Istungi stenogramm

Teisipäev, 16. detsember 2008 - Strasbourg

13. Süsinikdioksiidi geoloogiline ladustamine (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorra punkt on keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel esitatud härra Daviese raport (A6-0414/2008) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist ladustamist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ, direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1013/2006 (KOM(2008)0018 – C6-0040/2008 – 2008/0015(COD)).

  Chris Davies, raportöör. − Austatud juhataja, süsiniku kogumise ja ladustamise tehnoloogia potentsiaal saavutada CO2 heitkoguste atmosfääri paiskamise tohutu vähendamine ja leevendamine on midagi, millest me lihtsalt peame kinni haarama. Pean ütlema, et idee säilitada süsihappegaasi igavesti maa all pole minu jaoks ideaalne valik. Sooviksin, et liiguksime otse teise ajastusse, sellesse, kus meie jõud tuleks taastuvast, puhtast ja rohelisest energiast. Kuid me ei saa ignoreerida tegelikku olukorda seoses söega. Hiina saab 80% elektrist söest. See riik tormab edasi oma taastuvenergia programmidega ja siiski laiendab nädalast nädalasse ka oma söel töötavaid jõujaamu.

Minu kodumaal käib suur vaidlus uue söel töötava jõujaama ehitamise üle Kingsnorthi. Selle ühe jõujaama CO2 heitkogused võrduvad nendega, mida hoiavad kokku kõik tuulepargid, mis meil praegu riigis on. Inimesed ütlevad: miks näha vaeva kõigi nende taastuvate energiaallikatega, miks näha vaeva kõigi nende muude asjadega, kui te ikkagi niiviisi söel töötavaid jõujaamu ehitate?

Me peame arendama süsiniku kogumist ja ladustamist. Rahvusvaheline Energiaagentuur ütleb, et 2050. aastaks võib selle arvel vähendada kuni 50% saasteainete heitkogustest, mis vastasel korral tavalise majandustegevuse stsenaariumi puhul õhku paisataks.

Praegu on meie esmane mure selle õigusakti käsitlemisel olnud ohutuse küsimusega tegelemine. Mõnesid neist muredest on võib-olla lihtne suureks puhuda. Lõppude lõpuks on CO2 looduslik aine: me hingame seda sisse ja välja. Me pumpame plahvatavat gaasi nagu metaan meie oma kodudesse, kus me sellele tule otsa paneme. Seega, võrdluseks, tuleb CO2 puhul säilitada perspektiivitunne. Kuid me oleme püüdnud käesolevas raportis tegeleda lekkimise küsimusega, tehes selgeks, et on absoluutselt vastuvõetamatu, kui tekib oht inimeste tervisele.

Oleme püüdnud õigusnorme parandada, lisades selgitusi, et vältida vasturääkivusi ja kiirendada rakendamise protsessi, rõhutades samas, et lõppkokkuvõttes juhivad liikmesriigid ise oma saatust. Nemad otsustavad, kas nende territooriumil hakatakse süsihappegaasi säilitama või mitte.

Komisjoni esialgsed ettepanekud olid head. Ma loodan, et nõukogu, komisjon ja parlament on neid kollektiivselt veelgi paremaks muutnud. Kuid süsihappegaasi säilitamisel või säilitamise sätestamisel pole suurt mõtet, kui me seda kõigepealt ei kogu. Seega võtsime viimase paari kuu jooksul vastu väljakutse jõustada finantsmehhanism, et motiveerida eelmisel aastal valitsusjuhtide poolt lubatud näidisprojektide teostamist.

Pean ütlema, et kohati on see tundunud nagu mäkketõus. Inimesed kahtlesid ettepanekus kasutada kvoote saastekvootidega kauplemise süsteemi uute osalejate reservist. Kuid lõpuks jõudsime me sinnamaani, kui nõukogu otsustas eelmisel nädalal eraldada 300 miljonit kvooti. Kui palju sellega saadakse, sõltub süsiniku hinnast. Kuid mulle on öeldud, et see võib tähendada 6 kuni 9 miljardit eurot toetusi investeeringuteks.

See on väga suur samm edasi, üks nende läbirääkimiste tõelisi saavutusi. Ma arvan, et kõik minu kolleegid siin saalis peaksid olema rahul sellega, et ettepanek tuli algselt parlamendist. See oli nõukogu päevakorras, sest meie lisasime selle sinna. Eesistujariik võttis selle vastu ja, ehkki mitte entusiastlikult, vähemalt nõustus, et see pakkus lahendust vägagi reaalsele probleemile.

Nüüd on aeg edasi liikuda. Vaadakem, et nende näidisprojektide osas pakkumised võimalikult kiiresti välja kuulutatakse. Vaadakem ehitustööde algust. Katsetagem seda tehnoloogiat ja palvetagem, et see tööle hakkaks.

  Jean-Louis Borloo, nõukogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid, esmalt sooviksin tänada raportööri, Chris Daviest, kelle järjekindlusega on lõpuks saavutatud midagi, mida ma usun, võib kõhklematult nimetada eduks.

Võime öelda, et me oleme selle tõesti saavutanud Euroopa Parlamendi suure panuse mõttes. On tõsi, et alguses polnud nõukogu üksmeelne põhimõtte või seejärel koguste osas. Lõpuks nõustusid liikmesriigid selle põhimõttega ühehäälselt. Üsna laialdane konsensus oli 100 miljoni tonni või selle vaste või ekvivalendi eraldamise poolt.

Lõpuks, teemal, mis raportööri sõnul ei ole täiuslik või ideaalne lahendus igaveseks ajaks, kuid mis kaheksa juhtiva teaduste akadeemia arvamuse kohaselt on tõenäoliselt vältimatu, on meil üksmeel 300 miljoni tonni või vähemalt selle rahalise ekvivalendi osas, mis peaks võimaldama meil luua tosina jagu näidisprojekte, nagu volinik Dimas või tegelikult kogu komisjon soovis. Arvan et meil toimub kaasotsustamise, lähenemise ja konsensuse protsess.

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Lugupeetud juhataja! Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise suhtes saavutatud kompromisskokkulepe on tõeliselt rahuldustpakkuv. Võin öelda, et sellega parandatakse esialgset ettepanekut ja säilitatakse kõik komisjoni ettepaneku võtmetähtsusega sätted. Tekstis on süsinikdioksiidi säilitamisega seoses ette nähtud ranged kohustused, selleks et tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge standard, panemata sealjuures äriühingutele eriti rasket halduslikku või rahalist koormat.

Rahastamise küsimuses, mis oli Euroopa Parlamendi eriliseks mureks, eraldatakse, nagu Chris Davies ütles, saastekvootidega kauplemise direktiivi alusel uute osalejate reservist kuni 300 miljonit saastekvooti selleks, et arendada uuenduslikke süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiaid ning innovaatilisi taastuvaid energiaallikaid. See kogus peaks olema piisav kuni 12 kavandatud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise käitise ehitamiseks ja käitamiseks Euroopa Liidus. Väljapakutud õigusliku raamistiku ja süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise käitiste rahastamise üle peetud läbirääkimiste tulemus sillutab teed keskkonnale ohutule tehnoloogiale, mis saab anda olulise panuse CO2 heitkoguste vähendamisse.

Sooviksin veel kord tänada raportöör Chris Daviest jõupingutuste eest kõnealuse kompromisskokkuleppe saavutamisel. Kutsun teid üles hääletama käesoleva ettepaneku poolt ja sooviksin lisada, vastusena Chris Daviese palvetele, nagu vanad kreeklased ütlesid: jumal aitab neid, kes ennast ise aitavad.

  Françoise Grossetête, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (FR) Austatud juhataja, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel tervitan ma saavutatud kompromissi, mis paneb aluse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate arendamisele, määratledes samas uue regulatiivse raamistiku, millega luuakse õiguslikud tingimused süsinikdioksiidi püsivale ja ohutule ladustamisele maa all.

Me liigume eksperimenteerimise valdkonnas. Seepärast peame endale jätma kõik võimalused, et selle tehnoloogiaga katsetada ja näidata, kui usaldusväärne see on. Meil on õnnestunud tagada rahalised vahendid, mida vajatakse 12 näidiskäitise rajamiseks kogu Euroopas.

Seetõttu tervitan saavutatud kokkulepet 300 miljoni saastekvoodi osas ja sooviksin kasutada võimalust õnnitleda kahte raportööri, Chris Daviest ja Avril Doyle’i. Nendevaheline hea koostöö tegi selle tulemuse saavutamise võimalikuks.

Kui süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogia muutub äriliselt tasuvaks, siis võib seda pakkuda ka kolmandatele riikidele, näiteks Hiinale, Indiale jne, ja samuti peaks see tehnoloogia võimaldama Euroopa Liidul etendada globaalsel tasandil juhtrolli paljude erinevate puhaste, ökonoomsete ja madala süsinikuheitega tehnoloogiate osas.

Pärast seda kui oleme katseliste uuringute vallas piisavalt edasi liikunud, saame selle tehnoloogia paljudele jõujaamadele kohustuslikuks muuta.

  Karsten Friedrich Hoppenstedt, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Austatud juhataja, kogu arutelu ja raport süsiniku kogumise ja säilitamise kohta on vaid väike hammasratas tohutus kliimapaketi masinavärgis, kuid sellegipoolest väga tähtis ja möödapääsmatult vajalik hammasratas, sest süsiniku kogumist ja säilitamist võidakse kasutada üleminekutehnoloogiana järgmise 50 kuni 80 aasta vältel. Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonis toimunud hääletuse tulemused olid kokkuvõttes positiivsed. Chris Davies esitas siin hea raporti ja meie seisukoht oli kolmepoolsetel kõnelustel väga hästi esindatud.

Siiski olin ma algusest peale vastu heitkoguste piirmäärade sätestamisele juba aastaks 2015 ja just nii on nüüd otsustatud. See oleks kaasa toonud süsiniku kogumise ja säilitamise kohustusliku kasutuselevõtmise enne, kui näidisprojekti tulemusi on isegi tutvustatud. Kui me seda oleksime teinud, siis oleksime me eemaldunud söejõujaamadest gaasil töötavate jõujaamade suunas.

Süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogia kasutuselevõtmine, nagu me juba kuulsime, sõltub rahast. Avril Doyle on siinkohal ette andnud sõjaka tooni. Mul pole soovi hakata arve kordama, seda on juba tehtud. Küsimus on muidugi selles, millal alustada saame, sest saastekvootidega kauplemise süsteem peab rakenduma sätestatud ajal; ta ei saa rakenduda kohe. Ma arvan, et samuti on tähtis, et liikmesriigid kuni aastani 2016 edendaksid ülitõhusaid süsiniku kogumise ja säilitamise võimega käitisi, kasutades selleks 50% koguinvesteeringust.

Vastutuse üleandmine pärast ladustamiskohtade sulgemist on nüüd seatud 20 aastale, mis on samuti väga positiivne. Nagu me just kuulsime, on meil Hiina näol olemas jõud, mis on määratud kasutama sütt umbes järgmise 50 aasta jooksul, või sellised on vähemalt hinnangud, et katta vähemalt 60% oma energiavajadusest. Mis puudutab tehnoloogia edasist arengut, siis India, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Ameerika ja Venemaa soovivad samuti neid tehnoloogiaid kasutada. See annab Euroopale võimaluse investeerida ja seda tehnoloogiat CO2 kogumise ja säilitamise hüvanguks edasi arendada

  Evangelia Tzampazi, fraktsiooni PSE nimel. – (EL) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid, süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilistes formatsioonides ladustamise tehnoloogia on tööriist võitluses kliimamuutusega. Läbirääkimiste käigus töötas Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon selle nimel, et saavutada lisandusi ja parandusi nõukogu ettepanekutele, ja see õnnestus. Meie eesmärk on saada sidus õiguslik raamistik süsiniku sidumise ja säilitamise tehnoloogia keskkonnaohutuks kasutamiseks, et välistada kahjulik mõju inimeste tervisele või keskkonnale. Meie põhiline poliitiline prioriteet nüüd ja edaspidi on energiatõhususe suurendamine ja taastuvate energiaallikate tugevdamine. Kokkulepe, mille me saavutasime, on keskpika perspektiivi valik. Kutsun kõiki kaasliikmeid üles seda toetama.

Kokkuleppe peamised punktid on eelkõige lubadus uurida direktiivi esimese läbivaatamise käigus võimalust kehtestada kõigile uutele jõujaamadele süsinikdioksiidi heitkoguste piirmäärad, mehhanismi vastuvõtmine seire kulude rahastamiseks ja võimaliku kahju hüvitamiseks, kohustuslik Euroopa Komisjoni arvamus säilitamislubade kohta, puhta elektri riskianalüüs ja hindamine, rangemad nõuded ladustamiskohtade seirele, aruannete esitamine, võimaliku lekke parandamine ja lõpuks, käitajatele selge vastutuse raamistiku loomine ladustamiskoha käitamise ajaks kuni liikmesriikide asutustele vastutuse üleandmise hetkeni. Meie oleme oma osa andnud, nüüd võib jumal oma osa eest hoolitseda.

  Anne Laperrouze, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja! Niipalju kui ma ka ei toeta ideed, et Euroopa Liit peaks soodustama CO2 kogumise ja säilitamise näidistehaste arendamist, on mul siiski ka kahtlused nende tehnoloogiate suuremahulise arendamise suhtes selleks, et võidelda kliimamuutusega. Eriti teeb mind murelikuks söel töötavate elektrijaamade oluline arendamine ettekäändel, et pikas perspektiivis saame me teada, kuidas süsinikdioksiidi koguda ja säilitada.

Peame minu arvates olema väga ettevaatlikud. Mu muret suurendab minu negatiivne hinnang energia- ja kliimapaketile. Me oleme kinnitanud ambitsioonikad sihid, selleks et näidata kogu maailmale, et Euroopa on liitunud kliimamuutusega võitlemise ambitsioonika protsessiga. Siiski, kui me uurime sisu, teisiti öeldes tööriistu, mis võimaldavad meil kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada, siis on mul tunne, et 2020. aastaks pole võimalik sihtmärke saavutada, näiteks taganemise tõttu sõidukite saasteainete heitkoguste osas ja eriti energiatootjatele tehtud erandite tõttu.

Mis jääb järele sihtmärkide saavutamiseks 2020. aastal? Süsiniku säilitamine, uute puhaste tehnoloogiate arendamine? Liiga vara. Õnneks jääb järele Euroopa ettevõtete ja kodanike kaasatus, kes on kindlasti rohkem kui neid valitsevad poliitikud valmis pühenduma energia kokkuhoiule, kasutades rohelist energiat ja minnes üle uutele transpordiviisidele. Kuid ikkagi peame neile selleks vahendid andma.

  Kathalijne Maria Buitenweg, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Austatud juhataja, minu fraktsioon alustas läbirääkimisi innukalt, sest me tahtsime tagada head tingimused süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks. Parem olgu CO2 maa all kui atmosfääris. Küsimus on, kas käesolevast läbirääkimiste tulemusest oleks keskkonnale kasu. Me ei usu, et see nii oleks.

Kahju on sellest, et Chris Davies polnud saastekvootidega kauplemise süsteemi direktiivi raportöör, sest tema järjekindlus rahaliste stimuleerimismeetmete osas oleks ära kulunud. Siiski, kui ta otsustas liituda mänguga saastekvootide malelaual, siis näis ta olevat valmis ohverdama omaenda malelaual palju ettureid ja lõpuks ka omaenda kuninga.

Sellele vastavalt pole uute jõujaamade osas kokku lepitud CO2 heitkoguste ülempiiri. Siiski on välja öeldud, et jõujaamad peavad olema kogumisvalmis. Mida see tähendab? Lõppude lõpuks, ilma määratluseta, on jalgpalliväljaku jagu ruumi kõik, mis me vajame. Käesoleva raporti tulemus on see, et ükski piirang ei peata järjest enamate ja erakordselt saastavate söel töötavate jõujaamade arendamist, mille puhul jalgpalliväljak täidab kaugesse tulevikku suunatud viigilehe rolli.

Sooviksin siiski õnnitleda raportööri 20-aastase vastutusperioodi sisseviimise ja fondi puhul, millest rahastatakse suletud ladustamiskohtade seiret 30 aasta jooksul. Paraku tasakaalustab seda asjaolu, et käesoleva direktiiviga lubatakse pumbata süsinikdioksiidi maa alla, selleks et rohkem gaasi ja naftat kätte saada – see on protsess, mis on tuntud kui täiustatud naftatootmine. See on kliimapaketi väga kummaline osa, sest see protsess tagab loomulikult, et CO2 heitkogused suurenevad. Seega saavad tänu Daviese fondile süsiniku kogumise ja säilitamise stimuleerimise meetmetest nüüd kasu naftafirmad ning nad võivad oma naftavälju ekspluateerida kauem.

Shell on rahul, keskkond ei ole. Seetõttu hääletab meie fraktsioon vastu.

  Bairbre de Brún, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (GA) Praegu on võitluses kliimamuutusega otsustav hetk. Nüüd on olemas õiguslik raamistik, et aidata riikidel kaugeneda räpasest majandusest ja vaadata edasi puhtama tuleviku poole. Vaatamata sellele, millised on paketi mõnede aspektide vead, on Euroopa Liidul nüüd aeg tööle hakata.

Süsiniku kogumisest ja säilitamisest ei tohi mõelda kui „hõbekuulist”, millega saavutatakse kliimaga seotud sihtmärgid. Alati tuleks taastuvenergiat pidada prioriteetseks. Kõnealune tehnoloogia ei ole veel täielikult välja kujunenud, kuid on väga tõenäoline, et oleme sunnitud sellele tuginema osana meie kooskõlastatud tegevusest süsiniku heitkoguste vähendamiseks.

Ma tervitan Chris Daviese raportit ja tänan teda töö eest, mida ta on teinud. Raportiga sätestatakse eeskirjad, mis on mitmel viisil kindlamad ja selgemad kui need, mida soovitas komisjon, ehkki me ei saanud kõike, mida me vajasime.

Olen rahul, et saan olla Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni nimel allakirjutanute hulgas ja palun kolleegidel hääletada poolt.

  Hanne Dahl, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (DA) Austatud juhataja, on kahju, et pärast nõukogu koosolekut eelmisel nädalal on kliimakava nii palju lahjendatud. Nüüd meenutab see kõige rohkem tööstusharu unelmate kava. See annab hea võimaluse väljendada sümboolsel tasandil häid kavatsusi, kuid praktilisel tasandil juhtub väga vähe. Idee säilitada süsinikdioksiidi maa all on täiesti absurdne. Süsinikdioksiid on saasteaine, sõltumata sellest, kas ta on õhus või maa all. Me ei saa rajada oma kliima kaitsmise jõupingutusi saasteainete ärapeitmisele tulevaste põlvkondade jaoks. Esitatud ettepanek tugineb isegi tehnoloogiale, mida pole olemas. Ebakindlad ennustused näitavad, et see töötatakse välja kõige varem 2015. aastaks, võib-olla alles 2020. aastaks ja lisaks sellele vähendab see energiatõhusust, mis on risti vastu kliimakava üldistele eesmärkidele. Üleminekutehnoloogia tähendab selles kontekstis seda, et raha investeeritakse millessegi, millel pole tulevikku; raha, mida võiks kasutada hoopis taastuvenergia sektori arendamiseks. Ma loodan, et me hääletame selle vastu.

  Norbert Glante (PSE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid, süsinikdioksiid ei ole mürgine, samuti ta ei plahvata, kuid süsinikdioksiidil on üks ebameeldiv omadus: kui ta suurtes kogustes atmosfääri satub, siis meie kliima muutub ja sellepärast on süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogia tähtis üleminekutehnoloogia.

Selles suhtes on hätta Hoppenstedtil õigus; see on sild järgmiseks 50 kuni 80 aastaks. See ei ole non plus ultra, kuid see on üks osa lahendusest meie probleemidele. Ma arvan, et me oleme leidnud hea kompromissi, vähemalt seose mõttes saastekvootidega kauplemise süsteemiga. Saastekvootidega kauplemise süsteem tagab, et tehakse kättesaadavaks ressursid süsiniku kogumiseks ja säilitamiseks ning samuti tagab süsiniku kogumine ja säilitamine, et me liigume CO2 heitkoguste vähendamisel edasi ja suudame saavutada oma sihtmärgid.

Arvan, et koos tööstusharu jõupingutustega näidistehase ehitamiseks peavad liikmesriigid pingutama, et lükata käima riigisisesed õigusaktid kõnealuse direktiivi ülevõtmiseks. Eelkõige peame me kõik taotlema selgust avaliku arvamuse ja tööstusharu jaoks, selleks et leevendada inimeste hirmu süsiniku kogumise ja säilitamise suhtes. Süsiniku kogumine ja säilitamine ei ole ohtlik tehnoloogia, see on kasulik tehnoloogia.

  Jill Evans (Verts/ALE). - Austatud juhataja, süsiniku kogumisest ja säilitamisest on saanud kliimamuutusega võitlemist käsitleva arutelu keskne teema ja ka mina olen kindlalt selle tehnoloogia uurimise ja arendamise poolt. Kui see edukaks osutub, siis langeb sellele kunagi edaspidi oluline roll ja me vajame tugevat õiguslikku raamistikku, et tagada selle asjakohane reguleerimine.

Kuid süsiniku kogumist ja säilitamist ei tohi kasutada ettekäändena, et jätkata uute räpaste söel töötavate jaamade ehitamist, mis toodavad rohkem süsinikdioksiidi. Ainus viis, kuidas süsiniku kogumise ja säilitamise uuringutega edasi minna, välistades samas, et eelnimetatu juhtuks, on võtta vastu selge saasteainete heitenorm ja seetõttu on fraktsioon Verts/ALE esitanud muudatusettepaneku, et hoida uute fossiilkütustel töötavate jõujaamade saasteainete heitkoguste tase kontrolli all Teiste sõnadega, ehitada saaks ainult kõige tõhusamaid jõujaamu, sõltumata kasutatavast kütusest, ja selle klausli lisamine oli keskne motiiv, miks meie fraktsioon komisjonis selle poolt hääletas.

Me oleme pettunud, et paljud teised komisjoni lisatud head punktid on läbirääkimiste käigus kaduma läinud, sh tugevam vastutus ja seire, transport ja täiustatud naftatootmise välistamine.

On avaldatud tohutut survet lõpptulemuse saavutamiseks, kuid see peab olema õige lõpptulemus ja meie jaoks tähendab see kindlasti heitenormi sisseviimist.

  Adam Gierek (PSE). – (PL) Austatud juhataja, ühtsete heitkoguste piirmäärade kehtestamine kõigile fossiilkütustel töötavatele jõujaamadele pärast 2015. aastat on viga. Tegelikult on söel töötavate jõujaamade puhul see 500 g CO2/kWh piirmäär tehniliselt saavutamatu. See võrdub sui generis moratooriumiga uute söel töötavate jõujaamade ehitamisele. Võib-olla selle ümber tegelikult asi keerleski, sellest tulenes ka võrdlusmeetodi tagasilükkamine. Investorid on kärsitud, sest täiesti algusest peale ehitamine võtab palju aastaid ja on väga kallis. Peamiselt söest sõltuvad riigid peaksid seepärast võimalikult kiiresti alustama süsiniku kogumise ja säilitamise vallas kogemuste omandamist.

See nõuab kohest rahalist toetust ja sellega seoses on mul volinikule palve, arvestades et tulu saastekvootidega kauplemisest saabub liiga hilja. Poola territooriumile tuleks kohe ehitada kaks või kolm süsiniku kogumise ja säilitamise katserajatist. See hõlmab integreeritud söe muundamist, söest saadud energia muundamist elektrienergiaks, mis on seotud koostootmise ja süsivesinike tootmisega, millele järgneb vajaduse korral süsinikdioksiidi geoloogiline ladustamine. Ainult siis on võimalik saavutada arukas 3x20 eesmärk.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Süsinikdioksiidi geoloogilise ladustamise teema puhul arutame me võimalust seda uut tehnoloogiat algetapis katsetada.

Algetapis kavatseb komisjon rakendada 12 pilootprojekti. Nõukogu on teinud ettepaneku eraldada näidisprojektide rahastamiseks 300 000 000 saastekvooti. Parlament on nõudnud selle uue tehnoloogia kasutusest keskkonnale ja inimeste tervisele põhjustatud ohu vähendamist, range õigusliku raamistiku loomist süsinikdioksiidi geoloogilise ladustamise projektide katsetamisele ja edendamisele ning näidisprojektide rahastamise sätestamist.

Ma usun, et nende ladustamiskohtade ohutus on äärmiselt tähtis. Siiski on ohutuse tase süsinikdioksiidi transportimisel neisse kohtadesse samavõrd tähtis. Kõigi liikmesriikide pädevad asutused peavad süsinikdioksiidi lekke puhuks rakendama hädaolukorras evakueerimise kavad. Lisaks tuleb vastu võtta erimeetmed nende kohtade sulgemise puhuks.

  Avril Doyle. − Austatud juhataja, ma nõustun, et me ei saa ignoreerida tegelikku olukorda seoses söega, varude suurust ja sõltuvust söest paljudes liikmesriikides ja kogu maailmas: Venemaal, Hiinas, Austraalias, Ameerika Ühendriikides. Kui arendame taastuvenergia tehnoloogiaid, siis peavad sellega koos arenema ka süsiniku sekvestratsiooni tehnoloogiad.

Komisjoni kahe aasta tagune ettepanek kuni 12 süsiniku kogumise ja säilitamise käitise kohta oli siiani oodanud rahastamist. Ma olin väga rõõmus oma raportiga seoses saavutatud kokkuleppe üle, mis puudutas 300 miljoni kvoodi eraldamist selle tehnoloogia potentsiaali väljaarendamiseks. Chris Davies ja teised kolleegid toetasid minu algset, üsna tagasihoidlikku ettepanekut kasutada külluslikku uute rajatiste reservi niivõrd innukalt, et ma muutsin omaenda raportit, suurendades arve oluliselt.

Suur tänu eesistujariigile, suu tänu komisjonile, suur tänu Chris Daviesele, Linda McAvanile ja kolleegidele toetuse eest selles punktis.

Sedamööda kui me kiiresti me ammendame planeedi võime siduda süsinikdioksiidi bioloogilise sekvestratsiooni kaudu, vaatame omaenda leidlikkuse suunas seoses uute sekvestratsiooni tehnoloogiatega, eriti potentsiaalselt pöördelise süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogiaga, kui nende protsesside ohutus keskkonnale ja äriline tasuvus nende 12 projekti kaudu tõestamist leiab.

  Claude Turmes (Verts/ALE). - Austatud juhataja, valitseb oht, et süsiniku sekvestratsioonist saab teatud poltergeist avalikkuse toetuse tagasivõitmisel räpaste söel töötavate jõujaamade ehitamisele. Miks? Esiteks, kas te teate, et siiani parim süsiniku kogumise ja säilitamise funktsiooniga jõujaam, mille me ümber ehitasime, hakkab tootma umbest 150 kuni 200 g süsinikdioksiidi? Seda on rohkem kui praegu olemasolevate gaasiküttel koostootmisjaamade puhul; rohkem, kui annab tänane olemasolev gaasiküttel soojus- ja elektrienergia koostootmise tehnoloogia. Teiseks – ja, Chris Davies, see on tõesti midagi, mille üle te peate ise otsustama – parlamendi seisukoht sisaldas CO2 heitkoguste ülempiiri, mis on kaotsi läinud.

Seega oleme me nüüd olukorras, kus oleme ülempiiri kaotanud ja meil on saastekvootidega kauplemise süsteemi režiimi raames 15% toetus uutele söel töötavatele jõujaamadele, näiteks Saksamaal, 2013. ja 2016. aasta vahel. Seega jääb uute söel töötavate jõujaamade ehitamine majanduslikult vastuvõetavaks ja ma ei tea, kuidas see sobib kokku kliimamuutusega agressiivse võitlemisega.

  Vladimir Urutchev (PPE-DE). – (BG) Sooviksin lisada omapoolsed õnnitlused esmaklassilise töö puhul, mida on teinud raportöörid, läbirääkijad ja paljud kuluaarides hõivatud inimesed, kes andsid oma panuse sellesse, et me täna saame pidada lõplikku arutelu energia- ja kliimapaketi üle.

Pole kahtlustki, et see pakett hakkab mõjutama mitte ainult Euroopa Liidu energiasektorit, vaid ka tööstust tervikuna ja transporti. Nende sektorite süsiniku heitkoguseid tuleb veelgi vähendada, kuid aeg selleks hakkab otsa saama. Tänu eesistujariik Prantsusmaa jõupingutustele oleme me saavutanud vajalikud kompromissid.

Ma ei saa lõpetada, tõstmata esile seda, kuidas Kesk- ja Ida-Euroopa riikide huvid on õiglaselt arvesse võetud. Sooviksin pöörduda komisjoni poole, tehes ettepaneku ehitada üks 12 tehasest Bulgaariasse.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Austatud juhataja, energia- ja kliimapaketi ambitsioonika sisu rakendamise kontekstis vajatakse tõhusaid ja innovaatilisi lahendusi.

Ma usun, et süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogia on praegu asjakohane viis kasvuhooneefekti neutraliseerimiseks suhteliselt lühikese aja jooksul. Samal ajal ei tohi me siiski mööda vaadata süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega kaasnevatest võimalikest riskidest. Näiteks on tõestatud, et valesti säilitatav gaas võib plahvatada. Lisaks, kui säilitusmahutid peaksid lekkima, siis on oht, et veekiht muutub happeliseks ja see ohustaks inimeste tervist. Seepärast on selliste ettevõtete planeerimisel ja rakendamisel möödapääsmatult oluline astuda samme selliste ohtude vältimiseks või vähemalt miinimumi viimiseks.

Ma usun, et süsinikdioksiidi geoloogilise ladustamise süsteem on praeguses olukorras võib-olla parim lahendus. Et see edukaks osutuks, on siiski möödapääsmatult vajalik veenda riike, kelle arvele langeb enamik kahjudest, seda vastu võtma. Viitan siin näiteks Ameerika Ühendriikidele, Hiinale ja Indiale. Need riigid mitte ainult ei jäta söel töötavaid jõujaamu sulgemata, vaid ehitavad murettegeva kiirusega ka uusi.

  Rebecca Harms (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja, sooviksin siinkohal parlamendile meenutada küsimust, mis tõstatati maailma kliimakonverentsil Poznańis, sest innukus, millega reklaamitakse tehnoloogiat, mis isegi veel ei tööta, näib mulle absurdne. Samal ajal, kui me astuksime järjekindlalt samme metsade kadumise vastu lõunapoolsetes riikides, siis oleks meil tohutu CO2 kogumise potentsiaal, palju suurem, kui me iial võime saavutada süsiniku kogumise ja säilitamisega. Kui soovime koguda süsinikdioksiidi, siis tuleks metsade kadumise ja vihmametsade langetamise vastu võidelda palju suurema pühendumusega kui see, mida me praegu siin europotsentristlikul süsiniku kogumise ja säilitamise arutelul üles näitame.

  Chris Davies, raportöör. − Austatud juhataja, kui minust sai parlamendi raportöör, siis otsustasin oma juhendist kaugemale minna ja püüda süsiniku sidumise ja säilitamise tehnoloogia arendamist kiirendada. Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon võttis vastu kaherealise lähenemisviisi: üks oli jõustada finantsmehhanism näidisprojektide ehituse toetuseks ja teine oli võtta kasutusele regulatiivne meede kõige saastavamate jõujaamade ehitamise ärahoidmiseks heitenormi kaudu. Algselt olid komisjon ja nõukogu mõlema ettepaneku vastu.

Üks hea argument praegu heitenormide kasutuselevõtu vastu on see, et süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogiat tuleb esmalt katsetada ja kontrollida.

Ma arvan, et parlament võib olla rahul, et on saavutanud vähemalt ühe suure sammu edasi, luues finantsmehhanismi, mis toob kaasa näidisprojektid. Olen endiselt veendunud, et lõpuks vajame me ka heitenormi.

Kuid ma tänan Françoise Grossetête’i ja variraportööre mulle osutatud abi eest meie poolt saavutatud edusammudeni jõudmisel. Süsiniku sidumise ja säilitamise tehnoloogia kritiseerijatele ütlen ma järgmist: tulge maa peale! Lihtsalt vaadake maailma sellisena nagu ta on, kus kasutatakse tohututes kogustes sütt, ja asjaolu, et Rahvusvaheline Energiaagentuur ennustab söe kasutamise 70% tõusu järgmise 20 aasta jooksul.

Me peame seda tehnoloogiat arendama. Ma ei soovi seda, see pole minu ideaal, kuid me peame arendama midagi, mis võimaldab meil sellise massiivsete saasteainete heitkogustega toime tulla.

Süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogia võib anda meile võimsa relva, et aidata meid võidule võitluses globaalse soojenemise vastu. Me peame seda edasi arendama. Me ei saa endale sekundiksi lubada selle potentsiaali ignoreerimist.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kolmapäeval, 17. detsembril 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. – (HU) Süsinikdioksiidi geoloogiline ladustamine on kahtlemata põnev tehnoloogiline väljakutse. Me ei tohi siiski unustada, et keskkonna kaitsmise ja kliimamuutuse piiramise jaoks peame lõppkokkuvõttes vähendama kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. See tähendab, et me peame piirama fossiilkütuste kasutamist, selle asemel et püüda leida alternatiive tekitatud saasteainete säilitamiseks maa all. Lisaks sellele on kõnealune tehnoloogia üsna kallis. Seni on ainult Norra suutnud seda tööstuslikus ulatuses juurutada ja hinnangute kohaselt võib selline säilitamine maksma minna kuni 100 eurot tonni kohta. Kahtlemata on võimalik see rahasumma kasulikumalt kulutada, näiteks toetades taastuvenergiat. Oleks eriti ebasobiv, kui ühenduse vahendeid kasutataks kõige jõukamates liikmesriikides toimuva uurimistöö rahastamiseks. Kui süsinikdioksiidi geoloogiline ladustamine oleks tõesti nii hea lahendus nagu selle pooldavad väidavad, siis peaks ta suutma turul avatud konkurentsi tingimustes ellu jääda.