Istungi stenogramm

Kolmapäev, 17. detsember 2008 - Strasbourg

17. Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja koolituse valdkonnas – Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET) (arutelu)

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel Jan Anderssoni koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja koolituse valdkonnas (KOM(2008)0179 – C6-0163/2008 – 2008/0069(COD)) (A6-0438/2008), ja

– tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel Thomas Manni koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta (KOM(2008)0180 – C6-0162/2008 – 2008/0070(COD)) (A6-0424/2008).

  Jan Andersson, raportöör. – (SV) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Esmalt tahaksin öelda paar sõna kutsehariduse väärtuse kohta. On oluline, et kutseharidust arendatakse kõigis ELi liikmesriikides. See on oluline ELile enda jaoks, konkurentsivõime jaoks ja selle jaoks, kuidas me suudame ennast maailmas kehtestada, kuid see, et meil oleks ELis kvaliteetne kutseharidus, on oluline ka üksikisikute jaoks. Selline on üldine taust.

Me teame, et kutseharidust korraldatakse eri liikmesriikides väga erinevalt. Käesolev võrdlusraamistiku loomise ettepanek ei ohusta seda, kuidas liikmesriigid Euroopa eri paigus kutseharidust korraldavad, kuid me saame võtta aluseks senise traditsiooni, olenemata sellest, kas kutseharidust korraldatakse kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil. Muidugi oli kvaliteeditagamise ja kutsehariduse ühine raamistik juba varem olemas, kuid nüüd soovivad liikmesriigid seda raamistikku arendada, pidades silmas eriti järjest suuremat üleilmastumist ja kvaliteetsema hariduse vajadust.

Seoses kvaliteediraamistiku valdkonnas tehtud tööga tahaksin tänada komisjoni ja nõukogu suurepärase koostöö eest, mis aitas meil ühistele lahendustele jõuda.

Milles on siis küsimus? Tõsi, liikmesriigid on olnud muidugi väga mures, et me ei hakkaks neile loengut pidama, vaid et tegemist oleks millegi sellisega, mis võiks liikmesriikidele nende endi silmis lisaväärtust pakkuda. Meil tuleb kogemusi vahetada. Olen isiklikult käinud vaatamas katseprojekte, mis on seotud kvaliteeditagamisega noorte sõiduõpetuse valdkonnas minu enda riigis, kus toimub pidev koostöö, ja see koostöö on osutunud vägagi viljakaks.

Meil on ühine tööturg, ühised eesmärgid ning seega on tähtis, et me vahetaksime kogemusi ja et meil oleks ühine raamistik, kus see kogemuste vahetamine saab aset leida. Oleme koos liikmesriikidega püüdnud ka selgitada, et siin sisalduvaid näitajaid ei tohiks võtta kontrollivahendina, vaid ressursina liikmesriikide endi jaoks. Liikmesriigid peaksid saama neid kasutada, kui nad arendavad oma süsteeme ja tegelevad nende kvaliteedi tagamisega. Ma loodan ja usun, et see üksmeele saavutamine annab tulemuseks kutsehariduse arengu siseturul. Olen üsna kindel, et nii see lähebki, ja üsna kindel ka selles, et kogemuste vahetamine ja vahendid, mis on nüüd liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud, toovad kasu liikmesriikidele endile, ELile ja üksikisikutele. Aitäh!

  Thomas Mann, raportöör. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik Figel’, head kolleegid! Kui kõne alla tuleb Euroopa haridus, räägivad kõik Bolognast – ja õigusega. Alates sellest, kui ELi liikmesriigid otsustasid 1999. aastal luua 2010. aastaks ühise Euroopa kõrgharidusruumi, on paljud liikuvust pärssivad takistused kõrvaldatud. Mõtlemine bakalaureuse- ja magistrikraadide kategooriates ja haridusalaste saavutuste tunnustamine Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteemi (European credit transfer system – ECTS) abil aitab teadvustada vajadust ühismeetmete järele.

Just seda põhimõtet peaks järgima ka kutsehariduses ja -koolituses. Üks teetähis oli 2002. aasta Barcelona tippkohtumine, kus nõuti õpitulemuste riikidevahelist tunnustamist. Samal aastal alustati Kopenhaageni protsessi, mille eesmärk on tõhustatud koostöö kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas. 2006. aastal kehtestasime uued tingimused, nimelt Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (European Qualifications Framework – EQF). Tollal olin ma Euroopa Parlamendi algatusraporti koostaja.

EQFil on kolm ülesannet: esiteks riiklike ja valdkondlike kvalifikatsiooniraamistike ühendamine, teiseks kutse- ja üldhariduse võrreldavuse tagamine ning kolmandaks läbipaistvuse ja läbilaskevõime tagamine.

Et neid õpitulemusi saaks üle kanda ja tunnustada, on nüüd loodud Euroopa kutsehariduse ja ­koolituse ainepunktide süsteem (ECVET). Alles siis, kui võimete ja oskuste läbipaistvus on saavutatud, on kõik nende ülekantavuse ja tunnustamise takistused nii liikmesriikide kui ka riikidevahelisel tasandil kõrvaldatud. Niiviisi aitab ECVET kaasa Euroopa üld- ja kutsehariduskoostöö laienemisele.

ECVET suurendab valmisolekut liikuvuseks ja muudab karjääriplaanide teostamise lihtsamaks. Samuti peaks see suurendama töötajate ja õppijate sotsiaalset kaasatust. Kui võetakse tõsine kohustus kutsehariduse ja ­koolituse kvaliteedikriteeriume täita, tuleb arvesse võtta riikide omapära. Kõik pole kursis sellega, kuidas toimib tihe koostöö koolide ja ettevõtete vahel – see kahene süsteem –, ning kõik pole teadlikud, kui palju oskusi, aega ja raha tuleb panustada kõrgetasemelise kutsealase täienduskoolituse (Fachwirt) läbimiseks. Liikmesriikide tegevust tuleks täiendada ja nende koostööd tugevdada. Mis puutub ainepunktidesse, siis tuleb tagada see, et mõnel juhul saab lisada teadmiste ja pädevuse hindamise moodulid, samas kui teistel puhkudel nõutaks endiselt lõpueksamit. See vabadus on hädavajalik.

Kallid kolleegid! Asjaolu, et tööhõive- ja sotsiaalkomisjon hääletas peaaegu ühehäälselt minu raporti poolt, motiveeris mind komisjoni ja nõukoguga läbi rääkima. Me kohtusime Bordeaux’s, eesistujariigi Prantsusmaa korraldatud hariduskonverentsi kõrvalt. Tänan selle kompromissi toetamise eest kõiki variraportööre.

Ma loodan, et meie ühist tööd võetakse kui asjatundlikku panust selleks, et saavutada kutseõppe suurem tõhusus, läbipaistvus ja liikuvus. Saagu ECVETist üks ehituskivi Euroopa õppepiirkonna loomisel.

  Ján Figeľ, komisjoni liige. - Austatud juhataja, ka mina sooviksin alustuseks avaldada tänu ja väljendada samasuguseid tundeid, mida kirjeldas Jan Andersson oma sissejuhatuses Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikku käsitleva soovituse tähtsuse kohta, seoses suurepärase töö ja institutsioonidevahelise koostööga. Parlamendikomisjonid ja Euroopa Komisjon loodavad saavutada nende kahe olulise vahendi suhtes esimesel lugemisel väga suure üksmeele.

Esiteks tahaksin avaldada tunnustust tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni töö eest. Samuti tahaksin mainida Ramona Mănescu ning kultuuri- ja hariduskomisjoni panust ja seoses teise teemaga – sest me panime kaks teemat kokku – tahaksin mainida samade komisjonide – kultuuri- ja hariduskomisjoni ning tööhõivekomisjoni panust. Tahaksin ära märkida ka Dumitru Opread mitme huvitava küsimuse tõstatamise eest, nagu Jan Andersson ja Thomas Mann juba rõhutasid.

Bologna protsessist on inimesed ja liikmesriigid juba palju rääkinud, kuid nüüd kõneldakse üha rohkem oskuste, kutsehariduse ja -koolituse ning Kopenhaageni protsessi tähtsusest. Tänavu toimus esimene EuroSkillsi võistlus, mis aitab suurendada kutsehariduse ja -koolituse valdkonna populaarsust, ligitõmbavust ja kvaliteeti ning innustab selles väga olulises valdkonnas omavahel parimaid tavasid jagama. Tahaksin teha mõned märkused nende kahe vahendi kohta, mida käsitlevaid raporteid täiskogu homme hääletama hakkab.

Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikku käsitleva soovituse kohta tuleb öelda, et kutseharidus ja ­koolitus jäid Euroopas reformiprotsesside varju, kuid kui me soovime tõesti suurendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, nagu Lissaboni strateegias on rõhutatud, tuleb tegelda nii üldhariduse kui ka kutsehariduse tähtsuse ja kvaliteediga. Esimese soovituse suhteliselt tehniline iseloom ei tohiks selle vahendi tähtsuselt tähelepanu kõrvale juhtida. Kvaliteedi tagamine on kõigi kutsehariduse ja -koolituse algatuste alus. See aitab suurendada vastastikust usaldust ja ajakohastada kutseharidus- ja -koolitussüsteeme, parandades koolituse tulemuslikkust.

Kvaliteeditagamise raamistik on mõeldud kutsehariduse ja -koolituse pidevaks täiustamiseks. Raamistik põhineb kvaliteeditsüklil, milles luuakse vajalikud seosed nelja faasi – planeerimise, rakendamise, hindamise ja kontrolli vahel. Ta sisaldab kutsehariduse ja -koolituse seire meetodeid ning mõõdab kutsehariduse ja -koolituse parandamist nii süsteemi kui ka koolituse pakkuja tasandil. Selline käsitus kvaliteeditagamisest tuleneb hariduse ja koolituse kvaliteedi tagamise üldpõhimõtetest, mis on esitatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomist käsitleva 2007. aasta soovituse lisas, niisiis on see juba üks osa olemasolevast Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikust.

Kvaliteet, õpitulemustel põhinev lähenemisviis ja kvalifikatsiooniraamistik käivad käsikäes. Me vajame neid vahendeid tervikliku pildi osadena. Kvaliteedi tagamine on süsteemide- ja riikidevahelise usalduse eeldus, et nad saaksid selle tulemusel õpitulemusi üle kanda. Ma arvan, et selles protsessis saavutatud kompromissid on väga olulised. Komisjon toetab teksti sellisel kujul, nagu see esitati. Teie täiendustega sai tekst paremaks – selle näide on riikliku lähenemisviisi koostamisele seatud tähtaeg ja ilmne viide kohalike ja piirkondlike asutuste kaasamisele. Selgitades, et raamistik on oma olemuselt vahendite pakett, aitasite ka algteksti mõtet selgemaks muuta.

Teise vahendi kohta tahaksin öelda vaid seda, et ka see on vajalik, kui me tahame tõesti elukestvat õpet edendada ja tegelikku liikuvust hõlbustada. Nagu mulle meeldib öelda, oleme me ühtses Euroopa Liidus kodanikud, mitte turistid. Me vajame nii õppijate kui ka töötajate liikuvust, et inimesed saaksid Euroopa eri haridus- ja koolitussüsteemide poolt riiklikul või koguni piirkondlikul tasandil pakutavaid rikkusi ära kasutada. See on võimalik ainult siis, kui ühest õpikeskkonnast teise siirduvate üksikisikute õpitulemusi hinnatakse adekvaatselt.

Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem ECVET avab selleks palju rohkem võimalusi. ECVETil on kaks eesmärki – esiteks toetada ja soodustada riikidevahelist liikuvust ning teiseks suurendada elukestva õppe kättesaadavust, et vastata üksikisikute, tööturu ja meie ühiskondade tegelikele vajadustele.

Ma ei soovi rohkemat öelda, vaid kinnitan teile lihtsalt, et see vahend on praegu ja ka edaspidi kooskõlas teise vahendiga, nimelt Euroopa üldkõrghariduse ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteemiga ning ka paljude Euroopas juba kasutatavate kvalifitseerimissüsteemidega. Seda hakatakse rakendama iga osaleva riigi eeskirjade ja õigusaktide kohaselt.

Thomas Mann rõhutas liikmesriikide osalemise vabatahtlikkust. See näitab meie süsteemide mitmekesisust, kuid ka küpsust, millega me leiame koos tehtud töö tulemusena ühiseid vahendeid, ja tahet luua tingimused eri süsteemide ühilduvuse ja ülekantavuse jaoks. Selle protsessi käigus võisime näha, kuidas altpoolt tulev algatus aitas mõlemal juhul vahendeid analüüsida ja kujundada.

Seoses sellega tahaksin öelda ka seda, et saavutatud kompromiss on vastuvõetav ja väga tähtis – mitte ainult kõigi küsimuste ja tundlike probleemide kokkuvõttena, vaid ka nende lahendamise mõttes. Ma arvan, et õigusakti see isegi parandab. Eriti hindan ma riiklike ja piirkondlike asutuste rolli suurendamist ning katsetamisfaasi või rakendamise käigus saadud tulemuste tähtsuse esiletõstmist. Niisiis toetab komisjon ettepanekuid ja saavutatud kompromissi.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EL) Austatud juhataja! Tunnen erilist uhkust, et saan raportööride järel esimesena rõhutada, milline tähtsus on kogu Euroopa rahva jaoks kutseharidus- ja -koolitussüsteemide tugevdamisel, milles võetakse arvesse iga liikmesriigi haridussüsteemi eripära ja mida tehakse kooskõlastusmeetmete abil, nii et neid saab rakendada ühises raamistikus ja kasutada vahenditena, nagu komisjon täiesti õigustatult rõhutas ning nagu raportöörid oma suurepärase tööga meil seda parlamendikomisjonis mõista aitasid.

Me oleme suutnud anda noortele eurooplastele stardipositsiooni, nii et neil on valida kahe tee vahel: teoreetilisi õpinguid hõlmava kõrghariduse ja praktilisi õpinguid hõlmava hariduse vahel, kus on olulisel kohal praktilisus ja loovus. Kõigil tasanditel antav kutseharidus on Euroopa tulevik, iga liikmesriigi tulevik; see on loovuse ja tootlikkuse eeskoda ning need viivad omakorda progressi ja innovatsioonini. Ma usun, et neid kaht dokumenti, mis peagi heaks kiidetakse ja ellu viiakse, hakkavad kasutama kõigi liikmesriikide ametiasutused ja haridusasutused, nii et tuleval aastal, loovuse ja innovatsiooni aastal, saame juba tulemusi näha.

  Corina Creţu, fraktsiooni PSE nimel. – (RO) Esiteks tahaksin väljendada heameelt volinik Figel’i kohalviibimise üle sel arutelul ning tähelepanu üle, mida ta on neile raportitele osutanud. Loomulikult tahan tunnustada ka meie kolleege Jan Anderssoni ja Thomas Manni.

Selle raporti variraportöörina fraktsiooni PSE nimel ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni liikmena sooviksin öelda ka seda, kui hea meel mul on, et Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi rakendamine on heaks kiidetud. See on oluline samm selle poole, et ühtlustada ELi riikide haridusalased õigusaktid ja eemaldada kutseõpet pärssivad takistused, mis esinevad ühest kutseharidus- ja ­koolitussüsteemist teise siirdudes.

Lissaboni strateegia ja viimaste kutseõppe teemal peetud kohtumiste järgi on kõrge kvalifikatsiooniga töötajad Euroopa Liidu majanduslik tõukejõud. Tänapäeva majanduses tähendab see töötajaid, kes oskavad mitut keelt ja kellel on mitmekultuurilises keskkonnas töötamise kogemus. Võttes arvesse, kui erinevalt määratletakse liikmesriigiti kvalifikatsioone ja diplomeid, on praeguses olukorras väga oluline luua haridussektoris riikidevahelise liikuvuse eeldused. See hõlbustab kõrge kvalifikatsiooniga töötajate koolitamist, kes suudaksid vastata Euroopa majanduse uutele nõudmistele.

Selle õigusliku raamistiku teine tulemus on nende üliõpilaste ja õpilaste liikuvuse suurenemine, kes on pärit meie riikidest, uutest liikmesriikidest, kus kutseharidus- ja -koolitussüsteemid on muu Euroopa omadega ainult osaliselt lõimitud. Euroopa ainepunktide süsteemist saavad kasu need üliõpilased ja õpilased, kellel varem ei olnud mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks ja väljaõppe saamiseks selliseid võimalusi nagu vanade Euroopa Liidu riikide õpilastel ja üliõpilastel.

Enda esitatud muudatusettepanekutega rõhutasin vajadust rakendada seda süsteemi nii ruttu kui võimalik, et hõlbustada nende inimeste õpitulemuste kogumist, ülekandmist ja tunnustamist, kes tahaksid saada kutsekvalifikatsiooni, olenemata sellest, millisest ELi liikmesriigist nad pärit on või millises liikmesriigis nad elavad. Me vajame Euroopa tasandil jätkusuutlikke riiklike ja piirkondlike kutsehariduse ja -koolituse pakkujate vahelisi võrgustikke, mis põhineksid olemasolevatel struktuuridel. Et tagada nimetatud võrgustike ja partnerluse võimalikult suur tõhusus, tuleb meil kindlustada kõrge ja ka ühtlane kvaliteet. Seoses sellega väljendan ma heameelt Jan Anderssoni raporti üle Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja koolituse valdkonnas.

Minagi tahaksin rõhutada vajadust, et selles raamistikus kavandatavaid vahendeid rakendataks ka liikmesriikides nii ruttu kui võimalik, nii et me võiksime saavutada hariduse valdkonnas võimalikult head ühised kvaliteedistandardid. Meil tuleb selgelt määratleda tingimused, mille järgi võib osakvalifikatsioonide alusel täielikku kvalifikatsiooni saada. Meil on ülim aeg anda ELi tööjõu liikuvusele taganttõuge.

  Hannu Takkula, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Austatud juhataja, ka mina tahaksin selle suurepärase raporti kohta paar sõna öelda. Sooviksin tänada raportöör Jan Anderssoni ja teisigi, kes on siin täna kõnelnud, eriti volinik Ján Figeľit.

Meie jaoks on oluline kutseharidusest ja -koolitusest kõnelda sellepärast, et me oleme ühiselt otsustanud, et Euroopal peaks olema siseturg. Kui me tahame toimivat siseturgu, tähendab see, et me vajame ka korralikku, hästi koolitatud tööjõudu, sest sellega saab tagada, et Euroopat üles ehitades ei teostataks mitte ainult majanduslikke, vaid ka töö ja oskustega seotud aspekte.

See raport ei puuduta mitte ainult haridust ja koolitust, vaid ka kultuuri ja tööhõivet, ning kutseoskuste küsimuse kohta oleme me teinud otsuse ka Bologna ja Kopenhaageni protsessi raames, mida tasub antud juhul samuti arvestada.

Tahaksin tõsta esile ühe küsimuse. Kuigi ma tean, et haridus ja koolitus kuuluvad väga suurel määral liikmesriikide pädevusse, võime siiski Euroopa tasandil julgustada liikmesriike tegelema kutsehariduse ja -õppe kvaliteedi, hariduse taseme ja õpitulemuste tegeliku tagamisega. See on liikuvuse jaoks väga tähtis.

Meil tuleb majanduslanguse ohus meeles pidada, et koolitusse ja haridusse investeerimine annab tulemuseks usaldusväärse, kvaliteetse ja oskusliku tööjõu. See on põhiline, kui me tahame saavutada innovatsiooni ja saada uut pädevust ning kui me tahame tugevdada oma majanduslikku baasi ja selle kaudu suurendada rahvamajanduse kogutoodangut.

Tänapäeva otsusetegijad unustavad sageli, et just haridus ja koolitus on parema tuleviku rajamise ja meie majandusliku baasi tugevdamise võti. See on sõnum, mis meil tuleks liikmesriikidele ja nende otsusetegijatele edastada, ning meil tuleb neid Euroopa Liidu esindajatena selles julgustada. Me vajame toimivat, kvaliteetset tööturgu ja oskuslikku tööjõudu.

  Sepp Kusstatscher, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Need kaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitust peaksid andma võimsa tõuke kutsehariduse ja ­koolituse pidevaks üleeuroopaliseks täiustamiseks kooskõlastatud planeerimise, energilise rakendamise, hindamise ja kontrolli kaudu. See nõuab ülimalt mitmekesiste kutseõppesüsteemide vahelist suuremat läbipaistvust, et võimaldada kutsekvalifikatsioonide võrdlemist ja vastastikust tunnustamist ja tagada parem läbilaskevõime.

Meil on tegemist keskendumisega kvaliteedi pidevale parandamisele. Parem haridus on midagi enamat kui lihtsalt kvalifikatsioonid, enamat kui lahtisem uks tööturule ning ka enamat kui kõigest panus ettevõtete ja töötajate konkurentsivõime parandamisse. Mind häirib, kui ma kuulen nii sageli viidatavat inimkapitalile, justkui inimesed oleksid kõigest üks tootmisfaktor.

Kutseõppe staatus on 27 liikmesriigis väga erinev. On tõsi, et meil ei ole vaja õigusnormide bürokraatlikku ühtlustamist ning seda, et Brüssel meid käekõrval talutaks, nagu Hannu Takkula äsja ütles. Ometi võiksime avaldada survet, kas või nõrka survet, et parimad mudelid ja standardid pääseksid järk-järgult kõigis ELi liikmesriikides võidule. Ma ütleks, et parem oleks alustada kohe, mitte kauges tulevikus.

Me saame ja meil tuleks üksteiselt õppida. Igal juhul peaks kutseharidusel ja ­koolitusel olema kogu Euroopas sama staatus mis üldharidusel.

Tänan Jan Anderssoni ja Thomas Manni raportite eest.

  Jiří Maštálka, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Ka mina sooviksin alustuseks tänada raportööre Thomas Manni ja Jan Anderssoni nende töö ja eriti nende kannatlikkuse eest, mida nad on kompromisside üle läbirääkimisi pidades üles näidanud. Minu arvates väljendab Jan Anderssoni ettepanek õigustatult vajadust täita subsidiaarsuse nõuet, teisalt kirjeldab tema sõnastatud dokument hästi mehhanisme ja tähtaegu, mille alusel võrdlusnäitajate hindamissüsteem peaks liikmesriikides tööle hakkama. Minu arvates toetab see ka kõigi kutseharidust pakkuvate asjaosaliste suuremat aktiivsust, arvestades sealhulgas seda, kuidas see toetab enesehindamist kui veel üht kvaliteedi parandamise vahendit.

Ma tunnen heameelt asjaolu üle, et kompromissi õnnestus lisada minu arvates äärmiselt olulisi tööhõivekomisjonis vastu võetud ettepanekuid, mis peamiselt julgustavad liikmesriike võtma selles valdkonnas tulemuslikumaid meetmeid, suurendama õpitulemustega rahulolu hindamise juures õpilaste rolli ja toetama haridustöötajaid. Pean oluliseks toetada Thomas Manni raporti projekti muudatusettepanekut 1, milles rõhutatakse üksikisikute isikliku ja kutsealase arengu suurt tähtsust. Kokkuvõttes sooviksin esile tõsta seda, et pakutud kompromissides kasutatakse terminit „elukestev õpe” ja niiviisi laiendatakse õigustatult nende kodanike ringi, kes osalevad haridusprotsessis. Seetõttu ma toetan seda.

  Joel Hasse Ferreira (PSE). – (PT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Kutsehariduse ja ­koolituse kvaliteedi tagamine on otsustava tähtsusega – mitte ainult iga Euroopa töötaja elukestva õppe protsessi sertifitseerimise jaoks, vaid ka liikuvuse hõlbustamiseks kogu liidus. Üks selle protsessi olulisi aspekte on just kutsehariduse ja ­koolituse hindamine. Selles mõttes on oluline suurendada parimate tavade vahetamist Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Austatud juhataja, praeguse võrdlusraamistikuga kehtestatakse – küll subsidiaarsuspõhimõttest kinni pidades – ühised põhimõtted, kvaliteedikriteeriumid ja näitajad, mis on pakutavate teenuste hindamiseks ja täiustamiseks kasulikud. Need näitajad ei pruugi toimida kontrollivahendina, vaid peamiselt vahendite paketina, mis aitab saavutada Lissaboni strateegia haridus- ja koolituseesmärke.

Lugupeetud volinik Figel’, ma tunnustan Jan Anderssoni suurepärase raporti eest, aga nüüd sooviksin mainida paari punkti Thomas Manni raportist ja tunnustada ka teda. Mul tuleb rõhutada selle sertifitseerimisprotsessi ja kõrghariduses kasutatava ainepunktide määramise sidumise tähtsust. Niiviisi tagame, et sertifitseerimisprotsessid täiendavad üksteist ning et Euroopa töötajate ja noorte ametialane liikuvus paraneb. Samuti on tähtis hõlbustada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste osalemist piirkondlike ja riiklike kvalifikatsiooniraamistike sidumises Euroopa kutsehariduse ja ­koolituse ainepunktide süsteemiga, ja mitte ainult hõlbustada, vaid selleks ka julgustada.

Austatud juhataja, ainult niiviisi saame suurendada kvalifikatsioonide liikuvust ja ülekantavust majanduse eri sektorite ja eri tööturgude vahel ning anda seega otsustava panuse sotsiaalse ühtekuuluvuse ja võimaluste suurema võrdsuse heaks kogu Euroopa Liidus.

Lõpetuseks, kallid kolleegid, pöördudes uuesti Anderssoni raporti juurde, sooviksin rõhutada, kui tähtis on toetada elukestva õppe strateegiat ja edendada keskendumist kvaliteedi parandamisele kõigil tasanditel, nii et mitmekordistatakse ametliku hariduse ja koolituse vahelisi sidemeid ning arendatakse omandatud kogemuste tunnustamist. Nõnda parandame noorte haridustaset ja ka töötajate koolitust, mis on majandusliku ja sotsiaalse arengu huvides Euroopa sotsiaalmudeli saavutamiseks hädavajalikud.

  Marian Harkin (ALDE). - Austatud juhataja, kõigepealt soovin ma Jan Anderssoni ja Thomas Manni suurepärase töö ja tõepoolest heade tulemuste eest tänada. Enamik meist, kes me siin täna õhtul viibime, nõustub, et Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja koolituse valdkonnas osutub väga kasulikuks vahendiks, mis aitab liikmesriikidel oma kutseharidus- ja ­koolitussüsteemide pidevat täiustamist edendada ja jälgida.

See raamistik hakkab põhinema ühistel Euroopa võrdlusalustel ning arvesse võetakse varasema raamistiku, nn ühtse kvaliteeditagamise raamistiku vähest rakendamist ja tõtt-öelda vähest edu.

Me oleme praegust ettepanekut koostades õppinud kogemusest varasema raamistikuga ning ma usun, et meil on õnnestunud senist süsteemi märkimisväärselt parandada.

Kavandatud raamistik aitab inimkapitali tehtavate investeeringute kvaliteeti ja tõhusust parandada mitmel eri moel, millest ma nimetan vaid kolme: hariduse ja oskuste arendamine, standardite parandamine ja liikuvuse edendamine. Selle raamistiku kasutamine on vabatahtlik ja ma loodan, et volinik Figeľil on õigus, kui ta ütleb, et see ei näita mitte ainult meie mitmekesisust, vaid ka küpsust. See annab meile ühise raamistiku, kus on ühtsed kvaliteedikriteeriumid, ja sellist tulemust on võimalik saavutada ainult ühenduse tegevusega. Sel teel väldime mitmesuguste kahepoolsete kokkulepete miinivälja ning tänu haldusstandardite minimeerimisele pakume välja hea mehhanismi, millega kvaliteedistandardite võrdlusanalüüsi teha.

See on kasulik, praktiline õigusakt, mis hakkab andma häid tulemusi. Kui Euroopa Parlamendil õnnestub vastu võtta selline õigusakt nagu käesolev, on ta oma tööd hästi teinud.

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). – (BG) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Kutsehariduse ja ­koolituse kvaliteedi parandamist käsitlevate soovituste koostamise käik on olnud vaieldamatult edukas.

Et selle valdkonna poliitika kuulub liikmesriikide pädevusse, on kutsehariduse kvaliteet liikmesriigiti väga erinev ning kutseharidus ei suuda tööturul toimuva liikuvusega ega majandusliku ja tehnoloogilise arenguga sammu pidada. See muudab Lissaboni eesmärkide saavutamise raskeks. Veel vähem on sellest kasu teadmistepõhise majanduse arendamiseks võrdsete tingimuste loomise juures.

Võrdlusraamistikus rakendatud uue lähenemisviisi alusel saab liikmesriikidele anda abi üldiste kriteeriumide, nende pakutava hariduse võrreldavuse ja ühilduvuse saavutamiseks. Soovitustes nõutud tasemel koordineerimine, sh partner- ja kutseorganisatsioonidega, laiendab selle teostatavuse piire. See aitab kindlasti parandada haridusturgu, mis peab järgima tööturu eeskuju.

Kindlasti toetab see eriti riike, kus selles protsessis esineb majanduses aset leidvate muudatuste tõttu tegevusprobleeme. Kui suudetakse kehtestada standardsed kontrollväärtused, tagab see ELi piires toimivate eri arengusuundade vahelise läbipaistvuse, kooskõla ja ülekantavuse.

See tuleks saavutada nii, et ei mõjutata liikmesriikide sõltumatust nende endi kutseharidus- ja ­koolitussüsteemide juhtimisel. Samas loob see siiski ühtse keskkonna ning on spetsialistide koolitamise ühtse, kvaliteetse aluse ja tulemuslikkuse eeltingimus.

Samuti peaksime tõsiselt kaaluma vajadust ühitada ärilisi vajadusi majanduse ja tehnoloogia arenguga, et teha kvalifitseeritud töötajate koolitamise süsteemid veel tõhusamaks. See aitab lahendada terve hulga probleeme, mille tõttu on tekkinud mitmesuguse suurusega rändevooge.

Lisaks saab sihipärast lähenemist kasutada eri kutsesuundumustega seotud probleemide lahendamiseks. Selles protsessis peavad põhilised riiklikud orientiirid olema läbipaistvus, koostöö ja kõrged standardid kutsehariduse ja ­koolituse kvaliteedi parandamise protsesside korraldamises Euroopa kvaliteeditagamise võrgustikus osalemise kaudu.

  Tomáš Zatloukal (PPE-DE). – (CS) Sooviksin lühidalt mainida, et kutseharidus ja ­koolitus toimib Euroopa Liidus riikide ja piirkondade tasandil sõltumatult, eri standardite järgi, nii et see loob erinevate teadmiste ja kvalifikatsioonide laia spektri. Seetõttu vajab Euroopa ühiseid kriteeriume Euroopa eri haridussuundumuste vahelise läbipaistvuse ja ülekantavuse tagamiseks. Niisiis peavad haridus- ja kutseõppesüsteemid olema küllalt paindlikud, et tulemuslikult reageerida, eriti tööturu nõudmistele. Pakutava hariduse tõhusust ja tulemuslikkust nende nõudmiste täitmisel tuleb faktide alusel regulaarselt hinnata, vaadelda ja arendada. On hea märk, et kvaliteetse kutsehariduse tagamise põhimõtete hulka kuuluvad soovitused Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku juurutamiseks. Mulle isiklikult tundub Euroopa võrdlusraamistik vahendina, millega julgustada kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi parandamist eri liikmesriikides.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Ettepanek käsitleb kutseõpet eri astmetes, olenevalt intelligentsusest, motivatsioonist, huvidest ja turu nõudmistest. Ühtsed tööstandardid eeldavad ka õppemudelite ühtlustamist Hispaaniast Rumeeniani.

Ma tahaksin rõhutada, et ülikooliharidusele tähelepanu pöörates ei tohiks me kahjustada madalama taseme – põhi- või keskhariduse taseme – kutseharidust. Kelneril ei ole teaduskraadi vaja, mõnikord piisab vaid lühikesest kursusest. Viimasel ajal on niisugust õpet näiteks Poolas vähendatud. Õpetajana soovin öelda, et mina toetaksin võimalikult palju paindlikke õppeprogramme, mis oleks koostatud õpilaste vajaduste järgi, rõhuga võõrkeelte oskusel, nii et kõik saaksid välismaal hakkama.

Lugupeetud volinik, lõpetuseks tahaksin öelda, et investeering haridusse on üks paremaid investeeringuid Euroopas. Ärgem hakakem hariduse pealt kokku hoidma. Ärgem jätkem tulevasi põlvi sellest rahast ilma.

  Dragoş Florin David (PPE-DE). – (RO) Kutseharidus ja ­koolitus on olulised vahendid, mis pakuvad Euroopa kodanikele tööturu ja teadmistepõhise ühiskonna osaks saamiseks vajalikke võimeid, teadmisi ja oskusi. Üldiselt on see soovitus suurepärane. Ometi on mul tunne, et see peaks hõlmama veel kaht valdkonda, mida ma olen ka rõhutanud: Euroopa kodanike nõustamissüsteemi loomist, mis aitaks neil valida õiget laadi õpinguid ja eriala, mis sobiks nende isiklike võimetega, ning võib-olla ka hariduse kvaliteediplatvormi loomist.

Ma soovin rõhutada asjaolu, et meil on vaja hariduse jaoks täiendavat lähenemisviisi, et hõlbustada haridusprotsessi paremat sobitamist tööturu tegelike vajadustega. Elukestva õppe ja liikuvuse strateegiad on tööhõive, kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse ja isikliku arengu edendamiseks ülimalt olulised. Ka mina tänan mõlemat raportööri ja soovin teile häid jõulupühi.

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE). – (RO) Euroopa Liidus kohtavad üksikisikud, kes soovivad oma päritoluriigis kasutada teises riigis saadud kutsekvalifikatsiooni või kutseõppemooduleid, endiselt takistusi. See heidutab paljusid inimesi ja põhjustab riikidevahelise liikuvuse aeglustumist. Seetõttu võiks Euroopa kutsehariduse ja ­koolituse ainepunktide süsteem (ECVET) õpilaste ja töötajate liikuvust parandada. Samuti arvan ma, et Thomas Manni raportis määratleti väga hästi, mida see süsteem paremaks muudab ja mis probleemid võivad tekkida, kui see on juba ellu viidud.

Õnneks saame toetuda ainepunktide ülekande süsteemiga saadud kogemustele. Õpetajana, kes on pidanud ainepunktide süsteemiga tegelema, olen ma raportööri soovitustega nõus. Me vajame Euroopa tasandil standardset kvantitatiivset ainepunktide andmise alust ja meil tuleb määratleda selged kriteeriumid, et tagada süsteemide vastastikune asjakohasus, läbipaistvus, võrreldavus ja usaldus Euroopa riikide vahel. Samuti nõustun ma katsetusfaasiga, enne kui süsteem vastu võetakse, sest Euroopa riikides on erinevad haridussüsteemid ja ma usun, et 27 kutseõppesüsteemi ühtlustamiseks on vaja rohkem aega.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Austatud juhataja! Ma olen siin, et toetada oma naabrit Thomas Manni, ning soovin nii teda kui ka teist raportööri nende töö eest kiita. Kuid tekkinud on üks konkreetne küsimus, vähemalt minu liikmesriigis kindlasti ja võib-olla ka teie omas, austatud juhataja. Ehitusbuum on minu arvates tekitanud tohutu probleemi, eriti noorte meeste jaoks, kellel ei olnud ehitussektori ligimeelitava kõrge palga tõttu motivatsiooni hariduse ja koolituse saamiseks.

Paraku on buum möödas ja paljud sellesse rühma kuuluvad inimesed on nüüd ilma väljaõppeta, seega ei pääse nad muudele võimalikele töökohtadele. Seepärast arvan ma, et teatud liikmesriigid, eriti Iirimaa, peavad tegelema just nende gruppidega, nii et kui jälle saabuvad head ajad (ja me ju loodame, et varsti), oleks neil teiste tööde jaoks väljaõpe olemas. Kvaliteedi tagamise ja kontrolli idee on muidugi ülimalt tähtis. Ma muretsen sellepärast, et haridus on nüüd äri, kus see kvaliteedikontrolli tegur puudub, ja töötajate riikidevahelise liikumise idee nõuab, et meil oleks kutseharidusele ja ­koolituse jaoks üleeuroopaline kooskõlastatud lähenemisviis.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Austatud juhataja! Kutsehariduse ja ­koolituse ainepunktide kogumise ja ülekandmise kavandatud süsteem peaks toetama töötajate liikuvust Euroopa Liidu piires. Et Euroopa Liit suudaks konkureerida kolmandate riikidega, et tema majandus kasvaks, et tööhõive oleks suurem ja piirkondadevahelised erinevused väiksemad, tuleb meil edendada elukestvat õpet. Me vajame vanemaid inimesi. Euroopa Liit vajab nende kogemust, kvalifikatsiooni ja teadmisi.

Kui me tahame teadmistepõhist majandust ja ühiskonda, tuleb meil haridusse investeerida. Meil tuleb tagada, et inimesed ei lahkuks haridussüsteemist ilma kvalifikatsioonita. Samuti on oluline tagada, et oleks juurdepääs haridusele ja kvalifikatsioonidele, eriti majanduslikes raskustes olevatel, sh väikelinnades ja külades elavatel inimestel, kellel ei ole endiselt haridusteenustele hõlpsat juurdepääsu.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik Figel’! Soovin teid südamest õnnitleda. Ma arvan, et meil on tegemist ühe tõsisema ülesandega enne jõulupühi. Kui me heidame pilgu saabuvale aastale, finantskriisile, on seal paljugi, millele meil tuleb nüüd tähelepanu pöörata, ning haridusel ja koolitusel on tõepoolest keskne roll.

Meil on kolm suunaviita, mis aitavad meil kriisist üle saada: teadus- ja arendustegevus, infrastruktuur ning haridus ja koolitus. Ma usun, et meil tuleb nüüd kehtestada uued standardid, näitamaks rahvale, et elukestval õppel on tõesti suur osatähtsus, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, et me tahame, et inimestele, kellel on töö, see alles jääks, ning et me tahame neid paremini koolitada, loomaks neile tulevikus turul võimalusi.

Euroopa Liit mängib selles valdkonnas väga keskset ja tähtsat rolli ja mul oleks väga hea meel, kui me võtaksime homme vastu väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act”. Siis oleks meil selle valdkonna jaoks vahendeid juures.

  Ján Figeľ, komisjoni liige. - Austatud juhataja, ma kõnelen ainult lühidalt, sest rääkisin arutelu alguses pikemalt. Ma jätkan samast kohast, kus eelkõneleja lõpetas, eriti seoses kriisiga.

Meil tuleb haridusse ja koolitusse paremini ja rohkem investeerida. Mitte vähem, vaid paremini ja rohkem – see tähendab tõhusust, ühilduvust, asjakohasust ja nii edasi –, ja siis veel rohkem. Selline on komisjoni seisukoht ja muidugi on mul tunne, et see kehtib ka siin.

Täna õhtul edastatud mõtted kvalifitseeritud tööjõu liikuvuse, elukestva õppe, teadmiste kogumise ja ülekandmise ning kvaliteedile keskendumise kohta on meie riiklikele haridus- ja koolitussüsteemidele väga tähtsad ning peaksid saama tegelikkuseks.

Ma tahan kõigest kinnitada, et dokumendid, mille me vastu võtame – ma loodan, et te hääletate homme kompromissteksti ehk esitatud muudatusettepanekuid, mida ma toetan ja tunnustan –, muudavad Euroopa kvalifikatsioonisõbralikumaks. See tähendab, et ka inimsõbralikumaks või kodanikusõbralikumaks, ning see on midagi, mida meil tuleb tõesti jagada, võib-olla rohkem kui minevikus. Selliste vahenditega suudame luua paremad tingimused motiveerituseks, mobiliseerida jõud innovatsiooni jaoks ja kõigi teiste tähtsate eesmärkide jaoks.

Komisjon püüab eesistujariigi Tšehhi juhtimisel aidata korraldada konverentse – kavas on põhikonverents mõlema vahendi esialgseks rakendamiseks ja siis spetsiifilisemad konverentsid edasiseks rakendamiseks. Võib-olla saavad kaks raportööri meid aidata või nende sündmuste ajal koos meiega olla. Loomulikult on rakendamine kõige olulisem osa, mis meid ees ootab.

Ka mina soovin öelda, nagu paljud on täna õhtul juba öelnud: häid jõulupühi ja head uut, 2009. aastat – Euroopa loovuse ja innovatsiooni aastat.

  Juhataja. - Aitäh teile ja kogu volinike kolleegiumile ja personalile.

  Jan Andersson, raportöör. – (SV) Austatud juhataja! Hannu Takkulat ei ole enam siin, kuid ta esitas küsimuse, kas selles, et meil on ELi tasandi eesmärgid, kuid haridussüsteem jääb põhiosas siiski riigisiseseks süsteemiks, tekib vastuolu. Mina mingit vastuolu ei näe. Ma arvan, et see võrdlusraamistik rajaneb ELi tasandi eesmärkidel, samas kui me usaldame liikmesriike. Me anname neile kasutamiseks võimalusi ja niinimetatud vahendite paketi. Ma ei usu, et siin on mingit vastuolu.

Ma sooviksin rõhutada seda, mida ütles Ján Figeľ: haridusse investeerimine on meie praeguse majandus- ja tööhõivekriisi ajal tähtsam kui kunagi varem. See soodustab ELi konkurentsivõimet, kuid annab ka üksikisikutele vahendid, et oma eluga edasi minna ja kasutada oma elu jooksul täienduskoolituse võimalust.

Ma tahaksin lõpetuseks tänada veel kord komisjoni ja ka kõiki variraportööre. Me oleme kogu selle teekonna jooksul väga head koostööd teinud ning ma soovin teile kõigile rõõmsaid jõule ja head uut aastat.

  Thomas Mann, raportöör. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik Figel’! Suur tänu teie ja teie meeskonna suurepärase koostöö eest. Me töötasime selles asjas tõesti nagu üks mees. Ma arvan, et nii saavutasime hea tulemuse.

Sepp Kusstatscheril on täiesti õigus – Euroopa Liidul on kutseõppe valdkonnas suured ambitsioonid. Lõppude lõpuks ei taha me rohkem ega vähem kui seda, et kutseõpe muutuks kõrgharidusest sõltumatuks. Mari Panayotopoulos­Cassiotoul on täiesti õigus – me peame saavutama käegakatsutavaid tulemusi. Me tahame tegelikke fakte, mitte tavapäraseid tahteavaldusi, mitte tavalisi ilukõnesid. Siis annab üldiselt juhusliku koostöö etapp teed tihedama kooskõlastamise ajale.

Praegu varieeruvad eri liikmesriikide õpitulemused märkimisväärselt. Sellest tuleneb, et me vajame haridusasutustega seotud kokkuleppeid ettevõtjate ja riigiasutuste vahel. Hannu Takkulal on täiesti õigus – me ei taha Euroopalt lasteaiatädi käitumist ja seda pole ka sugugi plaanis. Soovituslikud õigusaktid (soft law) ehk teiste inimeste huvi äratamine ja nende kaasamine – just seda me tegelikult vajame.

Me tahame saavutada seda, et kokku tuleksid eksperdid – istungitele, töörühmadesse ja ka uuringute ettevalmistamisele. Siis on meil vaja ka haridusasutusi. Jiří Maštálkal on täiesti õigus. Me saame sel eesmärgil kasutada ka olemasolevaid võrgustikke ja sotsiaalpartnereid. Vaid siis on kasu töötajatele ja tööandjatele ning era- ja avaliku sektori hariduse pakkujatele silmaga nähtav: klassikaline süsteem, millest võidavad kõik. Nii Joel Hasse Ferreira kui ka Paul Rübig viitasid elukestva õppe tähtsusele, ja õigusega, sest selles valdkonnas saame me tõesti midagi muuta.

Marian Harkin, ma näen nagu teiegi selle raamistiku vabatahtlikkuse tähtsust, sest see hõlmab kõiki asjaosalisi. Tänu alusele, mida annab usalduse pidev suurenemine, saame näha, kuidas esimesed liikmesriigid alates 2012. aastast koostööd teevad. Katsetusfaasi on vaja, see on selge. Me lisame Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 1.–8. taseme hindamise ning mu heal naabril on muidugi täiesti õigus, et seda on vaja. Noortel on õigus näha, et neile leitakse otstarve, et neid on vaja ja et nad saavad enesearendamisega kauem tegelda, ning kogu aeg kooskõlas riikide õigusnormidega. Teistel riikidel on vabadus hiljem ühineda ja ECVETiga liituda, niipea, kui nad suudavad. Ma leian, et selleks on äärmiselt head šansid. Kui me asju ka edaspidi sellises koostööringis arutame, õnnestub meil teha veel palju edusamme. Ma usun, et oleme suutnud siin midagi liikuma panna.

  Juhataja. - Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, neljapäeval, 18. detsembril 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Dumitru Oprea (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Euroopa kutsehariduse ja ­koolituse ainepunktide süsteemi käsitleva arvamuse koostajana sooviksin veel kord rõhutada kutsehariduse ja ­koolituse kvaliteedi ja ligitõmbavuse suurendamiseks mõeldud süsteemi loomise ja rakendamise tähtsust.

ECVETi rakendamise vajadus põhineb soovil vähendada õpitulemuste vahelist erinevust, mis tuleneb eri kutseõppesüsteemide olemasolust. Meil tuleb suurendada kutsekvalifikatsioonide ja elukestva õppe läbipaistvust.

ECVETi rakendamine peab põhinema sellel, et võetakse ühine kohustus täita kvaliteetse kutsehariduse ja ­koolituse tagamise kvaliteedikriteeriume. Üks oluline tegur peab olema haridusasutuste, ettevõtete ja riigiasutuste partnerlussuhete loomise toetamine, et kujundada vastastikuse usalduse õhkkonda.

Viimase, kuid mitte vähem tähtsana tahaksin mainida, et ECVET asetab rõhu õpitulemustele, mitte teadmiste, oskuste ja erialase pädevuse omandamiseks kulutatud ajale.