Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/0132(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0443/2008

Arutelud :

PV 12/01/2009 - 14
CRE 12/01/2009 - 14

Hääletused :

PV 13/01/2009 - 6.10
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0010

Arutelud
Esmaspäev, 12. jaanuar 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

14. Tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks – taimekaitsevahendite turuleviimine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmiste raportite kohta:

– Christa Klaßi poolt keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel esitatud raport raamdirektiivi kohta pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (06124/5/2008 – C6-0323/2008 – 2006/0132(COD)) (A6-0443/2008);

– Hiltrud Breyeri poolt keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel esitatud raport taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (11119/8/2008 – C6-0326/2008 – 2006/0136(COD)) (A6-0444/2008).

 
  
MPphoto
 

  Christa Klaß, raportöör. (DE) Proua juhataja, volinik Vassiliou, volinik Dimas, daamid ja härrad, täna on meil olemas tulemus mitmetelt aruteludelt ja läbirääkimistelt, mis peeti kohati suurte emotsioonide saatel, ning homme on meil võimalus selle üle hääletada. Me ei ole seda enda jaoks lihtsaks teinud. Oleme pingutanud, et leida õigeid lahendusi oma läbirääkimistel nõukogu ja komisjoniga. Oleme teinud kindlaks, et teadus ei anna meile alati õiget suunda selgete järeldustega. Täiendav teaduslik tugi on vajalik, et analüüsida nende uute õigusaktide mõjusid. Esiteks avaldan seega siirast tänu kõigile, kes aitasid konstruktiivsete ettepanekutega kaasa selle positiivse tulemuse saavutamisele, oma kolleegidele siin Euroopa Parlamendis, Euroopa Komisjonile, eesistujariigile Prantsusmaale – kahju, et nõukogu eesistujariik Tšehhi Vabariik ei ole täna õhtul siin – ning suur tänu ka töötajatele.

Selle direktiiviga taimekaitsevahendite säästva kasutamise kohta astume väga suure sammu suurema ühtsuse poole Euroopa keskkonna- ja tarbijakaitses. Säästvus kui Euroopa põllumajanduse üldpõhimõte tagab tervisliku toidu ja tervisliku keskkonna. Esimest korda ühtlustatakse taimekaitsevahendite käitlemine Euroopa tasandil. Peamine põhimõte „nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik” eeldab igakülgseid ja usaldatavaid teadmisi. Taimekaitsevahendid on tegelikult taimede ravimid. Neid tuleb kasutada õigesti, et need oleksid tõhusad – õige vahend ja õige annus õigel ajal. Siin tuleks kaaluda ka seda, kas on vaja keemilist taimekaitset või oleks parem kasutada mehaanilisi meetmeid. Parima tehnoloogia valik ja katsetatud kasutamisseadmed kaitsevad keskkonda ja kasutajat ning aitavad kaasa tegevuse edukusele hea saagi näol. Liikmesriigid kehtestavad meetmed oma riiklikes tegevuskavades, et vähendada taimekaitsevahendite kasutamist.

Riski vähendamine on esmane eesmärk. Integreeritud taimekaitse üldiste aluspõhimõtete kasutamine muutub kogu Euroopa Liidus kohustuslikuks alates 2014. aastast. Vee raamdirektiivi sätetele vastavus on kõige suurem prioriteet. Liikmesriigid loovad veekogudega külgnevad puhvertsoonid, mida tuleb kohandada vastavalt mullastikutingimustele ja geograafilistele asjaoludele. Taimekaitsevahendite kasutamine kohalike asutuste poolt ja kaitsealadel minimeeritakse või peatatakse, kui see on vajalik. Kehtivad määrused seadmete kontrollimiseks ning nähakse ette korrapärased hooldusvahemikud. Riski vähendamine tähendab seda, et professionaalsed kasutajad peavad saama usaldusväärset ja pidevat koolitust taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Erakasutajaid, kellel ei ole erikoolitust ja kes võivad vale kasutusega põhjustada kahju eraaedades, tuleb kasutamise ja ohtude kohta teavitada hästi koolitatud müügiinimeste poolt taimekaitsevahendite ostmise ajal.

See direktiiv tähendab, et siiani erinenud määrused eri liikmesriikides kohandatakse kõrgemal ja ühisel tasandil. Kavandatud meetmed toovad kasu keskkonnale, tarbijatele ja kasutajatele. Samasugused tingimused kogu Euroopa Liidus tagavad sarnased ohutusnormid ja tootmistingimused. Aineid, mille puhul on tõendatud, et need on tervist kahjustavad, ei litsentsita; selles oleme ühel meelel. Ent keeld peab põhinema teaduslikult põhjendatud järeldustel ja mitte poliitilistel dogmadel. Kokkupuudet tuleb samuti arvesse võtta, kuna pestitsiididega on nagu paljude asjadega elus – kogus on see, mis põhjustab mürgistava ohu. Peavalutablett on õnnistus, aga kui võtta 20 tabletti, siis on see ohtlik või isegi eluohtlik.

Oleme jõudnud heale kompromissile. See ühtlustab keskkonna- ja majanduspoliitikat ning loodan, et me saame rõhutada oma nõudmisi homme ühehäälsel hääletusel.

Peatuksin veel ühel tehnilisel küsimusel, nimelt on lipsanud viga artikli 14 lõikesse 4. Viidatakse artikli 4 lõikes 3 osutatud interneti-portaalile; aga artiklis 4 ei ole lõiget 3. See viga tuleks parandada.

 
  
MPphoto
 

  Hiltrud Breyer, raportöör. (DE) Proua juhataja, volinikud, daamid ja härrad, see kokkulepe on verstapost, see on verstapost Euroopa tervisekaitse ja tarbijakaitse jaoks, aga ka keskkonna ja majanduse jaoks. Esiteks siiras tänu variraportööridele nende suurepärase koostöö eest. Suur tänu ka osalenud töötajatele ja komisjonile, teile, lugupeetud variraportöör, ja härra Dimasele ning ka nõukogu eesistujariigile Prantsusmaale, aga aitäh ka minu kolleegidele, keda ei heidutanud ülimalt liialdatud näitajad sellest tööstusharust.

Võtsime vastu 200 muudatusettepanekut esimesel lugemisel Euroopa Parlamendis ning üritasime otsustavalt parendada ühist seisukohta selle kokkuleppega. Lõpetame selle mitteteadusliku lõpmatu numbrimängu, hookuspookuse piirmäärade kehtestamise ümber, nähes ette selged keelukriteeriumid. Keegi ei saa määrata riski hulka. Seetõttu saab ohutuse saavutada üksnes täieliku keeluga. Pestitsiididel ja muudel ainetel, mis on kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad, ei ole mingit kohta toiduainetes. Me tagame eduka keskkonnakaitse, keelates püsivad bioakumuleeruvad toksilised (PBT) ained. Ma olen eriti rahul, et meil on õnnestunud rakendada ja kinnitada esialgsed selged kriteeriumid sisesekretsiooni mõjutavate ainete kohta, ning mul on usku komisjoni kohustusse jõuda täiendavate kriteeriumideni järgmise nelja aasta jooksul.

Ent olen eriti rahul sellega, et Euroopa Parlamendil on esmakordselt õnnestunud kinnitada loa andmise kriteeriumina mesilaste kaitse. Juhtivad teadlased Prantsusmaal ja Saksamaal on hinnanud tolmeldajate majandusliku väärtuse 150 miljardile eurole aastas ja kahju kuni 310 miljardile eurole, kui kaotaksime mesilasi kui tolmeldajaid. Seetõttu palun üsna konkreetselt teil esitatud muudatusettepanekud homme tagasi lükata. Need nõrgendaksid seda kompromissi. See on kompromiss, millele nõukogu on juba andnud oma heakskiidu. On olnud tavaks mitte üritada ühist kompromissi uuesti rünnata. Siiski olen rahul, et oleme ühiselt saavutanud olukorra paranemise immuuntoksiliste ja neurotoksiliste ainete puhul, kuna Euroopas, mis soovib olla teadmistepõhine majandus, ei saa me endale lubada seda, et lapse aju kahjustatakse pikaajaliselt eeskätt neurotoksiliste ainetega. Saame öelda üsna selgelt „jah” ühtlustamisele, ent siiski piiramata liikmesriikide seadusi, ning me võimaldame neile paindlikkust seoses menetlustega litsentseerimise valdkonnas.

Kolmekordne õiguslik alus näitab ka suurt väärtust, mida omistame tervisele, ning me oleme sõnastanud erandid keelust mitmete piirangutega seoses asenduskavaga, näiteks nii, et erand ei saa reegliks, vaid vastupidi. Samuti olen rahul, et meil on õnnestunud hõlmata loomakaitse sellesse määrusesse ning et me suudame tagada rohkem läbipaistvust, kuigi ma oleksin eeldanud komisjonilt rohkem julgust. Loodan, et meil on parem juurdepääs rakendusprotokollidele ning et me suudame kehtestada nn elektroonilise põllupassi. See ei ole üksnes keskkonna- ja tarbijakaitse valdkonna verstapost Euroopas, ma arvan, et see on ka erakordne hetk Euroopa jaoks. See on Euroopa jaoks erakordne hetk, kuna otsus jätta väga mürgised pestitsiidid kasutusest järk-järgult kõrvale on pretsedenditu ja ainulaadne kogu maailmas ning me saame seega toetada Euroopa Liidu ülikiiret arengut tervisekaitse valdkonna esirinnas ja Euroopast saab teerajaja kogu maailmas.

See määrus loob ka lisandväärtust kodanikele, kes teavad, et Euroopa Liit on eelkõige tarbijate ja tervise poolel ega kummarda tööstust. Pealegi on see ka tööstuse jaoks olukord, millest võidavad kõik, kuna tööstus saab ajendeid uuenduseks, et toota tulevikus paremaid ja ohutumaid tooteid.

 
  
MPphoto
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. (EL) Proua juhataja, esiteks sooviksin tänada ja õnnitleda raportööri proua Klaßi, raportööri proua Breyerit ning keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse parlamendikomisjoni nende suurepärase töö eest ettepanekutega võtta vastu raamdirektiiv pestitsiidide säästva kasutuse kohta ning määrus läbi vaadata ja määrust parandada.

Asjaolu, et teisel lugemisel saavutati kokkulepe, on eriti tervitatav. See kokkulepe tagab komisjoni esialgse ettepaneku keskkonnaalase ühtsuse ning seab veelgi ambitsioonikamad keskkonnaeesmärgid teatavateks olulisteks punktideks.

Oleme teadlikud asjaolust, et pestitsiidide kasutamine on kodanike jaoks suurt muret valmistav küsimus. Seetõttu pidime esiteks muutma kehtiva õigusraamistiku rangemaks, muutes 1991. aasta direktiivi teatavate toodete turuleviimise kohta, ning teiseks täitma ühenduse tasandil lüngad nende toodete kasutamisel.

Direktiivi üle kokkuleppe saavutamisel on Euroopa Liit tõendanud, et tal on poliitiline tahe võtta rahvatervise ja keskkonna kaitseks tõhusaid meetmeid.

Parlament aitas muuta direktiivi ambitsioonikamaks kui nõukogu ühine seisukoht teatavates olulistes punktides. Nüüd on liikmesriigid kohustatud koostama riiklikud tegevuskavad kvantitatiivsete eesmärkidega nii selleks, et piirata riske, mis kaasnevad pestitsiidide kasutamisega, kui ka selleks, et vähendada teatavate toodete kasutamist.

See ei olnud lihtne, kuna raportöör pidi veenma liikmesriike, et teatavatel asjaoludel on parim viis piirata riski teatavate pestitsiidide kasutamise piiramisega, ning ta oli selles edukas. Saavutatud kokkulepe kajastab märkimisväärset edasiminekut rahvatervise ja keskkonna kaitsel Euroopa Liidus.

Euroopa Komisjon saab seega võtta vastu muudatusettepanekute kompromisspaketi, et jõuda direktiivi suhtes teisel lugemisel kokkuleppele.

 
  
MPphoto
 

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. Proua juhataja, esiteks soovin tänada raportööre proua Klaßi ja proua Breyerit, variraportööre nende konstruktiivse suhtumise eest ettepanekusse, eesistujariiki Prantsusmaad ja kõiki teid, kes te olete aidanud kaasa komisjoni ettepaneku teise lugemise edukale lõpuleviimisele.

Taimekaitsevahendid mängivad olulist rolli põllumajanduses, aianduses ja metsanduses. Ent neil võib olla mõju ka inimeste tervisele, loomade tervisele ja keskkonnale. Seetõttu peame tagama, et neid reguleeritakse tõhusalt ja tasakaalustatult.

Esialgse ettepaneku ettevalmistamisel pidas komisjon ulatuslikke konsultatsioone kõigi asjaomaste sektorite sidusrühmadega ning viis läbi igakülgse mõjuhinnangu. Tähtsaim prioriteet oli – ja on endiselt – saavutada kõrgeim võimalik kaitsetase inimeste ja loomade tervise ja keskkonna puhul. Mul on rõõm näha, et see kajastub ka ELi institutsioonide vaheliste arutelude tulemuses.

Täna meie ees olev esialgne kompromissettepanek tugevdaks seda kõrgel tasemel kaitset mitme sätte kaudu. Kehtestataks selged ja ranged kriteeriumid toimeainete heakskiitmiseks. Tootjad, tarnijad ja professionaalsed kasutajad peaksid pidama registreid, millega saaks nõudmise korral tutvuda kolmandad isikud, nagu naabrid, teised elanikud ja veetööstus. Liikmesriigi ametiasutused peaksid muutma rangemaks turundus- ja kasutuskontrolli ning komisjon auditeeriks liikmesriikide kontrollimisi. Loomade topeltkatsetest hoidutaks täielikult. Selleks, et edendada põllumajanduses säästvust, asendataks ohtlikumad tooted ohutumatega.

Selleks, et tagada igakülgne teave, võib komisjon uurida ka sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatena tuntud ainete olemasolevate asendustoodete kättesaadavuse küsimust. See toimuks muidugi määruse ohutusnõudeid enneaegu otsustamata.

Üldise kompromissi osana sooviksin teha ettepaneku järgmise teksti kohta seoses mesilaste riskihindamisega: „Toimeainete ja taimekaitsevahendite andmenõuete läbivaatamisel, millele on viidatud artikli 8 lõike 1 punktides b ja c, pöörab komisjon erilist tähelepanu uurimisprotokollidele, mis võimaldavad riskihinnangut, mis võtab arvesse mesilaste tegelikku kokkupuudet nende toodetega, eriti nektari ja õietolmu kaudu.”

Esialgne kompromissettepanek looks veelgi ohutuma raamistiku taimekaitsevahendite kasutamiseks Euroopa Liidus ning tugevdaks meie keskkonnatagatisi ja meie kodanike tervise kaitset. Samuti kajastab see Lissaboni strateegiat, kuna see vähendaks bürokraatiat. Näiteks muutuks heakskiitmismenetlus lühemaks ja tõhusamaks. Lisaks sellele ei töötaks liikmesriigid enam isolatsioonis, kuna lubade vastastikune tunnustamine muutuks pigem tavaks kui erandiks. See vähendaks siseturu killustumist ja tagaks põllumajandustootjate jaoks pestitsiidide laiema kättesaadavuse.

Lõpetuseks sooviksin rõhutada, et see on täielikult vastavuses minu kolleegi volinik Dimase vastutusalasse kuuluva ettepanekuga võtta vastu direktiiv pestitsiidide säästvaks kasutamiseks ning täiendab seda.

 
  
MPphoto
 

  Erna Hennicot-Schoepges, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Proua juhataja, volinikud, esiteks sooviksin tänada raportööre, komisjoni ja institutsioone, eriti eesistujariiki Prantsusmaad. Nad on teinud palju tööd, et jõuda selle kompromissini, millega üritatakse leida tasakaal inimeste tervise ja põllumajandustootmise vahel.

Põllumajandustootjate seisukohast lihtsustab kolme tsooni süsteemi ühtlustamine juurdepääsu toodetele ning väikesemahulise kasutuse edendamiseks mõeldud fond, mille on kavandanud ja mida tagab komisjon, tähendab, et meil viiakse turule tooted, mis on mõeldud väikesemahuliseks viljeluseks ja aianduses kasutamiseks. Seega on meil tagatis, et 2020. aastaks ei lubata turule viia ühtegi toodet, mille kahjulik mõju on tõendatud, näiteks kantserogeenseid, mutageenseid ja reproduktiivset funktsiooni kahjustavaid aineid ning sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid.

Sellest johtub, et see ettepanek peaks märkimisväärselt vähendama haigusi ja mitmeid vähiliike, mille puhul on seos pestitsiididega juba teaduslikult tõestatud, ning ka degeneratiivseid haigusi, mille mõju on samuti tõestatud.

Üks väga oluline aspekt, millele tuleks osutada, on see, et nüüd pingutatakse igati, et tagada parem kaitsemeetmete järgimine. Komisjon esitas just deklaratsiooni selle kohta. Sooviksin siiski teada, kas komisjon vaatab uuesti läbi direktiivi 2007/52 aspektide alusel, mida ta just loetles. Rõhku pannakse ka bioloogilistele kontrollimeetoditele ning selles valdkonnas tuleb seda uurimistööd, mida komisjon on toetanud ja rahastanud, realiseerida endiselt tõhusalt. Lisaks olen kindel, et see tekst loob aluse ja vajalikud motiivid, et stimuleerida teadus- ja uuendustegevust tavapäraste keemiliste pestitsiidide suuremate tootjate hulgas.

Mis puutub komisjoni, siis on aruandega nähtud ette ka vahearuanded, mis tähendab, et meil on tagatis, et järelevalve leiab aset. Loodan, et riikide asutused annavad samuti endast parima, tõestamaks, et see on põhjendatud tekst.

 
  
MPphoto
 

  Dan Jørgensen, fraktsiooni PSE nimel. (DA) Proua juhataja, kui komisjoni ettepanek avaldati, siis sai see põhiuudiseks suures Taani ajalehes. Ajalehe esiküljelt võis lugeda „EL seab ohtu Taani põhjavee”. Taanis oleme väga uhked selle üle, et meil on suur kogus puhast põhjavett, mida saame juua täiesti töötlemata. Seega kraanist tulev vesi on põhjavesi ning me võime seda eelneva töötlemiseta juua. Kui komisjoni ettepanek oleks rakendatud esialgsel kujul, siis oleks see tähendanud, et Taanis oleks turul müüdavate pestitsiidide hulk ligikaudu kahekordistunud. See oleks väga tõenäoliselt toonud kaasa neist paljude imbumise põhjavette – pestitsiidid, mida oleme siiani keeldunud kasutamast, kuna need imbuksid põhjavette, mille tagajärjel me ei saaks põhjavett eelnevalt töötlemata juua. Kahtlemata oleks see olnud katastroof, kui komisjoni esialgne ettepanek oleks vastu võetud, ning mitte üksnes Taani jaoks. Nii nagu minu kodumaal on meil põhjavesi, mille eest soovime hoolt kanda, ning mille ma otsustasin siinkohal näiteks tuua, on muidugi teisi riike erinevate keskkonna- ja tervishoiuküsimustega, mida nad sooviksid kaitsta, ning EL ei tohi kunagi sundida riiki oma kaitsetaset alandama. Seetõttu olen väga rahul, et meil õnnestus – mitte komisjoni töö tulemusena ja mitte nõukogu töö tulemusena, vaid Euroopa Parlamendi pingutuste tulemusena – tagada paindlikkus, mis erikaalutluste olemasolul lubab riikidel öelda „ei” pestitsiididele, mida nad ei soovi, ning nii see peaks muidugi olema.

Teine väga positiivne asi, mille vastuvõtmise üle mul on väga hea meel, on see, et nüüd on meil keelatud ning me saame järk-järgult jätta kasutusest kõrvale mõned kõige ohtlikumad pestitsiidides leiduvad ained. Need on ained, mis on juba keelatud muudes toodetes õigusnormiga, mille nimetus on REACH ja mille me paar aastat tagasi koostasime. Need on ained, mis on nii ohtlikud, et me ei luba neid tekstiilides, me ei luba neid elektroonikakaupades, me ei luba neid mänguasjades ega mis tahes muudes toodetes, aga need on endiselt lubatud pestitsiidides, mis seejärel jõuavad meie toitu! See on muidugi täiesti vastuvõetamatu ning seetõttu olen väga rahul, et oleme nüüd vabanenud neist ohtlikest ainetest pestitsiidides.

Kolmas asi, mida sooviksin mainida ja mis on minu arvates äärmiselt positiivne ja millega võime rahul olla, on see, et oleme nüüd kehtestanud vähendamise eesmärgid eri liikmesriikidele. Oleme kehtestanud tegevuskavad, mille kaudu eri riigid peavad nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt vähendama pestitsiidide kasutamist. Kvalitatiivne viitab asjaolule, et ilmselgelt on mõned ained, mis on ohtlikumad kui teised, ning me peaksime olema muidugi eriti hoolikad nende ainetega, aga samuti on hea mõte vähendada neid kvantitatiivselt, see tähendab pestitsiidide kogukasutust, kuna see tooks ilmselgelt kaasa ka nende ainete väiksema kasutamise, mis jõuavad meie maakohtadesse ja toitu.

Ent kokkuvõtteks pean ütlema ka seda, et on asju, mida oleksime võinud teha palju paremini. Näiteks neurotoksilised ained. Need on ained, mis kahjustavad laste aju. Asjaolu, et me ei jäta neid aineid järk-järgult kasutusest kõrvale, on minu arvates tagurlik ja häbiväärne. Samuti arvan, et on häbiväärne, et oleme hõlmanud võimaluse kehtestada nende ainete suhtes erand, kui tööstusharu suudab tõendada vajadust selle järele. Ma arvan, et me oleksime pidanud püüdlema rohkema poole. Ent lõpptulemuse puhul olen rahul ja rõõmus. See on võit tervise ja keskkonna jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Anne Laperrouze, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, nüüd oleme, ma loodan, seda pestitsiidide paketti vastu võtmas. Kaks kompromissteksti, mis pannakse siin parlamendis hääletusele, tunduvad mulle tasakaalustatuna ja meie toetuse väärilisena ning seda mitmel põhjusel.

Tootjate ja kasutajate jaoks on edasiminek märkimisväärne: lubade andmise menetluse lihtsustamine muu hulgas kolmeks tsooniks jagamise ja sellega kaasneva vastastikuse tunnustamise kaudu. Mulle oleks meeldinud ainult ühe tsooni kehtestamine, et tagada veelgi rohkem ühtsust ELi territooriumil, aga liikmesriigid osutusid veidi liigselt ettevaatlikuks. Nii müüjate kui ka kasutajate suuremad koolitusnõuded – nende õpetamine, kuidas pestitsiide paremini tunda ja käidelda – tagavad mitte üksnes parema tervisekaitse, vaid ka majandusliku kasu.

Ka loomade kaitsjate jaoks on edusammud märkimisväärsed, eeskätt loomadega tehtud katsetest saadud andmete kokkukogumise kaudu. Tervise- ja keskkonnakaitse edusammud on väga suured; pikaajaliselt asendatakse kõige ohtlikumad ained vähemohtlikega.

Pean käsitlema väga vastuolulist sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate teemat. Siiani ei ole neid määratletud. Üheski õigusaktis ei ole selle küsimusega tegeletud. Kompromissi kohaselt antakse Euroopa Komisjonile neli aastat, mille jooksul koostada esialgsed teadusel põhinevad ettepanekud meetmete kohta, mille eesmärk on määratleda sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate omadused. See teaduslik määratlus võimaldab tooteid liigitada vastavalt nende sisesekretsioonisüsteemi kahjustavale või mittekahjustavale mõjule ning annab tegelikult tööstusharule teadusliku õigusraamistiku, mida see nõuab.

Kompromisstekstis võetakse arvesse ka mesilaste küsimust ja nende väga olulist rolli ökosüsteemis. Ma usun tegelikult, et kompromissis toodud sõnastus koos Euroopa Komisjoni deklaratsiooniga on suur samm edasi. Võetakse arvesse toimeainete mõjusid mitte üksnes mesilaste üldisele arengule, vaid ka nektarile ja õietolmule. Sooviksin veel kord kinnitada teatavatele sidusrühmadele, kes on väljendanud kahtlusi, toimeainete ja toodete kättesaadavust. Kompromiss võtab arvesse nende kartusi. Kolme tsooni süsteem tagab liikmesriikidele võimaluse lubada suuremal arvul tooteid. Samuti on erandite kehtestamise võimalus.

Mis puudutab väikesemahulisse kasutusse, siis on Euroopa Parlament võidelnud selle nimel, et saada lühikese aja jooksul komisjoni ettepanekute projektid, et luua Euroopa fond. Samuti on olemas läbivaatamisklausel, mis nõuab, et Euroopa Komisjon analüüsiks nende õigusnormide mõju põllumajanduse mitmekesistamisele ja konkurentsivõimele.

Ning mis on veel oluline – ja seda on minu kolleegid nimetanud – on see, et me julgustame pestitsiiditootjaid töötama välja uusi ja tõhusaid tooteid, mis järgivad inimeste tervise ja keskkonnakaitse nõudeid.

Kokkuvõtteks sooviksin rõhutada, et taimekaitsevahendid on taimede ravimid ning seega tuleks neid kasutada üksnes kontrollitud ja arukal viisil. Nendes tekstides tunnustatakse ja hakatakse veelgi rõhutama integreeritud tootmise tähtsust, kui on tegemist mõistliku ja säästva põllumajandusega. Kaks teksti, milleni oleme jõudnud, suudavad teha kindlaks tasakaalu tervise- ja keskkonnakaitse ning põllumajandustootjate jaoks toodete kättesaadavuse vahel.

Mu daamid ja härrad, sooviksin kokkuvõtteks öelda, et on olnud väga meeldiv teiega koos töötada selles väga tundlikus küsimuses. Ma usun, et meie töö on olnud proovilepanek kuulamisel, vastastikusel mõistmisel ja koostööl. Tänan teid, daamid ja härrad, ning avaldan tunnustust eelkõige meie kahele raportöörile, proua Klaßile ja proua Breyerile, kes olid suurepärased läbirääkijad nõukoguga kompromissi leidmisel.

 
  
MPphoto
 

  Liam Aylward, fraktsiooni UEN nimel. Proua juhataja, me kõneleme siin istungisaalis enne hääletust, mis on põllumajanduse, tervishoiu ja keskkonna jaoks otsustava tähtsusega. Väljendugem väga selgelt: igaüks meist, seadusandjatest, kes on teinud kindlaks ja tõstatanud probleemseid küsimusi nende õigusnormide koostamise protsessi jooksul, on teinud seda murest põllumajanduse ja tulevase toiduainete pakkumise pärast.

Muidugi olen mures igasuguse pestitsiidide liigse kasutamise ja selle mõjude pärast. Kahtlemata on vähki haigestumise määr tõusnud. Suurenenud on jääkainete kogus meie õhus, vees ja toidus, mis mõjutavad meie tervist ja keskkonda. Pange tähele ka seda, et meie põllumajandustootjad on need, kes pestitsiididega kõige otsesemalt kokku puutuvad. Kõnealuste õigusnormide eesmärk, mille ma heaks kiidan, on kaitsta meie kodanike tervist ja keskkonda ning põllumajandust.

Meie kui seadusandjad peame siiski alati leidma tasakaalu ja tuginema õigusnormide puhul usaldusväärsele teadusele. Me ei saa ega tohiks koostada õigusnorme puhtteoreetiliselt. Liikudes komisjoni esialgselt teaduslikult ja riskil põhinevalt lähenemisviisilt ohul põhinevale, põrkusime esimese takistusega. Ilma asjakohase mõjuhinnanguta, mida paljud meist korduvalt taotlesid, ei saa keegi öelda täpselt, kui paljud ained keelatakse.

Iirimaal on ainulaadne paras aga märg kliima. See muudab meie kartulid ja taliteravilja vastuvõtlikuks umbrohu ja sellise haiguse nagu närbumistõve suhtes. Hinnanguliselt 22 aine, sealhulgas Mancozebi ja Opuse kaotamine mõjutab toodete kättesaadavust.

Seega, milline on seis nende õigusnormide kehtestamise järel 18 kuu pärast? Pestitsiidid, mis juba on turul praeguste õigusnormide alusel, jäävad kättesaadavaks, kuni nende kehtiv luba aegub. Kui me suudame Iirimaal tõendada, et teatav aine, mis tuleks kasutuselt kõrvaldada, on vajalik selleks, et võidelda tõsise ohuga taimede tervisele, ning kui ei ole ohutumat asendustoodet, siis võib selle aine keelust olenemata korduvalt kuni viieks aastaks heaks kiita.

Teoorias võib see toimida. Praktikas peame panema selle toimima. Praeguse kliimaga ei saa me endale lubada ELi toiduainete tootmise vähendamist ega olla vähem konkurentsivõimelised oma turuliidripotentsiaali puhul. Me peame sundima ja ärgitama tööstust investeerima alternatiivsetesse, bioloogiliselt usaldusväärsetesse toodetesse, mis on sama tõhusad kui mitte tõhusamad. Meil on pretsedent. Oleme kõik näinud, kuidas kasutatakse mittekeemilist, naturaalset, odavat ja tõhusat pihustatavat ravimit, mida tarvitatakse kogu maailmas valgete viinamarjade kaitseks.

Ma avaldan heameelt parlamendi muudatusettepaneku üle, millega üritatakse kaitsta mesilasi, kes on tolmeldamise tõttu olulise tähtsusega põllumajandustootjate ja toiduainetootmise jaoks.

Lõpetuseks paluksin oma kolleegidel toetada fraktsiooni UEN muudatusettepanekut 182 ning lükata tagasi muudatusettepaneku 169 pakett. Komisjon ja eksperdid jõuavad sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate puhul nõuetekohase teadusliku aluseni nelja aasta jooksul. Me ei saa kahjustada seda teaduslikku hinnangut mitteteadusliku määratlusega.

 
  
MPphoto
 

  Hiltrud Breyer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DE) Proua juhataja, ma soovisin tegelikult rääkida proua Klaßi raportist, aga nüüd kasutan võimalust vastata eelkõnelejale.

Te peaksite lugema kokkulepet! Te ütlesite just, et me kehtestasime muudatusettepaneku nii, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustajaid ei ole turul järgmised neli aastat. Teie muudatusettepanek toob kaasa täpselt vastupidise olukorra. Palun vaadake seda uuesti. Võib-olla peaksite oma muudatusettepaneku homme tagasi võtma, kuna see on vastuolus sellega, mida te just ütlesite.

Pestitsiiditööstus soovib seda, et me ei kehtestaks mingeid kriteeriumeid. Igaüks siin parlamendis peab muidugi endalt küsima, kas ta on lömitanud pestitsiiditööstuse ees või ta loob lisandväärtust kodanikele, tervisele ja keskkonnale. See on asja tuum ja mitte miski muu. Muidu oleme võtnud kõik meetmed, et toetada põllumajandust, nagu alati. Eelkõige Taani näide on väga muljetavaldav: tal on õnnestunud kahekümne aasta jooksul ja põllumajandusele kahju toomata vähendada poole võrra pestitsiidide kasutamist, kahekordistada vee kvaliteeti ja vähendada poole võrra pestitsiidide jääkide koguseid.

Ning nüüd jõuan proua Klaßi juurde – suur tänu teie töö eest! Meile kui fraktsioonile oleks muidugi meeldinud kuulda selgeid eesmärke ja tähtaegu. Sellegipoolest me muidugi loodame, et see ergutab liikmesriike tekitama konkurentsi endi hulgas seoses sellega, kes on neist kõige paremini valmistunud, et võtta tegelikult taimekaitset ja säästvat juhtimist tõsiselt.

Ning muidugi oleks me soovinud rohkem õigusi põllumajandusaladega piirnevate alade elanikele. Samuti loodan seoses sellega, et Briti ülemkohtu teedrajavat kohtuotsust selgelt julgustada ja toetada kodanikke nende teabenõuetes võib ehk kasutada ka selleks, et tagada kogu Euroopas rohkemate kodanike jaoks samasugune juurdepääs nende liikmesriigis. Samuti loodan, et oleme teinud väikeseid edusamme suurema läbipaistvuse suunas.

 
  
MPphoto
 

  Roberto Musacchio, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, dialoog nende meetmete – pestitsiidide direktiivi ja määruse teemal – on olnud väga keeruline. Parlament nõudis õigustatult õigusnorme, mis oleksid tõhusad ja selle ülesande jaoks sobivad. Parlamendis toimus arutelu, aga eelkõige oli tugev vastupanu nõukogult ning majandusjõud koondusid arvukalt seaduslike huvide kaitseks.

Me peaksime tegelikult tundma muret üldiste huvide pärast. Tarbijad peaksid saama süüa toitu, mis ei ole jääkidest saastatud, kodanikud peaksid saama nautida pestitsiididest rikkumata keskkonda ning põllumajandustootjad peaksid saama töötada ohutult ja toote uue kvaliteedi nimel.

Põllumajanduses kasutatakse ulatuslikult kemikaale, mis kahjustavad kõiki neid asju – meie toitu ja keskkonda ning kõik põllumajandustoojad peavad selle tööstusliku toote eest maksma kõrget hinda. Kemikaalide kuritarvitamine on seotud vana põllumajandusmudeliga, mille puhul väärtustatakse pigem kvantiteeti kui kvaliteeti ning mille puhul toode ei ole enam seotud maa, aastaaegade ja töötajatega. See on kulukas mudel igaühe jaoks, lisaks kahjulik mudel tulenevalt selle mõjust kasvuhooneefektile. Õigusnormid, mille me vastu võtame, on seega osa liikumisest, mille eesmärk on kehtestada tänapäevasem ja tervislikum kvaliteetse põllumajanduse mudel, mis vastab kodanike ja keskkonna vajadustele, on rohkem suunatud tööjõule ja annab suuremat tulu.

Ma pean kinnitama, et meie pingutused on vilja kandnud tänu nii raportööride kui ka kõigi ekspertide sihikindlusele, kes on teinud koostööd oma kolleegidega nõukogus. Pestitsiidide kasutamise vähendamise eesmärk, ja mitte üksnes sellega seotud ohtude vähendamine, on lisatud nende kohustuste nimekirja, mida tuleb üksnes asjaomaste riiklike tegevuskavade alusel täita. See on seotud peamiselt kõrge riskiga ainetega.

Kui seega tuleb prioriteetseks seada mittekeemilised meetodid pinnase ja veevarude kaitse ja terviklikkuse nimel, vältides ühiste ressursside, nagu vesi, saastamist, siis peavad riigid olema igaüks meelestatud nii, et nad võtavad sellise suure vastutuse pestitsiidide vähendamise ja säästvale kasutusele ülemineku eest. Õhust pritsimine on peaaegu keelatud ning – kui sellele ei ole häid alternatiive – siis tuleb kohalikke elanikke ette teavitada pritsitava aine koostisest, pritsimise kordadest, intensiivsusest ja ajakavast. Seega on tehtud edusamme ka seoses õigusega saada teavet ja interneti kaudu andmetele juurdepääsuga.

Me soovisime, et määrusest jääks välja kolme range tsooni säte, aga nõukogu ei nõustunud ning seega on see alles jäetud. Tulemus on sellegipoolest märkimisväärne; need on meetmed, mis võetakse vastu selleks, et võidelda ebaseaduslike, võltsitud ja ohtlike ainete ning ka muude ainete salakaubaveoga. Me astume suure sammu edasi ning ma loodan, et parlamendi hääletusel ei hakata võitlema!

 
  
MPphoto
 

  Johannes Blokland , fraktsiooni IND/DEM nimel. (NL) Proua juhataja, arutelu taimekaitsevahendite säästva kasutamise ning nende turule lubamise teemal on äärmiselt keeruline. Raske on leida tasakaalu hea ja halva vahel. Kuigi keemilised ained põhjustavad kahju keskkonnale ja tervisele, ei saa meie põllumajandus ilma nendeta toimida, kuna taimehaiguste oht läheks liiga suureks. See omakorda avaldaks kahjulikku mõju toiduainete tootmisele ja majandusele.

Kõige olulisem ülesanne poliitikakujundajate ja poliitikute ees on leida tervislik tasakaal säästvuse ja põllumajandusökonoomika vahel. Minu arvates aitavad praegused kompromissettepanekud seda tasakaalu veidi saavutada; ma võin seda kinnitada. Ma olen rahul näiteks sellega, et säilib riskide vähendamise süsteem ning et ei loodeta üksnes kasutamise vähendamisele, kuna praktikas ei taga ainuüksi kasutamise vähendamine alati riskide vähenemist. Need on olukorrad, mille puhul pestitsiidide kogust võib vähendada, aga kui toodet kasutatakse seejärel suurema kontsentratsioonitasemega, on sellest keskkonnale ja meie tervisele vähe kasu.

Samuti olen rahul, et turule lubamise määrus ei ole muutunud nii piiravaks kui siin Euroopa Parlamendis esimesel lugemisel kavandati. Praegu kehtestatakse täiendavad piirangud toodete turule lubamise kohta ning see on õigustatud, aga see ei kahjusta põllumajandust ebaproportsionaalselt.

Sooviksin öelda oma siirad tänusõnad mõlemale raportöörile selle tulemuse saavutamiseks tehtud koostöö ja pingutuste eest.

 
  
MPphoto
 

  Ashley Mote (NI). - Proua juhataja, olen mattunud sõnumitesse kogu Kagu-Inglismaa taimekasvatajatelt, kes peavad seda ettepanekut peaaegu katastroofiliseks. Nende sõnul toob see kaasa väiksemad saagid ja kõrgemad hinnad ning avab tee importijatele, kelle suhtes ei ole kehtestatud samu kriteeriume. See toob kaasa töökohtade kaotuse, mõned üksused ei ole enam elujõulised ning tootmine peatub. Minu valimisringkonnas hakatakse sulgema ettevõtteid, kuna mõnel juhul ei ole alternatiive olulistele ainetele, mida spetsialiseerunud kasvatajad kasutavad.

Mitmes riigis, v.a minu riigis, on viidud läbi lootusetult ebapiisav mõjuhinnang ning riskihindamise asendamist ohtude arvestamisega juba kommenteeriti. Kui kavatsete kasutada kriteeriumidena ohte, siis võite samahästi keelata bensiini ja kofeiini. Isegi teadus räägib teie vastu; kahjurite resistentsuse probleemid süvenevad; kaob bioloogiline mitmekesisus. Integreeritud kahjuritõrje programmid on juba vähendanud vajadust pestitsiidide järele. Olulised on valikuvõimalused, mitte kogus. Ning tundub, et te ignoreerisite külvikordade kasutegureid. Teil ei ole õigust hävitada üht vähestest veel õilmitsevatest Briti põllumajanduse sektoritest üksnes selle nimel, et tulla vastu Taani soovimatusele töödelda joogiveena kasutatavat põhjavett.

 
  
MPphoto
 

  Marianne Thyssen (PPE-DE). - (NL) Proua juhataja, daamid ja härrad, meie raportöörid on teinud väga rasket tööd kokkuleppe kallal, mis väärib meie toetust eelkõige seetõttu, et sellega üritatakse saavutada ambitsioonikaid keskkonna- ja tervishoiueesmärke, aga ka seetõttu, et see jääb põllumajanduslikult ja majanduslikult ratsionaalseks, mis tähendab, et sellega peetakse silmas nii toiduainetootmise kindlust kui ka põllumajanduse elujõulisust liidus.

Nagu alati tähendab kompromiss nii võtmist kui ka andmist. Mul on siiski raske aktsepteerida keelamiskriteeriume, kuna ma oleksin eelistanud näha teaduslikult põhjendatud riskihindamisel põhinevat valikut, kuigi pean möönma, et erandi kehtestamise võimalus hoiab asjad korras.

Positiivsest küljest soovin eelkõige rõhutada järgmisi punkte. Esiteks on liikmesriikidel varu, kui nad määravad kindlaks mahu vähendamise eesmärgid. Teiseks on liit jaotatud kolme tsooni, kus lubasid vastastikku tunnustatakse, mis toob meid lähemale ühtlustatud turule, kus on vähem bürokraatiat ja kus paremad taimekaitsevahendid saavad varem kättesaadavaks. Kolmandaks avaldan heameelt asjaolu üle, et liikmesriikidel on piisavalt paindlikkust, et määrata kindlaks, kuidas hallata vooluveekogude ümber asuvaid puhvertsoone. Lõpetuseks tahan öelda, et kiiduväärt on ka see, et liikmesriigid saavad võtta meetmeid, et lihtsustada taimekatisevahendite kasutamist vähem tähtsate põllukultuuride puhul. See on eriti oluline riikide jaoks, kes arendavad väga intensiivset põllumajandust väikestel maatükkidel, ning seetõttu loodan, et väikesemahulise kasutuse edendamiseks mõeldud fond täitub piisavalt.

Hea suunis taimekaitsevahendite kasutamiseks on: nii vähe ja ohutult kui võimalik, aga nii palju kui ohutu ja tulutoova saagi jaoks vajalik. Kui me paneme tähele ja jälgime arukalt, kui tehakse pingutusi professionaalse ja teadliku kasutuse nimel ning kui võtame arvesse ka seda, et põllumajandustootmine toimub üleilmsel turul, siis leiame õige tasakaalu ning seetõttu me toetame seda kompromissi.

 
  
MPphoto
 

  Anne Ferreira (PSE). – (FR) Proua juhataja, volinikud, esiteks sooviksin tänada raportööre. Me oleme täna teadlikud, et kuigi taimekaitsevahendid on võimaldanud põllumajandustoodangut märkimisväärselt suurendada, on nad mõnel juhul avaldanud ka väga negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale. Seetõttu on peale õigusnormide, mis kehtestatakse, ka kiirelt vaja luua epidemioloogiline register, mis võimaldab mõõta mõju, mida avaldab eri pestitsiidide kasutamine vastavalt sellele, kuidas professionaalsed kasutajad ja nende pered ning muidugi tarbijad nendega kokku puutuvad. Mõnedes piirkondades on täheldatud teatavatesse vähiliikidesse haigestumise eriti kiiret tõusu. Kasutajate ja eelkõige põllumajandustootjate lapsed on samuti mõjutatud. Lisaks sellele inimeste tervisega seotud väga tähtsale küsimusele avaldab see ka keskkonnale mõju, mida tuleks mõõta. Oleme juba teadlikud teatavate keemiliste ainete kahjulikust mõjust põhjaveele ja jõgedele. Võiksin sel teemal lisada ka, et ma ei usu, et ettepanek suunata puhvertsoonide küsimus erinevatele riiklikele otsustajatele on rahuldav lahendus. Pigem usun, et komisjon peab selle küsimuse lahendamisel olema eriti valvas.

Täna täheldame ka pinnase erosiooni kasvu, mis võib eelolevatel aastakümnetel seada ohtu paljude maa-alade põllumajanduskasutuse kogu Euroopa Liidus. Selle maa viljakus väheneb oluliselt. Euroopa Liit reageerib, et neile riskidele vastu seista; see on hea, aga ta peaks ka toetama põllumajandustootjaid, kui nad hakkavad vähendama või isegi lõpetama kahjulike pestitsiidide kasutamist. Tulevane ühine põllumajanduspoliitika peaks seda eesmärki sisaldama ning võtma finantsilisest seisukohast rohkem arvesse seost kõrge kvaliteediga toodangu ja põllumajanduse vahel. Teadusuuringuid agronoomia ja ökotoksikoloogia vallas, samuti põllumajandustootjate koolitust tuleks kasutada, et toetada uusi tootmismeetodeid, ning neid tuleks kohandada territooriumide erijoontega.

Kokkuvõtteks tsiteerin ühe just linastunud filmi pealkirja; see film käsitleb tänaõhtuse arutelu teemat ja selle pealkiri on: „Demain nos enfants nous accuserons” [Homme meie lapsed süüdistavad meid].

 
  
MPphoto
 

  Mojca Drčar Murko (ALDE). - Proua juhataja, lubage mul ühineda nende parlamendiliikmetega, kes peavad teema keerukust arvestades teise lugemise kokkulepet hästi tasakaalustatud kompromissiks. See näitab, kuidas saavutada edasine areng selles sektoris, liikudes tõhusamate ja ohutumate taimekaitsevahendite suunas, ning on piisavalt paindlik, et hoida ära olukordi, milles teatavate pestitsiidide keeld vähendaks lõpptulemusena põllumajandustoodete süütust.

Eelkõige soovin avaldada heameelt komisjoni esialgse ettepaneku parandamise üle, mille eesmärk oli vältida katsete ja uuringute kordamist ning toetada mitteloomkatseid.

Loodan, et see võiks avaldada mõju teistele seotud sektoritele, nagu taimekaitsevahendite andmenõuded, mis on praegu läbivaatamisel.

Isegi kui pestitsiidid peavad kontrastiks kemikaalidele olema toksilised ning nende ohutushinnang on seega eriküsimus, ei tähenda see, et tuleks teha ülearuseid loomkatseid või et teaduslikud andmed ei saaks areneda viisidel, mis tuvastavad täiendavaid ülearuseid tegevusi, ja et loomkatsete edasine potentsiaalne vähendamine on võimalik tulevikus. Tuleks märkida, et uute põllumajanduslike pestitsiidide või taimekaitsevahendite väljatöötamisel ja registreerimisel võidakse kasutada rohkem kui 12 000 looma mitmete eraldi ja sageli kattuvate katsete jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). – (PL) Proua juhataja, pestitsiidid on kahjulikud keskkonnale ja loomadele. Sooviksin märkida, et tingimused, milles vanu pestitsiide paljudes riikides hoitakse, on sellised, et tooted võivad seada ohtu keskkonna ja inimesed. Vaesematel riikidel ei ole võimalik lahendada seda küsimust ilma liidu abita.

Pestitsiidide säästev kasutus on tähtis küsimus. Teabe andmine ja kasutajate koolitus on väga oluline, nagu ka kasutajate toetamine agrotehniliste teenustega. Mõned eksperdid usuvad, et kasutatavad pestitsiidikogused on mitu korda suuremad kui tegelikult vaja. See on levinuim siis, kui on tegemist on väikekasutajatega, kuna neil inimestel puuduvad vajalikud agrotehnilised teadmised mitmel teemal.

Teised tähtsad küsimused on pestitsiidide turuleviimine, teadusuuringud selles valdkonnas ja igasugune tegevus, et vähendada pestitsiidide mõju tervisele ja keskkonnale, säilitades samal ajal nende tõhususe. Sooviksin öelda suur aitäh proua Klaßile ja proua Breyerile nende koostatud raportite eest. Samuti sooviksin kinnitada, et neist direktiividest on palju kasu, tingimusel et need rakendatakse tõhusalt ja neist saab põllumajandustavade osa.

Liit Rahvusriikide Euroopa Eest toetab direktiivi.

 
  
MPphoto
 

  Bart Staes (Verts/ALE). - (NL) Proua juhataja, direktiiv pestitsiidide säästva ja riski vähendava kasutamise kohta ning määrus pestitsiidide turuleviimise kohta on mõlemad äärmiselt vajalikud ja kasulikud. Toiduainete säästev tootmine ja tarbimine on pealegi põhiline inimõigus. Meie ees on kaks parlamendi ja nõukogu vahelist kompromissi. Meie fraktsioon kiidab mõlemad dokumendid heaks, kuigi me oleks muidugi soovinud näha kindlamat lõpptulemust. Tegelikult olin suhteliselt jahmunud põllumajandustootjate lobistide ja pestitsiiditööstuse seisukoha ja sõjakate protestide üle seoses selle toimikuga, arvestades, et seadused, mille üle homme hääletame, tagavad parema inimeste ja keskkonna kaitse ning toovad lõpptulemusena kaasa ka rohkem uuendust ja ohutumad asendustooted.

Keegi ei saa kauem taluda põllumajandustootjate lobistide kriitikat, et rohkem kui pooled pestitsiidid kaovad. Tegelikult isegi põllumajandusorganisatsioonid möönavad nüüd, et kaduma peab üksnes üheksa protsenti toodetest ning isegi siis ei kaotata neid kohe, vaid järk-järgult mitme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. Selles küsimuses on väga oluline, nagu varemgi, rahvatervise kaitse kantserogeensete ainete eest, mis võivad tuua kaasa DNA muutusi, mõjutada viljakust või häirida hormoone. Meie ees olevad kompromissid sel teemal on kiiduväärsed, võttes nõuetekohaselt arvesse põllumajanduskogukonda. On isegi kokku lepitud, et kui teatav põllumajandussektor võib sattuda raskustesse, siis võib koostada eraldi kava, et anda sellele sektorile rohkem aega.

Meil on minu arvates kiiduväärne ja vastuvõetav kompromiss ühest küljest ökoloogia ja teisest küljest põllumajanduse vahel.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Mechtild ROTHE
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL). - Proua juhataja, on arvukalt näiteid ELi usaldusväärse keskkonnapoliitika kohta, mis parandab kogu liidu kodanike elujärge, ning muidugi on palju näiteid ka selle kohta, et tarbetult bürokraatlikud meetmed tulenevad EList ja piiravad võimalusi säilitada meie maapiirkondade majandus ja eluviis. Kahjuks arvan, et see pestitsiidide pakett kuulub kõnealusesse teise kategooriasse.

Väljendades muret nende meetmete pärast, soovin selgitada, et ma ei mõtle tööstusharu, vaid pigem põllumajandusringkonda – põllumajandustootjaid, kes, meenutan eelkõnelejaid, muretsevad inimeste tervise pärast sama palju nagu iga teine kodanik ning kellel ei ole selles valdkonnas kuritahtlikke kavatsusi.

Selles paketis puudub piisav teaduslik kindlus, mida on vaja nii meie tervise kui ka majanduse kaitsmiseks. Põhjaliku mõjuhinnangu puudumine, milles võetaks arvesse mõjusid meie keskkonnale, tervisele, majandusele ja meie maarahvastiku jätkusuutlikkusele, on kinnitus selle kohta, et ei ole kasutatud piisavat kindlust.

Minu kartus on, et pakett avaldab vastupidist mõju selle taga peituvatele edumeelsetele kavatsustele. Heade kavatsustega püüdlus luua jätkusuutlikum maapiirkond võib lõppkokkuvõttes maapiirkonda kahjustada, kui kehtestatakse liiga ranged eeskirjad juba niigi hädasolevale maapiirkondade elanikkonnale.

Olen süvenenult kuulanud argumente, mille on ühehäälselt esitanud Iirimaa põllumajandusettevõtjad, ning ma usun, et neil on õigus selle paketi pärast mures olla ja et meie kodanike ja maarahvastiku pikaajalised huvid ei ole nende meetmetega kaitstud.

Kolmepoolne seisukoht ei too kaasa ettepaneku paranemist, vaid määrusega tuleb rohkem ette võtta seda muutes, et need reaalsed mured lahendada.

 
  
MPphoto
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Proua juhataja, harva juhtub, et minusarnane veendunud euroskeptik on valmis ettepanekut kiitma ja soovitama Euroopa Parlamendil poolt hääletada. Selle põhjuseks on asjaolu, et me tegeleme piiriüleste keskkonnaprobleemidega ning siseturu toimimissuutlikkusega. Siiski kipuvad ettepanekud tavapäraselt olema põhjendamatult bürokraatlikud – käesoleval juhul see ei ole nii.

Selles ettepanekus hoidutakse tarbetust bürokraatiast. Meie raportöör on õigel teel. Raportis tehakse ettepanek rangeks ja põhjalikumaks kontrolliks. Mürkide, nagu alkohol ja tubakas, kasutamine peab olema eraldi otsus. Ühiselt peab meil olema võimalik end toksilisuse eest kaitsta. Selline on tehtud ettepanek.

Ettepanek pakub paindlikkust, vastastikust tunnustamist, tsoonideks jagamist ja riigi õigust keelata pestitsiidid õigusaktis sätestatust suuremas ulatuses, mis on täiesti suurepärane. Juba heaks kiidetud pestitsiide turult ei kõrvaldata. Mul on tegelikult selle suhtes kahtlusi. Me peame olema väga ranged, kui tuleb tegemist selliste mürkidega.

Sooviksin teile meelde tuletada, mida meie kolleeg, härra Mote, ütles selle kohta, et on oht, et inimesed ostavad teistest riikides pärit tooteid, kui kehtestame ELis rangemad eeskirjad. Ma ei usu, et see juhtub. Sel puhul on oluline märkida, et toode on pärit ELi liikmesriigist. Inimesed otsustavad sel juhul osta eelkõige sellise toote. Seetõttu soovitan Euroopa Parlamendil hääletada selle suurepärase kompromissi poolt.

 
  
MPphoto
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE). – (FR) Proua juhataja, muidugi sooviksin õnnitleda meie raportööre ning seejärel tunnustada kokkulepet, millele on jõutud tänu ulatuslikule tööle, mille nad on teinud Euroopa Komisjoni ja nõukogu abiga. Meil on tegelikult tegemist kokkuleppega, mis tundub mulle eriti tähtsana, kuna see on tasakaalustatud kokkulepe, mis arvestab kõigi huve, see tähendab, et selles võetakse arvesse tarbijate tervise kaitset – nende tarbijate, kes muutuvad murelikuks kohe, kui pestitsiide mainitakse, kes muutuvad murelikuks, kui kuulevad, et pestitsiidijäägid saastavad puuvilju, köögivilju ja teravilja. Kokkuleppes nimetatud vähendamiseesmärk, keelates kantserogeensed ja genotoksilised ained, on seetõttu väga oluline.

Keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, sealhulgas mesilaste probleem, vee kaitse ja meie maa kaitse on muidugi olulisimad aspektid. Samuti on seda põllumajandustootjate kaitsmine, see tähendab nende põllumajandustootjate kaitsmine, keda selliste pestitsiidide kasutamine esmajärjekorras mõjutab, kes vaatavad rahulolevalt õigusnormide ühtlustamist ja menetluste lihtsustamist ning kes saavad jätkata teatavate ainete kasutamist, mida nad vajavad põllumajanduses, ent mille puhul me nüüd loodame, et see on jätkusuutlik põllumajandus. Keemiatööstus, mida põllumajandus vajab, peab samuti arenema ja alternatiivseid lahendusi leidma. Selle tekstiga ei saa rohkem olla segadust ohu ja riski mõistete vahel. Pestitsiidid on ilmselgelt ohtlikud, aga nende kasutusmeetodid on need, mis määravad, kas nad põhjustavad riski professionaalsetele kasutajatele, tarbijatele ja keskkonnale. Seetõttu on oluline tagada, et professionaalsed kasutajad saaksid nõuetekohast koolitust, et üldsusele antaks teavet ja et loodaks teatav parimate tavade koolkond.

Kokkuvõtteks ütleksin, et impordikontroll tuleb täielikult ühtlustada, kuna me ei saa nõuda mitmeid asju oma põllumajandustootjatelt ja seejärel jätkata Euroopa Liitu selliste toodete toomist, mis ei vasta meie õigusnormidele. Tekiks kõlvatu konkurentsi risk.

 
  
MPphoto
 

  Thomas Wise (NI). - Proua juhataja, ma ei tea, mis toimub, aga mulle meenub Vladimir Iljitš Lenin, kelle üks kuulsamaid tsitaate on „mida halvem, seda parem”. Kui jälgin oma viimase kuue kuu tööd siin, siis näen, et just see meil toimub. Mida halvem, seda parem! See on minu arvates parem, kuna mida varem saavad inimesed aru, kui suurt kahju tekitab EL nende sissetulekule, elujärjele ja toiduainetootmisele, siis on meil parem väljaspool – just selle eest ma seisan.

Raportis ei käsitleta teadlikult ohtu või riski; raport ei saa neil kahel vahet teha. Lubage ma selgitan teile. Väljas on libe – see on oht. Esineb risk, et ma võin koju minnes kukkuda. Kumbagi neist ei saa õigusnormiga reguleerida.

See kahjustab toiduainetootmist. See jätab põllumajandustootjad tööta. See tõstab toiduainete hindu, eriti Ühendkuningriigis. Ma hääletan selle vastu, kuna mida halvem, seda parem, ning kui sõnum jõuab kohale, siis meie Ühendkuningriigis lahkume EList.

 
  
MPphoto
 

  Dorette Corbey (PSE). - (NL) Proua juhataja, sooviksin tänada nii raportööre kui ka variraportööre. Saavutatud kompromiss on minu arvates samm jätkusuutlikuma põllumajanduse suunas ning seda on hädasti tarvis. Rääkimata sellest, et pestitsiididel on tähtis roll haiguste ja kahjurirünnakute ärahoidmisel, aga keemilised pestitsiidid reostavad ka keskkonda ja võivad olla tervisele kahjulikud. Seetõttu on oluline vastutustundlikult vähendada lõhet tava- ja mahepõllunduse vahel. Just seda kõnealused õigusnormid teevad ning need teevad seda peamiselt kolme meetme kaudu, mis on sellega seoses olulised.

Esiteks keelatakse mõned kõige ohtlikumad keemilised pestitsiidid. Erandeid lubatakse, kui ei ole veel võimalik kasutada alternatiive. Tulbikasvatus ei ole seega ohus, aga see ei tekitaks mingit kahju, kui toksiinide tase langeks veidi.

Teiseks – ning see on vähemalt sama tähtis – on õigusnormidesse lisatud ajendid, et edendada säästvamate toodete ja vähemtähtsate põllukultuuride jaoks ette nähtud toodete väljatöötamist. Vähem tähtsad põllukultuurid on need, mida viljeletakse vaid väikestes kogustes, nagu tomatid, rooskapsad ja tulbid. Paljud aiandusspetsialistid kartsid, et need põllukultuurid satuvad nende õigusnormide tagajärjel ohtu, aga õnneks on see kartus osutunud asjatuks. Tegelikult on otse vastupidi, kuna määrusega nähakse ette spetsiaalse fondi loomine, et edendada teadusuuringuid toodete puhul, mis on sobivad vähem tähtsate põllukultuuride jaoks.

Kolmas meede, mis on samuti oluline, on see, et liikmesriigid peaksid seoses sellega tegema plaane, et vähendada ülejäänud keemiliste pestitsiidide kasutamisega kaasnevaid riske. Keemiliste pestitsiidide kasutamist vähendatakse igal pool, aga eelkõige tundlikes piirkondades, näiteks koolide lähedal. See on samuti oluline.

Need on kõik meetmed, mis toovad kasu keskkonnale ja rahvatervisele. Kui oleks minu teha, siis ma oleksin keelanud samal ajal neurotoksilised ained, kuna need võivad mõjutada inimese närvisüsteemi tööd ning seega ei tohiks neid põllukultuuridele pritsida.

 
  
MPphoto
 

  Frédérique Ries (ALDE). – (FR) Proua juhataja, Euroopa inimesed peaksid olema täna rahul väga mõistliku kokkuleppega, millele komisjon, nõukogu ja muidugi meie raportöörid on selles pestitsiidide küsimuses jõudnud, ning selles arutelus kuuldu järgi otsustades on jõutud olukorda, kus käib väga pingeline ja eriti tõhus lobitöö Ühendkuningriigis ja Iirimaal.

See on seega õigusnormide pakett, milles ühitatakse tervishoid ja keskkond konkurentsivõime ja uuendusega, selle asemel, et neid üksteisele vastandada, nagu liigagi sageli juhtub. Oluline on pidada silmas, et kuigi ligi 800 asjaomast keemilist molekuli mängivad vaieldamatult rolli põllukultuuride kaitsmisel kahjurite eest, on tänapäeval palju inimesi, kes on selle vastu, et elanikkond puutub kokku välditavate terviseriskidega, ning ma pean eelkõige silmas muidugi põllumajandustootjaid, kes puutuvad teistest rohkem kokku teatavate kahjulike ainete, kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivset funktsiooni kahjustavate ainete ning sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega.

WHO näitajad on õpetlikud: üks miljon pestitsiidide poolt põhjustatud tõsise mürgistuse juhtumit ning ligikaudu 220 000 surmajuhtumit aastas. See on see mõtteviis, mis seisneb kemikaalide kasutamises kõige jaoks, mitme kemikaali koostoime põhjustamises ja põllumajanduse lühiajalise käsitluses, mis täna on muudetud küsitavaks. Toimub vajalik suunamuutus, mis homme, muidugi juhul kui meie täiskogu kompromissi heaks kiidab, tutvustab ametlikult maailmale ambitsioonikat, realistlikku ja täiesti tänapäevast pestitsiidipoliitikat. See on ambitsioonikas, kuna Euroopa elanikud soovivad nagu meiegi saada lahti ohtlikest toodetest; samuti toetavad nad õhust pritsimise keeldu ja avalike piirkondade suuremat kaitset. See on realistlik, kuna järgitakse majandustsükleid, kaks kolmandikku turule viidud ainetest on ohutud ning seetõttu lubatud kümneks aastaks, kusjuures luba võib pikendada, ning tootjatel ei ole õigustatud põhjust muretsemiseks.

Kokkuvõtteks ütlen, proua juhataja, et see pestitsiidide pakett on tänapäevane, kuna integreeritud pestitsiidihaldus on uue põllumajanduspoliitika oluline joon, see on poliitika, mis toob Euroopa jaoks kaasa vähem aga paremaid pestitsiide.

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Proua juhataja, sooviksin rõhutada kolme teemat pestitsiidide säästvat kasutamist ja taimekaitsetoodete turuleviimist käsitlevate raportite arutelu käigus.

Esiteks puudutavad vaidlusalused sätted üksnes kaht keemiliste toodete kasutamise etappi, nimelt nende turuleviimist ja nende järgnevat kasutamist. Seni ei ole asjakohaseid määrusi, mis käsitleksid selliste ainete turult äraviimist ja nende kõrvaldamist. Minu kodumaal Poolas on taimekaitsevahendite kõrvaldamine tähtis teema. Pigem on prioriteetne ulatuslik finantsabi ja mitte täiendavad õigussätted. Kohalikud ametiasutused, kelle territooriumil seda laadi ainete prügilad asuvad, vajavad finantsabi, et suuta need ained kõrvaldada. Teiseks oleks soovitav, et vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele jääks eri liikmesriikidele õigus öelda viimane sõna seoses nende turul keemilise toote kasutamise loa kinnitamise, piiramise või loa andmisest keeldumisega. Kolmandaks sooviksin väljendada lootust, et Euroopa Parlamendis vastuvõetud lahendused loovad seoses taimekaitsevahendite kasutamisega võrdsed võimalused kõigi Euroopa põllumajandustootjate jaoks. Samuti usun, et ebaseaduslikud tavad seoses nende toodetega kauplemise ja nende kasutamisega viiakse miinimumini.

 
  
MPphoto
 

  Madeleine Jouye de Grandmaison (GUE/NGL). – (FR) Proua juhataja, raporti ettepanekud on õigel teel ning sooviksin tunnustada raportööre nende eest. Kuigi on tõsi, nagu komisjon ütleb, et pestitsiidid on peamiselt seotud ühise põllumajanduspoliitikaga, on sama palju tõsi, et sellise direktiivi põhiline õiguslik alus peaks olema keskkond ja rahvatervis. Selle kohaldamisala ei saa taandada lihtsa turuühtlustamise või konkurentsivõime probleemini. Selle tõenduseks on Prantsusmaa kaugeimate piirkondade, Martinique’i ja Guadeloupe’i juhtum; Martinique’il on 20 % maast, 20 % saare pindalast – see tähendab 1000 km2 suurusest alast, määramata ulatuses saastatud kloordekooni molekulide poolt, mille püsivus on teadmata. See on molekul, mis on reostanud mitte üksnes maa, vaid ka pinnavee, osade alade põhjavee ning rannikupiirkonna merevee, ja see kahjustab ulatuslikult meie majandust. Kes mõtleb praegustele rahvatervise probleemidele? Kui ei ole liiga hilja, siis paluksin Euroopa Parlamendil uurida Martinique’i juhtumit, millest Prantsusmaa on vägagi teadlik.

Oluline on, et see direktiiv tooks kaasa keemiliste pestitsiidide kasutamise märkimisväärse vähenemise, eeskätt säästvate alternatiivsete lahenduste edendamise kaudu, nagu mahepõllumajandus ja biopestitsiidid. See teeks parlamendile au. Lisaks ärgem unustagem – ja seda on mitu korda mainitud – seda, kuidas pestitsiidid rüüstavad loomastikku, eriti mesilasi. Samuti on oluline, et Euroopa Parlament oleks valvas seoses vabakaubandustoodetega, eriti põllumajandustoodetega, mis on pärit riikidest, kus ei olda pestitsiidide kasutamise suhtes ranged.

 
  
MPphoto
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Proua juhataja, meil on ühist nii palju, et soovime kaitsta tervist, aga me peaksime pidama meeles, et põllumajandustootjad on need, kes toodavad head, värsket ja toitvat toitu, mis on meie tervise alus. Mina pärinen väga märja kliimaga riigist. Minu riigi põllumajandustootjad võitlevad jätkuvalt seennakkusega. Seened – erinevalt putukatest, mis tulevad ja lähevad – tulevad ja jäävad. Fungitsiidide keelamine või lahjendatud kasutamise ettenägemine võib muuta kartuli- ja teraviljakasvatuse Iirimaal võimatuks, aga kõnealustel kavandatud õigusnormidel on juba teine mõju.

Juba on meie ajakirjanduses artiklid, mis soodustavad geneetiliselt muundatud kartulikasvatust vastusena ELi pestitsiidipiirangutele. Mis on kahjulikum mesilastele ja keskkonnale: kas jätkuv vastutustundlik pestitsiidide kasutamine, nagu Iirimaa põllumajandustootjatel tavaks, või geneetiliselt muundatud toit? Öeldud on, et pestitsiidid võivad lõhustada DNAd. Geneetiliselt muundatud toit põhineb DNA lõhustamisel. Rohkem kui kunagi varem on vaja, et teeksime algust täieliku mõjuhindamisega.

 
  
MPphoto
 

  Fernand Le Rachinel (NI). – (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, selle nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni kolmepoolse arutelu järel tundub 18. detsembril vastu võetud tekst pestitsiidipaketi teemal heas tasakaalus olevana.

Selles võetakse tõepoolest arvesse nii põllumajandustootjate huve kui ka vajalikku keskkonnakaitset, sealhulgas kaitstud piirkondi. Olles seda küsimust täpselt uurinud, olen rahul saavutatud tulemusega, kuna see võimaldab põllumajandustootjatel tegeleda oma majandustegevusega, ilma et neid karistataks pestitsiidide ja taimekaitsevahendite täieliku kõrvaldamisega, mida kontrollitakse rangelt.

Ma rõhutaksin siinkohal, et hapude puuviljade ja köögiviljade tootjad minu piirkonnas Normandias on praeguseks olnud mitu aastat agro-keskkonna tavade eesliinil. Õnneks on nõukogu ja parlament leidnud väga vajaliku kokkuleppevaldkonna sellel ebakindluse perioodil, mida on halvendanud ühise põllumajanduspoliitika lõppbilanss ja põllumajanduseelarve kohal varitsevad ohud.

Kokkuvõtteks ütlen, et me abistame alati põllumajandustootjaid, kaitstes nende töövahendit ja nende asendamatut rolli ühiskonnas, mis seisneb eelkõige oma kaaslastele toidu tagamises ning seejärel maapiirkondade säilitamises ja maaharimises igaühe heaoluks. Hoolimata ökoloogide avaldatud vastutustundetust survest, on lohutav, et terve mõistus on ülekaalus.

 
  
MPphoto
 

  Anja Weisgerber (PPE-DE). - (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, homme hääletame taimekaitse valdkonnas uute määruste teemal, see on teema, mis tekitab rahva seas palju emotsioone. Seda kajastasid ka Euroopa Parlamendi arutlused. Me kõik soovime värsket, tervislikku ja kohalikku toitu taskukohaste hindadega ilma taimekaitsevahendite ohtlike jääkideta. Kolmepoolsel arutelul saavutatud tulemus loob selleks eeltingimused. Uus taimekaitsemäärus on suur samm ulatuslikuma tarbija- ja tervisekaitse suunas.

Taas seati prioriteetseks teaduslikud kriteeriumid ja mitte poliitilised dogmad, kui kehtestati erandite tegemise kriteeriumid. Kolmepoolse arutelu tulemus on väga suur samm edasi võrreldes parlamendi esimese lugemise tulemusega. Ligikaudu 80 % kõigist toimeainetest ei ole enam mõjutatud, vaid ainult need, mis põhjustavad riski inimeste tervisele või keskkonnale, ning seda teaduslikul alusel. Tulevikus on saadaval ka piisavalt taimekaitsevahendeid jätkusuutlikuks halduseks. Ent ained, mis on väga ohtlikud, keelatakse samuti.

Edaspidi ei ole enam 27 riiklikku litsentsimisasutust, vaid ainult kolm litsentsimistsooni taimekaitsevahendite litsentsimiseks. Neis tsoonides asuvad liikmesriigid peavad seejärel oma litsentse üldiselt vastastikku tunnustama. Uues taimekaitsevahendite määruses on ette nähtud ühtlustamine, mida on taimekaitsevahendite sektoris pikka aega õigustatult nõutud. Seejärel on meil ühtlaselt kõrge kaitsetase jätkusuutlikku põllumajandustootmist Euroopas ohtu seadmata. Nüüd saavutame tõelise siseturu, ühtsed konkurentsitingimused ja suure edasimineku tervisekaitse suunas. See on suurepärane edusamm tarbijate ja põllumajandustootjate jaoks. Suur tänu teile.

 
  
MPphoto
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE). (RO) Taimekaitsevahendite kasutamine kooskõlas tõhusate põllumajandustavadega on väga oluline, et suuta toota piisavas koguses hea kvaliteediga toitu, mis tagab tarbijate tervise ja keskkonna kõrge kaitsetaseme.

Vähendades pestitsiidide kasutamisega seotud riske ja mõju ning kehtestades eesmärgid, millega soovitakse vähendada nende toodete kasutussagedust, aitab tagada jätkusuutliku põllumajandustegevuse.

Euroopa Liidus tarbitava toidu suur pestitsiidisisaldus tuleneb selliste keemiliste toodete kasutamisest, mis, olgugi vajalikud infestatsiooni tõrjeks ja tootmise tõhususe tõstmiseks, võivad avaldada negatiivset mõju rahvatervisele.

Mõnes liikmesriigis, sealhulgas Rumeenias, mõjutab põllumajandusmaad väga kõrge infestatsioonitase, mille puhul pestitsiidide kasutamine tundub parim meetod kahjurite kõrvaldamiseks.

Sel põhjusel aitavad ettepanekud integreeritud pestitsiidihalduse rakendamise, alternatiivsete ainete kasutamise ja riskijuhtimise kohta toota sobivaid põllumajandustooteid, mis võtavad arvesse keskkonna ja rahvatervise ohutust, vähendades seega sõltuvust taimekaitsevahenditest.

Samal ajal tähendab suur kahjurite arv Rumeenia põllumajandusmaal, et me peame tõrjeks kasutama lennukitelt pritsimist. Ent kui direktiiv jõustub, siis kasutatakse pritsimise teel tõrjumist üksnes siis, kui ei ole häid alternatiivseid lahendusi kahjuritega võitlemiseks, et tagada piisava kaitsetasemega keskkond.

Ma olen rahul kompromissi tulemusega, mida toetab suurem osa fraktsioonidest. See tagab ka tasakaalu taimekaitsevahendite kättesaadavuse ning sellega kaasnevalt piisava toiduainete koguse vahel ning aitab säilitada Euroopa põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja suurendada keskkonna ja tervishoiu kaitse taset.

 
  
MPphoto
 

  Holger Krahmer (ALDE). (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, taimekaitsevahendid olid ja on endiselt oluline põllumajandusressurss. Põllumajandustootjad nõuavad minimaalselt teatavaid taimekaitsevahendeid, kuna siin on tegemist piirkonnale omase kultuurkeskkonna kaitsmise, tippkvaliteediga toidu tootmise ja ressursside kaitsmisega.

Meie arutelud kemikaalide teemal toimuvad liiga sageli väga irratsionaalsel tasandil. Me peame mõtlema ja tegutsema ratsionaalselt, kui soovime saavutada mõistlikke tulemusi. Parlamendi esialgse seisukoha mõjud oleksid olnud saatuslikud: taimekaitsevahendite üldine keeld tooks kaasa väiksema põllumajandussaagikuse ning lõppkokkuvõttes kõrgemad toiduainete hinnad. Seetõttu olen rahul, et kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutati vastuvõetav kompromiss. Teretulnud on see, et oleme säilitanud kolme tsooni otsuse, isegi märkimisväärsete eranditega liikmesriikide jaoks. Julge samm järjepideva siseturu lahenduse suunas tunduks selles etapis teistsugune.

Saavutatud vastuvõetavate kompromisside kõrval ei peaks me ette arvama sisesekretsioonisüsteemi mõjutavate ainete lõplikku määratlust, vaid tegelikult võimaldama komisjonile ette nähtud neli aastat, et esitada teadusele tuginev määratlus. Vastasel korral pingutame siin ettevaatuspõhimõttega üle.

Pean kahetsusväärseks, et me ei luba teha praegu saavutatud kokkuleppe mõjuhinnangut.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Wojciechowski (UEN). – (PL) Proua juhataja, meie töö edasiste ülesannete kallal, mille eesmärk on reguleerida inimeste tervise jaoks olulisi küsimusi Euroopa Liidus, on jõudmas lõpule. Usun, et kompromissid, milles loodame kokku leppida, on mõistlikud. Need peaksid tagama, et kehtestatud piirangud edendavad tervist, ohustamata Euroopa põllumajanduse arengut.

Oluline on siiski silmas pidada, et kõik sellised muudatused, mille eesmärk on muuta põllumajanduses ohutustingimusi rangemaks, toovad kaasa suuremad kulud. Need jäävad meie põllumajandustootjate kanda, kellelt nõutakse samaaegselt oma konkurentsivõime suurendamist üleilmsetel turgudel. Meie põllumajandustootjad peavad ohutumate pestitsiidide eest rohkem maksma. Ma kordan seda, mida olen Euroopa Parlamendis mitmel varasemal korral öelnud. Igal juhul kehtestagem kõrged standardid meie põllumajandustootjate ja toiduainete tootjate jaoks. Ent kehtestagem samad standardid ka väljastpoolt liitu toidu importijatele, vastasel korral annavad meie püüdlused standardeid tõsta vastupidise efekti.

 
  
MPphoto
 

  Jim Allister (NI). - Proua juhataja, ma ei ole nõus, et meil on siiski tasakaalustatud pakett selles küsimuses. Minu jaoks näitab see arutelu kaht rumalust: esiteks ELi mõtlematu rumalus söösta mitmeid taimekaitsevahendeid keelama, peatumata isegi mõjuhinnanguks ja mitte hoolides sellest, et ei ole asendajaid ja et piirkonnale omane toiduainete tootmine kannatab drastiliselt, eriti teravilja- ja köögiviljasektoris, ning tekitades seega aina suuremat sõltuvust impordist riikidest, kes ei hooli neist teemadest üldse.

Proua juhataja, olen selles arutelus kuulnud palju räägitavat teadusest, aga mis sorti teadus see on, mis ei kasuta nõuetekohast mõjuhindamist?

Teine rumalus on eelkõige minu riigi käitumine, keda need ettepanekud võib-olla kõige enam mõjutavad, kuna oleme ise nõustunud kasutama nõukogus kvalifitseeritud häälteenamust neis küsimuses, jõudes praegusesse seisu, kus me ei suuda neile vastu seista. Totra otsuse tõttu kohustuda järgima kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet leiame end sellest olukorrast ning seejuures mõned Lissaboni lepingu pooldajad sooviksid veelgi rohkem teemasid sellesse kategooriasse paigutada.

 
  
MPphoto
 

  Richard Seeber (PPE-DE). (DE) Proua juhataja, see on tasakaalustatud kompromiss ning seetõttu toetan seda. Samuti sooviksin nüüd kõiki asjaosalisi tänada. Nagu me selles arutelus kuuleme, on toimik loodud suurte emotsioonide saatel, ent sellegipoolest õnnestus sellega sobitada erinevaid kaitseeesmärke, mida nende õigusnormidega taotleme.

Euroopa soovib olla kogu maailmas üks kõige edasijõudnumaid otsustajaid taimekaitseõiguse vallas ning see on suur pluss. Meie jaoks oli oluline leida tasakaal kõnealuste kaitse-eesmärkide ja tervise kaitse vahel, siseturu eesmärkide ja muidugi keskkonnakaitse vahel, aga ka eraldi kaitse-eesmärkide puhul on saavutatud tasakaalustatud tulemus. Meie jaoks oli oluline järgida eri põhimõtteid, näiteks et kogu teema põhineks faktidel ja teaduslikel põhimõtetel ning mitte emotsioonidel, teiseks et me jääksime riskil põhineva lähenemisviisi juurde ja mitte ohul põhineva juurde nagu varem. See on äärmiselt oluline kogu õigusnormide projekti teostatavuse ja selle edasise rakendamise jaoks.

Samal ajal tuleks pidada meeles, et me ei võimalda rakendamisel impordile eeliskohtlemist ega sea liikmesriikide või Euroopa tootmist kehvemasse seisu. Ent praegusel juhul on komisjonil endiselt väga suur ülesanne. Neid põhimõtteid võeti üldjoontes arvesse tasakaalustatult. Seetõttu võime selle kompromissi juurde jääda. Mis puutub üksikasjadesse, siis on minu jaoks eriti oluline, et liikmesriikidele võimaldataks vajalik paindlikkus ja subsidiaarsus põhjavee kaitsel, nii et nad on suutelised tegutsema vastavalt oma eriasjaoludele. Siinkohal ei saa võrrelda Hollandit Saksamaaga või Malta või Kreekaga. Samuti on oluline, et pestitsiidide kasutamine Natura 2000 piirkondades ja lindude pesitsusaladel viiakse miinimumini. Liikmesriikidel on piisav tegutsemisruum selle vastavaks rakendamiseks. Ent see on kompromiss, mida igaüks peaks toetama.

 
  
MPphoto
 

  Bogdan Golik (PSE). – (PL) Proua juhataja, sooviksin alustuseks õnnitleda raportööre nende suurepäraste raportite puhul. Aega on vähe, seega viitan üksnes proua Klaßi raportile ja osutan kavandatud direktiivi mõningatele puudujääkidele.

Direktiiviga nähakse ette pestitsiidide turustajate ja professionaalsete kasutajate koolituse ja tunnistuste süsteem. Kavandatud kord peaks siiski nägema ette, et liikmesriigid tunnustavad vastastikku pestitsiidide kasutamise koolituse läbimist kinnitavaid tunnistusi. Direktiiviga jäetakse alles ka riikide õigusnormidel põhinevad määrused pestitsiididega töötlemise seadmete tehnilise kontrolli ja hoolduse süsteemi kohta. Usun, et oleks asjakohane reguleerida see küsimus ühenduse tasandil. Kui selline kontroll põhineks rahvusvahelistel sätetel, oleks igati põhjust tulemuste vastastikuseks tunnustamiseks liikmesriikide poolt. See on eriti asjakohane seoses piirimaadel asuvate põldude kasutamisega ja ametliku taimekaitsetegevusega. Veel viimane kahtlus, mida sooviksin väljendada, on see, et ei võeta arvesse metsade kaitse eriasjaolusid. Metsasid ei saa hooldada ilma õhust pritsimiseta.

 
  
MPphoto
 

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). - (NL) Proua juhataja, mina kui Hollandist pärit Euroopa Parlamendi liige olen jälginud nende õigusnormide kehtestamist täie tähelepanu ja hoolega. Minu kodumaal, mis asub madalal, on olukord väga eriline. Erinevalt teistest aladest Euroopas on võimatu töötada Euroopa poolt ette nähtud puhvertsoonidega kõigi vooluveekogude ääres. See ei toimiks. See muudaks tavapärase jätkusuutliku põllumajandus- ja aiandustootmise võimatuks. Holland on seejuures tuntud ka oma vähem tähtsate põllukultuuride poolest, nagu tulbid, sibul ja sigur. Seetõttu peaksime pöörama erilist tähelepanu sellele, kuidas kompromiss tuleb sõnastada. Kompromiss, mis nüüd saavutatakse, on suur areng proua Breyeri ettepaneku puhul, mida komisjonis hääletati. Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni liikmena hääletasin sel korral vastu. Nüüd on olemas mõistlikud üleminekusätted, mis koos innovatsiooni ja asendustoodetega võivad tööstusharu edasi aidata. Lisaks sellele ergutab neid alternatiive vähemtähtsate põllukultuuride fond, mis kavatsetakse luua. Lisaks on kolm määrust, tunnustamise ja lubade andmise kolm tsooni Euroopas samuti palju paremini tegelike tavadega kooskõlas.

Sooviksin lisada ühe mureküsimuse, nimelt toodete lubamise turule väljastpoolt Euroopa Liitu. Me oleme esirinnas, kui on tegemist hea tasakaalu leidmisega rahvatervise ja praktilise kohaldatavuse vahel, aga mis saab välisest impordist? See konkurentsiküsimus koos paralleelse impordi ja paralleelse kaubandusega tuleks minu arvates tõstatada WTOs, kus sellised teemasid arutatakse.

Me võime ettepaneku kinnitada. Sooviksin tänada raportööre ja eelkõige proua Klaßi ja proua Hennicot-Schoepgesi nende pingutuste eest selles vallas. Jääb vaid see üks murettekitav valdkond, mis on põllumajandustootjatele oluline, nimelt me tegeleme jätkusuutliku põllumajandusega, aga mis saab kõigist teistest? See probleem jääb praegu lahendamata ning ma sooviksin kuulda teie vastust sellele.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). (HU) Lugupeetud kolleegid, toiduohutus on Euroopa Liidu üks peamisi eesmärke, aga see siin on kehv kompromiss. Ungari on nõukogus selle raporti vastu ja Ungarist pärit Euroopa Parlamendi liikmed samuti, kuna see kahjustab Euroopa põllumajandust.

Meie ees on kaks eriti tähtsat probleemi. Tsoonide süsteem on kunstlik ja vastuolus Euroopa Liidu subsidiaarsuse põhimõttega ning, nagu minu Hollandi kolleeg just kinnitas, muudab see paindliku reaktsiooni võimatuks. Lisaks on see kahjulik Euroopa põllumajandusele, kuna riskide tase tõuseb, resistentsuse oht suureneb, tootmiskulud kasvavad ning, nagu mitmed mu kolleegid on maininud, me ei suuda jälgida kolmandate riikide tooteid. Sel põhjusel kujutab see direktiiv äärmiselt suurt ohtu.

Lõpetuseks ütlen, et radikaalsete keskkonnaperspektiivide tagajärg on see, et taimekaitsevahendid avavad tee geneetiliselt muundatud organismidele, mis ei ole Euroopas soovitav.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Proua juhataja, sooviksin tänada neid, kes on töötanud nende kahe tähtsa raporti kallal. Mõnede tänaõhtuste sõnavõttude põhjal võib arvata, et ELil ei ole siiani olnud mingit kontrolli nende kemikaalide turustamise ja kasutamise üle – aga meil on! Meil on praegu ranged eeskirjad ning tegelikult ka eeskirjad jääkide ja toidu kohta. Seega ei toeta ma selles arutelus täna õhtul kumbagi poolt, eriti neid, kes ei näe vajadust taimekaitsevahendite järele toiduainete tootmises, ega neid, kes ütlevad, et need kaks õigusakti on katastroof põllumajanduse ja toiduainete tootmise jaoks Euroopas.

Ma olen veidi mures volinik Dimase märkuste pärast, kui ta ütleb, et inimesed muretsevad pestitsiidide pärast. See võib tõesti olla nii, aga küsimus on selles, kui õigustatud need mured on. Mida olete teie komisjonis teinud, et näidata tarbijatele, et väga suur osa meie toidust on toodetud, kasutades tooteid, mis tagavad meile kvaliteetse ja ohutut toidu? Jah, mõned kemikaalides kasutatud koostisosad on väga ohtlikud, aga nende kasutamise riskid sõltuvad sellest, kuidas neid kasutatakse ning maksimaalse jääkide hulga nõude järgimisest meie toidus. Minu arvates on need, kes neid kasutavad, hästi koolitatud, seda on minu kogemus näidanud, ning me peame võib-olla tugevdama koolitust teistes liikmesriikides.

Kakskümmend kaks ainet kavatsetakse välja jätta; Iirimaal ja Ühendkuningriigis on väga suur mure teraviljatootmise ja kartulite pärast. Küsimus on selles, kas agrokeemiatööstus reageerib ja hakkab uusi tooteid tootma? Komisjonil ei ole sellele küsimusele vastust. Kas erandid toimivad? Mis juhtub, kui ei ole alternatiive? Ma arvan, et nende küsimustega tuleb tegeleda, kuna Iirimaal soovime me jätkata teravilja- ja kartulikasvatust. Imporditud toidu küsimus on väga reaalne ning ma palun selle jaoks veel viit sekundit. Kui komisjon teeks koostööd ELi toiduainete tootjatega selles vallas, siis võiksime saavutada edu. See ei ole lihtsalt vastuvõetav, et komisjon võib siin istuda ja öelda, et me keelame ainete kasutamise Euroopas, aga väljaspool Euroopat asuvad isikud võivad jätkuvalt saata meile neid aineid sisaldavaid toiduaineid. See ei ole konkurentsiolukord, see ei ole vastuvõetav ning ma palun teil täna õhtul siin seda arutada.

 
  
MPphoto
 

  Pilar Ayuso (PPE-DE). (ES) Proua juhataja, sooviksin viidata Breyeri raportile. Tuleb nentida, et Euroopa põllumajandustootjad on taimekaitsevahendeid kasutades täiesti teadlikud, et tuleb pöörata tähelepanu inimeste tervisele ja keskkonnakaitsele. Siiski on see tööstusharu sügavalt mures, kuna Euroopa Parlament ei mõista mõju, mida see määrus võib tulevikus avaldada.

Selle võimaliku mõju hinnangud näitavad, et taimekaitsevahendite edasise kättesaadamatuse tõttu muutub väga raskeks selliste kahjurite ja haiguste tõrje, mis mõjutab paljude toiduainete – eriti kõigi Vahemere piirkonna toodete – tootmist, samuti ilutaimede ja lõikelillede kasvatust.

Olen täiesti teadlik, et kolmepoolsel arutelul vastu võetud kokkulepe on raskete läbirääkimiste tulemus, ning seetõttu pean avaldama tunnustust raportööride tehtud tööle. Sellegipoolest tuleb tunnistada, et sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate ajutine määratlus toob kaasa suure arvu toimeainete, eriti insektitsiidide, kadumise, mis on äärmiselt olulised põllumajanduse jaoks.

Tootjatel peab olema võimalik kasutada piisavas koguses toimeaineid, et suuta tõhusalt ja ohutult võidelda mis tahes haiguse või kahjuriga, mis nende taimi mõjutab, pidades silmas, et sageli ei tulene oht tootest endast vaid selle valest kasutusest.

Neil põhjustel toetab Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni Hispaania delegatsioon ettepanekuid, milles nõutakse mõjuhinnangut, ning hääletab härra Sturdy muudatusettepanekute poolt – millele ma olen ise alla kirjutanud – seoses sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega ning nende poolt, mis muudavad taimekaitsevahendid kättesaadavaks hädaolukorras.

Pealegi kui see määrus võetakse vastu vastavalt saavutatud kokkuleppele, siis on tulemuseks toiduainete tootmise vähenemine ja hindade tõus, mis toob kaasa selle, et meile imporditakse samu toiduaineid, mida me ei tooda ja mida on töödeldud just nende toodetega, mille me keelame.

 
  
MPphoto
 

  Robert Sturdy (PPE-DE). - Proua juhataja, Breyeri raporti teemal küsin komisjonilt, miks olete mõjuhindamise vastu? Mis on nii elutähtis või valmistab nii palju muret, et komisjon on mõjuhindamise vastu?

Puuduvad teaduslikud tõendid väitmiseks, et mõned tooted, mida me oleme kasutanud, on rahvatervisele kahjulikud. Mõned neist ongi, aga on nii mõnedki, mille te palute valikust välja jätta, aga mis ei ole ohtlikud. Ma mõtlen siinkohal eelkõige ainet nimega Triasol, mis on väga oluline nisu tootmiseks Euroopa Liidus. Te olete pettumuse valmistanud ja ma mõtlen seda päris otseselt – teie kui komisjon valmistasite üldsusele pettumuse, kui ei suutnud peatada geneetiliselt muundatud organismide tulekut Euroopa Liitu, ning komisjon tunnistab seda. Te olete möönnud fakti, et te ei ole suutnud peatada geneetiliselt muundatud organismide tulekut Euroopa Liitu. Te valmistasite pettumuse, kui tuli tegemist raportiga, mille ma koostasin maksimaalse jääkide hulga kohta. Meil on siin tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi esindaja – volinik on praegu rääkimisega ametis, aga kui ta on lõpetanud, siis ta võiks kuulata, mida mul öelda on. Nad ei ole suutnud kontrollida importi, mille puhul on pestitsiidide jääkide hulk maksimaalne. Selliseid tooteid leidub meie poelettidel.

Seega kui keelame need tooted Euroopa Liidus, siis mida hakkate peale imporditud toodetega? Kas kavatsete lihtsalt öelda, et jah, see tegelikult ei loe – need tooted tulevad niikuinii? Jätame selle sinnapaika ja lihtsalt eeldame, et inimesed ei hooli sellest?

Kogu Euroopa Liidu põllumajandustootjad on olnud kõige vastutustundlikumad isikud, mis puutub toiduainete tootmisse, ja nende õigusnormide kehtestamine tähendab põhiliselt, et neile öeldakse, et nad on rumalad ja et nad ei ole huvitatud. Ükski põllumajandustootja ei kasutaks terve mõistuse juures kemikaali, mis on ohtlik rahvatervisele. Oleme teinud selle kohta väga palju uurimusi.

Avaldan teile selle kohta veel paar mõtet. Meie kavatseme keelata puurid munatootmisel ja teie lubate siiski sellest teha erandi. Ent see on inimeste jaoks päris oluline. Olen mures selle pärast, et teie kui komisjon ei ole siiani suutnud võtta vastu kõiki õigusnorme, mille meie oleme. Väga oluline on siinkohal, et te annate põllumajandustootjatele võimaluse end tõestada ning tõestada fakti, et need tooted on ohutud.

 
  
MPphoto
 

  Alojz Peterle (PPE-DE). - (SL) Esinevad mõned murettekitavad tervisehoiunäitajate suundumused, mis tulenevad suuresti pestitsiidide vastutustundetust kasutamisest. Selge on see, et tervise paranemine ja vähijuhtude vähenemine ei ole võimalik, kui meie toit muutub aina mürgisemaks. Ma räägin ühest põhilisest keskkonna- ja terviseküsimusest ning see on põhjus, miks üksnes arenguparadigma muutumine saab meid aidata, mitte vaid kosmeetilised parandused.

Minu kolleegi proua Klaßi ja teise parlamendiliikme proua Breyeri poolt koos variraportööridega tehtud töö on samm õiges suunas ning soovin avaldada sellele oma täielikku tunnustust. Mul on hea meel näha, et mõlemas aruandes on määratud kindlaks mitu tegevusvaldkonda, pöördudes samal ajal ka pestitsiidide tootjate, vahendajate ja kasutajate poole. Samal ajal nõuame me siiski kvantifitseeritud eesmärkidega riiklike tegevuskavade kehtestamist.

Mulle tundub väga oluline, et hõlmatud on naabrite teavitamine, kuna sellel võib olla suur vahe mitte üksnes inimeste, vaid ka eelkõige mesilaste jaoks. See tähendab, et me saame kergesti hoida ära kahju, pöörates lihtsalt tähelepanu neile, kes võivad selle põhjustada. Selles direktiivis on sätestatud, et liikmesriigid võivad lisada oma riiklikesse tegevuskavadesse sätteid naabrite teavitamise kohta. Pigem võiks sätestada, et nad peavad seda tegema.

Olen veendunud, et saab tagada taimekaitse ilma kemikaalideta, see tähendab bioloogiliste ja mehaaniliste toodete suurema osatähtsusega.

 
  
MPphoto
 

  Neil Parish (PPE-DE). - Proua juhataja, lugupeetud volinikud, kas võiksin teile öelda, et vähem kui aasta tagasi vaidlesime siin istungisaalis selle üle, mida hakata peale seoses üleilmse toiduainetega kindlustatusega ja kas maailmas on piisavalt toitu, ning me olime selle pärast suures mures. Siin me nüüd oleme, vähem kui aasta hiljem, ja vaidleme täna nende õigusnormide üle, mis võivad tegelikult vähendada toiduainete tootmist Euroopa Liidus; ning esineb moraaliküsimus toiduainete tootmise suhtes, kuna peate meeles pidama seda, et kui meie Euroopas ei tooda toitu, siis ilmselt suudame selle eest maksta, aga arengumaad ei suuda.

Suur osa neist õigusnormidest mõjutab meie põllukultuure – mitte üksnes nisu, nagu ütles Robert Sturdy, vaid eelkõige kartulit. Põhja-Euroopas on viimasel kahel aastal olnud kaks halvimat suve, mida olen eales näinud. Oleme vajanud fungitsiide, et vähendada närbumistõbe ja kartulit kasvatada. Ja kui inimesed Euroopas ei söö kartulit, siis mida nad söövad, lugupeetud volinikud? Nad söövad riisi ja makarone, mida mõlemat – riisi kindlasti – on arengumaades väga vähe.

Lisaks sellele, mida Robert Sturdy ütles, ei tekita paljud neist pestitsiididest ja fungitsiididest, mida me kasutame, õige kasutuse ja nõuetekohase keeluaja korral mingeid probleeme ning just neid kemikaale kasutades saame toota väga head toitu. Ja kui te kavatsete mulle öelda, et lõpetate toiduainete impordi lubamise, kui neid on tegelikult pritsitud nende teatavate kemikaalidega – siis teil ei õnnestu see! Sel lihtsal põhjusel, et kui neid on nõuetekohaselt kasutatud, te saate tegelikult katsetada oma nisu nii palju kui soovite, kuna see tuuakse Rotterdami sadama kaudu, aga te ei leia selles jääke. Seega arvan, et peame tegelikult võtma teadmiseks asjaolu, et me peame Euroopas tootma toitu ja tegema seda ohutult, tagama, et me vähendame kasutatavate kemikaalide hulka, mida me juba teeme, ning me peame tagama, et koolitame põllumajandustootjaid õigesti pritsima, mida me samuti juba teeme.

Seega palun teid tungivalt: viige läbi nõuetekohane mõjuhindamine, kuna viimati tegite mõjuhindamise kaks aastat tagasi. Meil on olnud kaks kõige märjemat suve; teil on aeg olukord uuesti üle vaadata. Me tõesti palume tungivalt, et viite läbi nõuetekohase mõjuhindamise.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). - Proua juhataja, härra Struan Stevenson lubas mulle oma kaks minutit, kuna ta ei saa siin olla. Kas võiksin seda kasutada fraktsiooni PPE-DE ajana?

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Jah, palun!

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). - Proua juhataja, liialdatud väited muudavad raskeks eristada fakte fiktsioonist selle keerulise arutelu eri etappidel. Jah, on vajadus kontrollida agrokemikaalide kasutamist – me kõik aktsepteerime seda – ning kui neid ei kasutata säästvalt, siis võivad need olla ohtlikud kasutajale ja keskkonnale. Aga kui neid kasutatakse säästvalt ja kui järgitakse maksimaalseid jääkide tasemeid ja keeluaegu, siis kujutavad nad tarbijale minimaalset või üldse mitte mingit riski.

Ettepanek tugineda toimeainete heakskiitmise otsuste puhul aine enda omadustele – ohul põhinev lähenemisviis – ja mitte teaduslikule riskihindamise põhimõttele on väga tähtis.

Alkohol, see tähendab puhas alkohol, on oht. Kui juua puhast alkoholi, siis teame, mis juhtub. Aga kui seda lahjendatakse piisavalt 4 %-ni või 12 %-ni või mis iganes tasemeni – ja kui seda kasutatakse säästvalt – siis on risk minimaalne. Ütleksin, et need on kaks erinevat teemat.

Viidatud on ELi mõjuhindamisele. Juba on viidatud sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate teaduslikule määratlusele ja selle puudumisele. Siiski on positiivne, et erandite kehtivusaeg võimaldab tööstusharul investeerida väga vajalikku teadus- ja arendustegevusse, et töötada välja uusi tooteid ja elujõulisi alternatiive. Kutsuksin agrokeemiatööstust ja nende CERP kogukonda üles sellesse valdkonda pilku heitma ja investeerima.

Anomaalne olukord, kus lubatakse imporditud toiduaineid, milles on üldiselt kasutatud taimekaitsevahendeid, samal ajal kui me ei luba oma põllumajandustootjatel neid kasutada, on jätkuvalt üks mõistatusi ja peamisi probleeme, mis meil selliste õigusnormidega tekib. Kõike arvestades ma siiski arvan, et esialgse ettepanekuga võrreldes on toimunud suur edasiminek ja mul on hea meel seda toetada.

 
  
MPphoto
 

  Colm Burke (PPE-DE). - Proua juhataja, soovin rõhutada seda, kui tähtis on selgitada asjaomastele sidusrühmadele juba seadusandlusprotsessi varajases etapis põhjusi, miks on reguleerimine vajalik.

Peamiselt maapiirkondade valimisringkonna esindajana olen saanud selle toimiku kohta märkimisväärses koguses avaldusi väga murelikelt valijatelt põllumajandusringkonnas.

Selles ringkonnas tajutakse üldiselt, et määruseid saadetakse Brüsselist suvaliselt allapoole ilma mingi panuseta altpoolt ülespoole. Seetõttu usun kindlalt, et liikmesriikide valitsused peavad veelgi rohkem neid küsimusi asjaomastele sidusrühmadele selgitama ja mitte minema kergema vastupanu teed, ajades vastutuse niinimetatud Brüsseli bürokraatide kaela. Lõppude lõpuks on liikmesriigid need, kes peavad neid meetmeid lõpliku instantsina rakendama, ning liikmesriigid on need, kellel on ressursid kohalike esindajate näol, et neid küsimusi põllumajandustootjatele selgitada.

Oluline on see, et need, kes toodavad toiduaineid ELis, ei oleks ülereguleeritud võrreldes nendega, kes toovad oma toodangu turule väljastpoolt ELi. Iga ettepanek peab olema tasakaalus tarbijate, põllumajandustootjate ja keskkonna jaoks, aga peame tagama ka selle, et õige teave tehakse kättesaadavaks kõigile sidusrühmadele.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Daamid ja härrad, arstina olen vägagi teadlik sellest, et Euroopa tarbijate ees on meil kohustus kõrvaldada põllukultuuride töötlemise ained, mille kahjulikkus on teaduslikult tõestatud. Samal ajal hindan seda, et raportöörid on suutnud leida uues määruses tasakaalustatud lahenduse, mis motiveerib tööstusharu otsima ja töötama välja ohutumaid alternatiivseid pestitsiide. Seni tuleb lubada erandeid, mida vajavad märja kliimaga riigid, ning lõunapoolsed riigid peavad sellest lihtsalt aru saama. Ma nõuan, et liikmesriigid ja ka komisjon viiks läbi põhjalikud ja paindumatud kontrollid, et tagada, et väljastpoolt Euroopa Liitu imporditud toiduaineid ja lilli ei oleks töödeldud keelatud pestitsiidide ja fungitsiididega. Siin ei ole tegemist lihtsalt jääkide taseme mõõtmisega toidus. Me ei tohi lubada selliseid ebavõrdseid konkurentsitingimusi Euroopa põllumajandustootjate jaoks. Samuti olen nõus, et komisjoni tuleks kritiseerida selle eest, et ta ei ole viinud läbi mõjuhindamist, mille tõttu me kahjuks ei suuda reageerida kõigile muredele, mida kodanikud on selle määruse kohta väljendanud, kuigi ma põhimõtteliselt olen selle poolt.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten (IND/DEM). - Proua juhataja, ühine põllumajanduspoliitika on teinud Briti põllumajandusele väga suurt kahju tohutute finants- ja majanduskuludega.

Nüüd on meil siin ettepanekud pestitsiidide kohta. Hinnatakse, et selle direktiiviga võidakse keelata 15 % pestitsiididest. Hinnatakse, et selline keeld vähendaks nisu saagikust 26–62 % võrra, kartuli saagikust 22–53 % võrra ning veel mõnede köögiviljade saagikust 25–77 % võrra. See tooks kaasa jaehindade järsu tõusu, mis mõjutab kõige tõsisemalt kõige maksevõimetumaid.

Huvitav, kas raportöörid suudaksid nimetada kas või ühe isiku, kellel on pestitsiidid põhjustanud vaevusi või kes on surnud nende pestitsiidide mõjude tõttu? Ilmselt mitte! Aga võin nimetada teile paljusid oma valijaid, kes ei suuda toidu eest rohkem maksta.

 
  
MPphoto
 

  Péter Olajos (PPE-DE). (HU) Mul on hea meel, et taimekaitsevahendite kasutamist käsitlev direktiiv on andnud selle küsimuse liikmesriikide pädevusse, eriti seoses puhvertsoonide suuruse ja määramisega. Olen selle poolt, et näha ette riigi tasandil tegevuskavad, ning toetan ettepanekut, et seadusega tuleks eelkõige vähendada selliste toodete kasutamist. Samuti olen rahul kompromissiga, milleni on jõutud õhust pritsimise teemal.

Mis puutub taimekaitsevahendite turuleviimist käsitlevasse direktiivi, siis on ettepanek põhimõtteliselt mõistlik, kuivõrd see käsitleb selliste toodete keelamist või järkjärgulist asendamist, millel on inimeste tervisele väga kahjulik mõju. Samal ajal võivad kolmandatest riikidest pärinevad seirematerjalid tekitada probleeme.

Leian, et taimekaitsevahendite lubamine kolme tsooni süsteemi alusel ei ole vastuvõetav. Selleks ei pea olema taimekaitseekspert, et ehmuda mõtte peale, et näiteks Ungari kuuluks samasse tsooni kui Iirimaa, kus on väga keeruline ilmastik ja põllumajandustootmise tingimused.

 
  
MPphoto
 

  Reinhard Rack (PPE-DE). (DE) Proua juhataja, sooviksin käsitleda teemat, mida täna ei ole sellega seoses veel arutatud. Päeva lõpus oleme taas jõudnud selleni, mille puhul tuleb loota, et see on mõistlik kompromiss Euroopas. Aga mida me oleme selleni jõudmisel teinud? Meenutagem mitu kuud kestnud arutelusid, mille jooksul kumbki pool esitas teineteisele tõsiseid süüdistusi. Selle kõik on meedia innukalt alla neelanud. Meedias kajastatu on pannud tarbijad kahtlema ning kõik on taas ühel meelel, et „Euroopa teeb kõike valesti” ja „Euroopa on pigem oma kodanike vastu kui poolt”. Nüüd arutelu lõpus oleme jõudnud pooleldi mõistliku lahenduseni, kompromisslahenduseni, aga taas selliseni, mille puhul tuleb paljus kokku leppida. Mis siis keskmiselt üle jääb? Vähe või mitte midagi!

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) See on esimene kord, mil Euroopa Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament on võtnud vastu nii põhjaliku ja laiaulatusliku seisukoha toidu kvaliteeti ja ohutust käsitlevate sätete kohta. Homsel hääletusel parlamendis tehakse kokkuvõte kolme aasta tööst. Meie ülesanne on tagada, et sätted oleksid selged, ohutud ja teadmistel põhinevad, eriti sellisel tundlikul teemal nagu toiduainete tootmine. Seetõttu rõhutame koos rühma parlamendiliikmetega vajadust jätkuvalt jälgida pestitsiidide kasutamist käsitleva vastuvõetud määruse mõjusid.

Me väidame, et usaldusväärsetel teadmistel põhinevad sätted äratavad tarbijates usalduse seoses pestitsiidide teaduslikul alusel kasutamisega. Saavutatud kompromiss aitab parandada rahvatervise seisundit, aga suurendab tootmiskulusid. Me peaksime seda meeles pidama, kui arutame ühise põllumajanduspoliitika finantsressursse. Samuti soovime teada, kas imporditud toit vastab rangetele sätetele, mida liidus kohaldatakse. Ma palun toetada muudatusettepanekut 179, muudatusettepanekut 180 ja muudatusettepanekut 181, mille koos teiste parlamendiliikmetega esitasime.

 
  
MPphoto
 

  James Nicholson (PPE-DE). - Proua juhataja, pean ütlema, et mul on tõsine mure seoses selle ettepanekuga, mis täna meie ees on, ja mõjudega, mida see avaldab meie põllumajandustööstuse tulevikule.

Soovin jäädvustada protokolli, et toetan härra Sturdy esitatud muudatusettepanekuid, millele olen alla kirjutanud ja mida hea meelega toetan. Ma arvan, et need aitavad tööstust tulevikus vähemalt veidi toetada.

Jah, me vajame ja nõuame õigusnorme, aga need peavad olema head õigusnormid. Me ei tohi selle käigus tootmist kahjustada. Me vajame ulatuslikku mõjuhindamist, et teada, millised mõjud sellel on, ning see on asi, mida nõutakse ja vajatakse ja mida meil praegu ei ole. Meil peab olema rohkem fakte ja mitte fiktsiooni, ning me peame kindlasti neile faktidele tuginema.

Ei ole mõtet sätestada Euroopas õigusnorme niisama tühja, kuna me ei suuda kontrollida imporditud tooteid. See on koht, kus komisjonil on täielikud topeltstandardid selle kohta, mida ta kehtestab Euroopa Liidus ja mida ta lubab Euroopa Liitu, ja see toob kaasa vaid selle, et inimesed pöörduvad väljapoole.

 
  
MPphoto
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. (EL) Proua juhataja, sooviksin tänada kõiki tänase arutelu jooksul sõna võtnuid nende väga konstruktiivsete sõnavõttude eest. Kokkulepitud teksti alusel, mis on kompromiss ja väga edukas kompromiss, on liikmesriigid kohustatud koostama riiklikud tegevuskavad, milles määratakse kindlaks kvantitatiivsed eesmärgid riskide piiramiseks.

Nende riiklike tegevuskavade alusel on liikmesriikidel kohustus ka jälgida pestitsiidide kasutamist, mis on mõnel juhul põhjustanud teatavaid probleeme, ning määrata eesmärgid nende teatavate pestitsiidide kasutamise vähendamiseks. See on märkimisväärne edasiminek, mis lisaks Euroopa kodanike tervise ja keskkonna kaitsele toob kaasa finantseeliseid tänu rahvatervise kulutuste vähenemisele ning pestitsiidide kasutamise vähendamise eelise uute õigusnormide alusel.

Lisaks riiklikele tegevuskavadele sisaldab kavandatud kompromisspakett ka mitmeid muid tähtsaid aspekte. Tuleb kohaldada ennetamispõhimõtet. Integreeritud kahjuritõrje raames seatakse prioriteetseks muud mittekeemilised taimekaitsemeetodid.

Elanike ja kõrvalseisjate kaitset on parandatud, kuna riiklikud tegevuskavad võivad sisaldada sätteid selliste isikute teavitamise kohta, kes võivad puutuda kokku eemalekanduva pihustatud vahendiga, kuigi õhust pritsitav ala ei pruugi olla nende elamupiirkondade kõrval.

Kõik pestitsiidide turustajad, mitte ainult need, kes müüvad professionaalsetele kasutajatele, peavad tagama, et mõnel nende töötajatest on spetsiaalne sobivustunnistus – mida muidugi, nagu üks parlamendiliige kommenteeris, tunnustatakse vastastikku – et anda teavet pestitsiidide kohta, ning et nad oleksid klientide nõustamiseks kättesaadavad. Üksnes teatavad väikeste turustajate kategooriad on sellest nõudest vabastatud.

Mis puutub õhust pritsimise keeldu, siis on eranditaotluste töötlemise kohta saavutatud kompromisslahendus. Erandite puhul järgitakse kaheetapilist menetlust. Esiteks üldise õhust pritsimise kava koostamine, mille ametiasutused peavad selgelt heaks kiitma, ja mille järel esitatakse eraldi individuaalsed taotlused õhust pritsimiseks, mille suhtes kehtivad tingimused, mille alusel üldine kava heaks kiideti.

Kokkuvõtteks sooviksin lisada, et komisjon on rahul läbirääkimiste tulemustega ning on seega valmis kõik kavandatud kompromissmuudatused heaks kiitma.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Martine ROURE
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. − Proua juhataja, ma tänan teid kõiki väga tulemusliku osalemise eest selles väga huvitavas arutelus. Komisjon on nendele materjalidele omistanud erilist tähtsust ja ma ise olen pühendunud rahvatervise kõrgeimale tasemele, mille saavutamise poole nendega püüeldakse. Kolmepoolne arutelu, mida raportöör on suunanud suure pühendumisega ja väga oskuslikult, on olnud pikk ja keeruline ning ma tänan raportööri selle eest.

Komisjon toetas ühist seisukohta ja saab nüüd toetada ettepanekut, mis on läbimas teist lugemist. Ettepaneku kõik uuenduslikud aspektid on sellesse alles jäetud, eelkõige heakskiitmise kriteeriumid, millega tagatakse rahvatervisele suurt riski omavate ohtlike ainete kõrvaldamine või nende asendamine ohutumate alternatiividega, tõhusam vastastikune tunnustamine ja mõningate toodete asendamine ohutumate alternatiividega. Lubage mul siiski vastata mõningatele siin esitatud kommentaaridele.

Komisjoni hinnangu kohaselt kaoks praegu turul olevatest ainetest vaid neli protsenti selle pärast, et tegemist on endokriinseid häireid põhjustavate ainetega, ja vaid kaks protsenti selle pärast, et tegemist on kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainetega. Praegu turul olevate ja uue määruse alusel tõenäoliselt heakskiitu mittesaavate toimeainete koguarv on hinnangute kohaselt väiksem kui 25.

Seda hinnangut on kinnitanud Rootsi kemikaali-inspektsioon (Kemikalieninspektionen) ja see on samuti kooskõlas Ühendkuningriigi Pestitsiidide ohutuse direktoraadi muudetud mõjuhinnanguga. Lisaks sooviksin osutada sellele, et uusi kriteeriume kohaldatakse juba heakskiidu saanud ainete suhtes üksnes heakskiidu uuendamisel ja enamike puhul on uuendamise tähtaeg 2016. aasta. Seetõttu on tööstusel piisavalt aega, et töötada välja teised ohutumad ained.

Samuti sooviksin viidata mõningatele märkustele, mis tehti imporditud toidu kohta. Lubage mul meelde tuletada, et alates 2008. aastast kehtib Euroopa Liidus määrus jääkide piirnormide kohta ja see määrus on täiel määral kohaldatav. Kui toimeaine ei saa heakskiitu selle kasutamiseks Euroopa Liidus taimekaitsevahendites, kehtestatakse jääkide piirnormid antud toimeaine jaoks selle tuvastamise tasemele. Jääkide piirnormid kehtivad Euroopa Liidu toodangu, kuid ka imporditud toidu ja sööda puhul.

Siiski on mitmeid põhjusi, miks toimeainet ei saa Euroopa Liidus heaks kiita, ja üheks selliseks põhjuseks on võimalik oht tarbijatele. Teisi saab seostada keskkonnaküsimustega või töötajate kaitsmisega ning need kuuluvad nende kolmandate riikide suveräänsete õiguste alla, kus neid pestitsiide kasutatakse. Neid asjaolusid arvestades, ei saa pestitsiidide kasutamine olla meie jaoks aktsepteeritav, kuid töödeldud põllukultuurid ei pruugi ilmtingimata kujutada ohtu Euroopa Liidu tarbijatele. Kolmas riik, mis soovib selliste ainetega töödeldud kaupu Euroopa Liitu eksportida, võib seega paluda impordi maksimumpiirmäärade kohaldamist juhul, kui suudab esitada andmed, mis tõendavad nende kaupade tarbimise ohutust inimeste tervisele, ning kui need tõendid on saanud Euroopa Toiduohutusametilt positiivse hinnangu ja on ametlikult Euroopa Liidu õigusaktidega vastu võetud. Selline seisukoht on võetud imporditud kaupade osas.

Tulles tagasi direktiivi juurde, mille me loodetavasti peagi vastu võtame, leiab komisjon, et lõplik kompromiss on õigesti tasakaalustatud, et sellega saavutatakse tervishoiu ja keskkonnakaitse eesmärgid ning et sellega tagatakse ka põllumajandustootjatele pestitsiidide kättesaadavus. Me jääme nüüd ootama teisel lugemisel saavutatud kokkuleppe vormistamist.

Kindlasti on see Euroopa Parlamendile ja nõukogule väga hea viis uue aasta alustamiseks ning see on hea meie kodanikele, kuna sellest tõuseb kasu nende tervisele. Meie arvates on see kasulik ka meie põllumajandustootjatele, kuna see kindlustab konkreetsete meetmete, näiteks ohutumate toodete edendamise, kaudu neile omatoodangu. See, mis saavutati, on oluline. Ja me saavutasime selle kõik üheskoos ning tegemist on suurepärase näitega sellest, kuidas institutsioonidevahelisest koostööst võib sündida otsene kasu meie kodanike jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Christa Klaß, raportöör. (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, nüüdisaegsete analüüside abil on meil nüüd võimalik tuvastada suhkrutükki isegi Bodeni järves. Me peame siiski endalt küsima ka seda, kuidas me nende uute avastustega ümber käime ning mida me nendega peale hakkame.

Me vajame praegu objektiivseid riskianalüüse, et leida tasakaal põhjendatud tervishoiu- ja keskkonnanõuete ning põhjendatud mure vahel ettevõtluse ja toidu ohutuse pärast ning seda ka ülemaailmses mastaabis.

Minu arvates ei ole komisjon mu kolleegide esitatud küsimustele adekvaatselt vastanud. Sellest ei piisa, kui öeldakse, et nelja või kahte ainet enam ei kasutata ja et kokku on vaid 25 ainet. Ei, me soovime saada täpse majandusliku hinnangu – hinnangu, mis ei vasta üksnes majanduslikele kriteeriumitele, vaid ka tervisekriteeriumitele. Meil on ikkagi vaja hinnangut. Komisjon peab nüüd põhjalikult analüüsima uute õigusaktide mõju, et me teaksime, milline on nende lõplik toime. Me peame seda jätkuvalt kontrollima, kuna teaduslikke avastusi tuleb pidevalt juurde.

Saavutatud kompromiss annab Euroopa taimekaitsepoliitikale uue suuna. See toob tervesse Euroopasse rohkem ühismeetmeid ja nõuab liikmesriikidelt sihtotstarbeliste meetmete võtmist, mis tagavad taimekaitsetoodete säästliku kasutamise.

Raportöörina tänan teid toetuse eest. Erinevatest lähtekohtadest alustades on meil õnnestunud saavutada hea kompromiss. Ma soovin uueks aastaks rohkem positiivsust. Nimelt võin ma praeguseks väita, et mul ei olnud seni piisavalt usku, ent taimekaitsevahendid tagavad toidu tervislikkuse ja piisavuse ning tervisliku kultuurimaastiku Euroopas!

 
  
MPphoto
 

  Hiltrud Breyer, raportöör. (DE) Proua juhataja, ma sooviksin samuti väljendada tänu elava arutelu eest. Sooviksin taas kord rõhutada, et olen jätkuvalt samal arvamusel – tegemist on tähtsa verstapostiga keskkonna- ja tarbijakaitse valdkonnas ja, mis kõige tähtsam, tegemist on erakordse hetkega Euroopa jaoks. Euroopa areng on tõusuteel ning ta on oluline teerajaja maailmas. Otsus lõpetada järkjärguliselt väga toksiliste pestitsiidide kasutamine on maailmas ainulaadne ja Euroopa Liidul on seetõttu võimalik sellest kasu saada.

Nüüd aga, minnes arutelus korduvalt esitatud väidete juurde selle kohta, et impordi küsimust ei ole selgitatud, tahan öelda, et see on vale – impordi küsimust on tõepoolest selgitatud. Kõnealuste väga toksiliste ainete keelustamisega muutuvad need ained Euroopas ebaseaduslikuks. See tähendab seda, et importimisel – võtame näiteks puu- ja köögiviljad – peab nende toodete import loomulikult olema kooskõlas Euroopa õigusaktidega ja täpsemalt jääkide piirnorme käsitleva määrusega. Kui jääkide koguse kontrollimisel leitakse Euroopas keelustatud aineid, näiteks pestitsiide, on toode ebaseaduslik. See tähendab seda, et Costa Ricast pärit banaanid, mida on töödeldud kantserogeensete ainetega, mis on meie poolt loendisse lisatud ja mis on seega keelatud, on Euroopa Liidus ebaseaduslikud. Seda on jääkide piirnorme käsitlevas määruses üsna selgelt täpsustatud. Seetõttu ei ole mitte mingit põhjust õhutada täiendavat arvamuste lahknemist, paanikat ja hirmu!

Ainus, mida ma teha saan, on taas kord osutada sellele – nii nagu ka õnneks volinik juba rõhutas – et kuigi Pestitsiidide ohutuse direktoraadi esialgne uuring viitas sellele, et turult kaob 80 % pestitsiididest, on seda arvu vahepeal märkimisväärselt vähendatud. Kahjuks te ei maininud seda korrektuuri nimetatud uuringus.

Seetõttu palun lõpetage hirmu ja lahkhelide külvamine! Tähistagem nüüd tõeliselt neid edusamme, mida me siin loodetavasti Euroopa kodanike, keskkonna ja tervisekaitse hüvanguks saavutamas oleme.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. Proua McGuinness, teil on kodukorda puudutav märkus.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Proua juhataja, räägin kodukorda puudutavast märkusest, kuna mulle tundub, et inimesed räägivad, kuid ei kuula.

Ma kuulsin, mida volinik toidu importimise olukorra kohta ütles. Minu arvates, et saa te asja tuumast aru ja, täie austusega, sama kehtib ka meie raportööri puhul. Euroopa põllumajandustootjatel keelatakse teatud ainete kasutamine, samas kui nende sugulased väljaspool Euroopa Liitu tohivad neid aineid kasutada. Me ei tuvasta nende ainete jääke imporditavas toidus. Me räägime ebasoodsamast konkurentsiolukorrast Euroopa Liidu tootjate jaoks. Võib-olla võiksime mõni teine kord käsitleda reaalset maailma ja mitte seda ebamäärast taevalaotuse alust ala, milles me praegu hõljume. Vabandan oma pahameele pärast.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. Ühisarutelu on lõppenud.

Meil ei ole kavas arutelu uuesti alustada.

Sõna on proua Breyeril.

 
  
MPphoto
 

  Hiltrud Breyer, raportöör. Proua juhataja, nii mina kui volinik selgitasime olukorda väga selgesõnaliselt. Kui te ei kuula – või kui te ehk ei taha kuulda, et me oleme olukorra lahendanud – seda seetõttu, et see ei sobi kokku teie kampaaniaga kõnealuse määruse vastu – siis olen nõutu! Kuid ma märgin veel kord, et probleem on lahendatud. Euroopa Liidus ei ole võimalik turustada ainet, mida ei lubata Euroopa Liidus turustada. Ja ongi kõik.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. Meil ei ole kavas arutelu uuesti alustada. Kui vaja, soovitan teil arutelu jätkata väljaspool istungisaali.

Ühisarutelu on lõppenud ja hääletamine toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. – Ma toetan taimekaitsevahendite turuleviimist käsitlevas Breyeri raportis sisalduvat kompromissi, kuna see tagab suurema stabiilsuse ning julgeoleku põllumajandustootjatele ja toidutootjatele.

Kompromissikokkuleppes on siiski märgitud, et uus õigusakt asendab üksnes järk-järgult olemasolevad Euroopa Liidu õigusaktid ja et praeguste eeskirjade kohaselt heaks kiidetud pestitsiidid on kättesaadavad kuni ajani, mil nende kehtiv luba aegub. Tooted, mis sisaldavad ohtlikke aineid, tuleb asendada kolme aasta jooksul juhul, kui olemas on ohutumad alternatiivid.

Kui see raport hääletusele läheb, on see keskkonna kaitsmise kaudu samm edasi parema tervise poole ja see aitab Euroopa Liidul ilma edasiste viivitusteta liikuda edasi parema süsteemi suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Magor Imre Csibi (ALDE), kirjalikult.(RO) Ma tunnen heameelt pestitsiidide säästlikku kasutust käsitleva kompromissteksti üle ja sooviksin õnnitleda proua Klaßi tema tubli töö eest.

Minu hinnangul on meie ees tasakaalus olev tekst, mis keelustab teatavate kahjulike pestitsiidide kasutamise, kuid samas ei kahjusta Euroopa põllumajandust.

Lisaks sellele sooviksin väljendada oma rõõmu selle üle, et taimekaitseks ning kahjuritel ja põllukultuuridel kasutamiseks välja pakutud mittekeemiliste meetodite hulgas ei ole ühe valikuvõimalusena geneetiliselt muundatud organismide kasutamist. Neid oleks saanud lisada mittekeemiliste meetodite hulka.

Antud juhul oleks see aga avanud tulevikus võimaluse turustada Euroopa Liidus geneetiliselt muundatud organisme sisaldavaid toiduaineid. Kompromisstekst kinnitab meile, et antud juhul ei ole sellise võimaluse andmisega tegemist.

Euroopa Parlament ütleb taas kord kategoorilise „EI” geneetiliselt muundatud organismide kasutamisele. Seetõttu on taas kord kuuldavaks saanud 58 % Euroopa kodanike ühtne hääl. Antud juhul on meie poolel ka liikmesriigid, keda esindab nõukogu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult.(RO) Pestitsiide reguleerivad määrused on oluliseks vahendiks, mille abil vähendada nende kasutamisest elanikkonna tervisele ja keskkonnale tulenevaid riske. Sel eesmärgil võetud meetmed peavad aga olema mõistlikud ning võtma arvesse nii tootmiskvaliteeti kui ka maksimaalse saagi saavutamist.

Praeguses majanduskriisis võib üheks lahenduseks olla toiduainete tootmise toetamine. Nagu proua McGuiness eelmise aasta lõpus põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile esitatud raportis märkis, on nisu hind kahe aastaga tõusnud 180 % võrra, samas kui toidu hinnad üldiselt on maailmas tõusnud 83 % võrra. Nende kõrgete hindade põhjuseks on ranged standardid, mida me Euroopa tootjate suhtes kohaldame.

Ilma et vaidlustaksin vajadust pestitsiidide kasutamise parema reguleerimise järele, usun ikkagi, et üks välja pakutud meetmetest toob kaasa Euroopa Liidu turul kättesaadavate taimekaitsetoodete arvu vähendamise. Selle tulemuseks on tootlikkuse langus teatud sektorites, näiteks teraviljasektoris.

Selle õigusakti teatavad sätted mõjutavad tootjaid seetõttu, et need hõlmavad enamike turul olevate pestitsiidide keelustamist, soodustades hoopiski ohutumate, kuid palju kallimate toodete turustamist. Selle tagajärjel suurenevad tootmiskulud ning see paneb kõige ebasoodsamasse olukorda uute liikmesriikide põllumajandustootjad.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult.(RO) Kui kõik asjassepuutuvad pooled selle soovituse heaks kiidavad, tagab see tingimused, mis on vajalikud keskkonnakaitset ja loomade heaolu puudutavate põhimõte ühtlustamiseks, ning siseturu tõhusa toimimise.

Rumeenia on vastastikust tunnustamist ja tsoonide süsteemi puudutavad sätted heaks kiitnud, kuna teksti on lisatud klauslid, mis võimaldavad liikmesriikidel võtta meetmeid, mille eesmärk on eritingimuste arvesse võtmiseks kohandada taimekaitsevahenditele lubade andmise tähtaegu, ning klauslid, millega keelatakse taimekaitsevahendite tunnustamine konkreetsetel põhjendatud juhtumitel.

Seetõttu võib teksti seda versiooni pidada piisavaid tagatisi andvaks. Sellega kaasneb täiendav kasu, milleks on halduskoormuse vähenemine, kuna taimekaitsevahendite hindamine viiakse läbi igas tsoonis vaid ühes riigis ja selle hindamise käigus võetakse arvesse kõikide sellesse tsooni kuuluvate liikmesriikide eritingimusi.

Sotsiaaldemokraadist parlamendiliikmena usun, et peame tegema pidevaid jõupingutusi keskkonna, inimeste tervise ja loomade heaolu nimel, ilma et seaksime siiski ohtu põllumajandustootmist.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika