Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/0132(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0443/2008

Arutelud :

PV 12/01/2009 - 14
CRE 12/01/2009 - 14

Hääletused :

PV 13/01/2009 - 6.10
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0010

Arutelud
Teisipäev, 13. jaanuar 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

9. Selgitused hääletuse kohta (jätkamine)
Sõnavõttude video
PV
  

– Raport: Christa Klaß (A6-0443/2008)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). (CS) Proua juhataja, mul on hea meel kompromissi üle, mis sunnib ELi riikide valitsusi koostama aja- ja tegevuskavasid pestitsiidide kasutamise ohtude piiramiseks. ELi kodanikud rõõmustavad kindlasti õhusõidukitelt pritsimise piirangute üle, nagu ka joogivett ja veeorganisme säästvate kaitseribade üle. Ma hääletasin direktiivi poolt, sest see ühtib minu seisukohtadega tervisekaitse vallas.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Proua juhataja, ma hääletasin selle kompromissi poolt, sest pestitsiide tasub säästvalt kasutada. Minu arvates on tõeline probleem selles, et liikmesriikide eeskirjad on väga erinevad: mõnes riigis on pestitsiidide pihustajatele kohaldatavad väljaõppe- ja koolitusnõuded väga ranged ja seepärast kasutatakse pestitsiide seal säästvalt, ent see pole kõigis riikides sugugi mitte nii. Arvan, et selle õigusaktiga kehtestatakse asjakohased, palju rangemad normid kogu Euroopa Liidus. Need on head nii pestitsiidide kasutajatele kui ka nendega kokkupuutujatele.

Minu arvates on tegu väga mõistliku paketiga, seepärast toetan ma seda hea meelega ja õnnitlen raportööri.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE). - Proua juhataja, ka mina hääletasin poolt. On selge, et me vajame pestitsiidide kohta regulatsiooni. Selles pole küsimustki. Klaßi raport laiendab kontrolliulatust ja piirab taimekaitsevahendite kasutamist oluliste juhtudega.

Huvitav on see, et kuigi Breyeri raporti puhul käis ärev arutelu ohtude ja riskide üle, on mulle alati tundunud, et see teema puudutab pigem tegelikku kasutust, mida vaadeldakse turuleviimisest eraldi ehk teisisõnu: seda teemat sobib käsitleda käesolevas raportis. Käitlus- ja kasutusjuhendite eiramisel võivad ohtlikud olla paljud üldlevinud tooteid. Turuleviimine iseenesest ei kujuta tarbijale, keskkonnale ega nende toodete kasutajale mingit riski. Pestitsiidid on ohtlikud vaid siis, kui käitleja ei tea, mida ta teeb, kui pestitsiidi pritsimisseade on rikkis, kui veekeskkonnast ei hoolita või kui pestitsiide ladustatakse valesti ja ühtset kahjuritõrjekava järgimata. Kasutuse kvantitatiivse vähendamise idee vajab hoolikat elluviimist, sest tulemuseks võib olla harvem pritsimine tugevama kontsentratsiooniga pestitsiidi abil.

Lõppude lõpuks teab iga talunik, et neid aineid tuleb kasutada nii vähe kui võimalik.

 
  
  

– Raport: Hiltrud Breyer (A6-0444/2008)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). (CS) Proua juhataja, ma sooviksin taas kommenteerida eilset parlamendi istungil toimunud arutelu. Ma toetasin uut õigusakti, sest minu arvates on see vahend, mille abil saab leida uusi ja ohutumaid võimalusi taimede kaitsmiseks. Leian, et heakskiidetud pestitsiidide vastastikune tunnustamine geograafiliste piirkondade järgi on Euroopa Parlamendis suur saavutus. Samuti on samm edasi keelatud ainete – kantserogeense, genotoksilise, neurotoksilise ja immunotoksilise mõjuga ainete – nimekirja koostamine teaduslike andmete põhjal. Nagu volinik eile ütles, näib, et see kehtib ka suhteliselt väikse osa kohta praegu veel kasutusel olevatest ainetest. Tahaksin öelda, et me peame kohaldama neid nõudeid rangelt ka importkaubale. Volinik, ma tahtsin väljendada oma seisukohta ka teiste raportite suhtes, ent mulle ei antud sõna. Neid raporteid on juba selgitatud või siin juba arutatud, seega arvan, et nad võetakse vastu sellisel kujul, nagu nad on kirja pandud.

 
  
MPphoto
 

  Diana Wallis (ALDE). - Proua juhataja, ma pean midagi üles tunnistama. Lapsest saadik olen vihanud üht aedvilja – herneid. Kahjuks esindan ma Suurbritannia suurimat hernekasvatuspiirkonda, mistõttu mul oli suuri probleeme Breyeri raportiga. Nõustun selle raporti eesmärkidega. Nõustun selle õigusakti eesmärgiga kaitsta meie keskkonda, meie kui indiviidide tervist, kuid tegelikult võib see akt ähvardada suurt põllumajandustööstust minu piirkonnas.

Pärast pikka sisevõitlust hoidusin ma hääletamast, ent ma soovin selgitada, et minu arvates oli meie õigusloomeprotsess siin ebakorrektne. Lõpuks oli meil nii palju vastuolulist ja mittevastuolulist teavet, et mina – ja ma arvan, et ka paljud teised – pooldanuks kolmandat lugemist või lepitusmenetlust, et veenduda kõigi huvide kaitstuses.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). - Proua juhataja, ka minu jaoks oli tegu väga raske otsusega. Mulle tundus, et raport on üldiselt väga tasakaalukas ja edasiviiv ning selle eesmärk on kindlasti tagada inimtervise, loomade tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse.

Olen aga mures olukorra pärast, kus me otsustame teatud ained heaks kiita selle põhjal, kas need kujutavad endast ohtu või mitte, kuid ei võta arvesse võimalikku kokkupuudet. Arvan, et meil tuleb hinnata mõju teaduslikel alustel.

Muretsen sellepärast, et kui ma räägin kodanikega EList, siis pakub neile pidevalt kõneainet asjaolu, et ELi õigusaktid ei ole alati proportsionaalsed. Ehkki minu arvates on selles raportis paindlikkust, võiks seda olla pisut enamgi, kuid eelkõige on vaja väiteid ka teaduslikult tõestada. Jah, meil on olemas ettevaatuspõhimõte, mida me peame arvesse võtma, aga otsused peavad tuginema tõenditele ja ma oleks tahtnud neid selles asjas rohkem näha.

 
  
MPphoto
 

  Neena Gill (PSE). - Proua juhataja, pestitsiidide tõhus ja mõjus kasutamine on hädavajalik. Keskkonnakaitse ja rahvatervise kaitse käivad käsikäes ning seepärast tuleb tarbijate ja tootjate vajadused tasakaalustada. Kuigi ma kiidan heaks Breyeri raporti eesmärgi vähendada bürokraatiat, ei saa ma raportit ennast siiski toetada.

Olen oma Lääne-Keskmaa valimisringkonnas kohtunud paljude ekspertide, talunike ja Suurbritannia talupidajate liidu esindajatega, keda kõiki paneb sügavalt muretsema selle raporti mõju nende saagile. Ma jagan nende muret. Minus tekitab ärevust eelkõige asjaolu, et komisjon ei ole mõjusid nõuetekohaselt hinnanud ja puudub selge arusaam selle raporti tähendusest põllumajanduse jaoks.

Ajal, mil toiduainete hinnad kogu maailmas tõusevad, ei ole minu arvates õige võtta meetmeid, mis võivad tuua kahju toiduainetööstusele. Seepärast tegi minu delegatsioon muudatusettepaneku põhjaliku ja kauaoodatud mõjude hindamise korraldamise kohta.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Proua juhataja, nagu teisedki kolleegid, tahaksin öelda, et tegu oli väga keerulise teemaga. Kui Diana Wallis muretses herneste pärast, siis võite oletada, et iirlaste menüüst ei puudu kunagi kartulid. Üldjoontes usun, et hääletasime algsest palju parema ettepaneku ja paketi poolt ning ma tahaksin tänada neid, kes selle kallal töötasid.

Lubage mul öelda sel teemal vaid paar asja ja siis ma käsitlen põhiküsimust. Arvan, et oleme olukorras, kus talunikud peavad tegema lobitööd agrokeemiatööstuses, et seal töötataks välja ohutumad alternatiivid, mille tulemusena saaks talunikud toidutootmist jätkata; minu meelest tuleks sellesse lobitöösse panna sama palju energiat kui siiani kokku.

Toidu impordi vallas peab komisjon pöörama tähelepanu ELi talunike ja tootjate tõelisele murele seoses sellega, et nendel keelatakse teatud ainete kasutamine ära, ent kolmandad riigid saavad seda jätkata. Me vajame selleteemalist selgitust, kui tahame, et talunikud meie algatusega ühineks.

 
  
MPphoto
 

  Ashley Mote (NI). - Proua juhataja, ma hääletasin ettepaneku vastu lihtsalt seepärast, et keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuskomisjon ning volinikud on selle põhja lasknud. Raportöörid hooplesid eile standardiseerimisega, ent Euroopa Liit on väidetavalt mitmekesisuse liit. Kui otsida valdkonda, milles on vaja otsustusvõimet, taktitunnet ja mitmekesisust, siis praegu ongi tegemist ilmselt just sellega.

Kõne all oli põllumajandusteema, ent taanlasest põllumajandusvolinikku ei olnud kohal ja see on häbiväärne. Põhjus on loomulikult huvide konfliktis, sest taanlased ei töötle oma joogivett pärast seda, kui see on maa peale jõudnud.

Minu esindatava maailmanurga talunikud tunnevad, et neid on alt veetud ja tõeliselt solvatud, sest siin kaldutakse arvama, et nad ei tea, mida nad teevad ja et neile tuleb seda öelda. Põhimõtteliselt olete saavutanud selle, et veel üks Ühendkuningriigi rühm inimesi põlgab Euroopa Liidu sekkumist.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). - Proua juhataja, erinevate seisukohtade esindajad on kõnesoleva raporti kohta esitanud ülepakutud väiteid ja väljendanud oma kartusi. Raske on olnud eristada fakte väljamõeldistest ja langetada otsus, kuidas hääletada.

Ehkki ma mõistan muret, mida Iirimaa pehmete puuviljade tööstuse esindajad, kartulitööstuse esindajad ja teraviljakasvatajad on minuga rääkides väljendanud, olin ma selle kompromissi poolt. Arvan, et tehtud parandused olid väärt meie toetust, ehkki ka mul on veel kahtlusi. Ma hääletasin poolt, sest minu arvates olnuks halvim lahendus anda see raport lepitusmenetlusse. Viieaastane erand, mida on võimalik oluliste taimekasvatusprojektide puhul vajaduse korral ka pikendada, on tähtis turvalisuse tagaja, mis julgustab ka agrokeemiatööstust uuringuid korraldama ja alternatiive välja töötama.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (PPE-DE). - Proua juhataja, kui mõelda Euroopa projektile, siis see sisaldab seesmist vastuolu. Me räägime demokraatiast, ent eirame demokraatlikku tahet, mida väljendati rahvahääletustel Prantsusmaal, Hollandis ja Iirimaal. Me räägime toiduohutusest, ent hääletame raporti üle, mis võib õõnestada Euroopa Liidu toiduainetööstust. Me räägime vaesemate riikide kodanike ja talunike aitamisest, ent selle hääletuse tulemusena hakatakse nõudma, et nüüdsest Euroopa Liidus keelustatud pestitsiide kasutanud talunike toodangu import tuleb ära keelata.

Mul on oma Euroopa Parlamendi kolleegidele ja komisjonile vaid üks palve. Palun mõelge tulevikus meie õigusaktide soovimatutele tagajärgedele. Nõustun proua Wallisega seadusloomeprotsessi osas ja selles, et oleks tulnud korraldada kolmas lugemine. Nõustun ka väitega, et kogu asi on toimunud kiiruga ja ma arvan, et me kõik oleme nõus, et teaduslik mõjude hindamine on olnud ebapiisav. Hoolitsegem selle eest, et see enam ei korduks.

 
  
MPphoto
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Proua juhataja, ma püüdsin takistada seda kompromissi, hääletades aruande vastavate osade vastu. Selgituseks loeksin ette kirja, mille sain James Mowbraylt, kes peab talu minu piirkonnas Skegnessi lähedal.

Ta ütleb: „Olen isiklikult kasutanud taimekaitsevahendeid üle 40 aasta. Sealjuures olen alati võtnud arvesse nii teisi inimesi kui ka loodust. Mulle ega keskkonnale ei ole osaks saanud mitte mingisugust silmaga nähtavat kahju. Seepärast tekitab muret, et paljude, sealhulgas triasoolfungitsiide sisaldavate toodete kavatsetaval kõrvaldamisel ei ole erilist teaduslikku põhjendust ja et see halvendab minu äritegevust ning vähendab kodus valmistatud toidu kättesaadavust.”

Selliseid märkusi jagasid mulle tema ja sõna otseses mõttes veel sajad inimesed, Lincolnshire’is Spaldingus tegutsev Empire World Trade, John Manby Leicesterist Parker Farmist, John Clark Nottinghamshire’st, Jonathan Reading ja paljud teised. Seepärast hääletasin kompromissi vastu.

 
  
MPphoto
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Proua juhataja, nüüd, mil hääletus on läbi ja põhjendused esitatud, tahaksin naasta teema juurde, mida puudutati ka siinse arutelu käigus ja komisjonis. Paljud näitasid talunike suhtes üles suurt usaldamatust ja pidasid endastmõistetavaks, et talunikud on mingil viisil tervise ja keskkonna vaenlased. Minu kogemus ütleb vastupidist. Iirimaa talunikud on tuhandeid aastaid hoolitsenud ja hoolitsevad ka praegu keskkonna kaitsmise ja säilitamise eest, hoides seda elusana, puhtana ja tootlikuna. Samuti on talunikud olnud meie tervise alus. Nad toodavad head toitu, mis kindlustab meie tervise. Ma soovitaksin teil taastada oma usu talunikesse, kes annavad endast parima, et toita meid raskes olukorras, mida mõjutavad ilmastikutingimused, kahjurid ja loomulikult ka ELi poliitika.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

– Raport: Paolo Costa (A6-0468/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. – Just äsja hääletasime tsiviillennunduse ohutuse alase lepingu küsimuses. Ehkki lendamine on üks ohutumaid liikumisviise, ei ole kunagi võimalik võtta meetmeid, mis oleks liiga ohutud.

Selle aruteluga on seotud julgeolek. Alates terrorirünnakust kaksiktorni vastu on kehtestatud lugematul hulgal julgeolekumeetmeid. Sarnaselt ohutusele ei saa ka julgeolek olla kunagi liiga suur. Kui me tunneme end liiga turvaliselt, ründavad terroristid taas.

Loomulikult tuleb leida tasakaal kodanikuvabaduste ja -õiguste ning julgeolekumeetmete vahel; ent kui on vaja teha valik, siis tuleb mõelda, mis on kõige tähtsam. Näiteks on isikuandmete kaitsele toetudes väljendatud suurt vastuseisu reisijate nimekirjade avaldamisele. Kuid kindlasti võimaldavad sellised julgeolekumeetmed teha süvaanalüüsi, mis piiril pole võimalik.

Me elame uuel ajastul. Süütud tsiviilisikud on pidevalt sihikul ja teatud riikide tsiviilisikud on juba välja valitud. Sellises keskkonnas eeldame me loomulikult, et need riigid teevad oma kodanike kaitsmiseks kõik, mis vähegi võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin raporti poolt, sest sellest saab otsest kasu ka Rumeenia lennundustööstus. Läbirääkimiste käigus koostatud leping on suures osas üles ehitatud sarnaselt tavapärastele lennundusohutuse alastele lepingutele; see põhineb mõlema osalise süsteemi vastastikusel usaldamisel ning regulatiivsete erinevuste võrdlemisel. Lepinguga kaasnevad kohustused ja meetodid eksportiva ja importiva ametiasutuse koostööks. Siiski on selle eesmärgi saavutamine – täpsemalt koostöö ja üksteise sertifitseerimistulemuste tunnustamine lennukõlbulikkuse ja hooldamise valdkondades – sätestatud lepingu lisades vastupidiselt tavapärastele lepingutele, kus selliste meetmete kohta sõlmitakse tavaliselt eraldi mittesiduvad kokkulepped tsiviillennunduse ameti tasemel. Lisad, millesse osalised võivad teha muudatusi kahepoolse järelevalvenõukogu otsuse alusel, peegeldavad suures osas ühenduse lennukõlblikkuse (komisjoni määrus (EÜ) nr 1702/2003) ja hoolduse (komisjoni määrus (EÜ) nr 2042/2003) alaseid rakenduseeskirju.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Euroopa Ühenduse ja USA vaheliste lennundusalaste lepingute aluseks on õhuveo liberaliseerimine.

Need ELi (õigemini ainsa õigusjärgse organi Euroopa Ühenduse ja selle tulevikus täielikult liberaliseeritava ühisturu) tasandil kehtestatud lepingud on ülimuslikud erinevate liikmesriikide ja USA vahel sõlmitud kahepoolsete lepingute suhtes.

Nagu ka varasemate Euroopa Parlamendi vastuvõetud resolutsioonide puhul, soovime rõhutada, et oleme ilmselt esimesed, kes on huvitatud „tsiviillennunduse ohutuse kõrgest tasemest” ja meetmetest, mille abil saab „viia miinimumini liigsest regulatiivsest järelevalvest tulenevad majanduslikud tõkked lennundustööstusele ja ettevõtjatele”. Me peame aga silmas pidama kaht olulist aspekti: (1) nende protsesside eesmärk ja eeldatav alus ei tohi olla selliste tingimuste loomine, mis suurendaks õhuveo liberaliseerimist standardite ühtlustamise kaudu; (2) need protsessid ei tohi soodustada ühtlustamist ohutusnormide ja -eeskirjade leevendamise kaudu, eriti seepärast, et olukorras, kus ohutus, tõkete miinimumini viimine ja liberaliseerimine on omavahel seotud, võib domineerima hakata kasum ja koondumine.

Usume, et õhuvedu tuleb kaitsta riikliku teenusena, mida pakuvad iga maa riiklikud ettevõtted, kes tagavad kodanikele osutatavate teenuste kvaliteedi ja ohutuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. (DE) Põhimõtteliselt nõustun ma Paolo Costa raportiga tsiviillennunduse kohta.

ELi ja USA jaoks on tähtis leppida kokku ühistes tingimustes ja selle lepinguga seda ka tehakse. Ent selles mereüleses partnerluses on esmatähtis, et me oleksime partnerid ka tegelikkuses, mitte pelgalt paberil. Tuleb leida kriteeriumid, mida mõlemad pooled peavad järgima.

Kui ELile või USA-le on midagi vastumeelt, siis tuleb lepingut muuta.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. (PL) Ma andsin oma poolthääle raportile, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöölepingu sõlmimise kohta (A6-0468/2008). Nõustun raportööri ettepanekuga kõnesolev leping sõlmida.

Arvan, et lepingu eesmärgid, s.t lepinguga reguleeritud kaupade ja teenuste vahetamise lihtsustamine, hinnangute, katsete ja kontrollide dubleerimise maksimaalne piiramine oluliste regulatiivsete erinevuste puhul ning mõlema osalise sertifitseerimissüsteemi kasutamine, et kontrollida vastavust teise osalise nõudmistele, on õiguspärased eesmärgid.

Loodan, et teise osalise süsteemide vastastikusele usaldamisele tuginemine soodustab selle lepingu rakendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Euroopa Parlamendi raportöörina, kelle vastutusalas on õigusloomega seotud raport, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusagentuuri (EASA) pädevusala laiendamist, väljendan oma heameelt USAga sõlmitud lepingu üle, kus sätestatakse tsiviillennundusohutuse sertifikaatide vastastikuse tunnustamise lihtsustamine.

See leping on suur edasiminek üleatlandilise koostöö laiendamisel, mis on Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni prioriteet. See loob usaldusväärsed tingimused, mille abil edendada tsiviillennundussektoris Euroopa Liidu ja USA vahelist kaupade ja teenuste liikumist, millest on Euroopale kahtlemata kasu. Leping pakub tagatisi, mis suurendavad ohutust ning toodete, komponentide ja õhusõidukite vastavust keskkonnakaitsenõuetele. Nendes tingimustes võime loota, et ühtse Euroopa taeva põhimõtted laienevad tulevikus ka üleatlandilisele koostööle ja et teadusuuringute valdkonnas ning uute tehnoloogiavaldkondade kasutuselevõtul hakatakse tegema tihedamat koostööd, mille aluseks on SESARi ja NextGeni vaheline ühistegevus.

Usun, et see leping soodustab pikas plaanis EASA ja FAA vastastikku kasuliku koostöö avardamist, millest saavad otsest kasu lennufirmad, lennundussektor ja mis kõige tähtsam – reisijad.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Välistranspordipoliitika tulevik nõuab häid suhteid Euroopa Ühenduse ja USA vahel. Seetõttu on selle tsiviillennundusohutust reguleeriva koostöölepingu üks olulisemaid punkte mõlema osalise süsteemi vastastikune usaldamine ja regulatiivsete erinevuste võrdlemine. Lepingu eesmärk on lihtsustada kaupade ja teenuste vahetamist lennundussektoris, piirates võimalikult palju hindamiste, katsete ja kontrollide dubleerimist osaliste vaheliste oluliste regulatiivsete erinevuste puhul. Seepärast usume, et luuakse raamistik, mis võimaldab igapäevast tõrgeteta tööd ja laseb rakendamisest tulenevad tehnilised küsimused lahendada pideva koostöö ja konsulteerimise abil. See leping on järgmine oluline samm Euroopa transpordipoliitika välismõõtmes ja seepärast hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, tahaksin öelda, et ma andsin oma poolthääle härra Costa raportile, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöölepingu sõlmimist, nagu on sätestatud ettepanekus võtta vastu nõukogu otsus.

Nõustun raportööriga, et parlament peab lepingu sõlmimist toetama, sest see tõhustab kaupade ja teenuste liikumist osaliste vahel lennukõlblikkuse ja hooldamise valdkondades, võimaldades vältida ohutusnõuetele vastavuse kohta korraldatavate hindamiste ja kontrollide dubleerimist, mida tuli kuni käesoleva ajani teha, ehkki need olid väga sarnased. Usun, et lepingut tuleks aga kohaldada juba enne selle vastuvõtmist, et selgitada välja kõik praktilised ja rakenduslikud probleemid ning kõrvaldada need enne lõplikku heakskiitmist.

 
  
  

- Raport: Diana Wallis (A6-0511/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest sellega reguleeritakse äriühinguid ELis õiguslikult paremini.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise puhul rakendatavat ühist maksustamissüsteemi käsitleva raporti poolt, sest nende õigustoimingute tulemusena muudetakse olulisel määral äriühingute õiguslikku seisundit. Samuti peab Euroopa Liit võtma vajalikud meetmed ühesuguse ja ühtlustatud, ent tõhusa reguleerimise tagamiseks.

Juristina toetasin ma seda raportit ning pooldan jätkuvalt kõiki Euroopa Parlamendi jõupingutusi, mis on tehtud maksu-, majandus-, tsiviil- ja kriminaalõigusnormide ühtlustamiseks ja kodifitseerimiseks Euroopa tasandil.

 
  
  

- Raport: Costas Botopoulos (A6-0508/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest Esimese Astme Kohtu kodukord ei sisalda ühtki sätet apellatsioonimenetluses (Avaliku Teenistuse Kohtu otsuste vastu) kasutatava kohtumenetluse keele kohta. Tegelikult puudub Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 110 võrdväärne säte.

 
  
  

- Raport: Bastiaan Belder (A6-0489/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. (PL) Proua juhataja, pärast viimast relvastatud konflikti Balkani maades tegid Euroopa riigid suuresti lahknevaid avaldusi sel teemal. Ent oma aktiivse sekkumisega kinnitas EL, et Balkani riigid on meie jaoks tähtis piirkond ja lahutamatu osa Euroopast. Seetõttu oleme kohustatud toetama neid riike nende püüdlustes stabiilsuse ja täieliku demokraatia saavutamise poole. Ma kiitsin Belderi raporti heaks, sest selles rõhutatakse vajadust abistada Balkani riike ning suhtuda neisse samal ajal kui individuaalsetesse ja sõltumatutesse koostööpartneritesse.

Peale selle on hea, et raportis toonitatakse ühise energiapoliitika loomise tarvet. Tarneallikaid on vaja kiiresti mitmekesistada ning see tooks kasu nii ELile kui ka kogu Euroopale.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Härra Belderi raportis käsitletakse Euroopa Liidu kaubandus- ja majandussuhete hetkeolukorda selles üha stabiilsemas piirkonnas, kus paljud riigid on ELi liikmekandidaadid. ELi kui selle ala peamise kaubanduspartneri roll kaubandus- ja majandussuhete säilitamisel ning tema samaaegne püüdlus sealse stabiilse ja kestva rahu poole on väga oluline.

Piirkonna arendamisel tuleks ära kasutada ELi tugevust majanduspartnerina, ent ka tugeva kodanikuühiskonna, valitsuse ja pidevalt arenevate institutsioonide mudelina. Kolmekordne ja diferentsitud käsitusviis, mille juures võetakse arvesse piirkonna riikide suhtelist erinevust, assotsiatsioonilepinguid ja edasist toetust, annab selge suuna, kuidas käsitleda mahajäämuse probleeme ning toetada aktiivset piirkondlikku ja rahvusvahelist majanduskoostööd.

Toetan härra Belderi raportit, sest see on vahend, mis tugevdab kestvat rahu ja edendab ideaale, millele me kõik oleme pühendunud.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Tean, et Belderi raport käsitleb üksnes majandus- ja kaubandussuhteid Lääne-Balkani riikidega ning Euroopa Liidu enesestmõistetavat vajadust aidata neid riike majanduslikult, õiguslikult, poliitiliselt ja sotsiaalselt üles ehitada.

Olen siiski üllatunud, sest hoolimata väitest, et kõnealust abi ning ühinemisprotsesse tuleb riigiti diferentsida ja kohandada, ei võeta raportis tegelikult arvesse iga riigi konkreetset olukorda. Näiteks Serbiat ei ole isegi mainitud.

Euroopa Parlament, kes kiirustab alati hukka mõistma inimõiguste rikkumisi kogu maailmas või nõuab inimõiguste klauslite lisamist rahvusvahelistesse koostöölepingutesse, on teinud Balkani riike käsitleva raporti poolt hääletamisel meisterliku saavutuse, mainimata kordagi oma esiisade ajaloolisel maal Kosovos ärapõlatud serblaste rasket ja vastuvõetamatut olukorda. Samal ajal tunneb parlament uhkust sadade miljonite eurode üle, mis anti ametiasutustele, kes põhjustasid või korraldasid sellise olukorra või sallisid seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Vural Öger (PSE), kirjalikult. (DE) Majandussuhete tugevdamine Lääne-Balkani riikidega on väga oluline nii ELi kui ka Lääne-Balkani riikide jaoks. Seetõttu tunnen heameelt, et Euroopa Parlament töötab innukalt selle teema kallal ja et me võtsime Belderi raporti täna vastu. Võttes arvesse, et Lääne-Balkani riikide tulevik on ELi otsustada, on nende heanaaberlikud majanduslikud ja poliitilised suhted ELiga väga tähtsad. Et liita need riigid pikaks ajaks ELiga, tuleb edendada nende turumajanduse ja piirkondliku koostöö arengut.

Seetõttu on olulised ka Euroopa Parlamendi konstruktiivsed ja positiivsed sõnumid. ELi huvides on võidelda poliitilise stabiilsuse, õiguskindluse ja seega ka välisinvesteeringute heade raamtingimuste loomise nimel neis riikides. Belderi raportis rõhutatakse, et majandussuhete olemus sõltub iga riigi individuaalsest arengust. Lisaks peaks ELi eesmärk olema Lääne-Balkani riikide majanduse mitmekesistamine. Raportis kajastatakse kõiki neid olulisi aspekte. Olen veendunud, et ELi ja Lääne-Balkani riikide majandussuhete positiivne areng toob kasu kõikidele Euroopa riikidele, ning ootan kannatamatult meie ettepanekute rakendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle härra Belderi raportile, mis käsitleb kaubandus- ja majandussuhteid Lääne-Balkani riikidega.

Nõustun oma kolleegidega, et Euroopa Liidul on Lääne-Balkani riikide majanduslikul ja poliitilisel taastumisel esmatähtis roll, sest eesmärk on nende riikide ühinemine Euroopa Liiduga esiteks poliitilise olukorra stabiliseerimise nimel ning teiseks majanduslikus ja kaubanduslikus mõttes.

Sellest hoolimata tahaksin rõhutada, et Euroopa Liit peaks olukorda põhjalikult analüüsima, võttes lähtekohaks inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamise igas riigis. Pean silmas eelkõige Horvaatiat ja arvukaid Itaalia pagulasi, keda selles riigis endiselt kahtlemata diskrimineeritakse, kuigi Horvaatia on ELiga ühinemise ametlik kandidaat. Minu arvates vastandub see aspekt olukorraga Serbias – riigis, millel on üksnes potentsiaalse kandidaadi staatus ning mille suhtes Euroopa Liit peaks olema senisest rohkem avatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin Lääne-Balkani riikidega kaubandus- ja majandussuhteid käsitleva raporti (A6-0489/2008) poolt, sest Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek sisaldab arvamust ka väliskomisjonilt ja regionaalarengukomisjonilt, mille liige ma olen.

Lääne-Balkani piirkonna majanduskasv ja -areng annab võimaluse luua ELi idapoolsete liikmesriikidega edasiviivad partnerlussuhted, milles lõpuks ometi saab osaleda ka Rumeenia.

Ühtlasi edendab Lääne-Balkani riikide majandus- ja kaubanduspoliitika sidumine Euroopa Liidu poliitikaga ELi ja nende riikide vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepinguid.

Ma hääletasin selle raporti poolt, sest majanduslik stabiilsus võib kaasa tuua selle piirkonna poliitilise stabiilsuse, mis on juba aastaid väga suurt muret tekitanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. (PL) EL peaks kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et innustada ja veenda Lääne-Balkani piirkonda ellu viima hädavajalikke reforme. Sellega seoses näib olevat eriti tähtis piirkondliku majanduskoostöö laiendamine, nagu ka selle piirkonna riikide väljavaade saada Euroopa Liidu liikmeks. Ulatuslikud ja püsivad majandussidemed konkreetsete riikide vahel soodustaksid teatud majanduslikku lõimumist, mis aitaks kindlasti piirata konfliktiohtu tulevikus. Samuti aitab seda ära hoida realistlik väljavaade saada liidu liikmeks. Balkani riigid on ELiga heanaaberlike suhete loomisel teinud juba märgatavaid edusamme, kuid kindlasti julgustab liitumise väljavaade neid riike jätkama oma jõupingutusi ühendusega lõimumisel.

Tahaksin siiski rõhutada, et majandust elavdavate abivahendite kõrval on sama tähtsad ka algatused, mille eesmärk on ühendada Balkani ühiskond ELiga. Seetõttu on väga oluline kehtestada võimalikult kaugeleulatuvad ja inimeste liikumist lihtsustavad muutused ning toetada ulatuslikult selle piirkonna noori. Alles siis, kui Balkani riikide elanikud tunnevad, et neil on samasugused õigused nagu muudel Euroopa kodanikel, võime öelda, et oleme saavutanud edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Nõustun täielikult härra Belderi öelduga ning tema soovitustega selle kohta, kuidas parandada kaubandus- ja majandussuhteid Lääne-Balkani riikidega. ELil on kõnealuse piirkonna taastumises põhiroll. Stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingud, kaubandussoodustused ning tehniline ja finantsabi on kolm sammast, mille alusel EL loodab kõnealust piirkonda stabiliseerida. On tõsi, et arengutase ja ühenduse seadustiku vastuvõtmise viis ei ole kõikides piirkonna riikides ühesugune, ja seega tuleb ühtsele strateegiale vaatamata valida konkreetsete vajadustega kohandatud meetod. Albaania ei ole Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina ei ole Kosovo.

Lääne-Balkani maadega ühinemise teemaliste läbirääkimiste (või potentsiaalsete kandidaatriikide puhul nende alustamise) edu peaks kahtlemata sõltuma Kopenhaageni kriteeriumide täielikust täitmisest ning demokraatia- ja inimõiguste põhimõtete tingimusteta järgimisest. Ent selguse huvides olgu öeldud, et kõikidel sealsetel riikidel on ELis tulevikku ja nende liikmesus tagab selle, et seal piirkonnas sajandeid tavapärased olnud hirmsad konfliktid on nüüd minevik.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. (PL) Euroopa Liidul on endise Jugoslaavia riikide majanduslikul ja poliitilisel ülesehitamisel väga tähtis roll. Ent ta on võtnud tohutu vastutuse ka kogu Lääne-Balkani eest. Sellega seoses seisab EL hetkel silmitsi terve piirkonna ülesehitamise raske ülesandega.

EL on saanud kõikide Lääne-Balkani riikide peamiseks kaubanduspartneriks. Selle koostöö kolm kõige olulisemat sammast on stabiliseerimislepingud, kaubandussoodustused ning tehniline ja finantsabi. Stabiliseerimisprotsessi eesmärk peaks olema eelkõige elatustaseme tõstmine ja pideva majandusarengu tagamine Balkani riikides. Meetmete võtmisel peab EL siiski arvestama, et ühed riigid on ELi liikmed, kuid teised on veel potentsiaalsed kandidaatriigid.

Mul pole raske nõustuda raportööriga selles, et kõnealuste riikide arengu eeltingimus on nende kuulumine Maailma Kaubandusorganisatsiooni (mille liikmed on juba Horvaatia, Albaania ja endine Jugoslaavia). On esmatähtis, et täielikuks integreerimiseks maailma kaubandussüsteemiga ühineksid WTOga ka Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ning Montenegro.

Piirkonna nüüdisajastamisel juba tehtud edusammude hindamise käigus tuleks seada eesmärgiks Lääne-Balkani riikide täielik integreerimine ELi majandussüsteemiga.

 
  
  

– Raport: Mairead McGuinness (A6-0505/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Ühist põllumajanduspoliitikat ja ülemaailmset toiduainetega kindlustatust käsitlevas raportis arutatakse selliseid vajalikke teemasid nagu toiduainete hinnatõusu tagajärjed vaestes ja rikastes riikides ning kõigile toidu kättesaadavuse tagamise tähtsus.

Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada selle raporti vastu, sest selle sõnastus on seoses põllumajanduspoliitikaga küsitav. Muu hulgas sooviksime näha ELi eelarvest põllumajanduspoliitikale eraldatava osa vähendamist, nõuetele vastavuse säilitamist ja edendamist ning süsteemi kohandamist turuga. Kõnealune raport ei ole kooskõlas nende seisukohtadega ja seetõttu hääletame selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (UEN), kirjalikult. − Toiduvarude jätkusuutlik tagamine on üks meie suurimaid probleeme. See süveneb pidevalt, sest maailma rahvastik suureneb. Praegune rahvastiku kasvutempo on rohkem kui 70 miljonit aastas. See tähendab, et igal aastal tuleb varuda toiduaineid 70 miljoni inimese võrra rohkem. Kuidas me sellega toime tuleme, kui juba praegu kannatab maailmas enam kui 850 miljonit inimest alatoitumuse all?

Ehkki toiduvarude jätkusuutlik tagamine on üks meie suurimaid probleeme, on EL saavutanud viimasel ajal häid tulemusi ning toonud sellesse piirkonda rahu, stabiilsuse ja heaolu. EL on suurim ametliku arenguabi andja ja rahvusvahelise koostöö eeskuju ning ta oskab seda kogemust üleilmselt hästi ära kasutada.

EL ei saa endale lubada kitsamate poliitikasuundade järgimist. Nagu rahvusvahelised edusammud on omavahel seotud, nii kattuvad ka poliitikavaldkonnad üha enam. Kõnesolev raport on selle kinnituseks ja seal tunnistatakse, et ELi ranged standardid ja rikkalik põllumajanduskogemus võivad olla eriti väärtuslikud üleilmsel toiduainetega kindlustamisel, sealhulgas väetiste ja suure saagikusega seemnete rahastamisel ning talupidajate ja toiduainetootjate koolitamisel ja praktilisel toetamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Niels Busk ja Anne E. Jensen (ALDE), kirjalikult. − (DA) Anne E. Jensen ja Niels Busk on andnud poolthääle proua McGuinnessi omaalgatuslikule raportile, mis käsitleb ühist põllumajanduspoliitikat ja ülemaailmset toiduainetega kindlustatust, sest enamik raportist on suurepärane ning hääletada saab üksnes selle poolt või vastu. Siiski ei toeta me lõikeid 63 ja 64, mis seavad kahtluse alla põllumajandustoodete vabakaubanduse. Toetame kindlalt vabakaubandust ja meie arvates on tingimata õige liikuda sellise olukorra poole, kus põllumajandustoodetega kauplemine tugineb vaba turu põhimõtetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Poul Nyrup Rasmussen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (PSE), kirjalikult. − (DA) Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni Taani liikmed on hääletanud ühist põllumajanduspoliitikat ja ülemaailmset toiduainetega kindlustatust käsitleva omaalgatusliku raporti vastu, sest raportis suhtutakse eitavalt põllumajanduspoliitika liberaliseerimisse ja kritiseeritakse ELi taimekaitsevahendeid piiravaid õigusnorme. Meie arvates on vaja tasakaalustatud juurdepääsu üleilmsetele toiduvarudele, kuid sellele ei aita kaasa ei ELi põllumajandustoetuse säilitamine ega laiendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Üleilmne toiduprobleem mitte ei leevene, vaid süveneb, mõjutades kõiki lihtrahva klasse – mitte ainult vähemarenenud, vaid ka arenenumates riikides.

Sellise olukorra põhipõhjus seisneb asjaolus, et põllumajandussaaduste ja toiduainete tootmise aluskriteeriumiks on kasum, mitte üleilmne toidunõudlus.

Rahvusvahelistel börsidel toiduainetega kauplemise tulemusena on hinnad pidevalt tõusnud ning selle tõttu suurenevad rahvusvaheliste toidukontsernide kasumid järjepanu, põllumajandustoodang ja üleilmsed toiduvarud vähenevad märgatavalt ning alatoitumuse all kannatavate inimeste arv kasvab.

Sellises lubamatus olukorras, mis sunnib üht miljardit inimest kannatama alatoitumust ja nälga, piirdutakse raportis soovide nimekirjadega, mille tühistab nõue jätkata senise poliitikaga: toetada ühist põllumajanduspoliitikat ja selle läbivaatamist ning „tervisekontrolli”, viia lõpule Maailma Kaubandusorganisatsiooniga peetavad läbirääkimised, lahutada toetused tootmisest ning jätkata biokütuste tootmist, tuues ettekäändeks keskkonna ja kasutades selleks toiduainete tootmiseks sobivat maad.

Raportis käsitletakse väga vähe toidualase sõltumatuse ja toiduainetega kindlustatuse põhimõtteid ning õigust varustada end ise toiduainetega.

Kreeka kommunistlikusse parteisse kuuluvad parlamendiliikmed hääletasid raporti vastu, sest hoolimata sealkirjeldatud tulemustest ja „soovidest” toetatakse selles poliitikat, mis on lihtrahva vastu ja monopoli poolt ning sunnib üha rohkem inimesi kannatama alatoitumuse ja nälja all.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (SV) Meil tuleb ilmtingimata nälja vastu võidelda ja seda leevendada. Seetõttu tunnen ma heameelt proua McGuinnessi ühist põllumajanduspoliitikat ja ülemaailmset toiduainetega kindlustatust käsitleva omaalgatusliku raporti sisu üle.

Olen siiski otsustanud hääletamisest hoiduda, sest kohati oli raport väga protektsionistlik. Meie omamaise põllumajanduse subsideerimine ja reguleerimine ei aita kaasa meie eesmärgile, milleks on avatud, roheline, turvaline ja ettevõtlik EL. Põllumajandustoodete vabamal maailmaturul oleks vaeste riikide inimestel lihtsam oma põllumajandust arendada. Praegu võime seda näha eelkõige suures osas Aafrikast.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me nõustume paljude raportis esile toodud aspektidega, eelkõige:

- asjaoluga, et ELi tootjad on uute poliitikasuundumuste tõttu kaotanud turuvõimalusi ning et see on põhjustanud suurenenud sõltuvust väljastpoolt Euroopa Liitu imporditud toiduainetest, mis on toodetud väga erinevate tootmisstandardite alusel, ning see on ELi põllumajandustooted asetanud ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse;

- murega selle pärast, et põllumajanduse tootmiskulude järsk tõus võib põhjustada põllumajandustoodangu väiksemat kasutust ja tootmise vähenemist, mis süvendab toidukriisi Euroopas ja maailmas;

- vajadusega poliitikavahendite järele, mille eesmärk on hoida ära suuri ja hävitavaid hinnakõikumisi;

- murega selle pärast, et turg keskendub üha enam toiduainete jaekaubandusele, mis on kaasa toonud monopolide tekke, ning vajadusega leida jaekaupmeestega läbirääkimistel muud lahendusvõimalused väiketootjate kasuks.

Ent on ka aspekte, millega me ei saa nõustuda:

- ühise põllumajanduspoliitika suurem orienteeritus turule ning toidualase sõltumatuse väärtuse kahandamine - rõhutatakse üksnes toiduainetega kindlustatust ja unustatakse, et seda on ilma toidualase sõltumatuseta keeruline saavutada.

Seetõttu hoidusime hääletamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. (PT) McGuinnessi raportis käsitletakse minu arvates strateegilist teemat: toiduainetega kindlustatust ning Euroopa tugeva ja konkurentsivõimelise põllumajanduse olulisust üleilmastunud maailmas.

Pärast hiljutist toiduainete hinnakriisi peaks toiduainetega kindlustatus olema ELis esimesel kohal. Ehkki lähiajal ei ole järgmist toidukriisi ette näha, on tõenäoline, et see leiab tulevikus aset, kui võtta arvesse kliimamuutuste kahjulikku mõju põllumajandustoodetele ja pidevalt kasvavat nõudlust.

Kui lähtuda sellest, et tõenäoliselt ei suuda arengumaad toota piisavalt toiduaineid, et varustada nendega oma üha suurenevat rahvastikku, jääb toiduainete tootmine ja eksportimine ka edaspidi tööstusriikide tähtsaks ülesandeks.

Seetõttu peab ühine põllumajanduspoliitika muutuma taas Euroopa eelisvaldkonnaks ning Euroopa toiduainetega kindlustatuse poliitika aluseks, sest finants- ja majanduskriisi ajal on see olulisem kui kunagi varem.

 
  
MPphoto
 
 

  Jeanine Hennis-Plasschaert, Jules Maaten, Toine Manders ja Jan Mulder (ALDE), kirjalikult. (NL) Hollandi vabaduse ja demokraatia rahvapartei (VVD) delegatsioon on hääletanud McGuinessi ühist põllumajanduspoliitikat ja ülemaailmset toiduainetega kindlustatust käsitleva raporti poolt, kuigi nad ei nõustu selle raporti teatud osadega. VVD delegatsioon oleks soovinud näha raportis selgeid sätteid kaubandustõkete järkjärgulise vastastikuse kaotamise kohta arengumaades. Lisaks oleks delegatsioonile meeldinud, kui raportis oleks esitatud väiteid tsisgeensete toodete lubade kiirema taotlemise erikorra poolt. Nende suhtes kohaldatakse ikka veel samasugust korda nagu tavaliste biotehnoloogiliste toodete puhul, ehkki nad kasutavad samadelt liikidelt pärit geneetilist materjali.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − McGuinnessi raportis vaadeldakse üleilmse tähtsusega küsimusi. Kahe aasta jooksul on toiduainete hinnad tõusnud üle 80% ja teraviljavarud on ohtlikult väikseks kahanenud. Maailma toiduvarudele avaldavad survet ka suhteliselt uued ressursid, nt biokütuste üha suurema kasutuse suunas liikumine. Tunnen heameelt käesoleva raporti üldiste motiivide üle ja seetõttu hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. (FI) Proua juhataja, ma hääletasin proua McGuinnessi raporti vastuvõtmise poolt, kuid ma sooviksin juhtida tähelepanu eelkõige järgmistele asjadele.

Esimest korda alates 1970ndatest seisame me silmitsi üleilmse terava toidukriisiga. Tegelikult sai see kriis alguse juba enne praegust üleilmset majanduskriisi, mil maisi ja nisu maailmahinnad tõusid väga lühikese aja jooksul taevasse. Kuigi toidukriisi võidakse nimetada majanduskriisiks, ei ole esimene kahjuks kuskile kadunud. On kohutav mõelda, et juba enne praeguse toidukriisi põhjustatud probleeme kannatas kroonilise nälja ja alatoitumuse käes umbes miljard inimest maailmas.

Toiduainetega kindlustatus – juurdepääs piisavale hulgale ohututele ja toitvatele toiduainetele – peab nüüd muutuma nii Euroopas kui ka mujal poliitiliseks prioriteediks. Me ei saa taluda olukorda, et ajal, mil üleilmne näljahäda süveneb ja toiduhinnad kerkivad hüppeliselt, aeglustatakse meil Euroopas põllumajandust väevõimuga ja väga veidratel põhjustel. Soomes, nagu teisteski liikmesriikides, peab inimestel olema õigus tegeleda tulusa põllumajandusega nii praegu kui tulevikus.

Toiduainetööstus avaldab tuntavat mõju tööhõivele, puudutades Euroopas rohkem kui 4 miljonit inimest. Kogu Soome toiduainetööstuse ahelas töötab ligikaudu 300 000 inimest, mis moodustab umbes 13% hõivatud tööjõust. Iseendastmõistetavalt on vaja nende inimeste töökohtasid praeguse toidu- ja majanduskriisi ajal kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) On huvitav märkida, et põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon on otsustanud jätta oma raportisse lisamata arengukomisjoni esitatud põhiküsimuse: „Euroopa Parlament nõuab, et nõukogu ja komisjon peaksid tihedas koostöös Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega esmatähtsaks mõju, mida avaldavad AKV riikidele Euroopa Liidu põllumajandustoodete eksporditoetused, ning kohustuksid andma konkreetseid ja jätkusuutlikke vastuseid dumpingu vältimiseks, pidades silmas selles valdkonnas võetud kohustusi.”

Siiski väidetakse käesolevas raportis, et EL on pööranud oma põllumajanduspoliitikas tähelepanu võimalikele kaubandust moonutavatele elementidele, mis võivad avaldada negatiivset mõju arengumaade põllumajandustootjatele. Raportis kurdetakse, et kolmandad riigid toodavad toiduaineid väga erinevate tootmisstandardite alusel ning see seab ELi põllumajandustooted ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse.

Need kaks väidet on pehmelt öeldes vastuolulised ning sugugi mitte kõik ELi poliitilised jõud ei nõustu nendega. Kui see on nii, siis kas arengukomisjoni ettepanekut ei saaks samuti raporti tekstile lisada?

Raportis ollakse ka põllumajandusele antava abi vähendamise ning kõigi ühise põllumajanduspoliitika reformide vastu. Peale selle pakutakse seal välja ühise põllumajanduspoliitika teemalise kodanike teabepoliitika põhimõtted, mida mina pean sellises vastuolulises süsteemis poliitiliseks propagandaks, eriti minu riigis.

Seetõttu hääletasin ma raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Viimane tavatult järsk toiduainete hinnatõus vallandas arutelu põllumajanduspoliitika, toiduainetega kindlustatuse ja arengu üle. Kahjuks jääb sellistel aruteludel tihti käsitlemata rahvusvahelise kaubanduse teema ning see toob kaasa selliste lahenduste otsimise, mis jätavad kõrvale suurema üleilmse tarbimisega kaasnevad head arenguvõimalused.

Kuigi esialgu kujutab kõnealune toiduainehindade inflatsioon näljaohtu nende riikide ja elanike jaoks, kellel puuduvad ressursid, ning eeldab humanitaarabi suurendamist, elavdab see hiljem üleilmset toiduainete tootmise võimsust ja maailmakaubanduse kasvu. See on maailmas põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa jaoks võimalus, mis tuleb täielikult ära kasutada.

Euroopa ja ühise põllumajanduspoliitika vallas ei tohi me uue maailmakontekstiga – oodatust aeglasema kasvupotentsiaaliga – kohanemisel lubada protektsionismi, uusi kaubandustõkkeid või turumoonutusi. Ühise põllumajanduspoliitika ja selle reformi kriteeriumideks peaksid olema Euroopa põllumajanduse ja maaelu arengu keskmise ja pika aja jooksul saavutatav kasumlikkus.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE), kirjalikult. (CS) See raport ei anna täielikku ülevaadet nälga kannatava maailma toiduainetega kindlustatuse kohta, vaid näib pigem kaitsvat praegust ühist põllumajanduspoliitikat. Sellest hoolimata toetasin ma seda, sest raportis juhitakse tähelepanu sellele, kui oluline on tagada arengumaade põllumajandustootjatele juurdepääs laenudele, et nad saaksid nüüdisajastada oma põllumajandustootmist, suurendada oma toiduainete toodangut ja parandada nende kvaliteeti. Tunnen kahetsust, et raportis pöörati vähe tähelepanu ohule, et maailma vaeseimates riikides võidakse hakata maad kokku ostma eesmärgiga kasvatada seal kõige odavamaid toiduaineid ja eksportida neid ülejäänud maailmale, tuues ohvriks kohapealse majandusarengu ja kroonilise toidupuuduse all kannatavate kohalike elanike vajadused.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle proua McGuinnessi raportile, mis käsitleb ühist põllumajanduspoliitikat ja ülemaailmset toiduainetega kindlustatust.

Ühinen oma kolleegi murega ja juhin tähelepanu varasemast pakilisemale vajadusele võtta sobivad meetmed tagamaks, et kõikidel kodanikel oleks juurdepääs tervislikule, toitvale toidule, ükskõik kas nad elavad Euroopa Liidus või mujal maailmas. Soovin rõhutada, et meie jõupingutusi tuleb vaadelda keskmise pikkusega kuni pikaajalises plaanis, mitte keskenduda vaid lähitulevikule.

Vaeste riikide ja arengumaade rohkest rahastamisest ei piisa, kui seda ei toeta tööstusriikide tõsine püüd vältida spekuleerimist põhitoiduainete hindadega, nagu see hiljuti aset leidis, ja võtta kasutusele rahvusvahelised lepingud, kus arvestatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuluvate riikide väga eripalgelisi olukordi. Vastasel juhul on ka edaspidi vähetõenäoline, et juba nurjunud läbirääkimistel saavutatakse edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − ÜPP ja ülemaailmse toiduainetega kindlustatuse teema on oluline. Me peame olema veendunud, et suudame ELis oma ülesande täita ja tagada toidu näljastele kogu maailmas. On häbiväärne, et maailmas on inimesi, kes surevad nälga meie poliitika kooskõlastamise puudumise pärast.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. (PL) Ühise põllumajanduspoliitika eesmärk ei ole üksnes põllumajanduse tootlikkuse tõstmine ja põllumajandusliku tootmise ratsionaalne areng tootmistegurite (eelkõige tööjõu) optimaalse kasutamise teel, vaid ka rahuldava elatustaseme kindlustamine põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa jaoks, toiduainetega varustamise ja mõistlike tarbijahindade tagamine.

Praegu on ohutute ja toitvate toiduainete piisava varu kättesaadavus tähtsaim poliitiline küsimus nii ELis kui ka maailmas.

On murettekitav, et toiduainete hinnad on varasemate aastatega võrreldes kõrgemad ning maailma toiduvarud on kriitiliselt kahanenud. Valitseb oht, et maailma finantskriis paneb arenenud riigid eirama oma kohustusi arengumaadele antava abi valdkonnas.

Et kindlustada maailmas toiduainete tootmine ja toetada inimesi, kelle põhitoitumisvajadusi mõjutatakse kõige tõsisemalt, on vaja võtta meetmed keskmises ja pikas plaanis.

Praegune raskeim ülesanne on arendada välja põllumajandus- ja toidupoliitika, mille abil saaks katta maailma suureneva rahvastiku vajadused; sealjuures prognoositakse aastaks 2050 rahvastiku kasvu 40%, mistõttu üleilmne toidunõudlus on selleks ajaks tõenäoliselt kahekordistunud.

Tähtsaim poliitiline küsimus on selliste tegevuspõhimõtete kavandamine, mis tagavad põllumajandustootjatele toiduainete tootmise kaudu korraliku sissetuleku. Just see kindlustab toiduainete tootmise. Kui turg ei suuda seda garanteerida, tuleks seda teha sobiva poliitika abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Glenis Willmott (PSE), kirjalikult. − Leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmed hääletavad ühist põllumajanduspoliitikat ja ülemaailmset toiduainetega kindlustatust käsitleva raporti poolt, kuigi meil on suured kahtlused seoses ühise põllumajanduspoliitika suhtes võetud hoiakuga.

Me ei nõustu, et ühise põllumajanduspoliitika rolli peetakse toiduainetega kindlustamise tagamisel ülitähtsaks, ega soostu ka kriitikaga ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta, kus rõhuasetus on nihkunud kvantiteedilt kvaliteettoodangule, ning see nihe on kahjustanud meie kindlustatust toiduainetega. Oleme seisukohal, et me peame oma põllumajandust ajakohastama, mitte naasma tootmispõhise poliitika juurde, mis soodustas massilist ületootmist ja turgude moonutamist, kahjustades teiste riikide võimet toota ja turustada põllumajandustooteid.

Ent meie arvates tõstatatakse raportis mitu väga olulist küsimust, mis puudutavad ülemaailmset toiduainetega kindlustatust, näiteks toonitatakse toiduainetega kindlustatuse tähtsust ELi poliitilise eelisvaldkonnana, soovitatakse tungivalt üleilmse koostöö suurendamist, nõutakse rohkemat investeerimist arengumaadesse, et viimased saaksid suurendada oma tootmisvõimsust, ning kutsutakse üles asetama põllumajandust ELi arengukava keskmesse. Kõik need küsimused on ühtviisi tähtsad ja eeldavad, et me vaataks kaugemale nende inimeste kitsarinnalisest hoiakust, kes kasutavad seda teemat sekkuvama ja protektsionistlikuma ühise põllumajanduspoliitika õigustusena; ning et me toetaks seda raportit.

 
  
  

- Raport: Genowefa Grabowska (A6-0475/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, andsime oma poolthääle proua Grabowska raportile, mis käsitleb kodanikuühiskonna dialoogi arendamise väljavaateid Lissaboni lepingu põhjal. Kodanikuühiskonna dialoogi tugevdamine aitab luua ELi, kes kuulab ära oma kodanikud ja esindab nende seisukohti. Nõustume ka raportis toodud nõudega muuta nõukogu tegevus avatumaks, et kodanikuühiskonnal oleks võimalik dialoogis mõtestatult osaleda.

Ent sooviksime siiski selgitada, et meie arvates ei ole õige anda kirikutele ja usukogukondadele erilist staatust kodanikuühiskonna organisatsioonide seas. Kirikud ja usukogukonnad peaksid osalema Euroopa Liidu institutsioonidega peetavas dialoogis samal viisil nagu kõik muud organisatsioonid.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. (PL) Proua juhataja, toetada tuleks kõiki algatusi, mille eesmärk on lähendada kodanikke nende nimel tegutsevatele institutsioonidele. Ent hoolt tuleks kanda selle eest, et esitatud algatus ei muutuks omapäi mingiks muuks institutsiooniks. Ma kiitsin raporti heaks, sest iga samm, mis tehakse kodanike lähendamiseks nende eest otsuseid tegevatele asutustele, on samm parema ja läbipaistvama demokraatia suunas. Tahan siiski rõhutada, et nagu iga dialoogi puhul, tuleks ka Lissaboni lepingut käsitlevas dialoogis võtta arvesse kõikide osapoolte arvamust.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Raportis viidatakse Lissaboni lepingule, mis – lubage meenutada – ei kehti. Seetõttu on väga häbematu, isegi ülbe rääkida Lissaboni lepingu nimest, nagu see oleks juba fakt.

Juhuks, kui olete unustanud, siis Lissaboni lepingu lasi põhja iirlaste demokraatlik tahe. Nad panid projektile pidurid peale, sest soovisid teistsugust Euroopat. Selliselt hääletades kõnelesid iirlased ka iga teise, sealhulgas ka minu liikmesriigi kodanike eest, kelle valitsused rahvahääletusest keeldusid.

Iirimaad sunnitakse korraldama uut hääletust, kuid tõenäoliselt ei ole iirlastele meeltmööda, et neid koheldakse sellise põlgusega.

Tulevikus peaksime hoiduma enda häbistamisest, arutledes selliste hüpoteetiliste stsenaariumide üle nagu Lissaboni leping. See näitab vaid, et EL eirab jultunult demokraatlikku arvamust.

Ma hääletasin selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Koenraad Dillen (NI) , kirjalikult. (NL) Ma vist elan teisel planeedil, kuid mulle meenub, et hollandlased ja prantslased lükkasid 2005. aasta demokraatlikul rahvahääletusel Euroopa põhiseaduse tagasi. Kõnealune põhiseadus on surnud ja maha maetud, vähemalt juhul, kui me peame endid demokraatlikeks. Sama saatus oli neetud Lissaboni lepingul, mis on lihtsalt põhiseaduse täiendatud versioon; selle lükkasid iirlased demokraatlikul rahvahääletusel tagasi sellisena, nagu ta oli.

Ent Euroopa keeldub arvestamast inimeste arvamusega ja tahab põhiseadust eurooplastele peale suruda tagaukse kaudu, tehes näo, et kõik on roosiline, ja rääkides väga küüniliselt nn kodanikuühiskonna dialoogist Lissaboni lepingu raames.

Eeldatavasti on see „dialoog kodanikuga”, „tugev konsulteerimis- ja dialoogikultuur”, mille puhul raportöör tsiteerib oma künismis jälle Euroopa Liidu lepingu artiklit 10: „Igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias”. See võib tõsi olla, kuid Euroopa ei pööra mingit tähelepanu inimeste demokraatlikule häälele.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Genowefa Grabowska raportis nähakse ette paremad osalemismehhanismid ja kodanikuühiskonna dialoogi pidamise vahendid Euroopa Liidus. Selles käsitletakse Euroopa Liidu liikmete vahelist lõhet ning kodanike suhteid neid teenindavate asutustega. Selles tunnistatakse vajadust suurendada kodanikuühiskonna dialoogi, et siduda end tõeliselt Euroopa projekti eesmärkidega.

Lissaboni lepingu hiljutine tagasilükkamine Iirimaal oli osaliselt tingitud sellest, et Euroopa Liidu ettekujutus ja tegelikkus olid erinevad. Üldisele infopuudusele tähelepanu pööramine aitab jõuda ehtsa demokraatliku partnerluseni. Käsitletava ettepaneku keskmes on nõue, et dialoog peab olema vastastikune ning väljendatud arvamusi tuleb kuulda võtta ja austada.

Selles raportis rõhutab proua Grabowska nii läbipaistvust kui ka esindavust, mis on kodanikuühiskonna aktiivse dialoogi ja ehtsa osalusdemokraatia olulised komponendid. Avatum ja ligipääsetavam nõukogu, tõhusam ja terviklikum institutsioonidevaheline koostöö, uute meediakanalite parem kasutamine kodanikega suhtlemiseks ning kodanikuühiskonna institutsioonide abistamiseks lähendab Euroopat. Seepärast toetan ma proua Grabowska raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Bairbre de Brún ja Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − Me toetame kõiki jõupingutusi, mis võimaldavad kodanikel, kogukondadel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel osaleda poliitilistes otsustusprotsessides, kaasa arvatud ELi otsustusprotsessides.

Ent meie arvates ei paku Lissaboni leping selles vallas tegelikult arenguvõimalusi. Lisaks leiame, et esitatud kodanikualgatuse olulisuse rõhutamiseks peaks komisjonil olema õiguslikult siduv kohustus koostada ettepanekule reageerimist käsitlev valge raamat või meetmete võtmata jätmisel peaks ta tuginema asutamislepingule.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See on juba teine raport, mis läheb Euroopa Parlamendi enamusega vastuollu, sest proovib „müüa” iga hinna eest Lissaboni lepingu projekti; viimaste rahvahääletuste tulemuste järgi otsustades ei ole see lihtne ülesanne. Neil korduvatel pingutustel on vähemalt üks hea omadus: nad näitavad selgelt, kui raske ja isegi vaevaline on lepingu pooldajatel leida argumente selle edendamiseks.

Ükski propaganda – ja seda see raport sisaldab – ei saa varjata ELi juhtide demokraatiavastast nõuet sundida Iirimaad korraldama uut rahvahääletust esitatud lepingu rakendamiseks. Me ei jaga nende inimeste jäika seisukohta, kelle arvates piisab „kodanikuühiskonna dialoogi” või „kodanikualgatuse” väljatöötamisest, et neutraliseerida kõnesolev ettepanek, mis takistab kogu oma ulatuses kõigi liikmesriikide kodanikel määratlemast oma ühist tulevikku ning milles nõutakse tungivalt selliste meetmete võtmist, mille tagajärjeks on juhutööd, pikemad töötunnid, lihtsamad vallandamisvõimalused ja avalike teenuste erastamine.

Ükski propaganda ei saa selle lepingu projekti neoliberaalset, föderaalset ja militaarset sisu varjata. Seetõttu hääletasime selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Proua Grabrowska raportis soovitatakse pidada kõikide Euroopa institutsioonide ja kodanikuühiskonna „esindajate” vahel kestvat dialoogi, et määratleda poliitikavaldkonnad ja töötada välja ELi õigusnormid, teisisõnu luua Euroopa Liidu tasandil ametlikus ja kohustuslikus korras osalusdemokraatia.

Probleem on selles, et osalusdemokraatia on üksnes maskeering nende jaoks, kes heidavad kõrvale tegeliku demokraatia; see võimaldab pidada dialoogi üksnes kõige aktiivsemate organisatsioonidega, kes on harva kõige esindavamad, ning näib, et eelnevalt uuritakse kodanike arvamust, et hiljem saaks paremini keelduda neile konsultatsiooni pakkumast.

Kui Brüsseli Euroopa soovib oma kodanikke kuulda, peaks ta võtma teadmiseks prantslaste ja hollandlaste „ei” Euroopa põhiseadusele ning loobuma Lissaboni lepingust, mis on vaid põhiseaduse koopia. Kui saaks arvesse võtta arvamusküsitlusi, nagu soovib raportöör, peatataks läbirääkimised Türgi liikmesuse üle, sest enamik Euroopa kodanikest on selle vastu. Kui on õige austada põhimõtet, et otsused tuleks teha kodanikele võimalikult lähedal, lõpetagu Euroopa meie igapäevaelu juhtimine. Siis võiks Euroopat mingil määral uskuma jääda, kui ta demokraatiast kõneleb.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Hedh (PSE), kirjalikult. − (SV) Ma andsin oma poolthääle proua Grabowska raportile, mis käsitleb kodanikuühiskonna dialoogi arendamise väljavaateid Lissaboni lepingu põhjal. Minu arvates on tähtis tugevdada dialoogi kodanikuühiskonnaga, et luua EL, kes kuulab ära oma kodanikud ja esindab nende seisukohti. Nõustun ka raportis toodud nõudega muuta nõukogu tegevus avatumaks, et kodanikuühiskonnal oleks võimalik dialoogis mõtestatult osaleda. Ent minu arvates ei olnud Lissaboni lepingu lisamine vajalik, sest pärast iirlaste rahvahääletusel antud ei-sõna ei ole see enam asjakohane.

Samuti ei ole õige anda kirikutele ja usukogukondadele erilist staatust kodanikuühiskonna organisatsioonide seas. Kirikud ja usukogukonnad peaksid osalema Euroopa Liidu institutsioonidega peetavas dialoogis samal viisil nagu kõik muud organisatsioonid.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. (DE) Ma nõustun raportiga, mis käsitleb kodanikuühiskonna dialoogi arendamise väljavaateid Lissaboni lepingu põhjal.

Minu arvates on kodanikuühiskonna dialoog väga vajalik, sest nii saavad ELi kodanikud heita pilgu enda valitud esindajate tegevusvaldkondadele.

Sooviksin rõhutada märkust, et ELi ja Euroopa Liidu kodanike vaheline dialoog peaks olema kahepoolne, sest ainuüksi sellest ei piisa, kui meie kodumaid teavitatakse projektide rakendamisest; me peame ära kuulama ka üksikud inimesed ja suhtuma nende arvamusse tõsiselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Lissaboni lepingut ei ole vastu võetud. Selle lükkasid rahvahääletusel tagasi Iirimaa valijad ning seetõttu tuleb seda pidada kehtetuks. Oma olemuselt oli see sama lepingu projekt, mille prantslased ja hollandlased juba rahvahääletustel tagasi lükkasid.

Ometi ei soovi Euroopa Parlamendi föderalistlik enamus kedagi kuulda võtta, selle asemel nõuab ta tungivalt, et Euroopa Liitu juhitaks üha suuremal määral riigiülesel tasandil, kuigi selle kodanikud on arvukatel rahvahääletustel näidanud üles skeptilisust ja võimaluse korral näitaksid nad seda isegi rohkemates riikides.

Euroopa Parlamendi föderalistliku enamuse teguviis näitab, millist kodanikuühiskonna dialoogi nemad soovivad. Nad tahavad kuulata ära üksnes need kodanikuühiskonna pooled, kes sobivad föderalistlikusse mudelisse.

Väljaspool õigusloomet ei ole meie arutatav raport eriti mõjukas. Raporti lõikes 9 on sätestatud, et „kõik ELi institutsioonid peaksid pidama ajakohastatud registreid kõigi asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide kohta”. See toob kaasa bürokraatia asjatu suurenemise, mis ei vii kuhugi. Peale selle räägitakse raporti lõikes 11 „aktiivselt euroopaliku mõtteviisi” levitamisest ELi kodanike hulgas. Kuidas seda mõtteviisi määratleda?

Ent raporti kõige hullem osa on lõikes 22 olev üleskutse rajada Euroopa ühingud ja Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonid ühisele õiguslikule alusele ELi tasandil. Kõnealune ettepanek on vaid järgmine samm ELi riigi loomise suunas.

Seetõttu hääletasin ma raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Võib tunduda tõeliselt tore rääkida igas keeles avalikust mõttevahetusest Lissaboni lepingu üle. Hoolimata kõikidest pettemanöövritest on inimesed päris hästi mõistnud, et leping, mis kattub 95% ulatuses tagasilükatud ELi põhiseadusega, ei ole Kolumbuse muna, isegi kui EL püüab seda sellisena müüa.

Eeldades, et me tahame selle dialoogi läbi viia kõikides keeltes, on huvitav tõdeda, et me ei ole võimelised tagama nõukogu eesistuja jaoks isegi kõige kõneldavamates liidu keeltes – inglise, prantsuse ja saksa keeles – olevat ühtset veebilehte. Küllap näime oma kodanikele eriti naeruväärsed, ülistades põhiseaduses sätestatud uusi kodanikualgatusi kui sammu demokraatia suunas, eriti kui arvesse võtta, et rahvahääletusi korratakse seni, kuni EL saab soovitud tulemuse. Et see algatus tähendab vaid veel üht ehtsat ELi põhiseadust pooldavat kampaaniat, millele on kulutatud juba piisavalt raha, hääletasin ma Grabowska raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin raporti poolt, sest kodanikuühiskond täidab Euroopa lõimumisprotsessis olulist rolli, edastades ELi kodanike arvamused ja palved Euroopa institutsioonidele.

Et Euroopa Liidul oleks võimalik oma eesmärgid ja kavad ellu viia, on vaja laiemat avalikku mõttevahetust, tõhusamat kodanikuühiskonna dialoogi ning poliitilise teadlikkuse arendamist; kõiki neid aspekte tunnustatakse kõnesolevas raportis.

Samuti rõhutatakse raportis kodanikuühiskonnalt institutsioonide käsutusse minevate teadmiste tähtsust ning tuuakse esile kodanikega peetavast dialoogist teavitamise ja teadlikkuse suurendamise ülesannete kaalu ja olulisust.

Loodan, et ELi praegused algatused, mis tõhustavad kodanikuühiskonna kaasamist Euroopa lõimumisprotsessi, jätkuvad ka tulevikus. Siinkohal pean silmas selliseid algatusi nagu Europe by Satellite, kodanike agoraa ja muud temaatilised kodanikefoorumid.

Loodan, et see raport julgustab Euroopa Liidu Nõukogu hõlbustama ja lihtsustama juurdepääsu oma tegevusele, kuivõrd see on kodanikuühiskonnaga peetava asjakohase dialoogi algatamise põhitingimus.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE), kirjalikult. (CS) Daamid ja härrad, ma tunnen heameelt selle üle, et raportis juhitakse tähelepanu sotsiaalse dialoogi vajadusele ajal, mil Euroopa riigid kogevad demokraatia kriisi. Inimesed kas ei saa aru või ei ole huvitatud teemadest, mis jäävad väljapoole nende igapäevamuresid. Kui Euroopa kodanikud ei tea, mida head pakuvad neile Euroopa õigusnormid, ega usu oma hääle mõjujõusse, siis on selle loogiliseks tagajärjeks väike osavõtt Euroopa valimistest. Vähesed teavad, et Lissaboni leping tugevdab osalusdemokraatiat. Ma nõustun proua Grabowskaga, et liikmesriigid peaksid vabaühendusi tugevamalt toetama. Siiski tuleb tagada, et nad esindavad kõigi huve ja nende tegevus on läbipaistev. Toetasin raportit, sest see sisaldab nõuet, et komisjon avaldaks nende vabaühenduste nimekirjad, kes on kasutanud tema ettepanekuid õigusaktide ettevalmistamisel. Kindlasti vähendab see kogu protsessi anonüümsust ja parandab vabaühenduste esindavust. Samuti olen seisukohal, et Euroopa Parlamendi valimiskampaania annab vastutavatele parlamendiliikmetele suurepärase võimaluse selgitada, milliseid otsuseid me Strasbourgis teeme, kuidas kodanikuühiskond meie tegevuses osaleb ja kuidas tal on võimalik seda teha ka pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. (PL) Lissaboni leping muudab kodanikega peetava dialoogi kohustuslikuks. See on siduv kõikides ELi poliitikavaldkondades ja igal tegevusalal.

Dialoogi edukus sõltub esindavusest ja seega ka juhtasutuste suurest pühendumisest. Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused peaksid kasutama dialoogi, et kodanikud saaksid toimivast osalusdemokraatiast ka tegelikkuses osa.

Tuleb möönda, et Euroopa Liidul on piisavalt põhjust parandada teabevahetust ja eelkõige kodanikega peetavat dialoogi.

ELi kodanikud peavad olema veendunud, et Euroopa tasandil ei tehta ühtki otsust ilma neid kaasamata, ning et nende osalemine valimistel avaldab nendele otsustele reaalset mõju.

Ma toetan täielikult raportööri üleskutset soodustada kodanikega peetava dialoogi teemalisi algatusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − On veel vara rääkida, mis juhtub siis, kui Lissaboni leping jõustub. Leping on veel unustusehõlmas ja aasta lõpus toimuval uuel rahvahääletusel võivad iirlased öelda sellele „ei”.

Et olukord ei ole muutunud, ei tohiks me käituda nii, nagu Lissaboni leping juba kehtiks. Kui me seda teeme, võidakse meid vabalt süüdistada ülbuses või põlglikkuses demokraatliku protsessi suhtes; nendele süüdistustele tuleb teha ühel või teisel viisil lõpp.

Lisaks ei poolda ma ELi raha kulutamist Lissaboni lepingu edendamisele kodanikuühiskonna dialoogi või muude vahendite kaudu. Meie liikmesriikides valitseb vaba meedia ja elujõuline demokraatlik kord ning me oleme täiesti võimelised korraldama selle mõttevahetuse omaenda tingimustel, ilma et komisjon peaks püüdma seda mõjutada. Tegelikult on komisjoni püüded ELi lõimumist veelgi edendada jäänud minu koduriigis – Ühendkuningriigis – tulemusteta.

Mina ja teised Briti konservatiivid soovime, et Euroopa Liit liiguks teises suunas, tehes vähem, kuid paremini.

Seetõttu hääletasin selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI), kirjalikult. (NL) Grabowska raport on vaid üks näide sellest, kui skandaalselt käib Euroopa Parlament ümber põhimõtetega, mida ta väidetavalt täidab. „Kodanikuühiskonna dialoog Lissaboni lepingu põhjal” – on alles nali! Lissaboni leping, mis on Euroopa endise põhiseaduse maskeering, saadeti Madalmaade ja Prantsusmaa ning hiljem ka Iirimaa rahvahääletustel prügikasti. Teised riigid ei julge rahvahääletust isegi korraldada.

Kui Euroopa otsib dialoogi kodanikega, peaks ta hakkama austama demokraatiat. Kui rahvahääletuse tulemus ei meeldi eurokraatlikele nomenklatuuridele, ei tähenda see tingimata, et hääleõiguslikul rahval puuduvad ajurakud. Hoopis vastupidi! Igatahes hääletasin ma taas kindlalt selle raporti vastu. Nec spe, nec metu ehk ilma lootuse või hirmuta.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Euroopa asutused peavad alustama dialoogi ja koostööd kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Igaüks võib üldisele hüvangule kaasa aidata.

Ent teatud huvirühmadel – lobitöö tegijatel, kes ei seisa üldise hüvangu eest – ei tohiks lasta kodanikuühiskonna dialoogi varjus õigusloomeprotsessi imbuda. Dialoogile peab olema õiglane juurdepääs.

Nõuan, et eelkõige tuleks dialoogi pidada ühingutega, kes kuulavad ära vaeseimad inimesed ja perekonnad. Äärmise vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastases võitluses ei saavutataks pikaajalist edu ilma pideva dialoogita nende perede ja inimestega, kes elavad päevast päeva suures vaesuses. Selline dialoog on raske, kuid vajalik. Euroopa, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused ei saa kõiki kaasavat ühiskonda ja Euroopat luues minna kergemat teed. Parimat tava näitab selles vallas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja rahvusvaheline liikumine ATD Neljas Maailm, kes on alates 1989. aastast korraldanud Euroopas Neljanda Maailma rahvaülikoolide sessioone, kus luuakse struktureeritud dialooge asutuste esindajate ja väga vaeste inimeste vahel.

 
  
  

– Raport: Barbara Weiler (A6-0514/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Gerard Batten (IND/DEM), kirjalikult. − Ma hoidusin hääletamisest, sest kuigi mina ja Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei toetame täielikult meeste ja naiste võrdõiguslikkust, on Ühendkuningriigil juba olemas võrdõiguslikkust käsitlevad õigusnormid, mida saab muuta või täiendada, kui seda nõuab meie demokraatlikult valitud ja vastutav parlament. EL on demokraatiavastane ja ebademokraatlik ning ei ole igaühe õiguste seaduslik kaitsja.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylwester Chruszcz (UEN), kirjalikult. (PL) Ma kiidan Weileri raporti heaks ja toetan meetmeid, mille eesmärk on üle võtta direktiiv, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul. Kiiduväärt on idee luua ebaausate kaubandustavade must nimekiri, mida ei hakataks kasutama mitte ainult ettevõtja ja tarbija vahelistes suhetes, vaid ka ettevõtjate vahelistes suhetes. Toetan ka tarbijakaitse ebaausaid tavasid käsitlevate õigusaktide rakendamise järelevalve ja täitmise mehhanisme ning algatust luua avalikkusele juurdepääsetav andmebaas, mis sisaldaks teavet ebaausate kaubandustavade direktiivi ülevõtmisel vastuvõetud riiklike meetmete kohta. See algatus on Poola ja Euroopa tarbijate seisukohast väärtuslik.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Me hoidusime hääletamisest Weileri raporti üle, mis käsitleb tarbijate ja ettevõtjate kaitset ebaausate kaubandustavade ning eksitava reklaami eest, sest me oleme selle suhtes väga kriitilised.

Esiteks esitati neid teemasid käsitlevad Euroopa õigusaktid direktiivi kujul, mis tähendab, et liikmesriigid võivad suhteliselt vabalt valida ressursid, mida nad rakendavad neile seatud eesmärkide saavutamiseks. Raportööri soov saavutada nii liikmessriikide õigusaktide esemes kui ka vormis ühtsus jääbki sooviks, kui just ei leia aset Euroopa Liidu lubamatu sekkumine liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemidesse, mis ei too tarbijatele tegelikult kasu.

Teiseks pakub Euroopa Liit nendes valdkondades peamist lisaväärtust piiriüleste vaidluste lahendamisele kaasa aidates. Probleemi ei ole tegelikult lahendanud ei praegu kehtivad ega tulevased dokumendid.

Selliste õigusaktide põhieesmärk ei ole üksnes linnukest kirja saada, vaid kaitsta tarbijaid ja ettevõtjaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Ebaausaid kaubandustavasid käsitlev direktiiv ning eksitavat ja võrdlevat reklaami käsitlev direktiiv on väga tähtsad, sest need suurendavad tarbijate enesekindlust ja tagavad ettevõtjate õiguskindluse siseturul. See on eriti oluline piiriüleste tehingute puhul, mis muutuvad Euroopa turul üha tavalisemaks. Riiklikel tarbijakaitseasutustel on ikka veel raskusi selliste tehingute korral asjakohaste meetmete võtmisega sihtriigis.

Direktiivide eesmärke aitab saavutada eelkõige direktiivide nõuetekohane ülevõtmine, rakendamine ja täitmine. Paraku ei ole mõned liikmesriigid seda kohustust veel täitnud ning see ei soosi asjakohaste suhete loomist ettevõtjate ja tarbijate vahel.

2007. aastal kasutas Euroopa Komisjon esmakordselt ELi lauskontrolli (EU sweep), et tagada lennuettevõtjate veebilehtedel tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide rakendamise järelevalve ja täitmine. Rikkumisi leiti 43,6%-l läbivaadatud veebisaitidest, mis üksnes kinnitab vajadust olemasolevate õigusnormide jõustamise parema kontrolli järele.

Tunnen heameelt komisjoni algatuse üle luua avalikkusele juurdepääsetav andmebaas, mis sisaldab teavet kõnealuste direktiivide ülevõtmisel vastuvõetud riiklike meetmete kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − EL on teinud tarbijaõiguste parandamisel märkimisväärseid edusamme. Pettumust valmistab, et mõned liikmesriigid ei ole veel ebaausate kaubandustavade direktiivi üle võtnud; Euroopa Parlament edastas täna selge sõnumi, et need liikmesriigid peaksid selle probleemiga tegelema.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Juba 2005. aastal võtsime me vastu ELi direktiivi, mis käsitleb tarbijate kaitsmist ebaausate kaubandustavade ja eksitava reklaami eest. Ent endiselt keeldume me kaitsmast kodanikke Interneti-helistajate, soovimatute reklaamkõnede ning OÜ Suller tüüpi petufirmade eest, kes on postkastide, variisikute ja muutuvate nimede taga.

Kui mõni sellistest ettevõtetest õnnestubki tabada, määratakse talle naeruväärselt väike trahv, millel ei ole mingit hoiatavat mõju. Trahve tuleks märgatavalt suurendada ja eelkõige tuleks seda teha korduvate rikkumiste puhul. Petetud kliendid peavad saama nõuda hüvitist, vastasel juhul jätame nad lihtsalt hätta. Kavandatavad muudatused parandavad tarbijate olukorda, mistõttu ma hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE), kirjalikult. (CS) Mind rõõmustab mõttevahetus raporti üle, mis kätkeb direktiivide 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul) ja 2006/114/EÜ (eksitava ja võrdleva reklaami kohta) ülevõtmist, rakendamist ja jõustamist. Kuigi need direktiivid moodustavad ELi tarbijakaitse selgroo, tuleb neid liikmesriikides järjepidevalt rakendada, eriti Interneti-ostude puhul. Siseturg ei tohi olla killustatud ning ettevõtjatele ja tarbijatele peavad kehtima samad eeskirjad ja ühesugune kaitse, olenemata sellest, millises liikmesriigis nad ostavad või müüvad. Pean juhtima tähelepanu asjaolule, et mõned liikmesriigid, sh Tšehhi, on jäänud hiljaks direktiivide ülevõtmisega oma siseriiklikusse õigusesse. Praegu on kõige olulisem see, kas riiklikud järelevalveasutused sunnivad ebaausaid ettevõtjaid ka tegelikult neid õigusnorme rakendama. Jõulujärgne müük annab selleks suurepärase kontrollivõimaluse. Samuti peavad Euroopa institutsioonid toetama tihedamat koostööd riiklike raadio- ja teleringhäälingunõukogude vahel, kel tuleb kontrollida direktiivide täitmist massiteabevahendites, ning meie huvides on rakendada järelevalvet järjekindlalt kogu ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma annan oma poolthääle proua Weileri raportile, mis hõlmab direktiivide 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul) ja 2006/114/EÜ (eksitava ja võrdleva reklaami kohta) ülevõtmist, rakendamist ja jõustamist.

Olen täiesti veendunud, et direktiivi nõuetekohane rakendamine võimaldab üldsusel olla oma õigustest täielikult teadlik. Kui tarbijaõigusi laiendatakse ebaausate kaubandustavade direktiivi abil, peavad sellega kaasnema meetmed, mis hõlbustavad nende õiguste kasutamist.

Nõustun raportööri väitega, et ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausate kaubandustavade ning eksitava ja võrdleva reklaami direktiivide ülevõtmine, rakendamine ja täitmine on otsustava tähtsusega nende direktiivide eesmärkide saavutamisel, eriti kui võtta arvesse liikmesriikide kohaldamis- ja rakendamismeetodite ja -süsteemide erisusi, mõnede direktiivides sisalduvate õigusmõistete keerukust, paljusid liikmesriikide norme, millega reguleeritakse ebaausaid kaubandustavasid ning eksitavat reklaami, ning nende direktiivide laia kohaldamisala. Viimaks tahan väljendada rõõmu oma kolleegide algatuse üle, mille eesmärk on reguleerida õiguslikult seda ühendusele ülimalt olulist valdkonda.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. (PL) Kiidan kindlalt heaks Barbara Weileri raporti, mis käsitleb siseturu ebaausate kaubandustavade direktiivi ning eksitava ja võrdleva reklaami direktiivi ülevõtmist, rakendamist ja jõustamist.

Ettevõtjate vaheliste tehingutega seotud eksitavat ja võrdlevat reklaami on reguleeritud ühtse konsolideeritud direktiivi kasutuselevõtmisega. Ettevõtja ja tarbija suhetega seotud ebaausaid kaubandustavasid reguleeritakse direktiiviga 2005/29/EÜ.

Direktiivid töötati välja selleks, et suurendada tarbijate enesekindlust (nende kaitse on tõhustunud keelatud kaubandustavade musta nimekirja koostamise tõttu ning tänu sellele, et ebaausate tavade eest kaitstakse neid ühtlustatumal viisil) ning tagada ettevõtjate suurem õiguskindlus.

Parem kaitse oleks saavutatud siis, kui direktiivi sätetega kaasnenuksid tõhusat täitmist võimaldavad õigusmeetmed. Seetõttu peavad liikmesriigid vaatama üle oma õigussüsteemi ja suurendama ülevõtmisprotsessi selgust.

Tehtud muudatusi peavad toetama selge rakendusmenetlus ja tõhusad õiguskaitsevahendid, mis annavad tarbijale õiguse esitada hüvitisnõue ebaausate kaubandustavade tõttu tekitatud kahju eest; sellised õiguskaitsevahendid on näiteks 2007. aastal esmakordselt kasutatud tarbijakaitse järelevalve mehhanismid seoses lennuettevõtjate veebilehtedega. Liikmesriigi tasandil tuleks mõelda kampaaniatele, mis suurendavad teadlikkust ja parandavad tarbijate haridustaset tarbijaõiguste ja nende kasutamise vallas.

 
  
  

– Raport: Pedro Guerreiro (A6-0485/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, hääletasime raporti vastu, mis käsitleb ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisel. Meie arvates ei selgu raportist, et kõige aluseks peab olema kalanduspoliitika koos keskkonna- ja jätkusuutlikkuskriteeriumidega. Lisaks pööratakse raportis liiga palju tähelepanu vajalikest kalanduspoliitika reformidest hoidumisele ja kaitstakse suuremahulise kalatööstuse huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Väga lühidalt kokku võttes on selle Euroopa Parlamendi omaalgatusliku raporti siht siduda merekeskkonna kaitsmise teemalised ühenduse nõuded ühise kalanduspoliitikaga (ÜKP), mille üks tegevuseesmärk on kalavarude majandamisel ökosüsteemil põhineva lähenemise järkjärguline rakendamine.

Tahaksin raporti põhipunktide hulgast tuua esile asjaolu, et raporti kohaselt ei täida praegune lubatud kogupüügi ja kvootide süsteem reformitud ÜKP eesmärke, sest see on osutunud ebapiisavaks nii ühenduse kalandussektori kui ka kalavarude kaitsmise seisukohalt.

Kuna kiiresti tuleks luua alternatiivsed majandamissüsteemid, siis selle taustal leian ma, et EL peaks hakkama kiiremini mõtlema alternatiivsetele lähenemisviisidele, eriti kui arvestada, et mõned sellised (näiteks kalapüügiõigustel põhinev majandamine) on nurgakiviks sellistes riikides nagu Ameerika Ühendriigid, Uus-Meremaa, Norra ja Island, kellel kõigil on tugevate traditsioonide ja suure potentsiaaliga kalandussektor.

Järgmise põhipunktina tuleks käsitleda merluusi ja homaari varude taastamise plaani ümbersõnastamist.

Ma hääletasin selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kuigi ma ei nõustu kogu vastuvõetud resolutsiooni sisuga, sisaldab see mitut olulist eesmärki ja põhimõtet, mis peaksid kalanduspoliitikas valitsema.

Kui Euroopa Komisjon teatab järgmise aasta aprillis ühise kalanduspoliitika tulevikku käsitleva rohelise raamatu esitamisest, viidates kõnealuse poliitika võimalikule reformimisele 2012. aastaks, on eriti tähtis taas rõhutada ja asuda kaitsma (nagu Portugali kommunistlik partei (PCP) on järjekindlalt teinud) eesmärke ja põhimõtteid, millest paljusid ühises kalanduspoliitikas (ÜKP) ei järgita (kuigi ÜKP sisaldab mõnda neist).

Arvestades Euroopa Komisjoni ja teiste ELi institutsioonide plaanitud tulevikueesmärke ja -püüdlusi kalatööstuses, peaks Portugali kõnealune sektor – mis on riiklikul ja ühenduse tasandil aastakümneid järgitud koormavate meetmete tõttu sügavas kriisis – olema valmis ühendama oma jõud uute ja isegi koormavamate meetmete vastu. Selliste meetmete vastuvõtmisel ja rakendamisel häviks suur osa sellest strateegilisest sektorist ja see tooks kaasa halvad tagajärjed Portugali jaoks.

Sellist poliitikat ei saa ette ära otsustada.

Portugali kalatööstuses on ka alternatiivseid tegevuspõhimõtteid.

Neid põhimõtteid on PCP soovitanud ja kaitsnud nii riiklikul tasandil kui ka Euroopa Parlamendis.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin härra Guerreiro raporti poolt. Raportis märgitakse õigesti, et ELi kalanduspoliitika peab edendama kalatööstuse moderniseerimist ja jätkusuutlikku arengut, kaitstes tööstusharu sotsiaalmajanduslikku elujõulisust ning kalavarude jätkusuutlikkust ja tagades avalikkuse varustamise kalaga, sõltumatuse toiduainetega varustamisel ja toiduainetega kindlustatuse, töökohtade säilimise ning kalurite paremad elutingimused. See toimimisviis on risti vastupidine ühise kalanduspoliitika viimase kolme aastakümne saavutustele ning seetõttu toetan ma kalavarude majandamise andmist tagasi riigi kätte.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle härra Guerreiro raportile, mis käsitleb ühist kalanduspoliitikat (ÜKP) ja ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisel. On väga tähtis, et mere- ja ookeanipoliitikat ei aetaks segamini kalanduspoliitikaga; selles asjas nõustun ma täielikult raportööriga.

Kalanduspoliitika peab lähtuma põhimõttest, et kalanduses hõivatud inimeste heaolu ja nende inimestega lahutamatult seotud ökosüsteemide jätkusuutlikkus on vastastikuses sõltuvuses, seepärast tuleb tunnistada eelkõige väiksemahulise rannapüügi ja rannalähedase püügi eripära ja olulisust.

Samuti nõustun oma kolleegi väitega, et kalavarude majandamise kui taastuvat ressurssi kasutava tegevusala peamine ja esmatähtis ülesanne on kontrollida (otseselt või kaudselt) kalapüügi kogukoormust, et tagada maksimaalne säästev püük. Seda lähenemisviisi omaks võttes liigume edasi Euroopa Liidu kehtestatud eesmärkide saavutamise suunas.

 
  
  

– Raport: Christa Klaß (A6-0443/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ka siinsel juhul võeti lõpliku kompromissina arvesse meie mõningast kriitikat esialgse ettepaneku kohta, eriti seoses pestitsiididest tulenevate riskide ja ohtude ning sõltuvuse vähendamise näitajate ja eesmärkide, meetmete ja ajakavadega. Meie arvates on mõistlikum, kui need eesmärgid ei oleks algusest peale kvantitatiivsed, et mitte seada veel rohkem takistusi väiksemahulisele põllumajandusele.

Samuti rõõmustame selle üle, et toetatakse komisjoni esialgses ettepanekus käsitletud seadmete ja tarvikute kohustuslikust ülevaatusest vabastamist ning et kõige, sealhulgas väikeste talumajapidamiste seadmete ja tarvikute kohustuslikust ülevaatusest on loobutud.

Meie arvates peaks talumajapidamisi ja intensiivset agrotööstust eristama – tegelikkuses ja põhimõtteliselt – sel viisil kõikides otsustes. Muu hulgas tasuks alati meeles pidada, et hullu lehma tõbe, dioksiine, nitrofuraane ega muid toidukatastroofe ei põhjustanud sugugi mitte talumajapidamised ja mitteintensiivne tootmismeetod...

Seetõttu hääletasime kompromissi poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Ma nõustun raportööriga ja õnnitlen teda lõpliku raporti puhul.

See direktiivi jõustumine on eriti oluline seepärast, et on suurenenud vajadus muuta kiiresti pestitsiididest tulenevate riskide vähendamise poliitikat, millele on ELis omane kohati puudulik teave tavade ja toodete kohta ning nende vähene kontroll. Inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks tuleb soodustada põllumajanduses kasutatavate pestitsiidide käsituse muutmist.

See dokument on põhjapanev, sest selles kehtestatakse pestitsiidide kasutajate teavitamise ja väljaõppe eeskirjad ning nõutakse seadmete ülevaatust. Selles keelustatakse ka õhust pihustamine (mis on lubatud vaid äärmisel vajadusel ja muude pihustusvõimaluste puudumisel). Heaks küljeks on ka see, et iga liikmesriik võib oma kaitse- ja ohualad ise määratleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (PSE), kirjalikult. (FR) Ma hoidusin nn pestitsiidide paketi üle hääletamast, et protesteerida selle ebademokraatliku meetodi vastu, millega Euroopa Parlamendile esitati nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajate vahelistel mitteametlikel kolmepoolsetel läbirääkimistel arutatud kompromissid, sest need põhinevad üksnes ühes parlamendikomisjonis saavutatud kokkulepetel. Tegelikult on esimesel lugemisel korrektse demokraatliku arutelu ärajätmisega kaotatud iga parlamendiliikme õigus teha muudatusettepanekuid, ning lisaks on valminud Euroopa õigusakt, mille loomisel on trotsitud demokraatlikku läbipaistvust.

Peale selle on lõplikult vastu võetud õigusakt paljuski liigne, bürokraatlik ja kahjulik.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. (FI) Austatud juhataja, ma arvan, et vastuvõetud pestitsiide ja taimekaitsevahendeid käsitlevad raportid on meie parim saavutus, mis on realistlik ja tulemuslik, ning seetõttu andsin neile oma toetuse.

Kuigi viimasel hetkel esitasid mõned parlamendiliikmed täiskogu istungil muudatusettepanekuid, mis oleksid nende arvates pannud õigusaktid tuginema kindlamatele teaduslikele tõenditele ning võimaldanud samal ajal teha üksikute liikmesriikide puhul erandeid, oli enamusele selge, et oleks olnud hulljulge samm eirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu vaheliste läbirääkimiste tulemusi, isegi kui need muudatusettepanekud oleks olnud põhjendatud.

Eriti küttis kirgi raport, mis käsitleb taimekaitsevahendite viimist turule. Euroopa Parlamendis ilmnesid erinevad riiklikud huvid ja käsitlusviisid ning nõukogus puuduv üksmeel. Arutelu oli ka meie fraktsioonis äge. Sellest hoolimata näitab kõnealuse sektori sidusrühmade tagasiside, et õigusaktid on järjepidevad ja võimaldavad ellu viia kogu ELis neile rühmadele seatud eesmärke nii keskkonna kui ka rahvatervise parandamiseks ja kaitsmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult. (FR) Prantsuse tehnikainstituutide ja -keskuste korraldatud mõju-uuringud näitavad, et Euroopa taimekaitsevahendeid käsitleva direktiivi muudatuste eelnõu võib põhjustada paljude praegu turul olevate toodete kadumise.

On tähtis, et selle eelnõuga antaks Euroopa Liidu põllumajandustootjatele vahendid oma põllukultuuride kaitsmiseks. Vastasel juhul väheneks põllukultuuride toodang järsult, samuti võib avalduda märgatav mõju loomakasvatustoodangule.

Prantsusmaal ja Euroopas võib saada hävitava löögi kogu põllumajandussektor ning ohtu satuks põllumajanduse põhiülesanne varustada oma kodanikke tervislike ja mitmekesiste toodetega.

Ilma et seataks kahtluse alla vajadust kaitsta tarbijaid ja kasutajaid, ei tohi uus määrus vähendada uuendusmeelsust ega keemiliste rühmade mitmekesisust. Seetõttu tuleb viivitamata ette näha alternatiivsed lahendused.

See on ainus võimalus vältida suure hulga põllumajandustootmise ning sellega seotud töökohtade ja jõukuse siiret.

Seistes silmitsi nende põllumajandustootjate jaoks oluliste probleemidega, peame köögi-, puu- ja teraviljade tootjatena olema jätkuvalt valvsad praeguste reformide ning nende riiklikul tasandil rakendamiseks võetavate meetmete suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. (DE) Ma andsin oma poolthääle mõlemale Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni keerulistel kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kompromissile.

Tänapäeva põllumajanduses on pestitsiidid vältimatud. Nende abil tagatakse Euroopa põllumaa parim kasutus ja seeläbi ka toiduainete tootmise hea kvaliteet.

Loomulikult olen ma rahul, et minu novembris vastuvõetud resolutsiooni on arvesse võetud; seega peab mesilastele mürgiste pestitsiidide kohta loa väljastamisel olema eriti hoolikas, et välistada loa andmine nende pestitsiidide kohta, mille mesilastele tekitatav kahju on tõendatud.

Eesmärk on tõhususpõhimõte, s.t tähendab nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Toodete arvu lineaarne vähendamine oleks hull samm. Põllumajandustootjad vajavad küllaldasel hulgal mitmekesiseid tooteid, et vältida resistentsuse väljakujunemist.

Loomulikult muretsen ma endiselt sellepärast, millist tegelikku mõju avaldab määrus põllumajanduses, viinamarjakasvatuses ja aianduses pestitsiididega varustamisele ja hindadele, ning me ei tea ikka veel asjassepuutuvatele tööstussektoritele avalduvat mõju. Igakülgne järelhindamine on seepärast hädavajalik.

Mul on hea meel, et Luksemburg asub nüüd Belgia ja Saksamaaga ühes vööndis ning põllumajandustootjad ja viinamarjakasvatajad saavad kasutada samu tooteid mõlemal pool piiri. Probleem Prantsusmaaga tuleb lahendada vastastikul kokkuleppel.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle proua Klaßi esitatud raportile, mis käsitleb pestitsiidide säästva kasutamise raamdirektiivi. Nõustun täielikult selle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmisega.

Direktiivi mõte on vähendada pestitsiidide mõju inimeste tervisele ja keskkonnale – sellest tulenevalt peaks üks praktilisi eesmärke olema pestitsiidide kasutuse kvantitatiivne vähendamine, mis saavutatakse konkreetsete sihtide seadmise ja riiklike tegevuskavade rakendamise abil. Samuti peab kontroll olema palju karmim, et kaitsta rahvatervist täiel määral. Lisaks arvan, et sedalaadi toodetele pandud etiketid peaksid olema selged ja arusaadavad kõigile, et iga üksiku koostisosa kasutamise mõju oleks teada.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Eilsel arutelul mainisin, et pean praegust kompromissi austusväärseks ja et Euroopa Parlamendi Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon kiidab selle heaks. Soovin siiski rõhutada, et põllumajandustootjate huvirühma ja pestitsiiditööstuse omavahelise kokkuleppe saavutamiseks pidime tegema mõned mööndused. Kahetsen siiani, et loobusime 50% eesmärgist.

Selle tulemusena on kõik jäetud üksikute liikmesriikide ülesandeks. Liikmesriikidel on täiuslik võimalus hoiduda liigsest agarusest selle ülesande täitmisel ja see võib kaasa tuua liiga leige suhtumise. Lisaks on veeteede lähedal asuvate puhvervööndite rajamisega seoses saavutatud tulemus tagasihoidlikum. Ka see on nüüd jäetud liikmesriikide hooleks. Keskkonna ja rahvatervise seisukohast oleks olnud eelistatav Euroopa kehtestatud minimaalne vahemaa. Siiski on hea, et parema kaitse all on avalikud kohad (pargid, spordi- ja puhkealad, koolid jms), mida sageli kasutavad vähe kaitstud rühmad. Flandrias oli sellele juba tähelepanu pööratud; nüüd peavad seda tegema kõik Euroopa valitsused.

 
  
  

– Raport: Hiltrud Breyer (A6-0444/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − See õigusakt on ELile nii omane – tüüpiline juhtum, kus pähklit püütakse purustada sepavasaraga. Minu esindatava piirkonna – Kirde-Inglismaa – põllumajandustootjatele ja aiandusettevõtetele on selle mõju märkimisväärne.

Kahtlemata vähendavad ettevõtted töökohti ja lõpetavad isegi kauplemise. Kahtlemata ootavad meie kitsikuses põllumajandustootjaid ees veelgi suuremad bürokraatlikud peavalud. Kahtlemata väheneb põllumajanduse saagikus. Seega on täiesti irooniline arutleda sel nädalal just ülemaailmse toiduainetega kindlustatuse üle. Pestitsiidid on toiduainete kasvatamiseks hädavajalikud ning nende suhtes kehtivad juba niigi ranged ohutusnõuded.

Keegi ei vaidlusta keskkonnakaitse olulisust, kuid kõnealune õigusakt on tasakaalustamata. Selles tehakse liiga palju ettekirjutusi ja see ei ole paindlik. Komisjon ei ole suutnud korraldada piisavalt põhjalikku ja ajakohast mõju hindamise uuringut.

Seetõttu hääletasin selle ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Täna hääletasime proua Breyeri taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva raporti poolt. Määrus, mille eesmärk on parandada toiduohutust ja taimekaitsevahendite mõju keskkonnale, on mõistlik ja tähtis.

Alates selle esimesest lugemisest Euroopa Parlamendis on analüüsid näidanud, et määrus võib muutuda liiga laialivalguvaks ja jäigaks ning teha Rootsis võimatuks tavapäraste põllukultuuride (näiteks porgandite ja sibulate) kasvatamise müügieesmärgil. Olukorda ei paranda ka asjaolu, et sätete mõju hindamisel lähevad näiteks Rootsi keemiainspektsiooni ja Ühendkuningriigi samaväärse asutuse – pestitsiidide ohutuse direktoraadi – olulised järeldused üksteisest lahku. Meil on kahju, et Euroopa Parlamendi teisel lugemisel ei olnud võimalik selle selgitamiseks hääletada, kuid samas rõhutame, et vastuvõetud teksti on võrreldes Euroopa Parlamendi esimese lugemisega parandatud.

Oleksime tahtnud näha Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkuleppe arvessevõtmist; nimetatud kokkulepe oleks selgitanud määrust selliselt, et ohtlik kasutus oleks selgelt keelatud, samas oleks olnud edaspidi lubatud vajalik, vastutustundlik ja ohutu taimekaitse, mis võidakse nüüd samuti ära keelata.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendis lõpuks saavutatud kompromiss tähendab taganemist toimeainete kõrvaldamise kohta tehtud maksimalistlikest ettepanekutest, eriti negatiivsest mõjust, mida need ettepanekud oleksid avaldanud insektitsiididele ja pestitsiididele. See on eriti asjakohane selliste riikide jaoks nagu Portugal, kus puu- ja köögiviljakultuuride, kartulite ja oliivide seisundit mõjutavad suurel määral teatud putukkahjurid ja haigused (nt männi nematood ja kastanivähk), mis tekitavad ennekõike talumajapidamistele tõsist kahju, mille põhjuseks ei ole vähemalt mitte tõhusate taimekaitsekampaaniate puudumine.

Kuigi meil on palju kahtlusi kompromissi teatud aspektide suhtes, nt kahjurite tõrje või ennetamise ja põllukultuuride majandamise mittekeemiliste meetodite vallas, tunneme, et on õige rakendada taimekaitsevahendite lubade vastastikuse tunnustamise põhimõtet ning luua sarnaste mulla- ja ilmastikutingimustega piirkondi hõlmavad vööndid.

Siiski rõhutame vajadust uuringute järele, mis annaksid meile selge ettekujutuse kõnealuste, tootlikkust ja seega ka põllumajandustootjate sissetulekuid käsitlevate meetmete tulemustest, et jagada need kulud ära kogu ühiskonna vahel, kui pidada silmas, et me räägime keskkonna- ja toiduohutusnõuetest.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin Breyeri raporti muudatusettepanekute vastu. Ühendkuningriigis on tekitatud veidi tarbetut paanikat, väites, et raport tähendab „lõppu meie senisele traditsioonilisele põllumajandusele”. Teiste liikmesriikide põllumajandustootjad nii ei arva.

Sellest hoolimata on tegelik mõju ebaselge, sest praegusel kujul oleva ettepaneku mõju ei suudetud rahuldavalt hinnata. Seetõttu toetan ma ideed kehtestada erand pärast 2015. aastat, mil praegused load kaotavad kehtivuse juhul, kui liikmesriigid tunnevad suurt muret põllukultuurisaagile tõsist mõju avaldava pestitsiidi kättesaadavuse pärast.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. (PT) See dokument aitab ühtlustada pestitsiide käsitlevaid õigusakte.

Nõustun vastuvõetud raportiga eeskätt seetõttu, et taimekaitsevahendite lubade vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine teeb lõpu (eri suuruses turgudega) liikmesriikide vahelistele ebavõrdsetele konkurentsitingimustele ja vähendab eelkõige keskkonna- ja toiduohutusprobleeme. Sarnaste mulla- ja ilmastikutingimustega piirkondi ühendava kolme vööndi loomine on väga teretulnud. Oleks ohtlik panna kokku täiesti erinevad olud.

Sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete küsimusel on minu arvates põhjapanev alus: esitatud tekst tugineb teaduslikule arvamusele. Sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainetega on see probleem, et erinevalt kantserogeenidest või mutageenidest puuduvad neil toksikoloogilised omadused, kuid nad põhjustavad mitmesuguseid tagajärgi alates vähetähtsast hormonaalse tasakaalu puudumisest kuni genitaalide väärarenguteni ja/või vähini.

Tähtis on seada piirangud ainetele, mille kahjulik mõju inimeste tervisele on tõendatud.

Määrusel on kolmekordne õiguslik alus (põllumajandus, siseturg ja rahvatervis), mis on minu arvates väga hea.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Viimastel aastatel on Euroopa Liit piirnorme pidevalt tõstnud, kuid ammu oleks olnud aeg neid vähendada. Tervisele ülimalt kahjulike pestitsiidide lõplik ärakeelamine tähendab edasiminekut, kuigi selle kohta on korraldatud veel liiga vähe uurimusi. See, et üha enam kasutatakse pestitsiide, mille abil saab kehtestatud piirnormidest kõrvale hiilida, annab ikka veel põhjust muretsemiseks. Me teame võimalikest koostoimetest endiselt liiga vähe ning siinkohal ollakse õiguslike piirangutega hiljaks jäädud.

Dokumentide ja nende jälgitavuse tõhusus on tõesti kaheldav. Viimaste aastate lihaskandaalid näitavad üsna selgelt, kui lihtne on korraldada etiketipettust. Lõpuks on meil endiselt probleeme sellega, et me kehtestame oma tootjatele ja põllumajandustootjatele pestitsiidipiirangud ja impordime seejärel tooteid leebemate nõuetega riikidest. Hiina mänguasjade juhtum peaks olema meile õppetunniks. Kavandatud määrused on samm õiges suunas, mistõttu hääletasin ma nende poolt, kuid vaja on palju enamat.

 
  
MPphoto
 
 

  Bill Newton Dunn (ALDE), kirjalikult. − Ma hääletasin nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi kolmepoolsete läbirääkimiste käigus tehtud järelduste ja soovituste vastu, sest:

- kõnealune õigusakt tuli vastu võtta liiga rutakalt, kuna nii Euroopa Parlamendi kui ka komisjoni koosseisu ametiajad lõpevad saabuval suvel, kuigi see ei ole piisav põhjus õigusakti kiiruga koostamiseks;

- ettepanekute mõju ei ole hinnatud;

- soovitused ei põhine teaduslikel alustel, vaid pigem emotsionaalsel hirmul, mille taga on meemesilaste ärevusttekitav kadumine kogu maailmas, ja kartusel inimese tervise pärast;

- põllumajandustootjad, keda ma esindan Lincolnshire’is ja East Midlandsis, palusid mul üksmeelselt olla nende ettepanekute vastu, ning et nad on praktilised inimesed, kes kasvatavad meie toitu, tuleks nende arvamust austada.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma andsin oma poolthääle proua Beyeri raportile, mis käsitleb taimekaitsevahendite turuleviimist. Olen nõus kavatsuste ja eesmärkidega, mis tagavad inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse.

Euroopa Liit on alati pannud keskkonnateemadele erilist rõhku ning käesolev määrus kujutab endast järjekordset strateegiat, mis on kavandatud selle eesmärgi saavutamiseks. Samuti olen veendunud, et on õige viia loomkatsed miinimumini ja teha neid üksnes siis, kui see on hädavajalik; ning et tuleb edendada alternatiivsete meetodite kasutamist, et mitte põhjustada loomadele tarbetuid kannatusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Otsustasin hääletada selle raporti vastu kahel põhjusel.

Esiteks peame tagama oma põllumajandustootjatele tööks vajalikud vahendid ning käesolev ettepanek piiraks suuresti eelkõige nende põllumajandustootjate võimalusi, kes töötavad niiskemates ja märjemates ilmastikuoludes ning peavad kasutama pestitsiide põllukultuuride ja oma elatusvahendite kaitsmiseks. Ma ei tea ühtegi põllumajandustootjat, kes tahaks kasutada pestitsiide, kuid need aitavad tagada meie elanikele taskukohase hinnaga toidu.

Teiseks, selle õigusakti mõju ei ole hinnatud; pean seda ennekuulmatuks, arvestades, milliseid tõsiseid tagajärgi see võib põllumajandussektorile kaasa tuua.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Eilsel arutelul mainisin, et pean praegust kompromissi austusväärseks ja et Euroopa Parlamendi Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon kiidab selle heaks. Soovin siiski rõhutada, et põllumajandustootjate huvirühma ja pestitsiiditööstuse omavahelise kokkuleppe saavutamiseks pidime tegema mõned mööndused. Ükskõik kuidas asjadele ka läheneda, piirkriteeriumide poolest saavutati kehvem tulemus, kui võtta võrdluseks kõrvale Euroopa Parlamendi seisukoht esimesel lugemisel.

Selgesõnaliselt loodi erandivõimalused 12 aine jaoks. Meil olid kahtlused ka tsooniviisilise lähenemise osas. Nii suure pindalaga kolme vööndi idee näis meile problemaatiline, sest nende vööndite keskkonnatingimused võivad olla määratult erinevad. Hea on aga see, et õiguslikuks aluseks on põllumajandus, siseturg ja rahvatervis, kusjuures asjakohastes põhjendustes ja artiklis 1 peetakse esmatähtsaks muret rahvatervise pärast. Samamoodi on teretulnud täienduseks piirkriteeriumid ainete puhul, mis avaldavad lubamatut toimet mesilastele. Samuti oli täidetud nõue asendada ohtlikud ained kiiremini ohutute alternatiividega. Kuigi selle lõpptulemus oleks võinud olla parem, hääletasime vastuvõetava kompromissi üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Mulle valmistas pettumust ühise seisukoha muutmine. Eelistaksin sellist ühist seisukohta, mis tagaks parema tasakaalu rahvatervise ja toiduainete tootmise vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Glenis Willmott (PSE), kirjalikult. − Põhjaliku mõjuhinnangu jätkuv puudumine tähendab, et EPLP ei saa toetada kompromissipaketti, mille üle nõukogu ja Euroopa Parlamendi raportöör läbirääkimisi pidasid, sest puudub selge teave toiduainete tootmisele avalduva mõju kohta.

Leiboristidest parlamendiliikmed soovivad näha paremaid ja ohutumaid pestitsiide, kuid meil on ka kohustus näidata nii tootjatele kui ka tarbijatele, milline oleks praeguste ettepanekute edaspidine mõju põllumajandustootmisele ja toiduainete hindadele.

Kuigi meil ei ole siin tegemist katastroofiga, mida on teatud kvartalites prognoositud, on asjaga kaasnev teadmatus EPLP jaoks liiga suur, et kompromissipaketti toetada.

 
  
  

– Raportid: Christa Klaß (A6-0443/2008), Hiltrud Breyer (A6-0444/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward, Brian Crowley, Seán Ó Neachtain ja Eoin Ryan (UEN), kirjalikult. Me loobusime täna selle taimekaitset käsitleva õigusakti üle hääletamast.

See on väga raske hääletus. Me osalesime pingelistes läbirääkimistes selle vastuolulise paketi üle kõikides etappides kuni praeguseni.

Selles õigusaktis on rõhk asetatud kindlalt tervisele ning keemiliste ainete ja vähi seostele. Põllumajandustootjaid mõjutab kõige enam vahetu kokkupuude. Kuigi see pakett näib piiravat kantserogeensete ainete kättesaadavust, võivad liikmesriigid aineid turule lubada, kui on tõsine oht taimetervisele. Ettepaneku eesmärk on kaitsta mesilasi ja vähendada bürokraatiat ainete kasutamise lubade andmisel. Ainete järkjärgulise kõrvaldamisega aastani 2016 sunniksime tööstust tulema välja bioloogiliselt ohutute ja tõhusate toodetega.

Me ei saa selle õigusakti poolt hääletada. Hoolimata sellest, et korduvalt on nõutud uuemat mõjuhinnangut, ei ole komisjonilt lähemal ajal ühtegi ilmumas. Me ei saa õigusakti teoreetiliselt luua! Tooted keelatakse ära ohtlikkuse tõttu, kuid ei arvestata kasutamisel ja kokkupuutel põhinevat teaduslikult tõendatud riski. Lisaks ei ole teaduslikul tasandil kokku lepitud sisesekretsioonisüsteemi kahjustava aine määratluses ja me esitasime muudatusettepanekuid, et komisjoni ekspertide arvamus selle kohta ära oodata.

 
  
MPphoto
 
 

  Michel Teychenné (PSE), kirjalikult. (FR) Selle tekstiga, mis piirab pestitsiidide tootmist ja müüki, ning sellele lisatud tekstiga, milles sätestatakse nende kasutamise raamistik, on Euroopa lõpuks saavutanud pestitsiidide etalonnormid. Hiltrud Breyeri raport on õigel teel. Kuigi selles lubatakse viia turule madala riskiastmega tooteid, keelatakse selles 22 ainet, mida peetakse väga kahjulikuks.

Kui me loodame, et lõpptulemus oleks ratsionaalne põllumajandus kogu maailmas, peame nende Euroopa Liidu edusammude eest kiitust avaldama. Euroopa põllumajandust, mis kasutab rohkelt taimekaitsevahendeid, ei nõrgendata. Ent Euroopa Liidul oleksid mürgiste pestitsiidide vastu võitlemiseks nende tekstide näol kõige rangemad õigusnormid.

 
  
  

– Raport: Wolf Klinz (A6-0497/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. Üleeuroopalisi investeerimisfonde ehk eurofonde (UCITS) käsitlev õiguskord on põhjalikult läbi vaadatud. Eurofondi moodustavad kollektiivsed investeerimisskeemid, mis võivad kasutada ühes liikmesriigis saadud tegevusluba kogu Euroopa Liidus, ilma et seda oleks vaja uuesti läbi vaadata. Üldise rahalise ebakindluse olukorras tuleb finantstehinguid käsitlevat määrust kohaldada õiglaselt ja järjekindlalt, et suurendada selles sektoris usaldust.

Wolf Klinzi raportis tehakse ettepanek kehtestada fondivalitsejate tegevusload, millega eurofondide asutajad on seotud. See ettepanek võimaldab fonde piiriüleselt juhtida, ilma et peaks asutama täielikult toimivad fondivalitsejad, nagu praegu on nõutud. On väga oluline, et oleks piisavalt fondijuhte, kes peavad fondivalitsejate tegevuslubade üle nõuetekohast järelevalvet.

Härra Klinz esitas kompromissdokumendi, mida ma saan toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. (PL) Eurofondid (UCITS) on ühtlustatud investeerimisfondid, mis investeerivad määratletud investeerimispoliitika kohaselt. Eurofondide raamdirektiiv, millele Klinzi raportis viidatakse, tagab kulude läbipaistvuse ning selle, mis on Euroopa Liidu majandus- ja rahanduskriisi ajal eriti oluline – investori kõrgetasemelise kaitse. Direktiivis sätestatakse põhinõuded investeerimisfondide ülesehituse, juhtimise ja järelevalve kohta.

On tõsi, et Ameerika turuga võrreldes iseloomustab Euroopa investeerimisfonde väiksus, mille tagajärjeks on investorite suured kulud. Seetõttu tuleb eurofondide pakett läbi vaadata, seda investorite vajadustega kohandada ja tagada ELi fondide sektori konkurentsivõime.

Raportööri pakutud muudatused puudutavad eeskätt fondide ühinemist käsitlevate uute sätete lisamist (nii et neid käsitletaks riigisiseste ühinemistena ja nende puhul säiliks maksualane neutraalsus), investorile edastatavat põhiteavet käsitleva dokumendi lisamist (millega asendatakse lihtsustatud prospekt) ning praeguse teatamise korra lihtsustamist teabe reguleerijalt reguleerijale otse edastamise kaudu.

 
  
  

– Raport: Donata Gottardi (A6-0507/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Me toetame raportit, sest meie arvates on riigi rahanduse jätkusuutlikkus väga tähtis. Ent me oleme vastu lõike 8 sõnastusele, mille kohaselt tuleb ette näha järkjärguline ja järsk maksukoormuse alandamine keskmise ja madala palga ning pensioni puhul – koos maksuvabastuste, maksumäärade läbivaatamise ja kompensatsiooniga maksuvaba määra korrigeerimata jätmisel vastavalt inflatsioonile. Meie arvates ei tuleks nende küsimustega tegelda Euroopa Liidu tasandil, vaid iga liikmesriik ise peaks nende üle otsustama.

 
  
MPphoto
 
 

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Raportis, mis käsitleb riigi rahandust majandus- ja rahaliidus, võetakse vastu nõukogu ja komisjoni töötajavaenulikud otsused, mille eesmärk on tugevdada monopolide konkurentsivõimet, et kindlustada kapitalikasumit ja veeretada tõsise kapitalismi kriisi koorem töötajate õlule.

Rahanduspoliitika rakendamiseks tugevdatakse lihtrahvale kahjulikku raamistikku, mille Euroopa Liit liikmesriikidele, eriti majandus- ja rahaliitu kuuluvatele riikidele stabiilsuspakti ja Lissaboni strateegiaga kujundas.

Euroopa Parlament nagu ka komisjon püüab ohjeldada detsentraliseeritud suundumusi ja mõtteviisi, et igaüks peab ise enda eest seisma, ning nõuab koguni suuremat tähelepanu siseturu väljakujundamisele, maksude ühtlustamisele ning konkurentsivõime ja turueeskirjade tugevdamisele.

Kriitika selle suhtes, et kriisiga toimetulemiseks antud tohutud summad ei jõua väikeste ja keskmise suurusega ettevõteteni, rääkimata töötajatest, on eksitav. Riigi sekkumise iganenud ja nurjunud mudelid turu puuduste varjamiseks on soovunelm ning katse eksitada töötajaid, taotledes viletsale süsteemile ühiskonna nõusolekut.

Töötajate jaoks on ainus lahendus võidelda lihtrahva võimu ja rohujuure tasandi majanduse eest, et hävitada kapitalismi ebainimlikkus.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Tegelikult on üsna huvitav, et raportis tunnistatakse, et riigi rahanduse olukorra analüüsis 2007. aastal ja 2008. aasta esimesel poolel „ilmnevad selgesti majandustrendi muutumine ning majanduskasvu pidurdumise märgid, koos jätkuvalt madala inflatsioonitasemega ja sissetulekute erinevuse suurenemisega”.

Ent seejärel pakutakse raportis kriisi lahendamiseks välja peamiselt samad retseptid, mis viisid praeguse olukorrani, selle asemel et kasutada võimalust teha ettepanekuid nende neoliberaalsete ja monetaristlike poliitikasuundade muutmiseks, mis on soodustanud praegust tõsist sotsiaalset olukorda, kus ebavõrdsus, töötus, juhu- ja halvasti tasustatud töö ning vaesus suurenevad.

Seetõttu nõutakse raportis kindlalt hinnastabiilsust ning stabiilsuse ja kasvu pakti, ehkki teatud paindlikkusega, ning Lissaboni strateegiat, mida, nagu me teame, on kasutatud ettekäändena, et korraldada erastamisi ja loobuda riigi sotsiaalsetest ülesannetest tulenevast vastutusest. Selle lähenemisviisi alla kuulub ka õhukese riigi ja tõhusama erasektori idee, mille eesmärk on kehtestada nn palgapiirang, mis toob tegelikult kaasa palkade ostujõu kadumise.

Seetõttu hääletasime selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Minu arvamus proua Gottardi riigi rahandust käsitlevast raportist on see, et selles pole maailmakriisist õppust võetud.

Proua Gottardi loeb „turutõrkeks” ja „järelevalve puudumiseks” tegelikult sedasama ebaõnnestunud süsteemi, mida on aastaid meie suhtes rakendatud: riigi sekkumise vähendamise, ülima üleilmse vaba turu filosoofia, majanduse absurdse rahakesksuse – väidetavalt isereguleeruva turu valitseva koha – süsteemi. G20 kohtumisel või Brüsselis otsustatud ebamäärased kosmeetilised parandused ei muuda eriti olukorda. Me peame kahtluse alla seadma majanduslikud dogmad, millele me siiani allume. Kriis on näidanud, et kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste täieliku liikumisvabadusega ei kaasne õitseng, vaid katastroof. Samuti on kriis näidanud, et rahvusriik on asjakohane ja tõhus otsuste tegemise, tegutsemise ja reageerimise tasand, isegi kui härra Sarkozy tundis, et härra Barroso pidi teda kõikjal saatma, panemaks inimesi uskuma, nagu oleks Euroopa Liit sellises olukorras kasulik.

Seetõttu on raportööri heast nõuandest riigi rahanduse juhtimise kohta ning tema nõudest järgida stabiilsuse ja kasvu pakti kahjuks vähe abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. Me tunneme heameelt selle raporti mõnede positiivsete tahkude üle, eelkõige maksukoormuse õiglasema jaotamise vajaduse, riiklike kulutuste ja mõistliku majandusjuhtimise tähtsuse tunnustamise üle. Ometi loobusin ma hääletamast, sest raport juhindub puudulikust Lissaboni strateegiast, selles rõhutatakse konkurentsivõimet ja toetatakse turvalist paindlikkust ning see ohustab kaudselt pensioniskeeme, tervishoidu ja pikaajalist hooldust „struktuurireformi” varjus.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika