Istungi stenogramm

Teisipäev, 16. detsember 2008 - Strasbourg

21. Hoiuste tagamise skeemid seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on majandus- ja rahanduskomisjoni nimel esitatud Christian Ehleri raport (A6-0494/2008) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1994/19/EMÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga (KOM(2008)0661 – C6-0361/2008 – 2008/0199(COD)).

  Christian Ehler, raportöör. − (DE) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid, täna lõpetame hoiuste tagamise direktiivi muutmise väga kiire menetluse. Kogu menetlus demonstreerib nii Euroopa institutsioonide võimekust kui ka piiranguid. Alles oktoobri keskel esitas komisjon direktiivi muutmise ettepaneku, millel on nii poliitiline kui ka majanduslik eesmärk, nimelt taastada hoiustajate usaldus finantsturu, pankade piiriülese tegevuse ja finantsturgude reguleerimise vastu üldiselt.

Me oleme saavutanud hoiuste tagatiste suurenemise, hüvitamise tähtaegade selge lühendamise kriisi korral ja ühiste hoiustetagatiste kaotamise. Oli vastuvõetamatu, et suured pangad ei suutnud omaenda institutsiooni hävingut ette näha ja väikehoiustajad pidid koos nendega hävima. Me oleme saavutanud hoiuste tagatiste suurenemise alates 2010. aastast 100 000 euroni, mis katab 90% hoiustest Euroopas.

Meie Euroopa Parlamendis etendasime selles protsessis kiiret ja konstruktiivset rolli. Me loobusime paljudest parlamentaarsetest õigustest, kuid panime asjad liikuma. Me pidasime kolmepäevast tähtaega algusest peale ebarealistlikuks. Arvan, et 20 päeva on lubadus, mida on võimalik ka praktikas pidada ja mis ei valmista hoiustajatele pettumust.

Oli tähtis taashõlmata väikeettevõtted. Finantsturgude süsteemse stabiliseerimise valguses oleks ainult erahoiuste tagamine olnud hukutav signaal. Me nägime ka – ja see on eriti tähtis – vajadust erakorraliste hüvitamiste järele, sest hoiuste tagamise skeemi ja institutsioonide stabiliseerimismeetmete vahel on väga otsene seos, eriti praktiliste juhtumite korral, mille tunnistajaks me seni oleme olnud.

Piirangud, millest me oleme loomulikult teadlikud, seisnevad selles, et niivõrd lühikese etteteatamise aja jooksul tuleb jõustada niivõrd kaugeleulatuv teema nagu ühtlustamine. Paljud liikmesriigid soovisid direktiiviga vältida võimalikke konkurentsimoonutusi ja sätestada Euroopa hoiuste tagatistele ülemmäära. Mure, mida me käsitlesime uuringus, mille me sellele lisasime, oli õigustatud, kuid me ei peaks ootama tulemust.

Seisukoht, et ootused ja poliitilised lubadused, mis on seotud asjaoluga, et liikmesriigid nagu Saksamaa või Iirimaa tegutsevad finantskriisis mõtlematult ja lubavad piiramatuid tagatisi, on problemaatilised ja tooks turul kaasa konkurentsimoonutusi, on õige ainult teatud piirini, sest peame ütlema täiesti selgelt, et need on poliitilised lubadused, mida pole võimalik ei jõustada ega kohtulikult menetleda.

Siiski, me peame tagama, et suurim ühtlustamine ei too kaasa tagatiste vähenemist konkreetsetes liikmesriikides, mis omakorda tugevdaks rahastamissüsteemide erinevustest tulenevaid konkurentsimoonutusi. Sellega seoses oli tark liigutus sõnastada eesootav ühtlustamine, teisiti öeldes: me oleme sõnastanud terve rea küsimusi, millele tuleb kõigepealt vastata, sest – ja nagu ütlesin, on need menetluse piirangud – arutada üheksanädalase maratonmenetluse käigus küsimusi, mida me Euroopas pole olnud viimase viie aasta jooksul valmis käsitlema, pole täiesti ohutu.

Sooviksin veel kord väljendada tänu nii tugeva meeskonnatöö eest fraktsioonide vahel parlamendis. Tuli teha palju kompromisse, kuid meil õnnestus saata signaal, mis oli oluline finantsturgude stabiliseerimiseks. Meie Euroopa Parlamendis peame samuti andma sisulise panuse, et muuta see väga minimaalne eelnõu selgeks ja tõesti kasulikuks.

Sooviksin veel kord tänada kõiki, kes olid nõus selles menetluses parlamentaarsetest õigustest loobuma.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Austatud juhataja, sooviksin tänada raportööri tema töö selle eest ettepanekuga, mis on osutunud oodatust keerulisemaks. Me võtame oma kindlat sihti säilitada finantstormide ajal hoiustajate usaldus väga tõsiselt ja ma olen tänulik parlamendile valmisoleku eest seda küsimust kiiresti käsitleda.

Siiski pean ka tunnistama, et olen pettunud hoiuste tagamise skeemide direktiivile esitatud mõnede muudatusettepanekute pärast, eriti hüvitamisega viivitamise pärast.

Lubage meenutada, et 8. detsembril hääletas see saal maksimaalselt kahenädalase hüvitamise tähtaja poolt. Siiski praegu meie ees olev kompromiss näeb ette nelja nädala pikkust hüvitamistähtaega, mida võib veelgi pikendada kuue nädalani. Kui lisate siia veel ühe nädala jagu pädevate asutuste otsustamist, siis tähendab see seitset nädalat. Seitse nädalat on väga pikk aeg hoiustajatele, kes ei saa osta toitu, maksta arveid või kasutada oma maksekaarte.

Ärgem unustagem, et praegu kehtiv korraldus, mis võimaldab hüvitamisega viivitada kolmest üheksa kuuni, jääb kehtima veel kaheks aastaks.

Olen mures sõnumi pärast, mille see saadab Euroopa kodanikele ja kuidas see mõjutab meie usaldusväärsust. Olen mures võimaluse pärast, et tuleb jälle olla tunnistajaks vaatepildile, kuidas kodanikud seisavad oma panga ukse taga järjekorras järgmisel korral, kui nad kuulevad, et pangal on probleeme. Minu mure on, et oma raha kättesaamatus mitme nädala jooksul on liiga pikk aeg, et hoida hoiustajate närve kriisiolukorras rahulikuna.

Samuti on mul kahju, et laualolev kompromiss ei ole ambitsioonikam hoiuste tagamise ulatuse suurendamise mõttes. Ärgem unustagem, et peaaegu kõik liikmesriigid olid 2008. aasta oktoobriks juba suurendanud oma tagatist 50 000 euroni. Seepärast tegi komisjon ettepaneku saata hoiustajatele selge signaal, et nende kaitse suureneb peaaegu kohe. See, mis pidi olema kohene signaal, tuleb nüüd edasi lükata 2009. aasta keskele

Sellegipoolest toetab komisjon kokkulepet parlamendi ja nõukogu vahel, juhul kui teie selle hääletusel heaks kiidate. On endiselt tähtis, et 2009. aasta juuni lõpuks suurendataks hoiuste tagamise ulatust 50 000 euroni ja lõpuks 100 000 euroni ja et omavastutusest loobutaks juuni keskpaigaks.

Komisjon pöördub aruandega järgmisel aastal muude lahtiste küsimuste juurde tagasi. Jään ootama koostööd parlamendiga tähtsa ülesande kallal, milleks on meie kodanike usalduse taastamine finantssüsteemi vastu.

  Cornelis Visser, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Austatud juhataja, pole hirmu, et me seda liiga tihti kordaksime: praeguse finantskriisi ajal on ühtne Euroopa hääl üks ja ainus kõige tähtsam asi. Mina argumenteerin hoiuste tagamise skeemide täieliku üleeuroopalise ühtlustamise poolt. See on ka see, mida soovivad Euroopa Parlament ja Christian Ehler.

Kriisiaegadel on täielik ühtlustamine äärmiselt pakiline küsimus kahel põhjusel. Eelkõige on lõppude lõpuks meie kohus pakkuda tarbijatele rahalist kaitset. Paljud Euroopa kodanikud seostavad krediidikriisi ebakindlusega ja hirmuga kaotada oma vara ja omand. Me peaksime sellele tundele vastu seisma.

Riiklikul tasandil on mitmed liikmesriigid võtnud meetmeid, et pakkuda tarbijatele rahalist kaitset. Nii oli see Iirimaal, kuid ka Hollandis, kus tagatud summat on ajutiselt suurendatud 40 000 eurolt 100 000 euroni. Nagu Iirimaa, tunneb ka Holland end vastutavana eraisikute ja väikeettevõtete kaitse eest.

On siiski vajalik sätestada seoses hoiuste tagamise skeemidega rakendatud meetmed ühes Euroopa direktiivis. Lõppude lõpuks, me teame liigagi hästi, millega koostöö ja järelevalve puudumine võib lõppeda. Me peaks seda tegema, kuid ühtsel viisil ja seepärast pooldan ma üht ülempiiri. Me saame selle aastaks 2010, tingimusel et me järgime raportööri ettepanekut. Ülempiir on 100 000 eurot.

Praegune olukord, kus liikmesriigid, näiteks Saksamaa ja Iirimaa, pakuvad piiramatut tagatist, on Euroopa jaoks risk. Tänu neile piiramatutele tagatistele liigub raha näiteks Hollandist ja Ühendkuningriigist naaberriikidesse, mis mõjub negatiivselt stabiilsusele.

Olen rõõmus, et nõukogu minuga selles küsimuses nõustub. Christian Ehler on esitanud tugevad ettepanekud, sh seoses väike- ja keskmise suurusega äriühingutega. Need äriühingud peaksid endiselt kuuluma hoiuste tagamise skeemi kohaldamisalasse. Minu arvates oleme meie, Euroopa Parlament, niisiis saavutanud tarbijate ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtete huvides hea tulemuse ja ma loodan, et komisjon seda algatust toetab.

  Pervenche Berès, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, ma usun, et käesoleva teemaga seoses võite te olla väga rahul sellega, et on olemas Euroopa Parlament. Seda esiteks seetõttu, et mõne kuu eest võtsime vastu teise Christian Ehleri ettevalmistatud raporti. Sel puhul ütlesin ma teile, et kriis, millesse Euroopa Liit oli selgelt sattunud, sunnib meid seda küsimust uuesti kaaluma, isegi enne, kui on olemas kõik teie kavandatud mõju uuringute tulemused. Oli vaja, et nõukogu annaks teile korralduse tegutseda ja mul on sellest kahju, kuid nii need asjad olid. Samuti on mul kahju, et pärast seda, kui riik, kust teie pärit olete, võttis kasutusele süsteemi, mis peaaegu hävitas teie volitused, nimelt siseturu, ei öelnud te avalikult midagi.

Ärgem siiski keskendugem minevikule, vaid vaadakem pigem tulevikku ja nüüd meie ees olevat ettepanekut. See on mõistlik ettepanek, mis on antud olukorras asjakohane ja ma tänan südamlikult raportööri tema hoo ja otsustavuse eest, et võimaldada meil saavutada kokkulepe esimesel lugemisel. See on taganud suurima ühtlustamise, mis vastab meie kodanike ootustele, kes selle kriisi reaalsusega silmitsi seistes muretsevad, kas hoiuste tagamise skeem äkki nende sääste karmilt ei kohtle, sõltumata sellest, kas need on suured või väikesed ja kas me räägime kohalikest asutustest või väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest.

Olen rõõmus, et me oleme jõudnud nõukoguga kokkuleppele laiendada direktiivi reguleerimisala, mida komisjon soovis piirata vaid eraisikutega, ehkki ka VKEd ja kohalikud asutused on samuti oma hoiuste tagamise pärast selgelt mures.

Olen samuti rõõmus selle üle, et saavutasime suurima ühtlustamise 50 000 eurot juures täna ja 100 000 juures homme, koos lubadusega komisjonilt, kahtlemata Charlie McCreevy mantlipärija jaoks, võimaldada meil hinnata tingimusi, mille puhul me saaksime ühtlustada veelgi rohkem ja lõpuks luua Euroopa tagatisfondi. Selgelt on olemas mure seoses konkurentsimoonutuste ohuga, kuid see pole vaid muretsemise küsimus, ja siin ma usun, et raportöör nõustub minuga. Samuti on Euroopa Liidu jaoks olemas võimalus kriisi hallata, vältida paanikat ja tagada hoiustajate õigused. Mulle näib, et see oli selgelt Euroopa Parlamendi peamine eesmärk.

Nende läbirääkimistega seoses kahetsen ma ühte asja – mis elementaarsustesse puutub, siis oleme õppinud Iirimaa halvast näitest, kuid me pole õppinud Islandi halvast näitest. Islandil lubati hoiustele liiga suuri intresse, mis sundis Euroopa Liitu alustama selle riigiga läbirääkimisi, et katta tagatised suuremas ulatuses kui intressimäärad, mida oleks kohaldatud tavapärastes turutingimustes. Siiski, tuginedes aruandele, mille komisjon meile edastab, loodan ma, et me saame neid läbirääkimisi edasi viia, arvestades samas ka järeldusi, mida töörühm, mille eest vastutama on komisjon usaldanud Jacques de Larosière’i, võib meile poolel teel edastada, selleks et tulevikus seda mehhanismi ühtlustatud viisil korraldada.

  Sharon Bowles, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja, kõik institutsioonid on selle projekti osas olnud ambitsioonikad, ehkki mitte kõik samasuunaliselt. Komisjon oli ambitsioonikas, pakkudes välja 100 000 eurole vähima tagatise ja kolmepäevase hüvitamistähtaja. Nõukogu on olnud ambitsioonikas, valides suurima ühtlustamise ja parlament on olnud ambitsioonikas tagades, et see toimib kodanike huvides. Soovin tänada raportööri ja teisi kolleege koostöö eest.

Ettepanek liikuda ühe hüppega menetluste juurest, mis mõnedes riikides ei mahu võib-olla isegi praegu hüvitise maksmiseks lubatud üheksa kuu sisse, ainult kolme päeva juurde, oli võib-olla liiga ambitsioonikas. Me nõustume lõpliku ajavahemikuga, mille suurim võimalik kestus on kuni 35 päeva, kuid pisut vastumeelselt, sest me oleksime eelistanud tükk maad lühemat ajavahemikku. Kolmkümmend viis päeva ilma rahale juurdepääsuta jätab kodanikud ikkagi raskesse olukorda. See muudab tähtsaks võimalused erakorraliste hüvitiste maksmiseks, või, mis oleks veelgi parem, kokkulepped pangateenuste jätkuvuse tagamiseks.

Suurima ühtlustamise julge sammu astumine tähendab, et ilmnevad tagajärjed, millega tuleb tegeleda, mis muudab praeguse esimeseks etapiks pooleliolevas töös, millest annab tunnistust ka küsimuste arv, mille kohta komisjonil palutakse järgmise aasta lõpuks aru anda. Üks tagajärgedest on vajadus mõnede suurema saldoga erandite järele ja ma tervitan mõnede sotsiaalselt vajalike, enne 2008. aasta algust olemas olnud suurema saldoga sätete säilitamist.

Siiski oleme sellest ajast saadik targemaks saanud. Tegelikult kogu direktiiv keerlebki selle ümber: viimase aja õppetunnid. On kahetsusväärne, et me ei saanud reservatsioonideta lubadust võimaldada suuremas mahus kaitset ajutiselt suurendatud saldodele, mis tekivad näiteks siis, kui müüakse maju või makstakse välja pensioni täissummasid.

Pärast Islandi pankade kokkukukkumist on sellises olukorras saadud kahetsusväärset kahju ja see on mitmes liikmesriigis käivitanud erikaitse kavad. Inimesed, kes pikaajaliselt valdavad suuri summasid, mida hoiustada, võivad seda teha ja tagada hoiuse ohutuse, jagades selle erinevate institutsioonide vahel, kuid on ebarealistlik paluda, et täissumma makseid sel viisil kanaliseeritaks.

Kogu elu säästude kaotamise tagajärjed on õppetund, mida meil pole vaja uuesti õppida, seega ma loodan, et volinik näitab üles innukust võimaldada lisakaitset spetsiifilistele ajutiselt suurematele saldodele, mille osas me oleme palunud tal meile aru anda samuti järgmise aasta lõpuks.

  Astrid Lulling (PPE-DE). – (FR) Austatud juhataja, ehkki oli vaja taastada usaldus, teame me, et rahandusministrite langetatud poliitiline otsus suurendada hoiuste tagamise taset on kaasa toonud mitmeid tehnilisi raskusi ja tagajärgi.

Kõnealune tagatise suurendamine 50 000 euroni ja edaspidi 100 000 euroni peab viima liikmesriikides kasutusele võetud süsteemide toimimisvõime ja otstarbekuse taasläbivaatamiseni. Seetõttu pean avaldama austust raportöör Christian Ehlerile, kes lähenes oma tööle avatud meelega. Mina omalt poolt toetan raportööri poolt kolmepoolsetel kõneluste nõukoguga saavutatud kompromissi. Tahaksin siiski esitada kolm mõtet.

Esimene puudutab hüvitamistähtaega. 20-päevane ajavahemik, enne kui hoiuste summa tagastatakse, võib mõnedele inimestele näida liiga pikk, kuid paluksin neil mõelda kõigele, mida on vaja teha, enne kui see tagasimaksmine toimuda saab. Jättes kõrvale pahausksuse, nad mõistavad, et vaid mõnepäevane ajavahemik teabe kogumiseks ja kontrolliks ning seejärel makse sooritamiseks on lihtsalt täiesti ebarealistlik. Kakskümmend päeva on tegelikult ka juba väga pingeline.

Austatud juhataja, kahjuks ma tean, millest ma räägin, sest Luksemburgil on kurb privileeg kohaldada hoiuste tagamise skeemi Kaupthing Banki juhtumi puhul. Me võime sellest saada mõned õppetunnid, mida tuleb tähele panna, eriti kui soovime hoiustajate huvides edasi liikuda. Eluliselt tähtis on teha vahet pankrotil ja krediidiasutuse maksete ajutise peatamise vahel. Maksete peatamise korral võib ette näha panga ülevõttu. Siiski, hoiuste väga kiire tagastamise tagajärg oleks selle stsenaariumi võimatuks muutmine. Selle tulemusena tuleb direktiivis seda vahet teha.

Teine õppetund on see, et enamikus liikmesriikides tuleb hoiuste tagamise skeemid uute nõuete tõttu ümber korraldada. Peame seepärast jätma neile aega tegutsemiseks. Minu arvates on väljapakutud ajavahemikud mõistlikud. Siiski, volinik, meie 20 päeva ja 7 nädala vahel, millest räägite teie, on päris suur vahe.

Lõpuks, austatud juhataja, ehkki usalduse taastamine hoiustajate seas on elutähtis, oleks mittetoimivate lahenduste pealesurumine saatuslik viga. Seetõttu olen ma üles kutsunud mõõdukusele. Liigsed nõuded lihtsalt ainult raskendaksid olukorda. Olen lõpetanud, austatud juhataja, kuid tähtis oli küsimused läbi käia ja mitte rääkida sellise kiirusega, millele meie tõlgid järele ei jõua.

  Antolín Sánchez Presedo (PSE). – (ES) Lugupeetud juhataja, volinik, austatud kolleegid, finantskriis on hoiuste tagamise skeemide toimimise Euroopa Liidus proovile pannud. Selle tulemusena sündinud pinged on näidanud, et skeemide ebapiisav kohaldamisala ja toimimine on kõigutanud hoiustajate usaldust ja et mõnede liikmesriikide poolt olukorra käsitlemiseks võetud ühepoolsetel meetmetel on oluline piiriülene mõju ja destabiliseerivad tagajärjed. See on lisanud nõudmisi ühistegevuse järele, et parandada avastatud nõrkusi ja viia läbi regulatiivse raamistiku põhjalik läbivaatamine.

Läbirääkimistel saadud tekst kajastab suurepärast tööd, mida tegi Christian Ehler, kes majandus- ja rahanduskomisjonis saavutas laialdase konsensuse. Selle vastuvõtmine esimesel lugemisel näitab rohelist tuld reformile, mis käsitleb kaht pakilist küsimust: hoiuste tagamise ulatuse suurendamine ja hüvitamise kiirendamine. Samuti loob see aluse läbivaatamiseks, et ühtlustada pangahoiuste tagatised kogu Euroopa ühtsel turul.

Ma tervitan ettepanekut tõsta tagatud hoiuse suurus algselt vähemalt 50 000 euroni ja kaaluda selle ühtlustamise 100 000 euro tasemel 2010. aasta lõpuks, sõltuvalt mõju hinnangust, mida komisjon peab analüüsima, võttes arvesse tarbijakaitset, finantsstabiilsust ja konkurentsi.

Komisjonile antud volitus muuta suurust vastavalt inflatsioonile, kooskõlas regulatiivkomitee menetlusega, on samuti asjakohane.

Hüvitamistähtaja lühendamine praeguselt kolmelt kuult 20 tööpäevani pärast haldus- või kohtuotsust ja võimaliku 10 tööpäevani lühendamise hindamine on arvestatav edasiminek, samuti ka erakorralise hüvitamise mõiste kasutuselevõtmine ja kohustus anda hoiustajatele kohaldatava tagamise skeemi kohta teavet, mida nad vajavad.

Ma toetan täielikult nõudmist, et komisjon koostaks 2009. aasta lõpuks põhjaliku aruande, käsitledes tähtsaid aspekte, näiteks tagamise skeemide rahastamismehhanismide ühtlustamine, täieliku tagamise põhjendamine konkreetsetel juhtudel, ühenduse tagatisskeemi hind ja kasu sellest ning seosed tagamise skeemide ja muude alternatiivsete meetodite vahel.

  Mariela Velichkova Baeva (ALDE). – (BG) Hoiuste tagamise direktiivis ja hoiuste tagamise ulatuses ning hüvitamise tähtajas tehtud tähtsamate muudatuste poolt saadetava põhilise sõnumi peamine eesmärk on näha ette tagatiste kõrgem tase, et kaitsta väikeinvestorite hoiuseid ja säilitada usaldus finantssüsteemi vastu.

Praegu on raske hinnata praeguse finantspöörise ja sellega kohanemisega kaasnevaid fiskaalseid kulusid. Potentsiaalselt madal reaalse SKT kasv mõne aasta jooksul võib kunagi tulevikus osutuda lisanduvaks destabiliseerivaks teguriks fiskaalse jätkusuutlikkuse seisukohalt.

Selles kliimas on soovitatav liikmesriikides kasutusel olevate finantsmehhanismide kiire analüüsimine, selleks et hinnata läbiviidud sekkumise mõju. Ütlematagi on selge, et hoiuste tagamise skeemid on tõhus ennetav meede, kuid nende mõju on piiratud kohaliku keskkonnaga, kus nad toimivad. Selleks et sarnaseid nõrkusi ravida, kui investorid jõuavad valiku tegemiseni mitmesuguste kaitsetasemete vahel, vajame me kooskõlastamist ühenduse tasandil.

  Paolo Bartolozzi (PPE-DE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid, hiljutine finantskriis, millest rahvusvaheline pangandussüsteem on olnud tugevalt haaratud, on hoiustajate seas tekitanud rohkesti muret tuleviku ja nende hoiuste ebakindluse pärast.

Volatiilsuse ja turgude kõikumise korrigeerimiseks ning leevendamaks riski, et ilmselgete või varjatud likviidsusprobleemidega pangad ei maksa, on Euroopa Parlament koos nõukoguga koostatud ettepaneku võtta vastu direktiiv, mille eesmärgiks on muuta hoiuste tagamise skeeme hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamistähtaja osas. Eesmärgiga taastada üldine usaldus, tagada finantssektori asjakohane toimimine ja paremini kaitsta erahoiustajate ja nende perekondade hoiuseid, kutsus Euroopa Ülemkogu 7. oktoobril Euroopa Komisjoni üles esitama kiiresti ettepanek, et edendada hoiuste tagamise skeemide ühtlustamist Euroopa Liidus.

Kõnealuse meetmega, mille parlament peaks vastu võtma, sätestatakse täna erahoiustajate hoiuste tagamise minimaalseks ulatuseks vähemalt 50 000 eurot, tõdedes, et paljud liikmesriigid otsivad praegu võimalust tõsta kaitse miinimumsuurus vähemalt 100 000 euroni. Direktiiviga sätestatakse ka hüvitamistähtaja, mille pikkuseks praegu on seatud kolm kuud ja mida võib pikendada üheksa kuuni, lühendamine maksimaalselt mõne nädalani.

Globaliseerunud majanduses ja eriti Euroopas, kus me oleme tunnistajaks pankade ja filiaalide levimisele, on Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks eluliselt tähtis, et toimiks tõhus piiriülene koostöö päritoluriigis asuva panga ja vastuvõtjariigis asuva panga vahel. Selline koostöö peab kindlustama tagatised ja tagama kiired väljamaksed krediidiasutuste maksevõimetuse või pankroti korral.

Ja viimaks, kuna Euroopa Komisjoni direktiivi läbivaatamisega piiratakse kohaldamisala füüsilisest isikust hoiustajatega, siis ma arvan, et oleks asjakohane seda pisut laiendada, et hõlmata väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Nad on aktiivselt kaasatud Euroopa Liidu majanduse tootmisprotsessidesse ja kujutavad endast asendamatut inim- ja sotsiaalset kapitali. VKEdele tuleks nüüd siiski anda õiguslik kaitse, mis mitte ainult ei hoiaks neid pangakrahhidest põhjustatud ebakindluse riski eest, vaid võimaldaks neil samuti toimida suurema konkurentsivõime positsioonilt ning paremas majanduslikus, rahalises ja tööhõive stabiilsuse olukorras.

  Ján Hudacký (PPE-DE). – (SK) Praegune finantskriis kohustab meid suhteliselt kiiresti võtma selliseid meetmeid, mis kaotaksid selle mõju nii kodanikele kui ka Euroopa Liidu majandusele.

Minu kolleeg Christian Ehleri raportis käsitletakse hoiuste tagamise küsimust tagatise suuruse ja hüvitamise tähtaegade mõttes väga tasakaalustatult. Komisjoni praegustele jõupingutustele vaatamata pean ma sellega seoses meenutama komisjoni paindumatust süveneva kriisi ajal, mille sihiks on hoida üksikuid liikmesriike võtmast vastu kooskõlastamata otsuseid pangaklientide hoiuste kaitse küsimuses.

See olematu kooskõlastamine on kulmineerunud – õnneks ainult piiratud ulatuses – sellega, et kliendid võtavad kaootiliselt oma hoiuseid välja ja kannavad neid pankadesse neis liikmesriikides, kus hoiused on suuremas ulatuses kaitstud. Seoses vajadusega taastada inimeste usaldus finantsasutuste vastu, peame me ette valmistama meetmed, mis on võimalikult paindlikud, kuid samal ajal põhinevad realistlikel eeldustel.

Ma jagan raportööri arvamust, et juhtudel, kus hoiustele pole võimalik ligi pääseda, on väljapakutud kolmepäevane väljamaksetähtaeg ebarealistlik, sest tõenäoliselt kukuks hoiuste tagamise skeem lihtsalt numbrite raskuse all kokku. Seepärast näib olevat mõistlik süsteem piiratud rahasummade erakorralisteks väljamakseteks kolme päeva jooksul, juhtumiteks kui pangateenuste pidevust pole võimalik tagada.

Olen rõõmus, et hoiuste tagamise miinimumtaset suurendatakse 2009. aasta lõpuks 100 000 euroni, mis selgelt suurendab hoiustajate usaldust finantsasutuste vastu. Seoses meie esialgse kogemusega finantskriisist arvan ma, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, milledel muide pole tihti võimalik kriiside ajal vajalikke laene saada, tuleks samuti tuua selle hoiuste tagamise direktiivi raamistikku, selleks et anda neile vähemalt üks viis selle kriisiga toimetulekuks.

  Colm Burke (PPE-DE). - Austatud juhataja, maailma majandus on viimase paari kuu jooksul kummuli pöördunud. Meie ees on nüüd kohutav panoraam maksevõimetusest, pankrottidest, riigistamistest, massiivsest varade hävitamisest ja aktsiaturu allahindlusest. Meie rahalise infrastruktuuri keskseid institutsioone on juurteni raputatud. Meie pangad on põlvili ja tegelevad, müts peos, kerjamisega riikide valitsuste ees.

Riikide valitsused ei saa pilku kõrvale pöörata pankade strateegilise tähtsuse tõttu reaalmajanduse rataste õlitajatena. See on šokeeriv ja hirmutav näha, et näiteks üks Iiri pank on vaid viimase paari kuu jooksul kaotanud 97% oma väärtusest.

Seepärast on hoiuste tagamise skeemid olnud keskse tähtsusega investorite kaitsmisel praegu maailma majandust rappiva kõige hullema finantskriisi eest. See arv, 100 000 eurot, on psühholoogiliselt ja samuti majanduslikult tähtis, sest rahustab investoreid, et nende eluaegsed säästud pole ohus.

Õnnitlen raportöör Christian Ehlerit tema töö puhul ja tervitan eriti kohaldamisala laiendamist, millega hõlmatakse tagatised VKEdele. VKEd on meie peamine lootus ja peaks olema meie prioriteet, kui me vaatame valguse poole tunneli lõpus, kui me püüame praegusest majanduslangusest kiiresti taastuda.

Samuti kordan ma üleskutset rohkem kooskõlastatud reageerimiseks tulevikus. Iiri valitsus tegutses ühepoolselt, et tagada Iiri pangad. Tulevikus peaks kehtima ametlik instrument, et tagada parem kooskõlastamine liikmesriikide vahel.

Lõpetuseks, üldisemast seisukohast, ei tohi me unustada, milline tohutu tähtsus on meie tihedal majanduslikul integratsioonil siin Euroopa Liidus ja eriti euroalal, mis on varjanud meid finantsorkaani tormituulte eest. See mõte puudutab eriti väiksemaid liikmesriike, näiteks Iirimaad. Piisab vaid, kui vaatame põhja poole meie saarenaabrite suunas, Islandile, et näha hävingut, mille võib põhjustada üksi hiilgavas isolatsioonis seismine: riigi valuuta kukkus kokku ja majandus on varemeis. Pole mingit tagatist, et seda poleks juhtunud, kui Iirimaa ja muud väiksemad liikmesriigid poleks olnud euroalal.

  Othmar Karas (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, austatud raportöör, lugupeetud volinik, sooviksin raportöörile öelda, et olen tänulik tema asjatundlikkuse, tema üksikasjade märkamise eest, mis tagas, et ei kerkinud soovimatuid probleeme, ja tema parlamentaarse lähenemisviisi eest arutelule.

See teema mõjutab kõiki. Iga hoiustaja muretseb oma raha pärast, kui pank raskustesse satub. Iga hoiustaja tahab teada, kui kindlas kohas tema raha on. Iga hoiustaja tahab teada, millal ja kui palju ta oma rahast kindlasti tagasi saab. Seetõttu tervitan ma tagatise suuruse tõstmist ja jään ootama hinnangut tagajärgedele, nii et saaksime otsustada, kas 100 000 euro piir on ühtlustatud summa või minimaalne summa. Tervitan hüvitamise tähtaegade lühendamist ja sooviksin tänada kõiki austatud sõpru, kes soovivad need normid üle kanda VKEdele. Volinikult sooviksin kinnitust selle kohta, kas ja kuidas selline edasiliikumine on võimalik.

  Margarita Starkevičiūtė (ALDE). - Austatud juhataja, mõnedele inimestele meeldib rääkida, et Euroopa Liit ei toimi mõnikord tõhusalt, kuid see dokument on hea näide sellest, kuidas me vajaduse korral suudame väga kiiresti tegutseda, arvestades lühikest ajavahemikku, mille jooksul kokkuleppele jõudsime.

Soovin vaid öelda, et see kokkulepe saadab Euroopa Liidu kodanikele väga tähtsa signaali, et me suudame nende vajadustele reageerida. Teine väga tähtis punkt on see, et ehkki oleme väga erinevad, suudame siiski saavutada kokkuleppe olulistes küsimustes nagu tagatud hoiuste suurus, hüvitamise tähtaeg ja muud tavakodanikele tähtsad teemad. See kompromiss pole võib-olla täiuslik, kuid see on siiski hea tõestus selle kohta, et me suudame koos tegutseda.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Austatud juhataja, ma sooviksin lihtsalt korrata, et ehkki komisjoni seisukohalt pole tulemused täielikult rahuldavad, ei soovi me viivitada või riskida kompromissiga, mis mõnes osas hoiustajate olukorda parandab. Me peame hoiuste tagamise skeemide parandamise kallal edasi töötama.

Muidugi luban ma 2009. aasta lõpuks täita direktiiviga kehtestatud aruandekohustuse. Neis aruannetes uuritakse teemasid, millest parlamendiliikmed täna õhtul siin rääkisid. Kui me edasise töö tulemusi ja sellest tuleneda võivaid ettepanekuid arutame, siis loodan ma siiralt, et tulemus oleks ambitsioonikam. Peamine küsimus, mida me silmas peame, on Euroopa Liidu hoiustajate usalduse eest pikaajaline hoolitsemine.

  Christian Ehler, raportöör. − (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, palun ärge hävitage kompromissi, mille me oleme nii lühikese aja jooksul kokku pannud. See polnud midagi rohkemat kui komisjoni teatis, mille parlament muutis reaalsuseks, leidis kompromissi nõukoguga, nikerdades muu maailmaga tõlgenduse kallal. Palun esitlege seda välismaailmale sellena, mis ta on: kolme institutsiooni väga kiire reaktsioon, väga kaugeleulatuv mõttetöö vajalike sammude ühtlustamise suunas, sh vajalikud uuringud, millel on kodanikele väga positiivne ja otsene mõju, nimelt, mis meie ootuste kohaselt on 90% hoiuste tagatiste peaaegu täielik hõlmamine ja lühemad tähtajad. Ka meie mõtlesime ilmselgelt erakorraliste hüvitamiste peale.

Sooviksin veel kord öelda: kompromiss ei tähenda lihtsalt seda, et kolm institutsiooni või üks kolmest, nimelt komisjon, ütleb, et see on kompromiss ja nüüd me tahame hakata juuksekarva lõhki ajama; see on ühine signaal. Seetõttu me liitusime selle kiire menetlusega. Oleks olnud poliitiliselt hoolimatu hakata avalikkuse ees tegelema intellektuaalse juuksekarva lõhestamisega. Peame muule maailmale edastama selle positiivse signaali, milleni me koos oleme jõudnud, koos komisjoniga. Vastasel korral saavutaksime me praeguses finantskriisis täpselt vastupidise tulemuse sellele, mille osas teie oma avalduses nii tugev olite, kuid mille meie tegime võimalikuks, muutes selle reaalsuseks.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub neljapäeval.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Sebastian Valentin Bodu (PPE-DE) . – (RO) Praegune majanduskriis nõuab erakordseid meetmeid ajal, kui järjest suurem arv eurooplasi seisab silmitsi tööpuuduse ja majanduslanguse väljavaatega. Tagatud pangahoiuste ülempiiri tõstmine kogu elanikkonnale on teretulnud meede, mis hoiab usaldust pangandussüsteemi vastu. Esialgne ülemmäär 50 000 eurot ja edasine 100 000 eurot on enam kui piisav riikidele, mille pangandussüsteemidel puuduvad pikaajalised traditsioonid, mis on tõsi näiteks Rumeenia ja muude endiste kommunistlike riikide puhul. Praegu on tähtis, et kõik riigid selle meetme vastu võtaksid, vastasel korral on oht põhjustada elanikkonna seas paanikat. Rumeenia pole riikide seas, kus väga paljud hoiused oleksid suuremad kui 50 000 eurot. Siiski, psühholoogilises mõttes saab tagatud summa suurendamine mõjuda ainult positiivselt, arvestades et elanikkonna hoiused on võrreldes septembriga juba ainult Bukarestis vähenenud 6% võrra. See tähendab, et vaid mõne nädalaga on välja võetud umbes 600 miljonit eurot, mis on viimastel aastatel pretsedenditu.

Teisest küljest sooviksin Euroopa Parlamendi liikmena juhtida teie tähelepanu asjaolule, et seda meedet tuleb täiendada laenude andmise ja võetava riski suuruse hindamise poliitika läbivaatamisega.

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. – (ET) Alates 1994. aastast on ühenduse eeskirjadega tagatud, et kõikides liikmesriikides on hoiuste tagamise süsteem juhuks, kui mõni pank peaks pankrotistuma ning fikseeritud ka hoiuste tagamise minimaalne ulatus, mis on 20 000 eurot. Kahjuks on juba täna ühe EL elaniku kohta keskmine hoiuse maht 30 000 eurot, mis näitab üldist vajadust hoiuste tagamise miinimumi suurendamiseks.

Igati tervitatav on Euroopa Nõukogu 7. oktoobri 2008 otsus, kus liikmesriigid tulenevalt ülemaailmsest finantskriisist otsustasid erakorraliselt tagada eraisikute hoiuseid ühe aasta jooksul vähemalt 50 000 euro ulatuses. Nüüdne Euroopa Komisjoni poolne algatus aitab selle viia ka EL seadusandlusesse, mis aitab säilitada EL hoiustajate usaldust Euroopa finantsturgude vastu.

Tulenevalt Komisjoni ettepanekutest on 2009. aasta lõpuks plaanis viia hoiuste tagamise minimaalne ulatus EL-s koguni 100 000 euroni, mis hoiustajate kohapealt on igati tervitatav!

Kuid samas peaks Komisjon kindlasti arvestama hoiuste piiri tõstmisel ka liikmesriikide reaalsete võimalustega, et vältida olukordi, kus hoiuste tagamise piiri tõstmisest kujuneb nn. võidujooks, millega võidakse tekitada vaesemate liikmesriikide puhul olukord, kus neil puuduvad vahendid sätestatu tagamiseks ja kannatajateks võivad hiljem osutuda need samad lihtsad hoiustajad.

Kuna EL finantsturud on omavahel vägagi põimunud, siis toetan raportööri ja kutsun samuti Komisjoni ja Nõukogu parandama piiriülese koostöö kohustust ning planeerima enam konkreetsemaid meetmeid, mis aitavad vajadusel tagada parema koostöö liikmesriikide vahel kriisiolukorras.