Istungi stenogramm

Neljapäev, 4. detsember 2008 - Brüssel

8. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

– Raport: Gay Mitchell (A6-0396/2008)

  David Sumberg (PPE-DE). - Austatud juhataja! Mul on tõesti väga hea meel anda sellesse arutellu lühidalt oma panus, sest praegusel ajal, kui kolmas maailm kannatab toidupuuduse käes, on tähtis aru saada, et meie Euroopa Liidus oleme majanduskriisist hoolimata kolmanda maailmaga võrreldes ikkagi äärmiselt jõukad. Seega on mul hea meel fakti üle, et meie siin parlamendis tunneme, et meil on moraalne ja poliitiline kohustus nende ees, kes on otseses ohus. Peame vaid mõnikord nägema pilti oma televiisorites, et saada aru, et see teema on väga tähtis.

Nii et ma õnnitlen Gay Mitchelli selle raporti puhul. See on tervitatav areng, mis väärib meie toetust, ning mul on väga hea meel, et sain sellele enda toetuse anda.

  Nirj Deva (PPE-DE). - Austatud juhataja! Nagu David Sumberg, tahaksin ka mina öelda, miks selle raporti poolt hääletasime. See oli üsnagi raske otsus, sest maksame ülemineku eest maksumaksjate rahaga.

Ent tegelikult teeme me seda, et toidame sadat miljonit inimest, kes muidu järgmise aasta lõpuks sureksid. Maailma toiduabi programm toidab 20 – 25 miljonit inimest, kes oleks 2009. aasta lõpuks muidu alatoitumise ja surmaohus. Üks miljard inimest elab praegu nii, et saab iga kahe päeva kohta ühe korra süüa. Kui kulutame seda raha mõistlikult, saame neile iga päev ühe toidukorra pakkuda.

Kakskümmend viis miljonit inimest on pool minu riigi, Ühendkuningriigi elanikkonnast. Ma ei taha järgmisel aastal siin parlamendis seista ja öelda, et astusin kõrvale ja vaatasin poolt oma riigi rahvast nälga suremas, sest me ei teinud seda. Mul on tõesti väga hea meel, et oleme hääletanud selle hädaabivahendi kehtestamise poolt.

– Raport: José Manuel García-Margallo y Marfil (A6-0448/2008)

  David Sumberg (PPE-DE). - Austatud juhataja! García-Margallo raport on raport, mille heaks kiidan, sest me kõik üritame maksudest kõrvalehoidumist takistada, mis on tähtis, ja eriti maksudest kõrvalehoidumist seoses käibemaksuga. Varimajandus, mis meie kõigi riikides eksisteerib, on midagi, mis on maksumaksjale kahjulik, ja midagi, mille pärast me kõik peaksime muret tundma, sest see tähendab kahju maksumaksjale.

Ent tahaksin lisada sellele lisaklausli, öeldes, et on väga tähtis, et üksikutel rahvusriikidel oleks õigus määrata ise enda käibemaksumäär. See ei ole Euroopa Liidu teema. Suurbritannias vähendas rahandusminister hiljuti käibemaksumäära, üritades sellega majanduskriisi vastu võidelda. Minu arvates ei ole see eriti tõhus meede ja ma ei usu, et see asja muudab, ent tähtis on, et riigil on õigus seda teha. See ongi lisaklausel, mille selle raportiga seoses esitada tahan.

– Resolutsiooni ühisettepanek: Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhend (RC B6-0619/2008)

  David Sumberg (PPE-DE). - Austatud juhataja! Mul on hea meel, et saan teemat kommenteerida. Tunnen muret Euroopa Liidu kaasatuse pärast kõnealusesse teemasse lihtsalt sellepärast, et see on rahvusvahelise kokkuleppe teema ja Euroopa Liidu ühepoolne tegevus ei avalda tegelikult mingit mõju.

Lisaks sellele arvan, et raportis toodud viide Euroopa julgeolekukorrale on äpardunud. Euroopa julgeoleku alus on NATO. See on nii alati olnud ja ka jääb selleks, kuna NATO hõlmab ka meie sõbra ja liitlase Ameerika Ühendriigid. Teatud osa käesolevast parlamendist on väga ameerikavastane. Mina ei ole. Mäletan meie mandri võlga Ameerika Ühendriikide ees meie vabaduse ja NATO-liikmesuse eest. Meie liit Ameerika Ühendriikidega NATO kaudu on meie kaitse ja julgeoleku alus ning see jätkub ka tulevikus.

– Raport: Zita Gurmai (A6-0435/2008)

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). – (BG) Tahan avaldada oma motiivid, miks ma toetan raporti, mis käsitleb naiste olukorda Balkani riikides ning mille koostas kolleeg proua Gurmai, ning tahan teda selle eest ka õnnitleda. See raport peegeldab Balkani piirkonna riikide naiste tõelist olukorda, tegemata riikidel nende erineva olukorra tõttu vahet. Siin on järjepidevalt kehtestatud sugude võrdõiguslikkuse poliitikaid ja stereotüüpidest hakatakse järk-järgult vabanema. Raport kirjeldab olukorra muutumist seaduste muutumise tõttu, rohkemate õiguste andmist naistele, valitsemistava arengut ning naiste osalemist poliitikas ja juhtimises. Raporti oluline aspekt on Balkani riikide naiste rolli hindamine demokraatlike protsesside arendamises, et säilitada piirkonnas stabiilsus ja lahendada sõjalised konfliktid.

– Raport: Heinz Kindermann (A6-0434/2008)

  Albert Deß (PPE-DE). - (DE) Austatud juhataja! Heinz Kindermann on esitanud kormoranide probleemile konstruktiivse resolutsiooni ja ma hääletasin rõõmuga selle poolt. Mul on hea meel, et see resolutsioon sai 558 häält. Kormoran võeti looduskaitse alla juba ammu, kui Euroopas olid järele jäänud vaid mõned kasvatuskolooniad. Vahepeal on see nii levinuks muutunud, et tiigid ja jõed süüakse paljaks. Seetõttu tuleb kõnealune teema hõlmata linnudirektiivi lisasse 2. Kormoranide poolt põhjustatud kahju ohustab paljude kalakasvatajate ja kalameeste tööpõldu. Tuleb üle vaadata liikide liikmesriikides säilitamiseks vajalik miinimumtase. Kõike, mis jääb sellest ülespoole, tuleb reguleerida. Kui komisjon ei tegutse, satuvad kalaliikide varud ohtu.

Seega palun komisjonil seda resolutsiooni tõsiselt võtta ja tegutseda nii kiiresti kui võimalik.

⁂

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE). – (FR) Austatud juhataja! Seoses kodukorra artikliga 202 hääletasime täiskogu istungil selle poolt, et ametlikel istungitel mängitaks Euroopa hümni. Austatud juhataja! Tahaksin teada, miks ei mängitud hümni, kui tervitasime Tema Pühadust dalai-laamat?

  Juhataja. - Uurin seda ja annan teile vastuse, härra Audy.

⁂

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

– Raport: David Martin (A6-0452/2008)

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Õnnitlen kolleegi selle Korea Vabariigiga konkurentsivastase tegevuse alase koostöölepingu sõlmimise puhul. Nagu liikmed teavad, peame praegu Koreaga läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle. Seda toetavad nii valitsus kui opositsioon Seoulis ning parlament, toetades varasemat David Martini raportit, andis oma põhimõttelise nõusoleku. Mõlemad pooled näivad olevat huvitatud lepingu sõlmimisest enne järgmise aasta juuni Euroopa valimisi. Tänane leping võib sellele protsessile ainult kaasa aidata, aktsepteerides isegi seda, et järele on jäänud mõned keerukad teemad, näiteks autod ja päritolureeglid seoses Kaesongi tööstuskompleksiga.

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. – (PL) Maailma majandused muutuvad järjest rohkem omavahel seotuks, rahvusvaheline kaubandus kasvab väga kiiresti ning otsesed välisinvesteeringud muutuvad järjest sagedasemaks. Seega toetan täielikult David Martini raportit, mis soovitab aktsepteerida koostöölepingut Euroopa Liidu ja Lõuna-Korea vahel seoses konkurentsivastase tegevusega. Leping on vastavuses Euroopa Liidu eelnevate tegevustega selles valdkonnas ja täiendab juba üheksakümnendate alguses Ameerika Ühendriikide (1991), Kanada (1999) ja Jaapaniga (2003) sõlmitud lepinguid. Koreaga sõlmitud leping annab oma panuse konkurentsieeskirjade tõhusasse rakendamisse, edendades koostööd konkurentsikaitse agentuuride vahel ja vähendades konfliktide tõenäosust.

Selle sätted hõlmavad kohustust anda teavet konkurentsikaitse agentuuride poolt rakendatud rakendusmeetmete kohta, mis võivad mõjutada teise osapoole materiaalseid huvisid. On hea, et leping kehtestab sätted vastastikuse abi, rakendustegevuste koordineerimise, teabevahetuse ja konfidentsiaalsuse tagamise kohta. Korea on Euroopa Liidu neljas suurim Euroopaväline kaubanduspartner, samas kui Euroopa Liit on Korea suurim välisinvestor. Pidades silmas kahe riigi vahelise partnerluse kasvavat tähtsust, näib Korea lisandumine ülejäänud kolmele partnerile, kellega Euroopa Liidul on sõlmitud konkurentsivastase tegevuse alased lepingud, täielikult õigustatud.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Korea Vabariik on Euroopa Liidu neljas suurim euroopaväline kaubanduspartner ja Euroopa Liit on Korea Vabariigi peamine investor.

Selle lepingu eesmärk on tagada „konkurentsiõiguse vastastikune tunnustamine Euroopa Ühenduse ja Lõuna-Korea vahel” kui „kõige tõhusam viis konkurentsivastase käitumisega võitlemiseks”, üritades miinimumini viia „kaubanduse kaitsemeetmete kasutamist kahe poole vahel“, nagu Ameerika Ühendriikide (1991), Kanada (1999) ja Jaapaniga (2003) on juba vastu võetud.

Ent Euroopa Parlament keskendub kaalutlusele, et praegune leping tuleks kirjutada „Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi vahel sõlmitud lepingute üldises raamistikus ning võttes arvesse lepinguid, mille üle käivad läbirääkimised, eelkõige võimalikku vabakaubanduslepingut”, nimelt – ja nagu raportöör rõhutab – võttes arvesse „probleeme, mis teistel kahepoolsetel või piirkondadevahelistel kaubandusläbirääkimistel tekkinud on”.

Teiste sõnadega, Euroopa Parlament toetab „turulepääsu suurendamist”, mis toob kaasa katastroofilised tulemused tööstusele ja töökohtadele näiteks laevaehituse ja -paranduse sektoris Portugalis ning selle peaaegu täieliku hävitamise.

Seetõttu hääletamegi selle vastu.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Loodan, et minu raport ja komisjoni ettepanek toovad nii Koreale kui Euroopa Liidule olulist kasu. Korea on neljas suurim euroopaväline kaubanduspartner, nii et on tähtis, et meil oleks konkurentsivastased garantiid.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Neljandat suurimat majandust Aasias piitsutab rahvusvaheline rahanduskriis. 1997. aasta Aasia valuutakriisi mälestused kerkivad taas esile. Kui ühest küljest on Lõuna-Korea valitsus praegu enesekindlam, kuna võeti kasutusele kiired meetmed, on kriis ka Euroopas ja USAs, mis teeb olukorra veidi tõsisemaks. Sellegipoolest on OECD arvamusel, et Korea lähitulevikus taastub, nõrgenev von soodustab eksporti ja inflatsiooni taastekitavad meetmed suurendavad kodumaist nõudlust.

Majandussuhted Euroopa Liidu ja Korea vahel peaks seega puutumatuks jääma, mistõttu on täiesti loomulik kehtestada teatud mängureeglid, hoolimata praeguse olukorra keerulisest loomusest. Liigagi sageli kaitstakse majanduslepingutes vaid investorite huve, nii et Euroopa Liit peab hoolt kandma selle eest, et tööõiguse aspekte ja keskkonnastandardeid võetaks samuti piisavalt arvesse. Seda ei sätestada hääletamise aluseks olevas raportis piisavalt selgelt, mistõttu hoidusingi hääletamisest.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, kuna leping annab oma panuse konkurentsialase seadusandluse tõhusasse rakendamisse, edendades koostööd pädevate asutuste vahel ja vähendades konfliktide tekkimise tõenäosust.

Korea on Euroopa Liidu neljas suurim euroopaväline kaubanduspartner ja Euroopa Liit on Korea suurim välisinvestor.

Arvestades selle partnerluse kasvavat tähtsust, näib sobiv, et Korea lisatakse kolme ülejäänud partneri hulka, kellega Euroopa Liidul on lepingud konkurentsivastase tegevuse alases koostöös.

Leping sätestab konkurentsiasutuse poolt teostatavatest tegevustest teavitamise, et jõustada seadused, mis võiks mõjutada teise osapoole tähtsaid huve, vastastikust abi, kaasa arvatud ühe poole võimalust paluda teisel jõustamisalast tegevust läbi viia, ning jõustamisalaste tegevuste koordineerimist ja ka teabevahetust. On olemas ka konfidentsiaalsusega seotud meetmed.

Laiemas perspektiivis peame rõhutama mitmepoolse kaubanduse tähtsust ja konkurentsieeskirju vabade ja avatud piiriüleste turgude saavutamiseks.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin David Martini raporti poolt, mis käsitleb lepingu sõlmimist Korea ja Euroopa Ühenduse vahel seoses konkurentsivastaste tegevuste alase koostööga. Toetan seda raportit läbivaid argumente ja usun, et see konkurentsileping on tähtsam vahend kui kunagi varem praeguses kliimas, kus kaubandus, eriti Aasia riikidega, suureneb nii koguseliselt kui tähtsuselt. Arvestades erinevusi Euroopa majandussüsteemi ja Euroopa kaubanduspartnerite, kaasa arvatud Korea vahel, ja eriti erinevusi tootmiskulude ja kodutarbijate kaitse eeskirjade vahel nendes riikides, esindab leping konkurentsiasutuste vahel sammu meie äride ja kaupade kaitsmise suunas ohtude eest, millega nad tänapäeva globaalses keskkonnas kokku puutuvad.

  Marian Zlotea (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, kuna usun, et meie jaoks on väga tähtis luua kaubandussidemeid, mis vastavad konkurentsipõhimõtetele, mitte ainult Koreaga, vaid ka teiste Euroopa Liidu väliste riikidega. Peame edendama koostööd pädevate asutuste vahel, vältides sellega konfliktide tekkimise tõenäosust.

Nagu olen kinnitanud, ja seda on korratud ka siseturu- ja tarbijakaitse komisjonilt saadud arvamuses ning selle üle hääletati käesoleval nädalal, peame pakkuma Euroopa kodanikele hulga laiema ärivõimaluste valiku ja tagama, et kõik kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsed lepingud peavad kinni tarbijate õigustest ja konkurentsipõhimõtetest.

– Raport: Struan Stevenson (A6-0433/2008)

  Šarūnas Birutis, kirjalikult. – (LT) Mitmeaastane heeringavarude haldamise kava Šotimaa lääneosas on teretulnud.

Usun, et vastavas piirkonnas kalastamise õigusega litsentsitud kalalaevade jälgimist tuleb läbi viia elektrooniliste logiraamatute abil ja et lipuliikmesriigid peaks iga päev püügiaruandeid kalapüügi seirekeskusele esitama. Ühes piirkonnas kalapüüdmise litsentsiga laevadel ei tohiks olla luba ühe kalapüügiretke jooksul kala püüda teistes piirkondades kui Šotimaa lääneosa.

On tähis, et arendataks andmeid, mis oleks aluseks Šotimaa lääneosa heeringavarude teaduslikul hindamisel. Seega, lisaks olemasolevatele akustilistele uuringutele, mis teostatakse eesmärgiga määrata täiskasvanud heeringate ülemmäära indeksid, toetan pilootvõrgustiku (MIP) uuringut aastatel 2008 ja 2009. Nimetatud uuringud võimaldavad meil määratleda selle meetodi sobivuse ja tõhususe ning esitada teise, iseseisva heeringate ülemmäära indeksi Šotimaa lääneosas. Tervitan seda algatust. Nõustun ka komisjoniga fakti osas, et halduskava tuleks iga nelja aasta järel üle vaadata, võttes arvesse kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STEFC) soovitust. Ent kui pärast seda ülevaatamist pakutakse välja mingeid muudatusi, tuleb neid arutada pelaagiliste liikide piirkondliku nõuandekomisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi liikme Stevensoni raport heeringavarude haldamise kohta Šotimaa läänerannikul esitab mitmeaastase kava. See põhineb olemasolevatel Põhjamere heeringaga seotud kokkulepetel, mis on praegu Norraga sõlmitud, et säilitada jätkusuutlik kalatööstus, määrates ülemised ja alumised piirid vastavalt kogu varude suurusele.

STECF ja ICES on teavitanud, et jätkusuutlikku kalandust saab säilitada, hoides aastase surevuse (püükide mõõdu) 0,25 juures, kui varude suurus on üle 75 000 tonni, ja 0,20 juures, kui varude suurus jääb alla 75 000 tonni, ent üle 50 000 tonni. Vastavalt komisjoni ettepanekule, kui kudeva heeringa varu langeb alla 50 000 tonni, jõustub täielik heeringapüügi keeld, võimaldades varude taastamist, uuesti tekitamist ja säilitamist ja tagades kalatööstuse elujõu ja tuleviku, mis sõltub alleshoitavatest kalavarudest.

Iirimaa on selle ettepanekuga otseselt seotud, sest Iiri territoriaalveed Donegali loodeosas jäävad kõnealusesse piirkonda. Kalamajanduse säilitamiseks on tähtis, et selle raporti rakendamist alustataks võimalikult kiiresti, et viia katkestused kalanduses miinimumini.

  Dumitru Oprea (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Kõnealune raport nõuab erilist tähelepanu ülemaailmse kriisi taustal, mis nõuab vastutustundlikku ja mõõdukat tarbimist.

Ühise kalanduspoliitika reformimise tulemusel 2002. aastal rakendati järk-järgult mitmeaastaseid kavasid koos ühendusele huvipakkuvate kalanduse allikate taastamiskavadega.

Tegelikult loodi pretsedent mitmeaastase halduslepinguga, mis sõlmiti Norraga aastal 1997 seoses Põhjamere heeringavarudega, ning see on toonud rahuldavaid tulemusi.

Kui välja pakutavaid meetmeid kohaldataks, võimaldaksid need kalandust ja kalastustegevust paremini planeerida. Selle tulemusel tekiks mitu võimalust kalandusfondi, lubatud kogupüügi ja kalastamise erilubade tagamiseks.

Üks eriti tähtis aspekt on kõnealuse tegevuse ökosüsteemipõhine lähenemine, mis seega tagab, et kasutamine oleks vastutustundlik kõigi liikide suhtes, millest paljud on peaaegu kadumise äärel. Lisaks sellele tuleb see muuta tegevuseks, mida teostatakse jätkusuutlikes keskkonna-, majandus- ja sotsiaaltingimustes.

– Raport: Genowefa Grabowska (A4-0456/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Genowefa Grabowska raporti põhjal hääletasin nõukogu määruse vastuvõtmise ettepaneku poolt, mis puudutab kohutalluvust, kohaldatavat õigust, kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist ning koostööd ülalpidamiskohustuse küsimustes. Toetan raportööri, kes on teinud kõik oma võimuses, et teha lõplik tekst kättesaadavaks enne aasta lõppu, nii et Euroopa kodanikud saaksid sellest võimalikult ruttu kasu, ning jagan tema arvamust, et komisjon peaks jätkama tööd täitmistoimingutega.

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Genowefa Grabowska raportis tehakse ettepanek lastetoetuse süsteemi lihtsustamiseks kogu Euroopa Liidus, mistõttu seda toetangi. Poolas kasvatavad paljud naised lapsi üksi, samas kui isad elavad ja töötavad tihti teistes Euroopa Liidu riikides, vältides sageli lapsetoetuse maksmist. Maksmise kehtestamine sellistes oludes on peaaegu võimatu.

Tihedam koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kõnealuse teema osas aitab võlaandjatel paremini tagasi saada neile võlgnetavat raha.

  Šarūnas Birutis, kirjalikult. – (LT) Kui kõnealune määrus vastu võetakse, on kodanikel lihtsam elada. Eelkõige on määruse eesmärk lihtsustada ülalpidamiskohustuste tuvastamise protseduuri. Lisaks sellele sätestab määrus, et kui liikmesriik võtab vastu otsuse ülalpidamiskohustuste kohta, on see otsus kehtiv kõigis liikmesriikides. Vastavalt määrusele luuakse liikmesriikide kesksete ametivõimude vahel ka operatiivne koostöösüsteem, et aidata võlaandjatel võlgasid tagasi saada.

  Gérard Deprez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Tahaksin väljendada oma rahulolu selle üle, et Genowefa Grabowska raport täna hääletamisele pannakse. Seda eelkõige sellepärast, et oleme asjassepuutuva määruse uuendatud versiooni juba kaua aega oodanud, sest kõnealune hääletus võimaldaks teksti vastu võtta ajal, mil eesistujariik Prantsusmaa – eesistujariik, mis on näinud teksti eduka lõpetamise nimel palju vaeva – on veel ametis.

Nagu te teate, siis praegu Euroopa Liidus, kui asjaga on seotud lahutused ja lapsed, on sageli raske ja tüütu tagada, et ülalpidamistoetust tegelikult ka makstakse, kui üks abikaasa on läinud teise riiki.

Esitatud tekst, mida ma toetan, peaks muutma Euroopa kodanike elud hulga lihtsamaks selles osas, mis puutub ülalpidamiskohustusse, ning peaks aitama võlaandjatel oma võlgasid tagasi saada. Kaotades välisriigi kohtuotsuse tunnustamise, muudab see otsuse eemalviibiva abikaasa ülalpidamiskohustuse kohta, mille teeb kohus ühes liikmesriigis, koheselt kehtivaks ka kõigis teistes liikmesriikides. See lubab ka asjassepuutuvatel kodanikel oma tavapärases elukohas läbi viia formaalsusi, mis on vajalikud palga või pangakonto arestimiseks, aktiveerida koostöömehhanisme ja saada juurdepääs teabele, mis võimaldab lokaliseerida võlgnikud ja hinnata nende vara.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Tervitan kolleegi raportit ülalpidamiskohustuste kohta, mille eesmärk on aidata kaasa ülalpidamistoetuste sissenõudmisele Euroopa Liidus. Kõnealuse määruse eesmärk on võimaldada võlaandjal saada maksmiseks täitekorralduse – mis saab Euroopa Liidu õigusalal takistusteta liikuda – enamikul juhtudel lihtsamalt, kiiremini ja tasuta. Määrus võimaldab seega teha võlgnetavate summade regulaarseid makseid ja tagada, et ühes liikmesriigis kehtivad ülalpidamiskohustused kehtivad ka teises liikmesriigis. See lihtsustab Euroopa Liidu kodanike elu ja annab liikmesriikide vahelise suurema koostöö kaudu täiendavat tuge.

  Dumitru Oprea (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Minu arvates on see raport väga oluline ajal, mil mitmes valdkonnas tuntakse vajadust ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide seaduseid, kaasa arvatud seoses ülalpidamiskohustustega.

Uuendatud versioon määrusest kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes sätestab selgelt kriteeriumid ja olukorrad, kus seadus sellise kohustuse ette näeb.

Ülalpidamiskohustused on isiklikud ja pidevad ning loomulikult ka ühepoolsed.

See määrus teeb Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike elu lihtsamaks seoses ülalpidamiskohustuse tuvastamiseks nõutava toiminguga. Täpsemalt kohe, kui otsus ühes liikmesriigis välja kuulutatakse, hakkab see kõigis liikmesriikides kehtima. See on tähtis aspekt, kui peame meeles, et paljud kodanikud elavad teises liikmesriigis kui see, kus nad sündisid või kus tehti otsus ülalpidamiskohustuse osas.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) kõnealune määrus muudab kodanike elu lihtsamaks. Lihtsustamine oli üks tulemustest, mida me saavutada tahtsime, eriti seoses ülalpidamiskohustuste tuvastamiseks vajaliku toiminguga.

Seega sätestab kõnealune määrus, et kohe, kui otsus ülalpidamiskohustuste kohta liikmesriigis välja kuulutatakse, hakkab see kõigis teistes liikmesriikides samamoodi kehtima.

Lisaks sellele sätestab määrus töösüsteemi korraldamise, toetamaks koostööd liikmesriikide kesksete ametivõimude vahel, mis aitab võlaandjatel tagasi saada neile võlgnetavad summad.

Seega on meil lõpptulemuseks kompromiss, mida hea meelega toetame. See tähendab, et Euroopa Liidu kodanikud saavad sellest võimalikult kiirelt kasu.

Mis puutub rakendustoimingutesse, siis Euroopa Komisjon peab nende kallal töötamist jätkama.

Me oleme loomulikult rahul uudisega, et komisjon kavatseb seda teha, ja loodame, et see võimaldab kodanikel võimalikult kiiresti töö vilju lõigata.

Tõhus rakendamine on aga põhiaspekt, mis tagaks Euroopa Liidus ühtse kooskõlastatud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ülalpidamiskohustuste küsimustes.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Raport kohutalluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuse küsimustes analüüsib ja hindab vastava nõukogu määruse muudetud versiooni.

Määruse peamine eesmärk on lihtsustada ülalpidamiskohustuste määratlemise põhimõtteid (nõuete tõhusa sissenõudmise võti) ning luua tõhus koostöösüsteem Euroopa Liidu liikmesriikide vahel seoses nimetatud kohustustega.

Toetan raportit täielikult. See tähendab kompromissi Euroopa Komisjoni ettepanekute ja kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni ootuste vahel.

Määruse kiire vastuvõtmine – enne 2008. aasta lõppu – võimaldab üksikisikutel sellest kiirelt kasu saada, mis ongi konkreetsel juhul peamine eesmärk.

– Raport: József Szájer (A6-0429/2008)

  Šarūnas Birutis, kirjalikult. – (LT) Liikmesriikide metroloogilisi eeskirju kohaldatakse paljudele mõõtevahendite ja toodete kategooriatele. Kõnealune direktiiv sisaldab üldsätete kogumikku EÜ mudeli kinnitamiseks, algseid kinnitustoiminguid ja metroloogilisi kontrollmeetodeid. Rakendades direktiive, mis kohalduvad erinevatele mõõtevahenditele ja toodetele, määratletakse tehniline disain, jõudlus, täpsusnõuded ja kontrolltoiming. EÜ mõõtmismudeli kinnitamine tähendab Euroopa Liidu tasandil, et liikmesriikidel lubatakse läbi viia esialgne selektsioon, või kui see ei ole kohustuslik, saab vahendid lasta turule ja neid kasutada. Kõnealune direktiivi uus versioon hõlmab muudatusi, mis on seotud regulatiivtoimingu ja kinnitamisega, mistõttu direktiivi 71/316/EMÜ seaduse jõus olev versioon tuleks asendada uue versiooniga.

– Raport: Gay Mitchell (A6-0396/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Gay Mitchelli raporti põhjal hääletasin Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmise ettepaneku poolt, mis käsitleb rahastamisvahendit kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades.

Toetan kõnealust algatust, mis annab Euroopa Liidule uue arengupoliitilise vahendi, tegelemaks põhiprobleemidega toiduainete hinnatõusus, mis on mitmes riigis põhjustanud mässe, rahutusi ja ebastabiilsust, ähvardades aastatepikkuseid investeeringuid poliitikasse, arengusse ja rahu hoidmisse. Sadade miljonite inimeste vaesus on süvenenud ja hiljutisi edusamme aastatuhande arengueesmärkide suunas on õõnestatud. Seistes silmitsi vajadusega 18 miljardi euro järele, kavatseb liit rahastada 10% ehk 1,8 miljardit eurot ja, arvestades juba olemasolevaid finantse, on küsimus täiendavas 1 miljardi eurolises paketis. Ma ei nõustu komisjoni plaaniga võtta finantse põllumajanduseks eraldatud rahadest.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Loomulikult hääletasin raporti poolt. Nagu ka raportis välja toodi, tegi komisjon oma ettepanekuga eraldada 1 miljard eurot toidukriisi jaoks julge otsuse ning usun, et nii komisjon kui nõukogu peaksid meie poolt saama täieliku kaastöö, et seda tähtsat õigusakti vastu võtta. Toidukriisiga võitlemine nõuab tuntavaid pingutusi erinevatel tasanditel ning kõik ühenduse asutused peavad koos töötama, et saavutada nähtavaid tulemusi.

  Nigel Farage, Trevor Colman ja Jeffrey Titford (IND/DEM), kirjalikult. − Loomulikult tunneme vaeste riikide täbarale olukorrale kaasa. Ent arvame, et Euroopa Liidu poliitikad, näiteks ühine kalanduspoliitika, ühine põllumajanduspoliitika ja kaubanduse tollitõkked ongi tegelikult paljude mainitud probleemide põhjuseks. Usume, et arenevate riikide aitamiseks valitsustevahelisel tasandil on parimas positsioonis rahvusriigid, mitte ülalt-alla suunatud riigiülesed agentuurid, mille poliitikad algselt kõnealustes probleemides süüdi on.

  Avril Doyle (PPE-DE) , kirjalikult. − Euroopa Parlamendi liige Mitchell esitas kava, mis esitab selgelt ühenduse kollektiivse reaktsiooni toiduainete tõusvatele ja muutlikele hindadele arengumaades, andes juhised kiireteks reageerimisteks ja turvavõrgutoimingud tulevasteks lõikusteks. Selle vahendi eesmärk on pakkuda ka struktuurilist pikaajalist tuge, mida järk-järgult muudetakse ja diferentseeritakse vastavalt iga olukorra vajadustele ja nõuetele. See sätestab 1 miljardi euro jagamise kuni aastani 2010 vastavalt karmilt reguleeritud kriteeriumitele. Toiduainetega kindlustatus on igasuguse arengu alus ning näljaga võitlemine kogu maailmas on keerukas, ent vajalik teema, millele peame kiirelt lahenduse leidma. Mul on hea meel parlamendiliikme Mitchelli raportit toetada.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Oma selgitavas avalduses kutsub raportöör innukalt Euroopa Liitu üles andma kogu ülejäänud maailmale vabu ressursse oma eelarvest! See on veider ja ohtlik väljavaade avaliku raha haldamise osas, millega kaasnevad ähvardused ja süü jaotamine.

Ei olnud vajadust nii kaugele minna, et veenda meid aitama kõige enam puudust kannatavaid riike.

Ent tahaksin siiski tuua välja kolm järgmist punkti:

- Ülemaailmsete toiduhindade plahvatuslik tõus mõjutab kindlasti eriti just arengumaade rahvast, ent ka miljoneid Euroopa Liidu kodanikke. Mida komisjon nende heaks teeb?

- Kas on tõesti vajalik anda kõnealuse hädaabi haldamine komisjoni kätte, kui see on suures osas nimetatud olukorra tekitamise eest vastutav? See on Euroopa põllumajanduslik maltusianism, mis aitab kaasa hindade tõusule. Selle kaubanduspoliitikad edendavad ekspordikultuure kõige vaesemates riikides. Samades tingimustes ja olemasolevate prioriteediga turu ja vabakaubanduse osas, nagu need on, näivad kohaliku põllumajanduse toetamiseks esitatud meetmed olevat hukule määratud.

- Kokkuvõtteks, mida tehakse, et võidelda absurdse ja amoraalse spekulatsiooniga, mis toidukaupade turgudel valitseb?

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Kõrged toiduainete hinnad mõjutavad peamiselt neid, kes on maailmas halvemal positsioonil. Rahandus- ja energiaturgude kriiside tõttu on nüüd rahvastiku suurte gruppide oludel oht suurel määral halveneda.

Mõistame, et tekkinud olukord nõuab tegutsemist. Ent me ei toeta raportööri ambitsiooni luua järgmine ELi mehhanism rahalise abi jaotamiseks. Arenguabi, selle ulatus, suund ja sisu on hea näide millestki, mida erakonna Juuninimekiri arvates tuleb määratleda peamiselt riiklikul tasandil ja siis ÜRO asutuste koostöö kaudu. Juuninimekiri seab Euroopa Liidu rolli küsimuse alla, kuna praegusele toidupuudusele peaks olema võimalik lahendusi leida hoopiski rahvusvaheliste foorumite kaudu. Ülalnimetatud põhjustel otsustasime terve raporti vastu hääletada.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Usun, et on tehtud muudatusi, mis täiendavad Euroopa Komisjoni esialgset ettepanekut. Nendeks on: vajadus edendada tootmist ja kohalikke tooteid ning väikeseid maaharijaid, mis kahjustab eriti ekspordiks tootmist; tootmisorganisatsioonide vajalik haaratus programmide määratlemisse ja väikeste põllumajandusettevõtete prioriteediks seadmisse; et ei antaks abi luksuskaupade või biokütuste jaoks toormaterjalide tootmisele (kahetseme, et siinkohal jäeti geneetiliselt muundatud organismid (GMO) välja).

Ent on tähtis rõhutada, et kõnealust algatust tuleks vaadata Euroopa Liidu poliitikate kontekstis, mis võib muuta selle vahenduskaubaks või tingimuseks oma majanduslike huvide kehtestamisel. Viitame Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele (AKV riigid) avaldatud survele sõlmida leping Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) või Euroopa Liidu majanduspartnerluslepingute raames; Euroopa Liit üritab nende rakendamiseks majanduskriisi mõju ära kasutada.

Samuti on väärt mainimist, et see algatus ei varja Euroopa Liidu poolse nn arenguabi vähendamist ega uuesti algatatud võidurelvastumise suuri summasid ning rahvusvaheliste suhete militariseerimist, milles Euroopa Liit mängib keskset rolli.

On selge, et Euroopa Liit ühe käega annab, et ainult kohe või hiljem mõlemaga kerjama minna… silmakirjalikkus.

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. – (HU) Nõustun raportööriga, et rahanduskriis ei ole meie jaoks mingi põhjus vähendada abi arengumaailma nälgivatele inimestele. Märgiksin loomulikult ära, et ka Euroopa Liidus on inimesi, kes on tõusvate toiduhindade tõttu raskes olukorras. Ja seda mitte ainult uutes liikmesriikides, vaid ka vanades.

Üks hindade tõusu põhjuseid on kahtlemata biokütuste tootmise kiire kasv. Kui kütust saab kõrgema hinnaga müüa, siis see kas tõrjub odavamad toidukaubad tootmisest välja või ajab ka nende hinna üles. Seega ei tohi Euroopa Liit importida biokütust riikidest või suurematest piirkondadest, kus see võiks ohustada kohaliku rahva taskukohaseid toiduvarusid.

Biokütus mängib taastuvenergias tähtsat rolli, ent kui kasutame seda mõtlematult, võib see kaasa tuua tõsiseid tragöödiaid. Seega peab Euroopa Liit oma biokütuse kasutamise aluseks võtma kindlasti tootmise Euroopa Liidus. Kuna sellised kütused ajavad kohalikud toiduhinnad üles ja ohustavad vihmametsasid, ei soovitata neid arengumaadest importida.

  Jeanine Hennis-Plasschaert, Jules Maaten, Toine Manders ja Jan Mulder (ALDE), kirjalikult. − (NL) Taani Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei delegatsioon ei osalenud lõpphääletuses Mitchelli raporti üle kiire reageerimise kohta toiduainete hinnatõusule arengumaades, sest nimetatud parteil on tõsised kahtlused selle osas, kas esitatud meetmetel on soovitud tulemus. Põllumajandusliku tootmise parandamine arengumaailmas vajab struktureeritumat lähenemist kui 1 miljard, mis tuleb kolme aasta jooksul ära kulutada. Lisaks sellele on Taani Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei arvamusel, et ikka veel pööratakse liiga palju rõhku rahade suunamisele ÜRO organisatsioonidesse ja Maailmapanka. Liikmesriigid võiksid samuti seda otseselt teha. Selle asemel peaksid Euroopa Liit ja sellega seotud organisatsioonid, kaasa arvatud Euroopa Investeerimispank (EIB), selles juhirolli võtma.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin Gay Mitchelli raporti vastuvõtmise poolt. Euroopa Liit peab suutma toidukriisidele kiirelt reageerida. Maailmakriis on näidanud, kui habras võib olla ka rikaste riikide majanduslik olukord. Peaksime meeles pidama, et vaestes ja arengumaades on probleemid hulga suuremad. Üks neist on näljaohus olevate inimeste arvu kiire kasv.

Tõsistes näljahädades ei tohiks me raisata väärtuslikku aega sobivate finantstoimingute rakendamisele. Usun, et uus vahend võimaldab meil täita üht meie peamistest eesmärkidest – päästa tõhusalt inimelu.

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Nagu Maailmapanga president märkis, võib alatoitumise probleeme pidada aastatuhande unustatud arengueesmärkideks. Euroopa Liit peaks mitmeid valdkondi rohkem arvesse võtma. Need hõlmavad maailma toiduabi programmi vajaduste rahastamist, tööd seoses erinevate organisatsioonidega riikide vajaduste hindamiseks, abi väikestele talupidajatele (lühiajalises perspektiivis ja ka toiduhindade muutlikkuse analüüsi pikas perspektiivis); pikaajalisi väljakutseid tootmise ja tootluse valdkonnas, unarusse jäetud uuringuplaane ning vajadust leida riskihalduse lahendusi (näiteks põuaajaga seotud tuletisinstrumendid).

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan seda raportit, kuna praeguses ülemaailmses majanduskriisis on tähtsam kui kunagi varem, et täidaksime oma kohustust arengumaade suhtes. Täiendav 1 miljard eurot tagab, et arengumaid ei jäeta maha.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Kavatsen hääletada Gay Mitchelli koostatud raporti poolt rahastamisvahendi kohta, reageerimaks kiiresti toiduainete hinnatõusule arengumaades. Eriti nõustun raportööri arvamusega selles, et tõusvad toiduainete hinnad ei saa ega tohi olla vaid ajalehtede pealkirjad. Fakt, et palju arutletud turgude globaliseerumine on viinud asjaoluni, et rohkem inimesi kogu maailmas elab allpool vaesuspiiri, on murettekitav. Veelgi murettekitavam on aga see, et tehakse küll suuri sõnu, aga rahvusvahelisel tasandil rakendatakse vähe käegakatsutavaid ja tõhusaid meetmeid. Seega tervitan fakti, et raportöör rõhutab vajadust kiire reageerimise järele ja et viidatakse süsteemile, kus erakorraliste sotsiaalvõrgustike meetmetega kaasneb soov rahastamise järele, mis võib anda suurema ja parema juurdepääsu põllumajanduslikele sisenditele ja teenustele, võttes arvesse vajadust kohalikul tasandil erineval viisil toimida.

  Glenis Willmott (PSE), kirjalikult. − Praegu on sügava rahandus- ja toidukriisi aeg. Tõusvad toiduainete hinnad on arengumaades väga suurt negatiivset mõju avaldanud. Vaesus on suurenenud ja mõne aastatuhande arengueesmärgi saavutamine on ohus. Kõrged hinnad on kaasa toonud mässu ja ebastabiilsust. Seega hääletasin ettepaneku poolt võtta Euroopa Liidu talunikele mõeldud 1 miljard eurot kulutamata toetust ja kasutada seda arengumaades virelevate talunike aitamiseks, et nad saaksid osta vajalikke asju, nagu seemned ja väetised. Mul on hea meel, et suutsime Euroopa Parlamendis jõuda valitsustega üksmeelele selle osas, kuidas see toimima hakkab.

– Raport: José Manuel García-Margallo y Marfil (A6-0448/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, usume, et need raportid on suur samm edasi maksudest kõrvalehoidumise edukama takistamise suunas. Seoses uute Rootsi käibemaksueeskirjadega, mis jõustusid 1. jaanuaril 2008, kaasneb kõnealuste raportitega teatud äride jaoks kahjuks teatud määral täiendavat haldust, ent usume, et muudatused on õigustatud ja eesmärgi suhtes proportsionaalsed, nii et otsustasime raporti poolt hääletada.

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hinnatud Hispaania kolleegi José Manuel García-Margallo y Marfili raporti põhjal hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse 2006. aasta nõukogu direktiivi (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi), et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega.

Praegu ei ole andmevahetuse süsteem ühendusesiseste toiduvarude kohta, mida rakendati siseturule ülemineku ajal vastu võetud käibemaksu üleminekutingimuste kontekstis, enam adekvaatne vahend ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega tõhusalt tegelemiseks. Tuleks tähele panna, et meede moodustab osa erinevatest meetmetest, millest mõni on mõeldud otseselt äride õiguskindluse suurendamiseks ja nende halduskoormate vähendamiseks ning ka maksuasutuste vahelise teabevahetuse ja koostöö oluliseks parendamiseks. Toetasin muudatusettepanekuid, milles on sätestatud, et kaks aastat pärast direktiivi jõustumist peab komisjon koostama raporti, mis hindab direktiivi mõjusid, pöörates erilist rõhku halduskuludele, mida uued kohustused asjassepuutuvatele maksumaksjatele kaasa toovad, ning ka nende kohustuste tõhususele seoses võitlusega maksupettuste vastu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Üldiselt nõustume raportööri ettepanekutega, mille eesmärgiks on täiendada Euroopa Komisjoni dokumenti ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettuste vastase võitluse kohta.

On tõsi, et käibemaksust kõrvalehoidumine ei mõjuta mitte ainult liikmesriikide eelarvete rahastamist, vaid ka Euroopa Liidu enda ressursside üldist tasakaalu seni, kuni käibemaksu enda ressursside vähendamist tuleb hüvitada, suurendades oma ressursside rahvamajanduse kogutulu.

Samuti ei tundu mulle negatiivne, et praeguse direktiivi kohta peaks olemas olema hindamisaruanne, eriti asjassepuutuvate isikute uute ametlike kohustustega seotud halduskulude kohta ning nende ametlike kohustuste tõhususe kohta seoses maksudest kõrvalehoidumise takistamisega.

Ent meil on tõsised kahtlused olemasoleva süsteemi eeskirjade suhtelise põhjendatuse ja nende rakendamise osas. Selle tõttu me antud raporti üle ei hääletanudki.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Hääletasime José Manuel García-Margallo y Marfili kahe raporti vastu, mis käsitlevad ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega võitlemist ehk lihtsamalt öeldes käibemaksupettuseid liikmesriikide vahelises kaubanduses.

Loomulikult mõistame nimetatud pettuse hukka ja toetame valitsustevahelist koostööd vastavate riiklike agentuuride kaudu. Ent see, mille raportöör välja pakub, läheb mainitust hulga kaugemale, luues ühtse „Euroopa Liidu maksudokumendi”. Nimetatud dokument on kättesaadav riiklikele haldusasutustele, et koguda andmeid inimeste kohta, kes on väidetavalt ühel või teisel viisil pettuses osalenud, ja et takistada neil Euroopas ettevõtte loomist või haldamist. Kelle nimel? Vastavalt kohtulikule, halduslikule või lihtsalt suvalisele otsusele? Millisel tasandil tehtud otsuse kohaselt? Milliste lepingutes sätestatud – või siis vastavalt olukorrale sätestamata jäetud – õiguste põhjal?

Otsuste ülimuslikkus Euroopa tasandil, endale peaaegu karistavate volituste andmine, Euroopa Komisjoni raugenud täidesaatev roll ja rohkem bürokraatiat ettevõtetele ajal, mil kraakleme Euroopa väikeettevõtete õigusakti üle – meie meelest on see kõik vastuvõetamatu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Iga maksusüsteemiga kaasneb maksudest kõrvalehoidumine. Küsimus on vaid selles, kuidas seda kõige paremini kontrollida. Kõigi meetmetega tuleb igal juhul tagada, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid bürokraatlike kuludega ei lämmatataks. Kõigepealt tuleb maksupettusega tegeleda suures plaanis.

Igasugune täiustatud koostöö tuleb kahtlemata kasuks, seni kuni see ei mandu selleni, et Euroopa Liit võtab üle liikmesriikide õigused ise enda eest otsustada. Esiplaanil peab olema kokku lepitud toiming Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, milles ei ole olulisi muudatusi olemasolevates süsteemides. Nimetatud põhjusel hääletasin kõnealuse raporti vastu.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin José Manuel García-Margallo y Marfili ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega võitlemist käsitleva raporti poolt, pöörates erilist tähelepanu ühisele käibemaksusüsteemile. Nõustun vajadusega võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettuste vastu ning usun, et ühtse Euroopa turu kontekstis tuleks selles osas suurendada haldusalast koostööd liikmesriikide vahel. Tehingute puhul, mida ei sõlmita riigi piirides, on vaja, et meetmetega, mis jäävad põhiliselt riiklikku pädevusse, kaasneks ühise vastutuse meetmed Euroopa tasandil, heade tavade vahetamine ja ametlikud maksukohustused.

– Raport: José Manuel García-Margallo y Marfil (A6-0449/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hinnatud Hispaania kolleegi José Manuel García-Margallo y Marfili raporti põhjal hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1798/2003 (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi), et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettuste vastu.

Komisjon peab tsentraliseerima teabe, mis on seotud liikmesriikide poolt maksupettustega võitlemiseks rakendatavate tegevustega, näitama, milline tegevus oli kõige edukam, ning soovitama, milliseid vahendeid peab sobivaimateks süülise käitumise karistamisel. Komisjon koostab kogumiku näitajatest, mis tuvastavad valdkonnad, milles oht maksukohustused täitmata jätta on suurim. Riiklikke maksuhaldureid peaks motiveerima vajadus pettust tuvastada ja aidata ausatel maksumaksjatel nende kohustusi täita. Andmete põhjal, mis on kogutud määruse kohaldamist hinnates, peab komisjon koostama näitajate kogumi, et määratleda, millises ulatuses iga liikmesriik komisjoni ja teiste liikmesriikidega koostööd teeb, andes neile olemasoleva teabe ja abi pettuse kõrvaldamiseks. Liikmesriigid ja komisjon peavad määruse rakendamist perioodiliselt hindama.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Ka antud juhul nõustume üldiselt raportööri ettepanekutega, mille eesmärk on Euroopa Komisjoni dokumenti täiustada. Nii on lugu ettepanekuga, mis rõhutab Euroopa Komisjoni vajadust Euroopa Parlamenti täielikult teavitada kavandatud meetmetest vastavalt Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelisele lepingule nõukogu otsuse nr 1999/468/EÜ rakendamise toimingute kohta.

Nõustun ka sellega, et liikmesriigid ja komisjon peaks antud määruse kohaldamist aeg-ajalt hindama. Ent ettepanek, et komisjon peaks koostama näitajate kogumiku eesmärgiga tuvastada, mil määral iga liikmesriik komisjoni ja teiste liikmesriikidega koostööd hakkab tegema, tundub mulle veidi ebaselge, isegi kui on näha, et kontrollikoda kritiseerib tõhusa haldusalase koostöö puudumist käibemaksu valdkonnas maksupettustega võitlemisel. Võimalik heade tavade vahetamine ja analüüside koostamine ei saa õigustada suuremat maksu valdkondades, mis seavad subsidiaarsuse põhimõtte küsimuse alla.

Nimetatud põhjusel me hääletamises ei osalenud.

– Resolutsiooni ettepanek: VKEdele parema keskkonna loomine Euroopas - väikeettevõtete õigusakt (B6-0617/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Olles hääletanud meie poliitiliste fraktsioonide, kaasa arvatud Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide Fraktsiooni ühisresolutsiooni poolt sammu kohta VKEdele parema keskkonna loomise suunas Euroopas (väikeettevõtete õigusakt), tahaksin avaldada austust Prantsuse kaasliikme Nicole Fontaine’i ja eesistujariigi Prantsusmaa poolt koos minister Lagarde’iga tehtud suurele tööle. On väga vajalik, et liikmesriigid kinnitaksid oma kavatsust väikeettevõtete õigusakti 2008. aasta detsembris Brüsselis peetaval Euroopa Ülemkogu istungil ametlikult aktsepteerida. See tagaks, et väikeettevõtete õigusaktil on kõrge profiil, mida see vajab ajal, mil selle sätted muudetakse õiguslikult kehtivaks, luues nii tõeliselt positiivse mõju väike- ja keskmise suurusega ettevõtete keskkonnale. Viimane moodustab aluse väga suurele osale majandusstruktuurist ning mängib kahtlemata sotsiaalset rolli inimesesuuruste ettevõtetena. Ent need on haprad ja väärivad erikohtlemist. Osana huvist, mida Euroopa Liit oma jõukuse tekitamise süsteemis näitama peab, on väga tähtis, et Euroopa Liit annaks VKEdele oma toetuse.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin raporti poolt. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on Euroopa majanduse keskmeks nii kasvu ja innovatsiooni kui tööhõive mõttes. Seega tähendab neid toetav poliitika kogu süsteemi stabiilsuse tagamist, mis on väga tähtis praeguse ülemaailmse kriisi ajal, millega saab tegeleda vaid tõelist majandust meeles pidades. Seega peaksime toetama kõiki pingutusi, ent ei tohiks unustada, et meil on veel pikk maa minna ja et peame oma kohustusest kinni pidama.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Hääletasime VKEdele väikeettevõtte õigusakti raames parema keskkonna loomise resolutsiooni poolt, sest oleme teadlikud, nagu juba aastaid öelnud oleme, VKEde suurest majanduslikust rollist jõukuse ja töökohtade põhilise genereerijana.

Probleem on aga selles, et praegu on kõik ikka veel teoreetilisel tasandil. Tegemist on sama asutusega, komisjoniga, mis kutsub liikmesriike üles „mõtlema eelkõige väikeettevõtetele“, ent siis sätestab ähmasema ja arusaamatuma seaduse ja haldus- ning regulatiivpiirangud. See on komisjon, mis oma kohustusest hoolimata vusserdab ära mõju-uuringud, mis kõnealuse õigusloomega seotud ettepanekutega kaasas käivad. See oli komisjon, mis rakendas poliitikat avaliku hanke lepingutele juurdepääsu kohta, ning tulemus oli, et kohalikud VKEd tõrjutakse süstemaatiliselt kõrvale suurte üleeuroopaliste ettevõtete kasuks vankumatu konkurentsi nimel. See oli komisjon, mis rahandusküsimuste kooskõlastamise kinnisideega kehtestas praegused piirangud käibemaksumääradele.

Jah, on tulnud aeg lõpuks anda eelisõigus kõigile neile väikestele äridele ja nende direktoritele ja töötajatele ning eelkõige on aeg seda teha Euroopa määrustes.

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete olukorra parandamine Euroopas ja Euroopa väikeettevõtete harta toetamine on Euroopa Liidu majanduse ja ettevõtluse tõhusaks arendamiseks väga tähtis ning seega otsustasin resolutsiooni toetada.

Igasugune äri alustamise halduslik lihtsustamine, määruste lihtsustamine ja tarbetute seaduste kõrvaldamine kiirendab kindlasti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ning need pakuvad tööd miljonitele inimestele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Teame, kuidas rahandussektoris kriisi tekkimise vältimise ja selle võimalike tagasilöökide ettekäändel pangandussektorit ja teisi finantsettevõtteid toetatakse. Ent kapitalismi kriis on hulga levinum ning sellel on juba tõsised tagajärjed, nimelt majandussfääris, kus on valdavalt mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted.

Seetõttu, kuigi on selge, et kestvaid alternatiivseid lahendusi on võimalik leida vaid praeguseid majanduse liberaliseerimise poliitikaid hüljates, toetame üksikuid meetmeid, mis võivad leevendada tuhandete mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rasket olukorda.

Siiski väidame, et mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele soodsa atmosfääri loomine vajab eelkõige rahva suuremat ostujõudu, tööliste suuremaid palkasid ja paremaid pensione ning pensionifonde.

Seega tahame kõnealuse resolutsiooni poolt hääletades lihtsalt rõhutada oma soovi, et see ei oleks järjekordne miraaž propagandast, mis sellistel aegadel tavaks on. Mainitud toetus peab tegelikult ka ulatuma mikroettevõtete ja VKEdeni, mitte mattuma bürokraatia alla.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. − (PL) Tahan väljendada oma toetust väikeettevõtete harta vastuvõtmisele, mille eesmärk on parandada Euroopa Liidus selliste ettevõtete olukorda. On teada, et VKEd mängivad Euroopa majanduses tähtsat rolli, pakkudes umbes 100 miljonit töökohta, ning on liikmesriikide ja piirkondade jaoks suurim sissetulekuallikas. Paljud neist ettevõtetest tegelevad aktiivselt innovatsiooniga.

Nimetatud kontekstis on tähtis tõdeda, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel ikka veel ees olevatele paljudele takistustele ei ole mingit õigustust. Peame ka meeles pidama, et kõnealused ettevõtted on intensiivsemale konkurentsile ja kõigile finants- ning haldusprobleemidele väga tundlikud. Lihtsad ja selged õigussätted on nende korralikuks toimimiseks väga vajalikud.

Siit ka vältimatu vajadus Euroopa Parlamendi poolseks sekkumiseks, mis sobivate õigusinstrumentide abil võib vastata tunnetatud vajadustele ja aidata järelejäänud takistusi eemaldada. On äärmiselt tähtis, eriti jätkuva majandusliku languse ajal, pakkuda juurdepääsu rahastamisallikatele.

Tervitan Euroopa Investeerimispanga ettepanekut võtta vastu uus pakett, mis eraldab VKEdele laenudena 30 miljardit eurot. Sellegipoolest peame kaaluma nimetatud summa suurendamist, sest suure arvu väikeste ettevõtete läbikukkumisel oleks paljude üksikisikute jaoks dramaatilised tagajärjed.

Olen kindel, et antud tingimustes kiidab nõukogu väikeettevõtete harta heaks ja nõuab, et liikmesriigid selle sätteid rakendaksid.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Euroopa Liit on nüüdseks juba palju aastaid – vähemalt paberil – toetanud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) edendamist. Ent paberil võite öelda, mida tahate, tegevused räägivad siiski enda eest. VKEd seisavad ikka veel silmitsi bürokraatlike takistustega, suured ettevõtted pääsevad toetustele kergesti ligi, samas kui keskmise suurusega ettevõtted alandatakse praktiliselt anujate tasemele. Reguleerimishullus surub sageli väikeettevõtted maha, samas kui ettevõtete grupid saavad endale lubada, et eksperdid igasuguseid lünkasid ära kasutavad.

Seega tuleb USA näite kohaselt Euroopa Liidu seadustes väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele samuti tasuvusanalüüs teostada ning tuleb soodustada bürokraatia lagundamist, et eemaldada kallid mitmekordsed kulud, kui on kohustus teavitada ja ette kanda. Kaalutav ettepanek näib olevat järgmine samm õiges suunas, mistõttu ka mina selle poolt hääletasin.

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. − Kui väikesed ärid ja VKEd üldse kunagi toetust vajavad, siis on see praegu. Praegune majanduskliima mõjutab neid teravalt, olgu siis tegemist raskustega rahavoo säilitamisel või tarbijate väiksemate kulutuste mõjuga.

Peame tagama, et praeguse majanduskriisi kontekstis suudavad VKEd juurde pääseda piisavatele finantsidele, eriti ajal, kui pangad ei anna väikestele ettevõtetele laenu. Üldisemalt tuleks kaotada asjatud haldus- ja bürokraatiakoormad. VKEd on Euroopa väikeste majanduste, näiteks Põhja-Iirimaa alustalad. Peaksime uuendusmeelseid ettevõtjaid julgustama, mitte planeerima nende teele takistusi, nagu liigne bürokraatia.

Väikeettevõtete õigusakt on samm edasi, ent nõukogu peab selle kiirelt vastu võtma ja liikmesriigid seda täielikult rakendama, et nimetatud õigusaktil oleks tõeliselt positiivne mõju.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Praegustes rasketes majandusoludes võiksid väike- ja keskmise suurusega ettevõtted paljudel juhtudel olla esimesed, millele mõju avaldatakse ning mille jaoks on tagajärjed kõige karmimad.

Pidades meeles, et mõnes liikmesriigis, nagu Rumeenia, moodustavad VKEd rohkem kui 60% sisemajanduse kogutoodangust, tuleb kasutusele võtta abimeetmed. Need oleksid oodatud ja eelkõige ka väga vajalikud.

Teine tervitatav meede on Euroopa Investeerimispanga uus pakett summas 30 miljardit eurot, mis on mõeldud laenudeks VKEdele. Loodan siiralt, et need laenud saavad kättesaadavateks väikeettevõtetele ka uutes liikmesriikides, nagu Rumeenia või Bulgaaria.

  Seán Ó Neachtain (UEN), kirjalikult. – (GA) Peame kindlasti pöörama tähelepanu rahandussüsteemi stabiliseerimise ja reformimisega seotud probleemidele. Ent meie riikide tavainimeste esindajatena on meil ka kohus keskenduda sellele, mida nimetatakse „tegelikuks majanduseks“.

Euroopa inimesed peavad praegu kannatama, sest oleme majanduskriisi keskel. Praegu oleks lihtne täielikult kinni pidada konservatiivsetest poliitikatest, poliitikatest, mis oleks suunatud ainult rahandussüsteemi stabiliseerimisele. Ent selle asemel peame keskenduma majanduse taastamisele altpoolt ülespoole.

Iirimaa lääneosas töötab umbes 70% inimestest väikeettevõtetes. Need väikeettevõtted on Lääne-Iirimaa majanduslik pulss. Me ei pea neid mitte ainult kaitsma, vaid peame ka soodustama nimetatud sektori ettevõtlust, kasvu ja arengut. Selles osas tervitan siiralt Iiri ja Euroopa asutuste poolt hiljuti käivitatud algatusi väikeettevõtete sektori toetamiseks. Kutsun era- ja rahandussektoreid ning poliitilisi otsustajaid üles neid algatusi jätkama ja täiendama.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa väikeettevõtete õigusakt sisaldub rohujuuretasandi vastases ja töövastases Lissaboni strateegias ning Euroopa Liidu pingutustes, et täiendada ühtset siseturgu, mis kahjustab töötajaid ja nende õigusi.

Kasutades vähendatud käibemaksumäärasid söödana kohalikult pakutavatele teenustele ja teenustele, mis kasutavad suurt hulka töötajaid, üritab Euroopa Liit väike- ja keskmise suurusega ettevõtetelt välja pigistada nõusolekut suure äri valikutega, mis edendab neid plaane enda, mitte väikeettevõtete ega füüsilisest isikust ettevõtjate huvides.

Komisjoni president José Manuel Barroso määras nende ettevõtete tõelised mastaabid, millega õigusakt on seotud, määratledes need nendena, mis saavad ühtsest turust täit kasu ja laienevad rahvusvahelistele turgudele, et areneda ülemaailmseteks konkurentsivõimelisteks ettevõteteks, ning volinik Günter Verheugen tõstis esile õigusakti reaktsioonilise ideoloogilise mõtte, rõhutades, et selles on tähtis ettevõtjate sotsiaalne tunnustamine ja ettevõtluskarjääri alustamise atraktiivsus, et muuta negatiivset aistingut ettevõtjate rollist ja ettevõtlusega seotud riski võtmisest.

Ent ettepaneku idee seisneb uues soodusloas Euroopa eraettevõtetele, mis lubab „Euroopa eraettevõttel” kaubelda kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ja vältida sotsiaalse kontrolli praegusi takistusi.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin kõnealuse Euroopa VKEde jaoks keskkonna parandamise samme käsitleva resolutsiooni poolt, sest see on Euroopa Liidu, kaasa arvatud Rumeenia majandusele väga tähtsad.

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted pakuvad üle 100 miljoni töökoha ja on majanduskasvu põhiteguriks.

Eriti praeguse majanduskriisi ajal peame kasutama kõiki saadavalolevaid vahendeid, et toetada nimetatud sektorit, mis võib panna aluse majanduse taastamisele.

Toetan uue Euroopa Investeerimispanga paketi rakendamist, millega antaks VKEdele laenudena 30 miljardit eurot. Palun ka selle fondi edaspidist arendamist ja suurendamist.

Arvan, et on väga tähtis, et ka liikmesriigid töötaksid välja ja rakendaksid meetmeid VKEde riiklikul tasandil toetamiseks, et täiendada Euroopa tasandil kasutatavaid meetmeid.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin VKEdele Euroopas parema keskkonna loomist käsitleva resolutsiooni (väikeettevõtete õigusakt) ettepaneku poolt. Ole täiesti veendunud, et VKEd, mis moodustavad üle 90% Euroopa ettevõtetest, annavad olulise panuse Euroopa Liidu majanduskasvu. Seetõttu vajamegi Euroopa seadust väikeettevõtete kohta: väikeettevõtete õigusakti, mis saab olla tõhus vaid siis, kui nii riiklikul kui Euroopa tasandil pühendutakse selle rakendamisele. Lisaks nõustun, et peaksime kutsuma nõukogu üles kinnitama oma kavatsust nimetatud seadus tulevasel Euroopa Ülemkogu istungil ametlikult vastu võtta, et tagada niivõrd tähtsale algatusele õiglane ja piisav nähtavus.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Tänasel hääletusel toetasin ettepanekut võtta vastu resolutsioon, mille eesmärk on luua Euroopas parem keskkond väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Väikeettevõtete harta annab oma panuse nii Poola majanduse arengusse kui ka kogu Euroopa majanduse omasse.

Praegu pakuvad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted Euroopas üle 100 miljoni töökoha. Nad on oma majanduste eestvedajad. Minu arvates rõhutab see resolutsioon eriti praegu, majanduskriisi ajal, vajadust toetada hartas sätestatud eeskirju.

Euroopa Liidu majandusolukorra taastamine vajab rohkemat kui lihtsalt abi suurtele finantsasutustele. Eelkõige peame algatama konkreetseid tegevusi väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks; tegevusi, mis võimaldavad neil tegeleda ebatäiuslike turgudega ja muudavad nende jaoks äritegevuse lihtsamaks.

Loomulikult ei lahenda väikeettevõtete harta nende probleeme. Ent see sõnastab põhimõtted, mis tagavad VKEde võrdse kohtlemise põhimõtted ja toovad sisse ettevõtetele suunatud poliitika algse raamistiku.

– Resolutsiooni ühisettepanek: Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhend (RC B6-0619/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin kuue poliitilise fraktsiooni poolt esitatud Euroopa Liidu relvaeksporti käsitleva toimimisjuhendi poolt. Nõustun põhimõtetega, mille kohaselt on vaja vältida vastutustundetut relvavedu, kohaldades juhendi kriteeriumeid karmilt nii ettevõtetele kui riiklikele relvajõududele, ning vältida ebaseaduslikku relvavedu, kutsudes üles kõiki liikmesriike, kes seda veel teinud ei ole, võtma Euroopa Liidu 2003. aasta ühisseisukohta relvavahenduse kontrolli kohta üle oma riiklikke seadustesse. Peame soodustama relvaembargode rikkumise korral uurimiste läbiviimist ja tõstma liikmesriikide poolt toimimisjuhendi kohta aastaaruande kontekstis esitatud andmete kvaliteeti. Öeldes seda, ei tohi me olla naiivsed – praeguses keerukas ja ohtlikus maailmas on need teemad ohtlikud ning selle tõttu tõusingi püsti, et seista vastu Tobias Pflügeri esitatud suulisele muudatusettepanekule. Minu arvates on liigne ruttamine luua seos toimimisjuhendi, tulevase kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo direktiivi ning relvaekspordikontrolli vahel.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Toetan kõnealust resolutsiooni täielikult. Ühise kolmandatesse riikidesse relvaekspordi toimimisjuhendi vastuvõtmine on väga tähtis tulevase kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo direktiivi ja ametliku relvaekspordikontrolli korralikuks rakendamiseks.

On tõsi, et vajame kõnealusele toimimisjuhendile korralikku õiguslikku alust, mis võimaldab meil praegust Hiina-vastast relvaembargot uuesti vaadelda. Pekingiga on ikka veel raskusi, ent neid ei tohiks Birma ja Zimbabwe vahelisse teemasse sisse tuua.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Praeguse võidurelvastumise ja rahvusvaheliste suhete militariseerumise raames, milles USA, NATO ja EL mängivad keskset rolli, on igasugune algatus, mis – isegi kui vaid piiratult või ebapiisavalt – aitab kaasa relvaekspordi piiramisele, samm õiges suunas.

Ent Euroopa Liitu iseloomustab võimalus anda uut hoogu „kaitse Euroopale” (eufemism sekkumisele ja agressioonile), kinnitades uuesti selle „eesmärki tugevdada strateegilist partnerlust Euroopa Liidu ja NATO vahel” ning kohandades seda praegustele vajadustele üksteise täiendamise ja tugevdamise vaimus.

Peate vaid vaatama 11. ja 12. detsembri Euroopa Ülemkogu esialgseid järeldusi seoses Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ESDP) tugevdamisega – mis valmistab ette Euroopa Liidu suurte volituste positsiooni järgmise aasta aprillis peetavaks NATO tippkohtumiseks –, mis pakub väljavaadet kvalitatiivseks hüppeks nn Euroopa julgeolekustrateegias (2003) ning uute eesmärkide loomist „Euroopa võimete tugevdamiseks ja optimeerimiseks“ järgmise 10 aasta jooksul, „et võimaldada Euroopa Liidul tulevastel aastatel samaaegselt väljaspool oma territooriumi läbi viia rida erineva ulatusega kodanikumissioone ja sõjalisi toiminguid, mis vastavad kõige tõenäolisematele stsenaariumitele“.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL) , kirjalikult. – (EL) Ajal, mil Euroopa Liidu töötajad maksavad pillavaid summasid kaitseprogrammide rahastamiseks ja sõjaliste uuringute arendamiseks, ajal, mil Euroopa Liidu relvatööstus on kasvamas ja igasuguste relvaliikide „seaduslik” müük toob ettevõtetele tohutuid kasumeid, ajal, mil kogu Euroopa Liit muutub järjest militaarsemaks, ajal, mil inimesed kannatavad uue korra käes, milles Euroopa Liit aktiivselt USA ja NATOga osaleb, võime pidada arutelu ja esitatud palvet ühise Euroopa Liidu seisukoha heakskiitmiseks ja nn Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi rakendamise meetmete vastuvõtmiseks ainult irooniliseks.

Imperialistliku agressiooni ja konkurentsi suurenemine, mida kapitalistlik rahanduskriis järjest rohkem toidab, on viinud sellise sõjaliste kulutuste suurenemiseni, mis ületab isegi külma sõja aja taset. Sellest vaatenurgast on püüe rakendada relvaekspordi eeskirju püüe inimesi narritada ja petta.

Euroopa Liidu töötajate vastus peaks olema võitlus Euroopa Liidu militariseerimise, Euroopa Liidu sõjaväe ja kaitseprogrammide vastu, et ühiselt vastu pidada ja sõda õhutava Euroopa Liidu vastu võidelda.

– Raport: Bart Staes (A6-0427/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Belgia kaasliikme Bart Staesi omaalgatusliku raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Kontrollikoja eriraportit nr 8/2007 käibemaksu valdkonnas halduskoostöö kohta. Kuigi peaksime seda kontrollikoja eriraportit tervitama, on selles esitatud järeldused paljudes aspektides murettekitavad, eriti arvestades märkust, et määrus (EÜ) nr 1798/2003 haldustöö kohta käibemaksu valdkonnas ei ole tõhus haldusalase koostöö vahend, arvestades, et mitmed liikmesriigid seisavad selle rakendamisel tee peal ees ja et komisjoni roll on piiratud. On aga väga oluline, et komisjon alustaks rikkumismenetlust liikmesriikide vastu, mis teabe edastamisega viivitavad. Komisjoni ettepanekud muuta käibemaksudirektiivi ja määrust halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas on hea asi. Toetan pädevatest komisjoni talitlustest, Euroopa Komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadist ning Euroopa Pettustevastasest Ametist (OLAF) töökonna koostamist.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan seda raportit, mis sillutab teed ühistegevuseks Euroopast, võttes arvesse käibemaksupettustega seotud täpsete arvude saamist ja seda, kui palju see igal aastal Suurbritanniale maksma läheb.

– Raport: Zita Gurmai (A6-0435/2008)

  Robert Atkins (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja minu Briti konservatiividest kolleegid toetame täielikult naiste olukorra parandamist ühiskonna kõigis tahkudes. Usume, et naistel peaksid paljudes raportis esitatud valdkondades olema võrdsed võimalused. Usume ka seda, et naistel on täisväärtuslik roll poliitikas. Mõistame, et Balkani kontekstis on vaja lahendada konkreetseid küsimusi ning kutsume riiklikke ametivõime üles naiste võimalusi parandama.

Ent meile teeb muret kvootide nõudmine, mis meie arvates ei ole samm edasi ei naiste ega meeste jaoks. Me ei toeta ka Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi loomist.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin raporti poolt. Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine on oluline tingimus kõigile riikidele, mis soovivad liiduga ühineda. Balkani rahutu ajalugu teeb tegutsemise ning ka olukorra jälgimise keerulisemaks. Kuigi demokratiseerimisprotsess edeneb, on ikka veel palju teha. Ida-Balkanil kannatavad paljud naised ikka veel diskrimineerimist ja elavad füüsiliselt ohtlikes ja majanduslikult ning sotsiaalselt ebakindlates tingimustes. Seega tuleks regulatiivset raamistikku veelgi parandada.

Selle osas ei saa ÜRO 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW) enam edasi lükata. Likvideerides kõik vägivalla ja ebavõrdsuse vormid, peab meie eesmärk olema tagada naistele õigus mitte ainult meestega võrdne olla, vaid ka ilma piiranguteta väljendada kogu naiselikkuse keerukust ja rikkust igas nende elu aspektis.

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Olen toetanud Zita Gurmai raportit, mis kirjeldab naiste olukorda Balkanil, sest see tõstatab tähtsaid küsimusi, mis kahjuks ei puuduta vaid seda piirkonda ja pole isoleeritud juhtumid.

Kõige pakilisem teema on naiste suhtes toime pandavate kuritegude peatamine. Koduvägivald, seksuaalne ärakasutamine ja eelkõige naiste ja lastega kauplemine on tänapäeval tavalised.

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner ja Gunnar Hökmark (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Oleme otsustanud raporti poolt hääletada, kuna see tegeleb mitmete väga tähtsate teemadega, mis puudutavad naiste olukorda Balkanil. Ent tahaksime teha selgeks, et oleme kvootide kasutuselevõtu nõudmisele vastu. See, kuidas poliitilised parteid ja riiklikud parlamendid otsustavad endid korraldada, ei ole midagi, mida peaks otsustama Euroopa Liit, vaid parteid ja parlamendid ise.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin Gurmai raporti poolt, mis käsitleb naiste olukorda Balkanil, kuna see tõmbab tähelepanu faktile, et majanduskasvust hoolimata peavad selle Euroopa osa naised ikka veel kannatama lugematuid diskrimineerimise vorme.

Arvan, et kõnealuses raportis tehtud erinevad soovitused, kui need rakendatakse, on mudel praeguse olukorra muutmiseks, edendades suuremat sotsiaalset kaitset ja soodustades nende riikide naiste suuremat osalust. Selline on olukord meetmetega, mis on suunatud koduvägivalla ja ebavõrdse töötasu vastu võitlemisele; positiivse erikohtlemise vahenditega, nagu kvootide süsteem ja laste ja vanade inimeste eest hoolitsemise infrastruktuur, mille eesmärk on aidata kõrvaldada piirangud nende naiste juurdepääsult tööturule ja nii edasi.

Tahaksin rõhutada ka tähtsust, mille raport omistab haridusse investeerimisele kui vahendile, mis oluliselt vähendab stereotüüpe ja aitab tulevasi põlvkondi ette valmistada õiglasemaks ja erapooletumaks ühiskonnaks.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Tervitan soojalt Zita Gurmai raportit, mis teeb ära palju, et dokumenteerida edusamme Lääne-Balkani naiste õiguste edendamisel. Soolise võrdõiguslikkuse ideaal on miski, millele meie kui parlamendiliikmed peame täielikult pühenduma ja tegema kõik oma võimuses selle toetamiseks. Võrdsete suhete loomine naiste ja meeste vahel on tähtis täielike inimõiguste tagamisel ning usun, et selle normistiku täitmise kontekstis arendatakse seda edasi.

Panin murega tähele ebaproportsionaalseid ohte, millega naised koduvägivalla, kauplemise ja sunniviisilise prostitutsiooniga seoses kokku puutuvad. Toetan täielikult inimkauplemise ja romi naiste diskrimineerimise vastu võitlemisega seotud teemasid ning ootaksin huviga iga Lääne-Balkani riigi poolset agressiivset tegelemist teemaga.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kuigi on aspekte piirkonna üldises poliitilises vaates, mida me täielikult ei toeta, nõustume naiste rollile antava tähtsusega ja vajadusega tagada võrdsed õigused ja võrdsed võimalused tööturul osalemiseks. Need on asendamatud naiste majanduslikuks iseseisvuseks, majanduskasvuks ja vaesuse vastaseks võitluseks, mille suhtes naised on tundlikumad kui mehed.

Nagu raportis kirjutati, mõjutasid naisi ebaproportsionaalselt rohkem vähendused sotsiaalteenustes ja riiklikes kulutustes, nagu tervishoid ning laste ja perede eest hoolitsemine, sest nagu raportis välja tuuakse, võimaldasid need palgavälised hüved ja teenused, mida eelnevalt pakuti, naistel osaleda makstud töös ning selle tulemusel tööd ja pereelu ühitada.

Ent praegu on vajalikud erimeetmed, mis on suunatud „madalamalt tasustatud” sektorites, kaasa arvatud maapiirkondades, naiste osakaalu suurendamise takistamisele, sugudevahelise palgaerinevuse olemasolule ja vajadusele luua hea kvaliteediga juurdepääsetav ning mõistliku hinnaga infrastruktuur laste ja vanemate inimeste eest hoolitsemiseks. Esile kerkib naistest sõjaohvrite füüsilise ja psühholoogilise rehabiliteerimise tähtsus.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan kõnealust raportit, mis paljastab praegused probleemid seoses naiste olukorraga Balkanil, näiteks uuema statistika puudumise soolise võrdõiguslikkuse kohta. Raport toob välja fakti, et need riigid on sageli inimkaubanduse, vaesuse ja siseriikliku palgaerinevuse allikad.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE), kirjalikult. − Naiste olukorraga Balkani riikides tuleb tegeleda, kui liitumisläbirääkimised jätkuvad. Kuna minu partei, PPE-DE, loodi kõigi inimeste võrdsuse ja õigluse ideaali põhjal, usun, et Euroopa Parlament peab kaitsma põhilisi inimõigusi, mis meie arvates tuleks kõigile inimestele tagada, eriti erinevates kandidaatriikides. On selge, et tõeline demokraatia saab eksisteerida vaid siis, kui kõigile riigi kodanikele antakse võrdsed õigused ja võimalused. Balkani riikides on naiste poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne olukord maha jäänud. Arstina näen seda eriti tähtsana naiste tervise valdkonnas, sest sooline diskrimineerimine toob kaasa tõsise arengu puudumise meditsiinilistes valdkondades, nagu emakakaelavähk, rinnavähk ja seksuaalvägivalla korral psühholoogiline ravi. Kutsun Euroopa Parlamenti üles vastutustundlikult tegutsema, et tagada Balkani riikide naistele, et nende häält võetakse kuulda.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Jagame raportööri muret Balkani naiste haavatavuse pärast. On selgelt suur vajadus mitmete probleemsete valdkondadega tegeleda. Pooldame mitmeid sõnastusi, mille eesmärk on suurendada piirkonnas võrdsust, juurdepääsu laste ja vanurite eest hoolitsemise teenustele ning stereotüüpide ja diskrimineerimisega võitlemise tähtsust ning Euroopa Liidu liikmesuse poole püüdlevate riikide jaoks ka vajadust Kopenhaageni kriteeriume täita.

Samal ajal oleme kriitilised selle suhtes, kuidas Euroopa Parlament üritab väsimatult riiklike parlamentide kulul oma mõjukust ja poliitilist võimu saavutada. Praeguse raporti selged sõnastused soovitavad ka ulatuslikku sekkumist Balkani riikide siseasjadesse – areng, millele Juuninimekiri on väga vastu.

Oleme mitmete komisjoni raportis ja esitatud alternatiivses resolutsioonis sisalduvate kavatsuste poolt. Pärast hoolikat kaalutlemist otsustas Juuninimekiri seega hääletada esitatud alternatiivse resolutsiooni poolt.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Euroopa Liit üritab Balkani olukorda parandada, sest alalise rahu saavutamine mainitud Euroopa osas on väga tähtis. Pärast Jugoslaavia lagunemist põhjustasid vennatapusõjad, etnilised konfliktid, poliitilised ja majanduslikud muutused ning uute riikide loomine Balkani riikides palju traumasid. Viimase kahe aastakümne jooksul on riigid läbinud suured muudatused selge eesmärgiga saada Euroopa Liidu liikmeks. Horvaatia ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on saanud kandidaatriikideks. Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Serbia ja Kosovo on UNSCR 1244 kohaselt potentsiaalsed kandidaatriigid. Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv on suur motivatsioon poliitikate koostamiseks ning mängib tähtsat rolli eesmärkide rakendamisel. Seetõttu on naiste õiguste tagamine põhiline nõue, mida need riigid samuti täitma peavad.

Naised, kes on sõjaohvrid olnud, on stabiliseerimisel ja konfliktide lahendamisel aktiivsed osalejad. Naistel peab olema võrdne juurdepääs tööturule ja kvaliteetsetele töövõimalustele. On tähtis, et neile antaks ka võimalus poliitilises protsessis osaleda. Sama meetodit tuleks rakendada meedias ja Internetis.

Hääletasin Zita Gurmai raporti poolt, mis uurib sooküsimusi ja Balkanil elavate naiste olukorda. Usun, et komisjon annab muuhulgas käesolevas raportis sisalduvate soovituste põhjal liitumiseelset finantsabi, et Balkani naiste õigusi suurendada, eriti valitsusväliste organisatsioonide ja naisorganisatsioonide kaudu.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Hääletasin kõnealuse ettepaneku poolt, hoolimata sellest, et mul on kvootide loomise osas kahtlusi. Isegi kui mõned Euroopa Parlamendi liikmed kindlalt usuvad, et see on parim viis tagada naiste poliitikasse ja avalikku ellu hõlmamine, on see minu arvates positiivne erikohtlemine ja naiste mingil määral alaväärtustamine. Naiste osalemine Balkani piirkonna demokratiseerimises on väga vajalik. Balkani olukorra lahendamine nõuab põhjalikku visiooni, mis hõlmab panuseid nii meestelt kui naistelt. Naistel peab olema võrdne juurdepääs tööturule, kaasa arvatud juurdepääs kõrgema järgu ametikohtadele ning nad peavad töö eest saama adekvaatset tasu, mis on meeste töötasuga võrreldaval tasemel. Kui meeste ja naiste võrdset staatust takistavad mingid juriidilised takistused, tuleb need kõrvaldada. Peame üritama ka muuta negatiivset pilti naistest, mis on tekkinud kultuurierinevustest ja rassilisest ning etnilisest diskrimineerimisest.

Sõjaliste konfliktide pikenenud perioodi taustal on piirkonnas vajadus pöörata erilist tähelepanu nende naiste psühholoogilisele ja füüsilisele rehabiliteerimisele, kes on sageli olnud seksuaalse ärakasutamise ja vägivalla ohvrid. Nii meeste kui naiste inimõigustest kinnipidamine peab olema tulevaste Balkani kandidaatriikide jaoks põhikriteerium Euroopa Liidu struktuuridesse vastuvõtmisel.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM) , kirjalikult. − (PL) Balkani naised on viimastel aastatel palju kannatanud. Nad on kogenud sõda ja kaotanud enda lähedasi. Paljud naised on füüsiliselt ja emotsionaalselt armistatud. Kui sõda sai läbi, tekkisid uued ohud. Viitan inimkaubandusele, prostitutsioonile ja pornograafiale, mille kõigega tuleb võidelda.

Balkani riike valdav raske olukord on tähendanud, et hoolimata sellest, et naised moodustavad üle poole rahvastikust, kannavad nad endal ikkagi kriisi suurt taaka. Nendes riikides, välja arvatud Sloveenias, makstakse naistele hulga vähem palka kui meestele. Naised on kannatanud ka eelarvekärbete tõttu, peamiselt seoses tervishoiu- ja perede toetamise teenustele eraldatud väiksemate finantsidega. Euroopa Ühendus peaks neid riike toetama. See peaks andma nendele naistele võimaluse elada väärikalt vastavalt kohalikele traditsioonidele, religioonile ja kultuurile.

– Raport: Heinz Kindermann (A6-0434/2008)

  Šarūnas Birutis, kirjalikult. − (LT) Nõukogu 1979. aasta direktiivi tõttu, mis käsitleb loodusliku linnustiku kaitset (79/409/EMÜ) ning sellega seotud meetmeid paljunemisaladel, on kormoranide hulk ebaproportsionaalselt kasvanud ning linnud on nüüd levinud tavapärastest paljunemisaladest väljapoole aladele, kus neid varem ei olnud.

Nimetatud üleküllus mõjutab paljudes Euroopa Liidu piirkondades otseselt kohalikke kalavarusid ja kalandusi, nii et kormoranid on saanud üleeuroopaliseks probleemiks. Kormoranid tarbivad iga päev 400-600 grammi kala ning püüavad Euroopa vetest aastas üle 300 000 tonni kala. Paljudes liikmesriikides võrdub see elukutseliste siseriiklike ja kalandussektorite poolt pakutava toidukala mitmekordse kogusega. Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Saksamaa, Ungari ja Tšehhi Vabariigi kalatootmine kokku moodustab alla 300 000 tonni.

Arvestades kormoranide kui rändlindude suurt liikuvust, näib, et üleeuroopaline koordineeritud tegevus- või halduskava on ainus viis eesmärgi saavutamiseks ning seda ei tohi kindlasti mitte lugeda 1979. aasta looduslikku linnustikku käsitleva direktiivi vastaseks.

  Avril Doyle (PPE-DE) , kirjalikult. − Euroopa Parlamendi liikme Kindermanni poolt esitatud raporti põhiteema on Euroopa Liidu kormoranide asurkondade majandamise kava. Kormoran toitub ainult kalast ja suure populatsiooni tõttu (Euroopas hinnanguliselt 1,8 miljonit) on selle mõju kohalikele kalavarudele nii looduslikes kui akvakultuurikasvandustes märkimisväärne. Kormoran on linnudirektiivi kaitse all ja viimastel aastatel on palju arutatud, kuidas lahendada see kalandustele märkimisväärset mõju avaldav konflikt. Mõned liikmesriigid on vastu võtnud individuaalsed kavad, ent mina, nagu raportöörgi, olen arvamusel, et ainus tõhus lahendus on Euroopa Liidu kormoranide asurkodade majandamise kava, näiteks immunokontraseptiivi uuringud?

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava vastuvõtmine näib olevat kõige elujõulisem lahendus kahjulikule mõjule, mida need linnud mõnes Euroopa Liidu piirkonnas kalaressurssidele avaldavad. Kormoranid, kes tarbivad päevas 400-600 grammi kala, võtavad Euroopa vetest igal aastal üle 300 000 tonni kala, mis on rohkem kui Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Saksamaa, Ungari ja Tšehhi Vabariigi akvakultuuritoodang kokku. Kuigi esmane vastutus selles valdkonnas lasub liikmesriikidel ja nende piirkondlikel või kohalikel asutustel, on juba näidatud, et ainult kohalikud ja/või riiklikud meetmed ei suuda pikemaks ajaks vähendada kormoranide negatiivset mõju Euroopa kalavarudele ja kalandusele. Ühist õiguslikult kehtivat meetodit, mida kogu Euroopas rakendatakse, nähakse seega ideaalse lahendusena nimetatud direktiivi kesksete eesmärkide tagamisel, eriti asjakohase linnuliigi hea kaitsestaatuse ning ka kalaliikide mitmekesisuse tagamisel. Kalapüüdjate ja -kasvatajate õiguslike huvide kaitsmine kalavarude majanduslikus kasutamises on teine tegur, ja mitte vähem tähtis, mida võiks sellise meetodiga kaitsta…

(Selgitus katkestati kodukorra artikli 163 alusel)

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) On olemas väga usaldusväärsed andmed, mis näitavad, et 1970. ja 1995. aasta vahel kasvas Euroopa sisevetel talvituvate suurkormoranide arv vähem kui 10 000 linnult umbes 400 000 linnuni. Mõned inimesed ütlevad nüüd, et Euroopa sisevetel talvitub üle miljoni kormorani, samas kui teised uurijad peavad seda suhteliselt ülepaisutatud arvuks. Vastuseks kirjalikule küsimusele teatas volinik Dimas seonduva Vahemere-äärse karikormoranide tegevuskava koostamisest, kuigi minu arvates ei ole antud piisavalt andmeid lindude hirmutamise meetodite, kaasa arvatud karbiidkahurite kohta. Need on kõnealuses valdkonnas rakendatavate paljude meetmete hulgas.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan seda raportit, mis pakub välja koordineeritud tegevuskava koostamist kogu Euroopale, et järgida looduslikku linnustikku käsitlevat direktiivi, säilitades samal ajal nii kalaliike kui ka kalastajate huve.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Kormoranide arv Euroopas on viimase 25 aasta jooksul kahekümnekordistunud ja on hinnanguliselt nüüd peaaegu 1,8 miljonit lindu. Ihtüoloogilised uuringud ja ka liidusisene püügistatistika on mitmel juhul kinnitanud kormoranide mõju kalavarudele.

Hääletasin Heinz Kindermanni raporti poolt. Tegin oma otsuse Slovakkia kalandusühingu liikmete ja toetajate poolt Euroopa Parlamendile esitatud palvekirja alusel. Seoses pideva kahjuga, mida põllumajanduslikud ettevõtted Euroopa Liidu territooriumil kasvava kormoranide arvu tõttu kannavad, nõuab palvekiri nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ ülevaatamist.

Praeguses seaduses sätestatud võimalus leida erandeid kormoranide laskmiseks ei paku pädevat vahendit kõnealuse teemaga tõhusalt tegelemiseks, kuna neid erandeid on praktikas väga raske saavutada. Samamoodi näitab kogemus, et mittesurmavad meetodid kormoranide häirimiseks jõgedel ei ole tõhusad.

Euroopa Parlament kutsub komisjoni üles esitama kormoranide asurkondade majandamise kava mitmes etapis, et seda Euroopa tasandil koordineerida. Eesmärgiks on vähendada kormoranide poolt tekitatud kasvavat kahju kalade populatsioonile, kalandustele ja akvakultuuridele.

Usun, et Euroopa Parlament leiab lahenduse, mis kalade populatsiooni säilitamise huvides ja kalastamise sotsiaalmajanduslikku tähtsust silmas pidades rahuldab kalamehi üle kogu Euroopa, kaasa arvatud 120 000 aktiivset kalameest Slovakkias.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin ettepaneku poolt luua Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava, et viia miinimumini kormoranide kasvav mõju kalavarudele, kalandusele ja akvakultuurile. Tõepoolest on väga tähtis vähendada nende lindude populatsiooni, mis võtab igal aastal Euroopa vetest enam kui 300 000 tonni kala (võrdne Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Saksamaa, Ungari ja Tšehhi Vabariigi kalatarbimisega kokku). Praegune olukord tuleneb direktiivist 79/409/EMÜ, mis on viinud kormoranide populatsiooni ebaproportsionaalse kasvuni. Nimetatud seadus on seega otseselt mõjutanud kohalikku kalapopulatsiooni ja kalandust, mistõttu kormoranid on Euroopas probleemiks muutunud. Seetõttu nõustungi raportööriga ettepaneku osas võtta vastu Euroopa tasandil koordineeritud tegevuskava või majandamise kava, pöörates tähelepanu ka kormoranide kui rändlindude märkimisväärsele liikuvusele, tingimusel, et see ei räägi mingil moel vastu 1979. aasta direktiivi eesmärkidele loodusliku linnustiku kohta.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Tõstatasin mõned algsed küsimused Kindermanni raporti kohta, eriti seoses sellega, kas on tarvis kogu Euroopa Liitu hõlmavat kava, arvestades, et kormoranid ei ole probleemiks kogu Euroopa Liidus, ning viitega kormorani loetlemisele jahiliigina linnudirektiivi lisas 2. Komisjon eemaldas kormoranid jahiliikide loetelu hulgast ja lõplik raport nõuab juhiste arendamist, paremaid andmeid ja jälgimist ning rohkem arutelusid.

Eelöeldu alusel toetangi härra Kindermanni raportit.