Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

O-0111/2008 (B6-0482/2008)

Arutelud :

PV 19/11/2008 - 12
CRE 19/11/2008 - 12

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


Istungi stenogramm
Kolmapäev, 19. november 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

12. Euroopa kosmosepoliitika: kosmosetehnoloogia kasutamine Maal (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgmistel teemadel:

– härra Pribetichi poolt tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel nõukogule esitatud suuliselt vastatav küsimus (B6-0482/2008) teemal Euroopa kosmosepoliitika: kosmosetehnoloogia kasutamine Maal (O-0111/2008) ning

– härra Pribetichi poolt tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel komisjonile esitatud suuliselt vastatav küsimus (B6-0483/2008) teemal Euroopa kosmosepoliitika: kosmosetehnoloogia kasutamine Maal (O-0112/2008).

Toulouse’ist pärit inimesena on mul rõõm seda arutelu juhtida.

 
  
MPphoto
 

  Pierre Pribetich , küsimuse esitaja. – (FR) Härra juhataja, härra asepresident, minister, on viimane aeg tähed taas särama panna!

Tahtsin alustada oma sõnavõttu selle Guillaume Apollinaire’i luulereaga sellepärast, et rõhutada kosmosepoliitika taaskäivitamise olulisust Euroopa Parlamendi jaoks.

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on üle kolmekümne aasta koos kosmosepoliitikat rahastanud, koostanud ja välja töötanud. Kahjuks on see poliitika kaotanud pikkamööda oma sära.

Tõsi, EÜ ja Euroopa Kosmoseagentuuri raamlepingu vastuvõtmisega 2003. aastal sätestati Euroopa kosmosepoliitika alused. Samuti on tõsi, et 22. mail 2007. aastal toimunud kosmosenõukogu järgis raamlepingu poliitilist järjepidevust. Ent selle tähe valgus ei ole piisav. Euroopa sõltumatuse, selle rahvusvahelise rolli, julgeoleku ja õitsengu nimel, tulevad kõik kokku, et teha sellest olulisest poliitikavaldkonnast ületamatu trumpkaart tööstuspoliitika jaoks, mis loob töökohti ja ergutab majanduskasvu; kõrgelennuline poliitika, mis mõjutab kultuuri, majandust ja teadust ning mis tugevneb rahvusvahelises kontekstis ja on oluline vahend ühiskonnale vajalike teadmiste hankimiseks.

Liidu institutsionaalses kolmnurgas – ja tagamaks, et sellest ei saa Bermuda kolmnurk – peab Euroopa Parlament Euroopa kodanike nimel mängima olulist ja suuremat rolli selle poliitika koostamises ja määratlemises.

On viimane aeg tähed taas särama panna. Nõukogu osales selles toimingus 26. septembril 2008 ja me tahame sellele poliitikale oma märgi jätta. Muidugi on see sõnavõtt tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel siin samas vaimus. Et õiget teed minna, on minu arvates vaja kosmosepoliitika loomisel meeles pidada põhiasju.

Esiteks eelarveküsimus. Nõuame, et nüüd loodaks eriotstarbeline eelarverida, mis näitaks meie huvi Euroopa kosmosepoliitikasse.

Kosmosetööstus vajab piisavat avaliku sektori tuge, et suurendada oma teadus- ja arendusvõimsust ning lihtsalt kasumis olla. Rahvusvaheline konkurents on tugev ja karm.

Samas kui Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Jaapan ja isegi India suurendavad kosmosetööstuse eelarvet oluliselt ja avaliku sektori tellimusi mitmekordselt, siis meie, eurooplased otsime ikka sobivaid vahendeid oma ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks nagu teised otsivad kaotatud aega.

Järelikult, mis algatusi saab komisjon teha, et suurendada Euroopa kosmosesektori rahastamist ja mitte olla ainult üks osaleja, vaid olulisim osaleja reageeringutes sellele kasvavale üleilmsele nõudlusele kosmosepoliitika kõikides tahkudes algusest lõpuni?

Teine küsimus on strateegilised valikud ühelt poolt Galileo ja EGNOSi ning teiselt polt GMESiga juhtimisprisma kaudu seotud rakenduste jaoks, et luua tõhus selge juhtimisstruktuur, et Euroopa kõik kosmoseprogrammid oleksid tõhusamad.

Viimane küsimus on kosmoseuuringud. Milline on meie Euroopa kosmosepoliitika pikaajaline tulevikunägemus ja mis on selle eesmärk? Kauge kosmose uurimisega alustamine on mitme kümnendi projekt ja selleks on vaja nii kaugeleulatuvat plaani kui ka ambitsioonikust.

Praegu on kuulda president Kennedy selle kõne kaja, kus ta suunas ameeriklaste tähelepanu uuele ületamata piirile. See 21. juulil 1969 pühaks saanud samm oli meie tsivilisatsiooni tehnoloogiaajaloos kahtlemata kõige hämmastavam edukatalüsaator kõikide kosmosega seotud ja isegi igapäevaste tööstusharude jaoks.

Andke meie rahvastekooslusele see pikaajaline eesmärk! Oleme siin selle pika tee verstaposti juures. Euroopa on kosmosepoliitika ristteel. Kosmosega seotud tegutsemis- ja kasutusvaldkondi on nüüdseks mitu korda rohkem. Kosmos hõlmab erinevaid tegevusvaldkondi teadusest julgeolekuni ja keskkonnakaitsest VKEde arendamiseni.

Mingem kasutajatele lähemale ja suurendagem kogutud andmete rakendatavust ja kvaliteeti! Saagem kosmoseturu liidriteks! Meil on tulevaste põlvkondade ees kohustus muuta Euroopa kosmosepoliitika tugevaks ja langetada olulised otsused, et saata orbiidile uus tuleviku-Euroopa, kus tulevased põlvkonnad elada saavad.

Kosmos on meie uus Euroopa piir. Suur tohutu koguse tühjade lehtedega ajalooraamat on avatud. Euroopa ei pea olema mitte ainult osaleja, vaid põhitegija. Seega on viimane aeg tähed taas särama panna!

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja.(FR) Härra juhataja, härra komisjoni asepresident, härra Verheugen, austatud parlamendiliikmed; teie sõnavõtt, härra Pribetich, ja küsimused on väga asjakohased ning arvestades teie indu nende esitamisel ja selgitamisel on pärast teie sõnavõttu eriti raske midagi öelda.

Need on asjakohased, sest kosmosest on saanud – nagu te ütlesite – oluline abivahend kõikide Euroopa riikide jaoks. Need missioonid aitavad meil saada teadmisi, olgu see siis Maa, ookeanide või ilmastiku seire satelliidi kaudu. Samuti aitab see satelliit-telekommunikatsiooni ja -navigatsiooni kaudu kaasa meie majanduse kasvule. Sellest on saanud märkamatu, ent hädavajalik abivahend tänapäeva elus.

Nagu te ütlesite, on kosmos ka abivahend, mis võimaldab Euroopal ühineda ühise ambitsiooni ümber ja kujundada välja Euroopa identiteet. Selles vaimus korraldaski eesistujariik Prantsusmaa eelmise aasta juulis Valérie Pécresse’iga Euroopa kosmoseministrite esimese mitteametliku kohtumise, mis toimus Kourous, mis, nagu te teate, on Euroopa kosmodroom. Tean, et Euroopa Parlamenti esindas seal härra Rovsing ja suur tänu talle selle eest.

Kohtumisel saime panna paika Euroopa ühise kosmosetuleviku, mille keskmes olid Euroopa kosmosepoliitika kolm põhitegijat – liit, Euroopa Kosmoseagentuur ja liikmesriigid –, ning seal tunnistati liidu suurenenud vastutust. Oleme veendunud, et koos teevad need kolm Euroopast rahvusvahelises plaanis ühe peamise kosmosejõu.

Et Euroopa loodav kosmosepoliitika kõikidele eurooplastele kasu tooks, peame kõigepealt tagama kõikidele liikmesriikidele võrdse juurdepääsu kosmosega seotud tegevustest saadavale kasule. Teiseks peame tugevdama kosmosesektori olemasolevaid kooskõlastusmehhanisme, Euroopa teadmisi ja investeeringuid, mida teevad nii ühendus kui ka riikidevahelised ja riiklikud üksused. Kolmandaks on vaja parandada tsiviil- ja kaitsevaldkondadega seotud kosmoseprogrammide koostoimet.

Sellepärast tagavad liit, Euroopa Kosmoseagentuur ja liikmesriigid, et meie kosmosekasutus on autonoomne, elujõuline ja parima hinnaga, mis on meie suurimate partneritega seoses vajalik. Selleks on muidugi vaja tugevdada Euroopa Liidu rolli Euroopa kosmosepoliitikas.

Liit peab olema see, kes ühendab nõudluse kosmosega seotud rakenduste järele, uurib kasutajate nõudeid, seab prioriteedid ja hoolitseb teenuste järjepidevuse eest. Samuti oleme liidu tasandil välja töötanud instrumendid ja ühenduse finantskavad, mis arvestavad kosmosesektori omapäradega, eelkõige seoses tulevaste finantsperspektiividega.

26. septembril toimunud kosmosenõukogul saime (kui nii võib öelda) orbiidile saata kaks juhtprogrammi – Galileo EGNOSi ja GMESi – ning nende tähtsust kinnitada. Seoses Galileo EGNOSiga võib Euroopa Liit enda üle uhke olla, sest allkirjastas olulisel arvul koostöölepinguid selliste kolmandate riikidega nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina, Iisrael, Lõuna-Korea, Ukraina ja Maroko.

Sel samal 26. septembri nõukogul rõhutati vajadust suurendada kooskõlastamist komisjoni Euroopa Kosmoseagentuuri ja liikmesriikide vahel teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, eelkõige satelliitnavigatsioonisüsteemide osas.

Seoses programmiga GMES, peaksid 1.–2. detsembrini toimuvad nõukogud panema paika tegevussuunad ning liidu ja liikmesriikide vahelise partnerluse tingimused, samuti esitama seadusandlusega seotud ettepanekud, millega antakse programmile enne 2009. aasta lõppu ametlik käik. Võin teile juba öelda, et programmi edukaks arenguks peab see nõukogu arvates olema jätkuvalt suunatud üldsuse kasule. Lisaks tuleb kiiresti luua ka andmepoliitika.

Prioriteete peab olema neli ja härra Pribetich on need juba ära maininud; neist esimene hõlmab kosmost ja kliimamuutusi, kuna kosmosega seotud rakenduste panus selles valdkonnas on ainulaadne. Teine prioriteet on kosmosega seotud tegevuste panus Lissaboni strateegiasse. Kolmas puudutab kosmost ja julgeolekut – Euroopa kosmoseinfrastruktuuri ja kosmoseprügi seiret ja järelevalvet Euroopa tasandil. Neljas ja viimane prioriteet on kosmoseuuringud, mis on poliitiline ja planetaarne poliitika ning Euroopa peab tegutsema üleilmse programmi raames.

Sellega seoses peab Euroopa töötama välja ühtse tulevikuplaani ja pikaajalise strateegilise kava ning pidama vajalikku poliitilist dialoogi teiste riikidega laiendatud rahvusvahelise koostöö raames ning sellega seoses on nõukogul väga hea meel, et komisjon on teada andnud, et korraldab 2009. aastal kõrgetasemelise poliitilise konverentsi pikaajalise üleilmse kosmoseuuringute tulevikunägemuse teemal.

Niisiis, härra juhataja, daamid ja härrad, see Euroopa kosmosepoliitika uuenenud tulevikunägemus näitab liikmesriikide uut huvi, mis Euroopa enneolematu ambitsioonikuse huvides kajab kindlasti ka üle selle parlamendi.

 
  
MPphoto
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. (DE) Härra juhtaja, härra nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, olen väga tänulik härra Pribetichile, kes andis mulle võimaluse alustada oma väga tehnilisel teemal sõnavõttu mu prantsuse lemmikluuletaja Guillaume Apollinaire’i luulereaga: „Il est grand temps de rallumer les étoiles.“ Arvan, et eesistujariik Prantsusmaa on Euroopa kosmosepoliitika väärilisel tähtsustamisel teinud olulisi edusamme.

Oleme viimastel aastatel saavutanud suurt edu ja esmakordselt on meil Euroopa kosmosepoliitika, mida varem pole kunagi olnud. Meil on raamistik Euroopa ühtse poliitika jaoks, kus komisjonil on koordineerija roll. Oleme Euroopa kosmosepoliitika strateegilise, keskkondliku ja majandusliku olulisuse osas saavutanud laialdase üksmeele. Keegi pole selle vastu. Tahaksin eriliselt esile tuua juuli lõpus Prantsuse Guajaanas Kourou kosmosekeskuses toimunud Euroopa kosmosenõukogu kohtumist, kus esimest korda sai selgeks, et Euroopa on selleks uueks kosmosesseminekuks valmis.

Samuti oleme suutnud näidata, et Euroopa kosmosetööstus on väga konkurentsivõimeline. Kui võrrelda Euroopa ja näiteks ameeriklaste kulutatud summasid kosmosetegevusele, siis on meie positsioon hea. Euroopal on juhtiv roll satelliiditehnoloogias ja kanderakettide tehnoloogias. Meie kanderaketisüsteemid on maailma parimad. Kourou infrastruktuuri mujal maailmas ei ole. Meie panus rahvusvahelisse kosmosejaama kosmoselabori näol näitab Euroopa kosmosetehnoloogia kõrget taset. Samuti on mul väga hea meel, et kosmoseagentuur on meie päikesesüsteemis läbi viinud terve rea edukaid uurimisekspeditsioone, mida teised riigid ei ole suutnud.

Eurooplastena pole meil mingit põhjust teiste taga vajus olla. Koostöö Euroopa Komisjoni ja kosmoseagentuuri vahel on suurepärane ja tööjaotus toimib ladusalt. Seda efektiivset koostööd arvestades puudub pisimgi põhjus selle valdkonna struktuure muutma hakata.

Ent on veel lahendust vajavaid probleeme. Eurooplastena puudub meil sõltumatu kosmosessepääs. Me ei saa saata inimesi kosmosesse ega tuua neid tagasi. Peame otsustama, kas tahame pikemas perspektiivis teistest sõltuda. Ma ei taha oma arvamust teie eest varjata. Euroopal on vaja sõltumatut ja turvalist pääsu kosmosesse. Samuti peame mõtlema, millise kuju peaksid võtma järgmised suured päikesesüsteemi uurimise missioonid. Minu arvates võib järgmisi suuremahulisi missioone vaadelda ainult kogu inimkonna nimel läbiviidavate ülesannetena. Peaksime vältima igasugust riiklikku või piirkondlikku konkurentsi. Igatahes on meie poliitika eesmärk saavutada võimalikult tihe koostöö. Sellest saab juttu olema komisjoni poolt järgmisel aastal korraldataval konverentsil, millest härra Jouyet just rääkis.

Et kõigile selge oleks, ütlen, et tahame arutleda selle üle, mis oleks järgmine suur missioon, mis on midagi enamat, kui kosmoses asuva tehnoloogia puhttehniline kasutamine. Milline on järgmine suuremahuline missioon, järgmine suur eesmärk, mis rahuldab inimese vajadust kosmost uurida? Kosmoses asuv tehnoloogia on meie tsivilisatsiooni, julgeoleku ja majanduse jaoks täiesti hädavajalik. Teil pruugib mõelda vaid meie sidetehnoloogiale või finantsturgudele, mis ilma satelliitideta ei toimiks.

Tõsi, sel poliitikal peab olema tugev julgeolekukomponent. Me ei püüa seda eirata. Oleme suutnud luua regulaarse struktuurse dialoogi nõukogu ja komisjoni vahel ning seal osalevad ka Euroopa Kaitseagentuur ja ELi Satelliidikeskus. Selle dialoogi tulemusena peaks paranema kooskõlastus tsiviil-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosetegevuste vahel.

Keskkonnaga seoses on väljatöötamisel olev süsteem GMES (üleilmne keskkonna- ja turvaseire) Euroopa vastus üleilmsele keskkonnakriisile. See süsteem annab meile andmeid ja teavet, mida on vaja, et tegutseda ja reageerida ettenägelikult õnnetuste korral. Muidugi annavad meie kaks juhtprojekti – GMES ja Galileo – olulise panuse Lissaboni strateegia rakendamisse, tagades, et Euroopas eksisteeriks tugev tööstuslik ja tehnoloogiline alus kosmoses asuvate rakenduste jaoks.

Mis puudutab GMESi, siis on mul väga hea meel teile öelda, et vaid mõni päev tagasi võttis komisjon minu soovitusel vastu teatise GMESi koostööküsimuste ja rahastamise korralduse kohta. Konkurentsinõukogu vaatab selle mõne päeva pärast läbi. On õige öelda, et GMES on õigel teel. Esimesed näidisprojektid on käima lükatud ja nii palju kui mina aru saan, suudame ajakavast kinni pidada. Oleme kosmoseagentuuriga GMESi kosmoses asuva infrastruktuuri osas täiesti ühel nõul. Kosmoseagentuuril edeneb selle süsteemi jaoks vajalike Euroopa satelliitide väljatöötamine kenasti, nii et väljavaated on head.

Ent üks asi vajab veel lahendamist. Ühenduse eelarves on GMESi jaoks ette nähtud vahendid ainult teaduuringuteks. Meil pole tegevusvahendeid. Järgmisel aastal on meil vaja esimest korda väheke tegevusvahendeid ja selleks on juba eelarvepädevalt asutuselt luba saadud. Ent vaja on leida pikaajaline lahendus, sest on selge, et GMES ei ole end ise ei rahastav süsteem. See toodab küll tulu, aga sellest kulude katteks ei piisa. GMES on Euroopa infrastruktuuriprojekt ja sellisena peame seda käsitlema, et tagada pikaajaline rahastamine.

Järgmisel aastal koostame GMESi algatuse tulevase elluviimise täpse aja- ja tegevuskava. Kokkuvõtteks ütlen, et komisjon esitab 2009. aastal üksikasjaliku mõjude hinnangu ja tasuvusanalüüsi alusel ettepaneku rahastada GMESi esialgne kasutussevõtt aastal 2011.

Galileost oleme juba rääkinud. Tahan lihtsalt öelda, et institutsioonidevahelise efektiivse koostöö tulemusena on programmidel Galileo ja EGNOS nüüd kindel õiguslik alus ja need saab käivitada. Galileo ja EGNOSi rakendamine on ka osa plaanist, aga muidugi peame kindlaks tegema, kas tööstus suudab täita GNSSi määruse nõude, et Galileo süsteem saab valmis 2013. aastal. See selgub hankemenetluse käigus.

Tahaksin õhutada Euroopa kosmosetööstust kasutama seda Galileo pakutavat suurt võimalust teha meiega võimalikult tihedat koostööd ja mobiliseerida kõik oma ressursid. Meie jaoks on Galileo üks olulisemaid tööstuspoliitika projekte, kui mitte kõige olulisem, ja me peame tagama selle sujuva toimimise.

See hõlmab resolutsioonis tõstatatud küsimusi nagu konkurents, mis tekivad seoses rahvusvaheliste äritavade ja riigihanketurgudega. Tõsi, kosmosetööstuse hanketavad on sätestatud erinevates rahvusvahelistes eeskirjades. Tavad erinevad sõltuvalt sellest, kas hangitakse teenuseid või kaupu ja eelkõige sellest, millised riigid asjaomased lepingud allkirjastanud on. Galileo käivitusetapi jaoks hanke tegemisel on komisjon järginud rangelt vastastikususe põhimõtet ja loodame, et see on elavdanud läbirääkimisi kolmandate riikidega vastastikuse turgude avamise üle.

Üks küsimus, mille osas mul on väga hea meel, et parlament on seda kaalunud, on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaasamine Euroopa kosmosetegevusse. See on minu jaoks väga oluline, sest kosmosetööstuses on Euroopas vaid mõned üksikud suurtegijad. Euroopas on vaid käputäis riike, kes saavad olla kosmoses. Ent paljud teised annavad oma panuse ja mul on väga hea meel näha, et paljudes liikmesriikides, eelkõige uutes liikmesriikides, töötavad spetsiaalset kosmosetehnoloogiat välja väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mis pakuvad sageli väga keerulisi ja arenenud tooteid ja teenuseid. Sellepärast peame tagama, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antakse suurtes projektides kohane osa. See osa on 40% ja komisjon teeb kõik endast oleneva, et sellest kinni peetakse.

See ei ole ainult majanduslik, vaid ka poliitiline küsimus, sest võimaldab meil kanda hoolt selle eest, et Euroopa kosmosetegevusi ei peetaks lihtsalt mõne suure Euroopa riigi privileegiks, vaid millekski, milles osalevad ja millest saavad kasu kõik 27 riiki.

 
  
MPphoto
 

  Etelka Barsi-Pataky, fraktsiooni PPE-DE nimel.(HU) Aitäh, härra juhataja, et mulle sõna andsite. Meie parlamendi otsuse pealkiri on „Kosmosetehnoloogia kasutamine maal”. Daamid ja härrad, keskmine Euroopa kodanik kasutab päevas 50 satelliiti. Kosmose kasutamisest on üsna märkamatult saanud igapäevaelu osa. Küsimus on selles, kas Euroopa suudab selles protsessis koostööd teha, kas ta suudab aktiivselt kujundada kosmose kasutamist?

Pean tegema mõned tähelepanekud. Kosmos on meie ühine üleilmne vara. Seetõttu on rahvusvaheline koostöö Euroopa jaoks ülioluline. Ent Euroopa saab tähenduslikult osaleda vaid siis, kui on saavutanud autonoomia poliitilises, tehnoloogilises ja tegevuslikus valdkonnas. Seega on see parlamendi jaoks oluline.

Üleilmses finants- ja osaliselt juba ka majanduskriisis on selgelt näha, et kõrgtehnoloogiaga seotud algatused nagu kosmosekasutus parandavad meie konkurentsivõimet oluliselt.

Lisaks, kui arvestada meie ees seisvaid raskusi ja nendega seotud ülesandeid, millega tuleb tegeleda, siis kasutame kosmosetehnikat üha enam; näiteks selleks, et mõista ja jälgida kliimamuutust või saavutada kaitse abil julgeolek, et ära hoida üha sagenevaid katastroofe või osutada üha erinevamaid side- ja navigatsiooniteenuseid.

Seega tegeleme siin strateegiliste küsimustega. Euroopa Parlament tahab selles protsessis konstruktiivset rolli mängida, eelkõige sellega, et soodustab struktuurset dialoogi ELi ja valitsusasutuste vahel. Meie arvates annab see kõikidele liikmesriikidele võimaluse osaleda ning saada avatud ja õiglane juurdepääs.

Meie Euroopa ühisprojekt Galileo oli paljuski teedrajav. Näiteks loodi selle raames Galileo institutsioonidevaheline toimkond, et saavutada tihedam koostöö ning suuremate projektide korral saime tagada ühisrahastamise ühenduse eelarvest. Ent see on alles algus. Nagu volinik Verheugen ütles, tagas programm Galileo VKEde osaluse, sest nüüdseks teame, et kõrgkoolist vms välja kasvanud ettevõtted on kõrgtehnoloogia maailmas kõige võimekamad.

Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraadid on esitanud lugematul arvul ettepanekuid, mis puudutavad osaliselt meie tööstuspoliitikat, kus meil on veel palju vaja ära teha, enne kui see sobiks kindlaks aluseks. Lisaks peame suurendama oma osa teadus- ja arendustegevuses. Need ettevõtted on ka kaitse- ja julgeolekupoliitika seiskohalt olulised. Sel moel muutub Euroopa kosmosepoliitika Euroopa identiteedi osaks. Aitäh mulle sõna andmast!

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), fraktsiooni PSE nimel. – (RO) Satelliitnavigatsioonisüsteemid, satelliittelevisioonivõrgud, satelliitteenused ja -rakendused on midagi, millesse Euroopa Liit investeerima peab.

Teadusuuringud on üks olulisi sambaid, millele toetub Lissaboni strateegia. Programm GALILEO on Euroopa teadusuuringute jaoks üks prioriteetprojekte, kui arvestada, et seda saab kasutada liikluse juhtimiseks, kliimamuutuse mõjude jälgimiseks ning sekkumiseks hädaolukordades ja loodusõnnetuste korral.

Eelmisel aastal suutis Euroopa Parlament koos komisjoni ja nõukoguga leida liidu üheks strateegiliseks projektiks peetud GALILEO jaoks rahastamisallikad. Tahaksin rõhutada kosmosega seotud tööstuspoliitika väljatöötamise olulisust.

Samuti tahaksin teile meelde tuletada, et GALILEO määrusega sätestatakse VKEde kaasamise võrdlusalus kosmosega seotud Euroopa tööstuspoliitikas. Euroopal on aeg töötada kosmoseuuringute jaoks välja ühtne tulevikuplaan ja strateegiline kava.

 
  
MPphoto
 

  Anne Laperrouze, fraktsiooni ALDE nimel. (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tundub, et oleme kõik ühel arvamusel, et kosmosepoliitikast on saanud meie ühiskonna tuleviku oluline osa.

Võiksime võtta kokku selle kolm põhiharu: julgeolek ja kaitse, kaitse keskkonnakriiside eest ning uute teenuste osutamine inimtegevuse jaoks.

Jah, daamid ja härrad, eurooplastena peame tunnistama, et kosmos on omandamas strateegilist kaitsemõõdet. Tean, et mõned mu kolleegid vaidlevad sellele vastu. Jah, pikas perspektiivis tuleb tagada planeedi jälgimine, et uurida selle pidevaid aeglasi muutusi ja eelkõige inimese tekitatud muutusi, mis mõjutavad üleilmset kliimat, loodusvarasid ja bioloogilist mitmekesisust.

Samas on paljudel avaliku poliitika rühmitustel ja majandustegevustel vaja teavet ja ennustusi, mida saab kosmoses asuvatelt seiresüsteemidelt. Eelkõige selles seisnebki Euroopa GMESi olulisus üleilmses GEO protsessis. Jah, kosmosepoliitikal on üha suurem mõju teadusuuringutele, tehnoloogiauuendustele ning veelgi enam – ettekujutuse ergutamisele. Sellega seoses on edaspidi kosmose ja planeetide uurimise programmidel oluline roll.

Telefoniside ja televisioon, GPS, aga ka ilmaennustamine või isegi kauge arstiabi on meie eluviisi oluliselt muutnud. Me ei suuda enam ettegi kujutada, mis juhtuks, kui satelliidid enam ei töötaks.

Kosmosetehnoloogiaga saadud kogemused – eelkõige raketi Ariane edu – õigustab Euroopa tõelise kosmosepoliitika rakendamist. Iseseisvuse saavutamiseks on vaja tagada muidugi mitte ainult hea valitsemine, vaid ka hea rahastamine.

Lõpetuseks ütlen, et Euroopa kosmosepoliitika näitab Euroopa tahet kas jääda mõjukaks tegutsejaks maailma mastaabis, aga enam-vähem ainult partneri rollis, või olla tugev Euroopa, kes on oluline maailmavalitseja, kes suudab lahendada tulevikus inimkonna ees olevaid olulisimaid probleeme.

 
  
MPphoto
 

  Patrick Louis, fraktsiooni IND/DEM nimel. (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, kui ma varem transpordikomisjoni raportöör olin, suhtusin projekti Galileo entusiastlikult.

Tänaseks on näha, et meie institutsioonide kõikvõimsus ja tehnokraatlik loidus on seda projekti pärssinud. Iga kord, kui liit keeldus liikmesriikidevahelisest vabast ja mitmekesisest koostööst, kaotas ta eraalgatuse, suurendas kulusid ja takistas konkureerivate pädevate sidusate konsortsiumide tekkimist. Ent iga kord, kui riigid on vabalt ühinenud, on projektid olnud edukad.

Seega nii siin kui ka mujal on meie institutsioonide roll säilitada lihtne asendusroll, kus tahame küll olla kõige juhtijad, aga peaksime olema vähese tagajad. Peaksime meeles pidama, et kosmoseasjadega tegelemisel peab Euroopa eelkõige jalad maas hoidma.

 
  
MPphoto
 

  Giles Chichester (PPE-DE). – Härra juhataja, lapsena unistasin kosmoseuurijaks saamisest – julgen öelda, et paljud teisedki lapsed unistasid sellest – ja kui ma suureks sain, siis 1969. aasta Kuule maandumise projekti pildid – eelkõige televisioonipilt kosmosest Maale – inspireerisid mind. Kosmos ei ole enam nii palju esikülgedel, aga see on äärmiselt oluline kõikidel neil põhjustel, mida mu kolleegid maininud on, ning kiidan heaks Euroopa Liidu huvi kosmosepoliitikasse.

Käisin aasta tagasi NASA Goddardi keskuses Washingtonis ja üsna hiljuti Euroopa Kosmoseagentuuri keskuses Roomas ning pildid nende tööst muudavad kosmose äärmiselt põnevaks. Õigupoolest, mida rohkem inimesed neid pilte näevad, seda lähemal ehk kosmos meile on. Aga see näitas mulle ka uuesti kosmose kasutamise asjakohasust teaduse, teadusuuringute ja majanduse seisukohalt ning satelliitide ja nende kosmosesse lennutajate olulisust.

Volinik, satelliitide operaatorid rääkisid mulle oma muredest seoses vajadusega järgida rahvusvahelisi lepinguid sagedusalade kasutamise ja satelliitide jalajälgede kohta. Tuntakse muret, et kui lepitakse mingi rahvusvahelise lepingu rikkumisega, siis rikuvad seda ka teised piirkonnad. Mulle tundub, et kosmose efektiivne kasutamine sõltub väga ühiselt kokkulepitud seaduste ja põhimõtete järgimisest, seega loodan, et komisjon võib meid ja neid selles osas rahustada. Meie kosmosega seotud saavutused ja väljavaated on head.

 
  
MPphoto
 

  Teresa Riera Madurell (PSE).(ES) Härra juhataja, volinik; härra Pribetich, minu arvates on teie ettepanek väga kõikehõlmav ja tasakaalus. Seetõttu tahan teid kiita selle eest, et valgustasite meid rohkem, et näeksime tähti paremini.

Euroopa Liit peab kahtlemata määratlema Euroopa poliitilised püüdlused kosmoses, et kasutada seda Euroopa inimeste ja majanduse heaks ning tagades sellele sõltumatu ja usaldusväärse juurdepääsu.

Samuti on mul hea meel nõukogu poolt septembris tehtud kasulike poliitiliste otsuste üle arendada Euroopa kosmosepoliitikat.

Prioriteetideks peavad kindlasti olema programmide Galileo ja EGNOS elluviimine ning üleilmne keskkonna- ja turvaseire programm, mis aitab hinnata ja rakendada Euroopa keskkonnaga seotud poliitikat.

Mis puudutab rahastamist, siis peame leidma Euroopa kosmosepoliitika jaoks sobivaid vahendeid, mis lisaks seitsmendas raamprogrammis sätestatule võimaldavad planeerimist keskpikaks ja pikemaks perioodiks. Konkreetse peatüki lisamine eelarvesse näitab Euroopa Liidu pühendumust sellele poliitikale ning suurendab selle selgust ja läbipaistvust lootuses, et Lissaboni lepingu sätted kehtima hakkavad.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Onyszkiewicz (ALDE).(PL) Härra juhtaja, mul on väga hea meel, et töötame oma kosmoseprogrammi välja koos venelastega. Ent meie ei tohi unustada, et on veel üks partner, kellega peame hakkama koostööd tegema, ja see on Ukraina. Parimad nõukogude raketid toodeti Ukrainas. Sel riigil on selles valdkonnas tohutu potentsiaal. Arvan, et peaksime seda tunnistama ja ühistes huvides kasutama.

Mu teine märkus puudutab programmi Galileo. Me peame meeles pidama, et see programm võib olla ja peab olema äärmiselt oluline meie sõjaliste operatsioonide ja missioonide jaoks. Oluline on see, et selle süsteemi kasutamist sõjalisel otstarbel peab piisavalt turvama, et programmis osalejad – ma mõtlen siin eelkõige Hiinat – ei oskaks ega saaks seda takistada.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Enne nõukogule sõna andmist tahaksin teie tähelepanu, daamid ja härrad, juhtida sellele, et kolm parlamendiliiget on sündinud Neil Armstrongiga ühel päeval – viiendal augustil. Tean seda sellepärast, et olen üks neist. Jätan teid selle üle mõtisklema, kui kuulate nõukogu sõnavõttu.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Jouyet, nõukogu eesistuja. (FR) See ei üllata mind, härra juhataja; mul on teie üle hea meel, te olete seda väärt.

Härra juhataja, härra komisjoni asepresident, austatud parlamendiliikmed, teen lühidalt, sest palju on juba öeldud.

Esiteks näitasid teie sõnavõtud ja arutelu parlamendi keskendumist Euroopa kosmosepoliitika küsimusele. Otsime Euroopat ühendavat projekti. Otsime Euroopa projekte, mis reaalselt aitavad kaasa sellele, et uued põlvkonnad eurooplasi saavad selles ainulaadses seikluses kaasa lüüa ning tagavad selle.

Nagu öeldud, otsime projekte, mis on suunatud meie kaaskodanike praktilise elu parandamisele. Otsime projekte, mille eesmärk on parandada konkurentsivõimet, viia kokku erinevad Euroopa tööstuspartnerid ja toetada tegutsemist majandussurutise ajal. Otsime projekte, mille eesmärk on parandada teadus-, arendus- ja uuendustegevust. Otsime kõikehõlmavaid projekte, mis muudavad Euroopa nähtavamaks, maailmategijaks ja mõjukaks meie ees olevate üleilmsete probleemidega tegelemisel, olgu nendeks siis kliimamuutuse vastu võitlemine, arenguküsimused või strateegiline tasakaal teiste partneritega.

Arvan, et teie arutelu näitas selgelt, et me ei tohi oma jõupingutusi mitte mingil juhul vähendada. Vastupidi – peame koondama kõik oma vahendid ja koostöövõime sellele kõige sümboolsemale Euroopa projektile – Euroopa kosmosepoliitikale.

 
  
MPphoto
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident.(DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, olen tänulik selle laialdase toetuse eest Euroopa kosmosepoliitikale, mida see arutelu näitas. Tahaksin väga, et see laialdane toetus säiliks ka siis, kui loome finantsaluseid Euroopa alaliseks kohalolekuks kosmoses. Tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et meie konkurendid ei istu käed rüpes. Maailma teised piirkonnad on meist järgnevate sammude kavandamisel juba kaugel ees. Kui me ei suuda leida uusi projekte ega arendada uusi tehnoloogiaid, ei suuda me kosmoses asuvate rakenduste valdkonnas oma liidripositsiooni säilitada, sest meil lihtsalt ei oleks vajalikku põhja teadus- ja uurimistegevusest.

Sellepärast tahaksin korrata, et olen väga tänulik selle eest, et see on kõik täna selgeks saanud. Kui suudame teha koostööd, et teadlikkust tõsta, saame kõikidele eurooplastele rääkida härra Chichesteri räägitud lugu, et Euroopa kosmoseprojektid võivad olla meid ühendav eesmärk.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika