Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Arutelud
Kolmapäev, 14. jaanuar 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

9. Ukraina ja Euroopa Liidu gaasi sulgemine Venemaa poolt (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused Ukraina ja Euroopa Liidu gaasi sulgemise kohta Venemaa poolt.

 
  
MPphoto
 

  Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. − Härra juhataja, nõukogu tahaks tänada Euroopa Parlamenti selle päevakorrapunkti lisamise eest selle aasta esimese osaistungjärgu päevakorda. Te nõustute tõenäoliselt minuga, et eesistujariik Tšehhi näitas üles märkimisväärset ettenägelikkust, kui kehtestas energiavarustuskindluse ühena meie eesistumise nurgakivi või prioriteedina käesoleval aastal.

Euroopa Liit seisab venelaste ja ukrainlaste ning organisatsioonide Gazprom ja Naftogaz vahelise vaidluse tulemusena kahtlemata silmitsi suuremate gaasitarnehäiretega. Kõnealuste tarnete katkestuse ulatus hõlmab umbes 30% ühenduse gaasi koguimpordist. Seega on see olukord, millega me pole isegi külma sõja aastate tõttu pidanud kokku puutuma – täielik katkestus, millega me praegu silmitsi seisame.

Nõukogu ja komisjon olid võimalikust probleemist teadlikud. Nagu te teate, seisime sarnase olukorraga silmitsi kolm aastat tagasi – 2006. aastal – ja see probleem kordub enam-vähem igal aastal, kuna Venemaa tõstab igal aastal naaberriikidesse eksporditava gaasi hinda turu taseme suunas. Seepärast peame olema äärmiselt valvsad, pidades silmas ühenduse suurt sõltuvust Venemaa gaasist. Tõepoolest, mõne liikmesriigi puhul küündib sõltuvus Venemaa tarnitavast gaasist peaaegu 100%ni.

Tahaksin eelkõige rõhutada selliste riikide nagu Bulgaaria ja Slovakkia rasket olukorda. See selgitab ka meile, miks see on näiteks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides suurim probleem – inimesed külmuvad ning sellest kirjutatakse ajalehtede esikülgedel. Tean, et mõnes riigis, kes nii pingelise probleemiga silmitsi ei seisa, on olukord ehk teistsugune, vähemalt suhtekorralduse mõttes.

Seekord saime juba 18. detsembril 2008 ametliku hoiatuse Venemaalt ELi ja Venemaa vahelise varajase hoiatamise mehhanismi kaudu, et probleem võib tekkida, kui Ukraina ja Venemaa vahel käimas olevad läbirääkimised ei lõpe kokkuleppega hindade, transiiditasude ja võlgade maksmise kohta. Me ei olnudki seega juhtunu üle niivõrd üllatunud, kuivõrd meid üllatas tarnekatkestuse suurus ja intensiivsus.

Seepärast toimus enne 1. jaanuari 2009 kõrgeimal tasemel kohtumine, et varustushäiret ära hoida. Eesistujariik Tšehhi oli jälginud olukorda tükk aega enne aasta algust. Kaks päeva enne jõuluõhtut kohtusin Prahas isiklikult Vene ametnikega.

Komisjon võttis tarvitusele piisavad ettevaatusabinõud, et jälgida arengut pühade ajal, ja jagas jaanuari alguses teavet gaasi koordineerimisrühmaga. Eesistujariik ja komisjon, kes tegid tihedat koostööd Andris Piebalgsiga, said nii enne kui ka pärast 2009. aasta 1. jaanuari mõlemalt osaliselt kinnitusi selle kohta, et gaasitarneid ELi ei mõjutata.

Nagu te teate, on eesistujariik Tšehhi koos komisjoni ja mõne liikmesriigi abiga suhelnud nii ukrainlaste kui ka Vene gaasiettevõtetega ning reisinud mitu korda selleks, et mõlema poolega kohtuda.

Me ei ole püüdnud nendel kohtumistel kumbagi poolt süüdistada ega isegi vahendajana tegutseda, kuna see on kaubanduslik vaidlus. Oleme pigem mõlemale poolele rõhutanud olukorra tõsidust, rõhutades asjaolu, et Venemaa kui varustava riigi ja Ukraina kui transiidiriigi usaldusväärsus ja sõltuvus nendest on selgelt kahjustada saanud. Kuna olukord on tõsisemaks muutunud, oleme tegutsenud ka „hõlbustajana” seoses gaasitarnetega ühendusse – see on roll, mida mõlemad pooled väga hindasid, sest teineteisega ei rääkinud nad üldse.

Lubage mul esitada lühike kokkuvõte sellest, mis on juhtunud alates 1. jaanuari 2009 – uue aasta esimese päeva – varahommikust. 1. jaanuaril 2009. aastal teatas Venemaa, et ta on lõpetanud gaasi tarned Ukrainasse, säilitades samal ajal täies ulatuses tarned ELi. Samal päeval andsid eesistujariik Tšehhi ja komisjon välja avalduse, kutsudes mõlemaid pooli leidma kiiret lahendust ja austama oma lepingujärgseid kohustusi ELi tarbijate suhtes.

Kuna sai selgeks, et mõjutama hakati ka tarneid ELi, andis eesistujariik Tšehhi ELi nimel 2. jaanuaril 2009 välja ametliku avalduse ning sama päeva varahommikul võtsime meie Prahas vastu Ukraina delegatsiooni, mida juhtis energeetikaminister Juri Prodan. Delegatsioon koosnes Ukraina poliitilise spektri kõigist osadest, nagu president Juštšenko nõunik, Naftogazi esindajad ja MFA esindajad.

3. jaanuaril 2009. aastal oli meil Prahas lõuna firma Gazexport direktori Aleksander Medvedeviga ja ma isiklikult võtsin mõlemast kohtumisest osa. Mõlemal kohtumisel tuli ilmsiks karjuv läbipaistvuse puudumine seoses Gazpromi ja Naftogazi vaheliste lepingutega, eriti usalduse puudus, mis takistab edusamme kokkuleppele jõudmisel. Mõlema poole esitatud lood olid teatavates küsimustes täiesti erinevad – seega see oli hetk, mil me alustasime järelevalveküsimuse läbisurumist.

Püüdes kõnealust lahknevate seisukohtade probleemi lahendada, kerkis esile mõte eesistujariigi ja komisjoni ühisest teabe kogumise missioonist, mida juhivad Tšehhi tööstus- ja kaubandusminister Martin Říman ja energeetika ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Matthias Ruete, ning missioon sai volituse selle tegemiseks komitee Coreper I erakorraliselt istungjärgult, mille me 5. jaanuaril 2009. aastal – esimesel tööpäeval pärast pühi – kokku kutsusime.

Missioon läks Kiievisse. Nad külastasid ka väljastuskeskust ning sõitsid seejärel järgmisel päeval Berliini, et 6. jaanuaril 2009 Gazpromi esindajaga kohtuda. Kuna gaasitarneid mitmesse ELi liikmesriiki oli oluliselt vähendatud, mis tõi kaasa suure varustushäire, andsid eesistujariik ja komisjon samuti 6. jaanuaril 2009 välja äärmiselt jõulise avalduse, kutsudes mõlemaid pooli üles jätkama viivitamatult ja tingimusteta gaasitarneid ELi. Seejärel püüdsid eesistujariik ja komisjon kiirendada kiire poliitilise kokkuleppe sõlmimist Vene Föderatsiooni ja Ukraina vahel, et gaasitarneid oleks võimalik edasise viivituseta taastada. Gaasitarned olid ka tähtsaimaks teemaks Euroopa Komisjoni ja Tšehhi valitsuse kohtumisel – tavapärasel strateegilisel istungil –, mis toimus 7. jaanuaril 2009. aastal Prahas, ning oli valitseval kohal ka esimesel mitteametlikul nõukogu kohtumisel, mille me Tšehhi vabariigis korraldasime – üldasjade-alasel mitteametlikul kohtumisel, mis peeti eelmisel teisipäeval Prahas. Jällegi kavatsesime me arutada eelnevalt energia varustuskindlust, kuid muidugi pidime reageerima kiiresti ja võtsime seega vastu eesistujariigi jõulise avalduse ELi nimel, mille kõik heaks kiitsid.

Pärast gaasitarnete Ukrainat läbiva transiidi täielikku soikumist 7. jaanuaril 2009. aastal koos raskete tagajärgedega nendele liikmesriikidele, kellel on vähe võimalusi tarnekatkestuse leevendamiseks, kiirendasime surve avaldamist ning pärast pikki ja keerulisi läbirääkimisi õnnestus meil panna mõlemad pooled leppima kokku sõltumatutest ELi ekspertidest koosneva jälgimisrühma lähetamises, keda saadavad mõlema poole vaatlejad. Sellele meeskonnale tehti ülesandeks jälgida sõltumatult gaasivoo liikumist Ukraina kaudu ELi ning meeskond saadeti mõlemasse riiki. Venemaa määratles jälgimise kui eeltingimuse gaasitarnete jätkamiseks.

Kõnealuse missiooni lähetamist ei olnud lihtne saavutada, nagu te tõenäoliselt märganud olete. Esiteks tuli saada üle ukrainlaste vastuseisust Venemaa eksperdi kaasamisele jälgimismissiooni, seejärel lükkas Venemaa tagasi lisa, mille Ukraina lisas ühepoolselt lepingule, mille sõlmimist meie eesistujariik vaevaliselt vahendas.

Pärast peaministri Topoláneki mitut reisi Kiievisse ja Moskvasse ning keerulisi läbirääkimisi presidendi Juštšenko ja peaministri Tõmošenko ning ka peaministri Putiniga Moskvas kirjutati lepingule lõpuks 12. jaanuaril alla ja loodi õiguslik alus jälgijate lähetamiseks ning nõuti, et jätkataks Venemaa gaasitarneid ELi. Seejärel teatas Venemaa, et tarneid jätkatakse 13. jaanuari hommikul kell 8.00, kuid siis – ma ei tea, kas see oli 13. jaanuar – loodetud edusamme ei toimunud.

Esmaspäeval, 12. jaanuaril kutsusime meie, eesistujariik Tsehhi, kokku energeetikaministrite erinõukogu, et nõuda täiendavat läbipaistvust transiidiga seotud küsimustes, määratleda lühiajalised leevendamismeetmed, mida tuleb rakendada seni, kuni tarned on täielikult taastatud, ja määratleda keskpikad kuni pikaajalised meetmed, mida on vaja selleks, et tulevikus sellise suure häiringu tagajärgi ära hoida.

Nõukogu võttis samuti vastu järeldused, mida kajastati dokumendis 5165 ja milles nõuti tungivalt, et mõlemad pooled jätkaksid viivitamatult gaasitarneid ELi ja töötaksid välja lahendused, mis selle kordumist ära hoiavad. Lisaks nõustus nõukogu kõnealustes järeldustes töötama kiiresti välja tugevdatud keskpikad ja pikaajalised meetmed muu hulgas seoses läbipaistvusega, mis seondub gaasi füüsilise voo, nõudluse ja ladustamise mahtude, piirkondlike ja kahepoolsete solidaarsuskokkulepetega, et tegelda puuduva energiainfrastruktuuri ühenduste küsimusega (mis on tohutult suur probleem), et jätkata veotee ja -allikate mitmekesistamist ja et tegelda selle rahastamise aspektidega, kiirendades ka gaasivarustuskindluse direktiivi läbivaatamist.

Nüüd tundub tõenäoline gaasi koordineerimisrühma täiendav kohtumine esmaspäeval, 19. jaanuaril.

Energeetikanõukogu – transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetikanõukogu – vaatab kõnealuse küsimuse oma 19. veebruariks kavandatud koosolekul vastavalt järeldustele, mille ta võtab vastu teist strateegilist energiaülevaadet käsitleva komisjoni teatise kohta.

Kõnealuseid järeldusi ja komisjoni teatist arutatakse Euroopa Ülemkogu märtsikuu kohtumisel, kus viimase kahe nädala sündmustele kindlasti piisavat tähelepanu pööratakse.

Lubage mul teha selles sissejuhatavas avalduses paar viimast märkust. Esiteks on eesistujariigi keskne eesmärk viimases vaidluses olnud gaasitarnete viivitamatu jätkamine lepingujärgsetes mahtudes. Vaidlus ei ole veel läbi, nagu me kõik teame. Seepärast on oluline, et EL ei mässiks end Gazpromi ja Naftogazi vahelistesse kahepoolsetesse tülidesse.

Teiseks nõuavad nii eesistujariik kui ka komisjon jätkuvalt, et mõlemad pooled peaksid dialoogi selleks, et saavutada kompromiss, mille kohaselt saaks gaasitarneid ELi taastada. Venemaa või Ukraina suutmatus järgida 12. jaanuari lepingut oleks eesistujariigi ja komisjoni meelest vastuvõetamatu. Tarnete jätkamise tingimused – nagu on sätestatud lepingus – on täidetud ja seepärast pole täiemahuliste tarnete mitte taastamiseks mingit põhjust.

Eesistujariik on püsivate probleemide arvust teadlik. Nendega tuleb tegelda; muidu jääb Ukrainat läbivate Venemaa gaasitarnetega seotud ebakindlus püsima.

Esiteks on küsimus seoses tehnilise gaasiga, mida Ukraina oma transiidisüsteemi toimimiseks vajab. On vajalik, et mõlemad pooled jõuaksid läbipaistvale kokkuleppele, määratledes, kes vastutab tehnilise gaasiga varustamise eest ja kes selle eest maksab.

Teiseks on ülioluline, et Venemaa ja Ukraina vahelistes gaasi hindu ja transiiditasusid käsitlevates lepingutes oleks sätestatud selged ja õiguslikult siduvad tingimused, mis sarnaste häirete kordumise ära hoiaksid. Eesistujariik on koos komisjoniga kutsunud korduvalt mõlemaid pooli üles sellist lepingut sõlmima. Siiski ei kavatse meie ega komisjon sekkuda läbirääkimistesse kahe kaubandussubjekti vaheliste lepingutingimuste üle.

Eesistujariik on samuti teadlik laialdasest konsensusest liikmesriikide vahel, et viivitamatult tuleb vastu võtta lühiajalised, keskpikad ja pikaajalised lahendused, mis hoiaks ära sarnaste olukordade kordumise tulevikus. Energia varustuskindlus on üks eesistujariigi peamisi prioriteete. Eesistujariik on võtnud endale juhtiva rolli arutelu juhtimisel, milles käsitletakse võimalikke lahendusi meie energiasõltuvuse lõksu jaoks: olgu selleks siis mitteametlik nõukogu, nagu ma mainisin, või transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetikanõukogu energiaalane istungjärk. Energeetikanõukogu järeldustes nimetatud küsimustes tahaksin mainida järgmist.

Esiteks on liikmesriigid nõus sellega, et funktsionaalse ja tõhusa solidaarsusmehhanismi loomine on üks ELi energia varustuskindluse tuleviku nurgakive.

Teiseks eeldab solidaarsus Euroopa energiavõrkude ühendusi ja ka parendusi energia infrastruktuuris.

Kolmandaks – gaasi ladustamisvõimsuse suurendamine on solidaarsusmehhanismi toimivuse jaoks ülioluline.

Neljandaks nõuab eesistujariik praegusest kriisist johtuvalt ka tungivalt kokkuleppe sõlmimist 2009. aasta lõpuks direktiivi läbivaatamise kohta, milles käsitletakse maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid.

Lisaks sellele on ELil vaja oma gaasivarusid ja tarneteid mitmekesistada. Selleks korraldab eesistujariik 2009. aasta maikuus lõunakoridori tippkohtumise, oodates käegakatsutavaid tulemusi seoses varude ja tarneteede ning tiheda koostööga Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikidega.

ELi energia varustuskindlus ei ole võimalik, kui energia varustuskindluse siseturu väljaarendamist lõpule ei viida ja kui see ei toimi. Seepärast ootab eesistujariik kannatlikult tihedat koostööd Euroopa Parlamendiga, et leida teisel lugemisel kompromiss kolmanda energiapaketi osas.

Eesistujariik on ka valmis jätkama teise strateegilise ülevaate arutamist eesmärgiga kajastada selle tulemusi kevadise Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes.

Lõpetuseks – et tõhustada energia varustuskindlust, peaks EL tugevdama läbipaistvusmehhanismi jne.

Minu meelest on komisjon nii poliitiliselt kui ka tehniliselt kõnealuseks olukorraks valmistunud. Poliitiliselt on eesistujariik koos komisjoni ja teiste liikmesriikidega teinud ja teeb jätkuvalt olukorra lahendamiseks märkimisväärseid jõupingutusi. Tehniliselt oleme viimaste nädalate jooksul tegutsenud kooskõlas direktiiviga, milles käsitletakse maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid.

Selle direktiiviga loodi gaasi koordineerimisrühm, kes nüüd oma väärtust tõestab. Selles nõutakse, et liikmesriigid koostaksid seda tüüpi olukorra jaoks riigisisesed erakorralised meetmed, kehtestatakse gaasitarnete kindluse miinimumstandardid kodutarbijatele ja sätestatakse, et gaasi koordineerimisrühm peaks tagama ühenduse koordineerimise.

Kõnealusel mehhanismil on olnud kriisi mõju leevendamisele märkimisväärne mõju. Et anda teile aimu – hoidlast pärit gaasi kasutati ja müüdi naaberriikidele ning isegi energiaühenduse liikmetele, elektri tootmiseks kasutati alternatiivseid kütuseid, gaasi tootmist suurendati – sealhulgas Alžeeria, Norra ja teistest Venemaa allikatest –, naaberriikidesse tehti täiendavaid gaasitarneid.

Ma lõpetan siinkohal. Kinnitan teile, et nii poliitiliselt kui ka tehniliselt tehakse kõik selleks, et õhutada Ukraina ja Venemaa läbirääkijaid taastama täies mahus gaasitarned Euroopasse ja viima miinimumini negatiivsed tagajärjed meie kodanikele ja majandustele, kuni see nii on. Nagu te teate, on meil parlamendis terve päev väga kiire, sest aeg on otsa saamas ja meil on vaja tulemusi. Kui me tulemusi ei saavuta, on sellel vältimatult poliitilised tagajärjed meie suhetele mõlema riigiga.

 
  
MPphoto
 

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Härra juhataja, me elame praegu läbi üht Euroopa ajaloo raskeimat energiakriisi, mida võib võrrelda naftakriisiga 1970ndail ja 1980ndail aastail. Erinevus seisneb selles, et need naftakriisid olid ülemaailmsed, samas kui praegune on selgelt ELi kriis.

Kus me praegu oleme? Antud lubadustest ning 12. jaanuaril 2008. aastal Venemaa ja Ukraina ministrite, minu ja kahe asjaomase ettevõtte vahel sõlmitud lepingust hoolimata ei voola ikka veel Venemaa gaas Ukraina kaudu ELi tarbijateni.

Komisjon on täitnud oma osa kokkuleppest: luua Euroopa jälgijate meeskond, kes saadetakse keskse tähtsusega kohtadesse Venemaal ja Ukrainas toiminguid vaatlema ja nende täpsuse kohta aru andma. Me suudame panna 24 tunniga kokku meeskonna, mis koosneb komisjoni ametnikest ja tööstusharu ekspertidest ning nemad olid eelmisel laupäeval juba Venemaal ja Ukrainas, et võimaldada gaasivoo jätkumist niipea, kui protokollile alla kirjutati.

Eile jätkas Venemaa gaasitarneid Ukrainale võrdlemisi väikestes kogustes, mis vastavad vähem kui ühele kolmandikule tavalisest gaasivoost, kuid otsustas kasutada sisenemiskohta, mida on ühe Ukraina ettevõtte kohaselt raske kasutada, ja seetõttu lõpetas Ukraina transpordi. Meie jälgijate aruandes kinnitatakse, et transpordi tagamine sellistes tingimustes oli tehniliselt raske (kuigi mitte võimatu).

Täna oli kahjuks sama olukord ja ainsaks lahenduseks kahele poolele on tagada nende tehniliste toimingute täielikku koordineerimist, et mahud ja sisenemiskohad vastaksid gaasitranspordi süsteemi nõuetele.

Kui edasist koordineerimist ei toimu, ei toimu gaasitarnet, ning kohapeal viibivad ELi jälgijad ja komisjon püüavad julgustada mõlemat poolt tehnilist kokkulepet leidma.

Samal ajal jään ma erapooletuks. Ma ei taha kumbagi poolt süüdistada. On aga ilmselge, et mõlemad pooled on kaotanud Euroopa Liidu usaldusväärse energiapartneri maine.

(Aplaus)

Pöördudes tagasi eelmise kuu sündmuste juurde, sooviksin öelda, et EL reageeris kiiresti, rääkis oma muredest ja kõige kõrgemad poliitilised juhid on nõudnud pidevalt tungivalt, et mõlemad osapooled tarned viivitamatult taastaksid ja oma kohustusi täidaksid.

Varasematel aastatel tavalises suhtluses mõlema osapoolega, teades varasematest kogemustest, et kokkulepped sõlmitakse tavaliselt 31. detsembri öösel vastu 1. jaanuari, tuletasime neile alati meelde, et nad leiaksid kahepoolsetes gaasiküsimustes lahenduse, kuna see mõjutab ka meie transiiti.

Kahjuks see nõnda ei läinud. Me teame, kus vaatamata kõigile nendele jõupingutustele täna oleme, ja usun kindlalt, et lahendus on kahe osapoole kätes. Kuid kas nad soovivad lahendust? Eesistujariik ja komisjon on kutsunud Venemaad ja Ukrainat üles ning me õhutame neid ikka veel gaasitarneid jätkama. Meie oleme oma panuse andnud. Me suudame siiralt anda täieliku vastuse selle kohta, kuhu gaas läheb: mitte ükski kuupmeeter ei lähe teises suunas nii, et me seda ei märkaks. Usun, et meetmed, mida oleme tarvitusele võtnud, on piisavad.

Kuid kui mõlemad osapooled ütlevad, et peaks rakendama mõnda muud meedet, oleme valmis seda kaaluma, sest ka mina näen kahe poole vahelise koordineerimise ja suhtlemise puudumist.

See on vahetu kriis. Mis toimub järgmisena? Ma tean, et mis tahes lahendus, mille praegu leiame, on ajutine, ning seega selle veotee usaldusväärsuse taastamiseks on meil vaja kauakestvat lahendust, et nende kahe osapoole vaheline suhtlus Tšehhi eesistumise ajal kindlalt jätkuks, kuid kahjuks peab see jätkuma ka Rootsi eesistumise ajal.

Ma usun aga, et me oleme andnud vastused varustuskindluse osas teises strateegilises energiaülevaates, töös, mida parlament ja nõukogu on energia- ja kliimamuutuste paketiga teinud. Need on antud lahendused ja me ei saa sõltuda välistarnijatest, kes ei austa kahjuks oma lepingulisi kohustusi ega võta arvesse tarbijate huve.

Kuid ma tahaksin rõhutada eelkõige kahte küsimust, millega tuleks viivitamatult tegelda.

Üks on ühenduse puudumine. Solidaarsust on küll olnud, aga paljudel juhtudel takistas seda piisava infrastruktuuri puudumine gaasi tarnimiseks olemasolevatest hoidlatest kohtadesse, kus on karjuv vajadus gaasivarustuse järele. Ma usun, et taastamiskavade arutelu, milles mainitakse ka infrastruktuuri, on tõesti hea vahend nende asjaoludega tegelemiseks, sest alati ei ole piisavat ärihuvi tõesti sellist tüüpi sekkumise sätestamiseks.

Teiseks lasksime 2004. aastal käest võimaluse, kui arutasime gaasi varustuskindlust käsitlevat direktiivi. Koostatud õigusakt oli nõrk ja ei vastanud praegustele vajadustele. Oleme koostanud ja esitame varsti uue ettepaneku gaasi varustuskindlust käsitleva direktiivi kohta; praegu hinnatakse selle mõju ja eelolevail nädalail jõuab see parlamenti.

Usun, et peaksime reageerima viivitamatult ja leidma täiesti koordineeritud ühenduse mehhanismid seda tüüpi kriisile reageerimiseks.

Eesistujariik on näinud tõesti palju vaeva ja ma tahaksin õnnitleda eesistujariiki selle eest, et ta alati komisjoni täielikul toetusel juhtiva rolli enda kanda võttis. Usun, et neil raskeil aegadel on Euroopa Liit tõestanud, et ta räägib ühel häälel. Euroopa Liitu on juhtinud eesistujariik ja toetanud komisjon.

Kuid ma tervitan ka väga kõiki Euroopa Parlamendi tegevusi, sest see annab aluse kokkuleppele. Kui kaks valitsust ei kõnele valitsuse tasandil, kui äriühingud püüavad sahkerdada, siis mis võiks tagada poliitilise stabiilsuse? Ukraina ja Venemaa poliitikud on need, kes teevad laiapõhjalist koostööd, ja ma tahaksin tänada härra Saryusz-Wolskit tema tegevuse eest selles arvamuste vahetuses ja ka president Pötteringi, kes mõlema poole lepitamisest osa võttis. Lahendus on nii lihtne, kui nad vaid teineteisega räägiksid.

Seega usun, et see oli väga oluline tegevus ja loodan väga, et pärast tänast kohtumist parlamendis – kuna seda jälgisid mõlemad pooled – on küsimuse lahendamiseks lisajulgustust. Kõige rohkem kannatav osapool on osapool, kes selle kriisi eest ei vastuta, kes on tulnud probleeme lihtsustama, ja see lihtsustamine läheb Euroopa maksumaksjale ja tarbijaile kalliks maksma.

Seega usun, et on viimane aeg, et gaas jälle stabiilsetes tingimustes Euroopa Liitu voolaks.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Gérard ONESTA
Asepresident

 
  
MPphoto
 

  Jacek Saryusz-Wolski, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, see suur tarnehäire on Euroopa kodanike, Euroopa tööstusharude ja Euroopa töökohtade jaoks dramaatiline ning majanduskriisis olulisimal kohal. Meie, selle parlamendi liikmed, peame eelolevatel Euroopa Parlamendi valimistel vastama küsimustele selle kohta, mida me oleme oma tööstusharude, töökohtade ja kodanike kaitsmiseks ära teinud.

Vastupidiselt mõnele esialgsele arvamusele puudutab kõnealune probleem poliitilisi ja mitmepoolseid üksusi ning ei ole loomult kahepoolne ega kaubanduslik. Kolm aastat tagasi, kui olime tunnistajaks esimesele gaasikriisile pärast seda, kui Venemaa energiatarned katkestas, sai Euroopa aru, kui haavatav ta on ja mis on tema piirid. Juba siis sai ilmseks, et me vajame ühist ELi energiaalast välispoliitikat.

Meie fraktsioon – fraktsioon PPE-DE – on toetanud seda ideed algusest saadik. Meie fraktsioon oli see, kes võttis juhtimise enda peale, nõudes omaalgatuslikku raportit ühise Euroopa energiaalase välispoliitika suunas, mida mul oli au sellel täiskogul 2007. aasta septembris tutvustada ja mida toetasid ühehäälselt kõik fraktsioonid ning mis peaaegu ühehäälselt vastu võeti.

Selles nõuti kõikehõlmavat strateegiat ja täpset tegevuskava ELi energiaalase ühise välispoliitika suunas, kavandades terve rea rakendatavaid meetmeid: lühiperspektiivis solidaarsusmehhanismid, ühtsus meie huvide kaitsmisel, tõhusam energiaalane diplomaatia ja keskpikas perspektiivis mitmekesistamine, sealhulgas Nabucco, ladustamine, investeeringud ning ühendused.

Mõnda meie soovitust on käsitletud – kuigi hilinenult – komisjoni teises strateegilises energiaülevaates. Me tervitame seda ja väljendame heameelt ka eesistujariigi Tšehhi poolse praeguse kriisi lahendamise ja vahendustegevuse pärast.

Sellest siiski ei piisa, kui me peame sarnaseid olukordi tulevikus vältima ja see on võimalik vaid juhul, kui varustame end ELi tõeliselt ühise julgeolekupoliitika ja solidaarsusega, mis pakuks kestvaid, jätkusuutlikke ning süsteemseid lahendusi. See tähendab liikmesriikide, keda esindab Euroopa Komisjon, ühendatud jõudu läbirääkimistel ja ELi ühtset häält meie partnerite suhtes, olgu nendeks siis tootjad või transiidiriigid. Vahepeal saime kavandada gaasi ostmist otse Venemaalt Vene-Ukraina piiril.

Mul on küsimusi ametisolevale eesistujale ja komisjonile. Volinik Piebalgs ja asepeaminister Vondra, kas te saaksite töötada välja stsenaariumi ELi vaheleastumise ja vastutuse ülevõtmise kohta Ukrainaga transiidi küsimuses? Teiseks, milliseid surve avaldamise vahendeid ELil on? Milliseid meetmeid saaksime vastuseks võtta? Meie fraktsioon eeldaks, et eesistujariik ja komisjon võtab gaasitarnete taastamiseks meie energiapartnerite Venemaa ning Ukraina suhtes kasutusele kiired ja radikaalsed meetmed. Meie fraktsioon palub parlamendil asjast intensiivselt ja püsivalt osa võtta – isegi kampaania ajal valimiste eel. Annaksin teile teada, et oleme loonud Euroopa Parlamendi, Venemaa parlamendi ja Ukraina parlamendi vahelise kontaktrühma.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel.(DE) Härra juhataja, minu fraktsioon nõuab, et vastavalt kodukorra artiklile 175 loodaks ajutine komitee, et vastata paljudele neist küsimustest, mille härra Saryusz-Wolski on juba tõstatanud; teisisõnu, et me liitume ka komisjoni ja nõukoguga loomulikult selleks, et teha maikuu osaistungjärgul olukorrast asjakohaseid järeldusi – mida me loodetavasti koos suudame teha.

Kõnelused, mida me oleme Gazpromi ja Naftogazi – teisisõnu Venemaa ja Ukrainaga – pidanud, on kinnitanud meie muljet, et mõlemad pooled käituvad vastutustundetult. Võin kinnitada selgelt, mida volinik Piebalgs ütles: praegu ei tegutse kumbki vastutustundlikult ega Euroopa Liidu vastutustundliku partnerina. Sellel peavad olema asjakohased tagajärjed.

Toetuseks tehtud algatusele pean lisama, et me oleme olnud mõnda aega teadlikud sellest, et Ukraina keeldub rajamast lubatud seirejaamu; Euroopa Liidu antud raha jääb kasutamata ja meie ei ole reageerinud. Oleme teadnud viimased kaks kuud ka seda, et 1. novembriks, tähtajaks, mis oktoobri alguses sätestati, kokkuleppele ei jõutud. Minu meelest oli 18. detsember ehk natuke liiga hilja. Komisjon oleks pidanud siin halvimaks stsenaariumiks valmistumisel pigem rohkem ära tegema ning ka liikmesriikidele rääkima, mis oli võimalik. Mööndantavasti näidati üles suurt solidaarsust, kuid ma oleksin pidanud seda eeldama, et sellise negatiivse arengu võimalust ette näha.

Ometi pole praegu oluline see, et me näpuga näitaksime – see pole mu eesmärk –, vaid see, et me teeksime asjakohaseid järeldusi, et me oleksime järgmisel korral paremini valmistunud, kuid – mis veelgi olulisem – oskaksime sellise olukorra kordumist ära hoida.

Ma pean lisama, volinik, et oleme kulutanud ehk liiga vähe aega vaieldes liberaliseerimise ja turgude üle – eelkõige gaasisektoris, nagu te teate. See poleks meile mingit kasu toonud ega too meile tõepoolest praegugi üldse kasu. Nagu me alati rõhutanud oleme, on gaasisektor ebatavaline ja seda on rikkunud – võiks isegi öelda määranud – poliitika ning gaasisektori liberaliseerimise tõstmisest ülimaks põhimõtteks ei ole mingit kasu, kui meil on ikka veel Ukraina ja Venemaa, kes seda poliitilisteks mängudeks kasutavad. Me vajame selles suhtes jõulist ühist suhtlemisliini ning seda tuleb sama jõuliselt näidata.

Nõustun enamikuga siin öeldust. Me vajame rohkem torujuhtmeid; oleme nõus, et Nabucco torujuhe on väga oluline projekt. Te ise mainisite Saharat läbivat gaasijuhet, mille üle me mõtlema peame. Sellised asjad ei juhtu üleöö, kuid signaalid tuleb välja saata. Meil on vaja palju rohkem ühendustorusid ja ühendusi. Ometi ei ilmu ka neid. Ma ei arva, et turg selle ära lahendab, kuna ta ei tee seda, sest teda see ei huvita. Pealegi on need investeeringud, mis ei too kohe kasu, vaid tehakse selleks, et oleks varu. Sama kehtib ka muidugi gaasivarude puhul. On täiesti vastuvõetamatu, et paljudel riikidel on vähe gaasivarusid või pole neil neid üldse või et nad isegi keelduvad komisjoni sellistest varudest teavitamast. Me peame püstitama selles suhtes ühise eesmärgi.

Kogu mu kriitikat ja üksikasju arvestades peavad täiskogu ja komisjon kutsuma tõesti liikmeriike korrale ja nõudma, et nad viimaks Euroopa ühist energiapoliitikat järgiksid. Nõustun härra Saryusz-Wolskiga selles mõttes: me oleme tõepoolest seda koos nõudnud ja saanud nõukogult või pigem liikmesriikidelt liiga vähe toetust. Kui me seda tahame, siis ma palun, et me töötaksime maikuuks – meie viimaseks istungiks – selle kohta välja ühise strateegia. Pealegi on parlamendile vastuvõetamatu minna vaheajale või alustada valimisi ilma, et nendest traagilistest sündmustest oleks – loodetavasti koos – asjakohaseid järeldusi tehtud.

 
  
MPphoto
 

  István Szent-Iványi, fraktsiooni ALDE nimel. (HU) Meil on nüüd kokkulepe ja palju lubadusi, kuid gaasi ei ole. Sellest on villand! Me ei saa lubada Euroopal olla ühe küünilise võimumängu süütu ohver. Kui gaasitarned koheselt ei taastu, peavad sellel olema selged ja otsustavad tagajärjed. Me ei tohi sallida olukorda, kus miljonid eurooplased on kütteta, me ei tohi sallida seda, et mitusada tuhat töökohta on ohus.

Seni on Euroopa vältinud konflikte asjaomaste riikidega ning teinud poliitilisi järeleandmisi ja žeste. See poliitika on läbi kukkunud. Meie, liberaalid, oleme nõudnud kaua, et vähendataks märkimisväärselt meie sõltuvust – sõltuvust Venemaa energiast.

Sellest kriisist saadud selge õppetund on see, et Nabucco torujuhtmest peab saama tõeline alternatiiv ning seepärast tuleks seda rahaliselt toetada. Peame looma liikmesriikide seas tugevama solidaarsusega ühise energiapoliitika koos parema koordineerimise ja võrkude ühendamisega. Me peame kiirendama taastuvate ja alternatiivsete energiaallikate arendamist ja parandama energiatõhusust.

See lahendab meie probleemid siiski vaid keskpikas ja pikas perspektiivis ning seega peame tuletama Kiievile ja Moskvale meelde, et nad täidaksid oma rahvusvahelisi kohustusi ning teatama, et nii kaua kuni seda ei tehta, on sellel tagajärjed kõigile meie kahepoolsetele suhetele.

Venemaa peab tõendama heas usus tegutsemist ja tegema kõik tema võimuses tagamaks, et gaasitarned viivitamatult jätkuksid. Ukrainale tuleb samuti teada anda, et kuigi ta maksab praegu gaasi eest poliitilist hinda, mis on madalam kui turuhind, läheb see hind talle tegelikult maksma turuhinnast rohkem, sest see laiendab Ukraina haavatavuse ja vastuvõtlikkuse väljapressimiseni.

Praegu pannakse ka Euroopa liit oma kodanike ees proovile. Kas EL suudab oma huve tõhusalt kaitsta? Kui ta selles katses läbi põrub, siis Euroopal tõelist tulevikku ei ole, kuid juhul, kui ta õnnestub, võib ta optimistlikult tulevikku vaadata.

 
  
MPphoto
 

  Hanna Foltyn-Kubicka, fraktsiooni UEN nimel. (PL) Härra juhataja, gaasikriis Euroopas on püsiv ja palju sügavam, kui Euroopa poliitiline eliit seda esitleks. Me peame empaatiliselt rõhutama, et see ei ole üksnes majanduslikku laadi. See on eelkõige poliitiline kriis, mis põhineb Euroopa abitusel Putini agressiivse poliitika ees.

Ärgem petkem end – Venemaa ei tunne muret meie dollarite pärast. Mõne viimase aasta sündmuste taustaks on Kremli tegevus, mille eesmärk on laiendada oma ülemvõimu Kagu-Euroopa piirkonnas. Ukraina on venelastele strateegilise tähtsusega mitte üksnes sellepärast, et tema territooriumi läbib Euroopasse suunduv gaasijuhe, vaid kuna Venemaa Musta mere laevastik paikneb Sevastoopolis. Selle baasi rendileping lõpeb 2017. aasta lõpus, kuid vähesed usuvad, et venelased Krimmist vabatahtlikult lahkuvad. Gazpromi nõudmisi toetab kogu Kremli poliitiline ja sõjaline masinavärk, kelle eesmärk on Ukraina valitsust diskrediteerida ja nõrgestada ning Ukraina põlvili suruda. Kahjuks on Euroopa passiivne suhtumine aidanud Putinil oma eesmärgile lähemale jõuda.

 
  
MPphoto
 

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Härra juhataja, ka mina tahan alustada öeldes, et Tšehhi vabariigil on olnud väga raske eesistumisaja algus ja et seoses selle uue gaasikriisiga ei oleks ta saanud viimastel nädalatel rohkem ära teha kui eelmistel aastatel, et korvata puudust Euroopa energiaalase välispoliitika küsimuste selgitamises.

Me kõik näeme praegu tõendust selle kohta, et sageli tsiteeritud fraas „energiaalane välispoliitika” tähendab ühist strateegiat, mida Euroopas ei ole. Väljaspool seda arutelu Vene gaasi üle peavad Euroopa kodanikud vastama ühiselt küsimusele, millist suhet nad tegelikult Venemaaga tulevikus tahavad. Gaas on vaid üks küsimus, toorainekaubandus teine, kuid meie räägime Euroopa Liidu fundamentaalsest suhtest oma suurima naabriga meie mandri idaosas ja see tuleb selgeks teha.

Samal ajal tuleb selgeks teha, kuidas Euroopa Liit kavatseb tulevikus tegelda riikidega, kes on ikka veel Venemaa ja ELi vahel kahevahel. Minu meelest oleksime pidanud Ukrainas juhtunut tegelikult ette nägema. Mitte kedagi, kes Ukrainat tunneb, ei üllata, et mitte üksnes Gazprom ja Vene riik, vaid ka Ukraina segab omavahel poliitika ja majanduslikud huvid. Kõige hullem oht, millega Ukraina praegu silmitsi seisab, on see, et nüüd võivad teatavate poliitiliste mõjutajate huvid tuua kaasa tihedamate suhete kadumise Euroopa Liiduga, mille see riik on saavutanud, ja oma maine Euroopa Liidus. Kriitika, mis on ühtlustunud selle vaidluse ajal Venemaa pädevate tegelaste suhtes, kehtib vähemalt võrdselt nii Naftogazi kui RosUkrEnergo suhtes, nende suhtes, kes vastutavad, ja Ukraina valitsuse suhtes.

See kujutab endast palju rohkemat kui kaubandustüli ja ma arvan, et eesistujariik Tšehhi on meid sellest viimase mõne päeva jooksul osavalt läbi juhtinud. Loodan, et plaanid, mida volinik tutvustas, kannavad vilja. Ma tahaksin tervitada komisjoni selge seisukoha eest ebaasjakohases püüdes taasühendada elektrivõrku suure riskitasemega reaktor Bohunice. Sellest ei oleks abi, vaid see kujutaks endast pigem täiendavat ühenduse õiguse rikkumist, seekord Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 

  Esko Seppänen, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FI) Härra juhataja, volinikud, nõukogu eesistuja, komisjon on võtnud Venemaa ja Ukraina vahelises vaidluses gaasi üle vahendaja rolli ja andnud endast tarnete alustamiseks parima.

Mul ei ole olnud kombeks komisjoni kiita, kuid praegu tahaksin oma fraktsiooni nimel teid tänada. Komisjon pole tegutsenud nagu kohtumõistja, vaid nagu arst. Mitte küll kui kirurg, aga rohkem kui psühhiaater. Nüüd on selle järele vajadus ja sellele leidub ka kasutust.

Mujal Euroopas inimesed külmetavad sel ajal, kui Ukrainas president ja peaminister võimu pärast võitlevad. Selliseid asjaolusid arvestades on välikomisjoni esimees härra Saryusz-Wolski eilne ettepanek vastutustundetu, et EL peaks võtma kasutusele sanktsioone gaasivoo kaitsmiseks. Kas tuleks otsustada, et EL peaks alustama Vene gaasi boikoteerimist? Poola peaks muidugi teistele selles eeskuju näitama ja Vene gaasist keelduma.

Meie fraktsioon loodab, et komisjon jätkab üksmeele saavutamiseks aktiivset vahendajatööd.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, ma tsiteerin kolleegi Godfrey Bloomi 25. oktoobril 2006. aastal sellel teemal peetud kõnes: mõte, idee või kontseptsioon, et Ühendkuningriigi energiavarusid võiks kontrollida mingi kokkulepe gangsteriga nagu Putin, on täiesti naeruväärne. On täielik hullumeelsus loota midagi Putini allkirjastatud paberitükilt. See mees on gangster.

Praegu teeb härra Putin seda, mida teeks iga pädev gangster – loobub tarnimast ja ajab hinna üles. Euroopa seisab silmitsi kahe valikuvõimalusega: valmistuda maksma palju-palju rohkem Venemaalt pärit ebakindla gaasitarne eest või leida alternatiivseid varustajaid juhul, kui see on võimalik. Ühendkuningriik peab tagama oma vähenevate gaasivarude säilitamise riigisisese allikana ja mitte lubama seda, et neist saaks ELi ühine allikas. Samuti peaksime osalema uute tuumaelektrijaamade ehitamise programmis.

 
  
MPphoto
 

  Jana Bobošíková (NI). – (CS) Daamid ja härrad, hoolimata kõigist Euroopa Nõukogu ja komisjoni jõupingutustest jäävad mõned liikmesriigid Venemaa gaasi tarnetest ilma, nende majandus on ohus ja inimesed kardavad ära külmuda. See on kõrge hind, mida Euroopa Liidu lühinägeliku välis- ja energiapoliitika eest maksta. Paraku maksavad seda kõige nõrgemad.

Daamid ja härrad, tühjad gaasijuhtmed, tootmiskatkestused ja jahedad koolid on hind tarbetu russofoobia eest, mis peitub nendes liidu liikmesriikides, kes on olnud vastu strateegiliste partnerlusläbirääkimiste jätkamisele Venemaaga. See on hind meie ebakriitilise toetuse eest Ukraina poliitilise spektri oranžile osale ja katse eest Ida-Euroopa-alast poliitikat Brüsselist juhtida. See on hind selle eest, et oleme tuumaenergiast fanaatiliselt keeldunud. Lisaks on see hind pikaajaliste jõupingutuste eest sekkuda üksikute liikmesriikide riigisisesesse energiapoliitikasse. Millist nõu annaksite te Slovakkia peaministrile Ficole, kes nüüd kahe ebameeldiva valiku ees seisab? Kui temperatuur on 20 kraadi alla nulli ja gaasivool idast on lõppenud, ähvardab komisjon Brüsselis karistada Slovakkiat, kui see tuumaelektrijaama Jaslovské Bohunices taaskäivitab. Kas see peab tõesti kasutult seisma, kui tehased Slovakkias järelejäänud 20-päevaste varude ajal kokku kukuvad ja inimesed külmuvad?

Daamid ja härrad, me näeme praegu, kui tähtis on iga Euroopa Liitu kuuluva riigi jaoks energiaalane isemajandamine. Kui tore on, kui sul on vileda ELi palitu asemel soe kodukootud särk. Me peaksime sellest õppima ja vältima energiaga seotud volituste loovutamist Brüsselile, nagu on Lissaboni lepingu alusel teha püütud.

 
  
MPphoto
 

  Giles Chichester (PPE-DE). – Härra juhataja, on päris õudne, kuidas ajalugu on kordunud Ukrainat läbivate gaasitarnete katkestuse osas praegusel aastaajal. Ometi ei tohiks me olla üllatunud, sest millal oleks veel parem inimeste tähelepanu äratada, iseäranis külmalaine ajal?

Ei ole raske selles kõiges Venemaa plaani ära tabada, kuid mind rabas eriti ajakirjanduses püsinud idee, et Gazpromil on vaja tungivalt sõlmida kokkulepe, mis põhineb kõrgematel hindadel, mis on seotud eelmise aasta naftahinna tõusuga enne, kui need gaasihinnad pärast naftahinna langemist kukuvad.

Olgu kuidas on, aga mõju jääb samasuguseks nagu kolm aastat tagasi. ELi liikmesriike ähvardab liigne sõltuvus ühelt valitsevalt varustajalt pärineva gaasi impordist. Enam ei piisa, et öelda: me vajame Venemaa gaasi ja nemad meie kõva valuutat. Me peame rakendama meetmeid varustuskindluse kaitsmiseks.

Liikmesriigid peavad, hambad ristis, pigistama ja valmistuma maksma piisavate gaasihoidlate ja -varude eest. Kokkuleppe sõlmimine, kui mitme päeva tarne kujutab mõistlikku varu, oleks hea algus. Tarnete mitmekesistamine on teine ilmne samm, mis tuleks astuda, ning veeldatud maagaasi terminalide ehitamine kogu Euroopas on veel üks hea näide. Nord Streami ja Nabucco torujuhtmete projektidele soodsamas valguses vaatamine tundub loogiline. Meil on vaja kahekordistada jõupingutusi tulemuslikkuse parandamiseks ja energiasäästu suurendamiseks elektritarbimises – nii tööstuslikus kasutuses kui ka kodutarbimises. Tuleb saavutada suur kokkuhoid.

Me peame eelkõige tasakaalustama uuesti oma kasutatavad energialiigid ning tegema seda kahe eesmärgiga: varustuskindlus ja kliimamuutuste alane poliitika. Suurendades taastuvatest energiaallikatest, tuumaenergiast ja keskkonnasõbralikust söetehnoloogiast pärineva elektri osa, saame teha mõlemat, kuid mõlemad valikuvõimalused võtavad teostamiseks aega ning me peame vahepeal kiiresti ja kujutlusvõimet kasutades energiatõhususe suurendamisega tegelema.

 
  
MPphoto
 

  Jan Marinus Wiersma (PSE).(NL) Härra juhataja, ma võin kinnitada paljude kolleegide seisukohta. Viimastel nädalatel ilmsiks tulnu on toonud kaasa palju imestust. Isegi eile tundsin end märkimisväärselt ärritunult, kui kuulasin, kuidas Vene ja Ukraina kolleegid siin teatasid, et nemad ei ole kindlasti eksinud. Me saame pidevalt vasturääkivat infot selle kohta, mis täpselt toimub. Me kuuleme ühte juttu, siis teist, ja meil, parlamendiliikmetel, on väga raske täpsetele asjaoludele jälile jõuda. Loodan, et see segadus lahendatakse mõne järgmise päeva jooksul ja et gaas hakkab jälle voolama, nagu lubatud.

Kui gaas taas kord voolab, kas see tähendab siis, et hakkame jälle tavapäraselt äri tegema? Ma ei arva nii. 2006. aastal juhtus sama asi, kuid siis oli mõju Euroopa Liidule kaugelt väiksem. Toona oli Moskva ja Kiievi vahelise konflikti põhjus gaasi hind, mille tulemusel katkestati gaasitarned Euroopasse. Me hoiatasime toona, et on olemas oht korduvaks stsenaariumiks ja nüüd on see käes. Me teame, et gaasitarnete üle peetakse igal aastal uuesti läbirääkimisi, sest Ukraina ja Venemaa töötavad üheaastaste lepingutega. Alles eelmisel aastal, kui kriis uuesti puhkes, asus Euroopa Liit järsku tegutsema. Enamikul sellest, mida me juba 2006. aastal arutasime, ei olnud lõpuks mingit mõju. Me teame, et isegi siis sõltusime me liigselt ühest torujuhtmest, mille kaudu tarnitakse ühe riigi kaudu peaaegu 80% gaasist. Isegi siis arutati, et me peaksime töötama viivitamatult alternatiivsete tarneteedega. Isegi siis oli selge, et me ei olnud päris kindlad, kas me saame üksteist ELi riikidena aidata probleemide tekkimisel teatavates riikides, nagu praegu Bulgaarias, Slovakkias ja mujal. Viimastel aastatel on selles osas vähe ära tehtud. Viimastel nädalatel sai selgeks, kui raske on kehtestada mehhanismi, millega saaksime üksteist aidata.

Venemaa on andnud endale ja oma mainele tugeva hoobi. Kuid minu arvates ei ole ühe või teise riigi süüdistamine peaasjalikult meie otsustada. Ilmne on see, et kummalgi riigil ei ole tarbijasõbralikkusest erilist aimu. Tegelikult tekitavad nad praegu kahju oma parimale kliendile. Oleme üks Venemaa headest klientidest, me maksame Ukrainat läbiva gaasijuhtme eest, tasume arved õigel ajal ning selle maailmaturu hinda. Arvan, et nii palju polegi võimalik korrutada, et mõlemad pooled sellest aru saaksid.

See olukord tekitab muidugi palju küsimusi. Mida arvata huvide konfliktist gaasisektoris Venemaal, Kremli mõjust Gazpromile? Ma tean juhtumisi Ukraina kohta veidi rohkem ja tean kogemuse põhjal, et gaasiäri selles riigis on väga kahtlane. Usun, et peaksime tervet rida küsimusi üksikasjalikumalt uurima. Nagu härra Swoboda, pooldan ka mina parlamentaarset uurimist, kuidas see olukord tekkis, mida EL ei suutnud teha, mida ta oleks viimastel aastatel tegema pidanud, ja kuidas gaasisektorid on Ukrainas ja Venemaal täpselt üles ehitatud, et me suudaksime hoida ära sarnase olukorra tulevikus või saaksime praegu toimuvast paremini aru.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Onyszkiewicz (ALDE). - (PL) Härra juhataja, ametisolev eesistuja, volinik, Ukraina peaminister Julia Tõmošenko ja Vladimir Putin sätestasid eelmise aasta oktoobris allkirjastatud lepingus valmisoleku liikuda kolme aasta jooksul maailmaturu hindade suunas gaasi edastamise ja ladustamise eest. Sellele lepingule tõmbas joone alla ametlik leping Gazpromi ja Ukraina Naftogazi vahel.

Gazprom andis siiski hiljuti välja nõudmise hindade tohutuks tõstmiseks ebarealistlikule tasemele. Sellist tüüpi väljapressimine on võimalik, kuna Gazpromil on Ukraina üle monopoolne seisund. Paljud Euroopa Liidu riigid on sarnases olukorras. See tähendab, et erinevalt naftast ei ole Euroopas gaasi vabaturgu.

Ameerika Ühendriikides on gaasi hind viimasel ajal langenud 198 USA dollarini kuupmeetri kohta, samal ajal, kui Gazprom nõuab Ukrainalt 450 USA dollarit. Seda olukorda tuleb muuta gaasitarnijate mitmekesistamisega ja edastusvõrgu rajamisega Euroopa Liidus ja naaberriikide vahel, et oleks nagu nafta puhulgi tõeline üleeuroopaline turg, mis piirab monopolistliku hinnakujundusega seotud väljapressimise võimalust.

 
  
MPphoto
 

  Marcin Libicki (UEN). - (PL) Härra juhataja, käesolev kriis näitab, kui oluline on Euroopa Liidu jaoks rääkida ühel häälel küsimustest seoses gaasitarnete, eelkõige Venemaalt tulevate gaasitarnetega, kui tegemist pole just usaldusväärse partneri ega tarnijaga.

Euroopa Parlament võttis möödunud aasta juulis vastu petitsioonikomisjoni raporti, mille autor olin mina, ja kus nimetati selgelt, et küsimus energia- ja gaasitarnetest Euroopasse ei ole kahepoolsete suhete küsimus. Siis oli teemaks Põhja gaasijuhe Venemaalt Saksamaale. Kutsun nüüd komisjoni ja ka eesistujariiki üles tagama, et Euroopa Liit räägiks ühel häälel ja et sellest tehtaks pigem ELi ja Venemaa kui kahepoolsete suhete küsimus. Ma nõuan kõigi nõudmiste täitmist, mis sisalduvad möödunud aasta 8. juuli raportis, milles sätestati, et Euroopa Liit peaks olema tõeliselt integreeritud.

 
  
MPphoto
 

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). - (PL) Härra juhataja, mitu poliitikut on kõnelenud gaasiteemalisel arutelul konflikti ühel või teisel poolel. Me ei tea aga olukorra asjaolusid. ELi vaatlejad on abitud. Me teame vaid seda, et meil on tegemist triviaalsete organisatsioonidega.

Olukord on ka tõenduseks Euroopa Liidu puuduliku energiapoliitika kohta. Alternatiivseid ideid, nagu tuumaelektrijaamade ehitamine, ei toetata. Söe kasutamise vastu ollakse keskkonnaalastel ettekäänetel. Me oleme jõudnud olukorda, kus ainsaks alternatiiviks on olnud muuta Kesk-Euroopa idast sõltuvaks, kusjuures vaese Slovakkia olukord on just selline.

 
  
MPphoto
 

  Irena Belohorská (NI). – (SK) Tahaksin Slovakkia Vabariigi kodanikke esindava parlamendiliikmena seoses Ukraina ja Venemaa vahelise gaasitarneid hõlmava konfliktiga juhtida Euroopa Liidu tähelepanu asjaolule, et kõnealune huvide konflikt mõjutab mitte ainult kahte osapoolt, kes teineteist segaduse pärast süüdistavad, vaid ka kolmandat osapoolt, kelle kodanikest saavad ohvrid, kuna ikka veel puudub väljavaade Vene gaasi Ukraina kaudu tarnimiseks.

Slovakkia on olnud ilma gaasita kaheksa päeva ja praeguste hädaolukorra piirangute juures tööstusele ja ettevõtetele, kes töötavad kriisiolukorras, suudame säilitada varusid vaid üksteist päeva. Slovakkia gaas on jälle kuskil kahe sõdiva osapoole vahel kinni. Lühidalt öeldes: kaks osapoolt – kaks tõde, ei mingit gaasi.

Lubage mul teile teatada, et täna kell 11.45 lükkas Ukraina peaminister Tõmošenko tagasi Slovakkia palve jätkata maagaasitarneid selgitades, et Ukrainal ei ole piisavalt gaasi – pole varusid nende endi jaoks, seega ei saa seda ka meie. Tahaksin samuti rõhutada, et meie sõltuvuse tõttu Venemaa gaasist ja võimatuse tõttu taasavada V1 tuumaelektrijaam Jaslovské Bohunices on Slovakkia Vabariigi energia varustuskindlus üha rohkem ohus.

Volinik, ma tänan teid ettepanekute ja jõupingutuste eest lahenduse leidmiseks. Ma tean ühte meedet, mida te saate rakendada – peatada maksed Ukrainale kui ühele vastutustundetutest osapooltest.

 
  
MPphoto
 

  Herbert Reul (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, nagu teame, on see dramaatiline olukord. Venemaa ja Ukraina tegevus on vastutustundetu. Samuti tuleb öelda, et komisjon on süüdi selles, et me rakendame meetmeid suhteliselt aeglaselt, kuigi tõsi on ka see, et volinik Piebalgs on kõnealust küsimust mõne viimase päeva jooksul suurepäraselt käsitlenud. Ekspertide rühm oli hiilgav mõte ja ma arvan, et ta väärib viimaste päevade sündmuste eest tänusõnu.

Siiski on ka aeg küsida, miks meie reageeringud sellistele sündmustele on alati lühiajalised. Mitu korda on Venemaa sellega seoses tähelepanu pälvinud? See pole kindlasti esimene kord. Me oleme näinud nüüd mitu aastat gaasitarnete korrapärast kinnikeeramist ja seega peame küsima endilt, kas meie – Euroopa Parlament ja Euroopa institutsioonid – on tõesti teinud seoses varustuskindlusega piisavalt või oleme ehk teisi küsimusi esmatähtsale kohale seadnud. Minu meelest oli härra Swobodal õigus seda küsimust küsida.

Me oleme teinud suuri edusamme, et teha selgeks, kas ja kellele ning millistel tingimustel võrke müüa ja erastada. Oleme veetnud nädalaid, isegi kuid, tegeldes küsimusega, kuidas kliimaküsimusele reageerida, ega ole mõelnud piisavalt asjaolu üle, et on olemas ka kolmas oluline poliitiline projekt: varustuskindluse projekt. Mida oleme selleks ära teinud, et tagada erinevate energialiikide kasutamine Euroopas ja oma sõltuvust vähendada? Mida oleme ära teinud selleks, et tagada, et ka kivisöe-elektrijaamad samuti nende energialiikide hulgas figureeriksid? Oma kliimapoliitikaga oleme tegelikult kivisöe-elektrijaamu diskrediteerinud ning seega suurendanud oma sõltuvust gaasist. Mida oleme ära teinud selleks, et suurendada oma toetust tuumaenergiale? Vastus on: liiga vähe ja liiga tagasihoidlikult. Mida oleme ära teinud selleks, et selgitada välja lubatavad torujuhtmed? Mida oleme veeldatud maagaasi valdkonnas korda saatnud? Mida oleme energiaalase välispoliitika valdkonnas saavutanud? Mõne viimase päeva sündmused on tähendanud seda, et meil on ülim aeg käsitleda varustuskindluse küsimust energiapoliitikas. See on selgelt ülioluline küsimus.

 
  
MPphoto
 

  Reino Paasilinna, (PSE). - (FI) Härra juhataja, volinikud, parlament hääletab varsti kolme elektri- ja gaasituru paketti. Me oleme just kiitnud heaks energia- ja kliimapaketi, kuid nüüd on käes kriis, mille kohta oleksime võinud korraldada laiaulatuslikuma kohtumise, et oma partnereid kaasata. Meil on selleks olemas poliitiline suutlikkus ja me vajame koostööd.

Ma pooldan ka mõtet artikli 175 alusel loodavast töörühmast, kes annaks parlamendile näiteks maikuus aru. Kohal peaksid olema ka Venemaa ja Ukraina delegatsioonid.

Nagu juba öeldud, on see tõsine olukord. Miljonid inimesed külmetavad ja tehaseid suletakse. Takistades gaasi jõudmist ELi territooriumile, kaasas Ukraina meid oma probleemi. Venemaa tegi sedasama, kui ELi gaasi osa katkestas.

Gaas voolab siiski teiste transiidiriikide kaudu. Tänu liidupoolsele kiirele reageerimisele – ja tänusõnad lähevad selle eest volinikule – on arvestite lugemissüsteem paigas. Vene gaas on ilmselt hakanud Ukraina võrku voolama, kuid liitu ta veel ei jõua. Kujunenud on veider olukord. Nii EL kui Venemaa püüavad rajada energia torujuhtmeid uutesse piirkondadesse: EL väljapoole Venemaad ja Venemaa väljapoole oma endisi nõukogude vabariike. See tähendab tööd neile, kes torujuhtmete alal töötavad.

Ma ei kalduks üldse kehtestama sanktsioone tülitsevatele pooltele ega arva, et sanktsioonid oleks tark otsus. Olen skeptiline jõu kasutamise suhtes, kuna see võib rohkem meile kui neile kahju teha. Seepärast peaksin energiaharta lepingu sidumist tulevase partnerlus- ja koostöölepinguga eriti oluliseks. Üheks võimaluseks oleks ka luua üks ühendus, kes haldaks läbi Ukraina kulgevat gaasivoogu: see oleks kiire ja oluline meede. Kaasatud peaks olema ka üks neutraalne osapool.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan teid väga selle viimase mõtte eest.

 
  
MPphoto
 

  Henrik Lax (ALDE). - (SV) Härra juhataja, EL on maailma suurim majanduslik jõud. Sellest hoolimata külmetavad paljud inimesed oma kodudes. Miks ei suuda EL kütmist tagada? Nüüd on selgem kui kunagi varem, et EL peab vähendama sõltuvust Vene gaasist. EL peab rajama ühise elektri- ja gaasituru, et kaitsta oma elanikkonna juurdepääsu energiale. See nõuab liidusisest solidaarsust. Prantsusmaa ja Saksamaa on kesksel positsioonil. Mitte keegi, isegi mitte Saksamaa ei saa paljude eelolevate aastate jooksul loota suuremale gaasi hulgale Gazpromilt. Nord Stream ei ole lahendus. Vahendajatöö Venemaa ja Ukraina vahelises gaasisõjas annab ELile hea võimaluse nõuda, et mõlemad osapooled järgiksid eeskirju, mis on kooskõlas liidusisese ühise energiaturuga. Me peame seda võimalust ära kasutama.

 
  
MPphoto
 

  Inese Vaidere (UEN). - (LV) Daamid ja härrad, ma tahaksin vaadelda seda probleemi laiemas poliitilises kontekstis. Tegelikkuses on nn Vene-Ukraina gaasisõda üks etappe võitluses mõju pärast Euroopas. Nii Ukraina kui ka Gruusia on riigid, keda rõõmuga enda poolel näeksime, kuid Venemaa tahab taastada oma endist mõju nende üle. Just nagu invasiooniks Gruusiasse valiti kesksuvi koos olümpiamängude alguse ja aeg keset puhkusehooaega, nii valiti gaasisõjaks kesktalv, uue aasta pühade aeg. Lisaks sellele ei näidatud kummalegi poolele oodatud teed NATO ja Euroopa Liidu liikmelisusse. Kui me ei suutnud anda Venemaale asjakohast vastulööki tema agressiooni eest Gruusia vastu, oli juba ette näha, et Ukraina on järgmine sihtmärk. Venemaa poliitiline tehnoloogia on üks maailma tugevamaid ja see riik on näidanud, et ta on valmis oma eesmärkide saavutamiseks tohutuid ressursse ohvriks tooma. Kõnealusel juhul venitades lepingu sõlmimisega, et Ukrainat diskrediteerida. Seda tüüpi poliitilisel tehnoloogial on ka piisavalt vahendeid, et mõjutada protsesse riikides, kus tal on huvid, ja kus ta erinevalt meist sündmusi kavandab ja prognoosib. Tuleb saavutada kompromiss, gaasitarneid tuleb taasalustada juhul, kui Venemaal on tarnimiseks piisavalt varusid. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Tänan, härra juhataja. Üldine arvamus on, et Bulgaaria oli riik, mida gaasikriis enim mõjutas. On ütlematagi selge, et süüd jagavad ikka veel mõlemad, ükskõik, kes neist gaasitarnete katkestamises süüdi on, ja ükskõik, kes on süüdi asjaolus, et Bulgaarial on nüüd varud, millest talle gaasikriisi välja kannatamiseks ei piisa. Vaadakem nüüd siiski seda, mida me tulevikus ära võiksime teha. Üks võimalus on ainult sisepoliitiline, mis hõlmab sellise alternatiivse allika leidmist, mida Bulgaaria saab teistes sarnastes olukordades oma vajaduste rahuldamiseks kasutada. Kuid teine võimalus, mis meil on praegu, sõltub otseselt komisjoni tahtest.

Meil on – või pigem on Bulgaarial – tohutu energiaallikas, mis omal ajal poliitilistel põhjustel suleti. See allikas on Kozloduy tuumaelektrijaam. Praegu on Bulgaaria käitanud kivisöel töötavaid elektrijaamu, mis saastavad keskkonda palju rohkem kui tuumaelektrijaam. Ma olen kindel, et kolleegid fraktsioonist Verts/ALE on sellega nõus. Esimese nelja bloki sulgemine Kozloduy’ tuumaelektrijaamas, kus tehti kümneid ja kümneid katseid, mis tõestasid, et blokid olid täiesti ohutud, oli tohutu viga. See on toonud Bulgaaria elanikele tohutut kahju ja praegu kannatavad bulgaarlased jätkuvalt isegi rohkem, sest meil pole kuskilt mujalt energiat saada.

Seetõttu esitan ma komisjonile järgmise pöördumise: on viimane aeg lubada nii Bulgaarial kui ka Slovakkial oma täiesti ohutud tuumaelektrijaamad avada, pakkudes neile kaitset energiapuuduse vastu.

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock (PPE-DE). – Härra juhataja, Venemaa-poolne gaasivoo katkestamise kasutamine diplomaatilise relvana on veel kord tõestanud, miks me vajame energia varustuskindluse alast ELi ühist välispoliitikat, mis toimib valitsustevahelise koostöö kaudu. Selline poliitika toob ilmset kasu, mis seisneb selles, et vähendatakse meie kokkupuudet Venemaa pikaajalise taktikaga, toetades alternatiivseid allikaid nagu veeldatud maagaasi ja uusi gaasijuhtmeid, nagu Nabucco ja Sahat läbiv tee, ning ELi integreeritud elektrivõrgu rajamist.

Siiski annab see tõuke keskkonnasõbralikule kavale, toetades taastuvenergiat ja energiatõhusust ning tuumaenergia taassündi. Ma toetan Slovakkia erakorralist nõuet komisjonile taasavada nende suletud Bohunice reaktor, mis aitab samuti kliimamuutustega tegelemisele kaasa.

Mul ei ole ühtegi kahtlust, et Venemaa norib Ukrainaga tüli ja püüab destabiliseerida valitsust, kaasates nüüd, enne järgmisel aastal toimuvaid Ukraina presidendivalimisi sellesse hävingusse ka Ameerika Ühendriigid ning seades ohtu Ukraina Euro-Atlandi püüdlused.

EL on kistud sellesse tülisse kui Kremli gaasidiplomaatia kaasohver. Mul on ikkagi tunne, et Venemaa tegevus oli ajastatud nii, et see langeks kokku Tšehhi eesistumisaja algusega, kuigi peaminister ja nõukogu ametisolev eesistuja Topolánek on näidanud selle hädaolukorra lahendamisel üles suurt võimekust.

Ukraina on tõenäoliselt süüdi Vene gaasi mingi osa kõrvaldamises, kuid see on ehk arusaadav kontekstis, kus kahe riigi vahelised kokkulepped on ikka veel lahendamata.

Ukraina on praegu kohustatud maksma ühele vahendusfirmale aastas 500 miljonit USA dollarit. Arvestades, et Ukraina gaasivõlg Venemaa ees on 2,4 miljardit USA dollarit, oleks see võlg võidud umbes viie aastaga likvideerida, kaotades selle makse, mis väidetavalt – Ukraina asepeaministri sõnutsi – jõuab lõpuks korrumpeerunud poliitikute taskutesse.

Meil on vaja astuda vastu igale katsele lüüa kiil Ukraina ja tema tuleviku vahele läänega ning eelkõige tema tuleviku vahele Euroopa Liidu täisliikmena. Parim viis tagada, et Venemaa enam Ukrainaga tüli ei noriks või talle survet ei avaldaks või isegi ei provotseeriks ELi Ukrainaga tülitsema, et see asja lahendaks, on toetada energia varustuskindluse alast ELi ühist välispoliitikat, mis näitab liikmesriikide-vahelist solidaarsust kriisi- ja energiapuuduse ajal.

 
  
MPphoto
 

  Adrian Severin (PSE). – Härra juhataja, probleem, millega me tegeleme, ei ole pelgalt Venemaa ja Ukraina vaheline vaidlus. See on Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline vaidlus, mille objekt on Ukraina geopoliitiline staatus, Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline vaidlus, mille objekt on Ukraina Euroopa-väljavaated, Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline vaidlus, mille objekt on Venemaa monopol gaasivarustuse üle, ja Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline vaidlus, mille objekt on Ukraina monopol gaasitransiidi üle.

Kõik need vaidlused koos asetavad meid võimu jagamisega seotud energiasõja keskmesse. Me ei ole selles sõjas pantvangid, vaid võitlejad. Me ei ole vahemehed, vaid oleme üks pooltest, kellel on õiguspärane huvi. Selle sõja tagajärjed laienevad ühelt kriisilt teisele. Kas me saaksime võitluse lõpetada ja rahukonverentsi korraldada?

Me vajame eeskirju vaba energiaturu jaoks, mida jagavad meie Vene ja Ukraina partnerid. Me vajame tagatisi ja mehhanisme nende eeskirjade tõhustamiseks ning vahekohtu süsteemi vaidluste lahendamiseks ja ka üht institutsiooni nende mehhanismide käivitamiseks. Me vajame ühist Euroopa energiapoliitikat, mida teenivad asjakohased õigusaktid ja poliitilised vahendid ning mida tugevdab kompleksne leping tarne- ja transiidiriigiga – vastavalt Venemaa ja Ukrainaga. Sanktsioonid ei saa toimida. Ka konfrontatsioon ei ole lahendus. Hoidkem kokku ja pidagem strateegilisi ja kõikehõlmavaid läbirääkimisi. Selleks peame korraldama parlamentidevahelise ajutise töörühma, mille moodustavad Euroopa Parlamendi, Vene Riigiduuma ja Ukraina Raada esindajad, et jälgida alaliselt ja nii kaua kui vaja konsensuse saavutamise ja strateegia kujundamise protsessi.

 
  
MPphoto
 

  Toine Manders (ALDE). – (NL) Härra juhataja, daamid ja härrad, meie ühiskond ei saa ilma energiata toimida, nagu seda hetkel on näha. Gaas peab edasi voolama ja lühikeses perspektiivis on minu meelest eriti oluline, et kõik diplomaatilised võimalused läbi räägitakse. Just seda komisjon ja nõukogu praegu väga kiiduväärt moel teevadki tagamaks, et gaasivood saaksid võimalikult kiiresti n-ö rööbastele tagasi. Õiguslike meetmetega ähvardamine ei ole muidugi eriti tõhus teguviis.

Arvan, et keskpikas perspektiivis on väga oluline luua Euroopa energiaturg tingimusel, et rakendatakse meetmeid, mida meil seni pole õnnestunud teha. On aeg tegutseda. Ma näen, et liikmesriigid mängivad selles olulist rolli, nagu näiteks Nabucco ja North Streami torujuhtme kiirendatud paigaldamises. Me peame eelkõige tagama, et nii gaasile kui ka elektrile luuakse ühtne Euroopa võrk, mis vähendab meie sõltuvust ja võimaldab luua nõuetekohaselt toimiv turg ning näidata üles rohkem solidaarsust ja paremini puudusi prognoosida. Ometi peame käised üles käärima ning ma tahaksin teada, miks liikmesriigid ei ole seni ühtegi meedet rakendanud.

 
  
MPphoto
 

  Dariusz Maciej Grabowski (UEN). - (PL) Härra juhataja, Euroopa Liit on edukalt globaalse soojenemise vastu võidelnud: ettepaneku vastuvõtmisest piisas koheseks õnnestumiseks. Meil õnnestus Euroopas temperatuure alandada ja tuua kaasa talv, mis on mõjutanud tervet mandrit. See on tõestus Euroopa Liidu volitustest ja suutlikkusest vastavalt põhimõttele „tahta tähendab õnnestuda”. Kuid meie edu on muutunud kaotuseks, kuna praegu vajame oma kodudesse ja töökohtadesse rohkem kütet. See on midagi, mida ametnikud ette ei näinud.

Euroopa Liit hakkab energiapoliitikas sarnanema arstiga Hašeki romaanis „Vahva sõdur Šveijki juhtumised”, kes määras kõigi haiguste puhul ühe ravi – klistiiri. Euroopa Liit on piirdunud sõnaliste avalduste, konverentside ja eelkõige Venemaaga flirtimisega, andes Venemaale julgust kasutada energiavarusid poliitilise surve vahendina. Et asja veelgi hullemaks teha, leidis ta liitlase Saksamaa näol, kellega ta Läänemere alla gaasijuhet ehitab.

Järeldus on kõigile selgelt näha: meil on vaja kasutusele võtta kiireloomulised abinõud, et saavutada sõltumatus Vene gaasitarnetest, pidades meeles aforismi „nõrgimad upuvad esimesena”, mis tähendab, et esmalt peame päästma piiririigid, kes sõltuvad täielikult idast pärit gaasitarnetest, nagu Poola ja Baltimaad, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liit peab olulisemaks erasektori ja nende huve, kes esindavad Venemaad.

 
  
MPphoto
 

  Nickolay Mladenov (PPE-DE). – (BG) Tänan, härra juhataja. Praegu hoitakse 18 liikmesriigi kodanikke Ukraina ja Venemaa vahelises poliitilises vaidluses pantvangis. Ma kasutan terminit „poliitiline vaidlus”, sest me kõik olime tunnistajaks sellele, kuidas Gazpromi ja Venemaa energiatarnijaid kasutatakse poliitilise relvana surve avaldamiseks ühele suveräänsele riigile. Euroopa kodanikke hoitakse pantvangis. Gaasi tarnitakse Venemaalt. Venemaal on kraan kinni keeratud. Jah, Ukraina on ka süüdi, ja seega pöördun ma nii nõukogu kui ka Euroopa Komisjoni poole üleskutsega rääkida meie sõpradele Ukrainas kindlatel tingimustel, et kui nii opositsioon kui ka valitsus ühtset seisukohta oma arengut puudutavates kesksetes küsimustes vastu ei võta, ei suuda nad vastavalt neile ja meile avaldatavale survele vastu panna. Just nagu meil on oma riikides kesksetes küsimustes üksmeel, peab ka neil kesksetes küsimustes üksmeel olema.

Teiseks peab Gazprom meie riikidele trahvi maksma, sest praegu peab Bulgaaria, kes on praegu kõige tugevamini mõjutatud riik Euroopas ning kes sõltub täielikult gaasienergia varudest Venemaal, nõudma oma õigusi ja nõudma neid tarnija vastu, kelleks on kõnealusel juhul Venemaa.

Kolmandaks, seoses energiaga Euroopas tuleb edastada üks ja sama sõnum. Me peame ütlema selge jah-sõna tuumaenergiale Euroopas, jah-sõna alternatiivsetele energiaallikatele, jah-sõna erinevatele torujuhtmetele, mis teeb meid ühest tarnijast vähem sõltuvaks, jah-sõna suurematele hoidlatele ning jah-sõna rohkematele ühendustele liikmesriikide vahel, et saaksime sellist kriisi vältida.

Viimasena tahaksin öelda, et meie juhtumi puhul saab ka Bulgaaria valitsus karmi kriitika osaliseks. Kõigi nende aastate jooksul, kui see valitsus võimul on olnud, on ta varjanud Venemaaga sõlmitud tarnelepinguid ega ole teinud midagi selleks, et meie riigi tarneallikaid mitmekesistada.

 
  
MPphoto
 

  Atanas Paparizov (PSE).(BG) Härra juhataja, minister, volinik, enim mõjutada saanud riigist pärit esindajana pöördun ma teie ja teie esindatavate institutsioonide poole üleskutsega võtta otsekohe kasutusele abinõusid tarne taastamiseks, kasutades kõiki poliitilisi vahendeid ja iga põhjendust vastavalt rahvusvahelisele õigusele. Ma loodan, et nõukogu ja komisjon nõustuvad solidaarsuse põhimõtte alusel Bulgaaria ettepanekutega kaasata osana kasutamata 5 miljardist eurost projektid piiriüleste ühenduste rajamiseks Bulgaaria ja Rumeenia vahel ning Bulgaaria ja Kreeka vahel ning hoidlate laiendamiseks Chirenis, et saaks katta kõige pakilisemad vajadused selleks, et arendada võimalusi gaasi veeldusjaamade ühiseks kasutamiseks.

Ühe kolmandasse energiapaketti kuuluva dokumendi raportöörina on mul tunne, et eelkõige läbipaistvuse tagamise ja eeskirjadest kinnipidamise küsimus on olulisem kui kõik teised kolmanda riigi klausliga seotud küsimused. Ma loodan ka, et komisjon vastab niipea kui võimalik sellele palvele, mille me pr Podimataga lähetasime ning mis puudutab pikaajalisi meetmeid, mis võetakse vastu selleks, et meil võiks tegelikult enne kevadist Euroopa Ülemkogu kohtumist olla ühine poliitika ja tõhusad meetmed, mis lahendavad probleemid, mis sarnanevad nendele, mis just nüüd ette on tulnud ja mida härra Barroso täna pretsedenditute, õigustamatute ja mõistetamatutena kirjeldas.

 
  
MPphoto
 

  Metin Kazak (ALDE).(BG) Hoolimata Venemaa ja Bulgaaria vahelisest kokkuleppest taastada Vene gaasitarned Euroopasse, on meie lootustele gaasi saada jälle kriips peale tõmmatud. Ükskõik, kas põhjused on tehnilised, rahanduslikud või poliitilised, ei saa seda pretsedenditut gaasiembargot õigustada. Talvel, rekordiliselt madalate temperatuuridega on hoolimatu ja ebainimlik miljonid Euroopa kodanikud külmetama mõista. Bulgaaria, sellest kõige enam mõjutatud ELi riigi jaoks, on eriti oluline, et järgitaks põhimõtet pacta sunt servanda ja et gaasitarned viivitamatult taastataks. Inimestele põhjustatud kahju ja kannatuste ning lepingu rikkumise eest tuleks nõuda õiglast hüvitist.

Ma tahaksin õnnitleda eesistujariiki Tšehhit aktiivse rolli eest vahendajana kriisi lahendamisel. Nüüd on Euroopa Liidul vaja rohkem kui kunagi varem võtta kasutusele musketäride välja kuulutatud vana solidaarsuse moto „kõik ühe ja üks kõigi eest” ning anda kannatanud riikidele nagu Bulgaaria finantsabi ülioluliste projektide tarbeks, mis tagavad talle energia varustuskindluse. On viimane aeg näidata pikaajalise energiastrateegia vastuvõtmisega meie liidu tugevust ja ühtsust.

 
  
MPphoto
 

  Eugenijus Maldeikis (UEN). – (LT) On selge, et gaasivarustuse kriis on poliitiline, mitte kaubanduslik vaidlus. Nii ettevõtted Gazprom kui ka Naftogaz täidavad selles konfliktis peamist ülesannet – püüda tõestada meile kõigile ja ühiskonnale, kui võimatu on transiit tehnilises, tehnoloogilises ja majanduslikus mõttes. Seda korrutatakse pidevalt. Seda enam, et meie, Euroopa Liidu partnerid ei juhindu elementaarsest äritavast ega energiahartast. Tundub, et seda ei ole meie partnerite jaoks olemaski. Kahjuks ei näe ma ei Kiievi ega Moskva poolt mingit tahet kokkuleppele jõuda. Mulle tundub, et nende eesmärk on kõnealustel läbirääkimisel aega võita ning usun, et üksnes poliitilised meetmed aitavad poliitilist probleemi lahendada, kuni on lahendatud transiiti ümbritsevad tehnilised küsimused. Arvan, et kuni meie eesmärgid keskpikas või pikas perspektiivis saavutatakse, peame püüdma saavutada Euroopa Liidu, Venemaa ja Ukraina vahelisi poliitilisi kokkuleppeid ning poliitilisi tagatisi. Üks teine suur probleem on energiaalane solidaarsus. Bulgaaria ja Slovakkia peaminister lähevad Moskvasse ja Kiievisse läbirääkimisi pidama. Kõnealune energiaalase solidaarsuse nädal ei tohiks lõppeda läbirääkimistega, mis võtavad jälle kahepoolse vormi. Arvan, et energiaalane solidaarsus kujutaks Bulgaariale ja Slovakkiale selles olukorras tuumaelektriettevõtete taaselustamist. See oleks tõeline energiaalane solidaarsus.

 
  
MPphoto
 

  John Purvis (PPE-DE). – Härra juhataja, ma tegin ummikseisust Venemaa ja Ukrainaga kolm üsna ilmset järeldust.

Esiteks peame vähendama sõltuvust gaasist, millest üha suuremat osa tuleb importida. See tähendab meie omamaise energia panuse suurendamist, sealhulgas eriti taastuvate energiaallikate ja tuumaenergia oma.

Teiseks peame tõhustama ELi solidaarsust liikmesriikide-vahelise vastastikuse toetusega elektri-, gaasi- ja tarnete osas. See tähendab oluliselt täiustatud ja laiendatud võrke ja torujuhtmeid. Miks ei peaks Bulgaarial gaasi olema, kui samal ajal Rumeenial teisel pool Doonaud on seda? Miks peab Slovakkia olema ilma gaasita, kui naabritel – Austrial, Poolal ja Tšehhi Vabariigil – on gaasi? Need lõhed gaasivõrgus tuleb viivitamatult sulgeda. Mis on selle ajastus, volinik Piebalgs?

Kolmandaks, me peame mitmekesistama oma gaasi ja nafta tarneallikaid ja hoidlaid. Miks ei kasuta me ladustamise eesmärgil täielikult ära Põhjamere lõunaosa ammendunud gaasimaardlaid?

Peame laiendama oluliselt oma vedelgaasi infrastruktuuri ja arendama torujuhtmete süsteemi, mis tuleb alternatiivsetest allikatest ja kulgeb alternatiivseid marsruute mööda. Meil on vaja üha rohkem ühendusi Norra, Põhja-Aafrika ja Lääne-Aafrika, Kaspia mere piirkonna ja Kaukaasia, Levanti ja Pärsia lahe riikidega Lähis-Idas.

Kokkuvõtteks ma küsin seepärast komisjonilt ja nõukogult, kas nad edendavad piisavalt kiiresti taastuvaid energiaallikaid ja tuumaenergiat, investeerivad piisavalt torujuhtmete ning veeldatud maagaasi terminalide rajamisse ja poliitiliste suhete arendamisse, mis tagab tarnete jätkuvuse ja mitmekesisuse?

On selge, et me ei saa kuidagi sõltuda Venemaast või Ukrainast niisugusel määral nagu praegu. Me peame seadma Euroopa huvid esikohale ja tegema seda viivitamatult.

 
  
MPphoto
 

  Dariusz Rosati (PSE). – (PL) Härra juhataja, ametisolev eesistuja, volinik, Venemaa käitumine gaasi tarnimise seiskamisel Euroopa Liidu tarbijatele on Venemaa allkirjastatud lepinguliste kohustuste seisukohast väljakannatamatu. Euroopa tarbijad maksavad gaasitarnete eest Venemaalt konkreetse tähtaja jooksul ja neil on õigus eeldada, et tarned on õigeaegsed, hoolimata igasugustest vaidlustest Venemaa ja Ukraina vahel. Peaministri Putini otsus peatada tarned telekaamerate ees ei ole mitte üksnes vastuolus allkirjastatud lepingutega, vaid näitab ühtlasi, et Gazprom ei ole ettevõte, mis tegutseb turu põhimõtete kohaselt, vaid firma, mis täidab Kremli poliitilist käsku. Käesolev arutelu peaks saatma Venemaale ja Ukrainale selge signaali taastada viivitamatult gaasitarned.

Tahaksin öelda ka, et ukrainlaste käitumine valmistab pettumust. Mõistmise puudumine Venemaaga, selgusetud eeskirjad vahendajatele gaasi eest maksmise kohta ja poliitiline lähivõitlus kõrgeimatel kohtadel valitsuses kompromiteerib Ukrainat üldsuse silmis ja takistab seda riiki oma Euroopa püüdlusi ellu viimast. See on minu jaoks väga valuline, sest Ukraina on meile oluline naaber ja strateegiline partner.

Praegune gaasikriis on lõpuks kinnitanud, et Euroopal on vaja ise oma energia varustuskindluse eest hoolt kanda. Me ei saa enam kauem tegevusetust taluda. Volinik, ma kutsun Euroopa Komisjoni üles esitama viivitamatult õigusloomelised algatused, millega tehakse võimalikuks energiatarnete vajalik mitmekesistamine, mis kindlustab tõelise ja ehtsa energiaalase solidaarsuse ning mille tulemuseks on üksikute liikmesriikide riigisiseste gaasiedastussüsteemide ühendamine.

 
  
MPphoto
 

  Bilyana Ilieva Raeva (ALDE).(BG) Daamid ja härrad, tulenevalt pingelisest majanduskriisist ja gaasikonflikti rasketest tagajärgedest on vaja sünergiat kõigi riigisiseste ja Euroopa institutsioonide vahel. Probleemi ulatus nõuab, et me koondaksime Euroopa kodanike ja nende huvide ning õiguste nimel jõupingutused ja ühendused ELis ja väljapool osapoolte piire.

Alternatiivsed energiaallikad ja uued tehnoloogiad vähendavad meie sõltuvust toorainete ja energia impordist. Gaasikriisist tulenevatele majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele järgnevad nüüd ökoloogilised probleemid. Üleminek gaasi kasutamiselt kütteõli kasutamisele kõikides tööstusharudes, nagu juhtus Bulgaarias, segab Euroopa Liidu plaane vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Me hindame Euroopa institutsioonide kiiret sekkumist, kuid vajame oma energiasõltuvuse parandamiseks privilegeeritud partnerlust. Seepärast tuleb Euroopa majanduse elavdamise kavas võtta rahalise toetuse kaudu arvesse praegust vajadust alternatiivse energiainfrastruktuuri rajamise järele, iseäranis kõige enam sõltuvuses olevate riikide puhul nagu Bulgaaria.

Me kutsume Euroopa Parlamenti üles võtma selge seisukoht, toetades kõigi institutsioonide võetud koordineeritud meetmeid, mille eesmärk on lahendada kõnealune gaasikriis ja vältida sellise kriisi kordumist tulevikus.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
Asepresident

 
  
MPphoto
 

  Romana Jordan Cizelj (PPE-DE).(SL) Vene gaasi transport läbi Ukraina ei ole üksnes kahepoolne küsimus või kaubanduslik vaidlus. See on tugeva mitmepoolse elemendiga probleem, sest gaasi müük ja transiit võivad kujutada ärilist tegevust üksnes juhul, kui on täidetud vajalikud tingimused. Sellega seotud minimaalsed tingimused on minu arvates läbipaistvus, selged reeglid, konkurentsivõim, usaldusväärsus ja kontroll.

Minu küsimus ja mure seisnevad selles, et kes maksab hüvitist neile ettevõtetele, kellel on juba tulnud tegevus peatada. Kes maksab hüvitist mõjutatud üksikkodanikele? Ma pean sellega silmas, et Euroopal on vaja kedagi aru andma kutsuda.

Mida saame praegu ära teha? Intensiivistagem oma diplomaatilisi jõupingutusi. Me peame olema ühise energiapoliitika kujundamisel kiiremad ja tõhusamad. Kolmas valdkond, millele ma tahaksin tähelepanu juhtida, on mitmekesistamine: allikate, tarneteede ja nende riikide mitmekesistamine, kust me energiatooteid impordime.

Gaasiga seoses tahaksin mainida kaht prioriteetset valdkonda, eelkõige vedelgaasi kasutamist ja Nabucco torujuhtme projekti. Need mõlemad toovad kaasa meiepoolse tarneteede ja eksportivate riikide mitmekesistamise. Nabucco projekti tuleb eelistada Nord Streami ja South Streami projektidele mitte üksnes Euroopas, vaid ka igas liikmesriigis.

Seepärast tahaksin ma paluda, et komisjon annaks meile vähemalt põhiteavet Nabucco projekti edenemise kohta. Ma tahaksin ka küsida, milliseid lisameetmeid on komisjon rakendanud, et vältida selliste raskuste kordumist 2010. aastal ja anda meile aimu selle kohta, millal võib gaas jälle liitu voolama hakata.

 
  
MPphoto
 

  Szabolcs Fazakas (PSE). (HU) Proua juhataja, nüüd, kus eeldatakse, et Euroopa Liidu esialgu kõhkleva, kuid lõpuks koordineeritud, otsustava sekkumise tulemusel ning hoolimata erinevatest tehnilistest ja muudest oletatavatest probleemidest gaasitarned jätkuvad, võime kergendusega ohata, kuid me ei saa loorberitele puhkama jääda.

Esiteks ei ole Venemaa ja Ukraina vahelise vaidluse põhjust paljastatud ega lahendatud ning seega võib vaidlus uuesti lõkkele lüüa. Lisaks on gaasikriis näidanud jälle meie sõltuvust ja haavatavust. Selle asjaolu tunnistamine võib lõpetada viivituse ühise Euroopa energiapoliitika väljaarendamisel, mis on Euroopale esimene samm, et võtta ühine vastutus energiavarustuse tagamise eest.

Et seda teha, peame arendama uusi allikaid ja tarneteid ning ka liikmesriikide võrkude vahelisi ühendusi. Me ei saa siiski eeldada, et need arengud toimuvad turupõhiselt; pigem tuleb Euroopa ühistest huvidest tulenevalt Euroopa allikad kättesaadavaks teha.

Nabucco torujuhe tähendab pikaajalist lahendust, samal ajal kui juba täna võiks alata uusi liikmesriike ühendavate võrkude väljaarendamine, milleks kasutataks 5 miljardit eurot, mis on majanduse elavdamise programmis sihtotstarbeliselt ette nähtud. Nõnda tapaksime kaks kärbest ühe hoobiga, kuna kõnealune infrastruktuur võib stimuleerida Euroopa majandust ja anda töökohti ning samal ajal leevendada samasuguste kriiside mõju.

 
  
MPphoto
 

  Ivo Belet (PPE-DE). – (NL) Proua juhataja, daamid ja härrad, tegemist ei ole uue probleemiga: selle üle on siin täiskogus ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis vaieldud aastaid. Moskva pole kunagi teinud selgemaks seda, kui haavatavaks me oleme muutunud ja kui lihtne on meid ära osta. Nüüd on aeg tegutseda.

Volinik, teie diagnoos – ühenduse puudumine – ei saaks olla enam täpsem. Me peame selle kallal tööd tegema, kuna see on tõepoolest miski, mille suhtes me midagi ette saame võtta. Me peame gaasivõrgud ELis omavahel ühendama. Üks peamisi põhjuseid, miks seda pole tehtud, on see, et load on riigisisesed. Me peaksime need tõhusamalt ühtlustama, kuna need on igas liikmesriigis erinevad. Peame leidma lahendused riigisiseste menetluste lihtsustamiseks. Ma olen vägagi teadlik asjaolust, et parlamendikomisjonil on selles valdkonnas vähe volitusi, kuid me peaksime siiski püüdma läbimurret saavutada. Abi võiks olla sellest – ja seda mainitakse ka komisjoni ettepanekus –, kui iga piiriülese projekti jaoks määrataks koordinaator, kes võiks ühenduste valdkonnas vahendajaks olla ja asjad liikuma panna. See koordineerimine võib olla oluline ja seda tõepoolest seal, kus asi puudutab tuuleenergiat. Mul on heameel avastada, et oma teises ülevaates märkisite te selgelt, et koordineerimine on üks kavandatava tuuleturbiinide avamerevõrgu väljaarendamise erijooni, eelkõige seoses ühendustega maapealsete võrkudega.

Teiseks peaksime pöörama palju rohkem tähelepanu vedelgaasile nähes, et see on palju paindlikum ja et sellega oleme palju vähem haavatavad. Kolmandaks – võrgud tuleb kohandada vastavalt säästvale energiale, mida – nagu me teame – toodetakse kohalikult, ja me peame hoolitsema selle eest, et sellele antakse eelisjuurdepääs võrgule.

Daamid ja härrad, volinikud, on selge, mida me tegema peame. Ma oletan, et meil on poliitilist tahet, et kiirelt tegutsema hakata, ja et eeloleval suvisel tippkohtumisel võetakse vastu olulisi ja konkreetseid otsuseid.

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, tarbija, kes maksab kokkulepitud hinda, on oma kohustuse täitnud. Venemaa vastutab kriisi eest ja tema suhtes tuleks kohaldada sanktsioone, volinik. Ukraina on selgelt seal vahel. Kui Venemaa ei suuda Ukraina poliitilist suunda tunnustada, peab ta sellest üle saama, nagu ta sai üle poliitilise mõju kaotusest nõukogude bloki riikide üle. Maailm muutub ja Venemaa peab lihtsalt selle asjaoluga leppima.

Venemaa etendus gaasi kinnikeeramisel tundus näitavat, et oma toote meile müümine teda ei huvitanud. Vähemalt paistis nii. Usun, et Venemaa peaks oma majanduse ja inimeste heaolu nimel turule ja oma mainele usaldusväärse partnerina tähelepanu pöörama. Kahe osapoole teineteisest sõltuvus, ma rõhutan, on tõenäoliselt kõnealuse lepingu ja koostöö olulisim aspekt.

Ma usun, et lõpuks avastavad venelased selle tõe ja Euroopa arvestab Venemaad ning saab heaks vahendajaks.

 
  
MPphoto
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). (SK) Gazprom ja Naftogaz mängivad Euroopa tarbijate usaldusega õnnemängu. Sajad Slovakkia ettevõtted on olnud sunnitud tootmise peatama ja inimesed külmetavad oma kodudes Bulgaarias. Euroopa kodanikud ei tohiks kaubanduslike ja poliitiliste mängude eest maksta.

On raske otsustada, kumba osapoolt süüdistada, kuid üks asi on kindel: Slovakkia ja Bulgaaria vajavad kiiresti abi. Nad vajavad otsekohe lahendust, nad vajavad gaasitarnete kohest jätkamist ja neil on vaja teada, mis nende tuumaelektrijaamadest saab.

Usun, et hoolimata kõigest juhtunust, ei pööra me selga endise Nõukogude bloki riikidele, sealhulgas Ukrainale, kes tahavad end Venemaa mõjust vabastada. Ukraina kodanikud ei tohiks kannatada lihtsalt sellepärast, et nende poliitikud on läbi kukkunud.

 
  
MPphoto
 

  Evgeni Kirilov (PSE). – Proua juhataja, üldiselt ma võiksin nõustuda nende kolleegidega, kes eesistujariigi Tšehhi aktiivset rolli kiitsid.

Ma ei saa aga nõustuda poliitilise tooniga, mida asepeaminister Vondra oma sissejuhatavates märkustes väljendas. Tema poliitiline toon on liiga rahulik. Jah, me oleme rääkinud ja me räägime ühel häälel, kuid see hääl ei ole piisavalt jõuline. Sest kui me arvestame sellel karmil talvel kannatavate miljonite Euroopa kodanike täbarat olukorda, ei saa me olla rahulikud. Huvitav, miks? Me peame tegutsema – ja ma nõustun enamikuga kolleegidest, kes nõudsid uurimist –, sest me peame tegema kindlaks, kumb kahest osapoolest on vastutustundetum. Mõlemad vastutavad! Võib-olla on selle rahuliku poliitilise kõneluse põhjus asjaolu, et nüüd ei puuduta see üksnes Venemaad, vaid ka Ukrainat, ning see ei ole õige.

Ma arva tõesti, et lisaks sellele parlamendile peab ka eesistujariik kannatavate kodanike nimel häält tõstma.

 
  
MPphoto
 

  Fiona Hall (ALDE). – Proua juhataja, kõnealune kriis rõhutab, kui oluline on muuta EL energiaalaselt sõltumatumaks, kuid samal ajal, kui meie arutame energiatarneid, ei tohi me unustada ka energianõudluse kontrollimise põhjapanevat tähtsust.

Meil on eesmärk, mis seisneb energiatõhususe suurendamises 20% aastaks 2020, ja mitmeid õigusakte, mis on keskendunud energia säästmisele. Need energiatõhususega seotud meetmed ei aita üksnes kliimamuutuste ja kütusevaesusega võidelda – need parandavad ka märkimisväärselt energia varustuskindlust.

Loomulikult on selleks hea põhjus, miks energiatõhusust käsitleval komisjoni tegevuskaval on rahvusvaheline element ja selles tunnistatakse parenduste toetamist energiatõhususe valdkonnas riikides väljapool Euroopat, muu hulgas riikides, kes energiat Euroopasse tarnivad või kes on transiidiriigid energia tarnimisel Euroopasse. Fakt on see, et juhul, kui nemad kasutavad vähem, saame meie tõenäoliselt rohkem. See on lisaks kõnealuse kriisi poliitilisele tahule oluline.

 
  
MPphoto
 

  András Gyürk (PPE-DE). – (HU) Proua juhataja, ma soovitan meil rääkida selgelt. Euroopa Liit ei ole Venemaa ja Ukraina vahelisest 2006. aasta gaasikriisist saadud kogemusest õppinud ning on praeguses kriisis haledalt läbi kukkunud. Otsustajad reageerisid gaasikraanide kinnikeeramisele, justkui see oleks olnud täiesti ootamatu. See energiavarustuse kriis – seni kõige tõsisem kriis – võib olla liikmesriikidele lõplikuks „äratuskõneks” ja me peame astuma samme oma energiasõltuvuse vähendamiseks.

Ma usun, et praegu on kõigile selge, et Venemaa ja Ukraina vahel puhkenud konflikt ei ole pelgalt kahepoolne õiguslik vaidlus, kas või sellepärast, et see mõjutab sadu miljoneid Euroopa Liidu kodanikke. Praegune kriis ei ole üksnes meie ühise energiapoliitika, vaid on ka ELi solidaarsuse proovikivi.

Praegu on kaalul see, kas liikmesriigid võivad minna kaugemale poliitikast, mis siiani on põhinenud eraldi kokkulepetel. Kaalul on see, kas Euroopa Liit on suuteline nii olulises küsimuses üksmeelselt rääkima ja tegutsema.

 
  
MPphoto
 

  Eluned Morgan (PSE). – Proua juhataja, mul on heameel näha, et härra Vondra on tagasi. Ma tänan teda olukorra tõsiduse selgitamise eest, kuid millal kavatseb nõukogu ära õppida, et niikaua oleme me nõrgal positsioonil, kuni EL energiaküsimustes, eelkõige seoses Venemaa ja Ukrainaga, ühel häälel rääkima hakkab?

Ma toon teile näite selle kohta, kus nõukogu seda ei tee. Varsti alustame läbirääkimisi energia liberaliseerimise paketi teise lugemise üle. Komisjon esitas väga hoolikalt koostatud seisukoha kolmandate riikide investeerimise kohta ELi, vihjates, et nendes küsimustes räägib ELi nimel komisjon. Mida olete teie nõukogus teinud? Me oleme taganenud riikide seisukohtadele ja öelnud: „Ei, meie, liikmesriigid, meie tahame viimast sõna, mitte komisjon.”

See on see jaga-ja-valitse-põhimõte – vanim nipp piiblis –, mille ohvriks teie ja teie kolleegid langenud olete. Kuni te ei saa aru, et jõudude ühendamine rahvusvahelises plaanis võimendava mõju saavutamiseks on viis, kuidas edasi minna, jääme alatiseks positsioonile, kus me oleme haavatavad. Te peate andma Euroopa kodanikele vastuse selle kohta, miks nad praegu külma käes istuvad. Te peate oma positsiooni sellel liinil muutma. Kas te teete seda?

 
  
MPphoto
 

  Alexandr Vondra, nõukogu ametisolev eesistuja. − Proua juhataja, esiteks lubage mul teie ees vabandada. Ma olen siin esimest korda ja võib-olla ma kulutasin liiga kaua aega sissejuhatusele, millega viivitusele kaasa aitasin. Ma loodan aga, et see kokkuvõte selle kohta, kuidas me alates 1. jaanuari varahommikust tegutsenud oleme, oli ajakulu väärt.

Ühel häälel rääkimine on täpselt see, mida me selles avantüüris teha püüame. Minu meelest oleme praegu selles üsna edukad.

Te mainisite energia siseturu paketti. See ei ole käimasoleva arutelu teema – me arutame hädaolukorda. Ma võin aga teile öelda selle põhjal, mida ma tean arutelust nõukogus, et erinevaid kartusi seoses üleminekuga omandisuhete täielikule eraldamisele ajendasid strateegilised probleemid mõnes riigis. See on arutelu kolmanda riigi klausli jne üle. Siiski mainisin oma avalduses siin, et eesistujariik Tšehhi võtab seda kui üht oma prioriteeti ja me teeme kõik meie võimuses, et leida lahendus ja kompromiss nõukogu ja parlamendi vahel.

Kuid ärge eeldage, et see annab meile imelahenduse nagu sedasorti „gaasimängudes” Kesk- ja Ida-Euroopas. See pole sama mis olla saarel, kus sa võid tuua energiat vabalt igasse sadamasse, kuhu hing ihkab, vastupidiselt olukorrale, kus oled kuskil sellises kohas nagu Slovakkia või Bulgaaria. Jah, teil on õigus, et on olemas riike, mis on hästi varustatud, isegi selles konkreetses piirkonnas ning sellist tüüpi hädaolukorra puhul. Ma arvan siiski, et peame olema teadlikud ka asjaolust, et näiteks gaasihoidlaid ei saa ehitada igale poole, kuhu aga tahad. On vaja õiget geoloogilist keskkonda.

Näiteks meil veab minu kodumaal, et kõik hoidlad paiknevad riigi idaosas. Me saame gaasi nendest hoidlatest välja pumbata ja seda jaotada isegi juhul, kui väljastpoolt ei ole peaaegu üldse tarneid. Me suudame üle elada mõne nädala või kuu, aga mitte kauem. Teisalt aga on Slovakkial need geoloogilised asukohad riigi lääneosas ja voo ümberpööramine ei ole lihtne toiming. Torujuhtmetel peavad olema kompressorid, ja kui ei ole, tekitab see probleeme.

Neile, kes vaidlevad, et see on poliitiline probleem: mis puutub ühel häälel rääkimisse, siis ma võin teile omast kogemusest öelda, et loomulikult on see poliitiline probleem. See on poliitiline probleem, sest inimesed külmetavad – seega on see poliitiliselt keeruline olukord. Ma nõustun muidugi nendega nagu Jacek Saryusz-Wolski või István Szent-Iványi, kes väidavad, et see on omamoodi küüniline mäng ja tegelikult on selle keskmes võitlus selle nimel, kes kõnealuses riigis infrastruktuuri kontrollima hakkab. Teised, nagu Hannes Swoboda ja Jan Marinus Wiersma, rõhutavad, et me ei peaks järgima mustvalget lähenemisviisi ja et Ukraina väärib teatavat tähelepanu – ka teil on õigus. Loomulikult ei tee Ukraina asja lihtsamaks. See on vähemalt mu enda seisukoht. Ent siis peaksime olema teadlikud asjaolust, et Bulgaaria ja Slovakkia on kohutavas olukorras, sest äkitselt on üks riik, kes tahab seda rasket olukorda ära kasutada ja kõnealused riigid Ukrainaga konflikti ajada. See on see, mida me näeme praegu, näiteks tänaste arengute põhjal. Seega on see raske, mis me sinna parata saame.

Siis on need, kes kardavad üldse mängu sekkuda, sest nad näevad seda kaardimänguna Must Peeter, kus on oht, et see, kellele jääb must kaart, teeb välja. Ma ei arva, et see, kes mängida kardab, on julge. Minu meelest on julge inimene see, kes tahab riskida.

Miks mitte osta gaasi Ukraina-Venemaa piirilt? Suurepärane näide! Me oleme seda arutanud, kuid kes on hankijad ELi poolel? Need on eraettevõtted, kes kardavad, sest neil pole sissetuleva gaasi üle kontrolli. Ilmselt peaks olema üks lahendus, kuid see nõuaks Ukraina valmisolekut torujuhtmest tükikese loovutamiseks. Nagu te teate, keelab seda nende parlament ja nad pole valmis seda tegema. Euroopa ettevõtted peaksid võtma endale teatava rolli ja nädalate või isegi kuudega ei ole midagi võimalik ära teha. Seega peame surve avaldamist kiirendama. Kuid täna näiteks ütlesime, et siin peaksid järgnema õiguslikud meetmed. Arvan, et see on mõlemal poolel oluline.

Ma ei taha end korrata ning jälle kauem rääkida, kui tohiksin. Ma soovin teid tänada eelkõige huvi ja aktiivse suhtumise eest – alates Jacek Saryusz-Wolskist, fraktsioonist PPE-DE kuni teie kõigini, kes te siin olete. Meil on vaja teie abi ja tähelepanu. Vajame teie abi nende riikide tähelepanu juhtimisel kõnealusele küsimusele, kus see ei ole ajalehtede esikülgedel kajastatav probleem. See on peamiselt selles Euroopa osas, kus hädaolukorda ei ole. See aitaks meil aktiivsemalt ühel häälel rääkida.

Lõpetuseks nõustun enamikuga teist, kes te avaldasite poolehoidu vajadusele strateegilisema lähenemisviisi järele, vajadusele keskpikas perspektiivis ja pikaajaliste lahenduste järele – see on täpselt see, mida eesistujariik Tšehhi teha kavatseb. Meil on aega kuus kuud – ja meil on võib-olla neli kuud teiega sel teemal tööd teha –, kuid me oleme täielikult ühel meelel komisjoni ja liikmesriikidega, et kava tuleb esitada, et teha sellest keskse tähtsusega päevakorrapunkt Euroopa Ülemkogu märtsikuu kohtumisel, ja muidugi selleks, et korraldada maikuus lõunakoridori tippkohtumine, et edendada tarnete mitmekesistamist, nagu Nabucco projekt ja teised.

 
  
MPphoto
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Proua juhataja, ma püüan teha võimalikult lühidalt. Välispoliitika seisukohalt on olukorral palju tagajärgi ja me hakkasime neid tagajärgi uurima 2006. aastal, kui saime esimese n-ö äratuskõne. Kõige olulisem on see, mida me tulevikus koos ära saame teha. Meil on üks probleem ja see on muidugi alusleping. Alusleping ei sisalda ühist julgeolekualast välispoliitikat. Lissaboni lepingus on solidaarsusklausel, mida võiks siis kasutada selleks, et võimaldada paremat koordineerimist, mida on igal pool kasutatud ja mainitud. Teiseks, kaks aastat on meil olnud energiaalane diplomaatia. Allkirjastatud on üsna palju memorandumeid. Me oleme selle kallal tööd teinud, kuid palju on ikka veel teooria- või ettevalmistusetapis. Kõiki osalejaid korraga kokku saada on väga raske. Me võime tavaliselt luua vaid raamistiku, näiteks Nabucco jaoks. Me püüdsime saada Nabucco varustamiseks ja rajamiseks vajalikku gaasimahtu. Arvan, et seal on vaja avaliku ja erasektori partnerlusi. See on mu teine mõte. Kolmas on muidugi, nagu me kõik teame – ja seda on nii tihti öeldud –, et kõnealune gaasikonflikt on kaubanduslik konflikt, kuid ka selline, millel on suur poliitiline kaastähendus.

Näeme ka väga viletsaid Venemaa ja Ukraina vahelisi suhteid, kuid meie peamine eesmärk on olukorda võimalikult palju stabiliseerida. Üks neist võimalustest on meie uus idapartnerluse idee, mille puhul me tahame, et ida partnerid koostööd teeksid. Ukrainaga seoses viime märtsi lõpus läbi rahvusvahelise investeerimisalase ühiskonverentsi, milles käsitletakse Ukraina gaasitransiidi süsteemi taastamist ja kaasajastamist. Arvan, et see on väga õigeaegne sündmus. Seoses kahepoolsete suhetega – ELi ja Venemaa või ELi ning Ukraina vahel – arvan, et on selge, et praegu läbiräägitavate uute lepingute energiatarnete ja transiidiga seotud aspektid on saanud uue tähtsuse ja neid arutatakse seal.

Minu viimane mõte on see, et me ei vaata ainult ida poole, vaid ka lõuna poole. Oleme teinud juba paljude araabia riikidega koostööd algatuse osas saada gaasi Türgi kaudu, loodetavasti Nabucco torujuhtmele. See tähendab, et torujuhtmete, allikate ja muidugi erinevate energialiikide mitmekesistamine – nagu siin räägitud – on viis, kuidas tulevikus edasi liikuda. Selleks on meil vaja ka õiget õiguslikku alust ja see on raske.

 
  
MPphoto
 

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Proua juhataja, austatud parlamendiliikmed, ma ütlen vaid paari asja. Esiteks, meie ülesanne on tarned viivitamatult taastada, sest inimesed kannatavad, tööstus kannatab, inimesed kaotavad töö; seega see on peamine ülesanne – mitte lisatakistusi tekitada.

Seejärel aga peaks toimuma analüüs ning peaks rakendama ka abinõusid. Me peaksime vaatama uuesti läbi mõne meie stereotüübi, sest kui 2006. aastat võiks kutsuda n-ö äratuskõneks, on see tõeline šokk.

Tegelikkuses me alahindame seda, mis tegelikult juhtus. Kui kahe riigi valitsused on teineteist gaasijuhtmete kraani kinnikeeramises süüdistanud, siis ainus järeldus, mille mina saan teha – kuna ma usaldan riike ja valitsusi –, on see et keegi on torujuhtmetega manipuleerinud, ja seda on raske uskuda.

Seega juhtunu on tõesti erakordne ja ma usun, et sellel peaks olema tohutu mõju energiapoliitikale, mida me luua püüame. Seetõttu usun, et ükski küsimus ei tohiks enam tabu olla. Me peaksime tõesti arutama, kuidas kõigis võimalikes oludes varustuskindlus tagada.

Ausalt öeldes ei osanud ma ealeski täielikku tarnehäiret oodata. Ma ei eeldanud seda kunagi: see oli ka mulle šokk. Te võite mind kui energiavolinikku süüdistada ja öelda, et ma pidanuksin seda ette nägema, aga seda ei olnud kunagi ette näha. See on midagi uut, mida pole kunagi varem juhtunud, ja meie peaksime tulevikus sellist tüüpi meetmeks valmis olema.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme (teisipäeval, 15. jaanuaril 2009).

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult.(RO) Euroopa Liit seisab taas kord silmitsi maagaasi tarnimise kriisiga. Ei ole selge, keda tuleks süüdistada. Venemaad? Ukrainat? Mõlemat? Ma nõuan tungivalt, et Euroopa Komisjon avalikustaks teabe, milles osutatakse põhustele, mis on selle olukorra tekitanud. Euroopa Liit peab võtma vastutuse, mis seisneb välja ütlemises, keda tegelikult süüdistada tuleks.

Kriis on kahjuks toonud esile selle, et paljud Euroopa Liidu riigid on energiaga seotud väljapressimise suhtes haavatavad ja paljud kannatavad lõpuks rohkem poliitilist kui majanduslikku laadi arusaamatuste tõttu endisest Nõukogude Liidust pärit riikide vahel. On ilmne, et me peame kiirendama muu hulgas ühisel välisel lähenemisviisil põhineva Euroopa ühise energiapoliitika loomise protsessi. Me peaksime kiirendama maagaasi tarneallikate ja tarneteede mitmekesistamise protsessi. Tegelikult on Nabucco projekti kiirendamine ülioluline.

Ma arvan, et energiavolinik peab esitama aruande, milles esitatakse üksikasjalikult meetmed, mida komisjon on võtnud, või täpsemalt meetmed, mida komisjon ei ole võtnud, et eelmise aasta jooksul Nabucco projekti toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylwester Chruszcz (UEN), kirjalikult. (PL) Tänasel arutelul on räägitud palju gaasitarnetest ja seostest, ühendustest ning Euroopa majanduste sõltuvusest. Me peame praegusest kriisist õppima.

Me peame samuti käsitlema projekti Jamal 2 kui midagi ratsionaalset ja midagi meile huvi pakkuvat. See pole mitte ainult parem kui Läänemere torujuhe, mis viib Saksamaale, möödudes Poolast, vaid see suurendab ka meie energia varustuskindlust. Kui see ehitatakse, tähendab Jamal 2 oluliselt suuremat gaasitransiiti Poola kaudu Euroopasse ning on ka kulutasuvam ja tulemuslikum lahendus kui põhja torujuhe, lisaks sellele on seda võimalik kiiremini ehitada.

Mina usun, et see on tee, kuhu meil on vaja oma jõupingutused suunata, et tagada kõigi ELi liikmesriikidele energia varustuskindlus.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (PSE), kirjalikult.(RO) Gaasikriis juhib tähelepanu kahele peamisele probleemile, millega Euroopa Liit silmitsi seisab.

Energiatandril pole meil ikka veel ühist strateegiat, kuna puudub selleks vajalik ühtekuuluvus. Praegu on tarnete katkestamise tõttu mõjutatud 27 ELi liikmesriigist üksteist. Siiski on sõltuvus Vene gaasist ühine julgeolekuprobleem, arvestades, et energiarelva saab alati kasutada, eriti Venemaa endiste satelliitriikide vastu. Selles olukorras on ELi kohustus leida lahendus kindla energiaala loomiseks uutele liikmesriikidele. Euroopa jaoks on tõeline probleem gaasiallikate mitmekesistamine, mitte Venemaa ja ELi vaheliste tarneteede mitmekesistamine.

Teiseks, gaasikriis näitab lõhestatud, kõhkleva Euroopa Liidu poliitilist nõrkust. Üks silmatorkavaid puudusi lähtub ELi eesistujariigist. Me vajame – eelkõige kriisiaegadel – esindavat häält, mis ELi nimel räägiks. Erinevate häälte koor riskib ühendatud Euroopa idee, rääkimata selle rahvusvahelise maine ja mõju, naeruväärseks muutmisega. Seepärast ongi vaja kehtestada pikemaks ajaks Euroopa eesistuja, kes ühtlasi ei sõltuks liikmesriikide poliitilistest struktuuridest.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Dăianu (ALDE), kirjalikult. – Veel üks n-ö äratuskõne.

Praegune gaasikriis näitab veelkord, kui nõrk ja ebatõhus on meie ELi energiapoliitika. Suure surve all toetuvad ELi riikide valitsused põhimõtteliselt oma ressurssidele ja allikatele. See pole olukorda arvestades üllatav, kuid see näitab ELi solidaarsuse puudumise teist külge. Kõnealune kriis toob esile selle, milliseid samme tuleb ELi tulevases energiapoliitikas astuda, kui me tahame, et meil tõesti selline poliitika oleks. Nagu naftavarudegi puhul, peaksime arendama gaasi ladustamist. Meil on vaja mitmekesistada gaasitarnijaid, tarneteid ja tarnemehhanisme (nagu veeldatud maagaasi puhul). Nabucco projekti rajamist tuleks kiirendada ja rahasummat selle projekti jaoks tuleks suurendada, kaasates selle rahastamisse Euroopa Investeerimispanga. Väide, et kui tuleb välja töötada uued veoteed, ei oleks piisavalt gaasi kättesaadaval, ei ole vettpidav. Meil on vaja taastuvad energiaallikad kiiremini välja arendada ja energiat säästa. Lõpetuseks on meil vaja arendada piiriüleseid energiaühendusi, et ELi liikmesriigid saaksid vajaduse korral üksteist aidata.

 
  
MPphoto
 
 

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad.

Energiasektor kujutab olulist majanduslikku ja geopoliitilist tegurit. Tänapäeval sõltub peaaegu pool ELi energiast impordist, kusjuures prognoosid näitavad meile, et import moodustab 2030. aastaks maagaasitarnetest 70% ja naftatarnetest 100%. Need peavad olema meie peamised stiimulid ühise energiapoliitika kiireks väljatöötamiseks. See nõuab, et me võtaksime ühise energiapoliitika rakendamise aluseks kolm sammast: riigisiseste võrkude täieliku ühendamise ELi tasandil, oma tarneallikate mitmekesistamise ja energia säästmiseks aktiivsete meetmete vastuvõtmise.

Kõigi nende meetmete tulemuseks peab samuti olema selliste energiakriiside vältimine nagu praegune kriis, mis hõlmab Venemaa poolt Ukraina kaudu tarnitavat gaasi ja mis põhjustab ELi elanikkonnale suuri probleeme ning häirib ELi majandust. Kas tõesti on võimalik varastada võrgust gaasi nagu rahakotti taskust? Kas tõesti on võimalik tarned lihtsalt paari minutiga ilma tarbijat eelnevalt teavitamata katkestada? Ma arvan, et enne, kui hakata uurima rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete rikkumist ning asjaolu, et tarnija, kes saab suurima osa oma tulust gaasi ekspordist, kohtleb eurooplasi, kes selle gaasi eest usaldusväärselt maksavad, ükskõikselt ja hoolimatult, peame uurima lahendusi ELi energia varustuskindluse jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  András Gyürk (PPE-DE), kirjalikult. (HU) Euroopa Liit ei ole Venemaa ja Ukraina vahelisest 2006. aasta gaasikriisist saadud kogemusest õppinud. Otsustajad reageerisid gaasikraanide kinnikeeramisele, justkui oleks see olnud täiesti ootamatu. Praegune energiavarustuse kriis – seni kõige tõsisem kriis – võib olla liikmesriikidele lõplikuks n-ö äratuskõneks: me peame astuma samme oma energiasõltuvuse vähendamiseks. Venemaa ja Ukraina vahel puhkenud konflikt ei ole pelgalt kahepoolne õiguslik vaidlus, arvestades asjaolu, et see mõjutab sadu miljoneid ELi kodanikke.

Praegune kriis ei ole üksnes meie ühise energiapoliitika, vaid ka ELi solidaarsuse proovikivi. Praegu on kaalul see, kas liikmesriigid võivad minna kaugemale poliitikast, mis siiani on põhinenud eraldi kokkulepetel. Kaalul on see, kas Euroopa Liit on suuteline nii olulises küsimuses üksmeelselt rääkima ja tegutsema.

Tegevusetus viimastel päevadel on eriti traumaatiline arvestades, et Euroopa Komisjon tegi head tööd, määratledes meetmed, mis Euroopa sõltuvust võivad vähendada. Me võime üksnes nõustuda sellega, mis on sätestatud ELi tegevuskavas varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas. Niipea tuleb võimalusel teha investeeringuid alternatiivsete tarneteede väljaarendamisse ja olemasolevate võrkude ühendamisse. Laiendada tuleb toetust energiatõhususe infrastruktuuridele ning meil on vaja tugevdada ELi välispoliitika energiamõõdet, mis on parajasti välja kujunemas.

Ma usun, et praegusel kriisil ei oleks olnud sellist drastilist mõju, kui liikmesriigid ei oleks tulnud mõistusele alles viimasel minutil ja oleksid pühendanud end ühisele Euroopa energiapoliitikale rohkem kui vaid sõnades.

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Näib, et praegusel kriisil seoses gaasitarnetega Ukrainasse ja Euroopasse on palju rohkem harusid kui eelmistel kriisidel, mis tulenesid samast probleemist – Venemaa monopoolsest seisundist gaasitarnetes ELi. See on aidanud meil saada aru nende mõistete ja terminite tõelisest tähendusest, mida sageli kasutame, kuid millest me just alati aru ei saa, mõistetest, nagu energia varustuskindlus, ELi solidaarsus, ühine energiapoliitika või tarnete mitmekesistamine ning gaasi ja teiste kütuste tarnimise viisid. Me ei tea järelduste tegemiseks isegi Venemaa käitumise taga peituvaid tõelisi põhjuseid. On ilmne, et motiivide teadmine on oluline moraalse ja poliitilise hinnangu andmiseks sellele, kuidas käituvad üksikud riigid ja firmad, kuid faktiks jääb see, et hoolimata erinevate lepinguosaliste motiividest, on mõned Euroopa Liidu kodanikud puutunud kokku gaasist ilmajäämise valusate tagajärgedega. Tõde on oluline, kuid see ei tarni gaasi. Kasutagem seda võimalust, et mitmele küsimusele vastuseid saada. Kas me suudame praegusest olukorrast õigeid järeldusi teha? Kas me suudame tõusta kõrgemale lühinägelikust perspektiivist, mida kasutavad erakonnad, kes on praegu opositsioonis ja kes kasutavad küüniliselt olukorda ära selleks, et rünnata põhjendamatult oma riikide parlamente? Kas Nabucco ehitatakse? Kas me suurendame oma kohustuslikke kütusevarusid? Kas aatomienergia ideoloogilised vastased muudavad oma seisukohti? Lootkem, et muudavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Proua juhataja, praeguse gaasikriisi õppetund on mõjuv ja Euroopa Liit peab sellest õppima. See on veel üks pöördepunkt ja peaks olema viimane, mis paljastab 27 liikmesriigi juhtimise puudumise. See on see, mida ootavad Euroopa elanikud, isegi need, kes asuvad riikides, mida gaasiblokaad otseselt ei mõjuta ja mis sõltuvad Gazpromi tarnetest vähem.

Solidaarsusmehhanism, mis kavandati üldjoontes 2004. aasta direktiivis, ei sobi tänapäeva väljakutsetega üldse kokku. Meil on vaja leppida kokku praktilises ühises poliitikas, mis puudutab solidaarsust, energiajulgeolekut ja energia mitmekesistamist. Me ei vaja hüüdlauseid. Vajame investeeringuid infrastruktuuri. Meil on vaja kindlustada end tulevaste kriiside vastu, suurendades oma gaasi ladustamissuutlikkust. Energiasolidaarsus nõuab piiriüleseid ühendusi, mis ühendavad üksikute riikide edastusvõrke. Poola on selle hea näide: kuigi seda varustavad peamiselt Venemaalt kulgevad torujuhtmed, mis Ukrainast mööda lähevad, ja ta on selles kriisis vähem kaitsetu, on ta sellest hoolimata Lääne-Euroopa edastus- ja ladustamissüsteemist ära lõigatud.

Meile teeb muret, et üks praeguse kriisi tulemusi on see, et see on kahandanud mitte üksnes Venemaa, vaid ka Ukraina usaldusväärsust. See gaasisõja mõju ei ole vähemolulisem kui ajutised probleemid, mida tarbijad karmi talve jooksul on kogenud.

 
  
MPphoto
 
 

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE), kirjalikult. – (BG) Meil on gaasikriisi teemat väga raske arutada, arvestades, et nõukogul, Euroopa Parlamendil ja Euroopa Komisjonil olid selle lõpus käed seotud. Arutelu on aga väga oluline, kuigi ebapiisav. Tahaksin tänada kõiki kolleege erinevatest fraktsioonidest ja liikmesriikidest toetuse avaldamise eest Bulgaariale ning teistele riikidele, kes selle kriisi all kannatasid.

Samal ajal ei pane see gaasi „välja ilmuma” ega loo meie kaaskodanikele normaalseid elamistingimusi. Kõnealuse kriisi tulemusena on Bulgaaria muutunud Balkanimaade energiakeskusest gaasikriisi pealinnaks.

Seepärast ongi vaja kohe tegutseda. Kõnealuse kriisi tagajärjed on humanitaarsed ja majanduslikud. See destabiliseerib meie riiki – lisaks finants- ja majanduskriisile. Euroopa Parlament peab võtma vastu resolutsiooni, milles ta sätestab oma seisukoha ja meetmed, mis aitavad meil kriisist üle saada. Siin ja praegu. Meetmed peavad hõlmama tuumaenergiat ja uute maagaasiallikate otsimist. Me vajame uusi tegutsemismehhanisme ja töövahendeid.

Kui Euroopa Parlament ei ole täna osa probleemi lahendusest, saab temast tegeliku probleemi osa. Selle toob kaasa ELi jaoks negatiivse poliitilise tulemuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult.(RO) Praegune kriis on rõhutanud veel kord, et peamine probleem on sõltumine Vene Föderatsioonis paiknevatest energiaressurssidest ja selle olukorra kasutamine Vene Föderatsiooni poolt viisil, mis jääb väljapoole tavapärast rahvusvahelist korda.

Euroopa Komisjoni presidendi ja nõukogu eesistuja poolt Gruusia kriisi ajal tehtud avaldused, milles viidatakse muutustes ELi ja Venemaa vahelistes suhetes, tuleb rakendada.

Lissaboni leping on vaja ratifitseerida, et me saaksime luua ühise Euroopa energiapoliitika.

Me peame hakkama viivitamatult Nabucco torujuhet rajama.

Tingimata on vaja edendada energiaprojekte, mis tõstavad Musta mere piirkonna profiili ja kasutavad Kaspia mere piirkonnast pärit energiaallikaid.

Euroopa Energiaühenduse laienemine itta ja energia kui teema lisamine prioriteedina uude, ida partnerluse kaudu loodud raamistikku, võib samuti praeguse olukorra lahendamisele kaasa aidata.

 
  
MPphoto
 
 

  Katrin Saks (PSE), kirjalikult. – (ET) Austatud president, lugupeetud eesistuja.

On muidugi kahetsusväärne, et Tšehhi eesistumine algas eelnevalt kavandatu asemel pealesurutud Vene-Ukraina gaasitüli lahendamisega, nii nagu ka eelmisel eesistujal tuli alustada Vene-Gruusia sõja lõpetamisega.

Igal asjal on aga ka oma positiivne külg. Gaasitarnete sõjaga on energeetikaküsimused tõusnud esiplaanile, eriti ühtse energiapoliitika vajaduse tunnetamine.

Aga seda ühtset energiapoliitikat pole võimalik kujundada Brüsselis, kui liikmesriigid ei lähtu mitte ühishuvist, vaid sõlmivad kahepoolseid lepinguid vaid neile kasulikel tingimustel. Selles mõttes peab see ühtne poliitika algama liikmesriikide pealinnadest, mitte ootuspäraselt Brüsseli koridoridest.

Loodan, et eestkõneleja saavutab edu just selle arusaamise süvendamises.

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. – Venemaa blokeeris gaasitarned Euroopa tarbijatele äärmiselt sobimatul ajal ning on hädavajalik, et gaasitarned ilma täiendavate sekeldusteta taastatakse. Kuid pärast selle kriisi lahendamist peame uurima põhjalikult oma sõltuvust Venemaalt pärit gaasist ning arvesse tuleks võtta kahte aspekti.

Esiteks, Venemaa peab tagama suutlikkuse oma kohustusi ELi ees täita. Vananenud tehnoloogia ja infrastruktuuri rike võib seada ohtu stabiilse gaasivoo ELi. Samuti tuleks märkida, et hoolimata Nord Streami torujuhtmega seotud ambitsioonikatest plaanidest, ei ole mingit kindlust, et Venemaa maagaasimaardlate toodangust nende kohustuste täitmiseks piisab.

Teiseks on Kreml varemgi kasutanud majanduslikke vahendeid poliitiliste vahenditena. Euroopa Liidust ei tohiks kunagi saada sellise poliitilise käitumise ohver. Ma julgustan ELi oma energiapaketti mitmekesistama, et vältida oma sõltuvust ühest ainsast maagaasi tarnijast.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Strož (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Minu arvates on probleemil seoses gaasitarnetega Venemaalt Ukrainasse ja seejärel ELi kaks aspekti. Esimene on see, et paljud inimesed protestivad vihaselt, karjudes „Kuidas sa Venemaa julged sellist asja teha!”. Ma küsin: miks ta ei peaks söandama. Kui EL ise on uusliberaalne projekt, kus turg lahendab eeldatavasti kõik, miks ei võiks Venemaal olla lubatud käituda kaubanduslikult ja nõuda raha maksmist, mis võlgnik talle on võlgu. Gaasikriisi ei vallandanud Venemaa, vaid Ukraina, ja see ei ole poliitiline probleem, vaid majanduslik küsimus. See tuleb täiesti selgeks teha! Teine aspekt on ELi organite ja institutsioonide – ja parlament ei ole mingi erand – keskendumine (mida ma olen varem mitu korda kritiseerinud) probleemidele, mis ei ole asjakohased ja juhivad tähelepanu tõeliselt pakilistelt küsimustelt eemale. Seda kinnitas reaktsioon Venemaa õiguspärasele otsusele gaasitarned peatada. EL oleks pidanud Ukraina administratsiooni turgutamise kui mingi Venemaa ja ELi riikide vahelise kaitsva filtri ja kurgi ideaalse kuju väljamõtlemise asemel tükk aega tagasi selliseks kriisiks valmistuma. Kuidas on EL aidanud näiteks slovakke ja bulgaarlasi, kes on gaasikriisi tõttu kõige rängemini kannatanud? Kas EL oli üldse suuteline neid aitama? Kui ei, siis on integratsiooniga midagi viltu.

 
  
MPphoto
 
 

  Kristian Vigenin (PSE), kirjalikult.(BG) Need, kes Venemaa ja Ukraina vahelises gaasisõjas lõpuks kõige rohkem kannatada said, on kõige süütumad. Praegune olukord näitab selgelt, kui palju sõltub Euroopa mitte üksnes ressursside allikast, vaid ka transiidiriikidest. See näitab ka, kui ebaõiglane on olnud alternatiivsete torujuhtmete kriitika, nagu Nord Streami ja South Streami torujuhtmed. Kahjuks rõhutab see, kui abitu on Euroopa Liit abi andmisel oma liikmesriikidele, kes kõige rohkem kannatada said, ja oma kodanike julgeoleku tagamisel.

Nüüd on meie põhiülesanne gaasitarned taastada. ELil tuleb ka kasutada kogu oma poliitilisi vahendeid, et veenda Venemaad ja Ukrainat vabastama need 18 liikmesriiki, keda nad pantvangis hoiavad.

Teine meede peab olema toetus riikidele, keda kriis kõige rängemini puudutab. Majanduskriisi ja koomale tõmbuvate turgude kliimas võib gaasipuuduse hoop osutuda saatuslikuks paljudele ettevõtetele minu kodumaal ning tuhanded inimesed jäävad töötuks. Kes selle eest vastutab?

Kolmas ja pikas perspektiivis olulisim meede on alternatiivsete gaasijuhtmete, eriti Nabucco, rajamine, investeerimine liikmesriikide gaasivarustussüsteemide ühendamisse ja hoidlate ehitamisse, et tagada suuremad varud.

Ainus järeldus sellest kõigest on see, et me vajame ühtset Euroopa poliitikat, kuid kahju, et me saame sellest alati aru alles pärast sügavat kriisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN ), kirjalikult. (PL) Proua juhataja, küsimust seoses kriisiga, mis puudutab gaasitarneid Euroopa Liitu, Ukrainas ja Balkanimaades, tuleks vaadelda eelkõige kui elementi võitluses poliitilise ja majandusliku mõju pärast endistes Nõukogude vabariikides.

Riik, mille pärast praegu sõditakse, on Ukraina. Venemaa on ühinenud sealse eeloleva valimiskampaaniaga. Ta tahtis seda kasutada selleks, et näidata Ukraina Vabariigile, et juhul, kui Ukraina jääb Venemaale truuks, saab ta odavat gaasi ja naftat.

Praegune konflikt näitab ka, et selline geopoliitiline mõju on Venemaale olulisem kui head suhted ELiga. Venemaa arvestas oma tegevuse hulka gaasitarnete katkestamise kulud. Seega me ei tohiks end petta – see on vaid võitluse algus mõju pärast Ukrainas.

Euroopa Liit tahab oma loomupärases pimeduses toetuda energia saamiseks gaasi- ja naftaimpordile. Samal ajal seisavad tema oma kivisöe- ja pruunsöevarud (kaasa arvatud Poolas) kasutult. Ma ei tea, kas see on poliitiline juhmus või lihtsalt küsimus energiaalase surve säilitamises teatavate riikide üle ühenduses.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Zlotea (PPE-DE), kirjalikult.(RO) Küsimus Ukraina ja Euroopa Liidu varustamisest gaasiga Venemaa poolt tuleb lahendada võimalikult kiiresti. Euroopa Liit vajab energiavarustuskindluse poliitikat ja ka oma ressursside mitmekesistamist ning solidaarsust energiasektoris, et hoida ära selliseid kriise, mis mõjutavad tema kodanikke.

Venemaapoolne gaasitarnete katkestamine mõjutab rohkem kui pooli ELi liikmesriikidest. Bulgaarias on gaasitarned tööstusele vähenenud või katkestatud, kuna see riik sõltub 90% ulatuses Venemaalt tulevast gaasist.

Ma toetan nii eesistujariigi kui ka komisjoni seisukohta, mille kohaselt nõutakse tungivalt, et mõlemad pooled osaleksid dialoogis, et kompromissile jõuda. Gaasi pole ilma mõlema poole vahelise tehnilise kooskõlastuseta võimalik tarnida. Tulevikus peame jätma alles dialoogivõimaluse mõlema poolega, et vältida samasugusesse olukorda sattumist.

Nõukogu ja parlament teevad arutlusel oleva energiapaketi kaudu ettepaneku võtta mitmeid meetmeid, mis hõlmavad rohkemate energiatarnijate kasutamist tarbija kasuks. Me loodame, et pakett võetakse vastu teisel lugemisel.

Kõnealune kriis tuleb lahendada niipea kui võimalik, sest see mõjutab nii Euroopa kodanikke kui ka tööstust. Me vajame energiasektoris ühist välispoliitikat.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika