Istungi stenogramm

Kolmapäev, 14. jaanuar 2009 - Strasbourg

13. Euroopa Liidu strateegia Valgevene suhtes (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni aruanne, milles käsitletakse Euroopa Liidu strateegiat Valgevene suhtes.

  Alexandr Vondra, nõukogu ametisolev eesistuja. − Härra juhataja, olukord Valgevenes ja see, mida me peaksime tegema ja kuidas me saame aidata, on minu meelest Tšehhi eesistumise ajal kahtlemata nõukogu tähelepanu keskmes.

Lubage mul alustada positiivse noodiga. Me oleme märkinud rahuldustundega Valgevene poolt mõne viimase nädala jooksul astutud samme, sealhulgas liikumise „Vaba Valgevene eest” registreerimine, sõltumatute ajalehtede, nagu Narodnaja Volja ja Naša Niva trükkimine ja levitamine, interneti reguleerimist käsitlev ümarlaud OSCE esindajaga meediavabaduse küsimustes ning selliste OSCE/ODIHRiga peetavate ekspertidega konsulteerimiste alustamise väljakuulutamine, milles käsitletakse valimisalaste õigusaktide parandamist.

Need sammud liiguvad kriteeriumide täitmise suunas, mis on ELi kohaselt tingimus viisakeelu peatamise säilitamiseks kauemaks kui esialgne kuuekuuline periood. EL on rõhutanud, kui tähtis on nende küsimuste edasiarendamine tema suhtlemisel Valgevene administratsiooniga.

Enne sanktsiooni läbivaatamist – kus me peame otsuse aprilli alguseks vastu võtma – kasutame jätkuvalt kõiki poliitilisi kontakte, sealhulgas kahepoolseid kontakte, et julgustada Valgevenet liikuma edasi seoses problemaatiliste punktidega, mis määratleti nõukogu 13. oktoobri järeldustes koos edasiste oluliste sammudega. Meie eesistujariik kavatseb täiendava märgina julgustamise kohta pidada Valgevenega veel ühe välisministrite kolmikkohtumise üldasjade ja välissuhete nõukogu jaanuarikuu kohtumise raames.

Samuti jätkame inimõiguste ja põhivabaduste üldise olukorra jälgimist riigis, pannes erilist rõhku VVOde ja massiteabevahendite reguleerivale keskkonnale. Me arutame intensiivselt seisukohti ja teavet ning vahetame sisukohti ning teavet erinevate opositsiooni esindajatega ja teiste isikutega Valgevenes, inimestega nagu Aleksander Milinkevitš, härra Kosolin ja teised.

Valgevene, nagu me teame, on arvatud kuue idapartnerluse riigi hulka – samm, mille eesmärgiks on positiivsed suundumused meie Ida-Euroopa naabruses. Valgevene osalus sõltub tema riigisisesest arengust. Me kavatseme käivitada idapartnerluse tippkohtumisel maikuus Prahas ja selle päeva otsustamine valiti samuti ajaks, kui see kuuekuuline periood lõpeb ja me saame hinnangu anda. Seega küsimus, kas härra Lukašenka kutsutakse, on üks sellistest küsimustest, mida ei ole veel otsustatud.

Me usume kindlalt, et peame olema nüüd Minskiga konstruktiivsed; öelgem, et see on strateegiline nõue. Loomulikult jääme realistlikuks ega oota mingeid järske muudatusi, kuid me usume, et härra Lukašenka püüded tasakaalustada suhteid Moskvaga võivad anda võimaluse. Kuid ka meie oleme teatavate jagatud väärtuste ühendus ja me peame mõjutusvahendid enda käes hoidma. Meie kõigi ühistes huvides on kasutada seda võimalust, et toetada edaspidigi sellega seotud positiivset dünaamikat Valgevenes.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, mul on väga hea meel rääkida teile Valgevenest, sest tehtud on positiivseid edusamme, mida meil oli rõõm näha. Valgevene on meie päevakorras väga olulisel kohal, kuid mitte üksnes sellepärast, et ta on üks riikidest, keda on praegune finantskriis piirkonnas rängalt mõjutanud. Meil on ka ainulaadne võimalus alustada oma suhetes Valgevenega tõesti uut peatükki.

Meil on läbi pool kuuekuulisest Valgevene-vastaste sanktsioonide peatamise ajast, mis otsustati ELi välisministrite kohtumisel 13. oktoobril 2008. Kuna see peatamine lõpeb 13. aprillil 2009, on nüüd aeg anda esimene hinnang selle kohta, kas Valgevene liigub õiges suunas ja kas me saame seega sanktsioonide peatamist pikendada ja võtta Valgevene suhtes edasisi positiivseid meetmeid.

Üldasjade ja välissuhete nõukogu 13. oktoobri kohtumisel väljendati väga selgelt, et positiivsed edusammud, mis algasid ülejäänud poliitvangide vabastamisega augustis, peaksid jätkuma, et sanktsioonide peatamist pikendataks. Valdkonnad, kus me peame nägema täiendavaid ja püsivaid edusamme on järgmised: mitte mingeid uusi poliitilisi vahistamisi või vangistamisi; koostöö OSCE/ODIHRiga seoses valimisalaste õigusaktide reformidega; edusammud meediavabaduses; paremad tegevustingimused VVOdele ja mitte mingit kodanikuühiskonna ahistamist; ning suured edusammud kogunemisvabaduse küsimuses.

Me oleme näinud viimase kolme kuu jooksul mõningaid edusamme. Näiteks kahe peamise sõltumatu ajalehe väljaandmiskeeld on tühistatud ja nad on nüüd isegi jätkanud trükkimist ja levitamist. Teiseks, härra Milinkevitši organisatsioon „Vaba Valgevene eest” on saanud loa registreerimiseks, ja kolmandaks, 22. jaanuaril toimub Venemaa ja ODIHRi vaheline konsulteerimine valimisreformi küsimuses. Need edusammud on olnud otseseks vastuseks novembri alguses komisjoni esitatud nõuetele ja me leiame, et see on julgustav.

Me vajame siiski rohkem edusamme, kui kavatseme oma suhetes uut ajajärku alustada ja kui kavatseme ka sanktsioonide peatamist kinnitada. Meil on vaja näha edusamme meediavabaduse alal, sealhulgas internetivabaduse ja välisajakirjanike akrediteerimise alal. Meil on samuti vaja näha VVOde registreerimiskorda ja töötingimusi ning piirangute kaotamist VVOde aktivistide – nagu näiteks härra Barazenka – vabaduselt, ning meil on vaja näha täiendavaid tõendeid, et rahumeelsed meeleavaldused võivad toimuda vabalt ilma, et osavõtjad peaksid kartma vahistamist.

Edusammud kujutavad endast aga kahesuunalist tänavat. Kui Valgevene on suuteline tegema suuri edusamme, on minu meelest samuti hädavajalik, et meie vastame omalt poolt olulise meetmepaketiga. Komisjon on töötanud ettepanekutega võtta vastu selline pakett, mis võiks sisaldada järgmist: aasta tagasi alanud energia-, transpordi- ja keskkonnaalaste tehniliste dialoogide laiendamine teistele valdkondadele; Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Valgevenele eraldamise sümboolne suurendamine nende kõneluste toetamiseks; aidata Valgevenel kohaneda uute majanduslike väljakutsetega, millega ta praegu silmitsi seisab, ja laiendada Euroopa Investeerimispanga (EIB) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) laenukõlblikkust Valgevenele; suhtluse intensiivistamine (26. jaanuaril kohtub eesistujakolmik üldasjade ja välisministri Martõnoviga välissuhete nõukogu kohtumise raames, kus ma kavatsen öelda härra Martõnovile selgesõnaliselt, mida EL Valgevenelt täpselt ootab ja mida meie pakkuda saame); ja loomulikult kodanikuühiskonna dialoogi intensiivistamine.

Seoses sellega usun, et kõik jõupingutused tuleb ühendada ja kohtumised, mis parlamendiliikmetel Valgevene parlamendi liikmetega Minskis toimuvad, oleksid samuti väga kasulikud.

Veel üks mõtlemist vääriv küsimus on võimalus avada läbirääkimised viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingu üle. Selles küsimuses on n-ö pall nõukogu väljakupoolel ja on selge, et Valgevenel tuleb veel täiendavaid edusamme teha. Kuid meie, komisjon, oleme valmis tööd alustama ja andma läbirääkimistesse oma panuse kohe, kui ministrid tunnistavad, et on tehtud piisavalt edusamme.

Lõpetuseks oleme valmis töötama täielikult välja Euroopa naabruspoliitika (ENP) ja idapartnerluse pakkumise Valgevene jaoks. See hõlmaks partnerlus- ja koostöölepingu deblokeerimist ja meie abi märkimisväärset suurenemist.

Kui ministrid annavad hinnangu, et on tehtud piisavaid edusamme, tehakse pärast 13. aprilli otsus, kas sanktsioonide peatamine kinnitada. Kui Valgevene edusammud on piisavalt suured, et seda õigustada, oleme tõepoolest valmis vastu tulema, ja ma loodan, et me saaksime siis suhetes Valgevenega tõesti uue peatüki avada.

  Jacek Protasiewicz, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Härra juhataja, volinik, ametisolev eesistuja, tänase arutelu peamine põhjus on Valgevene-vastaste sanktsioonide kuuekuulise peatamise poole peale jõudmine, mis juhtub olema sel nädalal. Meie vaheülevaade suhete kohta selle riigi ja Euroopa Liidu vahel on see täiskogu positiivse ettevaatusega vastu võtnud, tunnustades muudatusi, mis Valgevenes on toimunud.

Tahaksin eelkõige väljendada meie rahulolu selle üle, et liikumine „Vaba Valgevene eest”, mida juhib Aleksander Milinkevitš, on seaduslikustatud, ja et sõltumatud ajalehed Narodnaja Volja ja Naša Niva on seaduslikustatud ning lubatud riigi ajakirjanduslevi süsteemi. Samal ajal mõistame siiski hukka asjaolu, et viimaste aastate jooksul vabastatud poliitvangide täielikke õigusi ei ole taastatud ja et üks protestiv üliõpilane vahistati ebaseaduslikult kohtuistungi-eelsel ajal.

Me tahaksime rõhutada, et hädavajalikud tingimused sanktsioonide jäädavaks kaotamiseks ja Euroopa Liidu ning Valgevene vaheliste suhete normaliseerumiseks on muudatused valimisseaduses, piiravate meediaseaduste kehtetuks tunnistamine ja kriminaalkoodeksi muutmine, et vältida selle kuritarvitamist demokraatliku opositsiooni ja sõltumatute ajakirjanike vastu. Selles kontekstis julgustaksime Valgevene ametiasutusi tegema tihedat koostööd OSCE ja Valgevene Ajakirjanike Liiduga. Me tunnustame eelkohtumisi, mida on seoses nende mõlema küsimusega peetud, kuid nõuame tungivalt alalist koostööd välisriikide ekspertide ja kodanikuühiskonna esindajatega Valgevenes.

Me kavatseme resolutsioonis, mida täna arutatakse, samuti nõuda tungivalt, et Valgevene ametivõimud kaotaksid erakondade, valitsusväliste organisatsioonide tegevusele kehtestatud piirangud ja seaduslikustaksid rohkem sõltumatuma meedia. See ei ole siiski n-ö ühesuunaline tänav. Me kutsume Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles alandama kiiremini ELi sissesõiduviisade hinda ning suurendama Euroopa Investeerimispanga investeeringuid energia infrastruktuuri, eelkõige transiidiinfrastruktuuri Valgevenes. Tahaksin rõhutada, et Euroopa Parlament nõuab taas kord tungivalt, et komisjon kindlustaks rahalise toetuse Biełsat TV-le, ja et Valgevene ametiasutused tunnustaksid Poolakate Liitu Valgevenes – mida juhib Angelika Borys – kui riigi suurima etnilise vähemuse ainsat seaduslikku esindajat.

  Juhataja. − Te paistate olevat hõivatud mees, kuid teil õnnestus viimasel minutil sõna võtta.

  Justas Vincas Paleckis, fraktsiooni PSE nimel. – (LT) Hea tara taga on hea naaber. See on üks vana Inglise vanasõna. Täna, naaberriikidele mõeldes, oleks asjakohasem öelda, et paremad oleks madalad aiad või poleks neid üldse.

Valgevene muutus 20. ja 21. sajandi vahetusel koos üha suurenevate suundumustega autoritarismile Euroopa üksikuks vanaks haigeks meheks. Riik langes eneseisolatsiooni ja isolatsiooni, samal ajal kui tara tema ümber üha kõrgemaks muutus. Inimõiguste rikkumiste tõttu Euroopa Nõukogus Euroopa keskmes olevale riigile kohta ei olnud.

Möödunud aasta andis meile lootust, et Euroopa Liidu ja Valgevene vahelised suhted võivad muutuda ja et tarasid, mida ma mainisin, saab madalamaks võtta. Siin on mainitud väikeseid samme, mida Minsk on seoses poliitvangide, erakondade registreerimise ja ajalehtede registreerimisega õiges suunas astunud. Me võiksime mainida ka Euroopa Liidu esinduse tulevast avamist. Ma jagan nii komisjoni liikme kui ka ministri ettevaatlikku optimismi ja tunnen, et see taevas on selginemas, aga et taevas on ikka veel palju pilvi. Meie kolleeg härra Protasiewicz on juba maininud nii meediavabadust kui ka tegelikke tingimusi, mis võimaldavad erakondade moodustamist, ja riik on üldiselt ka suurte majanduslike ja sotsiaalsete muutuste äärel. Reformid peaksid vaatama tulevikku ja tegema kergemaks tavaliste inimeste elu.

Ma arvan, et Euroopa Liit peaks minema ka vastastikuse mõistmise teed. Esiteks kaotades või vähemalt vähendades viisanõuete finantspiirangud, mis takistavad inimestel suhtlemist.

Valgevene on teinud otsuse ehitada üks tuumaelektrijaam, mis on tõenäoliselt Leedu pealinnale Vilniusele üsna lähedal. Mitut sellist elektrijaama kavandatakse Leetu, Lätti ja Eestisse. Nende ja teiste riikide vahel peab toimuma dialoog ja toimuma pidevad konsulteerimised, et me väldiksime arusaamatusi, keskkonnakahju ja teiste riikide huvide eiramist. Brüssel peaks jälgima hoolikalt, kuidas Minsk täidab Aatomienergiaagentuuri (IAEA) soovitusi, aatomijulgeoleku konventsioone, ja kaitsma Euroopa Liidu riikide huve.

Ma ei usu, et Valgevene teeb mingeid tõelisi edusamme, välja arvatud juhul, kui lammutatakse sein ametlike institutsioonide ja sealsete inimeste vahel. Valitsust peaks huvitama opositsiooni, VVOde, liitude ja noorteorganisatsioonidega kõneluste ja läbirääkimiste pidamine. Euroopa Parlament esitab mõne kuu pärast soovitused selle kohta, kas me peaksime jätkama selle aia lammutamist või peaksime hoopis kõrgema ehitama. Kui meil ei õnnestu seda võimalust ära kasutada, purunevad mõlema poole inimeste illusioonid. Nagu öeldakse – pall on Minski väljakupoolel.

  Janusz Onyszkiewicz, fraktsiooni ALDE nimel. – (PL) Valgevenest tulevad signaalid ei ole just alati selged. Poliitvangid on vabastatud, kaks sõltumatut ajalehte on lubatud ametlikku levitusvõrku ja registreeritud on liikumine „Vaba Valgevene eest”, mida juhib opositsiooni presidendikandidaat Aleksander Milinkevitš. Komisjon on seda maininud. Teisalt, siiski vahistatakse opositsiooni liikmeid ja paljude vabastatud vangide õigusi on piiratud. Kümned ajalehed ootavad, et saaksid loa nagu see, mis kahele eelpool mainitule anti, ja arvukalt valitsusväliseid organisatsioone ja erakondi võitlevad pidevalt registreerimise eest või elavad teades, et neid ähvardab registrist kustutamine. Mungad ja nunnad on maalt välja saadetud ja surmanuhtlus kehtib ikka veel.

Me ei saa Valgevenele selga pöörata. Mina aga ei usu, et käes on aeg alustada dialoogi selle parlamendi ja Valgevene vahel. Meil on vaja lühendada ja lihtsustada märkimisväärselt Valgevene kodanikele viisade väljastamise korda, kuigi ilmselt ei peaks see kehtima nende suhtes, kelle puhul on mõjuv põhjus teda Euroopa Liidust eemale hoida.

Samuti on meil vaja anda tõhusat toetust, sealhulgas rahalist toetust, institutsioonidele, kes on olulised kodanikuühiskonna loomiseks ja arendamiseks, nagu sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid, erakonnad ja sõltumatu ajakirjandus. Meil on samuti vaja tõstatada küsimus töötajate õigustest Valgevenes. Täna puudub väljapool valitsusstruktuure pidev tööhõive – kõik töötavad vaid üheaastaste lepingutega. See annab tööandjale ja seega riigile mõjuvõimu praktiliselt kogu ühiskonna üle.

Idapartnerluse algatus avab samuti praegustele ametiasutustele Valgevenes uued võimalused. Siiski peab riigi kaasajastamine ja selle Euroopa poliitiliste standarditega kooskõlla viimine jätkuma Valgevene ametiasutuste ja demokraatliku opositsiooni vahelise dialoogi kontekstis.

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua volinik, juhataja, me võtsime hiljuti iga kolme kuu tagant vastu resolutsiooni Valgevene kohta. See ei ole mingi ülespuhumine, vaid tõend Poola ja seega ka Euroopa Liidu naaberriigis juhtuva nõuetekohase jälgimise kohta.

Kas demokratiseerimise edusammud Valgevenes on rahuldavad? Ei. Kas see on põhjus Minskile jälle selja pööramiseks? Ei. Meil on vaja jätkata surve avaldamist demokraatlike vabaduste ja standardite, sõnavabaduse ning demokraatlike väärtuste huvides, näidates samal ajal kannatlikult rohelist tuld Valgevenele kui riigile ja ühiskonnale, mida me tahame näha Euroopa Liidule üha lähemale tõmbumas. Valgevenelased on eurooplased ja Valgevene on vana mandri lahutamatu osa ning Valgevene kultuur on osa Euroopa kultuurist.

Täna võitlevad kõige üllamad valgevenelased inimõiguste, demokraatia, usuvabaduse eest. Kuid ärgem tõugakem vähem õilsaid inimesi Moskva käte vahele. See oleks fantaasiavaene ja rumal, see oleks vastutustundetu, see oleks hullem kui kuritegu – see oleks meelepete. Me peame tegema korraga kahte asja – hoidma silma peal Lukašenkal, et ta Poolast pärit katoliku preestreid taga ei kiusaks – näiteks ajalehtede sulgemine või opositsiooni liikmete tagakiusamine –, toetades samal ajal Valgevene riiki kui riiki, et vältida selle tõmbamist üha rohkem Venemaa poliitilisse, majanduslikku ja sõjalisse mõjusfääri.

  Milan Horáček, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Ma tervitan eesistujariiki Tšehhit, keda juhib asepeaminister Alexander Vondra. Valgevene on Aleksander Milinkevitši juhitava demokraatliku opositsiooniliikumise „Vaba Valgevene eest” registreerimisega saatnud välja signaale, et ta on avatumaks muutumas. Nüüd tuleb proovikivi, kas valmisoleku taga dialoogis osaleda peitub tõeline tahe muutuda ja uuendada suhteid ELiga.

Me tahame näha, et Valgevene leiaks koha Euroopas. Me oleme seda kaua aega oodanud ja oleme valmis suhteid uuendama, kuid üksnes selgetel tingimustel, mille hulgas peamine on inimõiguste austamine. See ei kehti üksnes ajakirjandus- ja sõnavabaduse kohta, vaid ka iga üksikisiku poliitilise, sotsiaalse ja eraelu kohta. Valimispettuseid ja opositsioonivastaseid rünnakuid ei ole unustatud ja me jälgime arenguid väga pingsalt.

Oktoobris otsustasime peatada president Lukašenkale kehtestatud sissesõidukeelu. Valgevene peab omalt poolt lubama Euroopa delegatsioonidele sissepääsu, et võimaldada arutelusid opositsiooni liikmetega.

Kogemus on õpetanud, et kõik diktatuurid lõpevad kunagi!

  Věra Flasarová, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Daamid ja härrad, Valgevene on viimane Euroopa riik, kellega Euroopa Liidul puudub vastastikuste suhete leping. See anomaalia võiks varsti lõppeda, nagu näitab nõukogu ja komisjoni kavandatus strateegia Valgevene kohta. Lisaks läheneb mitu aastat kestnud katseaeg lõpule. Valgevene juhtkond võib teha võimalikuks muutused, mis toovad kaasa suurema demokraatia ja vabaduse ning Euroopa Liit pakub koostööd ja suhete normaliseerumist. See peaks olema eesmärk. Diplomaatiakunst tähendab aga näha asju laiemas kontekstis ja oma nõudeid vastavalt n-ö pakendada. Peaaegu iga viimastel aastatel toimunud muutus on toimunud ülemaailmses kontekstis. Täna kogeme põhjalikku muudatust olukorras. Kaks aastakümmet USA domineerimise eksperimenti on lõppemas, et asenduda mitmepooluselise kontseptsiooniga, mis võib samuti konflikti kaasa tuua. See, mida me näeme toimumas, on sündmused, mis kaasnevad muutusega võimu jagamises. Uued ja taaselustuvad keskused määratlevad end oma konkurentide suhtes ja kujundavad oma mõjusfääre. Valgevene moodustab koos Ukraina, Moldova ja Kaukaasiaga piirkonna, mille üle ühelt poolt Venemaa ja teiselt poolt Ameerika Ühendriigid koos Euroopa Liiduga karmi võitlust peavad. Oleks absurdne seda eitada, isegi kui sõda peetakse ilusate loosungite all, nagu vabadus, demokraatia ja inimõigused. Tõelised väärtused, mis on kaalul, on energia, raha ja sõjaline strateegia. Kui peamised ülemaailmsed mõjutajad, sealhulgas Euroopa Liit, on valmis austama uut esilekerkivat geopoliitilist...

(Juhataja katkestas sõnavõtjat.)

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Härra juhataja, Valgevene pidi olema ülemaailmse finantskriisi suhtes immuunne. See liigselt enesekindel prognoos läheb nüüd, 2009. aasta alguses, härra Lukašenkale kalliks maksma. Tema valitsus on kriitilistes finantsraskustes. Minsk on koputanud pidevalt IMFi, Moskva ja isegi Washingtoni uksele miljarditesse ulatava krediidi saamiseks. IMFi tingimus oli Valgevene rubla devalveerimine 2. jaanuariks vähemalt 20,5% võrra. Täna täidab Valgevene elanikke ilmne viha, ja on ka arusaadav, kui taipad, et keskmine kuupalk on kukkunud äkitselt 400 USA dollarilt 333 USA dollarile, kusjuures Minskis on dollar koos euroga enimhallatav valuuta, ja on seda ka kauges tulevikus.

Kas see langus Valgevene majanduslikus seisundis maksis lõivu võimalusele Lukašenka valitsuse uueks sise- ja välispoliitiliseks suundumuseks? See pole kindlasti mitte kujuteldav risk, sest lisaks praegustele finantsprobleemidele on sama tõenäoline härra Lukašenka poolne kosmeetiline muudatus läänesuunalisel kursil. Sellisel juhul asendaks mõjuvõimas president lihtsalt oma strateegia – simuleeritud integratsioon Venemaaga – simuleeritud lähenemisega Euroopa Liidule. Eelolevad gaasialased läbirääkimised Venemaaga võiksid anda sellele simuleerimisele lisatõuke.

Euroopa Liit peaks kasutama tasakaalustatud strateegiat, et sellisele soovimatule poliitilisele stsenaariumile Minskis vastu panna. Selleks peavad kõik Euroopa institutsioonid suhtlema kõigi Valgevene institutsioonidega, sealhulgas riigiasutuste, opositsioonijõudude, kodanikuühiskonna ja isegi mittetöötava elanikkonnaga. See on inspireeriv Euroopa eesmärk, mis loodetavasti edasi areneb, mille abil loodetakse ehitada sildu kõikidesse Valgevene ühiskonna osadesse ning nendega lepinguid sõlmida.

  Roberto Fiore (NI). - (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma arvan, et enam ei ole ühtegi põhjust ühegi Valgevene-vastase sanktsiooni säilitamiseks. Seal näeme riiki, mis on elab kahtlemata läbi kriisi nagu kõik Euroopa riigid, ja igal juhul on see riik, kes lubab õigust omandile, riik, mille kasvumäär oli veel mõni kuu tagasi 8% ja kes ei takistanud välismaalastel, sealhulgas eurooplastel osta maad ja maju, isegi kui see käis Valgevene ettevõtete kaudu.

Lisaks sellele – seoses usuvabadusega – läks veidi aega tagasi kardinal Bertone Valgevenesse ja Valgevene riigi ning Vatikani vahel loodi kindlasti vastastikuse austuse sidemed. Eelkõige on olulised poliitilised vabadused, ja siin on olnud juttu mõnest vangist, kuid tegelikult on see seotud kolme poliitvangiga, kes on vabastatud.

Me räägime ka poliitilistest valimistest ja kindlasti ei ole seal kõikehõlmavat vabadust, mida meie lääne valimistel kogeme, kuid on loomulikult tõsi, et riik on andnud kõigile kandidaatidele televisiooni eetriaega ja mõnel juhul isegi toetusi. Me teame ka, et mõne nädala pärast on mõnel ajalehel – sõltumatul ajalehel – tegevuse alustamise ka levitamise võimalus.

Ma arvan, et Euroopa strateegilistes huvides on Valgevenele avaneda, täpsemalt seepärast, et Valgevene on väga oluline element Euroopa ja Venemaa vahel. Meenutagem, et seal on suur katoliiklik vähemus, mis toob Valgevene lähemale naaberriigile Poolale ja ülejäänud Euroopale ning teeb riigist ülejäänud Ida-Euroopa suhtes strateegilise liitlase. On kummaline, et täna räägitakse Türgi sisenemisest Euroopasse, kui Valgevenel on Euroopaga tugevam ja olulisem partnerlusroll.

  Árpád Duka-Zólyomi (PPE-DE). – (NL) Härra juhataja, raske on ummikseisust Euroopa Liidu ja Valgevene vahelistes suhetes edasi minna. Viimase aja kasvav väljastpoolt tulev surve, nõrgenev sõprus Venemaa ja Valgevene vahel, Vene-Gruusia konflikti poolt esile kutsutud hirm ja muu hulgas ka maailma majanduskriis aitavad osaliselt sellele olukorrale kaasa.

Lukašenka juhitav riik palub esimest korda midagi Euroopalt. Poliitvangide vabastamine, liikumise registreerimine ja dialoogi alustamine sõltumatute ajakirjanikega näitab, et Lukašenka püüab omamoodi Euroopale uksi avada. Minskil tuleb lisaks nendele pinnapealsetele sammudele pakkuda tõelise lähenemise teel veel enamat.

On asjakohane, et EL peaks praegused, kuigi kasinad, võimalused ära kasutama. Euroopa Liit võiks esimest korda suuta mõjutada poliitilist olukorda Valgevenes ja seepärast on poliitika, mille Brüssel vastu võtab, kõike muud kui ükskõikne. Meil tuleb säilitada kriitiline lähenemisviis ja praegu kehtiv tingimuste süsteem. Me peame olema väga tähelepanelikud, sest raske on kujutada ette, et Lukašenka ja tema administratsioon võiksid radikaalselt muutuda.

ELi rakendatavad ja kavandatavad meetmed on olulised. Meie ülesanne on valitsusväliseid organisatsioone toetada ja aidata neil ning muutuste eest võitleval opositsioonil ühineda. Meil on vaja nõuda reforme ka õigusloome valdkonnas ja siin pean ma silmas kriminaalkoodeksit ja ajakirjandus- ning valimistealaseid õigusakte. Euroopa Liidu Valgevene poliitika huvides ja selleks, et demokratiseerimisprotsessi kaitsta, peab Euroopa Parlament jätkama nõukogu- ja komisjonipoolset järelevalvet.

Kõnealuse piirkonna riigid, sealhulgas Ukraina, on tõestanud ka, et ilma selgete kriteeriumideta ja nende täitmiseta ei ole demokraatlik areng võimalik. Kavandatud ELi strateegia on kriitilise tähtsusega ja konstruktiivne ning seepärast annan ma neile tingimusteta toetuse.

  Józef Pinior (PSE). – (PL) Härra juhataja, volinik, ma tahaksin eelkõige rõhutada positiivselt asjaolu, et minister Alexander Vondra viibib tänaõhtusel arutelul sellel täiskogul. Ma usun, et see näitab, kui oluliseks peab eesistujariik Tšehhi Euroopa Liidu välispoliitikat.

Me analüüsime täna Euroopa Liidu Valgevene strateegiat ja avatusestrateegiat, mida on paar viimast kuud järgitud. Ma usun, et selle strateegia tulemused on positiivsed, nagu näitab Euroopa Parlamendi raporti projekt.

Selle tulemusel on Minskis loodud Euroopa Komisjoni alaline esindus. Me saame positiivseid signaale vabaduse suurenemise kohta Valgevenes, nagu Aleskander Milinkevitši liikumise „Vaba Valgevene eest” registreerimine ja kahe sõltumatu ajalehe Narodnaja Volja ja Naša Niva avaldamine ning registreerimine. On olemas Valgevene välisministri Syarhei Martynau avaldus, milles käsitletakse riigi positiivset seisukohta ELi idapartnerluse algatuse suhtes. Samuti tahaksin ma rõhutada, et Valgevene valitsus ei tunnustanud Lõuna-Osseetia ja Abhaasia valitsuse ennastkuulutatavaid avaldusi riikluse kohta. Need on positiivsed signaalid, mis tulenevad kahtlemata samuti Euroopa Liidu suhtumisest Valgevenesse.

See on selgelt see, millest meie resolutsiooni projektis räägitakse: me tegeleme ikka veel piirangutega inimõigustele ja isikuvabadustele Valgevenes. See ei ole liberaalne demokraatia Euroopa mõttes. Ma nõustun täielikult stsenaariumiga, mida tutvustas täna volinik Ferrero-Waldner, et alaline sanktsioonide kaotamine oleks võimalik, kui Valgevene laiendaks vabaduste, kodanike õiguste hulka ja liberaliseeriks oma majanduse. Minu meelest tagab Euroopa Liidu suurem kohalolek Valgevenes seal suurema liberaliseerimise ja demokratiseerimise.

  Juhataja. − Ma tahaksin lihtsalt juhtida lugupeetud liikme tähelepanu sellele, et nõukogu esindaja viibib alati nendel aruteludel ja seega ei ole see eriline sündmus, kuigi me hindame ilmselgelt asepeaministri Vondra kohalolekut.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). - (PL) Härra juhataja, ELi-Valgevene suhted sõltuvad mõlemast poolest. Midagi head mõlemal poolel toob kaasa dialoogi, tõelise naabruspoliitika ja idapartnerluse. Partnerlust ei saa rajada keeldudele ja sanktsioonidele, mistõttu on mul heameel märkida Euroopa Komisjoni viimast algatust, mille eesmärk on parandada suhteid Valgevenega. Tuleb öelda objektiivselt, et Valgevene on vastastikuse lähenemise suunas ka palju ära teinud. Tõendiks selle kohta on liikumise „Vaba Valgevene eest” registreerimine, lubamine trükkida ja levitada opositsiooni ajalehti ning riigi avatus idapartnerluse algatusele.

Euroopa Liidu ootused ulatuvad kaugemale ja selleks on selgelt alust, nagu on alust paljudele Valgevene ootustele. Näiteks kui Valgevene ametiasutustelt palutakse lõpetada oma kodanike, eelkõige laste ja üliõpilaste väljasõiduviisade nõudmise praktika, miks ei lihtsusta ja liberaliseeri Euroopa Liit Valgevene kodanikele viisade väljastamise korda? Need küsimused on eriti olulised piirialade elanikele, kellel on kultuurilised ja perekondlikud sidemed (...)

(Juhataja katkestas sõnavõtjat.)

  Esther de Lange (PPE-DE). - (NL) Härra juhataja, me arutame täna õhtul ELi poliitikat Valgevene suhtes, poliitikat, milles on kesksel kohal demokraatia ja inimõiguste austamine.

Ma tahaksin keskenduda ühele konkreetsele valdkonnale, nimelt laste reisimiskeelule, loomulikult ilma, et see piiraks ühtegi teist asjaomast aspekti, mida me juba täna õhtul maininud oleme. Tõenäoliselt te teate, et lapsed – Tšernobõli katastroofi ohvrid – on reisinud aastaid korrapäraselt Hollandisse ja teistesse ELi riikidesse, et selle katastroofi mõjust taastuda. Asjasse kaasatud lapsed on muidugi lapsed, kes sündisid kaua aega pärast seda, kui katastroof toimus – nad on praegu umbes sama vanad, kui olin mina siis, kui katastroof 22 aasta eest toimus –, kuid nad kogevad ikka veel iga päev katastroofi mõju, nagu ilmneb statistikast kilpnääret, vähktõbe jms puudutavate kaebuste kohta. Iga aasta tervitavad vastuvõtvad pered, vabatahtlikud organisatsioonid ja kirikud 21 riigis 30 000 Valgevene last.

2008. aasta oktoobris teatati, et Valgevene lõpetab dekreediga laste reisid ja keelab neil välismaale sõita, mis teeks seega jõulupühadele lõpu. Euroopa Nõukogu ja mitme välisministri, sealhulgas Hollandi ministri Verhageni survel peatati see dekreet ajutiselt 20. detsembrist 20. jaanuarini, võimaldades paljudel lastel ikka jõuluvaheajale tulla, kuid mingeid sätteid ei ole tehtud ajaks pärast 20. jaanuarit. Seepärast on meil viimane aeg muuta see ajutine peatamine struktuuriliseks, kogu ELi hõlmavaks lahenduseks, et Valgevene lapsi ja Euroopa vastuvõtvaid peresid ei hoitaks enam pimeduses, kas nende reisid saavad jätkuda või mitte. Ideaalis tahaksin ma koostada õigusakti pigem ühe hoobiga kõigi liikmesriikide nimel kui teha seda nii nagu praegu – 27 korda toimuvate kahepoolsete läbirääkimistega.

Seepärast nõuaksime oma resolutsioonis tungivalt, et eesistujariik Tšehhi peaks Valgevene ametiasutustega läbirääkimisi kogu ELi hõlmava lahenduse üle.

  Marianne Mikko, (PSE). – (ET) Austatud kolleegid. Valgevene tee Euroopasse on dialoogi ning kompromisside tee.

Möödunud aastal vastuvõetud Valgevene resolutsioon rõhutas vajadust range ja tingimusliku, ent positiivse poliitika järele. Saavutatud edusammud energia, keskkonna ning transpordi alal on selle töö vili.

Siiski on probleeme, millest me ei tohi vaadata mööda. Demokraatia on asendamatu. Valgevene opositsiooniliidrite tagakiusamise, meedia- ja sõnavabaduse piiramise ning kodanike põhiõiguste rikkumise suhtes peame Euroopa Parlamendi liikmetena olema sallimatud. Tugeva kodanikuühiskonnata ei toimi ükski demokraatlik riik.

Seetõttu tuleb igakülgselt toetada organisatsioone, mille eesmärgiks on kaitsta inimõigusi, edendada demokraatiat ning aktiviseerida kodanikke.

Kiidan Valgevene võimude otsust registreerida härra Milinkevitši kodanikeühendus For Freedom. Kuid see on alles algus, registreerimist ootab ka inimõiguste eest seisev Naša Vjasna ning mitmed teised demokraatia arendamisele pühendunud organisatsioonid.

Viimaks tahaksin rääkida viisarežiimist. Euroopa Liidu ja Valgevene vahel tuleb sõlmida viisalihtsustusleping. Tee Euroopasse peab olema avatud. Kõrge viisatasu ning range kord ei karista riigikorda, vaid inimesi. Ma olen öelnud seda korduvalt ja ütlen ka täna. Seega siis andkem terekäsi, Euroopalik terekäsi, Valgevene rahvale.

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Härra juhataja, Euroopa Parlament on korduvalt käsitlenud Valgevene – Euroopa mandri viimase diktatuuri – küsimust. Ikka veel tekitatakse probleeme katoliku preestritele, kes soovivad jumalateenistusi läbi viia, ja etniliste vähemuste õigusi ei austata. Eelkõige ei tunnustata Valgevene Poolakate Liidu, mida juhib Angelika Borys, demokraatlikult valitud juhatust. Jätkuvad opositsiooni aktivistide ning inimõiguste aktivistide vahistamised ja nende korterite läbiotsimised. Sõltumatuid ajakirjanikke kiusatakse ikka veel taga.

Muudatusi siiski esineb, kuigi väga aeglaselt. Liikumine „Vaba Valgevene eest” on registreeritud ja kahele opositsiooni ajalehele on antud luba trükkimiseks ja levitamiseks. Valgevene välisminister reageeris positiivselt idapartnerluse algatusele ja väljendas huvi selles osalemise vastu. See annab meile ettevaatliku lootuse, et kahepoolsete suhete kliima paraneb ja komisjoni ettepanek täidetakse.

  Colm Burke (PPE-DE). – Härra juhataja, arvestades, et välissuhted on üks eesistujariigi Tšehhi peamisi prioriteete, tahaksin ma paluda nõukogu eesistujal esitada üldjoontes, milliseid samme ta kavatseb astuda, et julgustada Valgevene valitsust kaotama oma rahvusvaheliste reiside keeld lastele, kes reisivad ELi liikmesriikidesse puhkama ja osalema taastumisprogrammides. Ma nõuan tungivalt, et eesistujariik Tšehhi peaks läbirääkimisi üleeuroopalise lepingu üle, mis lubab Valgevene lastel, keda on Tšernobõli katastroof kahjulikult mõjutanud, reisida igasse ELi liikmesriiki.

Selleks olen kolleegidega lisanud käesoleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni lõike 10. Möödunud aasta augustis teatas Valgevene valitsus, et ta kuulutab ebaseaduslikuks välisriikide külastused pärast seda, kui üks laps keeldus pärast välisreisi koju tagasi pöördumast.

Iiri valitsusel õnnestus kindlustada erand, mis lubas lastel nende jõulude ajal Iirimaale sõita, kuid paljud teised peavad ikka veel hankima väljasõiduviisad, et lahkuda Valgevenest selleks, et puhke- ja taastusprogrammides osaleda. Umbes 1 000 Iiri peret võtavad Valgevene lapsi oma kodudes igal suvel ja kõigi jõulude ajal vastu ning see hõlmab sageli meditsiinilise hinnangu andmist ja mõnel juhul ravi.

Kuigi ma tervitan Valgevene ametiasutuste otsust paljude Tšernobõli katastroofi ohvrite reisikeeld ajutiselt kaotada, nõuaksin tungivalt, et eesistujariik jätkaks surve avaldamist, et lähitulevikus oleks võimalik tagada kogu ELi hõlmav leping, millega antakse Valgevene lastele vabadus reisida kõikjale ELis.

Ma olen tõstatanud ka teiega, volinik, rahvusvaheliste reiside keelu küsimuse ja oma vastuses minu kirjale ütlesite, et esindused on loodud nii Euroopa Komisjoni Minski delegatsiooni kaudu kui ka viimati välissuhete peadirektoraadi asepeadirektori novembri alguses toimunud visiidi ajal Minskisse. Ma tahaksin küsida, kas teil on uut teavet ELi toetuspüüdluste kohta, et see rõhuv keeld tühistataks.

  Sylwester Chruszcz (UEN). - (PL) Härra juhataja, volinik, suhete järkjärguline elustamine Valgevenega ja meie valmisolek dialoogiks tema valitsusega kujutavad endast sammu õiges suunas. Mul on samuti hea meel eesistujariigi Tšehhi tänase teate üle nõukogu ja Valgevene esindaja kohtumise kohta sel kuul toimuval diplomaatilisel tippkohtumisel.

Mul on ka hea meel näha katseid Valgevene idapartnerluse algatusse kaasata. ELi tasandil tehtud otsuseid peaksid tunnetama eelkõige Valgevene kodanikud, isegi kui see on viisapoliitika tasandil. Arvestades praegust kriisi Euroopas, tuleb rõhutada, et Valgevene on osutunud seoses gaasitarnetega Euroopa Liitu eriti stabiilseks partneriks. Konstruktiivne dialoog ja paranenud kahepoolsed suhted, mis peaksid põhinema selgelt demokraatia ja inimõiguste austamise põhimõtetel, on mõlema poole huvides.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Kuigi Valgevenes on tehtud positiivseid edusamme, peame säilitama väga tiheda suhtluse Valgevene opositsiooni esindajate ja oma uue sõbra Aleksander Milinkevitšiga.

Euroopa peaks toetama majandusreformi Valgevenes. Siiski tuleks see toetamine panna sõltuma konkreetsetest tingimustest ja nõuetest. Need peaksid hõlmama nõuet suurema meediavabaduse järele. Meedia peab olema vaba toimima seaduse raames ja avaldama riigis oma materjali. Demokraatia jaoks on ülioluline suurem vabadus erakondade ja valitsusväliste organisatsioonide juhtimisel.

Meie tänane arutelu näitab ka, et me kõik tahame, demokraatlikku Valgevenet, kes pöörduks tagasi Euroopasse, kuid ilma Lukašenkata. Kui EL hakkab osalema demokraatlike väärtuste edendamisel, on tal suurepärane võimalus Valgevene enda poole võita ja ta Venemaa haardest vabastada.

  Alessandro Battilocchio (PSE). - (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, me näeme pärast aastaid kestnud keerulisi suhteid mõningaid tagasihoidlikke samme õiges suunas, sealhulgas härra Milinkevitši juhitava liikumise tunnustamist, erinevatele valitsusevastastele ajalehtedele loa andmist ja esimesi märke valmisolekust arutada OSCE/ODIHRi antud soovitusi. Tee, mida veel käia tuleb, ei ole siiski mitte lihtsalt pikk, vaid äärmiselt pikk.

Loodetakse, et ELi ja Valgevene vahelistesse suhetesse on võimalik lisada uus peatükk; lugu meie delegatsiooni kuuluvatele parlamendiliikmetele viisade äraütlemisest on üsna piinlik ja me loodame, et see on praegu vaid halb mälestus. Nagu härra Burke, nõuan minagi tungivalt kohustuse võtmist järgmistel ühiskohtumistel seoses ühe komisjoni ja nõukogu mõttega: eeskirjade selge ühismääratlus, mis on seotud Valgevene laste peatumistega tervise eesmärkidel Euroopa peredes. Viimastel aastatel on Valgevene käsitlenud tihti, liiga tihti seda probleemi pealiskaudsel või jäigal moel, andes sõna otseses mõttes kõrvakiilu peredele ja kahjuks ka lastele ning noortele, kes abi- ja solidaarsusprojektidesse on kaasatud.

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE). – (RO) Ma tervitan nõukogu ja komisjoni avaldust ning olen nõus, et Lukašenka autoritaarset režiimi peab tähelepanelikult jälgima. Samal ajal leian, et me vajame pikaajalist visiooni, milles nähakse ette tuleviku Valgevene, Lukašenka-järgne Valgevene, mis on demokraatlik ja jõukas.

Euroopa Liit peab kohaldama arukat strateegiat Valgevene inimeste ja ühiskonna suhtes, mitte üksnes Minskis asuva ajutise valitsuse suhtes. Ajalugu on tõestanud, et isolatsioon ja välised sanktsioonid aitavad diktatuure säilitada. Meie peaksime tegema vastupidist: pakkuma valgevenelastele võimalikult suure võimaluse õppida Euroopa Liidus, siin lühiajaliselt reisida ja töötada ning puutuda kokku Euroopa väärtuste ja meie majanduslike ning kultuuriliste saavutustega. See on ainus viis, kuidas saame äratada nende inimeste isu meie väärtuste järele ja hõlbustada üleminekuprotsessi, mida see riik läbi elab.

Ma tahaksin lõpetada, öeldes härra Fiorele, et kandidaatide teleesinemine valimiste ajal ei tähenda midagi, sest nagu ütles Stalin, ainus asi, mis loeb, on häälte lugemine.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, volinik, minister, kõik me siin täiskogu istungil tahaksime, et Valgevene järgiks demokraatia, inimõiguste ja kogunemisvabaduse ning ka sõnavabaduse põhimõtteid ja lõpetaksid oma kodanike ja etniliste vähemuste vägivaldse tagakiusamise. Kahjuks on meie nõudmiste loetelu üsna pikk ja tundub ebatõenäoline, et need nõudmised lähitulevikus täielikult täidetakse. Siiski ei saa me lõpetada võitlust väärtuste eest, millele Euroopa Liit on rajatud.

Sanktsioonide poliitika Valgevene vastu algas fiaskoga. Lootkem, et muutus ELi Minski-suunalises poliitikas toob edu. See aga ei ole kerge asjaolu tõttu, et Lukašenka võltsis 2008. aasta sügisel toimunud parlamendivalimiste tulemusi.

Peamine viis, kuidas Valgevene riiki demokratiseerida, on teha seda hariduse, vaba meedia ning ELi ja Valgevene kodanike vahelise suhtlemise kaudu. Me peaksime looma noortele Valgevenest pärit inimestele spetsiaalse stipendiumite programmi õppimiseks Euroopa Liidus, millest on tulevikus suurt kasu.

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE). – (RO) Meie ees on kolm resolutsiooni ettepanekut – 21. mai, 9. oktoobri ja 7. jaanuari ettepanekud. Edusamme on näha seoses Euroopa Liidu liikmete tehtud avaldustega.

Ma siiski kindlasti kaalun ja toetan kõiki avaldusi, mis on suutelised mis tahes riiki rohkem demokraatiat tooma, seda enam, kui me räägime naaberriigist nagu Valgevene. Ma arvan, et on vaja kahte väga olulist asja, nagu mu kolleegid on juba enne mind maininud, või siis võime teha seda lihtsalt selleks, et toetada vastastikust usaldust ja läbipaistvust. Esiteks on meil vaja näidata küpsust ja lihtsustada Valgevene kodanike juurdepääsu Euroopa Liidule ja Euroopa Liitu tulekut, et nad puutuksid kokku Euroopa väärtustega, mille eest Euroopa Liit seisab, Euroopa Liidu poliitika, kõigega, mida me austame. Teiseks, Valgevenest peab saama võimalikult kiiresti riik, kellel ei ole poliitilisi kinnipeetavaid. See on kindlasti väga lihtne žest, mille president Lukašenka teha võiks.

  Juhataja. − On aeg arutelust kokkuvõte teha. Ma palun asepeaministril Vondral kokkuvõte teha.

  Alexandr Vondra, nõukogu ametisolev eesistuja. − – Härra juhataja, ma proovin selle nõukogu nimel kokku võtta.

Esiteks, minu meelest on meil olnud sellel põhiteemal tõesti huvitav arutelu, mis annab meie tavatöösse kindlasti suure panuse. Tahaksin rõhutada, et me nõukogus hindame väga Euroopa Parlamendi huvi Valgevene küsimuse vastu ja aktiivset osalemist selles. Arvan, et eelkõige aitab see ühelt poolt jätkata surve avaldamist inimõiguste küsimustele ja teiselt poolt mitte kaotada strateegilist lähenemisviisi. Ma tahaksin tänada eelkõige poolakatest Euroopa Parlamendi liikmeid – olgu siis Jacek Protasiewicz, Janusz Onyszkiewicz või Józef Pinior – nende panuse eest. Arvan, et me kuulasime hoolikalt.

Esitan nüüd ehk kolm kokkuvõtvat mõtet. Esiteks seoses viisatasudega, mida paljud teist on maininud. See on probleem, millest oleme eriti teadlikud. Isegi kui eelmisel aastal oma riigi suutlikkusest rääkisime, oli meil alati selle kohta palju öelda. Lubage mul olla selgesõnaline. Me näeme Valgevenet Euroopa osana ja oleme teadlikud probleemidest, mida Valgevene kodanikele viisatasude suurenemine tekitab. Et vältida negatiivseid tagajärgi seoses inimestevahelise suhtlemisega, jätkab eesistujariik Tšehhi liikmesriikide julgustamist kasutada olemasolevat paindlikkust seoses ühenduse õigustiku vastavate sätetega. Eesistujariik toetab olemasolevate eeskirjade sidusamat kohaldamist liikmesriikides. Kui praegune positiivne dünaamika säilitatakse ja kui Valgevene seda edasiste oluliste sammudega seoses inimõiguste ja põhivabadustega tugevdab, lubades riigil Euroopa naabruspoliitikas ja tulevases idapartnerluses osaleda, tuleks lõpuks kavandada viisasid käsitlev dialoog.

Ma kinnitan teile seoses Tsernobõli lastega – küsimus, mille keegi teist tõstatas –, et me jätkame surve avaldamist. Me toetasime samme, mida eesistujariik Prantsusmaa selles küsimuses on astunud, sealhulgas eelmise aasta 3. detsembril läbi viidud demarši. ELi jõupingutused on lõpuks päädinud presidendi dekreedi nr 555 peatamisega, millega keelatakse reisid. See, nagu ka kahepoolsed kokkulepped, mis saavutati detsembri alguses Iirimaa ja Valgevene vahel ning mis käsitlesid Tšernobõli katastroofist mõjutatud laste tulevasi puhke- ja taastusreise, oli tervitatav areng. Me oleme teadlikud sellest, et üldprobleem on lahendusest kaugel. Eesistujariik Tšehhi jälgib seda küsimust ja astub ELi nimel vajaduse korral kõik edasised vajalikud sammud ja jätkab küsimuse tõstatamist Minski ametiasutustega suhtlemisel.

Lõpetuseks, eelolevatel kuudel seoses sanktsioonide läbivaatamise ja tulevase idapartnerluse kontekstis jääb Valgevene meie päevakorras olulisele kohale. Just nagu teie vastuvõetud resolutsioon Valgevene kohta pärast septembrivalimisi aitas meil edasi liikuda, loodame, et te meid meie ametiaja jooksul jätkuvalt toetate.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, ma olen näinud, et väga suur enamus jagab meiega sama arvamust. See tähendab, et oleme pakkunud Valgevenele võimaluse Euroopa Liidule Euroopa naabruspoliitika kaudu lähemale tulla. Me oleme pakkunud põhimõtteliselt varitegevuskava ja ka võimalust liituda idapartnerlusega õigel hetkel, kui loomulikult tingimused on õiged.

Seda öelnud, lubage mul vastata mõnele neist konkreetsetest mõtetest, mida te olete avaldanud. Üks, mis puudutab finantskriisi. Valgevene on finantskriisi ja 2007. ning 2008. aasta tõusvaid gaasihindu seni suhteliselt hästi talunud tänu oma väga väikesele lõimumisele maailma majandusse ning samuti tänu Venemaalt, Hiinalt ja Venezuelalt saadud olulistele laenudele. Nüüd – nagu mu meelest härra Belder õigesti ütles – on Valgevene pidanud IMFilt küsima reservlaenu 2,5 miljardi euro ulatuses, sealhulgas devalveerides oma valuuta, et ülemaailmse kriisi negatiivse mõju vastu võidelda. Kuna Valgevene majandus on suures osas reformimata ja struktureerimata, eeldame, et jätkub negatiivne suundumus koos sellest tulenevate negatiivsete sotsiaalsete tagajärgedega. Seega on teil õigus – see on oluline tegur.

Seoses tuumaelektrijaama ja küsimustega julgeoleku ning ohutuse kohta lubage mul öelda, et oma tehnilises dialoogis energia küsimuses, mida me Valgevenega peame, pöörame erilist tähelepanu ka tagamisele, et see riik järgib ohutus- ja julgeolekustandardeid. Me võiksime öelda, et Valgevene teeb väga aktiivset koostööd Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri IAEA ja Viiniga ning on olnud märkimisväärselt avatud komisjonile selle protsessi kohta teabe andmise suhtes.

Seda öelnud, tahaksin vaid viisatasude küsimuse juurde tagasi tulla. Nagu ma oma esimeses märkuses ütlesin, te teate, et peaksime olema valmis andma panuse läbirääkimistesse niipea, kui ka nõukogu on väljendanud oma seisukohta, et püüab seda juhtida, andes kõigile liikmesriikidele võimaluse sõlmida nii viisaleping kui ka tagasivõtuleping. Pärast minu asepeadirektori härra Mingarelli visiiti Minskisse võin ma teile öelda, et praegu ei ole selles konkreetses küsimuses midagi uut. Ma võin vaid öelda, et laste viisatasud ja viisad on igas riigis isesugused. Me ei ole veel punktis, kus meil on üks üldine leping. Selle üle peaks komisjon läbirääkimisi pidama.

  Juhataja. − (PL) Mulle on laekunud viis resolutsiooni ettepanekut ⁽¹⁾, mis esitati vastavalt parlamendi kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 15. jaanuaril 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, viimasel ajal oleme rääkinud poliitilisest sulast Valgevenes. Aleksander Milinkevitši opositsiooniliikumine „Vaba Valgevene eest” on lõpuks registreeritud. Valgevene on väljendanud valmisolekut idapartnerluses osalemiseks. Isegi Washington on öelnud, et kahe riigi vahelised suhted on paranenud. Kas on saabunud aeg soojadeks suheteks ja jää murdmiseks Valgevenega? Ma soovin, et saaksime seda teha, kuid me peame meeles pidama, et president Lukašenka on terav ning visa poliitiline mõjutaja.

Me oleme juba üsna hiljuti tegelnud niinimetatud poliitilise sulaga Euroopas ja ma tahaksin rõhutada vaid seda, et need muudatused on alati pettumusega lõppenud.

Ülioluline on see, kuidas me eelolevatel kuudel ELi poliitikat idas mängime. Lukašenka on juba teatanud, et tema lääne survele ei alistu, ja Medvedeviga gaasi hindade vähendamise üle peetud läbirääkimistel teatas ta, et Valgevene Venemaale võlgu ei jää.

On selge, et Valgevene mängib kahel rindel. Me peame pidama ettevaatlikke ja kaalutletud läbirääkimisi, et meid ei lollitaks muudatused, mis võivad ajutisteks osutada. Me peame olema ELile strateegiliselt tähtsates küsimustes kindlameelsed, viies ellu eesmärgistatud poliitikat, mis seisneb kodanikuühiskonna ja opositsiooni arengu toetamises Valgevenes, kus opositsiooniaktiviste siiani taga kiusatakse ja välismaiseid vaimulikke maalt välja saadetakse. EL ei tohi vaadata mööda asjaolust, et Valgevene ametivõimud rikuvad jätkuvalt kodanike õigusi ja inimõigusi.

(1) Vt protokoll