Istungi stenogramm

Teisipäev, 13. jaanuar 2009 - Strasbourg

12. Passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardid (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Carlos Coelho koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (KOM(2007)0619 – C6-0359/2007 – 2007/0216(COD)) (A6-0500/2008).

  Carlos Coelho, raportöör. − (PT) Härra juhataja, asepresident Barrot, daamid ja härrad, täna arutatava ettepaneku eesmärk on muuta 2004. aastal vastu võetud määrusi, millega parandati ja ühtlustati turvastandardeid, mis käsitlesid ELi kodanike passide ja reisidokumentide kaitsmist pettuste eest, ning samal ajal sisestati biomeetrilised identifitseerimiselemendid. Vastupidi 2004. aasta menetlusele on meil nüüd kaasotsustamismenetlus. Ma tahaksin tänada eesistujariiki Prantsusmaad ja volinik Barrot’d tohutu panuse eest selleks, et saavutada kokkulepe esimesel lugemisel. Samuti tahaksin tänada variraportööre nende tegevuse ja koostöö eest, mis oli selle tulemuse saavutamiseks asendamatu.

See lahendus oli vajalik, kui me meenutame, et kõnealune määrus jõustus 2004. aastal ja hiljemalt selle aasta juunist peaksid kõik liikmesriigid koguma lastelt sünnist alates sõrmejälgi. Ent mõnes liikmesriigis läbi viidud katseprojektide põhjal tehtud uuringute kohaselt on väga raske alla kuue aasta vanustelt lastelt sõrmejälgi võtta või neid sõrmejälgi üldse usaldada. On tõsi, et liikmesriigi seadusandja võiks kehtestada erandid sellest kohustusest. Kuid see tähendaks, et kuni selle vanusepiirini, mille puhul erand tehti, võib väljastada üksnes ajutisi passe. See oleks vanematele liigne koorem, sest nad peavad väljapoole Schengeni ala reisida soovides igale lapsele passi hankima.

Seetõttu õnnestus meil saavutada kokkulepe, millega nähakse ette nelja-aastane periood, mille vältel määratakse vanusepiiriks 12 aastat, koos vabastusklausliga, mis peaks võimaldama neil riikidel, kes on juba vastu võtnud madalamat vanusepiiri sätestava õigusakti, seda vanusepiiri kohaldada, tingimusel et vanusepiir ei ole madalam kui kuus aastat. Samuti oodati läbivaatamise klauslit, võttes arvesse selle uuringu tulemusi, mille me palusime komisjonil laste sõrmejälgede usaldusväärsuse kohta läbi viia, ning sellega nähakse ette, et vanusepiir määratakse lõplikult ja seda ühtlustatakse kõikides liikmesriikides iga nelja aasta järel.

Teine erand kehtestati isikute kohta, kellelt on eri põhjustel füüsiliselt võimatu sõrmejälgi võtta. Samuti kiideti heaks Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni soovitus „igale inimesele oma pass”. Nagu Euroopa andmekaitseinspektor ütles, pakub see lisakaitset võitluses lastega kauplemise vastu.

Mis puudutab laste kaitsmise eesmärki, siis saavutasime ka kolme institutsiooni vahelise kokkuleppe, et töötatakse välja ühine seisukoht nende eeskirjade vastuvõtmise kohta, mis on vajalikud laste kaitsmiseks röövimise ja nendega kauplemise eest. Komisjon peaks esitama asjaomased algatused vastavas tsiviilõiguse valdkonnas.

Ma pean tunnistama, et me võitleme probleemiga, milleks on Euroopa Liidu vähenenud pädevus selles valdkonnas: passide väljastamine on riigi pädevuses ning Euroopa Liit saab sekkuda üksnes selleks, et tugevdada passide ja reisidokumentide biomeetrilisi andmeid, suurendamaks nende dokumentide turvalisust piirikontrollil.

Ma pean ütlema, et me kehtestasime reeglid, mis kaitsevad ühenduse pädevuse kasutamist, määrates kindlaks, millist liiki andmed – sõrmejäljed ja fotod – lisatakse ning millised on nende kasutuspiirangud. Neid võib kasutada üksnes määruses sätestatud eesmärkidel – piirikontrolliks – ning dokumendi ehtsuse kontrollimiseks ja selle kindlakstegemiseks, kas dokumendi kandja on selle seaduslik omanik.

Samuti saavutasime kokkuleppe kahe uuringu kohta: üks on niinimetatud algdokumentide uuring selle tagamiseks, et dokumendid, mille alusel oleks võimalik passe välja anda, oleksid sama usaldusväärsed nagu passid, mida me kaitsta soovime, ning teine on andmete kokkulangevuse tuvastamise uuring piiripunktides, et oleks võimalik uurida eksliku tagasilükkamise määrasid. Nende uuringute tulemusena ja nelja-aastast läbivaatamise klauslit silmas pidades tuleks vajalikud muudatused mingil hetkel kaasotsustamismenetluse kaudu teha, unustamata, et on vaja aru pidada Euroopa andmekaitseinspektoriga; see on reegel, mida käesoleva ettepaneku koostamisel kahjuks arvesse ei võetud.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, kõigepealt soovin tänada kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimeest. Samuti soovin südamest tänada raportöör Carlos Coelhot tema märkimisväärse raporti eest ja ka komisjoniga tehtud suurepärase koostöö eest sellel delikaatsel ja tundlikul teemal.

Komisjoni ettepanek on kehtestada ühtlustatud erandid sõrmejälgede kogumise kohustusest, nii et kõiki Euroopa kodanikke koheldaks võrdselt. Lisaks tahtis komisjon kaitsta lapsi inimkaubanduse eest ja muutis rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtte „igale inimesele oma pass” õiguslikult siduvaks.

Mul on hea meel Euroopa Parlamendi püüdluste üle saavutada selles ettepanekus kokkulepe esimesel lugemisel, nii et sõrmejäljed tuleb kanda liikmesriikide väljastatud passidesse hiljemalt alates 28. juunist 2009. Kuigi kokkulepet ei ole veel saavutatud, peab sõrmejälgi andma igaüks, kes passiga välismaale reisib, kaasa arvatud vastsündinud. Niisiis soovin ma tõesti väljendada komisjoni rahulolu läbi räägitud kompromissettepaneku üle. Nüüd asub komisjon nii tõhusalt kui võimalik ülesande kallale, mida Euroopa Parlament raportis on taotlenud ja nõudnud. Ma arvan, et ma ei pea edasi rääkima. Ma kuulaksin nüüd huviga parlamendiliikmete seisukohti ja tänan veel kord raportöör Carlos Coelhot, kes on teinud suurepärast tööd.

  Urszula Gacek, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, ma toetan rõõmuga täna esitatud ettepanekuid.

Minu arvates on tungiv vajadus luua biomeetriliste andmete kontrollimiseks ühine standardite kogu. Kolleegid ei pruugi olla teadlikud, et praegu on riikide vahel suured lahknevused näiteks selles, kui rangelt nad passipilte kontrollivad. Paljud riigid nõuavad, et passi taotlev kodanik esitaks kõik dokumendid ja fotod isiklikult, sest sel juhul saavad passe väljastava büroo ametnikud veenduda, kas isik sarnaneb fotol kujutatud isikuga.

Ent mõnes riigis – ehk kõige enam Ühendkuningriigis – on tavaline saata taotlused postiga ja foto ehtsust kinnitab ainult niinimetatud asjatundja, kes on tundnud taotlejat vähemalt kaks aastat. Nimekiri isikutest, kellel on õigus seda Ühendkuningriigis teha, on üsna huvitav lugemismaterjal. Kinnitada võivad teie optik või hambaarst, kuid ka professionaalne fotograaf või tuletõrjeametnik, jätmata kõrvale muude elukutsete esindajaid.

Huvitav on ka see, et Ameerika Ühendriikides on üsna leebed kontrollieeskirjad. Esmakordselt passi taotlevate isikute fotosid saab kontrollida niinimetatud heakskiidetud asutuste juures. Tegelikult mõeldakse selle all kohaliku postkontori töötajaid. Näib uskumatu, et sellisel turvateadlikul riigil, kelle kodanikud saavad viisavabalt Euroopasse reisida, on niisugune kontrollisüsteem.

Niisiis peame passide turvaliseks muutmiseks tegelikult kasutusele võtma palju usaldusväärsemad biomeetrilised andmed, s.t sõrmejäljed. Samuti peame tagama, et sõrmejälgede kogumise ja kontrollimise eest vastutav asutus ei täidaks samu standardeid mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka neis riikides, mille kodanikud saavad viisavabalt Euroopasse reisida, mis veenaks meid selles, et ka nemad täidavad sama rangeid nõudeid nagu meie kodanikud siin Euroopas.

  Martine Roure, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Härra juhataja, kui 2004. aastal võeti vastu määrus, mis käsitleb turvaelemente ja biomeetriliste andmete lisamist Euroopa passidesse, ei näinud liikmesriigid ette ühtegi erandit sõrmejälgede andmise kohustusest. Tegelik kogemus näitab, et olemasolev tehnoloogia ei taga endiselt alla 12 aasta vanuste laste sõrmejälgede piisavat usaldusväärsust, nii et neid saaks kasutada passide turvaelemendina. Seetõttu on mul hea meel, et leidsime liikmesriikidega kompromissi – kehtestada biomeetriliste andmete kogumise vanusepiiriks 12 eluaastat, kuid sätestada tingimus, et iga kolme aasta järel tuleb see läbi vaadata. Omalt poolt kiitsime selle erandi heaks nende liikmesriikide puhul, kes on juba vastu võtnud õigusakti üle kuue aasta vanuste laste kohta.

Sedalaadi andmete kasutamine oleks lubatud üksnes siis, kui need pakuksid tõepoolest meie lastele kaitset. Ent seda nad ei tee. Me oleme siiski valmis tehnoloogia positiivseteks muutusteks selles valdkonnas. Meie jaoks on esmatähtis tagada üksi reisivate laste turvalisus ning hoida ära lapseröövid ja lastega kauplemine. Selliste andmete lisamine passidesse annab eksliku turvatunde, sest see ei takista lapsel vanema nõusolekuta piiri ületamast. Liikmesriikidega leitud kompromiss võimaldab komisjonil esitada aruande üksi reisivate ja välispiire ületavate alaealiste suhtes kehtivate nõuete kohta. Nii võimaldab see aruanne välja pakkuda algatusi, et tagada Euroopa lähenemisviis eeskirjadele, mis puudutavad liikmesriikide välispiire ületavate laste kaitset.

Lõpetuseks tuleb passides olevaid biomeetrilisi andmeid kasutada üksnes dokumendi ehtsuse kontrollimiseks ja selliseid tundlikke isikuandmeid nagu biomeetrilised andmed võib kasutada üksnes kooskõlas rangete andmekaitse-eeskirjadega.

  Gérard Deprez, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, kõigepealt soovin õnnitleda meie raportööri Carlos Coelhot ja endist eesistujariiki Prantsusmaad, kelle esindaja ei viibi oodatult täna siin, selle puhul, et nad võimaldasid jõuda esimesel lugemisel kokkuleppele. Selleks oli vaja teotahet ja võimet kiita heaks vajalik kompromiss. Erilised õnnitlussõnad meie raportöörile härra Coelhole, sest tema seletuskiri – ma kutsun oma kolleege üles seda lugema – on nagu üks väike intelligentsuse ja poliitilise osavuse pärl.

Meile esitatud teksti põhjalikust analüüsist ilmnes tähtsaim põhimõte, mis on ühtlasi ka selle raporti murranguline põhimõte. Sellel murrangulisel põhimõttel pole mitte mingit pistmist biomeetriliste andmetega. See otsustati 2004. aastal. See on põhimõte „igale inimesele oma pass”. See tõstatab küsimuse laste kohta ja selle kohta, mis vanusest võib laste sõrmejälgi võtta. Ärgem varjakem asjaolu, et kompromissile jõuda oli äärmiselt raske. Mõned, näiteks härra Coelho algul, soovisid, et seda tehtaks võimalikult varases eas, et kaitsta lapsi võimalikult väikesena. Ent see eeldaks usaldusväärseid biomeetrilisi andmeid, mida ei saa praegu garanteerida. Lõpuks saavutati järgmine kompromiss: laste sõrmejäljed on kohustuslikud alates 12. eluaastast. Need riigid, kes koguvad neid varem, võivad seda nelja aasta jooksul jätkata, kuid mitte mingil juhul ei tohi vanusepiir olla alla kuue aasta ning komisjon koostab lähiaastatel aruande kasutuseloleva süsteemi hindamise ja vajaduse korral – see nähakse ette tekstis – kohandamiste kohta. Seetõttu peame lootma, et tehnoloogia teeb suuri edusamme, sest laste kaitsmise huvides oleks ideaalne, kui meil oleksid võimalikult peatselt olemas usaldusväärsed ja võrreldavad biomeetrilised andmed. Seda silmas pidades saame nõustuda selle tekstiga, mille üle ma veel kord heameelt väljendan, ning ma õnnitlen raportööri, komisjoni tema esialgse ettepaneku ja nõukogu tema kompromissimeele eest.

  Roberta Angelilli, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, alustuseks sooviksin õnnitleda raportööri tema suurepärase töö puhul. Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia raportöörina pean rõhutama teatud punkte härra Coelho raportis, ehkki teised parlamendiliikmed on seda juba teinud.

Esiteks on mõte tagada ühine lähenemisviis eeskirjadele, mis käsitlevad liikmesriikide välispiire ületavate laste kaitset, väga teretulnud.

Teiseks on oluline põhimõte „igale inimesele oma pass”, sest see on otseselt seotud dokumendiomaniku biomeetriliste andmetega. Selle tulemusel jäävad kõrvale kõik praegu kasutatavad menetlused, mis võimaldavad kanda lapse andmeid vanemate passi. See muudab lapse isiku kontrolli palju keerulisemaks ja vähem usaldusväärseks ning lihtsustab vaidlustesse kaasatud laste röövimist, ärakasutamist ja nendega kauplemist.

Kolmandaks nähakse raportis ette ka see, et komisjon esitab aruande, milles uuritakse sõrmejälgede kasutamise tehnilist teostatavust alla 12-aastaste laste isikusamasuse tuvastamisel. On väga oluline täiustada süsteemi ja tagada selle usaldusväärsus, eriti laste kaitsmiseks.

Lõpetuseks ütlen, et minu arvates oleks tulevikus väga kasulik teha kindlaks kõige keerulisemad, asjakohasemad ja turvalisemad tehnilised meetodid laste isiku ja vanuse registreerimiseks ja hiljem üheselt mõistetavaks tõendamiseks võimalikult vara, võimaluse korral alates sünnist.

  Tatjana Ždanoka, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Härra juhataja, kõigepealt tahaksin tänada härra Coelhot suurepärase töö eest. Kuigi meil kõigil on erinevad poliitilised arvamused, andis ta kompromissi saavutamiseks endast parima.

Fraktsioon Verts/ALE on kindlalt biomeetria ulatusliku kasutuselevõtmise vastu enne, kui ei ole tõestatud, et see on kahtlusteta vajalik. Meie arvates mõjutab see oluliselt isikuandmete turvalisust ja põhiõigusi. Me hääletasime selle vastu, et viisadel kasutataks biomeetrilisi andmeid. Samuti oleme Euroopa passides biomeetriliste andmete kasutamise vastu. Me peame praegust ettepanekut võimaluseks kehtestada piirangud inimestelt reisidokumendi jaoks sõrmejälgede võtmisele. Seetõttu oleme rahul, et komisjon ja nõukogu saavutasid kompromissi, mille tulemusena kehtestati neis liikmesriikides, kus lastelt sõrmejälgi ei võeta, vanusepiiriks 12 eluaastat ja teistes liikmesriikides kuus eluaastat.

Tahaksin veel kord rõhutada, et meie toetus neile vanusepiiridele ei tähenda, et me toetame sõrmejälgede võtmist kui sellist. Usume kindlalt, et passides olevaid biomeetrilisi andmeid võib kasutada üksnes dokumendi ehtsuse või dokumendi omaniku isikusamasuse kontrollimiseks. Selliste andmete kasutamine muudel eesmärkidel, näiteks õiguskaitseks, ei ole õigustatud ega proportsionaalne. Me ei saa nõustuda sellega, et iga Euroopa passi omanik muutub kohe kahtlusaluseks, kelle sõrmejäljed tuleb salvestada. See on meie seisukoht, kuid tahaksin veel rõhutada, et õnnitleme härra Coelhot ning komisjoni ja nõukogu selle kompromissi puhul.

  Sylvia-Yvonne Kaufmann, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Härra juhataja, ma ei poolda sõrmejälgede võtmist väikelastelt ega imikutelt. Lapsed tuleb vabastada kohustusest anda passi jaoks biomeetrilisi sõrmejälgi. Seetõttu on siinkohal õige teha laste puhul erand. Alla 12 aasta vanuste laste biomeetriliste sõrmejälgede kasutamise kohta puuduvad endiselt kinnitust leidnud teadmised. Ebaselgus on peamiselt selles, kui kaua võib kasvueas laste sõrmejälgi tegelikult usaldada. Kui neid andmeid hakataks lihtsalt kasutama, saavutataks hoopis midagi muud kui see, mis on eesmärgiks, s.t pigem vähem kui rohkem turvalisust. Seetõttu on ebaproportsionaalne koguda ja kasutada andmeid, mille usaldusväärsust ei saa kindlalt tagada.

Praegu nõukoguga saavutatud kompromiss peegeldab neid kahtlusi ning tänu Euroopa Parlamendi pealekäimisele ja raportööri heale tööle on aluseks vanusepiir 12 eluaastat nelja-aastasel üleminekuperioodil; nimetatud aja jooksul viiakse läbi laiapõhjaline uurimus selle kohta, kui usaldusväärsed on laste biomeetrilised andmed. Kahjuks näeb kompromiss ette erandid ka nende liikmesriikide puhul, kellel on juba õigusaktid, mis lubavad võtta sõrmejälgi alla 12 aasta vanustelt lastelt. Seetõttu on isegi olulisem, et me rõhutame saavutatud kompromissi käigus sõnaselgelt, et Euroopa õigusakti passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetriliste andmete kohta ei saa mingil juhul kasutada põhjendusena selliseid andmeid sisaldavate andmebaaside loomiseks liikmesriigi tasandil.

  Gerard Batten, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, mul on väga hea meel tõdeda, et Ühendkuningriik jääb selle määruse kohaldamisalast välja, sest ta ei kuulu Schengeni alasse. Briti valitsus on siiski öelnud, et ta peab määrusega sammu, tagamaks, et tema dokumente ei peetaks teisejärgulisteks. See tähendab, et tema arvates on ettepanekud esmajärgulised, ja seetõttu on määruse sisu talle igal juhul siduv.

Ent nagu selgub käesolevast raportist, kerkib seoses biomeetriliste andmete ehtsuse ja nende kontrollimisega igasuguseid probleeme. Milliseid algdokumente kasutatakse taotleja isiku esialgseks tuvastamiseks ja kuidas saab veenduda nende ehtsuses? Kui pass on juba välja antud, ei ole sellest enam eriti kasu, välja arvatud juhul, kui passi andmeid saab võrrelda omaniku isikuandmetega teatud riiklikus või keskandmebaasis.

Raportis tunnistatakse, et selliste andmete hoidmiseks peaksid olema äärmiselt turvalised andmekandjad, kuid me kõik teame Ühendkuningriigi kogemusest, et sellist asja nagu äärmiselt turvaline andmekandja niisuguste andmete säilitamiseks ei ole olemas. Paari viimase aasta jooksul on valitsuse andmebaasidest kaduma läinud või avalikustatud sõna otseses mõttes miljonite inimeste isikuandmed ja väga tundlikud andmed. Ühendkuningriigis teavad kõik, et nende isikuandmed ei ole valitsuse kätes turvalised.

Selles raportis ei räägita biomeetriliste andmete usaldusväärsusest. Tegelikult ilmnes Ühendkuningriigi passiameti biomeetriliste andmete registreerimise katse käigus 2004. aastal, et näotuvastus ebaõnnestus ühel juhul kolmest, sõrmejälgede puhul ebaõnnestuti ühel juhul viiest ja silmaiirise skaneeringute puhul ühel juhul kahekümnest. Biomeetriline tuvastamine on väljapaistev idee, kuid tegemist ei ole nurjumiskindla mehhanismiga, nagu me võiksime arvata. Seetõttu hääletab Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei selle raporti vastu.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Härra juhataja, minu arvates on raportööril täiesti õigus juhtida tähelepanu mitmetele küsimustele, mis tulenevad suuresti sellest, et biomeetriliste passiandmete kogumine, töötlemine ja võrdlemine on suhteliselt hiljutine nähtus. Seega oleks mõistlik kogu menetlus kolme aasta järel ka läbi vaadata, nagu soovitatud.

Samuti on ülimalt tähtis, et me ühtlustaksime biomeetriliste andmete käitlemist, sest ahel on just nii tugev nagu selle nõrgim lüli. Teoreetiliselt oleks Euroopa Liidu sisepiiride kaotamise tulemuseks pidanud olema välispiiride parem järelevalve, kuid tegelikult on ilmne, et süsteemil on endiselt üsna silmatorkavad nõrgad kohad. Sellistest nõrkadest kohtadest on kasu saanud nii rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud, uimasti- ja inimkaubitsejad kui ka ebaseaduslikud sisserändajad. Kui me soovime tõhusamat piirikontrollisüsteemi, on igal juhul viimane aeg, et biomeetrilistest andmetest saaks selle süsteemi toimiv osa.

  Esther de Lange (PPE-DE). – (NL) Härra juhataja, ka mina sooviksin tänada raportööri, oma kolleegi härra Coelhot tema panuse eest. Ta saavutas kompromissi nõukogu ja komisjoni vahel juba esimesel lugemisel ning ma toetan igati seda kompromissi, kaasa arvatud põhimõtet „igale inimesele oma pass”. Ent ma sooviksin käsitleda seda veidi lähemalt.

See põhimõte peaks võimaldama pakkuda paremat kaitset kuritegevuse eest, näiteks lastega kauplemise ja lasteröövide eest, sest igal lapsel peab olema oma pass, mille kiibile on salvestatud tema biomeetrilised andmed. Loomulikult on sellel oma hind. Kindlasti kehtib see liikmesriikide kohta, mis on seni lubanud laste andmeid vanemate passi kanda. Hollandis on passi kõrgeim hind üle 48 euro ja lapse andmete vanema passi kandmise hind 8 eurot 50 senti. Seetõttu kahekordistuksid kolme lapsega pere jaoks passi saamise kulud ja oleksid praeguse 120 euro asemel rohkem kui 240 eurot. Loomulikult annaks iga lapsevanem sellise summa rõõmsalt välja, kui see aitaks tagada tema lapse turvalisust. Aga kui on võimalik last röövida, siis on ehk võimalik enda kätte saada ka tema pass? Kui muudetud määrus hakkab kehtima, ei saa laste andmeid enam vanemate passi kanda. Ent kas teatud juhtudel pole lapse andmete kandmine vanema passi tegelikult lapse huvides, sest see näitab, millisel vanemal on lapse hooldusõigus? Kuidas oleks siis võimalik vanemaõigusi tõhusalt kontrollida?

Järgmise kolme aasta jooksul peab Euroopa Komisjon vaatama läbi täiendava reguleerimise vajaduse, näiteks ühenduse eeskirjad laste piiriületuse kohta. Praegu on liikmesriikide arvamused selle kohta endiselt üsna lahknevad. Ma kutsun komisjoni üles uurima, kas ja kuidas on põhimõtte „igale inimesele oma pass” kasutuselevõtmine aidanud kaasa lasteröövide arvu vähenemisele. Kas praegune kompromiss on andnud soovitud tulemuse või on sellega kaasnenud vaid lahendamist vajavad kõrvalmõjud?

Lugupeetud volinik, meie laste turvalisus nõuab meie alalist tähelepanu. Täna teeme ühe konkreetse sammu. Kui lapse huvides tuleb võtta keskmise tähtajaga lisameetmeid, on Euroopa Parlamendi kristlikud demokraadid kindlasti teie poolel.

  Stavros Lambrinidis (PSE). – (EL) Härra juhataja, see, et Euroopa Parlament sai täna oma seisukohaga võitu nõukogu katsetest võtta kasutusele kuueaastaste laste biomeetrilised andmed, tähendab seda, et peale jäi aluspõhimõte, mille kohaselt isikuandmeid võib koguda üksnes siis, kui on võimalik tõestada selle vajalikkust, proportsionaalsust ja loomulikult kasulikkust; ma kardan, et seda põhimõtet on nõukogu ja komisjon viimastel aastatel sageli oma õigusloomealgatustes eiranud.

Kui rääkida laste passidest ja sõrmejälgedest, siis on lapsporno ja lastega kauplemise ärahoidmiseks kindlasti vaja, et lastel oleks oma biomeetriliste tunnustega pass.

Ent ühtlasi on selgelt ebaseaduslik koguda selliseid tunnuseid siis, kui need pole vajalikud. Mis puutub sõrmejälgedesse, siis meie käes olevatest uurimistulemustest ilmneb, et nendest on kuueaastaste laste puhul vaevalt kasu. Selles vanuses laste sõrmejäljed muutuvad nii kiiresti, et passid ja nende järgi tuvastamine on kasutud.

Niisiis saavutas Euroopa Parlament täna tasakaalu. Parlament nõuab, et komisjon viiks läbi põhjaliku uurimuse, mis aitaks teha kindlaks, millal saab sõrmejälgi kasutades tegelikult lapsi kaitsta, ning lubab koguda sõrmejälgi üksnes sellises vanuses, mil me teame kindlalt, et see kaitseb lapsi.

Lõpetuseks – me ütlesime seoses passide biomeetriliste tunnustega igal juhul „jah” omaniku äratundmisele, „jah” omaniku isikusamasuse tuvastamisele, „jah” selle kindlakstegemisele, et pass ei ole võltsitud, kuid „ei” elektrooniliste andmefailide loomisele miljonite süütute kodanike kohta.

  Marek Aleksander Czarnecki (ALDE). – (PL) Omaniku biomeetriliste tunnustega passide kasutuselevõtmine on vastus palvetele võidelda dokumentide võltsimise, terrorismi ja ebaseadusliku sisserände vastu. Seetõttu on väga oluline tagada biomeetriliste andmete kogumisel kõrgetasemeline usaldusväärsus ning luua nende andmete kogumiseks ühised alusstandardid, et kindlustada nende turvalisus ja usaldatavus.

Toetan raportööri ettepanekut analüüsida liikmesriikidevahelisi erinevusi nende dokumentide puhul, mille põhjal passid väljastatakse. Selle põhjuseks on asjaolu, et tavaliselt on nende dokumentide turvalisus väikesem kui biomeetriliste passide väljastamisel nõutav turvalisus. Seega esineb oht, et neid on lihtsam võltsida.

  Bogusław Rogalski (UEN). – (PL) Härra juhataja, turvastandardeid käsitlevate sätete ühtlustamine ning biomeetriliste tunnuste kasutuselevõtmine peaksid avaldama soodsat mõju dokumentide kontrollimisele piirikontrolli käigus ning seega on see osa võltsimisvastasest võitlusest. Need tegurid omakorda tagavad tõhusama võitluse kuritegevuse, terrorismi ja ebaseadusliku sisserände vastu.

Arvestades, et asjakohaseid uute tehnoloogiliste lahendustega seotud katseid ei ole tehtud, peaksid liikmesriigid kodanike õiguste kaitse valdkonnas oma nõuded kehtestama. On vaja kehtestada vanusepiir, millest alates peab lastel olema pass, ning samuti tuleks välistada juhtumid, mil omanikule ja tema lastele väljastatakse üksainus ilma biomeetriliste andmeteta pass. Sellised olukorrad võivad soosida lastega kauplemist, sest lapse isiku kontrollimine on raskendatud. Selle välistamiseks peaks igal inimesel olema oma pass.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada, et passi ja muude isikut tõendavate dokumentide omanike turvalisuse tagamiseks tuleks biomeetriliste andmete kogumisel kehtestada suur diskreetsus.

  Adamos Adamou (GUE/NGL). – (EL) Härra juhataja, fakt on see, et muutmismäärus, mida meil palutakse heaks kiita, toob ehk kaasa olukorra paranemise teatud liikmesriikides, kus biomeetrilised tunnused võetakse isegi imikutelt, ning takistab ajutiselt seda, et mõningad liikmesriigid lasevad selliseid menetlusi läbi teha alla 12-aastastel, kes ei ole praegu osas riikides mingil juhul kohustatud isikliku passiga reisima.

Me peame hindama väljapakutud erandeid nende vastuvõtmise tegelike põhjuste järgi, arvestades, et hoolimata biomeetriliste tunnuste kogumiseks kehtestatud vanusepiirist võime me kõik eranditult mingil hetkel elektroonilises registris olla.

Selliste määrustega toetatakse ja isegi seadustatakse meetodeid, mille alusel saab kõikjal pidada arvestust kodanike – väga paljude süütute kodanike – üle, ning antakse õigus levitada meie tundlikke isikuandmeid.

Seetõttu on meie kohus meenutada kodanikele, kellel me palume mõne kuu pärast uuesti Euroopa Liidu põhimõtete ja poliitika poolt hääletada, et me ei poolda selliseid meetmeid.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Härra juhataja, teoreetiliselt on biomeetriliste andmete kogumine kindlasti üks võimalus tagada, et passe ja reisidokumente ei saaks võltsida. Eelkõige aitab uus tehnoloogia meil loodetavasti võidelda organiseeritud kuritegevuse ja ebaseaduslike sisserändajate tulva vastu.

Sellega seoses peavad aga kõik liikmesriigid mõistma, et Frontexi rahastamist ja personali tuleb nüüd ajakohastada, et ta saaks oma ülesannet tõesti tõhusalt ja reaalselt täita. Kui ei ole sisepiire, siis tuleb välispiire asjakohaselt kaitsta. Kui häkkerid kelgivad Internetis, et Saksamaa kodanike registrites olevaid sõrmejälgi on lihtne võltsida, ning rõhutavad, et isikutunnistuste vähendamisel krediitkaardi formaati lõigatakse fotod digitaalselt õigesse suurusesse ja see raskendab biomeetrilist tuvastamist, on kerge hakata selles tehnoloogias kahtlema.

Üks on kindel: biomeetriliste andmete kasutamisel tuleb meile, tavakodanikele, andmekaitse tagada.

  Edit Bauer (PPE-DE). – (HU) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, kõigepealt tahaksin tänada oma kolleegi härra Coelhot suurepärase töö eest. Ma soovin kommenteerida vaid üht raporti tahku.

Viimase aja kogemused on näidanud, et inimkaubandus, eriti lastega kauplemine, on praegu nii Euroopa Liidus kui ka mujal murettekitavalt laiaulatuslik. Seetõttu pean ma seda, et tulevikus saavad alaealised Euroopa Liidu välispiire oma passiga ületada, edusammuks. Lastega kauplemise seisukohalt võib see ühelt poolt pakkuda suuremat turvalisust, kuid teiselt poolt tuleb tunnistada, et isikliku passiga laps võib reisida kellega tahes.

Minu arvates on kahetsusväärne, et ühisettepanekus ei mainitud seda, et alaealiste passid peaksid sisaldama lisaks isikuandmetele selle inimese või nende inimeste nime, kellel on lapse suhtes vanemlik vastutus. Tõepoolest, ettepaneku artiklis 1 sätestatakse, et komisjon peab esitama aruande üksi või saatjaga reisivatele ja liikmesriikide välispiire ületavatele lastele kehtivate nõuete kohta ning esitama vajaduse korral ettepanekud, mis käsitlevad liikmesriikide välispiire ületavate laste kaitset.

See pakub tulevikuks võimalusi ning seetõttu palun ma, et komisjon hindaks koos kõigi asjaomaste organisatsioonidega, näiteks OSCE, OECD, UNICEFi, UNHCRi, IOMi ja viimaks ka Europoliga ühiselt edusamme ning võtaks laste tõhusama kaitse tagamiseks vajalikud meetmed. Kogemused näitavad, et inimkaubanduse ohvriks langenud laste arv kasvab pidevalt.

  Armando França (PSE). - (PT) Härra juhataja, härra Barrot, daamid ja härrad, ma kiidan härra Coelhot, proua Roure’i ja teisi parlamendiliikmeid nende töö eest. 2004. aasta detsembris võttis nõukogu vastu määruse liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta. Nüüd peame võtma uued meetmed laste röövimise ja nendega kauplemise vastu võitlemiseks.

Laste passide kasutamine põhimõttel „igale inimesele oma pass” võib olla peamine vahend selle raske ja olulise lahingu võitmiseks. Minu riigis Portugalis on sõrmejälgede kogumine lastelt alates kuuendast eluaastast juba pikaajaline praktika ja ilmselt seetõttu ei ole mul midagi selle vastu. Euroopa eesmärgi toetajana arvan ma, et seda valdkonda tuleb ühtlustada. Mind rahustab teadmine, et liikmesriigid, kes kehtestasid sarnaselt Portugaliga juba ammu sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiriks kuus eluaastat, ei pea oma õigusakte muutma.

Ma pean rõhutama, et passide turvalisus, mida praegu tugevdatakse, ei piirdu passide olemasoluga. Pass ise vastab kõrgema astme turvalisusele, alustades passide väljastamiseks vajalike dokumentide esitamisest ja biomeetriliste andmete kogumisest ning lõpetades kontrollimise ja kokkulangevuse tuvastamisega piirikontrollipunktides. See raport on veel üks samm inimeste õiguste tugevdamisel ja nende turvalisuse tagamisel.

  Mihael Brejc (PPE-DE). – (SL) Ma toetan seda raportit, mille raportöör Coelho on nagu alati suurepäraselt koostanud. Nõustun esitatud ettepanekutega, sealhulgas põhimõttega „igale inimesele oma pass”.

Ma tahaksin siiski kuulda, mida on eelkõige komisjonil või ehk isegi mu kolleegil härra Coelhol öelda selle kohta, mida me peaksime tegema juhul, kui lapsed reisivad üksi, ilma vanemateta, kui puudub ühtne poliitika selle kohta, millised dokumendid peavad neil kaasas olema. Raportöör pakub välja, et lapse passi peaksid olema trükitud nende inimeste nimed, kellel on lapse suhtes vanemlik vastutus. Ent mõnikord reisivad lapsed koos teiste pereliikmetega, nad võivad tegelikult isegi elada koos nendega jne. Lühidalt öeldes peaksime olema selles küsimuses mõistlikult paindlikud.

Teiselt poolt teeb mulle muret see, et keegi ei ole vaielnud vastu kuueaastaste laste saatjata reisimise võimalikkusele. See on ehk võimalik lennukiga – ärgem arutagem siinkohal traumasid, mida laps, kuueaastane poiss või tüdruk, võib lennukis saada –, sest laps võidakse saata lennukile, keegi võib talle saabudes vastu tulla ja tema saatjaks võib olla näiteks üks tema vanematest või keegi muu. Ent kuidas korraldada laste reisimist rongi, bussi või muu ühistranspordivahendiga? Kuidas selle üle järelevalvet teostataks? Kui leidub lastevanemaid, kes on piisavalt vastutustundetud, et saata oma lapsed sellistele reisidele, siis arvan, et peaksime olema kindlakäelisemad ja ütlema, et nii väikesed lapsed ei või üksi reisida. See võib ehk tunduda veidi karm, ent kuna siin on juba palju öeldud, kui kallid on lapsed, ning räägitud röövimiste ja muu teemal, siis peaksime selles küsimuses tulema välja julgema avaldusega.

Samuti tahaksin komisjonilt küsida, kuidas läheb nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühisavaldusel, mis käsitleb viisade väljastamiseks vajalike algdokumentide turvalisust. Ma olen veidi mures, et konkreetse liikmesriigi süsteem võib tõesti võimaldada väljastamishetkel kuritarvitamist. Ma esitaksin viimase küsimuse komisjonile või ehk härra Coelhole: mida me peaksime tegema siis, kui inimesed saabuvad piirile, kuid nende passis olevad andmed ei vasta ametlikes andmebaasides olevatele andmetele? Minu arvates peaksime lisama juhtnöörid, millest on lapsel või pigem reisijal kasu.

  Wolfgang Kreissl-Dörfler (PSE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, aastas langeb lastega kaubitsejate ohvriks tuhandeid lapsi ja veelgi rohkem lapsi röövitakse. Praegune uurimus näitab, et selliste kuritegude ohvriks langevad ilma saatjata alaealised. Seetõttu on mul hea meel, et Euroopa Komisjon võtab nüüd varasema määruse muudatusettepanekutes lapsi vajalikul määral arvesse. Kui me nõuame, et ka laste passis peaksid alates teatud vanusest olema biomeetrilised andmed, siis ei ole see tingitud massihüsteeriast, mida ma tõesti ei jaga, vaid seetõttu, et me tahame võimaldada oma lastele paremat kaitset. Kuid sellist kaitset saab võimaldada üksnes juhul, kui igal lapsel on oma pass, kuhu on kantud tema biomeetrilised andmed ja eestkostjate nimed.

Nagu igasuguse andmete kogumise korral, on minu fraktsiooni jaoks eriti oluline see, et kõikide kodanike biomeetriliste andmete kogumisel, salvestamisel ja töötlemisel tagatakse võimalikult suur turvalisus, ning me peaksime alati saama jälgida, kes võib millistele andmetele ligi pääseda. Seda punkti mõjutavates nõukogu määrustes ja otsustes nähakse andmete väärkasutuse vältimiseks ette väga suured kaitsemehhanismid ja kontrolliorganid. Ma pean ütlema, et usaldan kindlalt oma riigiasutusi, erinevalt paljudest eraettevõtetest, millest mõned võivad kaitsmata andmeid skandaalsete turvaaukude kaudu kolmandatele isikutele edastada ja selle eest tasu saada. Just seetõttu on riigiasutuste jaoks nii oluline kasutada ära oma väljakujunenud usaldusväärsust ja teha tihedat koostööd andmekaitseasutustega. Vastupidi siin asetleidnule hõlmab see ka Euroopa Komisjoni, kes järgib oma õiguslikke kohustusi konsulteerida Euroopa andmekaitseametnikega.

(PT) Ma sooviksin õnnitleda oma sõpra Carlos Coelhot Euroopa Parlamendi jaoks tehtud suurepärase töö puhul. Tänan väga.

  Dushana Zdravkova (PPE-DE) . – (BG) Tänan teid, härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma tahaksin õnnitleda raportöör Coelhot tasakaalu puhul, mille ta saavutas oma raportis rahvusvaheliste reisidokumentide suurema turvalisuse tagamise ning Euroopa Liidu kodanike isikuandmete ja inimväärikuse kaitsmise vahel. Mitmete tehniliste nõuete täiustamise ettepanekud toetavad piiriülese kuritegevuse, ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastast võitlust. Selliste piiririikide nagu Bulgaaria puhul, kellele avaldavad tugevat survet rändevood ja rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, on äärmiselt vajalik võtta kiiresti ja edukalt kasutusele uued standardid, et kaitsta Euroopa Liidu välispiire.

Kahjuks on minu riigis aset leidnud mõned tõsised juhtumid seoses kadunud lastega, kelle kohta puudub siiani teave. Seetõttu näib mulle, et see raport annab Euroopa noorimate kodanike passide turvaelementide ja biomeetria standardite edasiarendamiseks kindlad suunised. Põhimõtte „igale inimesele oma pass” kasutuselevõtmine tagab neile Euroopa Liidust välja reisimisel isegi veel suurema turvalisuse. Ettepanek kanda alla 18-aastaste passidesse lisateave piirab ebaseadusliku tegevuse – lastega kauplemise – võimalusi. Mis puutub määruse kohaldamisse oma riigi õigusaktides, peavad liikmesriigid selgelt arvestama võimalikke rahalisi tagajärgi suurtele peredele. Seda mainisid ka mõned kolleegid, kes varem sõna võtsid. Nende perede liikumisvabadust ei tohi piirata sellega, et nad peavad oma laste passide eest suuri summasid maksma.

Lõpetuseks arvan seoses isikute vaba liikumisega Euroopa Liidus seda, et isikutunnistuse saamise vanusepiirangud võiks kaotada, sest see soodustaks ka ELi noorimate kodanike liikumisvabadust ja tagaks selle.

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Härra juhataja, alustuseks sooviksin õnnitleda raportööri ja öelda, et ma kiidan tema raporti heaks. Minu arvates ei ole see raport mitte üksnes oluline, vaid ka suurepärane. Ma alustaksin sõnavõttu siin juba kõlanud seisukohaga, et pass on liikmesriigi õigusaktide alusel väljastatav dokument. On tõsi, et meil on erinevad passid, peale selle, et neil on erinevad kaaned, kuid tuleb leida tasakaal kõnealuste passide turvameetmete vahel, et tuvastada nende abil Euroopa Liidu kodaniku või muu Euroopa Liidu territooriumile siseneva inimese isikusamasus, ning ühtlasi hoida ära kuriteod, millest suurem osa on seotud passidega, näiteks ebaseaduslik sisseränne, terrorism, lastega kauplemine või dokumentide võltsimine. Minu arvates on selles raportis see tasakaal leitud. Puuduvad viited sellele, et raportis sisalduvad piirangud mõjutaksid või piiraksid kuidagi liikmesriike passide väljaandmisel.

Tahaksin juhtida tähelepanu ühele põhimõttele, mida ma täielikult toetan – see on põhimõte „igale inimesele oma pass”. Laste huvides on see hea põhimõte, kuid ma ei tahaks, et see oleks rahaline takistus lastevanematele, kes tahavad oma lastele passi, kuid kelle rahalised võimalused võivad olla piiratud. Samuti tahan juhtida tähelepanu ühele raporti nõrgemale kohale, ehkki raportöör on sellele juba tähelepanu juhtinud; see on asjaolu, et moodsat järeleproovimata tehnoloogiat tuleb uuesti hinnata, ning on hea, et meil on võimalik seda iga kolme aasta järel teha. Samuti nõuan, et Euroopa andmekaitseinspektori rolli võetaks siiski arvesse. Nimetatud ELi institutsiooni tuleb kogu menetlusse üha rohkem kaasata ja just seda ma soovin.

  Robert Evans (PSE). - Härra juhataja, ma soovin samuti härra Coelhot tänada. See raport on väga oluline Euroopa tuleviku ja selle 500 miljoni elaniku pärast, muu hulgas nende ohutuse, turvalisuse ja terrorismivastaste meetmete pärast. Kui tehnoloogia on olemas, nagu ütles proua Zdravkova, siis peaksime seda kasutama.

Mis puudutab lapsi, siis proua Angelilli, härra Lambrinidis ja teised ütlesid, et see võib olla näiteks oluline relv lastega kauplemise vastu võitlemiseks.

Ent oluline on tegelikult uus artikkel 3, milles sätestatakse, et biomeetriliste andmete eesmärk ei ole kontrollida mitte ainult dokumendi ehtsust, vaid ka omaniku isikusamasust otseselt kättesaadavate võrreldavate tunnuste abil. Praegu usaldab enamik riike peaaegu ainult fotosid ning minu arvates väga üksikud inimesed sarnanevad oma passipiltidega – ehk isegi mitte teie, härra juhataja, ega isegi härra Barroso – ja paljud meist tõesti ei tahakski seda! Seega arvan, et kui on olemas uued isikusamasuse tuvastamise menetlused ja meetodid, siis peaksime olema valmis neid kasutama.

Mis puutub proua Gacekisse ja härra Battenisse ning nende Briti-vastastesse äkkavaldustesse – kuna neid ei viibi praegu siin, et vastuseid kuulda – julgeksin arvata, et Ühendkuningriigi süsteem ei ole tõenäoliselt parem ega halvem kui paljud teised Euroopa Liidu süsteemid. Meil on tasakaalustatuse ja kontrolli süsteem, kuid me võiksime teha paremini. Kui on olemas uus 21. sajandi tehnoloogia, siis peaksime olema valmis seda kasutama, ning nagu proua Grabowska veidi aega tagasi ütles, peaksime olema valmis seda pidevalt muutma, et Euroopa Liidus olevaid vahendeid kõige paremal viisil ära kasutada.

  Milan Gaľa (PPE-DE). - (SK) Laste kaitsmiseks röövimise ja kaubitsemise eest tuleb võtta kasutusele laste passid.

Põhimõte „igale inimesele oma pass” tähendab, et igale väljapoole Schengeni ala reisivale lapsele antakse välja pass. Uus isikusamasuse tuvastamise meetod lihtsustab piirikontrolle. Laste röövimise eest kaitsmise vahendite hulka kuuluvad Euroopa abitelefon kadunud, röövitud või seksuaalselt ärakasutatud lastest teatamiseks, biomeetriliste andmetega passid ja varsti tööle pandav üleeuroopaline lapseröövide hoiatussüsteem.

Tähelepanu tuleb pöörata suure usaldusväärsuse tagamisele biomeetriliste andmete kogumisel ja kasutamisel. Toetan raportööri seisukohta, et on vaja uurida Euroopa Liidu liikmesriikide sõrmejälgede tuvastamise süsteemide võimalikke puudusi. Seejärel tuleks kaaluda ühtse Euroopa sõrmejälgede võrdlemise süsteemi kasutuselevõtmist.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE). – (RO) Tahaksin härra Coelhot raporti puhul õnnitleda.

Mul on hea meel selle algatuse üle, mis tähistab pärast Euroopa Ülemkogu Thessaloníki kohtumist tehtud tegelikke edusamme reisidokumentide ja nende omanike vahelise seose loomisel ning põhimõtte „igale inimesele oma pass” vastuvõtmisel.

Tahaksin rõhutada kolme olulist aspekti.

Esiteks peame selles raportis sätestatud põhimõtteid ja erandeid tulemuste ja tegelikult ilmnenud probleemide põhjal kohandama. See tähendab, et tähelepanu tuleks suunata raportis kehtestatud kolmeaastasele läbivaatamisperioodile, mille jooksul nii liikmesriigid kui ka komisjon peavad püüdma kindlaks teha soovitused teoreetilistest põhimõtetest praktiliste takistusteni.

Teiseks on tõsine probleem salvestatud andmete turvalisus ja omaniku identiteedi kaitse.

Lõpetuseks tahaksin juhtida tähelepanu vajadusele töötada välja reisidokumentide või passide väljastamise menetluste ühtsed põhimõtted, sest see etapp on tähtis nii andmebaaside turvalisuse tagamiseks kui ka nende dokumentide võltsimise ärahoidmiseks.

  Martine Roure (PSE). - (FR) Härra juhataja, kasutaksin veel üht sekundit selleks, et tänada teid, härra Coelho, ja öelda, et mul on suur rõõm töötada koos teiega, sest te näitate alati üles suurepärast vilumust, teil on tõeliselt hea kuulamis- ja analüüsimisoskus ning tänu teile oleme selle tulemuse saavutanud.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE) . – (RO) Rumeenia võttis biomeetrilised passid kasutusele 1. jaanuaril 2009. Selline pass sisaldab 50 turvaelementi ning esimest korda Euroopa Liidus isiku näo ja sõrmejälgede identifitseerimise elementi.

Seetõttu on Rumeenia astunud suure sammu edasi Schengeni alaga ühinemiseks, mis peaks toimuma 2011. aastal. Biomeetriliste passide kasutuselevõtmisega täidetakse viimane põhitingimus Rumeenia vastuvõtmiseks viisanõudest loobumise programmi. Seepärast põhineb Ameerika Ühendriikidesse reisivate rumeenlaste viisanõudest loobumisest keeldumine üksnes subjektiivsetel põhjustel ja loodetavasti võtavad Ameerika Ühendriigid seda asjakohaselt arvesse.

Ma sooviksin veel kord kiita raportööri selle eest, et ta lisas määrusesse olulisi täiendusi, eriti ühtse Euroopa süsteemi loomise biomeetriliste elementide ja kiibile salvestatud andmete vastavuse kontrollimiseks.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Biomeetriliste passide turvastandardite ühtlustamine Euroopa tasandil on Schengeni acquis’ sätete kohaldamisala laiendamine. Määruses sätestatakse sõrmejälgede andmise üldine kohustus ja need sõrmejäljed salvestatakse passi kontaktivabale kiibile.

Ma toetan erandeid seoses sõrmejälgede kogumisega alla 12 aasta vanustelt lastelt ning nõuan liikmesriikide konkreetsete õigusaktide läbivaatamist ja ühtlustamist.

Ma leian, et biomeetrilise passi andmeid tuleb töödelda kooskõlas isikuandmete ja eraelu kaitset käsitlevate ühenduse õigusnormidega. Komisjon ja liikmesriigid peavad võtma vajalikke meetmeid, et tagada biomeetrilise passi andmete töötlemist käsitleva sätte täitmine nii piiril kui ka asjaomaste andmebaaside haldamisel, juhul kui liikmesriikide õigusaktides on selline säte.

Tahaksin siiski juhtida teie tähelepanu asjaolule, et kui piirata biomeetrilise passi kehtivusaega 12 kuuni nende inimeste puhul, kellelt on ajutiselt või püsivalt võimatu sõrmejälgi võtta, raskendab see puuetega inimeste elu. Seetõttu tahaksin paluda, et komisjon hindaks asjaomast teksti uuesti.

  Marios Matsakis (ALDE). - Härra juhataja, ükski seaduskuulekas kodanik ei peaks muretsema iseenda või oma laste isikusamasuse tõestamise pärast. Seetõttu pooldan biomeetriliste andmete kasutamist passides ja muudes dokumentides.

Tahtsin lihtsalt tõstatada probleemi tulevaseks aruteluks. Tõsi on see, et ükski biomeetriline tunnus ei püsi lapsepõlvest täiseani muutumatuna, välja arvatud üks: DNA analüüs. DNA püsib muutumatuna eostamisest kuni surmani ja isegi pärast seda. Tänapäeval on võimalik isikut tuvastada koguni palju aastaid pärast tema surma, võttes üksnes mõne väikese proovi luujäänustest. Nüüdisaegne DNA analüüsi tehnoloogia on kiire ja odav ning analüüsi saab teha vaid mõne rakuga, mida on võimalik saada kas kiiresti tehtava suulimaskesta kaape abil või veretilgast, mis võetakse näiteks nabaväädist.

Seetõttu väidan, et tulevikus peaksime kaaluma DNA analüüsi kui ainsat biomeetrilist identifitseerimist, mis on garanteeritult sama iga inimese puhul, kõikidel Euroopa kodanikel.

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, ma tänan ja kiidan Carlos Coelhot tema raporti eest. Kõik me oleksime olnud pettunud, kui tema raport ei oleks olnud tavapäraselt hea, sest me oleme juba harjunud tema koostatud raportite kvaliteeditasemega. Eriti meeldis mulle see, et Carlos Coelho tõi kohe alguses selgelt esile, et tema raport räägib laste turvalisusest. Seda saab saavutada siis, kui anname välja turvalised passid ja võtame sõrmejäljed, et tagada võimalust kontrollida, kas piiri ületav isik on tegelikult passi märgitud isik.

Seetõttu on tegemist eesmärgiga, mille abil võib saavutada laste turvalisuse. See, et me arutame praegu, kas sõrmejälgi tuleks võtta kuueaastastelt või kaheteistkümneaastastelt, on tehniline küsimus, mitte maitseasi. Minul ei oleks midagi selle vastu, et võtta sõrmejälgi kuueaastastelt, sest tegemist on ikkagi laste ja nende turvalisusega. Minu jaoks on endastmõistetav, et andmekaitseseadusi tuleb järgida. Me ei peaks seda isegi arutama. Õigusriigi kohus on seda kontrollida. Kui me saavutame olukorra, kus meil on turvalised passid ja järgitakse andmekaitseseadusi, siis on Euroopa Liit astunud otsustava sammu laste huvide eest ning lastega kauplemise ja laste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, minu arvates on kogu Euroopa Parlament avaldanud härra Coelhole tema töö ja tulemuste eest austust ning ma ühinen proua Roure’i kiitusega.

Korrates Gérard Deprezi, tahaksin öelda, et me peame proovima edasi minna üha usaldusväärsemate ja võrreldavamate biomeetriliste andmete poole, mis võimaldab meil kasutada kõige keerulisemaid tehnoloogilisi lahendusi paremini turvalisuse tagamiseks selles vabas ruumis, kus me viibime. Selleks on see kohtumine ette nähtud. Seetõttu rõõmustan, et Euroopa Parlament on samuti võtnud kohustuseks teha jõupingutusi laste turvalisemaks identifitseerimiseks nende ohutuse huvides.

Minult on küsitud, kas meil on juba tõendeid nende protsesside tõhususe kohta. Ütleksin vaid seda, et üksnes kasutamine võimaldab meil tõhusust hästi kontrollida, kuid algselt vihjab kõik sellele, et suurem turvalisus tuleneb üksi reisivate laste paremast identifitseerimisest. Igal juhul ei saa me jätta seda peamist eesmärki arvesse võtmata. Ma annan Euroopa Parlamendile vastused mitmele küsimusele.

Kõigepealt pean ütlema, et komisjon on andmekaitset oma ettepanekutes alati rõhutanud. Euroopa andmekaitseinspektoriga peeti algse ettepaneku üle nõu ja ta tegi märkusi, mida komisjon võttis arvesse. Samuti tahaksin täpsustada, et tunnuste puhul ühtlustati meie nõudeid ICAO (Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni) standarditega, mis, nagu öeldi, hõlbustab dialoogi Ameerika Ühendriikidega.

Järgmisena tuletaksin teile meelde, et laste passidega kaasneb peredele selgelt rahaline väljaminek, kuid see on liikmesriikide otsustada, ning ma rõhutaksin, et Schengeni alal reisimiseks piisab isikutunnistusest. Passi on vaja üksnes reisimiseks Euroopa Liidust väljapoole.

Lõpetuseks soovin kinnitada, et komisjon viib läbi liikmesriikide üksi reisivaid alaealisi käsitlevate eeskirjade võrdleva uurimuse. Sobival hetkel teeme ettepaneku, et nõukogu võtaks vajalikud meetmed laste tõhusamaks kaitsmiseks ja lastega kauplemise takistamiseks. On väga ilmne, et seda uurimust ongi Euroopa Parlament soovinud, ja muidugi kohustun ma tagama, et minu töötajad teeksid selle parimatel tingimustel võimalikult lühikese aja jooksul.

See ongi kõik, mida tahtsin öelda, ja peale selle tänan veel kord Euroopa Parlamenti, kes andis taas väga konstruktiivse panuse Euroopa õigusnormide jaoks.

  Carlos Coelho, raportöör. – (PT) Härra juhataja, kui sellel arutelul selgus midagi, siis see, et Euroopa Parlamendi suur enamus on huvitatud tõhusast võitlusest inimkaubanduse ja eelkõige lastega kauplemise vastu. See on meie võetavast meetmest saadav suurim kasu ja ma olen rõõmus, et peaaegu kõik sõnavõtjad on seda puudutanud.

Tahaksin veel kord kõiki variraportööre koostöö eest tänada; see ei ole tühi kiitus. Tuleb tõdeda, et minu kolleegil proua Roure’il oli kokkuleppe saavutamisel oluline roll ning ka volinik Barrot ja eesistujariik Prantsusmaa aitasid palju kaasa. Eriti soovin tänada volinik Barrot’d selle eest, et komisjon oli valmis andma institutsionaalset tuge lastega kauplemise vastase võitluse tugevdamiseks ning näitas üles tahet teha koostööd kolmes uurimuses, mida me taotlesime: need puudutavad laste sõrmejälgede usaldusväärsust, algdokumente ja eksliku tagasilükkamise määrasid, mis on osa nende õigusnormide rakendamisega seotud probleemidest.

Lõpuks, härra juhataja, tõstatas härra Brejc küsimuse: ta küsis, kas me saame öelda, et passide väljaandmine on turvaline. Täiesti aus olles pean ütlema, et see on riigiti erinev. Osal riikidel on rangemad süsteemid kui teistel ja see on veel üks põhjus, miks algdokumentide uurimine on väga tähtis. Ma tean, et Euroopal puudub selles valdkonnas pädevus – passide väljaandmine on riigi pädevuses –, ning seetõttu olin väga õnnelik, kui volinik Barrot nõustus sellega, et Euroopa Komisjon teeb algdokumente käsitlevas uurimuses koostööd. Meie arvates ei ole mõtet passidel, mis on väga turvalised, kui selle turvalisuse saab väljaandmise käigus nurjata. Siin ei ole tegemist liikmesriikidele meetmete kehtestamisega, vaid parimate tavade jagamisega, et me võiksime tagada, et Euroopa pass on meie endi välispiiridel turvaline reaalsus. Tänan kõiki koostöö eest.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, kolmapäeval kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. – (ET) Lp. president ja kolleegid.

Käesoleva määruse vastuvõtmine on oluline samm ELi kodanike reisidokumentide turvalisemaks muutmisel. Nii peaks hiljemalt 29. juunist 2009 tekkima ELis kindel seos passi ja selle omaniku vahel, mis annab olulise panuse passi kaitsmisel pettuste eest.

Tervitan eriti põhimõtte „igale inimesele oma pass” rakendamist, mis just laste puhul võimaldab tõsta nende reisimise turvalisust ning raskendab lastega kauplemise ja rööviga tegelevate inimeste elu. On kiiduväärt, et see nõue saab kehtima nüüd kõigis liikmesriikides. Eestis kehtib see juba 2000. aastast.

Lisaks turvalistele reisidokumentidele on oluline roll ka liikmesriikide piirivalvel, kes peab pöörama senisest enam tähelepanu saatjaga või ilma reisivate alaealiste välispiiri ületamise kontrollimisele, nii nagu nad teevad seda täiskasvanute puhul.

Kindlasti ei piirdu reisidokumentide turvalisus ainult passidega, kogu järgnevus pole vähem oluline. Seega ei ole mõtet tugevdada passide turvalisuse taset, pööramata tähelepanu ülejäänud ahela lülidele.

Leian, et lisaks reisidokumentide turvalisemaks muutmisele tuleks Euroopa Komisjonil kaaluda ühtse ELi lähenemisviisi vastuvõtmist, et asendada välispiire ületavate laste kaitsel 27 liikmesriigi erinevaid eeskirju.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Terroristide ähvardused on tinginud vajaduse võtta Euroopa Liidus reisivate inimeste kaitse parandamiseks kasutusele teatud täiendavad turva- ja biomeetrilised elemendid. Määruse ettepaneku kõige olulisemad tunnusjooned on võitlus lastega kauplemise vastu, võttes kasutusele põhimõtte „igale inimese oma pass”, ning erandite tegemine seoses sõrmejälgede võtmisega alla 12-aastastelt. Mõne liikmesriigi õigusaktides võimaldatakse siiski alla 12-aastastelt sõrmejälgi koguda, kuid see on võimalik üksnes nelja-aastasel üleminekuperioodil. Absoluutne vanusepiir on siiski kuus aastat. Mõnes liikmesriigis läbi viidud katseuurimustes on rõhutatud, et alla kuueaastaste laste sõrmejäljed ei ole kvalitseetsed ja et need võivad lapse kasvades muutuda. Vanusepiiri kehtestamine vähendab ohtu teha sõrmejälgede võtmise teel inimeste isikusamasuse tuvastamisel viga. Samuti raskendab see veelgi lastega kauplemise võimalust. Reisijate kaitsmise vajadus on pärast 11. septembri 2001. aasta sündmusi muutunud veel ilmsemaks. Ent kaitse ja turvalisuse taseme tõstmisega peab kaasnema reisijate õiguste ja väärikuse tagamine, nagu on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis.