Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on majandus- ja rahanduskomisjoni nimel proua Gottardi esitatud raport (A6-0507/2008) riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus 2007–2008 (2008/2244(INI)).
Donata Gottardi, raportöör. – (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, täpselt aasta tagasi võtsime vastu otsuse ühendada riigi rahandust puudutavad 2007. ja 2008. aasta raportid. Sellel oli vähemalt kaks põhjust: kiirendada protsessi ja võtta arvesse märke toimuvatest muutustest. Tollal me ei teadnud veel, milline on muudatuste täielik ulatus, kuid juba siis oli ilmne, et kahte aastat koos analüüsides saame põhjalikuma ja täpsema hinnangu. Ja meil oli õigus! Homme hääletusele minevat raportit on pidavalt ajakohastatud.
Seos riigi rahanduse ning finants- ja majanduskriisi vahel on väga selge. Mõelge lihtsalt neile ressurssidele, mis eraldatakse pankade ja suurettevõtete päästmiseks, tootmise toetamiseks, ning pidage meeles peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate üleskutseid ning kodanike kaitsmist majandussurutise tagajärgede eest. Kõikidest nendest meetmetest on teavitatud Euroopa institutsioone ja konkreetseid liikmesriike – samas ei tohiks need aga kahjustada ega kahandada meie väljavaateid ega vajadust pühenduda tulevaste põlvkondade nimel.
Raportis on esindatud vähemalt kaks tasandit: tasand, mis on üldine, stabiilne ja kehtib kõikides olukordades, ning tasand, mis on erakorraline reaktsioon toimuvale kriisile. Põhimõte, et kvaliteetne ja säästev riigi rahandus ei ole asendamatu mitte üksnes konkreetsete riikide jaoks, vaid ka majanduse usaldatavuse ja Euroopa sotsiaalmudeli jaoks, kehtib jätkuvalt või isegi süveneb. Tulude osas on vaja astuda samme maksubaasi laiendamiseks, nõrgendamata samas progressiivmääraga maksustamise põhimõtet, ning vähendada maksukoormust tööle, eelkõige keskmise ja madala palga ning pensioni puhul. Kulude osas on vaja hinnata konteksti, tingimusi, elanikkonna koosseisu, võttes vajalikul määral arvesse soolise võrdõiguslikkuse poliitikat ja demograafilisi muutusi. Selle asemel, et kasutada mittevalikulisi kärpeid, peaks eesmärgiks olema kulude ümberkorraldamine, osaliselt eelarvevahendite ümberjaotamise ning avaliku halduse ajakohastamise teel.
Seda on kasulik teha soopõhise eelarvestamise kaudu – meetodiga, mida Euroopa Parlament on juba mõnda aega soodustanud ja propageerinud, kuid mis ei ole kaugeltki mitte veel normiks saanud. See suurendab läbipaistvust ja võrreldavust, on kodanike jaoks paremini äratuntav ja suurendab seega usaldust ja omanikutunnet.
Praegune seninägematu ebastabiilsus nõuab otsusekindlat tegutsemist. Kui avaliku sektori sekkumine muutub taas kord keskseks ja vajalikuks, ei tohi me enam samu vigu teha – see oleks veelgi andestamatum. Selle asemel peame suunama kriisi uue arengumudeli poole, mis on tõeliselt jätkusuutlik nii keskkonna kui ka ühiskonna seisukohast.
Rääkides Euroopa tasandi kooskõlastatusest, peaksime kaaluma omaenda antitsüklilise juhtimissüsteemi sisseseadmist, liikudes üheskoos ja samas suunas, kiirendades võitlust maksupettuste ja maksuparadiiside vastu ning sidudes omavahel riiklikke kavasid. Kui me sekkume ettevõtete toetamiseks, peame hindama selle mõju konkurentsile, võrdsetele võimalustele ja siseturu toimimisele, tagades samas järelevalve, aruandekohustuse, piirangud ja järjepideva käitumise. Stabiilsuse ja kasvu pakti läbivaatamine tagab reguleeritava paindlikkuse, mida rakendada ettevaatlikult ja pikaajalist perspektiivis silmas pidades.
Strateegilistes ja eelnevalt kindlaks määratud sektorites tuleks uuesti käivitada makromajanduskavad ja ühisinvesteeringud, kasutades selleks selliseid vahendeid nagu eurovõlakirjad, jälgides tähelepanelikult kohaliku ja piirkondliku tasandi stabiilsuskavasid. Majandus- ja rahanduskomisjonis saavutati raporti osas laiaulatuslik konsensus, kuna enamik fraktsioone oli raporti nägemusega nõus. Ma loodan tõesti, et tänane arutelu on sissejuhatus heade tulemuste saavutamisele homsel hääletusel.
Androulla Vassiliou, komisjoni liige. − Härra juhataja, komisjon tervitab proua Gottardi raportit, mille sisu sobib hästi kokku komisjoni kahe varasema raportiga riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus, mis avaldati 2007. ja 2008. aasta juunis. Komisjon nõustub ka kolme viimase muudatusettepanekuga, mis raportööri poolt 7. jaanuaril esitati.
Euroopa Parlamendi raport kinnitab, et läbi vaadatud stabiilsuse ja kasvu pakt on seni toiminud nii nagu peaks. Eelkõige on mitmed liikmesriigid teinud märkimisväärseid jõupingutusi selle nimel, et täita oma kohustusi pakti osas. Pärast stabiilsuse ja kasvu pakti reformimist on pakti korrigeerivaid ja ennetavaid sätteid kohaldatud täielikult kooskõlas reformitud pakti sätetega ning mitte mingisugust leebust pakti jõustamisel ei ole täheldatud.
Raportis rõhutatakse siiski ka Euroopa Liidu ja euroala väga negatiivset majanduslikku väljavaadet 2009. aastaks. Kasv on märgatavalt aeglustunud, kuni selleni välja, et see on käesoleval aastal muutunud suisa languseks. 2010. aasta üldised majandusväljavaated on samuti heidutavad ning seetõttu nõustub komisjon Euroopa Parlamendiga selles, et nõudluse toetamine valikuliste eelarvemeetmetega on nüüd muutunud väga oluliseks.
Eelarvepoliitikat tuleks siiski hoida jätkusuutlikul kursil, säilitades lootusi kriisi põhjalikule lahendamisele. Seoses sellega jagab komisjon Euroopa Parlamendi muret riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse üle ja asetab jätkuvalt rõhku selle hindamisele.
Euroopa Komisjon annab uue raporti riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta Euroopa Liidus välja 2009. aasta sügisel. Komisjon nõustub Euroopa Parlamendiga ka selles, et riiklikud kulutused tuleb ümber suunata selleks, et parandada riiklike kulutuste kvaliteeti vastavalt Lissaboni strateegiale. Poliitika selline suunitlus on tõepoolest osa Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud poliitika üldsuunistest. Komisjon jätkab tööd riigi rahanduses toimuvate muutuste, sealhulgas tulemuspõhise eelarve koostamise, kvaliteedi süstemaatilisema hindamise nimel.
Juhataja. – Arutelu on lõppenud.
Hääletamine toimub teisipäeval kell 12.00.
Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)
Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) 2006. aasta kevadel tegid 12 liikmesriiki läbi ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse. Nõukogu poolt ülemäärase eelarvepuudujäägiga riikide jaoks tehtud soovituste ja otsuste rakendamise tulemusel on kaks ja pool aastat hiljem selliste riikide arv lähenemas nullile. See saavutus sai võimalikuks tänu soodsatele majandustingimustele 2006. ja 2007. aastal. Ajavahemikul 2008–2009 seisame silmitsi majanduskriisiga, mis on juba mitmetes liikmesriikides kutsunud esile majanduslanguse, tööpuuduse suurenemise ja arvukad ettevõtete pankrotid, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate seas. Euroopa majanduse taastamise kavas on ette nähtud suured riiklikud investeeringud transpordi ja energia infrastruktuuri ajakohastamiseks. Liikmesriigid töötavad praegu välja programme, mille eesmärk on VKE-de toetamine äritegevuse jätkamiseks. Nendes tingimustes on nii euroala liikmesriikidel kui ka kõigil liikmesriikidel keeruline lähenemiskriteeriume täita. Ma usun, et Euroopa tasandil on vaja võtta meetmed, et võimaldada liikmesriikidel tulla toime selliste praeguste probleemidega nagu vananev elanikkond, ränne, kliimamuutused jne. Põllumajandus, haridus, tervishoid ja transport – Euroopa majandusarengu ja Euroopa kodanike elukvaliteedi jaoks olulisimad valdkonnad – peavad saama kasu konkreetsetest avaliku sektori poliitikatest.