Istungi stenogramm

Esmaspäev, 15. detsember 2008 - Strasbourg

17. Kaitseotstarbeliste toodete vedu (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel Heide Rühle koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (KOM(2007)0765 – C6-0468/2007 – 2007/0279(COD)) (A6-0410/2008).

  Heide Rühle , raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Kahjuks on see jällegi üks esimesel lugemisel sõlmitav kokkulepe, kuid ma eeldan, et Barbara Weiler räägib sellest hiljem.

Me peame kasutama võimalust saavutada kompromiss Prantsusmaa eesistumisajal. Praegu ei hõlma siseturu eeskirjad relvastust, mis tähendab, et kõikide nende toodete jaoks tuleb taotleda eraldi luba – alates lihtsatest toodetest, näiteks kruvidest või vormiriiete osadest, ja lõpetades väga keerulise relvastusega. Kõikide nende toodete jaoks on vaja üksikluba. Üksiklube väljastavad 27 erinevat riiklikku süsteemi ning praegu püüame me seda valdkonda lihtsustada ja ühtlustada, et tagada suurem selgus ja olukord, kus tegeliku töö – kontrollimise – käigus saaks keskenduda keerukamatele süsteemidele. Teisisõnu püüame jõuda selleni, et saame tõepoolest keskenduda olulisele, selle asemel et pidada üksiklubade abil järelevalvet kõige üle võrdselt.

Hoolimata sellest on üsna selge, et ükskõik milline lihtsustamine ei tohi vähendada liikmesriikide vastutust relvaekspordi ja selle järelevalve eest. Kindlasti mitte. See vastutus on seotud põhiliselt loamenetlustega. Lubades on kehtestatud kasutuse ja lõppkasutuse piirangud, mis puudutavad toote kindlat komponenti ja selle tarnimist ning mida vastuvõtja on kohustatud täitma. Euroopa eeskirjades tuleb liikmesriikide vastutust tugevdada ja neid kõiki tuleb kohustada kasutama ühesugust menetlust.

Nii tundliku valdkonna lihtsustamisel tuleb kindlasti arvesse võtta asjaolu, et ELis on kolmandatesse riikidesse eksportimisel korduvalt esinenud ekspordipiirangute rikkumisi. EList pärit relvi kasutatakse riikides, mis on kurikuulsad inimõiguste rikkumise poolest, näiteks eksporditi 82 sõjaväesoomukit ELi õigusaktide vastaselt 2006. aasta septembris Prantsusmaa ja Belgia kaudu Tšaadi. Kuigi liikmesriigid oleksid teoreetiliselt võinud nõuda vastuvõtjalt lõppkasutuse tingimuste täitmist, ei olnud neil varem tegelikult mingit võimalust võtta meetmeid teises liikmesriigis asuva vastuvõtja suhtes, kes vedas kauba piiranguvastaselt taas välja.

Näiteks vabaühendus Saferworld on kahetsusega märkinud, et Rumeenias puuduvad mõjusad karistused riikliku relvaveo süsteemi rikkumise eest. Me tahame seda antud direktiiviga muuta. Oleme selles direktiivis tugevdanud liikmesriikide vastutust. Kuid tuleb märkida, et direktiiv põhineb siseturgu käsitlevatel õigusaktidel, EÜ asutamislepingu artiklil 95 ehk teisisõnu asutamislepingu esimesel sambal, mis on kahjuks muutnud võimatuks välispoliitiliste lepingute, näiteks Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi lisamise otse teise samba alla. Sellegipoolest sõnastasime selgelt ühe põhjenduse, milles tehakse selgeks, et just liikmesriigid kannavad selles valdkonnas vastutust.

Minu põhiülesanne Euroopa Parlamendi raportöörina oli suurendada läbipaistvust ja demokraatlikku kontrolli, et vältida rikkumisi või määrata nende esinemise korral karistusi. Relvaveo hõlbustamise eeldused on kõikide asjaosaliste kindlam vastutus ja suurem vastastikune usaldus.

Eelkõige tugevdasime kaht loamenetlust – esiteks koondloa ja teiseks üldloa menetlust. Selle kaudu kehtestasime selged kohustused üldluba taotlevatele ettevõtjatele. Tulevikus peavad need ettevõtjad olema sertifitseeritud, sest see on ainus viis üldlubade saamiseks. Sertifitseerimiseks peab ettevõtjal olema kehtivate ekspordipiirangute täitmiseks katkematu vastutussüsteem kuni tippjuhtkonnani. Liikmesriigid ei pea mitte ainult tühistama piiranguid eiranud ettevõtjate sertifikaadi, vaid ka neid karistama. Tulevikus avaldatakse üldlubadega ettevõtjate nimekiri avalikkusele kättesaadavates registrites, mis tagavad avalikkusele suurema läbipaistvuse ja järelevalvevõimalused. Samuti tuleb avalikustada üldload koos kõigi nendes kehtestatud kohustustega.

Kõik liikmesriigid peavad ettevõtjate sertifitseerimiseks kasutama samu kriteeriume. See on eriti oluline. Seepärast avaldab direktiiv tugevamat survet liikmesriikidele, kes on siiani relvaekspordi lube väljastanud ja hallanud läbipaistmatult. See tähendab, et valdkond, mis on organisatsiooni Transparency International kohaselt eriti korruptsioonialdis, muutub esimest korda nõuetekohaselt läbipaistvaks.

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. – (DE) Austatud juhataja, daamid ja härrad! Täna astume me suure sammu kaitseotstarbeliste toodete siseturu poole. Samal ajal aga ei võta me ära liikmesriikide õigust teha selles tundlikus sektoris oma ekspordipoliitika kohta ise otsuseid. See on selles väga keerulises küsimuses ainuvõimalik lahendus ning ma soovin raportöör Rühlet raske ja tulemusliku töö eest väga tänada. Samuti tänan variraportööre, kellel on tänase edu saavutamisel märkimisväärne osa.

Soovin avaldada tänu ka eesistujariikidele Prantsusmaale ja Sloveeniale, kelle töö tulemusel edenesid läbirääkimised nõukogus nii kiiresti. On imetlusväärne, et me oleme suutnud nii raske ettepaneku vastu võtta juba täna, vähem kui aastaga.

Kes oleks uskunud kümme aastat tagasi, kui komisjon tõstatas esmakordselt mõtte kaitseotstarbeliste toodete siseturust, et sellega tegelikult ka hakkama saadakse? Ma arvan, et paljud inimesed ei uskunud sellesse, kuid meie visadus on ennast ära tasunud. Me oleme läbimurde äärel. Liikmesriigid ei pea teisi liikmesriike relvade eksportimisel enam kolmandateks riikideks, vaid partneriteks, ning see on selge ja poliitiliselt oluline tunnistus Euroopa lõimumisest.

Samuti ei tohi alahinnata selle majanduslikku tähtsust. Maksumaksjate raha kasutatakse edaspidi tõhusamalt, sest praegu tavapärase töö dubleerimise asemel, mis on tunduvalt kulukam, toimub spetsialiseerumine. Meie tööstus muutub rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimelisemaks ning see kehtib eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohta, kellel on tänu selgematele ja ettearvatavamatele eeskirjadele kergem sellele turule pääseda.

Lisaks on ka liikmesriikide kaitsejõududel suurem varustuskindlus ja relvastuse kvaliteedi seisukohalt parem valik – seda on lihtne saavutada, kui neil on võimalik teha oste Euroopa Liidus. See peaks innustama Euroopa kaupu ostma, selle asemel et otsida neid väljastpoolt Euroopat.

Lõpetuseks ütlen, et ka mina ootan, et me kõik võidame julgeolekus. Me hoiame ühendusesiseste kontrollide pealt tohutult kokku ja see jätab liikmesriikidele lisavahendeid kolmandatesse riikidesse toimuva ekspordi kontrolli tõhustamiseks. Ma soovin korrata seda, mida proua Rühle just praeguse tava kohta ütles, ning olen temaga täiesti nõus, et selles valdkonnas on vaja tõhusamat kontrolli. Paljud inimesed on selle tulemuse nimel kõvasti tööd teinud ja täna me selle koos saavutasimegi. Ma olen teile kõigile selle eest väga tänulik.

  Hannes Swoboda, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, hea kolleeg Rühle! Ma soovin proua Rühlele siirast tänu avaldada. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel usun ka mina koos volinikuga, et meil on relvatööstuse jaoks vaja paremaid algtingimusi. Võttes arvesse konkurentsi, eriti Ameerika Ühendriikidega, vajame me võrdseid konkurentsitingimusi.

Nagu juba öeldud, ei tähenda see, et pole vaja eri liikmesriikide oma põhimõtteid relvaekspordi kohta, vaid meil on tarvis lihtsustatud menetlust seal, kus see on vajalik ja võimalik, eriti selleks, et vähendada bürokraatiat.

Korrata tasub ka seda, et me vajame läbipaistvust. See suurendab turvatunnet, lihtsustab menetlust ja muudab võimalike rikkumiste avastamise praegusest hõlpsamaks.

Loomulikult tuleb teha korrapäraseid kontrolle, et tagada kokkulepitud eeskirjade ja põhimõtete täitmine. Neid tuleb muidugi kajastada mitmesugustes äridokumentides.

Lõpetuseks tahaksin lihtsalt rõhutada, et me ei saa hakkama ilma karistusteta. Põhjus ei ole mitte meie soov määrata ilmtingimata karistusi, vaid meie tahe teha selgeks, et kui me hakkame kasutama selle tööstuse jaoks sobivaid lihtsustatud eeskirju, siis tuleb omakorda avaldada tugevamat survet nende eeskirjade täitmise tagamiseks. Selles mõttes on see minu arvates väga hea raport ja me astume tõesti suure sammu kaitseotstarbeliste toodete siseturu poole.

  Jacques Toubon, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Mul on selle direktiivi eelnõu vastuvõtmise üle eriti hea meel, sest esmakordselt lihtsustab ühenduse õigusakt liikmesriikidevahelist vedu ülimalt tundlikus valdkonnas – kaitseotstarbeliste toodete valdkonnas.

See on kaitsevarustuse siseturu jaoks tõeline edasiminek. Me oleme selle eest tänu võlgu Euroopa Parlamendi ja eriti meie raportööri Heide Rühle tööle ning samuti jõupingutustele, mida nõukogu ja komisjon on teinud alates meie aruteludest kuu aega tagasi, kui me hääletasime sellel teemal siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis.

Sellel dokumendil on kaks eesmärki: tööstuspoliitiline eesmärk – ja see on Euroopa relvatööstuse jaoks suurepärane – ning siseturgu puudutav eesmärk, mis hõlmab nende toodete liikumise hõlbustamist, arvestades ühtlasi nende eriomadustega.

Tõepoolest, me leidsime tasakaalu, mis lubab meil tagada liikmesriikide julgeolekuhuvide säilitamise, sest järjepidevalt tuginetakse asutamislepingu artiklitele 30 ja 296, ning liikmesriikide võimaluse rakendada valitsustevahelist koostööd, millele on omased eellepingud. Tänu sertifitseerimisele ning üld- ja koondlubade väljatöötamisele aitab see dokument paljuski suurendada liikmesriikide vastastikust usaldust relvaveol. Eksport kolmandatesse riikidesse on sellest dokumendist selgelt välja jäetud ning esimese, siseturuga seotud samba ja teise samba vahele on tõmmatud kindel joon.

Tegelikult peaks see direktiiv minu arvates tegema veel suuremat rõõmu, sest samal ajal, see tähendab eelmisel nädalal, 8. detsembril, võttis nõukogu vastu ühise seisukoha toimimisjuhendi kohta ning sellega muutus toimimisjuhend pärast kolmeaastast paigalseisu siduvaks. See oli Euroopa Parlamendi soov ja nüüd on see täitunud.

Samamoodi kuulub see dokument Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika elavnemise alla, mille kohta Euroopa Ülemkogu tegi reedel otsuse. Näiteks õnnestub meil täita kuulus eesmärk – 60 000 meest 60 päevaga. On selge, et me hoiame palju kokku ja ajame head välispoliitikat.

ISTUNGI JUHATAJA: ADAM BIELAN
asepresident

  Manuel Medina Ortega, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Minu arvates rõhutasid raportöör ja eelkõnelejad põhijooni ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv.

Selles on käsitletud tõdemust, et relvad ja laskemoon kuuluvad samuti siseturu alla, kuigi enesestmõistetavalt kehtib nende suhtes hulk piiranguid. Need ei ole tavalised kaubad – maiustused ega vaba aja kaubad – vaid esemed, mida tuleb hoolikalt kontrollida.

Loomulikult on ka piirangud, mis on sätestatud asutamislepingus, nimelt selle artiklites 30 ja 296, millega pannakse liikmesriikidele selles valdkonnas suur vastutus. Asjaolu, et meil on ühisturg, ei vabasta liikmesriike kohustusest täita ohutusnorme ega jäta neid ilma õigusest neid kehtestada, kui nende endi turvalisus on ohus.

Õiguskomisjoni ning sellega koostööd teinud ja arvamusi avaldanud parlamendikomisjonide töö, nõukogus saavutatud kokkulepe ning kõige selle oskuslik juhtimine raportöör Heide Rühle poolt oli äärmiselt positiivne.

Minu arvates on täna esitatav tekst väga tasakaalukas. Kuigi paberile on pandud väga palju muudatusettepanekuid, piirdume täna põhimõtteliselt vaid ühega – muudatusettepanekuga 63, mis võtab kokku kompromissi mõtte. Selle muudatusettepaneku sisu ja sõnastus on terviklik ning võimaldab kogu turul tõhusalt tegutseda.

Härra Toubon juhtis tähelepanu seotusele teiste rahvusvaheliste dokumentidega. Need hõlmavad kassettlahingumoona keelustamist käsitleva Oslo konventsiooni vastuvõtmist või pigem allkirjastamist sel kuul ning jalaväemiinide kasutamist piiravat konventsiooni, samuti mitut rahvusvahelist lepingut ja isegi relvade kasutamise piiramiseks välja töötatud Euroopa Liidu õigusakte. Ma usun, et meie mudel ei ole mingil juhul relvade vaba liikumise mudel, vaid nii liikmesriikide kui nüüdsest ka ELi enda institutsioonide kontrolli all oleva reguleeritud turu mudel.

  Leopold Józef Rutowicz, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Austatud juhataja! Arvamus, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta, on kindlasti vajalik dokument. Ma soovin tänada Heide Rühlet kogu raske töö eest, mida ta selle väljatöötamisel tegi.

Direktiiviga lihtsustatakse tegevust ühisturul. Samuti parandatakse sellega ühisturu konkurentsivõimet, piiramata samas sätteid, mis tulenevad konkreetse riigi eriomastest asjaoludest. Sellega kaitstakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi kaitseotstarbeliste toodetega kauplemisel. Vastuvõetud sätted võivad nendega kaasnevate vorminõuete tõttu takistada VKEde tegevust. Seepärast tuleks seda direktiivi kohaldamise läbivaatamisel silmas pidada. Võttes arvesse märkimisväärseid tehnilisi edusamme ja uute kohustuste võtmist näiteks jalaväemiinide ja kassettlahingumoona valdkonnas, tuleks Euroopa Liidu sõjaliste kaupade nimekirja järjepidevalt ajakohastada.

Esitatud muudatusettepanekud on mõistlikud. Kordamist tuleks vältida. Me toetame seda direktiivi.

  Tobias Pflüger, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja! Peamine eesmärk komisjoni ettepanekus võtta vastu nimetatud direktiiv on siseturu tõrgeteta toimimine. Selle siht on hõlbustada Euroopa-sisest relvaeksporti, mis muidugi mõjutab ka relvaeksporti väljapoole ELi. Sisuliselt tähendab see, et relvaekspordi maht suureneb, ja Heide Rühle raport ei aita kuidagi muuta seda põhisuunda, mis direktiivis on võetud. On ka mõningaid positiivseid muudatusettepanekuid, näiteks jalaväemiinide ja kassettlahingumoona väljajätmine. Raportis käsitletakse selgelt Euroopa relvatööstuse tugevdamist väliskonkurentsi suhtes, isegi Euroopa Parlamendi pressiteates öeldakse nii. See tugevdab suundumust oligopoolse olukorra poole ELi relvatööstuses, sest suur sõjatööstuskompleks on üksnes kuuel ELi liikmesriigil: Saksamaal, Prantsusmaal, Ühendkuningriigil, Rootsil, Itaalial ja Hispaanial. Eelkõige aga tähendab see ekspordiabi andmist nendele riikidele. Ühendusesisene relvaeksport tähendab ka relvaeksporti neisse riikidesse, kes on asunud sõtta, näiteks Ühendkuningriigile, kes sõdib Iraagis, ja Saksamaale, kes sõdib Afganistanis.

Kui lugeda direktiivi põhjendust 24, siis isegi toimimisjuhend, mis on nüüd rõõmustaval kombel muutunud õiguslikult siduvaks, on jäetud liikmesriikide pädevusse. Selles märgitakse: „Kuna ekspordi lubamine või keelamine kuulub ja peaks ka tulevikus jätkuvalt kuuluma liikmesriigi pädevusse, peab selline koostöö lähtuma ekspordipoliitika vabatahtlikust koordineerimisest.” Meil ei ole vaja abi relvade ja sõjalise turu jaoks. Meil on vaja direktiivi, mis käsitleks desarmeerimist ja relvastuse konversiooni.

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Austatud juhataja! Ma olen ELi siseturu innukas toetaja, kuid kaitseotstarbelised tooted ei tähenda sama mis muud kaubad ja teenused. Kui riik ekspordib kaitseotstarbelisi tooteid, võtab ta seda tehes konkreetse seisukoha välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes ning peab olema suuteline selle eest vastutama. Põhjendused, mis on esitatud komisjoni ettepanekus kaitseotstarbeliste toodete veo uue süsteemi kohta, on tõhusus ja varustuskindlus ning raportöör Rühle on suuremalt jaolt komisjoniga ühel meelel. See on eksitav argument. Kui Euroopa võimukas eliit surub Lissaboni lepingu demokraatia reeglite vastaselt läbi, mis paistab olevat tõenäoline, on ettepanek, mida me praegu arutame, suur samm sõjalise liidu poole. Ärme laseme sel juhtuda. Selles valdkonnas on meie tee valitsustevahelised lahendused, mis on kooskõlas sõltumatu riikliku välis- ja julgeolekupoliitikaga. Need toimivad. Põhjamaad on praegu nendes küsimustes läbirääkimisi alustamas. Tänan teid võimaluse eest sõna võtta.

  Malcolm Harbour (PPE-DE). – Austatud juhataja! Minul kui siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni koordinaatoril on selle ettepaneku üle väga hea meel ning ma tänan Jacques Touboni ja Heide Rühlet. Need kaks inimest, eelkõige Heide Rühle eestvedamisel, on esindanud meie fraktsiooni huve väga edukalt.

Nagu paljud teist teavad, olen ma siseturu teemast väga huvitatud. Kuid ma olen väga huvitatud ka sellest, et liikmesriikidel oleks täielik kontroll kaitsevaldkonna ja kaitsevarustuse hankimise üle oma riigi huvides. Selle ettepaneku eelis on see, et me oleme need kaks asja oskuslikult ühendanud. Ma tänan raportööri ja ka nõukogu nende muudatusettepanekute heakskiitmise eest, mis muutsid kindlamaks asjaolu, et liikmesriikidel on ka edaspidi täielik kontroll ekspordiloa tingimuste, asjaomaste toodete, toote kasutusviisi ja sihtkoha üle.

Teisalt pean ma siseturu innuka pooldajana ja eelkõige inimesena, kes esindab mitmete väikeste, kuid kaitsesektoris väga aktiivsete tootmisettevõtetega ala – ning Suurbritannial on Euroopa Liidu suurim kaitseotstarbeliste toodete tootmise sektor –, ütlema, et see ettepanek toob suurt kasu äriühingutele, kus tehakse tööd suurte ja keeruliste kaitselepingute täitmiseks. Meil ei ole vaja sellist bürokraatiat, mida komisjon on täiesti õigesti kindlaks teinud. Nagu on öeldud tema statistikas, mida te enne kuulsite, antakse praegu igal aastal välja umbes 11 000 luba ja alates 2003. aastast ei ole ühegi loa väljastamisest keeldutud. Tegelikult lihtsustame me seda protsessi nii, et saame pöörata tähelepanu nõuetekohasele kontrollile, selle asemel et anda välja dokumente, mis ei muuda asjaomaste VKEde jaoks mitte midagi. Niisiis püüame ajal, mil oleme heaks kiitnud ka väikeettevõtete õigusakti, liikuda ühtse turuga edasi ja parandada tööstuslikku baasi.

See on väga tänuväärne ettepanek ja ma olen kindel, et Euroopa Parlament toetab seda homme.

  Jan Cremers (PSE). – (NL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Ka mina soovin raportöör Rühlele tänu avaldada. Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni jaoks oli läbirääkimiste käigus ülimalt oluline, et direktiiviga tuleks lisaks võrdsemate tingimuste loomisele selles tööstusvaldkonnas tagada ka rohkem läbipaistvust, kontroll ja direktiivi nõuetekohane täitmine.

Lisaks on meie fraktsiooni jaoks väga tähtis, et kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamisel pöörataks suurt tähelepanu ka mõjule, mida see võib avaldada kolmandatele riikidele, pidades antud juhul silmas relvade võimalikku transiiti arengumaadesse.

Seepärast pooldasime kaitseotstarbeliste toodete uue loasüsteemi üle peetud läbirääkimistel Euroopa välispiiride kontrolli tõhustamist ja süsteemi, mis ei takistaks kuidagi liikmesriikide koostööd relvaekspordi toimimisjuhendi raames.

Läbirääkimiste ajal soovisid nõukogu ja Euroopa Parlament ühtemoodi, et peaks muutuma selgemaks, kes kaitseotstarbelisi tooteid ostab ja müüb ning millistele eeskirjadele ja tingimustele need peavad vastama. Samuti soovisid mõlemad, et tuleks kehtestada selged karistused, juhuks kui äriühingud ei järgi lepinguid, sealhulgas tuleks keelustada nende turulepääs.

Eelmisel parlamendi täiskogu arutelul Brüsselis olin ma selle poolt, et vabatahtlik toimimisjuhend muudetaks õiguslikult siduvaks dokumendiks. Mul oli hea meel, kui kuulsin, et eelmisel nädalal otsustas nõukogu selle kasuks ja et ühtlasi kehtestas ta rangemad relvakomponentide ekspordi eeskirjad. Sellise tempo juures on Euroopa varsti valmis näitama kaitseotstarbeliste toodete transiidi valdkonnas eeskuju. Just seda ongi hädasti vaja.

  Charlotte Cederschiöld (PPE-DE). – (SV) Selle õigusaktiga parandame kindlasti turgu ja edendame Euroopa turul kaitsetööstuse võimalusi. Nagu oleme kuulnud, olid eelnevad loasüsteemid halduslikult keerulised ja koormavad ning samuti oli nendes raske eristada meie naaberriikide lojaalseid koostööpartnereid ja uusi osalisi kolmandatest riikidest. See on nüüd tänu veotõkete vähendamisele ning eeskirjade ühtlustamisele ja lihtsustamisele muutumas ning see tuleb loomulikult kasuks turgu valitsevatele riikidele.

Minu kodumaal on väga konkurentsivõimeline kaitsetööstus ja me oleme rahvusvaheliselt usaldusväärsed partnerid nii rahuvalveoperatsioonides kui ka demokraatia edendamise püüdlustes. Seepärast on nii meie, minu kui ka meie valitsuse jaoks olnud ülimalt tähtis, et Rootsi säilitaks täielikult kontrolli kolmandatesse riikidesse toimuva ekspordi üle. Me ei saa mingil juhul nõustuda olukorraga, kus riigid, kelle suhtumine ebademokraatlikesse ja sõdivatesse riikidesse on sallivam, ostavad Rootsist relvi, et eksportida need edasi, ilma et Rootsi saaks seda kontrollida.

Me tahame olla kindlad, et kaitseotstarbelised tooted, mida me müüme, ei satu valede inimeste kätte. Seda kindlust pakubki lõppkasutaja sertifikaadi kehtestamine. Seepärast toetan ma täiskogu istungil esitatud kompromissi täie veendumusega ja soovin suurepärase töö eest tänada kõiki, kes on selles osalenud.

  Barbara Weiler (PSE). – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ma hindan Heide Rühle tööd kõrgelt ja arvatavasti hääletan homme selle poolt, kuid mul on siiski teatud sisulisi ja menetluslikke küsimusi.

Kaitseotstarbeliste toodete ühisturg ja konkurentsivõime edendamine ei ole minu arvates eesmärgid omaette. Meie, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon, ei taha Euroopa Liidu taasmilitariseerimist. Me püüame selle õigusakti abil midagi muud saavutada. Me tahame suuremat läbipaistvust ja seda me ka saame. Me tahame tõhusamat liikmesriikidevahelist koostööd, mille tulemuseks on ka riikide kaitse-eelarve kulude vähenemine. Ning ei tohi alahinnata – seda ütlen ma eelkõige parlamendi ühele poolele –, et eelkõige aitavad need siduvad eeskirjad tõkestada korruptsiooni. Me kõik teame, kui korruptsioonialdis see sektor võib olla.

Teine läbirääkimiste positiivne tulemus oli see, et mõne riigi, näiteks Rootsi ja Saksamaa rangeid ekspordipiiranguid ei ole vähendatud.

Siiski on selles meepotis kaks tõrvatilka. Esimene on see, et minu ettepanek kohaldada esmakordselt demokraatlikku kontrolli parlamentaarse järelevalve abil lükati kahjuks siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis tagasi. Teine tõrvatilk on see, et me ei saanud seda ettepanekut uuesti esitada, sest me ei olnud pidanud nõuetekohast parlamentaarset arutelu. Me ei räägi siinkohal tennistest, vaid ohtlikest kaupadest, ning seepärast leian ma, et mitteametlikud kolmepoolsed läbirääkimised, nagu neid nii kahjutult nimetatakse, olgu need siis kliimamuutuste paketi, mänguasju või muud käsitlevate õigusaktide teemal, ei kuulu tänapäevasesse parlamenti.

  Marian Zlotea (PPE-DE) . – (RO) Sooviksin alustuseks õnnitleda raportöör Heide Rühlet ja Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni variraportööri Jacques Touboni suurepärase töö eest, pidades silmas selle raporti tehnilist laadi.

Austatud juhataja! Praegu on meil 27 riiklikku kaitsevarustuse turgu. Teisisõnu on meie probleemiks ressursside ebatõhus kasutamine. Poolthääle andmine ettepanekule võtta vastu direktiiv võib liikmesriikide jaoks tähistada märkimisväärset sammu kaitseküsimustes. Sellega kohaldataks kaitseotstarbeliste toodete uut standarditud lubade süsteemi.

Liikmesriigid peavad tegema otsuse igat liiki lubade tingimuste, sealhulgas igas loas reguleeritud tooteliike puudutavate tingimuste kehtestamise kohta, võttes aluseks äriühingud, kes neid lube kasutavad. Kui äriühing soovib osta toodet, mille aluseks on teises liikmesriigis väljastatud luba, peab tema enda liikmesriik selle sertifitseerima. Kaitseotstarbeliste toodete ja teenuste veolubade eri liikide kehtestamine ELis vähendaks tõkkeid, mis takistavad praegu kaitseotstarbeliste toodete vaba liikumist ja vahetamist siseturul, ning muudaks ühtlasi konkurentsi vähem moonutatuks.

Nende meetmete rakendamine on vaid üks osa tohutu suurest algatusest, mille eesmärk on kiirendada tempot, millega julgeoleku- ja kaitsealaste riigihangete projekte – mõistagi kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega – ette võetakse ja mille eesmärgiks on seda protsessi ka hõlbustada.

Lõpetuseks soovin väljendada veendumust, et läbirääkimiste tulemusel saavutatud kompromissmuudatusettepanekud kindlustavad kõikidele kasutoova lahenduse. Aitäh.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE). – Austatud juhataja! Samas kui paljud tõhusa ühtse turu elemendid võivad olla teretulnud, on kaitsevaldkonna ja seega ka kaitsetööstuse laiendamise näol tegemist väga erilise juhtumiga – neil on ainulaadne riiklikult strateegiline tähtsus.

Nagu juba öeldud, moodustavad ELi 27 liikmesriigist kuue kaitsekulutused enam kui 80% ning teadus- ja arendustegevuse kulud 98%. Need kuus riiki töötavad juba vabatahtliku raamistiku alusel välja ühist lubade andmise korda. Niisiis pean ma küsima, miks komisjon arvab, et sedalaadi direktiiv on nii oluline.

Ma pean tunnistama, et see tundub kahjutu. Minu meelest ei looda selle alusel ühenduse pädevust kaitsesektori kaubanduses. Kaitsetööstuse huvipooled, kellega ma olen nõu pidanud, paistavad rahul olevat, kuid proua Rühle arvab, et küsimus on karistustes ja ekspordikontrollis, ning volinik Verheugen on selle seisukoha heaks kiitnud. Härra Toubon rõhutab, et eksporti ei käsitleta dokumendis üldse.

Ma täheldan, et komisjonile antakse ülesanne vaadata direktiivi kohaldamine läbi ning komisjon hindab selle mõju Euroopa kaitsevarustuse turu ja Euroopa kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku baasi arengule. Komisjoni poolt oleks ebatavaline kulutada nii palju aega sellisele ettevõtmisele, kui selle eesmärk on üksnes eeskirju ja menetlusi lihtsustada.

Minu arvates on kummaline, et kui Ühendkuningriigis on kõikide ELi liikmesriikide hulgas suurim kaitsetööstus, on direktiivis väga vähe sellist, mis oleks Ühendkuningriigile kasulik. Bürokraatiat on tõepoolest juurde tulnud ja tuleks kehtestada sertifitseeritud äriühingute uus kontseptsioon. Ma ei ole kindel, et see on ühe direktiivi jaoks piisav põhjendus, et seda võiks pidada lihtsalt üsna kahjutuks.

Kindlasti on see samm ELi suurema osalemise poole kaitsevaldkonnas. Me peaksime saama kinnitust, et kaubanduslikud ja tööstuslikud hüved on nii olulised, et need õigustavad sellist õigusakti. Samuti peaksime veenduma, et kui ühendusesisese kaubanduse tõkkeid vähendatakse, siis pole kaitsesektori kaubanduses ELi-väliste riikidega täiendavaid peidetud takistusi. Ma soovin nõukogult ja komisjonilt selle punkti kohta kinnitust.

  Ioan Mircea Paşcu (PSE). – Austatud juhataja! Ma rõõmustan arutatava direktiivi üle, sest sellega astutakse suur samm kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo riiklike kordade bürokraatia lihtsustamisel.

Ma hindan seda, et direktiiviga saavutatakse selle eesmärk vähendada ebakindlust seoses antud liiki toodete ringlusega ühenduses, kuid samas säilitatakse selles küsimuses riiklik otsustusõigus.

Samuti aitab see – võib-olla küll kaudselt – kaasa tuua väga mitmekesise turu ühtsemaks muutumise ja standardimise, mis aitab omakorda kaasa kaitse-, julgeoleku- ja välispoliitika lõimumisele Euroopa Liidus. Probleem seisneb praktilises kohaldamises, mis tähendab, et praegu kehtestatavaid norme ei tohiks eranditega ära nullida. Erandeid aga ei saa täielikult välistada, kui arvestada teema tundlikku laadi.

Lõpetuseks ütlen, et arutatav direktiiv või pigem selle edaspidine parandamine on kasulik ka sellepärast, et nii hakkavad selguma kaitse ja julgeoleku valdkonna edasise lõimumise piirid, mis on antud hetkel liikmesriikidele vastuvõetavad.

  Bogusław Liberadzki (PSE). – (PL) Austatud juhataja! Ma ei ole härra Van Ordeni esitatud lähenemisviisiga nõus ja soovin selgitada selle põhjust. Me kaalume konkreetse majandussektori reguleerimist, ühtlustamist, menetluste lihtsustamist, ühtsete eeskirjade kehtestamist ettevõtetele ja ka välisturgusid käsitleva kodukorra kohaldamist. Seepärast on see tähtis valdkond ka iga üksiku liikmesriigi majanduse seisukohalt. Kui riikidele antakse suurem vabadus, saavad nad neid võimalusi ära kasutada. Lisaks on see kõik oluline ka meie seisundi jaoks rahvusvahelistel turgudel. Ma soovin rõhutada, et nii Euroopa Parlamenti, mille liikmed me oleme, kui ka Euroopa Liitu ennast puudutab maailma ja selle eri piirkondade üldine olukord. Samuti puudutavad meid küsimused, mis on seotud rahu ja konfliktiga.

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. – (DE) Austatud juhataja, daamid ja härrad! Ma tahaksin esitada kaks lühikest märkust.

Küsimusi, mis ümbritsevad relvaekspordi kontrolli Euroopa Liidu välistes riikides ning desarmeerimist ja relvakontrolli üldiselt, ei saa lahendada siseturgu käsitlevas direktiivis. Neid saab lahendada üksnes siis, kui meil ei oleks Euroopa Liidus mitte ainult ühine, vaid ühenduse välis- ja julgeolekupoliitika. Kuid seda meil ei ole. Seepärast peame jääma selle juurde, mida me saame teha, ja seda puudutab mu teine märkus.

Nii kaua, kui me Euroopa Liidu liikmesriikides leiame, et kaitsejõud on vajalikud, ja nii kaua, kui me usume, et saame tagada oma julgeoleku üksnes kaitsejõudude pidamisega – või äkki peaks ütlema, et samuti kaitsejõudude pidamisega, on Euroopa maksumaksjatel õigus saada oma raha eest nii tõhusat teenust kui võimalik. Euroopa kaitseotstarbeliste toodete turg on lihtsalt ebatõhus. See raiskab uskumatul hulgal raha, mida võiks parem kasutada selleks, et osta tänapäevasemaid kõrgtehnoloogilisi relvi, mis oleksid kaitsejõudude jaoks kasulikumad, ja parandada Euroopa julgeolekut. Kui te küsite endilt, kuidas saab olla nii, et Euroopa kaitse maksab kokku peaaegu 40% USA kaitse-eelarvest, kuid Euroopa kaitsejõudude tõhusus ja tulemuslikkus on alla 10% USA relvajõudude omast, siis näete, milles probleem seisneb. Probleem seisneb muu hulgas asjaolus, et meil on see ebavajalikult keeruline ja kallis ühendusesisese relvaturu loasüsteem.

Juba sellega, kui kaotame loasüsteemi, mis meil ikka veel olemas on, suudame kokku hoida 450 miljonit eurot aastas – ainuüksi selle toiminguga. Selle liikmesriigi jaoks, millele viitas härra Van Orden ja mis saaks tulevikus kulutada märkimisväärse osa kokkuhoitud rahast oma kaitse-eelarvele, oli see niikuinii piisav põhjus komisjoni ettepanekut toetada. Me peame pöörama tähelepanu Euroopa kaitseotstarbeliste toodete turu paranenud toimivusele ehk teisisõnu meie kaitse- ja julgeolekuvaldkonna paranenud tõhususele – sest tegelikkuses on asi just selles – ning meie sõltuvuse vähendamisele relvadest, mis on pärit väljaspool Euroopat asuvatest riikidest. Selle direktiiviga kõrvuti on veel üks direktiiv – kaitsevaldkonna riigihangete direktiiv, mida Euroopa Parlamendis alles hakatakse arutama. Komisjon esitas meelega need kaks direktiivi ühe paketina, sest need kaks meedet on täielikult tõhusad üksnes siis, kui teine osa võetakse ka vastu. Seepärast soovin ma lõpetuseks paluda teil lisaks praegusele eelnõule vastu võtta ka varsti esitatav Euroopa kaitsevaldkonna riigihankeid käsitlev eelnõu.

  Heide Rühle , raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Ka mina soovin üle korrata, et see on siseturgu, mitte välispoliitikat käsitlev direktiiv. Minu arvates on see väga tähtis. Välispoliitika valdkonnas ei oleks meil lihtsalt võimalik direktiivi vastu võtta. Sellistes küsimustes peetakse Euroopa Parlamendiga üksnes nõu ja ta ei saa kaasotsustamismenetluses osaleda. Siseturgu käsitleva direktiivi korral on meil täielik kaasotsustamisõigus ja seepärast oleme suutnud tuua läbipaistvust sektorisse, mis oli varem liigagi varjatud.

Ma soovin lihtsalt vastata härra Pflügerile, kes tõstatas oligopoolse olukorra ohu teema. Mis meil praegu on? Meil on ILO, mille raames suuremad riigid juba teevad koostööd ja on muutnud omavahelise veo lihtsamaks. Nüüd püüame me läbipaistvate eeskirjade alusel avada kogu siseturu, millega kaasnevad liikmesriikidele ja ettevõtjatele kohustused. Seda tehes seisame tegelikult selle oligopoolse olukorra vastu, nii et teie argument ei pea vett.

Tahan vastata ka teisele küsimusele, mis puudutab nimelt seda, mida me teeme, et tagada käesoleva direktiivi rakendamine, teisisõnu, mida me teeme selle jõustamiseks ja mida võtame ette eranditega. Mis puudutab rakendamist, siis komisjon annab Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru, sest meie kõigi jaoks on selge, et me avastame siin tundmatut maad ning seda sammu peavad toetama korrapärased kontrollid ja liikmesriikidevahelise usalduse loomine.

Kõik see on ka direktiivis sätestatud. Mis puutub muudatustesse, siis meie, parlamendikomisjon, nõudsime – mis on minu arvates väga oluline –, et muudatusi võiks teha üksnes komisjoni ja Euroopa Parlamendi nõusolekul, nii et erandid kehtestataks üksnes siis, kui Euroopa Parlament nõustub nendega. See tagab meile kontrolliga regulatiivmenetluse ja ma leian, et ka see on oluline edasiminek, sest me tahame ju saavutada just selle sektori standardimist, selgeid ja läbipaistvaid eeskirju, arusaadavust ja tõhusamat kontrolli.

Minu meelest saame kõike seda saavutada siseturu alusel ning me ei olekski seda muudel alustel saavutada saanud. Seepärast ei mõista ma üldse härra Pflügeri kriitikat.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 16. detsembril 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Bogdan Golik (PSE), kirjalikult. – (PL) Ma soovin avaldada toetust ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (KOM(2007)0765).

Tuleb märkida, et ELi liikmesriigid jätsid kaitseotstarbeliste toodete veo järjepidevalt riiklike eeskirjade paljususe tõttu Euroopa lõimumisest välja. Selle tagajärjel ei olnud kaitseturud avatud ja see avaldas negatiivset mõju kõikidele ELi liikmesriikidele. Lõimumise ja reformi kiirendamine relvasektoris suurendab ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika tõhusust.

Kaitseotstarbeliste toodete veo tingimuste lihtsustamise direktiivi sätetel on soodne mõju menetluste läbipaistvuse suurendamisele, sest sellega kehtestatakse kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo kohta ühtsed ja lihtsamad põhimõtted. See tähendab paranenud varustuskindlust ja usaldusväärsust, Euroopa kaitsetööstuse paremat konkurentsivõimet ja suuremat usaldust Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Veenva poliitika jaoks peab olema piisavalt vahendeid. Rahalisest küljest ja toimivuse seisukohast on kasulik lubade väljastamise tingimuste ja menetluste lihtsustamise raames ühtlustada kaitseotstarbeliste toodete veo põhimõtted. Ma toetan direktiivi eelnõud, millega ühtlustatakse liikmesriikide selle valdkonna õigusnormid. See on õige arengusuund. See aitab avada liikmesriikide turge, tugevdada kaubandussuhteid ELi ja kolmandate riikide vahel ning samuti võimaldab see VKEdel teha ühenduse siseturul koostööd.

  Daniel Strož (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Üks peamisi põhjuseid, mis suur osa ELi kodanikest on niinimetatud Lissaboni lepingu vastu, on asjaolu, et see kinnitab ja samal ajal tugevdab ELi militariseerimist, selle asemel et lasta ELil areneda täiesti rahumeelse projektina. ELi militariseerimisele on kindlalt vastu astunud peamiselt Euroopa vasakpoolsed. Raport, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (A6­0410/2008), on ELi militariseerimise tüüpiline näide. Selliste süütute ja eksitavate mõistete nagu „kaitsevarustus” või „Euroopa kaitsetööstus” kattevarjus on selle eesmärk Euroopa Liidu relvakaubanduse ja relvatootmise põhjalik lihtsustamine ja tugevdamine, kusjuures seda kõike esitatakse nii, nagu see oleks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks majanduslikult kasulik. Sellised argumendid ei ole nii tõsises ja tundlikus valdkonnas vastuvõetavad. ELi militariseerimine, sealhulgas relvatootmine, on tee, mida EL peaks kindlasti vältima.