Istungi stenogramm

Esmaspäev, 12. jaanuar 2009 - Strasbourg

19. Kodanikuühiskonna dialoogi arendamise väljavaated Lissaboni lepingu põhjal (lühiettekanne)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni nimel proua Grabowska koostatud raport (A6-0475/2008) kodanikuühiskonna dialoogi arendamise väljavaadete kohta Lissaboni lepingu põhjal (2008/2067(INI)).

  Genowefa Grabowska, raportöör. − (PL) Härra juhataja, volinik, me vahetame teemat, et arutleda Euroopa Liidu institutsioonide ja selle kodanike vaheliste kontaktide üle. Need kontaktid on ebapiisavad. Euroopa Liidu ja tema kodanike vahel on suur lõhe, samas kui Jean Monnet’ juhtis tähelepanu sellele, et liit loodi kodanike ning mitte riikide ja valitsuste jaoks.

Liit on laienemas ja saamas juurde rohkem kodanikke, kuid liidu institutsioonidel on raskusi kodanikega kontaktide loomisel. See sai selgeks siis, kui Prantsusmaa ja Hollandi kodanikud andsid oma väga valusa „ei” Lissaboni lepingule. Tõsi küll, Euroopa Liidu institutsioonid püüavad kontakte liidu kodanikega siiski tõhustada. Institutsioonid on kodanikele avanemas ja tunnustavad selgelt kodanikuühiskonna rolli. Selles valdkonnas on Euroopa Liidu teabevahetuspoliitika järjest mitmekesisem. Sellise poliitika kirjeldamiseks on välja mõeldud isegi uus mõiste kodanikuühiskonna dialoog. Vaja on siiski rohkemat. Euroopa Parlament püüab seega kohaselt tegutseda ning püüdleb selle poole, et luua selle eesmärgi jaoks sobiv mehhanism ning edendada sedalaadi kontakte Euroopa Liidu institutsioonide ja liidu kodanike vahel. See lahendaks demokraatia vähesuse probleemi ja näitaks, et ka kodanikud mängivad Euroopa Liidus otsustusprotsessis olulist rolli.

Lissaboni lepingu artiklis 10 on öeldud, et: „Igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias. Otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.” Samuti sisaldub selles lisasäte, mis võimaldab ühel miljonil Euroopa Liidu kodanikul esitada õigusloomega seotud algatust. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on miljonil ELi kodanikul võimalik pöörduda Euroopa Komisjoni poole ja kutsuda komisjoni üles esitama kodanike jaoks olulisel teemal õigusakti ettepanekut.

Just sellepärast viitan käesolevas raportis kodanikuühiskonna dialoogile. Kodanikuühiskonna dialoogi määratlust ei ole õigusaktidega kindlaks määratud. See on siiski väga vajalik ning ma sooviksin, et selle määratlemisel juhindutaks alljärgnevatest põhimõtetest – või õigemini, et kodanikuühiskonna dialoog ise neist juhinduks. Esiteks – olen käesolevas raportis kasutusele võtnud kodanikuühiskonna esindavuse põhimõtte. Ma sooviksin, et kodanikuühiskond oleks Euroopa Liidu tasandil kohaselt esindatud, s.t ma sooviksin, et kodanikuühiskonda esindaksid partnerid, kes käsitleksid ja esindaksid kaalul olevaid huve korrektselt.

Ma sooviksin, et kodanikuühiskonna dialoog oleks vastastikune ja kahepoolne protsess. See tähendab seda, et see protsess ei peaks hõlmama üksnes seda, et Euroopa Liit pöördub kodanike poole ning viimased reageerivad. Liit peaks kodanikke teavitama ka siis, kui nende seisukohti on arvesse võetud ning selgitama, millised on nende seisukohtade mõjud. Just sel põhjusel vajame ka seda, et liit annaks kodanikele tagasisidet.

Ma sooviksin, et kodanikuühiskonna dialoog tugineks selguse ja läbipaistvuse põhimõttele. Kodanikuühiskonna esindajaid dialoogis osalema kutsudes peaksime juhinduma selgetest põhimõtetest. Peaksime perioodiliselt avaldama nõuküsimises osalenud organisatsioonide nimekirja. Oleks mõistlik, kui Euroopa Liit määraks kindlaks isiku, kes vastutab selle valdkonna, s.t dialoogi eest.

Antud valdkonda reguleerivate põhimõtete kehtestamine ei ole lihtne. Euroopa Komisjon koostas 2002. aastal juba põhimõtted konsulteerimis- ja dialoogikultuuri edendamise kohta ning seetõttu loodan, et komisjon on valmis asjakohased põhimõtted ka nüüd koostama. Nendest saaksid kõikide institutsioonide kasutatavad ühised põhimõtted. Ma tahaksin lisada ka seda, et liikmesriikidelt tuleks samuti nõuda kodanikuühiskonna dialoogi edendamist. Mul ei ole võimalik ära märkida kõike käesolevas raportis sisalduvat. Ma sooviksin aga, et raporti sisu pandaks esimesel võimalusel proovile, nimelt Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimiste kampaania ajal. Ma sooviksin, et seda võimalust kasutaksime ja teeksime esimese sammu Euroopa kodanikega kontakti loomiseks, andes neile teada parimast, mida Euroopa Liidul on pakkuda, ning saades neilt teada, mille nimel peaksime siin Euroopa Parlamendis võitlema.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. − Härra juhataja, komisjon sooviks kõigepealt tänada raportööri, proua Grabowskat, samuti aga ka põhiseaduskomisjoni, suurepärase raporti eest.

Me oleme nõus sellega, et kodanikuühiskonnal on oluline osa Euroopa integratsioonis. See on üks olulisemaid suhtlemisvahendeid Euroopa institutsioonide, Euroopa Liidu ühiskonna ja kodanike vahel. See aitab kodanikel teostada oma õigust osaleda Euroopa Liidu demokraatias.

Euroopa Komisjonil on kauaaegne ja eluterve traditsioon kodanikuühiskonna organisatsioonidega suhtlemisel. Komisjoni ja kodanikuühiskonna vaheline koostöö on süvenenud, hõlmates väga erinevaid teemasid alates poliitikaalasest dialoogist ja lõpetades projektijuhtimisega, seda nii Euroopa Liidus kui ka meie partnerriikides.

Lissaboni leping paneks meie olemasolevad tegevused ametlikumale alusele ja oleks uueks tõukeks nende edasisel tõhustamisel. See avaks ka tee kodanikuühiskonna teisele võimalusele – oma seisukohtade rakendamisele kodanikualgatuse kaudu.

Selleks, et kaasata huvitatud pooli aktiivsesse dialoogi, on vaja anda kodanikuühiskonnale sobivad vahendid oma arvamuse väljendamiseks ja enda kuuldavaks tegemiseks. Euroopa Liidu institutsioonid vajavad ise samuti samavõrd sobivaid vahendeid, tagamaks, et sellest, mida me kodanikuühiskonnalt kuuleme, tehakse õiged järeldused ja see sisestatakse süsteemi. Komisjon tunneb heameelt selle üle, et praegune raport toetab paljusid ideid, mida komisjon juba ellu rakendab.

Oma volituste kaudu on praegune komisjoni koosseis teinud mitmeid algatusi kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kodanike kaasamiseks Euroopa Liitu puudutavate teemade avalikku arutellu. Üheks selliste jõupingutuste uuendusmeelseimaks näiteks on olnud kodanike foorum, milleks on katsetatud arutlevate arvamusuuringute ja näost näkku suhtlusega.

Inimeste vajaduste ja ootuste mõistmiseks on Eurobaromeetri uuringust viimase 35 aasta jooksul kujundatud väärtuslik vahend, mille abil uurida avalikku arvamust Euroopas. Ei komisjon ega ka Euroopa Parlament ei saa siiski ilma teiste abita korraldada üle-euroopalist avalikku arutelu. See on võimalik üksnes siis, kui Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid koostööd teevad. See on Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni poolt 22. oktoobril 2008. aastal allkirjastatud poliitilise deklaratsiooni „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” eesmärk.

Selles kontekstis koordineerivad komisjon ja parlament juba jõupingutusi liikmesriikidega, kasutades selleks juhtimispartnerlust, mis hõlmab piirkondlikke ja kohalikke kampaaniaid konkreetsetel teemadel, sidudes need kohalike asutuste ja valitsusväliste organisatsioonide meetmetega. Üksteist 2009. aastal käivituvat uut juhtimispartnerlust muudavad selle lähenemisviisi veelgi tõhusamaks.

Komisjon jagab seisukohta, et viljakaks dialoogiks on vaja aktiivset osalemisest kõigi poolte poolt – Euroopa Liidu institutsioonide, liikmesriikide ja kodanikuühiskonna poolt. Komisjon loodab, et Lissaboni leping jõustub ja selle raames ollakse valmis võtma vajalikud meetmed selle praktiliseks elluviimiseks ja kodanikuühiskonna dialoogi edasiarendamiseks.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub teisipäeval kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE), kirjalikult. – (PL) Kui Euroopa Liit tahab olla tõeliselt demokraatlik ja oma kodanikele lähedal, on kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil vaja tihedat koostööd ühelt poolt Euroopa Liidu institutsioonide ja liidu liikmesriikide ning teiselt poolt kodanikuühiskonna vahel.

Kodanikuühiskond esindab paljusid kodanike poolt vabatahtlikult loodud valitsusväliseid organisatsioone ja mittetulundusühendusi. Samuti on kodanikuühiskonnal oluline osa Euroopa integratsiooniprotsessis, sest ta annab ELi kodanike seisukohad ja nõudmised teada Euroopa institutsioonidele. Seetõttu on väga oluline anda kodanikele efektiivset ja usaldusväärset teavet ning muuta kodanikuühiskonna dialoog populaarsemaks. See kehtib iseäranis Euroopa Liidu tegevuste ja kavatsuste edendamise ja tutvustamise, Euroopa koostöövõrgustiku arendamise ja Euroopa identiteedi tugevdamise kohta kodanikuühiskonnas.

ELi poliitiliste eesmärkide ja kavatsuste elluviimine nõuab suuremat poliitilist teadlikkust, tõhusamat kodanikuühiskonna dialoogi ja laiemat avalikku mõttevahetust.

Lissaboni leping suurendab kodanike õigusi suhtes Euroopa Liiduga, hõlbustades kodanike ja kodanikuühiskonda esindavate ühenduste osalemist „kodanike Euroopat” käsitlevas arutelus.

Euroopa Liidu institutsioonid peaksid tegema tihedamat koostööd, et edendada kodanikuühiskonnaga peetavat dialoogi ja ergutada ELi kodanikke olema Euroopas rohkem kaasatud. Väga oluline on ergutada kodanikke rohkem osalema Euroopa debattides ja aruteludes. Kodanikud peaksid samuti aktiivselt osalema eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel. Jean Monnet’ ütles ju lõppude lõpuks, et me ei loo Euroopa Liitu riikide ja valitsuste jaoks, vaid kodanike jaoks.

  Zita Gurmai (PSE), kirjalikult. – (HU) Kuulumine kodanikuühiskonna organisatsioonidesse annab Euroopa kodanikele võimaluse osaleda aktiivselt poliitika kujundamises. Pidades silmas Euroopa Liidu eesmärkide saavutamist, on tõeliseks proovikiviks kodanike aktiivne kaasamine sellesse protsessi ning konkreetsete ja tõeliste võimaluste loomine selleks, et kodanikud saaksid teha algatusi, anda tagasisidet, väljendada kriitikat ja eriarvamusi. Kuna aga kodanikuühiskonna organisatsioonide selge ja täpne õiguslik määratlus puudub, võib see tekitada raskusi.

Selleks, et Euroopa Liidu kodanikud märkaksid eeliseid, mida liit neile pakub, peame jätkuvalt suurendama demokraatiat ja läbipaistvust ning parandama liidu tegevuse tõhusust. Demokraatia puudujääk on enamikel juhtudel tingitud sellest, et kodanikel ei ole alati juurdepääsu olulisele teabele. Mõningatele ühenduse otsustamisprotsessi puudutavatele dokumentidele ei ole endiselt võimalik ligi pääseda ja seega on vaja jätkata protsessi, mille eesmärk on jätkuvalt suurendada Ühenduse töödokumentide kättesaadavust.

Konsulteerimismehhanism on Euroopa institutsioonide tegevuste lahutamatu osa. Me peame sätestama konsulteerimise üldpõhimõtted ja miinimumnõuded ning looma konsulteerimise jaoks raamistiku, mis on järjekindel, kuid samas piisavalt paindlik, et kohandada seda asjaomaste poolte konkreetsetele ootustele.

  Jo Leinen (PSE), kirjalikult. – (DE) Kõnealune raport sisaldab selget sõnumit tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale ja pakub välja tõelised meetmed selle eesmärgi realiseerimiseks.

Me palume kõigil Euroopa Liidu institutsioonidel muuta dialoog kodanikuühiskonnaga oma poliitikaalases töös oluliseks ja kõiki puudutavaks ülesandeks.

Inimesed toetavad Euroopa Liitu üksnes siis, kui neid liidu poliitilistest projektidest ja tegevustest teavitatakse ning kui neil on võimalik otsuste tegemises osaleda, näiteks konsulteerimise kaudu. Lissaboni lepingu tagasilükkamine Iirimaal näitas meile, millised negatiivsed tagajärjed võivad sihilikult levitatud valeinformatsioonil olla Euroopa integratsiooni jaoks. Seda tuleb tulevikus ära hoida ennetava teavitamise ja dialoogiga. See kehtib iseäranis nõukogu ja liikmesriikide valitsuste suhtes, kes peaksid aktiivsemalt pingutama Euroopa Liidu kohta parema teabe andmise nimel.

Et igal kodanikul oleks võimalik saada ettekujutus kõigi Euroopa institutsioonide tööst, tuleks juurdepääsu nende dokumentidele lihtsustada ja parandada.

Meie eesmärk on luua tugev Euroopa kodanikuühiskond, mis on Euroopa avaliku sektori arendamise põhieeldus. Seetõttu nõuame, et lõpuks ometi loodaks vajalikud raamtingimused, s.t eeskätt harta Euroopa ühingute jaoks, aga ka vajalik baasinfrastruktuur aktiivsetele kodanikele Euroopa tasandil.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, daamid ja härrad, proua Grabowska raport kodanikuühiskonna dialoogi arendamise väljavaadete kohta Lissaboni lepingu põhjal on näide aja ja ressursside raiskamisest. Seega kerkib järgmine põhiküsimus: mis on selle arutelu tegelik mõte? Lõppude lõpuks on Lissaboni leping ju surnud. Iirimaa lükkas selle üleriigilisel referendumil tagasi. See tähendab seda, et ülal nimetatud dokumendil ei ole õigusjõudu. Millelegi sellisele tuginemine on sama hea kui ilma vundamendita liivale ehitada. Tuginemine lepingule, mis tagasi lükkamise tõttu reaalselt ei eksisteeri, on vastuolus demokraatia põhimõtetega ja vabade rahvaste võrdsete õigustega. See kõik tuletab meelde demokraatia määratlust. Minu arusaamist mööda on demokraatia vaba valik ja mitte miski seesugune, mis kehtestatakse ja milles eiratakse inimeste tahet. Demokraatias on ülimad inimesed ja mitte mingi konkreetne huvirühm. Inimeste tahte ülimaks väljenduseks on referendum ja mitte valitseva kliki poolt inimeste tahte vastaselt vastu võetud otsus. Kas seda on nii raske mõista?

  Dushana Zdravkova (PPE-DE), kirjalikult. – (BG) Ma sooviksin õnnitleda proua Grabowskat suurepärase raporti eest, mis aitab kindlasti kaasa kodanikuühiskonna dialoogi täiustamisele ja arendamisele. Euroopa Liidu kodanike ja selle institutsioonide vahelise dialoogi arendamise kohta on palju öelda. Bulgaaria kodanikeühenduse esinaisena usun kindlalt, et see on üks kõige olulisemaid aspekte pakiliselt reformimist ja täiustamist vajava Euroopa arengu jaoks tulevikus.

Ma usun, et see raport võimaldab Euroopa Parlamendil anda vajalikud suunised ja soovitused nii teistele institutsioonidele kui ka kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kuna ilma nende koostöö ja osaluseta ei ole meil võimalik endale püstitatud eesmärki saavutada.

Raportis pakutakse välja võrdväärse dialoogi põhimõte, võttes arvesse väga erinevate ühenduste erinevusi ja nende sõltumatust. Sellega edendatakse kodanikuühiskonna osalust poliitilises protsessis, eesmärgiga ületada tõsised raskused, millega see nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil silmitsi seisab. Kuna eri riikides ja eri sektorites on arengutase erinev, on äärmiselt oluline, et leiaksime kohalikul tasandil tulemuste saavutamiseks erineva lähenemisviisi.

Ma jään lootma teistele institutsioonidele ja liikmesriikidele, et need meie soovitusi võimalikult varsti arvesse võtaksid, seda isegi juhul, kui Lissaboni leping lähiajal ei jõustu.