Istungi stenogramm

Kolmapäev, 19. november 2008 - Strasbourg

8. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

- Raport: Piia-Noora Kauppi (A6-0400/2008)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – Härra juhataja, sooviksin tänada proua Kauppit elektroonilist äriregistrit käsitleva raporti eest, mida ma täielikult toetan. Tegemist on hiilgava idee ja suurepärase raportiga ning Euroopa Parlament toetab ühiselt selle rakendamist.

Loodan, et esimesel võimalusel viiakse liikmesriikides sisse elektroonilised äriregistrid ning luuakse üleeuroopaline elektrooniline platvorm, mis sisaldab kogu äriühingutelt avaldamiseks nõutavat teavet. Kui ettepanekud rakenduvad, väheneb bürokraatia, suureneb läbipaistvus, kahanevad halduskoormus ja äriühingute kulud ning selle tulemusena paraneb Euroopa äriühingute konkurentsivõime.

- Raport: Andreas Schwab (A6-0349/2008)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – (LT) Hääletasin Andreas Schwabi Euroopa statistikat käsitleva määruse kohta koostatud raporti poolt. Tegin seda, sest uue määruse sisu on väga tähtis ja parandab oluliselt olemasolevat määrust. Pean silmas Euroopa statistikasüsteemi mõistet ja selle kohta ühenduse õiguses. Määrus määrab kindlaks riiklike statistikaametite rolli Euroopa statistikasüsteemis statistilise konfidentsiaalsuse ja statistika kvaliteedi küsimuste lahendamisel. Kahtlemata on tegemist edusammuga võrreldes praeguse olukorra ja hetkel kehtiva määrusega.

Tegelikult on minu jaoks komisjoni ettepanek jagada Euroopa statistikasüsteemi komitee kaheks vaieldav ning raportööri seisukoht ülesandeid mitte eraldada tundub vastuvõetav ja toetustvääriv. Kuid usun, et tulevikus saame Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni koostöös nimetatud erimeelsustest üle.

- Raport: Luis Manuel Capoulas Santos (A6-0402/2008)

  Albert Deß (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, mul on selgitus toetuste ümbersuunamise kohta koostatud raporti üle korraldatud hääletuse kohta. Viimase põllumajandusreformi käigus otsustati, et põllumajandustootjad saavad kuni 2013. aastani nautida kavandamiskindlust. Sel põhjusel olin vastu toetuste ümbersuunamise rakendamisele ulatuses, mis tooks põllumajandustootjate jaoks kaasa suuremate summade kaotamise. Mul on tulemuse üle hea meel ja ma tahan tänada kõiki kolleege, kes pooldasid toetuse suurendamist 5000 eurolt 10 000 eurole, mis tähendab, et väikeettevõtjatelt võetakse ümbersuunamiseks ära vähem vahendeid.

Kui me räägime kavandamiskindlusest poliitikas, siis peaksime seda võimaldama ka põllumajandustootjatele. Seetõttu olen tänase toetuste ümbersuunamist käsitleva raporti tulemustega rahul ning loodan, et need on nõukogule vastuvõetavad.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, tänane hääletus lõpetas peaaegu 12 kuud kestnud töö, mida tehti ühise põllumajanduspoliitika toimimise kohta arvamuse koostamiseks. On tähtis, et tehtud muudatused aitaks kaasa kõnealuse poliitika lihtsustamisele. Samas peaksime säilitama selle ühendusega seotud olemuse ja tagama võrdsed konkurentsitingimused. Loodan, et ELi põllumajandusministrid loevad seda arvamust ja nõustuvad meie ettepanekutega.

Pean eelkõige silmas nõuetele vastavuse tingimuste lihtsustamist käsitlevaid ettepanekuid, sealhulgas ettepanekut lükata kuni 2013. aastani edasi loomade heaolu valdkonnaga (valdkond C) seotud tingimuste rakendamine uutes liikmesriikides. Kahjuks on paljud lahendused töötatud välja viisil, mis ei arvesta uutes liikmesriikide põllumajanduse olukorda või põllumajandusmudelit. Nüüd hakkame arutama ühise põllumajanduspoliitika tulevikku pärast aastat 2013 ning vaatama üle rahalisi väljavaateid. Meil tuleb teha veel palju tööd.

  Seán Ó Neachtain (UEN). – (GA) Härra juhataja, tahan väljendada oma heameelt täna siin seoses ühise põllumajanduspoliitikaga toimunud väga positiivse hääletuse ning ka tehtud ettepanekute, näiteks koolides puu- ja juurviljade jagamist käsitlevate ettepanekute, üle.

Kuid seoses kõnealuse poliitika endaga soovin juhtida veel kord tähelepanu komisjoni poolt soovitatud kohustuslikule toetuste ümbersuunamisele ja öelda, et ma olen sellele täielikult vastu. Poliitika peab olema paindlik ja liikmesriigid peavad saama ümbersuunamisi suurendada või vähendada nii nagu nad ise soovivad.

Minu meelest on 5000 euro suurune künnis liiga madal. Seda tuleks suurendada 10 000 eurole, et kaitsta juba praegu kannatavaid väikese sissetulekuga põllumajandustootjaid – leian, et neilt ei tohiks raha kohustuslikuks ümbersuunamiseks võtta.

- Raportid: Luis Manuel Capoulas Santos (A6-0402/2008), (A6-0401/2008)

  Giovanni Robusti (UEN). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, tahtsin kõnelda, et avalikult selgitada põhjuseid, miks ma hääletasin härra Santose koostatud raportite nr 0401 ja 0402 vastu. Kõnealused raportid tulenevad üksnes ühise põllumajanduspoliitika olukorra kontrollist ega arvesta maailma muutunud olukorda. Me arutame üksikasju nägemata põhiprobleemi.

Ühine põllumajanduspoliitika, mida me selle olukorra kontrolli kaudu analüüsime, loodi selleks, et vähendada põllumajandustootmist ja kaitsta keskkonda, sest niisugustes tingimustes see kehtestati. Täna teame kõik, et majandustingimused on järsult muutunud, kuid ühine põllumajanduspoliitika on jäänud enam-vähem samaks ning ainus asi, mida me arutame, on küsimus selle kohta, kas parem oleks esimene või teine valik, kas me vajame vähem või rohkem, seda või teist meedet, kuigi nüüd on need tuleviku probleemide lahendamiseks ebapiisavad.

Ma ei saa nõustuda selle lõputu väikeste erihuvidega tegelemisega, ignoreerides üldist heaolu. Olen veendunud, et niisuguse julgusepuuduse esmane ohver on põllumajandus ise. Dialoogi ja arutelu tekitamiseks hääletasin kõnealuse raporti vastu, kusjuures oma veebilehele panen ma üles need formaalsed üksikasjad, mida üheminutilisse kõnesse ei mahuta, ja konkreetsed põhjused avaldatakse seal.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). – (FR) Härra juhataja, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ungarlastest liikmed hääletasid härra Capoulas Santose koostatud raportite poolt, sest need on uute liikmesriikide ja Ungari jaoks palju paremad. Kohustuslik ja järkjärguline toetuste ümbersuunamine ei ole nii julm kui komisjoni ettepanek. Kahjuks ei hääletatud ALDE fraktsiooni toetuste kohustuslikku ümbersuunamist käsitleva muudatusettepaneku poolt. See on kahetsusväärne, kuid sellest hoolimata on tegemist hea raportiga.

Teise raporti 67. muudatusettepaneku tegi sotsiaaldemokraatide fraktsioon. Mis puutub sekkumissüsteemi, siis on väga tähtis, et ei sekkutaks pakkumismenetluste alusel. Olemasoleva süsteemi säilitamine on väga positiivne. Seetõttu hääletasime poolt.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, kiidan härra Capoulas Santose väga rasket tööd. Fine Gaeli delegatsioon toetas nimetatud raporteid mööndustega. Piimakvootide küsimuses hääletasime suurema paindlikkuse ja kvoodimäärade olulisema tõstmise poolt, mis annab põllumajandustootjatele võimaluse soovi korral piima toota. Kahjuks ei olnud täiskogu samal seisukohal ja nüüd oleme tagasi komisjoni ettepaneku juures.

Teiseks, toetuste ümbersuunamise osas teeb meile muret vahendite ülekandmine esimesest sambast teise, sest sellega võetakse ära põllumajandustootjate tulu, et kasutada seda kavades, mis vajavad liikmesriikide kaasfinantseerimist, aga seda ei saa tulevikus garanteerida. Künnise tõstmine 10 000 eurole, mida Euroopa Parlament toetas, on hea. Tahan selgitada, et meie muudatusettepanekute 190 ja 226 põhjenduse 6 kohta antud häälte juures peaks olema „+“ (poolt). Loodan, et oma tänastel ja homsetel nõupidamistel aitab nõukogu põdurat lambakasvatussektorit.

- Raport: Luis Manuel Capoulas Santos (A6-0401/2008)

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Tahan juhtida teie tähelepanu härra Deßi ja teiste parlamendisaadikute esitatud muudatusettepanekule 54. Kui nimetatud muudatusettepanek vastu võetakse, tooks see kaasa tohutu erinevuse vanade ja uute liikmesriikide vahel, sest kvoodi tõstmise korral peavad uued liikmesriigid seda suurendama ainult siis, kui nende rahandusaasta seda võimaldab. Näen, et härra Deß on endiselt saalis, nii et vahest on tal võimalik selgitada mulle, kas rahandusaasta võimaldab uutel liikmesriikidel kõnealust kvooti tõsta. Õnneks seda muudatusettepanekut parlamendis vastu ei võetud, vaid see lükati tagasi, mistõttu sain ma kogu raporti poolt hääletada ning mul on väga hea meel, et Euroopa Parlament ei lubanud piimakvootide tõstmise osas liikmesriikidel kaheks jaguneda.

  Albert Deß (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, piimakvooti käsitlev raport toetab nende tõstmist. Koos oma kolleegidega Kristlik-Sotsiaalsest Liidust hääletasin kõigi nende muudatusettepanekute vastu, millega nõuti kvoodi suurendamist. 31. märtsist 2015. aastast kehtima hakkava piimakvoodi eesmärk on stabiliseerida Euroopa piimaturgusid. Praegu valitseb Euroopa piimaturgudel ületootmine.

See avaldab piimahindadele tõsist survet. Igasugune täiendav kvoodi tõstmine kiirendab piimatootjate hindade langust. Sel juhul satuks ohtu paljude põllumajandustootjate ellujäämine. Me ei vaja suuremat kvooti, vaid pigem süsteemi, mis reageerib paindlikult turuolukorrale. Kui siiski Euroopa Parlamendi ja nõukogu enamus otsustab kaotada piimakvoodid järk-järgult aastaks 2015, muutub vajalikuks piimafond, et tagada piimatootmise jätkumine ebasoodsamates piirkondades ja rohumaadel ka tulevikus.

- Raportid: Luis Manuel Capoulas Santos (A6-0402/2008), (A6-0401/2008), (A6-0390/2008), (A6-0377/2008)

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, kui ma tahaks luua kõige kulukamat, raiskavamat, korrumpeerunumat, ebaeetilisemat ja bürokraatlikumat põllumajandustoetuste süsteemi, siis ma ei ole kindel, kas ma oleks suutnud mõelda välja midagi nii geniaalset nagu ühine põllumajanduspoliitika – süsteem, mis karistab meid maksumaksjatena, et subsideerida nende toiduainete tootmist, millel pole turgu, ja karistab meid siis tarbijatena uuesti, et hoida nimetatud toiduainete hindu. Sageli karistab ta meid kui maksumaksjaid ka kolmandat korda, et hävitada toiduaineid, mida müüa ei suudeta.

Samal ajal kahjustab see keskkonda, sest toodangul põhinevad toetused soodustavad hekkide kõrvaldamist ning taimekaitsevahendite ja keskkonnakahjulike väetiste kasutamist ning loomulikult põhjustavad kohutavat näljahäda Aafrikas. Pean ütlema, et see on eriti kahjulik teie ja minu riikide jaoks, mis suhteliselt tõhusa põllumajandussektoriga riikidena toovad toiduaineid sisse ning mida seetõttu karistatakse nii positiivselt kui ka negatiivselt, sest nad maksavad süsteemi sisse rohkem ja saavad sealt vastu vähem kui teised ELi liikmesriigid.

Peaaegu iga teine asi, mida me teha saaks, oleks parem kui ühine põllumajanduspoliitika, olgu tegemist siis otsetoetus- või mis tahes muu süsteemiga. Kui arvasite, et olen unustanud seda öelda, siis on viimane aeg panna Lissaboni leping rahvahääletusele. Pactio Olisipiensis censenda est!

- Raport: Luis Manuel Capoulas Santos (A6-0402/2008)

  Christa Klaß (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, hääletasin härra Capoulas Santose koostatud raporti ja toetuste ümbersuunamiseks 10 000 euro suurust künnist soovitava muudatusettepaneku 186 poolt.

See puudutab väikesemahulist põllumajandust Euroopas. Toetuste ümbersuunamise protsessi rakendamine peab olema mõõdukas. Euroopa väikesed põllumajandusettevõtted vajavad ELi toetust, et nad saaks jätkuvalt püsida ELi palgaskaalas. Me tahame, et Euroopas toodetaks tervislikku toitu ja et see oleks kättesaadav mõistlike hindadega. Me tahame ka, et maakohtade eest hoolitsetaks. Kui me tõesti soovime kõike seda, siis peame oma põllumajandustootjaid toetama, et ka tulevikus saaks Euroopas, mis on maailma ühe kõige soodsama kliimaga piirkond, toota tervislikku toitu. Seetõttu hääletasin härra Capoulas Santose koostatud raporti poolt.

- Raport: Luis Manuel Capoulas Santos (A6-0390/2008)

  Hynek Fajmon (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletasin härra Capoulas Santose Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi kohta koostatud raporti vastu. Lõime vastava programmi vaid kaks aastat tagasi ja tegelikult hakkas see toimima alles eelmisel aastal. Taotlejad on alustanud projektide koostamist ja fondi eeskirjadega tutvumist. Nüüd, kõigest aasta pärast me muudame neid eeskirju. Sellist sammu ma toetada ei saa, sest see toob kaasa vaid kahju ja viivitusi maapiirkondades vajalike projektide rahastamisel. Niisugune sage eeskirjade muutmine ei ole kuidagi kasulik ja seetõttu hääletasin selle vastu.

- Raportid: Luis Manuel Capoulas Santos (A6-0402/2008), (A6-0401/2008), (A6-0390/2008), (A6-0377/2008)

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Härra juhataja, tegemist on väga olulise teemaga. Ühise põllumajanduspoliitika hindamisest võib järeldada, et tulevikus on sellest kasu, kui see põhineb õiglastel alustel. Ühine põllumajanduspoliitika peab eelkõige tagama Euroopale toiduga kindlustatuse, kohalike tarbimisvajaduste rahuldamise ja toiduainete tootmise ekspordiks, samuti majandusliku kindlustatuse põllumajandusest elatuvatele perekondadele, põllumajandustoodangu tulususe, võrdsed toetused vanade ja uute liikmesriikide põllumajandustootjatele, keskkonnakaitse, bioloogilise mitmekesisuse säilimise, kogu Euroopa Liidus geneetiliselt muundatud organismide tootmise lõpetamise, maapiirkondade arengu, kõige vaesemate piirkondade edasimineku, kultuuripärandi kaitse ja traditsioonilise kultuuri säilimise ning maapiirkondade elanikele võrdse juurdepääsu haridusele, kultuurile ja tehnilistele saavutustele. Me suudame need eesmärgid saavutada üksnes siis, kui võtame praegusest kogemusest õigesti õppust ja otsime julgeid lahendusi.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Soovitus teisele lugemisele: Karin Scheele (A6-0425/2008)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Euroopa keskkonna ja tervise tegevuskava 2004–2010 tunnistab vajadust parandada ühenduse statistikaprogrammi abil keskkonnaga seotud terviseprobleeme ja haigusi puudutavate andmete kvaliteeti ja võrreldavust ning juurdepääsu neile. Usun, et tegemist on väga tähtsa määrusega. Me peame teadma, milline on meie ühiskonna arusaam tervisest ja tema vastuvõtlikkus erinevatele haigustele. Kõnealune määrus kehtestab ühise süsteemi rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika korraldamiseks.

On väga oluline, et Euroopa Liidus kogutaks andmeid kodanike arusaama kohta tervishoiust, füüsiliste ja vaimsete tegevuste ning puuete kohta, haiguste kohta, mille juhtude arv on suurenemas või vähenemas, vigastuste kohta ning kahjustuste kohta, mille on põhjustanud alkohol, narkootikumid, elustiil ja juurdepääs tervishoiuasutustele.

Statistika peab sisaldama teavet, mis on vajalik, et ühendus saaks rahvatervise valdkonnas astuda samme eesmärgiga toetada riiklike strateegiaid kvaliteetse, stabiilse ja kõigile kättesaadava tervishoiusüsteemi väljatöötamiseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Antud määrus loob kaht valdkonda – rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust – käsitleva raamistiku ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks. Praegu kogutakse statistilist teavet rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse kohta peamiselt vabatahtlikkuse alusel. Käesoleva määruse vastuvõtmine muudab senise suulise kokkuleppe ametlikuks ja tagab andmete kogumise järjepidevuse ning nende kvaliteedi ja võrreldavuse.

Esimesel lugemisel 2007. aastal võttis Euroopa Parlament vastu 12 ettepanekut komisjoni ettepaneku muutmiseks. Enamik muudatusettepanekuist puudutas horisontaalseid küsimusi, nagu sugu ja vanust käsitleva mõõtme lisamine muutujate liigitusse ning teatavate ühenduse programmide pakutava lisa- ja täiendava rahastamise kasutamine kahes määrusega hõlmatud valdkonnas. Võeti vastu mõned muudatusettepanekud lisade kohta, mis käsitlesid üksnes rahvatervist või töötervishoidu ja tööohutust, nagu andmete kogumine kaitse kohta pandeemiate ja nakkushaiguste vastu.

Järgnenud läbirääkimistel eesistujariigi Sloveeniaga jõuti kokkuleppele lisada ühisesse seisukohta peaaegu kõik Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanekud. Samuti tegi nõukogu teksti mõned muud muudatused, kuid üldiselt olid need vastuvõetavad.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Antud määrus loob kaht valdkonda – rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust – käsitleva raamistiku ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks.

Statistika tuleks koostada ühtlustatud ja ühiste andmete kogumina ning sellega peaks tegelema Eurostat koos sisemaiste statistikaasutuste ja muude riigisiseste ametiasutustega, kes vastutavad ametliku statistika esitamise eest.

Praegu kogutakse statistilist teavet rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse kohta peamiselt vabatahtlikkuse alusel.

Nõustun väljapakutud määrusega, kuna selle eesmärk on ühtlustada perioodilist andmekogumist kõnealuses kahes valdkonnas, muutes senise liikmesriikidevahelise mitteametliku kokkuleppe ametlikuks, tagades andmekogumise järjepidevuse ja kehtestades õigusliku raamistiku, et parandada ühiste meetodite rakendamisega andmete kvaliteeti ja võrreldavust. Kindlasti toob see rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva statistika kohta esitatavate Euroopa nõuete kavandamise, jätkusuutlikkuse ja stabiilsuse osas suurema selguse.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Hetkel ei kehti rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika suhtes ühtseid nõudeid. Nimetatud statistika ühtlustamine parandab oluliselt andmete võrreldavust ja kiirendab selle valdkonna poliitika arengut. Üldiselt nõustutakse ühises seisukohas Euroopa Parlamendi poolt esimesel lugemisel esitatud muudatusettepanekutega ning sellest tulenevalt sain ma proua Scheele koostatud raportit toetada.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Tänapäevasest tööelust tulenev stress oma uut liiki töölepingute, ebakindlate töökohtade ning töö- ja eraelu vahelise tasakaaluta jätab jälje. Statistika näitab, et vaimse tervise probleemid on praegu üks peamisi põhjusi, miks tööelust ennetähtaegselt kõrvale tõmbutakse. Ebakindlate töökohtadega kaasneb loomulikult ähvardamisjuhtude kasv. Terviseprobleemid, nagu seljavalu, sagenevad pidevalt. Lisaks sellele on viimastel aastatel kasvanud nende juhtumite arv, kus töötajaid vallandatakse haiguspuhkusel olles või pärast tööõnnetust. Meil on palju probleeme, millega me peame tegelema, ning me vajame statistilisi andmeid, et olla kursis viimaste arengutega. Seetõttu hääletasin proua Scheele koostatud raporti poolt.

  Dumitru Oprea (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) On ilmne, et me vajame rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitlevat ühenduse statistikat, et toetada strateegiaid, mille eesmärk on töötada välja kvaliteetne, toimiv ja kõigile kättesaadav arstiabisüsteem.

Töötervishoid ja -ohutus on valdkond, mille kaudu edendatakse töötajate elu, kehalise puutumatuse ja tervise kaitset ning luuakse töötingimused, mis tagavad töötajate füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu. Selleks vajame arusaadavat ja püsivat programmi, mis kaitseb töötajaid õnnetuste ja kutsehaigustega seonduvate riskide eest.

Toetan resolutsiooni projekti, sest hetkel ei ole meil ühtset ega ühist andmekogu, mis suudaks tagada iga riigi statistikasüsteemidest pärineva teabe kvaliteeti ja võrreldavust. Ühenduse tervishoiualast statistikat tuleks kohandada vastavalt tehtud edusammudele ja tulemustele, mis on rahvatervise valdkonnas rakendatud ühenduse meetmetega saavutatud.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Tänasel hääletusel pooldasin soovitust, mis anti nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta.

Arvan, et meie tervishoiu edendamise strateegia peaks asetama erilise rõhu haiguste ennetamisele ja varajasele diagnoosimisele. Strateegia on tõhus, kui tagame inimestele asjakohased tervishoiu- ja ravivõimalused ning vähendame Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi erisusi tervishoiuteenuste kättesaadavuse osas.

Me ei suuda töötada välja ühist tervishoiustrateegiat, kui asjaomastel statistikaametitel ei ole vajalikke andmeid. Järelikult on määruse vastuvõtmine samm ühenduse tervishoiustatistikaalase tegevuse parema kooskõlastamise suunas. Teabe kogumine pandeemiate ja nakkushaiguste kohta aitab kahtlemata kaasa nende paremale kontrollile.

Tähele tuleb panna ka asjaolu, et hetkel kogutakse statistilist teavet rahvatervise ja tervishoiu kohta üksnes vabatahtlikkuse alusel. Sellises olukorras on määruse eesmärk muuta olemasolevad lahendused ametlikuks ja tagada andmekogumise järjepidevus.

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ühehäälne otsus näitab raporti tähtsust ja õigsust.

- Raport: Piia-Noora Kauppi (A6-0400/2008)

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin proua Kauppi raporti poolt. Äriühingud kõikjal Euroopas peaksid saama tegutseda üleliigsetest koormatest vabas keskkonnas. Sellest hoolimata peab lubama liikmesriikidel kehtestada oma nõudmised, samuti tuleb austada subsidiaarsuse põhimõtet. Olen rahul, et proua Kauppi raport on leidnud õige tasakaalu.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Pooldasin raportit ettepaneku kohta võtta vastu avaldamis- ja tõlkekohustusi käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärk on vähendada teatavat liiki äriühingutele pandud üleliigset halduskoormust.

Ettepaneku eesmärk on kaotada sisemaise õigusega kehtestatud täiendavad avaldamiskohustused, mis tekitavad äriühingutele lisakulusid.

Kehtivate õigusaktide kohaselt tuleb teave registreerida liikmesriikide äriregistrites ja avaldada riiklikes ametlikes lehtedes.

Praegu, mil äriregistrid avaldavad teavet Internetis, ei loo teabe avaldamine ametlikes lehtedes lisaväärtust, vaid lihtsalt tekitab äriühingutele suuri kulusid.

Väljapakutud muudatused annavad liikmesriikidele võimaluse kehtestada täiendavad teabeavaldamise nõudeid ning tagada, et äriühingud vabastatakse sageli ebavajalikest lisamaksetest.

- Raport: Andreas Schwab (A6-0349/2008)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Statistika eesmärk on pakkuda objektiivseid ja mõõdetavaid andmeid, millele saab viidata avaliku arvamuse kujundamise ja otsuste vastuvõtmisega seotud protsesside käigus. ELi ja liikmesriikide statistika on otsene abivahend poliitiliste ja haldusotsuste vastuvõtmisel. Seega peame ELi statistikasüsteemide ühtlustamisel statistika tähtsusega arvestama.

Euroopas tuleb tagada statistiliste uuringute teaduslik sõltumatus. Lisaks sellele ei tohiks õigusaktid minna vastuollu subsidiaarsuse põhimõttega.

Toetan komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa statistikat käsitlev määrus, mis loob õigusliku aluse statistiliste andmete kogumiseks Euroopa tasandil ja muudab kehtivat Euroopa statistikakorraldust reguleerivat õigussüsteemi.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Võib tunduda absurdne hääletada vastu raportile, mis seetõttu, et selles käsitletakse ühenduse statistika loomist, paistab esialgu olevat tehnilise sisuga. Tõepoolest, otsuste tegemisele kaasaaitavate statistiliste andmete olemasolu on vajalik.

Kuid hoolimata avalikustatud kavatsustest, toob kõnealune uus määrus kaasa kogutud statistika üldistamise ning riigiasutuste ja äriühingute statistikaga seotud haldus- või finantskoorma suurendamise erinevalt mitmel korral võetud kohustustele seda taaka lihtsustada ja vähendada.

Veelgi enam, Brüsseli Euroopa väljendab iga päev oma arvamust arvude kohta, mida ta peaks arvesse võtma. Toon vaid kaks näidet. Esiteks, piiratud sisuga ettepanekud langusesse pöördunud reaalmajandusele toetuste andmiseks – toetuste, mis igal juhul peavad alluma ülipüha konkurentsi vastuvaidlematule eesõigusele, ülemaailmsele vabakaubandusele ning „rumalale“ stabiilsuse ja kasvu paktile. Teiseks, leibkondades pärast euromüntide ja paberrahade kehtima hakkamist tuntava inflatsiooni eitamine. Teatud esmatarbekaupade hind on kuue aasta jooksul tegelikult kahe- või isegi kolmekordistunud, samal ajal, kui Euroopa Keskpank keskendub ülemaailmsetele ja eksitavatele koondarvudele ning kutsub üles palgatõusu piirama.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Andmete kogumine mängib olulist rolli poliitika edasiarendamisel ja otsuste tegemisel. Selles valdkonnas esitatud komisjoni ettepanek annab andmete kogumisele kindla õigusliku aluse ja ma hääletasin härra Schwabi koostatud raporti poolt.

- Raport: Luis Manuel Capoulas Santos (A6-0402/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Portugallasest parlamendiliikme Luis Manuel Capoulas Santose raporti alusel pooldasin hääletusel õigusloomega seotud resolutsiooni, mis muutis ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks. Et välistada maa tasakaalustatud ja säästliku majandamise raames igasugune oht toiduga varustatusele, on oluline rõhutada toiduainetega kindlustatuse mõistet. Mul on hea meel menetluste lihtsustamise nõuete üle ja ma toetan neid. Toetan ka ühenduse kriisiohjamismeetmeid. Antud hääletus kinnitab, et see, kuidas ühenduse poliitikas põllumajandusega arvestatakse, on muutumas soodsas suunas. Kuid lahendatud ei ole põllumajanduse tulevikuga seonduvat probleemi – sellest saab 2009. aasta valimisdebati ja vahetult pärast valimisi algavate poliitiliste läbirääkimiste osa.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Kinnitan, et hääletasin härra Capoulas Santose raporti poolt, kuid tahan juhtida tähelepanu kahele asjaolule, mida võib olla minu riigi põllumajandustootjate ees raske õigustada. Esimene asjaolu seondub piimakvootidega – kompromissi tulemusena saavutatud üheprotsendiline tõus on tõesti liiga väike samm ega ole piisav selleks, et rahuldada põllumajandustootjate õigustatud nõudmisi.

Teine mitterahuldav valdkond on tubakasektori rahastamine. Kuigi ma lähen siin vastuollu oma fraktsiooni seisukohaga, olen kindlal veendumusel, et abi andmist tuleks pikendada. Toetuste vähendamine ei tule tegelikkuses kuidagi kasuks suitsetamisvastasele võitlusele, kuid mõjuks ebasoodsalt töökohtade säilitamisele sektoris, kus 27-s liikmesriigis töötab üle 500 000 inimese. Loodan, et tänasele raporti vastuvõtmisele järgneva tegevuse käigus ettepanekut parandatakse.

  Bastiaan Belder (IND/DEM), kirjalikult. – (NL) Ühise põllumajanduspoliitika olukorra kontroll on ulatuslik ja tähtis tegevus. Meeldib see meile või mitte, kuid me näitame kurssi, kuhu põllumajanduspoliitika peaks pärast 2013. aastat suunduma. Lubage mul sellega seoses mainida kahte asjaolu.

Tootmisest lahtiseotud toetus võimaldab tekkida enam turule suunatud ning seega konkurentsivõimelisemal ja uuenduslikumal põllumajandusel, kuid me ei tohiks kalduda teisele teele, täiesti vaba põllumajandusturu poole. Me ei tohiks vihmavarju kohe, kui päike välja tuleb, ära visata. Sekkumismeetmed, kindlustuskaitse ja muud säärased vahendid peaks olema sellised, mis turuolukorda ei moonuta ning samal ajal peaks need tagama tõelise turvalisuse.

Ma ei poolda ettepanekuid märkimisväärsete summade ülekandmiseks teise sambasse toetuste ümbersuunamise teel. Tundub, et esimese samba vahendeid kasutatakse targemalt kui maaelu arenguks ette nähtud vahendeid. Lisaks näen ette igasuguseid võrdsete tingimustega seonduvaid kaasrahastamisprobleeme.

  Hanne Dahl (IND/DEM), kirjalikult. – (DA) Juuniliikumine hääletas raporti muudatusettepaneku 208 vastu, sest loomade nakkushaiguste puhang tuleneb ebapiisavast loomade veterinaarnõuetele vastavast eraldamisest. Probleemid tõusetuvad seoses loomade ärieesmärgil kasutamisega. Seetõttu vastutavad loomade nõuetele vastava kohtlemise eest, mis on vajalik haiguste vältimiseks, ning kannavad sellega seotud riski põllumajandustootjad ja vastav tööstusharu.

Seaduseelnõu ühise majandusliku kulujaotuse kohta on halb mõte, sest lõppude lõpuks tähendab see, et kodanikud maksavad selle eest, mille eest nad ei vastuta.

  Bairbre de Brún (GUE/NGL), kirjalikult. – (GA) Ühise põllumajanduspoliitika reformimise eesmärk peaks olema poliitika parandamine, et kõikjal Euroopas oleks maaelu sotsiaalsel, majanduslikul ja keskkonnakaitse tasandil jätkusuutlikum.

Olukorra kontroll koosneb erinevatest meetmetest ja sisaldab teatud parandusi, aga ei suuda muul moel meie ees seisvate probleemidega tegeleda. Maaelu ja eelkõige põllumajandustootmine seisab hetkel silmitsi paljude ohtudega. Noored põllumajandustootjad peavad maalt lahkuma, samas kui suurmaaomanikud saavad tasu selle eest, et jätavad väärtusliku põllumajandusmaa harimata. Ohus on ka bioloogiline mitmekesisus.

Olen nõus sellega, et reserve peab olema võimalik kasutada uute ja noorte põllumajandustootjate ning nende jaoks, kes tegutsevad kõige ebasoodsamates tingimustes ning bioloogilise mitmekesisuse säilimisel olulist osa mängivates valdkondades, näiteks lambakasvatussektoris. Pooldan ka seda, et avaldus põllumajandustootjatele toetuste maksmiseks esitataks aasta jooksul varem, et põllumajandustootjate olukord oleks stabiilsem. Meie maakogukonnad vajavad stabiilsust, et nad saaksid oma tulevikku planeerida.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. – Kuigi ma toetasin härra Capoulas Santose raportit (A6-0402/2008) ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, ei poolda ma muudatusettepanekut, mis võeti vastu suurema toetuste ümbersuunamise kohta. Selle tulemusena kantakse täiendavaid rahalisi vahendeid esimesest sambast teise ja kasutatakse selleks Iirimaa-sugustes riikides tegutsevate põllumajandustootjate (eelkõige väiketootjate) sissetulekuid. Vahendid suunatakse kavadesse, mida liikmesriigid peavad kaasrahastama; see on ebakindel rahastamisallikas, millele ei saa loota.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. – (SV) Otsustasin hääletada raporti vastu, kuna komisjoni ettepanekuga võrreldes oli mitmeski valdkonnas tegemist selge sammuga vales suunas. Üheks näiteks on maaelu arengu otsetoetustes tehtud muudatuste pehmendamine. Enamus oli nõus sellega, et otsetoetust vähendatakse 2009. ja 2010. aastal vaid 6% võrra. Komisjon tegi ettepaneku vähendada abi 2009. aastal 7% ja 2010. aastal 9% võrra. Mina isiklikult oleks tahtnud näha veel suuremaid kärpeid.

Lisaks tõsteti künnist, millest alates minnakse otsetoetuselt üle maaelu arengu toetusele. Algse ettepaneku kohaselt oleks üleminekut rakendatud toetustele, alates 5000 eurost aastas. Praegu hääletas enamus selle poolt, et künnis tõstetaks 10 000 eurole. Selle tulemusena väheneb nende passiivsete põllumajandustoetuste osakaal, mida kasutataks aktiivseks maaelu arengu toetuseks. Seda raha oleks parem kasutada maapiirkondades ettevõtlusega alustamiseks selle asemel, et toota saaki, millest saadav kasum on niigi hea.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hoolimata raporti parandustest, mille tegemisele aitasime kaasa muu hulgas sellega, et võtsime põllumajandustootjatele toetuste õiglasema maksmise tagamiseks vastu ettepaneku tõsta toetuste ümbersuunamisest vabastamise künnis 5000 eurolt 10 000 eurole, on meil kahju, et teised ettepanekud tagasi lükati, kuigi osad neist, näiteks Assooridel suhkrutootmise toetamist käsitlev ettepanek, said enam kui 200 poolthäält.

Kahjuks ei võetud vastu ka ettepanekut, mis käsitles kuni 1000 euro suuruseid summasid saavatele põllumajandustootjatele lihtsustatud korras toetuste maksmist, vaatamata sellele, et see sai 175 poolthäält. Komisjoni ettepaneku vähese sotsiaalse tundlikkusega oleks saanud võidelda menetluse lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise teel – need on ettekäänded, mida komisjon tegelikult kasutas, kui pakkus välja, et väiksemate kui 250 euro suuruste aastatoetuste andmine tuleks lõpetada. See võib kahjustada ligikaudu 90 000 portugallasest väiketalunikku.

Seetõttu, hoolimata sellest, et me lõpphääletusel hääletasime raporti vastu, jätkame me oma ettepanekute kaitsmist, sest meie arvates saab nii kõige paremini toetada Portugali põllumajandustootjaid ja meie perekeskset põllumajandust.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. – Euroopa Parlamendi tööparteil oli mitu tõsist mureküsimust seoses kõnealuse raportiga, mis pikendab ja suurendab Euroopa Liidus ja maailmas moonutatud põllumajanduslikku tootmist. Arvestades tänast hääletust, kus praeguse olukorra kindlustamiseks ja halvendamiseks võeti vastu hulk muudatusettepanekuid, ei saanud ma vastukaaluks hääletada ei muudetud ettepaneku ega õigusloomega seotud resolutsiooni projekti poolt, vaatamata sellele, et raportis on muid üksikasju, mida ma toetan.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Hoolimata sellest, et ma nõustun vajadusega muuta põllumajandustootjate toetuskavu, leian, et komisjoni ettepanekud lähevad vajalikest meetmetest väga kaugele, mõjutades oluliselt Euroopa maapiirkondade kaitsjateks olevate ja meie toidualases sõltumatuses äärmiselt olulist rolli mängivate põllumajandustootjate sissetulekut.

Härra Capoulas Santose raport parandab paljuski komisjoni ettepanekut, eriti sellega, et annab liikmesriikidele suurema vabaduse toetuste miinimummäärade kehtestamisel.

Seetõttu pooldasin hääletusel 10 000 euro suurust toetuste ümbersuunamise aastakünnist, mis on soodne paljudele väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele, ning vältimaks põllumajandustootjate ebaõiglast karistamist, toetasin ka seda, et nende ühistute ja teiste mitmest põllumajandustootjast koosnevate juriidiliste isikute suhtes, kes eraldi võttes ei saa toetusi rohkem kui 100 000 euro suuruses summas, ei rakendataks toetuste ümbersuunamist kõrgemate määradega.

Kuigi raport ei ole täiuslik – näiteks ei võimalda see täiendava toetuste ümbersuunamise ümberjagamist – olen täiskogu hääletuse lõpptulemusega rahul ja seetõttu hääletasin selle õigusloomega seotud resolutsiooni poolt.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Nagu alati on Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon valinud Euroopa Komisjoni pakutud teest erineva tee. Ühise põllumajanduspoliitika reformimise asemel tahab nimetatud komisjon tõsta toetusi ja kindlustada selle, et maksumaksjad suurendaksid omapoolset majanduslikku panust.

Junilistan tahab täielikult tühistada põllumajandustoodete eksporditoetused ning hääletas vastavasisuliste ettepanekute poolt. Me leiame, et EL teeb piiri taga väga palju kahju, tegeledes vaestes riikides põllumajandustoodete dumpinguga, pööramata tähelepanu sotsiaalsetele tagajärgedele.

Junilistan tahab kaotada ühise põllumajanduspoliitika ja me märgime, et õnneks puudub Euroopa Parlamendil kaasotsustamisõigus ELi põllumajanduspoliitika suhtes. Vastasel juhul langeks EL protektsionismi ja erinevatele põllumajanduses tegutsevatele rühmitustele makstavate suurte toetuste lõksu.

  Jean-Marie Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Enne suurt eelarvelist pööret 2013. aastal, mis võib hiiliva taasriigistamise tõttu tähendada ühise põllumajanduspoliitika lõppu, püüavad liikmesriigid jõuda kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika uue, 2003. aastal toimunud varjatud reformile järgneva reformi osas.

Komisjoni välja öeldud eesmärk on kohanduda veelgi paremini turuolukorraga, vähendades keskkonna- ja maaelu arengu jaoks eraldatavaid otsetoetusi.

Kahjuks ei ole reform kooskõlas Euroopa ees seisvate põllumajanduslike probleemidega – üheksa miljardi inimese toitmine 2050. aastal, piiratud põllumajanduspiirkondade hõivamine, sõltuvus hindadest, mis on seotud põllumajanduslikke tooraineid hõlmavate spekulatsioonidega jne.

Sellises muutuvas ja ebakindlas olukorras peame kaitsma WTOs põllumajanduse suhtes tehtud erandit seni, kuni põllumajandus ja toiduainetetööstus ei ole sellised ettevõtlusvaldkonnad nagu on teised, vaid seisnevad mitteüleantavas tootmises, mis põhineb tervete põllumajandustootjate põlvkondade oskusteabel ja geniaalsusel.

Mis siis, kui ühise põllumajanduspoliitika olukorra kontroll on alles esimene samm kõnealuse poliitika täieliku liberaliseerimise suunas, kus ei kehti ükski määrus ega turvameede?

Me peame olema valvsad ja mõistma selles küsimuses hukka igasuguse kaldumise liberaalsusesse, mis ei tähenda, et me ei peaks tegutsema.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Mul ei ole hea meel põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kompromissi üle, aga ma olen sellega enam-vähem rahul. Me oleme suutnud hoida ära kõige suurema meie põllumajandustootjatele komisjoni hukatuslike ettepanekutega tekitada võidud kahju, tagades, et aastatel 2009–2013 ei vähendata otsetoetusi 13% võrra. Neid meie põllumajandustootjatele eluliselt vajalikke otsetoetusi tuleks 2009. ja 2010. aastal kärpida vaid 1% võrra ning 2011. ja 2012. kõige rohkem 2% võrra.

Kui see raha jõuab näiteks piimafondi, nagu me välja pakkusime, et maksta sellest piimatootjatele rohumaatoetusi, ei oleks otsese sissetuleku vähenemine nii valus. Piimahind on jälle langemas, aga tootmiskulud ei ole. Näiteks väetise hind on 40% võrra tõusnud. Kahjuks võitleb volinik piimafondile taas kord vihaselt vastu.

Isegi kui me ei vähenda kõnealuseid põllumajandustootjate 5000 või isegi 10 000 euroni aastas ulatuvaid otsetoetusi, nagu nõutakse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni väljapakutud kompromissi mittejärgivates muudatusettepanekutes, ei mõjuta see oluliselt Luksemburgi põllumajandustootjaid, sest vaid poole võimsusega töötavate põllumajandusettevõtete toetused jäävad alla 10 000 euro suurust künnist. Eesmärgiks tuleb võtta võimalikult väikeste kärbete tegemine, vastasel juhul ei ole Luksemburgi täiskohaga põllumajandustootjatel mingit tulevikku ja see ei ole vastuvõetav.

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Toetan 2%-list piimakvootide suurendamist nelja aasta jooksul, sest usun, et see 2% tagab kõige pehmema maandumise enne piimakvootide süsteemi kaotamist 2015. aastal.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin härra Capoulas Santose ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate uute toetuskavade kohta koostatud raporti vastu, sest leian, et põllumajanduse jätkusuutlikkust ei saa Euroopa tasandil kaitsta. Põllumajandussektorit tuleb selle jätkusuutlikkuse tagamiseks ja Euroopa toiduga kindlustamiseks tõepoolest rahastada. Kuid rahalised vahendid peaksid pärinema ühenduse eelarvest ning rahastamise käigus ei tohiks karistada väike- ja keskmise suurusega tootjaid näiteks miinimumtoetuste kehtestamisega. Vastupidi, toetuse saamiseks peab esmase tähtsusega kriteeriumiks olema isiklik tööpanus ning ühe tootmisstruktuuri kohta tuleks paika panna hoopis toetuste ülempiir.

Kuid komisjoni poolt välja pakutud kriisiohjesüsteem on ebapiisav. Hoopis mõistlikum oleks asutada avalik ühenduse rahastatav kaitsefond, mille eesmärk on ennetada kriise ja taimehaigusi ning tagada põllumajandustootjatele minimaalne sissetulek. Lõpetuseks, raport ei sisalda ühtki ettepanekut meetmete kohta, mis tuleks kehtestada Euroopa põllumajandustootjaid otseselt mõjutavate kliimamuutustega tegelemiseks.

  Neil Parish (PPE-DE), kirjalikult. – Euroopa Parlamendi konservatiividest liikmed hääletasid kõnealuse raporti vastu, kuna tegemist on sammuga vales suunas. Meie arvates on oluline, et 2003. aasta reformiga alustatud tootmisest lahtisidumise protsess laieneks kõikidele sektoritele, et võimaldada põllumajandustootjatel toota seda, mida turul nõutakse, ja tagada neile võrdsed tingimused. Antud raport on toetuste tootmisest lahtisidumise vastu ja isegi püüab juba tehtud otsuseid tagasi pöörata, nimelt tubakasektori ühtse otsemaksete kavaga liitmise teel. Raporti kohaselt pikendataks tootmisega seotud tubakatoetusi 2012. aastani ja on selge, et me ei saa sellega nõustuda.

Raport lubab ka artikli 68 liiga paindlikku tõlgendamist, mis võib moonutada turuolukorda ja võimaldab tootmisega seotud toetuste varjatud tekkimist ning mida WTO võib vaidlustada. Lõpetuseks, esimese 10 000 euro suuruse toetuse osa vabastamine ümbersuunamissüsteemi kohaldamisest koos ELi kohustusliku toetuste ümbersuunamise väga madala määraga lihtsalt ei too tugeva maaelu arengu poliitika jaoks piisavalt sisse ning on eriti kahjulik Ühendkuningriigi põllumajandustootjatele.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Arutelu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) olukorra kontrolli üle andis suurepärase võimaluse hakata põhjalikult analüüsima selle reformi, mis peab 2013. aastal toimuma. Reformi edukaks läbiviimiseks peame tegutsema ettevaatlikult, asetades rõhu nii konkurentsivõimele kui ka keskkonnakaitse ja ühiskondlikele mõõtmetele ning maaelu arengule ja toiduga kindlustatusele.

Peamiste fraktsioonide vahel suuresti tänu raportööri härra Capoulas Santose pühendumusele sõlmitud kokkulepe pakub juba mõningaid lahendusi ja lähenemisviise, mida nõukogu loodetavasti järgib. Kuigi hetkel ei ole tegemist kaasotsustusvaldkonnaga, on Euroopa Parlament selles vaimus tööd teinud ning valitsused peaksid sellega arvestama.

Hääletasin paketi poolt, sest ühenduse panusega kindlustusmaksetesse ja selliste riikide nagu Portugal jaoks äärmiselt tähtsate madalamate toetuste säilimisega saavutati hea tulemus. Sama kehtib ka toetuste maaelu arenguks ümbersuunamise tasakaaluka lahenduse kohta. Mis puudutab piimakvoote, siis kahjuks ei ole me saavutanud tasakaalu, mis välistaks võimaliku kahju tekkimise tootjatele sellistes piirkondades nagu Portugali põhja- ja keskosa ning Assoorid.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. – (SV) Hääletan kõnealuse raporti tagasilükkamise ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile tagasisaadetava raporti poolt, kuna esimene neist on veelgi nõrgestanud Euroopa Komisjoni väljapakutud reforme, mis olid niigi liiga väikese ulatusega ja liiga aeglased.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. – (SV) See tohutu toetuste summa, mida EL oma põllumajandusele eraldab, on ebaeetiline ja otseselt kahjulik. Selline abi kahjustab konkurentsi maailmas, mis, nagu me teame, on heaolu eeldus; samuti õigustab see põllumajandussektorile vajalikke reforme ning kahandab meie – tarbijate – valikuid.

Komisjoni tehtud ettepanek on vajalik täiendavate liberaliseerimismeetmete võtmiseks kooskõlas 2003. aasta reformidega. Seetõttu ei saa ma hääletusel pooldada härra Santose raporteid, mis suures osas tähendaks komisjoni ettepaneku pehmendamist.

  Marek Siwiec (PSE), kirjalikult. – Täna toimus tähtis hääletus. See oli tähtis kõikidele Euroopa Liidu põllumajandustootjatele. Kuid on põllumajandustootjaid, kes ei ole sama tugevad kui teised, sest neil ei ole veel olnud aega kohaneda Euroopa Liidu põllumajanduse ülesehitusega. Nad kasutasid kogu oma jõudlust selleks, et ehitada pärast 1989. aastat, kui vastav võimalus avanes, üles jätkusuutlikud põllumajandusettevõtted.

Need põllumajandustootjad ei ole meile Prantsusmaalt ja Saksamaalt tuttavad suurtootjad; nad on endiselt väikeettevõtjad. Siiski on nad minu kodumaa – Poola – jaoks erakordselt olulised. Me vajame neid, et meil säiliks maapiirkond, kus inimesed tahavad tulevikus elada ja töötada. Seetõttu on neil vaja meie erilist tuge. Seega hääletasin ma täna eesmärgiga aidata väiketootjaid, s.h Poolas, näitamaks, et nad võivad loota meie ja minu toetusele täna ja ka tulevikus.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate toetuskavade kohta koostatud raporti poolt. Toetan ühist põllumajanduspoliitikat.

Euroopa Liit peab abistama põllumajandustootjaid otsetoetuste ja maapiirkondade infrastruktuuri väljaarendamisega. EL peab investeerima põllumajandusse, eriti olukorras, kus terendab ülemaailmne toidukriis. Pooldasin muudatusettepanekut 23, milles tunnistatakse vajadust toetada ühenduse tasandil tugevas languses olevat lambakasvatussektorit.

Leian ka, et liikmesriikidel peaks olema õigus kasutada täiendavalt kuni 5% oma ülemmääradest, et anda rahalist toetust põllumajandustootjatele või tootjarühmadele kindlustusmaksetega seotud kulude katmiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata väiketootjatele; seetõttu toetasin muudatusettepanekut 211, mille kohaselt ei vähendata erandina täiendavalt ühistute või otsetoetusi saavate tootjarühmade otsetoetusi ning mis sätestab toetuste koondamise, et jagada neid ühistute ja tootjarühmade liikmetele. Hääletasin muudatusettepanekute 114 ja 118 poolt; need muudatusettepanekud lubavad liikmesriikidel kasutada kuni 15% oma riiklikest ülemmääradest põllumajandustootjate toetamiseks, et hüvitada ebasoodsaid asjaolusid, mis mõjutavad piimasektori põllumajandustootjaid ning veise-, lamba- ja kitseliha tootjaid.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Määrused ühise põllumajanduspoliitika olukorra kontrolli kohta on otsustav samm, et ühtlasi kontrollida monopoolsete ettevõtterühmade põllumajanduslikku tootmist eesmärgiga suurendada nende kasumit. Samal ajal sillutavad nad teed 2013. aastal toimuvaks kõikehõlmavaks rünnakuks juba niigi nõrgestatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete vastu.

Suured ettevõtjad avaldavad survet ühise põllumajanduspoliitika ulatuslikumaks ja kiiremaks reformimiseks ning selleks, et nimetatud poliitikat kohandataks vastavalt WTO eeskirjadele, eesmärgiga võimaldada rahvusvahelistel äriühingutel varuda veelgi rohkem maad, kindlustada oma suveräänsust toiduainete tootmise ja turustamise valdkonnas ning tugevdada oma positsiooni rahvusvahelises konkurentsis.

Ühise põllumajanduspoliitika tagajärjed on väike- ja keskmise suurusega tootjatele juba näha, eriti pärast toetuste tootmisest lahtisidumist 2003. aasta reformi käigus; nimetatud tagajärgedeks on talude mahajätmine, maapiirkondade elanikkonna vähenemine, maapiirkondade väljasuremine ja hülgamine ning ebasoodsad keskkonnamõjud.

Neid näevad ka töötajad, kes seisavad silmitsi talumatult kõrgete toiduainete hindadega ning ohtlikest ainetest ning kahtlastest toorainetest ja tootmismeetoditest tuleneva suurenenud ohuga rahvatervisele.

Oleme välja pakutud ühise põllumajanduspoliitika maaeluvastast olemust paljastavatele määrustele kategooriliselt vastu. Kutsume väike- ja keskmise suurusega tootjaid üles ühinema töötajatega võitluses ELi ja kapitalistide maaeluvastase poliitika vastu.

(Vastavalt kodukorra artiklile 163 on kirjalikku selgitust lühendatud)

- Raport: Luis Manuel Capoulas Santos (A6-0401/2008)

  Sylwester Chruszcz (NI), kirjalikult. – (PL) Pooldasin tänasel hääletusel raportit ühise põllumajanduspoliitika muudatusi käsitleva nõukogu määruse kohta. Olen arvamusel, et määrus ei vasta paljude tootjarühmade ootustele ega vähenda vanade ja uute Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandustootjate vahel olevat lõhet. Mul on väga kahju asjaolust, et enamus parlamendiliikmeid ei näe tõesti muudatusi vajava Euroopa ja Poola põllumajanduse ees seisvaid probleeme. Kuid ma leian, et komisjoni väljapakutud muudatustega on võimatu nõustuda.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. – Tahan härra Santose ühise põllumajanduspoliitika olukorra kontrolli kohta koostatud raporti (A6-0401/2008) osas selgitada, et kuigi ma hääletasin raporti poolt, ei saa ma nõustuda ega ole kunagi nõustunud ühe ühise põllumajanduspoliitika osaga, nimelt tubaka kasvatamiseks eraldatavate toetustega. Tubakas on saadus, mida ühe hektari kohta toetatakse ELis kõige suuremal määral.

Alates 1990ndatest aastatest on EL igal aastal kulutanud ligikaudu 1 miljard eurot tubakakasvatajatele toetuste maksmiseks. Hoolimata püüdest kõnealuseid toetusi vähendada, eraldatakse neid tubakatootjatele endiselt sadades miljonites (2002. aastal 963 miljonit eurot). See on võrreldes teiste põllumajandussektoritega kaugelt kõige suurem toetus, tekitades moonutatud soodustusi ja aidates kaasa väga ebatõhusale tegevusele. See poliitika on olnud kulukas, ei ole kaubanduslikust seisukohast vaadates toiminud ja on tulnud kahjuks ELi mainele, muutes ELi tervishoiualased eesmärgid veidralt ebakindlaks. Tubakatoetused (mitte tubakatootjate toetused) tuleks täielikult kaotada ja suunata tervisliku põllumajanduse abistamiseks oluliselt kiiremini kui hetkel kavandatud.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. – (SV) Komisjoni ettepanekut piimakvootide järkjärgulise kaotamise kohta on pehmendatud nõudega vaadata piimakvoodid üle juba 2010. aastal. Lisaks surus enamus läbi eraldi piimafondi loomise. Usun, et raport oleks olnud parem, kui meil oleks õnnestunud võtta vastu rohkem muudatusettepanekuid, mille eesmärk oli parem kohanemine turuolukorraga, näiteks need, mis nägid ette suurema piimakvootide tõusu. Kahjuks ühtki nimetatud muudatusettepanekut vastu ei võetud, mistõttu hääletasin raporti vastu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meil on kahju, et meie ettepanekud tagasi lükati. Tehtud ettepanekud pooldasid teistsugust ühist põllumajanduspoliitikat, mis põhineb tootvate ettevõtjate toetamisel, et võidelda hinnaerinevustest tuleneva tootmissektorite ebastabiilsusega ja turureguleerimismeetmetel, mis kindlustavad väike- ja keskmise suurusega tootjatele väärika sissetuleku eesmärgiga ennetada maaelu allakäiku ja paljude piirkondade hülgamist.

Kahju on ka sellest, et lükati tagasi meie ettepanek, mille eesmärk oli tagada liikmesriikide riikliku kindlustuse rahastamine Euroopa Liidu kaudu. Me tahtsime kindlustada põllumajandustootjatele minimaalse sissetuleku teatud olukordades, näiteks selliste katastroofide korral nagu põud, torm, rahe, metsatulekahju või episootia.

Me oleme vastu piimakvoodisüsteemi lõpetamise teatele, ühise põllumajanduspoliitika uuesti riigi tasandile tagasiviimisele ja jätkuvale ebaõiglusele toetuste eraldamisel.

Komisjoni ettepanekute kindel kaitsmine, isegi kui neis on tehtud teatud muudatused, ei anna piisavalt tugevat alust nõuda nõukogult teistsugust seisukohta.

  Christofer Fjellner (PPE-DE), kirjalikult. – (SV) Oma ettepanekuga astub komisjon mitu olulist sammu õiges suunas, luues toetuste edasise tootmisest lahtisidumise ja kohustuslike kõrvalepandud eksporditoetuste, piimakvootide ning tootmis- ja turutoetuste kaudu konkurentsivõimelisema põllumajandussektori. Ettepanek tähendab ka raha kandmist põllumajandusliku tootmise otsetoetustest maaelu arengu toetuseks, kusjuures keskendutakse neljale esmatähtsale valdkonnale – kliimamuutustele, taastuvale energiale, veevarude majandamisele ja bioloogilisele mitmekesisusele. Kuna Euroopa Parlament tahtis, et reforme oleks vähem ja muudatused toimuksid aeglasemalt, otsustasime toetada komisjoni algset ettepanekut ja hääletada Euroopa Parlamendi tehtud muudatuste vastu.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Kuigi ma olen nõus, et komisjoni soovitatud ühise põllumajanduspoliitika muudatused on vajalikud, tundub mulle, et piimakvootide osas on komisjoni ettepanek väga kahjulik Euroopa vähem konkurentsivõimelistele piirkondadele, mis sõltuvad väga suurel määral piimasektorist.

Seetõttu leian, et määrusega (EÜ) nr 248/2008 ei oleks pidanud alustama piimakvootide kaotamist ning seda ei tohiks jätkata nii nagu komisjon on selle välja pakkunud ja nagu raportöör on sellega nõustunud.

Ühe hea asjana kutsutakse härra Capoulas Santose raportis üles koostama 2010. aastal uut raportit, et analüüsida piimaturu olukorda.

Seetõttu ei hääletanud ma raporti vastu, sest ma toetan muudatusi, mis käsitlevad suhkru rafineerimist Assooridel ja mis võimaldavad jätkata kõnealust tegevust piirkondades, kus sellele tõsiseltvõetavaid majanduslikke alternatiive ei ole.

  Elisabeth Jeggle (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Tänases ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) olukorra kontrolli üle peetud hääletusel olin vastu piimasektorit käsitlevale raportile. Arvan, et ilma turuanalüüsita ei tohiks piimakvooti rohkem tõsta. Leian, et Euroopa Parlamendi nõue tõsta kvooti 1% võrra viies järgus, nagu komisjon välja pakkus, annab täiesti vale märguande.

Kuid mul on väga hea meel selle üle, et Euroopa Parlament on taas kord võtnud sõna piimafondi toetuseks. Põllumajanduse eelarvest ja eelkõige piimasektoris saadavad vahendid oleks tõhusaks abiks kõnealuse sektori koorma kergendamisel ja selle ümberkujundamisel. Lisaks toetan komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud nõuet koostada 31. detsembriks 2010 raport piimaturu kohta, mille põhjal arutataks täiendavaid piimakvootide kontrollimiseks võetavaid meetmeid. Samuti on mul hea meel selle üle, et toetuste ümbersuunamise künnist tõsteti 5000 eurolt 10 000 euroni aastas. See tähendab, et Euroopa Parlament pooldab lisatoetuste andmist väiketootjatele, kellest suur osa asub meie Baden-Württembergi ja Baieri piirkondades.

  Neil Parish (PPE-DE), kirjalikult. – Konservatiividest parlamendiliikmed toetasid muudatusettepanekuid, mis võimaldavad tõsta piimakvooti vähemalt 2% aastas enne kvoodisüsteemi tühistamist 2015. aastal, et valmistada ette liberaalne ja turule suunatud piimasektor. Me ei toetanud neid muudatusettepanekuid, mille eesmärk oli piirata kvoodi tõstmist. Lõppkokkuvõttes ei võetud kummaski suunas vastu kuigi märkimisväärseid muudatusettepanekuid, mis tähendab, et komisjoni ettepanek jäi tegelikult muutmata.

Kuigi komisjoni välja pakutud 1%-line kasv aastas on parem kui mitte midagi, peame seda endiselt liiga tagasihoidlikuks sammuks. Me ei ole nõus ka raportis sisalduva vastumeelsusega kaotada teatud tootmisega seotud toetused ja turutoetusmeetmed. Seetõttu hääletasime kogu raporti vastu.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin ühise põllumajanduspoliitika muudatusi käsitleva määruse kohta koostatud raporti poolt. Toetasin muudatusettepanekut 4, mis võimaldab suurendada piimakvoote 2008 ja 2009 aastal 2% võrra ning 2009–2010 ja 2010–2011 turundusaastal 1% võrra. See tagab vahendid, mis on vajalikud piimasektori turuolukorra nõuetekohaseks hindamiseks. Pooldasin ka 12 uue liikmesriigi õigust suurendada piimakvoote juhtudel, kui piimaturu olukord seda vastaval turustusaastal võimaldab. Sellisel juhul peame tagama, et piimakvooti muutev otsus tehtaks õigeaegselt enne asjakohase turustusaasta algust (vastava aasta 1. aprilli).

- Raport: Luis Manuel Capoulas Santos (A6-0390/2008)

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Põllumajandusfondist tehtavate maksete eesmärk on toetada põllumajandustootjaid, et maapiirkondade põllumajandus ja keskkond oleks jätkuvalt heas olukorras. Kuigi ELis toodetud toiduainete suhtes kehtivad ranged eeskirjad, tuuakse olematu hinnaga sisse kaupu, mille suhtes nimetatud eeskirju ei kohaldata. Lisaks sellele suurendati piimakvoote ja 2015. aastal lõpetatakse nende kehtestamine üldse ära; see toob kaasa langevad piimahinnad ja jätab väiketootjad äärmiselt halba olukorda. Lõpetuseks, hiidkaubahallide ketid, näiteks Hofer, saavad ELilt toetusi ning suurendavad veelgi kohalikele põllumajandustootjatele avaldatavat survet, kasutades selleks muu hulgas piima kui põhilist kahjumi tekitajat.

Suurimad kannatajad on maapiirkondade väiketootjad, kes sõltuvad piimatootmisest, kuid kellel ei ole võimalik toota piima suurtes kogustes. Tarbijad peavad piima ja toidu eest maksma kõrgemaid hindu, kuid mitte sentigi sellest lisarahast ei jõua väiketootjateni. Hindade langemise korral aga on põllumajandustootjad need, kes selle mõju tunnetavad. Selline olukord peab muutuma, vastasel juhul hakkame sõltuma sissetoodud toiduainetest, sest väga paljud põllumajandustootjad lahkuvad maalt. Meie põllumajandustootjad loodavad toetustele ja seetõttu hääletasin härra Capoulas Santose koostatud raporti poolt.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta koostatud raporti poolt. Pooldasin muudatusettepanekut 24, mis sätestab noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse maksimummääraks 75 000 eurot. Nimetatud toetust võib anda ühekordse maksena summas kuni 50 000 eurot või intressitoetusena, mille kapitaliseeritud väärtus ei ületa 50 000 eurot. Mõlema toetuse kogusumma ei või ületada 75 000 eurot.

Hääletasin ka muudatusettepaneku 12 poolt, mis maaelu arengu programmide piisava rahastamise kindlustamiseks näeb ette vajaduse suurendada paindlikkust, et samas liikmesriigis oleks nende programmide rahastamiseks võimalik kasutada ka struktuurifondidest kasutamata jäänud vahendeid.

- Raport: Luis Manuel Capoulas Santos (A6-0377/2008)

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Loomulikult on oluline, et erinevad poliitikavaldkonnad oleks üksteisega kooskõlas, kuid see ei peaks kehtima üksnes rahastamise kohta. ELis tekib tunne, et parem käsi ei tea, mida vasem teeb. Me edendame kaubavedu kogu Euroopas ja ühtlasi keskkonnakaitsemeetmed, et võidelda transpordist tulenevate negatiivsete mõjudega. Veel üheks näiteks on tubakatootmise toetamine, mis kehtib samaaegselt tubaka tarbimise vähendamiseks võetud meetmetega.

Sama põhimõte kehtib ka maapiirkondade kohta. Ühest küljest on olemas täiendavad vahendid toetuste maksmiseks, teisest küljest aga lammutatakse tulenevalt Euroopa Liidu lepingus sätestatud nõuetest ja piiritust erastamise entusiasmist peamistest elukeskustest väljaspool olevat infrastruktuuri ning maapiirkonnad jäävad üha suuremasse eraldatusse. Kui Austria postiteenuste osutaja erastatakse, nagu on kümne aasta jooksul oodata, siis paiknevad linnast väljas asuvad postkontorid üksteisest vähemalt 20 kilomeetri kaugusel. Maapiirkonnad on üha enam muutumas kohtadeks, kus elavad eakad inimesed. Selle vanemate inimeste jaoks olulise suhtluskeskuse kaotamine viib selleni, et nad jäävad järjest suuremasse isolatsiooni, kusjuures infrastruktuuri vähendamine ei mõjuta mitte üksnes eakaid, vaid eelkõige ühiskonnas ebasoodsas olukorras olevaid ning liikumispuudega inimesi. Hääletasin kõnealuse raporti poolt, lootes, et sellest saab tulevikus alus paremini kooskõlastatud strateegiatele ja et see takistab viidatud negatiivseid arenguid.

  Dumitru Oprea (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin härra Capoulas Santose raporti poolt. Üheks selle põhjuseks on asjaolu, et eriti kriisiperioodidel on põllumajandus üks valdkondi, mis vajab erilist tähelepanu.

Sellistel aegadel tarbimine üldjuhul väheneb. Seetõttu peavad investeeringud põllumajandusse olema suunatud tegevuskulude vähendamisele, mõjutamata seejuures põllumajandustoodangu kvaliteeti. Leian ka, et eelseisval perioodil peaksime mõtlema ümber ja määrama põllumajandustoodangu tegeliku väärtuse. Seda seetõttu, et vastasel juhul loobub üha enam põllumajandustootjaid põllmajandusmaast, sest nad ei saa enam oma toodangut realistliku hinnaga müüa. Sageli esineb juhtumeid, kus põllumajandustoodangu kulu ei kata isegi investeeringuid. Teisest küljest ärgem unustagem, et me peame põllumajandussektori jaoks määratlema alternatiivsed kütused ja neid kasutama – see on kogu maailma jaoks strateegiline valdkond.

Tõstatatud küsimuste osas on raport asjakohane. Põllumajandus peab olema ELi esmatähtsate valdkondade hulgas.