Arutelud

Neljapäev, 18. detsember 2008 - Strasbourg

13.2. Nicaragua

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue resolutsiooni ettepaneku üle Nicaragua kohta⁽¹⁾.

  Marios Matsakis, autor. − Lugupeetud juhataja! Sõnavabadus, kohtuvõimu vabadus ja demokraatia põhiprintsiipide säilitamine näivad kõnealuses Ladina-Ameerika riigis ohus olevat. Meie kui Euroopa Parlamendi liikmete ülesanne ja kohustus on toetada Nicaragua inimeste õigusi ja saata Nicaragua valitsusele selge sõnum, et me ei kavatse taluda nimetatud õiguste rikkumist, vaid tagame, et Euroopa Liit ja ÜRO rakendaks kogu vajalikku survet Nicaragua kodanike kaitsmiseks ja nende inimõiguste austamiseks.

Loodan, et antud sõnum käesoleva resolutsiooni ettepaneku vormis jõuab selgesti asjassepuutuvate instantsideni ja et olukorra parandamiseks võetakse kiiresti ette vajalikud tegevused.

  Manuel Medina Ortega, autor. – (ES) Meil on resolutsiooni ettepanek Nicaragua kohta, milles peame arvesse võtma mitmeid tegureid. Kõigepealt on väited pettuste kohta – vähemalt Nicaragua ja Leóni administratiivüksustes – ja see rikub 9. novembri valimiste tulemusi. Teisest küljest on meil valitsus, mis on püüdnud lahendada mõningaid probleeme, mis võtavad Ladina-Ameerikas ära inimõigused, nimelt vaesus, kirjaoskamatus, imikute surevus, joogivee kättesaadavus ning põliselanike maade omandiõiguse puudumine.

Seega peame juhtumit uurides tegema nende kahe aspekti vahel selge vahe. Ühest küljest peame edendama inimõigusi ja toetama neid nende traditsioonilises poliitiliste õiguste mõttes. Teisest küljest peame soodustama seda, et Nicaragua valitsus jätkaks riigi kõige rohkem puudust kannatavate sektorite aitamist. Samuti peame loomulikult ka tagama, et opositsioon saab oma rolli täita. Peame astuma üles pettuse vastu ning toetama valitsusväliste organisatsioonide tööd. Sellegipoolest peab tulemus olema tasakaalus.

Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsioon on esitanud mitmeid ettepanekuid suulisteks muudatusettepanekuteks, üritades lõplikku teksti rohkem tasakaalustada seoses põhiõiguste väidetava rikkumisega. Seda hoolimata sellest, kas kriminaaljuurdlused tuleks algatada või mitte, ning seoses omavalitsuste arvuga, kus juba midagi reeglitevastast toimunud on.

Lühidalt tahame hukka mõista põhiliste poliitiliste õiguste väidetavad rikkumised. Ent me ei tohi nii ekstreemseks minna, et asetame Nicaragua valitsuse raskesse olukorda, nii et valitsus saab oma ühiskonna kõige enam puudust kannatava kihi toetamist jätkata.

  Pedro Guerreiro, autor. – (PT) Lugupeetud juhataja! Täpselt nagu Euroopa Parlament on teinud teiste riikidega, mis on kasutusele võtnud meetmed oma riikliku suveräänsuse ja iseseisvuse kinnitamiseks ja kaitsmiseks – nimelt õiguse otsustada oma oleviku ja tuleviku üle – ning mis on koostanud plaani emantsipatsiooniks, sotsiaalseks arenguks ja solidaarsuseks maailma rahvastega, teeb parlament taas järjekordse vastuvõetamatu ja põlastusväärse ürituse sekkuda, seekord seoses Nicaraguaga.

Praegune arutelu ja kõnealune resolutsiooni ettepanek on lihtsalt mõeldud häbitult toetama neid, kes peavad üleval ja julgustavad püüdlusi sekkuda riigi asjadesse ning destabiliseerida sellist demokraatlikku ja suveräänset riiki nagu Nicaragua. Olukorra ja faktide moonutamise ning Nicaraguale demokraatiaalaste õppetundide andmise asemel peaks Euroopa Parlament hukka mõistma Euroopa Liidu antidemokraatliku püüdluse kehtestada välja pakutud Euroopa Leping, mis on juba tagasi lükatud, arvestamata Prantsusmaa, Hollandi ja Iirimaa rahva poolt iseseisvalt tehtud demokraatlikke otsuseid.

Selle asemel et sekkuda millessegi, mille üle ainult Nicaragua inimesed otsustada saavad, oleks Euroopa Parlament pidanud tagasi lükkama ebainimliku tagasisaatmisdirektiivi, mis rikub sisserändajate, kellest paljud tulevad Lõuna-Ameerikast, inimõigusi. Euroopa Parlament peaks hukka mõistma Euroopa Liidu kaasosaluse kriminaalsetes Luure Keskagentuuri tagaajamistes.

Selle asemel et jäljendada Ameerika Ühendriikide poolt toetatavat sekkumist, peaks Euroopa Parlament hukka mõistma Euroopa Liidu vastuvõetamatu väljapressimise seoses Nicaraguaga ja nõudma, et EL täidaks kõnealuse riigi ees võetud kohustusi.

Mis käesoleva algatuse toetajaid tõeliselt häirib, on see, et Nicaragua on otsustanud parandada oma inimeste elutingimusi toitumise, tervise ja hariduse valdkonnas, toetades neid, kes on kõige ebasoodsamas olukorras. Parim hukkamõistmine praegusele Euroopa Parlamendi poolt üritatavale sekkumisele on Lõuna-Ameerika inimeste poolt üles näidatud ehtne tunnustus ja solidaarsus Nicaraguaga. Seega lubage mul uuesti öelda: lõpetage teesklemine, et annate maailmale õppetunde.

  Leopold Józef Rutowicz, autor. – (PL) Lugupeetud juhataja! Nicaragua on väga väike, vaene ja võlgades riik, mille sissetulek inimese kohta on väga madal.

Kõnealusel riigil on vähe õnne olnud. Seda on valitsenud erinevate poliitiliste kuuluvustega grupid, seda on vallutanud Ameerika väed ning see on jäänud Kuuba, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide ja USA vahele. Lisaks eelnevale on kõnealust riiki laastanud põuad ning piitsutanud orkaanid, millest üks nõudis 1999. aastal 6000 inimelu ja oli tõenäoliselt üks kurikuulsamaid ja võimsamaid orkaane kogu maailmas. Poliitilised muutused ja jõuvõitlused on õõnestanud Nicaragua arengut nagu ka muude Lõuna-Ameerika ja Aafrika riikide puhul. Nimetatud olukord on toonud kaasa inimõiguste rikkumisi ja rahvusvahelistele konventsioonidele vastukäiva seadustiku koostamise.

Kõnealuse riigi inimestele abi andes usub Euroopa Liit, et Nicaragua valitsemises on vaja kasutusele võtta demokraatia põhimõtted ning kohandada ka seaduseid nii, et need vastaks rahvusvahelistele konventsioonidele. Kui Nicaragual oleks demokraatlik valitsus, võiks riik saada Lõuna-Ameerika Riikide Liidu liikmeks ning nimetatud liit võib tulevikus saada Euroopa Liidu liitlaseks maailmapoliitikas. Demokratiseerimisprotsessi osana on oluline, et Nicaragua poliitiline klass kasutaks resolutsioonis mainitud samme, mida ma toetan.

  Raül Romeva i Rueda, autor. – (ES) Inimõiguste kaitsjate kaitsmine on midagi, mida minu arvates ei tohiks kuidagi poliitiliste meeldivuste või sallimatuste põhjal jagada. Meie siin parlamendis kaldume liigagi sageli andma väga karmi hinnangut nendele, kellega me ei jaga kindlaid poliitilisi ideaale, ning kaitseme liiga innukalt neid, keda peame liitlasteks.

Pean rõhutama, et inimõiguste mõttes tuleb nimetatud teemaga tegeleda universaalsest vaatenurgast lähtudes.

Risk, millega praegu silmitsi seisame, on olemas ka Nicaraguat käsitlevas resolutsioonis, mille teatud poliitilised fraktsioonid on esitanud.

Peame konteksti meeles pidama. Kontekst näitab meile selgesti vaest riiki, kus tuleb kiiresti rakendada drastilisi struktuurimeetmeid. Mulle tundub, et Nicaragua praegune valitsus teeb paljusid vajalikke asju, et nimetatud probleemiga tegeleda.

On tähtis aga ka meeles pidada, et võitlus vaesuse vastu ei saa käia kokku nende inimeste tagakiusamise ja ahistamisega, kes mingil põhjusel ametliku kursiga ei nõustu.

Tõeline demokraatia on see, mis lubab eriarvamusi, vaidlusi ja sõnavabadust.

Nicaraguas on hiljuti aset leidnud teatud olukorrad, mida tuleb esile tõsta. Mõned neist on positiivsed, nagu juulis kriminaalseaduse artikli 2004 tühistamine, mille kohaselt homoseksuaalsus oli kriminaalne. Euroopa Parlamendi LGBT õiguste fraktsioonidevahelise töörühma asejuhatajana on mul selle üle hea meel.

Teised olukorrad aga on negatiivsed ja tekitavad suurt muret, sealhulgas mitmed näited, mida oleme pidanud kahetsema seoses naiste halveneva olukorraga. Eriti on taga kiusatud naisi, kes kaitsevad oma seksuaal- ja reproduktiivõigusi, toetades muuhulgas noort vägistamisohvrit ning aidates tal oma elu päästmiseks aborti teha.

Eelöeldu on midagi, mida me ei tohi kunagi unustada ja mida tuleb praeguste assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste raames arvesse võtta. Sellegipoolest kutsun samuti komisjoni üles enne nimetatud teemal otsuse langetamist parlamendiga konsulteerima.

  Fernando Fernández Martín, autor. – (ES) Täna arutleme olukorra üle, mille on Nicaraguas kaasa toonud mõne inimõiguste kaitsja, teatud põhivabaduste ja demokraatia ründamised.

Ma ei pea teile siin meelde tuletama Zoilaméricat, Ernesto Cardenali, Carlos Mejía Godoyd, Jarquíni, Sergio Ramírezt või paljusid teisi Nicaragualasi, kes nüüd tunnevad, et nende lootust paremale Nicaraguale on petetud.

2006. aasta novembris küsis president Ortega Nicaragualastelt seda, mida ta nimetas uueks võimaluseks, ning nad andsid talle demokraatlikult uue võimaluse. Nüüd me teame, milleks ta seda tahtis. Sellest ajast saadik on omavoli, onupojapoliitika ja korruptsioon valitsusinstitutsioonides lokkama hakanud, kulmineerudes 9. novembri hääletusel pettusega. Enne seda tehti mõned väga tähtsad otsused, näiteks mõne opositsioonipartei õigusliku staatuse tühistamine, või ähvardati ja hirmutati tsiviilühiskonda, ajakirjanikke ja meediat.

President Ortega võrdsustas Euroopa Liidu valitsused porile maanduvate kärbestega ning pidas Nicaraguale antud välisabi tühiseks. Varsti sai ta aru, et ilma nimetatud arenguabita hakkamasaamiseks ei olnud tal piisavalt Venetsueela naftat.

Kui oleme valmis sisenema otsustavasse etappi läbirääkimistes Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika vahelise assotsiatsioonilepingu üle, peab Nicaragua valitsus aru saama, et leiab meis alati liitlase ja sõbra. Ent inimõigustest kinnipidamine, sõnavabadus ja demokraatia on meie jaoks lühidalt tingimused, millest me kunagi ei loobu, sest usume, et eelkõige saavad sellest kasu ju Nicaragua inimesed.

  Josu Ortuondo Larrea (ALDE). – (ES) Käesoleva aasta 9. novembril toimusid Nicaraguas kohalikud valimised. Nagu varemgi, seati valimisprotsess küsimuse alla seoses selle demokraatliku legitiimsusega. On esitatud süüdistusi seoses pettusega ning korraldatud meeleavaldusi, mille käigus põrkavad kokku erinevate poliitiliste parteide toetajad. Palju inimesi on saanud haavata ning riiki vaevav poliitiline kriis on süvenemas.

Kaks poliitilist parteid ei suutnud kohalikeks valimisteks kandidaate esitada. See on vastuvõetamatu, kuna piirab kõigi kodanike põhiõigust osaleda poliitikas.

Lisaks eelöeldule oleme saanud otseseid avaldusi inimõiguste organisatsioonide esindajatelt, mis räägivad meile tsiviilühiskonna meelsusest kahelda õigussüsteemis, halduslikest repressioonimehhanismidest, mis on kuni 17 sotsiaalse liikumise organisatsiooni kohtute ette toonud, ning iseseisvate ajakirjanike ja isegi Euroopa Komisjoni delegatsiooni tagakiusamist.

Kõigil nimetatud põhjustel peame tõstma häält ja kutsuma kõigepealt poliitilisi parteisid üles oma järgijate poolt korda saadetud vägivallaakte hukka mõistma. Teiseks peame kutsuma valitsust ennast üles taasavama ruumi demokraatlikuks osalemiseks, et valitsus austaks sõnavabandust, lõpetaks marsside keelamine ja lubaks kõigil valitsusvälistel organisatsioonidel saada rahvusvahelist koostööabi, mitte ainult abi Venetsueelalt valitsusmeelsetele ühingutele.

Lisaks eelöeldule peaksid nad tühistama embrüotoomia kriminaliseerimise juhtudel, kui ema elu on ohus.

Kokkuvõtteks peame Kesk-Ameerika ja Euroopa Liidu vahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimise eesmärgil peetavate läbirääkimiste kontekstis komisjoni üles kutsuma Nicaraguale meelde tuletama, et see peab kinni pidama õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste põhimõtetest. Eelöeldu aga ei tohi takistada Euroopal Nicaragua inimeste arengu ja heaolu jaoks abi pakkumast, sest tahame, et neil oleks parim võimalik tulevik.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Lugupeetud juhataja! Nicaragua poliitiline olukord halvenes 9. novembril peetud kohalike valimiste eel. Mitmeid tegevusi ja rahunõudeid, mis on tulnud rahvusvahelisest kogukonnast ja eriti Euroopa Liidu ja komisjoni missioonidelt, on eiratud.

Pärast hääletust põhjustasid tulemuste ülelugemist ja teatamist ümbritsevad tingimused peamises opositsiooniparteis kriisi. Konstitutsiooniline liberaalide partei lükkas tulemused tagasi ning kuulutas valimised suureks pettuseks. Kodanike liikumised, kirik, tööandjate ühendused ja rahvusvaheline kogukond on kõik nõudnud häälte uuesti üle lugemist või uute valimiste korraldamist. Lisaks nimetatule jäid poliitilised asutused ja eriti parlament kahe peamise partei vahelise üksmeele puudumise tõttu paigalseisu.

Raportid meie missiooni juhtidelt Nicaraguas ja raport komisjoni poolt saadetud valimisekspertidelt on näidanud valimiseeskirjade ja rahvusvaheliste konventsioonide rikkumisi. 10. detsembril saatis komisjon kooskõlas liikmesriikidega ja pärast teiste osapooltega konsulteerimist Nicaragua võimudele kirja, pakkudes oma toetust ühtse lahenduse leidmiseks riigi poliitiliste jõudude vahel, et lõpetada kriis ja taastada kodanike usk demokraatlikesse asutustesse. Nimetatud kiri teatas ka alates 1. jaanuarist 2009 eelarveabi programmidest tehtavate maksete katkestamisest ning ka Nicaragua võimudega konsulteerimisperioodi avamisest seoses praeguse olukorraga ja meetoditega Euroopa ja kõnealuse riigi vahelise koostöö ümberkorraldamiseks.

Peaksin aga selgitama, et komisjon ei ole tagasi võtnud oma 2008. aasta abi Nicaraguale – jagatud on 20 miljonit eurot, kaasa arvatud kriisiabi – ning kõike, mis selleks aastaks eraldatud on, makstakse seni, kuni iga projekti tingimusi täidetakse.

Mis puutub aastasse 2009, siis 57 miljoni euro suurust eelarveabi ei ole eemaldatud, vaid see katkestati. Koostöö keskendub programmidele ja tegevustele, mis tagavad abi jõudmise saajani – Nicaragua rahvani – otse ilma valitsusest läbi käimata.

Lisaksin, et välisminister Samuel Santos väljendas 12. detsembril volinik Ferrero-Waldnerile saadetud kirjas oma rahulolematust antud meetme suhtes. Ta kinnitas uuesti tulemuste kehtivust ja väljendas soovi alustada dialoogi koostööpüüete üle, mida komisjon kavatseb teostada esimesel võimalusel.

Viimaseks, vastusena ühele sõnavõttudest ütleksin, et komisjon loodab loomulikult, et praegune kriis lahendatakse võimalikult kiiresti. Igal juhul on parteide poolt demokraatlikest põhimõtetest ja väärtustest kinnipidamisele ja heale valitsemistavale omistatud tähtsus mitmeid kordi Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika vahelises assotsiatsioonilepingus sätestatud. Kõnealuse assotsiatsioonilepinguga seotud läbirääkimised on võimalus suurendada arutelu nende põhimõtete üle, kaasa arvatud nende praktilise rakendamise üle.

See on teave, mida teile anda saan; ma tean, et volinik Ferrero-Waldner jälgib kõnealust olukorda koos komisjoni ametkondadega väga põhjalikult.

Tahaksin teid tänada ja tänada ka kõiki sõnavõtjaid, kes Nicaragua olukorra üles võtsid.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelude lõpus.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Kathy Sinnott (IND/DEM) , kirjalikult. – Nicaragual on palju kiireloomulisi probleeme: poliitiline ja politseikorruptsioon, kohtuvõimu iseseisvuse puudumine, võimalikud pettuse teel korraldatud valimised, suurenev vaesus, kirjaoskamatus, kehv tervishoid. Ent fakt, et erinevalt Euroopast kaitseb Nicaragua oma lapsi enne nende sündi, ei ole üks riigi eksimustest.

Meil Euroopas on vahendid oma emade ja laste eest hoolitsemiseks, ent lubame siiski miljoneid lapsi enne nende sündi hävitada. Nicaragua on vaene, ent tervitab siiski avasüli kõiki oma noori. Nicaragual on kõigi oma probleemide juures siiski demograafiline tulevik, samas kui meil Euroopas, kes me Nicaraguat kritiseerime, seisab ees karm demograafiline talv.

Peame aitama Nicaragual luua tugeva demokraatia, tugeva ja ausa majanduse ning tõhusad haridus- ja tervishoiusüsteemid ning aitama riigil oma perekondade, naiste ja laste eest hoolitseda, mitte hävitama neid legaalse abordiga.

(1) Vt protokoll