Istungi stenogramm

Teisipäev, 16. detsember 2008 - Strasbourg

9. Kliimamuutused ja energia (tutvustus)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni arvamus kliimamuutuste ja energia kohta.

  Jean-Louis Borloo, nõukogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja, volinik, fraktsioonide juhid, esimehed, raportöörid, kallid kolleegid!

Olen taas siin teiega paar nädalat – vaid paar lühikest nädalat – peale meie viimast arutelu ning eriti peale väga tähtsat hetke, kui parlamendi ja nõukogu vahel sõlmiti komisjoni valvsa pilgu all usalduspakt, et saavutada üksmeelselt, nagu ka president Sarkozy täna hommikul ütles, mitmed mehhanismid, mis muudavad 27 liikmesriigi majandused jätkusuutlikuks, vähendavad süsinikdioksiidi heitkoguseid, valmistavad meid ette Kopenhaageni konverentsiks ning parandavad ja suurendavad meie majanduse konkurentsivõimet eelseisvaks sajandiks.

Olen siin ka peale Euroopa Ülemkogu kohtumist, millel võeti vastu tähtis üksmeelne otsus, ning tunnen, et me ei ole vedanud alt meie vahel sõlmitud usalduspakti tänu paljudele ja erinevatele kolmepoolsetele läbirääkimistele, mis olid peaaegu enneolematud – siinkohal pean silmas möödunudnädalast kolmepoolset arutelu eri direktiivide teemal. Tunnen ka, et võrreldes olukorraga, mis kuu aega tagasi oli, on lahknevusi väga lihtne tuvastada.

Lahknevust ei ole siis, kui Kopenhaageni konverents edukas on. Lisaväärtus on tagatud ka juhul, kui Kopenhaageni konverents ei ole edukas, ehk siis, kui Euroopa üksinda kliimaküsimuste lahendamisele pühendub. Tööstuselt nõutavate jõupingutuste juurde kuulub ka kõige keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate konkurentsivõime tõstmine.

Teine lisaväärtuste valdkond on solidaarsus ja kolmas energia. Energia ja energiajaotus on üks paketi peamistest põhimõtetest, koos taastuvenergia, autode ja muu taolisega.

Sellel teemal arvan, et oma südametes suudame kõik leppida üleminekuperioodiga nendele majandustele, mille söetarbimine on kõige suurem, kui võtame arvesse, et teame, kui keerulised üleminekud sotsiaalsest seisukohast on. Olles kogenud neid mitmes riigis, – Belgias, Nord-Pas-de Calais’ piirkonnas Prantsusmaal – teame, et üleminekud on keerulised. Aluspõhimõtteid ei ole aga muudetud. On olemas üleminekuperiood, mida rahastatakse suurenenud solidaarsustoetusega.

Ainus tõeline arutelu möödunud nädala nõukogus ei puudutanud üldsegi seda, mida siin täna loen ja kuulen, vaid hoopis tõsiasja, et 2% solidaarsustoetusest suunati otseselt ja vahetult riikidesse, mis alles hiljuti liiduga ühinesid, ehk siis riikidesse, kes peavad tegema kõige suurema ülemineku energiavaldkonnas. Just see solidaarsustoetuse osa paistis kõige enam silma.

Mis ülejäänut puudutab, siis tänu erinevate komisjonide ja raportööride tööle olete juba mõnda aega esitatud tekstidest teadlikud. Kütuse kvaliteedi direktiivi tekst on palju ambitsioonikam kui komisjoni tekst. Taastuvenergia direktiivi tekst vastab üldjoontes komisjoni tekstile. Jõupingutuste jagamise direktiiv on paari üksikasja arvestamata identne. Direktiiv on vaid pikemas perspektiivis seoses autode süsinikdioksiidi heitkogustega natukene piiravam.

Põhimõtteliselt ning lõpuks on üldine tasakaal esitatud paketi ning märtsis toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumiseks plaanitud ambitsioonide vahel täiesti hea. Meil on käes üleilmsete läbirääkimiste periood. Euroopa grupp, Euroopa kontinent või vähemalt Euroopa Liit on esimene üleilmne organisatsioon, mis võtab vastu süsteemi, millel on selgelt väljaarvutatud eesmärgid, kohaldamismeetmed ja võime hinnata – aastast aastasse, sektorist sektorisse, direktiivist direktiivini – reaalseid muutusi, mis vastavalt meie direktiividele aset leiavad, ehk siis ühelt poolt komisjoni ning teiselt Euroopa Kohtu järelevalve all.

Usun, et meil on plaan suurte muutuste läbiviimiseks, mida saab hinnata, mis on siduv ning vastavuses meie eesmärkide ja püüdlustega. Arvan, et tänu kolmepoolsetele läbirääkimistele on nõukogus möödunud nädalal saavutatud punkt kooskõlas Euroopa püüdlustega. Euroopa peab juhtima Kopenhaageni konverentsi arutelusid ning hakkama nüüd tegema ettevalmistusi selleks suureks konverentsiks – selleks suureks inimkonna kohtumiseks – ühelt poolt komisjoni juhtimisel ning teiselt poolt Tšehhi Vabariigi ja Rootsi eesistumise juhtimisel koos võõrustajariigi Taaniga.

Seda soovisingi teile sissejuhatuseks öelda, kallid kolleegid, ning lisada, et parlamendi töö ei ole selle kõige juures olnud kriitiline osa – mitte nagu mõned ütlesid – seepärast, et see on ainus vahend valitsustele surve avaldamiseks, vaid seepärast, et see on lihtsalt niivõrd kvaliteetne.

Lõpetuseks, panite kindlasti tähele näiteks, et mis süsiniku kogumisse ja säilitamisse puutub, mis austatud kolleegile härra Daviesile nii hingelähedane on, muutis nõukogu veel viimastel tundidel oma seisukohti, et saavutada tulemus, mis avaldatud soovidele võimalikult lähedale jõuaks.

Selline on kogu tehtud töö. Arutlemiseks on esitatud kuus teksti. Loomulikult oleme teie käsutuses, juhul kui soovite midagi täpsustada.

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − Austatud juhataja, täna ja homme on üks sellistest haruldastest juhustest, kus poliitikud ajalugu saavad teha. Kliimamuutuste ja energia pakett, mille üle te homme hääletate, on pöördeline pakett, mis on oluline nii Euroopa Liidule kui ka rahvusvahelistele püüdlustele tegeleda kliimamuutustega ning mille tagajärjed ulatuvad nii Euroopa Liitu kui ka rahvusvahelisse ruumi.

Soovin tänada Prantsusmaa eesistumist pühendumuse ja kompromissile jõudmiseks tehtud töö eest! Eelkõige soovin siiski avaldada oma siirast tänu Euroopa Parlamendile, fraktsioonidele ja raportööridele tehtud töö eest! Igaüks on andnud oma konstruktiivse panuse selleks, et homne hääletus toimuda saaks.

Arvan, et kuigi väljendati palju erinevaid muresid – esitati palju ettepanekuid ning paljud neist võeti ka arvesse – ja igaüks on natukene rahulolematu, ei tähenda see, et pakett oleks ebaõiglane ning mitteambitsioonikas. See on ambitsioonikas ja õiglane ning tagab meie keskkonnaeesmärgi: vähendada Euroopa Liidus 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20%. Seega jääb paketi ehitus selliseks, nagu see oli meie ettepanekus. Samuti on täielikult säilinud paketi keskkonna terviklikkus ja eri osaliste vaheline õiglane vastutuse jagamine.

Teie ees seisev pakett koosneb mitmest meetmetest, mis on maailma kõige eesrindlikemate meetmete hulgas. Alles hiljuti kuulsime, et meie paketti tahetakse järele teha üle kogu maailma ning see on väga julgustav.

Kliimamuutuste osas juhib maailma Euroopa Liit ning kui hääletate homme nimetatud paketi poolt, kinnitame sellega oma rahvusvahelist juhtrolli kliimamuutustega tegelemisel. Samal ajal tagame, et meie riigid saaksid kasu, sammudes kiirelt süsinikuühendite madalate heitkogustega majandusse.

Euroopa Liit on maailma esimene piirkond, kus heitkoguseid vähendatud on. Jõuame Kyoto protokollis seatud 8% vähendamise eesmärkideni nii vanades kui ka alles liitunud liikmesriikides. Uute liikmesriikide pingutuste abiga võime 8% piiri tõepoolest ka ületada.

Oleme maailmas ainuke piirkond, kus on hästi toimiv heitkogustega kauplemise süsteem ja kus süsinikule hind on määratud. Euroopa Liit on piirkond, mis investeerib enim arenevatesse riikidesse ja puhta arengu projektidesse, mis pole kasulikud vaid ainult seetõttu, et saame nendesse riikidesse tehtud investeeringute tõttu lugupidamise osaliseks, vaid ka seepärast, et vähendame üleilmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, aitame kaasa tehnoloogia edastamisele arenevatesse riikidesse ja seal uute töökohtade loomisele.

Euroopa Liit on piirkond, mis investeerib maailmas kõige rohkem teadusuuringutesse. Saame veel enam teadusuuringutesse investeerida tänu meie paketile ja eelnevalt Jean-Louis Borloo viidatud sättele, mille kohaselt investeeritakse 300 miljoni tonni süsinikdioksiidi oksjonile panekust kuni 2015. aastani saadud tulud, mis võib olla umbes 9 miljardit eurot. Euroopa Liit on ka ainus piirkond maailmas, kus seoses homse paketi vastuvõtmisega seatakse ühepoolne 20% eesmärk. Meie juhid on kinnitanud 30% heitkoguste vähendamist, mis on vajalik kliimamuutustega tulemuslikuks võitlemiseks (vastavalt kõige uuematele teadusuuringutele ei pruugi aga isegi 30% vähendamine piisav olla).

Homme nimetatud paketti vastu võttes pole me kliimamuutustega võitlemisel ainult astunud sammu edasi – oleme teinud hüppe edasi. Samuti oleme eeskujuks teistele riikidele ja maailma piirkodadele. Mõned on seda eeskuju juba järginud. Eile kuulutas Austraalia välja paketi kliimamuutustega võitlemiseks. See pole niivõrd ambitsioonikas kui meie pakett, kuid siiski väga oluline. Pakett seab ühepoolse eesmärgi, viib sisse nn piiramise ja kauplemise (cap-and-trade) süsteemi ning on väga keskpikkade ja pikaajaliste eesmärkide suhtes väga ambitsioonikas. Paketis rõhutatakse soovi meiega Kopenhaagenis rahvusvahelisele kokkuleppele jõudmisel koostööd teha. Igaüks teab, millised eesmärgid president Obama seadnud on: energiaturvalisus ja kliimamuutused. Neid eesmärke kordas ta eile uuesti.

Euroopa Liit on erinevate dokumentide ja uuringute koostamisel liidripositsioonil. Need on järgmise aasta läbirääkimistel väga kasulikud. Eelmisel nädalal Poznańis oli selge, et maailma riigid on otsustanud järgmisel aastal tihedalt koostööd teha, et tagada Kopenhaagenis ambitsioonikas rahvusvaheline kokkulepe. Euroopa Liit panustab sellesse eesmärki, koostades dokumente, mis näitavad, milline nimetatud kokkulepe, selle peamised koostisosad ja kokkuleppe rahastamine olema peaksid.

Kui arutlesime nimetatud paketi üle, väljendati mitmeid muresid. Üheks mureks oli süsinikdioksiidi leke, mis tähendab, et rohkelt süsinikdioksiidiheidet tekitavad tööstused kolivad heitkogustega kauplemise süsteemi ja oksjonite tõttu riikidesse, kus ei ole süsinikdioksiidi heidetele piirangut. Tööstused jätkavad tegutsemist ja süsinikdioksiidi heitmete tootmist piiranguta riikides (mis on halb Euroopa Liidule, sest kaotame niiviisi töökohti).

Mõned liikmesriigid, mis sõltuvad oluliselt söest, avaldasid muret energiasektori oksjonite suhtes ning mõned teised riigid muretsesid paindlikkuse pärast jagatud jõupingutuste ettepanekus. Saavutatud kompromissiga hoolitsetakse kõigi nende murede eest. Tööstuse jaoks on tagatud pikaajaline ennustatavus, jagatakse vabu saastekvoote ning hoolitsetakse ka konkurentsiküsimuse eest. Samal ajal tuleb märkida, et tööstused annavad ikka oma õiglase panuse Euroopa Liidus heitkoguste vähendamisse, sest nad ei pea pidama kinni ainult heitkogustega kauplemise süsteemi piirmääradest, vaid peavad olema ka vastavuses parimate saadavalolevate tehnoloogiate sihttasemega. Seega vähendavad isegi sellised tööstused heitkoguseid.

Lubage mul rääkida energiasektori oksjonitest, sest olen kuulnud palju kaebusi selle kohta, et oleme mõnedel liikmesriikidel lubanud antud sektoris erandeid teha. Esiteks tuleb rõhutada tõsiasja, et erandid olid liikmesriikide valikud, sest nad olid mures meie ettepaneku sotsiaalsete tagajärgede pärast. Selliseid muresid peaksime tähele panema ja seda me tegimegi. Minu arvates ei kasuta nad – eriti need riigid, kus energiasektor on eraomandis ning hinnad reguleerimata – aja saabudes siiski seda erandit ühel lihtsal põhjusel. Neil tekib dilemma, kas anda raha rahandusministeeriumile, see tähendab riigile headeks eesmärkideks kasutamiseks või lubada erasektoril saada ootamatuid ja põhjendamatuid tulusid. See on midagi, millele annab aeg arutust. Sellest võib tulevikus saada poliitiline küsimus. Seega ütleksin ma neile, kes on selle kindla punkti osas meie kokkuleppe vastu, et neil on võimalus oma riigis veenda valitsusi, et aja saabudes ei valitaks seda võimalust. Samas kui need liikmesriigid arvavad, et sotsiaalsetel või teistel põhjustel on erandi kasutamine oluline, siis saavad nad seda teha.

Puhta arengu mehhanismide paindlikkuse ja jagatud jõupingutuste suhtes liigub ringi palju arve, näiteks kui palju heitkoguste vähendamise jõupingutustest tehakse sisemaiselt ning kui palju neist lubatakse täha välismaal. Pean rõhutama, et paljud neist ettevõtetest viitavad 2005. aastale. Tegelik sisemaiselt läbiviidav heitkoguste vähendamine on palu suurem, sest seda tuleb võrrelda 2020. aastaga ja tegelike tegevustega. Tegelik heitkoguste vähendamine Euroopa Liidus on palju suuremamahulisem. Palusin oma ametnikel koostada analüüs. Kogu jõupingutuste jagamine ja kasvuhoonegaaside saastekvoodid Euroopa Liidus moodustavad umbes 60%. 41% võib olla välismaal, arenevates riikides.

Ärgem unustagem, et vajame arengumaadesse investeeringuid! See on üks probleemidest, mida meie rahvusvahelised partnerid pidevalt mainivad. Sellest probleemist on huvitatud Euroopa Liidus need, kes on huvitatud ka tehnoloogia edastamisest, investeeringutest ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisest arengumaades.

Miks see halb on? Peame saavutama tasakaalu, sest kui pingutame liialt välismaal, kuid mitte kodus, siis võib kogu kasu meie ettevõttetele ja tööstusele Euroopa Liidus kaotsi minna, sest meie pakett pole koostatud ainult võitluseks kliimamuutustega, vaid ka majanduse loomiseks, mis oleks rohkem tõhus. Pakume oma ettevõtetele ja tööstusele stiimuleid, et need muutuksid ressursi- ja energiatõhusamaks, sest ressursi- ja energiatõhusam ettevõtlus tähendab majanduslikult tõhusamat ja konkurentsivõimelisemat ettevõtlust, mis omakorda tähendab Euroopa Liidu jaoks innovatsiooni. Seega vajame enam pingutusi just Euroopa Liidu siseselt. See on midagi, mida peaksime üritama teha.

Neil jällegi, kes kurdavad selle kompromissi üle, on suurepärane võimalus minna oma riikidesse ja paluda Austria, Rootsi, Taani, Soome ja teistelt valitsustelt, – neid on kirjas 12, kes on palunud ühte lisaprotsenti – et nad ei kasutaks seda puhta arengu mehhanismi, mis on antud kompromissiga lubatud. See sõltub teist. Tehke seda kodus, mitte siin! Siin peaksite paketi poolt hääletama! Pakett on ühtne, see ei ole üks ettepanek siin ja teine ettepanek seal, vaid need mõjutavad üksteist. Seega ärge tehke seda viga! Kui teil on vastuväiteid, esitage need oma riikides, esitage need riikides, millele on antud võimalus saada üks lisaprotsent puhta arengu mehhanismist.

Ma ei hakka rääkima neljandast valupunktist, milleks oli solidaarsus. Jean-Louis Borloo vastas juba sellele ning Prantsusmaa eesistumise leitud lahendus oli väga tark.

Ma ei soovi rohkem aega kulutada, sest olengi juba liiga palju rääkinud. Oluliseks saab nüüd tulevikku vaatamine. Peaksime pöörama pilgud Kopenhaageni konverentsi poole. Meie ees seisab aasta täis keerulisi läbirääkimisi. Las Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon teevad taas koostööd, et veenda meie rahvusvahelisi partnereid Kopenhaagenis kokkuleppele jõudmise vajaduses! Kolmkümmend protsenti on miinimumiks, mille suhtes peame Kopenhaagenis kokku leppima, selleks et tõhusalt kliimamuutuste vastu võidelda. Peaksime juba praegu tööga alustama. Samas peame hoolitsema loomulikult ka oma tööstuste eest.

Tulles tagasi süsiniku lekke küsimuse juurde, see pole ainult meie töökohtade säilitamise, tööhõive ja konkurentsivõime, vaid ka keskkonnaalane küsimus. Ma ei soovi näha ettevõtteid ümber paigutumas ja heitkoguseid tootmas riikides, kus ei ole süsiniku heitkoguste piiranguid! Seega on see nii keskkonna-, sotsiaalne kui ka majanduslik probleem ning meie kompromiss tasakaalustab kõik need probleemid. Arvan, et peame seda rada pidi edasi liikuma. Nimetatud paketi rakendamisel peame jätkama ka oma koostööd nõukogus ja Euroopa Parlamendis, kuid haarakem arutellu ka meie sotsiaalsed partnerid! Peame koostööd tegema, sest see on väga oluline nii Euroopale kui ka tervele maailmale.

(Aplaus)

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Austatud juhataja, ettepanekud, mille üle täna arutleme, muudavad revolutsiooniliselt viisi, kuidas me energiat toodame ja tarbime. Vähem süsinikdioksiidi heitkoguseid tähendab suuremat energiatõhusust ning jätkusuutlikumaid energiaallikaid. Turusõbralikud kasvuhoonegaaside saastekvoodid on tulevikus tehnoloogia muutumisel peamiseks tõukejõuks. Süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärgid kasvuhoonegaaside saastekvootidega mittekaetud sektorites on liikmesriikides tegelikult siduvateks energiatõhususe eesmärkideks. Süsiniku kogumise ja säilitamise direktiiv tähendab, et ühtegi energiaallikat ei jäeta kõrvale seni, kuni see vastab ühiskonna huvidele.

Autode süsinikdioksiidi heitkoguste piirangud vähendavad tegelikult meie kasvavat sõltuvust naftast. 2020. aasta kogu energiatarbimisest 20% taastuvenergiat tähendab ka, et saame öelda, et meil on uued energiaallikad ja seda mitte ainult elektri, vaid ka kütte ja jahutuse ning transpordi puhul. Me ei tohi unustada energiaväljakutset, millega silmitsi seisame. Rahvusvaheline Energiaagentuur on neli aastat kinnitanud, et energiasektoris oleme potentsiaalselt jätkusuutmatul rajal nii majanduslikult, üleilmselt, keskkonnaalaselt kui ka sotsiaalselt. See tuleneb riskantsest pakkumise/nõudluse tasakaalust. Me ei tohiks lasta end lasta eksiteele juhtida praegusest naftahinnast, mis tuleneb käesolevast majanduskriisist. Peame alati meeles pidama, millised olid naftahinnad alles paar kuud tagasi.

Kõige olulisem aspekt, mis tuli välja viimasest raportist, puudutab jõukuse liikumist. Kui jõukus liigub Euroopa Liidust välja, teevad sama ka töökohad. On oluline mõista, et energiasektoris on üleilmne keskkond nii väljakutseterikas, et me peame sellele reageerima. Euroopa Liidu jaoks on see eriline väljakutse, sest kui meetmeid kasutusele ei võeta, kasvab meie impordist sõltuvus 50%lt 70%le. Nafta ja gaasi suhtes on see ligikaudu 90% või isegi 100%. See tähendab, et seisame silmitsi energiavarustatuse turvalisuse ning väga selgelt ka töökohtade kaotuse väljakutsega. Pakutud pakett tähendab sügavat muutust, mis muudab meie impordisõltuvuse mõistlikuks, umbes 50% 2030. aastal, ja toob Euroopa Liitu konkurentsivõimelised arenenud tehnoloogiad energia tootmise ja tarbimise jaoks. Samuti aitab pakett meil edendada maailma jätkusuutlikku arengut. Praeguse süsivesinike volatiilsuse juures ei saa me ette kujutadagi, et tänapäeva kõige vaesemates piirkodades võiks toimuda sobiv ning tervislik areng. See on ainus võimalik muutus.

Usun, et kasutuselevõetavad meetmed on keerulised. Energiasektoris ei ole lihtne muudatusi teha ning see võtab alati palju aastaid aega. Kuid meil ei ole valikut, sest me oleme muutunud tugevamaks, mitte ainult poliitiliste liidrite ootuste tõttu, vaid ka tõsiasja tõttu, et oleme ettepaneku põhjendanud teaduslike ja meie olukorda üleilmsetel naftaturgudel järgivate institutsioonide pakutavate tõenditega.

Soovin tänada parlamenti ja eriti raportööre ning Prantsusmaa eesistumist, mis ei vähendanud keeruliste läbirääkimiste abil meie ambitsioone, vaid hoopis parandas meie ettepanekut nii, et see on nüüd tasakaalustatum ning tugevam! Usun, et võime kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud tulemuste üle uhked olla. Taas kord väljendan oma tänu raportööridele, kes tegid tõesti suure töö ühe kõige ambitsioonikama ettepanekute komplektiga, tuues kaalumiseks parlamendi arvamuse ning saades eesistujariigi nõusoleku komisjoni abiga! Nimetatud ettepanekud muudavad energiasektorit revolutsiooniliselt.

  Juhataja. − Tänan teid, volinik!