Istungi stenogramm

Kolmapäev, 14. jaanuar 2009 - Strasbourg

12. Olukord Somaali poolsaarel (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni seisukoht olukorra kohta Somaali poolsaarel.

  Alexandr Vondra, nõukogu ametisolev eesistuja. − Härra juhataja, soovin sellel hilisel tunnil teha mõne märkuse nõukogu seisukoha kohta Somaali poolsaare küsimuses.

Somaali poolsaar on muidugi väljakutseid pakkuv piirkond, mis väärib meie erilist ja suuremat tähelepanu, kuna sellel on ELile suur mõju. EL jälgib hoolega arenguid selles piirkonnas ning valmistub tegelema veelgi rohkem Somaali poolsaare riikidega.

Ma tean, et parlament hoiab ka end arengutega kursis. Visiit, mille teie delegatsioon möödunud aasta lõpus Eritreasse ja Etioopiasse ning Djiboutisse tegi, oli oluline. Ma võtsin teadmiseks ka resolutsiooni ettepanekut Somaali poolsaare kohta, mis on osaliselt kõnealuse visiidi kontekstis välja töötatud. See näitas selgelt sellele piirkonnale ning eurooplastele kaasatuse suurenemist ELis seoses Somaali poolsaarega. Tervitan nõukogu nimel parlamendi osalust meie jõupingutustes tegelda väljakutsetega Somaali poolsaarel.

Somaali poolsaarel on mitu pingeallikat. Ma räägin nendest üksikasjalikumalt. Siiski on need pinged nõukogu arvates tihti ühel või teisel moel piirkonnasiseselt seotud. Seepärast ootab nõukogu eriti piirkondlike sidemete eristamist praeguste konfliktide vahel. Mis on need konfliktide vahelised sidemed?

Esiteks käib vaidlus Etioopia ja Eritrea vahel, mida võib pidada kogu piirkonna ebastabiilsuse üheks peamiseks põhjuseks. See kajastub järgmistel viisidel: Somaalia vaenutsevate kildkondade toetuses, destabiliseerimiseks tehtavates jõupingutustes mõlemas riigis – lubage mul mainida eelkõige Ogadeni, Oromot Etioopias. See kajastub ka toetuses rahuprotsessi taaselustamisele Sudaanis; Eritrea on peatanud oma liikmelisuse valitsustevahelises arenguametis.

Lõpetuseks – konflikt Somaalias on põhjustanud ühe kõige raskematest humanitaarolukordadest, millega me täna maailmas silmitsi seisame. Piraatluse aktid Somaalia rannikuvetes on kõnealuse konflikti teine raske tagajärg.

Teine tõsine küsimus on Somaali poolsaarel võistlemine loodusvarade pärast, nagu vesi ja mineraalid. See nähtus suurendab karjakasvatajate-vahelisi konflikte piirkondades, kus elavad erinevad kultuurilised ja etnilised rühmad. See suurendab ka toiduainetega kindlustamatust üldiselt, mis soodustab konflikti ja rännet.

Piirkonnad on ka üksteisest tõsiselt sõltuvad. Lubage mul mainida neist mõnda. Esineb varem mainitud piirikonflikte: vaidlused Etioopia ja Eritrea, Sudaani ja Etioopia ning Djibouti ja Eritrea vahel, mida võib pidada piirkonna ebastabiilsuse allikaks. Rõhutaksin ka, et parem piirkondlik koostöö aitaks vähendada pingeid riigipiiride pärast.

Toiduainetega kindlustatus on teine vastastikuse sõltuvuse valdkond. See on muidugi peamine mure piirkonnas. Korduvatel põudadel ja ka üleujutustel on elanikkonnale laastav mõju. Veel kord – piirkondlik koostöö võiks leevendada nende loodusnähtuste mõju.

Nagu te teate, vaieldakse, et see on Darfuri, Somaalia ja paljude teiste Somaali poolsaare piirkonna konfliktide allikas. Ma ei ole kindel, et see täielikult kõik ära seletab, kuid usun, et see küsimus tuleb lahendada igas riigis ja piirkondlikus kontekstis ausalt ja läbipaistvalt.

Piraatlust esines algselt väikesel osal Somaalia rannikust. Piraatide ettekääne oli nõuda ühelt laevalt Somaalia vetes kalastusmaksu. Nagu te kindlasti teate, on see tegevus oluliselt laienenud ja ohustab nüüd humanitaarabi Somaaliasse toimetamist ning mereohutust Adeni lahes ja kaugemalgi, hõlmates Kenya ning Tansaania rannikuvetes sõitvaid laevu.

On veel mitu vastastikuse sõltuvuse valdkonda, nagu terrorism ja ränne, millel on suur mõju Euroopale ja Somaali poolsaare riikidele.

Seega, milliseid meetmeid Euroopa Liit võtab? Milline on kaasatus või osalus? Nõukogu käsutuses olev peamine poliitiline vahend – mida mul on au teile siin tutvustada – on poliitiline dialoog, mitte üksnes üksikute riikide, vaid ka teiste piirkondlike sidusrühmadega, nagu Aafrika Liit, valitsustevaheline arenguamet, Araabia Liiga ja oluliste riikidena Ameerika Ühendriigid ning Hiina.

Poliitiline dialoog on ELi ja iga selle konkreetse piirkonna riigiga sõlmitud Cotonou lepingus sisalduv vastastikune kohustus. Seda dialoogi peetakse ELi missioonide juhtide kaudu kõnealustes riikides. See on nõukogule väga oluline vahend, kuna võimaldab meil kõnealuste riikide ametiasutustega otse suhelda. See annab võimaluse nende seisukoht ära kuulata, kuid ka selgitada selgesõnaliselt meie tundmusi ning tõstatada mureküsimusi, mis meil teatavate küsimustega tekivad. See puudutab eelkõige juhtimise ja inimõigustega seotud küsimusi. Need on peamised probleemid.

Lisaks sellele on nõukogu käsutuses Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika vahendid. Nõukogu on alates 2008. aasta septembrist kasutanud seda vahendit piraatluse kõrvaldamiseks Somaalia rannikult, esmalt koordinatsioonirakukese EU NAVCO kaudu, mis asub Brüsselis, ja seejärel alates 2008. aasta detsembrist mereoperatsiooni nimega EU NAVFOR Atalanta abiga.

Lõpuks tegutseb EL selliste Euroopa Komisjoni rahaliste vahendite abil, nagu Aafrika rahutagamisvahend ja stabiliseerimisvahend. Ma lasen volinik Ferrero-Waldneril seda edasi arendada, kuna see on komisjoni kohustus.

Nõukogu otsib muidugi alati koos komisjoniga viise, kuidas parandada ELi meetmete tõhusust ja nähtavust. Ma ootan väga teie ettepanekuid ja soovitusi selle konkreetse küsimuse kohta.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, komisjon on viimastel aastatel juba nõudnud, et Euroopa Liit olukorrale Somaali poolsaarel suuremat tähelepanu pööraks. Ma asendan täna sellel arutelul kolleegi Louis Micheli, kes kahjuks ei saa siin viibida. Ma käsitlen seda teemat suure huviga nii selle enda pärast kui ka sellepärast, et see mõjutab Euroopat otseselt – näiteks vajadus koondada meie sõjalaevastik võitluseks piraatluse vastu, ja see ei ole kõigest üks hiljutine näide.

Seepärast on meil väga hea meel piirkonda külastanud parlamendidelegatsiooni algatuse ja nende järgnenud raporti ja resolutsiooni projekti üle, mida me põhimõtteliselt toetame.

Somaali poolsaare iga riigi riigisisest olukorda ei saa mõista piirkonna dünaamikat arvestamata. Kui me tahame edendada piirkonna stabiilsust, austust Cotonou lepingu oluliste ja põhiliste elementide ning vaesusevastase võitlemise vastu, peame jätkama majanduslikul arengul, valitsemistaval ja julgeolekul põhineva ülemaailmse lähenemisviisi toetamist.

Lubage mul kommenteerida olukorda riikide lõikes enne kokkuvõtte tegemist märkustega piirkondliku strateegia kohta seoses Somaali poolsaarega.

Esiteks lubage mul öelda paar sõna Etioopia/Eritrea kohta. Etioopial on strateegiline majanduslik ja poliitiline asukoht piirkonnas. Komisjon jätkab Etioopia toetamist jõupingutustega vaesuse leevendamiseks, kus on tehtud olulisi edusamme.

Nõrk piirkondlik julgeolek ja kogukonnasisesed pinged mõjutavad kahjulikult riigisisest olukorda, eriti Ogadenis, kus juurdepääs elanikkonnale on ikka veel piiratud. Komisjon jätkab ka inimõiguste olukorra ja demokratiseerimisprotsessi jälgimist. Arvestades 2005. aasta üldvalimiste tingimusi, jälgib komisjon hoolikalt 2010. aasta valimiste ettevalmistamist ja läbiviimist, eriti arvestades hiljuti heaks kiidetud valitsusväliseid organisatsioone käsitlevaid õigusakte ja opositsiooni juhi Birtukan Medeska taasvahistamist.

Eritrea riigisisese olukorra määrab mingis osas kindlaks ummikseis piirikonfliktis Etioopiaga. Komisjon on jätkuvalt tõsiselt mures inimõiguste rikkumiste ja ebakindla sotsiaalse ning majandusliku olukorra pärast. Meie arvates on olemas tugev argument koostööprogrammi jätkuvuse poolt, mille eesmärk on elanikkonna elamistingimuste parandamine. 2008. aastal algatatud poliitiline dialoog annab püsivateks sidemeteks Eritrea ametiasutustega hea platvormi. Öelgem selgelt välja: me ootame selle protsessi tulemusel Eritreas positiivseid ja käegakatsutavaid samme.

Nagu meie resolutsiooni ettepanekus osutatud, ei too tegelik piiri märkimine Etioopia ja Eritrea vahel – nagu otsustas piirikomisjon – kaasa probleemi täielikku lahendamist, kui sellega ei kaasne dialoogi, mille eesmärk on kahe riigi vaheliste suhete normaliseerimine.

Hiljutist vaidlust Eritrea ja Djibouti vahel tuleb vaadelda laiemas piirkondlikus plaanis ja sellele tuleb otsida kohalike ja piirkondlike osalejate kaudu globaalset lahendust. Me jätkame selliste protsesside toetamist.

Nüüd, mil Etioopia väed Somaaliast välja viiakse, on hädavajalik, et Etioopia ja Eritrea vaheline koostöö Somaali rahuprotsessis oleks edukas.

Seoses olukorraga Sudaanis olen ma täielikult nõus parlamendi analüüsiga. Tõepoolest, 2009. aasta on selle riigi tulevikule otsustava tähtsusega aasta. Vägivalla jätkumine Darfuris ja raskused põhja- ning lõunapiirkondade üldise rahukokkuleppe väljatöötamise lõpuleviimisel võivad riiki destabiliseerida ja kogu piirkonnale kahjulikku mõju avaldada. Seepärast peaksime säilitama Khartoumi ametiasutustega jõulise dialoogi ja avaldama neile jätkuvalt tugevat survet, et saavutada nendega täielik koostöö nii üldise rahukokkuleppe kui ka Darfuri ning nende protsesside osas. Need ametiasutused ja ka teised Sudaani sidusrühmad teavad väga hästi, milles seisnevad nende kohustused ja millise panuse nad peavad andma.

Darfuris tuleb lõpetada sõjaväelised operatsioonid ja vägivald ning taastada täielikult poliitiline protsess. ÜRO ja Aafrika Liidu Darfuri missiooni (UNAMID) lähetamine peab toimuma ettenähtud aja jooksul. Sudaani ametiasutused peavad pidama kinni oma kohustustest seoses humanitaarabi ja inimõigustealase tegevuse hõlbustamisega. Seoses üldise rahukokkuleppega on ülioluline, et Khartoumi ja Lõuna-Sudaani valitsus lahendaksid erimeelsused kriitilise tähtsusega küsimustes, nagu piiride piiritlemine ja õigusloome julgeoleku- ning poliitilistes küsimustes. Suutmatus seda teha võib muuta kavandatud 2009. aasta valimised uue vägivalla ja konflikti stsenaariumiks.

Somaalias on rahuprotsess üliolulises etapis. President Yusufi ametist tagasiastumine ja Etioopia armee väljaviimine kujutavad endast uut ebakindluse ja riskiperioodi. Kuid need annavad ka võimaluse kaasava poliitilise protsessi käivitamiseks. Poliitika poolelt jätkab Euroopa Liit tegevust Djibouti protsessi toetamisel, mis peaks tooma uue presidendi valimiste ja riikliku ühtsuse ja laiendatud parlamendiga valitsuse moodustamise kaudu kaasa suurema kaasatuse. Djibouti protsessi jaoks varuplaani ei ole. Pole mingit võimalust, et kokkulepe õnnestuks, kui puudub rahvusvaheline ja piirkondlik toetus, mis edendab selleks soodsate tingimuste tekkimist.

Julgeolekuga seoses pühendub komisjon jätkuvalt julgeolekusektori kindla juhtimissüsteemi loomise toetamist. Olenemata sellest, millist laadi on rahvusvahelised jõud (ÜRO volitatud stabiliseerimisjõud, ÜRO rahuvalvemissioon või vaid Aafrika Liidu missioon Somaalias (AMISOM)), peab nende mandaat keskenduma Djibouti lepingu rakendamise toetamisele. Komisjon on andnud positiivse vastuse palvele täiendava rahalise abi andmiseks AMISOMi tugevdamiseks.

Lõpetuseks, seoses Somaali poolsaarega üldiselt hindan ma väga parlamendi toetust komisjoni Somaali poolsaart käsitlevale algatusele. Kõnealune algatus põhineb 2006. aasta Somaali poolsaare strateegial, mis võeti vastu veendumusega, et keerdküsimustega piirkonnas on võimalik tegelda vaid ülemaailmselt. Komisjon toetab selles vaimus teie ettepanekut nimetada Somaali poolsaare piirkonda eriesindaja.

Me oleme loonud head töösuhted valitsustevahelise arenguametiga, kes toetab Somaali poolsaare algatust ja mängib selle rakendamises keskset rolli. Tulevikuks on kavandatud teine vee-, energia- ja transporditeemaline ekspertide ühiskohtumine, kus oleks võimalik töötada välja konkreetsed projektid, mida saaks esitada võimalikule rahastajate konverentsile.

Somaali poolsaare strateegia edukuse jaoks on hädavajalik kaasata Eritrea, kes mängib piirkondlikus dünaamikas keskset rolli. Volinik Micheli suhtlemine piirkonna valitsusjuhtide ja riigipeadega, sealhulgas presidendi Isaiasega, on võimaldanud teatavat avanemist selles suhtes ning uus valitsustevahelise arenguameti täitevsekretär suhtleb parajasti Eritrea ametiasutustega, sealhulgas valitsustevahelise arenguameti reformi- ja elavdamisprotsessi teemal.

Härra juhataja, mu sõnavõtt osutus natuke pikaks, kuid kui tahta midagi nii paljude riikide kohta öelda, tuleb vähemalt mõni sõna öelda.

  Juhataja. − Sissejuhatust reguleerib erieeskiri ja mingeid piiranguid ei ole.

  Filip Kaczmarek, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Härra juhataja, volinik, ametisolev eesistuja, tänan teid väga nõukogu ja komisjoni arvamuse eest Somaali poolsaare suhtes. Selle piirkonna tähtsus ületab pelgalt geograafilised piirid. Sealseid konflikte ja struktuurilisi probleeme ühendavad negatiivsed nähtused teistes Aafrika piirkondades. Ma olin Euroopa Parlamendi hiljutisel visiidil selle koosseisus ja mul õnnestus näha oma silmaga, kui keerulised, kõikehõlmavad ja vastastikku seotud on sealsed probleemid, ja miks meie vastus peab olema kõikehõlmav.

Me keskendusime resolutsiooni ettepanekus kolmele põhilisele, kuid ka üsna laiaulatuslikule küsimusele: piirkondlikule julgeolekule, toiduainetega kindlustatusele, ja meie märkustes inimõigustele, demokraatiale ning heale valitsemistavale. Alates visiidist ei ole mul mingit kahtlust, et olukorra parandamise põhitingimus on hea tahe ja dialoog piirkondlike juhtide vahel.

Euroopa Liidu Somaalia poolsaare piirkondlike institutsioonide toetamise poliitika on õige, kuid see jääb kesksete osalejate kaasatuseta ebatõhusaks. Mõned piirkonna riigid kasutavad viletsat taktikat – näiteks ei saa taotleda dialoogi ühe naabriga ja samal ajal keelduda dialoogist teisega. See praktika on ebaloogiline ja muudab diplomaatilise edu sama hästi kui võimatuks. Sealsed poliitilised juhid peavad tunnustama tõsiasja, et võimu teostamine on seotud kohustusega.

See, mida me ootame Somaali poolsaare juhtidelt, ei ole seotud mingite konkreetsete kohalike, Euroopa väärtustega. Me ootame üldiste väärtuste minimaalset tunnustamist. Oleme ka veendunud, et põhiõigused ja -vabadused kuuluvad kõigile. Ükski arengumaa ei saa kaasaegses maailmas korralikult toimida, kui ta põhilised üldised väärtused kõrvale heidab. Nende tunnustamine pole seega üksnes žest Euroopa Liidu suunas, vaid ka tegevus, mis nende endi huve edendab. Arengukontseptsioonid võivad olla erinevad, kuid väärtused ei muutu ja ma tahaksin, et need väärtused – ühised ja universaalsed – saaksid Somaali poolsaarel n-ö igapäevaseks leivaks.

  Ana Maria Gomes, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Nõukogu ja komisjon peavad tegema järeldused asjaolust, et parlamendi seisukohalt ei tegutse Somaali poolsaare riikide valitsused kooskõlas oma kohustustega vastavalt Cotonou lepingu artikli 9 tingimustele. Inimõigused, demokraatia ja hea valitsemistava on tühjad sõnad. See on ilmselge kõigile, kes oma silmi kinni ei hoia.

Näiteks Etioopias, mis on Aafrika Liidu peakorter, on inimesed surutud sellise retoorika katte alla, mis kõlab rahastajatele hästi, kuid mis on sama toores ja häbitu.

Ma kirjeldan kahte vahejuhtumit...

29. augustil vahistati ühe parlamendikohaga erakonna juht Birtukan Midekssa uuesti ja mõisteti eluks ajaks vangi selle eest, et ta keeldus avalikult väitmast, et tema oli nõudnud armuandmist, mida Meles Zenawi valitsus kasutas tema ja paljude teiste 2005. aasta valimistest saadik kinni peetud opositsiooni poliitiliste liidrite vabastamiseks 2007. aastal.

Teine, nn valitsusväliste organisatsioonide seaduse heakskiitmine Etioopia parlamendis, millega kriminaliseeritakse praktikas kogu VVOde töö.

Etioopias ei ole mingit üleminekut demokraatiale, volinik, ja ma oleksin tänulik, kui te seda oma kolleegile Louis Michelile räägiksite.

Eritreas on valitsuse vaen igaühe vastu, kes kõige põhilisemaid inimõigusi teostada proovib, veelgi häbitum.

Mis puudutab Somaaliat, kelle olukord on praegu kõige raskem kogu Somaali poolsaarel, siis rahvusvahelisel üldsusel, sealhulgas Euroopa Liidul, on kriminaalne huvipuudus inimeste saatuse vastu riigis, kus ei ole aastakümneid olnud mingit õiguskorda ning kus Etioopia vägedel õnnestus riik okupeerida ja panna karistamatult toime kuritegusid ning kus õilmitsevad piraadid ja terroristlikud rühmitused.

ELi mereväemissioon ei lahenda midagi, kui Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, ÜRO ja Aafrika Liit ignoreerivad jätkuvalt piraatluse põhjuseid, mis on juurdunud ning mille vastu tuleb võidelda maal, mitte merel.

Kõnealune piirkond ei stabiliseeru ega edene, kui ei lahendata traagilisi konflikte, mis laastavad jätkuvalt Sudaani, eriti lõunas ja Darfuris, ja kus rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas Euroopa Liidu retoorika tuleb kanda üle otsustavatesse meetmetesse, et kaitsta tsiviilelanikkonda, keda rünnatakse, ja et teha lõpp kurjategijate karistamatusele.

Sellega seoses on president Omar Bashiri vastutusele võtmise kinnitamine Rahvusvahelises Kriminaalkohtus nii Euroopa Liidu kui ka Aafrika Liidu usaldusväärsuse ning tõhususe proovikivi.

  Johan Van Hecke, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, Somaali poolsaar on kohutav piirkond, kus sisemised ja piirkondlikud konfliktid õõnestavad jätkuvalt rahu ning julgeolekut. Nad põhjustavad humanitaarkatastroofe ja halvavad selle strateegiliselt olulise piirkonna arengut.

Iga sõda, iga konflikt rõhutab riikide haprust. Nendest konfliktidest enamiku keskmes on juhtimise puudumine ja demokraatlikud valitsused, mis on esitatud õigustatult Euroopa Parlamendi raportis.

See piirkond vajab kodumaist demokratiseerimist, riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusriigi põhimõtete austamist ja eelkõige rahvuslikku leppimist. Seoses Somaaliaga tahaksin ma rõhutada, et eelmise presidendi Yusufi ametist loobumine ja Etioopia relvajõudude väljaviimine loob tohutu võimalusteakna. On tulnud aeg killud kokku korjata ja tuua Somaali poolsaare piirkonda rahu.

Somaalia parlament on usalduse kujunemisel ülioluline tegur ja võib rahuprotsessi kõikehõlmavaks muuta. Lisaks on tingimata vajalik, et EL toetaks Aafrika Liidu rahuvalveüksuse taastamist ja tugevdamist. Sellel üksusel peab olema nõuetekohane ÜRO mandaat. Kui seda pole, lahkuvad Uganda ja Burundi relvajõud Mogadishust, jättes maha julgeolekulõhe.

Ma nõustun täielikult voliniku Ferrero-Waldneriga. Praegu on Somaalias aeg muutusteks, mida tuleks ära kasutada. Tuleb täita nii võimu- kui julgeolekuvaakum. Vastasel juhul jääb riigitu kaos nimega Somaalia püsima.

  Mikel Irujo Amezaga, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Härra juhataja, Somaali poolsaar on praegu tõeline püssirohutünn, mitte ainult olukorra tõttu Somaalias ja Sudaanis, kus valitseb täielik ebastabiilsus, kuid ka olukorra tõttu kolmes riigis, mida härra Kaczmarekil, härra Hutchinsonil ja minul oli rõõm külastada.

Nende kolme riigi, millega delegatsiooni visiit piirdus – Eritrea, Djibouti ja Etioopia – ühine joon on vaesus ning seetõttu väga madal inimõiguste tase. Mis puutub vaesusesse, siis meie delegatsioonile antud arvandmete kohaselt on Etioopia valitsus tunnistanud, et nälg mõjutab juba kuut ja poolt miljonit inimest. ÜRO andmetel on see arv üle 12 miljoni. Seega seisame silmitsi humanitaarkriisiga, mida meedias teiste praeguste rahvusvaheliste kriiside tõttu ei kajastata, kuigi see on tõesti šokeeriv.

Inimõiguste olukord väärib samuti meie tähelepanu, arvestades poliitvangide olemasolu – ja see on nende puhul kasutatav sõna: poliitvangid – kõigis kolmes riigis.

Eritrea ja Etioopia vaheline piiritüli on täiesti absurdne, nagu on ka enam kui 200 000 sõduri osalemine selles tülis. Ma ei saa oma kõne lõpetada ilma, et ma õnnitleks volinikku Micheli tema tegevuse puhul kõnealuses piirkonnas ja poliitilise dialoogi alustamise puhul. See dialoog peab jätkuma ja samuti tuleb teha selgeks, et me oleme väga kindlameelsed: kindlameelsed inimõiguste kaitsmisel ning kindlameelsed õigusrikkumiste suhtes, mida pannakse toime VVOsid käsitlevate seaduste vastuvõtmisega. Tuleb meeles pidada, et me tõestame tänu sellele poliitilisele dialoogile, et Euroopa Liidul on rahvusvaheliselt väga hea maine.

  Tobias Pflüger, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Härra juhataja, Somaali poolsaar on viimasel ajal jälle ELis tähelepanu keskmesse sattunud. Lisaks kõigele on alates jõuludest paiknenud siin ELi võitlusmissioon Atalanta. EL tegi selle missiooni lähetamisel NATO, USA, Venemaa ja teiste seal viibivate vea, võideldes pealiskaudselt probleemidega sõjaliste vahendite ja sõjalaevade abil. Tõepoolest, härra Kouchner väljendas tegelikult heameelt võimaluse üle aktsiooniks 10 aastat pärast Püha Malod sõjalise mereoperatsiooni osalusel Somaalia rannikuvetes. Probleemi tõelisteks põhjusteks on vahendite ebaõiglane jaotamine, näiteks kalavarude kasutamise tõttu, sealhulgas Euroopa Liidu püügitraalerite poolt. Somaalia on üks neid riike, kelle praktiliselt olematut valitsust lääs kõikvõimalikul moel toetab.

Etioopia okupatsioonijõud on nüüd Somaaliast lahkunud, kuid enam kui 16 000 inimest on alates nende jõudude sissetungist elu kaotanud. Suhteid Somaali poolsaare riikidega iseloomustab näide Djiboutist, kus kehtib autoritaarne režiim, ent ometi on kõikvõimalikel lääneriikidel seal sõjaväebaasid. Kõnealuse piirkonna riikidele tuleb anda abi – mitte sõjalaevadega, mis kaitsevad vaid lääne kaubateid, vaid näiteks humanitaarabina.

  Karl von Wogau (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, Somaalia on üks läbikukkunud riik koos kõigi kohutavate tagajärgedega, mis see kaasa toob. Te olete sätestanud suurepäraselt, mida siin ära tuleb teha ja minu sõber proua Gomes on samuti seda väga selgelt avaldanud.

Piraatlus on vaid üks osa – kuigi oluline osa – sellest probleemist, kuna piraatlus on piirkonnas väga kindlalt kanda kinnitanud. Teine aspekt on ELi mereteede kaitsmine, mis on Euroopa Liidu enda ja tema kodanike huvides.

Seepärast ongi meil Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioon Atalanta, mis on esimene mereoperatsioon EJKP raames. Operatsiooni peakorter, mis on samuti uus, asub Ühendkuningriigis ja seda juhib Briti mereväeohvitser kontradmiral Jones.

Selle esimene ülesanne on kaitsta toiduabi ja hoolitseda selle eest, et abi ka tegelikult Somaaliasse jõuaks, ja selle teine ülesanne on võidelda piraatluse vastu ning rakendada asjakohaseid meetmeid.

Meil oli Northwoodis jutuajamine operatsiooni peakorteriga, kes tegi selgeks, et neil on puudu mitmest asjast, nagu tankerid ja luurelennukid – mehitatud ja mehitamata –, kuna järelevalve toimub väga suurel alal. Meil kõigil on edukas operatsioonis Atalanta ühine huvi. See on vajalik nii selleks, et kaitsta mereteid, kui ka selleks, et anda oma panus – kuigi ehk ainult väike panus – läbikukkunud riigi Somaalia probleemi lahendamisse.

  Corina Creţu (PSE). – (RO) Tahaksin esiteks õnnitleda kolleege selle uurimismissiooni puhul ühte kõige ohtlikumasse ja kindlasti kõige vähemsoodsas olukorras olevasse piirkonda maailmas.

Ma arvan ka, et Somaali poolsaar on ehk kõige vaesem piirkond maailmas. Etioopia on viimase mõne aasta jooksul põua tõttu katastroofi läbi elanud. See on riik, kus miljonid inimesed kannatavad nälga, isegi sellistel aastatel, kus saak on rikkalik.

Sudaan ja eelkõige Darfuri piirkond on samuti traagilised paikkonnad maailmakaardil ja seda humanitaarkatastroofi tõttu, mida on paljud eksperdid kirjeldanud kui otsest genotsiidi rohkem kui kahe miljoni inimese tapmisega, kusjuures neli miljonit inimest on kodusõja põgenikud.

Somaalia, Eritrea ja Djibouti on kolm kõige vaesemat riiki, kus konflikt on püsiv reaalsus, just nagu teie, volinik, ja enne seda mu kolleegid tegelikult rõhutasite.

Pidev ebastabiilsus piirkonnas on üks nende probleemide põhjustest, millega Somaali poolsaar majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise arengu protsessis silmitsi seisab. Piirkonna rahuprotsessi edukus on seotud tihedalt selliste piirkondlike ja Aafrika struktuuride kaasatusega nagu valitsustevaheline arenguamet või Aafrika Liit.

Euroopa Liit peab toetama nende organisatsioonide kindlustamist koos nende võime suurendamisega konflikte ennetada ja lahendada. Parem piirkondlik integratsioon lihtsustaks samuti Somaali poolsaare riikide vahelist avatumat dialoogi ühist huvi pakkuvatel teemadel, nagu ränne, relvakaubandus, energia või loodusvarad, ja annaks aluse vastuolulisi teemasid käsitlevale dialoogile.

Euroopa Liit peab loomulikult osalema rohkem, kui tegemist on inimõiguste rikkumistega. Vastavalt Cotonou lepingule peavad kõnealused riigid saavutama Euroopa Liiduga kokkuleppe seoses õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete järgimisega.

  Olle Schmidt (ALDE). - (SV) Härra juhataja, volinik, härra nõukogu ametisolev eesistuja, pühapäeva, 23. septembri 2001. aasta hommikul võtsid Eritrea ametivõimud Rootsi kodaniku Dawit Isaaki tema kodust Eritreas kaasa. Ta vangistati ilma kohtuprotsessita ja enam kui seitse aastat hiljem ei ole talle ikka veel ametlikku süüdistust esitatud. Tema kuritegu nimetatakse järgmiselt: tegi reportaaži sõltumatutest uudistest. Kõnealuses resolutsioonis on meil esimene otsene viide Dawit Isaakile. See peaks suurendama survet Eritreale.

On vastuvõetamatu, et ELi kodaniku, Rootsi ajakirjaniku vangistab aastateks ja teda ahistab selline režiim nagu Asmara – režiim, mis saab ELilt abi – abi, mis on lisaks märkimisväärselt suurenenud. Volinik, nüüd on Euroopa Liidul aeg tegutseda ja sätestada sellele abile uued tingimused. Vaikiva diplomaatia aeg on möödas. Kaua võib! EL ei aktsepteeri põhiliste inimõiguste jalge alla trampimist, ajakirjanike ja režiimi kritiseerijate mõrvamist ega vangistamist, kui elanikkond on alla surutud ja nälgib.

Euroopa Parlament nõuab täna, et Dawit Isaak ja teised vangistatud ajakirjanikud Eritreas viivitamatult vabastataks. See on jõuline samm õiges suunas. Praegu peavad komisjon ja nõukogu andma nendele sõnadele ka jõu. Seepärast on ELil viimane aeg astuda läbirääkimistesse ja kehtestada sanktsioone.

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL). - (SV) Härra juhataja, nagu mu kolleeg Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonist, tahaksin ka mina rõhutada Dawit Isaaki vabastamise küsimust. Rootsi kodanik Dawit Isaak on olnud kohtuotsuseta vangis kohutava diktatuuri all. Mul on hea meel, et me oleme lisanud resolutsiooni Somaali poolsaare kohta tema viivitamatut vabastamist käsitleva lõigu. Me nõuame Dawit Isaaki ja ka kõigi teiste vangistatud ajakirjanike viivitamatut vabastamist. Ei mingit kohtuprotsessi – ja milles seisnes nende kuritegu. See seisnes töötamises demokraatia ja sõnavabaduse nimel.

ELi tulevane abi Eritreale tuleb siduda selgete nõudmistega vabastada Dawit Isaak ja teised ajakirjanikud. Tingimuslik abi koos sanktsioonidega, Eritrea Euroopas asuvate varade külmutamine ja teatamine sellest rahvusvahelise õiguse rikkumisest Rahvusvahelisele Kohtule on see, mida me täna vajame. On räägitud, et Rootsi valitsus on teinud tööd, kasutades vaikivat diplomaatiat, kuid seitsme aasta möödudes ei ole juhtunud midagi. Nüüd on aeg tegutseda.

  Charles Tannock (PPE-DE). – Härra juhataja, Somaali poolsaar kujutab endast üldjoontes leevendamata katastroofi. Piirkonda on aastakümneid laastanud sõda, näljahäda, keskkonna olukorra halvenemine, korruptsioon, ebaõige juhtimine ja poliitilised repressioonid. Loomulikult rikutakse inimõigusi. Kodanikuühiskond on nõrk. On murettekitav, et olukord võib kergesti veelgi halveneda. Pinged Etioopia ja Eritrea vahel vaidlusaluse territooriumi pärast võivad ikka veel iga hetk lahvatada. See läbikukkunud Somaalia riik jääb nakatunuks klannide vägivalla ja islamiäärmusluse poolt, mis süveneb, kuna Etioopia viib nüüd väed riigist välja ja viimane president on tagasi astunud.

Me oleme arutlenud ka piraatluseepideemia üle Somaalia rannikuvetes. ELil on muidugi alati kiusatus soovitada Somaalia poolsaarel valitseva kaose imerohuna sõjalisi meetmeid. Mineviku kogemus vihjab, et see oleks kohutav viga. President Bill Clinton saatis USA väed Somaaliat taltsutama, kuid ka see oli katastroof.

Minu arvates on ainus optimismioaas piirkonnas Somaalimaa, mis oli varem Briti protektoraat. Somaalimaa võeti Somaali Vabariigi koosseisu 1960. aastal pärast tema mõtlematut loobumist lühikesest iseseisvusperioodist, kuid ta lõi jälle lahku kaoses pärast Siad Barre surma 1991. aastal. Sellest ajast peale on Somaalimaa olnud ainus järjekindel ja toimiv riigikord Somaalias. Somaalimaa elanikele toovad kasu suhteliselt leebe valitsus ja edumeelsed institutsioonid. Neil on ka riigi sümbolid, nagu eraldi valuuta ja lipp.

Rääkides isiklikult ja mitte oma erakonna või fraktsiooni nimel – võib-olla on rahvusvahelisel üldsusel, mida juhib Aafrika Liit, aeg hakata kaaluma tõsisemalt Somaalimaa iseseisvusnõuet. Iseseisev Somaalimaa, mida toetab lääs, võiks olla muidu lootusetus ja kaootilises piirkonnas stabiilsuse ja progressi jõud. Somaalimaa elanikel oleks kindlasti õigus küsida, miks meile siin ELis oli nii vastumeelt nende riigi tunnustamine de facto, kuid tunnustasime kiirelt Kosovo iseseisvust.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE). – (RO) Euroopa Liidul on tõesti väga hea põhjus tunda muret Somaalias tekitatud olukorra pärast, kus on kujunenud praktiliselt võimuvaakum, mille võivad väga vabalt täita Somaalia islamistlikud relvastatud rühmitused. Lisaks kolme tuhande Etioopia sõduri väljaviimisele võivad Aafrika Liidu egiidi all toimivad missioonid samuti riigist lahkuda juhul, kui nad järgneva perioodi jooksul lisatoetust ei saa.

Ma ei oskaks kirjeldada Euroopa missiooni, mille käigus patrullitakse piirkonna vetes, muud moodi kui hiilgava eduna, kuid see ülesanne hõlmab vaid n-ö haiguse mõju ja üldse mitte haiguse enda ravimist. Somaalial peab olema valitsus, kes on suuteline tegutsema dialoogipartnerina rahvusvaheliste institutsioonide, Euroopa Liidu ja kõikide teiste riikide heaks, kes on valmis võtma endale piirkonna stabiliseerimisel aktiivse rolli.

  Alexandru Nazare (PPE-DE). – (RO) Euroopa Liidul on Somaalias ja Somaali poolsaarel arvukalt kohustusi. Ebastabiilsus, juhtimise ja julgeoleku puudumine on teinud sellest piirkonnast paljudel põhjustel mureallika.

Eelkõige mõjutab selliste rühmituste poolt, kellele on Somaalia üksustes varjupaika antud, toime pandavate piraatlusaktide arvu pretsedenditu suurenemine kaubandusteid piirkonnas, mis on ülioluline nii Euroopale kui ka maailmakaubandusele. Meile valmistab muret nägemine, et need rühmad muutuvad tehnoloogiliselt üha arenenumaks ja üha rohkem suuteliseks ründama laevu, mis paiknevad rannikust aina kaugemal.

Selline asjade seis on tingitud ilmselt Somaalia lootusetust olukorrast, eriti sellise keskvalitsuse puudumisest, kes oleks võimeline oma territoriaalvesi kontrollima. Rahvusvaheline üldsus kannab siiski seoses kõnealuste sündmustega võrdselt vastutust. Olenemata sellest, millistel meredel piraatlusaktid toimuvad ja millised on varjupaigasadamad, mida toimepanijad kasutavad, on piraatlus kirjutatud ja kõigi riikide kirjutamata seaduste rikkumine ning sekkumine sellesse on õigustatud hoolimata sellest, kust see pärineb.

Euroopa Liidu ja rahvusvahelise üldsuse võimalused muuta Somaalias põhilist tegelikku olukorda on väikesed. Kuid võitlemine ühega selle tagajärgedest – piraatlusega – kuulub hoopis rohkem meie haardeulatusse.

  Alexandr Vondra, nõukogu ametisolev eesistuja. − Härra juhataja, esiteks lubage mul reageerida kahele siin tehtud märkusele ja seejärel teha mõningaid järeldusi. Olle Schmidt ja Eva-Britt Svensson küsisid ajakirjaniku Dawit Isaaki kohta: jah, me püüame Eritreas midagi tema vabastamiseks ära teha.

Anna-Maria Gomes küsis opositsiooniaktivisti proua Bertukani hiljutise vahistamise kohta. Nõukogu on muidugi teadlik sellest juhtumist, mis jääb valimisjärgsete mässude aega 2005. aastal, kui ta vahistati koos teiste opositsiooniaktivistidega enne, kui talle 2007. aastal armu anti. Ta vahistati uuesti aasta lõpus. EL on seda juhtumit tähelepanelikult jälginud ja nõukogu on valmis astuma asjakohaseid samme, kui olukord seda nõuab.

Seejärel tahaksin teha viis lühikest kokkuvõtvat märkust. Esiteks lubage mul öelda, et me hindame väga nendes piirkondades käinud delegatsioonide, eriti härra Hutchinsoni, härra Kaczmareki ja Irujo Amezaga panust.

Esiteks arvan, et ma võin teile kinnitada, et Tšehhi eesistumise ajal oleme järjepidevad. Seega ei kavatse me kindlasti ELi Somaalia poolsaare suunalist strateegiat ümber määratleda. Me püüame pigem järgida parimal võimalikul moel oma eelkäija kehtestatud poliitikat.

Üks tähtsamaid ülesandeid on piraatluse ohjeldamine ja selles kontekstis hindame väga jõupingutusi, mille tegi eesistujariik Prantsusmaa, kes sai hakkama esimese ELi missiooni lähetamise raske algusega. Loomulikult ei ole me Tšehhi Vabariigis mingi mereväejõud ja seega hindame siin ELi jõulist osalemist.

Minu teine märkus on, et lühiajaline operatsioon Atalanta on juba hoidnud ära mitu piraatlusakti ning tabanud terve rea piraate – seega on operatsiooni tõhusus saanud ilmseks juba ühe kuu jooksul alates lähetamisest. Atalanta on lühiajaline meede piraatluse vähendamiseks. Siiski vajalik lühiajaline meede.

Kolmas punkt on see, et selleks, et leida Somaalias pikaajaline lahendus, annab nõukogu täieliku toetuse Djibouti protsessile üleminekuaja föderaalvalitsuse ja Somaalia Taasvabastamise Alliansi raames ning sellel protsessil varuplaani ei ole.

Etioopia on hakanud vägesid Somaaliast välja viima ja see on oluline samm Djibouti protsessi elluviimisel. On mõningane mure, et kui Etioopia lahkub, jääb sinna julgeolekuvaakum. EL jätkab seepärast olulise abi andmist Aafrika Liidu missioonile Somaalias – AMISOMile. Ajavahemikuks 2008. aasta detsembrist 2009. aasta maini on eraldatud 20 miljonit eurot.

Minu neljas punkt puudutab otsekontakte. Me kavandame poliitilise dialoogi jätkamist valitsustevahelise arenguametiga ministrite tasandil. Arenguamet tõestas oma suutlikkust, kui osales Sudaani rahukõnelustel, mis lõppesid kõikehõlmava rahulepingu allkirjastamisega 2005. aastal. Seega võib amet saada ELi keskseks partneriks rahu ja stabiilsuse toomisel Somaaliasse.

Lõpetuseks ma tahaksin seoses suurema kaasatuse küsimusega anda teile teada, et komisjoni Somaalia poolsaare strateegia läbivaatamist alustatakse meie eesistumise ajal, mis ei ole vastuolus minu sõnadega järjepidevuse kohta.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, lubage mul teha paar märkust selle lühikese, kuid olulise arutelu kohta. Esiteks Somaalia kohta. Ma kuulasin suure huviga kõiki teie märkusi ja soovitusi ning mul on julgustav näha, et oleme ühel meelel mitte ainult olukorra hinnangu, vaid ka kasutatavate meetmete suhtes. Jätkusuutliku poliitilise lahenduse leidmiseks Somaalias ning selleks, et lõpetada viimaks elanikkonna sõnulseletamatud kannatused, vajame kogu rahvusvahelise üldsuse, kaasa arvatud USA uue administratsiooni ja ka islamimaailma kesksete mõjutajate toetust. Komisjon annab siin Djibouti protsessile täieliku poliitilise, aga ka tugeva rahalise toetuse.

Ma nõustun Ana-Maria Gomesiga, et Somaali poolsaare riikidel on suuri probleeme inimõiguste ja hea valitsemistavaga – paljud teisedki kolleegid on seda öelnud. Me oleme nende tohutute väljakutsete pärast väga mures. Me leiame siiski, et oleks raske teha piiriülest otsust seoses Cotonou lepingu artikliga 9. Me peame olema inimõiguste ja hea valitsemistava suhtes kindlameelsed, kasutades täielikult meie käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas selgete võrdlusalustega poliitilist dialoogi.

Toiduabi ja toiduainetega kindlustatuse kohta – see on üks Euroopa Parlamendi resolutsiooni prioriteete. Tahaksin selles kontekstis rõhutada, et lisaks EAFi raamistikule on nüüd rahalisi vahendeid nn toidurahastu raames, milleks on ajavahemikul 2009–2011 100 miljonit eurot.

Lõpetuseks, me oleme samuti täiesti teadlikud Rootsi kodaniku Dawit Isaaki olukorrast, kes viibib ikka veel Eritreas vahi all. Mu kolleeg Louis Michel rääkis oma viimasel visiidil 2008. aasta juunis sellest juhtumist presidendi Isaiasega ja seoses selle konkreetse juhtumiga tegutsetakse lisaks mingil määral vaikiva diplomaatia vormis. Ma võin teile kinnitada, et pühendume edaspidigi tööle inimõiguste olukorra parandamiseks Eritreas – seega on see meie mõtetes vägagi valitseval kohal.

  Juhataja. − Mulle on laekunud resolutsiooni projekt ⁽¹⁾, mis esitati vastavalt parlamendi kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 15. jaanuaril 2009.

(1) Vt protokoll