Istungi stenogramm

Kolmapäev, 14. jaanuar 2009 - Strasbourg

5. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

- Raport: Carlos Coelho (A6-0500/2008)

  Hubert Pirker (PPE-DE). – Härra juhataja, ma hääletasin selle raporti poolt, sest see kutsub üles reformiks lastekaitse huvides, samuti tutvustab meetmeid passide turvalisuse suurendamiseks. Lõppkokkuvõttes on see seega pakett, mis aitab kaasa võitlusele lastega kaubitsemise vastu ning laste suuremale kaitsele.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – Ma pean biomeetria lisamist reisidokumentide turvaelementidele vajalikuks. Siiski peame lisaks Euroopa kodanike turvalisusele mõtlemisele, mis on meie esmane eesmärk, silmas pidama ka mündi tagumist poolt, milleks on meie kodanike privaatsuse kaitsmine. Ma püüan tagada, et selle õigusakti kohaldamine ja riiklikul tasandil rakendamine ei viiks bürokraatlike raskusteni või isegi andmete väärkasutuseni kolmandate riikide poolt väljaspool ELi. Tahaksin välja tuua vajaduse suurendada Europoli ja Interpoli osalust selles küsimuses; ainult väga tihe koostöö liikmesriikide õiguskaitseorganite vahel annab soovitud tulemuse muuta Euroopa meie kõigi turvaliseks koduks. Mul on hea meel, et lapsed saavad 12ndast eluaastast alates oma passi. See meede vähendab laste piiriülest kuritarvitamist organiseeritud kurjategijate poolt, mis on teine põhjus, miks ma toetan seda näiliselt vaieldavat teemat.

  Frank Vanhecke (NI). - Härra juhataja, mul oli hea meel lisada oma kindel toetus Coelho raportile ELi passide biomeetria kohta, sellepärast, et kui see pole ka midagi enamat, on see esimene samm võitluses passide väga ohtrate kuritarvituste ja võltsimistega. See on üks ühtlustamise vorm, mida saame vähemalt heaks kiita, kuna see on kasulik ja isegi vajalik meede, Schengeni riikides kindlasti.

Kui avatud sisepiiride süsteem on paika pandud, tuleb pikemat välispiiri muidugi võimalikult tõhusalt kaitsta. See raport on samm õiges suunas, sest välispiir on praegusel hetkel kaitstud ebapiisavalt.

Mul on siiski üks reservatsioon. Parematest passidest üksi ei piisa. Igal aastal sisenevad sajad tuhanded mitteeurooplastest võõrad meie kontinendile, Euroopasse. Need on seaduslikud sisserändajad, poolseaduslikud sisserändajad, aga ka ebaseaduslikud sisserändajad. Minu maale, Belgiasse, tuli eelmisel aastal 70 000 mitteeurooplasest võõrast, lisaks veel teadmata hulk ebaseaduslikke võõraid. See on tõusulaine, mille me peame peatama, ja ainult paremad passid seda probleemi ei lahenda.

  Dimitar Stoyanov (NI). – Tänan, härra juhataja. Ma hääletasin Coelho raporti vastu kahel põhjusel. Esiteks tunnen ma äärmiselt suurt muret kodanike õiguste pärast ning selle fakti pärast, et biomeetriliste andmete kogumine võib põhjustada märkimisväärset ohtu kodanike turvalisusele, eelkõige nende vabaduse mõttes, ning samuti rikutakse põhilist inimõigust, liikumisvabadust.

Aga veel rohkem teeb mulle muret see, et minu riigis oleks see juba teist korda viimase kümne aasta jooksul, kui uued isikuttõendavad dokumendid kasutusele võetakse. Isiklikult minu puhul on see tegelikult juba kolmas kord kümne aasta jooksul, kui mulle isikuttõendav dokument välja antakse. Te võite leida, et see on naljakas, kuid Bulgaarias on inimeste sissetulek nii väike, et lisakoorem nende rahalistele vahenditele, mida nad peavad kulutama uute isikuttõendavate dokumentide ostmiseks, on nende inimeste suhtes lihtsalt ebaeetiline ja ebamoraalne. Kui kõneleme pensionäridest, kes saavad pensioni 100 BGN, mis võrdub 50 euroga, siis ei ole õige võtta neilt 20 eurot uute isikuttõendavate dokumentide väljaandmise eest. Sellepärast hääletasingi Coelho raporti vastu, kuna tunnen, et minu maal on see äärmiselt ebakohane.

- Raport: Marco Cappato (A6-0459/2008)

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Härra juhataja, tahan lihtsalt protokolli panna, et hääletasin viimaks Cappato raporti vastu, kuna usun, et parlamendile esitatakse edaspidi mõni parem raport, mis nende küsimustega tegeleb.

Samuti tahan öelda, et parlament peab midagi tegema seoses meie protokollidega, sest on parlamendiliikmeid, kes on siin viibinud rohkem kui neli ja pool aastat, kes on kogu selle aja palka saanud ja kes on kõnelenud vähem kui härra Burke, kes on olnud parlamendis vähem kui kuus kuud. Ma arvan, et on aeg sellele tähelepanu juhtida.

On inimesi, kes sellest parlamendi tööst osa ei võta, ei selle komisjonidest ega täiskogu istungitest. Mõned neist on väikeste fraktsioonide liikmed. Nad tulevad siia ja saavad sõnavõtuks aja, enne kui lennujaama tagasi tormavad, ning veedavad oma aja meie rahvuslikes liikmesriikides, selle asemel, et siin olla ja inimestele rääkida, kui kohutav demokraatia on Euroopa Liidus. Noh, demokraatia on Euroopa Liidus kohutav, kui parlamendiliikmetele, kes siia kohale ei ilmu, demokraatia sellise häbematu kuritarvitamise eest palka makstakse. Ma tahan, et see protokollitaks, härra juhataja.

Ma usun, et kui teeme reforme, kui teeme dokumendid kättesaadavaks, kui tagame suurema läbipaistvuse, siis peaksime astuma samme, et näidata, millised parlamendiliikmed parlamendi töös osalevad ja millised mitte.

- Raport: Alexander Graf Lambsdorff (A6-0415/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – Euroopa relvaturg ei toimi tulemusrikkalt, sest on killustatud. Tänaseks oleme selles sektoris teinud ruumi riigihangetele, võttes arvesse asutamislepingu artikli 273 kohaselt strateegilistel põhjustel tehtavaid erandeid. Olen komisjonis töötanud selle heaks, et lõpetada riiklike vahendite raiskamine, mida põhjustavad läbipaistmatud sõjaväelised lepingud. Ka minevikus kuritarvitati riiklike huvide klauslit, tehes armeele riigihankeid, millel polnud ettenähtud kvaliteedi või turvalisusega ilmselgelt midagi pistmist. Võiksin praegu peast nimetada töölepinguid, toitlustus- ja transporditeenuseid. See ettepanek hoiab kokku raha, mille saab pärast investeerida teadusuuringutesse ja tehnoloogiasse, et meid praeguste ja tulevaste ohtude eest tõhusamalt kaitsta.

  Jim Allister (NI). - Härra juhataja, ma olin selle raporti vastu ohu tõttu, mida see minu arvates kujutab valitsustele ja äriettevõtetele, kes on teinud tohutuid investeeringuid kaitsetööstuse uurimis- ja arendustöösse ning kes nüüd leiavad, et neilt on röövitud arengu- ja tootmisfaasis saadavad tulemused.

Selle direktiivi ettepaneku kohaselt peavad nüüd kõik hankelepingud olema Euroopa konkurentsile avatud, jättes kaitsetööstuse äriühingu – isegi mõne riigi – vahenditeta oma rahvusvaheliste omandiõiguste ja töökohtade kaitsmiseks. Võttes arvesse, et mitmel kaitsetööstuse äriettevõttel Ühendkuningriigis on tipptasemel uurimis- ja arendustöö, teeb selle raporti avaldatav oht suurt muret.

Mu rahutus suurenes veelgi, kui mõistsin, et selle raporti liikumapanevaks motiiviks on pigem toetada ELi integratsiooni ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, kui prioriteediks muuta käegakatsutav majanduslik kasu.

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). – Härra juhataja, daamid ja härrad, püüan teha lühemalt kui tavaliselt; toetasin Lambsdorffi raportit, mis on sammuks edasi ühises julgeolekus ja kaitses. Siiski murran pead ja küsin ka teie käest: millal saame viimaks tõelise Euroopa kaitse, tõelise Euroopa armee, tegeliku võimaluse raha säästa ja olla suutelised ennast kaitsma kui ühtset Euroopat? Loodan, et see juhtub tõesti väga varsti, härra juhataja!

  Juhataja. − Praegusel juhul pole mina see, kes peaks kohe vastama, mis oleks keeruline. Läheme edasi selgitustega hääletuse kohta, sedapuhku Schlyteri raporti üle.

- Raport: Carl Schlyter (A6-0341/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – Toetasin raportit, mis käsitleb ohtlikke aineid ja kemikaale, nimelt diklorometaani, ning teeb võimalikuks keelata selle kantserogeense aine kasutamise värvi koorimisel, kuigi on lisatud ka säte erandite lubamise kohta rangetel tingimustel. Mul on hea meel, et erandeid ei ole tegelikult kasutatud, sest on olemas ka ohutuid alternatiive, mida mitte üksnes tarbijad, vaid ka elukutselised kasutajad eelistavad tulevikus valida.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Härra juhataja, mõned ained on nii ohtlikud, et need tuleks täielikult keelata või piirata nende kasutamist üksikjuhtudega, mille puhul kasutatakse ülirangeid tervise ja ohutuse alaseid ettevaatusabinõusid. DCM on üks sellistest ainetest ja tuleks käibelt kõrvaldada.

- Raport: Ilda Figueiredo (A6-0423/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – Ma aplodeerin rahvusvahelisele kokkuleppele, mis kehtestab kalandussektori töötajatele uued töötingimused. Kalurite seas on tööõnnetuste ja surmade esinemissagedus kõige kõrgem. Tahaksin pöörduda nõukogu ja komisjoni poole, et nad teeksid oma parima, et ratifitseerida konventsioon palju varem kui 2012. Palun märkige protokolli, et mu hääletamisvarustuses tekkis tõrge ja et loomulikult hääletasin ma selle raporti poolt.

- Raport: Giusto Catania (A6-0479/2008)

  Irena Belohorská (NI). – Härra Catania omaalgatuslik raport on tekitanud märkimisväärset mõttevahetust parlamendi poliitiliste fraktsioonide ja parlamendiliikmete vahel.

Euroopa Liidu ees seisavad praegu väga tõsised probleemid, nagu näiteks finantskriis ning Ukraina-Vene konflikti põhjustatud energiakriis. See on aeg, mil peame tegutsema üheskoos ja vältima kõiki tegusid, mis võiksid õõnestada meie ühtsust. Kriiside tagajärjed kahjustavad kahtlemata Euroopa Liidu kõiki kodanikke, olgu nad slovakid, poolakad, ungarlased või sakslased. Pean katseid liikmesriikide vahelist riidu provotseerida, mida meie istungjärkudel aeg-ajalt tehakse, märgiks teadmatusest meie praegusest tõsisest olukorrast, kus ohus on ELi ühtsus. Peaksime rohkem keskenduma lahenduste leidmisele ning Lissaboni lepingu ratifitseerimisele, et Euroopa Liidu konkurentsivõimele hoogu anda.

Olen korduvalt siin Euroopa Parlamendis väljendanud seisukohta, et autonoomial pole meie ühisruumis kohta. Põhiideed ELi riikide integreerimisest ei tohi unustada, rääkimata siis ignoreerimisest või tagasilükkamisest. Peame meeles pidama Schumani mõtteavaldust, et ükski intelligentne eurooplane ei saa rõõmustada oma naabri ebaõnne üle, sest me kõik oleme seotud ühise saatusega nii headel kui ka halbadel aegadel.

  Hubert Pirker (PPE-DE). – Härra juhataja, Catania raport on tõeline silmakirjalikkuse avaldus. See ei sisalda üldse mingit ülevaadet põhiõigustest kinnipidamise ulatuse kohta Euroopa Liidus ajavahemikul 2004–2008; see on lihtsalt nõudmiste nimekiri selle täiskogu vasakpoolselt tiivalt.

Need nõudmised sisaldavad samasooliste abielu tunnustamist kõigis liikmesriikides ning narkootikumide, eutanaasia ja illegaalsete immigrantide legaliseerimist. Austria Rahvapartei (ÖVP) delegatsioon ja mina ise keeldume tunnustamast nimetatud nõudmisi, mis häälteenamusega vastu võeti, ning sellepärast me hääletasime – mina kaasa arvatud – selle raporti vastu.

  Peter Baco (NI). – Hääletasin raporti poolt põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus aastatel 2004–2008.

Seadsin oma toetuse sõltuvusse artikli 49 algselt kavandatud sõnastuse muutmisest territoriaalse ja piirkondliku autonoomia toetamise osas. Arvan, et see tõrjub selgelt provokaatorite ja konspiraatorite katsed status quo üle spekuleerida. Teisisõnu, Euroopa Parlament ei salli mänge territoriaalse ja piirkondliku autonoomiaga. See on väga väärtuslik järeldus Euroopa Parlamendi tänaselt täiskogu istungilt ning ma arvan, et meid kõiki tuleb sel puhul õnnitleda.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – Härra juhataja, ka mina hääletasin selle kommunistist parlamendiliikme Euroopa Liidu põhiõiguste olukorda käsitleva raporti vastuvõtmise vastu. Sellele vaatamata hindan ma fakti, et teistest fraktsioonidest pärit raportöörid suutsid teksti pisut toimetada ning see sisaldab mitut head lõiku vähemuste olukorra kohta. Mõned passaažid ei ole siiski erapooletud. Peale selle ületab raport enneolematul määral piire, mis on möödunud perioodi andmeid käsitlevate dokumentide jaoks seatud. See raport on võtnud täielikult ühekülgse poliitilise vaatepunkti inimõigustele liidus. See raport tallab jalge alla subsidiaarsuse, dikteerides reegleid perepoliitikale ja muudele eetilistele küsimustele, ning see on vastuolus asutamislepinguga.

  Simon Busuttil (PPE-DE). - Ka mina hääletasin Catania raporti vastu, sest see sisaldab vähemalt kolme viidet abordile kui inimõigusele. Sellega ei ole ma nõus ja leian, et see on vastuvõetamatu. On kahju, et selletaoline oluline raport, mis hõlmab suur hulka teemasid, peab sisaldama elemente, mis on kahtlemata väljaspool Euroopa Liidu kompetentsi, ning millesse Euroopa Liit ei saa sekkuda ja ei peakski seda üritama; nimelt subsidiaarsuse põhimõtte tõttu. Sellepärast ma hääletasingi Catania raporti vastu.

  Péter Olajos (PPE-DE). – Härra juhataja, ma hääletasin Catania raporti poolt, sest see kõrvaldab eelnevad puudused vähemuste õiguste osas. See küsimus on eriti oluline Ungarile ning ka rahvusvähemustele, kes elavad tema piiride sees ja väljaspool. Raport rõhutab vähemuskeelte kaitset ja kuulutab, et emakeele kasutamine on üks olulisemaid põhiõigusi. Kahjuks pole see mitmes uues ELi liikmesriigis viimasel ajal nõnda olnud.

Lisaks rõhutab raport rahvusvähemuse staatuse määratlemise ja kindlaksmääramise vajadust. Arvan, et Euroopa 150 rahvusvähemuse jaoks on sellel eluline tähtsus.

Lõpuks pean ma eriti oluliseks lõiget 49, sest see kinnitab, et omavalitsused on kõige tõhusam vahend rahvusvähemuste kogukondade probleemide lahendamiseks. Selle tegemiseks tuleb järgida Euroopa Liidu kõige eeskujulikumaid näiteid iseseisvate, kultuuri-, territoriaalsete ja piirkondlike autonoomiate osas.

  Jim Allister (NI). - Härra juhataja, õigustest allaneelatud ühiskond on „anna-mulle, anna-mulle” ühiskond, mis on kaotanud oma tasakaalu. See ongi põhjus, mis kihutab raportit nõudma tavaliste abielupaaride ja homoseksuaalsete suhete võrdsustamist. Loomulik olukord on mees ja naine. Me muudame selle loomuvastaseks, kui nõuame võrdväärsust selle äärmuslikule vastandile.

Ebapopulaarne, nagu see võib olla, kuulutan ma häbenematult, et samasoolise paari ebaloomulik partnerlus ei ole asi, millega mina kui seadusandja sooviksin nõustuda. Kas minul on väiksem õigus seda seisukohta omada kui neil inimestel, kes nõuavad vastupidist? Võttes arvesse sallimatuse õhkkonda, milles osa sellest arutelust on peetud, tundub küll niimoodi.

Ma ei ole raporti selle aspektiga nõus. Kui see mind naeruväärseks muudab, siis olgu pealegi. Seisan pigem selle eest, mida õigeks pean, kui aplodeerin sellele, mis on vale.

  Frank Vanhecke (NI). - Härra juhataja, oma karjääri jooksul siin parlamendis olen harva näinud sellist valikut poliitiliselt korrektseid mõttetusi ja nõndanimetatud edumeelseid labasusi kui Catania raportis. Kuid üle kõige on fakt, et see nõndanimetatud põhiõiguste raport põhineb de facto Lissaboni lepingul, referendumitel tagasilükatud lepingul, millel pole praegu mingit õiguslikku alust. Milline ülbus! Juurdlen, kas põhiõigusi võiks ehk mitte kohaldada Euroopa kodanikele, vaid kohandada üksnes eurokraatiale.

Peale selle on veel üks põhiõigus, mis sellest raportist puudub, nimelt inimeste õigus, näiteks mõnest rahvusest inimeste õigus tunda ennast kodus ja turvaliselt nende oma maal, kaitsta oma raskelt kättevõidetud heaolu, säilitada oma keelt, oma kultuuri, oma traditsioone ja oma seadusi. Küllap see on siin poliitilise korrektsuse templis nüüd uudiseks. Parlament on taas kord ennast täielikult lolliks teinud, Catania raportit rõhuva häälteenamusega heaks kiites.

  Philip Claeys (NI). - Härra juhataja, arvamuste vaba väljendamise õigus ning viis, kuidas seda kasutatakse, on kahtlemata peamine näitaja meie põhiõiguste olukorra hindamisel. Raportil on üpris õigus, hoiatades meid ebaametliku tsensuuri eest, mis tuleb ilmsiks, kui teatavad teemad avalikust arutelust välja jäetakse. Sama õigustatud on raporti lõik, milles hoiatatakse isikute ja gruppide eest, kes tahavad teisi vaikima panna, kinnitades, et neid pidevalt rünnatakse, kusjuures teenimatult.

Täiesti müstiline on aga siiski üleskutse „otsustavalt karistada mis tahes vihkavat kõnet rassistlikes meediaprogrammides ja artiklites, mis levitavad sallimatuid vaateid”. See on täpselt sedasorti asi, mis viib tsensuurini ja enesetsensuurini, mille üle mujal raportis kaeveldakse. See sarnaneb õigusele, mille sai Belgias hukka mõistetud suurim Flaami partei, sest see partei oli vastuvõetud immigratsioonipoliitikat kritiseerinud. Seetõttu peaksid inimesed teadma, mida nad tahavad. Pole võimalik toetada sõnavabadust ainult natuke. Saab olla kas sõnavabaduse poolt ning aktsepteerida kõiki tagajärgi, mida see kaasa toob, või sõnavabaduse vastu.

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). - Härra juhataja, daamid ja härrad, kuigi ma hääletasin lõpphääletusel põhiõigustega seoses vastu, hääletasin ma lõike 81 poolt, mida toetan. Selles lõikes teatab mu sõber härra Catania, kes praegu oma kohalt mulle otsa vaatab, et kutsub liikmesriike üles tegema kõike, mida nad suudavad, et lihtsustada ja parandada noorte, eakate ja puudega inimeste juurdepääsu tööturule.

Giusto Catania – kes elab oma nime kohaselt ja on 100% õiglane – pidi ilmselt mõtlema, kuigi pole seda kirja pannud, et juurdepääsu tuleks parandada mitte ainult tööle, vaid ka toetustele, sest nimetatud on eakaid. Seepärast on asjakohane toetused noortele inimestele, puuetega inimestele ja eakatele. Olen kindel – näen, et ta kinnitab seda – et ka noored inimesed saavat toetusi, kui on noored inimesed, ning töötavad siis, kui nad on vanad. Näen, et ta plaksutab. Arvan, et ka teie olete sellega nõus, aga kuna mu tähelepanekud lähevad Internetti, siis tahaksin teha selgeks, et ütlesin seda selleks, et leebelt rõhutada, et ka eakad vajavad õigust toetustele.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Härra juhataja, paljud selles täiskogus on Catania raportis jälle püüdnud kasutada inimõigusi vabandusena abordi toetamiseks, vaatamata faktile, et abort keelab igal aastal miljonitele beebidele kõige olulisemat inimõigust – elu, inimõigust, millest sõltuvad kõik ülejäänud õigused.

Peale selle on mul Iirimaa parlamendiliikme ja hääletajana huvitav märkida, et ELis abordi legaliseerimise osas seonduvad see raport ja selle muudatused Lissaboni lepingu ja põhiõiguste hartaga.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Härra juhataja, kas võin hakatuseks paluda talitusi märkida, et lõike 31 puhul peaks mu hääletuse esimene osa olema poolt.

Arvan, et see raport oleks saanud rohkem ära teha invaliidsuse valdkonnas, mis vajab rohkem tööd. Selle märkuse juures olen siiski õnnelik, et parlament otsustas toetada mu muudatusettepanekut 42, mis innustab komisjoni kindlaks tegema, et kui tegemist on deinstitutsionaliseerimisega, läheb raha ainult neile liikmesriikidele, kes täidavad ÜRO konventsiooni kriteeriume. Minu jaoks on see võtmeküsimus, samuti paljude sellel täiskogul viibijate jaoks. Selles raportis on palju teemasid – nagu juba öeldud – see on subsidiaarsuse jaoks ja mitte Euroopa Liidu jaoks, kes ei seadusta aborti ja ei peakski seda tegema ning ei taha abordi kohta seadusi teha. Seega ei saa ma toetada raportit üldiselt. Selle asemel hoidusin ma hääletusest, sest usun, et muudatusettepanek invaliidsuse kohta on oluline nende jaoks meist, kes hoolivad inimestest, kes ei räägi, kellel pole häält ja keda ei kuulata.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – Catania raport hõlmab paljusid inimõiguste küsimusi. Nõustun mitmete eelkõnelejatega ning tahan nagu nemadki väljendada oma põhimõttelist mittenõustumist selle raportiga ühe väga olulise küsimuse tõttu: ebaõnnestumine põhiliste muudatuste heakskiitmisel, mille abil oleks saanud algset halba raportit paremaks muuta.

Sellesse raportisse jäid alles viited niinimetatud seksuaaltervisele ja seksuaalõigustele, mis näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni definitsiooni kohaselt sisaldab selgesõnalist õigust abordile, ning see on asi, millele ei saa osutada ELi ühenduse õiguses ega seda peale sundida liikmesriikidele.

Meditsiinidoktorina kaitsen ma rohkem kui põhimõtteliselt inimese elu ja inimväärikust ning seepärast ei hääletanud ma selle vastuolulise dokumendi poolt, mis peale selle ei vasta ka subsidiaarsuse põhimõttele.

  Michl Ebner (PPE-DE). – Härra juhataja, daamid ja härrad, nõustun kõigega, mida ütles härra Pirker, ning seepärast pole mul tarvis sellele rohkem aega raisata. Arvan, et härra Catania on kirjutanud valel teemal; see raport poleks tohtinud kunagi isegi täiskogule jõuda, sest ametiasutused oleksid pidanud kontrollima, kas raport vastab määratud teemale ja pealkirjale või on see midagi hoopis muud. See raport on midagi hoopis muud ning ei vasta tegelikult pealkirjale ja sellele antud volitustele.

Mis puutub konkreetsesse küsimusse seoses lõikega 49, siis oleksin eelistanud, et täiskogu oleks vastu võtnud originaalteksti, ilma muudatusteta. Hääletasin terve raporti vastu täpselt neil põhjustel, mida juba nimetasin.

  Koenraad Dillen (NI). - Härra juhataja, hääletan harva mõne raporti vastu nii veendunult kui täna. Kui järgiksime selles raportis kavandatud soovitusi, looksime homme Euroopas poliitiliselt korrektse diktatuuri, millega niinimetatud antirassismi maskeeringu all põhimõtteliste ülespuhutud deklaratsioonidega veel rohkem piirataks sõnavabadust, muuhulgas ka sellistel teemadel, nagu asüül ja immigratsioon. See raport kavatseb veel laiemalt avada vesiväravad seaduslikule ja ebaseaduslikule sisserändele Euroopa Liitu ning ei suuda kodanike õigust turvalisusele oma poliitika keskmesse seada, vaid arvab selle asemel, et need on hoopis kurjategijate õigused, mida tuleks niinimetatud põhiõigusteks pidada.

See on pahupidi pööratud maailm. Normaalses ühiskonnas käivad õigused ja kohustused käsikäes. Selles mahukas raportis ei suuda ma aga leida jälgegi võõraste kohustustest, et meie Euroopa ühiskonda integreeruda. Otse vastupidi: ainult meie, Eurooplased oleme ad nauseam sihtmärgiks seatud. Noh, meie kodanikud on surmani tüdinud Euroopa mandariinide süüdistavast näpuga näitamisest, mis on suunatud ainult neile.

  Martin Callanan (PPE-DE). - Härra juhataja, Catania raportis on palju küsimusi, mida ma vaidlustan.

Esiteks ei ole ma nõus sellega, nagu oleks Euroopa Liidu asi meile mistahes õigusi peale sundida – tegelikult on ajalugu meile õpetanud, et Euroopa Liit on teinud täpselt vastupidi.

Samuti ei ole ma nõus, et põhiõiguste harta – mis on põhiline poliitiline dokument ning koostatud läbikukkunud Euroopa põhiseaduse osana – tuleks Euroopa seadustesse võtta, ja eriti olen ma selle Briti seadustesse võtmise vastu.

Põhiõiguste hartale olen ma väga vastu. Ma eitan absolutistlikku lähenemist inimõigustele. Võiksin öelda, et põhimõtteliselt ei vastusta ma omasooliste suhete tunnustamist, kuid kordan jälle, et see ei ole Euroopa Liidu asi: see on üksikute liikmesriikide parlamentide asi, mida oma territooriumil kindlaks määrata.

Selle põhjapaneva vastuväidete loetelu pärast hääletasin ma raporti vastu.

  Daniel Hannan (NI). - Härra juhataja, kauaaegne kogemus õpetab meile, et üksnes paberile pandud õigused ei suuda kodanikuõigusi tagada. Euroopa Liidu põhiõiguste ja vabaduste hartas kirjapandud õigused polegi nii väga erinevad õigustest, mis olid üldjoontes visandatud, ütleme, Ida-Saksamaa või NSVLi konstitutsioonides, kuid, nagu nende õnnetute ühiskondade kodanikud avastasid, on paberil seisvad õigused väärtusetud, kui puudub vastav parlamentaarse valitsuse mehhanism.

Euroopa Liidus ei ole inimõiguste kriisi, vaid siin on demokraatliku seaduslikkuse kriis. Lubage mul soovitada, et üks tee selle kriisi parandamiseks oleks ülal hoida meie valijate usaldust ning panna Lissaboni leping, nagu me lubasime, mitmele referendumile. Pactio Olisipiensis censenda est!

  Ewa Tomaszewska (UEN). - Härra juhataja, kõigil lastel on õigus oma mõlema vanema armastusele. Isegi kui vanemate abielu laguneb, on see lapse heaolu ja mitte riigiametnike suva, mis peaks kindlaks määrama lapse suhtlemise oma vanematega.

Lastel on õigus oma vanematega rääkida oma emakeeles. Kui vanemad on eri rahvusest, peaks lastel olema õigus rääkida mõlemas keeles. Siiski käitub Jugendamt segaabieludest pärit laste huvide vastaselt, piirates otsekohe kokkusaamisvõimalust mittesakslasest vanemaga. Petitsioonikomisjon on saanud sel teemal üle 200 kaebuse. Sellepärast toetasin ma muudatusettepanekut 24. Selle tagasilükkamine põhjustas mu lõpphääletuse selle raporti vastu, mis aborti pooldava õigusakti kaudu eitab õigust elule ning rikub subsidiaarsuse põhimõtet.

  Gerard Batten (IND/DEM). - Härra juhataja, Ühendkuningriigi iseseisvuspartei on rassismi, naiste suguelundite moonutamise, homoseksuaalsuse kuriteona käsitlemise ja välismaalastesse eelarvamusega suhtumise vastu, ükskõik, millises maailma osas see toimub. Britid naudivad siiski oma seaduste kohaselt ülimalt häid inimõigusi ega vaja Euroopa Liidu kaitset. EL on ebademokraatlik ja demokraatia vastane ega sobi seetõttu kaitsjaks kellegi inimõigustele.

Tahaksime parlamendile ka meelde tuletada, et perekonnaõigus kuulub iga liikmesriigi pädevusse ega ole ELi jurisdiktsiooni valdkond. Narkootikumide kasutajate kriminaalvastutusele võtmine toimub samuti iga liikmesriigi seaduste kohaselt ning EL ei tohiks püüda liikmesriikide kohtusüsteeme õõnestada ja asendada. Sellepärast hääletasid Ühendkuningriigi iseseisvuspartei parlamendiliikmed selle raporti vastu.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Härra juhataja, kui tegemist on selliste raportitega, nagu see siin, vestlen ma sageli oma valimisringkonna eri vabatahtlike ja ühiskonnagruppidega, millest võib saada hulga teadmisi teiste inimeste elukogemuste ja sidemete kohta.

Ma üritan regulaarselt hinnata ka teiste, erinevate poliitiliste vaadetega ja eri riikidest pärit parlamendiliikmete arvamusi, et püüda mõista teiste seisukohti ja kogetud probleeme. Jagan täielikult mu kolleegide härrade Hannani ja Callanani väljendatud arvamusi.

Tahaksin siiski sellistel teemadel, mida sisaldab see raport, kõnelda niisuguste parlamendiliikmetega nagu härra Allister, kes ei kuulu küll minu poliitilisse parteisse, kuid on töökas ja asjalik parlamendiliige; tema nõuanded on sageli targad ja ta on inimene, kellest ma tean, et temaga saab nõustuda või mitte nõustuda tsiviliseeritud kombel – annan edasi, mida ta ise just ütles.

Selletaolistes raportites – millest saab ühekaupa välja noppida palju eri küsimusi, et kindlaks määrata, kuidas tuleks nende osas hääletada – on võimatu otsustada, kas peaks hääletama poolt või vastu, ja nii ma jäin sellest eemale – hoidusin hääletamast. Ma vabandan.

  Kinga Gál (PPE-DE). – Härra juhataja, raport, mille me just vastu võtsime, pealkirjaga „Põhiõiguste olukorrast Euroopa Liidus”, on laiahaardeline ja esindab igas mõttes läbimurret. Selles esitatud laste õigused ja põhilised sotsiaalõigused väärivad erilist tähelepanu. Minu arvates on erakordselt hea, et üle pika aja on võetud õige lähenemisviis traditsiooniliste rahvusvähemuste probleemidele ja õigustele, sätestades omavalitsuse ja keelekasutuse põhimõtted; need on valdkonnad, milles liit on normide loomisel üpris maha jäänud.

Sellepärast ma toetasin seda raportit ja võitlesin selle vastuvõtmise eest ning sellepärast hääletas ka Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon selle poolt, vaatamata mõnedele vaieldavatele vastuvõetud lõigetele, millega me ei saa nõustuda, sest arvame, et mõningaid küsimusi on vastuvõetamatu reguleerida ELi tasandil.

  László Tőkés (Verts/ALE). – Härra juhataja, ma vabandan, et ma end kirja ei pannud, ma ei teadnud. Vaimulikuna ja Ungari vähemuse liikmena, keda diskrimineeritakse, olen ma vajaduse korral valmis kompromissideks ning hääletasin puhta südametunnistusega Catania põhiõiguste raporti poolt, kuna pean seda mitmes mõttes märkimisväärseks sammuks edasi, näiteks sotsiaalsete õiguste osas.

Tahaksin väljendada oma erilist tunnustust vähemuste õigusi käsitleva artikli kohta, mis võiks moodustada aluse ja lähtepunkti ELi õiguslikule raamistikule vähemuste kaitseks. Olen nõus sellega, mida ütles proua Kinga Gál.

Kompromissi oli tarvis sellepärast, et ma ei saa nõustuda teatavate punktidega, näiteks lõikega eutanaasia kohta või homoseksuaalsust puudutavate küsimustega. Ma ei nõustu arvamusega, et seoses homoseksuaalsusega tuleks usujuhtide südametunnistuse ja usuvabadust piirata.

Mul on kahju, et ei õnnestunud lõikesse 49 võtta seisukohti traditsiooniliste rahvusvähemuste ja kogukondade õiguste või territoriaalse ja piirkondliku autonoomia kohta.

  Georgs Andrejevs (ALDE). - Tänan, härra juhataja. Lõpphääletusel ma hääletasin vastu sellele raportile, mis oli nii mitmeski mõttes toetust väärt. Ma hääletasin vastu, sest raport ajab segi traditsioonilised rahvusvähemused ja nende õigused majanduslike migrantide ja sunniviisiliselt ümberasustatud migrantidega, kes pärast Teist Maailmasõda Läti okupeerimise tulemusena minu maa üle ujutasid. 50 aasta pikkuse okupatsiooni ajal lahjendati põlisrahvus Läti 13 suurimas linnas, sealhulgas pealinnas Riias, 50%-ni ja isegi vähemuse staatusesse. Tänan teid.

  John Attard-Montalto (PSE). - Härra juhataja, oleme täna just hääletanud põhiõiguste olukorra üle Euroopa Liidus. Väga suure kahjutundega pean täna koos oma kahe Malta kolleegiga fraktsioonist PSE raporti hääletusest hoiduma.

Kuigi raport tegeleb põhiliste inimõiguste arvukate küsimustega, mis on kiiduväärt, sisaldab see muid teemasid, näiteks abort, mida poleks pidanud sellesse raportisse üldse võtma. Kuna Malta ühiskonna esindajad Euroopa Parlamendis on abordi vastu, pidime hääletama raporti nende konkreetsete osade vastu.

Muidugi mõista sisaldab raport veel teisigi küsimusi, näiteks elutahe ja õigus väärikale elulõpule, mis on tundlikud teemad ja mille suhtes pidime hääletusest hoiduma. Sellepärast hoidusime lõpphääletusest. Tahaksin teid selle võimaluse eest tänada.

  Juhataja. − Läheme nüüd edasi selgitustega Cappato raporti hääletuse kohta, olles härra Mitchelli juba ära kuulanud.

- Raport: Marco Cappato (A6-0459/2008)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – Härra juhataja, ma ei toetanud seda populistlikku teksti, mis originaalversioonis sisaldas hulka kasulikke sätteid suurema läbipaistvuse kohta, seoses poliitilise tegevusega Euroopa Liidus. Kahjuks teksti muudeti. Ma ei kavatse toetama hakata sellist mõttetust nagu nende ametlike ja isiklike dokumentide avalikuks tegemine, mida kaasliikmed omavahel vahetavad või valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja lobiorganisatsioonidelt saavad. Kuigi ma ei pea selliseid dokumente konfidentsiaalseteks, ei kehtesta ühegi riigi parlament tsiviliseeritud demokraatia korral kohustust avalikustada tööalane kirjavahetus, rääkimata siis veel isiklikust.

  Juhataja. − Hästi. Kõige viimane, kuid mitte vähem tähtis, Syed Kamall!

  Syed Kamall (PPE-DE). - Härra juhataja, tänan teid väga lahkete sõnade eest. Loodan neid igaveseks meelde jätta.

Kui räägime läbipaistvusest ja ligipääsust ELi dokumentidele, siis on see miski, millega kõik me siin istungisaalis nõustume. Lõppeks oleme kõik me siin ainult maksumaksjate pärast, kes meid ametisse hääletasid, ja maksumaksjate pärast, kes rahastavad neid institutsioone ja rahastavad meie tööd. Aga teeme selle absoluutselt selgeks. Kui räägime dokumentide läbipaistvusest ja kättesaadavusest, siis peame kindlad olema, et maksumaksjal on olemas ligipääs neile dokumentidele, millele ta tõesti tahab ligi pääseda.

Hiljuti läks rühm juhtivaid parlamendiliikmeid demokraatliku riigi, Tšehhi Vabariigi, riigipead külastama. See rühm juhte, kes esindasid parlamenti, nagu ma aru saan, solvas selle riigi presidenti. Kõik, mida paljud kodanikud palusid, oli selle kohtumise protokolli avaldamine. Nii et olgem läbipaistvad, olgem selged ja austagem neid, kelle vaated erinevad parlamendis istujate omadest.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

- Raport: Carlos Coelho (A6-0500/2008)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Üks heakskiidetud tippjulgeolekumeetmetest on biomeetria passides ja reisidokumentides. Muidugi tähendab see olulisi, miljonitesse eurodesse ulatuvaid kulusid, kuid turvameetmete osas kompromissi teha ei saa.

Teisest küljest tuleb arvesse võtta meie inimeste sissetulekut, mis on igas liikmesriigis erinev. Tavalise passi väljaandmine Maltal tähendab kulusid. Kes hakkab maksma passide vahetamise eest biomeetrilisteks passideks: riik või kodanik või mõlemad?

Leppisime täna Euroopa Parlamendis kokku, et need liikmesriigid, milles oli lubatud laste kandmine nende vanemate passi, on kohustatud andma lastele välja isiklikud dokumendid ilma mingi lisatasuta peale materjalide maksumuse. Valitsusel oleks asjakohane seda arvesse võtta, kuna on saanud kombeks viitamata jätta valitsuse kogutavad erakorralised tariifid ja maksud, nagu juhtus seoses satelliittaldrikute registreerimise ja nende eest tasumise käibemaksuga.

  Koenraad Dillen (NI) , kirjalikult. − Coelho raportis on ülekaalus terve mõistus ning sellepärast ma hääletasingi kindlalt selle poolt. Tuleb tervitada asjaolu, et biomeetriliste andmete kasutamine passides ja reisidokumentides muutub rangemate eeskirjade ja ühtlustamise objektiks, eriti kuna Euroopa sisepiiride kaotamine on näidanud vajadust tugevdatud turvakontrolli järele välispiiridel. Muuhulgas võimaldab ühtne ja kooskõlastatud biomeetriliste andmete süsteem meil tõhusamalt kuritegevuse vastu võidelda. See raport teeb ebaleva sammu selles suunas.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − Selle määrusega püütakse muuta turvaelementide ja biomeetria standardeid liikmesriikide poolt väljastatud passides ja reisidokumentides. See on määrus, millega me pole nõustunud alates selle loomisest 2004, kuna see sätestab turvamehhanismide ühtlustamise ja biomeetriliste tunnuste integreerimise julgeolekupoliitika kontekstis, mida edendatakse Euroopa Liidu tasandil.

Selle muudatuse põhiliseks eesmärgiks on võimaldada alla 12 aasta vanustele lastele erandid, mis on kavandatud kestma neli aastat, nii et riigid, mille õigusaktidega kehtestatakse madalam vanusemäär, võivad sellest kinni pidada tingimusel, et järgivad vanuse alammäära, milleks on kuus aastat (Portugali, Prantsusmaa ja Eesti puhul), biomeetriliste andmete kaitse ja turvalisusega seotud muude aspektide kõrval.

Kuigi ettepanek kehtestab erandi tegemise eeskirjad alla 12 aasta vanuste laste puhul (otsus põhineb üksnes tehnilistel küsimustel), arvame, et see ei tegele põhiprobleemiga, milleks on just laste biomeetriliste andmete kasutamine ja selle ühtlustamine ELi tasandil (ja eriti kuna passide väljaandmine kuulub iga liikmesriigi enda pädevusse) selle julgeolekupoliitika kontekstis.

Sel põhjusel me hoidusime hääletamisest.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − Ma toetasin härra Coelho raportit turvaelementide ja biomeetria kohta passides ja reisidokumentides.

Siiski pole mõtet võtta küsimusi esitamata vastu ekslik määrus, kui on võimalik seda mõnel moel parandada.

Näiteks oli mitmele liikmesriigile vastuvõtmatu kohaldada erinevaid ealisi eeskirju lastelt sõrmejälgede saamisele ning seepärast on oluline võtta meetmed eriti lastega kaubitsemise kohta, mis oleksid vähemalt ulatuslikumad, kui neid ka alati ühiselt ei võeta.

Viimaks on minu jaoks väga oluline rõhutada, et biomeetrilisi andmeid ei tohi mingitel tingimustel kasutada ebaausaks otstarbeks. Seepärast on hädavajalik andmete turvalisuse range ja pidev läbivaatamine.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. – Härra juhataja, ma hääletan raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2252/2004 liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta.

Nõustun raportööri ettepanekuga kehtestada põhimõte „igale isikule oma pass”, nii et igal isikul on tema enda biomeetriliste andmetega pass.

Olukord, mil dokumendi omanikule ja tema lastele võib välja anda eraldi passi, milles on nende ees- ja perekonnanimi või mis sisaldab ainult lapse vanema biomeetrilisi andmeid, võib soodustada lastega kaubitsemist.

Ma toetan ka härra Coelho algatust lubada kohustuslikust sõrmejälgede võtmisest kaks erandit: alla kuue aasta vanustele lastele ning isikutele, kes eri põhjustel ei ole füüsiliselt võimelised sõrmejälgi andma.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, sest see selgitab olulisi punkte seoses biomeetriliste passide väljaandmiseks vajalike standarditega. Peale selle ma loodan, et biomeetriliste passide sisseviimine (mis Rumeenias toimus 1. jaanuaril 2009) võiks lõppeda Rumeenia võtmisega USA viisavabaduse programmi ning kiirendada Rumeenia integreerumisprotsessi Schengeni piirkonnaga.

Peame siiski koondama oma tähelepanu biomeetriliste tehnoloogiate usaldusväärsusele, kuna need on alla kuue aastaste laste isiku kindlakstegemisel ebatõhusateks osutunud. Liikmesriigid peaksid varsti käivitama uue pilootprogrammi, et analüüsida selle identifitseerimissüsteemi usaldusväärsust, mis kindlasti aitab esile tuua kõik liikmesriikides märgatud vead.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – Isegi laste kohta tuleb toimik avada, sest neid peetakse ELile potentsiaalselt ohtlikeks. See on Euroopa Komisjoni, ELi Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ettepanek. Ainus erinevus direktiivi ettepaneku ja Euroopa Parlamendi ettepaneku vahel on vanus, millest alates last ohtlikuks pidama hakatakse. Komisjon arvab, et laps muutub ohtlikuks kuueaastaselt ja peab seepärast andma sõrmejälgi, mis sellest vanusest alates isiklikku passi pannakse, kuna Euroopa Parlament, oma „demokraatlikku mõistlikkust” demonstreerides arvab, et lapse toimik tuleb avada, kui ta on pisut vanem, nimelt kaheteistkümnene.

See vastuvõetamatu direktiiv, mille kiitsid heaks Euroopa Parlamendis istuvad ühesuunalise Euroopa pooldajad, on ELi pöörase „terrorismivastase” poliitika vältimatu tulemus; turvates põhiliselt kapitali ülemvõimu töö ja rohujuure-liikumiste üle, on see poliitika ohtlikult ristinud kardetavateks isegi lapsed. Võiks paista, et EL kasutab asjakohaselt ära Iisraeli armee kogemust, mis pingutab üle Iisraeli riigi „julgeoleku” kaitsmisega Palestiina „terroristide” eest, tappes Gazas arvutul hulgal lapsi, nagu oleme juba rääkinud. Kui vanad on Palestiina mõrvatud lapsed? On nad kuue- või kaheteistaastased?

  Tobias Pflüger (GUE/NGL), kirjalikult. − Ma hoidusin hääletamast raporti üle, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 2252/2004 liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta.

See raport kavandab ELi liikmesriikide kodanike biomeetrilise järelevalve piiramist, jättes alla 12 aasta vanused lapsed biomeetriliste andmete esitamise nõudest välja. Sellist väljajätmist tuleb soojalt tervitada.

Sellest hoolimata olen ma biomeetrilise isikutuvastuse süsteemide vastu üldse. Need viivad politseiriigi suurenenud järelevalvele kodanike üle. See ei ole julgeoleku parandamise õige viis. Kuna raport on sellise järelevalvega üldjoontes nõus, ei saa ma selle poolt hääletada; samas võiks selle vastu hääletamine tähendada mainitud paranduste vastustamist. Sellepärast hoidusin hääletamisest.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletasin Coelho raporti poolt, mis käsitleb passide ja reisidokumentide turvaelemente ja biomeetriat.

Olen nõus ettepanekuga kasutada passe ka laste puhul, et võidelda laste röövimise ja salakaubandusega. Toetan vanuse alammäära kuus aastat, kuid eespool esitatud põhjustel peaks dokument sisaldama ka lapse eest vanemlikku vastutust kandva isiku või isikute nime.

Lõpuks olen nõus härra Coelhoga tema ettepaneku osas kehtestada kolmeaastane läbivaatamisklausel, pidades silmas, et tuleb oodata laiaulatuslike süvitsi minevate uuringute tulemusi lastelt ja vanematelt inimestelt võetud sõrmejälgede usaldusväärsuse ja kasulikkuse kohta: selline delikaatne ja oluline küsimus nõuab pidevat jälgimist, et sellega nõuetekohaselt tegeldaks ühenduse seaduse tähenduses.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − Selle õigusaktiga lubatakse sõrmejälgede panemine passi/reisidokumenti, et võimaldada võrrelda dokumendi ehtsust ja selle omaniku isikut.

Hääletasin raportööri poolt esitatud muudatusettepanekute poolt. Positiivne on see, et alla 12 aasta vanuste laste sõrmejäljed võetakse üksnes siis, kui liikmesriik on selle juba seadustanud. Võrreldes komisjoni ja nõukogu variandiga võtta juba kuueaastaste laste sõrmejälgi, on see samm edasi.

Sõrmejälgede andmise eest tuleb ka maksta. Viisa läheb varsti maksma 60 eurot. Kohustuslik sõrmejälgede andmine tõstab seda hinda märkimisväärselt, nii et neljaliikmeline perekond, kes tahab välismaale reisida, peab kulutama päris palju raha, enne kui saab minema hakata.

Igatahes mina vaatan sellele küsimusele kui sõrmejälgede või biomeetriliste andmete ülemäärasele kasutamisele. Kas sellega pole rohkem sekeldamist, kui asi väärt on? Selle tõhusust ei ole veel tõestatud, selle kasutamine pole proportsionaalne soovitud tulemusega ja see on ka väga kallis. Seepärast kiitsin ma heaks muudatused, mis teksti parandavad, kuid väljendasin lõpuks oma rahulolematust seadusandliku otsuse vastu hääletades.

- Raport: Alexander Graf Lambsdorff (A6-0415/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − Me hääletasime härra Lambsdorffi raporti poolt, mis käsitleb hangete korda kaitse ja julgeoleku valdkonnas.

Raportist on selge, et liikmesriikidel on ainuõigus kaitsele ja riiklikule julgeolekule, mille kohta tunneme, et seda on tarvis rõhutada. Arvame, et varustus, tsiviiltööd ja -teenused tuleks ka selles valdkonnas tavaliselt teostada hanke korras. Arvame siiski, et selle turu eripära loomulik tagajärg on see, et hankeid ei saa korraldada täielikus vastavuses selle direktiivi eeskirjadega. Neid erandeid tuleks siiski kohaldada üksnes siis, kui need on õigustatud oma tähtsuse tõttu julgeolekupoliitikale. Me usume, et sel moel saame üle erandite harjumuspärasest kasutamisest protektsionistlikel põhjustel, mis Rootsi tööstusele eriti kahjulikku mõju avaldab.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Alexander Graf Lambsdorff on esitanud ettepaneku seoses komisjoni kaitsepaketiga, mis hõlmab hankeid nii sõjalise kui ka mittesõjalise julgeoleku otstarbeks, samuti tegeleb ELi ettevõtjate vahel sõlmitud riigihangetega. See ettepanek parandab praegu kehtivat 2004. aasta direktiivi (2004/18/EÜ), suurendades paindlikkust, läbipaistvust ning, mis eriti tähtis, ausat konkurentsi. Kaitsejõudude riigihanketurg on väga spetsiifiline ning härra Lambsdorff on pakkunud vahendid selle keeruka iseloomuga tegelemiseks.

Seal on selgesõnalised erandid teatavatest avalikustamisega seotud kohustustest, kui need lähevad vastuollu liikmesriigi julgeolekukaalutlustega.

Kuna kaitsealased hanked jäävad põhiliselt liikmesriigi pädevusse, aitab see ettepanek struktureeritud õigusliku raamistiku kaudu luua kaitse- ja julgeolekumaterjalidele ühtse Euroopa turu. See turg on väärt 90 miljardit eurot aastas. Härra Lambsdorff on teinud ettepaneku ühisseisukohaks, mida ma saan toetada.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõime tugevdamine, mida eeldatavasti kahjustavad Euroopa turud, mis on liiga kitsad ja liiga endasse suletud, on olnud ettekäändeks sellele direktiivile hankelepingute konkurentsi avamise kohta kõnealuses sektoris.

Tõepoolest, meile täna esitatud tekst võtab arvesse mitmeid probleeme, mis on tekkinud komisjoni algteksti lugemisel, nagu näiteks selle rakendusala, WTO riigihankeid käsitleva lepingu mitte kohaldamine, väärtusläved ja konfidentsiaalsus.

Brüsseli loogika kohaselt on aga siiski nõnda, et ükski sektor, olgu siis strateegiline või elulise tähtsusega, ei pääse tema järelevalvest, liberaliseerimisest või privatiseerimisest. See ei taga liikmesriikide suveräänsuse austamist, kuigi nemad üksi on oma riikliku julgeoleku eest õiguslikult vastutavad. See ei julgusta laiaulatuslike turgude tegutsemist Euroopas, kuna Ühendriikide kaitseotstarbelist eelarvet on drastiliselt vähendatud. See ei kehtesta ühtki ühenduse eelissüsteemi, mis üksi võimaldaks tõelisel Euroopa turul loomulikul teel esile kerkida. See tugevdab tsiviilelu ja sõjaväe vahelist kahestumist, mis on Euroopale nii omane ja mis on meile juba nii palju maksma läinud. Lisaks asetab see majanduslikud ja turukaalutlused kõigest muust kõrgemale. Need tõsised puudused tähtsates punktides on meie vastuhääletamise põhjuseks.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − Euroopa kaitsealaste hangete turg on ülimalt killustatud, mis avaldab majandusele kahjulikku mõju. Vastuvõetud direktiivi peamine eesmärk on kaotada selline killustatus ja luua Euroopa Liidu territooriumil ühine kaitseturg, võttes arvesse kaitseturu spetsiifilisi aspekte ja kaitstes liikmesriikide julgeolekuhuvisid.

Liikmesriigid on langetanud oma otsused eelduse põhjal, et kehtiv riigihankelepingute direktiiv ei võta piisaval määral arvesse kaitsealaste hangete spetsiifikat. Lõpptulemuseks on erinevad instrumendid, mis direktiivis on vastu võetud lepingute sõlmimise, pakkujate väljavalimise või lepinguosaliste poolt kehtestatud lepingutingimuste kohta. Direktiivis sisalduvad juhised peaksid tagama ka pakkujate nõuetekohase õigusliku kaitse ning suurendama lepingute andmisel läbipaistvust ja diskrimineerimise vältimist.

Ma usun, et vastuvõetud regulatsioonidel saab olema tähtis osa turu avamisel, võttes samas arvesse riiklikku julgeolekut. Direktiiv peaks viima ka kulude optimeerimiseni, nii riiklikes eelarvetes kui ka tööstuse osas, ning tagama, et relvajõud oleksid varustatud parima turul saadaolava relvastusega.

  Malcolm Harbour ja Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Konservatiivide delegatsioon on pidevalt toetanud jõupingutusi turgude avamiseks ning julgustanud piiriülest kaubandust ELi liikmesriikide vahel. Me tervitame Briti tööstuse juurdepääsuvõimalusi kaitsealase varustuse turgudele, mis on seni väliskonkurentsile suletud olnud. Meil on siiski kahju, et sellised positiivsed, praktilised aspektid on teisejärgulised ELi poliitiliste motiivide kõrval luua Euroopa integreeritud kaitsetööstuse baas ning tugevdada Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitikat, mida meie opositsioon on pooldanud.

Oleme eriti mures kahjulike tagajärgede pärast, mida põhjustab pealekäimine, et liikmesriikide valitsuste ja ettevõtete poolt uurimis- ja arendustöösse tehtud investeeringutele vaatamata tuleks järgnevatele tootmislepingutele välja kuulutada avatud konkurss. See muudab võimatuks uurimis- ja arendustöö investeeringute korvamise ega paku mingeid vahendeid, et kaitsta intellektuaalomandit, töökohti ega ekspordivõimalusi. Oleme ka mures, et sissepoole vaatav euroopalik lähenemisviis kahjustab meile väga vajalikke ja viljakaid kaitsetööstuse alaseid suhteid teiste riikidega – eelkõige USAga, aga ka Jaapani, Iisraeli ja teiste riikidega.

Kõigil neil põhjustel hoidus konservatiivide delegatsioon raporti üle hääletamast.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Hääletasin jaatavalt härra Lambsdorffi raporti küsimuses, mis käsitleb riigihankelepinguid kaitse ja julgeoleku valdkondades. Euroopa julgeoleku ja kaitsepoliitika loomine muudab vajalikuks mahtude rajamise, mille jaoks on vaja suure tootlikkusega Euroopa tööstust. Euroopa kaitsetehnoloogia ja kaitsetööstuse vundamendi ning kaitsematerjalide hankimiseks vajaliku Euroopa turu rajamine on mõeldud sellele kaasaaitamiseks.

Need kaks meedet suudavad pakkuda piisavalt vajaminevaid võimalusi, et rahuldada üleilmsete kaitseülesannete vajadusi ning tulla toime uute väljakutsetega julgeoleku valdkonnas. Seetõttu nõustun ettekandjaga, et direktiivi ettepaneku eesmärk peaks olema luua ühtne Euroopa õiguslik raamistik, mis võimaldab liikmesriikidel rakendada ühenduse seadust nii, et ei oleks vaja ohtu seada oma julgeoleku huve.

Lõpuks nõustun ülevaatustoimingute seaduse sissejuhatusega. Nii saavutatakse eesmärk võimaldada pakkujatele tõhusat õiguskaitset, edendada läbipaistvust ja vältida diskrimineerimist lepingute sõlmimisel, aitades seeläbi kaasa tõelisele turu avanemisele.

- Raport: Carl Schlyter (A6-0341/2008)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Hääletasin Schlyteri raporti poolt, mis käsitleb piirangute kehtestamist teatud ohtlike ainete ja preparaatide (diklorometaan) turustamisele ja kasutamisele. Leian, et see direktiivi 76/769/EMÜ muutmise ettepanek aitab tõhusalt kaasa riski vähendamisele, mis puudutab keskkonna ja inimeste kokkupuudet ohtlike omadustega ainetega, nagu näiteks diklorometaaniga (DCM), millel on inimese tervisele kahjulikest mõjudest koosnev unikaalne profiil. Inimeste tervise kaitsmine peab olema olulisem tegevusharude huvidest.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Hääletasime kompromissteksti poolt, võttes arvesse, et antud meetmega võivad kaasneda positiivsed mõjud mitmesugustes tegevusharudes töötavatele töötajatele, eriti auto-ja laevatööstustes, kuna see minimeerib nende kokkupuudet üpris kahjulike mürgiste ainetega. See käsitleb diklorometaani (DCM), mis on värvitu keemiline ühend, magusa, meeldiva ja tuntava lõhnaga, sarnanedes eetriga. Selle turustamine keskendub eelkõige ravimite, lahustite ja abiainete, värvieemaldajate ja liimide tootmisvaldkondadele.

DCMil on inimeste tervisele kahjulikest mõjudest koosnev unikaalne profiil ning see on 33 prioriteetse aine nimekirjas, mis kehtestati vee direktiivi nõuetest lähtuvalt. Antud aine on klassifitseeritud kategooria 3 kantserogeense ainena. Sellel on narkootiline mõju ning intensiivne kokkupuude põhjustab kesknärvisüsteemi depressiooni, teadvuse kadu ja kardiotoksilisi tagajärgi ning vale kasutamise tagajärjel võib kaasneda otsene surmaoht.

Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee väitel on üks peamine DCMi mürgisusega seotud probleemidest eriti haavatavate rühmade ohustatus.

Mitmesuguseid alternatiive DCMi-põhistele eemalditele on turul juba saadaval.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Nõustun täielikult ettepaneku eesmärgiga vähendada diklorometaani (DCM) kasutamisega kaasnevaid ohte, mis tekivad selle kasutamisel avalikkuse või professionaalide poolt.

DCMil on inimeste tervisele negatiivsetest mõjudest koosnev unikaalne profiil: see on kantserogeenne aine, sellel on narkootiline mõju ning intensiivne kokkupuude põhjustab kesknärvisüsteemi depressiooni, teadvuse kadu ja kardiotoksilisi tagajärgi ning vale kasutamise tagajärjel võib kaasneda otsene surmaoht.

Komisjoni andmetel jäädvustati ELis aastatel 1989–2007 18 surmajuhtumit, mille põhjustas DCMi kasutamine. Leian, et on äärmiselt vajalik rakendada Euroopa meetmeid selle aine keelamiseks või asendamiseks.

Pärast keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonis aset leidnud hääletamist toetan ettepanekut, mis keelustaks DCMi kasutamise üldsuse seas, kuid lubaks seda kasutada professionaalidel ohututes tingimustes.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Hääletasin Schlyteri raporti poolt, mis puudutab nõukogu direktiivi muutmist seoses teatud ohtlike ainete ja preparaatide turustamise ja kasutamise piirangutega.

Diklorometaanil on õigupoolest palju kahjulikke mõjusid inimeste tervisele: sellel on kesknärvisüsteemile narkootiline ja depressiivne mõju ning samuti põhjustab see kardiotoksilisi toimeid intensiivse kokkupuute tagajärjel. Seetõttu on vajalik pöörata täitmisele praegune seadusandlus töötajate tervise ja ohutuse kohta, sest sellesuunalised toimingud antud valdkonnas on ebapiisavad, peamiselt varustatavate ettevõtete suure arvu, väikse suuruse ja mobiilse iseloomu tõttu. Lõpuks nõustun härra Schlyteri seisukohaga, et peame eriti arvesse võtma laste tervist, kes on vastuvõtlikumad terviseriskidele, intensiivse kokkupuute märkimisväärse võimalikkuse tõttu.

- Raport: Ilda Figueiredo (A6-0423/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Täna aset leidnud hääletus raporti kohta, mille esitasin tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel, mis käsitleb ILO kalandussektori tööd käsitlevat 2007. aasta konventsiooni, on oluline panus minimaalsete rahvusvaheliste standardite loomisele üleilmselt, mis garanteerivad paremad töötingimused, parema ohutuse ja vähem surmajuhtumitega lõppevaid õnnetusi tegevusharus, mis on väga ohtlik, kuid ka strateegiliselt oluline. See muudab kalurite väärikuse kaitsmise ja raske tööalase elu meie jaoks oluliseks mureks, võttes arvesse asjaolu, et see on valdkond, kus surmajuhtumitega lõppevate õnnetuste protsent on suurim. Tuleks ka ära märkida, et raport sai 671 poolthäält ja ainult 16 vastuhäält.

Konventsioon 188 jõustub kohe, kui ILO 180-st liikmesriigist ratifitseerib selle 10, kellest 8 on rannikuriigid.

Rõhutan, et konventsioonis vaadatakse uuesti läbi konventsioonid, mis puudutavad kalurite miinimumvanust, meditsiinilisi ülevaatusi, kalurite põhikirja ja paatkondade majutust ning käsitleb ka selliseid teemasid nagu tööalane tervishoid ja ohutus, palkamine, töölerakendamine ja sotsiaalkindlustus.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Euroopa Parlament kutsub liikmesriike üles ratifitseerima ILO kalandussektori tööd käsitlevat konventsiooni (Konventsioon 188). Konventsioon pärineb aastast 2007 ning käsitleb olulisi teemasid nagu kalurite töökeskkond, nende puhketunnid ja sotsiaalkindlustus. See peaks olema liikmesriikide otsustada, kas nad demokraatliku toimingu käigus soovivad või ei soovi antud ILO konventsiooni ratifitseerida. Seetõttu hääletasin antud raporti vastu, sest Euroopa Parlament ei peaks ennast selle teemaga siduma.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Ühise kalanduspoliitika kaudu püüab liit tõhustada kalastustegevusi, et see tegevusharu, k.a akvakultuur, oleks majanduslikult elujõuline ja konkurentsivõimeline, tagaks piisavalt head elustandardid elanikkonnale, kes sõltuvad kalastustegevustest ja vastaks tarbijate huvidele.

2007. aasta juunis vastu võetud ILO konventsioon 188 on dokument, mis soovib lubada vaba konkurentsi kalalaevade omanike vahel ning sisaldab töötingimusi, mis oleks tegevusharu professionaalide jaoks väärikad. Konventsioon soovib neid eesmärke saavutada, esitades kalastussektorile rahvusvahelise miinimumstandardite kogumi, mis teatud valdkondade ulatuses on ühenduse ainupädevuses. Seetõttu tundub vajalik esitada liikmesriikidele ettepanek, et nad ratifitseeriksid selle konventsiooni, mis oleks ühenduse ja ühise kalanduspoliitika järjepidevuse huvides.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Toetan proua Figueiredo raportit, mis puudutab volitust ratifitseerida Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (Konventsioon 188) kalandussektori tööd käsitlevat konventsiooni (2007).

Üks 2007. aasta dokumendi eesmärkidest on kalandussektoris kutsuda ellu ja säilitada võrdsed võimalused, aidates kalanduses kaasa korralike elamis- ja töötingimuste ning õiglasemate konkurentsitingimuste levikule maailmas, püüdes kasvatada paljude konventsioonide ratifitseerimiste väikest arvu meretööde valdkonnas. Sel eesmärgil tähendab konventsiooni vastuvõtmine sammu edasi, sätestamaks professionaalidele väärikaid töötingimusi selles olulises strateegilises sektoris, sest see käsitleb professionaalse tegevuse mitmesuguseid aspekte, eriti paremaid seadmeid ja ohutustingimusi tööl, palka, meditsiinilist hoolt merel ja maismaal, puhkeperioode, töölepinguid ja sotsiaalkindlustust.

Lõpuks kiidan heaks proua Figueiredo algatuse, sest selle eesmärk on tagada, et eelnimetatud miinimumstandardeid rakendataks universaalselt ilma eelarvamusteta eraldiseisvate liikmesriikide olemasolevate standardite suhtes, mis on töötajate suhtes soosivamad.

- Raport: Giusto Catania (A6-0479/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin raporti poolt. Tegeledes põhiõiguste probleemiga tänases ELis, ei tohi me siiski välja jätta viidet Gaza kohutavatele sündmustele. Lähis-Idas toimuvate sündmuste tõttu peab EL pidevalt pöörama tähelepanu inimeste põhiõigustest kinnipidamise probleemile, sest kahjuks on praegusel ajal need õigused ohustatud. Arvan isegi, et keeruliste läbirääkimiste ajal, mille käigus saavutame loodetavasti edu, sõltub ühenduse institutsioonide mõjuvõim ja kõigutamatus osaliselt demokraatia kvaliteedist, mida me suudame ELis saavutada.

Kahjuks eksisteerib reaalne oht, et isegi Euroopas võib terrorismivastase võitluse tõttu ebaõnnestuda põhiõiguste ja -vabaduste austamine. Suhtun lootusrikkalt USA valitud presidendi Barack Obama sõnavõttudesse seoses koostöö alustamisega antud probleemi asjus Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel. Kaaludes kõiki aspekte, mis moodustavad inimese puutumatute õiguste raamistiku, arvan lõpuks, et erilist tähelepanu tuleks pöörata kõige kaitsetumatele kodanikele, nimelt lastele, eakatele, migrantidele ja noortele tööd otsivatele inimestele.

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Konservatiivid meenutavad oma kauaaegset seisukohta, et põhiõiguste harta ei tohiks kuuluda kohtujurisdiktsiooni alla. Sellest kontekstist lähtuvalt arvame, et paljud probleemid, mida antud raport käsitleb, kuuluvad õigustatult liikmesriikide seadusnormide alla ning need ei ole teemad, mille suhtes peaks EL üritama kehtestada poliitikat. Raport hõlmab ka mitmeid probleeme, mis on isikliku siseveendumuse küsimused, näiteks eutanaasia varjatud soovitamine ja tugevatoimeliste narkootikumide dekriminaliseerimine. Nende põhjuste tõttu ei saa me antud raporti poolt hääletada.

  Carlo Casini (PPE-DE) , kirjalikult. − (IT) Hääletasin lõpuks antud raporti vastu eeskätt mitte selle sisu, vaid väljajätmiste tõttu.

Ei ole võimalik arutleda inimõiguste üle, samas puudutamata esimest ja kõige põhilisemat õigust: õigust elule. Igal aastal hävitatakse 27 liikmesriigis umbes 1 200 000 inimese elu tahtlike abortide läbi. Arvus väljendub traagika ning lisaks antud arvule viiakse läbi ebaseaduslikke aborte ning lugematul hulgal inimembrüoid hävitatakse in vitro viljastamistehnika kasutamisel. Selles küsimuses on meil kohustus arvestada erinevate arvamustega, kuid kindlasti on see rünnak inimõiguste kultuuri põhialuste vastu. Resolutsioon mitte ainult ei ignoreeri seda probleemi vaid otsib võimalusi tagamaks, et see unustatakse, keskendudes ainult naiste „seksuaal- ja soojätkamistervisele”.

Mitte kedagi ei saa vastandada naiste tervistega, eriti kui nad on noored, rasedad ja emad, kuid nii ei saa õigustada laste õiguste täielikku väljajätmist. Teisest küljest on väga hästi teada, et „seksuaal- ja soojätkamistervise” väljendusviisi kasutatakse selleks, et salaja hõlmata ka aborti, mida nähakse õiguse ja sotsiaalse teenusena.

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin härra Catania ettekantud raporti vastu, sest ei nõustu artikliga 49, mis on vastuoluline artikkel ja mis julgustab „traditsiooniliste rahvusvähemuste kogukondade” probleeme lahendama „omavalitsuslike lahendustega (isiklikud-kultuurilised, territoriaalsed, regionaalsed autonoomiad)”.

Toetan vähemuste hulka arvatavate isikute õigusi, kuid keeldun kategooriliselt nõustumast mõttega territoriaalsest autonoomiast, mis põhineks etnilistel kriteeriumidel ja vähemuste kollektiivsetel õigustel; idee, mis praktikas on sünnitanud etnilist separatismi ja interetnilisi konflikte. Lisaks võivad umbmäärased, vastuolulised kontseptsioonid nagu „omavalitsuslik” ja „kultuuriline autonoomia” ka konflikte põhjustada. Need kontseptsioonid ulatuvad kaugemale praegustest Euroopa rahvusvahelise õiguse standarditest, mis puudutavad rahvuslikesse vähemustesse kuuluvate inimeste õigusi, viies meid vastuolulisuse väljale.

Arvan, et ELi liikmesriikidel on suveräänne õigus ise otsustada, millises ulatuses nad selliseid kontseptsioone heaks kiidavad või tagasi lükkavad. Tegelikult peab EL oma liikmesriikide suveräänsust ja terviklikkust austama ja need garanteerima.

  Sylwester Chruszcz (UEN), kirjalikult. – (PL) Kuigi inimõiguste austamise soov on rahvusvahelisel tasandil kõikide riikide ja organisatsioonide alusosa, on see raport põhiõiguste olukorrast Euroopa Liidus aastatel 2004–2007 Euroopa samasuguste õiguste skandaalne rikkumine. Sellel põhjusel ei saanud ma seda tänasel hääletusel toetada. Jällegi näeme püüdlust liikmesriikidele peale sundida teatud maailmavaadet, mida väljendab raporti autor. See on miski, millega ma ei saa nõustuda.

  Derek Roland Clark, Trevor Colman, Nigel Farage ja Michael Henry Nattrass (IND/DEM), kirjalikult. − Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei on naiste genitaalide vigastamise, homofoobia, rassismi ja ksenofoobia vastu. Samas ei poolda me ka põhiõiguste reguleerimist ELi poolt. Ühendkuningriigis on juba väga head seadused ja kaitsemeetmed põhiõiguste tagamiseks. EL ei ole demokraatlik ja seetõttu ei sobi inimeste õiguste valvuriks. Lisaks kuulub perekonnaõigus liikmesriigi pädevusse ega ole ELi jurisdiktsiooni valdkond. Kas narkootikumide väärtarvitajatele tuleks esitada kriminaalsüüdistus või mitte, kuulub täielikult liikmesriigi õigusalasse ja EL ei peaks otsima võimalusi õigusemõistmise rikkumiseks.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Juba aastaid on nõukogu esitanud Euroopa Parlamendile iga-aastaseid raporteid põhiõiguste olukorra kohta liidus, millele parlament on vastusena koostanud omaalgatusliku raporti.

Esimest korda võeti raporti koostamisel arvesse Põhiõiguste Ameti tulemusi. Sellel on eriline tähendus, võttes arvesse asjaolu, et mitte ühtegi teemakohast raportit pole alates 2003. aastast vastu võetud.

Arvan, et raportöör arendas teatud teemasid liiga palju edasi ning nende üle on teistes raportites juba arutletud ning raportis on mitmeid üpris vastuolulisi küsimusi, millest mõningate vastu olen ka hääletanud, sest need lähevad selgelt minu põhimõtetega vastuollu.

Samas on seal palju teisi küsimusi, millega olen täielikult nõus ja seepärast keeldusin, mitte ainult seetõttu, kuna arvan, et teksti parandati märkimisväärselt proua Gáli läbiviidud suurepärase töö käigus, vaid ka seetõttu, et ma ei suutnud mitte mingisuguses olukorras, mitte ühelgi põhjusel hääletada põhiõigusi kaitsva raporti vastu.

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti vastu, sest see soovitab lähenemisi, mis kiidavad heaks mitmikaborte, samasooliste abielusid või autonoomiat etniliste kriteeriumide alusel.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Toetan raportit, mis sisaldab soovitusi paljude teemade kohta, sh diskrimineerimine, immigratsioon, sotsiaalsed õigused ja sooline võrdõiguslikkus.

See märgib, et antud parlamendi soovitusi raportis, mis käsitleb LKA-le väljaandmistoimingud ELis (2007. aasta veebruar), pole veel liikmesriikide ja ELi institutsioonide poolt rakendatud. Võitlust terrorismi vastu ei tohi kunagi kasutada inimõiguste ja põhiõiguste kaitse määrade alandamiseks. Tõepoolest, inimõiguste kaitsmise käigus võideldakse just nimelt nii terrorismi tekkepõhjuste kui tagajärgedega. Selles valguses tervitan USA valitud presidendi Barack Obama sõnavõttu seoses Guantanamo Bay kinnipidamisasutuse sulgemisega ning lubadust mitte kunagi enam praktiseerida väljaandmist.

Raport soovitab ka tõsta avalikkuse teadlikkust naiste õiguste kohta täieulatuslikult praktiseerida seksuaal- ja soojätkamisõigusi, sh hõlbustada ligipääsu sündimuskontrollile, et ära hoida kõiki soovimatuid rasedusi ning ebaseaduslikke väga ohtlikke aborte ning võidelda naiste suguelundite vigastamise praktika vastu.

Lisaks soovitab raport tungivalt liikmesriikidel käivitada seadusandlikke protseduure, et jagu saada samasooliste paaride diskrimineerimisest, tunnistades selliseid suhteid. Liikmesriigid, kus on olemas samasoolist partnerlust käsitlev seadusandlus, peaksid tegutsema, et tunnistada teiste riikide poolt vastuvõetud sarnase mõjuga sätteid.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Toetasin Catania raportit põhiõiguste kohta Euroopa Liidus (2004–2008). Eriti pooldasin lõiget 32, mis kutsub üles austama Euroopa Kohtu otsust Iraani rahva mudžahiidliku organisatsiooni (PMOI) küsimuses. Otsusega nõuti, et PMOI tuleks eemaldada ELi terroristlike organisatsioonide nimekirjast.

Ma ei soosi kuidagi eriliselt seda organisatsiooni. Kaua aega tagasi lõpetasin allakirjutamise nende deklaratsioonidele, mis puudutasid olukorda Iraanis, mis minu silmis muutus üha vähem usutavaks, eriti pärast seda, kui olin väliskomisjoni delegatsiooni osalisena käinud Teheranis, kus nägin ise esilekerkivat reformimeelset opositsiooni vastukaaluks Iraani kompromisse mittesoovivale fundamentalistlikule režiimile.

Kõigest hoolimata ei pea ma toetama organisatsiooni, et kritiseerida kohtu arvamuse rakendamata jätmist, mille alusel ei ole PMOI tegevused põhjuseks, et neid lisada või jätkuvalt lisada terroristlike organisatsioonide nimekirja, karistades neid nii kõikide järgnevate repressiivsete tagajärgedega.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE), kirjalikult. − (PL) Raport põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus aastatel 2004–2008 tunnistab asjaolu, et põhiõiguste tõhus kaitsmine ja nende propageerimine moodustavad Euroopa demokraatia vundamendi. Samas märgib parlamendikomisjon, et liikmesriigid on korduvalt keelanud ELil oma inimõiguste poliitika üle järelevalvet teostada ning piiritlenud inimõiguste kaitsmise täielikult riiklikuks küsimuseks, õõnestades nii ühenduse usaldusväärsust põhiõiguste kaitsmise valdkonnas rahvusvahelisel areenil.

Seetõttu peaks Euroopa Komisjon keskenduma liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö tihendamise soodustamisele, kutsudes neid üles oma panust andma tulevastesse inimõiguste raportitesse ning mitte analüüsima olukorda maailmas, vaid liikmesriikides eraldiseisvalt. Tähelepanu väärib ka hulk ettepanekuid, mille eesmärk on tõhusalt võidelda diskrimineerimispoliitika vastu ELis, rõhutades, et võrdsed võimalused on iga kodaniku põhiõigus ning mitte privileeg. Väga häiriv on asjaolu, et umbes 20% Euroopa Liidu lastest elavad allpoole vaesuspiiri ning paljud neist elavad ühe vanemaga peres või peres, kus vanemad on pärit mujalt kui ELi riigist. Seda arvestades on vajalik vastu võtta suhtlusõiguseks vajalikud meetmed, keskendudes eriti laste vajadustele ning liikmesriigid peavad kasutusele võtma tõhusaid meetmeid vaesusega võitlemiseks.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Härra Catania raport ei ole midagi vähemat kui murelikuks tegev. See on kogumik kõikidest tavalise õiguse õigustest, privileegidest ja pöörastest õigustest, mis tema sõnade järgi tuleks tingimata vähemustele anda, eriti siis, kui nad pole Euroopa päritolu. See on juhiste kogum, mille abil hävitada rahvuslikud ja piirkondlikud identiteedid, meie riikide väärtused, traditsioonid ja kultuurid ning diskrimineerida eurooplasi süstemaatiliselt ja institutsionaalselt nende endi riikides. See on rünnak meie võõrandamatule enesemääratlemise õigusele, mis omistatakse kõikidele rahvustele, välja arvatud meile endile.

See on ka institutsiooni, kes diskrimineerib igapäevaselt oma poliitiliste ideede tõttu ning kes kasutab ilma korraliku hinnanguta või läbimõtlematult mõningate oma liikmete suhtes silti „arvatavasti süüdi” – nagu näiteks härra Vanhecke ja minu suhtes, kes me oleme oma riikides nõiajahi ohvrid –, silmakirjalikkuse tipp.

Me ei ole siin selleks, et peaasjalikult kaitsta neid nähtavaid ja kõvahäälseid vähemusi, kes nõuad aina rohkem privileege ning häbimärgistavad riike ja rahvaid, kes on piisavalt lahked või rumalad, et neid vastu võtta. Oleme siin, et kaitsta meie endi riikide kodanikke, seda suurt eurooplastest koosnevat enamust, kes veel praegu on enamus ning kes teie jaoks on nähtamatud, kuuldamatud ning põlastusväärsed.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. − (PL) Hääletasin raporti vastu, mis käsitleb põhiõiguste olukorda Euroopas aastatel 2004–2008, mille autoriks on Itaaliat esindav parlamendiliige Giusto Catania, sest autor ei ole mitte niivõrd esitanud viimase nelja aasta olukorra kirjeldust, vaid väljendanud oma seisukohti, soovitades ning isegi püüdes liikmesriikidele peale suruda seadusandlust, mis kuulub ainult nende pädevusse. Arvan, et Euroopa Liidu liikmesriike ei saa sundida välja andma seadusandlust, mida nende avalikkus peaks vastuvõetamatuks.

„Abielu” mõiste peaks tähendama ainult naiste ja meeste vahelisi liite. Härra Catania ettepaneku tulemusena ei teki mitte niipalju sallivust homoseksuaalse käitumise suhtes (mida ma toetan), vaid diskrimineerimist põhiliste bioloogiliste, st heteroseksuaalsete suhete vastu. Lõpuks peame küsima, kas eesmärk on tegelikult piirata traditsioonilises tähenduses perekonna, st ema, isa ja laste õigusi. See muudab väga personaalsed teemad, mis on seotud indiviidi seksuaaleluga, politiseeritud tegevusteks, isegi siis kui oma homoseksuaalsust demonstreeritakse avalikult, näiteks sellistel n-ö „armastuste paraadidel”.

Minu arvates see raport, kasutades selliseid sõnastusi nagu „soojätkamisõigus”, mis rahvusvahelise õiguse praeguses tähenduses hõlmab nõudmisel põhinevaid aborte, aitab kaasa selliste praktikate järsule kasvule.

  Lívia Járóka (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Leian, et minu parlamendikolleegi raport on eriliselt tähtis, sest inimõigused on üheks Euroopa Liidu lepetes määratletud väärtuste sambaks. Lisaks demokraatiale ja õigusriigile nõuame kandidaatriikidelt inimõiguste austamist ning samuti rõhutame oma toetust universaalsetele puutumatutele õigustele rahvusvahelistes suhetes. Samas saab Euroopa Liit olla usaldusväärne inimõiguste üleilmne toetaja vaid siis, kui oma territooriumil kasutatakse eksimatult kõiki saadavalolevaid instrumente, et kaitsta põhiõiguste hartas kirjeldatud väärtusi.

Üks raporti peatükkidest on pühendatud romidele, kes on suurim vähemus Euroopa Liidus ja kellele langeb osaks kõige suurem sotsiaalne tõrjutus. Euroopa riikide ühine vastutus on kavandada kõikehõlmav ja ühine strateegia, et võidelda romide probleemidega, kes valdavalt elavad kahetsusväärsetes tingimustes ja vaesuses. Vaja on tegevustele keskendunud, selgete eesmärkide ja tähtaegadega raamprogrammi, mis hõlmab tulemuslikku järelevalvet ja hindamismehhanisme.

Tuleb kavandada programm, mis erakondadest ja valitsuse vahetumistest sõltumatult keskenduks üheaegselt haridusele, elamumajandusele, tervishoiule ja diskrimineerimisele ning võitleks halbade praktikate vastu liikmesriikides. Selline programm peaks sobima ka kohese tegevuse alusplaaniks kriisis olevates regioonides. Kui suudame aidata miljonitel romidel saada täieõiguslikeks Euroopa kodanikeks ning Euroopa Ühenduse liikmeteks vaimses mõttes, tähendab see suurt hüpet mandri sotsiaalse ühtekuuluvuse suunas.

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. – (LT) Üks ühenduse kodanike põhivabadusi on liikumisvabadus. Usun, et kõikidel ELi kodanikel on ühesugused õigused osaleda Euroopa Liidu (ELi) poliitilises elus, et vabalt väljendada oma poliitilisi vaateid ja seisukohti. Need vabadused muutusid veelgi olulisemaks pärast ELi laienemist Ida-Euroopa riikidesse, sest pärast Ida-Euroopa riikide ühinemist ELiga kasvas majandusränne uutest liikmesriikidest Lääne-Euroopasse üpris palju. Leedu on riik, mis juhib inimeste suure arvu poolest, kes emigreerusid pärast seda, kui riik ühendusega liitus. Kohtumisel Londonis elavate leedu emigrantidega sain teda, et mitmed nendest plaanivad jääda Ühendkuningriiki pikemaks ajaks, eriti need, kelle perekonnad on seal ning kelle lapsed käivad seal koolis. Minu teada kajastub selline tendents ka statistikas. Olukord on sarnane ka teistes ELi riikides, kuhu leedulased on emigreerunud. Arvan, et on eriti oluline tagada nendele inimestele õigus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel riigis, kus nad hetkel asuvad.

Rõhutan ka, et kodanike osalus ELis on oluline ning Euroopa Parlamendi valimised ei muutu olulisemaks vaid vastupidi – EL kasvab järjest rohkem oma inimestest lahku. Seda silmas pidades arvan, et kui ELi kodanikele antakse õigus valida Euroopa Parlamendi valimistel oma asukohariigis, siis see ainult kasvataks inimeste usaldust ELi institutsioonidesse. Nendel põhjustel hääletasin 45. paranduse poolt.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Andsin vastuhääle Giusto Catania raportile, mis käsitles põhiõiguseid Euroopa Liidus (2004–2008). Ma hääletasin raporti vastu mitte seetõttu, et ma oleksin põhiõiguste vastu. Vastupidi, leian et need on äärmiselt olulise Euroopa Liidu ja terve maailma jaoks. Probleem peitub selles, et härra Catania raport kahjustab põhiõiguste rakendamist. Miks on see nii? Sest nõutakse, et Euroopa seadusandlus võitleks homofoobia vastu või tunnustaks samasooliste partnerlusi, mis ei ole põhiõigused. Kui neid tuleks kuidagi seadusandlusega määratleda, siis peaksid need olema täiesti teise raporti osa. Euroopa Parlament ei saa tõhusalt laiendada põhiõiguste mõistet, sest tal ei ole volitusi kehtestada rahvusvahelist õigust. Lisaks ei nõustu mõned liikmesriigid sellise laiendatud tõlgendusega. Seetõttu ei ole see midagi muud kui poliitiline žest ja soovunelm.

Olukorra ohtlikkus peitub selles, et tegemist on valdkonnaga, kus liikmesriigid võtavad ning peaksid vastu võtma omi otsuseid. Selliste vaadete pealesurumine kahjustab Euroopa Liidu ühtekuuluvust. Mulle ei meeldi homofoobia, kuid selle kehtestamine ühenduse õigusena on absurdne. Kui EL kavatseb võidelda homofoobia vastu, siis võiks sama lihtsasti öelda, et see peaks võitlema polonofoobia, russofoobia, germanofoobia, frankofoobia, islamofoobia, antipaavstluse, antikirikumeelsuse, antikatoliikluse ja hulga teiste seisukohtade ja käitumismudelite vastu. Liikmesriikide sundimine seadustama samasoolisi abielusid võib osutuda veelgi ohtlikumaks.

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. − Hääletasin Catania raportis oleva 103. paranduse vastu, mis pani ette, et pikaajalised mittekodanikud saaksid osaleda Euroopa Parlamendi valimistel ning ka kohalikel valimistel, et edendada sotsiaalset ja poliitilist integratsiooni.

Tegelikult on Euroopa Parlamendi valimised võrdväärsed riigi parlamendi valimistega. Nendes osalemine on kodanike õigus. Vastasel juhul kaotaks kodakondsus oma mõtte ning kaoksid ka stiimulid mittekodanikest elanikele, mis ajendaks neid kodakondsust taotlema. Ainult nii saame säilitada hädavajaliku tasakaalu õiguste ja kohustuste vahel, mis laienevad ainult kodanikele.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − (FI) Eetilisi küsimusi puudutavad liikmesriikide erinevad poliitikad põhjustasid poliitilistes fraktsioonides, ja eriti meie fraktsioonis, just selliseid laiaulatuslikke arutelusid, mida oligi võimalik ette ennustada. Saan ainult öelda, et nõustume eriarvamustega ning seda tuleb aktsepteerida lihtsalt eripalgelise Euroopa märgina: peame suutma eriarvamustele ruumi tekitada. Mitmes küsimuses hindan oma fraktsiooni põhiseisukohti.

Punktiga 61 seoses ütlen aga järgmist. Minu arvates on tegemist probleemiga, kui keegi on samaaegselt vastu teadlikkusele soojätkamis- ja seksuaaltervise (mis üldises tähenduses on abordiõiguse eufemism) õigusest ning teavitamisele, mis hõlbustaks ligipääsu rasestumisvastastele vahenditele, hoides nii ära soovimatud rasedused ja abordid. Sellisest üheaegsest vastuseisust kujuneb minu nägemuse järgi välja realismi lõhe, mis võib põhjustada soovimatuid tagajärgi. Seda ütlen kogu austusega ning tänan kõiki osapooli jälle ühe hariva mõtetevahetuse eest.

  Stavros Lambrinidis (PSE), kirjalikult. – (EL) PASOKi partei Euroopa Parlamendis hääletas Catania raporti poolt, mis käsitleb põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus, kuid soovib rõhutada, et vastu ollakse lõike 49 sõnastusele ning sellega seotud parandusele 35.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Sellist tüüpi raporti koostamise usaldamine kommunistist parlamendiliikmele on provokatsioon sadade miljonite kommunismiohvrite suhtes. Antud raporti jaoks sai härra Catania inspiratsiooni – tõsi küll – kommunismist vähem julmemast ideoloogiast, kuid sama totalitaarsest: euro-internatsionalismist. Õigupoolest jätab tema tekst ilma peamistest inimeste põhiõigustest:

– õigusest elule, propageerides aborti ja eutanaasiat;

– iga lapse õigusest omada isa ja ema, kutsudes riike üles kohaldama „vastastikuse tunnustamise põhimõtteid liikmesriikides homoseksuaalsete paaride puhul, sõltumata sellest, kas nad on abielus või registreeritud partnerlussuhtes”;

– Euroopa rahvaste õigusest enesemääramisele ning jääda selliseks nagu nad on, kui neid mõnitatakse ettepanekutega, mille eesmärk on Euroopat veelgi rohkem üleilmse immigratsiooni jaoks avada – muutus, millega meie riikide kodanikud peaksid kohanema;

– ja demokraatiast, kuna raport väidab kinni pidavat Lissaboni lepingust, mille Iiri valijaskond tagasi lükkas.

Nüüd, rohkem kui kunagi varem, on vaja meie vabaduste ja riikide identiteedi kaitsmiseks üles ehitada uus Euroopa, mis on vaba ning koosneb suveräänsetest riikidest.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) June List leiab, et põhivabaduste ja –õiguste kaitsmine on ülioluline nii ELis kui väljaspool ELi. On väga oluline, et ELi liikmesriigid järgiksid põhivabadusi ja -õigusi ning on selge, et me ei saa jätta järelevalve teostamist ainult liikmesriikidele endile. Ometi suhtub June List kriitiliselt uue Euroopa agentuuri loomisse selles valdkonnas ning soovi läbi viia „välispoliitikat”. Leiame, et ÜRO, mitte EL, oma üleilmse ulatuse, laiahaardelise kogemuse ja pädevusega sobib kõige paremini vajalike meetmete üle järelevalve teostamiseks ja nende kohaldamiseks.

Seetõttu otsustasin hääletada raporti kui terviku vastu, kuid olen väga positiivselt meelestatud mõningate ettepaneku sõnastuste suhtes, mille poolt ma hääletasin. Tunnustan asjaolu, et raport käsitleb Ameerika Guantánamo kinnipidamisasutuse vangide ebaõiglast kohtlemist. Lõpptulemusi saab olla ainult üks: anda nad kohtu alla või vabastada.

Olen väga mures mitmete vähemusrühmade indiviidide erilise haavatavuse pärast ning arvan, et tegutseda tuleks nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Hääletasin antud raporti poolt, kuid olen skeptiline selles suhtes, kas juriidiline raamistik Euroopa tasandil on probleemile hea lahendus.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Raport põhiõiguste olukorrast Euroopa Liidus sisaldab parandusi, mida olen ise esitanud, mis minu arvates on Rumeenia kodanike jaoks olulised (näiteks muudatus uute liikmesriikide kodanikele kehtestatud tööturu piirangute kaotamise kohta).

Lisaks nõustun mitmete raportis tõstatatud teemadega, nagu näiteks romide kaasamise strateegia, vähemuste kaitse, migrantidest töötajate õigused ja laste kaitse.

Samas sisaldab raport ka mõningaid soovitusi, mis heidavad varju Rumeenia ühiskonna mõnedele põhiprintsiipidele (näiteks perekonna pidamine ühiskonna põhielemendiks) või mis lähevad vastuollu Rumeenia seadusandlusega (näiteks narkootikumide tarvitamine).

Nende põhjuste tõttu hääletasin viimasel hääletusel raporti vastu.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tunnustan resolutsiooni, mis kaardistab ja võtab kokku kõige olulisemad probleemid seoses põhiõiguste olukorraga Euroopa Liidus, ning selles sisalduvaid soovitusi inimeste õiguste parandamiseks liikmesriikides.

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − Catania raport põhiõiguste olukorrast Euroopa Liidus aastatel 2004–2008 rõhutab vajadust kaitsta vähemuste õigusi, et võidelda igasuguse diskrimineerimise vastu kõikides haavatavates kategooriates.

Tunnustan seda raportit, mis sisaldab olulisi elemente kirjalikust deklaratsioonist 111, mis käsitleb kodutuna tänavale jäämise kaotamist, mis võeti Euroopa Parlamendi poolt vastu 2008. aasta aprillis.

Eriti tunnustan raporti üleskutset juurutada kodutute jaoks hädaolukorra plaane talvel, kodutute raammääratlust ja usaldusväärsete statistiliste andmete kogumist kodutuks olemise kohta üle ELi.

Kodutuna tänavale jäämise kaotamine on Euroopa Liidus oluline teema. Antud raport on täiendav samm mõjutamaks Euroopa Ülemkogu, komisjoni ja liikmesriike kodutuks jäämise suhtes midagi ette võtma.

Lõpetuseks leian, et Lissaboni leping ei aita kaasa põhiõiguste olukorra paranemisele ELis. Antud raporti toetamine ei tähenda selle leppe toetamist. Õigupoolest on Euroopa Parlamendi keeldumine austada Iiri ei-häält täiesti vastuolus harta mõttega.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Kui üksiku ELi liikmesriigi elanikud lubavad homoseksuaalsetel paaridel abielluda, elada koos või adopteerida lapsi, siis teisi liikmesriike ei tohiks sundida seda järgima. Kui religiooni liidrite või poliitikute veendumustest on aru saada, et nad ei ole homoseksuaalsusest väga vaimustunud, nagu poliitiliselt korrektne peavoolu suhtumine ette näeb, ei tuleks neid selliste veendumuste tõttu hukka mõista või taga kiusata. Sama kehtib rassismikaika kohta, mida viibutatakse valmisolevalt igaühe suunas, kes juhib tähelepanu varjupaiga taotlemise ja välisriigi kodanikega seotud kõrvalekalletele.

Selle asemel üritatakse ebademokraatlikult tagaukse kaudu suruda liikmesriikidele peale homoseksuaalseid partnerlusi, mis on arvatavasti eelmäng sellele, mis ootab meid siis, kui hakkame kohaldama Lissaboni lepingut. Igaüks, kes julgeb homoseksuaalsust kritiseerida või juhtida tähelepanu sündmustele seoses varjupaiga taotlemise või välisriikide kodanikega kooseksisteerimisega, häbimärgistatakse kurjategijaks, rikkudes nii inimese õigust sõnavabadusele. Seetõttu tuleb Catania raport igal juhul tagasi lükata.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Giusto Catania esitatud raport on täis üldisi tõlgendusi ja soovitusi seoses põhiõiguste olukorraga Euroopa Liidu liikmesriikides. Ent regulatiivne alus, mida vajame, on juba olemas: Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Hetkel on meie prioriteediks mitte uute määruste lisamine, vaid olemasolevate toimivateks ja tõhusateks muutmine.

Üks raportis käsitletavatest teemadest on tööjõu vaba liikumine, millest praegu kahjuks kõik Euroopa kodanikud võrdselt kasu ei saa. Kuigi uutele liikmesriikidele kehtestatud kahe aasta pikkune tööjõuturu piirangute periood kaotas kehtivuse 2008. aasta lõpus, on kuus liikmesriiki veel kolmeks aastaks pikendanud piiranguid Rumeeniale ja Bulgaariale, õigustades otsust pikendada piirangute perioodi praeguse finantskriisiga. Raportis selle probleemi üle selgesõnaliselt ei arutleta, kuigi see hõlmab ELi kodanike erinevat kohtlemist, mis ei ole antud juhul õigustatud.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin antud raporti vastu, mis sisaldab, lisaks vähemalt kümnele kritiseerimist väärt teemale (mis on meie arvates viisakas viis nende kirjeldamiseks) vastuvõetamatut viidet Euroopa Nõukogu soovitusele 1201. Antud soovitusele ei tohiks tugineda, ilma et ei selgitataks väga täpselt sellele omistatud tõlgendust, sest seda võib tõlgendada kollektiivsete õiguste andmisena vähemustele või etnilistel kriteeriumidel põhineva territoriaalse autonoomia tunnustamisena. Tunnustan paranduse 35 heakskiitu, mis on väga mõistlik, kuid minu arvates ei saa mitmete raporti aspektidega nõustuda.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raport püüab aidata varjata oma iseloomult väga tagurliku ELi n-ö „demokraatlikke ja sotsiaalseid puudujääke”, et muuta seda ligitõmbavamaks ning summutada kodanikevastase poliitika põhjustatud rahulolematust. See kiidab heaks ja tunnustab kõiki tagurlikke põhimõtteid ja institutsioone, mis EL on vastu võtnud ja rajanud, nagu näiteks Maastrichti lepingu neli vabadust, üritades nende rakendamisele omistada tulemuslikku mõõdet.

See põhineb peamiselt ELi põhiõiguste hartal, millele lisandub kodanikevastane Lissaboni leping, olles allapoole paljude liikmesriikide õiguste kaitsetaset. See koosneb suuresti mõtete kokkuvõttest ja umbmäärasest soovide loetelust. See räägib põhiõigustest nagu tööalane koolitus ja õigus tervishoiule lihtsalt kui „võimalustest”, mida on vaja „võrdselt” kõikidele kättesaadavaks teha, mis on praktikas füüsiliselt võimatu ja kui raport muutub kuskil spetsiifilisemaks, soovitab see tähelepanu pöörata ainult äärmisele vaesumisele, diskrimineerimisele jne selliste meetmetega, nagu näiteks miinimumpalga kehtestamine jne. Lõpuks paljastab raporti tõelise palge igasuguste viidete puudumine antidemokraatlikele otsustele ja kodanike kohtu alla andmisele, nagu näiteks kommunistlike parteide ja teiste organisatsioonide keelustamine ning kommunistide ja teiste võitlejate vangistamine ELi Kesk-Euroopa ja Balti liikmesriikides.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb põhiõiguste olukorda Euroopas, sest usun, et see puudutab meie ühtlustatud struktuuri põhiprobleemi, tegeledes konstruktiivse kriitikaga. Raport toob täpselt välja, et põhiõiguste kasutamise diskrimineerimine saab alguse peamiselt diskrimineeritavate soost, vanusest, päritolust või seksuaalsest suundumusest. Probleem progresseerub, kui selliste rikkumiste ohvrid ei saa reageerida peamiselt seetõttu, et nad on lukustatud vaimuhaiglatesse, hooldekodudesse jne. Sellises olukorras ei saa Euroopa jääda ükskõikseks, eriti kui inimõiguste kinnistamine aitab ühendada Euroopat, mida iseloomustab vabadus ja ohutus. Sellest lähtuvalt ning võttes arvesse asjaolu, et põhiõiguste harta pole siduv ning kuna eraisikule osutatakse väga vähe abi ühenduse kohtutesse pöördumiseks, ei saa ma muud teha kui tunnustada härra Catania ettepanekuid kehtestada üldine kohustus ühenduse institutsioonidele, et nad võtaks oma kohustuste täitmisel arvesse inimeste õigusi ning rajaks selleks otstarbeks spetsiaalse agentuuri.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Raporti probleemiks on see, et see käsitleb paljusid tundlikke teemasid. Kuigi raport esitab palju soovitusi mitmes valdkonnas, sh vähemuste õigused, on raportöör jälle lisanud raportisse soojätkamistervise küsimuse.

Soovituslikud parandused ja lisad seoses soojätkamistervisega, mille osas EP on hääletanud, keelavad õigust elule ja rikuvad subsidiaarsuse printsiipi. Austus iga sündimata lapse vastu ja vajadus kaitsta inimelu eostamisest alates on minu jaoks põhimõttelised küsimused. Ma ei nõustu sellega, et peaksime Euroopa tasandil vastu võtma otsuseid küsimustes, mille osas liikmesriikidel on erinevad seisukohad, Ma ei nõustu sellega, et EL peaks sundima Slovakkiat, Poolat, Iirimaad ja teisi liikmesriike nõustuma abortide ja eutanaasiaga, mis ei ole nende riikliku seadusandluse kohaselt lubatud. Euroopa tasandil on olukord alati selline, et me räägime ainult ema õigusest otsustada oma lapse elu või surma üle ning unustame sündimata lapse õiguse elule.

Nende põhjuste tõttu hääletasin vastu raportile põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus aastatel 2004–2008.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) On ütlematagi selge, et PPE ja PD-L (Rumeenia Liberaaldemokraatlik Partei) väärtustavad ja austavad inimeste põhiõigusi ning võtavad nende rikkumise korral kindla seisukoha.

Hääletasin vastu Catania raportile põhiõiguste olukorrast Euroopa Liidus aastatel 2004–2008, sest raport on ületanud oma volitusi, tehes ettepanekuid ja lisades kommentaare, mis lähevad kaugemale vahemikust 2004–2008, millest raport pidi rääkima. Selle asemel, et käsitleda spetsiifilisi inimõiguste rikkumisi, sisaldab Catania raport kommentaare ning soovitab liikmesriikidel kohaldada seadusi, mis lähevad vastuollu riikide seadustega. Näiteks lõigetes 38 ja 76 räägitakse samasooliste abielu tähendusest, mis mitte ainult ei lähe vastuollu meie usuliste vaadetega, vaid ka õiguslike ja ratsionaalsete seisukohtadega.

Lõige 149 mainib narkootikumide tarbimise legaliseerimisest, mis läheb vastuollu Rumeenia kriminaalõigusega.

Kuigi algatus koostada raport inimõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus on kiiduväärt ning mõningad raporti märkused on isegi korrektsed, siis eespoolmainitud põhjustel hääletasin raporti vastu.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Arvata, et Euroopa Liidus ja liikmesriikides on põhiõigused täielikult tagatud ja kaitstud, oleks analüüsiviga ning kahjulik poliitilisele tegevusele. Isegi vabades ja demokraatlikes ühiskondades tuleb põhiõigusi kaitsta ja propageerida. Seoses antud raporti ja aruteluga kerkivad esile aga eraldi probleemid.

Esiteks, riiklikul tasandil teostatakse järelevalvet nende õiguste kaitse üle. Ühiskondades nagu meie oma teostatakse seda peamiselt riiklikus kontekstis, kuid loomulikult ilma eelarvamuseta võimalusse edasi pöörduda Euroopa tasandile, mis meil ka olemas on. Institutsioonide kohustuste, mis on seotud lepingute tagamisega, ja riikliku suveräänsuse vahel on ruumi igale parteile, et nad saaksid täide viia oma funktsioone ilma eelarvamusteta ELi institutsionaalse iseloomu suhtes.

Teisest küljest on selles raportis soovimatu segadus põhiõiguste ja ühiskonnakorralduse ideoloogiliste valikute vahel. Nende üle arutleda on huvitav. Ometi näitab püüdlus liikmesriikidele selliseid seisukohti peale suruda, minnes vastuollu nende demokraatlikult väljendatud soovi ning subsidiaarsuse põhimõttega, täpselt seda, millised ohud tekivad, kui riiklikud küsimused tõstetakse ühenduse tasandile. Sellel põhjusel ning kuna ma ei nõustu suurema osaga raporti sisust, hääletasin raporti vastu.

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Kui oleksin pooldanud Iiri rahvahääletuse „ei” kampaaniat, oleksin entusiastlikult tunnustanud Catania raportit ja selle toetajaid. See esindab nii suurt lugupidamatust subsidiaarsuse põhimõtte suhtes ning trambib Euroopa Liidu institutsioonilised reeglid ning liikmesriikide õigused jalge alla sellisel määral, et muudab usaldusväärseks kõik need, kes põhjustavad usaldamatust Brüsseli poliitilise apluse suhtes. Rünnata kaitseklausleid, mis on lepingute otsesed väljendusviisid ning liikmesriikide demokraatiate põhigarantiid, serveerides seda soovitusena „kodifitseerida ... diskrimineerivad tavad” on haletsusväärne ning õõnestab jämedalt kodakondsusega kaasnevaid põhiõigusi.

Väita, et rahvusvahelise konventsiooni allkirjastamine suurema osa liikmesriikide poolt seab tervele ELile kohustuse nendest juhinduda, on õiguslikust aspektist täielik rumalus ning sööst pimedusse, mis ulatub kaugemale kõige äärmuslikumast föderalismist. Ma ei nõustu ka täiesti vale väitega Euroopa „usaldusväärsuse puudumisest”, mille tagajärjeks on meie „taktikaline alaväärsus” – mis iganes spetsiifilised probleemid eksisteerivad, Euroopa pole Sudaan ega Hiina Rahvavabariik, ega Kuuba, Somaalia või Põhja-Korea. Lühidalt, raport kaldub poliitiliste võitluste valdkonda, millel pole midagi pistmist põhiõigustega, kaotades nii oma usaldusväärsuse, järjepidevuse ja tõhususe. Hääletasin selle vastu.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Hääletasin härra Catania raporti vastu, mis käsitleb põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus (2004–2008).

Ma ei nõustu sellega, et liikmesriigid kahjustavad põhiõiguste kaitse aktiivset rolli, mida Euroopa Liit üle maailma levitab. Lisaks ei nõustu ma sellega, et terrorismivastast sõda võib kasutada ettekäändena inimõiguste kaitse taseme alandamises, eriti mis puudutab õigust eraelu puutumatusele.

Seetõttu olen vastu teemadele, mis on seotud romidega, kes ei vaja erikaitset. Vastasel juhul, kuna antud resolutsioon peab romisid teistest etnilistest rühmadest teistsuguseks, loodaks nendega seoses märkimisväärne diskrimineeriv olukord. Lõpuks ei nõustu ma ka tagasisaatmise lõiguga: indiviidi tagasisaatmiseks kasutatavaid toiminguid ei saa hinnata ainult nende näitajate põhjal.

  Martine Roure (PSE), kirjalikult. – (FR) Euroopa ühtset vabadus-, turvalisus- ja õigusruumi ei saa eksisteerida ilma põhiõiguste kaitseta. Euroopal on kohustus olla eeskujuks ning selles osas ei tohiks olla võimalik Euroopale etteheiteid teha.

Rikkumised on tuvastatud, päevavalgele toodud, sh näiteks suletud asutustes, mis majutavad lapsi ja eakaid. Samuti eksisteerib igavene probleem, mis on tingitud mõningate vanglate kohutavast olukorrast ning mida täna hääletusel olnud raport ka esile tõstab. Peame võitlema sotsiaalsete õiguste tunnistamise tagamise eest.

Vaesus ja tööalane ebakindlus on rünnakud inimeste õiguste vastu. Kuidas saame leppida olukorraga, kus inimestel on tööd, kuid nad ei saa lubada endale elukohta Euroopas, 21. sajandil?

Peame välja kuulutama igaühe põhiõigused. Euroopa Liit on õnnistatud põhiõiguste hartaga.

Veendugem, et seda austatakse.

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. − Härra juhataja. Hääletasin raporti poolt ning eriti tunnustan raportisse lõike 31 lisamist, mille alusel Euroopa Parlament kahetseb, et EL pole kohaldanud esimese astme kohtu otsuseid, langetatud 12. detsembril 2006 ja 4. ning 17. detsembril 2008 ning 2008. aasta 7. mail langetatud Ühendkuningriigi apellatsioonikohtu otsust, mis otsustas Iraani rahva mudžahiidliku organisatsiooni kasuks

Euroopa Liit esindab demokraatiat ja õigusriiklust. Seda kohutavam on mõte, et üks selle institutsioonidest töötab ühenduse põhimõtete vastu. Loodan, et järgmise ELi „musta nimekirja” koostamise ajal arvestab nõukogu suuresti parlamendi seisukohaga. Süüdistused terroristlike tegevuste kohta peaksid tegelikult olema põhjendatud ning samuti peaksid läbipaistvamad olema ka otsused, mis puudutavad mõningate organisatsioonide lisamist „musta nimekirja”.

Selliseid probleeme ei saa käsitleda suvaliselt, vaid lähtuvalt demokraatia ja õigusriikluse põhimõtetest. EL ei saa lubada üleilmse terrorismivastase võitluse muutumist poliitiliseks lehmakauplemiseks ning seetõttu peab austama eelpoolmainitud kohtute otsuseid.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Tõlgendan lõiget 149 härra Catania raportis põhiõiguste olukorra kohta Euroopas sellisena, et liikmesriike kutsutakse üles tagama, et patsientide võrdne kohtlemine tervishoiusüsteemis hõlmaks ka sõltlasi. Seetõttu hääletasin antud lõike poolt.

  Csaba Sógor (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Viimased kaks Euroopa Liidu laienemise ringi, mille käigus võeti liikmeks Kesk- ja Ida-Euroopa endised sotsialistlikud riigid, avasid uue peatüki ka ühenduse lähenemisviisis inimõiguste küsimuste valdkonnas.

Sellest alates on saanud selgeks, et põhiõiguste kaitse ning nende hulgas rahvusvähemuste õiguste kaitse uutes liikmesriikides kujutab Euroopa Ühendusele suurimat väljakutset.

Giusto Catania omaalgatuslik raport rõhutab, et traditsiooniliste rahvusvähemuste kogukondade probleemidega tegelemisel peavad subsidiaarsuse ja isevalitsemise põhimõtted toimima teeviitadena, mis võiksid aidata kaasa poliitika viimistlemisele, mille eesmärk on lahendada kõnealuste kogukondade olukorda rahustaval viisil.

Raport ärgitab kasutama kultuurilise, territoriaalse ja regionaalse autonoomia vorme.

Tunnustan ka asjaolu, et minu kaasliige parlamendis, härra Catania, kutsub üles täpsustama rahvusvähemusse kuulumise määratlust ning paneb ette koostada selliste vähemuste õiguste kaitseks minimaalne kogum ühenduse kriteeriume.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − Põhiõiguste kaitsmine ja edendamine on meie Euroopa demokraatia tuuma osa ning need on võtmetingimused, kui soovime parandada oma Euroopa ühtset vabadus-, turvalisus- ja õigusruumi. Seetõttu on ütlematagi selge, et praktikas on need õigused põimitud ELi mitme poliitikavaldkonna eesmärkidesse.

Lisaks palume nõukogul analüüsida iga-aastastes inimõiguste raportites olukorda maailmas ja igas ELi liikmesriigis ning Euroopa usaldusväärsust silmas pidades mitte kasutada topeltstandardeid oma sise- ja välispoliitikas. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud parandused seoses antidiskrimineerimise, vähemuste õiguste ja sotsiaalõigustega on kas täielikult või osaliselt vastu võetud.

Õnnestus ka meie püüdlus lisada viide vajadusele võtta arvesse põhiõigusi kriminaalseaduse menetlemiste seadusandluses. Catania raport kaardistab põhiõigustega seotud probleemid ning pakub soovitusi nende lahendamiseks. Seetõttu saab raport minu täieliku toetuse, sest austus kõikide inimeste ning nende põhiõiguste vastu on Roheliste poliitika alusosaks hoolimata soost, vanusest, rahvusest või sotsiaal-majanduslikust taustast.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Mul oli hea meel näha, et Euroopa Parlament toetab PMOI eemaldamist terroristlike organisatsioonide nimekirjast. Iraanis on tapetud kakskümmend tuhat inimest, kes olid riigikorra vastu. Niikaua kuni PMOI on jätkuvalt terroristlike organisatsioonide nimekirjas, tapetakse Iraanis veelgi enam inimesi lihtsalt seetõttu, et nad väljendavad oma vastumeelsust riigikorra suhtes. EL peab järgima Ühendkuningriigi algatust ning eemaldama PMOI terroristlike organisatsioonide nimekirjast.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Tänasel hääletusel rääkisin pooldavalt härra Catania raportist, mis käsitleb põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus.

Kahjuks rikutakse Euroopa Liidus põhiõigusi sageli, millest kõige tihedamini leiavad aset vähemuste diskrimineerimine ja eraelu puutumatuse rikkumine. Võrdsed võimalused, eriti naiste võrdväärsus, on teine probleem. Raportöör palus liikmesriikidel tagasi lükata argumente, mis õigustavad traditsioonil ja religioonil põhinevat vägivalda ja diskrimineerimist naiste suhtes

Paljudes ELi riikides mõjutab diskrimineerimine ja vaesus kodanike, eriti kõige väetimate, nimelt laste, elu. Raport mõistab täiesti õigustatult hukka igasuguse vägivalla laste suhtes, nagu näiteks koduvägivald, seksuaalne kuritarvitamine ning füüsiline karistus koolides.

Liikmesriigid ei suuda teostada järelevalvet inimõiguste järgimise üle, õõnestades nii ELi välispoliitikat maailmas. Minu arvates ei tohi ühendus rakendada „topeltstandardeid” oma sise- ja välispoliitikas.

  Konrad Szymański (UEN), kirjalikult. − Minu arvates on härra Catania raporti juures kõige olulisem see, et see tuletas meile meelde, et meil ELis on oma probleemid, millega peame silmitsi seisma. Seetõttu peaksime olema väga ettevaatlikud seoses ennastõigustavalt vagatseva lähenemise omaksvõtuga, kui kommenteerime inimõiguste olukorda väljaspool ELi.

Olin ajutise komisjoni liige, mis tegeles LKA poolt esitatud erandlike väljanõudmistega See oli põhimõtteliselt vasakpoolsete tegevusprogramm, millega rünnata oma kõige vihatumat vaenlast, USAd.

Minu arvates peaksime olema tänulikud LKA-le ja USA-le, et nad aitavad kaitsta eurooplasi terroristide eest, kes kindlameelselt tahavad tappa süütuid kodanikke. Meie endi ühiskonnad süüdistavad meid, et me pidime lootma jääma Ameerikale, kes teeks töö meie eest ära.

Inimõiguste absolutismiga mängime ennast kätte nendele, kes hävitavad meid ning seame ohtu meie endi kodanike inimõigused.

Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Konrad Szymański (UEN), kirjalikult. − (PL) Euroopa Parlamendis täna vastu võetud raport põhiõiguse kohta ELis aastatel 2004–2008 sisaldab nõudmisi vastastikku tunnustada homoseksuaalseid paare kõikides ELi riikides ning lisada sellised suhted liikmesriikide seadustesse. Teine raporti osa kaitseb n-ö „soojätkamisõigusi”, mis rahvusvahelise õiguse keeles hõlmab ka nõudmisel aborte. Parlament laiendas oma kriitikat nn diskrimineerivate märkuste suhtes, lisades religioonide liidreid selliste kommentaaride autorite hulka.

Euroopa vasakpoolsed on üle võtnud raporti põhiõiguste kohta ELis, et propageerida aborti ja homoseksuaalsust pooldavaid nõudmisi, mis ei ole kuidagi seotud põhiõigustega. Ei rahvusvahelises ega Euroopa õiguses ei eksisteeri dokumente, mis toetaksid selliste „õiguste” olemasolu.

Hoolimata raporti mittesiduvast iseloomust, on tegemist kõige ohtlikuma dokumendiga, mis praeguse parlamendi ajal heaks kiidetud. See on kõige hilisem püüdlus põhiõiguseid ümber määratleda ning lisada muutusi nende tähendusse, ilma et oleks vaja muuta leppeid ÜRO või ELi tasandil.

Üks teine antud raporti aspekt on see, et EL kohaldaks spetsiaalse direktiivi „homofoobsete” tegevuste karistamiseks. Antud sõnastuse laiaulatuslikkuse ja umbmäärasuse tõttu on tegemist püüdlusega välja arvata homoseksuaale võimalusest neid demokraatliku õiguse kohaselt vabalt kritiseerida. Selle kohaldamine võib tähendada tsensuuriga kaasnevate tagajärgede kaasnemist.

Lõpphääletuse tulemus (401 poolt, 220 vastu ja 67 hääletamisest hoidumist) näitab, kui sügav lõhe valitseb parlamendiliikmete vahel selles küsimuses. See on raportööri jaoks lüüasaamine, sest põhiõigused peaksid parlamenti ühendama, mitte lahutama.

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − Oleksin soovinud, et raport oleks lähemalt käsitlenud orbude ja puuetega laste olukorda Rumeenia ja Bulgaaria, kõige uuemate ELi liikmesriikide hooldeasutustes.

Enne nende riikide liitumist ELiga tunti suurt muret hooldeasutuste orbude ja puuetega laste hooldenormide kohta. Võib-olla saaks järgmine sellist laadi raport seda teemat üksikasjalikumalt käsitleda.

Üldisemast aspektist rääkides avaldasin oma mõtteid raport kohta eelmise kuu arutelu käigus. Olen mures selle pärast, et meie inimõiguste kultuur on nakatunud absolutismist ning kui me flirdime kurjategijate ja terroristide õigustega, siis tegelikult õõnestame kõikide teiste õigusi.

Täpsustavalt mainin ka seda, et minu arvates pole abordi ja rasestumisvastasuse teemad Euroopa Liidu teemad, vaid neid tuleks reguleerida vastavate seadustega liikmesriikide tasandil. Samuti olen vastu üleskutsele kuulutada põhiõiguste harta ülimuslikumaks Ühendkuningriigi seadusest, kes on harta määruste erandeid endale välja kaubelnud.

Seetõttu otsustasin antud raporti asjus hääletamisest keelduda.

  Thomas Ulmer (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin Catania raporti vastu. Olen hämmeldunud, et täiskogu talitused isegi kuulutasid raporti oma antud vormis vastuvõetavaks. See rikub pidevalt subsidiaarsuse põhimõtet. Raportit sisu seisukohast vaadates on peaaegu kogu materjal kriitikat väärt. Rahvusriigid ei tohi lasta ennast võimetuks tunnistada või suutmatuks muuta, kui kerkib esile põhiõiguste küsimus. See esindab püüdlust läbi suruda enamuse kahjuks vähemuste õigusi, mida ei ole võimalik riiklikul tasandil kohaldada. Positiivne seisukoht abordi suhtes on minu jaoks käsitamatu. Tegelikku teemat, milleks on inimõigused ning nende kohaldamine viimase nelja aasta jooksul, pole mainitud.

  Thomas Wise (NI), kirjalikult. − Keeldusin nimelisest hääletusest lõike 62 korral, sest leian, et iga riik, mida EL ei ole, peaks tagama, et nende seadused naiste genitaalide kahjustamise kohta on kohalikku päritolu ning seda kohaldatakse kohapeal. Rahvusvaheline kokkulepe oleks sobivam ning kaugeleulatuvam. Praegu puudub ELil pädevus terviseküsimuste osas ning ta ei peaks seda ka taotlema.

Ma keeldusin ka lõike 72 hääletamisest, sest olen mures selle mõjust sõnavabadusele. Kuigi diskrimineerivaid kommentaare tuleks hukka mõista, ei pruugi need ilmtingimata esile kutsuda „vihkamist ja vägivalda”. Et meil palutakse selles osas nõustuda, tähendab seda, et need kes soovivad, võivad seda tõendusmaterjalina kasutada.

Minu otsus keelduda lõike 54 hääletamisest lähtub vastuseisust ELi inimeste vaba liikumise ja vastastikuse tunnustamise põhimõtetele ning ei peegelda mitte kuidagi minu seisukohti samasooliste partnerluste osas, sest leian, et neil peaksid olema teistega samad õigused.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament hääletas äsja põhiõiguste olukorda käsitleva Catania raporti poolt. Nüüd, kui alles lõpetasime inimõiguste ülddeklaratsiooni 60nda aastapäeva tähistamise, seab see raport meie arusaama põhiõiguste tähendusest kahtluse alla.

Tõsi, Euroopa Liidu põhiõiguste harta oli konsensuse tulemus, milleni jõuti pärast rohkem kui aasta kestnud läbirääkimisi erinevate surve- ja lobigruppide, kodanikuühiskonna esindajate, riikide valitsuste jt vahel. See protsess, kuhu meid kui Ida riikide esindajaid ei kutsutud osalema, on huvitav rohkem kui ühel moel. Harta, nagu härra Catania raport rõhutab, ei ole seaduslikult siduv tekst seni, kuni Lissaboni leping kõikide liikmesriikide poolt ratifitseeritakse.

Samas on Viinis, Austrias asuv Põhiõiguste Amet üles ehitatud täielikult sellele poliitilisele tekstile, millega ta õigustab oma võetud seisukohti. Seetõttu on huvitav hetkeks näha, analüüsides Põhiõiguste Ameti teemasid, kuidas harta põhiõigusi käsitletakse. Protsess on veelgi huvitavam, kui jälgida võrgustiku kontekstis Fralexi eksperte, kes võeti tööle 2008. aasta suvel ning kuuluvad peamiselt Hollandi võrku „Human European Consultancy”.

Resolutsiooni ettepanek (B6-0624/2008)

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest konventsiooni ratifitseerimine aitab märkimisväärselt kaasa rahuldavate tööstandardite propageerimisele üleilmselt. See toetab ka sotsiaalpartnerite sõlmitud kokkulepet, mis puudutab merelaevanduse valdkonna töötajate töötingimuste teatuid aspekte, sest see loob õiglase tasakaalu töötingimuste parandamise vajaduse ja meremeeste tervise ja ohutuse kaitsmise vajaduse vahel ning ka seetõttu, et selline kutsekategooria eksisteerib Rumeenias.

  Constantin Dumitriu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Mary Lou McDonaldi esitatud resolutsioon võtab kokku peamised teemad, mida nõukogu direktiivi ettepanek 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ning direktiivi 1999/63/EÜ (KOM(2008)0422) muutmine peavad arvesse võtma.

Meretöötajad kuuluvad kategooriasse, kus toiminguid viiakse läbi väga keerulistes ning isegi ohtlikes tingimustes. Seetõttu vajame töötingimuste standardeid, mis võimaldavad meil arvesse võtta nende töötajate tervist ja ohutust ning kehtestada selgeid tööalaseid ettekirjutusi. Esimene samm nende standardite kehtestamisel peab olema merevaldkonna töövõtjate ja tööandjate poolt kindlaksmääratud vajaduste ja probleemide esiletõstmine, säilitades samal ajal paindlikkus nende jõustamisel liikmesriikides.

Dokumentidele, mida võtame vastu Euroopa tasandil, peab järgnema tegevus liikmesriikide poolt ning komisjoni järelevalve, et saaksime olla kindlad määruste kohaldamises. Seoses merevaldkonna tööstandarditega on Euroopa Liidul võimalus need standardid esimesena üle võtta põhimõtetena, mida saab kohaldada igal pool maailmas.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (IT) Hääletasime raporti poolt, mis käsitleb nõukogu direktiivi ettepanekut rakendada Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni sõlmitud lepingut 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ning direktiivi 1999/63/EÜ muutmist, sest see võtab kokku rahvusvahelised minimaalsed tööõigused. Oluline on tagada paremad töötingimused ja suurem ohutus, austades samaaegselt nende professionaalide väärikust.

Samas on meil kahju, et meie fraktsiooni esitatud ettepanekuid ei võetud vastu, eriti neid, mille eesmärk oli kaotada igasugune juriidiline ebakindlus või eelarvamus sotsiaalpartnerite tehtud töö suhtes, et saavutada kokkulepet. Konventsioon ise aktsepteerib, et riigid ei peaks näitama üles paindlikkust sotsiaalpartnerite saavutatud kokkuleppe suhtes ning seda direktiivi ettepanek ka taotles. Seetõttu ei nõustu me Euroopa Parlamendi enamusega, et paindlikkuse küsimus lisati lõikesse 6.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Kinnitan oma poolthääle 2006. aasta meretöönormide konventsiooni resolutsioonile (protseduuridele, mis puudutavad sotsiaalset dialoogi).

Toetan täielikult tööandjate ja töövõtjate sõlmitud kokkulepet, mis puudutab merelaevanduse valdkonna töötajate töötingimuste teatud aspekte, sest see loob õiglase tasakaalu töötingimuste parandamise vajaduse ja meremeeste tervise ja ohutuse kaitsmise vajaduse vahel. Lisaks olen veendunud, et on äärmiselt vajalik määratleda ja jõustada merel või merelaevadel töötavate meremeeste jaoks üleilmsed tööalased miinimumstandardid ning sanitaar- ja ohutustingimused. Lõpuks on mul hea meel ka tööandjate ja töövõtjate rollide üle töötajate sanitaar- ja ohutustingimuste parandamisel.

- Raport: Laima Liucija Andrikienė (A6-0498/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin raporti poolt. Praegu, rohkem kui kunagi varem, mõistame sellise organi nagu Inimõiguste Nõukogu (HRC) mängitava rolli olulisust. Tänaseni aset leidnud tegevusi tuleks toetada ning peaksime ka hindama ELi aktiivset rolli HRCs, hoolimata vaieldamatutest piirangutest, mis väljendub Ameerika Ühendriikide esinduse puudumises. Tegelikult jääb EL sellise puudumise tõttu sageli isolatsiooni. See ei saa samas olla vabanduseks ELile, kes peaks olema suuteline tegema poliitilise pingutuse, et rajada ühine, nidus juhtimine, mis ületab organis sageli esile kerkivad vastanduvad geograafilised blokid.

Seega on jäänud veel palju teha, et HRC muutuks usaldusväärsemaks ja prioriteetsemaks ning teha võimatuks mõningate valitsuste püüe jätkata oma kohustuste vältimist rahvusvahelisel areenil. Seetõttu toetan soojalt uut analüüsi, mis heidaks pilgu ka ülevaatele ning rõhutan, et HRC tugevdamine on oluline etapp teel tsivilisatsioonini, mida EL on alati toetanud.

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Andrikienė ÜRO Inimõiguste Nõukogu tulevikku käsitleva raporti poolt, sest arvan, et ELil oleks vaja pikaajalist strateegiat institutsiooni tegevuse osas, millest peab saama inimõiguste peamine üleilmne foorum. Arvan, et ELi liikmesriigid peavad üles näitama suuremat ühtsust ja tõhusust ELi teatud ühiste seisukohtade propageerimisel inimõiguste küsimuses.

EList peab saama üleilmne juht ning ta peab algatama strateegiaid, et kaitsta inimõigusi üle maailma. Peame suuremat tähelepanu pöörama inimeste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste propageerimisele, sest vaesus, tagurlikkus ning rahva madal haridus- ja kultuuritase põhjustavad negatiivse kordajaga mõjusid.

Oma seisukohtadele laiema toetuse saamiseks peab EL looma koalitsiooni rajavaid mehhanisme ning alustama koos kõikide teiste mandrite demokraatlike riikidega korrapäraseid kohtumisi spetsiifilistel teemadel. Riikide jaoks on ka ülioluline saata rahvusvahelistele foorumitele spetsialiste, kellel oleks reaalne kogemus vastavast valdkonnast. Asjaolu, mida proua Andrikienė raport tungivalt soovitab ning täiesti õigustatult.

  Philip Claeys (NI), Koenrad Dillen (NI), kirjalikult. − (NL) Hääletasin antud raporti vastu, sest ÜRO Inimõiguste Nõukogu ei saa mitte kuidagi pidada legitiimseks institutsiooniks. Minu jaoks on vastuvõetamatu, et riigid nagu Kuuba, Saudi Araabia, Egiptus, Pakistan, Jordaania ning mitmed Aafrika režiimid väljastavad resolutsioone, mis mõistavad hukka inimõiguste olukorda teistes riikides. Poliitiliste ja religioossete dissidentide olukord nendes riikides naeruvääristab antud institutsiooni täielikult.

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni muudatuse poolt, sest inimõiguste universaalsuse austamine, propageerimine ja tagamine on Euroopa Liidu õigusliku pärandi lahutamatud osad ning see on üks ELi põhiprintsiipidest. Hääletasin selle poolt ka seetõttu, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja selle Inimõiguste Nõukogu (UNHRC) on ühed sobivaimad organisatsioonid, mille abil laiaulatuslikult inimõiguste ja humanitaarsektori väljakutsetega seotud probleemide vastu võidelda. Arvan, et inimõigused ja demokraatia on ELi välissuhete ja välispoliitika kõige olulisemad osad.

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. − Härra president, mul oli väga hea meel hääletada Andrikiene Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Nõukogu käsitleva raporti poolt, sest tunnustan asjaolu, et antud organ on palju usaldusväärsem kui selle eelkäija ÜRO Inimõiguste Komisjon. Komisjoni diskrediteeriti laialdaselt, sest mitmetel liikmesriikidel oli seoses inimõigustega väga kahtlane maine.

Liikmesriikide inimõiguste maine järelevalve on oluline osa nõukogu mõjuvõimu kasvatamisel. See saab olema eriti oluline järgmise järelevalveperioodi jooksul, mis hõlmab Venemaad, Kuubat, Saudi Araabiat ja Hiinat.

Kiitust väärivad ka raporti sätted, mille eesmärk on hinnata ELi liikmesriikide vahelist koostööd nendes küsimustes. On ülimalt oluline, et EL organisatsioonina, mis paigutab inimõigused oma tegevusplaani keskmesse, teeb koostööd rahvusvaheliste partnerite nagu näiteks ÜROga, kellel on samasugused eesmärgid koostöö tihendamiseks. Tagamaks, et inimõigused ei jääks enam ärilistel või strateegilistel põhjustel välispoliitika eesmärgist kõrvale, on koostöö ülioluline.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Antud raportist peegeldub teataval määral ELi rahulolematust ÜRO Inimõiguste Nõukoguga (UNHRC), sest ELi liikmesriigid moodustavad „arvulise vähemuse”, mis „oluliselt vähendab ELi võimalusi mõjutada UNHRC päevakorda” ning võimalust tagada oma soovitud rolli „juhtiva jõuna”.

See kõrgelennuline visioon põhineb vastuvõetamatul püüdlusel peale suruda ELi kui inimõiguste küsimuses eeskuju, eriti kui faktidest ilmneb tema silmakirjalik inimõiguste poliitika, mis väljendub ka ELi kaassüüs Iisraeli küsimuses (vt tema hääletamisest keeldumist UNHRC Palestiina resolutsiooni puhul).

Raport on täis vastuolulisust, eriti kui peetakse „kahetsusväärseks UNHRC kasvavat jagunemist piirkondlikeks blokkideks”, kuid samal ajal väidetakse, et EL toetab lähenemisviisi „mis seisneb UNHRCs kooskõlastatud, ühise arvamuse poole püüdlemises”. Kas see ka mitte pole blokkide poliitika või on blokkide poliitika halb ainult siis, kui sellest pole ELile kasu?

Vastupidiselt EP-le ei ole meie arvates „kahetsusväärne”, et Ameerika Ühendriigid pole UNHRCs esindatud, seda esiteks oma pidevate inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumiste pärast ning ka seetõttu, et nad ei esitanud oma kandidatuuri, vältimaks mittevalimise häbi. On arusaadav, miks ...

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Antud raport sisaldab üllatavalt palju intelligentseid seisukohti, võttes arvesse seda, et see pärineb väliskomisjonist. Näiteks on esitatud seisukoht, et on positiivne, et ELi liikmesriigid on järjest rohkem hakanud ise sõna võtma ning ei luba ELi eesistujariigil kõikide riikide eest rääkida. Sellised tähelepanekud on väga haruldased ning ma tunnustan neid.

Kahjuks leidub positiivseid elemente ikkagi vähe ja harva. Üks vaieldavamaid sõnastusi on punktis H, kus nurisetakse liikmesriikide visa soovi üle tegutseda ÜROs sõltumatult. „Üks riik, üks hääl” on siiski üks ÜRO nurgakividest. Väliskomisjon avaldab kahetsust ka selle üle, et UNHRCs leiab aset kasvav jagunemine regionaalseteks blokkideks. Paradoksaalselt tunduvad teatud regionaalsed blokid, näiteks EL, soovitavad.

Euroopa Parlament ei ole ega saa olla garantii ning teda ei tohiks kasutada garantiina, millega tagada, et inimõigusi maailmas ei rikuta. See tuleb eriti hästi esile seisukohtadega, mida on näiteks teinud siinse täiskogu liikmed homoseksuaalide kohta. Kuigi raporti põhiolemus on tõenäoliselt hea, hääletasin tänasel hääletusel selle vastu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) EL väidab, et inimõigused ja demokraatia on välissuhete olulisimad aspektid. See täiskogu kutsub ELi üles pöörama kokkulepete ratifitseerimisel inimõiguste teemade usutavusele tähelepanu. Kuid ELi enda usaldusväärsus on juba kahanenud: LKA ülelennud, ELi ebaõnnestumine midagi ette võtta Ameerika Ühendriikide piinamisvanglate suhtes ning rahvusvahelise õigusega siksakitamine, näiteks Kosovo kriisi korral, on usaldusväärsuse kahanemise eest hoolt kandnud.

Kuidas saab ühendus, kes väidab, et nad loodavad demokraatiast nii palju, eitada referendumi tulemusi, korrata valimisi nii kaua, kuni saadakse soovitud tulemus ning karistada liikmesriike valimistulemuste eest? Kui EL oleks tõesti nii mures oma sageli tsiteeritud väärtuste ühenduse pärast, oleks ta pidanud ammu katkestama liitumisläbirääkimised Türgiga või siis vähemalt pärast sõjaõhutamise demonstreerimist. Selle asemel, et tõepoolest teha tööd inimõiguste ja ühiste väärtuste propageerimise nimel, raiskab EL ilmselt praegu umbes 15 miljonit eurot aastas üleliigsele Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile (FRA).

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. − Hääletasin ÜRO Inimõiguste Nõukogu arengut käsitleva raporti poolt, sest samal ajal kui tunnustame vaieldamatuid saavutusi ja pingutusi, mida viidi läbi selleks, et kasvatada inimõiguste kaitse usaldusväärsust ja taset, usun vankumatult, et selle organi toimimist saab tulevikus parandada.

Ühtlasi arvan, et Euroopa Liit peab jätkuvalt omama aktiivset ja olulist rolli ÜRO nõukogu koostamisel ja tööshoidmisel.

Hindan ka asjaolu, et raport kutsub Euroopa Liitu üles uuesti kinnitama ja tarmukalt kaitsma inimõiguste universaalsust, lahutamatust ja sõltumatust.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Kui ÜRO ja sellega seonduvad mitmed ametid ja organisatsioonid peaksid oma olemusest lähtuvalt peegeldama maailma, siis on loomulik, et peegeldus pole selline, mille poole soovime püüelda või mida tahaksime ise konstrueerida. Need tähelepanekud on olulised seoses ÜRO Inimõiguste Nõukogu aruteluga.

Inimõiguste üle arutlemine ja hääletamise abil otsustamine maailmas, kus riigid ei pööra sellele üldse tähelepanu, võivad põhjustada pentsiku tulemuse. Tegemist pole ainult legitiimsuse küsimusega. Eelkõige on tegemist keele küsimusega. Milliseid inimõigustega seotud väärtushinnanguid võivad Liibüa ja Zimbabwe valitsused jagada demokraatlike riikidega, kes vastutavad oma rahvaste ees. Loomulikult mitte ühtegi. Kuid diplomaatia eksisteeribki just selleks, et aidata kaasa dialoogi tekkimisele erinevaid keeli kõnelevate osapoolte vahel. Võrdsete vahel pole vahendamine vajalik.

Seega peab dialoogide kohtade eksisteerimine olema poliitikaks, mida kannustatakse ja propageeritakse. Vastasel juhul ma ei usu, et saame või saaksime meie väärtuste ja tegevuste standardina omada midagi, mille üle on otsustatud sellises kontekstis.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Hääletasin Andrikienė ÜRO Inimõiguste Nõukogu arengut ja ELi rolli käsitleva raporti poolt. Euroopa koht selles nõukogus on ülioluline.

EL, kes asetab inimõigused ja demokraatia oma välissuhete keskmesse, mis väljendub eelkõige tegevustes inimõigustega seotud rahvusvahelistes organisatsioonides, on juba algusest pühendunud aktiivse ja nähtava rolli säilitamisele Inimõiguste Nõukogu loomisel ja tööshoidmisel, eesmärgiga inimõigustega seonduvalt üleval hoida kõige kõrgemaid standardeid ja toetades või kaastoetades standardeid määravate tekstide koostamist.

Seetõttu tunnustan proua Andrikienė ettepanekut, mis uurib meetmeid, mida EL saaks vastu võtta, et parandada oma mõjuvõimu Inimõiguste Nõukogus ning anda nõukogule uue tõuke, et sellest saaks tõhusam operatiivne organ.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) 2006. aasta 15. märtsil võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni, asendades ÜRO Inimõiguste Komisjoni Inimõiguste Nõukoguga, mis on rahvusvaheline tugiorgan eesmärgiga propageerida ja kaitsta inimõigusi.

Nimevahetusega kaasnesid uute mehhanismide ja toimingute juurutamised, mis tõstsid Inimõiguste Nõukogu potentsiaali.

Raporti eesmärk on hinnata nõukogu saavutusi ja võrrelda ootusi tulemustega. Eelkõige on eesmärgiks võimalike paranduste sisseviimine selle toimingutes.

Ärgem unustagem, et demokraatia ja inimõigused on Euroopa Liidu rahvusvahelise areeni tegevuste vundamendiks. Euroopa Liit on endale võtnud väga väljapaistva rolli ning on tegev rahvusvahelistes inimõiguste organisatsioonides ja oli tegev ka Inimõiguste Nõukogu määramisel. EL on olnud kaasautor näiteks konventsioonidele ja resolutsioonidele, mis kehtestavad inimõiguste kaitse norme.

Kahjuks puudub ELil tihti suutlikkus probleeme ette näha (eelkõige aeganõudvate toimingute tõttu, mis on vahetevahel vajalikud ühiste seisukohtade koostamiseks) ning üles näidata juhtimisvõimet inimõigustega seotud algatuste korral.

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja minu Briti konservatiividest kolleegid toetame ÜRO ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu tööd. Nõustume, et inimõiguste olukorra parandamiseks üleilmselt on vaja täiendavaid nõukogu reformimisi.

Nõustume, et ELi liikmesriigid teevad selle nimel tööd, et jõuda nõukogus ühistele seisukohtadele, kuid rõhutavad oma tähtsust, kaitstes oma riiklikke huve ja seisukohti.

Meie toetus raportile ei hõlma toetust raporti lõikele (lõige 56), mis kutsub üles kohaldama ÜRO resolutsiooni surmanuhtluse moratooriumi kohta. Surmanuhtlus on iga konservatiivse parlamendiliikme südametunnistuse asi.

- Raport: Marco Cappato (A6-0459/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Hääletan selle poolt. Järgmiste ametissenimetatute ja valijaskonna vahel väljakujuneva suhte tõttu peame valimas käivad kodanikud varustama kõikide vahenditega, mida nad vajavad Euroopa Parlamendi dokumentidele ligipääsemiseks. Ajal, kui valijaskonnal palutakse usaldada institutsioone, peame samal ajal tööd tegema selle nimel, et eemaldada kõik läbipaistvuse ja ligipääsetavusega seotud takistused.

Seetõttu olen veendunud, et valimas käivatel kodanikel peaks olema ka võimalus kontrollida absoluut-, suht- ja protsentsuurustes parlamendiliikmete aktiivsust, osalust ja kohalkäimist parlamendi tööga seonduvalt ning tuleks teha samme ka selleks, et hõlbustada ligipääsu andmetele liikmete hüvitiste ja kulutuste kohta. Lõppude lõpuks loodan, et seda kõike on võimalik saavutada praeguse parlamendi ametisolekuaja lõpuks.

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Õigus saada ligipääs parlamendi, ülemkogu ja komisjoni dokumentidele on kõikide Euroopa Liidu kodanike ja elanike põhiõigus (vastavalt ELi aluslepingu artiklitele 254 ja 255).

Ometi rõhutan ühte aspekti. Olen veendunud, et Euroopa institutsioonide töödokumentide avaldamine on alles esimene samm, sest enamik Euroopa kodanikke ei saa aru meie toimingutest ning ei tea, kuidas leida vajaminevat teavet. Selles osas nõustun kaasliikmetega, kes tegid ettepaneku luua üks Euroopa ligipääsuportaal kõikidele dokumentidele, mille struktuur oleks kõikidele lihtsasti arusaadav. Antud portaalis peaks teave esinema ligipääsetavalt ja lihtsustatud viisil, et Euroopa kodanikud saaksid seda probleemideta kasutada. Sellised tehnilised lahendused on kindlasti olemas ning loodan, et finantsressursid sellise portaali rajamiseks leitakse.

Siiski hääletasin raporti vastu, sest kuigi üldine raamistik on õige, olid mõned kaasliikme esitatud funktsioonid vastuvõetamatud.

  Philip Claeys (NI) , kirjalikult. − (NL) Kuna pooldan ELi institutsioonide võimalikult suurt avatust, hääletasin entusiastlikult antud raporti poolt. On hea, et mitmetele Euroopa institutsioonidele on tõsist peapesu tehtud. Euroopa Ülemkogu võtab vastu olulisi poliitilisi otsuseid ning arutab väga oluliste ja vastuoluliste probleemide üle. Ka on kahetsusväärne ja vastuvõetamatu, et ülemkogu ei luba erinevate riikide delegatsioonide täpseid seisukohti avaldada otsustamise ajal. Samas peaks parlament ka oma koda korrastama ning tagama igakülgse maksimaalse avatuse.

  Esther De Lange (PPE-DE), kirjalikult. − (NL) Hääletamise selgitamine CDA Euroopa Parlamendi saadikute nimel, seoses Cappato raportiga dokumentidele juurdepääsu kohta.

Täna keeldusid CDA saadikud Euroopa Parlamendis hääletamast dokumentidele juurdepääsetavuse raporti küsimuses. Seda mitte seetõttu, et me oleksime läbipaistvuse vastu. Pooldame läbipaistvust ja demokraatlikku järelevalvet. Mitte ilmaasjata ei seisnud endine parlamendiliige proua Maij-Weggen ühenduse seadusandluse selle valdkonna sündimise juures.

Keeldusime hääletamast, sest Cappato raport sisaldab liiga palju ebatäpsusi, valesid määratlusi ja ülelihtsustatud seisukohti. Meie arvates tuleks näiteks tagada ülemkogu dokumentide avatus, kuid on selge erinevus seadusloome ja teiste toimingutega seotud dokumentide vahel. Raportöör aga ei erista neid toiminguid. Oleme mures ka suure halduskoormuse pärast, mis Cappato raporti soovitustega kaasneks.

Me ei saanud toetada raportit ebatäpsuste ja selgusetute seisukohtade tõttu. Kuna me soovisime toetada läbipaistvuse ja demokraatliku järelevalve põhimõtet, siis lõppude lõpuks otsustasime hääletamisest keelduda.

  Koenraad Dillen (NI) , kirjalikult. – (NL) Hääletasin suure entusiasmiga antud raporti poolt. See ei tee mitte kellelgi liiga. Sel ajal kui kiidame asjaolu, et mõned Euroopa institutsioonid saavad kõvasti kriitikat, teen ühe tähelepaneku. Võttes arvesse asjaolu, et Euroopa Ülemkogu on tüüri juures ning lõppude lõpuks võtab vastu otsuseid väga olulistel ja vastuolulistel teemadel, siis on vastuvõetamatu, et ülemkogu ei luba erinevate riikide delegatsioonide seisukohti otsustamise ajal avalikuks teha. On ka tõsi, et parlament peaks oma koda korrastama ning tagama igakülgse avatuse, enne kui asub teisi noomima.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Antud omaalgatuslik Marco Cappato ettepanek soovib, et parlament toetaks raportit määruse 1049/2001 kohaldamise kohta. Raport puudutab üldsuse juurdepääsu parlamendi, komisjoni ja ülemkogu seadusloomes kasutatavatele dokumentidele.

Kuigi toetan täielikult eesmärki suurendada Euroopa institutsioonide läbipaistvust, on antud määruses kolm peamist aspekti, mis minu arvates vajavad õigustatult täiendavat analüüsi.

(1) Üliolulist kliendi-juristi konfidentsiaalsuse kaitset ei kaitsta piisavalt, nagu on kirjas Turco otsuses, millele viidatakse esimestes lõigetes, ning selle kohaldamise üleskutset ei ole võimalik toetada.

(2) Eraldiseisvaid protsesse, mille käigus riikide valitsused jõuavad otsusteni, võib samuti õõnestada nõusoleku kaotamine, mis on vajalik ELi institutsioonidesse edastavate dokumentide väljastamiseks ja

(3) Need ELi ülesed soovitused ei võta arvesse teabevabadusega seotud erinevaid lähenemisi liikmesriikides.

Konfidentsiaalsus teatud ulatuses on vajalik, et tagada täisväärtuslikke ja siiraid poliitilisi arutelusid poliitiliste gruppide vahel ning nende arvamuste avalikustamisest võib olla rohkem kahju kui kasu. Perspektiiv, kus vaoshoitud arvamusavaldused vahetatakse välja energiliste arutelu vastu, ei tõota meie demokraatlikele institutsioonidele head.

(Selgitused hääletamise kohta lühendatult kodukorra artikli 163 lõike 1 alusel)

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) Igaüks, kes on kursis Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu saladuslike müsteeriumidega, ei kahtle selles, et Euroopa Liidu institutsioonide teabele juurdepääsu otsimine on tavalise kodanike jaoks lõkse täis teekond. Põhjuseid on palju.

Tõepoolest, see on sama palju seotud tohutu suure arvu väljastatud dokumentidega ning nende lõputute väljastusformaatidega (raportid, arvamused, resolutsioonide, direktiivid, määrused jne) niisamuti kui ka institutsioonide registrite ja veebilehtede lihtsuse ja selguse puudumisega ning läbipaistvuse ja kommunikatsiooni puudumisega.

Õigustatult paneb antud raport ette selliste probleemide lahendamise, mis tagaks Euroopa institutsioonide suurema läbipaistvuse.

Tõepoolest, see moodustab osa suuremast probleemist, mis puudutab liidu kodanike osaluse suurendamist viisil, mis hõlmab kodanike tegevust ja arusaamist probleemidest. Euroopa rahvad ei soovi süstemaatiliselt olla välja jäetud otsustamistest, mis mõjutavad otseselt nende igapäevast elu ning mida nad ei saa analüüsida ega mille vastu seista. Harvadel juhtudel, kui nad on oma hääled referendumil kuuldavaks teinud, on nad kõrvale lükanud oma liidrid ja Brüsseli bürokraatia, mis on pime, kurt ja nende vajadustele ja soovidele vastutulematu.

Euroopa institutsioonide läbipaistvamaks muutmine on esimene samm uue Euroopa suunas, mis on rahvaste ja suveräänsete riikide Euroopa.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin ELi institutsioonide dokumentide lihtsustatud juurdepääsetavust käsitlevate iga-aastaste raportite poolt.

Selles pole mingit küsimust, et mitmetele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele peaks olema lihtsam juurde pääseda. Euroopa Liidu kodanikes ei tohiks tekitada tunnet, et nad on eemale jäetud ELi institutsioonide tegevustest ja hääletamistest. Lisaks on neil õigus saada teada kõigest, mis võimalik.

Samas peaksime analüüsima, kas avalikustamine peaks võib-olla olema piiratud, et ära hoida olukorda, kus lõpuks kaob inimestel ülevaade. Esiteks, mitte keegi ei soovi teabe üleküllust ning teiseks, töötajate privaatsust tuleb jätkuvalt austada, sest andmekaitse tõttu on päris palju üksikasju, mis pole juurdepääsetavad universaalselt isegi teistele institutsioonidele, sh riiklikele.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. −

(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Hääletasin härra Cappato esitatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentide üldsuse juurdepääsetavust käsitleva raporti poolt.

Euroopa Liidu jaoks on äärmiselt tähtis, et kodanikud tunneksid ühenduse institutsioonide lähedust. Seda on võimalik saavutada ainult üldsuse juurdepääsuga kolme institutsiooni dokumentidele. Seetõttu olen täiesti nõus raportööriga, kui ta väidab, et peame ELi institutsioone ja liikmesriike kutsuma üles arendama ühist halduskultuuri ja läbipaistvust, mis on kirjas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 põhimõtetes, Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõiguses, Euroopa ombudsmani soovitustes ja esineb liikmesriikide parimates praktikates.

Lõpuks tunnustan ka härra Cappato algatust, sest usun, et integreerumisprotsessi parandamiseks ja kiirendamiseks peaks avalikkuse varustamine teabega olema väga oluline prioriteet, võttes arvesse probleeme seoses Itaalia parlamendiliikmete puudumisega istungisaalist.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Euroopa Liidu leping sätestab, et prioriteetideks peavad olema läbipaistvus ja veelgi lähedasemad suhted Euroopa rahvaste vahel ning otsuseid tuleb vastu võtta võimalikult avatult ning kodanikele nii lähedal kui võimalik. Läbipaistvus loob kodanikule tingimused suuremaks osalemiseks otsustusprotsessides ning garanteerib administratsioonile kasvava usaldusväärsuse, muutudes demokraatlikus süsteemis oma kodanike seas tõhusamaks ja vastutavamaks.

Euroopa kohtu otsus Turco juhtumiga seoses avaldab laiaulatuslikku mõju läbipaistvusele ning seadusloome küsimustega seotud Euroopa institutsioonide dokumentide kättesaadavusele.

Otsus kinnitab, et prioriteediks peaks olema arutelu all olev küsimus ning seda tuleks kohaldada kõikidele institutsioonidele ja (mis on väga oluline) kõrvalekaldumise võimalusi tuleks võimalikult kitsalt tõlgendada ja juhtumipõhiselt hinnata, seades esikohale avalikkuse huvi, mis on avatus. Avatus kasvatab usaldust institutsioonide vastu, võimaldades avalikku arutelu.

Euroopa kohus leidis, et juurdepääsu keelamine dokumentidele antud juhul ei saa olla aluseks üldisele nõudele alla suruda juriidilisi arvamusi seoses seadusloome probleemide ja konfidentsiaalsusega.

  Thomas Ulmer (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Lükkasin raporti tagasi. Raportis sisalduvad nõuded ulatuvad palju kaugemale sellest, mida mina läbipaistvuse all mõistan. Leian, et isegi parlamendiliikmete osalusregistrite ja hääletamisloendite avaldamine ilma ulatuslike täiendavate selgitusvahenditeta on ohtlik. Minu osalemisprotsent on suur ja seega ei saa minu tegevuses kahelda. Samuti on oluline säilitada ka parlamendiliikmete isikute seaduslik kaitse. Euroopa võiks kasvatada läbipaistvust, avaldades algatuseks nõukogu ja komisjoni avalikke koosolekuid, enne kui sunnitakse parlamendiliikmeid kõike avalikustama. Lisaks peaks keeruliste läbirääkimisetappide ajal säilima institutsioonidevaheline konfidentsiaalsus.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Liikmesriikide kogemuse põhjal on EL hakanud tunnistama tõelist „dokumentidele juurdepääsu õigust” ja „õigust teabele”, tulenevalt demokraatia, läbinähtavuse, avaliku huvi ja avatuse põhimõtetest.

Euroopa Parlament on veendunud, et tavalise kodaniku juurdepääsuga ELi institutsioonide teabele kaasnevad probleemid, sest puudub tõhus institutsioonidevaheline poliitika läbipaistvuse ja kodanikule suunatud kommunikatsiooni kohta.

Suurema läbipaistvuse huvides peaksid ELi institutsioonid austama mitmekeelsuse põhimõtet. 2008. aastal esitasin selle probleemiga seoses Euroopa Parlamendile kirjaliku deklaratsiooni. EL kasutab oma toimingutes kõiki riigikeeli ja mitte ainult üht keelt või keelte hulka, mida ta on võib-olla välja valinud ning millest ei pruugi märkimisväärne osa kodanikest aru saada.

Seadusandlike, poliitiliste ja haldusdokumentide tõlkimine võimaldab ELil täita oma juriidilisi kohustusi ning samal ajal aitab mitmekeelsus kaasa läbipaistvuse, legitiimsuse ja liidu tõhususe kasvamisele. See kõik aitab kaasa ettenähtud ettevalmistustele Euroopa Parlamendiga seoses, mis leiab aset 2009. aasta juunis.

Käesolevaga kutsun ELi institutsioone üles tagama, et ELi 2009. aasta eelarvesse lisatakse säte, mis puudutab vajaminevaid ressursse, et katta ametlike tõlkijate puudus ELi institutsioonides. EP kutsub kõiki ELi institutsioone tõlkima kõiki praeguse parlamendikoosseisuga seotud seadusandlikke, poliitilisi ja haldusdokumente viivituseta kõikidesse ametlikesse ELi keeltesse, et võimaldada kodanikel jälgida institutsioonides teostatavat poliitilist tööd.

Nii käitudes saame tõepoolest kaasa aidata meie kodanikele suunatud suuremale läbipaistvuse kasvule.