Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2126(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0446/2008

Esitatud tekstid :

A6-0446/2008

Arutelud :

PV 15/12/2008 - 22
CRE 15/12/2008 - 22

Hääletused :

PV 16/12/2008 - 3.25
CRE 16/12/2008 - 3.25
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0608

Arutelud
Esmaspäev, 15. detsember 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

22. Eksitavaid „kataloogiettevõtteid” käsitlev raport (lühiettekanne)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. Järgmine päevakorrapunkt on petitsioonikomisjoni nimel Simon Busuttili koostatud, eksitavaid „kataloogiettevõtteid” käsitleva raporti lühiettekanne (petitsioonid 0045/2006, 1476/2006, 0079/2003, 0819/2003, 1010/2005, 0052/2007, 0306/2007, 0444/2007, 0562/2007 ja teised) (2008/2126(INI)) (A6­0446/2008).

 
  
MPphoto
 

  Simon Busuttil , raportöör. (MT) See raport koostati põhjusel, et Euroopa Parlament on saanud üle 400 petitsiooni oma kodanikelt, täpsemalt väikeettevõtetelt, kes on langenud reklaamipettuste ohvriks, sest nad on kantud vastu tahtmist ärikataloogi. Ohvrid said vastava vormi ja neil paluti see ära täita. Neid eksitati mõttega, et nad annavad allkirja selleks, et nad lisataks kataloogi tasuta. Hiljem said nad kirja ja mõistsid, et nad olid enese teadmata sõlminud lepingu, mis kohustab neid maksma kolme aasta jooksul umbes tuhat eurot. Just nii juhtub nendega, kes langevad meie arvates petturlike kataloogide ohvriks. Ma tahan lisada, et kõige sagedamini on nendes petitsioonides nimetatud äriühingut, millele kuulub ärikataloog European City Guide. Märkida tasub ka seda, et see äriühing on avaldanud ka märkimisväärset survet Euroopa Parlamendi liikmetele ja püüdnud peatada või õõnestada raporteid, millest me täna räägime. Vaatamata sellele, et see äriühing ei esitanud meile iga kord õiget teavet, ei läinud tal see õnneks läbi. Millised olid selle raporti tulemused? Me avastasime, et tegemist on vägagi reaalse probleemiga, et see on laialt levinud ja et seda võib täheldada igal pool Euroopa Liidus. Samuti selgus, et see puudutab paljusid väikeettevõtteid, kuid ka kutsetöötajaid ja muid isikuid, kes ei peagi ilmtingimata äriühingu omanikud olema. Me leidsime, et see probleem puudutab ettevõtteid mitmes riigis ja et lisaks märkimisväärsele rahalisele mõjule avaldab see tõsist psühholoogilist mõju pettuse ohvritele, keda veendakse seda vormi allkirjastama ja keda see äriühing hakkab hiljem taga kiusama, et makseid jätkataks. Mida me selles raportis välja pakume? Esiteks koostame meetmete nimekirja, et suurendada teadlikkust ja vähendada selliselt sellesse lõksu langevate ohvrite arvu. Teiseks peame tagama, et kehtivad Euroopa õigusaktid jõustatakse nii nagu vaja. Siinkohal tuleb märkida, et iga kord, kui see teema komisjonis tõstatati, vastas ta, et Euroopa Liidu õigusaktide rakendamine riiklikul tasandil sõltub liikmesriikide volist. Me oleme sellest volist teadlikud, kuid ma tahan komisjonile meelde tuletada, et Euroopa Komisjoni kohus on tagada Euroopa Liidu õigusaktide tõhus rakendamine liikmesriikides. Samuti teeme ettepaneku Euroopa õigusaktide muutmise kohta, et selle konkreetse probleemiga tõhusamalt tegelda. Me leidsime näiteks, et eeskujuks võiks olla Austria mudel, sest Austria muutis oma riigi õigusakte nii, et neid saab kohaldada just petturlike ärikataloogide küsimuses. Minu viimane punkt puudutab vajadust ohvreid aidata. Me soovitame neil nimetatud ärikataloogiettevõtetele makseid mitte teha nii kaua, kuni nad on saanud asjakohast nõu. Enne kui lõpetan, tahan petitsioonikomisjoni raporti ühehäälse toetamise eest siiralt tänada. Samuti avaldan tänu kõikidele oma töötajatele. Lisaks olen ülimalt tänulik parlamendikomisjoni sekretärile David Lowele. Kui raport võetakse vastu, edastatakse sellega kaks selget sõnumit – esiteks ohvritele, sest neile näidatakse, et me mõistame nende olukorda ja toetame neid igati, ning teiseks petturlikele ärikataloogiettevõtetele, sest neid hoiatatakse, et nad lõpetaksid kohe oma kahtlase tegevuse, sest Euroopa Parlament jälgib neid hoolikalt.

 
  
MPphoto
 

  Vladimír Špidla, komisjoni liige.(FR) Austatud juhataja! Komisjon kiidab Euroopa Parlamenti püüdluste eest selle raporti koostamisel ja analüüsib põhjalikult selle järeldusi.

Ma tahan juhtida tähelepanu ja ka raportis osutatakse selgelt sellele, et kui probleem on seotud ettevõtetevaheliste suhetega, ei kohaldata selle suhtes suurt osa ühenduse tarbijakaitset käsitlevatest õigusaktidest, sealhulgas direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid, ega määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitsealase koostöö kohta.

Siiski pakutakse teatud kaitset direktiivis 2006/114/EÜ võrdleva ja eksitava reklaami kohta. Kooskõlas nende direktiividega on õigusaktide kohaldamise järelevalve eest vastutavate ja ettevõtete tegutsemiskohaks olevate liikmesriikide ametiasutuste ja/või pädevate kohtute kohus otsustada iga juhtumi puhul eraldi, kas äriline teadaanne on eksitav ja kas võtta asjaomaseid sunnimeetmeid.

Samuti tahan rõhutada, et mitu asutust ja pädevat kohust näiteks Hispaanias ja Belgias on juba selle tegevuse vastu sunnimeetmeid võtnud ning tulemused on olnud positiivsed.

Ebaausate kaubandustavade direktiiv ei hõlma ettevõtetevahelisi kaubandustavasid, sest ebaausa konkurentsiga seotud riiklike õigusaktide täielikuks ühtlustamiseks pole põhjust. Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid tavasid käsitlev täielikult ühtlustatud direktiiv oli juba väga kaugeleulatuv ettepanek, mis oleks läbi kukkunud, kui selle reguleerimisala oleks laiendatud ka ettevõtetevahelisele ebaausale konkurentsile.

Konsulteerimine, mille tulemuseks oli ettepanek, ja töö nõukogus näitasid, et direktiivi reguleerimisala laiendamist ettevõtetevaheliste ebaausate kaubandustavade hõlmamiseks ei toetanud peaaegu keegi. Kui osa liikmesriike oli direktiivi reguleerimisala laiendamise ja ebaausa konkurentsi lisamise poolt, siis teised väljendasid oma toetust tarbijakaitsele, kuid olid ebaausat konkurentsi käsitlevate eeskirjade täiendava ühtlustatud süsteemi ELi tasandil kehtestamise vastu.

Kuigi komisjon ei saa selliseid tavasid viljelevate ettevõtete vastu meetmeid võtta, on ta püüdnud ettevõtetele seda probleemi teadvustada. Selleks on ta seda tutvustanud mitmesugustele Euroopa kutseliitudele. Antud teemat on eriti esile tõstetud ettevõtluse toetusvõrgustiku raames ning samas kutsutakse väikeettevõtete õigusaktis liikmesriike kaitsma oma väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ebaausate tavade eest. Komisjon jätkab ettevõtete teadlikkuse suurendamise muude meetodite uurimist, kui ta peab seda vajalikuks.

Lisaks on komisjon kirjutanud asjaomaste liikmesriikide – Hispaania, Austria ja Saksamaa – pädevatele asutustele, et juhtida nende tähelepanu olukorra jätkumisele ja paluda neilt lisateavet. Saadud vastustes on üsna selgelt märgitud, et riikide ametiasutused on probleemist teadlikud ja neil on olemas õigusaktid, millega seda lahendada. Vajaduse korral on nad juba ettenähtud meetmeid kasutanud.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 16. detsembril 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. – Et ma olen aastaid nende petturlike organisatsioonide vastu võidelnud, on mul hea meel seda raportit toetada.

See on piiriülene probleem. Igal aastal petetakse tuhandeid ettevõtteid, heategevusühendusi ja vabaühendusi kogu Euroopas allkirjastama midagi, mis paistab olevat täiesti süütu kataloogikanne. Tegelikult meelitatakse neid allkirjastama keerulist lepingut ja seejärel rünnatakse raha nõudmisega, ilma et pakutaks võimalust lepingut tühistada.

Petturlikel ettevõtetel tegutseda võimaldavate seaduselünkade kaotamine on äärmiselt vajalik.

Eelkõige nõuan ma tungivalt, et komisjon järgiks selle raporti põhilist soovitust ja teeks Euroopa Parlamendile ettepaneku, kuidas laiendada ebaausate kaubandustavade direktiivi reguleerimisala, et keelata just selliste kataloogide reklaamid, kui võimalikke kliente pole reklaamis selgelt teavitatud, et neile pakutakse tasulist lepingut.

Need soovitused on õiguslikult otsekohesed – Austria on ebaausate kaubandustavade direktiivi ülevõtmisel selle juba nii-öelda üle lihvinud, et lisada just see säte –, kuid need parandaksid oluliselt selliste ettevõtete ja muude organisatsioonide kaitset, kes langevad sääraste pettuste ohvriks, ja nii antaks kataloogipetturitele selgelt märku, et nende päevad on loetud.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika