Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/0229(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0431/2008

Arutelud :

PV 19/11/2008 - 11
CRE 19/11/2008 - 11

Hääletused :

PV 20/11/2008 - 6.6
CRE 20/11/2008 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0558

Arutelud
Kolmapäev, 19. november 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

11. Kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimused – Ühtne elamis- ja tööloa taotlemise kord
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmiste raportite kohta:

– proua E. Klamti poolt kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (A6-0432/2008; COM(2007)0637 – C6-0011/2008 – 2007/0228(CNS));

– härra P. Gaubert’i poolt kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta (A6-0431/2008; COM(2007)0638 – C6-0470/2007 – 2007/0229(CNS)).

Parlamendi teenistustest öeldi mulle, et proua Klamti ei ole kohal, kuna tema isa on surnud. Loomulikult edastame proua Klamtile oma kaastundeavaldused ja täname härra Weberit, kes võttis endale vastutuse olla tänasel arutelul raportööri rollis.

 
  
MPphoto
 

  Manfred Weber, raportöör. – (DE) Härra juhataja, härra asepresident, minu tänase sõnavõtu põhjust juba mainiti. Teen seda sellepärast, et proua Klamti lähedane pereliige suri. Meie kaastunne talle!

Alustuseks tahaksin tänada raportööri nimel suurepärase koostöö eest selles valdkonnas. Nagu te teate, koostati raport Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni tihedas koostöös, osana koostöö suurendamise protsessist. Seetõttu tahaksin tänada kaasa löönud kolleege ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni variraportööre. Raportöör tahaks samuti tänada eriti eesistujariik Prantsusmaad, kellega ta viimastel kuudel tihedalt ühenduses oli. Ent Euroopa Parlamendi liikmena tahaksin rõhutada taas kord, et oleks olnud parem, kui suursaadikute vaheline kokkulepe oleks sõlmitud pärast Euroopa Parlamendi arutelusid. See oleks olnud meeldiv tiheda koostöö väljendus.

Asja juurde tulles tuleb öelda, et meil on kõrge kvalifikatsiooniga töötajate pärast tihe konkurents kõikide maailma riikidega. Euroopa Liidus on kõnealuste töötajate osakaal 1,72%, mis näitab, et oleme konkurentidest palju tagapool. Austraalias, Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja isegi Šveitsis on kõrge kvalifikatsiooniga töötajate osakaal tööturul palju suurem. Konkurentsis parimade ja targimate ajude järele alustab Euroopa Liit ebasoodsast olukorrast. Me teame, et sellel küsimusel on oluline roll meie tulevikus ja meie riikide majanduste võimes uuendusi sisse viia.

Kaheksa kompromiss-muudatusettepanekuga suutis Ewa Klamt jõuda olulistes kriteeriumides parlamendi teiste fraktsioonidega kokkuleppele. Ewa Klamti koostatud raportis, mille kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon heaks kiitis, on peamised kriteeriumid kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liitu lubamiseks. Esimene probleem on kõrgelt kvalifitseeritud töötaja määratlus ja siin on küsimus makstavas palgas. Direktiivi rakendusalas on juttu ühelt poolt inimestest, kellel on kõrgem kutsekvalifikatsioon, ja teiselt poolt inimestest, kellel on sellega võrreldav erialane töökogemus, mille pikkus on vähemalt viis aastat. Komisjoni esialgses ettepanekus oli juttu kolmeaastasest erialasest töökogemusest. Euroopa Parlament on ka palgakriteeriumi osas veidi kaugemale läinud. Palga alammäär peaks olema aastasest brutopalgast 1,7 korda suurem. Nõukogu oli valinud selleks teguriks 1,5. Seega tahaksin rõhutada, et Euroopa Parlament nõuab kõrge kvalifikatsiooniga töötajate määratluse karmistamist.

Järgmine probleem on ajude äravoolu küsimus, mis on oluline kaalutlus. Kuidas me peaksime selle probleemiga tegelema? Me ei tohiks palgata kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid kolmandatest riikidest, kus neid hädasti vaja on. Sinise kaardi taotlus võidakse tagasi lükata, kui ajude äravool on tõeline probleem. Ent peame olema enda vastu ausad. Kuigi me suhtume ajude äravoolu küsimusse tõsiselt, konkureerime maailmaturul ja seetõttu on sinise kaardi jaoks vaja ajapiirangut.

Muidugi ei ole haldustegurid ainsad, mis on kõrge kvalifikatsiooniga inimeste Euroopasse meelitamisel olulised. Kultuuriküsimused, nagu avatus sisserändele ja parimate inimeste ligitõmbamine, on samuti olulised. Ent me ei tohi jätta tähelepanuta lisandväärtust, mida sinine kaart Euroopale annab. Esimest korda on meil õnnestunud luua standardne sissepääsusüsteem, mis hõlmab kogu Euroopat. See on tõeline lisandväärtus.

Homne hääletus on meile oluline ka sellepärast, et lisasime spetsiaalse muudatusettepaneku, mis rõhutab ühenduse eelistamise põhimõtet. See tähendab seda, et kui on võtta konkreetseks tööks sobilikke kvalifitseeritud töötajaid Euroopast, tuleb sinise kaardi väljastamisele eelistada neid. Samuti peaksime rõhutama, et olime kõik üksmeelel, ja peaksime päritoluriikidele teada andma, et kuigi menetlus on standardne, ei taha me kehtestada Euroopa kvoote. Teisisõnu – me ei taha määratleda sisserändemäära. See peab jääma liikmesriikide otsustada. Tahaksin raportööri nimel veel kord tänada kõiki osalejaid. Loodan, et homne tulemus on sama hea kui kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis.

 
  
MPphoto
 

  Patrick Gaubert, raportöör. (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, mul on eriti hea meel selle üle, et meie tänane seadusandlusega seotud arutelu käsitleb seaduslikku sisserännet, sest see võimaldab osaleda arutelus, mis ei keskendu või enam ei keskendu ebaseadusliku sisserände kuritegelikuks kuulutamisele, vaid mis – õigesti – rõhutab seadusliku sisserände positiivseid külgi ja olulist panust meie Euroopa ettevõtetesse.

Praeguses demograafilises olukorras on vaja eurooplastele meelde tuletada sisserände olulist panust Euroopa Liidu majanduslikku õitsengusse ja arengusse. Viimased meile teadaolevad demograafilised prognoosid näitavad suuri ohte seoses pensioni-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide elujõulisusega.

Sellises olukorras on Euroopa Liit langetanud selge valiku: edendada ühist sisserändepoliitikat, millega julgustatakse seaduslikku majanduslikku sisserännet, mida juhitakse tõhusalt kooskõlas riiklike turgude vajadustega. Seega arutleme täna kahe kaugeleulatuva pragmaatilise seadusandliku teksti üle, mille eesmärk on rahuldada liikmesriikide selgelt määratletud tööjõuvajadused.

Nende kahe teksti üheaegse vastuvõtmisega edastab Euroopa Parlament selge avatusesõnumi, et peame täiel määral haarama kinni võimalusest selgitada üldsusele, kaaskodanikele ja kolmandatele riikidele, mida head me sisserände mõttes teeme. Me ei pea oma asjaomaseid valikuid häbenema ja meil ei ole vaja sellega seotud õpetusi kolmandate riikide juhtidelt, kes ei suuda ajada sellist poliitikat, mis ei paneks nende elanikke oma eludega riskima, et leida Euroopast paremaid tingimusi.

Mis puudutab ühtse menetluse direktiivi, mille raportöör ma olen, siis esiteks luuakse ettepanekuga liikmesriigis töö eesmärgil elada soovivatele kolmandate riikide kodanikele „kõik ühest kohast” süsteem. Selles on ühtne taotluskord, mis on lihtsam, lühem ja kiirem nii tööandja kui ka sisserändaja jaoks ning mille eesmärk on vähendada bürokraatiat ja lihtsustada haldustoiminguid. See kord ja üks luba lihtsustab ka kehtivuskontrolli, nii riigi kui ka tööandjate jaoks.

Teiseks tagab direktiivi eelnõu kõikide kolmandate riikide kodanike võrdse kohtlemise teatud arvul aladel. Euroopa Liidu territooriumil õiguspäraselt viibivate kolmandate riikide kodanike ja uute saabujate sotsiaalsete ja majanduslike põhiõiguste tunnustamine soodustab nende lõimumist ja aitab seega kaasa parema sotsiaalse sidususe saavutamisele.

Võrdne kohtlemine hõlmab töötingimusi, -tervishoidu ja -ohutust, haridust, kutseõpet, kvalifikatsiooni tunnustamist, sotsiaalkindlustust (sealhulgas tervishoidu), pensionide eksporti, juurdepääsu kaupadele ja teenustele ning rahalisi hüvesid.

Realistlikke piiranguid küll kavandatakse, aga teeme nii, et need ei ole suuremad kui sinise kaardiga seoses. Sisserändajate huvisid tuleb arvestada ja nende õigusi kaitsta. Tegelikult näitavad arvud, et sisserändajate seas on töötuse määr suurem kui Euroopa Liidu kodanike seas, et nad töötavad sageli ebaturvalisel töökohal ja võõrustajariigi keele selgeks saamine on endiselt oluline takistus.

Komisjoni esitatud kaks teksti – kasutan võimalust ja kiidan nende tervet mõistust – sobivad meie arusaamaga sisserändepoliitikast, mis peaks olema mõistlikult karm ja humaanne. Samuti tahaksin tänada nõukogu ja eesistujariiki Prantsusmaad erakorraliste kiirete jõupingutuste eest nende kahe täiuslikult kokkusobiva teksti kiirele vastuvõtmisele tee sillutamisel.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. (FR) Härra juhataja, raportöörid Manfred Weber ja Patrick Gaubert, austatud parlamendiliikmed, Euroopa Komisjoni asepresident, härra Barrot; härra Weber, palun edastage meie kaastundeavaldused proua Klamtile, kes selgetel põhjustel meiega olla ei saa.

Peaaegu neli aastat tagasi – 2005. aasta jaanuaris – andis Euroopa Komisjon teada olulisest arutelust Euroopa majanduslikku rännet proaktiivselt käsitleva poliitika võimalikkuse kohta. Täheldati, et endiselt oli palju vastuseisu ja kõhklusi ning selles küsimuses üksmeelele jõudmiseks oli vaja suuri jõupingutusi. Seda ütles Patrick Gaubert. Ta ütles ka, kui hämmastavalt palju arvamused selle ajaga võrreldes muutunud on. Majanduslikel kaalutlustel toimuv ränne on saanud ühise rändepoliitika, mille liikmesriigid otsustasid 16. oktoobri Euroopa Ülemkogul Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti heakskiitmisega vastu võtta, esimeseks sambaks.

Euroopa Parlament hääletab täna täiskogul ühenduse esimese kahe teksti üle, mis sätestavad majandusliku rände ühised ohjevahendid. Neist esimene – sinine kaart – annab kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele juurdepääsu kogu Euroopale ning tagab teatud õigused ja halduslikud võimalused.

Teine – ühtne luba –, mis ühendab elamisloa ja tööloa, vähendab oluliselt Euroopa Liitu seaduslikult tööle tulijate jaoks haldusprobleeme ja tagab neile teatud õigused kogu liidus.

Need kaks teksti näitavad, et liit on tõeliselt huvitatud seadusliku rände julgustamisest (nagu raportöörid mainisid) ja soovib meie territooriumil seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike elu lihtsamaks muuta ehk lühidalt öeldes – et Euroopa ei ole kindlus, nagu mõned seda sooviksid.

Ka mina sooviksin kiita raportööride tööd nende kahe ettepanekuga. Nende töö on avanud tee väga aktiivsele koostööle nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel kogu selle töö ajal ja mul on hea meel seda rõhutada.

Esiteks räägin sinisest kaardist. Nõukogu suutis vähem kui aasta pärast komisjoni ettepaneku esitlemist esitada üldise lähenemise. See ei olnud ühehäälsuse nõuet arvestades lihtne ülesanne. Nõukogu võttis tänu proua Klamtiga toimunud suurepärase koostöö tõttu arvesse Euroopa Parlamendi paljusid aruteluvaldkondi, olgu selleks siis kaardi saajate määratlus, selle andmise tingimused, tähelepanu eetilisele töölevõtumeetodile ja ringrände võimalused, samuti vanuselise diskrimineerimise kaotamine või vajalik kaardi kehtivusega seotud paindlikkus.

Ühes küsimuses – palgakriteeriumi osas – on Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohad väga erinevad. Nõukogu oli nõus madalama piirmääraga, kusjuures lubatud olid ka erandid nappuses kannatavate sektorite jaoks, mis lubaks sinist kaarti saada rohkematel inimestel. Tehtud ettepanekuid arvestades loodan, et Euroopa Parlament suudab nõustuda nõukogu seisukohaga ja nii laiendada sinise kaardi rakendusala.

See töö tõotab edu, mis saadab Euroopa kodanikele kolmiksõnumi – sõnumi Euroopa otsustavuse kohta korraldada seadusliku ja eelkõige tööalase rände võimalusi. See tekst on selle konkreetse eesmärgi raames tegelikult esimene. See on samuti sõnum Euroopa lõimumise reageerimisvõimest, mille sümboliks saab sinine kaart, mis pakub kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele ja nende peredele reaalset liikuvust Euroopas, tehes seda kooskõlas liikmesriikide volitustega, sest kontroll nende tööturgude üle jääb muidugi liikmesriikidele. Kolmas sõnum puudutab seda, kui tähtsaks peab liit oskuste ja annete nõudluse suurendamist globaliseerunud maailmas kooskõlas jõupingutustega ergutada Lissaboni strateegia raames Euroopa konkurentsivõimet.

Sellisel moel ühildab Euroopa Liit oma ligitõmbavuse suurendamise soovi kinnipidamisega lubadusest edendada vaeseimate riikide arengut. Nõukogu kandis hoolt selle eest, et direktiivis oleks terve rida ettepanekuid, mille eesmärk on vältida ja piirata ajude äravoolu. Tahan seda pühalikult välja öelda ja naasen selle juurde kindlasti ka teie sõnavõttudele vastates, sest tean teie täiesti õigustatud kiindumusest tulemuslikku ja võrdsesse koostöösse päritoluriikidega, eelkõige Aafrika riikidega.

Nüüd räägin direktiivist, millega luuakse ühtne luba, mis ühendab elamisloa ja tööloa. Ka see on oluline tekst, mis lihtsustab oluliselt majanduslikku rännet, muutes selle seaduslikuks, läbipaistvaks, reageerivaks ja ennustatavaks, vähendades haldusmenetlusi, mis liiga sageli takistavad rännet, mis aga on liidu majanduslikule ja demograafilisele tasakaalule vajalik. Eelkõige luuakse selle tekstiga Euroopa Liidus seaduslikult töötavate ja elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate jaoks ühised õigused.

Direktiivile alguses osaks saanud vastuvõtt ei võimaldanud ennustada olulist edu lähitulevikus. Sinise kaardiga tehtud töö on sellegipoolest vähehaaval selles keerulises küsimuses edusamme võimaldanud. Eesistujariik on teinud kõik endast oleneva, et saavutada ettepaneku viimistlemisel nii palju edu kui võimalik, ja on loomulikult võtnud väga palju arvesse parlamendi seisukohti.

Töö selle tekstiga on kiirenenud ja oleme veendunud, et peamised koostisosad viiakse sisse detsembri lõpuks. Ministrid vaatavad ettepaneku esmakordselt läbi justiits- ja siseministrite nõukogu istungil 27. ja 28. novembril. Euroopa Parlamendi signaal teksti kohasuse ja lisandväärtuse kohta suurendab selgelt liikumist, mis on võtmas kuju ja mis võib sillutada teed selle direktiivi lõplikule vastuvõtmisele, mis selgelt lihtsustab sisserändajate elu.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. (FR) Härra juhataja, ka mina tahaksin tänada südamest raportööre – proua Klamti – ja korrata härra Jouyet kaastundeavaldust talle – ning muidugi Patrick Gaubert’i. Nende raportid on kvaliteetsed ja suur tänu tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kahele raportöörile – proua Jelevale ja härra Masielile. Samuti aitäh Manfred Weberile, kes proua Klamti asendas.

Need kaks direktiivieelnõu on komisjoni 2005. aasta seadusliku sisserände tegevuskavas nimetatutest esimesed. Need ei ole olulised mitte ainult sisserändajatele endile, vaid ka liikmesriikidele ja nende ettevõtetele. Patrick Gaubert’i ja teie – härra Jouyet’– sõnu korrates näitavad need, kui oluline on see sisserände- ja varjupaigapakt, mille valmimise eest eesistujariik Prantsusmaa hoolt kandis, ning need tõestavad, et see pakt on tegelikult tasakaalus ja näitab eurooplaste tahet olla avatud nendele rändevoogudele, mis on eriti kasulikud ja väga positiivsed Euroopa ühiskonna tuleviku seisukohast.

Seega võimaldavad need kaks teksti näidata Euroopa Liitu avatuna, sellisena, kus on kolmandate riikide kodanikud teretulnud ja nad võivad seega seaduslikult seal elama asuda ja töötada mis iganes tasandil, vastavalt oma kvalifikatsioonile ning – on ütlematagi selge – täiel määral oma õigusi nautides. Need näitavad ka seda, et Euroopa Liit suudab jõuda kokkuleppele ühistes majandusliku sisserände ohjevahendites ja nii leida sobiva tasakaalu ühiskonna ootuste, sisserändajate õiguste ja nende päritoluriigi vajaduste vahel.

Alustan horisontaalsest ohjevahendist – direktiivist sisserännanud töötajate ühtse loa ja õiguste kohta. Mul on hea meel, et komisjoni esialgne ettepanek on üldjoontes heaks kiidetud, eelkõige mis puudutab ühtset menetlust, ühtset luba töötajatena liitu lastud kolmandate riikide kodanikele ning ühiseid õigusi kõigile – kõigile seaduslikult töötavatele sisserännanutele – sõltumata nende siinviibimise esialgsest põhjusest.

Äärmiselt oluline on tagada, et kõigil kolmandate riikide seaduslikult töötavatel kodanikel on kõikides liikmesriikides samad miinimumõigused. See on minu arvates kooskõlas kõikide suurepäraste põhiõigusi puudutavate Euroopa põhimõtetega.

Härra Gaubert, teie raportis on välja pakutud uusi või lisavõimalusi, mida komisjon saab toetada. Eriti tahaksin esile tuua kolme muudatusettepanekut: muudatusettepanek anda ajutine elamisluba, juhuks kui riik selle pikendamisega venitab, muudatusettepanekud tugevdada menetluslikke õigusi ning viimaks muudatusettepanekud, milles sätestatakse võimalus taotleda ühtset luba, kui liikmesriigis juba elatakse seaduslikult.

Komisjon mõistab ja jagab Euroopa Parlamendi soovi kaotada võrdse kohtlemise artiklist kõik piirangud ja eesistujariigi poole pöördudes loodan, et nõukogu on avatud kõikidele neile muudatusettepanekutele nii palju kui võimalik.

Nüüd tulen proua Klamti raportis välja pakutud Euroopa sinise kaardi juurde, mida härra Weber meile meelde tuletas. Euroopa sinise kaardi eesmärk on muuta liit ligitõmbavamaks, suurendada selle võimet meelitada kolmandatest riikidest siia kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, nii et seaduslik sisseränne aitaks kaasa meie majanduse konkurentsivõime tugevdamisele Lissaboni strateegia osana.

Parlamendile esitletud raportis toetatakse komisjoni arvamust, et selle ühise süsteemi kasutuselevõtt on Euroopas hädavajalik. Komisjon on seega hea meelega nõus raporti järeldustega, aga mõningaste reservatsioonidega. Esiteks suhtub komisjon kindlasti positiivselt muudatusettepanekutesse, mis muudavad süsteemi ligitõmbavamaks, näiteks muudatusettepanekutesse, mille eesmärk on kaotada võrdse kohtlemise ja tööturule pääsu piirangud kaks aastat pärast sinise kaardi saamist. Teiseks põgenike kaasamine seaduslike elanike kategooriasse, kes võivad süsteemist kasu saada. Seda võimalust esialgses ettepanekus ei olnud, aga meie arvates on see igakülgselt – poliitilisest humanitaarlikust ja majanduslikust seisukohast – kasulik.

Ja viimasena erialase töökogemuse nõude säilitamine teatud erialadel. Eelkõige uute tehnoloogiate valdkonnas on inimese kogemused ja võimed igasugustest diplomitest palju väärtuslikumad.

Aga komisjon ei saa nõustuda näiteks muudatusettepanekuga piirduda sinise kaardi andmisel ainult nende riikide kodanikega, kellega liit on sõlminud lepingud. Tõsi, muudatusettepaneku eesmärk on piirata negatiivset mõju arengumaadele, aga komisjon arvab, et see piiraks liigselt direktiivi rakendamist. Lisaks võiks sellega tekkida oht, et diskrimineeritakse kõrge kvalifikatsiooniga sisserännanuid, kes saaksid siis kasutada riiklikke süsteeme, mille üle komisjonil ja parlamendil kontroll puuduks.

Samamoodi võite te aru saada mu kõhklustest ringrände õigusega seotud möönduse osas. Ausalt öeldes on see rohkem eriarvamus kui kõhklus. Võimalus naasta kaheks aastaks päritolumaale ilma pikaajalist elamisluba kaotamata on oluline, kui tahame võimaldada näiteks ülikoolide ja haiglate personalivahetust või isegi julgustada võõrsil elajaid oma päritolumaa arengule kaasa aitama. See piiraks ringrännet, mille kasvu me tahaksime.

Viimasena ütlen mõned sõnad selge vajaduse kohta võtta arvesse tööturu olukorda. Nagu Manfred Weber meile meenutas, on Euroopa tööturud eraldatud ja iga riik otsustab ise, kui palju sisserändajaid ta vastu võtab. On selge, et me ei tohi unustada, et eksisteerib kohustus lubada tööturule kõik teiste liikmesriikide kodanikud Euroopast.

Lõpetuseks pöördun eesistujariigi esindaja, härra Jean-Pierre Jouyet’ poole lootusega, et järgmisel nädalal kohtuvad ministrid võtavad Euroopa Parlamendi lisandväärtust pakkuvatest muudatusettepanekutest nii palju kui võimalik ning et enne aasta lõppu saame näidata, et see Euroopa on kaugel enesessetõmbumisest ja soovib olla neile rändevoogudele avatud, teades, et soovime üha enam liikuda päritoluriikidega kooskõlastatud rändevoogude juhtimise poole.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Danutė Budreikaitė, arengukomisjoni arvamuse koostaja.(LT) Sinise kaardi ettepanekuga loodetakse ELi meelitada kvalifitseeritud tööjõudu ja luuakse tingimused nende ajutiseks tulekuks, aga ka pikaajaliseks jäämiseks. Ettepanekus väidetakse, et ajude äravoolu ei toimu, vaid toimub hoopis ajude naasmine – ringlus. See on väga ebatõenäoline.

Milline tundub ettepanek arengukoostööpoliitika kontekstis?

Sinise kaardi sisseviimisega kaotavad arenguriigid spetsialistid, kelle koolitamises EL ka osales, ja seda eriti kõige tundlikemates valdkondades – hariduses ja tervishoius. Nende spetsialistide puudujääki peavad ehk korvama meie riikide vabatahtlikud.

Lisaks ei osale Ühendkuningriik, Iirimaa ja Taani sinise kaardi süsteemis, mille eetika kohaselt ei meelitata ära arengumaade tundlike sektorite spetsialiste. Sellisel juhul näivad arengumaade toetamise algatused valed. Ärihuvid on endiselt selgelt esikohal.

Sinine kaart võib tegelikkuses tekitada arengumaadele tohutut intellektuaalset kahju.

 
  
MPphoto
 

  Jan Tadeusz Masiel, arvamuse koostaja. (PL) Härra juhataja, volinik, minister; direktiiv kolmandate riikide oskustööliste ELi lubamise kohta on esimene väärtuslik samm Euroopa Liidu ühtse sisserändepoliitika suunas. See on esimene tõeline püüe piirata ebaseaduslikku sisserännet ja edendada seaduslikku sisserännet Euroopasse.

Sinise kaardi süsteemi ette valmistades kartsime ühelt poolt selle kuritarvitamist kolmandate riikide kodanike poolt ning teiselt poolt lootsime, et uued tulijad rahuldavad meie tööturgude vajadusi ja aitavad kaasa meie majanduse arengule. Sinine kaart peaks saama Euroopa visiitkaardiks, mis muudab Euroopa atraktiivseks töö ja elukohaks oskustöölistele, keda meie väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted vajavad.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni seisukohast, mida ma siin täna esindan, oli oluline tagada, et väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töölisi ei koheldaks halvemini kui meie oma kodanikke. Sellepärast oli vaja sätestada samaväärne töötasu samaväärse töö eest, tagada, et pered võiksid ühineda, ja võimaldada juurdepääs elementaarsetele sotsiaalhüvitistele, et saabujate lõimumine oleks kiire ja täielik. Lõpetuseks lubage mul tänada variraportööre abi eest ja teatada eesistujariik Prantsusmaale, et tööhõive- ja sotsiaalkomisjon töötas kiiresti, et aidata saavutada eesmärgid enne ametiaja lõppu.

 
  
MPphoto
 

  Rumiana Jeleva, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. (BG) Tahaksin kiita härra Gaubert’i tema raporti eest, milles käsitleti nõukogu direktiivi kolmandate riikide kodanikele Euroopa Liidu territooriumil elamiseks ja töötamiseks antava ühtse loa kohta. Koostasin tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse selle direktiivi kohta. Euroopa Parlamendi liikmena, kes tuleb Bulgaariast, mis on üks kümnest liikmesriigist, millele on kohaldatud üleminekuperioode, olen väga vastu tööturule vaba juurdepääsu piirangutele, mida kohaldatakse olulisele osale Euroopa tööjõule. Sellepärast tunnen heameelt Euroopa asutuste jõupingutuste üle tagada võrdne kohtlemine kõigile, kes Euroopa Liidus seaduslikult elavad ja töötavad.

Direktiivi eesmärk on toimida horisontaalselt, pidades meeles, et konkreetsed direktiivid on juba jõus või vastu võtmisel. Pean silmas direktiive hooajatööliste kohta, töötajate kohta, kes on pikaajalised elanikud, ja ELi siniste kaartide kohta, mille üle me täna arutleme. Meie seisukoha kirjapanemisel aitasid mind kolleegid meie parlamendikomisjonist ning arvan, et meie välja pakutud tekstid tagavad kolmandate riikide töölistele tasakaalus õigused. Tahaksin mainida siin õigust haridusele, teaduskraadide ja tunnistuste tunnustamist, töötingimusi, juurdepääsu sotsiaalkindlustusele, maksualandusi ja muud. Selle direktiiviga sätestatakse kolmandate riikide töötajate jaoks tööga seoses minimaalsed üldised õigused. Järelikult ei tohiks neile antavad õigused olla suuremad kui konkreetsetes direktiivides sätestatud. Nimelt just sellepärast on Euroopa Komisjoni ettepanekus ette nähtud konkreetsed tingimused nende õiguste kasutamiseks. Seisukohta lõplikus versioonis, mille üle tööhõive- ja sotsiaalkomisjon hääletas, neid tingimusi aga ei olnud. See on seadnud meid olukorda, kus esineb suuri lahknevusi selles, mis on tagatud ELi sinise kaardi süsteemi kohaselt ja mis konkreetsete direktiivide alusel, sealhulgas direktiiviga ELis pikka aega elanud kolmandate riikide kodanike kohta.

Daamid ja härrad, peame praegusel finantskriisi ajal olema realistlikud. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportöörina palun teil olla vastutustundlik ning hääletada loogiliselt tervikliku ja sidusa dokumendi poolt.

 
  
MPphoto
 

  Kinga Gál, fraktsiooni PPE-DE nimel.(HU) Suur tänu, härra juhataja, et mulle sõna andsite. Volinik, daamid ja härrad, selle rändedirektiivide paketi raames arutleb parlament täna oluliste pikaajaliste raportite üle ja võtab need homme vastu.

Praegu on Euroopa Liidus 27 erinevat süsteemi kolmandate riikide kodanike staatuse reguleerimiseks. Need kaks uut direktiivi tagavad kõrge kvalifikatsiooniga töötajate jaoks lihtsama menetluse ning nendes on võimalus kohaldada lihtsam süsteem sisenemise ja elamisloa jaoks. On näha, et nende kahe direktiiviga saab praeguste killustunud eeskirjade asemel sisse viia tulemusliku kompromisssüsteemi.

Euroopa Rahvapartei raportöörid on sellega seoses teinud ära tõsise ja olulise töö. Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate töölevõtmist käsitlev raport, mida on hakatud nimetama sinise kaardi raportiks, on hea ja tasakaalus. Eriti on kiitust väärt raportöör Ewa Klamt. Samuti kiidame raporti eest härra Gaubert’i.

Samas tahab Rahvapartei tagada, et direktiivi oluliseks osaks oleks säte ELi kodanike eeliskohtlemise kohta. Seetõttu soovin juhtida nende kolleegide, kes on eeliskohtlemise põhimõtte vastu ja teevad muudatusettepanekuid, millega püüavad selle põhimõtte raportist kaotada, tähelepanu sellele, et Ungari kodanikuna ja kõikide uute liikmesriikide kodanike nimel on minu arvates vastuvõetamatu mitte sätestada kindlalt põhimõtet, et liikmesriikide töötajaid eelistatakse kolmandate riikide töötajate ees.

