseks majanduslikult kasutuid prognoose. Pean siinkohal peamiselt silmas tervishoidu ja kõrgetasemelisi sotsiaaltingimusi, et saavutada rahuldav elatustase. Majandusliku stressi ja sotsiaalse surve ajal ei tohi me unustada inimeste tervist.

Inimeste vaba liikumist Euroopas ei toetata juurdepääsuga tervishoiule, eriti ennetamisvaldkonnas. Teine valdkond on vajadus tagada riigiülese patsiendi hoolekande rakendamine. Tervise juures liit ei saa eksisteerida tervete kodaniketa.

 
  
MPphoto
 

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE-DE).(ES) Proua juhataja, on selge, et komisjoni 2009. aasta töökava välispoliitika valdkonnas, nagu ka teistes valdkondades, ei ole rahvusvahelisest finantskriisist eraldatav, nagu komisjoni president härra Barroso meile ütles.

Selle juurde jäädes saame aru, et õige on toetada Bretton Woodsi institutsioonide reformimist, julgustada Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimisi ja jälgida põhjalikult Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni süsteemi ja institutsioonide reformimist, mis algab veebruaris.

Samuti on selge, proua juhataja, et me peame looma Ameerika Ühendriikides võimule tuleva administratsiooniga uued suhted. Riigiga, kellega me nõustume mitmetes küsimustes, kuid oleme lahkarvamusel mitmes teises küsimuses, nagu näiteks surmanuhtlus, Rahvusvaheline Kriminaalkohus ja Kyoto protokoll. Peame järgmise Kopenhaageni tippkohtumiseks leppima kokku seisukohtades, eksterritoriaalsete mõjudega seaduste küsimuses ja muudes aspektides.

Oluline on kokku leppida ka seisukohtades Kesk-Aasia küsimustega: Iraani tuumakriis; teadaanne, et Iraagist lahkutakse rahulikult ja vastutustundlikult; Ameerika Ühendriikide administratsiooni soov, et Afganistaanis kasvaks Lääne kohalolek. Peame ka analüüsima, kuidas lahendada Lähis-Ida läbirääkimiste nurjumist.

Rääkides Ameerika mandrist, proua juhataja, on oluline toetada komisjoni püüdlusi – eriti volinikku Benita Ferrerot – lõpetada Kesk-Ameerikaga assotsiatsioonilepingud, samuti läbirääkimistes Andide Ühendusega uue suuna tarvitusele võtmist.

Lisaks strateegilise assotsiatsiooni edendamisele, mille üle Euroopa Komisjon Brasiilia ja Mehhikoga läbirääkimisi alustas, võib see protsess moodustada lähenemise, mille võiks kasutusele võtta Mercosuri kokkuleppe läbirääkimistel, mis on liiga kaua veninud.

Meie mandril, proua juhataja, peame assotsiatsioonilepingut Venemaaga edasi arendama, kuid ainult lähtuvalt rahvusvahelise õiguse austamisest. Selles kontekstis peame selgelt rõhutama piiride ja inimõiguste austamist, arendama naabruskonna poliitikat ja üheaegselt propageerima nii assotsiatsiooni kui ka stabiliseerimise lepinguid.

Nagu komisjoni president kinnitas, on selge, et me saame olukorraga Aafrikas palju ära teha. Proua juhataja, minu arvates on väga oluline, et pärast reformimist (Lissaboni lepinguga) ja laienemisprotsesside lõpuleviimist, võtaks Euroopa Liit kasutusele või pigem jätkaks tavalise geograafilise staatusega, võttes arvesse asjaolu, et tänase päeva ja 2050. aasta vahelisel ajal tarbivad Hiina ja India 50% maailma sisemajanduse kogutoodangust, nii nagu juhtus ka 1800. aasta paiku.

Seetõttu, proua juhataja, vajame eelnevat planeerimist ja teile, proua asepresident, ütlen, et meie poliitiline fraktsioon toetab komisjoni sellealast tööd.

 
  
MPphoto
 

  Pervenche Berès (PSE). – (FR) Proua juhataja, rääkides G20st, arvan, et Euroopa Liit läks sellele tippkohtumisele heade kavatsustega. Aga kui lugeda tippkohtumise kokkuvõtteid, siis tunduvad need mõnevõrra hambutud olevat. Kuidas me tegeleme reitinguagentuuride, riskifondide ja maksuparadiiside küsimustega? Häid kavatsusi on palju, aga kui me toetume täielikult eneseregulatsioonile ja käitumiskoodeksitele, siis meid ei saada edu. Olgem realistlikud ja ambitsioonikad.

Mis puudutab Euroopa Liidu esindatust, siis oli pilt ausalt öeldes vähem muljetavaldav. Peame edusamme tegema! Seda peavad tunnistama suured liikmesriigid, kuid ka väiksed, kust vahel IMFi (Rahvusvaheline Valuutafond) juhid tulevad, kes ei soovi neid positsioone ära anda. Iga riik peab oma rolli mängima, et me saaksime Euroopa Liidu tuleviku representatsiooni parandada.

Reaalmajandusest rääkides kuulsin, mida president Barroso ütles, ja ma olin üpris üllatunud. Ta leiab, et kui komisjon praktiseerib oma algatusõigust, siis see tähendab, et tegeletakse populismiga. Sellisel juhul kutsun komisjoni üles võtma vastu ettepanekuid, mida tegi minu kolleeg Poul Nyrup Rasmussen, kuigi nad võivad seetõttu tunduda populistidena. Tõsiasi on see, et kui me ei võta reaalmajanduse vallas midagi ette, siis kogeme samasugust krahhi ja võtame kasutusele samasuguse strateegia, mille Iirimaa on kasutusele võtnud, et oma pangandussektorit päästa, milleks on „igaüks enda eest” strateegia, mis üleilmse kriisi ajal ei saa üleilmses majanduses edukas olla.

See oleks riigi rahade raiskamine ja ei aitaks mitte kuidagi Euroopa Liidul jõuda järele Ameerika Ühendriikidega, kes on juba laiaulatusliku taastamisplaani välja töötanud.

Peame mõtlema euroopalikult, peame mõtlema üleilmselt ja meie riiklikud tegevused peavad olema kooskõlastatud eesmärgiga, et komisjon võtaks vastu algatusi. Seda me komisjoni 26. novembri teatisest ootamegi. Ootame ambitsioonikat Euroopa taastusplaani.

 
  
MPphoto
 

  Lena Ek (ALDE). – Proua juhataja, kriis ei peaks olema ainult aeg tegutsemiseks vaid ka analüüsimiseks. Kliimapaketi koostamine ei päästa mitte ainult kliimat – päästes meid katastroofidest ja epideemiatest ja ennetades kulusid – vaid see on ka parim ettevalmistus tulevikuks. Languse ajal peame valmistuma järgnevaks ajaks ja uuteks turgudeks. Minu arvates on täna oht raisata head raha halbadeks tegevusteks.

Kui me sellest üle saame, siis kas tõesti tahavad tarbijad osta mahukat suure kütusetarbimisega autot või tahavad nad väikest ja nutikat autot? Mäletan oma õpingute ajast ühte professorit, kes ütles: „Kui kahtled, siis jäta”. See, mida me tegelikult vajame, on investeeringuteks uus roheline lepe, innovatsiooniuuringud ja energianutikas tehnoloogia, sealhulgas autodes. Vajame rohelist uut lepet uute töökohtade jaoks ja uut rikkust jätkusuutlikul viisile.

ALDE fraktsioon teeb tööd avatud rohelise turvalise ja ettevõtliku Euroopa nimel, ja need on valdkonnad, kus toetame komisjoni töökava.

 
  
MPphoto
 

  Manfred Weber (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, proua asepresident, täna tahaksin rääkida sisejulgeolekust ja töökavast. Samas, enne kui me seda teeme, mainin veel ühte probleemi. Me räägime kogu aeg pankadest. Mõni nädal tagasi andis minu piirkonnas üks suur 2000 töötajaga ettevõte sisse pankrotiavalduse ja töötajaid ähvardab laostumine, sest pangad piiravad krediidi andmist. See näitab, et kriis avaldab muutuvatel viisidel juba reaalmajandusele mõju ja seetõttu teen komisjonile ettepaneku analüüsida ühte reageeringut ja uurida toetuste seadust, mille me nüüd vähemalt pankadega seoses kõrvale heidame ja millel pole äkitselt enam mõju ning mida me nüüd praegusest kriisist lähtudes muudame. Sellisel viisil saame aidata ka keskmises suurusega ettevõtteid.

Samas puudutab minu peamine teema komisjoni töökava ja sisejulgeolekut. Programmi lugedes pettusin, sest lisaks majandusküsimustele eksisteerib ka teisi suuri väljakutseid. Näen, et Schengeni infosüsteemiga (SIS) on suurt edu saavutatud. Šveits on nüüd liitumas ja isegi enne liitumist on see teatanud märkimisväärsetest edusammudest tänu SISile juurdepääsule. Samas tundub, et programm ei selgita, kuidas komisjon SIS II-e käivitada soovib. See hilineb järjest mitu kuud ja arengut ei toimu.

Me ei tee edusamme ka teises valdkonnas, mis seoses politsei koostööga äärmiselt oluline on, nimelt võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu ja praktiline koostöö politseiorganisatsioonide vahel. Meil puudub selge juriidiline raamistik. Kahjuks pole ma midagi ka 2009. aasta töökavast selle teema kohta leidnud. Soovin, et sellesse valdkonda panustataks rohkem.

Kolmandaks, migratsiooni, migratsioonivõrgustikku, immigratsiooni ja sinist kaarti, mille üle me homme arutleme, on programmis kirjeldatud. Avalikkus läheks immigratsiooni suhtes kaasa kasvava avatusega, juhul kui me teeme neile hästi selgeks, et me võitleme ebaseadusliku immigratsiooni vastu ja me ka lõpetame selle ebaseadusliku immigratsiooni. See on üks vastastikustest seostest, mida me ei saa kahe silma vahele jätta.

 
  
MPphoto
 

  Jan Andersson (PSE).(SV) Proua juhataja, volinik. On hea, et meil on ühisarutelu majanduskriisi, reaalmajanduse languse ja komisjoni töökava üle. Need teemad käivad käsikäes. Samuti on hea, et komisjon pakub välja kooskõlastatud püüdlusi. Samas ei peegeldu see minu arvates programmis nii selgesti.

Nõukogust on olnud kuulda, et me peaksime piirama keskkonnaalaseid investeeringuid ja oma ambitsioone seoses keskkonnaga. Ma ei nõustu sellega absoluutselt! Samuti ei jaga ma vaadet, mida mitmed teised väitnud on, nimelt, et me peaksime sotsiaalvaldkonnas kulutusi piirama. Tegelikult peaksime käituma hoopis vastupidi. Mida me vajame, on investeeringud uurimis- ja arendustegevusse, uus keskkonnaalane tehnoloogia ja uus infrastruktuur, mis on palju keskkonnasõbralikum, kui meie tänane infrastruktuur. Peame koolitama tööjõudu ja tagama, et noored saaksid õige koolituse, et me säilitaksime oma konkurentsivõime, kuid tugevdaksime ka tulevikuks indiviide.

Kui ma pööran siis oma pilgu töökavale ja vaatan sotsiaalvaldkonda, siis näen, et see pole komisjon, kes on sotsiaalvaldkonda esmatähtsaks nimetanud. Lubage mul tuua kaks näidet. Oleme härra Rasmusseni kuulanud ja arvan nüüd, et ka meid, sotsiaalvaldkonnas tuleks kuulata. Raport, mille eest ma vastutasin, käsitles ELi tööturul võrdset kohtlemist ja õigust töövõitlusalasele tegevusele võrdse kohtlemise nimel. Komisjon peab sellele nüüd ELi tööturule suunatud võrdse kohtlemise konkreetsete meetmetega vastama, muutes töötajate lähetamise direktiivi, seda sotsiaalse protokolli viisidega. See on esimene küsimus. Teine küsimus on: mis toimub töökeskkonna valdkonnas, kus me näeme õnnetuste arvu tõusu igal pool Euroopas, vähemalt teatud liikmesriikides, sest see teema pole meie jaoks esmatähtis. See on samuti midagi sellist, millele komisjon reageerima peab, selleks et me seoksime omavahel pikaajalise jätkusuutliku arengu, milleks on majanduslik, keskkonnasõbralik ja sotsiaalne areng.

 
  
MPphoto
 

  Malcolm Harbour (PPE-DE). – Proua juhataja, räägin siseturukomisjoni seisukohast sellest, mis reaalmajanduses toimub. Külastasin kaks nädalat tagasi mõningaid väikeettevõtteid, edukaid ettevõtteid, kes varustavad lennu-, auto- ja energiatööstust.

Nende probleemiks on see, et neil on palju oskuslikke töötajaid, kuid tellimusi on vähemaks jäänud ja mõningates kohtades pole neid üldse. Nemad on inimesed, kelle peale peame mõtlema, sest kui nemad pole pärast langust enam seal, kui neid oskusi pole enam, siis oleme tõsistes raskustes. Need on ettevõtted, kes peaksid investeerima uutesse toodetesse, uutesse teenustesse, arendama ja koolitama olemasolevat personali.

Seega ütlen komisjonile, et väikesed ettevõtted on tulevikus töökohtade taasloomise mootorid. Praegu on läbi minemas väikeettevõttealgatus „Small Business Act”. Selle kohaldamine on tõenäoliselt kirjas mingisuguses üpris pikas ja tüütus dokumendis, kuid kindlasti teie, komisjon, peaksite analüüsima tõelisi prioriteete, lisades mõningaid asju, millega oleme tööd teinud ja mis on tõesti reaalmajandusele abiks. Need on teie prioriteedid. Ma ei tunne, et praegune tegevus oleks üldse mingisugune reaktsioon kriisile.

Siin alguses on mõned ilusad sõnad, kuid ma ei näe, et programm oleks muutunud. Nii et minu sõnum teile, proua Wallström, ja loodan, et edastate selle president Barrosole, on see, et see pole piisavalt hea. Ja meil on vaja tõelist tegevust asjade suhtes, mis avaldavad töökohtadele tõelist mõju nii praegu kui ka tulevikus.

Loomulikult, teised inimesed, kes saavad meid aidata, on need avalikud investorid, inimesed, kes hoiavad töös projekte ja konstruktsiooni, jätkusuutlikku ehitamist, ostavad rohelisemaid sõidukeid ja investeerivad järgmisse telekomivõrgu põlvkonda.

Ma lõpetan selle olulise teema juures. Järgmisel nädalal on nõukogul (ja mul on kahju, et minister ei viibi enam siin) võimalus allkirjastada ühine seisukoht telekomipaketi asjus, mis rajab teed investeeringutele.

Kuulsime, et mõned volinikud pole sellest nii vaimustatud. Loodan, et ütlete neile, et see on Euroopa tuleviku jaoks vajalik ja selle paketi kiidab nõukogu heaks järgmisel reedel.

 
  
MPphoto
 

  Ieke van den Burg (PSE).(NL) Proua juhataja, tahaksin teha eelmärkuse. Nagu paljud inimesed on öelnud, on tõsi, et Euroopa peaks maailma areenil suuremat rolli mängima, kuid Euroopa peaks palju rohkem rääkima ka ühel häälel, selle asemel, et olla, nagu praegu on, killustunud. Suured liikmesriigid peavad kohanema ja tunnistama, et peame nüüd näitama üles ühtset Euroopa rinnet. Lõppude lõpuks, finantsturgude korraldamine, uuestikorraldamine, monitooringu ja parandamise olulisuse aluseks polnud ei Gordon Brown ega ka Nicholas Sarkozy, vaid Euroopa institutsioonid. Meie, Euroopas peaksime nüüd kaitsma seda, mis aluseks on võetud.

Lisaks finantsturu päevakorrale peaks kogu tähelepanu nüüd keskenduma majanduskriisile, millega me silmitsi seisame. Kõik häirekellad helisevad. Ka siinkohal, kuigi peaksime käituma rahvusvaheliselt, peaksime meie siin Euroopas käituma euroopalikumalt sellistena, kellel on Euroopa päästmise kava. See ei peaks lihtsalt olema sama tavapärane käitumine. Me tahaksime näha tõelist 180 kraadist pööret. Bruegheli majandusteadlased on oma usu kaotanud ja pooldavad nüüd suuremat kulutamist. Reserv peaks muutuma mõtlemist provotseerivaks poliitikaks. Minu arvates on nende esitatud üks protsendipunkt kaugeltki liiga vähe ja me ei saavuta seda nende esitatud käibemaksu 1% alandamisega, sest langusarvud on palju suuremad. Hollandis näiteks seisab ehitustööstus silmitsi 20% langusega. Seega arvan, et peaksime rakendama seal madalat käibemaksu, tagamaks, et Euroopa kinnisvaraturg saab positiivse stiimuli osaliseks.

 
  
MPphoto
 

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE).(NL) Proua juhataja, volinik, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni regionaalpoliitika koordinaatorina soovin jõuda lahendusteni väga ennatlikul viisil. Euroopa peaks nüüd tõesti tegevuskavaga lagedale tulema. Selles suhtes toetan härra Barroso seisukohta.

Investeeringud struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kaudu – Euroopalt 60 miljardit eurot aastas, mis kahekordistub liikmesriikide abiga 120 miljardi euroni – võimaldab suuremat aktiivsust, paindlikkust ja kiiruse kogumist. See puudutab spetsiifilisi investeeringuid nii Lissaboni strateegia kaudu, seoses teadmistega, kui ka Göteborgi strateegia kaudu, seoses energia ja ökoloogiaga.

See puudutab loomulikult ka töökohti. See tähendab nende inimeste ümberõpet, kes on oma töö kaotanud ning ei leia uues majanduses oma teed. Ainult sellise suhtumisega ja inimestega, kellel on piisav kvalifikatsioon, saame meie pärast kriisi jälle tulevikku vaadata.

Praegust programmi on vaja täpsustada mitmes valdkonnas. Näiteks 2007–2013. aasta õigusnormid võiksid paindlikumaks muutuda. Rahasummasid saab liikmesriikide tegevusprogrammide siseselt üle kanda. Veel eraldamata summasid, ja need on üpris suured, saab kiiremini ära kulutada. Saame parlamendi vastuvõetud seisukoha, nimelt kasutada summasid, mida pole praeguse perioodi jooksul n+1, n+2 ja n+3 reeglite alusel eraldatud, nagu ka võimalikke eelmisest perioodist üle jäänud summasid, teisendada tegevuseks.

Soovime, et Euroopa Komisjon, ja tean, et proua Hübner tegeleb sellega, koostaks muudatuste paketi, mis demonstreeriks avalikkusele meie dünaamilisust enne järgmise aasta valimisi. Ootame innukalt neid ettepanekuid ja kutsume teid üles kiirelt reageerima. Soovin komisjonile õnne praeguste saavutuste eest, kuid tulevikus on vaja veel rohkem pingutada ja parlament on seda valmis tegema.

 
  
MPphoto
 

  Enrique Barón Crespo (PSE).(ES) Proua juhataja, volinikud, daamid ja härrad, G20 tippkohtumine määratles endale väga ambitsioonika agenda, mille eesmärk on lihtsalt tagada, et rahandusalane üleilmastumine allub reeglitele. Euroopa puhul tähendab see oma kogemustest õppimist ja kapitalismi õppetundide ära kasutamist, sest tegemist on internetipõhise süsteemiga, kus reegliteta ja liiga suure ahnusega on võimalik kaotada kõik.

Et populismile mitte järele anda, tõstatas komisjoni president teatavad probleemid, kuid on asju, mida on võimalik ära teha. Hullulehmatõbi õpetas meile, et kahjulikke ja roiskunud tooteid ei saa ostukeskustes või lihapoodides müüa ning samuti peavad olema reeglid.

Euroopas saame asju korda saata, kui õpime oma vigadest, nagu minu riigis toimunud on. Näiteks võiksime otsustada, et pangad, elamuhoiupangad ja finantsinstitutsioonid peavad kriisikapitali koguma, või ka, proua juhataja, et bilansiväliste kirjete tehingud ja tõestamata väärtpaberistamise toimingud on keelatud. See oleks samm kaalutletud juhtimise suunas, mida finantsinstitutsioonid peaksid praktiseerima ja milleni me Euroopas veel jõudnud pole.

Arvan, et oleks hea, kui komisjon teeks tööd samuti selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 

  Ingeborg Gräßle (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad. Finantskriisiga silmitsi seistes vabanevad äkki meeletud rahasummad, sealhulgas summad, mis aitavad finantskriisi leevendada. Kui oma kolleegidest õigesti aru saan, siis soovime ka tagada, et see raha liiguks.

Tahaksin komisjonile juba selles varajases staadiumis öelda, et me eeldame neilt nende töö tegemist. See tähendab, et antud raha suunamise küsimus jääb päevakorda. Seetõttu ei saa me rahul olla töökavaga, mille komisjon on 2009. aastaks esitanud. Me oleme pettunud, et meie töö see aspekt pole keskne küsimus. Barroso komisjon on saavutanud selle küsimuse raames palju, kuid samuti tehakse meile selgeks, et teema pole 2009. aastal oluline. Soovitan teil mitte nii otsustada!

Oleme pettunud ka selles, et Pettustevastast Ametit ei varustada paremini uue juriidilise baasiga. Valitseb oht, et nõukogu jõuab ummikseisu, sest 27 liikmesriiki ei jõua enam pettuse võitlemise küsimuses kokkuleppele. Samuti oleme teadlikud komisjoni ootustest selles vallas. Ootused, mida pärast töökava läbilugemist ei tundu olevat saavutatud.

Me oleme pettunud ka selles, et pole leidnud üksikasjalikumat teavet riikide seisukohtade kohta. Kui ühest küljest praktiseerime väljaminekute korral suuremat vabadust, siis peame ka veenduma, et liikmesriigid alluvad vastavatele kohustustele.

Millest ma aru ei saa, on see, et Barroso komisjon ei taha oma suurepärast edu arendada ja demonstreerida: toetuste saajate avaldamine. Miks te ei kasuta seda, et avalikustada see, kuidas ELi raha kulutatakse? Miks te ei analüüsi, kas me oleme tegelikult saavutamas oma poliitilisi eesmärke, kasutades antud andmetest saadud teavet?

Ma usun, et meil peaks teie suhtes olema kõrged ootused ja peaksime ootama rohkemat kui õigusloome- ja töökavas kirjeldatud. Samas peaksite edasiseks arenguks kindlasti kasutama meie kriitilist solidaarsust ja küsimusi.

 
  
MPphoto
 

  Stavros Lambrinidis (PSE).(EL) Proua juhataja, kriisi keskel olevad peaministrid peaksid üheskoos planeerima oma sotsiaalseid, mitte ainult majanduslikke sekkumisi. Loomulikult oli vaja panku päästa, kuid Euroopa peaks juba keskenduma sellele, kuidas päästa otse madala ja keskmise sissetulekuga inimesi ning stimuleerida tööhõivet ja sotsiaalset sidusust.

Sotsiaalne riik ja sotsiaalne sidusus ei saa sörkida vaba ja kontrollimatu turu või Euroopa majanduspoliitika järel, sööt ellujäämiseks, mille me viskame kõigile, kes kriisi ajal upuvad. Vastupidiselt on nemad Euroopa majanduskasvu keskmeks ja nii tuleks ka neid kohelda.

Teiseks, et seda saavutada, peame muutma stabiilsuspakti tingimusi. Vajame uut sotsiaalset Maastrichti, mis on jätkusuutlik pakt kasvu, tööhõive ja sotsiaalse kaitse jaoks, mis põhineb rangetel reeglitel ja eeltingimustel.

Kolmandaks, Euroopa peaks olema innovatsiooni ja uute tehnoloogiate valdkonnas esirinnas, investeerides kapitali haridusse ja rohelise arengu uurimistöösse. See on loomulikult midagi sellist, mis tähendab Euroopa eelarve jaoks suurt kasvu. Lõppude lõpuks peame me edasi liikuma.

Päike, tuul ja vesi saavad olema tuleviku nafta. Kes iganes neid varakult ära hakkab kasutama, loob oma kodanikele miljoneid töökohti ja paneb aluse jõukale ühiskonnale. Kui Euroopa jääb maha, nagu mõned inimesed praegu väidavad, siis võtab juhtpositsiooni sisse Barack Obama Ameerika, kelle valituks osutumist me kõik tervitame, ja me kõik kaotame.

Neljandaks vajame turgude jaoks uut läbipaistvust, kontrolli ja järelvalve reegleid. Praegune süsteem, mis kriisi põhjustas, kus kasumi riisuvad vaid mõned üksikud isikud ja kogu ühiskond kannab kahju, põhjustab uusi kriise.

 
  
MPphoto
 

  Robert Sturdy (PPE-DE). – Proua juhataja, ajal, mil maailm seisab silmitsi kõige olulisema finantskriisiga, mida oleme eales kogenud, analüüsime Doha vooru ebaõnnestumist. See on väga oluline. Rääkisin just paruness Ashtoniga, või volinik Ashtoniga, kes ta praegu on, ja arvan, et ta viib meid progressiivsel ja futuristlikul viisil edasi. Finantskriisi tuleb esile tõsta, nagu ka vajadust tihendada Euroopa suhteid oma olulisimate partneritega, sealhulgas uue Ameerika Ühendriikide administratsiooniga ja seda arvatavasti veelgi enam, juhul kui peadirektor, Pascal Lamy kandideerib n-ö taasvalimistel. Tulevikus näeme, kas ta koha saab, kuid väga suur võimalus on, et saab. Selles küsimuses vajame rohkem tegevust ja vähem retoorikat.

Brown on kutsunud liidreid üles vältima majanduskriisi ajal barjääride rakendamist kaubandusele ja investeeringutele. See on oluline WTO läbirääkimiste seisukohast. EL ei saa oma kaubandust käsitlevas lähenemises rakendada dickenslikku lähenemist. Me peame oma piirid avama! Me ei tohi kehtestada kaubandust kaitsvaid instrumente! Reform saab olema edukas ainult vabaturu põhimõttest lähtuvalt. Nagu mainisin, hõlmab see ka avatud kaubandust ja investeeringuid.

Eelmisel nädalal kohtus Pascal Lamy G20 juhtidega, et töötada ettepanekuga, milles jõutakse tõenäoliselt lühiajalises perspektiivis konsensuseni. Loodame midagi näha juba enne jõule. Niimoodi näeb komisjon hetkel olukorda. Õnnitlen eelmist volinikku ja praegust volinikku nende lähenemise eest! EL juhtis esimest korda kaubandusläbirääkimisi ja selle eest tuleb õnne soovida.

 
  
MPphoto
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE).(PL) Proua juhataja, Euroopa Ülemkogu mitteametlikul kohtumisel ja G20 tippkohtumisel Washingtonis püüti reageerida praeguse aja kõige olulisemale väljakutsele. Finantskriis, mis igasuguse kahtluseta tähendab neoliberaalide majandusteooriate läbikukkumist. Nende kohtumiste deklaratsioonid meenutavad talliukse sulgemist pärast seda, kui hobune on juba jooksu pistnud ja mul oli kahju kuulda, kuidas härra Barroso ütles, et ainult kriis oli see, mis nende mõtlemist mõjutanud on.

Neil pole õnnestunud pöörata tähelepanu põletavatele küsimustele, kuidas peatada langus, kuidas luua uusi töökohti, ja lõpuks, kuidas võidelda kliimamuutusega, ilma et tekiks ebavajalikke majanduskulusid. Euroopa sotsialistid on juba pikka aega kutsunud üles finantsturgude reformimisele ja Euroopa Liidu valitsuste kooskõlastatud tegevuse alustamisele.

Ma leian, et me ei saa keskenduda ainult finantsturgudele, kus finantsasutused ja ahned juhid praeguse olukorra on põhjustanud. Peame kaitsma oma kodanikke toidu-, energia- ja üürihindade tõusu eest, et säilitada nende reaalsed sissetulekute tasemed ja kaitsta nii nende ostujõudu, tarbijanõudlust, millel koos investeeringute ja ekspordiga on Euroopa Liidu majanduskasvule väga suur mõju. Peame kaitsma ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasumlikkust.

Kui kliima- ja energiapakett säilitab oma praeguse kuju, eriti mis puudutab heitmete kauplemissüsteemi ja elektrijaamade ja rasketööstuse nõudmisi, siis hoiatan, et Poolas ja teistes uutes liikmesriikides kaasnevad sellega märkimisväärsed kulud ja eelkõige tohutu energiahindade kasv. Kliimamuutusega võitlemine on õigustatud eesmärk, kuid lahingut ei saa pidada vahenditega, mis põhjustavad kiiresti järgmise kriisi, kui me pole veel selle kriisigagi toime tulnud.

 
  
MPphoto
 

  Carmen Fraga Estévez (PPE-DE).(ES) Proua juhataja, mis puudutab kalanduspoliitika plaane, siis teatud ettepanekud, mida oleme oodanud, on nii kaua aega võtnud, et vajame nüüd fikseeritud töökava, mis võimaldaks meil suurema kindlusega kindlaks määrata need probleemid, millega praeguse parlamendikoosseisu ajal silmitsi peame seisma.

Hoolimata meie taotlustest selles küsimuses, lisaks järelvalve poliitika reformile, mida just esitleti, pole me siiani suutnud saada mingisugust paremat ettekujutust sellest, mis meid ees ootab.

Komisjoni dokument ütleb meile, et üks prioriteetidest on ühise kalanduspoliitika reformimist käsitleva rohelise raamatu esitlemine. Aga reaalsuses tähendab see lihtsalt arutelu algust, mis ei lõppe enne 2012. aastat.

Teatises on kirjas ka juba lubatud turgude ühise organiseerimise reform, kuid me ei saa olla kindlad, et see jõuab meieni 2009. aasta esimeses pooles.

Rõhutan, et on palju probleeme, mis on kas rahvusvaheliste kohustuste, nagu näiteks kalanduskokkulepete, või mitmepoolsete kohustuste tõttu, nagu näiteks vajadus üle võtta piirkondlike kalandusorganisatsioonide soovitused ühenduse õigusse, peaks õigusloomekavas sisalduma.

Samuti on ka teisi probleeme, nagu näiteks Euroopa akvakultuuri tulevik või heitmete ettepanek, mis komisjoni töökavades tekib ja kaob nagu kummitus, mis meie arvates peaksid saama prioriteetseteks teemadeks, võttes arvesse kui oluliseks nii sektor kui ka antud parlament neid teemasid peavad.

Seetõttu loodame, proua juhataja, et muudetud 2009. aasta töökava esitatakse nii kiiresti kui võimalik, võttes arvesse neid korduvaid Euroopa Parlamendi esitatud nõudeid.

 
  
MPphoto
 

  Harald Ettl (PSE).(DE) Proua juhataja, need, kes on majanduslikult kõige nõrgemas olukorras, on alati need, kes kannatavad finantskriisi käigus kõige rohkem. Hoomamatud finantsteenuste tooted, kvaliteet, mida reitinguagentuurid enam ei hinnanud, läbipaistvuse puudumine ja ekslik arvamus, et turg reguleerib ennast ise, aitas kaasa kasiino mentaliteedi alalhoidmisele. Kahjuks keeldus komisjon kirglikult finantsturgude suhtes õigusloomega seotud reguleerivaid meetmeid kaaluma ja demonstreeris oma paindumatust Euroopa Parlamendi soovituste suhtes.

Samas on meie praegune ülesanne see selja taha jätta ja õppida sellest poliitika kohta. Töötajad, kes nüüd oma töökohti kaotavad ja on leppinud märkimisväärsete pensionikadudega, mille põhjustasid nende pensionifondidega tehtud suure riskiga investeeringud, peavad kulusid nüüd mitut moodi kandma. Prioriteedid nüüd, pärast ja olukorra analüüsi valguses, on kriisiolukorra plaani juurutamine, paremad kontrollimehhanismid ja kahjude piiramine, samuti ka arenevatele majandustele ja riikidele laenude saamise kindlustamine selleks, et oleks võimalik uuesti jätkusuutlikku kasvu luua. Sama oluline on, et põhilised skeptikud, kes pooldasid suuremat ELi eelarvet, on nüüdseks aru saanud, et peame panema aluse paremale vahendile, mis toimiks ennetava meetmena, et saaksime kriisidega efektiivsemalt tegeleda.

 
  
MPphoto
 

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE). – Proua juhataja, teen ainult ühe väikese ja keskmise suurusega vahelepõike enda lemmikteemasse, milleks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Mul oli hea meel, et komisjoni president Barroso rääkis oma avasõnavõtus nii palju väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest. Kuid, kui ma millegi pärast muretsen, siis selle pärast, et ta räägib sõnadega, nagu kõik ikka rääkides teevad, kuid me pole veel näinud tegutsemist, mis on kommentaar, mille Malcolm Harbour täna varem tegi.

Märkasin, et teie 2009. aasta õigusloome- ja töökava kolmandas peatükis, mis on väga oluline peatükk, pealkirjaga „Parem regulatsioon –lubaduste täitmine ja regulatsioonikultuuri muutmine”, on selline kommentaar: „…lihtsam ja parem reguleeriv keskkond asjatute halduskoormusteta jääb komisjoni juriidilise töö võtmekomponendiks.”

Austusest, volinik, ja räägin komisjoni suure pooldaja ja toetaja seisukohast, pole ma näinud tõestust selle kohta, et see oleks õigusloomekavas. Sellest on palju rääkida. Jah, me teeme seda, me vähendame 25%, kuid kus on tulemus? Kus on vähendamine? Me pole seda veel näinud.

Nii et, pöördudes tagasi pealkirja juurde „Parem regulatsioon – lubaduste täitmine”, juhul kui on üks sõna, mida te selles õigusloomekavas mäletama peaksite, siis oleks see sõna „täitmine”.

Minu viimane mõte on see, et tunnistan, et kultuuri muutmine võtab aega, rääkides ka kui PPE-DE fraktsiooni tööhõive ja sotsiaalteemade koordinaator, mõistan, et komisjon, mille liige mul on suur õnn olla, ei ole alati parim liitlane parema ja lihtsustatuma määruse saavutamiseks. Kuid pean selles komisjonis kannatama ja kutsun teie seast kedagi üles minuga koos kannatama, kasvõi siis ainult viivuks, sest meie võime samuti olla osa probleemist. Kuid kui me suudaksime kuidagi luua uue pretsedendi, et ideaalolukorras tuleks komisjoni president ja kõneleks meie komisjoniga, siis võib-olla oleks see meie komisjonile abiks, et saaksime teid teie töös aidata, ja võib-olla saaksime siis osaks lahendusest.

 
  
MPphoto
 

  Erika Mann (PSE).(DE) Proua juhataja, kõnelen teemast, millest siiani pole väga sageli räägitud, nimelt riigi rollist. Näeme, et integreerumine maailmamajandusse tähendab ka seda, et peame aina rohkem aru saama sellest, et riik peab integreeruma rahvusvaheliselt ja üleilmselt, et see oleks suuteline astuma vajalike kontrollide suhtes välja ja praktiseerima neid.

Arvan, et Euroopa Liidul on suurepärane võimalus see roll enda kanda võtta. Näeme, et seda usaldatakse aina rohkem. Me peaksime tegema endast kõik, näitamaks, et selline usaldus on õigustatud. See tähendab, et Euroopa Liit analüüsib jälle oma õigusakte. Näen, et volinik McCrevy istub seal. Soovitan talle tungivalt läheneda Volkswageni õigusele teistmoodi, kui ta plaaninud on. See oleks märkimisväärne signaal selle kohta, et ta on aegade iseloomust aru saanud.

Tahaksin avaldada toetust ka proua Gräßlele. Tal on täiesti õigus, et me peame kontrollimeetmete asjus palju rangemad olema, ja loodan, et Euroopa Liit mõistis, kuidas ennast rahvusvahelisel tasandil organiseerida. Miks mitte läheneda Maailmapangale ja Rahvusvahelisele Valuutafondile ühel häälel? See töötab Maailma Kaubandusorganisatsiooniga suurepäraselt, kuid me pole suutnud selgeks saada, kuidas seda teha teises valdkonnas. Loodan ka teie kõigi toetusele, mis muudab G20 selliseks organisatsiooniks, mis kestab kaua.

 
  
MPphoto
 

  Piia-Noora Kauppi (PPE-DE). – Proua juhataja, arvan, et finantskriisi kohta on palju öeldud, kuid on väga oluline omada ühtset seisukohta. Oleme antud parlamendis praegu liiga enesekriitilised ja samuti liiga enesekriitilised ELi institutsioonidega.

Ärgem unustagem, et viimase kaheksa aasta jooksul leidis aset meie finantsteenuste õigusaktide väga radikaalne ülevaatamine! Meil on korralikud seadused. Meil on korralikud määrused, samuti on järelvalvesüsteemi parandatud. Loomulikult ei saanud me seda kriisi vältida, kuid me ei olnud selle põhjustajaks. See algas Ameerikast. See sai alguse Ameerika Ühendriikidest, sest neil puuduvad määrused, neil puudub järelevalve ja ka korralik kohandamine.

Me peaksime Euroopas hoiduma ülereageerimisest. See pole õige aeg, et alla anda, omades häid mõjuhinnanguid ja paremat määruse reeglistikku, nagu proua Bushill-Matthews just ütles. Praegu on parim aeg otstarbekate hästi ettevalmistatud ettepanekute jaoks, samuti nende vastuvõtmiseks. Kui me reageerime valesti, siis võivad tagajärjed tõsised olla. See võib põhjustada isegi tõsisema kriisi. Kui me näiteks võtame vastu õigusakti, mis muudab taastumise finantsturgude jaoks raskemaks, siis ei tule see Euroopa kodanikele kasuks.

Peaksime nüüd olukorda rahulikult suhtuma ja üritama vältida ebasobivaid valesti suunitletud ja valesti ettevalmistatud õigusakte ning mitte olema liiga enesekriitilised. Komisjoni tuleks tänada selle eest, et nad viisid läbi selle väga olulise muutuse Euroopa õigusloomes ja järelvalverežiimis.

 
  
MPphoto
 

  Gunnar Hökmark (PPE-DE). – Proua juhataja, oleme praegu tõsise finantskriisi keskel, mis on unikaalne mitmest aspektist. See on unikaalne, sest see on esimene üleilmne finantskriis, mida näinud oleme ja samuti oleme languses maailma majanduse seisukohast.

Kuid võiks olla hea omada mingisugust perspektiivi sündmuste ja arengute kohta, mida kogeme, sest oleme 25 aasta jooksul näinud ka ennetundmatut ja erakordset üleilmset majanduslikku kasvu, mis on võimaldanud rohkem kui kahel miljardil inimesel vaesusest väljuda.

Tunnistan, et olen seda kuulnud väga väheseid tänaõhtuse koja osast, kes väidavad, et avatud majandus on ebaõnnestunud. Kas see on ebaõnnestumine, kui kaks miljardit inimest on vaesusest väljunud? Loomulikult mitte! Kuid täna näeme maailma majanduses uut struktuuri ja asjaolu, et Washingtoni kohtumine oli G20, mitte G7 kohtumine, väljendab seda uut reaalsust, milles me elame. Arvan, et see on hea, sest transatlantiline majandus ei ole enam ülekaalus. Üldjoontes on see hea, sest see tähendab, et maailma teistes osades on jõukus kasvanud.

Antud ajaperioodi jooksul on see tekitanud suuri tasakaalutusi: suured ülejäägid sellistes riikides nagu Hiina ja suured defitsiidid sellistes riikides nagu USA koos unikaalse ja kunstlikult madala intressimääraga USA majanduses, mis on kasvatanud krediidimahtu suuremaks kui eales varem.

Huvitav on see, et oleme siin kojas samasuguseid arutelusid pidanud ja kolleegid sellelt tiivalt on kutsunud üles alandama intressimäärasid veelgi rohkem. Oleks me seda teinud, oleks Euroopa probleemid olnud veelgi suuremad kui praegu.

Nüüd peame hoolitsema selle eest, et suudame maailma majanduse restruktureerida ja selle taastada, ja arvan, et Euroopa Liidul on siinkohal oluline roll mängida. Peame veenduma, et teeme seda, mida öeldi Washingtoni kohtumisel: tagama vaba kaubanduse ja vabad turud ja ütlema protektsionismile „ei”, sest see takistaks taastumist rohkem kui miski muu. Peame veenduma, et maailma finantsturgude regulatiivne raamistik jõuab järele reaalsusele sellest, kuidas maailma majandus täna välja näeb. See on meie ülesanne ja peame sellega seoses juhtrolli enda kanda võtma ja jõukust veelgi edasi arendama.

 
  
MPphoto
 

  John Purvis (PPE-DE). – Proua juhataja, on tõsine oht, et kiirustatakse üleliigse eksitava määrusega ja jõutakse soovimatute tagajärgedeni. Kapitalinõuete direktiivis on näide ettepanekust pidada väärtpaberistamise tuludelt kinni 5%. See ainult pärsiks krediidi loomist. Väärtpaberistamise võimaluste puudumine on peamine põhjus, miks krediit on praegu kokku kuivanud. Vajame, et pangad laenaksid, kuid ei, see eksitav põhimõte, millel puudub mõjuhinnang, takistab väärtpaberistamist ja krediidi taastekkimist, mida meie ettevõtted ja tööstus väga vajavad. Küsige autotööstuselt, kuidas see õitseks siis, kui väärtpaberistamine kaoks.

See on ainult üks näide. Kui me peatame tõelise ja õiglase aruandluse, kui läheme nii kaugele, et tõmbame joone peale riskifondidele ja erakapitalile ja uuendajate stiimulitele, riskide võtjatele ja isegi pankuritele, nii nagu nõuavad härra Schulz ja sotsialistid, siis me ainult viivitame ning summutame täielikult taastumise.

 
  
MPphoto
 

  Proinsias De Rossa (PSE). – Proua juhataja, mitmed kõnelejad, sealhulgas minu kolleeg Brian Cowley Iirimaalt, on süüdistanud pankureid selles, et nad käituvad pankuritena, st maksimeerivad lühiajalisi kasumeid seaduse piires. Kriisil lubati areneda, sest valitsused hülgasid kõikjal oma kohustuse reguleerida piisavalt majandust, sealhulgas panku. Enamik võimulolijatest ignoreerisid ajalugu ja jäid nõusse ideoloogilise muinasjutuga, mida me just viimase kolme kõneleja suust kuulsime, et turg on isereguleeriv loomulik fenomen ja valitsuse asi ei ole sellesse sekkuda.

Tõde on see, et Adam Smithi nähtamatu käsi on taskuvaras. Need taskud, mida tühjaks varastatakse, kuuluvad tööinimestele, kes kaotavad oma töökohti; perekondadele, kes kaotavad oma kodusid; ja nendele, kes on juba vaesed ja kaotamas oma sääste ja pensione. Need pole mitte pankurid ja parempoolsed poliitikud, kes on kaotamas. See juhtub uuesti, juhul kui me ei määratle selgesti uut majandusraamistikku, mis võimaldab meil tagada, et pangad ja tööstused teenivad ühiskonda ja võimaldavad valitsustel juhtida avalikkuse huvides.

 
  
MPphoto
 

  Olle Schmidt (ALDE). – Proua juhataja, arvan et Adam Smith on olnud väga edukas, eriti Iirimaal. Arvan, et oleme teadlikud sealsetest tagajärgedest.

(SV) Proua juhataja, volinik. Minu arvates on oluline, et G20 tippkohtumise kaudu on EL ja maailm asunud tegutsema koos ja öelnud, et nad on nõus koos jätkuvalt edasi tegutsema. See on maailma poliitikas midagi uut. Euroopat ja maailma hõlmav järelvalvesüsteem esindab edasisi olulisi samme. Tagagem siis, et loome paindlikud reeglid tulevikuks, mitte eilsete probleemide lahendamiseks!

Tagasihoidlikult tahaksin mainida kolme hoiatust: hoiatus ülereguleerimise eest, mis võib maailma majandust veelgi enam aeglustada; hoiatus liiga suurte riigiabi pakettide eest, millega päästa kriisis siplevaid tööstuseid ja meil on paar sellist näidet kodus Rootsis, nagu volinik väga hästi teab; ja hoiatus protektsionismi ja suletud piiride eest. Me ei tohi langeda samasugusesse kriisi nagu 1930ndatel oli.

 
  
MPphoto
 

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). – (FR) Proua juhataja, pöördun komisjoni poole, sest nõukogu esindaja pole enam siin. Usun tõesti, et härra Barroso ettepanekud ei lahenda praegust kriisi, sest ta on unustanud ühe asjaolu, nimelt antud kriisi põhjused, mis on meie toomisest lähtuv süsteem ja meie arengu kontseptsioon, mis hävitavad ja kasutavad ära planeeti ja selle rahvast.

Kriis pole läbi. Arvan, et peame olema sellest teadlikud. Tõepoolest, arvan, et see on alles algus. Meie ühiskond on kuristiku ääres ja veel palju rohkem asju on veel ees. Mina näen seda niimoodi, et kui selle maailma juhid oma üleilmse majandusega ei mõista, et kurssi tuleb muuta, ei saa meie kaaskodanikud omakorda aru, kuidas leitakse miljardeid eurosid pankade päästmiseks täna ja autotööstuse päästmiseks homme, ajal kui koduperenaise ostukorvide sisu kahaneb stabiilselt.

Te pakute välja majanduse taastamise meetmeid, aga kui see on sama asi, mida on viimaste aastate jooksul proovitud ja see on põhjustanud kaose, siis olete valel rajal. Arvan, et peame tõepoolest piirama oma ökoloogilist jalajälge. See on probleem! Kuidas te kavatsete selle lahendada?

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Proua juhataja, me räägime vahetevahel suurtest kavatsustest ja suurtest plaanidest ja ambitsioonidest. Mind puudutasid hiljuti Kanada rahandusministri sõnad, kes rääkis olemisest igav, ebahuvitav ja kaalutlev. Soovitan võib-olla vaadata ettevaatlikult, mida tal öelda oli, sest ta ütles, et hea määrus algab kodust, ja enne, kui hakkame analüüsima maailma, peame analüüsima ennast, kuigi kaldun selle seiskoha poole, et üleliigne määrus on sama halb kui puuduv määrus. Seetõttu peame antud küsimuses väga tasakaalukad olema.

Kuid, mida iganes me ka teeme, on praegu ettevõtluses, farmides ja majapidamistes inimesi, kes ei saa väikeses mahus krediiti, et end tegevuses hoida. Olin hiljuti Iirimaal ühes farmis ja nad ei saanud uuendada oma 25 000 euro suurust arvelduskrediiti. See on väga tõsine probleem ja me peame sellele tähelepanu pöörama.

Töökavas on meil eelarve ülevaade, tervisekontrolli rakendamine ja kalanduse ülevaade. Saab olema väga intensiivne aasta ja soovin teile edu!

 
  
MPphoto
 

  Margot Wallström, Euroopa Komisjoni asepresident. Proua juhataja, tänan teid kõiki nende huvitavate vahelepõigete eest! Võib-olla on järgmine võimatu ülesanne üritada koguda kokku ja vastata rahuldaval viisil kõikide parlamendiliikmete erinevatele seisukohtadele õigusloome- ja töökava küsimuses. Need vahelduvad GMOdest, nagu me kuulsime, kalanduse, WTO ja kogu finantskriisini. Nii et võib-olla pole mul aega või võimalust vastata täiesti rahuldaval viisil teie kõikidele üksikasjalikele küsimustele.

Esiteks ütlen, et pärast kriisi algust pole olnud mitte midagi tavapärast. Näete minu kõrval minu kolleegi, kes on samuti suuresti reageeringu eest vastutav, nagu ka härra McCrevy siin meie taga, ja nad teavad paremini kui keegi teine, et me oleme pidanud selle nimel esimesest hetkest alates tööd tegema. Tahaksin mainida ka seda, et komisjon on finantskriisile üllatava kiirusega reageerinud. Meenub, et minevikus õnnitlesime end selle eest, kui reageerisime kolme kuu jooksul õlireostusele, ja arvasime, et see oli rekord, kuid seekord suutsime tegelikult 24 tunni jooksul ettepanekuid esitada ja olulisi ettepanekuid vastu võtta. Seega arvan, et midagi tavapärast pole olnud ja arvan, et edaspidi ei näe me midagi tavapärast. Peame jätkama reageerimist langusele, mille algust oleme juba kogenud. Seega on see täiesti selge.

Arvan ka, et kõik teie sekkumised on demonstreerinud vajadust saavutada tasakaal. Saavutamaks tasakaalu keskkonna- ja sotsiaalküsimuste vallas, peavad need kõik olema kaetud. Kuid miks te arvate, et seda, mida leiate strateegilistest algatustest, nagu näiteks Lissaboni strateegiat puudutavast raportist kasvu ja töökohtade kohta pärast 2010. aastat, Euroopa taastumisraamistikust, finantsturud tuleviku pakettjärelvalveks, ei sisalda sotsiaalküsimusi ega kata kogu jätkusuutlikkuse kriteeriumeid? Loomulikult peab see peegeldama seda tasakaalu ja selle nimel me töötame, nagu ka, et seda lõpetada väga üksikasjalike ettepanekutega, mis peavad edaspidi regulaarselt toimima hakkama. Seega, see tasakaal ja õige tasakaalu saavutamine määruse ja turu toimimise vahel on meie jaoks ülioluline ja me oleme sellest täiesti teadlikud.

Arvan, et see avaldab ka mõju meie usaldusväärsusele, sest ainult siis, kui ka meie viime täide oma strateegilised algatused, need asjad, mida oleme loetlenud üles kui strateegilised ja prioriteetsed algatused, mille järg on väga konkreetne, ja rakendades meetmeid, saame usaldusväärseteks ja säilitada ka juhtrolli G20 või IMFi kontekstis, või mõjutada ülejäänud maailma ka energia ja kliima küsimuses. Me saame selle usaldusväärsuse osaliseks, juhul kui viime täide selle, mida tööprogrammis lubasime.

Väärtustasime väga palju seda dialoogi, mis on praeguseks erinevate parlamendi komisjonidega kaua aega kestnud, ja üleüldist poliitilist arutelu, milles osalesime, ja tahame teid väga selle eest tänada! Arvan, et see aitab meil lubadusi ellu viia. See aitab meil ka ettepanekute loendisse õigeid üksikasju lisada.

Kuid nagu teate, ja seda on selgesti näha ka meie tööprogrammist, et käes on eriline aeg, sest tegemist on üleminekuga, uue parlamendiga, uue komisjoniga, ja seoses järgmise kevade parlamendivalimistega palusite meil elluviimine lõpetada, kuid te ei saa seda enam vastu võtta ja sellega midagi tähendusrikast ära teha.

Mainin veel ühte asja, milleks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, sest mitmed teist on neid maininud. Loomulikult on nemad igasugune edu alus finantskriisiga tegelemisel. Seega viime me ellu – oleme juba koostanud VKEde äritegevusseaduse ja loomulikult tuleb sellele järg – äritegevusseaduse rakendamise.

Sama kehtib ka sotsiaalpaketi kohta, mida me esitlesime. Nüüd on küsimus rakendamismeetmetes. Seega, kui te ei leia selles ettepanekus iga valdkonna jaoks ettepanekut, siis see ei tähenda, et oleme selle kallal töötamise lõpetanud või me ei tule tagasi üksikasjalike ettepanekutega, kuid tasakaal on väga oluline.

Ja kui me räägime ühel häälel, siis on sellest abi, kui meil on ka üks sõnum või kooskõlastatud sõnum seoses kõigega, mida me teeme, ja arvan, et see jääb meie kõigi jaoks oluliseks.

Lõpuks mainin, et selles õigusloome- ja töökavas näete, et oleme esimest korda kommunikatsiooni prioriteedid kindlaks määranud, ja kuna see on minu valdkond, siis rõhutan seda ja tuletan teile kõigile meelde, et esitasime neli teemat, mis võiksid järgmisel aastal saada ühiskommunikatsiooni prioriteetideks. Loomulikult EP valimised, energia ja kliimamuutus, Berliini müüri langemise 20. aastapäev ja kasv, töökohad ning solidaarsus, mis tähendab, et pakett katab ka finantskriisiga võitlemist.

Me teeme juba koostööd, et nende prioriteetidega tööd alustada, ja võin teile kinnitada, et me panustame sellesse töösse, mida parlament nende valimiste ettevalmistamise raames teeb. Homme räägin teie büroo kommunikatsiooni töögrupiga, et jõuda selgusele, kuidas saame aidata ja toetada parlamendi tööplaane EP valimiste kommunikatsiooniks.

Seega saab see meie jaoks olema väga tähtis töö. Kui tahame säilitada usaldusväärsust ja õigusjärgsust, siis peame mobiliseerima hääletajaid, veendumaks, et nad järgmise aasta juunis hääletavad. Arvan, et hea poliitika ja hea kommunikatsiooni kombinatsiooniga suudame tegelikult väikese enesekindlusega seista silmitsi eesootava raske aastaga, ja kui me teeme koostööd, siis see enesekindlus saab olema isegi suurem.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine komisjoni 2009. aasta õigusloome- ja töökava resolutsioonide muudatusettepanekute kohta toimub Detsembri istungjärgul Strasbourgis.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Hiljutine Washingtoni tippkohtumine oli põhimõtteliselt protsessi algus, millele riikide juhid pühenduma peavad, et minimeerida üleilmse finantskriisi mõju.

Üleilmastumise ajastul, kui eraldiseisvate riikide majandused on lähedalt seotud, peab rahvusvaheline koostöö kriisi peatamise eesmärgiga prioriteediks olema. See, mida ma silmas pean, pole mitte ainult ühine ELi seisukoht mitmes küsimuses, vaid ka spetsiifiline ühine tegevus ja praktiline sekkumine eesmärgiga leevendada finantskriisi mõjusid.

Eksperdid väidavad, et Poola majandus on üks vähestest, mis suudab seista vastu võimalikule majanduslangusele, kuigi mitte keegi ei suuda ennustada kriisi võimalikku üleilmset ulatust.

Peame isegi praegu olema valmis võtma vastu sobivaid kriisiennetamise meetmeid, millega seoses mängivad mitmete riikide valitsused olulist rolli. Vajaduse korral peaksid nad pakkuma pankrotiohus olevatele finantsinstitutsioonidele kapitalituge.

Rõhutan veel kord riigi olulist rolli üleilmse kriisi ärahoidmisel, sekkudes kohalike finantsturgude töösse.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Dăianu (ALDE), kirjalikult. – Teatud viisil on tegemist probleemi lahendamise olulisima osana, sest kui me ei suuda ELis tõepoolest võtta ühist seisukohta, siis muutub finantsturgude jaoks efektiivsete üleilmsete reeglite kehtestamine soovunelmaks. Mõistlikud inimesed ütlevad, et nii õigusloome kui ka järelvalve suur ebaõnnestumine ja ka väga lihtsa majandusfilosoofia esilekerkinud vead annavad kõik kokku vastuse, mida edasi teha.

Mõned siiski väidavad, et pehmed õigusnormid peaksid olema uue süsteemi tugielemendiks. Minu arvates nad eksivad. Nad kas tõepoolest mõtlevad nii või on nende motivatsiooniks kitsarinnalised huvid. Viimase paari aastakümne jooksul on maailm märkimisväärselt muutunud. Eksitava paradigma (mis võrdsustab vabaturud õigusnormide puudumisega) langust tuleb vaadelda koos kasvava mitmepolaarse majandusmaailmaga, proovides luua uut rahvusvahelist finantssüsteemi.

Loomulikult toetub avatud maailma majandussüsteemi saatus hilisemale. Loodan, et uus Ameerika valitsus on selles küsimuses vastutulelik, kuid meie kodus Euroopas peame antud perioodi olulisusega samal tasemel olema. Osa meie endi tülidest ja suutmatusest jõuda kompromissini pole sellest seisukohast vaadatuna heaks endeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Gábor Harangozó (PSE), kirjalikult.(HU) Üks meie esimestest ülesannetest on taastada usk finantsturgudesse, et ära hoida kriisi edasist süvenemist. Sellest seisukohast vaadatuna on poliitikal suur vastutus.

Me ei vaja mitte ainult kiireid ja usaldust kasvatavaid makrolahendusi, vaid peame ka ennetama sarnase finantskriisi taastekkimist.

See kõik pole pimesi jooksvale kapitalismile lihtsalt väike takistus, nagu me viimasel ajal oleme kuulnud öeldavat, vaid pigem suurepärane võimalus kehtestada palju efektiivsem ja ka õiguspärane finants- ja järelvalvemäärus.

Vähemalt saame nüüd kapitalismi inimlikustada!

Peame tähelepanu pöörama ka asjaolule, et kriis ei ähvarda mitte ainult panku ja suurettevõtteid, vaid põhjustab ka kodanikele igapäevaseid probleeme.

Vajame kriisiga tegelemiseks jätkusuutlikku lahendust ja kui see tähendab, et peame maailma ümber kujundama, siis peame selle muutma palju õiglasemaks, inimlikumaks ja ratsionaalsemaks.

Euroopas on praegu piirkondi, kus isegi enne tundus elu lootusetuna. Lisaks majanduse parandamisele peame keskenduma konkreetsetele lahendustele, mis on suunatud kõige ebasoodsamates olukordades olevatele, st neile, kes kannatavad praegu ja tulevikus kriisi mõjude tõttu kõige rohkem ja seisavad silmitsi kõige suuremate majandus- ja sotsiaalkitsikustega.

Kui me seda ei tee, siis tavaline kodanik elab kriisi üle ja hakkab uuesti kasvama, kuid me kinnistame vaesuse väga pikaks ajaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Finantskriis on haaranud endasse kogu maailma. Minu arvates on tegemist majanduskriisiga ja rahandus, mis tavaolukorras õlitab majanduse rattaid, on keeristormist tõeliselt haaratud. René Thomi katastroofiteooria tundub olevat saanud kinnitust. Samal ajal tuleb ka selle moraalseid aspekte tähele, mida mitmed majandusteadlased ka rõhutanud on.

Tsiteerin Ettore Gotti Tedeschit: „Kas see sobib kokku loogika ja eetikaga, kui luuakse illusioon arengust, mis põhineb ainult eratarbimisel? Kas see sobib kokku loogika ja eetikaga, kui tarbimise kasv haarab endasse sotsiaalkulude kasvu (pensionid ja tervishoiuteenused), kutsudes nii esile maksutõusud? Kas see sobib kokku eetika ja loogikaga, kui säästjate ühiskond muudetakse laenukoormaga tarbijatest ühiskonnaks? Ja lõpuks, kas see sobib kokku loogika eetikaga, kui üleilmastunud mees on sunnitud otsima tööd kodust kaugel?”

Eetilise dimensiooni puudumise hind saab olema suur, sest me maksame ahnuse ja riskide eest, mille käigus kasutasid vastutustundetud isikud, kes lõid endale maksuparadiisid, teiste inimeste raha. Nii Euroopa kui ka Ameerika maksumaksja peab tasuma selle ahnuse ja ebaaususe eest. Me muutume vaesemaks. Pangad on muutumas vähemolulisemateks majanduses, kus toodetakse vähem, vajatakse vähem töötajaid, ning nii tekib doominoefekt.

Tänased turud vajavad kindlust ja reeglitest kinnipidamist. Vajame meetmeid, et saaksime kaitsta kõige vaesemaid ja samal ajal ka oma varasid, et neid ei ostetaks väga odava hinna eest. Vähemalt mitu aastat läheb aega, enne kui selline hädaolukorra lahendus tööle hakkab.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult.(DE) Eriti tervitatav omadus komisjoni õigusloome- ja töökava juures on meetmed, millega plaanitakse võidelda Euroopa majanduskriisiga. Järgmisel aastal peab Euroopa poliitika suutma kindlaks määrata ELi pikaajalised perspektiivid ja koostöös avalikkusega piirama kahjulikke mõjusid, mida finantsturgude kriis tervele Euroopa majandusele põhjustab.

Selliste kriiside mõjud avalduvad reaalmajanduses alles hiljem. Lisaks individuaalsete riikide tegevusele peab Euroopa kasutusele võtma meetmed, et hoida negatiivsed tagajärjed võimalikult väikesed.

2009. aasta saab olema kliimamuutuse vastases võitluses otsustav aasta.

Järgmisel aastal on Euroopal võimalus ennast keskkonnakaitse probleemide valdkonnas tugeva rahvusvahelise partnerina näidata. Kopenhaagenis toimuvad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste konverentsi jaoks ELi läbirääkimiste seisukoha kindlaksmääramine ei ole mitte ainult väga oluline keskkonnaprobleemide vaatevinklist, vaid vastastikused seosed on ka teiste poliitiliste valdkondadega. Euroopa Liit saab tõestada, et on teed rajav jõud, mitte ainult Euroopa mandril, vaid üleilmsel tasandil ka seoses kliima kaitsmisega.

Sellegipoolest peame järgmisel aastal oluliste eesseisvate algatuste tõttu tagama, et käimasolevat tööd ei unustataks.

Kuigi ühise põllumajanduspoliitika olukord vaadati tänavu üle, peavad põllumajandussektori huvid jätkuvalt Euroopa poliitikas väga prioriteetsed olema.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Krediidikriis, see tõsine kriis kapitalistlikus süsteemis, on praegu piitsahoop töötajatele, mis võimendab töötuse probleeme, õõnestab sotsiaalkindlustust ja pensionisüsteem ning vähendab veelgi rohkem töölisklassi perekondade sissetulekuid ja elatustaset.

Kapital ja selle poliitilised esindajad asetavad krediidikriisi koorma töötajate õlgadele ning püüavad käivitada täiemahulist rünnakut töötajate õiguste vastu, et kindlustada oma kasumlikkust.

Oma avaldustega toetavad nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament kapitali seisukohti ja nõuavad kangekaelselt samasugust katastroofilist majandus- ja rahanduspoliitikat, kutsudes üles töötajate kulul kiirematele kapitalistlikele restruktureerimistele ja reformidele. Nad toetavad majandus- ja rahaliitu, Maastrichti lepet ja nelja vabadust, stabiilsuspakti ja sotsiaalkulutuste piiramist finantsdistsipliini raamistikus. Nad kutsuvad üles ELi teostatavale liikmesriikide rangemale järelvalvele ja tervitavad ning kindlustavad oma sotsiaalselt kontrollimatut rolli, et toetada efektiivsemalt kapitali. Nad kutsuvad üles töötajate vastase Lissaboni leppe ja ELi majanduspoliitika üldise suunitluse kiiremat ja tõetruumat rakendamist.

Töötajate ja töölisklassi enda kogemus sunnib neid barbaarsuse poliitikat kummutama ja seda vastu ründama.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: Diana WALLIS
asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika