Istungi stenogramm

Neljapäev, 15. jaanuar 2009 - Strasbourg

10.2. Guinea

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kuue Guinea olukorda käsitleva resolutsiooni ettepaneku arutelu.⁽¹⁾

  Marios Matsakis, autor. − Härra juhataja, Guineal on olnud väga rahutu ajalugu, millesse Euroopa riigid on olnud ühel või teisel määral kaasatud. 15. sajandil võtsid riigi üle portugallased ning riigi kodanikud olid allutatud 16. sajandil ja hiljem Euroopa orjakaubandusele. 1890. aastal koloniseeris selle Prantsusmaa. Pärast iseseisvust 1958. aastal loodi tugevad sidemed Nõukogude Liiduga. Postkolonialistlikul ajal valitses seal peamiselt presidentaalne totalitarism ning selle valitsejaid toetas mööndavasti üsna algeline sõjavägi.

Ehkki Guinea on õnnistatud väga rikaste maardlate poolest, kaasa arvatud raua-, alumiiniumi-, kulla-, teemandi-, uraanimaardlad, on see siiski üks maailma vaesematest riikidest. Nimetatud maavarasid ekspluateerivad ettevõtted Venemaalt, Ukrainast, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Austraaliast ja Kanadast.

Ametnike suur korrumpeeritus on hästi teada ning nende riikide valitsused, kuhu need ettevõtted kuuluvad, näivad väga vähe hoolivat Guinea kodanike heaolust ning kaebavad riigi kohutava inimõigustealase olukorra üle vaid siis, kui nende rahalised huvid on häiritud või ohustatud.

Olgu kuidas on, praegu on Guineas võimul juba jälle uus diktaator, nooruke maaväe nooremohvitser, keda hüütakse Kapten Camaraks. Ta juhib huntat, kes on lubanud vabastada riigi korruptsioonist ning parandada oma 10 miljoni kodaniku elatustaset. Nendel eesmärkidel loodi riigi valitsemiseks 32-liikmeline Rahvuslik Demokraatia ja Arengu Nõukogu.

Ma ei tea, kas Kapten Camara püüdlused on ehtsad või kas ta saavutab edu Guinea küsimuste lahendamisel. Üks asi on kindel: asjaolud ei saa siiski minna halvemaks, kui need on olnud viimase paarikümne aasta jooksul, mil Euroopale ja ülejäänud maailmale meeldis lihtsalt istuda, vaadata ja nautida Guinea maavarade kasutamise hüvesid. Seega, kuigi olen a priori sõjalise diktatuuri vastu, saan ma vaid loota, et mõne aja pärast võiks leida aset üleminek demokraatiale.

  Jean-Pierre Audy, autor. − (FR) Härra juhataja, härra Špidla, daamid ja härrad, 22. detsembril 2008. aastal suri 74-aastaselt Guinea Vabariigi president Lanzana Conté. Selle 22. ning 23. detsembri vahelise öö jooksul olid tema lähedased sugulased riigipöördekatse kuulduste tõttu hõivatud korralduste tegemisega vahepealseks perioodiks.

Kas need mehed, keda Transparency International luges maailma kõige korrumpeerunumateks, kes nüüd tuginesid õigusriiklusele ja demokraatiale, mis pole seal kunagi tegelikult eksisteerinud, olid sel hetkel siirad? Just sel hetkel tuletasid nad meelde, kuidas 24 aastat tagasi haaras võimu kindral Lanzana Conté, kui 1984. aastal suri 1958. aasta iseseisvuse isa, marksistlike vaadetega president Sékou Touré. Kas nad mõtlesid sel hetkel, et võimu on võimeline haarama lihtne ohvitser, kelle ülesandeks olid olnud sõjaväe kütusehanked? Kas nad kahetsesid sel hetkel, et nad ei olnud piisavalt kõvasti töötanud õigusriikluse ja demokraatia rajamise nimel, mis oleks võimaldanud korraldada 60 päeva jooksul need kiiduväärt valimised, nagu on sätestatud põhiseaduses?

Kui nad tõesti seda kahetsesid, siis pidid Kapten Moussa Dadis Camara ja tema sõprade tunded muutuma kahetsuseks mõne tunni jooksul. Kolmapäeval, 24. detsembril kuulutas tundmatu kapten end vabariigi presidendiks, tuhanded guinealased võtsid teda vastu rõõmuhõisetega ja 25. detsembril andis ta truudusevande tsiviilvalitsusele, kes oli tema ultimaatumiga nõus. Ta lubas võidelda korruptsiooni vastu ning korraldada valimised enne 2010. aastat. Ta nimetas peaministriks korraliku mehe, Egiptuse taustaga rahvusvahelise teenistuja. Ta teadustas rõõmsalt, et keegi Guineas ei mõista teda hukka; olukorraga leppisid opositsiooniparteid ja kodanikuühiskond.

Kas riigipööret peaks sellistes oludes hukka mõistma? Jah, daamid ja härrad, me peame selle hukka mõistma! Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraadide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon, kelle nimel on mul au rääkida, mõistab selle riigipöörde hukka, ehkki me ei ole naiivsed; me teame, et kui riik tuleb välja diktatuurist, siis ei ole poliitilised lahendused kunagi lihtsad. Me kutsume teid üles hääletama kuue fraktsiooni ühisresolutsiooni poolt.

  Erik Meijer, autor. − (NL) Härra juhataja, 15. veebruaril 2007. aastal arutasime me kiirkorras Guinea diktaatori Lansana Conté riikliku vägivalla üle. See diktaator tuli võimule pärast riigipööret 1984. aastal ning on sellest peale võimul olnud. Ta pidas riiki oma eravalduseks, mis oli eriti oluline maavarade, nagu kulla, raua ja boksiidi tõttu. Enamus parteidest ei võtnud tema juhtimise all korraldatud valimistest osa ja ajutiselt parlamendis esindatud ametlikku opositsiooni sunniti hiljem lahkuma.

Niisiis sai ametiühingute konföderatsioonidest CNTG ja USTG peamine jõud demokraatia eest võitlemisel. Diktaatori poja poolt juhitud presidendi julgeolekujõud vastasid nende protestirallile 22. jaanuaril 2007. aastal, tappes 59 ja haavates 150 inimest.

See kohutav režiim lõppes ootamatult eelmise aasta detsembris diktaatori surmaga. Hunta esitas järgmiseks peaministriks pankuri. Praegune küsimus on, millele täpselt tegi järgmisena võimu üle võtnud sõjaline hunta ruumi. On see samm demokraatia ja kõigi elanike võrdsuse poole või puhastas see uus riigipööre teed uuele diktaatorile, kes on jällegi peamiselt huvitatud riigi maavaradest ja võimalusest oma taskuid täita?

Välismaailma reageeringud on segadust tekitavad. Lääne-Aafrika riikide koostöö liit ECOWAS mõistis viimase riigipöörde hukka. Nigeeria president kiidab viimast diktaatorit, kuid õnneks nõuab kiiret võimu üleminekut demokraatlikult valitud valitsusele. Samuti avaldavad Prantsusmaa ja Senegal survet valimiste korraldamisele aasta jooksul.

Minu fraktsioon on aastate jooksul alati toetanud siiamaani mängust väljas näiva Guinea demokraatliku opositsiooni nõudmisi. Me ei mõista hukka võimu üleminekut, vaid me mõistame hukka demokraatia puudumise võimalikku jätkumist lähemas tulevikus. Praegu ei ole veel ühtegi põhjust Guinea karistamiseks või isoleerimiseks, kuid me peaksime uutele juhtidele meelde tuletama, et nende hetked rambivalguses võivad olla vaid väga lühiajalised. See riik ei vaja teist diktaatorit, vaid demokraatia taastamist.

  Filip Kaczmarek, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Härra juhataja, volinik, õnneks on see aeg möödas, kui ainus teadaolev viis Lääne-Aafrikas asuvat valitsust kukutada oli läbi sõjalise riigipöörde. Sellal, kui Guineaga piiri jagavates riikides, nimelt Sierra Leones, Elevandiluurannikul, Senegalis või Libeerias, toimub poliitiline sula, kus sõjalised režiimid on kokku kukkunud ja tekivad noored demokraatiad, on Guinea jäänud kinni minevikku. Viimane president haaras ise võimu sõjalise riigipöördega ja praegu on seal otsekui déjà vu. 24 tundi pärast presidendi surma väljakuulutamist haaras Guineas võimu sõjavägi, kes peatas põhiseaduse.

Ainus hea uudis on see, et teised Aafrika riigid ja Aafrika Ühendus mõistsid riigipöörde hukka. Euroopa Liidu edasine abi Guineasse peab kahtlemata olema seotud põhiseadusliku korra taastamisega ja presidendivalimiste korraldamisega nii pea kui võimalik. Sõltumatud rahvusvahelised organisatsioonid peaksid vaatlema valimiste protsessi ja kontrollima nende valimiste ausust. Kui Kapten Camara soovib olla natukenegi Guinea Obama, siis selle riigi korruptsiooni ja vaesust tuleb oluliselt vähendada.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, päev pärast president Lansana Conté surma 23. detsembril 2008 haaras Guineas võimu Kapten Camara poolt juhitud sõjaline hunta, peatades põhiseaduse, õiguse poliitilisele tegevusele ning saates laiali valitsuse. Hunta kuulutas sõja korruptsioonile ja kavatseb korraldada presidendivalimised enne 2010. aasta detsembrit, ehkki kuni selle ajani oli eelnev seadus seadnud tingimuseks, et valimised tuleb korraldada 60 päeva pärast eelmise koosseisu volituste lõppemist.

Siiski ei ole meil võimalik mitte tähele panna, et Guinea elanikud toetavad uut valitsust. 29. detsembril peatas Aafrika Ühendus Guinea liikmelisuse, andes riigile 6 kuud põhiseadusliku korra taastamiseks. Euroopa Parlament peab kutsuma Guinea valitsust üles taastama tsiviilõiguse ja korraldama demokraatlikud presidendivalimised nii pea kui võimalik. Ma loodan, et Euroopa Komisjon tagab tsiviilelanike humanitaarabiga varustamise ning alustab läbirääkimiste protsessi Guinea valitsusega.

  Charles Tannock (PPE-DE). – Härra juhataja, president Lansana Conté oli jõulise aafrika mehe võrdkuju, korrumpeerunud diktaator, kes valitses guinealasi eeskätt oma raudse käega. Tegelikult ei nautinud Guinea kunagi oma pool sajandit väldanud iseseisvuse jooksul tõelist demokraatiat.

Härra Conté surm andis Guineale võimaluse pöörata uus lehekülg, kuid sõjalise riigipöördega hävisid kõik lootused muutustele. Etteaimatavalt oli Aafrika Liidu reageering riigipöördele kahetsusväärselt jõuetu. ALi ei saa võtta rahvusvaheliselt tõsiselt, kui ta jätkab tõe väänamist ja asjade edasi lükkamist. Miks peaksime meie läänes minema selle küsimuse käsitlemisel nii kaugele, kui Aafrika valitsused näivad nii ükskõiksed?

EL peab kaaluma Cotonou lepingu sanktsioone käsitlevate sätete kasutamist. Kapten Camara ja riigipöörde juhid peavad mõistma, et EL eeldab vastutasuks kaubandus- ja abisuhtele teatud valitsemise põhistandarditele vastavust. Guinea ainus tee õitsengu poole on demokraatliku tsiviilvalitsuse kaudu.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Härra juhataja, volinik, meie ees on uus juhtum, mil võimu haarab ohvitseride rühm. Sõjalised huntad käituvad sarnaselt: esmalt on arreteerimised, siis peatatakse põhiseadus ja hiljem kuulutatakse välja demokraatlikud valimised. Selle juhtumi puhul korraldatakse valimised kahe aasta jooksul. Tegelikkuses hakkavad siiski ohvitserid rakendama jõudu ja leidma, et neile see meeldib. See omakorda toob kaasa sotsiaalse rõhumise ja mässu, samuti inimõiguste ja demokraatia põhimõtete rikkumised. Meil on põhjust karta, et sama võib juhtuda Guineas, ehkki me kõik loodame, et sel korral on asjad teisiti, et sündmused pöörduvad paremuse poole ja tulemus on palju positiivsem.

Ma arvan, et Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse ja Aafrika Liidu avaldused Guinea osaluse peatamisest oma tegevuses avaldavad mõningast survet ja kutsuvad üles tervele mõistusele. Ma arvan, et sotsiaalse olukorra tõttu – näiteks sissetulek elaniku kohta alaneb pidevalt – astuvad Euroopa Liit ja seega Euroopa Komisjon kohaseid ja kaalutletud, samuti julgeid samme, et tagada nii pea kui võimalik riigi tagasipöördumine normaalsusesse, mis oleks selle riigi elanike hüvanguks ja hoiaks ära genotsiidi ning inimõiguste rikkumised.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – (LT) Täna arutame Aafrika ühe kõige enam korrumpeerunud riigi Guinea riigipööret. Lisaks ei vääri Guinea sotsiaalne ja majanduslik olukord kadestamist, inimeste elutingimused on äärmiselt karmid, puudu on peamistest toiduainetest, inimõigusi rikutakse jultunult ja kõik see loob keskkonna, kus eelistatakse ebaseaduslikul viisil võimu haaramist.

Teisest küljest teame me väga hästi, et sõjalise riigipöörde abil võimu haaramisest on saanud Guinea traditsioon. Kui kaks aastat tagasi lõppesid rahvuskogu volitused, siis parlamendivalimisi välja ei kuulutatud. Kahtlemata muretseb rahvusvaheline üldsus selle kõige pärast. Ükskõik mis riigis viiks selline olukord varem või hiljem mässudeni, ebastabiilsuseni ja tihti ka verevalamiseni.

Seetõttu nõustun ma täielikult arutletava resolutsiooniga, kus palutakse tungivalt parlamendi- ja presidendivalimiste organiseerimist, rahvusvahelistest standarditest kinnipidamist ja abi Lääne-Aafrika riikide majandusühenduselt. Lisaks peab enne valimisi tagama pressi-, sõna- ja kogunemisvabadused, vastasel juhul saab valimistest farss.

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). – (PL) Härra juhataja, Guinea riigipööre järgis sama mustrit, mida enamus Aafrika ja teiste kontinentide sarnased riigipöörded. See toimus kohe pärast president Conté surma, kes ise tuli võimule pärast riigipööret 24 aastat varem. Selle äärmiselt vaese riigi majanduslik ja poliitiline olukord õhutab inimesi protestimisele. Need protestid vaigistatakse relvajõudude poolt, kes kindlustavad korrumpeerunud valitsust, ja riigi elanike jagunemise kaudu nendeks, kes elavad külluses ning nendeks, kes surevad nälga.

Asjaolu, et Aafrika Liit ja Aafrika majandusühendus peatasid huntaga suhted, on selle juhtumi puhul positiivne. Välissurve võib sundida huntat korraldama demokraatlikud valimised. See, mida me sellest olukorrast peame õppima, on see, et demokraatia toetamiseks Aafrikas vajab Aafrika Liit tegevuskava, mis aitaks ära hoida riigipöördeid, mille tulemuseks on tohutu kahju selle maailma vaese piirkonna elanikele. Ma toetan seda resolutsiooni.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, 2008. aasta 23. novembri hommikustele teadetele Guinea presidendi Lansana Conté surmast järgnesid mõne tunni pärast uudised sõjalisest riigipöördest, mida juhtis hunta, kes asutas Rahvusliku Demokraatia ja Arengu Nõukogu ning kes kuulutas põhiseaduse peatatuks ja saatis valitsusasutused laiali.

Euroopa Komisjon toetab täielikult ELi eesistuja deklaratsiooni, kus mõistetakse hukka vägivaldse võimu ülevõtmine ja kutsutakse Guinea ametivõime üles tooma nii pea kui võimalik tagasi tsiviil-, põhiseadusliku ja demokraatliku valitsuse. Positiivne vastuvõtt, mida Guinea avalikkus, eriti poliitilised parteid ja ametiühingud näitasid üles sõjalise režiimis suhtes, näitab selgelt, et guinealaste elatustase on niivõrd halvenenud, et isegi sõjalist riigipööret nähakse kui muutust paremuse suunas ning kui sündmust, mis annab optimismi tuleviku suhtes. See näitab samuti, et eelnev režiim oli kaotanud guinealaste usalduse selle määrani, et nad eelistasid valitsuse ülevõtmist pigem militaarjõudude, mitte aga ametlike järglaste poolt.

Selles segadust tekitavas olukorras on oluline tervitada kiireid ja tõhusaid algatusi, mille taga on Lääne-Aafrika riikide majandusühendus (ECOWAS) ja tema esimees härra Chambas, samuti on olulised kindlameelsus ja otsusekindlus ühenduse ja Aafrika Liidu poolt, kes peatasid Guinea liikmelisuse oma organisatsioonides ning mõistsid hukka võimu vägivaldse ülevõtmise. Komisjon on pühendunud ECOWASi ja Aafrika Liidu jõupingutuste toetamisele ja nende jõupingutuste toetamisele, mis lubavad kiireimat võimalikku tagasiminekut tsiviil-, põhiseaduslikule ja demokraatlikule valitsusele läbi vabade ning läbipaistvate valimiste.

Rahvusvahelise üldsuse väljakutseks järgnevatel kuudel on Guinea toetamine tema üleminekul demokraatiale ning vabade ja demokraatlike seadusandliku kogu valimiste ja presidendivalimiste korraldamisel.

Daamid ja härrad, nagu te teate, siis 2004. aasta märtsis, pärast valimisi, kus ei austatud demokraatia põhimõtteid ning millega rikuti Cotonou lepingu põhilisi elemente, otsustasime vastavalt leppe artiklile 96 alustada Guinea ja Euroopa Liidu vaheliste konsultatsioonidega. Edu saavutati järgnevates valdkondades: üldiste valimiste korraldamine 2006. aastal, ajakirjanduse liberaliseerimine, valimissüsteemi muutmine selliseks, et valimisi saaks korraldada valitsusele ning opositsioonile koos; makromajandusliku raamistiku parandamine.

Me ei kaota lootust. Usume kindlalt, et eelmise aasta oktoobris alanud valimisprotsessi võib edukalt uuesti alustada. Nüüd kolmapäeval sõidab Guineasse eesistujariigi ning komisjoni ühine delegatsioon. Delegatsiooni kuuluvad ka ECOWASi ja Aafrika Liidu esindajad ja selle eesmärk on riigi olukorra hindamine ning sobivate meetmete pakkumine, toetamaks Guinea üleminekut demokraatiale.

  President. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelude lõpus.

(1) Vaata protokoll.