Istungi stenogramm

Neljapäev, 20. november 2008 - Strasbourg

7. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

- Raport: Gabriele Stauner (A6-0409/2008)

  Astrid Lulling (PPE-DE). - (FR) Proua juhataja, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon püüab meeleheitlikult vaidlustada naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni pädevust meeste ja naiste tööalase võrdõiguslikkuse küsimuses. See komisjon haaras kinni meie algatusest koostada raport palgaerinevuste ja muude ebavõrdsuste diskrimineerivast mõjust naiste pensionile ning suundumusest sotsiaalkindlustusõiguste individualiseerumise poole.

Tulemuseks on segapudrutaoline raport, milles on kokku seotud kõigile teada üldreeglid. Me oleme juba ammu suutnud ületada naiste ebavõrdse kohtlemise pensionide ja hüvituste osas, millele naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon soovis oma raporti rajada. Naiste õiguste komisjoni arvamuse raportöörina vastavalt kodukorra artiklile 47 andsin naiste õiguste komisjoni ühehäälse toetusega endast parima, et pakkuda välja konkreetseid parandusi pensionisüsteemi reformide raamistikus. On kuus väga täpset parandust, mis on mõeldud näiteks emadusest ja perekohustustest tingitud aukude täitmiseks naiste kindlustuses.

Kas te suudate uskuda, et tööhõivekomisjon lükkas need selgesõnaliselt tagasi, minnes seeläbi karjuvasse vastuollu oma kohustustega vastavalt artiklile 47? Mul on kahju, et me kaotasime selle lahingu, kuid sõda jätkub ja me võitleme edasi.

- Raport: Ewa Klamt (A6-0432/2008)

  Philip Claeys (NI). - (NL) Proua juhataja, ma hääletasin Klamti raporti vastu sellel lihtsal põhjusel, et majandusliku sisserände mõiste kui selline ning nõndanimetatud sinine kaart annavad tunnistust lühinägelikust mõtlemisest. Selle asemel peaksime võtma vastu strateegia umbes 20 miljoni praegu Euroopa Liidus viibiva töötu välja- ja ümberõppeks ning neile töökohtade leidmiseks. Selle asemel peaksime õppima oma varasematest vigadest. Hea näide on võõrtööliste ja nende perekondade sissetoomine 70. ja 80. aastatel, mis kujunes suureks ühiskondlikuks probleemiks.

Praegu üritatakse üldsust vaigistada lubadustega, et see puudutab ainult kõrgelt kvalifitseeritud ja ajutisi sisserändajaid, kuid kes olen mina, et kahelda Louis Micheli sõnades, kelle väitel peaksid ka ülejäänud sisserändajad endiselt olema teretulnud. Teisisõnu, tulvaväravad jäävad avatuks. Ainus, mille nad saavutavad, on uue värava loomine. Küsimus on koalitsiooni tahtes rahva tahte vastu. Suurettevõtjad tahavad odavat tööjõudu ning ühendavad jõud multikultuursete vasakpoolsetega, ühiskonnal ei jää aga muud üle kui arve omast taskust kinni maksta.

- Raport: Neil Parish (A6-0368/2008)

  Astrid Lulling (PPE-DE). - (FR) Proua juhataja, ma hääletasin Parishi raporti poolt veinituru ühise korralduse integratsiooni, ühise turukorralduse ühtse määruse kohta raske südamega, kuna mulle tundub, et see ühise turukorralduse ühtne määrus ei lihtsusta olukorda ega suurenda läbipaistvust. See muudab elu viinapuude kasvatajate ja kogu veinitööstuse jaoks ainult raskemaks.

Volinik püüdis eile õhtul meie kartusi hajutada. Ma loodan, et komisjon peab oma sõna ning mis kõige tähtsam, et see elukutse jääb nõuandekomitees piisavalt esindatuks, nagu see olnud alates veinituru esimesest ühisest korraldusest.

  Anja Weisgerber (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, täna hommikul andsin mõningaste kõhklustega oma poolthääle Neil Parishi raportile mitmesuguste põllumajandustoodete ühtse turukorralduse loomise kohta. Ma tervitan komisjoni tahet Euroopa põllumajanduspoliitikat lihtsustada. See tähendab, et tulevikus on ainult üks turukorraldus praeguse 21 asemel, näiteks puuvilja, köögivilja, piima ja veini jaoks. Samal ajal tuleb selle ülikompleksse dokumendi rakendamine muuta võimalikult lihtsaks. Seetõttu on mul väga hea meel, et komisjon kinnitas eilses arutelus, et haarab kinni minu mõttest ning lisab EUR-Lexi Euroopa otsingumootorile funktsiooni, mis võimaldab kasutajatel pääseda ligi üksnes nendele artiklitele, mis on seotud nende konkreetse põllumajandustootega.

Komisjon on kinnitanud ka seda, et veinituru korraldus, mille osas peeti võrdlemisi raskeid läbirääkimisi ja millesse on kaasatud mitmed parlamendi nõuded, jääb seniseks. See on ainus põhjus, miks ma pidasin võimalikuks hääletada raporti poolt.

- Resolutsiooni ettepanek: HIV/AIDS (RC-B6-0581/2008)

  Milan Gaľa (PPE-DE). – (SK) Mul on väga hea meel, et mõned päevad enne 1. detsembrit, ülemaailmset AIDSi vastu võitlemise päeva, käsitleme seda globaalset probleemi. HIV-viirusega nakatunud inimeste arv suureneb pidevalt. Iga päev nakatub umbes 14 000 inimest, kusjuures 2000 neist on alla 15-aastased lapsed.

Lisaks tavapärastele tulipunktidele, nagu Aafrika ja Kaug-Ida, on nakatunud inimeste arv suurenenud Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. 2006. aastal ületas nakatunute arv nendes piirkondades 1,7 miljoni künnise. Kõige suurem oli kasv Venemaal ja Ukrainas, kus HIV-viirusega nakatus umbes 270 000 inimest. Peamiselt põhjustab HIVi levikut nendes piirkondades uimastite kuritarvitamine ja süstalde korduvkasutamine. Iseäranis murettekitav on Ukraina statistika, kuna tegemist on Euroopa Liidu otsese naabriga.

Tõsiasi, et me ei ole ülemaailmsetest ennetusprogrammidest hoolimata suutnud HIVi probleemi kontrolli alla saada, peaks meid sundima neid programme ümber hindama ning tõhustama ennetamisele ja toimivate ravimite valmistamisele suunatud jõupingutusi.

- Resolutsiooni ettepanek: Kongo Demokraatlik Vabariik (RC-B-0590/2008)

  Charles Tannock (PPE-DE). - Proua juhataja, 1994. aastal pööras Lääs pilgu kõrvale, kui Rwandas toimus genotsiid. Sama võib praegu juhtuda Kongo idaosas. Vahetu prioriteet on humanitaarküsimustel, kuid lisaks tuleb lahti harutada delikaatne ja keerukas poliitiline sasipundar. Osaliselt on selles süüdi tõsiasi, et rahvusvaheline üldsus mitte üksnes ei pesnud oma käsi Rwanda genotsiidist puhtaks, vaid ka laskis genotsiidis osalenud hutudel põgeneda Kongo idaossa, kus president Kabila ei võtnud Kigali ja kohalike tutside õuduseks suurt midagi ette väesalkade ohjeldamiseks.

ÜRO ja Aafrika Liit peavad nüüd vahetute poliitiliste ja julgeolekualaste küsimuste lahendamise osas teed näitama, kuid me peame suutma näha selle veresauna taga ka võitlust loodusvarade pärast. Hiina on selles piirkonnas kaalukas jõud, kes ei tunne aga erilist huvi inimõiguste vastu Aafrikas.

Komisjon peaks nüüd kaaluma mineraalide ja muude loodusvarade sertifitseerimismenetluse kasutuselevõttu Aafrikas, nii nagu Kimberlely protsess toimis edukalt teemanditööstuses „vereteemantide” ehk konfliktiteemantide puhul. Niisiis hääletasin selle resolutsiooni poolt.

- Resolutsiooni ettepanek: Mesindus (B6-0579/2008)

  Erna Hennicot-Schoepges (PPE-DE). - (FR) Proua juhataja, see resolutsioon on pisut hiljaks jäänud. See on, nagu öeldakse, „sinep pärast õhtusööki”, kuivõrd pärast taimekaitsevahendite turuletoomist käsitleva direktiivi 91/414 vastuvõtmist ei ole tehtud suurt midagi selle nimel, et edendada uurimistööd pestitsiidide mõju kohta mesilastele, iseäranis mesilaste täielikule paljunemistsüklile.

Seda hämmastavam on tõsiasi, et taimekaitsevahendite turuletoomist ehk teisisõnu direktiivi 91/414 reformi käsitleva Breyeri raporti esimesel lugemisel toimunud hääletusel astusid paljud nendest, kes täna hääletasid resolutsiooni poolt, mesilaste paremat kaitset tagavate muudatusettepanekute vastu välja.

Edasi ei vii meid mitte head kavatsused, vaid faktid ja teod, ning ma julgen loota, et Breyeri raporti teisel lugemisel toimuval hääletusel meenub minu kaasliikmetele see resolutsioon ning nad annavad oma hääle mesilaste kasuks.

  Astrid Lulling (PPE-DE). - (FR) Proua juhataja, tahaksin öelda proua Hennicotile, kes liitus täiskoguga alles hiljuti, et ilmselt ei ole ta kursis sellega, mida me oleme alates 1994. aastast eeskätt selles valdkonnas taotlenud.

Ma tahaksin tänada kõiki liikmeid, kes andsid oma panuse sellesse arutellu ja põllumajandussektori ärevat olukorda käsitlevasse resolutsiooni. Eile hilisõhtul ei olnud siin arusaadavalt kohal just palju inimesi – ka mitte proua Hennicotti –, kui aset leidis suurepärane ja väga sisutihe arutelu, mille eesmärk oli julgustada komisjoni tegema suuremaid jõupingutusi mesinduses valitseva murettekitava kriisi lahendamiseks. Mul on hea meel näha, et komisjon on meid mõistnud.

Tahaksin juhtida teenistuste tähelepanu sellele, et vastuvõetud muudatusettepanek 1, mille vastu minu fraktsioon hääletas, on puhtvormilist laadi. Minu põhjenduse B saksakeelses versioonis on viga. Seetõttu tuleb tõlget parandada, et saksakeelne versioon oleks täpselt samasugune.

Mis puudutab taimekaitsevahenditele kasutamisloa andmist käsitlevat muudatusettepanekut, mis on vahepeal tagasi võetud, siis ma nõustun selle sisuga. Kuna see kordab aga sõna-sõnalt keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis hääletusele pandud teksti, mis käsitleb nimetatud vahendite turuletoomist, on minu fraktsioon arvamusel, et me ei tohiks seda teksti plagieerida ning peaksime keskkonnakomisjoniga nõustuma. Meie soovitus ja nõudmine on aga väga hästi sõnastatud kõnealuse resolutsiooni paragrahvis 8, milles me taotleme täpselt sedasama ehk mesilaste suremuse ja pestitsiidide kasutamise vahelist seost käsitlevate teadusuuringute tõhustamist eesmärgiga rakendada nendele vahenditele kasutamisloa andmise korral asjakohaseid meetmeid. On selge, et mesilasi surmavatele pestitsiididele ei tohi anda kasutusluba. Täpselt sedasama oleme juba aastaid rääkinud.

  Juhataja. − Proua Lulling, ma tänan teid, et juhtisite tähelepanu sellele üksikasjale. Kinnitame, et dokumendi tõlked eri keeltesse kontrollitakse hoolikalt üle.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

- Raport: Ingeborg Gräßle (A6-0394/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hea sõbra ja kaasliikme Ingeborg Gräßle raporti põhjal andsin oma poolthääle seadusandlikule resolutsioonile, millega vastavalt muudatusettepanekule kiidetakse heaks ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmiseks, mis parandab määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. Ma toetan OLAFi poolt uuritavate isikute õiguste paremat kaitsmist ja liikmesriikide vahelise koostöö tõhustamist. Tekkis üha suurem vajadus OLAFi pettustevastaste juurdluste avaliku halduse ning kõnealuste menetluste ja uuringute kestuse sõltumatu kontrolli järele, samal ajal kui tagada tuleb ka juurdluste konfidentsiaalsus. Ingeborg Gräßle on teinud seda raportit koostades ära väga suure töö, mille eest me peame teda tänama.

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO)

Mina hääletasin proua Gräßle raporti poolt, kuna kõigil, kes on kaasatud OLAFi juurdlustesse, peab olema võimalus anda sellega seotud küsimustes vähemalt kirjalikke kommentaare. Kommentaarid tuleb esitada vastavatele liikmesriikidele koos muu juurdluse käigus saadud teabega. Ainult nii saab anda riigivõimudele kogu asjassepuutuva teabe ja järgida samas põhimõtet, et mõlemal osapoolel peab olema võimalus oma seisukohta väljendada. Samas tagab raport koostöö kolmandate riikidega ja tugevdab OLAFi järelevalvekomitee rolli.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, mina hääletasin proua Gräßle Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi käsitleva raporti poolt. Me peaksime neid juurdlusi puudutavat määrust tingimata parandama, kuna teatud institutsioonidevahelised suhted vajavad ümbertegemist. Lisaks peaksime seda määrust muutma ka juurdlustesse kaasatud inimeste õigusi ning OLAFi, Euroopa institutsioonide, liikmesriikide ja informeerijate vahelist teabevahetust silmas pidades. Lõpuks tahaksin õnnitleda proua Gräßlet selle algatuse puhul, millele on järgnenud mitmed huvitavad ettepanekud, muuhulgas kõnealuse ameti peadirektori uue rolli osas, mis annaks talle õiguse algatada välisjuurdlusi mitte üksnes liikmesriigi või komisjoni, vaid ka Euroopa Parlamendi palvel.

- Raport: Rainer Wieland (A6-0395/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Tänan teid, proua juhataja. Mina hääletasin poolt. Selle arutelu põhipunkt ei ole mitte üksnes petitsioonikomisjonis käsitletav küsimus, mis puudutab saksa keele levikut ühenduse institutsioonides. Eeskätt on kõne all dokumentide kättesaadavus kõigile rahvustele ja sellest lähtuvalt ka ühenduse institutsioonide läbipaistvus. Seetõttu arvan, et nõukogu peab seda küsimust ilmtingimata põhjalikult uurima, et toetada eesistujariigi veebilehtedel kasutavate keelte arvu suurendamist. See võib toimuda järkjärgult, võttes aluseks asjakohased ja objektiivsed kriteeriumid, mis tuleb määratleda. Me peaksime siiski meeles pidama, et mida rohkem keeli kasutatakse, seda suuremal hulgal kodanikel on võimalik luua Euroopaga lähem suhe. Kodanikud peaksid suhtuma Euroopa institutsioonidesse nagu hoonetesse, mis pakuvad meile peavarju: meie institutsioonid peaksid olema ligipääsetavad.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me nõustume üldjoontes selle raportiga, eeskätt ombudsmani järelduste kohta öelduga: „nõukogu keeldumine kaebuse esitaja palve sisulisest käsitlemisest kujutab endast halduslikku omavoli” ja „nimetatud veebisaitidel esitatav teave peaks ideaaljuhul olema aegsasti kättesaadav ühenduse kõigis ametlikes keeltes”.

Samas ei nõustu me raporti järelduste paragrahvi 1 lõikega d, milles öeldakse järgmist: „kui keelte arvu peab piirama, tuleb kasutatavad keeled valida objektiivsuse, mõistlikkuse, läbipaistvuse ja mõistetavuse kriteeriumite põhjal”. Me väidaksime, et nõukogu veebileht peaks sarnaselt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni veebilehtedega andma teavet kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Ainult nii saab tegelikult kaitsta paljukeelsust ja kultuurilist mitmekesisust, mida ühenduse liidrid väidetavalt kaitsevad, kuid mille tähtsus seatakse kulude kokkuhoiu huvides tegelikult alatasa kahtluse alla.

- Raport: Gabriele Stauner (A6-0409/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kuigi täiskogus häälteenamusega vastuvõetud resolutsioonil on mõned vastuolulised ning ka üksikud positiivsed aspektid, on põhiargument see, et elanikkonna vananemise ja demograafiliste muutuste tõttu on õigustatud üldise ja riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi nõrgenemine, mis vastab erasektori huvidele, kes soovib saada sellest koogist võimalikult suure tüki.

Võtame näiteks järgmise punkti: „tuletab meelde, et individualiseerimise suundumus aitab kaasa teise ja kolmanda samba ajakohastamisele, seadmata sotsiaalkindlustussüsteemi esimest sammast küsimärgi alla; see võimaldab inimestele, eelkõige naistele ja teistele tundlikele rühmadele suuremat valikuvabadust ja seega sõltumatust ning võimalust saada isiklikud täiendavad pensioniõigused.”

Teisisõnu, inimesi julgustatakse vabaduse nimel leidma riiklikule sotsiaalkindlustusele alternatiive, isegi kui sellel teatakse olevat selgelt negatiivsed tagajärjed. Seda näitavad kujukalt hiljutised USA juhtumid. Kapitalism püüab aga alati kasutada oma eesmärkide saavutamiseks propagandat.

Seetõttu hääletasime vastu.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Raportöör proua Stauner on väga hästi analüüsinud väljakutseid, mille ees seisavad meie sotsiaalkaitsesüsteemid elanikkonna vananemise ja aktiivse elanikkonna vähenemise tagajärjel. Tundub, et see teema on talle südamelähedane. See on esimene asjaolu, mis räägib selgelt tema kasuks.

Teine positiivne asjaolu on tema esitatud arglik küsimus selle kohta, milline tegelik toime on tavapäraselt väljapakutaval imerohul, mis seisneb võõrtööliste massilisel sissetoomisel, kes loodetavasti toetaksid vana Euroopa pensioni- ja tervishoiusüsteeme. See on ülimalt küüniline ja isekas imerohi, mida kaitsvad inimesed on sageli arvamusel, et neil on osavõtlikkuse ja sallivuse monopol. Lõpuks peab kiitma ka proua raportööri kriitilist analüüsi suundumusest tervishoiusüsteemide privatiseerimise ja riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide puhtmajandusliku lähenemise poole.

Samas ei käsitleta selles raportis põhiküsimust: need probleemid on saanud alguse meie maailmajao demograafilisest allakäigust, mille vastu me peame tegelikult võitlema. Liikmesriigid peavad hakkama iibe tõstmiseks ellu viima ambitsioonikat perepoliitikat, et tasakaalustada sotsiaalkindlustussüsteeme ning tagada riigi elujõulisus, õitseng ja õigupoolest lihtsalt ellujäämine.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Raportis märgitakse, et enamiku liikmesriikide elanikkond vananeb, mis avaldab survet riiklikele sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemidele. Selle probleemi lahendusena nähakse nagu tavaliselt erinevaid ELi meetmeid. Junilistan on seisukohal, et EL ei peaks üleüldse tegelema küsimustega, mis on seotud liikmesriikide sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemidega.

Euroopa Parlamendil on oma arvamus kohustusliku pensioniea, töölepingute, liikmesriikide pensionisüsteemide struktuuri, töö maksustamise, maksukoorma jaotamise ja hoolekande korraldamise kohta ELi riikides. Nende küsimustega tuleks tegeleda vaid siseriiklikul tasandil. ELi institutsioonide üldised juhtnöörid on sellistes küsimustes täiesti kasutud.

Seetõttu hääletasime lõpphääletusel selle raporti vastu.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Kuigi proua Stauneri raportis viidatakse Lissaboni strateegiale, mis tähendab Euroopa ühtsuse selget läbikukkumist, tuleks seda raportit siiski toetada, kuna selles seatakse kahtluse alla Euroopa demograafiliste, majanduslike ja sotsiaalsete puudujääkide süvenemise vältimine immigratsiooni abil.

Kui vaadelda kõikjal maailmas paljurahvuselistes ja multikultuursetes ühiskondades toimuvat, võib öelda, et nii selektiivne kui ka mitteselektiivne immigratsioon moonutab Euroopa rahvaste identiteeti ja kultuuri ning süvendab kogukondade vahelisi lõhesid ja sellest tulenevaid pingeid.

Tegemist on uus-orjandusega, millest saavad kasu globaliseerumise loosungi all tegutsevad rahaahnurid, kes näevad odavas tööjõus võimalust juba niigi suure töötute arvu juures avaldada survet palkadele. See võimaldab röövida kolmandate riikide eliiti ning nende olukorda seeläbi halvendada.

Strateegilises mõttes on tegemist enesepettusega, kuna immigrandid võtavad lõpuks üle eurooplaste käitumismallid; ma pean siinkohal silmas igas mõttes pea kaotanud ühiskonnas levivat kahetsusväärset suundumust saada vähem lapsi.

Lisaks perede toetamisele ja iibe tõstmisele vajavad uue Euroopa rahvad poliitikat, mis seab prioriteediks liikmesriikide ja ühenduse huvide kaitsmise.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raportis paljastatakse täies mahus ELi ja Euroopa ühtsust toetava kapitali sügavalt rohujuurte vastased püüdlused sotsiaalkindlustussüsteemide kaotamise osas. See näitab õõvastavalt, kuidas ELi demograafilist allakäiku ettekäändena tuues tehakse ettepanekuid tõsta pensioniiga ja rakendada „kolme samba” süsteemi, täpsemalt:

- minimaalset toimetulekut võimaldava pensioni maksmine riiklikest sotsiaalkindlustussüsteemidest;

- sissemaksetel põhinevat pensionit pakkuvate „ametipensioni” fondide suurendamine;

- töötajate juurdepääs erakindlustusele (Euroopa ühtse terminoloogia kohaselt „individualiseerumine”), n-ö „kolmas sammas”.

Järelikult võimaldab see monopoolsetel kindlustusettevõtetel väga hõlpsasti siseneda veel ühte tulusasse sektorisse ja veelgi rohkem kasu lõigata.

See rünnak on osa ELi tööjõuvastastest meetmetest, nagu üldrakendatav „turvaline paindlikkus”, tööseaduste „kohandamine” (st kaotamine), „orjakauplemisega” tegelevate tööhõiveasutuste institutsionaliseerimine, direktiiv, mis võtab 65-tunnise töönädala puhul kasutusele töövaba tööaja mõiste, ja tööaja arvutamine aasta põhjal.

Töölisklass peab andma vastulöögi Euroopa ühtsust toetava kapitali üha metsikumale ründele, luues monopolismivastase liidu, mis haaraks rohujuurte tasandil ohjad enda kätte ning paneks aluse rohujuurte vajaduste rahuldamisele ja nende heaolu tagamisele.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu tööpuuduse määr ei saa enam rohkem tõusta, samal ajal kui meil on väga nõrgalt esindatud ühiskonnaklassid ja tööturult välja tõrjutud sotsiaalsed rühmad. Puuete või tõsiste terviseprobleemidega inimesed tahaksid töötada, kuid enamasti langevad nad tööandjate ränga diskrimineerimise ohvriks.

Lisaks vajavad need inimesed töötamiseks erivahendeid, millesse tööandjad ei taha kuigivõrd investeerida. Liikmesriikides kasutusele võetud finantsmeetmed ei ole andnud loodetud tulemusi. Rumeenias arvatakse maksustava kasumi arvutamisel maha summad, mis kulutatakse puuetega inimese poolt tootmisprotsessis kasutavatele seadmetele ja puuetega inimeste kodust tööle transportimisele; töötuskindlustuse eelarvest arvatakse maha ettevalmistusele, tööalasele väljaõppele ja nõustamisele kulutatud summad. Raportis kirjeldatavate eriettevõtete rajamine on üks konkreetne võimalus kaasata need tundlikud ühiskonnaklassid tööturule.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma olen väga rahul selle suurepärase tööga, mille proua Steiner on ära teinud sotsiaalkindlustussüsteemide ja pensionide tuleviku osas, ning mina andsin sellele oma poolthääle. Ma toetan neid argumente, millel see raport põhineb, ja arvan, et Euroopa Liit peaks koostöös liikmesriikidega leidma tõstatatud probleemidele võimalikult ruttu sobiva lahenduse.

Euroopa on vananeva elanikkonnaga maailmajagu, mille keskmine sündimus jääb elanikkonna loomulikule uuenemisele alla. Vähem kui viiekümne aasta pärast on Euroopa elanikkond veelgi väiksem ja vanem. Seda probleemi ei saa mitte mingil juhul lahendada immigratsiooni teel: pigem oleks vaja suurendada kvaliteetsetel töökohtadel töötavate inimeste arvu, tagada tugev sotsiaalkindlustussüsteem ja töötagatus, parandada töötajate haridust ja väljaõpet, kaasajastada vanu pensionisüsteeme ning tunnistada paljudele meelepäraste erakapitalil põhinevate süsteemide ebastabiilsust.

- Raport: Ewa Klamt (A6-0432/2008)

  Alexander Alvaro (ALDE), kirjalikult. − Ma toetan igati sinise kaardi kasutuselevõttu. Samas kardan, et PPE ja PSE muudatusettepanekute vastuvõtmise korral hajub Euroopa tulevikku suunatud strateegia olematusse. Seaduslikul teel Euroopasse suundumist kaaluvate kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele mõjub praegune tekst väga negatiivselt. Kõrgelt kvalifitseeritud töötajatel ei teki soovi töötada EL tööturul, seda paljuski praeguses tekstis heakskiidu saanud bürokraatlike takistuste tõttu.

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie kui Rootsi sotsiaaldemokraatide esindajad Euroopa Parlamendis andsime oma poolthääle raportile kolmandate riikide kodanike sissesõidu- ja elamistingimuste kohta, mis hõlbustab kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu sisserändamist, ehk teisisõnu sinisele kaardile. Raportiga, mis pandi parlamendis hääletusele, täiustatakse vastavat direktiivi eeskätt kolmandatest riikidest pärit töötajate võrdse kohtlemise osas, kuna sellega hoitakse ära nende töötajate diskrimineerimine. Positiivne on veel see, et liikmesriikidele antakse võimalus hinnata oma vajadust võõrtööliste järele. Meile meeldib ka tõik, et parlament on lükanud tagasi komisjoni esitatud ettepanekud, mis on võimaldanud tööandjatel kolmkümmend aastat inimesi diskrimineerida. Meile teeb rõõmu, et piiratakse ELi liikmesriikide võimalust värvata inimesi kolmandate riikide sektoritest, kus juba niigi napib tööjõudu. Nii ei aita EL omalt poolt kaasa kõrgelt kvalifitseeritud töötajate lahkumisele ehk ajude äravoolule eeskätt arengumaadest.

Samas kurvastab meid asjaolu, et parlament ei saavutanud kokkulepet kollektiivlepingute, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit töölistele kohaldatavate lepingute küsimuses. Meid kurvastab ka see, et muudatusettepanekut 79 ei võetud vastu. Lõpuks arvame, et palgatasemete määramine ei kuulu ELi pädevusse ja neis küsimustes peaks vastavate liikmesriikide ühiskondlikel osapooltel olema võimalus ise kokku leppida. Me loodame, et Rootsi valitsus jätkab käimasolevates nõukogu läbirääkimistes oma võitlust.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Tänan teid, proua juhataja. Mina hääletasin poolt. See on äärmiselt oluline säte. Kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele uute õiguste andmine tähendab paremate võimaluste loomist nii sisserändajatele kui ka vastuvõtjariikidele. Eeskätt on väga oluline, et see toimuks kõigis ELi liikmesriikides kehtivate ühtsete kriteeriumite alusel, et vältida mis tahes erinevusi ja suurendada Euroopa võimalusi kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu värbamiseks, milles Euroopa jääb statistiliselt Ameerikast Ühendriikidest ja Kanadast ikka veel maha. Seoses ühtsete reeglitega, mida me valmistume vastu võtma, olen kahe käega Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni muudatusettepanekute poolt. Meie arvates on võrdsuse tagamiseks väga oluline kehtestada kolmandatest riikidest pärit töötajatele miinimumpalk, mis ei jää alla vastuvõtjariigi samaväärsete töötajate omale.

Samas toetame ka sinise kaardi tingimuste laiendamist nendele, kes juba elavad liikmesriikides, ja selle pikendamist töö kaotamise korral kuue kuuni. Lõpuks on meil kohustus teha koostööd riikidega, mis ei kuulu ELi, et toetada kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu koolitamist peamistes sektorites, mida ajude äravool võib mõjutada. Selle meetme vastuvõtmine soodustab ka seaduslikku sisserännet ning ELi rikastamist tööalaste oskuste ja inimkogemustega, võimaldades seda vahetust, milles on alati peitunud Euroopa vaimu tõeline olemus.

  Catherine Boursier (PSE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin Euroopa sinise kaardi kasutuselevõttu käsitleva Klamti raporti poolt, kuna see võimaldab Euroopal esmakordselt liikuda ei-kultuurist, kindluste Euroopa kultuurist, jah-kultuuri ehk avatud Euroopa kultuuri, mis lõpuks ometi võimaldab meil sisserännet edukalt juhtida ja tagada töötajatele teatud hulk õigusi. Pärast seda protsessi tuleb kiiresti võtta kasutusele muud meetmed, mis toetavad võõrtööliste teisi kategooriaid, ning ma jään neid ootama.

Me oleksime pidanud minema veelgi kaugemale; me oleksime eelistanud valdkondlikule direktiivile horisontaalset direktiivi, aga ühenduse õigustik on olemas, eeskätt põhimõte „võrdse päevatöö eest võrdne päevapalk”, vastuseis ajude äravoolule, isAeäranis sellistes võtmesektorites nagu tervishoid ja haridus, ning elamisõiguste kehtivusperioodi kahekordistamine pärast töölepingute lõppemist uue töö otsimise eesmärgil.

Selle teksti peamine eesmärk on soodustada seaduslike sisserändekanalite kasutamist, mitte selektiivse sisserände teatud vormi, millele ma olen vastu.

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO)

Mina hääletasin proua Klamti raporti poolt, kuna see tagab kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajatele töövõimalused. Raportis öeldakse, et ELi riigid peavad eelistama Euroopa kodanikke, ja see tuleb olukorras, kus paljud ELi riigid on kehtestanud tööturupiirangud, Rumeenia kodanikele kasuks. Raportis pakutakse direktiivi tingimustele vastavatele inimestele võimalust saada ELi sinine kaart, mis kehtib esialgu kaks aastat, mille möödudes saab seda veel kaheks aastaks pikendada. Kui tööleping on sõlmitud vähem kui kaheks aastaks, väljastatakse sinine kaart lepingu kehtivuse ajaks ja seejärel veel kolmeks kuuks.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Mina paraku ei võtnud osa hääletusest Ewa Klamti raporti üle, mis kujutab endast ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta, kuna Iirimaa ei liitunud Amsterdami lepingu neljanda protokolli artikli 3 kohaselt selle ettepanekuga ning Iirimaal on juba selles valdkonnas olemas riiklik poliitika, mis tagab tööturu tingimustega kohanemise osas paindlikkuse ja suure valikuvabaduse.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (SV) Võitlus edasipüüdlike ja oskuslike töötajate nimel on alles alanud. Globaliseeruvas maailmas edu saavutamiseks peab Euroopa muutuma maailma helgeimate peade eest peetavas võitluses atraktiivsemaks. Seega on komisjoni ettepanek Euroopa tööturgudele sisenemist hõlbustava sinise kaardi kasutuselevõtu kohta igati teretulnud. Mina olen juba tükk aega tulihingeliselt toetanud sinist kaarti ja muid ideid, mis hõlbustavad sisenemist Euroopa tööturgudele. Kahjuks on parlamendi enamus seda mõtet aga niivõrd lahjendanud, et ma otsustasin hääletamisest loobuda. Ma jätkan võitlemist ELi sinise kaardi nimel, mis oleks märksa sisukam sellest, mida parlament pidas võimalikuks toetada.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) ELi sinine kaart, mis on väidetavalt ette nähtud vaid kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele ja tagab selle omanikele liikumis- ja töötamisvabaduse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, muutub uueks sisserännet soodustavaks asjaoluks, mida ei reguleerita ELi tasandil rohkem kui praegu paljudes maades riiklikul tasandil.

Pereliikmetele automaatse ja ajaliselt piiramatu riiki sisenemise loa andmine soodustab püsivat ümberasumist. See on tänapäevast orjandusvormi toetav bürokraatlik süsteem, mis nüüdsest peale valib oma ohvreid lihaste ja hammaste asemel diplomite põhjal. See tühjendab arengumaad andekatest inimestest, keda seal hädasti vajatakse, ning annab seeläbi hoobi nende majandusele ja soodustab ebaseaduslikku sisserännet.

See kehtestab miinimumpalga, mis on täiesti absurdne ja meelevaldne ning ei arvesta tegeliku olukorra ega kõnealuste valdkondade või elukutsetega. Sellel on kaks selgelt ennustavat tagajärge: kõige kõrgemalt kvalifitseeritud eurooplaste palgad langevad, mis tekitab neis veelgi suurema soovi Euroopast lahkuda, ning sisserändajaid hakatakse ekspluateerima, kuna puudub igasugune garantii, et nad hakkavad saama nende tegeliku kvalifikatsiooni väärilist palka.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kuigi parlament võttis vastu muudatusettepanekud – millele ka meie andsime oma poolthääle –, mis leevendavad Euroopa Liidu „sinise kaardi” loomist käsitleva ettepaneku mõningaid negatiivseid aspekte, ei puuduta need muudatusettepanekud meie arvates Euroopa Komisjoni poolt nõukogule esitatud direktiivi vastuvõtmise ettepaneku ajendeid ega peamisi eesmärke.

„Sinine kaart” on vahend, millega püütakse reageerida Lissaboni strateegia neoliberaalsetele eesmärkidele tööjõu kasutamise vajaduse osas. Kapitalistliku konkurentsi tingimustes, eeskätt USAga (kus kehtib roheline kaart), püütakse ELi meelitada kolmandate riikide inimressursside arvelt „kõrgelt kvalifitseeritud” tööjõudu.

„Sinine kaart” (mis muudab sisserände ekspluateerimiseks ning mis eristab ja valib sisserändajaid vastavalt ELi riikide tööjõuvajadustele) ja „tagasisaatmisdirektiiv” (mis suurendab meelevaldseid väljasaatmisi ning süvendab perede taasühinemisega seotud raskusi ja takistusi) on ühe mündi kaks külge. Need on teisisõnu ühe ja sama poliitika vahendid (mis sobivad kokku) ning tugisambad: tegemist on ELi ebainimliku sisserändepoliitikaga, millega sisserändajad kriminaliseeritakse ja saadetakse välja või ekspluateeritakse ja heidetakse kõrvale.

Seetõttu hääletasime meie vastu.

  Jeanine Hennis-Plasschaert (ALDE), kirjalikult. − Tahaksin ALDE nimel põhjendada meie kõrvalejäämist lõpphääletusest. Selguse huvides märgin, et ALDE toetab igati sinist kaarti. Samas tundub ALDE-le, et seda skeemi on oluliselt lahjendatud. Sellele on lisatud liiga palju kitsendusi.

ELi sisserändepoliitika peaks rajanema kahel tugisambal: ebaseadusliku sisserände vastu võitlemine ja samal ajal paremate seaduslike sisserändevõimaluste loomine. Täiskogu parandatud ettepanek ei too kaasa väga vajalikku muutust, vaid üksnes kinnitab liikmesriikide protektsionistlikku käitumist. Selle raporti vastuvõtmisega on parlament EÜ niigi tagasihoidlikku ettepanekut veelgi nõrgendanud. Mahamagatud võimalus! Praegu rändab enamik kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid ELi asemel USAsse, Kanadasse või Austraaliasse. Kui me tahame seda suundumust ümber pöörata, peame olema julged. Praegune tekst on kõrgelt kvalifitseeritud töötajate jaoks, kes kavatsevad seaduslikult ELi tööle asuda, lihtsalt eemaletõukav ja ei aita seega mingil moel muuta ELi kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele atraktiivsemaks. Me vajame hädasti poliitilist julgust.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Ametis oleva eesistuja härra Jean-Pierre Jouyet’ ja komisjoni asepresidendi härra Jacques Barrot’ sõnavõtud ELi sinist kaarti ja elamisluba ning tööluba ühendavat ühekordset luba käsitleva arutelu ajal olid äärmiselt näitlikud. Järgnevalt lühikokkuvõte.

Tsiteerin Jacques Barrot’d: „Need tekstid näitavad eesistujariigi Prantsusmaa poolt edukalt loodud sisserände- ja varjupaigapakti tegelikku ulatust ning tõestavad, et see pakt on õigupoolest tasakaalustatud pakt, milles väljendatakse eurooplaste soovi soodustada rännet, mis võib olla Euroopa ühiskonna tuleviku seisukohalt ülimalt kasulik ja positiivne.”

Ta lisas: „Võimalus naasta kaheks aastaks oma päritoluriiki, kaotamata seeläbi pikaajalise elaniku staatust, on väga oluline.”

Tsiteerin Jean-Pierre Jouyet’d: „Need kaks teksti on alles algus, mitte lõpp, ja need jätavad ruumi korduvrändele.”

Ta lisas: „Need kaks teksti näitavad, et Euroopa Liit soovib seaduslikku sisserännet igati soodustada.”

Nüüdsest peale ei saa olla mingit kahtlust: meie liidrid ja Prantsusmaa esindajad Euroopa institutsioonides toetavad massilist ümberasumist väljastpoolt Euroopat, mis viib riiklike desintegratsioonipoliitikate tekkeni. Meie hääletame vastu.

  Jean-Marie Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Proua Klamti raport kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta lähtub õigest eeldusest, kuid jõuab valede lõpptulemusteni.

Kvalifitseeritud võõrtöötajad, kes on pärit väljapoolt ühendust, eelistavad tõesti Euroopa asemel Ameerika Ühendriike või Kanadat. Soov seda suundumust muuta ja neid inimesi Euroopasse meelitada annab tunnistust murettekitavast masohhismist ja vähesest mõtteselgusest.

Kas meie ise siis ei suuda koolitada insenere, arvutiteadlasi ja arste ning peame neid tõesti arengumaadest sisse tooma?

Kas tegelikult on humaanne varastada ajusid riikidest, kes ise vajavad arenemiseks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu?

Kas te arvate, et härra Sarkozy soositud selektiivse sisserände toetamise läbi on võimalik teha lõpp seaduslikule ja iseäranis ebaseaduslikule sisserändele?

Viimane küsimus: mis jääb järele ühenduse eelistamise põhimõttest, kui me meelitame kõrgelt kvalifitseeritud inimesi sellega, et tagame neile samad õigused, sealhulgas ka töötasuga seotud õigused, mis ühenduse kodanikele?

Vastustest neile küsimustele ilmneb oht, et Euroopa on kujunemas kohaks, kus arenguriikide suhtes pannakse toime tõelist inimsusevastast kuritegu. Seetõttu ei saa me hääletada kõnealuse raporti poolt.

  Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) ELi sinine kaart kui kõiki uksi avav nõiasõna, mis on loodud selleks, et tuua meile väljapoolt Euroopat juurde kvalifitseeritud tööjõudu, toob Euroopa rahvaste ja riikide jaoks kaasa majandus-, sotsiaal- ja humanitaarkatastroofi, arvestades et nad peavad juba niigi tulema toime kontrolli alt väljunud ebaseadusliku sisserände ja eksponentsiaalselt kasvava seadusliku sisserändega.

Et vältida sotsiaalset dumpingut, mille tooks kaasa inseneride ja muude kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide sisseränne teistest maailmajagudest, peab nende töötasu olema vastuvõtjariigis kehtivast miinimumpalgast vähemalt 1,7 korda suurem. Prantsuse sinikraedele meeldiks see väga.

Sisserännanud töölistel on võimalik tuua oma perekonnad kiirmenetluse korras kaasa, mis soodustab juba niigi laialt levinud ja ohtlikku perede taasühinemist. Lisaks saavad sisserändajad Euroopas viibimise perioodid kokku liita ning saada endale pikaajalise residendi staatuse. Ring on sulgunud: liikmesriikides on laiahaardelise ümberasumise ja naturalisatsiooni tingimused paigas.

Kahetsusväärselt soodustab see ka ajude äravoolu kolmandatest riikidest, iseäranis Aafrikast, jättes need riigid ilma eliidist ja süvendades nende vaesust.

Taas kord ei peeta Brüsseli globalistliku ja sisserännet käsitleva poliitika küsimustes nõu Euroopa rahvaga. Me peame rohkem kui kunagi varem võitlema taasavastatud suveräänsuse ja inimeste õiguste nimel.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mina hääletasin Klamti raporti poolt. See muudab Euroopa kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele atraktiivsemaks sihtkohaks. Sellega kehtestatakse paindlik kiirmenetluse kord kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate riiki lubamiseks ning luuakse muuhulgas neile ja nende peredele soodsad elukohaga seotud tingimused.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − (NL) Enamik inimesi soovib elada ja töötada keskkonnas, kus nad üles kasvasid ning mille keelt nad kõnelevad. Inimesed lahkuvad oma kodumaalt kahel olulisel põhjusel. Esiteks siis, kui neid ähvardab vangistus- või tapmisoht. Teine põhjus on vaesus. Inimesed lähevad sinna, kus nad saavad teenida kõrgemat palka, ka siis, kui nad ei ole oma töö vääriliselt tasustatud, kui nende töökohad on ebakindlad ning elutingimused või üldised väljavaated on kehvad.

Kuna edasiste demograafiliste arengute osas valitsevad heitlikud ootused ja teatud töökohtadel napib inimesi, on hakatud sisserännet taas pidama positiivseks nähtuseks. Põgenikke, kes tulevad ELi riikidesse spontaanselt puht häda sunnil, on hakatud järjest enam taunima, aga kõrgelt kvalifitseeritud privilegeeritud inimesed on siin üha rohkem teretulnud. See valikumeetod tähendab, et kvalifitseeritud inimesed meelitatakse ära riikidest, kus nad on koolitatud ja mis tegelikult vajavad neid kõige rohkem. Nendeta on raske oma mahajäämust tasa teha ja selles peitubki nende riikide vaesuse põhjus. Kui sinine kaart toob kaasa ajude äravoolu, tuleb see Euroopale ja ülejäänud maailmale ainult kahjuks.

  Tobias Pflüger (GUE/NGL), kirjalikult. − (DE) Euroopa Komisjoni ettepanekul põhinevas Ewa Klamti raportis käsitletav sinise kaardi kontseptsioon on elitaristlik sisserändekontseptsioon, mis kujuneb hukatuslikuks.

Sinise kaardi kontseptsiooni ainus positiivne külg on see, et lõpuks tunnistatakse fakti, et sisseränne Euroopa Liitu ning seeläbi ka Saksamaale on ühtaegu tarvilik ja õige.

Sinise kaardi kontseptsioon võimaldab ELil sobivate hoidmise ja ülejäänute kõrvaleheitmise teel valida välja parimad sisserändajad. Meile kui vasakpoolsetele ei ole selline elitaristlik kontseptsioon vastuvõetav. Inimestel peab olema võimalik siseneda ELi tööotsingute eesmärgil ning hädasolijatele tuleb pakkuda varjupaika.

Sinise kaardi kontseptsiooni järgi meelitatakse kõrgelt kvalifitseeritud ja sageli kohapeal ülivajalikud töötajad oma päritolumaalt ära. See süvendab nende riikide probleeme ja maailmas valitsevat ebavõrdsust.

Saksamaa tööhõiveuuringute instituudis läbiviidud uuringust selgus, et sinine kaart looks majandussüsteemi, milles „eelkõige täidetaks kiiremini kõik vabad töökohad ja kohalikele oskustöölistele makstav töötasu hoitaks madalamana”. Selle tagajärjel hakkaksid palgatasemed teatud majandussektorites oluliselt langema.

Sinise kaardi kontseptsioon on osa ELi ekslikust sisserändevastasest poliitikast. Sinise kaardi kontseptsioon muudab inimesed (sisserändajad) majanduslikeks teguriteks ja kujutab endast „selektiivse sisserände” kontseptsiooni.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Demograafilised ennustused, mille kohaselt ELi tööealine elanikkond kahaneb 2050. aastaks 48 miljonini ja vanadussõltuvusmäär kahekordistub ning ületab 2050. aastaks 51% künnise, rõhutavad fakti, et loetletud negatiivsete suundumuste tasakaalustamiseks hakatakse tulevikus mõnedesse liikmesriikidesse meelitama üha rohkem erinevate oskuste ja kvalifikatsioonidega sisserändajaid.

Kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele kohaldatavate määratlus- ja vastuvõtukriteeriumite osas esinevad olulised lahknevused ilmselgelt kitsendavad nende töötajate liikumist Euroopa Liidu piires, takistades seaduslike inimressursside tõhusat ümberjaotumist ja regionaalsete erinevuste kõrvaldamist.

Mina kui Euroopa Liiduga 2007. aastal ühinenud riigi esindaja hääletasin selle raporti poolt. See raport reguleerib tõhusalt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule esitatavaid praegusi ja tulevasi nõudmisi, võttes arvesse EL kodanikele laienevat ühenduse eelistamise põhimõtet.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, mina taunin täielikult proua Klamti raportit, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimusi. Nn sinine kaart, mis on USAs kehtiva rohelise kaardi tahumatu jäljendus, ainult kahjustaks praegust Euroopa sotsiaalsüsteemi ning suurendaks meie kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid kummitavat töökindlusetust ja tööpuudust. Ma olen sellele raportile täielikult vastu. Selle kohaselt peavad meie kõrgelt kvalifitseeritud töötajad hakkama konkureerima mitte-eurooplastega, tehes seda tõenäoliselt halvemalt positsioonilt. Sellega soodustaksime ka kolmandate riikide oskuste ja potentsiaali vähenemist ajude äravoolu näol, mille vastu me ise Euroopas võitleme.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Kõnealuse raporti positiivseteks aspektideks on seaduslik sisseränne ja asjaolu, et tööandjad, kes eeskirju rikuvad, võidakse ELi abi taotlemiselt välja jätta, kuid kahjuks on Euroopa Parlament nõrgendanud töötajate kaitset ja praktikas annavad palganõuded süsteemile juurdepääsu ainult kõrgepalgalistele töötajatele, näiteks inseneridele ja arstidele. Ajude äravoolu probleemi oleks samuti saanud paremini käsitleda ja seepärast jään ma hääletuselt kõrvale, vaatamata raporti positiivsetele aspektidele.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Sinine kaart on põhimõtteliselt väga hea idee ja ma olen alati propageerinud seadusliku sisserände lihtsamaks ja ebaseadusliku sisserände raskemaks tegemist. Kahjuks on algset ettepanekut nüüdseks nii palju lahjendatud ja see on muutunud nii bürokraatlikuks, et ma otsustan koos oma fraktsiooniga hääletuselt kõrvale jääda.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Sinine kaart näis olevat hea algus rändepoliitika kooskõlastamisele Euroopa Liidus. Euroopa rändepoliitika on minu arvates vajalik mitte viimases järjekorras seetõttu, et aastaks 2050 on Euroopa töötav elanikkond vähenenud 20 miljoni inimese võrra. Siiski on Euroopa Parlament oluliselt piiranud komisjoni ettepanekut, mis ise oli algusest peale ebapiisav.

Komisjoni ettepanek jättis pisut ruumi ilma kõrgema kvalifikatsioonita, kuid oskuslike inimeste rändele. Rände tingimusi oluliselt karmistades lämmatas parlament siiski selle ettepaneku juba eos.

Euroopa Parlament seadis sissetuleku künnise kõrguseks 1,7-kordse liikmesriigi keskmise palga. See on kaugelt liiga kõrge. Kui me soovime võistelda USA ja Kanadaga, riikidega, mis tõmbavad ligi kõige kõrgemalt kvalifitseeritud töötajaid, siis peame inimeste siiatuleku ja siin töötamise eeskirju lihtsustama. Lisaks sellele on vastuvõetamatu parlamendi nõue, et sisserändajatel peab olema viieaastane töökogemus, sh kaks aastat „juhtival ametikohal”. Ma ei suuda mõista, miks pole käesoleva ettepaneku kohaldamisala laiendatud sisserändemenetluseni kõigi jaoks, kes siin tööd suudavad leida. Sinine kaart teeb seadusliku rände võimalikuks, kuid kindlasti ei käi see igaühe kohta; mina hääletusel ei osale.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Euroopa Liit peab majanduslikule rändele silma vaatama. Kahjuks ei pea rändavad kvalifitseeritud töötajad liitu Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Austraaliaga võrreldes atraktiivseks sihtkohaks.

Selle olukorra peamisteks põhjusteks on ühtse ümberasujate vastuvõtu süsteemi puudumine ja ELi liikmesriikide vahelise liikumisega seotud probleemid. Kõnealuse olukorra muutmiseks vajame integreeritud ja ühtset Euroopa rändepoliitikat.

Me ei tohi unustada, et meelitades juurde kvalifitseeritud spetsialiste saab Euroopa Liit kasu, suurendab oma konkurentsivõimet ja annab majanduskasvule võimaluse. Ennustatakse, et järgmise kahekümne aasta jooksul tuleb ELil puudus 20 miljonist kvalifitseeritud töötajast, peamiselt inseneridest. Me ei tohi neid ennustusi kõrvale heita.

Minu seisukoht on, et ümberasujate töölevõtmine ei saa ühelgi juhul olla pikaajaliseks lahenduseks Euroopa Liidu majanduslikele probleemidele. EL peaks võtma edasisi meetmeid majandus- ja tööhõivepoliitika valdkonnas, ehkki praegu vajab liit majandusmigrante, olgugi et ainult oma elanikkonna vananemise ja suurenevate demograafiliste muutuste tõttu.

Eelöeldut arvestades toetan Euroopa sinise kaardi süsteemi kasutuselevõttu kvalifitseeritud võõrtöötajate jaoks.

- Raport: Patrick Gaubert (A6-0431/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Tuginedes kaasliikme Patrick Gauberti raportile, hääletasin ma seadusandliku resolutsiooni poolt, millega kiidetakse muudetud kujul heaks ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta. Sooviksin tervitada olulist tööd, mida Patrick Gaubert on teinud niivõrd tundlikul teemal, mis on mõeldud toetama jõupingutusi globaalse Euroopa sisserändepoliitika väljatöötamiseks. Juba seaduslikult mõnes liikmesriigis elavate kolmandate riikide kodanike ühiste õiguste ja menetlusliku aspekti, nimelt ühtse taotlemismenetluse lõpuks ühtse loa väljastamise kallal töötamine oli muutnud loogiliseks vajaduseks.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Tundsin end olevat kohustatud jääma kõrvale hääletuselt Patrick Gauberti raporti (A6-0431/2008) üle, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta. Käitusin selliselt, kuna kahetsusväärselt otsustas Iirimaa vastavalt Amsterdami lepingu neljanda protokolli artiklile 3 kõnealuse ettepanekuga mitte ühineda. Demograafilised ennustused ja praegune majanduslik olukord tõendavad, et Euroopas vajatakse tõhusat sisserändepoliitikat, et meie nõuded tööjõule oleksid asjakohaselt reguleeritud. Järgnevatel aastakümnetel sõltub Euroopa majanduslik ja sotsiaalne areng uute majandusmigrantide sissevoolust. See tähendab, et me vajame aktiivset üleeuroopalist poliitikat nii kõrgelt kvalifitseeritud kui ka vähem kvalifitseeritud töötajate vastuvõtmiseks.

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament on äsja väga suure häälteenamusega vastu võtnud kaks raportit kolmandatest riikidest pärit töötajate Euroopasse vastuvõtmise kohta, näidates sellega Euroopa Liidu tegelikku võimet võtta vastu konkreetseid õigusakte majanduslikel eesmärkidel sisserännanud isikute küsimuse kooskõlastatud haldamiseks.

Minu elamisloa ja tööloa väljastamise ühtset menetlust käsitleva raporti vastuvõtmine tühistab ametlikult mitme Aafrika ja Ladina-Ameerika riigipea põhjendamata süüdistused endassesulgunud „Euroopa kindluse” kohta.

See hääletus täiskogu istungil kinnitab seaduslike sisserändajate Euroopa kodanikega võrdse kohtlemise põhimõtet ja tagab neile teatavad sotsiaalsed ja majanduslikud õigused.

Kõnealused otsused aitavad kaasa nende integreerumisele; ümberasujatest töötajad ei ole ohuks meie tööturgudele. Tänu atraktiivsematele vastuvõtu tingimustele annab ELi sinist kaarti käsitlev raport ülikoolilõpetajatele ja kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajatele tegelikkuses lihtsama juurdepääsu Euroopa Liidu riikide tööturule.

Euroopa on tõestanud, et on võimeline võtma omaks väärika, tugeva ja avatud sisserändepoliitika.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Tagades seaduslikele sisserändajatele kõikvõimalikke õigusi ja piirates liikmesriikide pädevust, et piirata liikmesriikides Euroopa kodanike ja sisserändajate üldist võrdset kohtlemist, teisiti öeldes viies sisse üleeuroopalise kohustuse tegeleda positiivse diskrimineerimisega, soovib härra Gaubert saata sõnumi, et Euroopa on avatud seaduslikule sisserändele.

Lubage mul härra Gaubertile kinnitada: kõigis rände lähteriikides on üldtuntud tõsiasi, et Euroopa on nagu sõel. Igal aastal sisenevad Euroopasse sajad tuhanded seaduslikud ja ebaseaduslikud sisserändajad, keda ei tõmba ligi väljavaade töötada (Prantsusmaal tulevad tööle ainult 7% seaduslikest sisserändajatest), vaid ikka veel liiga arvukad sotsiaaltoetused ja muud õigused, mida neile pakutakse ja mis mõnikord on neile reserveeritud, ilma et neilt midagi nõutaks või olukorras, kus puudub mis tahes mehhanism neilt vastutasuks midagi nõuda, isegi mitte minimaalseid teadmisi vastuvõtjariigi keelest, kui lähtuda härra Gauberti sõnadest.

Ajal kui meie liikmesriikides on algamas majanduslangus, kui meie majanduslikke ja sotsiaalseid mudeleid on kahjustanud globaliseerumine, kui tööta ja vaeste Euroopa töötajate arv on plahvatuslikult kasvanud, peame – vastupidi – tungivalt nõudma liikmesriikide ja ühenduse eelistamise põhimõtte kohaldamist kõigis sektorites.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu ka Euroopa Parlamendi arvamuse puhul „sinise kaardi” kohta, vaatamata sellele, et parlament võttis vastu muudatusettepanekud – mille poolt me hääletasime –, mis vähendavad mõnesid negatiivseid aspekte ettepanekus luua sisserändajatele loa „taotlemise ühtne menetlus” elamiseks ja töötamiseks Euroopa Liidu liikmesriikides, oleme arvamusel, et need muudatusettepanekud ei sea küsimuse alla ei Euroopa Komisjoni poolt nõukogule esitatud ettepanekut võtta vastu direktiivi motiive ega keskseid eesmärke.

Nagu meie parlamendifraktsioon rõhutab, on „ühtse taotlemismenetluse” eesmärk menetluste ja ümberasujate õiguste ühtlustamine; teatavates fundamentaalsetes aspektides ettepanek siiski pigem piirab, kui tugevdab neid. Näiteks on see nii, kui sisseränne seatakse sõltuvusse a priori töölepingu olemasolust ja sisserändajate tingimusi üldiselt ei võrdsustata nendega, mis on sätestatud „sinise kaardi” jaoks.

Teiste sõnadega on see ühtne taotlemismenetlus ja tagasisaatmise direktiivi (mis rohkendab meelevaldseid väljasaatmisi ja suurendab raskusi ja takistusi, mida kohatakse perekondade taasühendamisel) sama mündi kaks poolt. Teiste sõnadega, need on instrumendid ja sambad (mis on omavahel kooskõlas) samas poliitikas: ELi ebainimlikus sisserändepoliitikas, millega sisserändajaid kriminaliseeritakse ja välja saadetakse või ekspluateeritakse ja kõrvale heidetakse.

Seetõttu hääletasime me vastu.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma toetan töötajate õigusi ja seepärast hääletasin ma käesoleva raporti poolt. See peaks andma töötajatele kolmandates riikides palju lihtsama ühtse töö- ja elamisloa süsteemi.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Ma ei hääleta, sest „eid” võidaks tõlgendada märgina, et ma olen sisserände vastu, mis ei ole tõsi, kuid käesolev raport on problemaatiline, sest ühtne menetlus tähendab, et EL saab volituse sisserändepoliitika üle, mis tähendab, et see võib olla halb.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Valin hääletamise muudatusettepaneku vastu mitte sellepärast, et ma arvaksin, et see on iseenesest halb, vaid ma soovin oodata mahukamat ja paremini läbimõeldud direktiivi, mida komisjon ette valmistab. On tähtis, et me ei kiirustaks seadusandlike ettepanekutega niivõrd tähtsas valdkonnas nagu käesolev.

- Raport: Neil Parish (A6-0368/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Peamine küsimus seoses veiniga on hiljuti vastuvõetud ühise turukorralduse sisu, mis meie arvates sisaldab mõnesid väga negatiivseid aspekte, eriti Portugali tootmise jaoks, mis fundamentaalselt põhineb väikestel ja keskmise suurusega põllumajanduslikel tootmisüksustel. Selle mõju hakkab praktikas juba tunda andma, nagu on mulle teatanud paljud põllumajandustootjad, kellega olen suhelnud.

Siiski ei näi olevat suuri raskusi veinisektori lisamisega ühtsesse ühisesse turukorraldusse, mis ühendab kõiki turu reguleerimise instrumente, mis võivad olla või mitte olla mitmesugustele sektoritele ühised. Tegemist võib olla puhtalt lihtsustamise küsimusega, tingimusel et see ei tähenda instrumentide kaotamist või ei oma mingeid muid õiguslikke tähendusi.

Kuna probleem seoses veiniga peitub juba, olgugi et meie vastuseisul, heakskiidetud ja teostatud reformis, siis on nüüd mõnevõrra tähtsusetu, kas see sektor lisatakse ühtsesse ühisesse turukorraldusse või mitte, sest praktilist mõju see ei muuda.

Seetõttu otsustasime mitte hääletada.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuni nimekiri on arvamusel, et õigusaktide kooskõlastamiseks ja lihtsustamiseks on hea, kui praegused 21 määrust sektorispetsiifilise turukorralduse kohta vaadatakse läbi ja konsolideeritakse üheks määruseks. Siiski, nagu osutab komisjon, pole poliitika fundamentaalselt muutunud.

Seepärast hääletas juuni nimekiri käesoleva raporti vastu, kuna me ei toeta praegust ühist põllumajanduspoliitikat.

  Christa Klaß (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Proua juhataja, volinik, ma hääletasin komisjoni ettepaneku poolt integreerida veini ühine turukorraldus ühtsesse ühisesse turukorraldusse koos kõigi teiste põllumajandussaadustega ainult sellepärast, et komisjon kinnitas meile eilsel arutelul, et niipea kui nõukogu ettepanek vastu võetakse, lisab komisjon EUR-Lexi otsingumootorisse funktsioonid, mis võimaldavad konkreetsete, näiteks veini, piima või puu- ja köögiviljade ühiste turukorralduste kasutajatel pöörduda ainult nende konkreetse tootega seotud artiklite poole. Lisaks sellele on komisjon samuti garanteerinud, et tulevasi muudatusi tehakse ainult konkreetsete toodete osas ja muid tooteid samal ajal meelevaldselt ei muudeta. Arutelul on saanud selgeks, et tulevikus, ehkki meil on ainult üks dokument 21 asemel, hakkab see üks dokument olema just niisama mahukas kui on 21 üksikut dokumenti. Siiski, selle tulemusena saadava äärmiselt keeruka ühtse ühise turukorralduse dokumendi haldamine tuleb teha nii lihtsaks kui võimalik.

- Raport: Pervenche Berès (A6-0450/2008)

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin ELi määruse, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem, muudatusettepaneku poolt. See tähendab, et rahalise abi ülemmäär ELi liikmesriikidele, kes ei kuulu euroalasse ja kellel on oma maksebilansiga raskusi, on suurenenud 12 miljardilt eurolt 25 miljardi euroni. Euroopa Parlament usub, et euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike tuleks julgustada enne abi taotlemist rahvusvahelisel tasandil uurima võimaliku keskmise tähtajaga rahalise abi hankimist ühenduse piires, et saada hakkama maksebilansi puudujäägiga. Praegune olukord annab lisatõestuse euro kasulikkuse kohta euroalasse kuuluvate liikmesriikide kaitsel ja kutsub euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike sellega kohe ühinema, täites sellega Maastrichti kriteeriumid.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Praegune finantsolukord tõestab euro kaitsvat mõju ja me peaks tegema kõik, mis suudame, et julgustada kõiki euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike eurole üle minema kohe pärast kriteeriumide täitmist. Samuti olen seisukohal, et rahalist abi vajavad euroalasse mittekuuluvad ELi riigid peaksid enne rahvusvaheliste institutsioonide poole pöördumist esmalt vaatama ELi suunas. Eeltoodud põhjustel toetan ma käesolevat raportit.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuni nimekiri usub, et on väga tähtis, et Euroopa alal olevate liikmesriikide majanduslik olukord oleks hea, ja pooldab sõltumatut Euroopa naabruspoliitikat.

Siiski oleme arvamusel, et ühine Euroopa abisüsteem keskmise tähtajaga rahalise abi andmiseks ei anna ei tagatist ega lahendust, et see nii ei oleks. Sellise süsteemiga luuakse mittevajalik ja bürokraatlik menetlus, millega abi vajavad liikmesriigid muutuvad tegelikkuses majandus- ja rahaliidu riikidest sõltuvaks, koos väljastpoolt pealesurutud nõudmistega poliitiliste ja majanduslike meetmete võtmiseks. Riigid, mis on Euroopa Liidu liikmed – nagu nad peaksidki olema – kuid pole rahaliidu liikmed – nagu nad ei peakski olema – on sunnitud hoidma fikseeritud vahetuskurssi euroga ja seega oma kõige tähtsamate kaubanduspartneritega. Seepärast me usume, et pole terve olukord, kus riigid, mis pole rahaliidu liikmed otsustavad oma vahetuskursi fikseerida ja seejärel peavad suured piirkondlikud ja/või rahvusvahelised institutsioonid nad ära päästma.

Seepärast on Juuni nimekiri arvamusel, et 25 miljoni euro eraldamine liikmesriikide maksebilansside toetuseks on mittevajalik. Me usume hoopis, et riigid, mis on ELi liikmed, kuid pole ühinenud rahaliiduga, peaksid hoidma ujuva vahetuskursiga režiimi. Sellega seda tüüpi probleem kaob ja maksumaksjad hoiavad kokku 25 miljonit eurot.

- Resolutsiooni ettepanek: Euroopa Liit ja reisijaandmed (PNR) (B6-0615/2008)

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Vaieldamatult on nii terrorism kui ka organiseeritud kuritegevus hirmsad ohud, millega tuleb võidelda nii tõhusate vahenditega kui võimalik.

Samuti on tähtis vältida seda, et iga liikmesriik loob oma broneeringuinfo süsteemi. Praegu on seda teinud kolm liikmesriiki ja tulemuseks on mitmesugused nendevahelised erinevused nii lennuettevõtjatele seatud kohustuste kui ka nende eesmärkide osas.

Siiski on andmekaitse põhireegel, et mis tahes uus õigusakt tuleks vastu võtta ainult siis, kui on selgelt tõestatud vajadus nende isikuandmete edastamise järele ja kõnealuse edastamise konkreetsed eemärgid.

Komisjoni poolt meile esitatud ettepanek on liiga ebamäärane ega selgita lisaväärtust, mida broneeringuinfo kogumine annab, samuti seda, milline hakkab olema vahekord olemasolevate ELi sisenemise turvakaalutlustel kontrollimise meetmetega, näiteks SISiga (Schengeni infosüsteem), VISiga (viisainfosüsteem) ja API (reisijaid käsitlev eelteave) süsteemiga.

Ma usun et on elutähtis, et enne kui me mis tahes lõplikud otsused vastu võtame, tõestataks selgelt nende andmete kasulikkus ja konkreetsed eesmärgid, milleks nad on mõeldud, tagades, et austatakse proportsionaalsuse põhimõtet ja luuakse asjakohased õiguslikud garantiid.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Ma hääletasin resolutsiooni poolt, mis käsitles ettepanekut võtta vastu nõukogu raamotsus broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel (B6-0615/2008). Tegin seda, sest iga ettepanek kõnealuses valdkonnas peab olema proportsionaalne ja kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu ja ELi põhiõiguste hartaga. Komisjoni ettepanek võib märkimisväärselt mõjutada Euroopa kodanike isiklikku elu ja komisjon pole esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et ELi tasandil on andmete massiline kogumine vajalik.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Kuritegevuse ja terrorismiga võitlemiseks soovib komisjon ELi tasandil koguda ja vahetada reisijate andmeid. Andmete hulgas, mida peaks kogutama ja õiguskaitseorganitele kättesaadavaks tehtama, on lennureisijate krediitkaardi numbrid, soovitud istekohad lennukis, kontaktandmed, pagasiandmed, püsikliendi staatust käsitlev teave, keeleoskus ja iga reisil last saatva isiku vanus, nimi ja kontaktandmed, samuti kõnealuse isiku seos lapsega.

Sedasorti massilise salvestamise tulemuseks on kahtlemata eraelu puutumatuse rikkumine. Ettepanekus ei võeta arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, mida tihti ülistatakse, kuid harva kohaldatakse.

Me tervitame asjaolu, et Euroopa Parlament on komisjoni ettepaneku suhtes kriitiline ja sooviksime osutada, et on kahtlane, kas sedasorti ELi õigusakti on vaja. Seepärast hääletasime Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, kuna selles distantseerutakse komisjoni poolt väljapakutud meetmetest.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ehkki me ei nõustu käesoleva resolutsiooni teatud aspektidega, eriti sellega, et jäetakse demarkeerimata terrorismivastane võitlus, oleme arvamusel, et selles kinnitatakse taaskord mõnesid tõsiseid eriarvamusi (lennureisijaid hõlmava) broneeringuinfo süsteemi loomise suhtes ELis.

Resolutsioonis muuhulgas:

- peetakse kahetsusväärseks, et ELis broneeringuinfo süsteemi loomise ettepaneku põhjendus on jätnud nii palju õiguslikult ebamääraseks selles osas, mis puutub vastavusse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga;

- ollakse seisukohal, et eesmärgiks pole riiklike süsteemide ühtlustamine (sest neid pole olemas), vaid pigem kohustus need luua;

- väljendatakse muret selle üle, et sisuliselt annab ettepanek õiguskaitseorganitele volitamata juurdepääsu kõigile andmetele;

- toonitatakse murelikkust meetmete pärast, millega nähakse ette broneeringuinfo valimatu kasutamine profiilide koostamiseks ja riskianalüüsi parameetrite määratlemiseks;

- rõhutatakse, et Ameerika Ühendriikide poolt seni esitatud teave pole kunagi lõplikult tõestanud, et „võitluses terrorismi [...] vastu” oleks vaja broneeringuinfo massilist ja süstemaatilist kasutamist.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma hääletasin proua in't Veldi poolt kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel esitatud resolutsiooni ettepaneku poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu raamotsus broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel.

Jagan täielikult kaasliikme eesmärke ja tõstatatud muresid, nii komisjoni väljapakutud meetmete proportsionaalsuse kui ka selliste sätete õigusliku alusega seoses, samuti seoses ohtudega isikuandmete kaitsele, millest olen mitmel korral kodanikuvabaduste komisjoni koosolekutel rääkinud. Vajadus tagada kodanikele kõrge turvatase on pühamast püham ja mulle näib, et praegu on selleks rakendatud mitu süsteemi. Ma usun, et enne uute meetmete võtmist peame hindama olemasolevate mehhanismide täielikku süstemaatilist rakendamist, et vältida suuremate probleemide loomist võrreldes nendega, mida me ületada püüame.

- Resolutsiooni ettepanek: Rahaline abi liikmesriikide maksebilansside toetuseks (B6-0614/2008)

  Richard James Ashworth (PPE-DE), kirjalikult. − Käesoleva resolutsiooni lõige 2 käsitleb euroalasse kuulumist. Vastavalt Ühendkuningriigi konservatiivide delegatsiooni põhikirja seisukohtadele euroga seotud küsimustes jäime lõpphääletuselt kõrvale.

- Resolutsiooni ettepanek: Kongo Demokraatlik Vabariik (RC-B6-0590/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Ma hääletasin kõnealuse resolutsiooni poolt, kuid oleksin eelistanud, et resolutsiooni tekst oleks vastu võetud koos muudatusettepanekuga 1 lõikele 19, mis kahjuks mõne häälega tagasi lükati. Kõnealune muudatusettepanek oleks muutnud meie konkreetse panuse selles äärmiselt delikaatses ja eluliselt tähtsas valdkonnas veelgi enam põhjendatuks. Sellele vaatamata loodan, et käesoleva resolutsiooni vastuvõtmine viib Euroopa Liidu sekkumiseni kohapeal.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt Euroopa Liidu reageerimise kohta halvenevale olukorrale Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas, sest tunnen, et toimuv on väga murettekitav, arvestades miljoneid hukkunuid, sadu tuhandeid põgenikke ja täiesti kaitsetute inimeste vastu toimepandud jõledaid kuritegusid. Samuti on võimalik konflikti levimine naaberriikidesse.

See resolutsiooni ettepanek järgib õiget joont, eriti kuna selles nõutakse inimsusevastaste kuritegude sooritajate kohtu alla andmist ja jõupingutuste tegemist olemasolevate kokkulepete tugevdamiseks ja järgimiseks, kas siis MONUCile suuremate ressursside eraldamise või asjaomastele pooltele rahvusvahelise surve avaldamise kaudu.

Samuti soovin esile tõsta üleskutset Euroopa Liidule takistada Euroopa äriühingutel kõnealusest piirkonnast pärinevate maavarade ekspluateerimist, kuna viimaste müügiga rahastatakse konflikti.

Peame tegema kõik endast sõltuva, et vältida järjekordset tragöödiat Aafrikas.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Olukord Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas on kohutav. Me toetame kõigest südamest rahvusvahelisi lahendusi, mida tuleks rakendada ÜRO koostöö raames. Siiski ei usu me, et EL peaks kasutama rahvusvahelisi kriise ja konflikte oma välispoliitika tugevdamiseks.

Seepärast hääletasime käesoleva resolutsiooni vastu.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) EL tervikuna, nagu ka üksikud tugevad liikmesriigid, peab enda kanda võtma olulise osa vastutusest Kongo Demokraatliku Vabariigi elanike juba niigi traagilise olukorra halvenemise eest kodusõja tulemusena, ja kõigi Aafrika mandri rahvaste eest. Konkreetselt selle riigi ja üldiselt Aafrika rikkuste süstemaatiline, pikaajaline röövimine Euroopa kolonialistide poolt minevikus ja imperialistide poolt tänapäeval ning sisekonfliktide õhutamine või ärakasutamine oma huvide pealesurumiseks, on kaasa toonud olukorra, kus Aafrika on kõige rikkam manner maailmas, kus on kõige enam näljas, vaesuses ja viletsuses olevaid elanikke.

ELi interventsionistliku tegevuse mitmesuguste vormide väljapakutud tugevdamisel, peamiselt ÜRO sõjalise jõu kaudu, ilma et välistataks kõnealuse riigi poliitilisi või muid samme, pole absoluutselt midagi tegemist selle elanikkonna väidetava humanitaarse kaitsega, mida silmakirjalikult väidetakse liberaalide, sotsiaaldemokraatide ja roheliste ühises resolutsioonis. Humanitaarne huvi on ettekääne. ELi riikide peamine huvi on suurema turuosa tagamine, mis on muidugi seotud – nagu resolutsioonis kaudselt omaks võetakse – kõnealuse riigi rikkalike maavarade takistamatu ja üldise jätkuva laastamisega.

- Resolutsiooni ettepanek: Euroopa kosmosepoliitika (B6-0582/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, usume, et kosmost ei tohiks militariseerida ja oleme arvamusel, et uuringud ja investeeringud peaksid keskenduma üksnes rahumeelsetele eesmärkidele.

Siiski ei saa me toetada muudatusettepanekut 6, millega lükatakse tagasi igasugune kaudne sõjaline kasutus, sest paljusid rakendusi, näiteks satelliitnavigatsiooni ja sideteenuseid, kasutatakse ka rahuvalveoperatsioonides, mis mõnel juhul on sõjalise iseloomuga. See tehnoloogia on väga kasulik ka tsiviilühiskonnale ja me ei usu, et tsiviilkasutust tuleks piirata põhjusel, et sel on ka militaarseid rakendusi.

  Giles Chichester (PPE-DE), kirjalikult. − Ehkki ma toetan käesoleva resolutsiooni hoogu, siis mina ja minu Briti konservatiividest kolleegid on täielikult Lissaboni lepingu vastu ja ei saa seepärast toetada viidet sellele lõikes üks.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Ma toetasin kõnealust resolutsiooni konkreetsete sammude kohta kosmosepoliitika edendamiseks (B6-0582/2008), sest ma usun, et me peaksime toetama Euroopa kosmosepoliitikat. Iirimaal valib järjest vähem noori karjäärivõimalusena teaduse, see on suundumus, mis peegeldub kogu Euroopas. Kosmoseuuringud inspireerivad noori ja julgustavad neid valima karjääri teaduse ja tehnoloogia valdkonnas; samuti tugevdavad need Euroopa uurimisvõimekust. Siiski olen seisukohal, et kosmose kasutamine peab teenima vaid mittesõjalisi eesmärke ja me peaks tagasi lükkama süsteemide nagu Galileo igasuguse otsese või kaudse sõjalise kasutamise.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealuses Euroopa Parlamendi resolutsioonis Euroopa kosmosepoliitika kohta esile tõstetud tähtsate küsimuste ja prioriteetide kõrval on käesolev lühike selgitus hääletuse kohta mõeldud hukka mõistma asjaolu, et parlamendi enamus pooldab kosmose kasutamist sõjalisel otstarbel.

See on järeldus, mille võib teha sellest, et lükati tagasi meie fraktsiooni pakutud muudatusettepanekud, milles korrati, et kosmost tuleb kasutada ainuüksi rahumeelsel otstarbel ja et kosmost tuleb kasutada ainuüksi mittesõjalisel otstarbel, lükates seega tagasi mis tahes otsese või kaudse sõjalise kasutuse.

Kontrastina on parlamendi enamus seisukohal, et on olemas kasvav „huvi ELi jõulise juhtrolli vastu Euroopa kosmosepoliitikas, mille eesmärk on edendada lahendusi keskkonna-, transpordi-, teadus-, kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas”.

Sellega seoses kutsub parlamendi enamus nõukogu ja komisjoni üles „soodustama sünergiat kosmosevaldkonna tsiviil- ja julgeolekuotstarbelise arengu vahel; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsevõime sõltub muu hulgas ka satelliidipõhiste süsteemide olemasolust”.

Teiste sõnadega, kosmost on lubatud kasutada ELi militariseerimisel ja võidurelvastumises.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mul on väga kahju, et äsja vastuvõetud suurepärases resolutsioonis Euroopa kosmosepoliitika tuleviku kohta ei leidu ühtegi viidet Kourou kosmosekeskusele.

Euroopa kosmoseuuringute ajalugu on lahutamatult seotud Guyanaga. See on kõigile nii ilmselge, et meil ei tule enam pähe osutada, et kõik Ariane raketid on seal kokku pandud ja on startinud sealselt stardiplatvormilt.

Avaldan tänu eesistujariik Prantsusmaale, härra Jean-Pierre Jouyet’ isikus, kellel tuli pähe seda eilsel arutelul mainida.

Minu arvates tuleb Euroopa kosmosestrateegias kindlasti asjakohaselt arvestada Euroopa kosmodroomi tulevase arenguga, seda nii infrastruktuuri, töötajate kui ka uurimisprojektide osas.

Kourou kosmodroom on Euroopa kosmoseprogrammi aken. Guyana, mis on Euroopa Liidu äärepoolseim piirkond, väärib tunnustust oma senise ja tulevase panuse eest sellesse strateegilisse poliitikasse.

Mulle oleks meeldinud, kui täiskogu oleks Guyana kosmosekeskusele austust avaldanud ja selgesõnaliselt väljendanud uhkust, mida see kõigis eurooplastes esile kutsub. Vaid mõne kümnendi jooksul on Kourou keskusest saanud meie Euroopa identiteedi oluline koostisosa.

- Resolutsiooni ettepanek: Kassettlahingumoon (B6-0589/2008)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) 107 riigi poolt 2008. aastal vastu võetud kassettlahingumoona konventsioon on allkirjastamiseks avatud alates 3. detsembrist ja jõustub pärast seda, kui on kindel ratifitseerimine 30 riigi poolt.

Konventsioon keelab kassettlahingumoona kui terve relvaliigi kasutamise, tootmise, ladustamise ja transpordi ning nõuab osalisriikidelt sellise lahingumoona varude hävitamist.

Kõnealuses resolutsiooni ettepanekus, mida me toetame, kutsutakse kõiki riike üles esimesel võimalusel kassettlahingumoona konventsiooni allkirjastama ja ratifitseerima ning astuma riiklikul tasandil samme, et alustada kassettlahingumoona konventsiooni rakendamist isegi enne selle ratifitseerimist.

Resolutsiooni ettepanekus palutakse kõiki riike hoiduda kassettlahingumoona kasutamisest, sellesse investeerimisest, selle ladustamisest, transpordist ja ekspordist enne kassettlahingumoona konventsiooni jõustumist.

Samuti kutsutakse selles kõiki ELi liikmesriike üles kannatadasaanud elanikke abistama ja toetama kassettlahingumoona jäänuste koristamist ja hävitamist.

Lõpuks palutakse selles kõikidel ELi liikmesriikidel hoiduda tegudest, millega välditaks või seataks ohtu kassettlahingumoona konventsiooni ja selle sätteid, eelkõige võimaliku tavarelvade konventsiooni protokolli kaudu, mis võiks lubada kassettlaskemoona kasutamist.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, mis käsitleb vajadust ratifitseerida kassettlahingumoona konventsioon 2008. aasta lõpuks. Kõnealuse ettepanekuga, mida ma täielikult toetan, keelatakse kassettlahingumoona kui terve relvaliigi kasutamine, tootmine, ladustamine ja transport.

Samuti kiidan ma heaks asjaolu, et edaspidi on ELi liikmesriigid, kes on kasutanud kassettlahingumoona, kohustatud andma tehnilist ja rahalist abi kassettlahingumoona jäänuste koristamiseks ja hävitamiseks. Lõpuks tervitan ma kaasliikmete algatust, kes kutsuvad kõiki liikmesriike üles hoiduma kassettlahingumoona kasutamisest, sellesse investeerimisest, selle ladustamisest, tootmisest, transpordist või ekspordist, sõltumata konventsiooni ratifitseerimisest.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivide delegatsioon hääletas käesoleva resolutsiooni kui hiljuti kokkulepitud ÜRO Kassettlahingumoona konventsiooni otsese heakskiitmise poolt. Usume, et konventsioonis on edukalt ühendatud põhimõttekindel ja praktiline humanism vastutavate relvajõudude sõjaliste nõudmiste mõistmisega.

Oleme järjekindlalt olnud seisukohal, et igat tüüpi kassettlahingumoona kasutamise valimatu keeld mõjutaks negatiivselt meie relvajõudude tegevuse tõhusust. Seepärast juhime me eraldi tähelepanu konventsioonis selgelt määratletud erandile järgmise põlvkonna „targema” lahingumoona suhtes, mis on projekteeritud nii, et see hävib ise ja ohustab tsiviilisikuid võimalikult vähe. Briti Kaitseministeerium töötab praegu välja lahingumoona, mis vastab selle erandi tingimustele.

Üldiselt me usume, et on tähtis säilitada meie relvajõudude riskijuhtimise osas proportsioonitaju. Samas kui Briti armee püüab alati minimeerida kahju tsiviilelanikkonnale ja piirata kaasnevaid kahjustusi, ei tohiks me kunagi silmist lasta asjaolu, et me võitleme terroristlike ja mässuliste elementidega, kellel puudub igasugune piinlikkustunne meetodite osas, mida nad kasutavad süütute inimelude valimatul hävitamisel. Just need elemendid peaksid olema meie raevu sihtmärk.

- Resolutsiooni ettepanek: HIV/AIDS (RC B6-0581/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma hääletasin kõnealuse resolutsiooni ettepaneku poolt. Varajane diagnoosimine ja uuringud on tervishoiu kindel vundament. HIVi puhul näitavad viimaste aastate tulemused, kui tähtis on soodustada uuringuid. Sellest lähtudes peame me seepärast eemaldama igasugused takistused uuringutelt, mis HIV-nakkust kandvatele inimestele tähendavad reaalset lootust kvalitatiivselt rohkem rahuldustpakkuvale elule.

Seda nõuet tuleks konkreetselt toetada komisjoni poolt poliitiliste, majanduslike ja rahaliste vahendite kasutamisega. Samal ajal peaksid nõukogu ja komisjon tagama, et HIV-nakkust kandvate inimeste diskrimineerimine kuulutatakse kõigis ELi liikmesriikides ebaseaduslikuks.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Portugali Sotsiaaldemokraatliku Partei poolt valitud Euroopa Parlamendi liikmed toetavad kõnealust resolutsiooni, millega soodustatakse kõigis liikmesriikides HIV-nakkuste varajase diagnoosimise ja varajase ravi edendamist. Uusim statistika ei näita mitte ainult uute HIV-nakkuste arvu kasvu ELis, vaid ka seni diagnoosimata HIV-nakkuste suurt osakaalu.

Üks HIV-nakkuste kiire leviku põhjuseid paljudes ELi riikides on asjaolu, et paljud veeni süstivad narkomaanid on nakatunud ja levitavad haigust ühiste süstalde kaudu. EuroHIVi aastaraportis uimastitarbimise suundumuste kohta Euroopa Liidus kirjeldatakse Portugali riigina, kus on narkomaanide seas enim avastatud HIVi/AIDSi juhtumeid.

Igaaastases tervishoiu uuringus, Euro Health Consumer Index (EHCI) 2008, teatatakse, et Portugal asub Euroopa tervishoiusüsteemide edetabeli lõpuosas. Üks kriitilisi väiteid, mida Portugali tervishoiusüsteemi kohta esitatakse, on, et riik pole ikka lahendanud probleeme ravi kättesaadavuse ja ooteaegade osas. Eurostat näitab endiselt, et Portugal on riik, kus suremus AIDSi tõttu on kõige kõrgem. Portugali ja tema ELi partnerite andmete võrdlev analüüs näitab, et meie riiklikul strateegial on midagi viga. Peame tuvastama ja analüüsima, mis on valesti.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin HIVi/AIDSi varajast diagnoosimist ja varajast ravi käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku poolt, sest minu arvates valitseb tungiv vajadus tugevdada meetmeid ja samme selle haiguse diagnoosimiseks ja raviks, arvestades uute HIV-nakkuste arvu ehmatavat suurenemist Euroopa Liidus.

Sammud selle haiguse vältimiseks ja raviks on eluliselt tähtsad selleks, et panna piir kasvavale nakkuste tulvale. Seepärast arvan, et on ülimalt tähtis edendada lihtsamat juurdepääsu teabele, nõustamisele, ravile ja sotsiaalteenustele.

Lisaks sellele on eluliselt tähtis, et liikmesriigid jõustaksid sätted, millega tõhusalt muudetaks ebaseaduslikuks HIVi/AIDSi kandvate inimeste diskrimineerimine, sh piirangud, mis mõjutavad nende liikumisvabadust oma kodumaal.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, mul on heameel öelda, et hääletasin HIVi varajast diagnoosimist ja varajast ravi käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Euroopa kodanike ja nende tervise kaitsmiseks on komisjon kohustatud edendama varajast diagnoosimist ja vähendama tõkkeid selle haiguse testimiselt, samuti pakkuma varajast ravi ja teavitama varajase ravi kasulikkusest.

Arvestades asjaolu, et EuroHIVi ja UNAIDSi raportid kinnitavad, et Euroopa Liidus ja naaberriikides kasvab uute HIVi juhtumite arv hirmuäratava kiirusega ja et mõnedes riikides on HIViga nakatunud inimeste arv hinnanguliselt peaaegu kolm korda suurem ametlikes andmetes näidatust, tervitan ettepanekut, milles ühtlasi kutsutakse komisjoni üles looma narkomaanidele ja veeni süstivatele narkomaanidele keskenduv HIVi/AIDSi vähendamise strateegia.

- Resolutsiooni ettepanek: Mesindussektor (B6-0579/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me soovime rõhutada kõnealuse resolutsiooni mõnesid aspekte, millega me nõustume, eriti: „ebaaus konkurents kolmandatest riikidest pärinevate toodete tõttu, mida imporditakse ühenduse turule” ja „mesilasperede vähenemise tõsine oht õietolmu ja nektari koguse märkimisväärse vähenemise tõttu”. Need probleemid tuleb lahendada ühenduse eelistamise kohaldamise ja kolmandatest riikidest pärit põllumajandussaaduste kõlvatu konkurentsiga võitlemise kaudu. Kohe tuleks laiendada praegu mesilaspopulatsiooni hävitavate parasiitide ja haiguste ning nende algpõhjuste, sh GMOde, uuringuid, eraldades neile uuringutele eelarvest rohkem vahendeid.

Üks aspekt, mis resolutsioonist puudub, on ühise põllumajanduspoliitika reformide vastutus kogu selle probleemi eest. Põllumajanduslik kõrbestumine, tootmise lõpetamine tohututel aladel ja geneetiliselt muundatud liikide kasutuselevõtmine on kaasa toonud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Sarnaselt on edendatud tootmismeetodeid, mis ignoreerivad iga piirkonna konkreetseid pinnasetingimusi ja kliimaolusid.

Põllumajanduspoliitikast, mis selle suundumuse tagasi pööraks, koos eespool nimetatud meetmetega, oleks oluliselt abi mesindussektori probleemide lahendamisel.

  Christofer Fjellner (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Kõnealune resolutsioon käsitleb asjaolu, et mesilaspopulatsioonid hukkuvad seletamatutel põhjustel. Me jagame arvamust, et kõnealuse probleemiga toimetulekuks on vaja uuringuid.

Siiski ei jaga me arvamust, et mesinikele on vaja anda rohkem toetusi ja kaitsta neid rohkem välismaailma eest (protektsionism).

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esitatud ettepanekus leiduvad mõned head ja mõned mitte nii head elemendid. Me pooldame seda, et komisjon algataks mesilaspopulatsioone hävitavate haiguste ja parasiitide uuringuid.

Siiski sisaldab resolutsioon ka ettepanekuid, mida me toetada ei saa. Näiteks nõuab Euroopa Parlament, et „komisjon teeks ettepaneku finantsabi mehhanismi loomise kohta nende mesilate kasuks, mis on mesilaste suremuse tõttu raskustes” (lõige 11). Me ei saa toetada ühtegi sellist kulu ELi eelarves ja Euroopa Parlamendi föderalistlik enamus ei tohiks väljendada sellele toetust, ilma et nad tunnistaksid selle seisukoha rahalisi tagajärgi.

Seepärast hääletasime kogu käesoleva resolutsiooni vastu.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Mesilaspopulatsiooni ja sellega koos tolmeldamise dramaatiline vähenemine kahjustab puuviljade, köögiviljade ja põllukultuuride tootmist Euroopa Liidus. Mesilaste arvu vähenemine tuleneb nii atmosfääris leiduvatest erinevatest parasiitidest ja seente eostest kui ka pestitsiidide pihustamisest. Peamine probleem on varroalesta põhjustatud infektsioon, mis ilmneb tiibade ja kõhu tasandil, samuti alaarenenud mesilastena, kes ei suuda lennata ja elavad väga lühikest aega. Ravimata jätmise korral võib varroalest viia kogu mesilaspere kadumiseni mõne kuu jooksul. Pestitsiidide pikaajaline kasutamine on samuti kaasa toonud mesilaspopulatsiooni vähenemise, isegi kui neid kasutati mükooside ja parasiitide hävitamiseks. Mõned teadlased usuvad, et selle nähtuse teiseks põhjuseks on mobiiltelefonide elektromagnetlained, mis läbivad mesilaste navigeerimissüsteemi, nii et viimased ei suuda tarusse tagasi pöörduda. Et leida lahendusi võitluses mesilasi mõjutavate haigustega, on vaja arendada kõnealuses valdkonnas uuringuid. Lisaks sellele aitavad ka põllumajandustootjate jõupingutused, et vähendada õitsemisajal taimekaitsevahendite kasutamise kordi, peatada nende putukate arvu vähenemist.

  Christel Schaldemose (PSE), kirjalikult. − (DA) Ole Christenseni, Poul Nyrup Rasmusseni, Dan Jørgenseni, Britta Thomseni ja Christel Schaldemose nimel.

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni Taani delegatsioon hääletas mesindussektori olukorda käsitleva resolutsiooni vastu. Oleme seisukohal, et kõnealune resolutsioon sisaldab protektsionistlikke jooni ja üritab luua ELi põllumajandustootjatele uusi toetuskavu.

Me oleme arvamusel, et mesilaste suremus on tohutu probleem, millega tuleks tegeleda ELi tasandil, kuid kasutades seejuures asjakohaseid mehhanisme. See tähendab näiteks lisauuringuid ja keskendumist meie ökosüsteemide kaitsele, sh pestitsiidide kasutamise piiramisele.

- Resolutsiooni ettepanek: Keskkonnajärelevalve liikmesriikides (B6-0580/2008)

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Ma hääletasin soovituse 2001/331/EÜ (milles sätestatakse liikmesriikides teostatava keskkonnajärelevalve miinimumnõuded) läbivaatamist käsitleva resolutsiooni poolt. Ühenduse keskkonnaõiguse hea ja ühetaoline jõustamine on põhimõttelise tähtsusega ja midagi sellest vähemat ei täida avalikkuse ootusi ja kahjustab ühenduse kui tõhusa keskkonna eest seisja huve. Kui soovime, et meie õigusaktid oleksid mingilgi määral usaldusväärsed, siis tuleb neid tõhusalt jõustada.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kahtlemata peame me keskkonnaküsimustele rohkem tähelepanu pöörama ja me peame võtma meetmeid, et vältida keskkonna pidevat kahjustamist, mis rikub meie planeedi olevikku ja tulevikku ning meie kodanike elukvaliteeti.

Seepärast peame olema eeskirjade järgimise suhtes valvsamad, tagades keskkonna austamise ja võttes arvesse iga riigi konkreetset olukorda, sh sotsiaalset mõju. Samuti vajame me solidaarsemat poliitikat, milles arvestatakse erinevaid arengutasemeid ja majanduslikku võimekust.

Kõik need aspektid pole ELi keskkonnaõiguses asjakohaselt tagatud, samuti pole see poliitika asjakohaselt järjekindel. Seepärast kahtleme me sügavalt Euroopa Komisjoni poliitilises tahtes seda mitmetahulist probleemi lahendada ja mõnede käesolevas resolutsioonis sisalduvate ettepanekutega kaasneb oht suurendada piirkondlikku ja sotsiaalset ebavõrdsust.

Seetõttu otsustasime mitte hääletada.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Õnnitlen kolleege keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonist nende nii suuliselt vastatava küsimuse kui ka resolutsiooni ettepaneku sõnastuse puhul, sest nad osutavad selgelt vajadusele ühenduse keskkonnaõigust korrektselt rakendada. Sellega seoses nõuavad nad tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku võtta vastu direktiiv keskkonnajärelevalve kohta, milles täpsustataks mõisteid ja kriteeriume ning laiendataks kohaldamisala.

Samuti rõhutavad mõlemad dokumendid vajadust tugevdada keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa võrgustikku (IMPEL) ja toetada keskkonnakaitsealast koolitust ja teavitamist, mille täpne sisu tuleb kindlaks määrata kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil vastavalt konkreetses piirkonnas esinevatele probleemidele.

Kui EL pole oma keskkonnapoliitika jõustamisel range, siis petetakse avalikkuse ootusi ja kahjustatakse ELi rolli keskkonna tõhusa kaitsjana.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Me hääletasime resolutsiooni ettepaneku vastu, milles toetatakse seisukohta, et ühenduse keskkonnaõiguse asjakohane ja võrdne kohaldamine on elutähtis, sest see õigus ei kaitse keskkonda; see kaitseb ELi monopolide elulisi huve.

Üleskutse ühenduse keskkonnajärelevalve organi loomisele kujutab endast otsest sekkumist liikmesriikide siseasjadesse, eesmärgiga tagada põhimõtte „saastaja maksab” kohaldamine, mis võimaldab keskkonna hävitamist odava tasu maksmise eest, „rohelised maksud”, mis pannakse lihtrahva õlule, saastekvootidega kauplemine, ettevõtluse ja konkurentsivõime edendamine määravate kriteeriumidena selle arendamisel, mis muul juhul on innovaatilised, „keskkonnasõbralikud” tehnoloogiad, geneetiliselt muundatud organismide kasutamine põllumajanduses ja praktikas ettevaatuse ja vältimise põhimõtetest loobumine.

EL ja selle keskkonnapoliitika, mis teenivad suurfirmade huve, kasvatavad toidukuritegusid, linnakeskuste saastamist „kaasaegsete saasteainetega”, metsade hävitamist, pinnase erosiooni ja kõrbestumist ja ning merede ja vete saastamist. Keskkonnast saab ärisektor eesmärgiga maksimeerida majandusoligarhia kasumeid. See hakkab kannatama loodusvarade mõtlematu ja vastutustundetu kasutamise tagajärgede all ja seda saastatakse kapitalistliku barbaarsuse poolt.

(Istung katkestati kell 13.00 ja jätkus kell 15.00.)