Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0083(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0400/2008

Esitatud tekstid :

A6-0400/2008

Arutelud :

PV 18/11/2008 - 13
CRE 18/11/2008 - 13

Hääletused :

PV 19/11/2008 - 5.2
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0547

Arutelud
Teisipäev, 18. november 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. Teatavat liiki äriühingute avaldamis- ja tõlkekohustused (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on õiguskomisjoni nimel proua Kauppi esitatud raport (A6-0400/2008), mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 68/151/EMÜ ja 89/666/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute avaldamis- ja tõlkekohustustega (KOM(2008)0194 – C6-0171/2008 – 2008/0083(COD))

 
  
MPphoto
 

  Piia-Noora Kauppi, raportöör. − Härra juhataja. Antud aruanne on osa äriühinguõiguse lihtsustamispaketist. On väga oluline, et püüaksime Euroopa Liidus lihtsustada ettevõtete keskkonda, mis võimaldab neil edu nautida ja olla aluseks Euroopa majanduse kasvule. Eesmärk on vähendada administratiivkoormusi, mis puudutab teatavat liiki äriühingute avaldamis- ja tõlkekohustusi. Ettepanek on osa laiaulatuslikust administratiivkohustuste vähendamise toimingust. See vabastaks ja suunaks ümber ettevõtete ressursse ja seeläbi aitaks kasvatada Euroopa majanduse konkurentsivõimet.

Praegu, esimese äriühinguõiguse direktiivi raames, peavad ettevõtted avaldama teatud teavet riigi ametlikus väljaandes, mis tuleb sisestada liikmesriigi kommertsregistritesse. Enamikel juhtudel tähendab riigi ametliku väljaande avaldamine ettevõtetele täiendavaid kulusid, ilma et sellega kaasneks tõeline lisaväärtus. Antud ettepaneku eesmärk on seetõttu kaotada riikide seadustest igasugused täiendavad avaldamisega seotud nõuded, mis põhjustavad ettevõtetele lisakulusid.

Igal juhul võimaldab komisjon nende täiendavate avaldamisnõuetega seoses liikmesriikidele paindlikkust. Liikmesriikidel on veel võimalik omada täiendavaid nõudmisi, kuid need peaksid olema kaetud elektroonilise platvormi jaoks esitatud ühekordse tasuga.

Kõikidel liikmesriikidel peaks olema elektroonilised platvormid, kus on olemas täielikud andmed, ja nad peaksid nendele andmetele, mis asuvad registrite elektroonilistes failides, juurdepääsu tagama. See oleks kuluefektiivne ja lihtne viis pakkuda ettevõtete kohta kõikehõlmavat vajalikku teavet. Mõningatel liikmesriikidel juba on sellised elektroonilised registrid ja andmebaasid, kuid teistel pole sellist digitaalset andmebaasi.

Kõige olulisem on juurutada liikmesriikide poolt kehtestatud ühekordne tasu, mis katab kõik avaldamise ja haldamise nõuetega seotud kulud. See ühekordne tasu peaks samuti katma ka igasugused riiklikud nõuded, mis on seotud teabe avaldamisega ka kohalikes ja piirkondlikes ajalehtedes.

Samas tahtis õiguskomisjon lisada seoses nende kuludega ka natukese paindlikkust ja nüüd me ütleme, et heade põhjenduste korral on võimalik liikmesriikidel kehtestada lisatasusid.

Võttes arvesse üheteistkümnendat äriühinguõiguse direktiivi, käsitleb antud ettepanek nende dokumentide tõlkimisnõudeid, mis sisestatakse filiaalide registritesse. Filiaalide registreerimisel peavad ettevõtted esitama filiaali registrisse teatavat teavet. See põhjustab tihti ettevõtetele märkimisväärset täiendavat kulu, sest nad ei pea mitte ainult kindlustama teatud dokumentide tõlke liikmesriikide keelde, kus filiaal asub, vaid peavad ka järgima vahetevahel üleliigseid nõudmisi seoses selle tõlke kinnitamise ja/või notariaalse tõestamisega. Seega püüame nüüd tõlkekohustusi lihtsustada, soovides käesolevat tõendamist ja kinnitamist kaotada.

Eesmärk on vähendada tõlkimise ja tõendamisega soetud kulud miinimumini. See toob endaga kaasa ka kasud ettevõtetele, sest saavutatakse teatud kulude vähendamised, tagades samaaegselt tõlgete usaldusväärsus.

Nõustun komisjoni ettepanekuga ja püüdsin oma sõnastust hoida komisjoni ettepanekuga nii sarnasena kui võimalik. Samas pole võimalik siin parlamendis saavutada konsensust komisjoni ettepaneku suhtes.

Lisasime raportisse mõningad muudatusettepanekud, et selgitada tõlkimiskulude ja tõlkimissätetega seotud sätete reaalset rakendamist, ja samuti lisasime ka mõned tehnilised muudatused, tagamaks õige ristviitamise teise äriühinguõiguse direktiiviga.

Õiguskomisjon lisas kolm kompromissettepanekut, mille olid esitanud mitmed kolleegid, et need täiendavad avaldamisnõuded oleks heade põhjuste korral lubatud, kuid me lisasime need põhjendustesse ja neid pole artiklites. Minu arvates on väga oluline, et põhjendustes on soovitus liikmesriikidele sellist paindlikkust kasutada, kuid me ei kutsu neid kõiki üles nii käituma. Kui liikmesriik leiab, et ettevõtted peavad tõesti selle avalduse riigi ametlikus väljaandes avaldama ja see on tõesti midagi sellist, mida liikmesriik tahab, siis saavad nad seda nõuda, kuid artiklitesse pole me üleskutset sellise efekti saavutamiseks lisanud.

Teiseks teemaks on see, et ma püüdsin isiklikult juurutada üleminekuperioodi, mis minu arvates on endiselt väga hea samm edasi. Üleminekuperioodi ajal need avaldamiskohustused eksisteeriksid, kuid pärast üleminekuperioodi lõppu jääks meil alles ainult elektrooniline andmebaas. Arvan, et selline üleminekuperioodi ettepanek on hästi seotud ka Interneti kättesaadavusega. Nimelt on mõningates liikmesriikides Internet rohkem levinud kui teistes. Võib-olla pärast üleminekuperioodi saaksime tagada, et kõikides liikmesriikides on teabelevik piisav. Nii suudaksime arvesse võtta asjaolu, et Internet pole kõikides riikides sarnaselt kättesaadav.

 
  
MPphoto
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Härra juhataja. Tänan raportööri tema töö eest selle failiga, mis oli keerulisem, kui algselt arvati. Võtame meie kohustust vähendada ettevõtete administratiivkoormust väga tõsiselt ja oleme parlamendile tänulikud jätkuva toe suhtes selles küsimuses.

Samas on keeruline mitte pettuda mõningate esimese äriühinguõiguse direktiivi muudatusettepanekutega. Tuletan meelde, et Euroopa Parlament tervitas oma 2007. aasta 12. detsembri komisjoni 2008. aasta tööprogrammi resolutsioonis meelekindlust saavutada eesmärk vähendada 2012. aastaks ELi ja riikliku tasandi tegevustega seoses administratiivkoormust 25% võrra. Parlament kinnitas, et see on järgmiste kuude jooksul võtmeprioriteediks, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega seoses, ja on oluline panus Lissaboni eesmärkide saavutamiseks. Seega rõhutas parlament, et juriidilisi ettepanekuid analüüsitakse selles valguses.

Lisaks oma 2008. aasta 21. mai lihtsustatud ärikeskkonna resolutsioonis, toetas parlament seda spetsiifilist esimese äriühinguõiguse muutmisettepanekut, nõustudes, et ettevõtetel peaks olema lihtsam kohustuslikku teavet avaldada. Eriti toetas parlament uue tehnoloogia kasutamist.

Samas õõnestab see õiguskomisjoni esitatud raport täielikult komisjoni ettepaneku eesmärki. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt võiks võimalik vähenemise summa olla 600 miljonit eurot aastas. Selle raporti projekti raames ei saaks liikmesriigid mitte ainult jätkata ettevõtetele kõikide administratiivkoormuste kehtestamist, vaid saaksid lisada uusi. Nii et kui komisjoni ettepanek lähtub ideest, et elektrooniline platvorm uue avaldusvahendina asendaks praegused kohmakad avaldamisviisid, siis raporti projekt soovib administratiivkoormuse vähendamise asemel seda hoopis tõsta.

Komisjoni ettepaneku eesmärki on toetanud enamik asjaosalistest. Seda toetas ka väga suur osa liikmesriike seni aset leidnud nõukogu koosolekutel. Kuid direktiivi heakskiitmine sellises vormis, nagu õiguskomisjon praegu soovitab, seaks ohtu terve administratiivkoormuste vähendamise tegevuse usaldusväärsuse.

Kuivõrd õiguskomisjoni muudatusettepaneku eesmärk on tagada nende ajalehtede rahastamine, kes praegu sõltuvad ettevõtete avaldustasudest, saab komisjon selle eesmärgiga põhimõtteliselt nõustuda. Samas tuleb leida teisi rahastamisvõimalusi. Ettevõtetelt ei saa nõuda, et nad kohustuksid täitma avaldamiskohustusi, millega ei kaasne mitte mingisugust lisaväärtust tänapäeva tehnoloogilises keskkonnas.

 
  
MPphoto
 

  Margaritis Schinas, ECON komisjoni arvamuse koostaja. (EL) Härra juhataja, majandus- ja rahanduskomisjoni nimel edastan teile meie arvamuse. Toetame suures ulatuses komisjoni ettepaneku põhiprobleemi, mis on hästi struktureeritud ja mille eesmärk on loomulikult administratiivkoormuse vähendamine.

Arvame, et lisaks tõlkimisele on täielikult õigustatud toimingute lihtsustamine ja tõlgete kinnitamine sertifitseeritud tõlkijate poolt, kes pärinevad teisest liikmesriigist, ning me toetame sellist lähenemist täielikult.

Nüüd jõuan avaldamisteema juurde. Meie komisjon on veendunud – nagu minu arvates täiesti õigustatult ka õiguskomisjon –, et lisaks ettevõtetele on õigus teada saada ka kodanikel. Kahjuks, härra volinik, pole kodanikel selliseid elektroonilise meedia juurdepääsuvõimalusi, millest teie esialgne ettepanek rääkis.

Me elame pluralistlikus Euroopas, kus on erinevad mudelid ja erinevad väärtused. Teie volinikuna Iirimaalt teate, et rahvahääletuse tulemus teie riigis, mitme teie kaaskodaniku ettekujutus ühest mudelist terve Euroopa jaoks, läks meile kalliks maksma. Seetõttu ei taha me sellist mudelit Euroopas juurutada, teades väga hästi, et minu riigis, minu piirkonnas on juurdepääs Internetile piiratud. Miks peaksime seetõttu nendelt inimestelt, nendelt Euroopa kodanikelt ära võtma õiguse teada saada neid puudutavatest asjadest traditsiooniliste kanalite kaudu?

Seetõttu arvan, härra volinik, nagu arvab ka majanduskomisjon ja õiguskomisjon, et elektrooniline platvorm peab olema täiesti õigustatult kohustuslik. Samas ei tohiks see olla ainuke platvorm. Peame lubama Euroopa kodanikele juurdepääsu teabele. Me ei soovi olukorda, kus keegi Euroopas peab oma piirkonnas asjadest teadasaamiseks kasutama BlackBerry nutitelefoni, sest seal, kus mina elan, paljudel BlackBerry puudub.

Seetõttu leian, et komisjoni esindajana – ja arvan, et peaksime nõukogule saatma sama sõnumi – peate tõsiselt seda arvamust arvesse võtma, mida me õiguskomisjonis ühehäälselt ja suures enamuses majanduskomisjonist väljendasime. Mainin, et kui kavatsete seda eirata, siis soovitan teil järele mõelda, sest ainult produktiivse demokraatliku dialoogi abil jõuame mõlemate poolte jaoks vastuvõetavate lahendusteni, millest on kasu paljudele, mitte ainult vähestele.

 
  
MPphoto
 

  Georgios Papastamkos, fraktsiooni PPE-DE nimel. (EL) Härra juhataja. 2008. aasta märtsis nõudis Euroopa Ülemkogu uusi, kiiresti edasiviivaid juriidilisi algatusi, et parandada ettevõtete ettevõtluskeskkonda liidus, vähendades administratiivkohustusi ja kulusid. Minu arvates aitab komisjoni direktiivi ettepanek, mille üle me arutleme, vähe kaasa püstitatud eesmärgi saavutamisele.

Ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete põhiprobleemiks on see, et üldise bürokraatliku, juriidilise ja rahandusliku keskkonna parandamiseks on vaja objektiivseid tingimusi, ja ootame komisjoni poolt sellel suunal veelgi olulisemat panust.

Sellel spetsiifilisel juhul on ettevõtete raamatupidamise aastaaruande ja muude raamatupidamisaruannete avaldamise peamine eesmärk olnud rakendada äritegevuses läbipaistvuse ja avalikkuse huvi all olemise põhimõtet. Samas ei anna Interneti vähene levik üpris mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis piisavalt head garantiid.

Veelgi enam – kui kohustuslik dokumentatsioon hakkab olema ainult elektroonilises formaadis, siis tähendab see ka tuhandete spetsialistide töökohtade kadu traditsioonilises trükimeedias. Lisaks on press ka läbipaistvuse põhimõtte ja liidu demokraatliku elu oluline komponent, mille panus Euroopa Liidu mitmekeelsusesse ja mitmekesisusesse on ilmselge.

Arvan, et kompromissiks oleks ühtse tasu ja paralleelselt trükimeedias avaldamise heakskiitmine, koos elektroonilise registri juurutamisega nagu formuleeritud konsensuses, milleni jõudsid ja mille poolt hääletasid kõik – kordan, et kõik õiguskomisjoni osalised – ja see oleks tasakaal ja ratsionaalne lahendus, mida vajatakse.

Lõpetuseks rõhutan seda, see mida Euroopa Parlamendilt nõutakse ja mis on tema kohustuseks pakkuda, on produktiivne kokkulepe ühenduse seadusandlusele, säilitades samal ajal oma seadusandliku tahtevõime täieliku iseseisvuse. Õiguskomisjoni tahe on, nagu juba sõnastatud, et täiskogu võtaks vastu proua Kauppi raporti, keda ka tehtud töö puhul õnnitlen.

Järelmärkusena teile, härra volinik, ei oska ma öelda, kas õiguskomisjoni esitatud konsensusettepanek on teie jaoks pettumus, kuid ütlen teile, ja tõepoolest loodan, et kohe, kui Lissaboni lepe jõustub, peab ja kindlasti muutub komisjoni ja Euroopa Parlamendi vaheline koostöökultuur. Seda me praegu ootame. Seda ootab demokraatlikult valitud Euroopa Parlament.

 
  
MPphoto
 

  Ieke van den Burg, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja. Esiteks ütlen mõne sõna protseduuri kohta. Kahju, et me ei arutanud selle üle hommikul, volinik, kui me kokku olime tulnud, sest olen natukese üllatunud, et olite oma kõnes parlamendi suhtes nii karm. Protseduurist rääkides olen eriti nördinud selle üle, kuidas eesistujariik Prantsusmaa meie ettepanekuid on käsitlenud, mitte täites mis tahes läbirääkimisega seotud tingimusi ega proovides korraldada dialoogi võimaliku kompromissi küsimuses.

Sama kehtib komisjoni kohta. Selliste probleemide korral on tavaline, et püütakse tulla kokku ja leida lahendus, mis rahuldaks erinevate osapoolte vajadusi. Mul on kahju, et nii juhtus ja loodan, et täiskogu istungi ja komisjoni hääletuse vahelisel ajal avaneb selleks võimalus.

Sisust rääkides arvan, et erinevused pole suured. Samuti soovin väga vähendada administratiivkoormusi. Ma toetan pidevalt XBRL-süsteemi kasutuselevõttu raamatupidamises ja sellist tüüpi elektroonilist platvormi. Minu arvates me kõik nõustume, et see on vajalik just seetõttu, et mõningates liikmesriikides pole elektrooniline ühiskond veel täielikult kinnistunud. Selline ajutine üleminekuperioodi lahendus on vajalik, et liikmesriikidel oleks veel võimalik kasutada sellist paberil registreerimist.

Tegemist on tõepoolest ajutise probleemiga ja sellele võib leiduda pragmaatiline lahendus. Sel nädalal kuulsin, et alles 20 aastat tagasi kasutati e-posti esimest korda, kui Interneti-ühendus esimest korda võimalikuks sai, nii et 10 kuni 20 aasta pärast on see täiesti normaalne, et kõike töödeldakse elektrooniliselt. Seisame silmitsi väga ajutise küsimusega ja me ei peaks sellest suurt probleemi tegema. Peaksime jõudma mõistliku, pragmaatilise lahenduseni, ka selles vaimus, et ütlete meile alati, mida teie soovite.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Paul Gauzès (PPE-DE). - (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad. Esiteks tänan meie kolleegi, Piia-Noora Kauppit tema suurepärase raporti ja püüdluste eest, millega oleks võimalik jõuda mõistliku lahenduseni mitmete probleemide osas, eriti mis puudutab platvormi küsimust.

Esitatud direktiiv on üks osa suuremast tegevusest, mis käivitati ettevõtete administratiivkoormuste ja ettevõtete suhtes kehtivate piirangute vähendamiseks ja nende konkurentsivõime tõstmiseks. Loomulikult toetame aktiivselt seda eesmärki, millest on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kasu. Kiidame heaks elektroonilise platvormi loomise, mis sisaldab koguteavet, ja ühekordse tasu põhimõtte, mis kataks kõik vajalike avaldamistega seotud kulud.

Samas on asjakohane pakkuda parimat võimalikku teavet ja lubada tavapäraste avaldamismeetodite jätkamist, mida on endiselt vaja, eriti trükimeedias. Pärast läbirääkimisi ja õiguskomisjoni ühehäälset heakskiitu esitatud raportööri tekst lubab liikmesriikidel säilitada tavapäraste avaldamisvõimaluste jätkumist, sest need kulud sisalduvad ühekordses avaldamistasus.

Seetõttu, volinik, oleme lähtunud ettepaneku vaimsusest, muutes platvormi kohustuslikuks ja säilitades ühekordse tasu põhimõtte. Seega oleme arvesse võtnud olukorra mitmetes riikides, kus puudub selline IT-infrastruktuur, mis mõningates riikides juba eksisteerib, ja kus on sellised teabetarbimisharjumused, mida ei tohi eirata.

Volinik, teate, et kodanike vaatevinkleid tuleb arvesse võtta ja Euroopa ei peaks tunduma uute piirangute või takistuste kohana. Seetõttu soovime paindlikkust, mis võtaks arvesse erinevate liikmesriikide reaalse olukorra, säilitades samal ajal ökonoomset süsteemi.

Volinik, ütlesite päris karmilt, et õiguskomisjoni ettepanek õõnestab komisjoni seisukohta. Ma arvan, et see pole korrektne, nii nagu pole korrektne öelda, et õiguskomisjoni ettepanek juurutab uusi formaalsusi. Vastupidi – nõustutakse, et need on eksisteerivad formaalsused, mis säilivad, ja me loomulikult ei soovi uute formaalsuste juurutamist.

Minu arvates on vajalik, volinik, et Euroopa näitaks, et ta on suuteline vähendama bürokraatiat ja administratiivkoormusi, austades samaaegselt rahvuslikke identiteete.

 
  
MPphoto
 

  Manuel Medina Ortega (PSE). (ES) Härra juhataja. Tänan komisjoni selle ettepaneku esitamise eest. Arvan, et see on positiivne ja aitab meil vähendada kasutuid administratiivkohustusi.

Nagu eelmised kõnelejad ütlesid, on parlamendi ülesandeks tuua maa peale tagasi komisjoni väga õilsad ja altruistlikud ettepanekud. Reaalsus on see, et meil on 27 riiki, kus on kasutusel erinevad õigussüsteemid ja väga erinevad keeled, mis tähendab, et igas riigis peame kohanema selle riigi reaalsusega, sealhulgas keelte küsimusega.

Samas, nagu just praegu härra Gauzès mainis ja eelmised kõnelejad mainisid, on oluline, et riikide erisuste tunnustamine ei tooks endaga kaasa kulude kasvu, et tasud oleksid ühtsed ja et valitused võtaksid selle täiendava tasu vajadusel endi õlule.

Samas kerkib esile ka teine probleem: tõlgete probleem. Euroopa Liidus puudub ühine keel. Erinevaid keeli räägitakse kõigis 27 riigis ja mõnes riigis isegi ka riigisiseselt, näiteks voliniku riigis. Me kõik peame sellega leppima.

Ka juriidilisest aspektist lähtuvalt seisame silmitsi reaalsusega, kus juriidilised dokumendid on erinevad. Õiguskomisjon on näiteks esitanud muudatusettepanekuid dokumentide ja tõlgete kinnitamise vallas. Praegu valmistab õiguskomisjon ette raportit tõestatud dokumentide tunnistamise kohta mitmetes Euroopa Liidu riikides, mis peaks antud raportit täiendama.

Lõpetuseks arvan, et komisjon on selle ettepaneku esitamisega hästi hakkama saanud. Raportöör on teinud suurepärast tööd ja me kõik oleme püüdnud välja töötada ettepanekut seadusandliku teksti jaoks, mida saab tunnistada liiduüleselt, tagades sedasi õigused, ja mis põhineb sellise liidu reaalsusel, mida veel ehitatakse, kus on erinevad riiklikud juriidilised süsteemid ja erinevad juurdepääsuvõimalused elektroonilistele teabevahenditele.

 
  
MPphoto
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE). - (FR) Härra juhataja. Tänan proua Kauppit, raportööri, tema suurepärase töö eest, sest tänu temale jõudis õiguskomisjon kompromissini, mis minu mäletamist mööda, volinik, kiideti ühehäälselt heaks. See on siis selge signaal. See ühendab ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadused lihtsama administratiivsuse järele ja kodanike õiguse teabele, jättes samal ajal liikmesriikidele võimaluse jätkata avaldamisnõuete säilitamist, kui nad seda soovivad.

Olen veendunud, et Euroopa Parlament järgib õiguskomisjoni ettenäidatud rada. 27 liikmesriigil on oma tavad. Mõned propageerivad ainult Interneti kasutamist, teised kasutavad endiselt traditsioonilisi paberkandjal teabelevitusviise. Neid tavasid tuleb austada. Ärgem unustagem, et 50%-l Euroopa kodanikest puudub juurdepääs Internetti. Kui teave oleks saadaval ainult ühes elektroonilises platvormis, siis need, kellel puudub Internetti juurdepääs või kes eelistavad kasutada paberit, ei saaks teavet oma piirkonna ettevõtete kohta.

Arvan, et Euroopa Parlament mõistab hästi, et näiteks juriidiliste ja õigusalaste teadaannete avaldamise kaotamisega piirkondlikes ajalehtedes kaasneks kohutavad tagajärjed. Selle tulemusena peavad liikmesriigid olema suutelised teabelevikut organiseerima täiendavate kanalite abil, lähtuvalt spetsiifilistest tingimustest.

Volinik, tegemist pole ideoloogilise aruteluga. Kas te ei arva, et praeguses olukorras pole teil midagi muud teha, kui takistada millegi toimimist, mis liikmesriikides juba väga hästi töötab?

Lihtsustamisvõimaluste otsimisega, kaasneb vahetevahel keerulisemaks muutumise risk. Kulude vähendamine? Jah, kuid mis hinnaga? Piirangute lihtsustamine konkurentsivõime kasvatamiseks? Jah, kuid mis juhtub konkurentsivõimega, kui lihtsustamine võib tõsiselt ohustada terve sektori majandust? Soovime tungivalt, et komisjon võtaks arvesse asjaolu, et me toetame lahendusi, mis võimaldaksid trükimeedial üle saada raskustest, millega ta praegu silmitsi seisab.

Volinik, te ei peaks liikmesriikide tavade suhtes tundetu olema. Nii käitudes riskite teatud arvu ajakirjanike koondamise ja teabepuudusega suure arvu elanikkonna seas.

Püüame jõuda tasakaalustatud direktiivini, mis hõlmab elektroonilist platvormi ja ühekordset tasu. Oleme veendunud, et jõudsime sellise lahenduseni, ja te peate austama Euroopa Parlamendi hääletust.

 
  
MPphoto
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE).(PL) Härra juhataja. Euroopa Parlament on kaua rõhutanud Euroopa ettevõtetele kohandatavate mittevajalike ja ebavõrdeliselt suurte administratiivkulude teemat. Need kulud mitte ainult ei muuda äritegevust keerulisemaks, vaid on ka barjääriks, mis takistavad tänase väga konkurentsitiheda maailmamajanduse väljakutsetega toimetulemist.

Seetõttu on väga meeldiv, et komisjon on lõpuks oma tähelepanu sellele probleemile pööranud, tehes ettepaneku rakendada kiirprotseduuri esimese ja üheteistkümnenda äriühinguõiguse direktiivi muudatusettepaneku suhtes, mis aitab kaasa Euroopa ettevõtluskeskkonna kiiremale paranemisele. Esimese direktiivi puhul tundub väga sobilik kaotada riiklikust seadusandlusest kõik täiendavad avaldamisnõuded, mis kasvatavad ettevõtluskulusid. Pakutud elektrooniline platvorm, kus on kõikehõlmav teave ettevõtete kohta, on ökonoomne ja lihtsasti juurdepääsetav lahendus nagu ka ühekordne tasu, mis katab kõik kulud hoolimata sellest, kas need on seotud administratiivkuludega või avaldamisnõuetega.

Ettepanek, mis puudutab üheteistkümnendat äriühinguõiguse direktiivi, käsitleb dokumentide tõlkimist ja tõestamist, mis sisestatakse teises liikmesriigis rajatud filiaali äriregistrisse. Komisjoni esitatud ettepanek tunnustada tõlkeid vastastikuselt, mis oleks administratiivkoormuse vähendamise viisiks, aitab kindlasti kaasa ettevõtete kulude vähendamisele, tagades samal ajal tõlgete usaldusväärsuse. Lõpetuseks tänan raportööri proua Kauppit suurepärase raporti eest.

 
  
MPphoto
 

  Costas Botopoulos (PSE). - (EL) Härra juhataja, volinik. Tahan kasutada privileegi olla viimane kõneleja, kes saab lisada poliitilise kommentaari ja kaks tehnilist kommentaari direktiivi kohta, mille üle me arutleme.

Minu poliitiline kommentaar on see, et me oleme tunnistajaks harvaesinevale olukorrale Euroopa Parlamendis: täielik üksmeel kõikide täiskogu osapoolte vahel – alates paremast, lõpetades vasaku tiivaga – selles küsimuses, kuhu parlament soovib spetsiifilist seadusandlikku algatust suunata. Mitmed liikmed on öelnud ja ka mina rõhutan asjaolu, et tegemist on harvaesineva olukorraga ja seda tuleb juba sellepärast komisjoni lõppotsuse langetamisel arvesse võtta.

Me ei õõnesta komisjoni ettepanekut. Me püüame seda teha kaasaegsemaks ja muuta inimlikumaks, loogilisemaks ning praktilisemaks. See on minu poliitiline kommentaar.

Mul on kaks lühikest tehnilist kommentaari. Mis puudutab avaldamist, siis liikmed on juba öelnud ja ka mina lisan omalt poolt, et täiesti vastuvõetav ja õiglane on liikmesriigile, kus juurdepääs Internetile on tugevalt piiratud, anda avaldamisvõimalus trükimeedias lisaks üldisele elektroonilisele avaldamise reeglile ilmsetel sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel.

Kommenteerin lühidalt ka tõlkimise küsimust, millega ei esinenud mittemingisuguseid probleeme. Ainult ühe tunnustatud tõlke võimalus toob meie jaoks endaga kaasa praktilise lahenduse. Siin tõstatatud küsimus tõlke kohta ei ole keele küsimus, läbipaistvuse küsimus, stiili küsimus. See on praktiline küsimus, millele on väga lihtsaks lahenduseks lihtsalt tõlke tunnustamine.

Seetõttu on erinevus poliitiliste probleemide ja tehniliste probleemide vahel. Me ei õõnesta ettepanekut, vaid parandame seda.

 
  
MPphoto
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Härra juhataja. Alustan sellest, et kui Ieke van den Burg oleks antud küsimuse hommikul tõstatanud, siis oleksin sellega meelsasti tegelenud. Ma küsisin teie käest, kas oli veel teisi probleeme, millest te soovite rääkida, ja kui teil oleks olnud, siis oleksin teiega seda arutanud. Kui oleksite üldse mingi probleemi tõstatanud, sealhulgas Iirimaa kliima teema, siis oleksin teiega ka sellest rääkinud. Mul pole sellega probleeme.

Mul pole sellega probleeme, mida Euroopa Parlament otsustab, sest see on teie töö ja te peate seda tegema. Kuid antud ettepaneku tausta tuleb meeles pidada ja kuna ma austan teie seisukohta, siis soovin, et austaksite ka minu oma.

Käesolev ettepanek esitati väikeettevõtete administratiivkoormuse vähendamise kontekstis. See oli osa ärikeskkonna lihtsustamisest. Selle ettepaneku võimalike saavutuste kohta on koostatud hinnanguid: iga-aastane kulude vähenemine 600 miljoni euro võrra. Seega oli antud ettepaneku esitamise põhjuseks väikeettevõtete administratiivkulude vähendamine. Nagu ka juba varasemalt mainisin, on Euroopa Parlament mitmetes resolutsioonides tervitanud kulude vähendamist tervikuna.

Seega esitati ettepanek selles kontekstis. Pidades silmas väikeettevõtete administratiivkulude vähendamist ja lihtsustamist, tulime lagedale sellise ettepanekuga.

Seetõttu ei ole mõtet oodata, et nõustuksin Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutega, mis on täiesti vastupidised ega vähenda administratiivkulusid, vaid kasvatavad neid. Kui Euroopa Parlament leiab, et antud juhul on kasu rohkem, kui olukord jääb selliseks nii, nagu nemad tahavad, siis olgu nii. Tegemist on täiesti õigustatud seisukohaga. Kuid seda ei saa ühitada esialgse eesmärgiga, mida te rõhutasite, milleks on kulude vähendamine. Kui parlament ja teised leiavad, et kõikidel kirjeldatud põhjustel peaks olukord jääma selliseks, siis ei saa te oodata, et ma tõusen püsti ja nõustun teiega, et see vähendab administratiivkulusid, kuigi tegelikult on efekt hoopis vastupidine – see tegelikult lisab kulusid vähendamise asemel.

Kahe Euroopa Parlamendi esitatud komisjoni muudatusettepanekud tähendavad, et ainuke muudatus, mida liikmesriigid peaksid antud direktiivi kohandamisega sisse viima, oleks see, et elektroonilise platvormi kasutamine muutuks kohustuslikuks. Praeguse administratiivkoormuse vähenemist me oma esialgse ettepaneku eeldatava kokkuhoiuga ei saavutaks, milleks mõjuaruandes, nagu juba ütlesin, hinnati umbes 600 miljoni euro suurust summat aastas. Seega, võttes vastu direktiivi, mis ei põhjusta vähenemist ja viib läbi ainult kosmeetilised korrektuurid, saadab see kindlasti välja halva signaali seoses üldise administratiivkoormuse vähendamisega, millest me oleme rääkinud.

Seega palun, et Euroopa Parlamendi liikmed austaksid ka minu seisukohta. Kui Parlamendi seisukoht jääb sellele arvamusele kindlaks ja homme leiab selles suhtes aset hääletus, siis on see teie seisukoht ja teil on sellele täielik õigus. Mul ei ole sellega probleeme. Kuid peate austama minu seisukohta, et ma ei saa heaks kiita muudatusettepanekuid, mis on vastupidise mõjuga võrreldes esialgse eesmärgiga, mistõttu küsimus üldse esile kerkis. Me ei peaks selle tõttu tülli minema, kuid ma ei saa loogikat keerata pea peale ja öelda, et see, mida Euroopa Parlament teeb, on õige, sest administratiivkulude vähendamise asemel neid suurendatakse.

Ma saan kuulata teie esitatud põhjuseid sellistena, nagu need on, ja võib olla on need mõnevõrra põhjendatud, kuid sellega me ei alustanud. See ei ole põhjus, miks me käesoleva ettepaneku esitasime. Nii et selline on elu.

 
  
MPphoto
 

  Piia-Noora Kauppi, raportöör. − Härra juhataja. Kommenteerin protseduuri. Proua van den Burg juba ütles, et eesistujariik Prantsusmaa pole käesoleva dokumendi puhul väga hästi käitunud. Oleme üritanud esitada erinevaid ettepanekuid kolmepoolseteks kohtumisteks, et arutleda võimalike kompromisside üle. Kahjuks pole eesistujariik Prantsusmaa tahtnud nendele kohtumistele tulla. Nad ei taha organiseerida kohtumisi nõukogu töörühmades, et arutleda võimaliku edasiliikumise üle. Samuti pole nad ka täna siin kohal, et selle väga olulise teema üle arutleda.

Õiguskomisjoni seisukoht pakub liikmesriikidele palju paindlikkust. See annab neile palju rohkem paindlikkust kui minu isiklik seisukoht. Samas on õiguskomisjoni seisukohal ainult nii palju kaalu. See on praegu Parlamendis ainukene ettepanek. Minu arvamus on see, et kui nõukogu ei suuda leppida parlamendi seisukohaga, st õiguskomisjoni seisukohaga, mille üle homme hääletatakse, nagu oleme palunud, siis peame minema teisele lugemisele.

Me ei saa lubada, et nõukogu meiega mängiks. Kui seda ei võeta vastu vormis, mille üle parlament homme hääletab, siis tekib protsessis kindlasti viivitus. Võib-olla ei saa me projektiga enne valimisi valmis ja on ka võimalus, et komisjon võtab oma ettepaneku tagasi. Minu arvates valmistaks see suure pettumuse, kui nõukogul pole seljatagusena kvalifitseeritud häälteenamust ja nad ei tule lagedale kompromissettepanekutega.

Me oleksime valmis kompromisside üle arutlema. Oleksin isiklikult väga õnnelik, kui nõukogu esitaks midagi kolmepoolsel kohtumisel, kus saaksime siis kompromissi üles ehitada, kuid selle asemel ollakse peidus, ei tulda kohtumistele ega organiseerita trialooge. Me oleme seetõttu väga keerulises olukorras.

Seetõttu olen ärritatud käesoleva protseduuri kohta käivatest aruteludest. Loodan, et komisjon ei võta oma ettepanekut tagasi. Loodan, et veel on võimalik saavutada kompromissi, mis sobiks kõikidele liikmesriikidele ja ka Euroopa Parlamendile.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika