Istungi stenogramm

Teisipäev, 16. detsember 2008 - Strasbourg

4. Selgitused hääletuse kohta

Hääletuse suulised selgitused

– Raport: Philip Bushill-Matthews (A6-0454/2008)

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, Euroopa töönõukogu on eksisteerinud 14 aastat ning on viimane aeg seal midagi muuta. Ma hääletasin raporti poolt, sest viimaks ometi võimaldab see Euroopa töönõukogul vastavalt uuele olukorrale kohaneda. Meil on hulgaliselt nii-nimetatud Euroopa ettevõtteid – teisisõnu selliseid, mis töötavad piiriüleselt. Seetõttu oli hädavajalik Euroopa töönõukogule üleandmist kohandada ja viia see vastavusse uute nõudmistega. Meil tuleb seda raportit toetada ainuüksi seetõttu, et sellega tagatakse kõikides piiriüleselt töötavates ettevõtetes ning seal, kus tuleb arvestada töötajate piiriüleste probleemidega, see, et töötajaid esindab tegelikult Euroopa töönõukogu.

– Raport: Giuseppe Gargani (A6-0483/2008)

  Daniel Hannan (NI). - Austatud juhataja, taolistel puhkudel tuleb mõnikord minna tagasi algpõhimõtete juurde ning küsida, miks me üldse vajame selles valdkonnas Euroopa määrusi. Kui soovite mulle midagi müüa ja ma soovin seda teilt osta ning nii klient kui ka jaemüüja on mõõtühikutega rahul, siis ei ole ühegi riigi valitsuse, ammugi siis Euroopa Liidu asi sinna sekkuda ning kuulutada tehing ebaseaduslikuks. See võib kõlada arusaamatu või akadeemilisena, kuid minu kodumaal on esinenud kohtuasju, millele on kulunud tohutult aega ning mis on inimestele tohutult kannatusi tekitanud, sest klientidega on asju aetud ühikutes, mis klientidele sobivad. See on järjekordne näide sellest, kuidas võim on nihkunud rahvusriikide käest nendele, keda me ei saa Euroopa institutsioonidesse ise valida.

Soovin üksnes korrata üleskutset Lissaboni lepingu referendumi korraldamisele: Pactio Olisipiensis censenda est!

  Martine Roure (PSE). – (FR) Austatud juhataja, see on tõepoolest meie parlamendile ajaloolise tähtsusega päev. Me oleme selle nimel kõvasti vaeva näinud: läheksin koguni nii kaugele, et öelda, et käesolevat toimikut on 15 aastat ette valmistatud.

Te olete loo enesega tuttavad, olles juhatanud töörühma, kus tunti täie õigusega, et assistentide põhimäärus on oluline küsimus. Meile on see mahuka töö haripunktiks. Nagu te juba ütlesite, on teisedki presidendid enne Hans-Gert Pötteringi panustanud oluliselt tulemuse saavutamisse: äsja tänasin Nicole Fontaine’i, kui kohtasin teda trepil.

Kuigi pean ka ütlema, et soovin tänada töörühma, millega te seotud olite. Sellesse töörühma kuulusid Ingo Friedrich, Astrid Lulling, Jim Nicholson, Marie Louise De Vits ja Diana Wallis – loodan, et ei ole unustanud kedagi mainida – mul tuleb öelda, et selles töörühmas valitses ülim solidaarsus, mistõttu saatiski meid edu. Ühtlasi soovin avaldada lugupidamist õiguskomisjonile, mis oli suuteline teatepulga üle võtma, väljakutsele reageerima ning kiiresti töötama. Tänan väga!

– Raport: Simon Busuttil (A6-0446/2008)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Austatud juhataja, soovin raportööri õnnitleda käesoleva raporti puhul. Ma hääletasin tema soovituste poolt, sest mul on sõna otseses mõttes olnud Keskmaa idaregioonist sadu valijaid, alates Nottinghamist kuni Daventryni, Glossopist Lincolnini, keda on ühe kataloogiettevõtte poolt petetud, millest üritatakse vabaneda: European City Guide. Kõnealune äriühing petab inimesi põhiliselt neile arveid saates ja kohtuasjaga ähvardades juhul, kui nad ei maksa neile reklaami eest, mis ei ilmu kunagi kataloogis, mida nad näiliselt müüvad.

European City Guide on üks peamisi kaebuste allikaid, mida mulle on 10 aasta jooksul selles täiskogus saadetud. Esimesed kaebused saabusid tõepoolest esimese kirjapakiga, mille sain pärast valimist, ning viimane neist jõudis minu kirjakasti täna hommikul. Seetõttu on mul hea meel, et sain vahelduseks selles täiskogus millelegi toetust avaldada.

  Syed Kamall (PPE-DE). - Austatud juhataja, sarnaselt eelmisele kõnelejale soovin avaldada austust raportöörile sel teemal valminud raporti eest, sest see on ilmselgelt üsna oluline. Paljud meist on saanud kirju meie valijatelt, kes küsivad selle konkreetse pettuse kohta. Osa murelikke inimesi, sealhulgas väikeettevõtted üle ELi on mulle minu Londoni valimisringkonnast kirjutanud, öeldes, et nad on äärmiselt mures selle üle, et neil tuleb maksta selline hulk raha ning et nad ei soovi kohtuasjaga tegeleda.

See on üks asju, mida EL teeb hästi. Ma tean, et olen kriitiline edasise poliitilise ja majandusliku integratsiooni suhtes, kuid mulle meeldib ka tõsta esile seda, kui Euroopa Liit teeb oma tööd hästi. Mõnikord tuleks meil keskenduda sellele, mida me teeme hästi, ning püüda unustada mõningaid asju, mida me nii hästi ei tee, näiteks kõigile-ühe-mõõdupuuga vaimsust.

Seda on nimetatud üheks esimeseks Euroopa pettuseks, kuid tegelikult ei ole see esimene Euroopa pettus. Kui soovite leida teisi Euroopa pettusi, siis võite vaadata Euroopa põhiseadust ja Lissaboni lepingut. Meile on öeldud, et Lissaboni leping erineb täiesti Euroopa põhiseadusest, kuid tegelikult on see täiesti sama asi ning Suurbritannia inimestele hääletamisõiguse keelamine on tõepoolest pettus ja demokraatia eitamine.

  Marcin Libicki (UEN). – (PL) Austatud juhataja, petitsioonikomisjoni esimehena võin öelda, et komisjonil oli väga hea meel, kui pärast sellistest tegudest teada saamist võeti vastu meie ettepanek koostada raport selliste ebaausate reklaamifirmade võtete kohta, mida kasutab City Guide. Selle raporti valmistas ette Simon Busuttil ning ma soovin teda edu puhul õnnitleda. Terve petitsioonikomisjon ning sekretariaat töötasid selle raporti kallal. Soovin tänada kõiki asjaga seotud isikuid, kuid ennekõike Simon Busuttilit ning parlamendiliikmeid, kes on selle resolutsiooni kinnitanud. See resolutsioon sai täiskogult peaaegu ühehäälse toetuse.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Austatud juhataja see ei ole ainus valdkond, kus nõutakse maksmist teenuste eest, mida tegelikult ei osutata. Seetõttu avaldan tugevat toetust käesolevale raportile ning hääletasin selle poolt. Ühtlasi soovin mainida, et ma ei saanud hääletada mõningate esimeste raportite küsimuses, mis täna hääletusele tulid. Parlamendi ees tõkestati nii minul kui ka paljudel teistel parlamendiliikmetel istungisaali jõudmine. Soovin väljendada protesti sellise asjade käigu vastu.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Austatud juhataja, mul on hea meel, et raport City Guide’i ning ärikataloogide kohta on saanud palju toetust ning ma õnnitlen raportööri tehtud töö puhul. See küsimus sai alguse altpoolt ning parlament on sellele reageerinud. See hõlmab üksikisikuid, klubisid, koole ning ettevõtteid, mis on kooritud paljaks ettevõtete poolt, mis kasvavad jõudsalt kooskõlastuse puudumise tõttu.

Loodan, et tänane hääletus edastab sõnumi, et inimestel tuleb olla oma allkirja andmisel äärmiselt hoolikas, et parlament kuulab nende mured ära ning et me nõuame liikmesriikide ja Euroopa tasemel kohtuasjade algatamist, mis peataks raha ettevõtetelt pettusega kätte saamise.

Täna on väga hea päev raportöör Simon Busuttile ning ka petitsioonikomisjonile, mis aitas selle küsimuse läbi surumisele kaasa igal sammul. Ootan põnevusega oma valijatele tagasiside andmist – sadadele neist, kes minuga selles küsimuses ühendust võtsid – ning tõelistest edusammudest ette kandmist.

  Tadeusz Zwiefka (PPE-DE). – (PL) Austatud juhataja, ma sooviksin lisada üldise kommentaari. Ka mina ei saanud täna paaril esimesel hääletusel osaleda, sest juurdepääs parlamendile oli tõkestatud. Minu arust on see Prantsuse politseiametnikest täiesti vastuvõetamatu, et takistatakse parlamendi asjus kohal viibiva ja sellisena tuvastatud sõiduki läbipääsu täiskogule. Selline asi saab juhtuda üksnes Strasbourgis. Kui see peaks korduma, siis kaldun parlamendi Strasbourgis paiknemise vastaste poolele. Pealegi ei esine Brüsselis eelnevalt kirjeldatud olukorrale sarnaseid olukordi.

– Raport: Gérard Deprez (A6-0499/2008)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Austatud juhataja, ma palusin sõna, et selgitada hääletust euro kaitse küsimuses. Kas see on tulemas?

  Juhataja. – Arvestades, et ei ole toimunud arutelu, siis kodukorra kohaselt ei ole suulisi selgitusi ette nähtud. Seetõttu on teil kaks valikut: kas te esitate oma avalduse kirjalikult või kuna meil on pisut aega, võite te esitada selle suuliselt ning see transkribeeritakse kirjalikult.

Esitage see siis suuliselt.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Austatud juhataja, see on teist äärmiselt lahke, loodan, et teil ei tule seda kahetseda.

Briti konservatiivid hoidusid kuulsas euro küsimuses hääletamast. Tegime seda seetõttu, et usume, et nende jaoks, kes ei soovi selle maksevahendiga liituda, on austusväärne positsioon jätta otsuse sellest maksevahendist riikidele, kes on sellega seotud. Siiski on viimastel kuudel üha ilmsem, et osa tähtsamaid täiskogu liikmeid on otsustanud käituda mitte austusväärselt või lugupidavalt. Hiljutises mõningate meie fraktsiooni juhtide tegevuses Tšehhi Vabariigi presidendi külastuse ajal jäi vajaka austusest, mida tuleks demokraatliku Euroopa riigi presidendi vastu üles näidata.

Euroopa valimiste lähenedes kaebavad paljud kohalviibivad parlamendiliikmed, et nad tunnevad, nagu ei võetaks neid tõsiselt või et valijad ei osuta neile piisavalt austust, mida nad väärivad. Arvatavasti tuleks neil mõelda sellele, et austust saab välja teenida üksnes siis, kui näitad seda üles, eriti neile, kel on põhimõtteline seisukoht, millega te nõus ei ole. Näib, et vanad revolutsionäärid ei sure iial: nad lihtsalt unustavad, mille eest nad võitlesid!

– Raport: Giuseppe Gargani (A6-0483/2008)

  Ingeborg Gräßle (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, hääletasin Giuseppe Gargani raporti vastu, sest minu arust on meil esitatu ning nõukogu määruse põhjal õigus üksnes sõnavõtule, mis on kaugeleulatuvate tagajärgedega parlamendiliikmete vabadustesse sekkumine. Soovin rõhutada, soovimata kuidagigi halvustada õiguskomisjoni tööd, et see assistentide kohta käiv nõukogu määrus sisaldab hulgaliselt lahendamata küsimusi ja probleeme, mis puudutavad nõukogu määruse mõju assistentidele.

Eelarvekomisjoni liikmena olen alati arvanud, et midagi tuleks kiiresti ette võtta assistentide põhimääruse küsimuses. Ma olen olnud alati üks neid inimesi, kes on oma töötajate sotsiaalkindlustusmakset maksnud ja neid nõuetekohastel tingimustel tööle võtnud. Need parlamendiliikmed, kes ei ole selliselt toiminud, on selle nõukogu määruse meile nii-öelda peale sundinud. Oleks parem, kui parlamendi juhtkond oleks reageerinud varem ning aidanud käesolevat mudelit kasutusele võtta. See mudel ei ole üdini halb ning me soovime seda kohalike assistentide jaoks kindlasti säilitada. See oleks olnud indiviidi vabaduse seisukohalt parem lahendus.

– Raport: Simon Busuttil (A6-0446/2008)

  Richard Corbett (PSE). - Austatud juhataja ma soovin lihtsalt ühineda nendega, kes õnnitlevad Simon Busuttilit tema raportite puhul ning mõistavad hukka erinevate kataloogiettevõtete trikid.

Üks aspekt, mida sageli ei teata, on see, kuidas need kataloogiettevõtted agressiivselt tegutsevad pärast oma maksenõuete esitamist. European City Guide ja teiste ärikataloogide ohvrid on loonud veebilehe nimega „Peatage European City Guide”, aitamaks tõsta teadlikkust selliste pettuste ohust ning aitamaks väikeettevõtetel, spordiklubidel, heategevustasutustel jm ohvritel vastupanu osutada ning pettuse ohvriks langemist vältida. Ometi on nende ärikataloogide omanikud neid kiusanud ning püüdnud lasta seda veebilehte sulgeda internetiteenuse pakkujal, kes neile selle vahendi võimaldas. Selle tagajärjel olen paigutanud selle veebilehe omaenda veebilehele, sest ilmselt nad ei julge rünnata Euroopa Parlamendi liiget.

Kuid julgustaksin neid, kes on selle pettuse ohvrid või võimalikud ohvrid, kasutama ära sellist korraldust, et koordineerida oma tegevust ning teha meiega koostööd, takistamaks seadusest ümberhiilimist, et viimaks ometi teha lõpp kõigile neile pettustele.

Hääletuse kirjalikud selgitused

– Soovitus: Jacek Saryusz-Wolski (A6-0458/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, ma hääletan käesoleva lepingu poolt, mis moodustab osa Euroopa ja Maghrebi vahelistest suhetest.

Soovin kasutada võimalust, et rõhutada Maroko-poolseid korduvaid inimõiguste rikkumisi ja suutmatust austada rahvusvahelisi kohustusi Sahrawi küsimuses. Nõutav on lihtsalt erinevatest vastavateemalistest ÜRO resolutsioonide sätetest kinni pidamine. Sahrawi rahva kui terviku enesemääramisõiguse küsimuses tuleb sõna sekka öelda. See on viimane kolonialismi juhtum Aafrikas ning rahvusvaheline kogukond ei tohi enam vaikida. Selles kontekstis peaks Euroopa oma kohustused enda peale võtma.

  David Casa (PPE-DE), kirjalikult. − (MT) Nõustun täielikult Euroopa Liidu ja selle naabrite vahelistele suhetele omistatava tähtsusega, eriti Vahemere piirkonnas. Maroko Kuningriik on alati rõhutanud vajadust edendada tihedamaid suhteid Euroopa Liiduga ning meie kohustus peaks olema tagada selle koostöö tihenemine ja tugevnemine.

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin nõukogu resolutsiooni projekti poolt Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu protokolli sõlmimise küsimuses Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide vahel ühelt poolt ja Maroko Kuningriigiga teiselt poolt, võttes arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, Marokoga institutsiooniliste ja kaubandussuhete arendamisest lähtuvalt.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. – (SV) Kui Maroko ei sõdiks Lääne-Saharas, siis oleksin selle otsuse poolt hääletanud. Mul ei ole midagi selle assotsiatsiooni ning ELi ja Maroko mõttevahetuse vastu. Kuid minu toetuse pälvimiseks peaks Maroko esmalt hakkama austama inimõigusi ning lõpetama Lääne-Sahara rahva rõhumise.

  Glyn Ford (PSE) , kirjalikult. − Ma jäin erapooletuks hääletamisel EÜ ja Maroko vahelise Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu protokolli küsimuse üle. Minu põhjus selleks ei olnud kuidagi seotud Jacek Saryusz-Wolski raporti tehniliste üksikasjadega, vaid pigem poliitilist laadi. Maroko okupatsioon Lääne-Saharas asuvas Sahara Araabia Demokraatlikus Vabariigis, nende sõdimine vastupanuvõitlejatega, kes püüavad oma riiki vabastada, ning võidelda tsiviilelanikkonna inimõiguste rikkumised – kõik see muudab mulle oluliseks kasvõi mingigi protesti väljendamise. Ma soovin üksnes, et oleks saanud seda kuidagi mõjuvamalt väljendada.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, ma toetan Jacek Saryusz-Wolski soovitust nõukogu otsuse eelnõu koostamiseks Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu protokolli sõlmimise küsimuses, millega luuakse assotsiatsioon liikmesriikide ja Maroko Kuningriigi vahel. Ma väidaksin, et parlament peaks andma oma nõusoleku sellise lepingu sõlmimisele pärast seda, kui Bulgaaria ja Rumeenia on ühinenud liidu territooriumiga, mis nõuab lepingu muudatust. See võimaldab Marokol mõningatelt riiki sisseveetavatelt toodetelt tariifide kõrvaldamise küsimuses kiiremini edasi liikuda.

– Soovitus: Jacek Saryusz-Wolski (A6-0496/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, ma hääletan käesoleva Jacek Saryusz-Wolski raporti poolt, mis käsitleb tõhusamat koostööd Albaaniaga.

Geograafiliselt kuulub Albaania territoorium Euroopasse ning meie kohustus on seda tohutuid raskusi kogenud rahvust aidata, võimaldamaks tasapisi ühenduse institutsioonidele lähemale liikuda. See on raportis kohaldatud käsitlusviis. Viimastel kuudel olen kohtunud Tirana ülikoolide üliõpilastega. Ma tajun Albaania nooremates põlvkondades kasvamas suurt soovi ühineda Euroopaga. Nad mõistavad vajadust pääseda ajalooliselt kujunenud eraldatusest, mille all riik on alati kannatanud, ning võimalust jagada ühist teekonda 27 Euroopa partneriga. Me töötame selle eesmärgi saavutamise nimel.

  David Casa (PPE-DE), kirjalikult. − (MT) Arvan, et on ülimalt oluline pakkuda Albaania-taolistele riikidele vajalikku julgustust, et aidata neid Euroopa Liiduga ühinemiseks ettevalmistuste tegemisel. Assotsiatsioonilepingu kehtestamine on äärmiselt oluline samm selles suunas.

– Soovitus: Jacek Saryusz-Wolski (A6-0490/2008)

  David Casa (PPE-DE), kirjalikult. − (MT) Võttes arvesse tõsiasja, et Horvaatia on Euroopa Liiduga ühinemise kandidaatriik, usun, et assotsiatsioonileping on märkimisväärseks sammuks, mis aitab kaasa selle riigi ja Euroopa pere vaheliste sidemete tugevdamisele.

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin nõukogu ja komisjoni otsuse ettepaneku poolt Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu protokolli sõlmimise küsimuses Euroopa Ühenduste ja liikmesriikide vahel ühelt poolt ja Horvaatia Vabariigiga teiselt poolt, võttes arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, pidades silmas Horvaatiaga institutsiooniliste ja kaubandussuhete loomist.

– Raport: Gabriele Albertini (A6-0471/2008)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) India lennuliikluse turg on praegu üks kiiremini arenevaid maailmas. Turgude avamist ja püüdlusi tuua India lennuturule era- ja väliskapitali peetakse osana meetmetest, mis on vajalikud India lennundussektori arenguks ja kaasajastamiseks, et rahuldada kasvavat nõudlust ja tarbijate ootusi. India lennundussektorit on pikka aega iseloomustanud piiratud lähenemisviis koos piiratud juurdepääsu ja tugeva riikliku kontrolliga, kuid viimastel aastatel on India võtnud otsustavaid meetmeid lennundusturu suurema avatuse ja konkurentsi soodustamise suunas.

Tänu oma erakordsetele kasvumääradele ja turu järkjärgulisele avamisele pakub India uusi ärivõimalusi ja tugevat kasvupotentsiaali Euroopa lennuettevõtjatele, lennukiehitajatele ja lennuteenuste osutajatele.

Kuigi eesmärgid peavad olema kõrged, võib täielikult avatud lennupiirkonna arendamine Indiaga võtta aega ning seda on kõige paremini võimalik ellu viia etapiti, et võimaldada sujuv üleminek ja turu integreerumine, mis põhineb uute eeskirjade järkjärgulisel rakendamisel võrdses konkurentsiolukorras. Seetõttu toetan horisontaallepingu sõlmimist ühenduse ja India vahel.

  David Casa (PPE-DE), kirjalikult. − (MT) Käesolev raport heidab valgust teatud eelnevalt selgusetutele aspektidele ja sellistele aspektidele, mis oleksid võinud viia väärtõlgenduseni. Uued sätted tagavad suurema läbipaistvuse kehtestatud korras ning tagavad, et mõlemad, nii liiklusmaht kui ka tasakaal ei saa häiritud. Samal ajal, kui varemalt rikuti konkurentsiseadust, on see eraldi kahepoolne leping ühendanud endasse teatud kindlad sätted, mis hakkavad süsteemi reguleerima.

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest:

- artikliga 2 asendatakse tavapärased riiklikud määramissätted ühenduse määramissättega, võimaldades kõikidel ühenduse lennuettevõtjatel asutamisõigust kasutada;

- artikliga 4 viiakse kahepoolsete lepingute konkurentsivastased sätted (nt lennuettevõtjate vahelised kohustuslikud ärilised kokkulepped) vastavusse ELi konkurentsiõigusega.

India Vabariigi valitsusega horisontaallepingu sõlmimise üle peetud läbirääkimiste käigus rõhutati, et leping ei mõjuta liiklusõiguste mahtu ega tasakaalu. Seetõttu määratleti tingimused Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide kirjas Indiale.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Gabriele Albertini usub täie õigusega, et oleks sobilik olemasolevat ühenduse ja India Vabariigi vahelist lepingut muuta. Ma jagan tema seisukohta, et laialdasem leping peaks reguleerima küsimusi, nagu õiguslik koostöö maa- ja lennuohutuse valdkonnas, marsruudijuhtimises, lennu jälgimisel, keskkonnas, tehnoloogias ja teadusuuringutes. Selline leping peaks käsitlema ka majandustegevuse ja tööstusliku koostööga seotud küsimusi.

Ühtlasi usun, et oleks sobilik osutada India ja Ameerika Ühendriikide vahelisele lepingule, mis võiks toimida meile kasuliku näitena. Ma toetan ettepanekut, et transpordi- ja turismikomisjon peaks esimesena väljastama positiivse arvamuse ühenduse ja India Vabariigi vahelise horisontaallepingu sõlmimise kohta.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, ma hääletasin Gabriele Albertini raporti poolt Euroopa Ühenduse ja India vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu aspektide kohta. Ma nõustun raportööri seisukohaga, et Ameerika Ühendriikide ja India vahel 2005. aastal sõlmitud kahepoolne leping andis positiivse kogemuse, millest tulenes turule tulekul mahupiirangute, tariifide ja kvantitatiivsete kontrollide piirangute kõrvaldamine, mida EL peaks käsitlema eeskujuna, sest taoline leping oleks kasulik mitte üksnes Euroopa lennundussektoris töötavatele ettevõtetele, vaid ka lennuteenuste kasutajatele. Rõhutamist väärib aga tõsiasi, et hetkel peaks see leping moodustama lähtepunkti ning Indiaga lennutranspordi sektori täielikuks avamiseks tuleb oodata siinkohal esitatud meetmete rakendamist. Seda sellepärast, et saaksime vältida ohtu – nagu sageli juhtub –, et majanduslik koostöö eeneb sotsiaalsest arengust kiiremini.

– Raport: Gérard Deprez (A6-0499/2008)

  David Casa (PPE-DE), kirjalikult. − (MT) Nõustun raportööriga selles, mis puudutab ohutuse ja võltsijate vastase võitluse küsimuse tähtsust. See on lahing, millega peame igapäevaselt tegelema, sest ringluses oleva valeraha tulemusel majandus nõrgeneb mitte üksnes eurotsooni riikides, vaid kogu Euroopa Liidus. Paraku need kurjategijad, kes on igapäevaselt seotud ebaseadusliku tegevusega, uuendavad pidevalt oma tehnoloogiat ning leiutavad uusi seadmeid. Seetõttu on ülimalt oluline pakkuda maksimaalselt abi ning kasutada ära käepäraseid ressursse selleks, et pakkuda nii ühistele Euroopa ametiasutustele kui ka igale üksikule riigile vajalikke vahendeid, et võitlust jätkata.

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin nõukogu määruse eelnõud muutva määruse (EÜ) nr 1338/2001 poolt, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed, sest tegemist on realistliku ning tõhusa ettepanekuga euroraha võltsimisega võitlemisel.

  Glyn Ford (PSE) , kirjalikult. − Kiidan need mõlemad raportid heaks, esimeses neist „sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed” ning teises neist „sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalike meetmete laiendamine”. Nagu olen korduvalt eelnevalt öelnud, on otsus lasta käibele 500-eurosed ja 200-eurosed rahatähed, mis on üldises ringluses olevatest dollari või jeeni rahatähtedest viis korda suuremad ja kaks korda suuremad kui kõige suurem dollari või jeeni rahatäht, muudab euro potentsiaalselt nii rahapesuks kui ka võltsimiseks eelistatud valuutaks. Siinkohal vähemalt tegeleme neist viimasega, isegi kui on tarvis eelnevaga tegelemiseks võtta ette edasisi samme.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Selle raporti eesmärk on parandada eelmist määrust, määrust (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed, ning selleks, et suurendada volitusi sobiva kontrollvarustuse kohandamisel, soodustamaks ja võimaldamaks valeraha liikmesriikidevahelist loovutamist. Käesoleva seadusandlusega on selline loovutamine keelatud.

Juuninimekirja partei nõustub, et euro võltsimise takistamine on äärmiselt oluline. Kuigi samas usume, et selle küsimusega tuleks tegeleda riikidel, kus on käibel euro ühisraha. Rootsi ja teised liikmesriigid väljaspool eurotsooni ei peaks sekkuma eurotsooni riikide teemakäsitlusse. Seetõttu otsustasime käesoleva raporti küsimuses hääletamisel erapooletuks jääda.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. − (DE) Suur kasutamispiirkond muudab euro võltsijatele tasuvaks sihtmärgiks. Nad valmistavad nii kõrge kvaliteediga võltsitud rahatähti ja münte, millel on isegi jäljendatud turvaelemente, ning tavainimene võib kergesti kasutada 50-euroseid võltsitud rahatähti. Isegi müügiautomaadid ei ole pettuse eest kaitstud. Mõningaid käibel olevaid vääringuid hiljuti tabanud kriisid suurendavad tõenäoselt euro tähtsust ning kuritegelikud jõugud üritavad seda ära kasutada.

Kui soovime tagada eurole võimalikult kõrge turvaastme, siis tuleb meil suurendada oma jõupingutusi mitmel rindel. Ühelt poolt tuleb raha enda kallal töötada, kuid teisalt tuleb pakkuda rohkem teavet turvaelementidest, sest euro turvalisemaks muutmisel ei ole mõtet, kui inimesed pole jätkuvalt sellest teadlikud. Lõpetuseks tuleb meil rohkem pingutada võltsijate jõukudega võitlemisel. Selles küsimuses tuleb täitevvõimude seas valitsev näljutuspoliitika kohe ja alatiseks lõpetada. Käesolev raport on vaid esimene samm turvalisema euro suunas, kuid sellegipoolest hääletasin selle raporti poolt.

– Raport: Gérard Deprez (A6-0503/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Käesoleva Belgiat esindava parlamendi kaasliikme Gérard Deprezi raporti põhjal hääletasin nõukogu määruse eelnõu poolt, millega muudetakse 2001. aasta määrust (milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed) nõukogu poolt muudetud kujul. Arvestades vajadust võtta vastu siduvaid õigusakte, mis muudavad krediidiasutustele kohustuslikuks ringluses olevate euro rahatähtede ja müntide õigsuse kontrollimise, mida rõhutasid nii riiklikud eksperdid kui ka ühenduse institutsioonid, tuleb selles valdkonnas kiiresti tegutseda. Ma toetan seda määruse eelnõud, mis nõuab krediidiasutustelt ja teistelt sellega seotud institutsioonidelt vastuvõetud euro rahatähtede ja müntide õigsuse kontrollimist enne nende uuesti ringlusesse laskmist vastavalt euro rahatähtedele Euroopa Keskpanga ja euromüntide komisjoni kehtestatud toimingutele. Tuleks rõhutada, et muudatusettepanekud rakenduvad automaatselt neile liikmesriikidele, mis ei kuulu euroalasse, mis on suurepärane.

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin nõukogu määruse eelnõu poolt, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1339/2001, millega laiendatakse euro võltsimise takistamiseks vajalike meetmete sätestamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1338/2001 mõju nendele liikmesriikidele, kes ei ole eurot ühisrahana kasutusele võtnud, sest sellisest laiendamisest on kasu võitluses euro võltsimisega kogu ELis.

– Raport: Diana Wallis (A6-0465/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, soovin õnnitleda Diana Wallist tehtud suurepärase töö puhul. Hetkel oleme eriti haavatavas majanduslikus olukorras, kus paraku Ameerika Ühendriikidest alguse saanud kriis mõjutab esmajärjekorras rahastamist ning mõjutab hetkel reaalmajandust üle maailma. Olukorra tõsidust kinnitab fakt, et esmakordselt vajatakse kapitalismis riigiabi, mida peeti kuni paari nädala taguse ajani ajalooliseks vaenlaseks.

Riigi ülesanne on lihtsalt sätestada reeglid. Seetõttu tuleks meil kiita heaks käesolev raport, mis pakub uusi rangemaid eekirju ettevõtete huvide kaitseks nõutavate tagatiste suhtes, et kaitsta liikmete ja teiste huve.

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku poolt liikmete ja teiste huvide kaitseks nõutavate tagatiste küsimuses, mida nõutakse ettevõtete liikmesriikidelt asutamislepingu artikli 48 teises lõigus, aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmise osas, pidades silmas selliste tagatiste samaväärseks muutmist.

Samas, ettepaneku läbi vaatamise järel jõudis Nõuandev Töölispartei ühisele järeldusele, et see ettepanek piirdub kohese olemasolevate tekstide kodifitseerimisega, ilma nende olemust kuidagi muutmata.

– Raport: Diana Wallis (A6-0466/2008)

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin nõukogu maksuvabastuste direktiivi ettepaneku poolt, mis rakendub üksikisikute isikliku vara liimesriigist alalise kasutuselevõtu suhtes, sest uurides nõukogu direktiivi ettepanekut, millega kodifitseeritakse nõukogu 28. märtsi 1983. aasta maksuvabastuste direktiivi 83/183/EMÜ, mis on kohaldatav üksikisikute isikliku vara liikmesriigist alalise importimise suhtes, on töölispartei ühiselt leidnud, et see ettepanek piirdub tegelikult otsese kodifitseerimisega kõnealustesse õigusaktidesse olulisi muudatusi tegemata.

– Raport: Eoin Ryan (A6-0469/2008)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) On oht, et petised kasutavad medaleid ja märke, mis sarnanevad euromündiga: esiteks võivad kodanikud arvata, et need metallesemed on seaduslikud maksevahendid. Teiseks võib medaleid ja märke pettuse teel kasutada münte vastu võtvates müügiautomaatides, kui mõõtmed ja metalli omadused sarnanevad euromündiga. Seetõttu on oluline, et kriteeriumid, mis puudutavad medalite ja märkide sarnasust euromündiga, oleks selgemalt määratletud.

  David Casa (PPE-DE), kirjalikult. − (MT) Nõustun täiesti raportööriga, et meil tuleb püüda piirata rahapesijate tegevust, koostades määrused, mis tagavad selge kirjelduse seaduslikuks maksevahendiks olevate müntide ja teiste müntide kohta, eesmärgiga püüda võimalikult palju rikkumisi ohjata.

  Andreas Mölzer (NI) , kirjalikult. − (DE) Loomulikult on ELile oluline tagada see, et ei toodetaks ühtegi euromündile sarnanevat münti või medalit. Näiteks ilmusid mitme aasta eest Austriasse euro tunnustega Türgi liiri mündid. Kahjuks ei näi EL suhtuvat sümbolitesse tõsiselt. Näiteks euromüntide tunnuspoole kavandamisel ei tuntud vastutust Sloveenia kava eest kasutada Austria sümboleid, mis oli ehe provokatsioon.

Euroopa Liit ei kritiseerinud ka Gruusia presidenti Mihheil Saakašvilit mitmetel teleintervjuudel ELi lipu taustal esinemise eest, justkui oleks tegemist riigiga, mis on Euroopa Liidu liige. Selline huvipuudus ei valitse siiski kõikides piirkondades. On oluline, et kodanikud ei ajaks eksikombel euromündile sarnaseid märke eurodega sassi, mistõttu hääletasingi Eoin Ryani raporti poolt.

– Raport: Kyösti Virrankoski (A6-0487/2008)

  David Casa (PPE-DE), kirjalikult. − (MT) Arvestades raskete aegadega üldises maailma majanduses, eriti Euroopa majandust silmas pidades, tuleb stabiilsuse tekitamiseks tagada kõik vajalikud sammud, mis on tarvis, et aidata meil edasi liikuda ja käesolevast negatiivsest aastast toibuda.

  Nigel Farage ja Jeffrey Titford (IND/DEM), kirjalikult. − Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei hääletas käesoleva raporti poolt, sest 4,9 miljardit eurot kulutamata assigneeringutest tagastatakse riikide valitsustele.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Rahalistele vahendite tagasimaksmine liikmesriikidele on hea, kui struktuurifondis on selle kasutusmäär madal.

Teine osa sellest paranduseelarvest tegeleb otsetoetuste ja kiirreageerimismehhanismide loomisega, mille kaudu tegeleda arengumaades toimuva toiduhinna tõusuga. Meil on omad kahtlused 262 miljoni euro suuruse assigneeringu ettepaneku suhtes. Probleem on siiski hulga keerukam. On mitmeid näiteid sellest, kuidas EL on toiduhindasid langetanud ning arengumaades kohalikud toiduainete tootjad löögi alla seadnud. Selliselt toimides on EL takistanud arengumaid kohaliku toiduga varustamisel. Nüüd soovitakse lühiajalise lahendusena pakkuda otsetoetusi. Vaja on ELi ühise põllumajanduspoliitika muutmist ja ELi põllumajandustoodete väljaveo toetuste muutmist. Seetõttu ei saa me toetada käesolevas küsimuses seda osa paranduseelarvest.

Kuna kasutamata struktuurifondide assigneeringute tagasi maksmine liikmesriikidele moodustab suure osa paranduseelarvest nr 9/2008, siis oleme otsustanud hääletada ettepaneku kui terviku poolt. See ei tähenda, et toetame selle paranduseelarve ettepanekut otsetoetustest.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) 4,5 miljardi euro võrra Struktuuri- ja Ühtekuuluvusfondile eraldatud summade vähendamine ELi 2008. aasta eelarves õigustab meie hääletamist selle raporti vastu.

2007–2013 mitmeaastast finantsraamistikku ei ole algusest peale jälgitud, eriti seoses ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamisega.

Taolised „õigustused” nagu programmide vastu võtmise ja rakenduskavade hilinemine ei selgita, miks kahel järjestikusel aastal ei kajastu need summad ELi eelarves või miks neid on pärast kahandatud. Pealegi sisaldab 2009. aasta ELi eelarve struktuuri ja ühtekuuluvuspoliitika assigneeringuid, mis on väiksemad 2007. aastal vastuvõetutest, ja seda aastal, mil valitseb kriis.

Kui iga liikmesriigi rakenduskava täitmisel on raskusi, siis tuleb need ületada (muuhulgas ühenduse ühisfinantseeringu määra tõstes).

On vastuvõetamatu kasutada neid „raskusi”, et vähendada summasid, mida peaks kasutama tootmissektori toetamiseks ning töötajate õiguste edendamiseks „ühtekuuluvusriikides”, kuhu kuulub ka Portugal.

Pealegi on assigneeringud kuhjunud, mis muudavad mittekasutamise võimalikuks seoses n+2 ja n+3 reeglite rakendamisega ning seoses nende riikide riigieelarvest saadavate osaliste kaasfinantseeringutest tingitud raskustega.

– Raport: Jamila Madeira (A6-0442/2008)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Kui arvestada kõiki 27 liikmesriigi rannikualasid, siis on Euroopa Liidu rannikuala pikkus üle 89 000 km. See Euroopa rannikuala on tähelepanuväärne oma mitmekesisuse, näiteks suurlinnade ja Euroopa riikide pealinnade poolest, mis seal asuvad.

Osa piirkondi ei saaks eksisteerida ilma, et neid ümbritseks rannik, näiteks äärepoolsetes piirkondades, kus elatutakse üksnes turismist ning merega seotud tegevustest. Kuid on ka piirkondi, kus rannikuala geograafiline reljeef määrab nende majandusarengu sõltumatuse turismist või kus turism ei ole nende sisemajanduse kogutoodangu seisukohalt eriti oluline. Mõningate ennustuste põhjal elab 2010. aastaks umbes 75% rahvastikust rannikualadel. Iseenesest näitab elanike suur kontsentratsioon ranna ääres üsna hästi seda, et meil tuleb pragmaatiliselt analüüsida turismi mõju rannikualadele, täpsemalt selle mõju riiklikule, regionaalsele ja kohalikule majandusele.

Seetõttu on tarvis õigusakti rannikuturismi jätkusuutliku arendamise kohta.

  Carlos Coelho (PPE-DE) , kirjalikult. – (PT) Turism on ELi rannikualade sotsiaalmajandusliku arengu seisukohalt ülioluline.

Seetõttu toetan sellise poliitika rahastamisvahendite toetamist, mis aitavad kaasa ühtsema ja jätkusuutlikuma arengustrateegia loomisele, vähendades turismi hooajalisuse osa neis piirkondades, sest üksnes nii saame parandada majanduslikku konkurentsivõimet ning vastata sotsiaalsetele vajadustele (stabiilsem töökohtade loomine ning parem elukvaliteet). Samas tuleks pöörata erilist tähelepanu loodus- ja kultuurivarade säilitamisele ning vastutustundlikemate turismimudelite edendamisele.

Kuigi hetkel ei ole turism üks ELi pädevusaladest, on endiselt oluline vältida killustunud, valdkondlikke ja mõnikord järjekindlusetuid tegevusi Euroopa tasandil. Selle tulemusel tuleks meil tagada terviklik ja ühine käsitlus erinevates seonduvates poliitikavaldkondades (sealhulgas ühtekuuluvus, keskkond, merendus, sotsiaalvaldkond).

Ma ei kahtle selles, et struktuurifondid võivad avaldada positiivset mõju rannikualade arengule. Kuigi on kahju, et teabe puudumisel ei tea me nende investeeringute tegelikku mõju.

Ühtlasi on kahetsusväärne, et erinevates 2007.–2013. aasta rakenduskavades puudub peaaegu igasugune täpsem viide rannikualadele. Ma toetan raportööri kavatsust viia olukorra muutmiseks läbi korduslugemine.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (SV) Jamila Madeira raport Euroopa rannikuturismist on raskestimõistetav ja keeruline ning seal puuduvad kindlad ja selged eesmärgid, kuid selles avaldub selgelt ja kindlalt alandav käsitlusviis. Ma ei mõista, kuidas turismitööstust liidus saaks parandada sellega, et Euroopa Parlament julgustaks liikmesriike jalgrattateid (lõige 7) rajama või lennujaamatasu (lõige 32) langetama. Näiteks on rannikuturismi tingimused Kreekas Rootsi omadest üsna erinevad. Seetõttu hääletasin selle raporti vastu.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Rannikualade jätkusuutliku arenguga seotud küsimused on äärmiselt olulised sellistele ELi riikidele – näiteks Portugalile –, kus on piirkondi, mis sõltuvad tugevalt teatud merenduslikest tegevustest.

Nende tegevuste loetellu kuulub rannikuturism, mis on põhiline Euroopa strateegia hetke-eesmärkide saavutamise alustala, millega tuua Euroopa merele lähemale. Selles küsimuses peab EL lisama rannikuturismi oma poliitiliste eelistuste nimekirja. Hoolimata nende vaieldamatust jõukusest on Euroopa rannikupiirkonnad, eriti Portugal, kannatanud tõsiste piirangute tõttu, mis tulenevad valest käsitlusest, kavandamisest ja otsuse langetajate tegevusest.

EL peaks leiutama poliitika, mis tegeleks just turismiküsimustega ja ühendaks need laiemas kontekstis tervikuks, näiteks teiste seas ka Euroopa merenduspoliitika, merestrateegia direktiiv, ühtne rannikuala haldusstrateegia, üleeuroopaline transpordivõrgustik ning Natura 2000 võrgustiku keskkonnapoliitika.

Käesolev raport hõlmab neid ja teisi ettepanekuid, mida pean ELi rannikualade turisminduse arengu seisukohalt põhiliseks. Seetõttu andsingi oma poolthääle.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuninimekiri on vastu ELi institutsioonide igasugustele püüdlustele lisada turismitööstus nende õiguspädevuse alla. Turismisektor ja investeeringud selle tööstuse arengusse on küsimused, millega tuleb liikmesriikidel eranditult endil tegeleda.

Seetõttu leiab Juuninimekiri, et näiteks infrastruktuuri ning transpordi püsiühendusesse tehtavate finantsinvesteeringutega tuleks kõnealustel liikmesriikidel endal tegeleda ning sellega ei tohiks koormata teiste ELi piirkondade maksumaksjaid.

Juuninimekiri seab ühtlasi küsimuse alla raportööripoolse Euroopa Parlamendi ärgitamise, millega julgustab pidevat majandustegevust väljaspool turismihooaega – seda ettepanekut saab vaevalt kirjeldada millegi muu, kui katsena rajada piiriülene tööhõive kaitse.

Erinevalt raportöörist oleme vastu ka Regioonide Komitee soovile luua Euroopa rannikufond.

Juuninimekirja partei parlamendiliikmed on seetõttu hääletanud selle raporti kui terviku vastu.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Vaatamata sellele, et me kindlasti ei nõustu mõnega raporti aspektidest, toetame enamjaolt selle sisu, eriti paljude muudatusettepanekute lisamist, mille oleme esitanud ja mida kaitsnud, näiteks järgnev punkt: „rõhutab vajadust kaitsta kõnealuse sektori töötajate õigusi, toetades kvaliteetseid töökohti ja kvalifikatsiooni tõstmist, mis muu hulgas hõlmab ka sobivat ametialast koolitust, stabiilsete lepinguliste suhete ulatuslikumat toetamist, õiglast ja väärilist palgataset ning töötingimuste parandamist”.

Kuigi tunneme kahetsust, et teised muudatusettepanekud lükati tagasi, näiteks:

- usub, et turismitööstus peaks olema tegur, mis aitab kaasa territoriaalsele ühtekuuluvusele, majandusarengule ja tööhõivele piirkondlikul tasandil, rõhutades vajadust sektori ristkäsitluseks ühenduse poliitika ja fondide küsimuses, täpsemalt ühenduse eriprogrammide loomise, liikmesriikide tegevuste täiendamise kaudu, et edendada sektori arengut ning sünergiaid erinevate sotsiaalsete ja majanduslike osalejate vahel;

- meenutab, et teatud turistile suunatud rannikupiirkondi on karistatud käesolevas 2007.–2013. aasta finantsraamistikus niinimetatud „statistilise mõjuga”, mis vajavad seetõttu Euroopa tasandil neile piirkondadele, näiteks Algarvele, kompenseerivate hüvitismeetmete rakendamist.

  Sérgio Marques (PPE-DE) , kirjalikult. – (PT) Käesolev raport turismi mõjust rannikualadele regionaalarengu seisukohalt rõhutab fakti, et turism on oluline Euroopa Liidus nende regioonide sotsiaalmajanduslikuks arenguks.

Käesolev küsimus on äärmiselt oluline, sest ELi liikmesriikide rannikujoon on üle 89 000 km pikk, millele lisanduvad saared, saareriikidest liikmesriigid, äärepoolseimad piirkonnad, mis sõltuvad tugevasti turismisektorist.

Rannikuäärsed liikmesriigid peavad seetõttu kavandama eristrateegiaid ja ühtlustatud kavasid riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et leevendada turismi hooajalisust rannikupiirkondades ja tagada kohaliku elanikkonna stabiilsem tööhõive ja parem elukvaliteet.

Ma hääletasin käesoleva raporti poolt, milles rõhutatakse vajadust tervikliku lähenemisviisi järele rannikuturismis ELi ühtekuuluvus-, merendus-, kalandus-, keskkonna-, transpordi-, energia-, sotsiaal- ja tervisepoliitika raames, et luua sünergiaid ja vältida vastuolulisi meetmeid.

  Luís Queiró (PPE-DE) , kirjalikult. – (PT) Mõeldes globaalse strateegia tähtsusele Euroopas, mis kasutab ära mere potentsiaali, ning mõeldes majanduslikust tugevusest, mille toob Euroopa majandusse turism, ning lisades neile mõtetele vajaduse reageerida mitte üksnes erinevate ettevõtete ümberpaigutamisega esile kerkinud probleemidele, vaid ka käesolevast majanduskriisist tulenevatele probleemidele, on lihtne mõista eristrateegia tähtsust rannikualade turismile turismi ja merega seotud globaalsete strateegiate raames.

Neid mõtteid arvestades, millest mõlemad esinevad kahes raportis, millega olin seotud (jätkusuutliku turismi tuleviku raporti raportöörina ning Euroopa merestrateegia raporti variraportöörina), on käesolev raport teretulnud. Ometi tuleb meil tunnistada, et ei piisa rannikualade turismistrateegiast, mis koosneb maksimaalse ühisnimetajana kahest eelmainitud globaalsest strateegiast. Üldiselt tuleb julgustada majanduskeskkonna arengut, mis soosib ettevõtlust ning kasutab ära seda tohutut potentsiaali – või neid tohutuid potentsiaale –, kasutades neid praegu ja tagades nende jätkuv jätkusuutlik ja vastutustundlik kasutamine.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, ma hääletasin Jamila Madeira regionaalarengu aspektide ja turismi mõju rannikualadele käsitleva raporti poolt. Kuigi turism ei kuulu Euroopa Liidu õiguspädevusse ning seetõttu puuduvad just sellele sektorile mõeldud finantsvahendid, siis usun siiski, et on oluline hinnata rannikuturismi kui olulise sektori mõju regionaalarengule ning majanduslikule, sotsiaalsele ja kõikide liikmesriikide territoriaalsele ühtekuuluvusele. Nõustun Jamila Madeiraga, et meil tuleks tegutseda ühtselt ning lähtuda kooskõlalisest käsitlusest poliitika strateegiatele keskkonna, energia, mere ja transpordi valdkondades nii, et erinevad turismi edendavad meetmed oleks terviklikud, tulles kasuks rannikualadel elavatele isikutele ja Euroopa majandusele tervikuna.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Rannikualadel, eriti äärepoolseimates piirkondades, võib turism, mis on seal sageli peamiseks majandustegevuseks, piirkonda ka kahjustada, kuna hõlmab hooajalist tegevust, väljaõpetamata tööjõu rakendamist, puudulikku ranniku ja sisemaa integratsiooni, vähest majanduslikku mitmekesisust või loodus- ja kultuuripärandi seisukorra halvenemist. Lahendus seisneb järgnevalt esitatud tegevustes.

Hooajalisuse probleemiga võitlemine, pakkudes teisi turismivorme (äri, kultuuri, meditsiini, spordi ja maakohtadega seotud), kaitstes samaaegselt meie randade pärandit.

Palub rannikuturismi puhul töötada rannikuturismi ja komisjoni ühtekuuluvus-, merendus-, kalandus-, keskkonna-, transpordi-, energia-, sotsiaal- ja tervisepoliitika vahel välja integreeritud lähenemisviis, et luua sünergiaid ja parandada projektide sidusust.

Infrastruktuuri kvaliteedi parandamine selleks, et parandada väljaspool tipphooaega selle kättesaadavust, võideldes samaaegselt kliimamuutuste mõjudega, arendades selleks jätkusuutliku kohaliku ühistranspordi süsteemi.

Teenuse kvaliteedi parandamine, parandades kutsekoolitust ning arendades turismivõimalusi, mis sobivad muutustega turismiturul, selleks, et konkurentsis kuidagi silma paista.

Uute turismi sihtkohtade edendamine, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades ning 20. mail Euroopa Merepäeval rannikuturismile ja „Euroopa turismi tippsihtkohtade” katseprojektile keskendumine.

– Raport: Christa Prets (A6-0461/2008)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Globaliseerumise ja kiire info- ja sidetehnoloogia arengu ajastul tungib nii uus tehnoloogia kui ka meediavahendid üha enam igale elualale. Ühiskond peab varasemast rohkem järgima kiireid muutusi tehnoloogas ning õppima infotulva ohjama. Meediavahendid etendavad lüüsivahi rolli, valides olulisi teemasid, ning see avaldab mõju igapäevasele päevakorrale. See valik on aga tehtud üksnes individuaalsest seisukohast lähtuvalt ning on seega vaevalt objektiivne. Meediavahendite kasutamispädevus peab aitama inimestel neid väljakutseid ületada ning aidata neil oskuslikeks meedia kasutajateks saada.

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE) , kirjalikult. − (SV) Me hääletasime Christa Pretsi (Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon, AT) raporti (A6-0461/2008) meediapädevuse kohta digitaalses maailmas vastu. Selles raportis esitatud ettepanekud rikuvad subsidiaarsuse põhimõtet. Me ei soovi ühesugust Euroopa meediaharidust kõigi liikmesriikide lastele. Üksikud liikmesriigid peavad koostama oma kavad vastavalt riiklikele oludele.

Samuti ei usu me, et lapsevanematel ja vanematel inimestel üldiselt oleks puudulik meediapädevus.

  Marie-Hélène Descamps (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Nii traditsioonilisel meedial kui ka uuel meedial on oluline koht meie igapäevaelus. Arvestades, et on oluline võimaldada Euroopa kodanikel mõista, analüüsida ja hinnata infotulva ning vastuvõetavaid kujutisi selliselt, et neid parimal võimalikul viisil ära kasutada. Sellised oskused on praegu olulised seda enam, et Interneti kasutamine on niivõrd laialtlevinud ja meedia tarbijad ei ole enam üksnes pealtvaatajad, vaid muutuvad üha enam protsessis osalejateks.

See meile esitatud raport, mida ma isiklikult toetan, sobitub sellesse konteksti. See on poliitilise teotahte väljendus, millega kaitsta digitaalkeskkonnas igaühe õigusi ja vabadusi.

Käesolev raport, hõlmates kõiki kodanikke, eriti noorimaid, kutsub üles kõrgtasemelise meediahariduse kehtestamisele. See on suunatud meediatüübi-spetsiifilisele koolitusele, kinnitades veelkord, et igaühel on õigus juurdepääsuks info- ja sidetehnoloogiale. See edendab kvaliteetset haridust, mis edendab vastutustundlikku ja aupaklikku suhtumist intellektuaalomandi õigustesse. See meediaharidus aitaks meil ka saavutada Lissaboni eesmärke, mis on oluline väärtus õpetatud ja aktiivsete kodanike kasvatamisel.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (SV) Raportöör üritab tutvustada Euroopa erinevate tasandite meediaharidust, mis on suunatud perekondadele, koolidele, vanematele inimestele ja puuetega inimestele. See on loomulikult hea mõte, kuid see ei kuulu ELi juurde. Kitsama, kuid fokuseerituma ELi pooldajana usun, et seda peaks iga liikmesriik ise korraldama. Seetõttu hääletasin selle raporti vastu.

  Edite Estrela (PSE) , kirjalikult. – (PT) Hääletasin Christa Pretsi digitaalmaailma meediapädevuse raporti poolt, sest usun, et selle probleemiga on vaja kiiresti tegeleda. Käesoleval digitaalinfo ajastul võib infost ilma jätmisest saada uus diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vorm. Ma nõustun raportis püstitatud eesmärkidega, eriti lairibaühendusele juurdepääsu laiendamise toetuste osas, püüdlusega vähendada liikmesriigiti erinevusi selles valdkonnas ning vajadusega investeerida selles sektoris haridusse ning koolitamisse.

Ühtlasi tunnen, et meil on vaja hoolikalt järgida ja jälgida selles sektoris toimuvat suundumust ettevõtete koondumisele, et vältida oligopoli olukordi, mis võivad rikkuda läbipaistvust ning info paljusust.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Arvame, et meediapädevus on liikmesriikide endi asi. Euroopa Parlamendis meie ees oleva projekti seisukohtades leidub muidugi mõningaid häid soovitusi (ja ka mõningaid halvemaid soovitusi), kuid see valdkond on üksnes liikmesriigi enda asi.

Raportis esitatud ettepanekud tungivad liimesriikide haridussüsteemis õppekava valdkonda. Juuninimekiri on eelnevalt praeguses parlamendis rõhutanud – tehes seda taas –, et üksnes liikmesriigid vastutavad haridussüsteemi õppekorralduse ja sisu eest.

Suurejoonelistes kõnedes on palju räägitud subsidiaarsusest, kuid tegelikkus on üsnagi erinev. ELil tuleb sekkuda piiriülestesse küsimustesse, kuid hoida eemale küsimustest, mida üksikud liikmesriigid ise saavad lahendada või mis on juba teiste rahvusvaheliste lepingutega sätestatud.

Seetõttu hääletasime selle resolutsiooni ettepaneku vastu.

  Ian Hudghton (Verts/ALE) , kirjalikult. − Meediapädevusel on praegusel digitaalajastul üha suurem tähtsus. Samas kui kultuur on üha enam globaliseerumise mõju all, tunnistab Christa Pretsi raport õigusega, et meediapädevuses on võtmeroll kohalikel asutustel. Kohalikel asutustel on anda oluline panus ning ma pean seda raportit soovitavaks.

  Dumitru Oprea (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Olin kindel, et hääletus kulgeb Christa Pretsi raporti kasuks.

Arvan, et vajame meediapädevust, et teabe saajad mõistaks paremini kõiki pakutavaid meediatooteid ning saaks teada, kuidas vältida nende võimalikke negatiivseid mõjusid. Ometi vajavad nad sellega hakkama saamiseks teavet ja teadmisi, mida meediapädevus pakub.

Kõik ühiskonna liikmed peaks oskama otsida ja kasutada teavet nii, et nad saaks vabalt ja avatult suhelda ilma, et tunneks hirmu tõelisuse ees, millega hakkama saamiseks nad ei ole valmis.

Meetmeid peaks rakendama isegi algkoolis, et tagada piisav meediapädevus nii, et lapsed saaks omandada ühiskonnas aktiivselt osalemiseks nõutavad oskuste kogumid.

Meediapädevus hõlmab ühiskonna liikmetele massimeediatoodete kriitilise analüüsimise võimaluse pakkumist, muutes nad vähem haavatavaks nende suhtes, kes kontrollivad teavet.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, ma hääletasin Christa Pretsi digitaalmaailma meediapädevuse raporti poolt. Pidades silmas üha ulatuslikumat info- ja sidetehnoloogia kasutamist, mis tungib isegi igapäevaelu põhiaspektidesse, ning tohutuid võimalusi, mida need vahendid pakuvad, muutub inimestele vajalikuks mitte üksnes nende vahendite kasutamise oskus, et tunda rõõmu nendest saadavatest võimalikest kasudest, vaid ka ennekõike info manipuleerimisohu eest või vahelejätmiste ja ebatäielikkuse eest –, mis iseloomustab sageli IT-võrgus leiduvat infot võrrelduna traditsiooniliste sidevahendite pakutava infoga – enese kaitsmise oskus. Seetõttu annan heakskiidu Christa Pretsi tehtud tööle ning loodan, et kasutusele võetavad meetmed on sellega kooskõlas.

– Soovitus: Bernard Lehideux (A6-0473/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, ma pooldan Bernard Lehideux’ raportit, mis läheb täna pärast pikka arutelu hääletusele, kus parlament mängis juhtivat rolli lõppdokumendi paranduskatsetes.

Leiame end eriti keerulisest majanduskontekstist, kus majandus- ja finantskriis, mis meid mõjutab, näikse olevat määratud kestma kogu 2009. aasta. Täna edastab Euroopa tähtsa signaali Euroopa Koolitusfondi rajamisega. Eesmärk on tagada, et see institutsioon oleks tõhus vahend mitte üksnes noorte inimeste koolitamisel, kes on otsimas oma esimest töökohta, vaid ka neile – tegemist on paraku paljudega –, kes on tootmis- ja töömaailmast kõrvale tõrjutud. Euroopa Parlamendi kohustus on jätkata selle tõhususe jälgimist ning selle eesmärkide saavutusastet.

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin nõukogu ühise seisukoha poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmise küsimuses, millega luuakse Euroopa Koolitusfond, sest ühine seisukoht hõlmab paljusid tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni muudatusettepanekuid. Komisjoni peamised muudatusettepanekud puudutavad regulatsiooni ulatust, selle asutuse ülesandeid, üldsätteid, juhtkonda ja Euroopa Koolitusfondi direktori ametisse nimetamist. Lahenduse on saanud ka küsimused, mis puudutavad seda, kuidas Euroopa Parlamendi ja asutuse vahelisi suhteid tugevdada ning kuidas Euroopa Parlament võiks olla juhtkonnas esindatud.

Artiklis 7 nähakse ette, et juhatuses on ka „kolm hääleõiguseta eksperti, kelle nimetab Euroopa Parlament”. Parlamendil on vabadus nimetada isikuid väljastpoolt või parlamendiliikmeid ning parlamendi otsustada on ka see, millisel tasandil ta eelistab juhatuses esindatud olla. Lisaks palutakse direktoril enne ametissenimetamist esineda Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees avaldusega ning vastata selle (nende) liikmete esitatud küsimustele (artikkel 10).

  Carl Lang (NI) , kirjalikult. – (FR) Ultraeurooplased näevad tööotsijate sisserändes ja inimestes imelahendust tööjõu nappuse ja kõike liikmesriike iseloomustava sündide arvu languse probleemidele. Selline rumal suhtumine on võimetuse möönmine: Euroopal sellisena, nagu see on, pole mingeid soovitusi, mis lahendaksid probleemid, millega silmitsi seistakse.

Teisalt aga tuleb uuel Euroopal edendada riigi ja ühenduse kaitse ja eelistuste majandus- ja sotsiaalpoliitikaid, perekonnasõbralikku poliitikat, julgustamaks inimesi lapsi saama, ning välispoliitikat, mis hõlmab arenguabi kolmandatele riikidele, et neis massilise väljarändega riikides oleks võimalik oma rahvaarvu stabiliseerida elustandardi märkimisväärse parandamise abil.

Euroopa Koolitusfond on Euroopa Liidu asutus, mille eesmärk on aidata ELi partnerriikides haridus- ja koolitussüsteeme arendada. See oleks ülimalt kiiduväärt eesmärk, kui see tegelikkuses ei kujutaks endast nende Euroopa-väliste riikide Euroopa tööturule pääsemiseks ettevalmistamist. Me ei soovi kolmandatest riikidest täiendavat sisserännet, isegi mitte Euroopa-välistest kandidaatriikidest nagu Türgi, mis on Aasia ja moslemi riik, mida me ei soovi näha Euroopa Liiduga ühinemas.

– Raport: Ona Juknevičiené (A6-0457/2008)

  Carlos Coelho (PPE-DE) , kirjalikult. – (PT) Toetan seda ettepanekut, mille eesmärk on parandada Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tööd tsiviil- ja kaubandusasjades. Mul on hea meel, et esimesel lugemisel jõuti kokkuleppele.

Olen alati toetanud tihedama kohtunike ja Euroopa õigusalase koostöö institutsioonilise masinavärgi kasutuselevõttu, mis võimaldaks neil erialaspetsialistidel jälgida Euroopa õigusalase koostöö kehtestamise igat etappi, aidates seeläbi kaasa vabaduse, julgeoleku ja kohtu valdkondadele, ning võimaldaks rajada Euroopa õiguskultuuri.

See võrk koosneb kontaktpunktidest (kohtunikest), kes teevad omavahel koostööd, et tegeleda raskustega, mis võivad liikmesriikidevahelise õigusalase koostöö raames esile kerkida. See hõlmab kõiki valdkondi, teisisõnu nii tsiviil- kui ka kaubandusasju. Arvan, et see võrgustik peaks olema avatud, võimaldamaks kutseliitude osalust, püüdes samaaegselt üldsusele pakutavat teavet kindlustada.

Need parandused toovad selget kasu kohtuotsuste vastastikusele tunnustamisele, mis ongi põhiolemuselt õigusalase koostöö nurgakivi.

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepaneku poolt, millega muudetakse nõukogu otsust 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk, sest liikmesriikide vahel sõlmitud Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades, mis kehtestati 28. mail 2001 vastu võetud nõukogu otsusega 2001/470/EÜ, mida peeti vabaduse, julgeoleku ja õiguse piirkonna loomiseks osana ühendusest, mida on tarvis parandada, lihtsustada ning millega kiirendada liikmesriikidevahelist õigusalast koostööd kõrvuti õigussüsteemile tõhusa juurdepääsu võimaldamisega piiriüleste kohtuprotsessidega seotud inimestele.

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI) , kirjalikult. – (FR) Kui on mingi valdkond, kus Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö on oluline ning mida tuleb kogu jõust toetada, siis on see kindlasti valdkond, mis puudutab õigusmõistmist ja politseid.

Hiljutise Prantsusmaa ja Belgia uurimismeeskonna kuudepikkuse jälitustegevuse tulemusel õnnestus vahistada 16 noort džihaadi fanaatikut ning lõhkuda Brüsselis asuv islamistlik terrorivõrgustik, mis annab tunnistust Euroopa politseijõudude vahelise koostöö vajadusest.

Organiseeritud kuritegevus, korruptsioon, narkokaubandus ja terrorism – nagu me kõik teame – ei austa riigipiire.

Euroopa Liidu liikmesriigid teevad juba aastaid valitsustevahelist koostööd. Oma patuses uhkuses soovib Euroopa Liit trendiga kaasa minna, üritades kehtestada oma määrustega Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus sellised suhted, mis on organiseeritud ümber riiklike kontaktpunktide.

Me oleme koostöö poolt ning toetame seda algatust, eeldusel, et liikmesriike ei jäeta ilma nende õiguspärastest suveräänsetest pädevustest uue bürokraatliku Euroopa asutuse nimel.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE) , kirjalikult. – (RO) Soovin väljendada oma kahetsust, et Ona Juknevičienė raporti üle ei toimunud parlamendis enne selle vastu võtmist arutelu. Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon toetab kõnealust raportit. Ometi soovime juhtida tähelepanu mõnele probleemile selles valdkonnas, mis vajavad uusi lahendusi: Euroopa kodanike poolne oma õiguste tundmine piiriülestes menetlustes ning õigusala töötajate ja kohtunike teadmistes, mis on äärmiselt ebamäärased.

Loodan, et need parlamendile muret tekitavad küsimused avalduvad tulevikus selgemalt komisjoni ja nõukogu päevakorras.

  Andrzej Jan Szejna (PSE) , kirjalikult. − (PL) Ma hääletasin Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva raporti poolt. Kodanikuvabaduste-, justiits- ja siseasjade komisjoni esitatud dokument on vastuseks vajadusele lihtsustada ja kiirendada liikmesriikidevahelist õigusalast koostööd. Küsimus on olemuslikult kodanikele juurdepääsu hõlbustamises õiguskeskkonnale.

Raportööri esitatud programm keskendub õigusalaste elukutsete esindajate vahelise koostöö edendamisele parimast tavast lähtuvalt. Pealegi tuleneb Euroopas õigusalase koostöö võrgustiku tsiviil- ja kaubandusasjade tööpõhimõtet käsitlevast komisjoni raportist, et täieliku potentsiaali saavutamiseni on veel pikk maa, seda seoses riiklike kontaktpunktide puudumisega.

Selliste soovitatud vahenduspunktide loomine koos järkjärgulise Euroopa e-õiguskeskkonna kasutuselevõtuga parandaks Euroopa kodanike juurdepääsu üldisele infole, mis puudutab seadusi ja õigussüsteemi toimimist.

– Raport: Philip Bushill-Matthews (A6-0454/2008)

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Euroopa töönõukogu direktiivi uuesti sõnastatud versioon pakub rohkem teavet ja paremat nõustamiskorda ELi töötajatele ning soovin seda avalikult toetada. Selle ettepanekuga muudetakse 22. septembri 1994 vastu võetud nõukogu direktiivi 94/95/EÜ eesmärgiga teavitada ja nõustada töötajaid. Järgnev arutelu sotsiaalpartneritega ühendatuna läbi vaadatud uuesti sõnastatud versiooniga võimaldab tööandjate ja töötajate vahelises tihedamas dialoogis paremat struktuuri, võimaldades muudatusettepanekuid põhjalikult hinnata, ning pakub vahendeid tööliste esindajatele nende huvide edendamiseks.

Ma toetan kolme aasta tagant selle rakendama hakkamisest alates direktiivi läbi vaatamist, et tagada selle vastavus ning sobivus seatud eesmärgi täitmisel.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Selge poliitilise tahte puudumine parlamendi enamuse hulgas käesoleva direktiivi välja töötamise suhtes ja Euroopa töönõukogu õiguste ja rolli parandamisel oli täiskogu istungil taas kord ilmne. Kõik meie fraktsiooni muudatusettepanekud lükati tagasi, alustades sealhulgas käesoleva direktiivi põhjalikust ja laialdasest ülevaatest, seda hiljemalt viis aastat pärast vähemoluliste praegu tehtud muudatusettepanekute jõustumise kuupäeva. Võib üksnes nõustuda, et selle direktiivi rakendamise raport peaks olema komisjonile esitatud. Seejärel näeme, mis juhtub. Me teame juba, et töötajate õiguste suurendamine sõltub klassivõitluse arengusuunast.

Erinevalt teistest kordadest, mil Euroopa Parlament kohaldas mittesiduvates aruteludes põhimõtet, et töötajate esindajatel peaks olema vetoõigus nagu minu naiste rolli tööstuses käsitlevas raportis, on praegu keeldutud seda Euroopa töönõukogu direktiivi kaasa arvamast, mis on kahetsusväärne. Seetõttu oleme otsustanud hääletamisest hoiduda.

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. − Hääletasin käesoleva raporti poolt, sest sellistel rasketel aegadel on oluline, et sotsialistid püüaks töölisi kaitsta.

Nõuanded ja teave on kaks töötajate põhiõigust ning Euroopa töönõukogude loomine on suurepärane algatus Euroopas. Ometi on nii minu piirkonnas kui ka mujal Euroopas töökohti kaotatud, sest nõukogud ei tee piiriülest lähedast koostööd.

Seetõttu tervitan ettepanekut, millega tagada töönõukogude tõhusus ning nende rakendusala laiendamine. See valdkond mõjutab paljusid minu valijaid. Loodan, et meie hääletus tähendab seda, et rohkem Lääne-Keskmaa ettevõtteid ja töölisi saavad nendega antud õigustest kasu.

  Ian Hudghton (Verts/ALE) , kirjalikult. − Ma hääletasin selle Philip Bushill-Matthewsi raporti poolt. Parlament hääletas tõhusate ja keelavate tööandjate vastastele määrustele mittevastavusest tulenevate sanktsioonide poolt, milles tulenevalt paraneks töötajate olukord ELis.

  David Martin (PSE) , kirjalikult − Pidades silmas ähvardavat globaalset majanduskriisi, antakse direktiiviga tulevikus töötajatele töökohal suurem sõnaõigus, võimaldades vajadusel Euroopa töönõukogus läbivaatamist. Tervitan Euroopa sotsiaalpartnerite soovitust, mis kuulub praegu direktiivi juurde, ning tervitan ka direktiivi uuendamist selleks, et saaks võtta arvesse hiljutisi kohtuasju, mis on tinginud suurema õigusselguse tööstuse mõlemale osapoolele.

  Catherine Stihler (PSE) , kirjalikult. − Ma toetan igasugust tööd, mis tugevdab Euroopa töönõukogus tehtavat tööd.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Töötajate osalust töönõukogus kasutatakse tööandjate poolt töötajate töökohal tehtavate tegevuste kontrollimiseks.

Euroopa töönõukogu ja ühisvastutus on sotsiaalpartnerlust tugevdavad ning töölisliikumist suunavad mehhanismid.

Seetõttu andsime vastuhääle komisjoni Euroopa töönõukogu direktiivi uuesti sõnastamise ettepanekule.

– Raport: Heide Rühle (A6-0410/2008)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Austatud juhataja, ma hääletasin Heide Rühle ühenduse kaitseotstarbeliste toodete veo tingimuste lihtsustamise raporti poolt, sest selles sisalduvad mitmed meetmed, mis on kavandatud relvaturu toimimist hõlbustama.

Lisaks sellele likvideeriks ühendusesisene õigussätete loomine kaitsevaldkonnas liikmesriikidelt relvade ebaseadusliku transpordi valesüüdistuste ohu. Nagu liikmed teavad, esitati teatud liikmesriikidele hiljuti valesüüdistus relvade ebaseaduslikus müümises Gruusiale. Ühine seadusandlus selles valdkonnas kõigile 27 Euroopa Liidu liikmesriigile hoiaks tulevikus ära selliste olukordade tekke.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Ma toetasin parlamendiliikme Heide Rühle ettepanekut komisjoni poolt 2007. aasta detsembris vastu võetud kaitsepaketi osana. See ettepanek sisaldab ELis kaitsevarustusele läbipaistva turu loomist, asendades olemasolevad 27 eraldiseisvat litsentsiväljastussüsteemi ning kooskõlastades litsentseerimisnõudeid nende toodete liikmesriikidevahelises veos. Selle kontrollkorra täiustusega kaasneb lisaks suuremale läbipaistvusele ka olemasolevate tavade ja toimingute kindlustamine, säästes samas miljardeid, mis kuluks vastavuskuludele. Sellelaadne haldusreform suurendab asjasse puutuvate toimingute selgust ja lihtsust, tugevdades siseturgu, säilitades samas jätkuva kontrolli väljaveo üle väljapoole ELi. Üldiste ja globaalsete litsentside kasutuselevõtt, mille määrab iga liikmesriik isiklikult, võimaldab õiget tasakaalu riigi ja ühenduse huvide vahel.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) „Kaitsevarustuse ühendusesisese veo lihtsustamine” ei ole erapooletu protsess. Siseturu reeglite kindlustamine valdkonnas, mis on seni olnud üksnes liikmesriikide pädevuses, tähistab järjekordset sammu föderalismi suunas, suurendades suuremate riikide ülemvõimu, kahjustades riiklikku suveräänsust. Tõsise rahvusvahelise majanduskriisi ajal avab sõjalis-tööstusliku kompleksi arendamine ELis uusi väljavaateid tulu teenimisele suurte majandusüksuste poolt ning kindlustab ELi sõjalise sekkumise võimet ühise välis- ja julgeolekupoliitika kontekstis. Eesmärk on tagada kontroll turgude üle, piiratud energiaressursside ja teiste loodusressursside üle, mis on olulised kapitalistliku tootmismeetodi seisukohalt suurema rahvusvahelise konkurentsivõime pakkumisel.

Me peaks valima hoopis teistsuguse tee. Täpsemalt tuleks meil üritada vähendada tuuma- ja tavarelvastuse arsenali kogu maailmas, aidates rahumeelse konfliktilahendusega tagada austus rahvusvahelise õiguse ja riikide suveräänsuse vastu.

Inimkonna valitud tee peaks olema desarmeerimine, mitte aga võidurelvastumise taaskäivitamine, mida käesolevas direktiivi ettepanekus soovitatakse. Seetõttu hääletasimegi selle vastu.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuninimekiri pooldab vaba rahvusvahelise turu realiseerumist. Kuigi me ei usu, et EL peaks tegema seadusi sellest, kuidas kaitseotstarbelisi tooteid Euroopa piires kontrollida. Kaitseotstarbelisi tooteid ei saa vaadelda samamoodi kui teisi tooteid ja teenuseid. Sarnaselt väljaveo poliitikale peaks seadusandlus selles valdkonnas olema üksikute liikmesriikide endi lahendada. Kui tekib vajadus piiriülese koostöö järele, tuleks see kehtestada valitsustevahelisel tasandil.

Kuna Juuninimekiri on tugevalt vastu igasugustele püüdlustele luua ELi koostöö raames sõjalisi võimeid, siis oleme komisjoni ettepaneku suhtes äärmiselt kriitiliselt häälestatud. Ka raportööri muudatusettepanek ei paranda seda teemat. Juuninimekirja otsus hääletada raporti vastu ei ole seetõttu üksnes ei-sõna komisjoni resolutsioonile, vaid ka igasuguse ELi koostöö militariseerimise selge tagasilükkamine.

  Jens Holm ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − (SV) Usume, et Euroopa Komisjoni strateegia luua konkurentsivõimelisem kaitsetööstus ELi raames on täiesti valel teel. See oleks järjekordne samm ELis sõjalise koostöö kehtestamise suunas, mille eesmärk oleks luua ühine julgeolekupoliitika. Me oleme põhimõtteliselt vastu igasugusele analoogsele asjade käigule. Me kaitseme sõltumatut välispoliitikat, mis on vaba sõjalistest liitudest.

Rahvusvahelise õiguse, demokraatia ja inimõiguste kaitsmist ei ole komisjoni ettepanekus üldse mainitud. Usume, et rahu, demokraatia ja inimõigused on tähtsamad kui sõjaseadmetele uue turu loomine. See on ühtlasi valdkond, mis mõjutab julgeolekupoliitikat. Vastavalt ELi asutamislepingule on Rootsil otsuseid langetav asutus. Selles küsimuses leiame, et Euroopa Komisjoni seadusandlik algatus on vastuolus ELi asutamislepinguga. Ülalmainitud põhjustel hääletame kõnealuse ettepaneku vastu.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Direktiivi ettepanek, millega hõlbustada sõjaliste toodete vedu ELi raames, lihtsustades liikmesriikides vastavat litsentseerimise korda, moodustab osa ELi üldisest militariseerimise eesmärgist, teenides agressiivseid lihtrahvavastaseid plaane.

See konkreetne ettepanek ja sellega kaasnev raport on kavandatud edaspidi liikmesriikide kaitsepoliitika küsimustes iseseisvalt otsustamise võimet vähendama ning tugevdama suuri ELi kaitsetööstusi, vähendades halduslikke takistusi nende toodete liikumisel ja müügil, et need muutuks veelgi valdavamaks ühtsel euro turul ja konkurentsivõimelisemaks maailmaturul, tõrjudes seeläbi kõrvale väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted nagu raportis täheldatud.

See ettepanek näitab taas ELi tõelist sõjalist olemust ja vajadust teha lõpp sellisele poliitikale ja lihtrahvavastasele struktuurile tervikuna, jätkates võitlemist lihtrahva võimu kehtestamise eest, et meie riik saaks otsustada oma relvade tüübi ja allikate üle vaid oma tõelistest kaitsevajadustest lähtuvalt, mitte aga agressiivsete ELi ja NATO kavade põhjal ning suurte Euroopa ja Ameerika relvatööstuste huve silmas pidades.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Ma ei soovi relvadele siseturgu. Kõik riigid peaks olema võimelised soovi korral relvade sisse- ja väljaveo lõpetama. Ei tohi võimaldada relvade takistusteta transportimist, isegi ELi sees. Kahjuks kaotasime hääletuse sellesisulise muudatusettepaneku üle. Seetõttu jäin lõpphääletusel erapooletuks, sest raportis oli ka positiivseid aspekte, nagu kõrgendatud kontroll kolmandatesse riikidesse väljaveo takistamiseks ning valitsusvälistele organisatsioonidele ja teistele suurema avatuse ja parema juurdepääsu võimaldamine teabele.

– Raport: Matthias Groote (A6-0329/2008)

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Tervitan parlamendiliikme Matthias Groote raportit mootorsõidukite ja mootorite määrust heidete ohjamisest kui õhu kvaliteeti üle Euroopa parandavast sammust ning kliimamuutuste vastu võitlemise vahendist. Ühendusesiseste veokite, veoautode ja busside tehniliste nõuete kasutusele võtmine pakub tõhusaid vahendeid saastega võitlemiseks. Lämmastikoksiidide piirmäära vähendamise ettepanek 80% võrra ja tahkete osakeste piirmäära vähendamine 66% võrra on märkimisväärne edusamm, mis toob meid lähemale USAs kehtestatud vastavatele piirtasemetele. Raportiga luuakse ka selgem seadusandlussüsteem, sest direktiivid asendatakse otsekohalduvate määrustega. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raportöörina olen liigagi teadlik sammudest, mida tuleks kliimamuutusega võitlemiseks ette võtta. Toetan täielikult kooskõlastamist koos raportis soovitatud heidete vähendamisega.

  Edite Estrela (PSE) , kirjalikult. – (PT) Hääletasin Matthias Groote mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnituse raporti poolt, sest tunnen, et ühiste õhu saasteainete heiteid piiravate määruste välja töötamine aitab oluliselt kaasa keskkonnakaitsele ning tagab ELi ühisturu korraliku funktsioneerimise.

Nõustun raportööri ettepanekuga, milles soovitatakse ambitsioonikamate piirnormide kasutuselevõttu tahkete osakeste heidetele (ületades Euroopa Komisjoni ettepanekuid) selleks, et tagada inimtervise ja keskkonna kõrge kaitstus, eelkõige kliimamuutusi leevendavaid mõjusid silmas pidades.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Nõustun raskeveokite heidete õhusaaste määruse kooskõlastamisega, sest usun, et see on parim moodus liikmesriikides erinevate standardite rakendamise vältimiseks ning keskkonna kaitsmiseks.

Ühenduse üldine mootorsõidukite tüübikinnitus eksisteerib selleks, et kindlustada siseturu toimimine, mis – ärgem unustagem – on sisepiirideta valdkond, kus kaup, isikud, teenused ja kapital liiguvad vabalt. Meil on tarvis standardeid uuendada ning muuta need rangemaks, et liikmesriigid saaks tagada vähem saastavate raskeveokite tootmise ning omaks standardformaadis juurdepääsu nende sõidukite remondi- ja hooldusinfole.

Kliimamuutustega võitlemise seisukohalt on EL näidanud üles oma suurt soovi seda teemat juhtida. Käesolev raport on lihtsalt järjekordne relv võitluses keskkonnakahjude vastu. Edasine kahjustavate süsinikoksiidi, süsivesinike, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heidete piirnormide langetamine on käesoleva määruse põhiaspekt ning sellega kaasneb kindlasti õhu kvaliteedi paranemine Euroopas.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE) , kirjalikult. − (PL) Täna vastu võetud raport tutvustab kooskõlastatud tehnilisi sätteid raskeveokitele, millega tagada siseturu tõhus toimimine.

Täpsemalt on võetud kasutusele sätted, mis pakuvad piirnormide rakendamisel tugevat keskkonnakaitset kahjulike süsinikoksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heidete vastu.

Selle ettepanekuga on üle võetud Euro 5 ja Euro 6 sätted remonditeabele juurdepääsu kohta.

See on eriti oluline sõltumatute turuoperaatorite jaoks remonditeabele standardiseeritud juurdepääsu võimaldamiseks. Sõltumatutele remonditöökodadele edastatud teave peab olema identne volitatud edasimüüjatele ja remontijatele kättesaadava teabega. Sellised sätted muudavad remonttööde ette võtmise sõltumatutele turuoperaatoritele lihtsaks. Juurdepääs korrapärasele tehnohooldusele muutub seetõttu kergemaks. Hinnad muutuvad turul konkurentsivõimelisemaks.

Vaieldamatult tähendab juurdepääs tehnilisele teabele, et olenemata sõiduki hooldamiskohast on kõik teedel olevad sõidukid ohutud ning vähem keskkonda kahjustavad.

  Ian Hudghton (Verts/ALE) , kirjalikult. − Ma hääletasin Matthias Groote raporti poolt ning tervitan üleeuroopalist tegevust raskeveokite heidete piiramisel.

  David Martin (PSE) , kirjalikult. − Toetan käesolevat raportit, millega pakutakse veokitele, veoautodele ja bussidele kooskõlastatud tehnilisi määrusi, millele vastates saab vajaliku tüübikinnituse. Käesolevas raportis nähakse ette osakeste massi vähendamist 66% võrra ning NOx heidete vähendamist 80% võrra. Toetan käesolevat raportit CO2 heidete ja seonduvate heidete vähendamises tasakaalu leidmise tõttu. See ettepanek hõlmab mitmeid meetmeid, mis on seotud uute autode remonditeabele juurdepääsuga, millega tagada tõhus konkurents remonditurul, võimaldades seda, et väikeettevõtted raporti tulemusel ei kannata.

– Raport: Stavros Arnaoutakis (A6-0477/2008)

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuninimekirja mandaat Euroopa Parlamendis põhineb valijatele antud lubadusel teha tööd ELi rahaliste vahendite suurema avaliku kontrolli ja aruka haldamise kallal. Nüüd teeb nõukogu ettepaneku, et igasugune ELi projekt, mis ei ületa 1 miljoni euro väärtust ning mille kaasrahastamisega on seotud Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond või Euroopa Sotsiaalfond, peaks tulevikus olema vabastatud järelevalvest ja kontrollist. See on lihtsalt vastuvõetamatu.

Me mõistame, et halduskoorem peab olema proportsionaalne asjakohaste summadega. Sellegipoolest oleme kriitilised tõsiasja suhtes, et sel moel teeb nõukogu ettepaneku jätta too valdkond avatuks ELi ressursside väärkasutusele. Ülalmainitud põhjusel on Juuninimekiri otsustanud hääletada kõnealuse raporti vastu.

  Sérgio Marques (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Liikmesriigid on viidanud sellele, et neil on raskusi artikli 55 tõhusal kohaldamisel. Peamiseks raskuseks on võrreldes asjakohaste summadega ebaproportsionaalne halduskoorem ning oluline riskitegur programmi rakendamisel.

Seetõttu hääletasin käesoleva raporti poolt, mille eesmärk on parandada ja lihtsustada seda artiklit ning mis hõlmab vaid kahte punkti: Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastuse tegevustest välja jätmine artikli 55 käsitlusalast ning 1 miljonist eurost allapoole jääva künnise kehtestamine, millest allapoole jäävate projektide kaasrahastamine Euroopa Regionaalarengu Fondi või Ühtekuuluvusfondi poolt jäetakse samuti välja artikli 55 käsitlusalast, mõlemad eesmärgiga arvutada välja maksimaalsed lubatud kulutused ning jälgimise tarbeks. Muud artikli 55 sätted jäävad muutumatuks.

– Raport: Giuseppe Gargani (A6-0483/2008)

  Robert Atkins (PPE-DE) , kirjalikult. − Mina koos oma Briti konservatiividest kolleegidega toetan parandusi, mis puudutavad akrediteeritud parlamendiliikmete assistentide teenistustingimusi, kes töötavad Brüsselis, Strasbourgis ja Luksemburgis Euroopa Parlamendi ruumides ning saavad põhimõtteliselt näha assistentide põhimääruse juhtumit.

Ometi oleme mures, et see põhimäärus jääb mitmes olulises punktis ebamääraseks ning sooviksime näha seal suuremat selgust mitmete sätete osas. Näiteks ELi-väliste kodanike värbamise, teise keele rahuldava oskusega isikute värbamise ning määratavate palgaastmete küsimuses.

Sellest tulenevalt jääme lõpphääletusel erapooletuks.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, pärast aastatepikkust tööd selles parlamendis oleme täna vastu võtmas üldsuse heameeleks meedet, mis on kavandatud märkimisväärselt mõjutama ühenduse institutsioonidesisest tööd.

Eriti soovin rõhutada uute parlamendiliikmete assistentide süsteemi määruste positiivset olemust, mida iseloomustab läbipaistvus ja tasakaal, jättes parlamendiliikmetele õiguse palgata isikuid enda vabal valikul. See on märkimisväärne samm edasi ning samas edastab positiivse signaali välismaailmale.

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin nõukogu resolutsiooni ettepaneku poolt, millega võtta vastu määrus, millega muudetakse Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, sest kohalike assistentide lepinguid hakkavad haldama makseagendid, kelle roll on igale parlamendiliikmele eraldatud parlamendiliikme assistentide toetuste tõhus haldamine, mille eest nad vastutavad, tehes seeläbi lõpu käesoleva korra raames esinevatele ebamäärasustele ja mitmetimõistetavustele, mida on tabanud kriitika.

Akrediteeritud parlamendiliikme assistentide küsimus muutub aga vastupidi personalieeskirjade erikorralduse valdkonnaks, kuuludes täpsemalt Euroopa Ühenduste teiste teenistujate teenistustingimuste alla. Komisjoni poolt Martine Roure’i juhatusel EP juhatuse töörühma avastatud leidude põhjal toimunud läbirääkimiste järel esitatud määruse ettepanek on erakordne ning keeruline ning mitmes aspektis ka komplitseeritud. Neid aspekte on raportis arvesse võetud ning neid käsitleti Õiguskomisjoni pikas ja põhjalikus arutelus.

  Edite Estrela (PSE) , kirjalikult. – (PT) Hääletasin Giuseppe Gargani ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste raporti poolt, sest tunnen, et ettepanek võtta kasutusele uus Euroopa Parlamendile iseloomulik personalikategooria, milles käsitletakse parlamendiliikmete assistente, kes töötavad ühes kolmest Euroopa Parlamendi asukohast (Brüssel, Strasbourg ja Luksemburg), muudavad nende assistentide hetkeolukorra selgemaks ja paremaks, austades samas nende kohustuste iseloomu spetsiifikat.

Nüüdne ettepanek parlamendiliikmete assistentide uuest lepingute sõlmimise süsteemist, mis hõlmab erikorda, millega need assistendid tulevikus Euroopa Parlamendiga sõlmitavate otselepingutega tööle võetakse, on oluline selleks, et kindlustada võrdsuse, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõttest kinnipidamine lepingutes ning nende töötajate õiguskindlus.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Hääletasime parlamendiliikmete assistentide teenistustingimusi muutva raporti vastu. Meil ei ole midagi selle vastu, et tagada Euroopa Parlamendi assistentidele mõistlikud palgad ning töötingimused. Kuid me ei soovi parlamendiliikmete assistente tuua „ELi maksusadamasse” sugugi rohkem kui ELi raames soodsa ELi maksuga üle minna parlamendiliikmete hüvitissüsteemile.

Nii parlamendiliikmed kui ka nende assistendid peavad olema seotud endi päritoluriigi tegelikkusega. Hüvitised ja toetused peavad olema seotud liikmesriigi tingimustega või assistentide puhul siis nende elu- ja töökoha tingimustega. Ei parlamendiliikmed ega nende assistendid pea olema „ELi mulli” kõrgete palkade ja ligitõmbavate hüvitiste eraldatuses, mis ületavad tunduvalt nende kodanike tegelikkust, keda nad peaks esindama.

Seetõttu hääletasime ELi assistentide põhimääruse ettepaneku vastu. Meile on see põhimõtte küsimus, millel ei ole mingit seost assistentide kui selliste finantstingimustega.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE) , kirjalikult. − (PL) Täna vastu võetud raport aitab parandada akrediteeritud parlamendiliikmete assistentide teenistustingimusi, kes kohustuvad oma tööülesandeid täitma ühes kolmest parlamendi töökohast. Selles sisalduvaid muudatusi on kaua oodatud nii assistentide endi kui ka praeguse täiskogu liikmete poolt. Selles raportis eristatakse kohalikke assistente akrediteeritud assistentidest, pidades silmas viimase assistentide rühma töö olemust.

Vastavalt selgelt koostatud assistentide põhimäärusele naudivad akrediteeritud parlamendiliikmete assistendid edaspidi paljusid privileege, mis on seniajani olnud eranditult teistele Euroopa institutsioonide teenistujatele eraldatud. Ennekõike saavad nad kasu privileegidest, millega likvideeritakse ebavajalik ebamäärasus, näiteks seoses sellega, kuhu tuleks maksta makse ja tervise- ning sotsiaalkindlustust. Lisaks sellele teeb see põhimäärus lõpu assistentide palgaga seotud ebaselgusele. Assistendid jagatakse kindlatesse astmetesse ning pannakse selge alus põhipalgamäärale.

Sellest põhimäärusest on kasu ka käesoleva täiskogu liikmetele. Vastastikune usaldus moodustab parlamendiliikmete poolt tööle võetud assistentidega töötamise ja viimastega valitsevate suhete põhja. See põhimäärus ei piira parlamendiliikmete õigust palgata enda abistamiseks vabal valikul isiklikke assistente. Seetõttu ei ohusta see Euroopa Parlamendi liikmete sõltumatust oma kohustuste täitmisel.

  Jens Holm ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Uus parlamendiliikmete assistentide („teiste riigiametnike”) ühtlustamisreeglid ei rahulda põhjamaade töövõtjaid. Meie arust halvendavad uued reeglid sotsiaalseid standardeid peretoetuste ja haige lapse hooldamisega seotud sotsiaaltoetuste jms küsimuses. Ühtlasi tuntakse tõsist muret selle üle, kuidas uus määrus mõjutab pensioniõigusi, töötu abiraha ja töötajate vallandamiskaitset.

Kuigi tuleb arvestada ka ettepaneku tausta. Euroopa Parlamendis on reguleerimata lepingutega assistentidel tõsiseid probleeme. Mõnikord töötavad nad kohutavates tingimustes. See uus määrus teeb sellele lõpu. Tundes solidaarsust ahnete parlamendiliikmete/tööandjate ekspluateeritud assistentide suhtes, hääletasime selle ettepaneku poolt.

  Andrzej Jan Szejna (PSE) , kirjalikult. − (PL) Hääletasin täna Giuseppe Gargani Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste raporti poolt.

Selles raportis eristatakse kohalikke assistente parlamendiliikmete akrediteeritud assistentidest.

Tuleb selgelt väljendada, et selle täiskogu parlamendiliikme või liikmete huvides kohustusi täitvad parlamendiliikmete akrediteeritud assistendid omavad kindlaid kohustusi parlamendiliikmete ees, millest tulenevalt tugineb nende suhe vastastikusel usaldusel.

See eristab akrediteeritud assistente teistest ELi teenistujatest, kelle töötingimused tuginevad läbipaistvusel, objektiivsel hinnangul ja institutsioonide suhtes tuntaval lojaalsusel.

Assistentide erilist olukorda ei tule käsitleda neile privileegide andmise või ametnike ametikohtadele või teistele Euroopa ühenduste teenistujate kategooriatele otsese juurdepääsu andmisena.

Kõnealuse raporti vastuvõtmine parlamendis tähendab seda, et järgmise parlamendi koosseisu ametiajal, mis algab 2009. aastal, rakenduvad ühenduste teenistujate sotsiaal- ja maksutingimused kõigile parlamendiliikmete poolt tööle võetud parlamendiliikmete akrediteeritud assistentidele.

– Raport: Simon Busuttil (A6-0446/2008)

  Glyn Ford (PSE) , kirjalikult. − Petitsioonikomisjoni liikmena tervitan oma kolleegi Simon Busuttilit esitatud eksitavaid „kataloogiettevõtteid” käsitlevat raportit. Need ettevõtted on liidus ebameeldivad VKEde parasiidid. Sealt saadetakse VKEdesse mitmetähenduslikke kirju, milles kutsutakse üles oma ettevõtte nime ja kontaktandmeid lisama või uuendama, jättes neile vale mulje, et nad lisatakse tasuta ärikataloogi loetellu. Nõnda tegelevad selliste kirjadega sageli personali nooremliikmed.

Allakirjutajad ja ettevõtted avastavad seejärel, et nad on tahtmatult allkirjastanud lepingu, mis kehtib minimaalselt 3 aastat, mille iga-aastane tasu algab 1000 eurost.

VKEdelt saadud 400 petitsioonis kirjeldatakse kiusamist, stressi, häbi, masendust ning rahalist kahju, mis on tingitud nende petiste tegevusest. Käesolev raport kiidab õigusega heaks Austria valitsuse tegevuse, millega kuulutati selline tegevus ebaseaduslikuks. Käesoleva raportiga nõutakse, et komisjon ja ülejäänud 26 liikmesriiki järgiks Austria eeskuju ning teeks lõpu nende petiste tegevusele.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Oleme otsustanud hääletada käesoleva Euroopa Parlamendi raporti poolt. Ometi on meil kahtlusi lõikes 13 esitatud ettepaneku suhtes, mis puudutab direktiivi 2005/29/EÜ rakendusala laiendamist.

On hea, et raport tõstab Austriat ja Belgiat esile heade eeskujudena seoses eksitavatest kataloogiettevõtetest vabanemise nimel tehtud tööga. Usume, et Euroopas võib piisata nende riikide heade eeskujudena esitamisest. Liikmesriikide seadusandjad on kindlasti piisavalt pädevad selleks, et jätta meelde teiste riikide hea eeskuju ning võtta ise vastu uusi otsuseid, mis käsitleks vastavates liikmesriikides ettevõtete probleeme selles valdkonnas. Institutsioonidevaheline konkurents liikmesriikide vahel on olulise tähtsusega käesolevas raportis käsitletud probleemile sarnaste olukordade lahendamiseks.

  Ian Hudghton (Verts/ALE) , kirjalikult. − Ettevõtted üle Euroopa on langenud Euroopa City Guide’i taoliste pettuste ohvriks. Nende pettuste vältimiseks on tarvis õigusmeetmeid ja Simon Busuttili raport väärib seetõttu heakskiitu.

  David Martin (PSE) , kirjalikult. − Hääletasin käesoleva raporti poolt vastusena paljude valimisringkondade murele, mis on tõstatunud seoses eksitavate ettevõtetega. Paljud ettevõtted, enamjaolt väikeettevõtted Šotimaal, on kandnud finantskahju ning neid on kiusatud ning kohtuasjaga ähvardatud. Käesoleva raportiga parandatakse teadlikkust selles küsimuses, et vähem ettevõtteid langeks pettuste ohvriks, õhutades ELi riike siseriiklikke seadusi karmistama ning kindlustama seda, et kehtiv ELi õigus eksitavatest reklaamidest ja ebaausatest kaubandustavadest oleks asjakohaselt jõustatud. Ma toetan käesolevat raportit, sest see sunnib komisjoni oma ELi seaduste rakendamise kontrollimist hoogustama ning parandama kehtivat ELi seadusandlust seal, kus leitakse, et sellest ei piisa nende pettuste igaveseks lõpetamiseks.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE) , kirjalikult. – (RO) Toetasin Simon Busuttili raporti vastu võtmist, sest selles kutsutakse komisjoni üles praegust ELi seadusandlust parandama, tagades ettevõtetele ja üksikisikutele kaitse eksitava reklaami eest.

Käesoleva raporti rakendamine võimaldab liikmesriikide võimudel kasutada ühismeetmeid, millega takistada igasugust kataloogiettevõtete eksitavate võtete edasist levikut ning tutvustada tõhusaid meetmeid, millega likvideeritakse kataloogiettevõtted, võimaldades nende juhte karistada. Selles võimaldatakse nende pettuste ohvritele – milleks on peamiselt VKEd – tõhusaid abinõusid allkirjastatud lepingute tühistamisel, mis on allkirjastatud eksitava reklaami tulemusel ning kantud kahjude eest kompensatsiooni saamist.

Ma olen saanud mitmeid kirju ettevõtetelt Rumeenias, mis on langenud sellelaadsete pettuste ohvriks. Simon Busuttili raporti vastuvõtmine suurendab avalikkuse teadlikkust sellest ning loodan, et seeläbi väheneb sellise tegevuse ohvriks langevate ettevõtete arv.

  Catherine Stihler (PSE) , kirjalikult. − Mul on hea meel, et Euroopa Parlament on täna tegutsenud European City Guide’i pettusega võitlemise nimel. Paljud valijad Šotimaalt on olnud selle pettuse ohvrid ning avastanud, et on saanud arve teenuse eest, mida nad ei ole tellinud. Need eksitavad müügivõtted, mis puudutavad tavainimesi, on valed ning neile tuleb teha lõpp. Petitsioonikomisjoni tuleb õnnitleda selle tänasesse päevakorda võtmise puhul.

  Glenis Willmott (PSE) , kirjalikult. − Ma hääletasin käesoleva raporti poolt, et peatada eksitav reklaam selliste ärikataloogide poolt nagu European City Guide. Viimastel aastatel on minuga võtnud ühendust paljud väikeettevõtted üle Ida-Keskmaa, Nottinghamist Northamptonini. Need ettevõtted on ilmselge pettuse ohvrid ning toetan tugevalt Euroopa musta nimekirja loomist ning meetmeid, millega teha lõpp eksitavale reklaamile.