Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Arutelud
Teisipäev, 13. jaanuar 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

15. Infotund (küsimused komisjonile)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B6-0001/2009).

Me hakkame läbi vaatama paljusid komisjonile esitatud küsimusi.

 
  
  

Esimene osa

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 30, mille esitas Colm Burke (H-0992/08)

Teema: Euro kümnes aastapäev

Kas komisjon võiks euro kasutuselevõtu kümnenda aastapäeva hiljutise tähistamise taustal rääkida, millised on olnud peamised õppetunnid eelarvepoliitika kooskõlastamisel euroala piires, arvestades eriti äsjast finants- ja majanduskriisi?

 
  
MPphoto
 

  Joaquín Almunia, komisjoni liige. Ehkki eelarvepoliitika kooskõlastamise kogemused on üldiselt olnud head, oleme siiski saanud mõningaid õppetunde, mida tuleb arvesse võtta. Esimese kümne aasta analüüs kinnitab, et headel aegadel tuleb eelarvealast järelevalvet tugevdada. Samuti osutab see vajadusele tegelda laiemate küsimustega, mis võivad mõjutada liikmesriigi makromajanduslikku stabiilsust ning majandus- ja rahaliidu üldist toimimist.

Eelarvepoliitika kooskõlastamine peaks paremini suunama riikide eelarvekäitumist kogu tsükli vältel – nii headel kui ka halbadel aegadel. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata riigivõlaga seotud muutuste jälgimisele ja tugevdada tuleks keskpika perspektiivi eelarve-eesmärke, et lahendada kaudsete kohustustega seotud küsimusi. Kõik need muutused eeldavad põhjalikumat eelarvealast järelevalvet.

Ent järelevalvet tuleks ka laiendada, võtmaks arvesse liikmesriikide suundumusi, mis võivad mõjutada eelarvealast jätkusuutlikkust, näiteks jooksevkonto puudujäägi suurenemist, püsivaid inflatsioonierinevusi, ühiku tööjõukulude muutuste püsivaid erinevusi ja tasakaalustamata majanduskasvu tendentse.

Järelevalve peab rajanema olemasolevatel vahenditel. Eelarvepoliitika järelevalve ja majanduspoliitika kooskõlastamise peamised vahendid tulenevad selgelt asutamislepingust ning muidugi stabiilsuse ja kasvu paktist.

Ka komisjoni poolt eelmise aasta 26. novembril vastu võetud Euroopa majanduse elavdamise kava toob juhtimise ja eelarvealase kooskõlastamise valdkonnas uuendusi kaasa.

Kavas tõstetakse esile komisjoni juhtivat rolli lühiajalisel erakorralisel majanduslikul stabiliseerimisel. Meie enda majandusliku hinnangu põhjal võib öelda, et komisjon on majanduslangusele kiiresti, põhjalikult ja kindlapiiriliselt reageerinud. Komisjoni kiire tegutsemine on vastus neile ilmselgetele ohtudele, mis praeguses pöördepunktis riikide kõrgelennulise majanduspoliitikaga seonduvad.

Majanduse elavdamise kavas tunnustatakse ülesannete jaotust, mis Euroopa Liidu majanduspoliitika raamistikus on paika pandud. Et eelarvepoliitika eest vastutavad liikmesriigid, pani komisjon paika stimuleerivate meetmete kogusumma, võttes arvesse, kui suurt summat läheb vaja tervele Euroopa Liidu majandusele hoo sisse lükkamiseks.

Liikmesriikidel on vabadus otsustada oma fiskaalstiimulite suuruse ja koosseisu üle. Seejuures tuleb arvestada teatud raskustega riiklike meetmete rakendamise kooskõlastamisel ja jälgimisel. Komisjon ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu jälgivad ühiselt riiklike meetmete rakendamist kooskõlas majanduse elavdamise kavas paika pandud põhimõtetega.

Ettepoole vaadates võib öelda, et eelarvekontrolliraamistiku kaalutletud rakendamisega kinnistuvad ootused tulevase eelarveseisundi suhtes. Koos riikide eelarveraamistike ja eeskirjade tugevdamisega ning vanusega seotud kulutuste kasvu piiravate reformide elluviimisega tagab see jätkusuutlike positsioonide taastamise.

Seega on tagajärjed vastandlikud: ühelt poolt on oodata kasvavat puudujääki ja riskitasudega seotud võlgnevuse suurenemist ning teiselt poolt hoogustuvat eratarbimist ja investeeringuid.

 
  
MPphoto
 

  Colm Burke (PPE-DE). – Volinik, tänan teid väga vastuse eest. Arvestades asjaolu, et meil on ühine rahapoliitika, ja pidades silmas praeguseid probleeme, siis kas teie näete eurorühma suuremat rolli, tunnustades samas liikmesriikide õigust oma maksupoliitikale? Kas Lissaboni lepingu rakendamine või vastuvõtmine võiks teie arvates euroala mingil moel maksustamise mõttes mõjutada? Minu arvates on oluline see, et me peame koostööd tegema. Millistena teie Euroopa Liidu liikmesriikide majanduse turgutamise uusi viise näete?

 
  
MPphoto
 

  Joaquín Almunia, komisjoni liige. Milline roll on eurorühmal? Nagu te teate, on eurorühm praegu ja ka pärast Lissaboni lepingu jõustumist mitteametlik organ. Seega ei saa eurorühm ametlikke otsuseid vastu võtta ka siis, kui need on seotud üksnes majandus- ja rahandusküsimuste nõukokku kuuluvate euroala liikmetega.

Kuid viimase kolme või nelja aasta jooksul, iseäranis alates 2005. aasta jaanuarist, mil eurorühma presidendiks sai Jean­Claude Juncker, on eurorühm arutelusid sisukamaks muutnud. Eurorühma liikmed koos komisjoni ja Euroopa Keskpangaga arutavad seda põhjalikumat eelarvealast järelevalvet ja laiemat majanduslikku järelevalvet, millele ma oma sissejuhatuses viitasin. Eurorühm arutab sageli ka muid küsimusi, mis puudutavad euro liiduvälist rolli ja euroala välist mõõdet.

Maksuküsimused, nagu te väga hästi teate, on äärmiselt tundlik teema. Praeguse asutamislepingu järgi ja tulevikus ka Lissaboni lepingu järgi eeldavad maksuotsused ühehäälset nõusolekut Euroopa Liidu tasandil ja ma ei usu, et need otsustamise põhimõtted võiksid lähiajal kuidagi muutuda.

 
  
MPphoto
 

  Jörg Leichtfried (PSE). (DE) Volinik, mind huvitab selline küsimus. Viimase kümne aasta jooksul on eurorühm olnud väga edukas ja teised riigid on väljendanud huvi sellega liituda, eriti äsjase kriisi ajal. Kas komisjon teeb juba plaane, millised riigid võiksid tulevikus liituda? Kas on veel riike, mis on huvitatud euroalaga liitumisest seepärast, et liikmesus on osutunud nii kasulikuks?

 
  
MPphoto
 

  Nils Lundgren (IND/DEM). – (SV) Mina tahaksin kõigepealt küsida seda, et kui eurorühm on viimase kümne aasta jooksul olnud nii edukas, siis miks on Itaalia ja Kreeka – kui tuua vaid paar näidet – kümneaastase riigivõlakirja intressimäär paari protsendipunkti võrra kõrgem Saksamaa riigivõlakirja intressimäärast?

Ja teiseks: miks on Rootsi kümneaastase riigivõlakirja intressimäär 0,4 protsendipunkti võrra madalam kui Saksamaal ja Soome kümneaastase riigivõlakirja intressimäär 0,6 protsendipunkti võrra kõrgem, kui mõlemad on hästi juhitud riigid?

 
  
MPphoto
 

  Joaquín Almunia, komisjoni liige. Nagu te teate, ühines selle aasta 1. jaanuaril euroalaga Slovakkia, nii et nüüd osaleb Euroopa Liidu 27 liikmesriigist 16 täiel määral majandus- ja rahaliidus ning neil on ühine vääring. Kes on järgmine? Vastus sellele küsimusele ei sõltu komisjonist. Kandidaadid, kes soovivad euroalaga liituda, peavad esitama taotluse. Me teame praegu, millised Euroopa Liidu liikmesriigid soovivad ühineda euroalaga nii kiiresti kui võimalik, kuid kahjuks ei vasta kõikidele asutamislepingu alusel nõutavatele kriteeriumidele – need on Balti riigid, Ungari ja teised; samuti teame, et on kaks Euroopa Liidu liikmesriiki, nimelt Ühendkuningriik ja Taani, mis saavutasid erandi ja millele seetõttu ei laiene Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide kohustus valmistada ennast ja oma majandust euroalaga ühinemiseks ette.

Ma ei tea, milline riik ühineb euroalaga esimesena pärast Slovakkiat. See võib olla üks neist kahest liikmesriigist, kelle suhtes on kehtestatud erand. On võimalik, et näiteks Taani otsustab eelseisvatel kuudel erandist loobuda ja taotleda euroalaga liitumist. Tegelikult vastab Taani asutamislepingu järgi kõikidele euroalaga liitumise kriteeriumidele, kuid otsuse teevad Taani valitsus, Taani parlament ja võib-olla ka Taani kodanikud rahvahääletusel.

Täna tähistame euro kümnendat aastapäeva. Olen kindel, et järgmise kümne aasta jooksul ühinevad euroalaga kõik või peaaegu kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, sest praeguses kriisis ja majanduslikult keerulisel ajal on euroala liikmesuse eelised märgatavalt kasvanud. Need, kes ei ole veel euroalaga ühinenud, mõistavad, et eelised on palju suuremad ja palju olulisemad kui raskused või euroala liikmesusega kaasnevad kohustused.

Mis puudutab teie märkusi, siis mina teie asemel ei vaidleks euro vastu intressimäärade põhjal. Küsige Taanilt, mis sealsete intressimääradega selle kriisi jooksul juhtunud on. Taani ei ole euroala liige ja tema vääring on seotud euroga; Taani keskpank järgib hoolikalt Euroopa Keskpanga otsuseid. Turud ei soosi neid, kes ei ole euroala liikmed. Nende suhtes kohaldatakse kõrgemaid riskitasusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 31, mille esitas Paulo Casaca (H-1016/08)

Teema: Piimatoodete hindade järsk langus Euroopa Liidu turul

Komisjoni 21. novembri 2008. aasta töödokumendis (lk 9), mis käsitleb hinnasuundumuste jälgimist ja mis on lisatud Euroopa toiduainete hindu käsitlevale teatisele, märgitakse, et või hind langes Euroopa Liidu turul 2007. aasta oktoobrist 2008. aasta oktoobrini 30% ja piimapulbri hind langes 40%. Kummagi toote hinnad näivad vääramatult lähenevat sekkumistasemele.

Kas komisjoni arvates peaks tema poolt aasta tagasi piimakvootide suurendamise teemal koostatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiidu saanud ettepaneku sisu jääma samaks, arvestades neid turutendentse?

Kas komisjoni arvates on praeguste sekkumisega seotud eeskirjade kohased piimapulbri ja või piirmäärad piisavad, et vältida katastroofilisi tagajärgi põllumajandustootjate sissetulekute seisukohalt, näiteks sellises piirkonnas nagu Assoorid, kus põllumajandustootjate tegevus sõltub täielikult nimetatud piimatoodete turgudest?

 
  
MPphoto
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. Ma kirjeldaksin alustuseks, milline oli olukord vaid mõni aasta tagasi. Me kõik mäletame, et piimandussektor oli väga stabiilne ja hinnakõikumised olid seal äärmiselt harvad; ent viimastel aastatel on olukord järsult muutunud. Esiteks mäletan selgelt, et 2007. aasta augustis ja septembris kasvasid piimatoodete hinnad märkimisväärselt, kuid eelmisel aastal leidis aset samaväärne või isegi järsem hinnalangus, nii et praegu on olukord selline, et hinnad on väga lähedal sekkumishindadele ja mõnes Euroopa osas isegi sekkumishindadest madalamad.

Ma võin Euroopa Parlamendi liikmetele kinnitada, et olen Euroopa piimatoodete turu olukorra kiire halvenemise pärast äärmiselt mures. Me panime paika toetusmeetmed, mida saab rakendada piimandussektori toetuseks, ja me olemegi juba selleks samme astunud.

Erinevalt tavapärasest olukorrast, kus või eraladustuskava käivitatakse tavaliselt 1. märtsil, otsustasime seda kava alustada alates 1. jaanuarist, mis tähendab seda, et kava alla kuulub ka detsembris valmistatud toodang. Piimandussektori või piimatoodete turu tõhusaks toetamiseks saab kasutada ka sekkumiskokkuostu ja eksporditoetusi.

Mis puudutab märtsis algavat ja seega ka veebruari tootmist hõlmavat sekkumissüsteemi, siis võid ja lõssipulbrit võib osta kuni augusti lõpuni. Kõigepealt fikseeritud kogused fikseeritud hindadega ja seejärel pakkumissüsteem, kui olukord seda nõuab.

Ma tahaksin teile meenutada 2007. aastal valitsenud olukorda. Usun, et me kõik mäletame seda vahetut ja kiiret reaktsiooni, mille tunnistajateks olid Euroopa Parlament, nõukogu ja liikmesriigid ning mis tähendas minu jaoks tohutut survet suurendada kohe – pigem eile kui homme – kvoote, et leevendada tarbijahindadega seotud olukorda.

Ma tahaksin end ka täna väga selgelt väljendada, et püüda välja juurida see levinud väärarusaam, nagu oleks praegustes väga madalates piimatoodete hindades süüdi piimakvootide suurendamine. Tegelikkus on selline, et vaatamata kvootide suurendamisele 2% võrra pärast aprillikuud on piimatootmine hoopis vähenenud. Just seda me praegu näeme ja selle põhjuseks on asjaolu, et kvootide suurendamine on liikmesriikide või põllumajandustootjate jaoks võimalus, ent kindlasti mitte kohustus toota. See näitab selgelt, et piimatootjad reageerivad turusignaalidele.

Seega ei saa need suhteliselt väikesed muudatused, mida me kvoodisüsteemis oleme näinud, hindade kõikumist turul kuidagi selgitada. Tarbijate väiksem nõudlus on tõenäoliselt reaktsioon eelmisel aastal valitsenud kõrgetele hindadele; tarbijad üritasid või tahtsid loobuda kvaliteetsete, ent kõrgete hindadega piimatoodete tarbimisest. Ja muidugi tuleb arvesse võtta ka praegust majanduskliimat. Selsamal põhjusel on oluline, et me ei petaks end, arvates, et piimandusturu mikrojuhtimisega otsustame ära, kuidas terve sektor käitub. Järeldus peab olema selline, et kvoodisüsteem ei ole suutnud turu stabiilsust tagada.

Mis puudutab Assooride küsimust, siis Portugali võimud on kasutanud kõiki võimalusi taotleda nende saarte jaoks suuremaid piimakvoote, sest Assoorid tunduvad olevat äärmiselt konkurentsivõimelised ja suurem tootmine näib neile olevat kasulik. Ma olen üsna kindel, et suuremad kvoodid ja lõpuks kvoodisüsteemist loobumine tuleb Assooride piimandussektorile kasuks. Usun, et see on nii vaatamata asjaolule, et need kaunid saared asuvad üsna kaugel ja piima tuleb ringi vedada üheksa saare vahel.

Lõpetuseks tahaksin parlamendiliikmetele kinnitada oma kavatsust hallata piimanduspoliitika vahendeid vastutustundlikult, et tagada piimandussektori jaoks tõhus turvavõrk.

 
  
MPphoto
 

  Paulo Casaca (PSE). (PT) Tänan teid selgituste eest, proua volinik. Kahjuks ei saa ma jagada teie optimismi selle suhtes, kuidas lubatud tootmismahtude suurendamine Assooride tootmisele kasuks tuleb.

Ma võin teile kinnitada, et ühe sel nädalal ilmunud ajakirja andmetel on piimapulbri hind alates 2007. aasta augustist maailmaturul langenud hinnanguliselt juba 60% ning see mõjutab sügavalt Assooride autonoomse piirkonna ja kindlasti ka paljude muude Euroopa piirkondade põllumajandustootjate sissetulekuid. Ma loodan, et need meetmed hakkavad mingit mõju avaldama, ent seni pole neil olnud mingit toimet. Seepärast, proua volinik, palusin teil pühendada sellele olukorrale kogu oma tähelepanu.

 
  
MPphoto
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. Te teate, et mul on alati väga hea meel dialoogi pidada ja arutleda teiega põllumajandussektori tähtsuse üle, nii ka Assooride puhul.

Me oleme praegu olukorras, kus turutingimused on äärmiselt keerulised. See ei kehti mitte ainult Assooride kohta, vaid niisugune on üldine olukord kogu Euroopas; me peame endale aru andma, et hinnad on langemas tasemele, mida me vaid kuus kuud tagasi poleks ettegi kujutanud. Ma võin teile üksnes kinnitada – ja ma loodan, et usute minu võimesse leida õigel ajal õiged lahendused –, et me kavatseme seda süsteemi ka neis tingimustes kontrolli all hoida.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Soovin volinikule head uut aastat, ehkki piimandussektori jaoks ei ole uudised head.

Proua volinik, lubage mul konkreetselt küsida – sest te viitasite mõningatele hinnalanguse põhjustanud teguritele –, kas on olemas üksikasjalik analüüs selle kohta, miks hinnad on nii järsult langenud, arvestades, et äkilise hinnatõusu põhjused ei olnud kuigi selged. Kas te olete kindel, et niinimetatud tervisekontrollireformid on kogu seda ebakindlust arvestades piisavad? Ja lõpuks, kas turvavõrgust piisab, kui me õõnestame tootjate usaldust ja nad loobuvad piima tootmisest nagu praegu?

 
  
MPphoto
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Esiteks arvan, et piima äärmiselt madalatel hindadel on mitu põhjust.

Kõige olulisem neist on ilmselt asjaolu, et Venemaa turg on Euroopa Liidu jaoks tohutult tähtis ja viimasel ajal oleme Venemaa majanduses näinud märkimisväärset devalveerimist, mis tähendab, et Vene tarbija jaoks on hinnad järsult tõusnud. Ma ei tea täpseid arve, kuid devalveerimine on vähemalt 50%. Tulemus on see, et meie võimalused müüa oma tooteid Venemaale on järsult vähenenud. Ja nagu ma enne ütlesin, on üks põhjus ka 2007. aasta kõrged hinnad – inimesed piirasid veidi kallite piimatoodete ostmist ega ole ilmselt tarbimist suurendanud. Lisaks veel praegune olukord, mida iseloomustab üldine majanduslik ebakindlus.

Proua McGuinness küsis, kas meie arvates on see, mida me tervisekontrolliga seoses tegime, piisav. On kindel, et tervisekontroll algab alles 1. jaanuaril 2010 ja meie käsutuses on mitmesugused vahendid eri sektorite toetamiseks. Arutelude käigus on ilmnenud, et meie ees seisavad uued katsumused ja me oleme nende ületamiseks reserveerinud ümbersuunatavad rahalised vahendid. Kuid neid vahendeid ei saa kasutada 2009. aastal. Seetõttu tegime Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogule ettepaneku kulutada juba nüüd, 2009. aastal, osa niinimetatud kasutamata rahast, mida on viis miljardit eurot kogu põllumajanduse jaoks ja 1,5 miljardit eurot konkreetselt maaelu arengu poliitika jaoks. Nüüd on Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustada, kas osa sellest rahast oleks võimalik kasutada.

Kui te mäletate uute lahendamist vajavate küsimuste nimekirja, siis piimandussektor oli seal nimetatud. Seepärast loodan, et ka Euroopa Parlament mõistab olukorda ja aitab kaasa sellele, et teatud osa sellest rahast kasutataks muu hulgas ka piimandussektori raskuste lahendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 32, mille esitas Johan Van Hecke (H-1018/08)

Teema: Mikrokrediit

Komisjoni liige Mariann Fischer Boel tegi 2008. aasta mais ettepaneku assigneerida varem ekspordisubsiidiumideks ja hinnatoetuseks ning üleliigse toodangu ladustamiseks kasutatud Euroopa Liidu vahendid ümber mikrokrediidiks, et toetada arengumaade põllumajandustootjaid seemnete ja väetiste ostmisel. Mikrokrediit on kahtlemata oluline vahend vaesuse vastu võitlemisel ja aastatuhande eesmärkide saavutamisel. Enne seda, 2008. aasta aprillis kutsus Euroopa Parlament ühes oma kirjalikus avalduses üles vabastama mikrokrediidiprojektideks rohkem vahendeid.

Milliseid praktilisi samme on komisjon selle ettepaneku elluviimiseks seni astunud?

 
  
MPphoto
 

  Jim Allister (NI). – Kas meil ei ole mitte tavaks, et pärast põhiküsimust võib esitada kaks lisaküsimust, ja kas ma ei andnud juba volinikule esitatava küsimuse alguses märku, et ka mul on üks lisaküsimus?

Miks mulle sõna ei antud?

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Härra Allister, ma ei teadnud üldse, et teil oli küsimus. Kui ma oleksin seda teadnud, oleksin muidugi teile sõna andnud.

 
  
MPphoto
 

  Jim Allister (NI). – Kogu lugupidamise juures – teie töötajad andsid märku, et minu taotlust on arvesse võetud. Kui teie töötajad seda teadsid, siis pidite ka teie seda teadma.

Miks teile ei teatatud?

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Mul on väga kahju, aga minu töötajad kinnitavad, et keegi ei märganud teid.

 
  
MPphoto
 

  Louis Michel, komisjoni liige. (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Parlament ja nõukogu arutasid ettepanekut anda määrus toiduga seotud Euroopa rahastamisvahendi loomise kohta ning nende arutelude tulemusena sündis komisjoni ettepanekule vastupidine otsus mitte kasutada selle rahastamisvahendi loomiseks eelarverubriigi 2 vahendeid. Kuid 16. detsembril 2008 vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nähti ette ühe miljardi euro eraldamine eelarverubriigi 4 raames aastateks 2008–2010. Seda summat kasutatakse põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse toetamiseks neis arengumaades, mida toidukriis on kõige rängemalt tabanud. Nende meetmete hulka kuulub ka mikrokrediit ning muud vahendid, mille eesmärk on tugevdada põllumajandustootmist ja maamajandust. Euroopa Parlamendil on õigus kontrollida selle vahendi kaudu rahastatava tegevuse kavandamist kooskõlas komiteemenetluse reeglitega. Ma võin teile öelda, et esialgne pakett, mis on ligikaudu 300 miljonit eurot ja hõlmab 24–25 riiki, esitatakse veebruaris ning üldkava kogu rahastamisvahendi kasutamiseks esitatakse komisjoni poolt ja võetakse vastu igal juhul enne 1. maid 2009.

Komisjon toetab mikrokrediidi ja üldisemalt väikerahastamisega tegelevate asutuste arendamist. Lisaks krediidile pakuvad need institutsioonid mitmesuguseid finantsteenuseid, sealhulgas hoiuseid, kindlustustooteid, rahaülekandeid ja maksesüsteeme. Komisjon on seadnud enesele eesmärgiks aidata tagada kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele ja väikese sissetulekuga inimestele juurdepääs neile finantsteenustele. Komisjon on seisukohal, et suurim takistus finantssüsteemide väljatöötamisele kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste jaoks ei ole mitte rahapuudus, vaid institutsionaalne ja tehniline suutmatus. Seetõttu suunab komisjon oma jõupingutused eelkõige väikerahastamisasutuste institutsionaalse suutlikkuse tugevdamisele. Ning juhul, kui juurdepääs kapitalile on väikerahastamisasutuste jaoks väga keeruline, näiteks siis, kui väikerahastamisasutus soovib arendada oma teenuseid maapiirkondades, võib komisjon rahastada nende asutuste kapitalivajadusi spetsiaalsete finantsasutuste, näiteks Euroopa Investeerimispanga kaudu, kasutades laenude andmiseks krediiti või tehes sissemakseid kapitali. Teatud juhtudel võib komisjon uute väikerahastamisasutuste loomisel otsustada nende tegevuse alustamiseks raha eraldada spetsiaalsete vabaühenduste kaudu. Arvestades neid suhtelisi eeliseid, haldab Euroopa Investeerimispank väikerahastamist Euroopa Liidu eelarvest rahastatavate vahendite üldises raamistikus, nimelt Vahemere piirkonna puhul Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu kaudu või Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide puhul Euroopa Arengufondi kaudu.

 
  
MPphoto
 

  Johan Van Hecke (ALDE). (NL) Proua juhataja, me kõik oleme rahul otsusega eraldada üks miljard eurot kõige vaesematele põllumajandustootjatele riikides, mida toidukriis valusaimalt mõjutab, kuid minul isiklikult on kahju, et teatud liikmesriikide ja ka Euroopa Parlamendi ühe osa survel lükati tagasi komisjoni ettepanek kasutada selleks põllumajandusele ette nähtud ja seni kasutamata rahalisi vahendeid.

Nagu volinik ütles, omistab komisjon mikrolaenudele kui mõjusale vahendile vaesusega võitlemisel suurt tähtsust, kuid viimasel ajal on tõstatatud mõningaid küsimusi ja tehtud kriitikat eelkõige seoses juurdepääsuga nendele laenudele. Väidetakse, et tegemist on linnadele keskenduva vahendiga, mida maapiirkondadel ei ole võimalik kasutada.

Ma tahaksin komisjonilt küsida: kas selle vahendi üldine hindamine on läbi viidud?

 
  
MPphoto
 

  Louis Michel. (FR) Nagu ma mainisin, valmistame ette mehhanismi, mis peaks võimaldama meil viivitamata rakendada selleks eesmärgiks kõrvale pandud rahalisi vahendeid.

Minu arvates ei tekita suutlikkuse puhul probleeme nende vahendite olemus ega päritolu. On selge, et mingeid probleeme ei teki isegi maapiirkondade projektidega. Seepärast võin teile kinnitada, et mingeid raskusi ei tohiks tekkida ning mure, mida te väljendasite, saab igal juhul suuresti lahenduse esimeses, veebruari lõpuks valmivas paketis ja ka üldkavas, mis esitatakse hiljemalt 1. maiks.

 
  
MPphoto
 

  Jörg Leichtfried (PSE). (DE) Mul on ainult üks lühike küsimus. Kas te olete kaalunud võimalust kehtestada teatud kontroll nende mikrolaenude üle, et edendada näiteks õiglast kaubandust või mahepõllumajandust, ja kas teie arvates võiks selline kontroll olla kasulik? Või arvate, et tegelikult ei ole vahet, kas sedasorti nõudeid rakendatakse või mitte?

 
  
MPphoto
 

  Louis Michel. (FR) Ilmselgelt ei saa mina sekkuda otsesesse juhtimisse arengumaades. Arengumaade selle valdkonna poliitika on üldiselt äärmiselt nõrk. Arvan, et sain aru, mida te oma küsimusega mõtlesite, ja usun, et see idee, millele te viitate, on põhimõtteliselt paljutõotav. Ma saan ka aru, mis eesmärki te silmas peate. Ma võiksin ehk seda küsimust veel uurida ja püüda kaasata see käimasolevatesse aruteludesse ning hiljem teie ette tagasi tulla, et arutada, kuidas me seda asja korraldada saaksime.

Ma arvan, et te räägite stiimulitest, mis võimaldaksid meil suunata teatud poliitikat rohkem väikestele talumajapidamistele ja muule sarnasele. Ma arvan, et mahepõllumajandus on paljudes arengumaades kindlasti üks valik, juhul kui on võimalik luua vastavad sektorid. Ent praegu ei ole ma valmis sellel pikemalt peatuma. Kui riigis, kus esineb mingil ajal ülemäärast põllumajandustootmist, õnnestuks luua selline sektor, siis oleks see kindlasti huvitav võimalus mitmekesistamiseks ja pakuks head lisandväärtust. Igal juhul tundub teie ettepanek mulle kindlasti kasulik ja ma luban kaasata teid sellesse teemasse, nii et te saate teha koostööd minu talitustega ja uurida, kuidas see küsimus aruteludesse sisse tuua.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Kas volinikule teeb muret asjaolu, et üleilmse majanduskriisi tõttu on kõnealuse teema üks osa – toiduga kindlustatus kogu maailmas – poliitilises päevakorras oma tähtsust minetanud? Mida teeb komisjon selleks, et tõsta see küsimus poliitilises teemaderingis kõrgemale kohale, arvestades, et iga päev sureb endiselt 30 000 last nälga?

 
  
MPphoto
 

  Louis Michel, komisjoni liige. – (FR) Mõni küsimus on teinekord üllatav – ja mitte seetõttu, et me ei räägiks neist asjadest ega tegeleks nendega iga päev. Oma küsimusega viitasite sellele, et komisjon ei tundu olevat huvitatud sellest tööst, mille komisjon ise Euroopa Parlamendi abil ja toel suures osas tegelikult algataski.

Ma tahaksin teid rahustada, ent ühtlasi mainida, et küsimus on huvitav selles mõttes, et hinnad on alates toidukriisi algusest nüüd mõne kuu vältel langenud ja see võib viia mõned inimesed mõttele, nagu oleks probleem lahenenud. Ehkki hinnad on alla läinud, ei maandu nad varasemal suhteliselt madalal tasemel. Seepärast on teil õigus, kui te juhite sellele tähelepanu ja märgite, et toidukriis jätkub ja on reaalseks probleemiks veel palju aastaid. Te võite kindel olla, et ma jälgin seda küsimust väga tähelepanelikult ja et seda teemat ei unustata.

 
  
 

Teine osa

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 33, mille esitas Marian Harkin (H-0970/08)

Teema: Eelarvereform

Komisjoni korraldatud avalik arutelu teemal „Muutuv Euroopa vajab eelarvereformi” lõppes nõudmisega, et komisjon parandaks eelarve täitmise tulemuslikkust ja tõhusust, suurendades eelarve läbipaistvust ja avalikkuse juurdepääsu sellele. Lisaks esitati hiljuti avaldatud kontrollikoja 2007. aasta aruandes mitmesuguseid soovitusi kulude ja riskide tasakaalu, järelevalve ja aruandluse, vahendite lihtsustamise ning liikmesriikide teabe ja kontrolli tõhustamise kohta. Kas komisjon võiks kommenteerida, milliseid samme on kavas astuda selleks, et reageerida avaliku arutelu ja kontrollikoja aastaaruande peamistele tulemustele, pidades silmas tõhusamat tegutsemist ja halduskoormuse vähendamist?

 
  
MPphoto
 

  Dalia Grybauskaitė, komisjoni liige. − Mulle on täna esitatud kaks küsimust eelarvereformi kohta, üks on üldisem ja teine on rohkem seotud põllumajanduse valdkonnaga. Mul on väga hea meel, et esitatud on vähemalt kaks küsimust, sest me palusimegi Euroopa Parlamendil suuremat huvi üles näidata.

Ma vastaksin kõigepealt esimesele küsimusele, mis on üldisem ning puudutab eelkõige Euroopa Liidu eelarve täitmist ja tõhusust. Osa avalikust arutelust keskendus just sellele, kuidas muuta Euroopa Liidu eelarve täitmist tõhusamaks, kiiremaks, lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Avaliku arutelu käigus nõuti jõuliselt Euroopa Liidu eelarve tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamist, eelkõige halduseelarve ja kontrolli lihtsustamise ja proportsionaalsuse kaudu.

Sellega seoses tehti kindlaks mitmeid küsimusi, millest osa on komisjonis juba konkreetset kuju võtmas. Nende algatuste hulgas, millega on juba pihta hakatud, on Euroopa läbipaistvuse algatus. Tänu sellele algatusele on komisjon juba astunud samme, et vastata eelarve suurema avatuse ja parema juurdepääsetavuse vajadusele.

Arutelu käigus mainiti ka teisi küsimusi, mis väärivad tõsist tähelepanu. Esimene neist on praegu väljaspool eelarvet olevate kulutuste kaasamine ehk rahaliste vahendite eelarvesse lisamine. See suurendaks ilmselgelt sünergiat ja õiguspärasust ning lihtsustaks halduskorraldust, kuid me ei ole selles aastate jooksul kuigi edukad olnud. Te teate, et teatud vahendite puhul on see nii. Liikmesriikide vastutus on teine oluline element. On vaja veelgi tugevdada liikmesriikide vastutust, kes haldavad üle 80% Euroopa Liidu eelarvest, eriti ühiselt hallatavates valdkondades. On vaja selgemat vastutuse jaotust liikmesriikide ja komisjoni vahel. Loodetavasti paraneb olukord veidi Lissaboni lepingu jõustumisel.

Kolmas element on meie eelarve jäikus. Praegune Euroopa Liidu eelarve on endiselt liiga jäik; selle hiljutised näited on läbirääkimised toidurahastu ja Euroopa majanduse elavdamise kava üle, arvestades eriti praegust keskkonda. Lisaks on meil Euroopas probleeme gaasitarnetega: me ei ole suutnud tagada gaasiga varustamist ega liikmesriikidevahelist kokkulepet investeerida sellistesse tulevikuprojektidesse nagu ülekandesüsteemide ühendamine või gaasihoidlad. See näitab veel kord, kui oluline on suurendada Euroopa Liidu eelarve suutlikkust kiiresti reageerida.

Kolmas probleemiderühm, millele arutelude käigus osutati, on seotud halduskoormuse vähendamisega. Ka siin on komisjon juba võtnud enesele mitmesuguseid kohustusi. Tegevuskavas ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks on komisjon võtnud kohustuse teha ettepanekuid kulude abikõlblikkust puudutavate lihtsustatud eeskirjade kohta. See sisaldab ühekordsete maksete või kindlasummaliste maksete laiemat kasutamist, kui see on asjakohane. Oma hiljutises teatises aktsepteeritava riski kohta tegi komisjon ettepaneku muuta kontrollisüsteemi raames riskimäärasid ja aktsepteeritavat veamäära. Loodame, et Euroopa Parlament toetab meid neis poliitilistes aruteludes ja hiljem nõukoguga peetavates läbirääkimistes.

Komisjon ootab Euroopa Parlamendilt toetust eelarve täitmise üldiseks ratsionaliseerimiseks ja lihtsustamiseks ning seejärel tulevaste õigusaktide üldiseks analüüsimiseks. Tänan teid küsimuste eest. Tavaliselt ei ärata see küsimus kuigi palju huvi, sest seda peetakse mõnikord liiga tehniliseks. Vaatamata sellele, kui häid poliitilisi otsuseid tehakse, võib hea poliitika ebaõnnestuda, kui meil ei ole tõhusaid teostusmehhanisme.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). – Tänan teid põhjaliku vastuse eest, proua volinik. Te mainisite liikmesriikide vastutust. Kas te võiksite täpsemalt rääkida, milliseid edusamme on tehtud abikõlblike kulude arvutamise lihtsustamisel ja ühekordsete maksete kasutamise suurendamisel, eriti struktuurifondide valdkonnas?

Minu teine küsimus puudutab avaliku arutelu dokumenti ennast ja suuresti negatiivset reaktsiooni seoses põllumajandusega. Avaliku arutelu dokumendis on eelseisvate lahendamist vajavate küsimustena loetletud mitmekesisus, teaduse ja tehnika areng, teadmistepõhine majandus, kliimamuutus ja energiavarustuse kindlus, kuid ei mainita toiduainetega kindlustatust. Niisiis, kas negatiivne reaktsioon põllumajanduse puhul on põhjendamatult tingitud dokumendist endast?

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). (RO) Ma tahaksin mainida asjaolu, et 2009. aasta on Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta.

Meil on veel üks ülitähtis teema, kliimamuutus. Me ei tohiks unustada, et Euroopa majanduse elavdamise kavas peetakse esmatähtsaks ka olulise infrastruktuuri – näiteks energia- ja transpordiinfrastruktuuri – rahastamise vajadust.

Kuidas kajastub see eelarvereformis?

 
  
MPphoto
 

  Dalia Grybauskaitė, komisjoni liige. Niisiis kolm lisaküsimust.

Kõigepealt struktuurifondidest ja sellest, mida me juba teeme. Euroopa Parlamendiga 2009. aasta eelarves kokkuleppimiseks peetud läbirääkimistel jõudsime juba ühisele meelele ja tegime avalduse, et kiirendame vahendite kasutamist ja muudame otsustusprotsessi liikmesriikide jaoks paindlikumaks, sealhulgas seoses struktuurifondide kasutamisega. See kajastub ka majanduse elavdamise kavas. See on oluline ja meie arvestuste kohaselt aitab see struktuurifondide kasutuselevõttu kiirendada ainuüksi 2009. aastal umbes kuue miljardi euro ulatuses. See on meie kohustus Euroopa Parlamendi ees ja me saavutasime nõukogus vastava kokkuleppe ka liikmesriikidega, kes neid jõupingutusi toetavad.

Seega on komisjonist välja läinud kaks määruste muudatusettepanekute paketti ja ma loodan, et need on juba jõudnud Euroopa Parlamenti, vähemalt regionaalarengukomisjoni, ning nõukokku; loodetavasti võetakse need väga kiiresti vastu, et liikmesriikidel oleks võimalik neist lähtuda.

Mis puudutab toiduainetega kindlustatuse ja ühise põllumajanduspoliitika seost, siis see küsimus on väga huvitav ja ma kujutan juba ette, milliseid küsimusi teised parlamendiliikmed mulle esitavad. See on ühise põllumajanduspoliitika puhul üldiselt väga mõistlik küsimus. Me oleme arutelude käigus saanud palju kriitikat ühise põllumajanduspoliitika kvaliteedi kohta; see kriitika ei ole suunatud mitte poliitika enda vastu, vaid puudutab kvaliteeti ning õigeaegse reageerimise ja abistamise suutlikkust.

Ühine põllumajanduspoliitika on oma olemuselt väga kulukas – just nii on asjaosalised seda poliitikat ennekõike tajunud. Ja loomulikult on teil täiesti õigus – meie arusaama kohaselt muutub see poliitika lähemas tulevikus ja keskpikas plaanis nii, et rohkem investeeritakse keskkonna ja tervisega seotud aspektidesse, sealhulgas toiduainetega kindlustatusse. Sellisena näeme tulevikku tõenäoliselt keskpikas plaanis.

Ent muidugi ei sobinud kõik kõikidele asjaosalistele. Oleme püüdnud olla võimalikult erapooletud. Me avaldasime kõik arutelumaterjalid. Seda teemat arutati novembris toimunud konverentsil, mida juhatas president Barroso, ning kõik materjalid on avaldatud, sealhulgas meie analüüsid ajutrustide arvamuste kohta, kõik arutelude materjalid ja meie kokkuvõte. Nii et kõik on avalik ja kättesaadav. Ent tegemist ei ole veel meie seisukohaga. Me oleme püüdnud olla erapooletud ja mitte siduda end ühegi arvamusega, kuid me tahtsime näha avalikkuse reaktsiooni. Me tahtsime teile edastada objektiivse arvamuse selle kohta, kuidas meid ning meie poliitikat ja eelarvet väljastpoolt nähakse, ning me kasutame seda edaspidi poliitilise otsuse ettevalmistamisel.

Mis puudutab kolmandat esmatähtsate valdkondade küsimust, siis teil on täiesti õigus. Seda arutavad kõik. Me teame, mida meil tuleb teha. Liikmesriigid teavad, valitsused teavad, ent kui asi puudutab raha, ei ole nad alati ühel meelel. Eelarve vastuvõtmiseks peetavatel läbirääkimistel keskendutakse tavaliselt eelarvesse makstud raha tagasisaamisele (juste retour). Kes tagastab? Eriti nüüdses majandussurutises, kus meil on nii tõsised probleemid seoses energeetikaga ja välismaailmaga, peame uuesti keskenduma ning mitte unustama, et strateegiline eesmärk, mille saavutamiseks komisjon ja Euroopa Parlament peavad koostööd tegema, on valmistada ette eelarvereformi strateegiadokument.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 34, mille esitas Mairead McGuinness (H-0996/08)

Teema: Euroopa Liidu eelarve reform

Kas komisjon on kindel, et hiljutine avalik arutelu teemal „Muutuv Euroopa vajab eelarvereformi” peegeldab enamiku Euroopa kodanike arvamust? Kas „sadadest häältest” kogutud „üks sõnum” kajastab tegelikult kogu Euroopa Liidu arvamust?

Milliseid peamisi järeldusi võib teha ja millised suured muutused leiavad komisjoni arvates Euroopa Liidu kulutustes tulevikus aset?

Ja täpsemalt – mis on komisjoni arvates need peamised muudatused, mis viiakse ellu seoses kulutustega põllumajanduse valdkonnas?

 
  
MPphoto
 

  Dalia Grybauskaitė, komisjoni liige. − Esitatud küsimuse põhirõhk on põllumajanduse üle peetud arutelu tulemustel, ent kuna see küsimus sisaldab ka üldisemaid tahke, siis ma alustaksin mõningatest üldistest märkustest.

Mis puudutab meie käivitatud arutelu, siis me oleme sellega väga rahul, sest esimest korda Euroopa ajaloos on toimunud nii avatud arutelu, millest võtsid osa kõik, kes vähegi suutsid ja tahtsid osaleda. Ma saime tohutult tagasisidet vabaühendustelt, valitsustelt, eksperdirühmadelt ja kodanikuühiskonnalt ning see kõik on olnud ja on ka tulevikus meie jaoks väga kasulik.

Muidugi peegeldab see tagasiside väga paljusid arvamusi ja tulevikuarusaamu, mida ei saa taandada ühele-kahele konkreetsele sõnumile, ent suures osas toetati esitatud arvamustes komisjoni üldist käsitust eelarvereformist, mille strateegiline eesmärk on suurendada võimalikult palju iga Euroopa eelarvest kulutatud euro lisandväärtust. Saadud tagasisides pakuti välja kriteeriume ja arvamusi Euroopa Liidu eelarve stabiilsuse ja reageerimisvõime tasakaalu saavutamiseks.

Paljud arutelus osalenud inimesed olid nõus sellega, et eelarve on aja jooksul märkimisväärselt arenenud, kuid vaid vähesed on rahul eelarve praeguse ülesehitusega. Arutelu käigus kujunes arusaam kõige olulisematest ülesannetest, millega Euroopa peab tegelema, ning kliimamuutus ja üleilmne konkurentsivõime on nende ülesannete nimekirja tipus.

Samuti tehti arutelu käigus ettepanekuid mitmete võimalike reformide kohta konkreetsetes kuluvaldkondades, finantssüsteemis ja eelarve täitmise viisides. Täpsem teave, nagu ma juba mainisin, on kättesaadav komisjoni veebilehtedel.

Lõpetuseks – mis puudutab põllumajandust, siis ilmnes arutelu käigus, et valitseb suhteliselt laialdane üksmeel selles, et ühist põllumajanduspoliitikat on vaja edasi reformida. Mõne arvates oleks kõige parem reformi jätkata samade põhimõtete alusel, mida peeti silmas nn tervisekontrolli või vahekokkuvõtte puhul, teised aga pooldavad põhjalikumaid muutusi. Enamik arutelus osalenuid rõhutas vajadust muuta ühise põllumajanduspoliitika rõhuasetust, keskendudes Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimele, kliimamuutusele reageerimisele, toiduohutusele, kvaliteedinõuetele ja teistele keskkonnaeesmärkidele. Eri meelt ollakse aga selles, milline on vajaliku muutuse olemus ja ulatus.

Komisjoni püüdlusi, mis on seotud peamiste kuluvaldkondade, iseäranis põllumajandusega, arendatakse pidevalt, tuginedes konsulteerimisele, tehnilisele hindamisele, teadlaste panusele ja eri valdkondi puudutava poliitika üle peetavatele aruteludele. Need on osa poliitilisest vastusest, mis antakse selle aasta jooksul. Seejärel koostab komisjon strateegiadokumendi ja ma loodan väga, et me suudame oma ülesande koostöös teiega täita.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Proua volinik, tänan teid nii vastuse eest kui ka märkuste eest seoses Marian Harkini tõstatatud küsimusega toiduainetega kindlustatuse kohta. Mulle tundub, et turul on suur tühik.

Lubage mul juhtida teie tähelepanu minu koostatud raportile, mis sai täna Euroopa Parlamendis suure toetuse inimestelt, kes toetavad ühist põllumajanduspoliitikat ja selle rolli üleilmse toiduainetega kindlustatuse tagamisel; lubage mul meenutada ka meie arutelu piimandussektori vähenevate sissetulekute üle. Need, kes teevad ettepanekuid põhimõtteliste reformide kohta, peaksid reaalsusega tutvust tegema. Me räägime Euroopa kodanikele vajalikust toidust ning maal elavate ja maakeskkonda arendavate inimeste sissetulekutest. Loodetavasti peate seda edasises töös silmas.

 
  
MPphoto
 

  Göran Färm (PSE). – (SV) Mul on volinikule üks lühike küsimus. Ma osalesin detsembris komisjoni korraldatud suurepärasel konverentsil, mis oli pühendatud eelarve vahekokkuvõttele. Sel konverentsil esines volinik oivalise ja innustava kõnega sellest, kui oluline on nüüd muudatusettepanekuid esitada. Praegu aga liiguvad kuulujutud, et mingeid ettepanekuid vahekokkuvõtte kohta ei tule enne kui pärast Euroopa Parlamendi valimisi ja septembris Saksamaal toimuvaid üldvalimisi. Minu küsimus on lihtne: kas komisjon esitab ettepaneku eelarve vahekokkuvõtte kohta enne suve või alles pärast Saksamaa üldvalimisi?

 
  
MPphoto
 

  Justas Vincas Paleckis (PSE). - (LT) Proua volinik, ma tahaksin teid tänada täpsete ja avameelsete vastuste eest ning öelda, et arutelu eelarvereformi üle on kestnud mõnda aega – juba üle aasta. Kuidas on finantskriis seda arutelu mõjutanud? Samuti tahaksin teada, kas eelarve reformimisel püütakse leida ka lahendusi, mis aitaksid tulevikus vältida selliseid finantskriise nagu praegune.

 
  
MPphoto
 

  Dalia Grybauskaitė, komisjoni liige. Mis puutub reaalsusega arvestamisse, siis ma olen täiesti nõus, et igasugused otsused, mille me vastu võtame, eriti aga strateegilised otsused, peavad olema poliitiliselt väga vastutustundlikud. Me ei tohiks muuta parimat, mis meil on, kuid me peame vabanema sellest, mis on iganenud ega anna tulemusi.

Seoses vahekokkuvõttega tundub mulle, et on tekkinud arusaamatus. Meil ei ole palutud ette valmistada vahekokkuvõtet Euroopa Liidu eelarve kohta. Meil on palutud 2009. aasta lõpuks ette valmistada täieulatuslik eelarvereformikava ja meie ülesanne on otsustada ajastuse üle – millal on poliitiliselt õigem aeg või millal on võimalik saavutada tõhusamat ja mõjusamat tulemust. Mina isiklikult tahaksin, et see valmiks kiiremini – võib-olla kevadel. Aga ma pean ka tegelikkust arvesse võtma, sest meil seisavad ees valimised, võib-olla ka Lissaboni lepingu ratifitseerimine jne. Me ei tohiks head ettepanekut raisku lasta ega lubada sündmustel seda varjutada. Laskem president Barrosol lõppkuupäeva üle otsustada; kuid meie oleme valmis, see komisjoni koosseis on valmis oma tööd tegema.

– (LT) Härra Paleckis, teie küsimused on tegelikult väga olulised, väga sügavad – ma ütleksin lausa, et nii sügavad ja olulised, et isegi kogu Euroopa Liidu eelarve ei annaks neile vastust. Tegelikult on teie küsimused seotud strateegiaga ja ükski eelarve ei suudaks nüüd ega tulevikus reageerida sellisele finantskriisile, millega meil praegu tegemist on.

Euroopa Liidu eelarve moodustab vaid ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust, ent finantskriisi põhjuseks ei olnud mitte rahapuudus, vaid suuresti pigem järelevalveprobleemid, finantssüsteemi üleilmastumine ja monopoliseerumine ning paljud muud asjaolud.

Euroopa Liidu eelarve – nagu mõne väga väikese rahvusvahelise organisatsiooni eelarve – sisaldab loomulikult teatud hulka vahendeid, kuid kindlasti ei ole see suur. Nendeks vahenditeks ei ole üksnes raha, vaid ka regulatiivmeetmed, kontrollimeetmed, soovitused – ka makromajanduspoliitika valdkonnas. Ja sellised vahendid on võib-olla isegi olulisemad kui see, kui palju raha meil on või kui palju me seda kuskile suunata saame.

Nüüd on meil Globaliseerumisega Kohanemise Fond, meil on paindlikkusinstrument ja teised vahendid, kuid need ei ole tegelikult kuigi tõhusad ega tulemuslikud. Just seetõttu tegi komisjon majanduse elavdamise kavas ettepaneku investeerida viis miljardit eurot strateegilistesse struktuurimuudatustesse energia ülekandesüsteemide ühendamisel ja muudes energiainfrastruktuuriprojektides, kuid seni pole riikidel asjaga kiiret olnud ja nad ei ole kuigi valmis seda teemat arutama.

See kriis näitab, et investeerimine strateegilistesse energiaprojektidesse ja teistesse Euroopa strateegilistesse ühisprojektidesse on äärmiselt tähtis. Ma loodan väga, et see kriis on üks neist õppetundidest, mida Euroopa võtab väga tõsiselt. Ma loodan ka seda, et see kriis aitab meil keskenduda ja kasutada tulevikus Euroopa Liidu eelarvet valdkondades, kus see on kõige kasulikum, sest see on kindlasti liiga väike selleks, et kõike katta ja lahendada.

Seega ei ole teie väga üldistele küsimustele kerge vastata, ent nagu ma juba mainisin, suunab see üleilmne kriis ja majanduslangus loodetavasti kogu Euroopas poliitikuid rohkem Euroopa strateegiale pühenduma.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 35, mille esitas Seán Ó Neachtain (H-0972/08)

Teema: Küberkuritegevus

Nüüd, mil tehnoloogia areneb pidevalt ja aina rohkem inimesi kasutab Internetti, on Internetis toimuvat üha keerulisem kontrollida. Mida teeb komisjon küberkuritegevuse vastu võitlemiseks Euroopa Liidu tasandil?

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot , komisjoni asepresident. – (FR) Proua juhataja, ütlen vastuseks härra Ó Neachtaini küsimusele, et komisjon on juba mitu aastat rakendanud küberkuritegevuse vastast poliitikat tihedas koostöös liikmesriikidega ja Euroopa Liidu teiste institutsioonidega.

Komisjon aitab küberkuritegevusega võidelda neljal viisil: edendades koostööd liikmesriikide vahel, soodustades avaliku ja erasektori partnerlust, töötades välja mitmesuguseid õigusakte ning tehes koostööd kolmandate riikidega.

2007. aasta teatis „Küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamine” võimaldas komisjonil edendada teabevahetust küberkuritegevuse valdkonnas liikmesriikide õiguskaitseorganite vahel – kas kahepoolselt või Europoli kaudu.

Iga liikmesriik peab määrama alalise kontaktpunkti, mille kaudu teised liikmesriigid võivad taotleda abi või teavet. Samuti aitas komisjon koostada nõukogu järeldusi küberkuritegevuse vastase võitluse strateegia kohta, mis võeti vastu eelmise aasta novembris.

Selles strateegias pakutakse välja hulk meetmeid, edendamaks liikmesriikide koostööd võitluses selliste kuritegude vastu nagu lapspornograafia, terrorism, infosüsteemide vastu suunatud ründed ja pettused. Tuleb luua platvorm Internetis tuvastatud rikkumistest teatamiseks, et koondada küberkuritegusid puudutav teave ühte kohta, nii et Europolil oleks võimalik sellega tegelda.

Samal ajal arendab komisjon küberkuritegevuse vastu võitlemiseks õiguskaitseorganite ja erasektori partnerluse poliitikat.

8. detsembril 2008. aastal toimunud justiits- ja siseasjade nõukogu kohtumisel koostati soovitused avaliku ja erasektori koostöö kohta võitluses küberkuritegevusega. Komisjon soovib luua ka Euroopa finantskoalitsiooni lapspornopiltidega kauplemise vastu. Selle koalitsiooni eesmärk on ühendada erinevate avaliku ja erasektori organisatsioonide jõupingutused, et võidelda lapspornopiltide tootmise, Internetis levitamise ja müügi vastu.

Viimaseks oli komisjonil suur roll nende õigusaktide väljatöötamisel, milles on sätestatud miinimumstandardid karistusõiguse ühtlustamiseks kõnealuses valdkonnas. Toon siinkohal näiteks raamotsuse 2005/222/JSK infosüsteemide vastu suunatud rünnete kohta ja raamotsuse 2004/68/JSK laste seksuaalse ärakasutamise ja lapspornograafia vastu võitlemise kohta.

Nüüd uurib komisjon, kuidas neid õigusakte ajakohastada ja rakendada.

Lõpetuseks ütlen, et me peame meeles pidama, et Internet on üleilmne teabevõrgustik. Euroopa Liit ei saa seda üksinda reguleerida. Seetõttu loodab komisjon edendada selles valdkonnas rahvusvahelist koostööd ning korraldab sel aastal kokkusaamise rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu asutustega, et püüda kooskõlastada nende organisatsioonide ja asutuste tegevust.

See on minu vastus härra Ó Neachtainile.

 
  
MPphoto
 

  Seán Ó Neachtain (UEN). (DA) Proua juhataja, ma soovin volinikku selle vastuse eest tänada. Volinik, tahaksin teile esitada ühe lisaküsimuse. See puudutab küberkiusamist või ­laimamist, mille ohvriks langevad enamasti noored inimesed, kes kasutavad selliseid suhtlussaite nagu Bebo ja Facebook; noorte laimamine ja kiusamine sellistel saitidel tuleks lõpetada. Mida kavatseb Euroopa Liit teha, et tagada ühiskonna suurem tähelepanu säärasele kiusamisele?

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). (RO) Tahaksin küsida, milliseid abinõusid kavatseb komisjon rakendada selleks, et võimaldada liikmesriikidel Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioon vastu võtta, millist tegevuskava komisjon kaalub olukorra parandamiseks ja küberkuritegevusega võitlemiseks ning milliseid meetmeid kavatsetakse võtta digiallkirjade vastastikuseks kasutamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Den Dover (PPE-DE). – Mul on hea meel voliniku vastuse üle, kuid tahaksin panna talle südamele, et ta veenduks, kas selles valdkonnas järgitakse alati inimõigusi. Teisisõnu toetan täielikult küberkuritegevuse väljajuurimist, kuid kas me saame olla kindlad, et Interneti-firmad koos politseiga ja muude sarnaste organitega ei ole liiga karmikäelised nendega, kes kasutavad Internetti oma lõbuks?

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Proua juhataja; teil on õigus ning ma vastan küsimusele inimõiguste ja küberkuritegevuse vastase võitluse kohta kohe. Me peame tõesti olema väga tähelepanelikud, tagamaks, et küberkuritegevuse vastu võitlemisel võetaks enesele kohustus austada inimõigusi; ma ütleksin lausa, et me peame inimõiguste järgimise kohustuslikuks muutma.

Aastatel 2010–2014 ellu viidava mitmeaastase Stockholmi programmi üks osa on pühendatud küberkuritegevuse vastu võitlemisele; ma olen öelnud varem ja ütlen härra Ó Neachtainile veel kord, et selle programmi raames on kavas luua Europolis seirekeskus, mis võimaldab meil kooskõlastada paremini järelevalvet nende riiklike institutsioonide üle, mille ülesanne on jälgida kahtlustäratavaid veebilehti, mille kaudu levitatakse lapspornograafiat iseäranis mõjutatavate inimeste seas. Teil on õigus; me peame ka mõistma, kuidas ahvatletakse noori teatud veebilehtedele, kus neid ähvardab oht sattuda nende veebilehtede loojate ja külastajate rünnaku alla. Seda võin ma teile öelda. Mainiksin veel kord, et tegemist on täieulatusliku strateegiaga, mida tuleb varasemast veelgi sihikindlamalt ellu viia, arvestades seda, mida me Internetis varitsevate ohtude kohta nüüd teame.

Mul on suured lootused ka Euroopa finantskoalitsiooni suhtes, mille tegevuse eesmärk on tõkestada lapspornopiltidega kauplemist. Me ühendame mitmesuguste avaliku sektori ja erasektori organisatsioonide jõupingutused, et võidelda lapspornopiltide levitamise ja müügi vastu Internetis ning üritada kurjategijaid kindlaks teha ja kinni pidada. Kui me jõuame rahastamises komiteemenetluse käigus kokkuleppele, hakkab see koalitsioon loodetavasti tööle 2009. aasta veebruaris. Tänan Euroopa Parlamenti kogu toetuse eest, mida ta selles valdkonnas osutada suudab.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 36, mille esitas Liam Aylward (H-0978/08)

Teema: Terrorismioht

Möödunud aasta novembris pandi terrorirünnakud toime Mumbais ja ohus oli paljude Euroopa Liidu kodanike elu. Arvestades ka Madridis ja Londonis 2004. ja 2005. aastal toimunud pommirünnakuid, on selge, et Euroopa Liidus ohustavad meid samasugused kallaletungid. Kas komisjon võiks rääkida, mida me teeme selleks, et tugevdada ja tagada teabevahetust liikmesriikide politseijõudude vahel, et sellistele rünnakutele reageerida?

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot , komisjoni asepresident. (FR) Proua juhataja, ma vastan härra Aylwardile. Et terrorismi ja muude raskete kuritegude vastu tulemuslikult võidelda, tuleb tagada õigete inimeste õigeaegne juurdepääs õigele teabele; seda on aga Euroopa Liidu tasandil äärmiselt keeruline korraldada.

Me oleme püüdnud edendada ja hõlbustada tulemuslikku teabevahetust eri liikmesriikide politseiorganite vahel. 18. detsembri 2006. aasta raamotsus ehk niinimetatud Rootsi otsus, mille kõik liikmesriigid pidid rakendama 2008. aasta detsembri keskpaigaks, s.t vaid veidi aega tagasi, loob ühise õigusliku raamistiku teabe ja luureandmete kiireks vahetamiseks liikmesriikide õiguskaitseorganite vahel.

Selles raamotsuses on sätestatud, et kui liikmesriigi politsei saab taotluse, tuleb sellega tegelemisel lähtuda samadest kriteeriumidest, mida kohaldatakse riigisiseste taotluste puhul. See on üks viis, kuidas me seda probleemi püüame lahendada.

Teine näide on niinimetatud Prümi nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus, milles on esitatud üksikasjalik kord teatud liiki andmete, sealhulgas sõrmejälgede, DNA profiilide ja sõidukite registreerimisega seotud teabe vahetamiseks; kõik see aitab kaasa edukatele kriminaaljuurdlustele.

Prümi nõukogu otsuse alusel võimaldavad liikmesriigid üksteisele juurdepääsu oma DNA ja sõrmejälgede andmebaasidele, et teha kindlaks, kas leidub vasteid. See on äärmiselt kasulik, sest see nõukogu otsus võimaldab DNA profiile ja sõrmejälgi väga tõhusalt jagada.

Ka Europolil on otsustav roll. Europoli infosüsteem võimaldab liikmesriikidel teha kindlaks, kas teiste liikmesriikide õiguskaitseorganitel on operatiivtööks vajalikku teavet. Et Europolil oleks võimalik seda rolli täita, peavad liikmesriigid muidugi Europoli infosüsteemi piisavalt teabega varustama.

Kahtlemata peame nüüd kavandama uusi meetmeid teabe jagamiseks järgmise viieaastase programmi raames, mis järgneb Haagi programmile. Selle viieaastase programmi eelduseks on teabevahetuse kooskõlastatud, järjekindel meetod ja sellega peaks kaasnema teabe haldamise Euroopa Liidu strateegia. Ent teabevahetus tõstatab kindlasti ka isikuandmete kaitse küsimuse.

See strateegia peaks võimaldama terviklikku käsitust teabevahetusest, mis vastab politsei vajadustele ja põhineb infotehnoloogiliste süsteemide koostalitlusvõimel.

See on minu vastus härra Aylwardile.

 
  
MPphoto
 

  Liam Aylward (UEN). – Ma tahaksin volinikku vastuse eest tänada. Üks väga lühike lisaküsimus: mida teeb Euroopa Liit selleks, et konfiskeerida terroristide varad Euroopa Liidus, ning kas volinik võiks öelda, kui palju kuritegelike varade kindlakstegemise ja konfiskeerimisega tegelevaid büroosid praegu Euroopa Liidus on?

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Ma paluksin volinikul kommenteerida, kas kõik 27 liikmesriiki on valmis tegema koostööd seoses politseiorganite teabevahetusega. Kui ei, siis millised riigid on eri meelt ja kas Iiri valitsus on taotlenud selles valdkonnas mingit erandit?

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE-DE). (DE) Volinik, ma tahaksin küsida, kas meil on olemas julgeoleku- ja ohutuspoliitika seoses tuumaelektrijaamu ähvardada võiva terroriohuga?

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. (FR) Me uurime praegu võimalusi sel kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimiseks. Kohtunik Jean-Louis Bruguière’ile on tehtud ülesandeks uurida terroristide rahastamise jälgimisprogrammi SWIFT. Tema uurimistulemused tehakse varsti teatavaks. Terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames kogutud teave on Euroopa Liidule kasulik olnud; kohtunik Bruguière’i kohustus on kontrollida, et kõik toimingud vastaksid andmekaitsenõuetele. Võin öelda, et kokkuvõttes hõlbustab see vara konfiskeerimist hulgalt inimestelt, kes on teeninud ebaseaduslikku tulu.

Mis puudutab teabevahetust, siis ma ütlesin juba varem, et Europoli infosüsteem võiks olla palju tõhusam, kui liikmesriigid edastaksid sellesse süsteemi teavet usaldavamal ja läbipaistvamal moel. Me tegeleme sellega. Üks minu peamisi muresid on tõesti see, kuidas tekitada usaldust liikmesriikide eri luureorganite vahel, et teabevahetus muutuks tõhusamaks. Ma ei ole kuulnud mingitest eranditest selles valdkonnas. Usun, et vastasin teie küsimustele üsna piisavalt.

Tuumaelektrijaamadega seotud ohtudega seoses ütlen, et komisjon on esitanud ettepaneku võtta vastu õigusakt, mis võimaldaks tõhusamalt jälgida esmatähtsat infrastruktuuri, mille hulka kuuluvad muidugi ka tuumaelektrijaamad.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 37, mille esitas Armando França (H-0979/08)

Teema: ELi sisserändepoliitika

Arvestades, et Euroopa Liidu sisserändepoliitika peaks sisaldama tugevamat inimkeskset käsitust ja tagama inimõiguste järgimise; et see peaks repressiivmeetmete asemel edendama lõimimismeetmeid ja muid meetmeid, mille eesmärk on võrdsustada sisserändajate ja kodanike õigused ja kohustused, ning soodustama liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja päritoluriikide vahelist koostööd; et see peaks edendama lahendusi, mis tugevdavad kultuuridevahelist dialoogi ning austust erinevuste, vähemuste ja vabaduse suhtes, ja arvestades, et Prantsuse Vabariik on juba allkirjastanud protokollid mitmete Aafrika riikidega, eriti Kongo, Tuneesia, Benini, Mauritiuse, Senegali ja Gaboniga, et edendada arengut ja seadusliku sisserände võimalust, siis millist toetust ja abi on komisjon andnud liikmesriikidele, kes soovivad alustada samasugust protsessi?

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot , komisjoni asepresident. (FR) Vastuseks härra França küsimusele: Euroopa Liidus 2005. aastal rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi eesmärk oli tagada asjakohasem reageering probleemidele, mis terve Euroopa Liidu jaoks rändega kaasnevad. See lähenemisviis põhineb eesmärgil edendada dialoogi ja koostööd kolmandate riikidega kõigis rännet puudutavates küsimustes, et luua rände paremaks ohjamiseks partnerlus.

Et anda rände suhtes võetud üldisele lähenemisviisile konkreetne sisu, toetab komisjon rände ja varjupaiga valdkondade algatusi, mis puudutavad koostööd kolmandate riikidega. Näidetena võib nimetada Aenease programmi, mille raames rahastati aastatel 2004–2006 üle saja projekti, ning sellele järgnenud rände- ja varjupaigaprogrammi, mille eelarve aastatel 2007–2010 on 205 miljonit eurot.

Paljud iga-aastastel konkurssidel välja valitud projektid on esitanud liikmesriigid, kes viivad neid ellu koostöös kolmandate riikidega. Näiteks Aenease programmi raames rahastab komisjon üht Hispaania ja Maroko ühisprojekti, mis hõlmab Maroko Ben Slimane’i provintsi ja Hispaania Huelva provintsi vahelise hooajalise rände ohjamist. Selle programmi kaudu toetatakse ka Hispaania ja Colombia koostööd korduvrände arendamisel. Samamoodi rahastasime Portugalis elavate kõrge kvalifikatsiooniga Cabo Verde kodanike ajutist tagasipöördumist kodumaale, et nad teavitaksid ja koolitaksid seal võimalikke väljarändajaid. Lisaks nendele meetmetele aitavad üldisele lähenemisviisile praktilist sisu anda ka sellised geograafilised rahastamisvahendid nagu Euroopa Arengufond ning Euroopa naabrus- ja partnerlusvahend. Näiteks toetas komisjon hiljuti rändealase teabe- ja juhtimiskeskuse asutamist Malis; sellesse projekti on tihedalt kaasatud mitmed liikmesriigid.

Selle üldise lähenemisviisi ühe osana pakkus komisjon välja uusi vahendeid partnerlussuhete edendamiseks kolmandate riikidega ning suurema sünergia loomiseks ühenduse ja liikmesriikide tegevuse vahel. Uue vahendina juurutatakse Euroopa Liidus nüüd liikuvuspartnerlust, esialgu katseprojektina. Liikuvuspartnerlus võimaldab edendada dialoogi ja koostööd Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sellistes valdkondades nagu seaduslik ränne, areng ning ebaseadusliku sisserände ennetamine ja vähendamine. Sõlmitud on esimesed partnerluslepped Cabo Verde ja Moldova Vabariigiga ning nende raames on tehtud konkreetseid koostööpakkumisi. Näiteks Cabo Verdega sõlmitud partnerlusleppe raames tegi Portugal ettepaneku allkirjastada uus protokoll, mis laiendab olemasoleva protokolli kohaldamisala Cabo Verde töötajate ajutisele rändele seoses tööga Portugalis. On ka teisi vahendeid, näiteks rändeprofiilid, mis koosnevad konkreetse riigi rändeolukorra analüüsidest, ning koostööplatvormid, mis toovad asjaomases kolmandas riigis kokku riigi esindajad ja peamised rändega seotud rahastajad. Me lõime Ühendkuningriigi algatusel koostööplatvormi Etioopias ja kavatseme samasuguse platvormi luua ka Lõuna-Aafrikas.

Peale selle saavad ka integratsioonifond ja tagasipöördumisfond aidata liikmesriikidel kolmandates riikides lahkumiseelseid meetmeid rakendada, et abistada võimalikke väljarändajaid töö leidmisel sihtriikides ning soodustada nende ühiskondlikku ja kultuurilist lõimumist, või vastupidi, rakendada lühiajalisi toetusmeetmeid tagasipöördunud sisserändajate puhul.

Selline on minu vastus, härra França. Ma tahtsin teile tuua võimalikult palju näiteid, kuid ennekõike tahaksin öelda, et olen täiesti veendunud, et Euroopa peab rändevoogude ohjamisel lähtuma sellest üldisest lähenemisviisist, mis seob omavahel rände ja arengu ning võimaldab tegelikult rännet kooskõlastatult ohjata. Ma arvan, et see on eesmärk, mille poole me peame püüdlema, ja nii saab rände ohjamine Euroopas eeskujuks kogu maailmale.

 
  
MPphoto
 

  Armando França (PSE). - (PT) Härra Barrot, ma olen teiega nõus. Ma arvan, et meil ei ole põhjust rahuloluks. Me ei saa tegelikult kõikide nende ulatuslike meetmetega rahul olla.

Tõde on, et ebaseaduslik sisseränne Euroopasse jätkub. Inimkaubandus jätkub. On piirkondi, kuhu saabub palju sisserändajaid, eriti Vahemere piirkond ja Itaalia. Prantsusmaa on tulnud välja mitmete oluliste kahepoolsete koostöölepingutega, kuid teised liikmesriigid ei ole tema eeskuju järginud. Komisjon peab samasuguse innuga jätkama seda koostöö- ja abistamispoliitikat, sest liikmesriigid...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Colm Burke (PPE-DE). – Proua juhataja, küsimuses viidati Euroopa Liidu poliitikale, mis sisaldab tugevat inimkeskset käsitust ja tagab inimõiguste järgimise. Iirimaalt saadeti just üks inimene välja, ehkki tema tütardele langeks osaks suguelundite moonutamine.

Kas komisjon on kutsunud liikmesriike üles võtma selles küsimuses vastu ühise seisukoha? Mõnes Euroopa riigis ei ole see ikka veel ebaseaduslik; kas komisjon julgustaks liikmesriike võtma vastu ühise seisukoha selle väga keerulise probleemiga tegelemiseks?

 
  
MPphoto
 
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. (FR) Esiteks tahaksin ma härra Françale kinnitada, et teen kindlasti kõik endast oleneva, et arendada mainitud üldist lähenemisviisi Euroopa Liidu kui terviku ja kolmandate riikide vahelise liikuvuspartnerluse kaudu. Teil on õigus: osa liikmesriike on sõlminud kahepoolseid lepinguid, kuid seda peaks tegema kogu Euroopa. Te rõhutasite õigesti ebaseadusliku sisserändega kaasnevaid riske, mis tulenevad suutmatusest seaduslikku rännet edukalt korraldada.

Härra Burke, teie mainitud näide on üks neid juhtumeid, mis tõestab, et tagasisaatmispoliitikat peab rakendama arukalt. Ei tohi saata inimesi tagasi kolmandatesse riikidesse, kus nende elu või isiksus satub ohtu. Seega peame seda poliitikat targalt ellu viima.

Ma ei tahaks tagasisaatmisdirektiivi juurde tagasi tulla. See on tekitanud lahkarvamusi, ent kui see võetakse liikmesriikide õigusesse nõuetekohaselt üle, siis võimaldab see meil teatud määral jälgida, kuidas tagasisaatmispoliitikat rakendatakse.

Igal juhul kavatsen ma sellel teemal silma peal hoida.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

 
  
  

Kolmas osa

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 51, mille esitas Emmanouil Angelakas (H-0983/08)

Teema: Nn kinniste ametikohtade avamine

Soovides saavutada ühtse turu eesmärgina isikute, kauba ja teenuste vaba liikumist, edendab komisjon niinimetatud kinniste kutsealade avamist liikmesriikides, kus need on olemas, ja see on üldiselt õige samm.

Kas on juhtumeid, mille puhul need kinnised kutsealad võiksid kinnisteks jäädagi – tingimusel, et ühiskonda teenindatakse edukalt, s.t teenuseid on võimalik probleemideta osutada? Millised on teatud kinniste kutsealade avamise võimalikud negatiivsed tagajärjed? Kas komisjon on uurinud mõju kohalikele kogukondadele, iseäranis eriliste piirkondade, näiteks mägi- ja saarepiirkondade jms puhul?

 
  
MPphoto
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. Ma tahaksin kõigepealt täpsustada, et kinniste kutsealade avamine iseenesest ei ole komisjoni jaoks mingi üldine eesmärk. Seoses siseturupoliitikaga leiab komisjon siiski, et liikmesriikide õiguspärane vajadus reguleerida teatud tegevusalasid tuleb ühitada vajadusega tagada spetsialistide vaba liikumine kogu Euroopas.

On ütlematagi selge, et erialateenuste paremal kvaliteedil ja laiemal valikul saab olla vaid positiivne mõju kogu Euroopa Liidu majandusele. Seepärast paneb teenuste direktiiv liikmesriikidele kohustuse kontrollida oma õigusakte, pidades silmas teatud kutsealade puhul kohaldatavaid nõudeid, näiteks arvulisi ja territoriaalseid piiranguid, et hinnata nende asjakohasust Euroopa Kohtu praktikas kehtestatud tingimusi arvestades. Hiljemalt 28. detsembriks 2009 peavad liikmesriigid esitama komisjonile oma aruande selle kontrollimise ja hindamise tulemuste kohta. See annab neile võimaluse teha kindlaks teatud kinniste kutsealade avamise võimalikud negatiivsed tagajärjed ja põhjendada piiranguid.

Neist riikide aruannetest lähtudes asuvad komisjon ja kõik liikmesriigid tehtut vastastikku hindama, uurides ja arutades liikmesriikide õigusaktide muudatusi, aga ka nõudeid, mis otsustati säilitada. 28. detsembril 2010 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kokkuvõtva aruande selle vastastikuse hindamise tulemuste kohta. Muidugi arutatakse selles kontekstis kõnealuste kutsealade erilise reguleerimise vajadust. Lisaks – jällegi eesmärgiga tagada siseturu toimimine – on algatatud rikkumismenetlusi neil juhtudel, kui on leitud, et riiklikud eeskirjad seavad reguleeritud kutsealade valdkonnas diskrimineerivaid või ebaproportsionaalseid piiranguid, näiteks seoses omandiõigusega, mittevastavustega või kohustuslike tasumääradega.

Komisjon püüab ka konkurentsivaldkonnas liikmesriikide erialateenuseid käsitlevate eeskirjade asjakohast läbivaatamist edendada, nagu komisjoni kahes aruandes erialateenuste konkurentsi kohta on ette nähtud. Riikide konkurentsiameteid kutsutakse üles konkurentsieeskirju silmas pidades kontrollima, kas õigusaktides on selgelt määratletud avaliku huviga seotud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud vahendid, mis on võimalikult vähe piiravad.

 
  
MPphoto
 

  Emmanouil Angelakas (PPE-DE). (EL) Proua juhataja, volinik, ma saan aru, et komisjon püüab luua ühtset siseturgu ja tagada spetsialistide vaba liikumist.

Teisalt aga on teatud kutsealasid, mida nimetasin kinnisteks ja millega tegelemiseks tuleb kõigepealt maksta teatud summa. Ma pean silmas taksolitsentse, mis on paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides kallid, ja proviisorite tegevust, mille suhtes kohaldatakse demograafilisi ja jaotusega seotud meetmeid. Ma tahaksin kuulda voliniku mõtteid selle kohta.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE-DE). (DE) Kas teie arvates peaksid teadmised kohalikest oludest ja piirkondlikud eeskirjad olema üks sellistel kutsealadel tegutsemise eeltingimusi?

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Ma ei ole kindel, kas kihlvedude vahendamine ning totalisaatorite ja hasartmängude korraldamine on käsitatavad selliste kutsealadena, kuid ühtse turu ja teenuste vaba liikumise seisukohalt on kindlasti tegemist probleemiga. Kuhu on selle aruteluga jõutud? Ma tean, et komisjoni talitused on kaasatud, ja ma saan selles valdkonnas siiani üsna vastukäivaid avaldusi. Teiseks, mis puudutab kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise direktiivi ja kogu seda vastastikuse hindamise valdkonda, millele volinik viitas, siis kas siin võib tekkida mingeid probleeme? Kui me avame ühe liikmesriigi kutsealad teisele liikmesriigile, siis kas me võrdleme võrreldavat?

 
  
MPphoto
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. Parlamendiliikmed, kes sel teemal sõna võtsid, on tõstatanud kaks eraldi küsimust. Üks küsimus puudutab teenuste direktiivi reguleerimisala ja teine kutsekvalifikatsioonide regulatsiooni. Teenuste direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad kõik Euroopa Liidus osutatavad teenused mõne üksiku erandiga. Härra Angelakas tõstatas küsimuse proviisorite koha. Ta on ehk teadlik, et selles konkreetses valdkonnas on algatatud mõne liikmesriigi suhtes rikkumismenetlused.

Mis puudutab teenuste direktiivist tulenevat vastastikust hindamist, siis peavad kõik liikmesriigid oma õigusaktid selle aasta 28. detsembriks läbi vaatama ning seejärel korraldame vastastikuse hindamise, et näha, mis on proportsionaalne ja mis mitte.

Proua Doyle’i küsimus puudutab hasartmängudega seotud rikkumisi. Vastan, et praegu on meil pooleli ühes või teises vormis algatatud meetmed, mis puudutavad vähemalt 15 liikmesriiki. Selles valdkonnas on olemas ka kohtupraktika. Hasartmängude korraldamine on teenus, mis kuulub teenuste direktiivi reguleerimisalasse nagu kõik muud teenused, ja need küsimused tuleb lahendada. Liikmesriikide vastu on selles valdkonnas algatatud menetlusi, mis on nüüdseks jõudnud eri etappidesse. Me oleme üle ujutatud ka muudest võimalikest rikkumistest selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 52, mille esitas Georgios Papastamkos (H-0984/08)

Teema: Krediidireitingu agentuurid

Siseturu ja teenuste eest vastutav komisjoni liige Charlie McCreevy märkis seoses krediidireitingu agentuure puudutavate õigusnormidega hiljuti järgmist: „Ma tahan, et Euroopal oleks selles valdkonnas juhtroll. See ettepanek läheb kaugemale kõigis muudes jurisdiktsioonides kehtivatest eeskirjadest. Need väga ranged reeglid on vajalikud selleks, et taastada turu usaldus Euroopa Liidus antavate krediidireitingute vastu.”

Kas komisjon ütleks, miks ta ei teinud enne finantskriisi ettepanekut rangema õigusraamistiku kohta?

 
  
MPphoto
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. Komisjon on viimase paari aasta jooksul krediidireitingu agentuuride (reitinguagentuuride) tegevust tähelepanelikult jälginud. Pärast Euroopa Parlamendi 2004. aasta veebruaris vastu võetud resolutsiooni reitinguagentuuride kohta kaalus komisjon väga hoolikalt, millised õiguslikud meetmed oleksid reitinguagentuuride tegevuse reguleerimiseks vajalikud.

Lähtudes 2005. aasta märtsis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteelt saadud nõuandest, võttis komisjon 2006. aastal vastu teatise reitinguagentuuride kohta. Selles teatises leidis komisjon, et mitmesugused finantsteenuseid käsitlevad direktiivid ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni tegevusjuhendil põhinev reitinguagentuuride eneseregulatsioon võiks pakkuda rahuldava vastuse peamistele reitinguagentuuridega seotud probleemidele. Samuti märgitakse, et selline lähenemisviis nõuaks arengu pidevat jälgimist komisjoni poolt.

Lisaks palus komisjon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteel jälgida Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni tegevusjuhendi täitmist ja tulemustest igal aastal teada anda. Samas märkis komisjon oma teatises, et ta võiks kaaluda õigusakti kehtestamise ettepaneku esitamist, kui selguks, et Euroopa Liidu eeskirjade või Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni tegevusjuhendi täitmine on ebarahuldav või kui ilmneksid uued asjaolud, sealhulgas tõsised turutõrked või olulised muutused selles, kuidas reitinguagentuuride tegevust mujal maailmas reguleeritakse.

Finantskriis heitis reitinguagentuuridele uut valgust. Alates 2007. aasta augustist vaevab kogu maailma finantsturge suur usalduskriis. See finantskriis on keerukas nähtus ja selles on palju osalisi. Reitinguagentuurid seisavad lähedal nende probleemide allikale, mis tekkisid riskilaenude turgudel. Kriis osutas sellele, kui ebarahuldavalt reitinguagentuurid on oma tööd teinud. Põhjused võivad peituda huvide konfliktide ebarahuldavas haldamises reitinguagentuuride poolt, nende metoodika puudulikkuses, tegevuse ebapiisavas läbipaistvuses ja küsitavas sisemises juhtimises.

Riskilaenude turu kriis näitas, et reitinguagentuuride tegevusraamistikku tuleb oluliselt tugevdada. Seetõttu teatasin ma 2008. aasta juunis, et komisjon võtab selles valdkonnas õiguslikke meetmeid, ja 12. novembril 2008 võttis kolleegium Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiidul vastu ettepaneku, mis käsitleb reitinguagentuuride tegevuse reguleerimist.

 
  
MPphoto
 

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). (EL) Proua juhataja, volinik, teie ise ütlesite 2006. aastal vastuseks ühele minu küsimusele, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee soovitusest lähtudes ei esita komisjon krediidireitinguagentuuride sektoris mingeid uusi õigusakti ettepanekuid.

Nüüd, mil on ilmnenud tohutu finantskriis, ütlete, et me vajame rangemat õiguslikku raamistikku. Tõepoolest on meil rangemat õiguslikku raamistikku vaja. Minu küsimus on: kas te tunnistate, et komisjoni õigusloomeline reageerimine selles valdkonnas toimuvale on olnud loid?

 
  
MPphoto
 

  Eoin Ryan (UEN). – Ma tean, et komisjon on teinud reitinguagentuuride kohta ettepanekuid ja esinenud muude algatustega, et taastada finantsturgude stabiilsus ja edaspidi selliseid kriise vältida; need meetmed on näiteks kapitalinõuete direktiiv, hoiuste tagamise kavad ja liikmesriikide maksebilanss.

Ma tahaksin volinikult küsida, milliseid ettepanekuid kavatseb komisjon teha reaalmajanduse kasvu ja konkurentsivõime edendamiseks, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sektoris, mis on praegu, mil üha suuremat hulka Euroopa riike tabab majanduslangus, eriti oluline.

 
  
MPphoto
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. Vastuseks härra Papastamkose küsimusele viitaksin ma 2005. aasta aruandele. Me ütlesime tollal, et kavatseme jälgida reitinguagentuuride tegevust, ning 2007. aastal, kui riskilaenude turu kriis saavutas oma haripunkti, kohtusin ma reitinguagentuuridega ja väljendasin meie rahulolematust selle suhtes, kuidas nad meie arvates olid oma tööd teinud.

2007. aasta detsembris kirjutasin Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteele ja Euroopa väärtpaberiturgude eksperdirühmale, et saada neilt nõu, mida teatud valdkondade suhtes ette tuleks võtta. Ma ütlesin tollastes kõnedes ja kommentaarides täiesti selgelt, et olukorra jätkumine samal viisil lihtsalt ei tule kõne alla.

Selle tulemusena tulime 2008. aastal välja komisjoni ettepanekuga, mis on nüüd Euroopa Parlamendis ja ministrite nõukogus arutusel. Ma arvan, et ka varem, kui me reitinguagentuuride tegevusel silma peal hoidsime, tegin ma selgeks, et kaalume edaspidi seda küsimust, võttes arvesse muutunud asjaolusid. Kasutades ühe minust palju kuulsama isiku sõnu möödunud sajandist: kui asjaolud muutuvad, muutume ka meie. See ongi toimunud.

Mis puudutab seda, mida me kavatseme teha härra Ryani viidatud finantsregulatsiooni valdkondades, s.t seoses reitinguagentuure puudutavate ettepanekutega ja kapitalinõuete direktiiviga, siis esitas ta õigustatud küsimuse selle kohta, mida Euroopa Liit teeb selleks, et lahendada reaalmajanduse probleeme, sest kuigi finantsregulatsiooni muudatused on kahtlemata olnud õigeaegsed neis valdkondades, kus oli lünki, ei anna see iseenesest veel Euroopa majandusele hoogu sisse.

Härra Ryan, komisjon on viimastel kuudel kooskõlastanud rahalise stimuleerimise viise, mille Euroopa Ülemkogu detsembris heaks kiitis. Loomulikult on liikmesriikidel endiselt õigus mõjutada oma rahalisi stiimuleid, kui nad seda vajalikuks peavad, sest sellised küsimused kuuluvad eelkõige liikmesriikide valitsuste pädevusse. Ent vastuseks sellele stiimulite paketile eraldas ka komisjon oma pädevuse raames mõningaid rahalisi vahendeid ning kooskõlastas kokkuleppel teiste Euroopa institutsioonidega meie edasise tegevuse majanduse elavdamiseks.

Ma mäletan, et juba enne seda võtsime komisjonis vastu mõned algatused, mis peaksid aitama stimuleerida väikeettevõtlust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sektoris, näiteks Euroopa väikeettevõtluse algatuse ja Euroopa osaühingu põhikirja, ning loodetavasti aitavad need algatused teatud määral kaasa Euroopa Liidu üldise majandusolukorra muutmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja.

Küsimus nr 53, mille esitas Gay Mitchell (H-0990/08)

Teema: Finantskriis

Kas komisjon on praegust finantskriisi silmas pidades muutnud siseturueeskirju, et lihtsustada liikmesriikide jaoks meetmete võtmist oma majanduse ja tööstuse kaitseks?

 
  
MPphoto
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. Sel finantskriisi ja majandussurutise ajal peavad nii Euroopa riikide valitsused kui ka Euroopa institutsioonid ilmutama otsustavust ja paindlikkust, nagu mainis president Barroso hiljuti vastu võetud Euroopa majanduse elavdamise kava eessõnas.

Selle paindlikkuse näitamiseks kehtestab komisjon näiteks lihtsustamispaketi, et kiirendada riigiabi käsitlevate otsuste tegemist, võimaldab aastatel 2009 ja 2010 kasutada kõigi suuremate riiklike projektide puhul kiirendatud hankemenetlust ning nõuab, et liikmesriigid võtaksid parandusmeetmeid majanduse elavdamisel tekkida võiva ülemäärase eelarvepuudujäägi korral, et lasta majandusel kohaneda.

Kuid see paindlikkus ei tähenda, et komisjon on muutnud või muudab siseturueeskirju. Ühtse turu läbivaatamisel 2007. aasta novembris esitatud ajakohastatud lähenemisviis poliitikavaldkondadele peab jätkuma nii, nagu ette on nähtud.

16. detsembri 2008. aasta eduaruandes „Ühtse turu läbivaatamine: üks aasta hiljem” tuuakse välja terve hulk hiljuti vastu võetud meetmeid, mis aitavad luua tingimused Euroopa majanduse taaselavdamiseks. Nende meetmete hulka kuuluvad eelkõige tugevamad lepingulised õigused tarbijate usalduse suurendamiseks, madalamad kulud ja väiksem halduskoormus ning ühtne põhikiri väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Samuti on ilmne, et me peame ümber struktureerima Euroopa õigus- ja järelevalveraamistiku, et viia tulevaste kriiside oht miinimumini.

Aasta jooksul töötasime koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga selle nimel, et muu hulgas suurendada pangahoiuste kaitset, mõjutada panku ja muid finantsinstitutsioone mitte võtma tulevikus liigseid riske ning paremini reguleerida reitinguagentuuride tegevust. Nende ettepanekute kiire vastuvõtmine ja rakendamine on enesestmõistetav. Me peame näitama, et Euroopa suudab anda konkreetseid vastuseid.

Lähikuudel sõnastab komisjon põhjaliku ettepaneku selle kohta, kuidas tuleks praegust õiguslikku ja järelevalveraamistikku edasi reformida, et taastada stabiilsus ja usaldus. Me peaksime püüdlema stabiilsema süsteemi poole, mis aitab tagada paremad võimalused kauplemiseks, riskide maandamiseks, hajutamiseks ja jagamiseks, vahendite eraldamiseks ja säästude rakendamiseks. See eeldab muu hulgas paremat koostööd ja kooskõlastamist riikide seadusandjate ja järelevalveasutuste vahel ning igasuguse protektsionismi vältimist.

Selleks, et edendada pikemaajalist majanduskasvu, peame vähendama kapitali kulukust ja parandama kapitali jaotumist. Selleks on ilmselgelt vaja siseturgu veelgi tugevdada.

Selline paindlikkus ei tähenda kindlasti mingeid järeleandmisi ühtse turu põhimõtetes. Vastupidi: finants- ja majanduskriisi ajal peavad nii Euroopa riikide valitsused kui ka Euroopa institutsioonid ühtse turu põhimõtetest kindlalt kinni pidama. On oluline, et kõigi kriisi lahendamiseks võetavate meetmete puhul järgitaks põhivabadusi ning mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtet. Näiteks on juba paigas riiklike päästeplaanide raamistik, et vältida kooskõlastamata riiklike meetmete seas igasugust negatiivset ülekanduvat mõju.

Võrdseid konkurentsitingimusi, mis on liikmesriikide tarbijatele ja ettevõtetele alates 1992. aastast nii kasulikud olnud, tuleb säilitada ja kaitsta. See on hädavajalik, sest igasugune ühtset turgu kahjustav meede võiks finantskriisi mõju laiemale majandusele veelgi süvendada.

 
  
MPphoto
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Loodetavasti läheb voliniku hääl veidi paremaks. Lubage mul tänada volinikku tema vastuse eest ja öelda talle, et mul on hea meel kuulda, et protektsionism ei ole päevakorras, sest see näitaks majanduse taastumise võimatust. Kuid Euroopa tuleb sellest kriisist välja.

Kas ma võiksin paluda, et volinik räägiks veidi sellest taastumisest? Kõige lootustandvam asi, mida me üle tüki aja kuulnud oleme, oli president Trichet’ märkus tänases ajakirjanduses. Ta ütles, et näeb võimalusi majanduse taastumiseks 2010. aastal. Ma kutsuksin volinikku üles hakkama rääkima ka tulevikust, nii et me ei kaotaks lootust, ja sellest, millised on Euroopa võimalused suurendada oma konkurentsivõimet selle kriisi ajal.

 
  
MPphoto
 

  Brian Crowley (UEN). – Proua juhataja, ka mina tahaksin tänada volinikku vastuse eest ja anda talle nõu, et tilk viskit kuuma vee ja sidruniviiluga on kurgule väga hea.

Seoses teie vastusega, eriti mis puudutab majanduse elavdamise kavasid ja muud sarnast: viimastel kuudel on rõhutatud, et kooskõlastatud tegevus on ainus viis praeguse finantskriisiga toime tulla. Tahaksin küsida, kas on tehtud mingeid plaane või kas on olnud mingeid esialgseid kontakte peatselt ametisse astuva Ameerika administratsiooniga – Obama administratsiooniga –, et uurida, millist täiendavat kooskõlastatud tegevust oleks finantstasandil vaja.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. Kahtlemata nõustun ma härra Mitchelliga selles, et protektsionism ei ole lahendus. Aga ma olen kindel, et paljud liikmesriigid näevad ilmselt võimalust võtta teatud protektsionistlikke meetmeid. Selle kohta tahaksin öelda kaht asja.

Esiteks: me oleme Euroopa Liidu õiguse jõustamisel valvsad, et tõkestada igasuguseid meetmeid, mis on vastuolus Euroopa Liidu eeskirjadega.

Teiseks ütleksin ma nendele liikmesriikidele: kui inimesed usuvad sellesse lahendusse, siis minu seisukoht on, et see pikendaks majandussurutise kestust, ja ma tean, et härra Mitchell nõustub minuga. Ent see lähenemisviis on alati tekitanud poleemikat ja ilmselt on palju Euroopa Parlamendi liikmeid, kes minu ja härra Mitchelliga ei nõustu.

Ma olen härra Mitchelliga ühel meelel ka selles, et kõik need negatiivse tooniga sõnumid majandussurutise kohta tuleks tasakaalustada realistliku suhtumisega ja et me ei peaks olema ülemäära pessimistlikud. Kardan, et selles maailmas, kus me elame – kas siis selles liikmesriigis, mida me kõige paremini tunneme, või teistes liikmesriikides – on alati olnud kalduvus keskenduda võib-olla liiga palju majandussurutise negatiivsetele külgedele. Me peame selle tasakaalustama realismiga, sest majanduse ennustamine eeldab realistlikkust ja ka inimesed peavad olema realistlikud. Tuleb leida kompromiss liigse pessimismi ja realistlikkuse vahel. Usaldus on väga habras asi; see võib kaduda hetkega, kuid selle taastamine võtab kaua aega.

Niisiis on mul hea meel tänastes ajalehtedes ilmunud Euroopa Keskpanga presidendi kommentaaride üle selle kohta, mis paaril lähemal aastal juhtuma hakkab. Aga nagu ma ütlesin, tuleb leida tasakaal ja inimesed peaksid olema teadlikud sellest, milline see tasakaal peaks olema.

Härra Crowley esitas õigustatud küsimuse, milliseid kokkuleppeid me oleme sõlminud, et arutada majandus- ja finantsküsimusi Ameerika Ühendriikide administratsiooniga. Nagu te kindlasti teate, kehtivad Ameerika Ühendriikides väga ranged protokollireeglid isegi üleminekuaja administratsioonis olevate inimeste tegevuse suhtes ja neist reeglitest peetakse hardalt kinni.

Kuid niipea kui uus administratsioon on ametisse astunud, võtame ühendust uue rahandusministriga. Selle teema arutamiseks on meil mitmeid institutsioone, näiteks Atlandi-ülene majandusnõukogu, ja meil on ka finantsturgude reguleerimise dialoog, mis toimub pidevalt. Niipea kui uus, Obama administratsioon järgmisel nädalal ametisse astub, võtame oma uute partneritega ühendust.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

 
  
  

(Istung katkestati kell 19.30 ja seda jätkati kell 21.00.)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLIS
asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika