Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2504(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B6-0051/2009

Arutelud :

PV 14/01/2009 - 8
CRE 14/01/2009 - 8

Hääletused :

PV 15/01/2009 - 6.3
CRE 15/01/2009 - 6.3

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0025

Arutelud
Kolmapäev, 14. jaanuar 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

8. – Olukord Lähis-Idas/Gaza (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni seisukohad Lähis-Ida/Gaza sektori olukorra kohta.

On eriline rõõm tervitada nõukogu eesistujat, Tšehhi välisministrit härra Karel Scwarzenbergi, kes peab täna Lõuna-Aafrikasse edasi reisima. Eelmised eesistujad on leidnud välisministri asemele esindaja ja seetõttu, härra Schwarzenberg, hindame väga teie kohalolekut siin ja täna. Tervitan teid suurima heameelega.

Loomulikult on meil hea meel selle üle, et pädev volinik Benita Ferrero-Waldner on kohal, nagu ta peaaegu alati ka on. Nagu teate, on volinik väga teadlik Lähis-Ida konflikti probleemidest ning nagu ka härra Schwarzenberg, on temagi piirkonda külastanud. Tervitan ka teid, volinik, suurima heameelega.

 
  
MPphoto
 

  Karel Schwarzenberg, nõukogu ametisolev eesistuja. − Härra president, tänan, et andsite mulle sõna selles ajakohases arutelus osalemiseks, mis puudutab väga dramaatilist olukorda Lähis-Idas.

Alates Iisraeli sõjategevuse käivitumisest Gaza sektoris 27. detsembril oleme olnud tunnistajaks olukorra järsule halvenemisele kõikidel tasanditel. Selle tegevuse humanitaartagajärjed on Gaza rahvale dramaatilised. Operatsiooni käivitumisest alates on surma saanud üle 900 palestiinlase, kellest umbes 30% olid naised ja lapsed. Oleme väga häiritud tsiviilelude hukkumisest ning oleme seda korduvalt ka eesistujana avaldustes välja öelnud. Euroopa Liit mõistab hukka käimasoleva sõjategevuse, mille tulemuseks on suur tsiviilohvrite arv ning avaldame siirast kaastunnet ohvrite perekondadele.

Oleme eriti mures selliste intsidentide pärast nagu ÜRO kooli rünnak Jebaliyas ning humanitaarkonvoide pihta tule avamine, mille tagajärjel hukkus humanitaartöötajaid. Humanitaarasjade koordinatsioonibüroo andmetel on üle 4 200 palestiinlase saanud viga. ÜRO ameti andmetel on sõjategevuse algusest alates umbes 28 000 inimest ümber asunud. Suur osa neist otsib pelgupaika varjupaikades. Ülejäänud territooriumi piires ümberasunud inimesed elavad sugulaste juures.

Kõige suuremad humanitaarvajadused on seotud suure vigastatute arvu ning ülekoormatud tervishoiuteenustega, sest ümber asunud inimesed ja võõrustavad perekonnad vajavad spetsiifilist abi, nagu näiteks toitu, varjupaika, vett ja tööstuskaupu. Kuna veesüsteem sai oluliselt kahjustada ning vajab kiireloomulist parandamist, puudub Gaza elanikkonnal peaaegu igasugune ligipääs ohutule veele. Vajadus taastada joogivee varustus on ülitähtis.

Kõikide elanikkonna kihtide seas on levinud ka suur toidupuudus. Alates eelmise aasta 4. novembrist pole välisriikide valitsusväliste organisatsioonide töötajaid lubatud Gazasse, et nad saaksid sinna ettenähtud viisil humanitaarabi viia ja selle jagamise üle järelevalvet teostada. Siiski on pärast sõjategevuse algust kasvanud Gazasse sisenevate veokite arv. Praegune päeva keskmine, 55 veokit, on endiselt armetult ebapiisav, võrreldes vähemalt 300 veoki vajadusega päevas, et katta 80% elanikkonna vajadused, kes on muutunud abist sõltuvaks.

Euroopa Liit on traagilisi sündmusi algusest peale lähedalt jälginud. Kolm päev pärast sõjategevuse algust leidis aset välisministrite erakorraline kohtumine, et arutada olukorda. Nad jõudsid kokkuleppele, et vaja on kohe kehtestada lõplik relvarahu ning alustada humanitaartegevustega, et rahu saavutamist kiirendada. Tippkohtumise peamisteks eesmärkideks oli vägivalla lõpetamine ja humanitaarkriisi vähendamine. Eesistuja juhtis Lähis-Idas diplomaatilist missiooni. ELi kolm ministrit külastasid piirkonda neljandast kuni kuuenda jaanuarini, et osaleda kohtumistel Egiptuses, Iisraelis, Palestiina omavalitsusega ning Jordaanias. Kõrge esindaja külastas ka Süüriat, Liibanoni ja Türgit.

Kriisi lahenduse piirjooned on hakanud esile kerkima. Kõigepealt tuleb tingimusteta peatada Hamasi raketirünnakud Iisraeli suunal ning Iisraeli sõjategevus, et oleks võimalik pidev humanitaarabi kohaletoimetamine ning avalike teenuste ja väga vajaliku meditsiinilise ravi taastamine. Kuuekuuline relvarahu, mis aegus 19. detsembril, oli täiuslikkusest kaugel. Iisrael kannatas perioodilise raketitule all ning pidi elama teadmisega, et vastane tugevdab relvajõude. Gaza kannatas väga suurt karistuslikku mõju omava majandusliku blokaadi tõttu, mis lõhkus nende majandusarengu vundamendi.

Selleks, et saavutada kestvat relvarahu, peame otsima mõistlikku kompromissi, mis hõlmab raketirünnakute lõpetamist ning piiriületuspunktide taasavamisi. Elujõuline lahendus peab pöörama tähelepanu piiriülestele tunnelitele, eriti Ammani marsruudile, et ära hoida relvade smugeldamist. Samuti peab sellest alguse saama süstemaatiline ja järelevalve all läbiviidav piiripunktide avamine, mis võimaldaks Gaza majandusel arenema hakata.

Usume, et rahvusvaheliste missioonide, kes jälgiksid relvarahu täideviimist ning toimiksid kahe osapoole vahelise vahendajana, saatmine võiks olla kasulik. Sellest lähtuvalt on Euroopa Liit valmis saatma tagasi oma vaatlejad Rafah’ piiripunkti ning pikendama Euroopa piirimissiooni mandaati nii ulatuses kui mahus. Tunnustame asjaolu, et Iisrael on nõustunud igapäevaste vaheaegadega, mille jooksul lubatakse hädasti vajaminevat toitu, kütust ja meditsiinitarbeid Gazasse toimetada. Samas võimaldaks ainult täielik ja viivitamatu relvarahu suurtes kogustes humanitaarabi transportimist ja selle väljajagamist, mida Gaza nii meeleheitlikult vajab, ning põhiteenuste jätkamist. Iisrael peab Gaza sektori Palestiina tsiviilelanikkonnale tagama takistamatu ja ohutu juurdepääsu humanitaarabile ja muule hädavajalikule varustusele, sh toidule, ravimitele ja kütusele ning ka tsiviilisikutele ja humanitaarabiga seotud töötajatele ohutu pääsu Gaza sektorisse ja sektorist välja.

Kuid isegi kestvast ja igakülgsest Gaza lahendusest ei piisa regioonis rahu saavutamiseks. Peame tähelepanu pöörama laiematele ja keerulisematele väljakutsetele. Vajame uut ja hõlmavat strateegiat, mis pöörab tähelepanu Palestiina poliitilisele olukorrale ning ka rahuläbirääkimiste jätkamisele, mis on Gaza kriisi tõttu peatatud. Palestiinlaste lepitamine ja Palestiina rahva püüdluste esindaja valitsuses on praegu vajalikum kui kunagi varem. Seetõttu toetame Egiptuse vahendustegevust, mis lähtub Araabia Liiga 2008. aasta 26. novembri resolutsioonidest.

Nagu märgitud üldasjade ja välissuhete nõukogu 2008. aasta detsembri kokkuvõttes, on Euroopa Liit valmis toetama igasugust stabiilset Palestiina parlamenti, mis püüdleb neliku põhimõtteid kajastava poliitika ja meetmete poole. Euroopa Liit rõhutab vajadust saavutada Lähis-Idas õiglane, kestev ja kõikehõlmav rahu ning kutsub üles jätkama Palestiina-Iisraeli arutelusid ning lahendama kõiki Palestiina-Iisraeli konflikti väljapaistvaid probleeme, sh põhiprobleeme.

Kestev ja kõikehõlmav lahendus sõltub lõppude lõpuks reaalsest arengust Lähi-Ida rahuprotsessis. Osapooled peavad kiirelt tegema suuri pingutusi, et saavutada igakülgset rahu, mis põhineb ettekujutusel piirkonnast, kus kaks demokraatlikku riiki, Iisrael ja Palestiina, elavad kõrvuti rahus, koos kindlalt määratletud ja tunnustatud piiridega.

Viimane vägivallapurse Lähis-Idas ei pruugi olla tagasilöök üksnes Iisraeli ja Palestiina konflikti rahumeelse lahenduse perspektiivi osas. Võitlusest tulenevat poliitilist kahju, nii seoses piirkondliku polariseerumise kui radikaliseerumise ja mõõdukate jõudude täiendava diskrediteerimisega, ei tohi samuti unarusse jätta. Ainult elujõuline Palestiina riik toob endaga kaasa turvatunde piirkonda, mis on juba niigi kaua kannatanud. See puudutab eriti Iisraeli ja tema naabrite huve. Seetõttu on vaja kohe võtta kiireid meetmeid, et heastada sõjategevuse kahju, selleks et taastada võimalus erapooletute läbirääkimiste tulemuse saavutamiseks.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra president, arvan, et kõik oleks soovinud paremat algust 2009. aastale. Kahjuks seisame silmitsi jubeda ja kohutava konfliktiga Gazas, mis kestab nüüd kolmandat nädalat.

See annab põhjust olla väga murelik. Eile arutasime seda kohtumisel väliskomisjoni, arengukomisjoni ja nende Euroopa Parlamendi liikmetega, kes olid nädalavahetusel Gazas viibinud.

Nõukogu ametisolev eesistuja on juba rääkinud kohutavast surnute ja vigastatute statistikast, mis halveneb iga päevaga. Üha rohkem ilmneb tõendusmaterjali tõsiste põletusvigastustega ohvrite kohta ning abiagentuurid teavitavad, et elanikkond kannatab terava nälja-, kütuse- ja ravimipuuduse all, rääkimata majade ja infrastruktuuri hävitamisest.

Samas on ka Iisrael kandnud kaotusi ning on vastamisi seisnud oma territooriumile tulistatud sadade Hamasi rakettidega, mille sihtmärgiks on tsiviilelanikud. Sõda põhjustab inimestele kahjuks alati tohutuid kannatusi ning seegi sõda pole erand. Seetõttu, lisaks oma vahetule hävitavale mõjule, lükkab see rahuväljavaate palju kaugemale tulevikku, õõnestab Araabia rahualgatust ning võib avaldada väga negatiivset mõju kogu piirkonna stabiilsusele.

Esitan kiiresti ülevaate meie ühisest diplomaatilisest tegevusest selle konflikti lõpetamiseks ning siis vaatlen keskmise ja pikema perspektiivi väljakutseid. Oleme aktiivsed olnud esimesest päevast alates ning arvan, et see on oluline. Oleme teadlikud sellest, et me pole Lähis-Idas peamine tegelane, kuid olime ja oleme oluline tegelane. Seepärast oli kriisi puhkemise tõttu toimunud ELi välisministrite erakorraline kohtumine Pariisis 2008. aasta 30. detsembril väga oluline, et koostada ettepanekuid algusest peale (Pariisi deklaratsioon) mis aitaks konflikti lõpetada, mida kasutasime delegatsiooniga Lähis-Ida külastusel.

Siin on kolm elementi. Kõigepealt kutsus Pariisi deklaratsioon üles kehtestama kohest humanitaarset relvarahu, mis hõlmas nii Iisraelile suunatud Hamasi raketirünnakute tingimusteta lõpetamist kui ka Iisraeli sõjategevuse lõpetamist. Nõudsime, et relvarahuga kaasneks lõplik ja tavapärane piiripunktide avamine, nagu on kirjas 2005. aasta piiripunktides liikumist ja neile juurdepääsu käsitlevas lepingus. Avaldasime soovi uuesti välja saata ELi piirihaldamise abimissiooni Rafah’sse, et võimaldada selle taasavamist ning mainisime, et oleme valmis üle vaatama võimaluse pikendada abimissioone teistes piiripunktides, kui meie julgeolekutingimustega nõustutakse.

Teiseks rõhutasime kiireloomulist vajadust humanitaarabi järele, mis meie sõnul tuleb täita. Siinkohal soovitasime tungivalt kohest piiripunktide avamist, mis oleks abiks pakilise meditsiinilise abi, kütuse ja toidu toimetamisel Gaza sektorisse, aitaks humanitaarabi töötajatel piirkonda pääseda ning haavatuid evakueerida.

Kolmandaks kordasime oma seisukohta, et Iisraeli-Palestiina konflikti ei saa lahendada sõjalisel teel, et rahuprotsess on ainukene viis edasi liikuda ning pingutusi tuleb kiirendada kohe, kui oleme jõudnud kestva relvarahuni.

Nagu olete kuulnud, toimus meie missioon samal ajal president Sarkozy visiidiga, kes plaanis reisida Süüriasse ja Liibanoni ning siis otsustas külastada Egiptust ja Iisraeli, et aidata kaasa nendele jõupingutustele, mis endiselt põhinesid meie 2008. aasta 30. detsembri deklaratsioonil. Prantsusmaa on praegu Julgeolekunõukogu eesistuja ning seega oli algatus oluline.

Tegime tihedat koostööd, mille hulka kuulus ühiskoosolek Ramallah’s, kus president Sarkozy esitles oma relvarahu plaani, mille jaoks meie, eesistujakolmik, olime oluliste osapoolte, eriti Egiptuse ja Jeruusalemmaga, peetud aruteludega teatud määral teed rajanud.

Need pingutused toetasid teineteist, edastades Euroopa Liidult tugeva ühise sõnumi ning eesistujakolmik mitte ainult ei avaldanud ELi institutsioonilist seisukohta, vaid väljendas ka meie kohalolekut. Minu arvates on oluline, et president Sarkozy läks samuti Süüriasse ning härra Solana ühines temaga Süürias ja Liibanonis ning konsulteeris Türgiga. Arvan, et see kõik oli vajalik.

Tõstsin eriti esile humanitaarolukorda, nagu juba mainitud, ning kutsusin eriliselt üles ka piiripunktide avamisele ning võimalusele vähemalt mõneks tunniks sõlmida relvarahu, mis võimaldaks rahvusvaheliste organisatsioonide töid läbi viia. Iisrael nõustus mõningate punktidega ning Iisraeli valitsusega peetud läbirääkimiste käigus kindlustasin ka ECHO ametniku kohaloleku Iisraeli Kaitsejõudude rajatises, et kooskõlastada humanitaarabi suunamist Iisraeli sõjaväega, nii nagu tehti Liibanoni sõja ajal ning see oli parema kooskõlastuse saavutamiseks võimas tööriist.

Kasutan praegust võimalust, et tänada kõiki julgeid kolleege, kes endiselt Gazas töötavad ning ka kolleege UNWRAst ja ICRCst, kellega teeme koostööd ja keda rahastame palju ning tänan ka paljusid teisi.

(Aplaus)

Avaldan siirast kaastunnet nendele perekondadele, kelle perekonnaliikmed on töötajatena juba selle traagilise episoodi ohvriteks langenud.

Komisjon on eraldanud üpris suuri summasid erakorraliseks humanitaarabiks ning oleme valmis tulevikus tegema rohkem.

Mida on nende läbirääkimistega saavutatud? Nagu nõukogu ametisolev eesistuja ütles, sisaldasid läbirääkimised Julgeolekunõukogu resolutsiooni nelja peamist punkti, mis mõni päev hiljem, pärast läbirääkimisi, võeti vastu, kui ameeriklased hoidusid hääletamast. Kohene relvarahu, Egiptuse garantii tunnelite kaudu smugeldamise lõpetamiseks, piiripunktide avamine humanitaarabiks, sh vägede saatmine, võib-olla koos rahvusvahelise osaluse ja/või Palestiina omavalitsuse julgeolekujõududega, kes valvavad 15 km pikkust Ammani koridori Gaza ja Egiptuse vahel.

Meile on teada, et Palestiina omavalitsus on ettepaneku vastu võtnud ning nüüd uurivad seda Iisrael ja Hamas. Meie arvates on oluline, et varsti hakkaks midagi tööle. Minule teadaoleva viimase teabe kohaselt analüüsivad kõik seda väga lähedalt ning võib-olla mõne päeva pärast saame tõesti sellise relvarahu. Loodan, et nii juhtub.

Keskmises perspektiivis on kahjuks nii Iisrael kui Hamas esialgu selle ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni tagasi lükanud, kuid nendest igapäevastest kontaktidest lähtuvalt loodan, et kokkulepe saavutatakse üsna varsti. Oluline on välja öelda ja tunnistada, et Egiptus on mänginud juhtivat rolli Hamasiga otsekontaktide loomisel ning selles kontekstis on president Sarkozy Süüria visiit ja ka Türgi jõupingutused väga olulised.

Minuni on jõudnud ka teave, et Araabia riikide tippkohtumine võib selle nädala lõpus Qataris aset leida. Meie eesmärk, mis ilmneb sellest tihedast diplomaatilisest aktiivsusest, on toetada kõiki olulisi osapooli, kes suudavad mõjutada Hamasi, et aidata jõuda püsiva lahenduseni, mis lähtuks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 1860.

Kohe pärast relvarahu sõlmimist peame hakkama, arvatavasti konverentsil, välja mõtlema, kuidas formuleerida konkreetsemaid meetmeid, mis leevendaksid Gaza sektori palestiinlaste humanitaarabi vajadust. Siiski peame selgelt ütlema, et mida iganes me ka ei teeks, ei tohi see kaasa aidata ilma rahuta lõputule hävitus- ja ülesehitustsüklile.

Õigete tingimuste korral pöördun võib-olla teie juurde tagasi ning soovin teie abi, et konstruktiivsetele jõupingutustele tähendusrikkal viisil kaasa aidata, nii nagu olen toiminud varemgi. Olete kindlasti teadlikud sellest, et peasekretär Ban Ki-moon reisib piirkonnas ning loodetavasti saab ka tema kaasa aidata lõpliku edu saavutamisele, mis on kestva relvarahu saavutamiseks täiesti vajalik.

Tuleb tõdeda, et pikemas perspektiivis aitab praegune sõjategevus selgelt kaasa usalduse kahanemisele palestiinlaste ja iisraellaste vahel. Sõjategevusega ei kaasne kunagi kestvat rahu. Ainult läbi arutletud poliitilise leppega saab seda saavutada. Dialoog peaks seega jätkuma nii iisraellaste ja palestiinlaste kui ka palestiinlaste endi vahel.

Arvan, et pärast sõjategevuse lõppemist on oluline jätkata kõnelustega igakülgse rahu teemal nii kiiresti kui võimalik. Siinkohal peame koostööd tegema uue USA administratsiooniga, et tagada nende võimekus toetada kahepoolseid arutelusid algusest peale. Selles valguses tervitan ametisse määratud välisministri Hillary Clintoni kinnitusi tema eilsel senati istungil. Nõuame, et osapooled peaksid mitte formaalset, vaid sisulist debatti ning et Anapolise protsess lõppeks edukalt. Antud kriis näitab, et õnnestunud lõpplahendus on vajalikum kui kunagi varem.

Palestiina lepitamise küsimus saab samuti olema keskne teema. Arvatavasti Hamasi selle tegevusega välja ei juurita. Tõenäoliselt muutuvad nad sõjaliselt nõrgemaks, kuid poliitiliselt tugevamaks. Hamasi seisukoht, et president Abbasi ametiaeg saab 9. jaanuaril läbi, on teine teema, mis on lähedalt seotud PLO ja Fatah’ reformimistega. Selge on see, et kestva rahu saavutamiseks peab tugev Palestiina omavalitsus rääkima kõikide palestiinlaste eest ning peab kinnitama oma soovi saavutada kaheastmeline lahendus rahumeelsetel viisidel.

Kahjuks võib Gaza konfliktiga kaasneda negatiivseid tagajärgi seoses piirkondliku toe ja rahuprotsessi küsimustega. Kujutis Iisraelist ja rahu pooldavatest Araabia riigikordadest on mõranenud Gaza elanikkonna ülemääraste kannatuste tõttu. Iisraeli juhid ja elanikkond peaksid aru saama, kui negatiivselt mõjutab see nende püüdlusi eksisteerida rahumeelselt elada sooviva rahvana. Meie oleme nende sõbrad ning peame neile ütlema, et me teeme seda. Seepärast ei saa Iisrael rahu sõlmimisega aega raisata.

See on minu lühike, või siis mitte nii lühike analüüs ning peame üritama püsiva relvarahu saavutamise nimel kõvasti tööd teha, et saaksime edasi liikuda ning koos Ameerika uue administratsiooni osalusega rahuläbirääkimisi käima lükata.

 
  
MPphoto
 

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, fraktsiooni PPE-DE nimel.(ES) Härra president, Gazas 17 päeva kestnud sõdimise tulemuseks on südantlõhestav olukord. Kõige halvem selle juures on inimelude kadu, sealhulgas süütute tsiviilisikute ja laste hukkumine, kuna see on korvamatu. Samas näeme ka hävingut, kaost, viha ja kättemaksu. Palestiina üritus on jagunenud. Radikaalid tugevnevad mõõdukate kahjuks ning rahuprotsess on täielikult rajalt kõrvale kaldunud.

Nagu nõukogu ametisolev eesistuja mainis, võib võita küll sõja, kuid ikkagi võidakse kaotada kõige olulisem lahing, mis on lahing rahu nimel.

Härra president, Selle asemel, et püüda lükata vastutust või süüd kas ühele osapoolele või mõlemale neist, on kõige olulisem küsimus, nagu volinik just ütles, kohese relvarahu kehtestamine, mida nõutakse ka ÜRO resolutsioonis 1860. Nagu ÜRO peasekretär meile just meelde tuletas, peavad mõlemad osapooled resolutsioonist lähtuma.

Väga oluline on ka kohutava humanitaar- ja majandusolukorra sektori leevendamine Gaza sektoris, mida „valitseb” Hamas, mis on ELi terroristlike organisatsioonide nimekirjas olev organisatsioon. Ometi peame meeles pidama, et Hamas pole mitte ainult üks konflikti põhjustest vaid ka kohutavate asjaolud kokkulangevus.

Härra president, minu poliitiline fraktsioon toetab ning tahab tunnustada kõikide selle koja poliitiliste fraktsioonide jõupingutusi, et toetada resolutsiooni muudatust, mille võtame homme vastu. Avaldame austust ka nendele liikmetele, kes osalesid läbirääkimistel, eriti minu fraktsiooni esindajale härra Brokile, kelle õlul oli väga keeruline ülesanne.

Härra president, minu fraktsioon toetab komisjoni ja nõukogu jõupingutusi, et koostöös Araabia riikide, eriti Egiptusega, ning teiste neliku liikmetega saavutada relvarahu nii kiiresti kui võimalik.

Oleme väga lootusrikkalt meelestatud ametisse määratud välisministri Hillary Clintoni eile USA senati välissuhete komisjonile tehtud avalduse suhtes, seoses pragmaatilise, dialoogipõhise ja tõhusa diplomaatiaga.

Lõpuks, härra president, jõuan kõige olulisema osani: Euroopa Liit on väärtuste ühendus, kus esikohal olevaks väärtuseks on rahu. Arvan, et Euroopa Liit peab praeguses situatsioonis tegema nii palju jõupingutusi kui võimalik ning kasutama kogu oma poliitilist mõjuvõimu, ilma et meie mõtlemine muutuks häguseks või meie südamed muutuksid selle konflikti suhtes kõvaks.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel.(DE) Härra president, daamid ja härrad. Sellised arutelud nagu täna on meie kõigi jaoks väga rasked. Rasked on need seetõttu, et Iisrael on sõber ja riik, kellega mitmeid meist, ning eriti kehtib see minu kohta, seovad sügavad sõprussuhted. Sõpradega on veelgi olulisem vastuolulisi teemasid avameelselt arutada.

Siiani on konflikti ohvriteks langenud 1 000 elu 17 päeva jooksul. See on verine konflikt ning eriti naised ja lapsed kannatavad selle all. Olemas on ÜRO resolutsioon, mis on aluseks viivitamatu relvarahu kehtestamisele ja läbirääkimiste alustamisele. On täiesti selge, et konflikti saab lahendada ainult rahvusvahelisest õigusest lähtuvalt ning asjaolu, et rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust tuleb austada, peaks olema silmnähtavalt selge demokraatlikule õigusriigile. Tegelikult on lausa häbiväärne, et me peame selle üle arutlema. Seetõttu kõik, mida me saame humanitaarkriisi lõpetamiseks teha, on nõuda kohest relvarahu. See, mida me oma resolutsioonis ütleme, pole mitte lihtsalt suvaline sõnavaling, vaid miski, mis on ülioluline selleks, et lõpetada otsekohe elude hävitamine, nälg ja viletsus.

On üpris selge, et Iisraeli riigil on õigus ennast kaitsta. Tal on õigus kaitsta ennast inimeste eest, kelle eesmärk on riik hävitada. Kuid demokraatlik õigusriik peaks endalt küsima, kas kasutatavad vahendid on proportsionaalsed. Minu ning arvan, et siin täiskogul enamiku kaasliikmete arvates pole vahendid proportsionaalsed.

(Aplaus vasakult)

Peame oma Iisraeli sõpradele ütlema, hoolimata nende poliitilistest veendumusest, me teame, et Hamas pole rahumeelne liikumine. Teame, et seda juhivad inimesed, kes ei jaga meie põhiväärtusi ning iga rakett, mida Iisraeli tulistatakse, on rünnak, mille vastu riigil on õigus ennast kaitsta, kuid kõigest hoolimata on dialoogist keeldumine viga. Kui dialoog on rahumeelse arengu põhitingimus, siis sellisest dialoogist keeldumine tähendab sõjalise konflikti säilitamist. Seetõttu on vaja põhimõttelist muutust.

Hamasiga peab aset leidma dialoog. Kui Iisrael ei suuda selles vahetult osaleda – mõistan Iisraeli poliitikute seisukohti, kelle arvates ei tohiks me Hamasiga läbi rääkida, isegi kui suur osa riigi kodanike arvab vastupidi –, ja kui parlamentäärid ning valitsuse liikmed ütlevad, et nad seda ei soovi, siis on piisavalt võimalusi rahvusvaheliseks vahenduseks. Näites on olemas nelik ning üks Euroopa Liidu võimalikke ülesandeid nelikus oleks sellise dialoogi vahendamine.

Kardinaalselt vale on uskuda, et Lähis-Ida konflikti lõpplahenduseks võiks olla sõjaline lahendus. Leian, et see on fataalne viga, olenemata sellest, kumb osapool sellisesse lahendusse usub. Lahenduseni pole võimalik jõuda terroristlike tegevustega ning lahenduseni pole võimalik jõuda ka tavapärase sõjategevusega. Ainuke võimalik lahendus on dialoog konflikti osapoolte vahel, koos rahvusvahelise vahenduse abiga.

Vaja on kohest relvarahu. Seda tuleb tagada rahvusvahelise üldsuse välja pakutud mehhanismiga ning vajadusel rahvusvahelise väe abiga, mille osalised oleks Araabia ja eriti moslemiriigid. See oleks viis kohese relvarahu sõlmimiseni jõudmiseks ja olukorra parandamiseks.

Kui olin veel noor ning sisenemas poliitikasse, siis mulle öeldi, et terroristidega läbirääkimisi ei peeta. Sel ajal oli peamine terrorist Yasser Arafat. Mõni aasta hiljem nägin televiisorist pilti, kus see terroristide liider sai Nobeli rahupreemia üheskoos Iisraeli poliitikutega. Mis oli võimalik siis, saab olla võimalik ka tulevikus. Seetõttu oleks üks küsimus see, et kas on piisavalt tehtud edusamme, et olemasolevate mehhanismidega oleks võimalik jõuda vajaliku dialoogini. Oma fraktsiooni nimel tänan kõik neid, sealhulgas teiste fraktsioonide liikmeid, kes meie resolutsiooni juures tööd tegid. Kui antud resolutsioon, mida toetavad kõik selle täiskogu fraktsioonid (mis on minu arvates hea märk), aitab kaasa atmosfääri parandamisele, oleme teinud oma panuse, ükskõik kui väikse, et lõpeks elude hukkumine, mis on kõikide jaoks vastuvõetamatu.

(Aplaus vasakult.)

 
  
MPphoto
 

  Annemie Neyts-Uyttebroeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Härra president, lugupeetud volinik, see päev saabub tõesti, kui peame eristama hea kurjast, kuid arvan, et täna on olulisem meie nõudmiste teatavaks tegemine: kohene vaherahu, millega lõpetatakse raketirünnakud Iisraeli ja Iisraeli operatsioonid Gazas, humanitaarabi kohaletoimetamine, püsiv relvarahu, relvade ja laskemoona smugeldamise lõpetamine, tõhus Egiptuse ja Gaza piiri järelevalve, Iisraeli vägede väljaviimine ning piiripunktide taasavamine ja lõpuks embargo lõpetamine ning see kõik peab toimuma üheaegselt.

See saab olema väga keeruline etapp, mis kindlasti või väga tõenäoliselt vajab rahvusvaheliste vägede kohalolu ning leian, et liit peaks ennast selles osalemiseks ette valmistama. Lisan kaks täiendavat märkust.

Edu saavutamiseks peab Euroopa Liit rääkima ja käituma selgesti ning mitte organiseerimatult. Head kavatsused on väga kasulikud, kui tõhususeks on vaja enamat. Ameerika Ühendriigid peavad samuti osalema nagu ka Araabia Liiga ja selle liikmesriigid.

Lõpuks lisan, et Gaza olukorrale tõelise alternatiivi pakkumiseks peab Iisrael märkimisväärselt parandama olukorda Läänekaldal. 634 kontrollpunkti, teedevõrgustiku pooleksjagamine, 8 meetri kõrgused müürid ning ka loendamatu arv palestiinlaste alandamisi ei ole piisavalt paeluv alternatiiv Gaza elanikele, et nad Hamasile oma selja pööraksid.

Lõpetuseks leian, et paratamatult saabub päev, kui kõik peavad kõikide teistega rääkima.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Cristiana Muscardini, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Härra president, daamid ja härrad. Nagu igaüks, oleme me kõik loomulikult olukorraga seotud ning sellest häiritud, kuid usun, et vähemalt minu kohustuseks on tagasi lükata igasugune silmakirjalikkus.

Probleemi alged ulatuvad väga kaugele: palestiinlaste seaduspärane ja püha õigus on omada vaba riiki, millega seotult on Iisraelil võrdväärselt püha õigus saada tunnustatud ning teame, et mitmetes riikides pole Iisraeli kaardil. Teame, et Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa poleks kindlasti aktsepteerinud kaardilt kaotamist. Nad ei oleks sellega nõustunud, et nende eksistentsi ei tunnistata. Teame, et Iisrael ei alustanud viimast sõda ning terrorism on endiselt üks peamistest probleemidest.

Seetõttu arvan, härra president, et silmakirjalikkust kõrvale jättes on meil nüüd kohustus hakata mõtlema teistmoodi. Me ei saa uskuda, et dialoog terroristidega on õigustatav asjaolu tõttu, et nii palju tsiviilisikuid on hukkunud, sest siis oleks igal tulevasel terroristil õigustus kasutada vägivalda, jõudu ja surma, et saavutada poliitilist legitiimsust.

Usun, et meie Euroopa Liiduna peaks lõppude lõpuks hakkama käituma järjepidevamalt ning leidma võimekuse lahendada majandussuhete probleeme riikidega, kes ei tunnista Iisraeli ning tekitama humanitaarkoridorid, mille kaudu jõuaksid nii palestiinlased kui iisraellased ohutusse kohta. Antud juhul kannatavad palestiinlased rohkem ning pärast selle väljaütlemist, härra president, leian, et oleks samuti õige üle vaadata seisukoht antud ja praegu antava abi suhtes, kuid mitte kasu suhtes, mida me ei saa reguleerida.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Härra president, daamid ja härrad. Olukord on kindlasti nutmaajav. Olukorraga seotud inimeste lootus rahule ja ohutusele haihtus Gaza suitsuga õhku ning mattus surnute, nii laste, naiste kui meeste, ja haavatute alla. Ohutuse lootus on meist kaugemal kui kunagi varem. Kõik need, kes arvavad, et seda sõda, Iisraeli argumentide loogikast lähtudes, võib õigustada asjaoluga, et Iisraeli rünnati rakettidega ning et palestiinlastele tuleks anda õppetund, pole mitte millestki aru saanud. Nad ei ole aru saanud, sest kellelegi õppetunni andmine on halb viis nende õpetamiseks ning ei ole mitte kunagi edu toonud. Alates Clausewitzi ajast teame, et see, kes sõda alustab, peab teadma, kuidas seda lõpetada ning teadma, mis on eesmärk. Selle sõja eesmärk on Iisraeli suurem julgeolek. Täna võime öelda, et selle sõja eesmärki ei saavutata mitte kunagi praeguse sõjaga ning viisil, kuidas seda läbi viiakse. Mida rohkem hukub tsiviilisikuid, seda rohkem hukub palestiinlasi ja seda väiksem on turvalisus piirkonnas. See on see draama, tragöödia, mis leiab praegu selles piirkonnas aset. Ja seetõttu peame siinkohal ennast väga selgelt väljendama. Härra Schulzil on õigus: Iisraeli tuleb ta enda eest kaitsta! Iisraeli tuleb päästa kiusatusest minna sellise lahenduse teed, mis hõlmab sõda ja relvastatud vägesid. Palestiinlasi tuleb kaitsta Hamasi eest. Palestiina tsiviilisikuid tuleb kaitsta Hamasi eest. See on meie ülesanne. See pole kerge, kuid meie sõnum peab olema selge. Kutsun nõukogu üles peatama mõtlemist, kuidas süvendada, tihendada, parandada suhteid Iisraeliga niikaua, kuni olukord püsib praegusena. See on halb lahendus. See on vale lahendus.

(Aplaus)

Kutsun üles neid, kes õigustatult pooldavad dialoogi ja debatti Hamasiga, mitte olema naiivsed ning pidama meeles asjaolu, et arutelu Hamasiga peab toimuma selleks, et parandada olukord Gazas, sest nende käes on jõud, kuid samal ajal mõistma, et Hamasi strateegiaga peavad kaasnema ohvrid. Iisrael langes Hamasi lõksu: mida rohkem inimesi Gazas hukub, seda parem Hamasile. See on üks tõdedest, mida tuleb ka Hamasile öelda. Keeldume aktsepteerimist Hamasi sellist enesetapjalikku strateegiat, mille eesmärk on luua ohvreid ja märtreid, et alustada sõjategevust Iisraeli vastu. Ka seda tuleb Hamasile öelda.

Lõpetuseks ütlen teile veel üht: Hamasi probleemi saavad lahendada ainult palestiinlased. Niikaua, kuni Iisrael jätkab Läänekalda okupatsiooni ning ei suuda pakkuda Läänekalda palestiinlastele positiivset lahendust, kasvab Hamasi usaldavate palestiinlaste arv. Kui anname palestiinlastele ja Läänekaldale lootust elule, tõusevad nad Hamasi vastu üles ning vabastavad meid Hamasist. Vabastage palestiinlased Iisraeli okupatsioonist Läänekaldal ning palestiinlased vabastavad ennast Hamasist.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Luisa Morgantini, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Härra president, daamid ja härrad. Rahed on 50-aastane. Ta kaotas oma kodu, oma kolm last, oma naise ja kaks vennanaist. Rahed on meeleheitel ning ta elab keskuses, mida me külastasime. Ta ütles suures ahastuses: „Hamas teatab pärast rünnakut, et nemad on võitnud ja Iisrael teatab, et nemad on võitnud, kuid tegelikkuses oleme meie, tsiviilisikud, surma saanud.” Mainin veel ühte asja: reaalsuses, kus nägime hukkunud naiste ja laste surnukehasid ning haiglas ilma ravita üle 4 000 haavatu, sureb õiglus. Suremas on unistus Euroopast, mis tahab, et inimõigused oleksid universaalsed ning see on tragöödia.

Me oleme kasutud. Proua Ferrero-Waldner, teate, et austan teid väga ning tean, et tegutsete ja teete teistega koostööd, et palju saavutada. Arvan, et peame selgelt ja üheselt aru saama, et see sõda, see militarism Iisraeli poolt, ei too Iisraelile mitte lunastust, vaid toob lõpu, sealhulgas tema moraalse lõpu. Seda ütleb David Grossmann, kui ta mälestab härra Rabini, kes tapeti fundamentalistliku juudi, mitte islamiusulise poolt, sest ta tahtis jõuda rahuni. Kehtestage relvarahu! Kehtestage relvarahu! Seda ütles mulle Norra arst, kes töötab iga päev ja kogu aeg (me saadame arste Gazasse). Me tahame relvarahu!

Julgeolekunõukogu peab sõnadest edasi liikuma konkreetsete tegude juurde. Nõustume diplomaatiaga, kuid me peame kasutama lisaks diplomaatiale ka neid instrumente, mis meil on. Üks meie kasutatav instrument seoses Iisraeliga on süvendamine ning mul on hea meel kuulda, et täna ütles näiteks Euroopa Komisjoni esindaja Tel Avivis, et praegu pole aeg süvendamise peale mõtlemiseks. Peaksime sellest puhkust võtma, sest praegu peame esile kutsuma relvarahu. See on väga oluline. Arvan, et see on oluline ning see on väga tugev sõnum.

Rääkisite kaitsest ja rahvusvahelisest kaitsest. Arvan, et oleks viga silmas pidada ainult Gazat ja Rafah’d. Tsiviilisikute kaitse algab põhja poolt. See algab Iisraeli rünnakutest, mis saavad alguse Herezist. Piirikontroll on peamiste piiripunktide, Rafah ja Herezi, kontrollimine, sest kaua aega, alates 1992. aastast, alates Oslo lepingust, nagu te väga hästi teate, on palestiinlastel puudunud võimalus Herezi kaudu lahkuda ning isegi haigeid inimesi välja transportida.

Seetõttu ei saa me mõelda ainult tunnelite ja relvade, millega Hamas ennast relvastada saab, seisukohast, vaid kõikide palestiinlastele kehtivate keeldude seisukohast. Vajame relvarahu ning mitte ainult humanitaarabi koridoride, vaid kõikide piiriületuspunktide avanemist, sest kui inimestel pole söömiseks toitu või neil puuduvad kauplemisvõimalused, siis mida oleks võimalik teha? See oleks tõeliselt suur surve Hamasi eksistentsile ning sunniks neid lõpetama Iisraeli elanikke kahjustavaid rünnakuid. Samas peaks Iisrael meeles pidama, et Läänekallas on vägedega okupeeritud ning nad peaks tõepoolest püüdma saavutada rahu ning mitte rajama asustusi.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  President. − Suur tänu proua Morgantinile. Avaldan austust teile ning teistele parlamendiliikmetele, kes on Gaza sektorit viimastel päevadel oma algatusel külastanud.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. (NL) Härra president, Palestiina on võõrandamatult islami territoorium. Alates loomisest 1987. aastal on islamistlik liikumine Hamas kindlalt sellest põhimõttest lähtunud. Siinkohal toetab teda täielikult islamistlik Iraani Vabariik. Selles ideoloogilises vaatepunktis pole absoluutselt kohta juudi Iisraeli riigile Lähis-Idas ning sellise moslemi totalitarismi hukatuslikud mõjud avalduvad Gaza sektoris väga tuntavalt.

Hamasi filosoofiale tüüpiliselt kasutatakse sõjalisel otstarbel Gaza mošeesid, koos kõikide kaasnevate traagiliste mõjudega. Siinkohal soovitan teile selget reportaaži eelmise esmaspäeva ajalehes Frankfurter Allgemeine. Kui Euroopa tõesti väärtustab juudi Iisraeli riigi jätkuvat püsimajäämist, siis tõenäoliselt leiab aset vastandus Hamasi ja tema Iraani liitlase Hezbollah vahel. Kas oleme valmis selliseks süngeks, kuid realistlikuks väljavaateks? Lõppude lõpuks on relvarahu või ajutine vaherahu Hamasi ja kaaslaste jaoks ainult hingetõmbe paus pühas sõjas Iisraeli vastu.

 
  
MPphoto
 

  Luca Romagnoli (NI).(IT) Härra president, daamid ja härrad. Pean ütlema, et usun, et suurem osa sellest täiskogust jagab minu rahusoove ning muresid, millest mitmed meist on siiani rääkinud. Usun ka, et nõukogu öeldut võib toetada ning väidan, et komisjon on siiani valinud tee, millest võib dialoogis kasu olla: humanitaarkoridoride avamine ja kahepoolne relvarahu võib eelneda hilisemale kokkuleppe organiseerida rahvusvaheline turvatsoon.

Siinkohal on proua Morgantinil võib-olla õigus, kui ta soovib, et see tsoon ei piirduks ainult Gazaga, vaid ulatuks kogu Palestiina territooriumile. Mulle on jäänud mulje, et proua Ferrero-Waldneri soovid ja diplomaatiline tegevus, vähemalt mingis ulatuses, haakuvad paavsti lähenemisega selles küsimuses. Alandlikult soovin jagada samasugust lähenemist: pärast kõiki neid aastaid peame endiselt otsima lahendust kahele rahvale ja kahele riigile, seda ei tohi me unustada, ning lõpuks peame otsima võimalust rahvusvahelise seaduse toetamiseks. Militaarset lahendust ei ole ega saa kunagi olema, mida ütles ka härra Schulz ning aeg-ajalt pean isegi tema ütlustele viitama, ning pean tunnistama, et kahtlemata ei saa kunagi olema militaarset lahendust, mis lahendaks Püha Maa probleemi. Sellest seisukohast lähtuvalt leian, et Euroopa Liidul on olemas vahendid, millega toetada igasuguseid diplomaatilisi püüdlusi, millest võiks siinkohal kasu olla.

 
  
MPphoto
 

  President. − Olen kindel, et härra Schulzil on hea meel, kui ta kuuleb, et mainisite tema nime seoses Püha Isaga.

 
  
MPphoto
 

  Elmar Brok (PPE-DE).(DE) Härra president, volinik, nõukogu ametisolev eesistuja. Kirjeldan oma lähtekohta. Hamas on vastu kahe riigi lahendusele, ei tunnista Iisraeli riigi eksisteerimisõigust, on võtnud võimu julma riigipöördega, mis oli suunatud oma rahva vastu, tulistab rakette tsiviilisikute pihta ning kasutab tsiviilisikuid, koole ja mošeesid inimkilpidena. Kuidas on võimalik, püüdes kaitsta oma tsiviilisikuid, reageerida proportsionaalselt, kui teine osapool kasutab oma tsiviilisikuid inimkilpidena? Seetõttu ei saa antud olukorras arvulise võrdluse ja proportsionaalsuse kontseptsioone kasutada. Sõjaolukorras puudub proportsionaalsus. Iga sõda ning iga hukkunu on liiga palju ning pole võimalik ühe osapoole arve teisega tasakaalustada. See tundub minu jaoks mõistlik lähtekoht. Sellest lähtuvalt ei tohiks me alustada ühepoolselt näpuga näitamisega, mille tunnistajaks oleme juba olnud, vaid selle asemel peaksime proovima esile kutsuda vaherahu ning pakkuda abi selles osas.

Usun, et nõukogu ametisolev eesistuja Schwarzenberg ja tema delegatsioon ning ka volinik Ferrero-Waldner koos teiste riikide delegatsioonide abiga on selles küsimuses palju rohkem korda saatnud kui mõni teine osapool, mille eest õnnitlen neid siiralt. Ma pole näinud mingisuguseid märke Ameerika Ühendriikide tegevusest, peaaegu mitte mingisugust märki ÜRO tegevusest ning mitte mingisuguseid märke teiste neliku liikmete tegevustest. Peame kindlustama, et antud relvarahu sisaldaks kahte komponenti: Iisraeli rünnakud peavad lõppema ning tuleb takistada uute Korea ja Iraani rakettide sattumist Hamasi kätte, mistõttu oleks Tel Aviv laskekauguses. Sellest põhjusest lähtuvalt tuleb mitte ainult kindlustada, et lõpeks tulistamine, vaid tagada ka rahvusvaheliste kokkulepete abil, mille osalised oleks nelik ja Araabia Liiga, Egiptuse juhtimisel, et 15 km pikkust piiri patrullitaks nii palju, et Gazasse ei jõuaks enam laske. Samaaegselt tuleb peatada Iisraeli rünnak.

Soovin lisada veel viimase kommentaari. See on alles esimene väike samm. Iisrael soovib tulevikus asju ajada mõõdukate palestiinlastega, mis tähendaks kahe riigi lahendust, ning pärast selle kõige lõppemist tuleb hoolitseda selle eest, et president Abbasi toetavatel mõõdukatel palestiinlastel oleks lõpuks oma rahvale tulemusi ette näidata, mis tähendab taasasustamise poliitika lõppemist ning mitmeid muid asju. Lõppude lõpuks, kui mõõdukatel pole oma rahvale õnnestunud tulemusi ette näidata, triumfeerivad radikaalid. See peab olema uue Iisraeli poliitika lähtekohaks.

 
  
MPphoto
 

  Pasqualina Napoletano (PSE).(IT) Härra president, daamid ja härrad. Selle suure tragöödia kontekstis on meie sõnad tõenäoliselt ebapiisavad. Sõjavägi, kes tapab sadu tsiviilisikuid, naisi ja lapsi, asetab ennast samale pulgale terroristidega, kelle vastu nad omade sõnade kohaselt võitlevad. Teisest küljest, igaüks, kes on teadlik Gazast, isegi kui on näinud seda ainult kaardilt, teab, et mitte ühtegi sõjalist operatsiooni pole võimalik läbi viia ilma tõenäolist tsiviilisikute massimõrva tunnistamata.

Kas Iisrael saab täna öelda, et ta tunneb ennast turvalisemalt pärast seda, kui on põhjustanud nii palju vihkamist ja meeleheidet? Kui mitte Hamasiga, otseselt või kaudselt, siis kellega tuleks vägivallast väljapääsu otsida? Meie resolutsioon kinnitab vajadust relvarahu järele, mida on väljendanud juba ÜRO Julgeolekunõukogu. Paneme osapooltele südamele, et nad peaksid sellest kinni ning kutsume üles Euroopat tegutsema, et sellest kinnipidamine oleks võimalik.

Oht seisneb selles, et see veresaun nõrgestab veelgi rohkem Palestiina omavalitsust ning Palestiina maailmas neid isikuid, kes on panustanud kõik Iisraeliga läbirääkimistesse. Kaugel sellest, et veresaunaga kaoks ka Hamas, härra Brok. Peaksime endalt ausalt küsima, mida nad on tegelikult siiani saavutanud. Mitte midagi! See on vastus, mille peame neile esitama, kui soovime tõepoolest alustada vihkamise ja vägivalla väljajuurimisega.

 
  
MPphoto
 

  Marielle De Sarnez (ALDE). – (FR) Härra president, oleme kõik osaliselt vastutavad selle eest, mis täna Lähis-Idas aset leiab. Meie, Euroopas, ja meie, rahvusvaheline üldsus, oleme lubanud olukorral halveneda. Me ei teinud midagi, kui Iisraeli julgeolek oli ohus ning me ei teinud midagi, kui blokaad muutis elu Gazas täiesti võimatuks.

Täna on sõja 19. päev. 995 inimest on hukkunud, sh 292 last ning endiselt on tuhandeid haavatuid, kellest osa ootab siiani evakuatsiooni. Tekkinud on kümneid tuhandeid pagulasi, kellel pole enam kodu ega kohta, kuhu minna. Humanitaarolukord muutub aina hullemaks: 700 000 Gaza elanikul pole enam elektrit, ühel kolmandikul neist pole enam vett või gaasi ning varsti saab selle olukorra algusest kolm nädalat täis. Kolm nädalat, mille jooksul need inimesed on elanud või pigem andnud endast kõik, et ellu jääda. Seal on liiga palju kannatusi, liiga palju viletsust ning see peab lõppema nüüd ja kohe!

Meie kohustused meie endi kui eurooplaste ees on mitte kellelegi teeneid teha. Meie kohustused meie endi kui eurooplaste ees on avaldada mõlemale osapoolele survet, et nad nõustuksid lõpuks läbirääkimistega alustama. See on võib-olla päevade või isegi tundide küsimus, enne kui maismaarünnakuga jõutakse kohta, kust pole enam võimalik tagasi pöörduda, seda eriti Gaza linnas. Iisraelile tuleb tagada nende julgeolek ning Gazas elavatele inimestele tuleb tagada, et nad saavad tulevikus rahus elada. Kõiki piire tuleb valvata ning blokaad tuleb kaotada. Kõik meist siin teavad, et kokkuleppe saavutamiseks peavad Euroopa, Ameerika Ühendriigid ja Araabia riigid, kes kohtuvad ülehomme, võib-olla kõik rääkima ühel häälel.

Enne lõpetamist väljendan oma veendumust. Mitte sõda ei tule täna võita, vaid rahu.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Roberta Angelilli (UEN).(IT) Härra president, daamid ja härrad. Tervitan voliniku ja härra Pötteringi kommentaare, kritiseerides kaudselt tõsist ränka vastutust, mida Hamas kannab vaherahu katkestamise eest, kuid samaväärselt leides Iisraeli reaktsiooni olevat täiesti ebaproportsionaalse. Samas on pärast sõnade lausumist kriis endiselt meiega ning endiselt on tuhandeid inimesi, tsiviilelanikke ja lapsi, kes vajavad meeleheitlikult humanitaarabi.

Õigustatult ning silmakirjalikkuseta peame võib-olla esitama endale mõned küsimused. Kui meie lapsed pühitsesid jõule, siis kui palju lapsi suri samal ajal Gazas? Kaks- või kolmsada. Ning kui palju Iisraeli tsiviilelanikke? Kas rahvusvaheline üldsus oleks saanud teha rohkem? Minu arvates on vastuseks jah. See oleks pidanud tegema rohkem. Me peaksime olema teadlikud oma kohustuste olulisusest. Ei piisa seisukohtade avaldamisest Hamasile, Iisraelile, esimese vastutuse näitamisest või kellegi suurema süü esiletoomisest. Kahjuks on Euroopa tegevus hädaolukorras rohkem kui ebapiisav. Minu arvates on see tõsine puudujääk: võimetus koostada tõeline, strateegiline ja kestev rahupoliitika.

Täna on selge, et peame esitama karmi relvarahu nõude, kuid sellest ei piisa. Peame kehtestama ranged tingimused Lähis-Ida rahu- ja arenguprotsessile. Lõpetuseks viitan paavstile, kes ütles, et peame andma nende riikide paljude inimeste üldistele püüdlustele spetsiifilisi vastuseid, et nad saaksid elada rahus, turvaliselt, ja väärikalt, nagu ütles ka proua Morgantini.

Härra president, hakkan tõesti lõpetama. Vägivald, vihkamine ja usaldamatus on vaesuse variandid, mille vastu on kõige raskem võidelda.

 
  
MPphoto
 

  Hélène Flautre (Verts/ALE). – (FR) Härra president, Gazas nägime sõda ja surma, kuid ka inimesi, elus inimesi; inimesi, kellel on õigus elule ning kelle kaitsmine on meie kohustus. Tsiviilelanike kaitsmine on tõeliselt esmatähtis. Mitte millegagi ei saa õigustada asjaolu, et elanike kaitseks pole kõike võimalikku tehtud ning küsin teilt, härra nõukogu eesistuja, kas tunnete täna, et olete teinud endast kõik oleneva, kindlustamaks olukorra, kus Iisraeli võimud peatavad koheselt selle valimatu ja ebaproportsionaalse sõjalise operatsiooni? Vastus on kindlasti ei.

Kui saatkondades liikusid kuulujutud operatsiooni kohta, otsustas nõukogu, parlamendi soovile vastupidiselt, taaskinnitada oma sihti suhteid soojendada. See oli traagiline viga. Kui valitsusvälised organisatsioonid nõuavad Julgeolekunõukogult, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus uuriks väidetavaid sõjakuritegusid, on nõukogul võimatu tugineda „inimõiguste” punktile oma Iisraeliga sõlmitud lepingus. Ma olen tüdinud kuulmast, et me ei saa midagi paremini teha ning oleme teinud kõik võimaliku. Sõjalise okupatsiooni kahjustuste korvamine on tegelikult teie humanitaarpoliitika väljapääsmatu olukord ning sõda on suurim viga. Kui kaugele peame rahvusvahelise õiguse rikkumistega minema, enne kui kohaldatakse „inimõiguste” punkti? Kui me pole täna suutelised küsima endilt tõhusate mehhanismide ulatuse kohta, millega saab avaldada survet ning mida saab rakendada, siis ma tõesti ei tea, milline tegevus annab meile piisava õigustuse tegutsema asuda. Ütlen teile otse: kui tavapärane suhtumine jätkub ning jääb püsivaks osaks meie suhetes Iisraeliga, koos Gaza 1 000 hukkunuga, siis kannate maha lepingust artikli 11, kannate maha liidu „inimõiguste” poliitika ning kannate maha Euroopa projekti.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – Härra president, pöördudes tagasi Gaza sektorist, olles näinud peamiselt tsiviilisikute veresauna, tunnen vajadust väljendada enda täielikku solidaarsust Palestiina rahvaga. 17 päeva on nad pidanud vastu seisma tohutule Iisraeli sõjamasinale, mis ülekohtuselt rikub rahvusvahelist õigust. Avaldan toetust ka rahujõududele Iisraelis, kes kutsuvad üles sõda lõpetama.

Pärast pikka suletust ning piiramist, mis muutis Gaza maailma suurimaks avalikuks vanglaks, pärast häbiväärse müüri ehitamist Läänekalda ümber, pärast pidevat asunduste laienemist ning edukat Palestiina maa-alade jagamist on okupeerivad jõud alustanud kõige ägedamat sõjalist operatsiooni. Nüüd oli ettekäändeks Lõuna-Iisraelisse suunatud raketirünnak ning rõhutan, et olen igasuguse tsiviilisikute rünnaku vastu ükskõik kummalt poolelt. Relvarahu lõpetamine jõumängude taustal, võttes arvesse Iisraeli valimisi, on solvang kogu rahva suhtes.

ÜRO Julgeolekunõukogu on vastu võtnud resolutsiooni. Iisrael on riik, mitte organisatsioon. Ta on ÜRO liige. Tal on kohustus rahvusvahelise üldsuse ees ning ta peab järgima seda ning kõiki teisi ÜRO poolt vastu võetud resolutsioone. Rahvusvahelist õigust tuleks austada. Karistamatust ei tohiks enam lubada. Tuleks läbi viia täieulatuslik rahvusvaheline uurimine.

Rahvusvaheline üldsus nõuab kohest relvarahu, kohest sõjaväe väljaviimist, ligipääsu tagamist humanitaarabile ja liikumisvabadust elanikkonnale. Las UNWRA viib oma missiooni läbi.

EL on astunud samme, kuid ainult humanitaarabi tasandil. Ta peab näitama otsusekindlust ka poliitilisel tasandil. Kasutage punkte assotsiatsioonilepetes. Lõpetage suhete süvendamine Iisraeliga. Lõpetage relvade eksport Iisraeli.

Sellele konfliktile on ainult üks poliitiline lahendus. Tuleks tagasi pöörduda rahvusvahelise õiguse juurde, mis tähendab 42 aasta pikkuse okupeerimise lõppemist Palestiinas ning suveräänse ja elujõulise Palestiina riigi rajamist, ehitades seeläbi rahumeelset tulevikku nii Palestiina kui Iisraeli lastele. Tulevaste põlvkondade päästmiseks peame sõjategevusele kohe lõpu tegema.

 
  
MPphoto
 

  Patrick Louis (IND/DEM). – (FR) Härra president, tuhandeid aastaid tagasi astus Taavet Koljatile vastu, et jõuda selgusele, kas maa oli ette määratud moabiitidele, vilistitele või heebrealastele.

Praegu jätkub sama draama sellel maal, mis on meie ühiskonna kolmest sambast ühe allikaks. Täna on oluline, õige, seaduslik ja vajalik tagada Iisraeli riigi julgeolek ja tunnustamine. Selleks on vaja ühte lahendust ning see on tõeliselt suveräänse Palestiina riigi sünni tagamine. Siin, nagu igal pool, on multikultuursusel piirid. Kus on kaks rahvast, peab olema kaks riiki.

Kui Euroopa Liidu abi on tõepoolest tõhus, siis tuleks see keskendada ühele eesmärgile: kindlustada põhiseadusliku Palestiina riigi kasvu, kus õigusriigi põhimõtted kaitsevad nõrku ja aitavad tugevaid. Tegemist on kiireloomulise asjaga, sest sellel maal on mõlema poole äärmuslased vägevad ning eksiteel, samal ajal kui lapsed on mõõdukad ja ohvrid.

„Silm silma eest” nõudmiste ületamise lahendus pole mitte moraalne ega sõjaline, vaid poliitiline. Seega on aeg asuda tööle.

 
  
MPphoto
 

  Jim Allister (NI). – Härra president, ma vihkan terrorismi. Ma ütlen lahti terrorismipropagandast. Võib-olla teravdab minu tähelepanelikkust asjaolu, et tulen Põhja-Iirimaalt, nii et kui kuulen Hamasi hädaldamas kättemaksutegevusest, mis on vajalik, et vastu astuda aastatepikkusele valimatule raketirahele Iisraeli süütute tsiviilisikute pihta, jään ma külmaks, sest tean, et Hamas, nagu IRA minu riigis, on nii terrorismi kui ka propaganda meistrid.

Olukord on silmnähtavalt selge: Iisrael nõustub kahe riigi lahendusega. Hamas ei suuda isegi sallida Iisraeli õigust olemasolule ning seetõttu vallandab lõputud terroristlikud rünnakud tema territooriumile. Ning kui pärast suurt pikameelsust Iisrael annab vasturünnaku, väidavad nad end olevat ohvrid. Vabandust: nemad on kurjategijad ning kui nad soovivad rahu, siis see on nende endi teha. Lõpetagu Iisraeli pommitamine.

 
  
MPphoto
 

  Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (PPE-DE). - (EL) Härra president, saame kõik aru, et olukord Gazas on traagiline. See liigub humanitaarkatastroofi piirimail ning vajab kohest tähelepanu. Avaldan tänu Euroopa Komisjonile jõupingutuste kiirendamise eest, eesistujariiki algatuste ning riikliku aktsiooni koordineerimise eest selles sektoris ning Egiptust olulise ja tundliku rolli eest.

Nüüd on äärmiselt kiiresti vaja relvarahu ning mõlema poole sõjategevuse lõpetamist, koridore Iisraeli territooriumilt ja Egiptusest humanitaarvajaduste rahuldamiseks ning piirikontrolli ebaseadusliku relva- ja inimtranspordi takistamiseks. Nagu volinik ütles, on vaherahule viitavad märgid julgustavad ning loodan, et selleni jõutakse kiiresti ning seda austatakse ka praktikas.

Millised on meie järgmised sammud? Nii volinik kui nõukogu eesistuja on juba öelnud, et peame toetama oma eesmärke seoses kestva rahu saavutamisega ja Palestiina riigi loomisega, mis elab rahus ja austuses Iisraeli kõrval. Need pole uued. Me oleme need välja öelnud ja neid toetanud ilma tulemusteta. Vägivalla nõiaring jätkub negatiivsete tagajärgedega mitte ainult Iisraeli ja Palestiina rahva, vaid kõikide piirkonna rahvaste ning rahvusvahelise üldsuse turvalisuse jaoks.

Nüüd peame kokku võtma oma tegevused, oma poliitilised valikud ja oma praktikad ning tegema julgemaid ja teistsuguseid samme. Meil on äärmiselt vajalik ausa, sügavutimineva dialoogiga asuda Iisraeliga suhtlema kahepoolsel tasandil ning olla enesekriitilised meie sõbralike suhete ja partnerluslepete raamistikus ning peame kindlaks määrama vead, mida tehti vastastikuse usalduse edendamisel nende kahe rahva vahel. Samuti peame edasi arendama samasugust dialoogi kõikide palestiinlastega, et nad saaksid aru rahu, sidususe, inimelu ja omavahelise ühtsuse vajadusest.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (PSE).(DE) Härra president, Pärast peaminister Topoláneki tänaseid naljatlevaid tähelepanekuid võin öelda, et Austria parlamendiliikmena olen rahul selle üle, et nii komisjoni kui nõukogu eesistujariiki Tšehhit esindavad austerlased. Tervitan teid soojalt. Loomulikult mõistan teid, nõukogu ametisolev eesistuja, et olete truu Tšehhi Vabariigile.

Daamid ja härrad, kui ma natuke aega enne Iisraeli ühepoolset taandumist Gaza sektorist reisisin riiki delegatsiooniga, mille esimees oli härra Schulz, ütles asepeaminister mulle, et ärgu ma sekkugu, see töötab suurepäraselt. Näiteks endine välisminister Josip Elin ja teised ütlesid, et see tipneb kaosega ning tal oli ja on endiselt õigus. Ühepoolne taandumine ilma läbirääkimisteta, ilma läbirääkimispartnerita, on täiesti mõistmatu.

Samas ei pakkunud me kõige paremat nõu mitte astuda läbirääkimistesse isegi mõõdukate Hamasi esindajatega, kes ei pruukinud kuuluda Hamasi ridadessegi, vaid olid pigem organisatsiooni poolt ühisesse valitsusse määratud. Võttes selle positsiooni, aitasime hävitada selle ühisvalitsuse. Tean, et olid mõned, kes soovisid läbirääkimisi pidada, kuid nad ei tohtinud. Ka see oli viga. Me vajame dialoogi.

Mulle ei meeldi Hamas esiteks sellepärast, et ta on terroristlik organisatsioon ning teiseks oma fundamentalistlike vaadete tõttu, kuid antud juhul pole küsimus meeldimises või mittemeeldimises, vaid lahendustes. Seetõttu peame pöörduma tagasi dialoogi ja läbirääkimiste juurde, nagu mitmed meie kaasliikmed on juba täna öelnud. Samuti tuleks Gaza inimestele anda võimalus elada poolväärtuslikku elu. Miks nad valivad Hamasi? Vastus on see, et nad näevad organisatsiooni ainukese võimalusena, viimase võimalusena isegi ellu jääda ning see peab muutuma. Peame nendele inimestele ellujäämiseks võimaldama ka majandusliku aluse. Peame lõpetama boikoti ja nende isolatsiooni. See on ainuke tõeline nõudmine.

Härra Brok, keda hindan väga kõrgelt, ütles, et proportsionaalsuse põhimõtet ei saa rakendada, kuid see on vale. Proportsionaalsuse põhimõte kehtib nii era- kui rahvusvahelises õiguses. Igaüks, kes rikub seda, rikub ka rahvusvahelist õigust ning seda ei saa see täiskogu tõepoolest aktsepteerida.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Chris Davies (ALDE). – Härra president, üks mu sõpradest, kes teab, et ma käisin Gazas kolm päeva tagasi, hakkas minuga vaidlema ning kirjutas ja küsis: „Kas sa pole kunagi näinud pilte viieaastastest juudi lastest natside vintpüsside ees, käed pea kohale tõstetud? Nad murravad su südame.” Ning tema sõnad rõhutavad seda, miks me teeme teatud mööndusi Iisraelile, mida me ei teeks teistele riikidele.

Need pildid aga ei selgita, miks inimesed, kes kannatasid nii palju 20. sajandil, põhjustavad nüüd nii palju kannatusi teistele inimestele. Iisrael on muutnud Gaza põrguks: maa vappub plahvatustest, isegi vaherahu ajal. Tänaval on eeslitega vankrid ning taevas F-16-lennukid. 21. sajandi masinad lihtsalt heidavad pomme. 300 last on juba hukkunud, neile lisaks sajad on jäsemekaupa tükkideks rebitud.

See pole tsiviliseeritud jõu proportsionaalne vastus. See on kurjus. See on kurjus. Jah, Hamasi rakettide tulistamine peab lõppema. Ütlesin seda enne ise Hamasi esindajatele Gazas, kuid ärgem enam talugem vagatsevat juttu Iisraeli ametnikelt, kes räägivad vajadusest võidelda terrorismiga, sest ka pommitatavad palestiinlased oskaksid terroriste nimetada ning nemad ütleks Olmert, Livni ja Barak.

Me vastutame mingil määral Iisraeli tegude eest. Mitte ühelgi juhul minevikust, mitte ühelgi juhul, mis mulle meenub, pole Euroopa Liit mitte kunagi oma kriitikat palestiinlaste kohtlemisest Iisraeli poolt mingisuguste tegudega toetanud. Anname rohelise tule Iisraelile edasi liikuda nii, nagu ta soovib ning oleme ühendanud selle läbikukkumise ajaloo õppetundide ignoreerimisega. Rahuni ei saa jõuda, kui vaenlastega ei räägi, kuid siiski keeldume rääkimast Palestiina rahva valitud esindajatega.

Nüüd oleme lõpetamas läbirääkimisi Iisraeliga parema koostööleppe küsimuses. Me ei plaani Iisraeli hukka mõista: me plaanime neid autasustada. Need, kes tahavad Lähis-Idas näha rahu, kes tahavad näha õiglust mõlema poole jaoks, peavad tunnistama, et on aeg ümber mõelda.

 
  
MPphoto
 

  Seán Ó Neachtain (UEN). – (GA) Härra president, Sõda Gazas on hirmutav ja skandaalne. Igaüks teab, et sõjaline lahendus Lähis-Idas ei tööta. Poliitiline resolutsioon on ainuke viis piirkonnas uuesti rahu ja leppimine taastada. Selleks peab vägivald kohe lõppema.

Toetan sõltumatu, kestva Palestiina riigi loomist, kuid tuleb koostada piisavalt hea ja korralik majanduse ja poliitika plaan. Meie eesmärgiks peaks olema kindlustada, et need kaks riiki eksisteerivad piirkonnas ning austavad teineteist.

Iisraelil on õigus ennast kaitsta, kuid nende rünnakutega on ta läinud liiga kaugele. Rünnakud on moraalitud ning rahvusvaheline üldsus ei saa neid aktsepteerida.

Lähis-Ida rahuprotsess tuleb kohe paika panna. Loodan, et Ameerika vastvalitud president Barack Obama hakkab selle kallal tööd tegema. Soovime talle igati edu selle tähtsa ülesandega ning tema ees seisvate väljakutsetega.

 
  
MPphoto
 

  David Hammerstein (Verts/ALE).(ES) Härra president, Ka mina olin mõned päevad tagasi Gazas ning see oli väga pingeline elamus. Me käisime ka Egiptuses. Arvan, et oleme ajastu lõpus – Bushi ajastu lõpus – ning et president Bushi viimased ametisolekuaja päevad saavad olema eriti verised ja piinarikkad.

Oleme pöördepunktis, kus meil on võimalus valida Lähis-Ida suunas teine poliitika ning tahan, et Euroopa Liit võtaks juhtrolli. Härra Obama on samuti seda positsiooni võtmas, sest ta ütles, et räägib Iraaniga. Jah, härra Obama kavatseb rääkida Iraaniga ning meie peame rääkima kõigiga, sh Hamasiga Lähis-Idas.

See uus poliitika Lähis-Idas peab olema koostöö poliitika ning vähemalt lähtuma meie väärtustest ja alluma rahvusvahelisele õigusele. Sajad lapsed, keda Gazas nägime, kes klammerdusid meie käte külge ning vaatasid meid lootusrikaste silmadega, väärivad vastust, ja samamoodi ka Iisraeli lapsed.

Selleks on vaja konkreetset tegevust. See vajab tegutsemist maapinnal, et anda lootust mõõdukatele. Kõige kahetsusväärsem aspekt on see, et peaministrit Fayadi, president Abbasi, president Mubaraki ja kuningas Abdullah’d süüdistatakse praegu Araabia maailma tänavatel reetmises. Kui peatasin takso Siinai kõrbes, et juua kohvi, nägime suurtel ekraanidel ainult Khaled Meshaali.

See on tulemus. See on seekordse Gaza rünnaku kaaskahju. See ei too Iisraeli rahu ega meie soovitud julgeolekut ning veelgi vähem toob see endaga kaasa meie jaoks midagi head. Kui me ei peata seda konflikti, siis toob see vihkamise Euroopa tänavatele.

 
  
MPphoto
 

  Miguel Portas (GUE/NGL).(PT) Üks tuhat on päeva number. Üks tuhat hukkunut, et anda karmi õppetundi. Vabandage minu otsekohesust. Kui palju elusid kulub veel, et Tzipi Livni ja Ehud Barak saaks veebruari valimistel valituks?

Oleme täna siin, et nõuda relvarahu ning lõppu tsiviilisikute veresaunale. Samas tõstatab resolutsioon ka meie enda kohustustega seotud probleeme. See tuletab meile meelde, et nõukogu otsustas süvendada Iisraeliga diplomaatilisi suhteid, vastupidiselt käesoleva parlamendi arvamusele. See oli kaassüü ennetuse kaudu. Täna kuulen: „Vaja on rääkida Hamasiga.” Oleksime kokku hoidnud aastaid, kui oleksime austanud Palestiina valimisi.

Euroopa roll pole toetada tugevama poole kehtestatud poliitikat ja hävingut. Tema ülesanne on kuulata kära, mis täidab meie linnade tänavaid ja väljakuid.

Nõuame praegu relvarahu, kuid peame mõistma, et rahu sõltub okupatsiooni lõpust. Seda sõna on hakatud vääriti kasutama, kuid see tuleb eemaldada keelatud sõnade nimekirjast, kuhu see lisati mõjuvõimsa poliitika poolt.

 
  
MPphoto
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Härra president, Gazas toimuv on südantlõhestav. Asjaolu, et hävingut hoiab üleval väidetav Lääne traditsioonidega riik, on arusaamatu. Nõustun 100%, et iisraellastel on õigus elada ilma raketirünnakute ohuta. Kuid see, mida Gazas läbi viiakse, pole õiglus. See on veresaun. Sellele pole vabandust. Seda pole võimalik õigustada.

Kõige häbiväärsem asi meie jaoks ELis on see, et seda viib läbi üks meie eelistatud kaubanduspartneritest. 2007. aastal oli ELi ja Iisraeli kaubanduse väärtus 25,7 miljardit eurot. Võttes arvesse summat, mis me panustame Iisraeli majandusse, oleme tõsiselt vastutavad, kui see raha aitab kaasa tsiviilisikute ja laste hukkumisele. Kui me ei tegutse, siis määrib Gaza veri meie käsi samaväärselt.

Kutsun parlamenti ja ELi ameteid üles kohe Iisraelile sanktsioone kehtestama ning neid hoidma niikaua, kuni mõistlikus relvarahus on kokku lepitud. Kui me ei anna endast maksimumi, et tapmisi peatada, siis saavad meist kaasosalised veresaunas.

 
  
MPphoto
 

  Tokia Saïfi (PPE-DE). – (FR) Härra president, jälle räägivad Lähis-Idas relvad. Jälle on peamised ohvrid naised ja lapsed, kellest tuhanded on vigastatud ja sajad hukkunud. Jälle kordub ajalugu kogu oma õuduses Euroopa lävepakul. Samas leiame, et hoolimata algatustest ei panusta Euroopa piisavalt tõhusalt sellesse tõsisesse konflikti, kuigi see leiab aset Euroopa otseses mõjualas. Suurel avalikkuse enamikul on sellest raske aru saada ning nad keelduvad üha rohkem aktsepteerimast sellist võimetust.

Volinik, me peame energiliselt ja autoriteetselt võtma üle juhirolli, et jõuda rahuni. Vahemere Liit peab mängima olulist rolli, nagu ka Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee. Sellega seoses peab Euroopa Parlament toetama Prantsuse-Egiptuse rahuplaani, mis pooldab kohest relvarahu, Iisraeli ja Gaza sektori vaheliste piiride kindlustamist, piiripunkide taasavamist ning eelkõige Gazalt blokaadi kaotamist.

Peame nõudma ka ÜRO resolutsiooni kohest kohaldamist. Pärast esimest etappi peame minema kaugemale ning tegema ettepaneku sõjalise jõu rajamise kohta, mis poleks rahvusvaheline, vaid Euro-Vahemere-äärne. See samm, millega pandaks alus veendunud poliitilisele tahtele, et jõuda „Euroopa rahuni”, oleks tegu, mida kõik Vahemere-äärse piirkonna rahvad on nii kaua oodanud.

Juhin täna teie tähelepanu ka uuele olukorrale. Lähis-Ida konfliktiga seoses siseneme tasapisi väga ohtlikule territooriumile, milleks on tsivilisatsioonide kokkupõrge. Tõesti, Iisraeli-Palestiina konflikti algusest saati on Araabia avalik arvamus jõuliselt esil olnud. Täna on see moslemite avalik arvamus, mis ulatub palju kaugemale Araabia riikide geograafiast. See vihjab konflikti olemuse radikaalsele muutusele. Euroopal on ajalooline kohustus kiiresti kindlustada tsivilisatsioonidevahelist dialoogi.

 
  
MPphoto
 

  Véronique De Keyser (PSE). – (FR) Härra president, olen siinsel täiskogul nii palju kordi sõna võtnud, ütlemaks, et peaksime haarama kinni igast võimalusest rahule, ükskõik kui haprast, ning et kõigest hoolimata peaksime rääkima Hamasiga, sest nad võitsid valimised, et ma enam ei soovi nende teemade juurde tagasi pöörduda.

Mind on vallanud kurbus ja viha ja kuigi ma ei soovi täna lasta enda üle võimust võtta emotsioonidel selle veresauna valguses, selle sõjapropaganda valguses, mida ma enda ümber kuulen, selle segaduse valguses ning samuti selle viha ja antisemitismi uue laine valguses, mis hakkab üle meie tänavate lainetama, on mul öelda ainult mõni sõna: Euroopa peab minema tagasi põhiküsimuste juurde ning minu jaoks on need ilmsed faktid, kuid vahel on neid hea välja tuua.

Esiteks, palestiinlase elu on võrdväärne iisraellase eluga, kuid mitte ainult tema elu, vaid ka tema tuleviku ja vabadusega. Teiseks, rahvusvahelist õigust tuleb austada ning rahvusvaheline õigus tähendab ka kohest relvarahu. Ent on ka ÜRO resolutsioonid ja Genfi konventsioonid. Asjaolud on tegelikult nii, et see piirkond on täna saanud õigusetuks piirkonnas, kus kõik on näiliselt lubatud ning kus elanikkonda hoitakse pantvangis. Kolmandaks, õigust tuleb mõista kõikide nende kuritegude üle, hoolimata nende iseloomust või nende täideviimise kohast. Turvalisust ei saa mitte kunagi olla rahuta või rahu õigluseta. Üleminekuaja õigus on olemas ja see on selleks perioodiks ette nähtud ning kui seda ei kohaldata, jätkub viha levik. Viimaste päevade jooksul oleme loonud vihkamise jõu, mis on ohtlikum kui pommid. Euroopa peab jõustama oma partnerluslepete tingimuste kohaldamise, sh oma inimõiguste austamise assotsiatsioonileppe lõike 2. See on nende lepete kohustus, millest ta ei saa ennast vabastada. Lõpuks, Iisrael pole erijuhtum. Riigina on tal kohustused ning teda ei saa panna samale pulgale Hamasiga. Rahvusvahelise õiguse korral pole sellist asja nagu „vangist vabanemise” kaart.

Pühapäeval jätsime endast Gazasse maha elanikkonna, kes oli jäänud lõksu, vangistatuna pommide alla getosse, ja sadu tuhandeid lapsi, kelle tulevik on täna meie kätes ning me saime Gazast välja ainult seetõttu, et oleme eurooplased. Rafah’st lahkuvad ainult need palestiinlased, kes pannakse kiirabiautosse, jalad ees, sest nad on hukkunud või kuna nad on vigastatud.

Euroopa ei jää enam Euroopaks ning mitte ükski kodanik ei tunnista ennast eurooplasena, kui me unustame need põhitõed.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Frédérique Ries (ALDE). – (FR) Härra president, volinik. Ma alustan sellega, et kordan härra Cohn-Benditi sõnu. Ahastus hoiab meid täna oma võimuses. See sõda on tragöödia. Surma ja kannatuste kujutised, mis on nüüdseks meie ekraanidel juba kolm nädalat pidevalt jooksnud, on väljakannatamatud, nagu, kiire vahemärkusena, kõik sõja kujutised, kõik konfliktid, sh need, millest on kordades vähem räägitud, kui üldse, nagu näiteks Kongo, Darfur, Zimbabwe ja enne neid Tšetšeenia; need õudused, mis leidsid aset keset kurdistavat meediat, ning siinkohal rõhutan, poliitilist vaikust.

Olen juba mitmel korral siin täiskogul rõhutanud seika, et minu mõningate kaasliikmete nördimus sõltub asjaoludest. Ometi, nagu proua Morgantini on mitmel korral maininud, ei saa inimeste surma üle arvet pidada. Pole olemas kannatuste hierarhiat. Iga ohver, olgu ta siis mees, naine või laps, ükskõik kummalt poolt, on üks ohver liiga palju.

Seega, mida peaksime tegema nüüd, tagamaks, et meie arutelu täna pole see, mida meie arutelud sageli on – mõneti mõttetu, kasutu vastandumine? Üksteise pihta solvangute pildumise jätkamine erinevate osapoolte ajalooliste kohustuste teemal tundub mulle olevat suurepärane näide sellisest kasutusest.

Sain sõna arutelu lõpupoole, nii et kõik argumendid on juba kuuldud. Küsimuse alla võib seada Iisraeli kriisi ja vasturünnaku ulatuse, kuid mitte mingil juhul Iisraeli julgeolekuõiguse. Millised meie Lääne valitsustest nõustuks tegevuseta vaatama, kuidas tuhanded raketid langevad kaela nende kodanikele? Küsimuses peitub vastus.

Kõige olulisem nõudmine läbiarutletud relvalahenduse järele, loomulikult humanitaarabi kohaletoimetamise garantiiga ning tunnelite abil relvade varustamise lõpetamisega, mis on täna tõeline probleem, on kindlasti tuleviku eesmärk. Rahu põhitõed on kõigile teada: need määrati kindlaks juba Tabas, Camp Davidis ja Annapolises. Proua Ferrero-Waldner tõi selle ka välja. Enamik osi, kuigi mitte loomulikult kõik, on laual ning vaja on mõlema poole ohverdusi. Ja rääkides ohverdustest, nõustun härra Schulziga, keda pole praegu saalis. Küsimus pole mitte selles, kas Hamasiga dialoogi peetakse, vaid selles, kuidas seda peetakse ning millistel tingimustel.

Enamik minu kaasliikmetest ületasid oma kõneaja 50 sekundi võrra, seega lubage mul lõpetada, härra president.

Vastuse andis Yasser Arafat 1989. aasta mais, kui ta kuulutas oma vabadust hävitava ja hukatusliku harta tühiseks ja kehtetuks. Seejuures on need sõnad saanud osaks Palestiina sõnavarast. Palestiina sisene leppimine, eelkõige, on saavutatav sellise hinna eest ning meie roll Euroopa Liiduna on tuua vastased Palestiina ja Iisrael, kuid ka nende araablastest naabrid Egiptus ja Jordaania kokku partneritena kestvas rahuleppes.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Feleknas Uca (GUE/NGL).(DE) Härra president, pühapäeval 11. jaanuaril külastasime Gaza sektori piirilinna Rafah’d, mis on täiesti ära lõigatud. See tähendab, et tsiviilelanikel pole võimalust põgeneda Iisraeli armee igapäevaste rünnakute eest. Kui seda pole näinud oma silmaga, siis on võimatu ette kujutada, kui palju Gaza inimesed kannatavad ning kui kiiresti on vaja jõuda konflikti rahumeelse, püsiva lahenduseni. Olime kõik isiklikul tasandil väga šokeeritud Palestiina rahva kannatuste ning ka hävituse ulatusest.

Seetõttu kordan nii karmilt kui võimalik, et Iisraeli pommitused peavad kohe lõppema ning ka Hamasi raketirünnakud Iisraeli ning relvade smugeldamine Egiptusest Gaza sektorisse tuleb samuti peatada. Lisaks tuleb viivitamatult avada piirid, et lubada alasse abisaadetised, mis on valmis ja ootavad tsiviilelanike kätte jõudmist. Nägime piiril ka arste, kes olid valmis alasse reisima, et abi pakkuda, kuid nad ei saanud, sest piir oli suletud. Seetõttu kordan jälle oma üleskutset avada piirid, et oleks võimalik anda abi.

 
  
MPphoto
 

  Vladimír Železný (IND/DEM). – (CS) Härra president, kes ei tunneks ahastust, nähes lapsi hukkumas raketi tõttu? See on kohutav tunne, kuid sellega ei tohiks õigustada silmakirjalikkust. Millised Euroopa riigid näitaks üles sama palju kannatust kui Iisrael ning taluks aastaid rohkem kui 7 000 raketirünnakut, mis igal hetkel ohustavad rohkem kui ühe miljoni tsiviilisiku elusid?

Ometi pole Gaza elanikud lihtsalt süütud ohvrid. Nad valisid entusiastlikult, teadlikult, vabalt ja demokraatlikult Hamasi ja tema asutamisharta. Kui nad rääkisid vabastamisest, siis ei pidanud nad silmas Gaza vabastamist, mis on juba vaba, vaid Tel Avivi ja Haifa vabastamist juutidelt ning Iisraeli riigi hävitamisest. Igaüks, kes valib kurjategijaid, peab loogika kohaselt nende saatust jagama. Eriti kui need kurjategijad peituvad naiste seelikute ja laste taha, nagu nad peidaksid ennast pantvangide taha, kui nad tulistavad rakette koolidest ja muudavad mošeesid tohututeks relvaladudeks. Mäletan Dresdeni pommitamist 1944. aastal, kuid Suurbritannia lennuk tegi linna maatasa ning tappis 92 000 tsiviilisikut, peamiselt naisi ja lapsi. Silmakirjalik pahameel puudus. Sakslased valisid Hitleri vabatahtlikult ning jagasid tema saatust. Gaza elanikud teadsid samuti, keda nad valivad ning miks.

Samaaegselt jõudis märkimisväärne osa ELi Gaza jaoks mõeldud rahadest Hamasi kätte. Võib-olla olid asjalood nii, et täis kõhtudega ja hästi varustatud Gaza elanikud võisid pühendada kogu oma tähelepanu tunnelite kaevamisele, et smugeldada üha letaalsemaid relvi, mida kasutada Iisraeli tsiviilisikute vastu. Proportsionaalne tõepoolest!

 
  
MPphoto
 

  Gunnar Hökmark (PPE-DE). - (SV) Härra president, tänast arutelu iseloomustavad kaks olulist aspekti. Esimene on see, et ülekaalukalt suur enamus parlamendist soovib esile kutsuda kiiret relvarahu. Teine on see, et ülekaalukas toetus on kõikidele osapooltele esitatavale nõudmisele, et nad aktsepteeriksid Iisraeli õigust eksisteerida rahumeelsete piiride vahel. See on lähtepunkt, mis on oluline Euroopa Liidule. See on oluline, sest Gazas toimuv, millele oleme tunnistajaks, on tragöödia. Iga kaotatud elu on tragöödia, hoolimata sellest, kummal poolel piiri need elud on. Ärgem mõelgem, et see tragöödia oleks vähemolulisem, kui neil, kes tapavad tahtlikult tsiviilelanikke, õnnestuks rakettide abil jõuda veelgi kaugemale tsiviilelanike hulka.

See on ka tragöödia ka seetõttu, et see loob takistusi Palestiina riigi realiseerimisele ning seeläbi ka rahumeelsele lahendusele. See on ka tragöödia, mis leiab aset rahvusvahelise üldsuse seas, sest see, mis toimub praegu, pole juhtunud üleöö, vaid on pika aja jooksul tekkinud taasrelvastumise, relvade smugeldamise ja raketitule käigus.

Meie jaoks on oluline aru saada, et see pole tragöödia, mis rajaneb juutide ja palestiinlaste vahelisel konfliktil. Ma olen vastu igaühele, kes üritab demoniseerida rahvust. Kui kuulsin, kuidas härra Davies proovis veeretada süüd ühe rahvuse kaela, siis kuulsin tooni, mida minu arvates ei peaks parlamendis kuulma. See pole konflikt palestiinlaste ja juutide vahel ja see pole konflikt Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vahel, vaid see on konflikt piirkonna äärmuslaste ja mõõdukate jõudude vahel. Toetagem mõõdukaid jõude, tehes selgeks igaühele, kes praktiseerib vihkamist ja soovib kaotada Iisraeli riiki, et neid ei saada edu. Kui Euroopa edastab sellise sõnumi, siis toetame ka mõõdukaid jõude ning rajame paremat vundamenti rahule.

 
  
MPphoto
 

  Marek Siwiec (PSE). - (PL) Härra president, kõnetan neid, kes on siin täiskogul pannud plahvatama oma pettuste ja demagoogia laengud. See on üks mitmetest sõdadest ning kõikidel on oma sarnasused, kuid ka erinevused. Täna arutluse all olev konflikt on asümmeetriline konflikt.

Kolm aastat pommitati Iisraeli kodukootud rakettidega ning mitte ühtegi laitust ei lausutud siit täiskogust neile, kes neid tulistasid. Täna mõistame Iisraeli hukka. Iisraeli on lihtne hukka mõista, sest ta on ÜRO liige. Tal on midagi, mida hukka mõista. Tal on ametkondi. On olemas valitsus, keda saab hukka mõista ja laita. Vastaspoolel on terroristlik organisatsioon, kelle tõeline identiteet pole teada. Organisatsioon, mis mängib süütute inimeste eludega, tegutsedes nende selja taga. Teine asümmeetriline element on asjaolu, et me loeme palestiinlasi, kes hukkusid dramaatiliselt, kui neid kasutati inimkilpidena, ent ei võta arvesse hukkunud iisraellasi või tuhandeid iisraellasi, kes elavad ohus, sest verevalamist ei saa kompenseerida verevalamisega. Kuid halvim asi siin täiskogul on asümmeetria sõnade ja tegude vahel. Meil on väga lihtne rääkida, kuid väga raske tõhusalt tegutseda. Ilma rahvusvahelise kohaloluta see konflikt ei lahene kunagi.

Lõpuks kõnetan neid, kes protestivad Iisraeli ebaproportsionaalse tegevuse vastu. Daamid ja härrad, kas sooviksite, et terroristlik organisatsioon tulistaks 7 000 raketti Iisraelist Gazasse? Kas see oleks proportsionaalne? Sest tegemist on ebaproportsionaalse konfliktiga, kus seadus ei kehti ning me peame sellega lihtsalt harjuma, sest vastasel juhul käime ringiratast ning kasutame sõnu, millel pole reaalsuse tuge. Televiisori ees, sooja tule kõrval lausutud arvamused on konflikti tõe seisukohast ebapiisavad.

 
  
MPphoto
 

  President. − Daamid ja härrad, pean tõesti teid nüüd paluma jääda oma kõneaja piiridesse. Ma pole kunagi kõnelejat katkestanud, isegi siis, kui ta ületab oma kõneaega, kuid härra Schwarzenberg juba pühendab meile rohkem oma aega, kui algselt eeldasime. Mulle öeldi, et ta peab lahkuma hiljemalt 17.20. Palun, et hoiaksite meeles kellaaega, mida soovisite. Kindralina näitab härra Morillon head eeskuju.

 
  
MPphoto
 

  Philippe Morillon (ALDE). – (FR) Härra president, kestva rahu saavutamine Gazas saab olema võimalik ainult siis, kui ÜRO järelevalve all saadetakse sinna rahvusvaheline sekkumisvägi. Esimest korda tundub, et Iisrael on nõustumas selle lahendusega, mida palestiinlased on korduvalt nõudnud. Ma ei tea, millal see vägi oleks suuteline sekkuma. Sekkumine pole võimalik enne kokkuleppe saavutamist konflikti osapoolte vahel, kuid me loodame, et see leiab aset nii kiiresti kui võimalik. Ühte tean aga kindlalt, et selle missiooni läbiviijad peavad jääma täiesti erapooletuks. Arvan, et Euroopa Liit oleks kõige paremas positsioonis tegevust alustama, ja miks mitte, härra Pöttering, teha seda Vahemere Liidu raames.

See oleks kõige parem positsioon tegevuse alustamiseks, sest õigesti või ekslikult on ameeriklased asunud toetama iisraellasi ning araablased palestiinlasi. Nõukogu ametisolev eesistuja, kas te ei arva, et me peaksime ennast selleks ette valmistama?

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – Härra president, pikaajaline konflikt ja okupatsioon põhjustab viha, raevu ja pettumust õigusasutuste tõhususe aadressil, põhjustades tõsise tegurina midagi, mida kutsume „Hamasi efektiks”. Iisraeli olemasolu eitamine araablaste, islamistide ja Hamasi poolt on vastuvõetamatu, aga seda on ka laste kasutamine inimkilpidena. Samuti ei tohiks olla pidevat hirmu, millega Iisraeli lapsed peavad elama.

Küsimus on selles, kas selle agressiooni nõiaringiga seoses suudavad praegused Iisraeli võimud õppust võtta kuue aasta pikkusest ala ajaloost ning rakendada skalpellilaadset strateegiat kahe riigi suhtes. Tean, et nad kardavad ohtu agressiivse ja ettearvamatu naabri suunalt, kes pommitab neid rakettidega, kuid selles küsimuses võiks rahvusvaheline üldsus, sh EL, abi pakkuda.

Kas selline riskantne lahendus on täna Iisraelile vastuvõetav? Kuid kas on olemas teistsugune lahendus? Kui on, siis öelge mulle. Oodata Hamasi loomulikku kadumist või pommitada neid päevavalgele tundub naiivne ning seega on Iisraelil vaja rohkem julgust. Lääne jõud ei loonud kahte riiki 1948. aastal, kuid nad peaksid seda tegema praegu. Põhiline vastutus ei hääbu. Olgem selle strateegiaga julgemad.

 
  
MPphoto
 

  Jelko Kacin (ALDE). - (SL) Iisraeli riik on käskinud Iisraeli armeel Hamas Gazas hävitada. Ometi likvideerib Iisraeli armee Hamasi Gaza palestiinlaste tapmisega. Üks kolmandik hukkunutest on lapsed ja pooled kõikidest hukkunutest on naised ja lapsed, kuigi nad pole Hamasi liikmed.

Sõjaväelise vägivalla ulatus on tohutu ning ebaproportsionaalne. Ja kuidas on võimalik jõuda relvarahuni, kui kumbki pool ei tunnista teise poole legitiimsust? Vaenlasesse tuleb suhtuda mitte kui rünnaku ja hävitamise objekti, vaid kui subjekti, partnerisse, kellega relvarahu on võimalik ning kes vastutab tulevikus rahu tagamise eest. Iisrael peab tunnistama Hamasi ja alustama nendega dialoogi ning vastupidi, Hamas peab tunnistama Iisraeli. Teist võimalust pole. Igasugune rahu on parem kui verine konflikt.

Sõjaväeline vägivald peab kohe taanduma ja prioriteediks peab saama poliitiline lahendus. Ometi püüab härra Ehud Olmert, Iisraeli peaminister, endiselt kasvatada oma määrdunud mainet, mitte lubades relvarahu kehtestada.

 
  
MPphoto
 

  Jana Hybášková (PPE-DE). – (CS) Härra president, volinik. Lubage, et õnnitlen teid ühisläbirääkimiste, eesistujakolmiku läbirääkimiste, tulemuste puhul Iisraelis. Vastupidiselt ajakirjandusele teame meie, et teie missioon viis Iisraeli nii kaugele, et nad olid nõus arutama humanitaarkoridoride avamise ja päevase relvarahu üle. Arvan, et see on esimene kord, kui iisraellased on aktsepteerinud Euroopa olulise partnerina ning Tšehhit eesistujariigina tähtsa esindajana.

Hoolimata tohutust survest vasakult poolt, kiitis Euroopa Parlament eile heaks üpris ebatavalise resolutsiooni. Isegi selliste äärmuslike asjaolude korral on see tasakaalustatud resolutsioon, mida saab toetada ka paremalt ning mis ei ole lihtsalt vasaku poole brošüür või poliitiline võit. Oleme vältinud lisamast ükskõik kui tähenduslikku võrdusmärki eksisteeriva riigi ja terroristliku rühmituse vahele. Iisraeli riigi olemasolu tunnistamine, vägivallast keeldumine ning Hamasi lisamine PLO lepingutesse jäävad tähtsaimateks eesmärkideks, nagu ka nõue sõlmida kestev vaherahu nii kiiresti kui võimalik.

Samas ei paku me lisaväärtust. Kolm juhtivat Iisraeli esindajat, Barak, Livni ja Olmert, tülitsevad praegu tingimuste ja tagatiste üle, mille alusel nad on nõus kehtestama relvarahu. Egiptusel on selgelt tähtis roll ning see tähendab tunnelite kontrollimise ja smugeldamise järelevalve garantiid, mis oleks Egiptusele vastuvõetav. Millega nõukogu praegu tegeleb? Kuidas edenevad läbirääkimised egiptlastega tehniliste missioonide, rahvusvahelise järelevalve, tehnilise vaatluse ja Rafah’s avatava ELi piirihaldamise abimissiooni osas? Mida saavad täna õhtul Egiptuse suursaadikuga kohtuvad parlamendiliikmed nõuda Egiptuselt või vastupidi, kuidas saame kaasa aidata läbirääkimistel Egiptusega?

 
  
MPphoto
 

  Libor Rouček (PSE). – (CS) Daamid ja härrad, kutsun üles nõukogu ja komisjoni suurendama survet mõlemale konflikti osapoolele, et lõppeks jätkuv vägivald. Meil on siin Julgeolekunõukogu resolutsioon 1860 ning peame selle sätteid järgima. Vaja on kasutusele võtta ettevaatusabinõud, mis tagaks pikaajalise relvarahu ning võimaldaks humanitaarkoridori avamist. Korduvalt on siin juba öeldud, et Iisraeli-Palestiina konfliktile puudub sõjaline lahendus. Kestva rahuni jõuab ainult poliitiliste läbirääkimiste tulemusena. Siinkohal peab Euroopa Liit koostöös Ameerika Ühendriikide uue valitsuse ja Araabia Riikide Liigaga võtma varasema rolliga võrreldes palju esileulatuvama poliitilise rolli. Kaua kestnud konflikt tuleb lõpetada lähtuvalt poliitilisest kokkuleppest, mis põhineb kahe riigi lahendusel, võimaldades iisraellastel ja palestiinlastel elada koos rahus, turvalistest, rahvusvaheliselt tunnustatud piiridest ümbritsetuna, pürgides üles ehitama piirkondliku turvalisuse rahumeelset süsteemi kogu Lähis-Idas.

 
  
MPphoto
 

  Ioannis Kasoulides (PPE-DE). - Härra president, Me arutleme jälle ühe humanitaartragöödia üle meie endi naabruskonnas – minu riigi kõrval –, mille on põhjustanud meie kaks Vahemere partnerit. Kahjuks pole palestiinlased veel seda aktsepteerinud, et enesetapjate pommid või Kassami raketid ei vii kunagi nende maa okupatsioonist vabastamiseni. Iisrael ei mõista, et selline laiaulatuslik sõjaline reaktsioon julgustab uute enesetapjatest pommipanijate tekkimist ning põhjustab uute Kassamite tulistamist esimesel võimalusel.

Kuidas jääb süütute tsiviilisikutega, mittevõitlejatega, naiste ja lastega? Mitte keegi ei hooli neist. Mitte keegi ei hooli hukkunud, sandistatud, põlenud või traumeeritud sadadest Iisraeli ja Palestiina lastest. Meie, oma mugavate telerite ees, tunneme neid vaadates iiveldust. Kuidas jääb nendega, kes on kohapeal?

Mida me saame ära teha? Tavalisest süüdistamisest pole tsiviilisikutel kasu. Kõnede võtmine ja resolutsioonide koostamine ei aita tsiviilisikuid. Kuidas saame sõnadelt liikuda tegudele? Aeg on küps alustamaks läbirääkimisi huvitatud osapooltega, moodustamaks rahvusvahelist väge, nagu soovitasid teised kolleegid, mis läheks Gazasse koos Araabia riikide spetsialistidest koosneva politseiüksusega, et koolitada ja aidata Palestiina omavalitsuse politseijõududel suure ÜRO mandaadi alusel kehtestada seadust ja korda ning samuti peaks rahvusvahelise väega seoses sinna minema Euroopa sõjaline jõud, mis tagaks lõpu rakettide tulistamisele ja relvade smugeldamisele ning teeks võimalikuks piiripunktide avamise. Me ei saa enam jätta tsiviilisikute saatust vastanduvate osapoolte kätesse.

 
  
MPphoto
 

  Giulietto Chiesa (PSE). - (IT) Härra president, daamid ja härrad. Kuulus itaallasest antifašist Piero Gobetti lausus, et kui tõde kuulub ainult ühele osapoolele, siis on saalomonliku seisukoha võtmine täiesti kallutatud. Gazaga on praegu selline olukord. Loodan, et parlament suudab välja öelda vajaminevad sõnad, et Iisrael peatada. Kui nii ei käituta, siis on see häbiväärne käitumine ajalooliselt, palestiinlaste silmis, Euroopa avaliku arvamuse silmis ja ka Araabia avaliku arvamuse silmis.

Iisrael pommitab ja hävitab getot. Hävitatute poegadest on saanud hävitajad. Selleks puuduvad ettekäänded ning ebapiisav on ka väide, et Iisraelil on õigus oma julgeolekule. Igaüks, kui ta soovib, näeb, et mitte keegi pole täna suuteline Iisraeli julgeolekut või eksistentsi ohustama. Seda on selgesti näha jõudude ebavõrdsusest kohapeal. Seda on selgesti näha hukkunute ja haavatute arvust. Seda on selgesti näha toest, mida Lääs jätkuvalt heldekäeliselt Iisraelile jagab. Selle veresauna ainuke eesmärk on takistada Palestiina riigi loomist. Sellisel viisil rahu hävitatakse ja seetõttu peame Iisraeli peatama.

 
  
MPphoto
 

  Stefano Zappalà (PPE-DE).(IT) Härra president, daamid ja härrad. Tänan nõukogu ametisolevat eesistujat ja Tšehhi välisministrit, et nad on veel meiega. Me pole siin saalis harjunud nii mõjuka kohalolekuga, mida esindab täna eesistujariigina Tšehhi.

Arvan, et proua Muscardinil on õigus. Soovitan nendel, kes ei tea, milline on olukord seal piirkonnas ning kes peavad olema suutelised väljendama täpseid seisukohti, minna ja vaadata, milline on olukord kohapeal, külastades kohta kas turistina või muudel eesmärkidel. Mõned meist on Palestiinas käinud erinevatel asjaoludel, kas vaatlejatena Abu Mazeni valimistel või teistel valimistel ning arvan, et ainult oma silmaga nägemine annab olukorrast täpse ülevaate.

Usun, et kõikide nende sündmuste vältel, mis pole ainult hiljutised, vaid ulatuvad kümnete aastate taha, oleme ainukesed kaotajad olnud meie Lääne maailmas, sest me pole kunagi tõsiselt antud probleemiga tegelenud ning kunagi püüdnud seda lahendada. Näeme seda jätkuvalt probleemina kahe vastanduva osapoole vahel.

Olen käinud Palestiinas mitmeid kordi ning olen käinud ka Iisraelis mitmeid kordi, nii et olen olukorraga kursis, mitte täiuslikult, kuid piisavalt ning arvan, et tegelikult pole konfliktis mitte kaks, vaid kolm osapoolt. Antud spetsiifilisel juhul on probleemiga seotud terroristid ja Iisraeli riik ning Palestiina inimesed on kahe osapoole vahele jäänud ohvrid. Hamas ei esinda Palestiina elanikkonda. Võib-olla esindavad nad osa, kuid kindlasti mitte tervet Palestiina elanikkonda.

Mul on film, mis on arvatavasti olnud paljudel liikmetel. Filmis näidatakse kõiki Iisraeli ohvreid, sh lapsi ja inimesi igas vanuses, kes on kannatanud rakettide tõttu, mida Hamas on tulistanud ja siiani tulistab. Mitte kogemata pole tekkinud suured erimeelsused Gaza sektori ja Läänekalda vahel.

See pöördumine on suunatud teile, nõukogu ametisolev eesistuja, ning meie suurepärasele volinikule, kes esindab Euroopat. Arvan, et peaksime olukorraga korralikult tegelema. Arvan, et täna on kõige olulisem toetada Abu Mazeni seisukohta. Ta on antud olukorras kõige vähem silmapaistev isik, koos palestiinlastega, kellel pole antud sündmuses mitte mingisugust väärtust. Arvan, et tõelised kaotajad oleme me kõik.

 
  
MPphoto
 

  Maria-Eleni Koppa (PSE). - (EL) Härra president, Euroopa avalik arvamus nõuab liidult ainult üht: lõpetada Palestiina elanike veresaun. Peame hukka mõistma valimatu vägivalla, sõltumata tema päritolust, kuid peame järjepidevalt tunnistama, et Iisraeli reaktsioon riigi terrorismile on tohutu. Asümmeetrilist kättemaksu, igasuguse rahvusvahelise ja humanitaarõiguse jultunud eiramist Iisraeli poolt ei ole võimalik taluda.

Vastuvõetamatu on valgete fosforpommide ja katsetusjärgus olevate relvade kasutamine tsiviilelanike vastu ning süütute naiste ja laste sihikule võtmine on ebainimlik. Kui see juhtuks Aafrikas või mõnes teises maailma osas, oleks meie reaktsioon kiire ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon siduv. Kuid Iisraeli puhul piirame ennast seisukohtade avaldamise ja kasutu aruteluga.

Arvan, et peaksime kasutama kõiki poliitilisi tööriistu, sh assotsiatsioonilepingut, et veenda Iisraeli peatama ebaseaduslik vägivald Palestiina elanike suhtes ning lõpetama humanitaarabile juurdepääsu keelamise.

Me ei saa jääda kõrvalseisjateks, sest nii oleme kaasosalised veresaunas. Ainuke lahendus on kohene relvarahu ning humanitaarkoridoride avamine Gazasse ja dialoogide käivitamine kõikide osapooltega.

 
  
MPphoto
 

  Struan Stevenson (PPE-DE). – Härra president, viimase kahe nädala koletud sündmused Gazas on põhjustanud Iisraeli hukkamõistu rahvusvahelise üldsuse poolt. Oleme tunnistajad sellele, kuidas täna selle arutelu käigus on kolleegid rivistunud üles, et näha, kes suudaks väljendada kõige suuremat meelepaha Iisraeli riigi suhtes.

Seevastu ühe Lähis-Ida riigi jaoks oli see täpselt selline tulemus, mida ta oli soovinud. Iraan on aastaid varustanud Hamasi rakettide, laskemoona ja muu kõrgetasemelise relvastusega. Ta on Hamasi võitlejatele eraldanud raha ja pakkunud neile treeninguvõimalusi. Tema eesmärk oli ässitada Iisraeli alustama maismaasõda ning verine tulemus, koos võikate fotodega hukkunud lastest televiisori ekraanidel ning ajalehtedes üle maailma, on parim võimalik värbamisseersant fundamentalistlikule islamile ning Iraani mullade visioonile, üleilmse islamistliku liikumise jaoks, mis on ühendatud Lääne vastu.

Teherani fašistlik režiim on peamine Lähis-Ida sõja ja terrorismi toetaja ning traagiline tulemus on täpselt see, mida Teheran tahtis. See hajutab Iraanis kodust tähelepanu majanduskriisilt, mille põhjustas nafta hinna kokkukukkumine ning see hajutab rahvusvahelist tähelepanu mullade kiiretest tuumarelva valmistamise püüdlustelt. Iraani välispoliitika eesmärk on saada juhtivaks piirkondlikuks võimuks Lähis-Idas. Ta tahab ühendada islami maailma, allutades selle oma karmile ja häirivale visioonile totalitaarsest islami vennaskonnast, kus inimõigusi, naiste õigusi ja sõnavabadust ei eksisteeri ning kahjuks pole Lääs teinud midagi, et astuda vastu Iraani agressioonile või seda paljastada. Seistes silmitsi kasvava tõendusmaterjalide mahuga terrorismi toetamise kohta mullade poolt, on Lääs ületanud igasugused piirid, et Teherani lepitada, nõustudes isegi nende peamise tingimusega muuta kahjutuks Iraani peamine opositsiooniliikumine, Iraani rahva mudžahiidlik organisatsioon, lisades selle ELi terroristlike organisatsioonide nimekirja. See peab lõppema.

 
  
MPphoto
 

  Richard Howitt (PSE). – Härra president, esiteks saagem selgust selles, et see parlament toetab täna ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1860. Seda tuleks viivitamata kohaldada. Olles üks nendest parlamendiliikmetest, kes on Gazas blokaadi ajal viibinud, võin väita, et relvarahust ja taandumisest ei piisa. Loomulikult soovime rakettide tulistamise ja terroristide manöövrite lõppemist, kuid peame hoolitsema relvarahu sõlmimise ja blokaadi kaotamise eest, et Gaza elanikud saaksid hakata oma elu elama.

See teema on seotud austusega rahvusvahelise humanitaarõiguse vastu. Human Rights Watch ja Islamic Relief ütlesid mulle, et kolme tunni pikkune igapäevane paus on lihtsalt murettekitavalt ebapiisav, et sisse pääseda ja abi laiali jagada. Tegemist on proportsionaalsuse küsimusega. Save the Children ütleb, et 139 lapse tapmist, alates konflikti algusest ning 1 271 vigastamist ei saa õigustada enesekaitsega.

Iisrael on praegu suhete süvendamise läbirääkimised nendel põhjustel „peatanud”. Nii peaks ka olema.

 
  
MPphoto
 

  Michael Gahler (PPE-DE).(DE) Härra president, esiteks vajame kohest ja lõplikku relvarahu mõlemalt poolt. Selles küsimuses on lai konsensus siin täiskogus. Hiljem aga ei saa me, EL ja rahvusvaheline üldsus, jätta Gaza sektori elanike saatust ainult Hamasi ja Iisraeli kätesse.

Hamasi jaoks pole Gaza elanike huvid tähtsad, sest nad teadsid väga hästi, et Iisrael reageerib pidevatele raketirünnakutele ning ainut mitte valimiskampaaniate ajal. Eelmisel aastal Gazas läbiviidud küsitlustest ilmneb, et poliitiline toetus Hamasile väheneb Fatah’ kasuks. Tundub, et Hamas arvestab küüniliselt uue poliitilise toetuse kasvuga, kui Palestiina ohvrite arv on suur, sest toetus tuleneb ohvritega solidaarsustundest.

Iisrael peab aga peaaegu eranditult silmas oma kodanike huve ning seega on rahvusvaheline kriitika suunatud peamiselt Iisraeli sõjalise operatsiooni ulatusele ning riigi leppimisele suure tsiviilisikute hukkumisarvuga.

Seetõttu ei peaks meie, eurooplased, lõpetama arutelusid edasise relvarahu sõlmimise ja infrastruktuuri parandamise finantseerimise teemadel. Näen juba vaimusilmas voliniku kirjalikku muutmisettepanekut: Olen kindel, et kavand on juba lõpetatud ning valmis saatmiseks eelarvekomisjonile.

Samuti ei piisa järelevalvest selle üle, kas Egiptus sulgeb Gaza sektoriga piirneval piiril tunnelisüsteemi, et peatada relvade smugeldamine. Kutsun üles kogu nelikut, sh tugevat araabia kohalolu, koostama ühist kokkulepet, saatmaks Gaza, Iisraeli ja Egiptuse elanike huvides vägesid koos kindla rahuvalvemandaadiga Gaza sektorisse ja ümbritsevatesse piirkondadesse. Samaaegselt tuleb rahuprotsessi ennast kiirendada. Vastasel juhul kardan, et oleme tunnistajaks samasugustele intsidentidele, mida oleme näinud Gazas, isegi veel suurema sagedusega ning ei palestiinlased ega iisraellased pole seda ära teeninud.

 
  
MPphoto
 

  Miguel Angel Martínez Martínez (PSE).(ES) Härra president, Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni hispaanlastest liikmed jälgivad olukorda Gaza sektoris õuduse, valu ja häbiga, kuid samas on neil kohustus kaitsta rahu, kaitsta neid, kes kõige rohkem kannatavad, ja säilitada väärikus ning lootus.

Meie õudus on korduvad pildid mõrvatud lastest ja murest murtud naistest lõputustes kannatustes pärast nüüdseks getoks muutunud Gaza sektori pommitamist. Picasso kujutas seda sama õudust „Guernica” nimelisel maalil meie Guernicast, mille Gordoni leegioni junkrud seitse aastakümmet tagasi maatasa tegid.

Me südames on valu nii paljude ohvrite kohutavate kannatuste pärast. Me tunneme häbi kõigi – meie riikide, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise üldsuse suutmatuse pärast hoida ära esiteks kuritegelikku agressiooni, mida me hukka mõistame, ja teiseks seda lõpetada.

Tunneme häbi ja nördimust nii paljude valede, nii suure kahemõttelisuse kui ka suure hulga tühja jutu pärast. Meil on häbi, sest teame täpselt, mis toimub ent ei tegutse vajaliku jõulisuse ega järjekindlusega. Seepärast nõuab ajalugu paljudelt kui kuriteo kaasosalistelt selgitust, vähemalt nende ebaõnnestumiste pärast.

Kuna alati on parem hilja kui mitte kunagi ja ülioluline on säilitada lootus, peab Euroopa Liit toetama julgeolekunõukogu hilinenud resolutsiooni. Julgeolekunõukogu peab tagama, et seda rangelt järgitakse, samuti nagu tuleb rangelt järgida meie assotsieerumislepingut Iisraeliga, milles sätestatakse selle peatamine sellise käitumise korral nagu see, mis praegu toimub.

Muuseas, kas Hamas vastutab ka meedia infosulu eest, mille hukkamõistmist ma pole veel kelleltki kuulnud?

 
  
MPphoto
 

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE). - Härra president, ma soovin alustada, avaldades sügavat kaastunnet kõikide süütute inimeste suhtes nii Iisraelis kui ka Gaza sektoris, kes on viimastel nädalatel ja kuudel konflikti möllamise ajal kannatanud. Peame aga hoolitsema selle eest, et meie loomulik humaansus, meie vägagi põhjendatud mure ei moonutaks meie arvamust selle olukorra tõelisest olemusest, millega meil on tegemist.

Hamas on loonud Gaza sektoris täieliku terroristide ülemvõimu: nad ei talu mingisugust vastuvaidlemist oma seisukohtadele, nad on mõrvanud palestiinlased, kes olid nende seisukohale vastu, nad on lõhestanud Palestiina omavalitsuse, nad keeldusid lõpetamast terrorirünnakud Iisraeli tsiviilelanikkonna vastu, nad keeldusid tunnustamast Iisraeli õigust eksisteerida, nad keeldusid tunnustamast rahulepinguid, mille üle varem oli läbirääkimisi peetud. Tuletan meelde Hanan Ashrawi sõnu, mida ta lausus kolm aastat tagasi, kui ma olin Palestiina valimistel vaatlejaks. Ta nägi ette reeglite kehtestamise pimeduse jõudude poolt – ja tal oli tuline õigus!

Meid ei tohiks üllatada see, et üks Hamasi kuuluv parlamendi liige peaks uhkust tundma teatades, et surm oli palestiinlaste jaoks „tööstusharu”. Ta viitas enesetaputerroristide kasutamisele ja tsiviilisikutest inimkilpide tahtlikule kasutamisele võimalike sõjaliste sihtmärkide kaitsmisel. Tsiviilisikute selline kasutamine on loomulikult rahvusvahelise humanitaarõiguse otsene rikkumine.

Milliseid samme me Iisraelilt ootame, kui ta seisab silmitsi sellise tõrksa, kalgi ja vihkamisväärse vaenlasega ning tema kodanike vastu sooritatakse pidevalt terrorirünnakuid? Rahvusvaheline üldsus pööras sellele vähe tähelepanu. Kui Iisrael kasutas mittevägivaldseid meetmeid, nagu blokaadide kehtestamine või elektri väljalülitamine, siis sai ta peapesu. Nüüd, kui ta on võtnud Hamasi provokatsiooni suhtes kasutusele sõjalised meetmed, tunneb ta rahvusvahelise hukkamõistu raskust.

Kurb tõsiasi on see, et palestiinlasi on palju aastaid kohelnud metsikult need, kellel on kontroll Palestiina omavalitsuse alade üle, rahvusvaheline üldsus, kes on sallinud ekstremismi ja korruptsiooni, ning araabia maad, kes ei ole palju aastakümneid teinud midagi praktilist selleks, et nende elu või väljavaateid parandada.

Me vajame Lähis-Ida jaoks Marshalli plaani. Palestiinlased vajavad mitte üksnes rahuvalvajaid, vaid ka korralikku korruptsioonivaba tsiviiladministratsiooni. Tsiviiladministratsiooni üle tuleb kehtestada rahvusvaheline kontroll, kuid eelkõige tuleb lõigata läbi terroristide eluliin – relvad, rahastamine ja poliitiline indulgents.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS
Asepresident

 
  
MPphoto
 

  Proinsias De Rossa (PSE). - Härra juhataja, ma võiksin nõustuda sellega, mida härra Van Orden Hamasi kohta räägib, kuid fakt on see, et mitte miski, mida ta räägib, ei õigusta tsiviilelanike pommitamist Iisraeli poolt. Põhiline mõte seisneb selles: me peame lõpetama pommitamise – ükskõik kas pommitaja on Hamas või Iisrael.

Loodan, et käesoleva aruteluga kaasnev resolutsioon saab homme täiskogul tugevalt hääli, ja ma loodan, et see annab komisjonile ja nõukogule jõudu nii Iisraelile kui ka Hamasile tapmise lõpetamiseks surve avaldamisel. Alates sellest, kui Iisrael väed Gaza sektorist välja viis, on ta muutnud selle maailma suurimaks vanglaks ja viimase kolme nädala jooksul on ta muutnud selle tapamajaks, kasutades ebaseaduslikult terrori vastu terrorit, tappes tsiviilelanikest mehi, naisi ja lapsi ning kahe elujõulise riigi lahendusvõimaluse protsessi.

Euroopa ja Iisraeli suhete uuendamist ei saa toimuda seni, kui Iisrael ei osale konstruktiivsetel ja põhjapanevatel läbirääkimistel oma naabrite ja kõigi palestiinlastest valitud liikmetega, sealhulgas Hamasiga. Euroopa peaks tegema selgeks, et selle sõja mis tahes laienemisele Gaza sektoris järgneb see, et laieneb meie reageering sellele sõjale.

 
  
MPphoto
 

  Kinga Gál (PPE-DE). (HU) Härra juhataja, volinikud, nõukogu liikmed, kolleegid parlamendist, ma leian, et osapoolte käitumine Gaza sektoris on küüniline. Pean küüniliseks ja vastuvõetamatuks, et Hamas kasutab inimkilbina tsiviilelanikkonda – isegi lapsi. Pean küüniliseks ja ebainimlikuks Iisraeli suhtumist, mille puhul kasutatakse enesekaitse ettekäändel ebaproportsionaalseid vahendeid, tulistades massiliselt Gaza sektori elanikke ning kahjustades kõige tõsisemalt tsiviilelanikkonda, sealhulgas lapsi.

Pean küüniliseks ja valelikuks välisriikide diplomaatiat, mis püüab märkimisväärsete eranditega halva mängu juures head nägu teha ning ei suuda ometi nii paljude päevade möödudes tagada tsiviilelanikkonna või abiagentuuride kaitset ega suuda kahjuks ka lapsi kaitsta.

Ma võtan sõna laste eest, kuna mitte ükski eesmärk ei saa õigustada vahendit, mis seisneb süütute elude tarbetus lõpetamises. Me peame pidama iga lapse elu mõlemal poolel võrdse väärtusega eluks. See on oluline aksioom, mida konflikti iga osapool peab võrdselt oluliseks pidama, kui selles piirkonnas üldse kunagi tõeline rahu tekib.

Inimelu austamise, tsiviilelanike kaitse ja humanitaarabi edendamise väärtuste tunnustamine võib moodustada alustala kestva relvarahu saavutamiseks, rahu saavutamiseks Palestiinas ning Palestiina ja Iisraeli vahel.

 
  
MPphoto
 

  Gay Mitchell (PPE-DE). - Härra juhataja, Hamas päästis valla terrori Iisraeli kodanike vastu ja on provotseerinud kättemaksu. Siit vaadates paistab, et mõni neist naudib uusi tsiviilelanikest märtreid – sealhulgas lapsmärtreid – ja reklaami, mis see nende eesmärgile teeb, ükskõik kui kohutav on selle mõistmine õigesti mõtlevatele inimestele.

Ma pole kunagi terrorismi toetanud ning ma ei kritiseeri ka Iisraeli, kellel on õigus rahumeelsele kooseksisteerimisele kõnealuses piirkonnas, kuid me peaksime olema juhmardid, kui me ei tunneks praegu Gaza sektoris toimuva pärast emotsionaalset pahameelt ega moraalset häbi. Iisraeli reageering on täiesti ebaproportsionaalne ja laste surm on eriti häbiväärne.

Ma ei ole siiani uue ELi ja Iisraeli vahelise lepingu vastu olnud. Ma usun möödunud kuul siin parlamendis dalai-laama antud nõuannet, et parim viis Hiina mõjutamiseks Tiibeti küsimuses on nendega häid suhteid säilitada. Ma usun, et see kehtib ka ELi ja Iisraeli suhete puhul, kuid kuidas me saame pälvida nende tähelepanu, et väljendada seda, millist halvakspanu toimuva suhtes siin tuntakse?

Võin lisada, et eile jagati nendele meie hulgast, kes käisid väliskomisjoni ja arengukomisjoni ühiskohtumisel, teatis piirkonna humanitaarvajaduste kohta. Ma nõuan tungivalt, et komisjon ja nõukogu tagaksid, et oleks valmis täiesti kõikehõlmav humanitaarabi pakett, et me saaksime sinna minna ning kannatavaid inimesi esimesel võimalusel aidata.

 
  
MPphoto
 

  Karel Schwarzenberg, nõukogu eesistuja. − Härra juhataja, üks asi, mida alguses mainiti, oli see, kas me peaksime Hamasiga ühendust võtma. Ma ei arva, et selleks veel aeg on. Viimastel kuudel on Hamas ikka veel kindlalt käitunud kui terroristlik organisatsioon. Nii kaua, kui Hamas niimoodi käitub, ei saa nendega Euroopa Liidu esindajad ametlikult ühendust võtta.

Vana mehena möönan, et olen elus näinud, kuidas paljud terroristlikud organisatsioonid tekivad, muutuvad rohkem või vähem vastuvõetavaks ja kuidas rahvusvaheline üldsus neid tunnustab. Olen näinud seda Aafrikas. Olen näinud seda Iirimaal. Olen näinud seda paljudes kohtades. Seda juhtub. Ent eelkõige peavad nad lõpetama tegutsemise terroristliku organisatsioonina. Siis olen ma valmis kõnelema Hamasi või ükskõik kelle teisega, kuid mitte enne, kui nad on loobunud tegutsemast terroristliku organisatsioonina.

Arvan, et seda on oluline märkida, sest Euroopa Liit ei tohi oma põhimõtetest loobuda. On olemas viise, kuidas kuulata ära, millised on nende ideed, on olemas kaudseid kontakte kõnealuse piirkonna poliitikutega, kes nendega ühenduses on, mis on oluline ja hea, kuid praegu pole veel Euroopa Liidu jaoks õige aeg Hamasiga otseste kontaktide loomiseks. Arvan, et selles suhtes peaksime olema järeleandmatud.

Teisalt peaksime kiitma väga Egiptust tema olulise rolli eest viimastel nädalatel ja päevadel, tema jõupingutuste ja vaevarikka töö eest tulevahetuse lõpetamise saavutamiseks ning võib-olla isegi püsiva relvarahu saavutamiseks protsessi lõpus koos rahuga piirkonnas. Ma tean, kui raske see küsimus on. Me suhtleme egiptlastega kogu aeg. Me teame, millist olulist tööd nad teevad ja tahaksin neid õnnitleda.

Oli küsimus selle kohta, kuidas me saaksime kõnealuses piirkonnas abi anda. Eelkõige räägivad need, kes on kohapeal, meile selgelt, mida nad vajavad. Mida me neile andma peaksime, ei ole meie otsustada. Nemad peavad meid ja Euroopa Liitu paluma. Paljud Euroopa Liidu liikmesriigid on teatanud valmisolekust abistada igal võimalikul moel – tehnilistel viisidel, nõuandjaid lähetades, mis tahes vajalikke vahendeid ette valmistades –, kuid see peab toimuma eelkõige sealsete asjaomaste riikide nõusolekul. See on esimene ülesanne, mis täita tuleb.

Ma kuulsin ühte olulist soovitust töötada Lähis-Ida jaoks välja Marshalli plaan. Arvan, et see on väga hea mõte ja me peaksime seda järgima. See piirkond vajab tõesti selliste ideede genereerimist, mis Euroopat nii palju pärast sõda aitasid.

Proua Ferrero-Waldner ja teised mainisid, mida missiooniga saavutati. Arvan, et me saavutasime palju ja tahaksin veel kord kiita pr Ferrero-Waldnerit, kes tegi meie delegatsioonis ära põhitöö humanitaarvaldkonnas, kus see, mida oleme saavutanud, toimib veel tänagi. Kuid öelgem selgelt välja: isegi need väga keerulised läbirääkimised Lähis-Idas põhinevad kaval, mis kujundati välja juba meie delegatsiooni visiidi ajal Lähis-Itta. Põhimõtteliselt käsitleb see seda, kuidas korraldada rahu ja mis on vajalik. Meie plaan põhineb sellel, mida me tookord avastasime ja mille üle partneritega aru pidasime.

Toimus üks arutelu meie suhete uuendamise kohta Iisraeliga. Nagu te teate, oli see otsus, mille Euroopa Liidu ministrite nõukogu 2008. aasta juunis vastu võttis. Seda saab muuta vaid juhul, kui Euroopa Liidu ministrid otsustavad otsust muuta. Seda ei saa muuta isegi Euroopa Liidu väga lugupeetud esindaja sõnad Jeruusalemmas. Möönan, et praeguses olukorras oleks ennatlik arutada seda, kuidas meie suhteid Iisraeliga uuendada ja kas lähitulevikus peaks toimuma tippkohtumine. Praegu on meil tõesti pakilisemaid ja olulisemaid küsimusi lahendada. Märgiksin jälle, et kõnealuse otsuse võttis vastu ministrite nõukogu, ning kogu lugu.

Mida saaks Iisraeli peatamiseks ära teha? Olgem ausad – väga vähe. Iisrael tegutseb nii, nagu ta tegutseb, ja olles kogu elu olnud Iisraeli sõber, mida ma täna teatan ja küllaltki avameelselt, ei ole mul eriti hea meel selle üle, mis praegu toimub. Arvan, et poliitika kahjustab ühtlasi Iisraeli. See on üks asi, kuid Euroopa Liidul on väga vähe võimalusi peale väga selge ja ausa kõneluse ning meie partnerite palumise olukorrale lõpp teha. Lahenduse peavad leidma meie partnerid Lähis-Idas – Iisrael, Egiptus ja teised asjaosalised. Euroopa Liit saab seal kaasa aidata. Euroopa Liit saab aidata, pakkudes igat liiki abi juhul, kui lepitakse kokku relvarahus, et saavutada esitatud eesmärgid: salakaubaveo teede sulgemine, tunnelite sulgemine, mere valvamine jne. EL võib aidata Gaza sektorit mitmel moel – ülesehitustel või humanitaarabi andes. Euroopa Liit saab seda kõike teha, kuid kui aus olla, ei ole meil volitusi ega vahendeid käskimaks neil lõpetada. Kas parlament arvab, et me saame saata Lähis-Itta suured relvajõud, et sõdivad pooled peatada? Ei. Meil ei ole selleks võimalusi ning nii Iisrael kui ka Hamas sõltuvad muudest jõududest kui Euroopa jõud. Iisraelil on võimsad liitlased ka väljaspool Euroopat. Meie võimusel midagi saavutada on piirid. Me saame aidata, võime pakkuda häid teenuseid ja võime väga suurel määral osaleda. Selles suhtes oleme üsna palju saavutanud. Kuid ärge meie võimalusi üle hinnake.

 
  
MPphoto
 

  Sajjad Karim (PPE-DE). – Härra juhataja, Iisrael väidab, et ta teostab oma õigust enesekaitsele. Sel juhul tuleb kinni pidada õiglase sõja põhimõtete, sealhulgas proportsionaalsuse põhimõtte algetest.

Asjaolu, et Iisrael seda eirab, on ilmselge, ja meil seda asjaolu ignoreerida on ilmselgelt väär. Fosfori kasutamine tsiviilelanike peal on tsivilisatsiooni nõudega kokkusobimatu.

On selge, et EL üksi seda lahendada ei suuda. Kuid on olemas ilmne suur probleem, mida kõik teavad, kuid millest ei räägita. Me vajame USA kindlameelsust. Nende pettumustvalmistav reaktsioon on olnud tasakaalustamatu ja ebaõiglane. Kõnealuste Iisraeli tegude ajastus on olnud strateegiliselt kalkuleeritud, kuid härra Obama, 20. jaanuar läheneb kiiresti. Maailm ootab ja EL on teenistusvalmis partner!

Kas te taastate need väärtused, mida me teiega jagame, või lasete sellisel ebaõiglusel jälle valitseda? Kas te teete meiega koostööd, et kõiki asjaosalisi kaitsta? Palestiinlased küsivad teilt, kuidas saab olla õige, et teie riik palub kohapeal humanitaarabi, kuid vaikib, kui taevast sajab vaid pomme?

Kolleegid, kes tahavad murda Hamasi üksnes sõjaliste vahenditega: minge ja vaadake Gaza sektorit ja Jordani jõe läänekallast. Taasäratage oma inimlikkuse alge ja näete, miks Hamas jõudu kogub.

See ei ole viis, kuidas iisraeli või palestiinlasi aidata. Viivitamatu relvarahu on üksnes vajalik algus.

 
  
MPphoto
 

  Colm Burke (PPE-DE). – Härra juhataja, on ilmselge, et selle konflikti osapooled ei austa humanitaarõigust ja et Gaza sektori tsiviilelanikkond maksab seetõttu väga kõrget hinda. Rahvusvahelises õiguses peab olema aruandekohustus, kui ei austata selliseid sõjapidamispõhimõtteid nagu proportsionaalsus ja mittediskrimineerimine. Ühes õiglase sõja doktriinis sätestatakse, et käitumist peab juhtima proportsionaalsuse põhimõte. Kasutatav jõud peab olema läbielatud ülekohtuga proportsionaalne. Kahjuks oleme näinud suurel määral iisraellaste-poolset hoolimatust. Tunnistades asjaolu, et Hamas alustas raketirünnakuid Iisraeli vastu, on Iisraeli reageering olnud minu meelest ebaproportsionaalne. Arvud räägivad iseenda eest: tapetud on rohkem kui 900 palestiinlast võrreldes palju väiksema iisraellaste arvuga. Iisrael peab saama aru oma kohustusest mõõta jõu kasutamist viivitamatult kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Teisalt ei saa jätta tähelepanuta seda, et Hamas on ikka veel ELi terroriorganisatsioonide nimekirjas ning keeldub jätkuvalt relvastatud võitlusest loobuma. Asi ei piirdu sellega, vaid Hamas on keeldunud järjekindlalt tunnustamast Iisraeli õigust eksisteerida. Hamas ja teised Palestiina relvastatud rühmitused peavad tunnistama, et Lõuna-Iisraeli elanikel on õigus elada pommitamiseta.

 
  
MPphoto
 

  Nickolay Mladenov (PPE-DE). – Härra juhataja, kõigi nende jaoks, kes Iisraeli-Palestiina konflikti jälgivad, võib see olla aeg, mil meid ahvatletakse tõstma käed ja meeleheitel karjuma. Ma siiski ei arva, et seda tegema peaksime, kuna leian, et meie humaansuse suurim proovikivi on praegu käsil olevatest probleemidest tõeliselt aru saada.

Esimene probleem on see, et sellel konfliktil ei saa olla pikaajalist lahendust, kui Iisraeli pommitamist ei lõpetata. Teine probleem on see, et sellel konfliktil ei saa olla pikaajalist lahendust, kui Gaza sektorit humanitaarabile ei avata. Tõepoolest, president Peresil on täielikult õigus, kui ta ütleb, et Gaza sektor peab olema abile avatud ja piiratud rakettide jaoks.

Minu meelest on see keskse tähtsusega ja kõik on sellega nõus. Ei saa olla tagasipöördumist varasemasse olukorda ja ma arvan, et me võiksime siin nii mõndagi ära teha. Esiteks võib parlament tuua mõlemad pooled kõnelusteks kokku, teiseks peaksime toetama komisjoni ja nõukogu ning nende jõupingutusi. Lõpuks peaksime toetama kindlalt Egiptuse läbirääkimisteliini, sest see on ainus tee, mis võib viia lahenduseni ja relvarahuni, mille saabumist me praegu kõik loodame.

 
  
MPphoto
 

  Neena Gill (PSE). – Härra juhataja, selle parlamendi liikmed pole ainsad, kellele on arengud Gaza sektoris pahameelt valmistanud. Euroopa üldsusele on samuti valmistanud liiga kaua pahameelt Gaza sektori inimeste kannatused ja Iisraeli blokaad. Sellele lisanduvad pidevad rünnakud ja Iisraeli hirmuäratavad sõjalised kallaletungid süütutele tsiviilelanikele, eriti naistele ja lastele. Maailma üldsuse nõudmised viivitamatuks relvarahuks on hüüdja hääleks kõrbes.

Palestiinlased vajavad kohe juurdepääsu toiduainetele, meditsiiniabile ja julgeolekule. Iisrael peab vähemalt austama rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Kui Iisrael seda ei tee, peaks ta kaotama igasuguse järelejäänud toetuse rahvusvaheliselt üldsuselt.

Kahju, et ÜRO resolutsioon on kõrvale jäetud. Samuti on kahetsusväärne, et EL peab ikka veel leidma mingi rolli. Võib-olla ta saab seda teha, kui ta kasutab senisest jõulisemaid meetmeid. Suhete uuendamise edasilükkamisest üksi ei piisa. Meil on mõjujõudu. Me oleme üks tähtsamaid kaubanduspartnereid. Me oleme üks suuremaid rahastajaid selles piirkonnas. Me oleme võimelised seda rolli täitma.

 
  
MPphoto
 

  Marios Matsakis (ALDE). – Härra juhataja, kas rahvusvahelises õiguses on eetiliselt vastuvõetav ja vabandatav, et püüdes Hamasi terroriste kahjutuks teha, võib Iisraeli riik alustada suurt sõjalist terroriaktsiooni ÜRO konventsioonide ja inimõiguste rikkumist 1,5 miljoni lõksus oleva süütu tsiviilelaniku vastu? Kas selline tegevus sobib kokku meie ELi õigluse ja demokraatia väärtustega? Kas Iisraeli lobitöö on nii jõuline, et see võib panna USA ja ELi tegelikult ootama ja lihtsalt vaatama pealt sõnuilseletamatuid metsikusi, mida pannakse toime terrorismivastase võitluse nimel?

Kui vastus neile küsimustele on jaatav, siis võiksime kõik Iisraeli valitsust kui vaprat valitsust nende tegevuse eest Gaza sektoris kiita. Kui vastus on eitav, peaksime Iisraeli jõuliselt ja selgelt hukka mõistma ning võtma Iisraeli vastu kasutusele kiired ja tõhusad meetmed, s.h kaubandussanktsioonid, et lõpetada tapatalgud Gaza sektoris täna ja tulevikus. Ma olen kindlal eriarvamusel ministriga, kes lahkus ja ütles, et me võime tegelikult väga vähe ära teha. Me võime palju ära teha ja me peame palju ära tegema.

 
  
MPphoto
 

  Christopher Beazley (PPE-DE). – Härra juhataja, mind valiti sellesse parlamenti 25 aastat tagasi. See on tõenäoliselt olulisim arutelu, millest ma osa olen võtnud. Pr volinik, ma loodan, et te kuulasite eile õhtul väga tähelepanelikult väliskomisjoni ja täna parlamenti. Loodan, et te võite oma arutelus vastata, et öelda erinevalt ametisolevast eesistujast Schwarzenbergist, et on olemas moraalne jõud, mida Euroopa Liit võib agressori suhtes sellel konkreetsel juhtumil kasutada.

Iisraellased on õiglased ja austusväärsed inimesed, kes on sajandeid armetult sellel mandril kannatanud. Nad mõistavad teie soovitust ministrite nõukogule praegu, kui EL peaks loobuma igasugustest kontaktidest Iisraeli ametivõimudega seni, kuni nad pommitamise lõpetavad.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Masip Hidalgo (PSE).(ES) Härra juhataja, me peame täieliku veendumusega käskima Iisraelil tapmine lõpetada ja võimaldama ravida haavatuid ning toita ohvreid. Tuleb öelda, et tema suhtumisel rahvusvahelisse õigusesse on tagajärjed suhetele tema suhetele Euroopaga.

Tahan õnnitleda väheseid noori Euroopa vabatahtlikke, kes kannatavad koos Gaza sektori inimestega – eriti Alberto Arcet. Nad esindavad parimat osa solidaarsuse ja vabaduse väärtustest, millest peab kinni meie Euroopa, kes peab sellises kohutavas konfliktis vastavalt käituma.

 
  
MPphoto
 

  Margrete Auken (Verts/ALE). – (DA) Härra juhataja, ma tahan öelda vaid kahte asja. Eelkõige tahaksin tuletada kõigile meelde, et meie otsuses väidetakse selgesõnaliselt ja korratakse seda, et me oleme oma toetuse suhete uuendamisele ootele pannud, ja ma loodan väga, et me ei jätka lihtsalt nii, nagu midagi ei oleks juhtunud üksnes sellepärast, et president nii ütleb. Minu teine mõte on, et Iisrael ei ole kunagi seda teoks teinud, mida ta on läbirääkimistel lubanud. Relvarahu ei tulnud, sest tegelikult Iisrael kõnealusel perioodil blokaadi ei lõpetanud, ja ma tunnen, et pean juhtima tähelepanu ka Annapolisele, kus Iisrael lubas asunduste rajamise külmutada. Mis tegelikult juhtus? Ta lihtsalt läks ja suurendas asunduste rajamise määra. Asunduste rajamise kiirus ei ole olnud kunagi nii suur, kui see on olnud alates Annapolisest, ja ma usun, et kuni mingeid edusamme kohapeal ei tehta, ei saa me kunagi panna Hamasi tegutsema kooskõlas reeglitega, mida soovime, et Hamas järgiks. Just sel põhjusel peame tagama, et Iisrael täidaks oma osa kokkuleppest.

 
  
MPphoto
 

  Peter Šťastný (PPE-DE). – Härra juhataja, eile toimus meil Iisraeli ja Palestiina seadusandliku nõukogu küsimusi käsitlevate delegatsioonide ühiskohtumine ja kujutage veel kord ette seda intensiivsust, neid emotsioone, süüdistusi ja kavandatud lahendusi – pärast 18 päeva kestnud sõda Gaza sektoris ja ligikaudu 1 000 surmajuhtumit.

Tõsiasi on see, et Iisrael võib pärast kaheksat aastat ootamist ja pärast 8 000 raketi vastu võtmist, mis on terroriseerinud kodanikke Gaza sektori piiridel, lõpuks kannatuse kaotada. Nad hakkasid kindlustama oma kodanike julgeolekut, mis on nende täielik õigus ja kohustus. Hamas on terroriorganisatsioon ning selge süüdlane ja koorem palestiinlastele Gaza sektoris. Lahendus peitub karastunud nelikus ja see kahekordistab eelkõige veelgi ühiseid jõupingutusi USA uue administratsiooni ja tugevama ja ühtsema ELi vahel.

Ma tervitan eesistujariiki Tšehhit, tema prioriteete ja viivitamatut ning aktiivset osalust kõnealuses piirkonnas.

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE).(RO) See konflikt, mis on kestnud väga kaua aega, põhineb territooriumiga seotud probleemidel ja ka kultuurilistel erinevustel, mida käsitletakse vahel liialdatult. Pikaajaliseks lahenduseks on kaitstud, ohutu Iisraeli riik koos jätkusuutliku Palestiina riigiga. Seda lahendust ei ole siiski võimalik saavutada terrorirünnakute või relvastatud aktsioonidega.

Et saavutada normaalne eluviis, peavad palestiinlased looma endale riigi, mis põhineb demokraatlikel institutsioonidel ja õigusriigi põhimõtetel, mis tagaks majandusliku arengu. Nad peavad loobuma terroriaktidest ja hakkama muretsema normaalse poliitilise kliima loomise, nende riiki juhtivate poliitikute valimise lihtsustamise pärast, kes soovivad siiralt seda konflikti läbirääkimistega lahendada.

 
  
MPphoto
 

  Bairbre de Brún (GUE/NGL). (GA) Härra juhataja, ma tahaksin toetada neid, kes rünnakud hukka mõistavad ja väljendada solidaarsust Gaza sektori elanikega.

Minister Schwarzenburg ütleb, et Euroopa Liit ei saa eriti palju ära teha. Euroopa Liit peaks loobuma suhete uuendamisest Iisraeliga ja praegu kehtivad lepingud tuleks tühistada seniks, kuni Iisrael täidab oma rahvusvahelise õiguse järgsed kohustused.

Me nägime isegi enne hiljutisi ebamoraalseid rünnakuid palestiinlaste aastatepikkust kollektiivset karistamist. Nende rünnakute ulatus ja laad, mille on kaasaegne armee pannud toime Gaza sektori, ümberpiiratud inimeste suhtes, kes on isolatsiooni ja piiramise tõttu juba niigi nõrgad, on täiesti õudne. Nende samade inimeste süüdistamine oli vale – me peame väljenduma selgelt, öeldes, et kõige suuremad ohvrid on siin inimesed, süütud Gaza sektori elanikud.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Me jälgime Gaza sektoris toimuvat suure valutundega. Me ei toeta Hamasi võitlus- ja provokatsioonimeetodeid, kuid Iisrael on valinud vaidluse lahendamiseks palestiinlastega ebaproportsionaalsed vahendid. Rahvusvahelist õigust on kindlalt rikutud. Kumbagi konflikti osapoolt ei huvita rahu teise osapoole jaoks. Mõlemad osapooled näevad vaid enda huvi – see on rahvuslik egoism.

Rahvusvaheline arvamus on selle sõja jätkumise vastu. Euroopa Liit ja ÜRO peaksid paljude riikide toel otsustavalt sekkuma. On aeg see õnnetu sõda lõpetada. Iisraeli sõdurid peaksid oma kasarmutesse tagasi pöörduma. Hamas peab lõpetama Iisraeli tulistamise rakettidega. Me peame tagama kiirema humanitaarabi tsiviilelanikkonnale ja andma abi kannatanutele, keda on kuuldavasti orienteeruvalt 3 000. Me peame ehitama riigi üles ja aitama neil normaalsesse ellu tagasi pöörduda. See on stsenaarium, mida ma palun Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni praeguselt juhtkonnalt.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (PSE). – Härra juhataja, tahaksin vaid küsida, kas meil toimub täna gaasiteemaline arutelu või on see päevakorrast välja jäetud? Me ootame. Päevakorras pole üksnes Lähis-Ida teemaline arutelu, vaid ka gaasiteemaline arutelu. Kas see on päevakorrast välja jäetud?

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – See on järgmine päevakorrapunkt.

 
  
MPphoto
 

  Aurelio Juri (PSE). - (SL) Mulle valmistas pettumuse Tšehhi Vabariigi välisministri viimane avaldus, mis praegu nõukogusse suundub. Muidugi võime loota oma volinikule. Kuid surmajuhtumite arv kasvab. Kui me jätkame sellisel viisil rääkimist, on nädala pärast tõenäoliselt surnud 1 500 inimest.

Hamasist on raske kõnelda. Hamas on terroriorganisatsioonide nimistus ja nende vastu on raske midagi ette võtta. Iisrael teiselt poolt on meie sõber, Iisrael on meie partner ja rahvusvahelise üldsuse oluline liige. Iisrael peab järgima rahvusvahelisi otsuseid, ÜRO resolutsioone ja ka oma sõprade ja partnerite soovitusi. Kui ta seda ei tee, peavad tema sõbrad ja partnerid olema võimelised tema tegevuse hukka mõistma ja ka ähvardama sanktsioonidega tema vastu.

 
  
MPphoto
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, ma teen lühidalt, sest see on olnud väga pikk arutelu. Lubage mul kõigepealt Lähis-Ida nelikusse nüüdseks neli aastat kuulunud liikmena öelda, et Euroopa Liidul on mängida oma roll, kuid muidugi ei ole meil mängida kõige jõulisem roll. See on vahel meie kõigi jaoks frustreeriv, eriti sellisel raskel hetkel, kui tahaksid kohe saavutada kestvat ja jätkusuutlikku relvarahu, nagu me oleme kavandanud, kuid kui seda pole kahjuks nii kiiresti võimalik saavutada.

Tahaksin anda teile vähemalt orienteeruvalt viimase teabe, mille ma praegu sain ja mis on uudistes, kus öeldakse, et Egiptuses läbirääkimistele lähedal olevad allikad teatavad, et Hamas tegutseb Egiptuse viimaste ettepanekute kohaselt. Igal juhul toimub liikumine. Ma ei ole veel kindel, kas seda on tegelikult kinnitatud, kuid kell 20.00 toimub ka Hamasi pressikonverents. Loodetavasti asjad edenevad. Vähemalt see on see, mida me kõik tahame.

Teiseks, hoolimata kogu frustratsioonist, ei ole meil muud võimalust, kui rahu nimel edasi töötada. Seda me teemegi. Mina olen sellele pühendunud nii kaua, kui olen selle Lähis-Ida neliku liige. Me võime püüda seda koos saavutada ning samuti peame aitama kaasa Palestiina leppimispüüdlustele ja neid tõhustama, sest vaid siis on võimalik vältida anomaaliat Gaza sektoris.

Kolmandaks, niipea, kui saabub relvarahu, püüame kõik, mis meie võimuses, et taastada täielikult põhiteenused elanikkonnale, kes on nii kohutavalt katki kistud. Arvan, et olulisim on see, et praegu on vaja see häving lõpetada ning püüelda ülesehitamise poole ja püüda saavutada rahu.

Me oleme sellest tükk aega rääkinud, seega ma ei tee enam pikemalt, kuid olen selliselt meelestatud ja loodan, et tuleb sobiv hetk.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu lõpetamiseks olen saanud resolutsiooni ettepaneku (1) vastavalt parlamendi kodukorra artikli 103 lõikele 2. Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Arvestades barbaarsust, mis on tabanud palestiinlasi Gaza sektoris ja mida ÜRO inimõiguste nõukogu viimases resolutsioonis kritiseeritakse ja mis selles hukka mõistetakse, vajatakse ja nõutakse järgmist:

– inimõiguste rikkumiste ja Iisraeli armee poolt toime pandud kuritegude, Iisraeli riikliku terrorismi kindlat hukkamõistu!

– Palestiina rahva vastase Iisraeli julma agressiooni, mida miski ei saa õigustada, kindlat hukkamõistu!

– Gaza sektori elanike vastase agressiooni ja ebainimliku blokaadi lõpetamist!

– Viivitamatut humanitaarabi Palestiina elanikkonnale!

– Iisraeli vägede väljaviimist kõikidelt okupeeritud Palestiina territooriumidelt!

– Rahvusvahelise õiguse ja ÜRO resolutsioonide austamist Iisraeli poolt, okupatsiooni, asunduste rajamise, mõrvade, kinnipidamiste, ärakasutamise ja lugematute alanduste lõpetamist, mis Palestiina rahvale osaks on langenud!

– Õiglast rahu, mis on võimalik vaid siis, kui austatakse Palestiina rahva võõrandamatut õigust iseseisvale ja suveräänsele riigile 1967. aasta piiride ja pealinnaga, milleks on Ida-Jeruusalemm.

Palestiinas on kolonisaator ja koloniseeritu, agressor ja ohver, rõhuja ja rõhutu, ekspluataator ja ekspluateeritu. Iisrael ei saa karistamatult jätkata!

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. – Reageering konfliktile Gaza sektoris peab olema praegusest tasakaalustatum. Mingit ülemäärast vägivalda ei saa vabandada, ent me peame heitma pilgu sügavamale konflikti lähtekohtadele.

Praegusel kujul läbirääkimised Hamasiga ei ole võimalikud. Terroristliku rühmitust, kes kasutab küüniliselt omaenda inimesi kilbina rünnakute vastu, tõelise rahu üle läbirääkimiste pidamine ei huvita.

Lisaks peame võtma arvesse seda, et Hamas on võtnud endale olulise rolli terroristlike liikumiste ahelas, mis viivad Hezbollah’ ja Teherani terroristliku režiimini. Seega tuleb Hamasi vaadelda kui osa laiapõhjalisematest jõupingutustest hapra stabiilsuse hävitamiseks Lähis-Idas ja selle asendamiseks fundamentalistlike ekstremistlike režiimidega, mis ei anna Iisraelile põhimõtteliselt mitte mingit õigust eksisteerida.

Tõepoolest, me peame mõistma, et Iisraeli julgeoleku küsimus on seotud ka ELi julgeolekuga.

EL peab teostama oma volitusi, et tegelda eelkõige konflikti juurtega. Et vältida araablaste ja iisraellaste edasist tapmist, peavad Araabia partnerid tunnustama tingimusteta Iisraeli õigust eksisteerimisele ja aitama kaasa ekstremistlike liikumiste ja veelgi tapvamate relvade sisseimbumise lõpetamisele kõnealusesse piirkonda.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. (FI) Härra juhataja, on ümberlükkamatu tõsiasi, et Gaza sektori ja Lõuna-Iisraeli tsiviilelanikkond on jäetud ilma õigusest eksisteerida, mida inimesed väärivad. Üks uudisteagentuur rääkis loo kahest lapsest, kes hakkasid Gaza sektoris üle tee minema. Nad ei vaadanud paremale ega vasakule, et näha, kas midagi on tulemas – nad vaatasid üles, sest nad kartsid seda, mis taevast võib alla tulla.

Gaza suurest humanitaarkriisist rääkides on olemas selgelt kaks süüdlasest osapoolt. Hamasi vastutustundetu tegevus Palestiina territooriumidel, argpükslik viis, millega nad end tsiviilelanikkonna sekka peidavad, ja provokatsioon, mille nad oma raketirünnakutega esile kutsuvad, on kõik märgid Palestiina valitsuse ebastabiilsusest. Iisraeli ebaproportsionaalne rünnak niigi nõrga ja meeleheitel Palestiina enklaavi vastu on veel üks märk tema ükskõiksusest rahvusvaheliste humanitaarkohustuste suhtes.

Me peame nõudma selle hullumeelsuse lõppu kohese ja alalise relvarahuga. Esimese sammuna peaks Iisrael lubama humanitaarabi Gaza sektorisse, kus elutingimuste parandamine kujutaks ka üht teed pikas perspektiivis rahu suunas.

Lähis-Ida nelik peab astuma sammu õiges suunas, kusjuures USA administratsioon näitab talle teed. Egiptusel on eriline kohustus piiridega seotud küsimuste tõttu ning tema roll vahendajana liiduga on meile lootust andnud.

Maailma ajalugu näitab, et rahu otsimine tasub end lõpuks ära. Me ei saa alla anda, kohaneda või harjuda lahendamata konflikti mõistega, sest sellist asja ei ole olemas. Nobeli rahupreemia laureaat Martti Ahtisaari sõnutsi on rahu tahte küsimus. Rahvusvaheline üldsus võib püüda seda tahet toetada ja tõhustada, kuid üksnes asjaomased osapooled võivad luua rahu – ja kauakestva rahu.

Volinik, kas te võiksite võtta vastu selle sõnumi Euroopalt: püha Maa elanikud, näidake, et te tahate rahu.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. – Selles, et maailm on ilmselt abitu päästma sõjas lahku paisatud süütuid lapsi, on midagi häirivat.

Hoolimata kõigist sõnadest ei ole kordagi katkenud Gaza pommitamine, mis on seni toonud kaasa 139 lapse surma ja 1 271 vigastamise. Kahjuks need šokeerivad arvud suurenevad.

Hamasi raketirünnakud Iisraeli vastu on kutsunud esile Hamasi soovitud reageeringu – vasturünnakud ja tsiviilelude kaotuse ning edasise positsioonide kindlustamise.

Ma taunin asjaolu, et süütuid tsiviilelanikke kasutatakse inimkilbina. See peab lõppema.

Süüd ma ei jaota – väärkäitumist esineb mõlemal poolel, kuid ma rõhutan vajadust kohese ja tõhusa relvarahu järele.

Ülioluline on võimaldada humanitaarabile ja abile Gaza sektori jaoks viivitamatult takistamatu juurdepääs.

Kas inimkond ei näe selliste sõdade mõttetust!

Iga pilt surnutest Gaza sektoris sütitab inimesi kogu araabia maades ja mulle teeb muret see, et käest hakkab libisema oluline Lähis-Ida rahuprotsessi põhimõte: n-ö kahe riigi lahendus – iseseisev Palestiina riik Iisraeliga rahumeelselt koos eksisteerimas. Rahvusvahelisel üldsusel lasub kohustus kahekordistada jõupingutusi lahenduse leidmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Esko Seppänen (GUE/NGL), kirjalikult. (FI) me kõik oleme tunnistajaks tsiviilelanike hulgiviisilisele tapmisele Iisraeli sõdurite poolt Gaza sektoris. Meie või täpsemalt paljud liikmesriigid paremal pigistame toimuva ees silma kinni. Seda ei oleks saanud juhtuda, kui poliitiline paremtiiva eliit Ameerika Ühendriikides ja ELis ei oleks nõnda teinud. Silma kinnipigistajad on ka need, kes tsiviilisikute tapjaid relvadega varustavad.

Meil on aeg tõstatada küsimus genotsiidi toimepanijate ja etniliste puhastajatega diplomaatiliste suhete karmimaks muutmisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Csaba Sógor (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Olukord Lähis-Idas teeb mind ärevaks. Mis läheb rahu saavutamine maksma? Kui palju tsiviilohvreid peab veel langema enne, kui on võimalik tõeline relvarahu saavutada? Bosnias ja Hertsegoviinas toodi läbirääkimiste alustamiseks, rahuvalvajate kohapeale saabumiseks ja desarmeerimise alustamiseks vähemalt 10 000 ohvrit.

Mõne päeva eest mälestasime Nagyenyedi (Aiud) hävingut. 160 aasta eest tapeti selles Transilvaania linnas ja selle ümbruses mitu tuhat süütut tsiviilelanikku, sealhulgas naisi ja lapsi. Sellest ajast saadik ei ole olnud võimalik neid ohvreid koos enamikuga elanikkonnast mälestada.

Võib tulla aeg, kus iisraellased ja palestiinlased mitte üksnes ei meenuta koos oma ohvreid, vaid ühendavad jõud kestva rahu ja tuleviku ülesehitamiseks.

Seni on Euroopa Liidu ülesanne näidata vastutustundlikku eeskuju. Meil on ka rahu ülesehitamiseks Euroopas palju ära teha. Me vajame võrdsel alusel koostööd enamuse ja vähemuste vahel. Me peame vähemalt ühinema, et ohvreid mälestada. ELis on veel üksikisiku ja vähemuste õiguste austamise valdkonnas palju ära teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. (PL) Euroopa Parlament võttis jaanuari täiskogu istungil vastu resolutsiooni olukorra kohta Gaza sektoris. Nõuti tungivalt, et mõlemad konflikti pooled kehtestaksid kohese ja kestva relvarahu ja lõpetaksid sõjalise tegevuse (Iisraeli sõjaline tegevus ja Hamasi raketid), mis oli mõnda aega takistanud abi ja humanitaarabi jõudmist selle territooriumi elanikeni, kus konflikt toimus.

See on läinud maksma juba tuhandeid ohvreid, kelle hulgas on naised ja lapsed, kes on peaaegu kolm nädalat kannatanud. Puudus on sellistest esmatarbevahenditest nagu joogivesi ja toit. Rünnatud on ÜRO rajatisi.

Resolutsioonis nõutakse rahvusvahelise õiguse järgimist, mis lahendaks praeguse konflikti. Iisrael on meie sõber ja tal on õigus end riigina kaitsta, kuid tuleb kindlalt väita ja rõhutada, et kõnealusel juhul on vahendid, mida ta on kasutanud, väga ebaproportsionaalsed. Iisrael peab Hamasiga kõnelema, läbi rääkima, sest eelmised vahendid ei ole toiminud.

Euroopa Liit seisab samuti silmitsi raske ülesandega: ta peab leidma mehhanismid, mis toovad kaasa osapoolte-vahelise dialoogi ja mõistmise, mis konflikti võimalikult kiiresti jäädavalt lõpetavad.

 
  

(1)Vt protokoll

Õigusteave - Privaatsuspoliitika