Selline lähenemine on eriti vastuvõetamatu ja silmakirjalik, kui meid – uute liikmesriikide kodanikke – endiselt tänapäevani (ja kes teab kui kaua veel) paljudes vanades liikmesriikides diskrimineeritakse seoses juurdepääsuga tööturule. Häbiväärne, et Euroopa räägib meie liidust nii, et kohtleb uute liikmesriikide kodanikke sellega seoses endiselt teisejärgulistena. Tänan tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 

  Javier Moreno Sánchez, fraktsiooni PSE nimel.(ES) Härra juhataja, paluksin, et põrgulik ajalugeja mu algussõnu ei arvestaks, sest nende eesmärk on edastada proua Klamtile lisaks teiste parlamendisaadikute kaastundeavaldustele ka minu oma ja eelkõige kiita raportööre.

Hakkan nüüd pihta. Kiitus raportööridele, sest nende kahe ettepanekuga astume kvalitatiivse sammu ühtse sisserändepoliitika suunas ja edendame seaduslikku rännet, mis on meie globaalse lähenemise peamine element.

Seaduslike ümberasujate ühtsed õigused ning ühtne elamis- ja tööluba peavad laienema võimalikult paljudele töötajatele. Seetõttu palume meie – sotsialistid –, et ükski töötajate kategooria välja ei jääks.

Sinine kaart pakub sisserändajatele võimaluse asuda koos peredega meie riikidesse elama ja hakata siin tööle. See avab ühe ukse kaudu 27 tööturgu. Ent selle ukse kaudu ei tohiks siseneda ainult kõrge kvalifikatsiooniga töötajad. Volinik, seetõttu ootame, et komisjon esitaks peagi ettepanekud teiste kategooriate töötajate kohta.

Daamid ja härrad, me peame vältima ajude äravoolu. Sinisest kaardist ei tohi saada pass, mis õhutab olulisi inimressursse arengumaadest lahkuma. Fraktsioon PSE tahab, et koolitaksime iga Euroopasse tulnud kvalifitseeritud töötaja kohta päritolumaal uue töötaja.

Lõpetuseks, Euroopa peab olema atraktiivne sihtkoht mitte ainult väljastpoolt liitu tulevatele, vaid ka meie endi andekatele inimestele. 2007. aastal läks peaaegu 300 000 kõrgelt kvalifitseeritud eurooplast liidust väljapoole tööle. Peame tegema kõik, mida suudame, et hoida neid Euroopas.

 
  
MPphoto
 

  Jeanine Hennis-Plasschaert, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, näib, et konservatiivid ja sotsialistid teevad sinise kaardi osas tihedat koostööd, mis meie fraktsiooni ausalt öeldes hämmastab. EL on juba pikka aega püüdnud luua kõikehõlmavat rändepaketti, sealhulgas ebaseadusliku sisserändega tegelemise meetmeid ja meetmeid Euroopa seadusliku sisserände alase tulevikku vaatava strateegia jaoks.

Mäletate ehk kui väga emotsionaalne oli arutelu tagasisaatmisdirektiivi üle. Toona ütles fraktsioon ALDE, et tagasisaatmispoliitikat ei tohiks vaadelda eraldi – see peaks olema üldise rändepaketi lahutamatu ja oluline osa, ning see kehtib endiselt. Täna on meil lõpuks võimalus edastada jõuline sõnum, et seaduslikuks sisserändeks on vaja paremaid võimalusi, et rahuldada hädasti kvalifitseeritud tööjõudu vajavate ettevõtete nõudmisi.

Kahju, et PPE-lt seadusliku sisserändega seoses palju loota ei ole, aga see oli mõneti ettearvatav. See, et PSE on PPEga sinise kaardi muudatusettepanekute osas rõõmsalt laias laastus ühel meelel, ajab mul harja punaseks. Pärast kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis toimunud hääletust on süsteem oluliselt lahjemaks muutunud. Sisse on toodud liiga palju piiranguid, mis ei aita kuidagi ELi kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele atraktiivsemaks muuta.

Tuleb selgelt välja öelda, et sinise kaardi eesmärk on suurendada ELi majanduse konkurentsivõimet. Sinise kaardi ettepanek ei ole lihtne püüe võtta parim ja jätta ülejäänu, mis tekitaks arengumaades ajude äravoolu.

Praegu on suundumus selline, et suur enamus kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid lähevad ELi asemel USAsse, Kanadasse või Austraaliasse. Selle trendi muutmiseks peame olema ambitsioonikad. Parlament on vastu võtmas raportit, mis nõrgendaks komisjoni niigi tagasihoidlikku ettepanekut veelgi. Ütlen selgelt välja, et fraktsioon ALDE toetab sinist kaarti väga. Ent meie arvates ei tekita praegune tekst hädavajalikku muudatust seadusliku sisserände suunas, vaid kinnitab hoopis liikmesriikide protektsionistlikke tavasid.

Me kõik teame, et nõukogu oskab suurepäraselt teha kõrgelennulisi avaldusi, aga samahästi teame me ka seda, et liiga sageli piirab tulemuslikku otsustamist liikmesriikide suutmatus teha ühistes huvides reaalset koostööd ning tulemuslikku otsustamist selles valdkonnas õõnestab keskendumise puudumise tõttu väga emotsionaalne ja segane arutelu seadusliku sisserände teemal.

Tampere programm, Haagi programm, Prantsusmaa sisserändepakt, peatne Stockholmi programm – lõppeks sõltub kõik nende baaskohustuste ülekandmisest konkreetsetesse tulemuslikesse meetmetesse. Kui tahame, et EL kavandatud süsteemist kasu saaks, peame olema ambitsioonikad ja seetõttu loodan, et te homme ka nii hääletate.

 
  
MPphoto
 

  Bogusław Rogalski, fraktsiooni UEN nimel.(PL) Härra juhataja, olemasolevate ärevust tekitavate andmete kohaselt ei vali kolmandate riikide oskustöölised tavaliselt Euroopa Liitu, vaid hoopis Ameerika Ühendriigid, Kanada või Austraalia. Näiteks ainult 5,5% Magribi riikidest pärit oskustega migrante tuleb ELi, aga Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse läheb umbes 54%. See on tingitud tohututest erinevustest sisserännanute vastuvõtu süsteemide vahel ELis, mis takistavad palju riikidevahelist liikumist. Ainult kuuel liikmesriigil on spetsiaalsed oskustega sisserännanute tööhõive programmid.

Seega peavad liikmesriigid võtma kasutusele sidusama lähenemise Euroopa sisserändepoliitikale, mis hõlmaks lõimumist ja poliitilisi küsimusi. Peame eeskirjad standardima, et suudaksime ohjata nii Euroopasse kui ka sealt välja rändajate vooge ja nii andma oskustega sisserändajatele paremad võimalused.

 
  
MPphoto
 

  Jean Lambert, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Härra juhataja, tahaksin tänada raportööre nende positiivse suhtumise eest neisse osalistesse, aga väga kauaoodatud positiivsematesse meetmetesse, mis käsitlevad sisserännet ja kolmandate riikide kodanike olukorda Euroopa Liidus. Ka mina kiidan heaks komisjoni positiivsema suhtumise parlamendi teatud muudatusettepanekutesse.

Meie fraktsiooni – roheliste – esialgne seisukoht on, et peavad olema ühtsed õigused, mis on ELi kodanike omadega võimalikult sarnased, ja süsteem peab olema nii avatud ja külalislahke kui võimalik. Olen täiesti nõus parlamendiliikmetega, kes ütlesid, et ELi kodanike praegune ebavõrdne kohtlemine on häbiväärne, aga paluksin neid siiski mitte olla sama kartlikud kui liikmesriigid, koheldes meie oma kodanikke võrdselt, aga karistades nii kolmandate riikide kodanikke.

Puudub igasugune kahtlus, et ELil on vaja erioskustega töötajaid. Me tahame inimesi, kes tulevad siia oma oskusi kasutama ja arendama, paljudest erinevatest riikidest – Indiast, Uus-Meremaalt, Ghanast, Hiinast, kust iganes –, mistõttu me ei toeta muudatusettepanekut 84 ega tegelikult ka muudatusettepanekut 24, milles on juttu siniste kaartide andmisest ainult neile kõrge kvalifikatsiooniga sisserändajatele, kes tulevad riikidest, kellega oleme eelnevalt partnerluslepingud sõlminud. Ma ei tea, mida Ameerika Ühendriigid selle kohta ütleksid.

Tõsi, peame olema tähelepanelikud teatud sektorite suhtes maailma vaeseimates riikides, aga samuti peame silmas pidama, et need ei ole ainsad inimesed, kes oma oskusi Euroopa Liidus arendada ei saa. Samuti peame olema ettevaatlikud, et mitte kasutada seda konkreetset ettepanekut üldise arengupoliitika sõnastamiseks. See on globaalne ettepanek. See hõlmab kõiki maailma riike. Jah, samuti peame suurendama meie oma liikmesriikide oskusi ja seetõttu toetame muudatusettepanekut, mis meenutab näiteks diskrimineerimisvastaseid õigusakte ja mis on loodetavasti teises etapis ambitsioonikas.

Seega toetame kõiki muudatusettepanekuid, mis kaitsevad inimeste õigusi, ja hääletame vastu muudatusettepanekutele, mis neid õigusi kaotada püüavad. Kiidame heaks menetluste lihtsustamise, aga meil on kahju, et parlament ei ole olnud ambitsioonikam, eelkõige sinise kaardi osas, ja on seadnud tegelikult teele lisatõkkeid. Seega me ettepanekut tõenäoliselt sellisel kujul ei toeta, kuigi idee kiidame põhimõtteliselt heaks.

 
  
MPphoto
 

  Giusto Catania, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, tahan meiegi fraktsiooni nimel avaldada kaastunnet proua Klamtile.

Tahaksin kohe vaadata üle tänase arutelu teema, sest Euroopa Liit on vastu võtmas skisofreenilist sisserändepoliitikat. See on toimunud liikmesriikide poliitikas: nad on allkirjastanud sisserände- ja varjupaigapakti, kus on selgelt sätestatud, et sisserände puudumine on kahjulik ja Euroopa Liidu jaoks ebarealistlik, aga siis saame teada, et meie riigi siseminister propageerib piiride sulgemist järgmiseks kaheks aastaks.

Ühenduse sisserändepoliitika on endiselt skisofreenik. Härra Gaubert’il on täiesti õigus, kui ta ütleb, et Euroopas on demograafiline kriis ja vaja on rohkem sisserännet. Komisjon on seda meile selgitanud: aastaks 2060 on vaja 50 miljonit immigranti, aga me ei tee midagi, et neid siia tulema julgustada, vaid oleme prioriteediks seadnud hoopis tagasisaatmispoliitika.

Täna arutleme ainult Euroopa Liidus juba elavatele isikutele mõeldud ühtse elamis- ja tööloa üle ning loome kõrge kvalifikatsiooniga töötajate jaoks sinise kaardi, mis mõjutab vaid 1,5–3% Euroopa sisserändajatest ja seega on selle osa Euroopa tegeliku töötajate vajadusega võrreldes väike.

Praegu on Euroopa Liidus umbes kuus miljonit ebaseaduslikku töötajat, kes on juba tööturul ja kes teevad musta tööd, sellepärast et selline olukord on selgelt mugav, sest hoiab kokku tööjõukulusid ja vähendab sotsiaalkindlustust.

Meie arvates peaksime alustama juba tööturul olevate töötajate seadustamise programmi: meie arvates on sinine kaart viga, sest valik tehakse sisserände alguses, ning meie arvates on kõrgelt kvalifitseeritud töötajate määratlus liiga kitsas ja ühenduse eelistamise põhimõte on selge diskrimineerimine.

Meie arvates peaks sisserändepoliitikas toimuma täielik suunamuutus. Me teame, kuidas tõlgendada seda, et sinine kaart on esimene signaal seadusliku sisserände kanalite avamisest, aga sellest ei piisa, et meie fraktsioon selle poolt hääletaks.

 
  
MPphoto
 

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. (NL) Härra juhataja, liikmesriigid peaks sisserändajate sisenemise õiguse üle oma territooriumil endiselt ise otsustama ja seni kuni liikmesriikides on töötuid, kahtlen mina seadusliku sisserände soodustamise vajaduses.

Vastupidiselt väidetule ei muuda komisjoni ettepanek menetlust kuidagi lihtsamaks. Komisjoni ettepaneku kõrval kehtivad hea kvalifikatsiooniga sisserändajatele endiselt riiklikud eeskirjad, milles võib olla lisanõudeid. Mis lisaväärtust siis Euroopa eeskiri annab? See ei lahenda haridusasutuste ja tööstuse probleemi. Nemad tahavad väljastpoolt Euroopa Liitu tulevate töötajate ja tudengite jaoks selget süsteemi ja see tekitab lubatud vähema bürokraatia asemel hoopis lisabürokraatiat. Tahaksin süsteemi, milles sisserändepoliitika üle otsustavad liikmesriigid. Nii võivad igal riigil olla omad selged menetlused. ELi kontekstis võime kokku leppida, kas inimestel lubatakse vabalt reisida ja teistesse riikidesse kolida.

 
  
MPphoto
 

  Carl Lang (NI).(FR) Härra juhataja, härra Jouyet, volinik, siiras tänu teile. Andsite oma seisukohtadega mulle järgmiste valimiskampaaniate väited seoses sisserändeküsimusega, sest te ise räägite – tsiteerin – sisserändevoogudele avatud Euroopa Liidust, kus sinise kaardi eeliseid saab kasutada nii palju inimesi kui võimalik, mis meelitab siia oskustega inimesi, mitte ei takista sisserännet.

Pole näinud, pole kuulnud, ei tea midagi – see võiks olla Euroopa institutsioonide moto seoses sisserändepoliitikaga, sest Euroopa inimesed on 20 aastat iga päev sellega seoses kannatanud, sest sellel on sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed, mis on seotud identiteedi, julgeoleku, töökoha ebakindluse, vaesuse ja töötusega.

Kuulen juttu sisserändajate õigustest, aga kes on maininud töötajate sotsiaalseid õigusi? Kes räägib neist miljonitest ja kümnetest miljonitest Euroopas, kes on raskes sotsiaalses olukorras ja kellel puudub juurdepääs tööturule igasugusel tasandil?

Lisaks on Euroopa sisserändepoliitika tõeline lagundamispoliitika, mis liigse ühendusetasandile viimise tõttu on meile ebameeldivaks muutunud. Teie välja pakutud sinine kaart ei ole midagi muud kui kutse kogu maailmale, et meelitada ligi miljoneid uusi sisserändajaid, aga sellise poliitika asemel tuleks ajada sisserändajate kodumaale tagasi saatmise poliitikat ning riikide ja ühenduse eelistamise ja kaitsmise poliitikat.

Arengumaade eliidi röövimisega takistate nende riikide majanduslikku arengut. Neil rahvastel ja riikidel on vaja kapitali ja oskustöölisi. Te võtate neilt mõlemad ära.

 
  
MPphoto
 

  Carlos Coelho (PPE-DE).(PT) Härra juhataja, härra Jouyet, härra Barrot, daamid ja härrad, erinevalt eelkõnelenust olen kindlalt vastu kindlust meenutavale Euroopale ja seetõttu toetan aktiivset majanduslikel põhjustel sisserändajate poliitikat.

Ainus võimalus tasakaalus sisserändepoliitika saamiseks on olla karm ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisel ja reguleerida julgelt seaduslikku sisserännet. Selles mõttes me kiidame sinise kaardi direktiivi heaks.

Ent me ei taha, et sisseränne piirduks vaid kõrge kvalifikatsiooniga inimestega ja sulgeks nii uksed kõikidele teistele sisserändajatest töötajatele, kelle kvalifikatsioon on madalam. Järgmistel aastatel on Euroopa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule olulised mõlemat liiki töötajad. Jutt on miljonitest inimestest.

Sellepärast toetan ka direktiivi ettepanekut, millega tahetakse kasutusele võtta ühtne taotlusmenetlus, mille alusel väljastatakse ühtset elamis- ja tööluba. Lisaks selgetele eelistele – lihtsustamine, bürokraatia vähendamine ja staatuse kontrollimise lihtsustamine – annab see liidu territooriumil seaduslikult elavatele sisserännanud töötajatele ühtsed õigused. Vastuvõtva liikmesriigi töötajate tööõigustega samad õigused antakse kõikidele sisserändajatele, välja arvatud hooajatöölistele ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele, kelle jaoks on oma direktiivid.

Selline võrdne kohtlemine kogu ühenduse piires peaks aitama vähendada tööjõu ärakasutamist ja parandama nende töötajate lõimumist ning seega suurendama sotsiaalset sidusust.

Olen nõus Ewa Klamti poolt öelduga: kasulik on 27 erineva süsteemi asemel luua ühine süsteem kõrge kvalifikatsiooniga töötajate vastuvõtmiseks. Olen nõus proua Klamti esitatud ettepanekutega, et vastuvõtmistingimusi tuleb karmistada ja samas parandada ajude äravoolu vältimist.

Kiidan küll proua Klamti ja härra Gaubert’i jõupingutusi, aga, härra juhataja, tahaksin lõpetada kahetsusega, et taas kord ei näi parlamendi arvamus eriti lugevat. Kõik viitab sellele, et nõukogu on parlamendi hääletust ära ootamata poliitilise otsuse juba langetanud, ja mul on selle pärast kurb meel.

 
  
MPphoto
 

  Wolfgang Kreissl-Dörfler, (PSE).(DE) Härra juhataja, kõigepealt tahaksin avaldada sügavat kaastunnet proua Klamtile ja teda selle raporti eest kiita.

Meie tööturule on vaja kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid kolmandatest riikidest, osaliselt sellepärast, et oleme investeerinud haridusse ja koolitusse liiga vähe ning paljud oskustöölised on töötuks jäänud ja neid meie tööturul enam ei ole. Seetõttu peaksime tegema siin rohkemat hariduse ja koolituse valdkonnas ning avama tööturud kõrge kvalifikatsiooniga sisserändajatele.

Sinine kaart on esimene samm õiges suunas ja see võib osutuda kolmepoolselt kasulikuks. Esiteks saavad ettevõtted keskpikas perioodis täita oma tühjad töökohad oskustöölistega ja saada kasu uutest rahvusvahelistest kogemustest. Teiseks saavad kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja nende lähikondsed erineva kogemuse, mida neil kodumaal ei olnud. Kolmandaks võivad nad ajutiselt või alaliselt kodumaale naastes oluliselt kaasa aidata oma sealsele majandusarengule.

Mure, et see võib põhjustada ajude äravoolu, on põhjendatud. Seetõttu soovitame mitte reklaamida aktiivselt hariduse ja tervishoiu sektorites, eelkõige nendes riikides, mida on tabanud väljarändelaine ning kus on puudus oskus- ja lihttöölistest. Ent see on selline arengupoliitika küsimus, mida me siin lahendada ei saa. Lisaks tuleb meeles pidada, et üksikisikud ei kuulu riigile. Nii nagu meie kodanikud saavad otsida tööd teistes riikides või kodumaalt ilma suurte takistusteta lahkuda, peaks ka teiste riikide kodanikel olema võimalik töötada ELis.

Muidugi on meile oluline võrdse töö eest samaväärse tasu maksmise põhimõte. Tõsi, et paremaks muutmise võimalus on alati olemas ja parendused on vajalikud. Ent minu arvates on see esimene samm õiges suunas.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: EDWARD McMILLAN-SCOTT
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Gérard Deprez (ALDE).(FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, kõigepealt tahaksin nagu paljud teisedki kiita meie kaht raportööri – proua Klamti, kellele annan edasi meie fraktsiooni kaastundeavaldused, ja Patrick Gaubert’i.

Ent, härra Jouyet, tahaksin siia loetellu lisada ka eesistujariik Prantsusmaa, sest vähemalt sinise kaardi osas on eesistujariik Prantsusmaa näidanud üles suurt pühendumust, mis on võimaldanud poliitilise üksmeele saavutamise nõukogu tasemel. Võiksin lisada, et minu arust härra Gaubert’i raporti osas samasugust otsusekindlust ei olnud.

Nagu kolleegid mainisid, teeb Euroopa Liit nende kahe raportiga oma sisserändepoliitikas olulise sammu. Me kõik teame ja oleme viimaste aastate jooksul avaldanud kahetsust, et enamus meie aega ja vahendeid on kulunud ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisele, mis on siiski vajalik. Aga täna sätestab Euroopa Liit nende kahe tekstiga vajaduse aktiivse seadusliku majandusliku sisserände poliitika järele ja selle olulisuse. Me kõik teame, et seaduslik majanduslik sisseränne on Euroopa mandrile vajalik ja vaevalt et mõne fašisti vaenulikkus meie arvamust muudab.

Pannes liikmesriikidele kohustuse anda välja ühtset elamis- ja tööluba, püüab Patrick Gaubert’i raport tagada sisserännanud töötajatele ka võrdse kohtlemise võimalikult paljudes valdkondades. Tahaksin öelda midagi Giusto Cataniale. Giusto, sa tegid rumala vea. Ühtset luba ei kohaldata ainult juba Euroopa Liidu territooriumil elavatele töötajatele. Võrdsed õigused antakse ka kõigile tulijatele, mitte ainult juba siinolijatele. Seega, kui raportit kritiseerida, et sellele vastuhääletamist põhjendada, siis, anna andeks, aga see tuleks enne ikka korralikult läbi lugeda.

Proua Klamti raportis on sätestatud kõrge kvalifikatsiooniga inimeste Euroopa pinnale lubamise tingimused, mida on meil väga vaja. Ütlen veel viimase märkuse sel teemal, sest kolleegid meie fraktsioonist rääkisid sel teemal. Jagan paljuski nende kurbust. Süsteem – ma ei räägi siin põhimõtetest – on veidi liiga ettevaatlik, vahel liiga protektsionistlik, aga sisuliselt vajalik samm edasi ning seetõttu hääletan mina isiklikult ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimehena nende kahe raporti poolt.

 
  
MPphoto
 

  Mario Borghezio (UEN).(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, palju aastaid oleme kuulnud sisserändega seoses rida üleskutseid (millega on kaasas olnud ka ajakavad), mis jutustasid kena muinasjuttu vajadusest (seda on öelnud ka ÜRO) lääne majandust pidevalt laiendada, ja eelkõige oleme kuulnud Euroopa riikide väiteid, et Euroopasse on vaja kümneid või isegi sadu miljoneid uusi töötajaid.

Kõigi kurbuseks pigistab nüüd rahanduskriis meie riigis kõiki ja isegi suurim ametiühing – CGL – väidab vähemalt mõne Veneto piirkonna juhi sõnul, et nende töötajatel on tõepoolest oht töö kaotada ja vaja on tõsiselt nende töökohtadele mõtlema hakata. Seega teeb komisjon hästi, et kõik need kenad mineviku muinasjutud ümber lükkab ja tegeleb selle kolme protsendi sisserändajatega, kes võivad endiselt kasulikud olla, kui nende sisenemine ELi on põhjendatud. Euroopal on kindlasti vaja kvalifitseeritud sisserändajaid ja nad võivad meile kasulikud olla, aga seda takistab tohutult sisserändajate koduriigi õigust mitte jääda ilma oma targimatest töötajatest.

Seega on see ettepanek iseenesest hea, aga puudu on selle viimasest väljaarendusest, mis oleks nende spetsialistide kodumale naasmise julgustamine ja soodustamine, et kaitsta neid riike üleilmastumise mõju eest.

 
  
MPphoto
 

  Hélène Flautre (Verts/ALE).(FR) Härra juhataja, kuus kuud pärast häbiväärset hääletust tagasisaatmisdirektiivi üle, mida maailmas palju pilgati ja laideti, kahtlen väga, kas liit suudab nende kahe – sinist kaarti ja ühtset luba käsitleva – teksti vastuvõtmisega enda rahvusvahelist mainet taastada. Miks? Kuna väga suurejooneliselt teatati, et luuakse tõeline Euroopa seadusliku sisserände poliitika, aga nüüd selgub, et töötajatele pakutakse kolmandajärgulist seisust, kus neile ei tagata sotsiaalabi, nad kaotavad töö kaotamise korral ka elamisloa ning nende juurdepääsu ametiühingutesse ja liikumisvabadust piiratakse. See ei näita ambitsioonikust ning liit on Ameerika Ühendriikidele või Kanadale sinise kaardiga konkurentsi pakkumisest kaugel, kuigi tuleb tunnistada, et see on iseenesest kiiduväärt eesmärk.

Kas tõesti on palju nõuda tõelise sotsiaalkaitse tagatiste andmist ja võrdset kohtlemist, samamoodi nagu kodanikest töötajatel? Kas me tahame, et neist töötajatest tõesti teoorjad saaksid? Kas ÜRO võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse konventsiooni ratifitseerimine oleks andnud neile liiga palju õigusi?

Lõpetuseks küsin endalt – küsin teilt – mis mõttega meelitada liitu võõrtöölisi, kui samas keeldutakse seadustamast meie territooriumil juba töötavaid inimesi, kes töötavad seaduslikult, aga ilma elamisloata? Liit tahab luua seadusliku sisserände poliitikat, aga protestiks ning tõenäoliselt võtavad võimust utilitaristlik loogika ja liikmesriikide tehtud erandid võrdsetes õigustes. Millal me ükskord mõistame – ja eelkõige aktsepteerime –, et sisseränne on võimalus, kui juttu on inimarengust, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust, isegi lõunariikide arengust, ning kultuuridevahelisest dialoogist, millega me sel aastal nii palju tegelenud oleme?

 
  
MPphoto
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL).(SV) Härra juhataja, Frontexi-suguste tõttu keelatakse ELi sissepääs väga haavatavatele inimestele ja liit ehitab müüre, millest läbitungimine on paljudele kaitset väga vajavatele inimestele raske. Samas pakutakse nüüd välja, et sinise kaardiga antakse teatud inimestele erisissepääsuluba. Kõrgelt haritud töötajatele oleks erisisenemisluba, mille saamisele kohaldataks väga karme haridus- ja tööalase kogemuse nõudeid ning selliste inimeste miinimumpalk oleks näiteks Rootsis vähemalt 43 000 Rootsi krooni ehk 4300 eurot kuus. Tavatöötajatel ega kaitset vajavatel inimestel pole mõtet selle hankimisega vaeva näha, aga kõrgelt haritud inimesed – just need inimesed, keda arengumaad oma olukorra parandamiseks vajavad – need inimesed on teretulnud. Mina igatahes kiidan avatuse ja sisserände heaks, aga tingimusega, et kedagi päritolumaa ega haridustaseme alusel ei diskrimineerita.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten (IND/DEM). – Härra juhataja, Euroopa Liit eelistab sisse vedada veel enam võõrtöölisi, selle asemel, et tegeleda liikmesriikides juba töötuks jäänute probleemiga. Töötamist lubava sinise kaardi saanutel, kes lubatakse ühte liikmesriiki, lubatakse 18 kuu möödumisel minna teise liikmesriiki. See hõlmab ka nende peret ja ülalpeetavaid. See on osa Euroopa Liidu loodavast ühtsest sisserändepoliitikast, kus dikteeritakse, kes ja mis tingimustel liikmesriikidesse pääseb.

Ühendkuningriik väidab, et on valinud selle poliitika mittejärgimise, aga kuninganna on andnud oma kuningliku nõusoleku Lissaboni lepingule ja teised liikmesriigid võivad selle täiel määral rakendada. Kui Lissaboni leping täiel määral rakendatakse, on Suurbritannia valik kasutu ja on peaaegu kindel, et meid sunnitakse seda direktiivi järgima.

 
  
MPphoto
 

  Roberto Fiore (NI). - (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, arvan, et Euroopa teeb strateegilise vea, kui arvab, et peaksime teistest riikidest ja teistelt mandritelt sisse tooma kvalifitseeritud tööjõudu, sest õigem oleks, kui meie asutused, koolid ja ülikoolid koolitaksid uue strateegilise lähenemise kohaselt kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid. Seega on puudu ettekujutus Euroopa tulevikust ja sellepärast ei mõtle keegi, keda meil on järgmise kümne–viieteistkümne aasta pärast vaja paluda oma kõrgetasemelisi tehaseid ja rajatisi juhtima.

Samuti tuleb öelda, et sellega kaasneb kindlasti sotsiaaltoetuste alanemine nende jaoks, kes teevad seda tööd Itaalias ja teistes Euroopa riikides. Toimub palkade dumping, mis on teatud sisserändepoliitikatele tüüpiline. Lisaks on finantskrahhist tingitud kriisi ajal võimatu ette kujutada, et meil on lisaks meie endi töötutele ka väljastpoolt ELi tulnute töötuseprobleem, mis ohustab avalikku korda ja meie inimeste turvalisust.

 
  
MPphoto
 

  Dumitru Oprea (PPE-DE) . – (RO) Härra Jouyet ütles, et Euroopa ei ole kindlus. See on tõesti nii, sest kaks tänaõhtust raportit näitavad Euroopa avatust ning et see aktsepteerib ja toetab üleilmastumist. Arvan, et selle Euroopa tööloaga lahendatakse palju ebaseadusliku sisserändega seotud probleeme, mis Euroopat praegu kummitavad. Ameerika Ühendriigid on seda oma rohelise kaardi süsteemiga varem näidanud.

Euroopa peab tõestama, et pooldab avatust, seda enam, et raporti kohaselt tuleb Euroopa Liitu vaid 5,5% ümberasujaid, samas kui 50% kõrgelt kvalifitseeritud töötajatest suundub Ameerika Ühendriikidesse või Kanadasse. Miks me ei ole armastatud sihtkoht? Miks on meie palgad Ameerika Ühendriikide ja Kanada palkadest nii erinevad, et see vähendab atraktiivsust veelgi?

Praeguses kriisis on see Euroopa poolt normaalne märguanne ausast mängust, mida on vaja tasakaalustada avatusega kolmandate riikide töötajatele. Ent see Euroopa kaartide poliitika tuleb rakendada loogiliselt, et see ei kahjustaks oluliselt tasakaalu ega tekitaks suuri probleeme spetsialistide päritoluriikides.

 
  
MPphoto
 

  Claudio Fava (PSE). - (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, meie fraktsioon on nende kahe ettepanekuga üsna rahul. Seda, et me üsna, aga mitte päris rahul oleme, näitab muudatusettepanekute arv, millega püüdsime neid paremaks muuta. Samuti oleme üsna rahul sellepärast, et ambitsioonikust on vähe; arvame, et oleks saanud teha enamat ja paremini.

Nendes on märke avatusest ja tsiviliseeritud suhtumisest, mille järel (isegi ajuti siin parlamendi arutelus) tulevad peagi jäikus – eelkõige nõukogu poolt – ja paras ports protektsionismi. See kehtib ka sinise kaardi kohta: ollakse vastu mõnele kesksele põhimõttele, nagu näiteks võrdväärne tasu võrdse töö eest, mis on püha, loomulik põhimõte. Ent isegi sellega seoses oleme kogenud teatud probleemseid valdkondi.

Meie arvates tuleb üle saada ühenduse eelistamise põhimõttest, saada üle mõttest, et Euroopa on kahe liikumiskiirusega, mistõttu on vaja kasutada ühenduse eelistamise põhimõtet. Arvame, et tööturuga arvestamine on oluline, aga tööturg ei saa olla ainus juhtprintsiip. On teisigi kaasavaid põhimõtteid, mis on seotud poliitilise ja sotsiaalkindlustusega seotud suhtumisega, mis peaksid ka sisserändepoliitikasse kuuluma. Seaduslik sisseränne tähendab võrdset väärikust ja võrdseid võimalusi, vastasel juhul läheme tagasi valikulise, osalise ja diskrimineeriva sisserände juurde. Meie tahaksime seda vältida.

Ka sel põhjusel toetan meie fraktsiooni nimel ettepanekut, mille härra Moreno on komisjonile esitanud: püüdkem teha sinine kaart selliseks, mis ei puudutaks ainult 3% kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajaid ja selliseks, mis püüab leida konkreetseid õiguslikke vahendeid, millega turg sisserändele avada. Sisseränne peab tähendama kaasamist. Kui see muutub valimiseks, siis ei ole see enam positiivne poliitika.

 
  
MPphoto
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL).(EL) Härra juhataja, direktiiviettepanekute ja kahe raportiga viiakse ellu Euroopa Liidu sisserändepoliitikat, mille eesmärk on tagada odav tööjõud Euroopa kapitalile, et suurendada selle kasumit.

Euroopa Liidus kõrge kvalifikatsiooniga sisserändajatele sinise elamis- ja töökaardi andmise direktiiv võimaldab vaesemate riikide ajusid varastada, et Euroopa monopolid saaksid üleilmses konkurentsis parema positsiooni, eelkõige Ameerika Ühendriikide suhtes. See ei anna kaardiomanikele erilisi õigusi ega hüvesid, sest kaardi saamiseks peab tööleping juba olemas olema. Ka nende palk on tavaliselt väiksem.

Teine direktiiv ja raport standardse elamis- ja tööloa kohta liiguvad samas suunas. Loa ja Euroopa Liitu sisenemise õiguse saavad ainult need, kellel on töökoht juba olemas. Seega on sisserändajad tööandjate meelevallas. Töölt lahti laskmine võrdub liidust väljasaatmisega. Ebaseaduslike sisserändajate pea kohal ripub Euroopa sisserändepakti kirves, milles on sätestatud 18 kuud vangistust, väljasaatmine ja viieaastane sisenemiskeeld.

Euroopa Liidu üldine poliitika seadustab sisserändajate ja üldse töötajate karmi ja metsiku kohtlemise Euroopa Liidus.

Toetame sisserändajate võitlust võrdsete töö- ja sotsiaalõiguste eest, võitlust kaitsta ja laiendada töötajate õigusi kogu Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 

  Hélène Goudin (IND/DEM).(SV) Üks väidetav põhjus, miks EL ei ole kvalifitseeritud sisserändajatele ligitõmbav, on see, et eri liikmesriikides on erinevad eeskirjad sisenemise ja elamise jaoks. Raporti seletuskirjas öeldakse veel, et eri liikmesriikide erinevad eeskirjad tekitavad riikidevahelise konkurentsi. See olevat halb. Minu arvates just see asjaolu – et süsteeme ei ole väänatud ühtsesse formaati, kus erinevad lahendused omavahel võistelda ei saa – on taganud Euroopale edu.

On näha, et mõned riigid on edukamad. Näiteks Rootsi on üks neist. Rootsi on investeerinud muu hulgas haridusse ja keelekoolitusse, mis on teinud Rootsist ühe konkurentsivõimelisema riigi, kus on sellised ettevõtted nagu Ericsson, Volvo ja Ikea. Paljude liikmesriikide konkurentsivõime puudumine on seotud pigem sellega, et liidus on palju protektsionismi ja toetusi tööstusharudele, mis ei ole üldse konkurentsivõimelised. Oleme hakanud tegelema elushoidmisega, mitte keskendunud struktuurilistele muudatustele.

 
  
MPphoto
 

  Luca Romagnoli (NI).(IT) Härra juhtaja, daamid ja härrad, taas kord üks absurdne algatus ELilt – võtta kasutusele sinine kaart, mis soodustab vääralt kõrgelt kvalifitseerituks nimetatud võõrtööjõu sissetulekut.

Raportööri sõnul aitab see parandada halvenevat demograafilist olukorda. Ta ütleb, et näiteks Saksamaal on vaja 95 000 inseneri; kui neile hästi makstaks, siis võiksime kindlasti Itaaliast neile mõned tuhanded saata. Selle absurdse algatusega mitte ainult ei juurita arengumaadest välja kvalifitseeritud töötajaid, vaid eiratakse Euroopa kvalifitseeritud inimeste töötust ning meie noorte kraadi- ja tunnistuseomanike õigustatud hirmu ning selle asemel, et aidata neil elukutse saada, suurendada nende õppimis- ja teadustöövõimeid ning tagada neile tulevane töö ja kutsekvalifikatsioon, anname veel rohkem põhjust kahtlemiseks, konkurentsiks ja kahtlematuks ekspluateerimiseks.

Inimtegude rumaluse ja kuritegelikkuse vahel on sageli märkamatu joon ja mulle tundub, et EL tõestab meile täna seda taas kord.

 
  
MPphoto
 

  Simon Busuttil (PPE-DE).(MT) Mul on hea meel Ewa Klamti ja Patrick Gauberti sinise kaardi ja ühtse taotluskorra raportite üle. See on esimene kord, kui avame seadusliku sisserände poliitikale „akna”. Need raportid on seega väga asjakohased, sest nende kaudu saame luua tulevikupoliitikat selles äärmiselt olulises küsimuses. Lisaks annab see esimest korda sisserändajatele seadusliku võimaluse Euroopa Liitu siseneda, et meie seas töötada.

Ent see tuleb asetada meie selge poliitika raamidesse. Nagu ma aru saan peab sisserändepoliitika, mida me peame järgima, põhinema Euroopa Liidu liikmesriikide õigusel kontrollida täielikult nende territooriumile lubatavate võõrtööliste arvu. Nagu varem mainiti, peame järgima ühenduse eelistamise põhimõtet, mille kohaselt eelistatakse Euroopa Liidu kodanikke mittekodanike ees.

Selle põhjal arvan, et me mitte ainult ei suuda välja töötada seadusliku sisserände poliitikat, mis käsitleb sinise kaardi andmist kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele, vaid suudame hiljem ka alustada tööd teiste ettepanekutega, mida ma tean, et komisjon tulevastel kuudel esitab ja milles käsitletakse madalama kvalifikatsiooniga töötajate tööhõivevõimalusi.

Meie tänast arutelu tuleks vaadelda ka meie ebaseadusliku, mitte seadusliku sisserände poliitika valguses. Ütlen seda sellepärast, et kui me ei suuda luua usaldusväärset sisserändepoliitikat, ei saa me loota, et meie kodanikud usaldavad meid, et avada turud seaduslikule sisserändele. Arvan, et need kaks käivad käsikäes ja peaksid toimima paralleelselt, muidu me ei saa edasi minna. Ebaseadusliku sisserände poliitikaga seoses on veel palju küsimusi, mis vajavad kaalumist, nagu näiteks õigusaktid sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse tööandjatele, kes võtavad ebaseaduslikult tööle kolmandate riikide kodanikke ehk sisuliselt ebaseaduslikke sisserändajaid. Peame selliste õigusaktide kallal tööd tegema, kui tahame neid tööandjaid korralikult karistada, sest see vähendab ka ebaseaduslike sisserändajate tulva.

Euroopa Komisjon on teada andnud, et esitab järgmistel nädalatel veel ühe ettepaneku. Sellega muudetakse Dublini konventsiooni riikide kohustuste kohta nende territooriumile juba sisenenud sisserändajate varjupaigataotluste menetlemisel. Ootame kannatamatult selle ettepaneku esitamist.

Lõpetuseks tasuks mainida, et kui Lissaboni leping kehtiks, oleks nende ettepanekute õiguslik alus hoopis teine kui praegu. Lissaboni leping oleks andnud Euroopa Liidule sisserändeküsimusele lahenduse leidmisel uue hoo. Arvan, et neil, kes on Lissaboni lepingu vastu, ei ole mingit põhjust olla rahul sellega, et Euroopa Liidu praegune sisserändepoliitika ei ole nii karm kui peaks.

 
  
MPphoto
 

  Martine Roure (PSE).(FR) Härra juhataja, meil on Euroopa tasandil vaja tulemuslikke sisserände ohjamise vahendeid ja maailmal on vaja kaitsemeetmeid, millega anda kannatajatele varakult abi.

Rahvusvaheline üldsus üldiselt ja eelkõige Euroopa ei ole kahjuks ettevalmistunud, vaatamata sellele, et elame sajandil, kus üleilmastumine toob paratamatult kaasa inimeste rände. Peame selle reaalsusega kindlasti kõikides prognoosides arvestama.

Mis puudutab sinist kaarti, siis peame saama vastu võtta võõrtöölisi, samal ajal mitte röövides arengu edasiviijaid neil riikidelt, kellel neid vaja on. Sellepärast tahame aidata koolitada oluliste sektorite kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid nende päritolumaades ja soodustama ringrännet.

Tahaksin lõpetada oma lühikese sõnavõtu meeldetuletusega, et Euroopa solidaarsus peab laienema ka arengumaadele. Kui rääkida teostatavusest, siis kui meil on poliitilist tahet, on ka materiaalseid ressursse; võime reageerida praegusele finantskriisile tõendab seda.

 
  
MPphoto
 

  Hubert Pirker (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, volinik, nõukogu esindajad; parlamendiliikmete omavaheline arutelu on selgelt polariseeritud. Parempoolsed kardavad massilist ebaseaduslikku sisserännet. Härra Romagnolit ei ole enam siin, et arutelu jätkata. Vasakpoolsed muretsevad, et ebaseaduslikud sisserändajad ei leia tööd. Meie ei taha kumbagi – suuremahulist ebaseaduslikku sisserännet ega ebaseaduslike sisserändajate töölevõtmist, mis annaks neile seadusliku staatuse. Tegelikult tahame sinise kaardi abil teha sammu kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ohjatud sisserände poole Euroopa Liidu liikmesriikides.

Sinise kaardi ning standardse elamis- ja tööloa määrused annavad meile just selle ohjevahendi, mis võimaldab liikmesriikidel reageerida ja tuua sisse kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid just siis, kui neid vaja on. Samuti kehtestame standardeeskirjad sinise kaardi väljastamiseks ja järelevalve teostamiseks kogu Euroopas. Mul on hea meel, et nõukogu lisas rakenduseeskirjadesse minu ettepaneku, et sinisele kaardile kantakse selle riigi sümbol, mis kaardi väljastas ning milles töö- ja elamisluba kehtib. See tähendab, et Austria sinine kaart oleks puna-valge-punane ja teistel riikidel vastavalt samamoodi.

Arvan, et stiimul, mille kohaselt võivad inimesed kolme aasta pärast teises liikmesriigis tööle hakata – tingimusel, et nõudeid täidetakse ja vajadus on olemas –, on positiivne. Teine oluline eeskiri on, et sinine kaart kaotab kehtivuse, kui töötajat selgelt enam vaja ei ole. See on selge, kui töötaja on olnud pidevalt töötu enam kui kuus kuud. Siis on ilmselge, et töötajat enam vaja ei ole ja sinine kaart kaotab kehtivuse. Tahaksin nõukogule teha ettepaneku, et töötajad peaksid riigile teadma andma, kui nad töötuks jäävad, sest muidu ei ole võimalik kontrollida, kas kuus kuud on möödas.

Lõpetuseks tahaksin veel öelda, et sinine kaart on liikmesriikidele ohjevahend, mis võimaldab neil paindlikult reageerida. See on Euroopa Liidu võimalus saada atraktiivseks ärikohaks ja selleks ka jääda. See on stiimul kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele mitte kolida Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse või Austraaliasse, vaid valida hoopis Euroopa Liit oma elu- ja töökohaks, vähemalt mõneks ajaks. Arvan, et sinine kaart on positiivne samm ohjatud sisserände suunas, mille aluseks on liikmesriikide nõuded, võimalused ja vajadused.

 
  
MPphoto
 

  Stavros Lambrinidis (PSE).(EL) Härra juhataja, härra Euroopa Komisjoni asepresident, juba üle kümne aasta ei ole olnud mingit sisulist arutelu selle üle, kuidas liikmesriigid saaksid koostööd teha, et muuta Euroopa atraktiivsemaks sihtkohaks seaduslikele sisserändajatele, keda meie ühiskond vajab, ja inimlikumaks neile, kes meie seas juba elavad.

Nagu me teame, kohtleb hiljuti vastu võetud tagasisaatmisdirektiiv paljusid vaeseid sisserändajaid nagu tavalisi kurjategijaid, mis näitab Euroopa peaaegu haiglast keskendumist politseilikule lähenemisele sisserändepoliitikasse.

Peamine põhjus selleks on see, et enamik Euroopa Liidu liikmesriike ei ole veel suutnud kohaldada tulemuslikke sisserändajate lõimimise programme ega veenda suurt osa oma kodanikest, et teistest kultuuridest kogukondade paratamatu kasv on hea areng, mis parandab meie majandus- ja sotsiaalset kasvu.

Seda arvestades ei ole muud võimalust, kui need seadusandlikud algatused, mille üle me täna arutleme, heaks kiita. See on ehk esimene tõeline püüe luua Euroopa ühine seadusliku sisserände poliitika, vaatamata sellele, et mõned ettepanekud on üsna tagasihoidlikud ja esineb probleeme, mida oleme muudatusettepanekutes püüdnud parandada, nagu näiteks oht jätta vaesed riigid ilma oma kvalifitseeritud töötajatest, mida paljud ka õigesti esile tõid.

Ent samas käsitletakse neis määrustes minimaalset arvu inimesi, keda võiks nimetada eelisseisuses seaduslikeks immigrantideks. Nüüd on meil vaja julgeid seadusandlikke algatusi, et kehtestada Euroopa eeskirjad seadusliku töö kohta ka miljonitele teistele, keda meie majandus ja ühiskond vajab.

 
  
MPphoto
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE).(EL) Härra juhataja, härra asepresident, härra nõukogu eesistuja; kõrge kvalifikatsiooniga töötajad kolmandatest riikidest peavad Euroopa Liitu endiselt mitteligitõmbavaks, aga oskusteta sisserändajaid tuleb siia tuhandeid. Seega on Euroopa sisserändepoliitikal vaja laia ja sidusat üldist lähenemist rahule ja turvalisusele, Euroopa Arengupoliitikat ning lõimimis- ja tööhõivepoliitikat.

Õigusakti ettepanek on püüe panna paika ühtsed kriteeriumid kiireks sisserändemenetluseks kõrge kvalifikatsiooniga sisserändajate jaoks. Meil on vaja ühiseid ühtseid määratlusi 27 tööturule pääsemiseks.

Kõik tunnistavad, et Euroopa Liit vajab võimalust kasutada pikemat aega kolmandate riikide oskustöölisi, et parandada oma konkurentsivõimet ja suurendada majanduskasvu. Ent vaja on eeltingimusi. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni liikmena on minu arvates esimene eeltingimus see, et tunnustatakse kõrge kvalifikatsiooniga inimeste kõrgharidust või kolmeaastast töökogemust.

Arengupoliitika peab tagama kolmandate riikide tööjõu kättesaadavuse. Raportöör – kellele avaldan isa surma puhul kaastunnet – rõhutab, et sisseränne kõrge kvalifikatsiooniga töö eesmärgil ei ole pikaajaline lahendus majanduslikele ja demograafilistele probleemidele, arvestades seda, et majanduslik sisseränne mõjutab üldjoontes liikmesriikide tööturge.

Lähimuspõhimõtet tuleb kohaldada seni, kuni luuakse ühtsed sotsiaalsed süsteemid ja ühtsed tööõigusaktid. Seetõttu soovitab Euroopa Parlament järgida hoolikalt ühenduse eelistamise põhimõtet. Liikmesriigid peavad määrama, kui palju kolmandate riikide kodanikke nad oma riiki lubavad, ja neil peab olema õigus määrata selleks kvoodiks ka nulli.

Siniseid kaarte tuleks välja anda ainult liikmesriikide äranägemisel ka siis, kui eeltingimused on täidetud, ja Euroopa lisaväärtus oleks võimalus kahe aasta pärast teise liikmesriiki kolida.

 
  
MPphoto
 

  Karin Jöns (PSE).(DE) Härra juhataja, selleks, et ebaseaduslik sisseränne kontrolli alla saada, tulla toime demograafiliste muutustega, suurendada meie konkurentsivõimet ja samas tagada suur sotsiaalne kooskõla, on meil rohkem kui kunagi varem hädasti vaja ühist sisserändepoliitikat. Selles osas on parlament ühel nõul. Sellepärast tahaksin tänada kõiki nelja raportööri tiheda koostöö eest.

Ent meie fraktsiooni arvates peaks ühine sisserändepoliitika hõlmama kõiki sisserändajaid, vastasel juhul ei vasta see meie nõuetele. See tähendab, et võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb kohaldada kõigile piiranguteta, nii töötaja õiguste osas kui ka juurepääsu osas haridus- ja sotsiaalkindlustussüsteemidele. Sellepärast paluksingi teil homme hääletada meie fraktsiooni muudatusettepanekute poolt. Raamdirektiiv peab hõlmama hooajatöölisi ja põgenikke ehk ajutisi varjupaigaotsijaid.

Mis puudutab sinist kaarti, tahaksin muuta vastutava komisjoni homse hääletuse tulemust, et avada Euroopa tööturg mitte ainult neile sisserändajatele, kellega meil juba partnerluslepingud olemas on. Selliseid piiranguid ei tohiks olla ja mul on hea meel kuulda, et komisjon jagab mu arvamust.

Lõpetuseks veel mõni sõna nõukogule. Olukorda arvestades palun teil need direktiivid vastu võtta koos. Kui võtame võrdset kohtlemist tõsiselt, ei saa me võtta vastu võrdse kohtlemise põhimõtteid kõigepealt ainult kõrgelt kvalifitseeritud töötajate jaoks ja siis hiljem võib-olla teiste sisserändajate jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Inger Segelström (PSE).(SV) Härra juhataja, sooviksin alustuseks tänada raportööri, proua Klamti, ja variraportööre huvitava raporti eest. Põhjamaade sotsiaaldemokraadina lootsin teie toetusele, et ELi sinise kaardiga seotaks ka kollektiivlepinguid. Minu arvates on see vajalik, aga see, et seda ei tehta, mulle eriti muret ei tee. Aga parlament oleks pidanud selles juhtrolli võtma.

Praegu on hea see, et on selgelt sätestatud, et kui tööandjad eeskirju rikuvad ega kontrolli, kas nad võtavad tööle ebaseadusliku töötaja, siis see on kuritegu ning hiljem peavad nad vähemmakstud palga ja muu sellise hüvitama. Samuti on hea, et kolmandate riikide kodanikud saavad kõnealusel perioodil koju minna ja siis ELi naasta. See näitab, et võtame kolmandate riikide muret ajude äravoolu pärast tõsiselt. Samuti olen rahul otsusega, et liikmesriigid peavad arvestama riiklike ja piirkondlike tööturgudega, ja toetan seda. See näitab, et need, kes juba on meie kodumaal ja kes on tööta, saavad töö esimesena. See on eriti oluline nüüd, kui töötus pärast krediidikriisi kasvab, eelkõige ka sellepärast, et võõraviha ohustab paljudes liikmesriikides demokraatiat.

 
  
MPphoto
 

  Roselyne Lefrançois (PSE). – (FR) Härra juhataja, sooviksin alustuseks tänada raportööri ja variraportööre nende koostöövaimu eest. See direktiiv on esimene oluline tekst seadusliku sisserände kohta. Selle eesmärk on edendada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate saabumist ELi pinnale, sest enamus neist eelistab praegu Ameerika Ühendriike või Kanadat. Sinine kaart annab nüüd neile ja nende peredele võimaluse kasutada mitmeid õigusi.

Muidugi on oht, et meid süüdistatakse selektiivses immigratsioonis, aga tahaksin öelda, et just nõukogu on pidevalt vastu kõigile võõrtöölistele kohaldatavale horisontaalsele direktiivile. Seega ei olnud komisjonil seadusliku sisserände valdkonnas veidikenegi edasi liikumiseks muud võimalust, kui alustada kõrgelt kvalifitseeritud töötajatest, kelle osas ta teadis, et saab liikmesriigid lihtsamalt nõusse. Muidugi ei ole mul sellise killustatud lähenemise üle hea meel, aga meie Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon on nii kaua laitnud Euroopa sisserändepoliitika repressiivsust ja nõudnud seadusliku sisserände poliitikat, mis on oma nime vääriline, et minu arvates tuleks seda esimest sammu tunnustada.

Ärgem unustagem, et koostamisel on juba järgmised tekstid, mis käsitlevad näiteks hooajatöölisi ja praktikante.

 
  
MPphoto
 

  Emine Bozkurt (PSE). - (NL) Härra juhataja, lõpuks on astutud oluline samm. Euroopa on parimate inimeste töölevõtmise ühtse süsteemi tingimuste osas ühel meelel. See on kaardi pakutav lisandväärtus. See samm on vajalik, vaatamata sellele, et minu arvates on see vaid esimene. Kui oleme sinise kaardiga juba kogemusi saanud, peame vaatama, mida järgmise ametiaja jooksul veel teha saab.

Me ei tohi unustada, et elame rahutul ajal. Finantskriisi tagajärjel võib lähemal ajal koondamisi toimuda. Seetõttu on oluline, et proua Klamti raportis kirjeldatud sinise kaardi süsteem jätab ruumi ka rahvusliikmesriikide poliitikale. Liikmesriigid peavad saama otsustada, kui palju hea kvalifikatsiooniga sisserändajaid on vaja ja kas neile saab tööd anda, ilma et see tekitaks kolmandate riikide sellistes tundlikes sektorites nagu tervishoid ajude äravoolu. Peaksime aga ka tulevikku vaatama. Euroopal on hädasti vaja hea kvalifikatsiooniga sisserändajaid. Sellepärast on parim lahendus võimalikult lihtne sinise kaardi süsteem, millega tõeliselt andekaid siia meelitada. Minu arvates on see lahendus praeguses ettepanekus olemas, osaliselt tänu Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni muudatusettepanekutele. Samamoodi on oluline, et inimesed, kes juba elavad seaduslikult ELis, ei peaks ELi liikmesriigi sinise kaardi taotlemiseks kodumaale tagasi minema, kui nad vastavad muudele tingimustele.

 
  
MPphoto
 

  Harald Ettl (PSE). – (DE) Härra juhataja, järgmise 20 aasta jooksul on Euroopa Liidus vaja kolmandatest riikidest rohkem kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. Teised riigid on selle valdkonna potentsiaali kasutanud ebaproportsionaalselt juba aastaid. ELi eeskirjad on tasakaalus ja peaksid vältima ajude äravoolu kolmandatest riikidest. Nõuete üle otsustavad alati liikmesriigid. See kõik kõlab väga mõistlikult, aga teisalt ähvardab meid praegu finants- ja majanduskriisi tõttu tagasiminek.

Töötus suureneb kogu Euroopas ja liikmesriigid tahavad juba veelgi enam piirata töötajate liikumisvabadust Euroopa Liidu sees. Kas ei oleks praeguses olukorras, kus peame keskkonnaprobleemide tõttu muutma tööstuspoliitikat, mõistlikum investeerida rohkematesse ja parematesse koolitusprogrammidesse, mis on mõeldud nende kõrge kvalifikatsiooniga töötajate jaoks, kellel on oluline uuenduspotentsiaal? Peame suunama kõik jõupingutused sellele, mitte kolmandate riikide parimate töötajate salaküttimisele. Ainuüksi sellest meie tuleviku kindlustamiseks pikemas perspektiivis ei piisa.

 
  
MPphoto
 

  Genowefa Grabowska (PSE).(PL) Härra juhataja, mäletame kõik 2006. aasta sügisel mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis avatud töölaagreid. Ebaseaduslikud sisserändajad töötasid seal Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikega koos kohutavates tingimustes.

Selline olukord kiirendas meie tööd sisserändepaketi kallal, millest ühe osa üle me täna arutleme. Mulle tundub, et liigume õiges suunas. Selle ettepanekuga muudetakse töötingimused tsiviliseeritumaks ning lihtsustatakse seaduslike sisserändajate tööd ja elamist reguleerivaid eeskirju. Poolakana tahaksin ka rõhutada meie solidaarsust kolmandate riikide kodanikega, kes elavad Euroopa Liidus seaduslikult. Me ei tohi neid diskrimineerida.

Samuti ma ei leia, et sinine kaart ohustaks uute liikmesriikide kodanike majandushuvisid ja tekitaks neile konkurentsi. On tõsiasi, et enamik Euroopa tööturge on nüüd meile avatud, ja on hästi teada, et kõik üleminekuperioodid lõpevad enne sinise kaardi jõustumist.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). - (LT) Minister, volinik, daamid ja härrad, mitte ainult Euroopa, vaid kogu maailm muutub üha avatumaks. Selles on süüdi moodne tehnoloogia ja üleilmastumine ning selle reaalsuse vastu võitlemine ei anna midagi.

Kiitus Prantsusmaale, kes eesistujariigina tegi algust nende oluliste tekstidega, mille üle me täna arutleme.

Euroopa Liidu huvi on selge: meil ei ole, meil on vaja töötajaid, samuti kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, sest meie kodanikud kasutavad õigust lahkuda, elada ja töötada mujal, kusagil, kus neile meeldib rohkem.

Seaduslik sisseränne ELi on täiesti aktsepteeritav lahendus sellele probleemile. See on ka meie reaktsioon üleilmastumisele ja ELi eesmärgile muutuda konkurentsivõimelisemaks.

Olen nõus, et ettepanekud peaksid olema kooskõlas omavahel ja teiste õigusaktidega, aga pole kahtlust, et me pidime need probleemid lahendama, ning veel kord kiitus mõlemale raportöörile ja eesistujariigile.

 
  
MPphoto
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE). – (RO) Resolutsiooni eelnõuga, mille eesmärk on võtta kõrge kvalifikatsiooniga sisserändajate jaoks kasutusele sinine kaart, püütakse väljastpoolt Euroopa Liitu siia meelitada kõrge kvalifikatsiooniga professionaale, pakkudes neile sisserändajatele võimalust Euroopa Liidus seaduslikult elada ja töötada. Olukorras, kus prognoositakse, et järgmise 20 aasta jooksul võib jääda täitmata 20 miljonit töökohta, on see algatus kasulik.

Ent tahaksin teile meelde tuletada, et Rumeenia ja Bulgaaria kodanikele on tööturul endiselt piiranguid, kusjuures juba kardetakse, et mõned riigid kavatsevad üleminekuperioodi pikendada veel kolme aasta võrra. Sellepärast on seda arvesse võttes väga oluline mitte suurendada ka Euroopa kodanike diskrimineerimist.

 
  
MPphoto
 

  Marek Aleksander Czarnecki (ALDE).(PL) Härra juhataja, demograafilised muutused Euroopa Liidus ja elanikkonna vananemine tekitavad nõudlust väljaspool Euroopa Liitu asuvate riikide oskustega töötajate järele. Euroopa Liit peab kiiresti üleilmastuvas maailmas tegelema majandusrände küsimusega. Minu arvates peavad liikmesriigid töötama välja kompleksse ja sidusa Euroopa rändepoliitika.

Inseneriteadus ja infotehnoloogia on valdkonnad, millele tuleb arendamise ja tööhõive raames erilist tähelepanu pöörata. Ühenduse eeskirjade vastuvõtmine on ebaseadusliku sisserände piiramiseks vajalik. Olen raportööri ja konsultandi, härra Masieliga nõus ja toetan oskustega sisserändajatele Euroopa sinise kaardi süsteemi kasutuselevõtmist, et lihtsustada kolmandate riikide oskustööliste töölevõttu.

 
  
MPphoto
 

  Tomáš Zatloukal (PPE-DE). (CS) Kolmandate riikide kodanike liikuvus Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil on Euroopa jaoks suur ülesanne üleilmastunud maailmas, kus domineerib karm majanduskonkurents. Võtame vastu Euroopa ühtsed eeskirjad, mis võimaldavad ohjata Euroopasse saabuvaid rändevooge ja piirata ebaseaduslikku sisserännet. Õige on toetada komisjoni ettepanekut kiirendada töötajate vastuvõtmise protsessi ja luua neile paremad elamistingimused, et muuta EL kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate jaoks ligitõmbavamaks. Otsustav tegur ei ole mitte ainult töötajate kiire vastuvõtt, kus ei ole bürokraatlike takistusi, vaid ka ühtsed tingimused kõigile 27 tööturule pääsemiseks. Mõlema raporti üle arutledes ei tohiks unustada, et ELis eksisteerivad endiselt takistused uutest liikmesriikidest pärit inimeste töölevõtmisel.

 
  
MPphoto
 

  Toomas Savi (ALDE). – Härra juhataja, Euroopa Liidu sinine kaart on arengumaade seisukohast väga hinnatud algatus. Kuna ELi sinist kaarti hakkaksid välja andma liikmesriigid, võib tekkida kahtlus, et liikmesriigid otsustavad pärast oma tööturu ülevaatamist liiga sageli, et olukord ei luba välistööjõu kasutamist, või on liikmesriigi üldises poliitikas mõned takistused ELi sinise kaardi poliitika täielikule rakendamisele. Kardan, et mõned liikmesriigid võivad hakata ELi sinise kaardi otstarvet õõnestama.

ELi sinist kaarti ei loodud ainult liikmesriikide tööjõuvajaduste rahuldamiseks, vaid ka ajude ringluse alustamiseks. See on omamoodi toetav meede ELi arengukoostööpoliitikale, sest sinise kaardiga töötajad lõpuks ikkagi naasevad oma koduriiki kogemustega, mis on eduks olulised.

 
  
MPphoto
 

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE). – (RO) Arvan, et Euroopa Liidu jaoks on väga vajalik muutuda kõrge kvalifikatsiooniga töötajate jaoks atraktiivsemaks, eelkõige võttes arvesse seda, et enamik sisserändajaid on praegu kvalifikatsioonita. Neile töötajatele tuleb luua soodsad tingimused, ühtne väljarännet ja ühest riigist teise liikumist reguleeriv süsteem, ning samuti tagada palgad, mis on nende kvalifikatsioonile väärilised.

Euroopa sinist kaarti tuleb käsitleda ka kui ebaseadusliku sisserände vähendajat, sisserände- ja varjupaigapakti osa, aga ka osa lahendusest töötajate puudusele, mis Euroopa Liidus järgmistel kümnenditel eksisteerib.

Tahaksin rõhutada seda, et uute liikmesriikide kodanikud ei tohiks olla kolmandate riikide kodanikest halvemas olukorras. Ei ole vastuvõetav, et mõned liikmesriigid hoiavad oma tööturud uute liikmesriikide kodanikele suletud, aga teisalt pakuvad kõrget kvalifikatsiooni nõudvat tööd ELi mittekuuluvate kolmandate riikide töötajatele.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Demograafilised probleemid ja Euroopa elanikkonna vananemine ei ole ainsad põhjused sinise kaardi kui ELi ohjevahendi kasutusele võtmiseks. Pärast ELi laienemist on uutest liimesriikidest lahkunud palju spetsialiste. Oskustööliste lahkumine on tänapäeval tööandjate suurim probleem, mis takistab investeerimist ja piirab seega majandusarengut.

Kui meie ettevõtted ei suuda leida oskustöölisi koduturult, jäävad nad Hiina konkurentidele alla. Poola tööandjad tahavad, et tööturg oleks laiemalt avatud. Nad tahavad võtta tööle inimesi sellistest riikidest nagu Ukraina ja Valgevene. Samas peame meeles pidama, et kõik hüved peavad olema kogu ELis ühesugused. Peame meeles pidama, et need, kes tulevad meile sinise kaardi süsteemi kaudu, lähevad koju tagasi, võttes endaga kaasa kogemused, mida nad EList said. Peame üheaegselt parandama haridus- ja täiendõppesüsteeme spetsialistide saamiseks, keda meie liikmesriikide tööturud vajavad.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Onyszkiewicz (ALDE). – (PL) Härra juhataja, sooviksin juhtida tähelepanu kahele ohule, mis on arutelu käigus ja eeskirjade ettepanekutes ilmnenud.

Esiteks liigsed nõuded kolmandate riikide kodanikele, kes siin tööle hakkavad. Nõue, et vähemalt kaks viiest erialasest tööaastast peab olema juhtival ametikohal, on minu arvates kindlasti liiga karm. Et meie ettevõtetele kasulik olla, ei ole õel või IT-spetsialistil seda vaja.

Teine oht on püüe kehtestada töötajatele üldine miinimumpalk. Selle eeskirjaga hävitatakse vajalik põhimõte, et võrdväärse töö eest tuleb maksta võrdväärset palka, sest selle tulemus võib olla selline, et keegi tuleb ELi töötama ja teenib rohkem kui keegi, kes siin juba töötab.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. (FR) Härra juhataja, see elav arutelu näitab koostatud raportite kvaliteeti. Tahaksin taas kord tänada raportööre ning arvamuse koostajaid – härra Masieli, proua Jelevat ja proua Panayotopoulost – ning öelda, et nagu meie arutelu on näidanud, on see tõepoolest suur samm edasi seadusliku sisserände üle kokkuleppele jõudmise suunas. Neli aastat tagasi ei tahtnud keegi midagi ühenduse ohjevahenditest kuulda. Me teame, et mõne aasta pärast suudame minna kaugemale.

Samuti kiidan härra Barrot’ kaudu komisjoni, kellel õnnestus see arutelu käivitada ja tagada meie ambitsioonide kiire kasv selles valdkonnas. Ka kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon on olnud tubli. Härra Deprez leidis õiged sõnad, tasakaalu ja mõistuse hääle; ta toetab avatud Euroopat ja mul on selle üle hea meel. Kui üks-kaks nüanssi kõrvale jätta, siis tahab ka proua Roure, et Euroopa oleks elanikkonna liikumise sajandiks valmis, mida me ka saavutada püüame. Nagu proua Lefrançois ütles, on need kaks teksti algus, mitte lõpp ja lubavad ringrännet.

Mis puudutab ühenduse eelistamise küsimust, mille tõstatasid prouad Grabowska ja Gál ning eriti härrad Fava ja Catania, siis ütleksin, et sinine kaart ei hakka kehtima enne 2011. aastat, kui ühinemislepingute üleminekumeetmed on lõppenud, ja see ei paku ELi kodanikega võrdväärset staatust. Lisaks oleme valmis lisama teksti ühinemislepingutes sisalduva ühenduse eelistamise põhimõtte ja tahame seda teha.

Mis puudutab arvukaid märkusi ajude äravoolu kohta – eelkõige härra Kreissl-Dörfleri ja härra Borghezio, proua Budreikaitė, härra Moreno, proua Lamberti ja proua Roure’i poolt –, siis arvan, et Euroopa Parlament väljendas sellega oma õigustatud muret, et teksti tuleb lisada sinise kaardi kaitsemeetmed, et muuta ajude äravool ajude juurdevooluks, ning mulle tundub, et selleks on kolm võimalust.

Esiteks ei muuda direktiiv mingil moel kehtetuks Euroopa lepinguid või lepinguid liikmesriikide ja päritolumaade vahel, kes koostavad loetelud elukutsetest, mis selle rakendusalast välja jätta, et tagada eetiline töölevõtmine valdkondades, kus on tööjõu puudus. Teiseks tuleb pakkuda liikmesriikidele vastutust konkreetsete juhtumite läbivaatamisel: nad peavad eetilise töölevõtmise tagamiseks saama sinise kaardi taotluse tagasi lükata. Kolmandaks peab direktiiviga saama edendada kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ringrännet ning muidugi (nagu juba mainitud) rõhutada vajadust koolituse järele päritolumaal.

Teisalt ei pea ma vajalikuks takistada siniste kaartide väljaandmist süstemaatiliselt, kui puudub kokkulepe päritolumaaga. Nagu härra Barrot’gi märkis, arvan, et see tekitaks diskrimineerimise ja viiks taotlused riiklikesse süsteemidesse ning seetõttu on parem pidada läbirääkimisi iga konkreetse juhtumi üle eraldi.

Mis puudutab kõrge kvalifikatsiooniga ja kvalifikatsioonita töötajate eristamist, mida mainisid eelkõige härra Busuttil ja proua Lefrançois ning proua Lambert, siis ma arvan peaksime liikuma edasi etappidena. Praegu puudub kahjuks üksmeel seadusliku sisserände osas, et tegutseda ühenduse tasandil kõikide tööturusegmentide osas. Liigume sellegipoolest edasi, sest kõikide kolmanda poole töötajate jaoks on Euroopa Liidus ühtne õigustekogum ning peame alustama kõrge kvalifikatsiooniga, hooaja- ja lähetatud töötajatest ning praktikantidest. Stockholmi programm võib aidata meil edu saavutada.

Vastupidi proua Flautre ja teiste sõnavõtjate poolt öeldule, ei sisalda sinise kaardiga tagatud õigused piiranguid ühinemisvabadusele või töötamisele, otse vastupidi, ning see sinine kaart on ainus vahend, mis võimaldab sisserännanutel kasutada liikumisõigust, et asuda kõrget kvalifikatsiooni nõudvale tööle mujal Euroopa Liidus, mida praegused riiklikud süsteemid ei võimalda. See on selle teksti suur eelis.

Samuti vastuseks härra Pirkerile seoses ajavahemikuga, mille möödumisel need hüved töötuks jäämise korral kaovad, siis on tõsi, et selline kolmekuuline periood on olemas ning Euroopa Liidu eesistujariik oleks tahtnud, et see periood oleks pikem kui välja pakutud, aga selles ei jõutud kokkuleppele. Mõned liikmesriigid ei tahtnud sellist perioodi üldse, mis ei olnud kuidagi eesistujariigi soov.

Lõpetuseks vastusena härra Favale: nõukogu teksti põhjenduses 16 on kolmandate riikide ja ühenduse kodanike võrdse töö eest makstava palgaga seotud võrdse kohtlemise põhimõte olemas. Seda rakendab sama teksti artikli 15 lõige 1.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni liige. (FR) Härra juhataja, täiendan vaid härra Jouyet’ märkusi, mis kajastavad tänasel pärastlõunal hästi meie ühist huvi teie töö vastu. Tahaksin tänada kõiki sõnavõtjaid ja raportööre, kes on tubli tööga hakkama saanud.

Tahaksin lihtsalt taas kord öelda, et direktiivi eelnõu järgib täielikult ühenduse eelistamise põhimõtet. Lisaks sisaldub ühenduse eelistamise põhimõte Euroopa Liidu ühinemislepingutes, kus on sätestatud, et kui liikmesriik kohaldab ajutisi piiranguid teise liikmesriigi kodanikest töötajate liikumisvabadusele, peab ta tööturule sisenemiseks andma neile kolmandate riikide kodanikest töötajatega võrreldes eelisseisuse. Ütlen seda uutest liikmesriikidest parlamendiliikmetele, sest see väärib rõhutamist.

Järgmisena pean samuti vastama neile, kes muretsevad ajude äravoolu üle. Tahaksin teile meelde tuletada, et ettepanekus soovitatakse kasutada sätet eetilise töölevõtmise kohta, et piirata ja isegi keelata aktiivne reklaam, mida liikmesriigid võivad võtta ette arengumaades, kus juba toimub oluline ajude äravool.

Selles ettepanekus on ka võimalus liikmesriikidele eetilise töölevõtmise kaalutlustel keelduda sinise kaardi taotlust rahuldamast. Meil on meetmed, millega ringrännet lihtsustada, ja meil on kohustus liikmesriikidele anda komisjonile iga-aastast statistikat direktiivi kohaldamise kohta, et oleks võimalik jälgida selle õigusakti mõju.

Tõsi, me peame vältima aktiivset värbamist riikides, kus on tõsine töötajatepuudus, eelkõige Aafrika tervishoiusektoris, ja kõik see leiab lahenduse päritolumaadega partnerluse loomisega.

Kolmandaks tahan muidugi öelda, et sellele tekstile järgnevad komisjoni teised ettepanekud. Järgmise aasta märtsis esitlen teksti hooajatööliste, tasustatud praktikantide ja rahvusvahelistes kontsernides üleviidavate töötajate seadusliku sisserände kohta. Nagu proua Lefrançois ütles, on see algus ja peame liikuma seadusliku sisserände tervikliku raamistiku suunas.

Ka mina vaid kordan seda, mida härra Jouyet’ nii hästi ütles, et eksisteerib väga kindel soov anda kõigile neile sisserännanutele ja uutele saabujatele Euroopa Liidus võrdsed õigused, mis taas kord kajastab meie Euroopa Ühenduse ideaali.

Igatahes võtsin teadmiseks paljud kommentaarid ja märkused. Tulevastel kuudel jätkame aruteludega neil rändeteemadel. Arvan, et peaksime harjuma rääkima neist rahulikult, objektiivselt ja õiglustundega, tunnistades samas, et sisserännet on vaja, aga sellist, mida reguleerivad usaldusväärsed ja kõigi suhtes õiglased õigusaktid.

 
  
MPphoto
 

  Manfred Weber, raportöör.(DE) Härra juhataja, härra Euroopa komisjoni asepresident, daamid ja härrad, tahaksin kõigepealt öelda, et edastan hea meelega Ewa Klamtile teie kiidusõnad ja kaastundeavaldused. Samuti tahan teid selle arutelu eest tänada ja rõhutada kolme punkti.

Esiteks tahaksin ümber lükata natsionalistliku retoorika, mida täna mõnel korral kuulda oli. See ei ole kindlasti enamiku siin parlamendis esindatud liikmesriikide arvamus ja seda tuleks eirata.

Teiseks tahaksin muidugi mainida seaduslikku sisserännet, kui midagi, mida meil on vaja meie riikide majanduste uuendusvõime säilitamiseks ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks, mis on ühe mündi kaks külge. Euroopa kodanikud ootavad meilt avatust kasulikule ja seaduslikule sisserändele ning samuti ebaseadusliku sisserände vastu võitlemist.

Kolmandaks oli sinise kaardiga seoses seda oodata, aga tahaksin öelda ka seda, et see on positiivne esimene samm maailmale ühtse kuvandi esitlemise suunas. Seetõttu arvan, et peaksime edasiliikumiseks tegema selle sammu koos. Hääletagem homme selle õigusakti poolt.

 
  
MPphoto
 

  Patrick Gaubert, raportöör. (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, kuulsin igasuguseid asju ... Kõigepealt räägin arutelust. See oli päris huvitav. Ma ei tsiteeri kedagi, aga ütlen, et Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonile pole küll vaja inimõiguste järgimist õpetada. Fraktsioonil PPE-DE on hea meel, et Euroopa suudab jõuda üksmeelele rändevoogude ühtse ohjamise vahendite osas, samuti selle üle, et Euroopa ei tõmbu endasse.

Meie rändepoliitika on nii humaanne kui ka karm; humaanne sellepärast, et selles ei olda nõus meie riikides elavate ebaseaduslike sisserändajate häbiväärsete elutingimustega – teeme kõik võimaliku, et mehed ja naised ei läheks paatidesse oma eluga riskima – ja karm sellepärast, et selles mõistetakse hukka inimkaubitsejad ja kelmidest bossid.

Seoses sinise kaardi ja elamisloa ühtse taotlemise korraga ütlen härra Cataniale, et meie riigid vajavad nii eliiti kui ka teisi. Selle teema juures olles ütlen, et seaduslike sisserändajate õigused saavad olema samad, mis ühenduse kodanikel, ei rohkem ega vähem.

Euroopal ei ole vaja rändepoliitikaga seoses teistega võrreldes midagi heastada. Euroopa ei pea sisserändajaid pättideks ega kurjategijateks ega ohuks meie julgeolekule ja tööjõule. Nad on lihast ja luust mehed, naised ja lapsed, kes otsivad meie territooriumil paremat elu, sest kodumaal ei ole neil midagi.

Meie ühine eesmärk on neid aidata ja toetada isegi siis, kui see tähendab nende julgustamist meile elama jääma. Meie rändepoliitika on väärikas, avatud, ehk veidi tundlik julgeoleku suhtes, aga nende ja meie pärast võime selle poliitika üle uhked olla – nagu võime olla uhked homme, kui hääletame nende kahe raporti üle, mis käsitlevad Euroopa rändepoliitikat.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tahaksin edastada ka minu kaastundeavalduse proua Klamtile, kes eelmisel nädalal ootamatult isa kaotas. Nägin teda veidi pärast seda, kui ta oli sellest teada saanud, nii et minu kaastunne talle.

Ühisarutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 20. novembril.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Eelkõige on mul hea meel nii komisjoni algatuse kui ka raportööri seisukoha üle, sest arvan, et kõrge kvalifikatsiooniga töötajate rände osas on saavutatud olulist edu, mis on Lissaboni eesmärkide saavutamiseks vajalik.

Aga arvan, et EL peab olema ligitõmbav mitte ainult kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele, vaid ka noortele eurooplastele. Arvestades, et kaalul on ELi konkurentsivõime, ei taha me ajude äravoolu EList USAsse või Kanadasse. Järelikult peab praegune algatus olema ühendatud poliitikaga, millega julgustatakse noori eurooplasi.

Lisaks peame selle meetme rakendama erilise hoole ja vastutustundega, võttes arvesse inimressursside olukorda sisserändajate päritolumaade teatud valdkondades, et mitte suurendada nende inimressursikriisi, eelkõige hariduse ja tervishoiu valdkonnas.

Lõpetuseks toetan proua Klamti seisukohta seoses ühenduse eelistuse põhimõtte rakendamisega töölevõtmise ajal ja mõtet eelistada uute liikmesriikide kodanikke, kellele kohaldatakse tööturule pääsemisel endiselt piiranguid. Kui need piirangud peavad jääma, on nende eelistamine vähim mida teha, et nende riikide kodanikud ei tunneks end Euroopa teisejärguliste kodanikena.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (PSE), kirjalikult. (RO) Tahaksin juhtida teie tähelepanu teatud sätetele, mis võivad olla diskrimineerivad, ja seetõttu tahaksin paluda teil kaaluda uute liikmesriikide kodanike eelistamist muude riikide kodanikest sisserändajate ees ELi tööturule pääsemisel.

Sinise kaardi algatus on kasulik, sest lahendab osaliselt kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudujäägi probleemi ja sellel võib olla oluline roll ebaseadusliku sisserände vähendamises. Ent on ka sätteid, mis asetavad hiljuti liitunud riikide kodanikud halvemasse seisu. Olukorras, kus enamike ELi riikide tööturul on rumeenlaste jaoks endiselt piirangud (kas täielikult või teatud valdkondades), siis arvan, et liikmesriigid peaks tagasi lükkama sinise kaardi taotlused nende sektorite puhul, kus kehtivad üleminekusätted piiravad endiselt ELiga hiljuti liitunud riikide töötajate juurdepääsu. ELi riikide (ka hiljuti liitunud riikide) elanikke tuleb eelistada väljastpoolt ELi tulnute ees.

Samuti pean hoiatama arengumaade ajude äravoolu eest, mis mõjutab nende riikide olulisi sektoreid nagu tervishoid, haridus ja teadusuuringud, tekitades nii bumerangiefekti, millel on keerulised üleilmsed tagajärjed.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Seoses kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste (sinise kaardi) ning ühtse elamis- ja tööloa taotlemise korraga ELis, arvame, et lisaks muudele murettekitavatele punktidele tuleks neid algatusi vaadelda ELi üldise sisserändepoliitika raames.

Teisisõnu on neil mõtet ja nende terviklik rakendusala paljastub ainult siis, kui need liidetakse selle poliitika teiste sammastega, nagu kinnitab Euroopa sisserände- ja varjupaigapakt: sisserändajate kriminaliseerimine, kinnipidamiskeskused tagasisaatmisdirektiivis, piirikontroll ja Frontexi asutamine ning tagasivõtmislepingud koostöölepingute punktina.

Sisserändajate vahelise diskrimineerimise tekitamisega püüab see sinine kaart vastata Lissaboni strateegia uusliberalistlikele eesmärkidele ja ELi tööjõuvajadusele (kvootides), alandades sisserändajad nii tööjõuks, edendades kolmandate riikide inimressursside – eelkõige nende kõige kvalifitseeritumate töötajate – röövimist ning võttes kasutusele ohtlikud ELi-kesksed süsteemid sisserändajate andmete kogumiseks ja säilitamiseks.

Teisisõnu, sinine kaart ja ühtne kord on ELi ebainimliku sisserändepoliitika üks sammas, mis muudab sisserändajad kurjategijateks, viskab nad välja, kasutab neid ära ja viskab siis minema.

 
  
MPphoto
 
 

  Magda Kósáné Kovács (PSE), kirjalikult.(HU) Sisseränne on Euroopa Liidus olnud pikka aega üks olulisimatest sotsiaalsetest ja majanduslikest küsimustest. Vananevas Euroopas on kõik ühel meelel, et meie konkurentsivõime säilitamiseks ja suurendamiseks on vaja täiendavat tööjõudu.

Sisserände edendamine ühise meetmena ei nõua mitte ainult ELi õigusakte, vaid ka õiglast strateegiat, mis võtab võrdselt arvesse nii säästvat arengut kui ka sotsiaalset tasakaalu.

Proua Klamti raport Euroopa sinise kaardi kohta on kiitust väärt, sest selles on sätestatud vastuvõetavamad töötingimused kolmandate riikide kõrge kvalifikatsiooniga töötajate jaoks, võttes arvesse nii perekondliku olukorra kui ka nende võimaliku ajutise kojunaasmise. Eriti hea meel on mul selle üle, et käsitleme seda koos härra Gaubert’i raportiga ühtse elamis- ja tööloa taotlemise korra kohta, nii et võime unustada kas või ettekujutusegi, et avame Euroopa vaid kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele.

ELi sisese sotsiaalse tasakaalu pärast peame läbi mõtlema, mil määral mõjutab Euroopa huve praegune finants- ja majanduskriis. Suurenev töötus viib iseenesest sotsiaalsete pingeteni, seega ei tohi me sisserändega suurendada olemasolevaid etnilisi ja rassilisi pingeid. See võib paremäärmuse kasvule vaid kaasa aidata, aga pikemas perspektiivis võib sellest saada ELi vihkamise põhjus – vaatamata sellele, et Euroopa Liidu roll majandussurutises oli ei midagi muud kui stabiliseeriv.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Sinine kaart, mida EL teatud sektorites kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puuduse tõttu vajab, on samm edasi kolmandatest maadest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajate majandusliku rände suunas.

Ent sinine kaart võib olla ka samm tagasi, kui liikmesriigid ei kavatse lükata tagasi taotlusi selle mittekohaldamiseks nendes sektorites, milles ühinemislepingutes sätestatud üleminekumeetmete kohaselt kehtivad piirangud uute liikmesriikide töötajatele.

Tunnen vajadust teile meelde tuletada, et Ühendkuningriik ja Iirimaa on juba väljendanud soovi säilitada tööturu piirangud Rumeenia ja Bulgaaria kodanikele veel kolmeks aastaks.

Tahaksin rõhutada, et sinise kaardi direktiivi poliitika kohaldamine seaks Euroopa kodanikud kolmandate riikide kodanike suhtes ebavõrdsesse olukorda. Kuigi direktiivis mainitakse ühenduse eelistamise põhimõtet, on selge, et seda ei saa kohaldada neile Euroopa kodanikele, kellele Euroopa tööturu mõnes sektoris kehtivad piirangud.

Palun hääletage seda selgitava muudatusettepaneku poolt, et me ei satuks olukorda, kus majanduslik sisseränne kolmandatest riikidest on tähtsam kui ELi liikmesriikide vaheline vaba liikumine. Uute liikmesriikide loogiline soov on mitte olla koheldud ELi teisejärguliste kodanikena.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Mikko (PSE) , kirjalikult.(ET) Kallid kolleegid. Sinine kaart leevendab nii mõnegi tööhõive- ja immigratsiooniprobleemi. Sinine kaart on nn präänik ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks. Soodustades ning lihtsustades seaduslikku sisserännet, võitleb Euroopa lisaks spetsialistide puudusele ka inimkaubanduse ning illegaalse immigratsiooniga.

Toetan mõtet, et liikmesriikidel peab olema õigus otsustada, kui palju kaarte soovitakse igal aastal välja anda. Samas ei tohiks me majanduskriisi tõttu muutuda protektsionistlikuks. Peame olema valmis vastu võtma kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu kolmandatest riikidest. Majandussurutisega seoses ei tohi me Euroopa ust kinni lüüa andekatele kolmandate riikide kodanikele.

Vajame ühtset lähenemisviisi, et püsida rahvusvahelises konkurentsis. Euroopa Liidu 27 erinevat lubade andmise süsteemi raskendavad „ajude” Euroopasse tööle asumist. Ühtne süsteem võiks just olla üks lahendustest, mis aitaks praegusest mõõnaperioodist üle saada. Rääkimata konkurentsivõime tõstmisest täna ja eriti tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Sirpa Pietikäinen (PPE-DE), kirjalikult.(FI) Euroopa vajab nüüd ja tulevikus rohkem nii kõrge kui ka madala kvalifikatsiooniga tööjõudu teiselt poolt ELi piire. Et EL suudaks konkureerida Ameerika Ühendriikidega koolitatud ja haritud sisserändajate pärast, peab liidust saama ligitõmbavam koht. Võõrtöötajate liikuvuse soodustamine on ELi jaoks samm õiges suunas, ja seega tahaksin tänada proua Klamti tema kiiduväärt raporti eest. Sinine kaart suurendaks kolmandate riikide koolitatud töötajate liikuvust ELis.

ELi muutmine ligitõmbavamaks töökohaks ei tohiks siiski juhtuda arengumaade arvelt. Kahjuks võtab ajude äravool neilt riikidelt oskused ja teadmised, mida neil arenguks vaja on, ning EL peaks uusi eeskirju tehes seda probleemi selgelt arvesse võtma. Samuti on vaja aktiivset kõrghariduse arendamist Euroopas, vaatamata sellele, et koolitatud ja haritud inimesi on lihtne mujalt hankida.

Sisserändajatele mõeldud uued eeskirjad ei tohiks tekitada olulist ebavõrdsust kolmandate riikide ja ELi kodanike vahel. Parlamendi karmid professionaalse tööjõu määratlused loovad ebavõrduse tekkimise võimaluse, kui kolmandatest riikidest saabujatele esitatakse hariduse ja töökogemuse osas ebamõistlikke nõudmisi.

Tööjõu kallidus ohustab kogu Euroopa Liitu, mitte ainult kõrgelt koolitatud sektoreid. Sellepärast peaks EL laiendama kolmandate riikide töötajate liikumise lihtsustamise süsteemi kõigile töötajatele, selle asemel, et piimalt koor ära riisuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Mihaela Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu demograafiline puudujääk ja elanikkonna vananemine seab ohtu tööturu, tervishoiu- ja pensionisüsteemid.

Sellises olukorras on sinine kaart vastukaaluks Ameerika Ühendriikide rohelise kaardi süsteemile, mis on osutunud tõeliselt edukaks, kui mõelda, et umbes 50% kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid valivad kas Ameerika Ühendriikide või Kanada turu.

Arvan, et meile on vaja kõigi 27 liikmesriigi jaoks ühtset sisserändesüsteemi, et Euroopa Liidu iga liikmesriik saaks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõust kasu.

Minu jaoks on sama oluline, et EL tunnustab neid professionaale vääriliselt, pakkudes neile õiglast ja mittediskrimineerivat palka.

Enne kui lõpetan, tahaksin siiski väga rõhutada asjaolu, et ELi tööturg ei ole veel täielikult avatud uute liikmesriikide töötajatele. Sellepärast peame olema väga tähelepanelikud, et vastuvõetavad meetmed ei diskrimineeriks Euroopa Liidu de facto kodanikke.

 
  
MPphoto
 
 

  Katrin Saks (PSE), kirjalikult.(ET) Kaks probleemi, mis mind vaevavad seoses sinise kaardiga.

Euroopa seisukohalt on ajude juurde toomine suurepärane. Võrreldes Ameerika või Austraalia või Kanadaga, on meile sisserännanutest spetsialistide hulk seni oluliselt väiksem. Aga paraku on selline „meelitamine“ vastuolus meie teise põhimõttega, mis räägib sellest, et migratsiooni küsimusi tuleb lahendada globaalselt ning aidata kaasa kolmandate riikide majanduslikule edenemisele, et vähendada migratsiooni, eriti illegaalset migratsiooni. Kas tahame või ei taha seda tunnistada, aga just neid „ajusid“, kellest meie siin unistame, vajatakse kolmandates riikides, et seda elu kohapeal edendada.

Euroopa vaatevinklist, tegutsedes tugevas konkurentsis, oleks loomulikult hea saada juurde spetsialiste. Seda enam, et nagu näitavad uuringud, on nende integreerumine uude ühiskonda hoopis lihtsam ja kiirem protsess. Ja see pole mitte teisejärguline küsimus.

Teise probleemina näen seda, et seoses majandusraskustega ja tööpuuduse kasvuga, suureneb Euroopas Liidus negatiivne suhtumine migrantidesse veelgi. Ja ma kardan ka, et ELi sisemigratsiooni. Loodan siiski, et paremäärmuslased ei saa sellest hoogu juurde ning et need piirangud, mis praegu osadele liikmesriikidele kehtivad, kaovad lähitulevikus. Sellest võidaks EL tervikuna.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: GÉRARD ONESTA
asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika