Istungi stenogramm

Neljapäev, 15. jaanuar 2009 - Strasbourg

10.3. Ajakirjandusvabadus Kenyas

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on kuue Kenya ajakirjandusvabadust käsitleva resolutsiooni ettepaneku arutelu.⁽¹⁾

  Marios Matsakis, autor. − Härra juhataja, ajakirjandusvabadus on väljendusvabaduse ning demokraatia sünonüüm. See ei kehti muidugi ideaalselt meie ühiskondade kohta, kus nii meediahiidude kui ka valitsuse ja poliitiliste parteide sekkumine meediasse ei ole jäänud märkamatuks, vaid on mõningates lääne riikides, kaasa arvatud USAs ja ELi liikmesriikides, üsna silmatorkav. Kuid teoreetiliselt on vähemalt seadustes antud meediale meie ühiskondades õiguslik kaitse, et see saaks toimida nii laitmatult kui võimalik.

See on valdkond, kus me erineme kõvasti Kenya valitsusest, kes kehtestab seaduste abil meetmed, mida saab kasutada võimalikuks riigipoolseks ajakirjanduse represseerimiseks ja tagakiusamiseks. Seetõttu kutsume Kenya ametivõime üles vaatama selles küsimuses oma seisukohad uuesti üle ning andma massimeediale vajalik seadusandlik vabadus, et nad saaksid vähemalt proovida toimida nii demokraatlikult kui võimalik. Kenya valitsus peab mõistma ja leppima, et ajakirjanduse kaitsmine on oluline riigi kodanike elatustaseme parandamisel. Me loodame ja usume, et läbi selle resolutsiooni esitatud palvet ei nähta kui sekkumist, vaid kui sõbralikku soovitust Kenya valitsusele, et sellega arvestatakse tõsiselt ning et siiamaani tehtu vaagitakse arukalt uuesti läbi.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, autor. − (PL) Härra juhataja, Kenya on kannatanud pikemat aega tõsiste poliitiliste kriiside käes. Praegune president Kibaki rakendab selliseid meetmeid, mis on selgelt kavatsetud sõna- ja ajakirjandusvabaduse piiramiseks. 2. jaanuaril 2009. aastal rikkus ta inimõiguste ülddeklaratsiooni ning Aafrika inimõiguste ja rahvaste õiguste harta sätteid, kiites heaks muudatusettepanekud 1998. aasta Kenya sideseadusesse, mis annavad riigiasutustele uued õigused, kaasa arvatud õiguse monteerida maha saateseadmed, samuti kontrollida ja muuta massimeedia väljaannete sisu. Rahvusvaheline üldsus nimetas selle üksmeelselt järgmiseks sammuks Kenya meedia tsenseerimise suunas.

Veelgi enam, hoolimata Kenya laiapõhjalise koalitsioonivalitsuse rajamise lepetest tulenevatest varasematest kohustustest ei konsulteerinud president selles ega ka teistes küsimustes ametis oleva peaministriga. See halvendas juba üle aasta kestnud Kenya kriisi, mille tulemusena sai surma umbes 1 000 ja jäi kodutuks 350 000 inimest. Euroopa Liit ei tohi jääda kõrvalseisjaks, kui rikutakse jämedalt põhiõigusi.

Me peaksime tervitama Kenya presidendi lubadust need muudatusettepanekud uuesti üle vaadata ning konsulteerida selles küsimuses kõikide poliitiliste jõududega, andmaks nendele muudatusettepanekutele uue demokraatliku kvaliteedi ja tagamaks Kenya ühiskonna laialdase toetuse. Euroopa Liit peab neid meetmeid toetama ja neid täpselt kontrollima, tugevdades paljusust selles tsiviilühiskonna rajamise protsessis. Samal ajal peavad Kenya ametivõimud tegutsema jõulisemalt, saavutamaks riigi olukorra normaliseerumine, sealhulgas looma sõltumatu komisjoni, mis koosneks kohalikest ja rahvusvahelistest ekspertidest, et karistada vägivallatsenud isikuid ning aastataguse kriisi põhjustajaid. On võimalik, et need meetmed stabiliseerivad riigisisest olukorda ja hoiavad ära humanitaarkatastroofi, mis paratamatult ähvardab seda 10-miljonilise elanikkonnaga Ida-Aafrika riiki.

  Colm Burke, autor. − Härra juhataja, pean kahetsusväärseks Kenya sideseaduse muutmise seaduse allakirjutamist president Kibaki poolt. See seadus eirab õigust väljendus- ja ajakirjandusvabadusele, mis on tagatud inimõiguste ülddeklaratsiooniga ning taaskorratud teistes rahvusvahelistes konventsioonides, kaasa arvatud Aafrika inimõiguste ja rahvaste õiguste hartas.

Mainitud seadusega antaks märkimisväärsed volitused Kenya informatsiooniministrile korraldada reide riiklikule julgeolekule ohtlikuks peetavatesse raadio- ja telejaamadesse ja monteerida maha nende saateseadmed. Seadusega antakse ka riigile pädevus reguleerida elektrooniliselt eetrisse antavat ja trükis avaldatavat meediasisu. Ent ma tervitan president Kibaki hiljutist lubadust meediaseadus läbi vaadata ja kaaluda meediaesindajate esitatud seaduse muudatuse ettepanekuid.

Väljendusvabadus on inimese põhiõigus, nagu on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19. Ma kutsun Kenya valitsust üles algatama arutelusid sidusrühmadega, et jõuda üksmeelele selles, kuidas ilma ajakirjandusvabadusse sekkumata ning inimõiguste ülddeklaratsioonis sisalduvate õiguste rikkumiseta sidevaldkonda paremini reguleerida.

Lõpetuseks sooviksin rõhutada vajadust midagi ette võtta Kenyas levinud karistamatuse õhkkonna suhtes ning tuua aastataguste valimiste järel vägivallatsenud isikud kohtu ette. Kutsun üles moodustama kohalikest ja rahvusvahelistest juristidest koosneva sõltumatu komisjoni, mis korraldaks juurdluseid ja esitaks süüdistusi 2007. aasta detsembris võltsitud presidendivalimiste järel toimunud vägivaldsete sündmuste kohta.

  Erik Meijer, autor. − (NL) Härra juhataja, Kenyal on vägivaldne minevik. Pärast Teist maailmasõda, kui Euroopa hakkas tasapisi aru saama, et Aafrika riikide iseseisvus on lõpuks paratamatu, jäeti Kenya sellest otsustavalt välja, nagu ka praegu Zimbabwe nime all tuntud riik. Koloniaalvalitsejate väidete kohaselt oli neis riikides liialt palju koloniseerijaid ning liialt palju välismaiseid majandushuve, et jätta need riigid valdavalt mustanahalise elanikkonna kätte.

Erinevalt teistest Lääne-Aafrika riikidest ei tulnud Kenya vabadus rahumeelselt, vaid pärast vabadusliikumise Mau Mau pikaleveninud ning vägivaldset võitlust. Selline vajadus vägivaldse võitluse järele pani aluse jätkuvale vägivallale ja hirmutamisele. Võitjad kuuluvad põhiliselt ühte peamisesse hõimu Kikuyusse. Teisi elanikerühmi on alati hoitud opositsioonis ja kui vaja, siis seda läbi võltsitud valimistulemuste. Viimased presidendivalimised tõestasid veelkord, et mitte-Kikuyul ei ole võimalik presidendiks saada, isegi kui tema poolt hääletab enamik hääletajatest.

Tänu kompromissile on praegu peaminister opositsioonikanditaat ja kodurahu paistab olevat taastatud. Zimbabwet kui ühte kahest võltsitud presidendivalimistega riigist Aafrikas peetakse halvaks kompromissiriigiks ning Kenyat kiidetakse kui head kompromissiriiki. Mitmeid aastaid pidasid Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriigid Kenyat suure edulooga riigiks. Riigil oli suhteliselt hea majandusõitseng, rahvusvahelise äritegevuse vabadus, sõprus läänega ning seal hooliti turistidest. Praeguseks on Kenya selle eduloo imago kaotanud. Taas on pingeid tekitanud toiduainetepuudus ning uus sideseadus. Mainitud toiduainetepuudust võiks osalt süüks panna asjaolule, et sadamaehituse vastutasuks rentis president naftariigile Qatarile selle toiduga varustamiseks välja 40 000 hektarit põllumaad.

Sideseadus tundub olevat kui hoob, mida president kasutab koalitsioonivalitsuse võimu vähendamiseks ning kriitiliste oponentide kõrvaldamiseks. Veel enam meelepaha tuleneb sellest, et seadus anti välja isegi peaministriga konsulteerimata. Presidendi ja peaministri vaheline kompromiss on ohus, kui presidendile antakse võimalus peaministrist mööda minna, piirata valitsuse rolli ning kaitsta ennast kriitilise ajakirjanduse eest.

  Charles Tannock, fraktsiooni PPE-DE nimel. –Härra juhataja, kuni eelmise aasta vägivallani oli Kenyal Aafrika ühe poliitiliselt kõige stabiilsema ning suhteliselt vaba ja tugeva ajakirjandustraditsiooniga riigi kuulsus.

President Kibaki peab mõistma, et poliitiline stabiilsus ja vaba ajakirjandus on üksteist tugevdavad. Ettepandud sõnavabaduse piiramine on sobimatu riigile, keda juhib mees, kes võimule tulles lubas avatuse ja läbipaistvuse uut ajastut. Kahjuks näib, et paljud Kenya kogenud poliitikud ei ole ikka veel endale kasvatanud piisavalt paksu nahka, et tulla toime vaba ajakirjanduse ja demokraatia paratamatute okastega. Ma loodan, et president Kibaki võtab meie nõu kuulda ja muudab oma meelt. See annaks meile kinnitust Kenya poolt võetud kohustuse osas tagada vaba ühiskond võimu jagava koalitsioonivalitsuse juhtimise all. Samuti tugevdaks see Kenya moraalset autoriteeti ning juhirolli selles ebastabiilses piirkonnas.

Ma tervitan presidendi praegust lubadust kaaluda seaduse muudatusettepanekuid ja konsulteerida enam meediaga. Võttes arvesse, et peaminister Raila Odinga ja tema partei ODM on sellele seadusele tugevalt vastu, on ka valitsuse stabiilsusele oluline, et sellest ei tekiks veelgi kõrvetavam ning lahknevusi tekitavam poliitiline probleem.

  Catherine Stihler, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, mul on hea meel, et mul on võimalus rääkida sellest Kenya ajakirjandusvabadust käsitlevast resolutsiooni ühisettepanekust. Olin aasta tagasi nagu paljud teisedki jahmunud ning pettunud, et pärast Kenyas toimunud võltsitud presidendivalimisi viisid tänavarahutused mässuni ning etniliste kokkupõrgeteni, levides üle kogu riigi, mille tulemusena tapeti enam kui tuhat inimest ning 350 000 inimest jäi koduta. Aastataguste valimiste järel vägivalla eest vastutavad isikud tuleb tuua kohtu ette ning praegu on Kenyale oluline lepituse ja sallivuse etapp.

Selles kontekstis on väga halvaks uudiseks, et reedel, 2. jaanuaril 2009. aastal allkirjastas president Kibaki Kenya sideseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudeti 1998. aasta Kenya sideseadust. See seadus visatakse ajakirjandusvabadusele näkku ning sellega eiratakse Kenya valitsuse poolt allkirjastatud rahvusvahelisi konventsioone. Kaks jagu kehtestavad tõhusalt valitsuse otsese tsensuuri meedia üle. 88. jaos antakse informatsiooniministrile märkimisväärsed volitused korraldada reide riiklikule julgeolekule ohtlikuks peetavatesse raadio- ja telejaamadesse ja monteerida maha nende saateseadmed. 46. jaoga antakse riigile pädevus reguleerida elektrooniliselt eetrisse antava ja trükis avaldatava meedia sisu. Kenyas on sellele seadusele olnud vastu ajakirjanikud, peaminister Odinga ja ODM ning see viitab praeguses suures koalitsioonis tõsisele konsultatsioonide puudusele. Pean kahetsusväärseks selle seaduse vastuvõtmist ning nõuan, et iga sideseaduse muudatuse tegemisel võetakse arvesse paljusid esitatud tingimusi.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, Solidarność’i liikmena ning inimesena, kel on kogemusi Poola abieluseadusega, tean, et sõnavabadus on demokraatia veri. Kenya valitsus on allkirjastanud ja ratifitseerinud inimõiguste ülddeklaratsiooni ja teised rahvusvahelised konventsioonid, kaasa arvatud Aafrika inimõiguste ja rahvaste õiguste harta. Nendes konventsioonides sisaldub õigus sõnavabadusele.

Täna teavitas Ida-Aafrika Ajakirjanike Ühendus meid valitsuse kavatsusest kehtestada Kenyas tsensuur. Ma loodan, et president Kibaki hoidub kõigist meediaga seotud sõnavabadust rikkuvatest seadusemuudatustest. Kutsun Kenya ametivõime üles peatama oma tsensuuri kehtestamise plaanid, et jõuda üksmeelele, tugevdamaks ajakirjandusvabadust ning avalikku sidevaldkonda. Loodan, et Kenyas tunnustatakse usu- ja rahvusvähemuste õigusi. Aasta tagasi suri valimistega seotud protestide käigus üle tuhande inimese ning 350 000 inimest põgenes oma kodudest. Ma loodan, et need, kes on nimetatud intsidentide eest vastutavad, saavad õiglase karistuse.

  Tadeusz Zwiefka (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, isegi kui see tõsi, et mõni Kenya erameediaasutus aitas pärast erutavat valimiskampaaniat provotseerida rahutusi, ei õigusta see sõnavabaduse piiramist.

Kenyas aset leidnud rünnak ajakirjandusvabaduse pihta sisaldas ka parlamentaarse demokraatia põhiprintsiipide rikkumist. Tuleb rõhutada, et uus seadus kiideti heaks 25 parlamendisaadiku poolt 220st. Selline seis on äärmiselt arusaamatu. Veel halvem on aga see, et kuni selle ajani kiitles Kenya, et tal on kogu Aafrika üks paremini arenenud ning mitmekesisem ajakirjandusvõrgustik. See muutub pärast uue seaduse elluviimist, kui eriteenistustel lubatakse sekkuda meedia tegevustesse, sulgeda toimetused ning kontrollida kirjutatavat ja räägitavat. Rahvusliku julgeoleku nimel meediasektori vabaduste piiramisel saavad olla vaid loodetud eesmärgile vastupidised tulemused.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – (LT) Miks oleme mures Kenya ajakirjandusvabaduse pärast? Miks arutame Euroopa Parlamendis kiireloomulisena seda küsimust kui inimõiguste rikkumise juhtumit?

Esiteks seetõttu, et sõnavabadus on inimese põhiõigus, nagu on sätestatud Kenya poolt allkirjastatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19. Seetõttu peab ta, nagu teisedki allakirjutanud riigid, mitte ainult kinni pidama selle vaimust, vaid järgima seda sõna-sõnalt.

Peaaegu aasta tagasi pärast Kenya presidendivalimisi aset leidnud meeleavaldused, mis kasvasid mässuks ja etniliseks konfliktiks, mille käigus tapeti enam kui 1 000 inimest ja kümned tuhanded jäid kodutuks, on suurimaks argumendiks, miks ei tohi lasta sarnastel sündmustel korduda. Seepärast peavad Kenya valitsus ning president tegutsema ühiselt ning pidama lugu oma kohustustest austada ajakirjandus-, sõna- ja kogunemisvabadust. Ja mis on veelgi olulisem, nad peavad võitlema karistamatusega ning nõudma selgitusi aasta tagasi aset leidnud mässu eest vastutajatelt.

  Marios Matsakis (ALDE). – Härra juhataja, kui me arutame kolmandate riikide humanitaarküsimusi ning ajakirjandusvabadust, kasutaksin võimalust teavitada täiskogu, et vastavalt Gazast tulnud pressiteadetele on ÜRO kontorid, mida Iisraeli väed täna mõni aeg tagasi pommitasid, täielikult leekides ning kõik sinna varutud peamiselt ELi poolt saadetud humanitaarabi on täielikult hävitatud. Sama saatus on saanud Reuteri ning teiste rahvusvaheliste ajakirjanike Gazas paiknevate kontorite osaks. Sooviksin märkida, et jagan praegu Israelis oleva ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni seisukohta, kes on Iisraeli ametivõimude käitumisest väidetavalt täielikult šokeeritud.

  Juhataja. – Härra Matsakis, tänan teid selle avalduse eest, kuid teoorias ei peaks ma seda heaks kiitma, kuna kodukord näeb ette, et kui te palute sõna, siis peab see olema arutletava teema kohta, mis on praegu, tuletan ma teile meelde, ajakirjandusvabadus Kenyas, isegi kui need sündmused, millele te viitasite, on tõepoolest dramaatilised, nagu kõik nõustuvad.

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). – (PL) Härra juhataja, Euroopa Parlamendi resolutsioon Kenya ajakirjandusvabaduse kohta tõstab esile olulise küsimuse. Diktatuur algab ajakirjandus- ja infovabaduse ning ka tsiviilõiguste piiramisest. Ma loodan, et see protsess peatatakse rahvusvahelise ning kodumaise tegevusega. Arvan, et president Kibaki ja peaminister Odinga võtavad asjakohaseid meetmeid. Resolutsioon, mida ma toetan, aitab kindlasti Kenya demokratiseerimisprotsessile kaasa.

  Janusz Onyszkiewicz (ALDE). – (PL) Härra juhataja, kommunismi ajal nägi üks kriminaalkoodeksi sätetest Poolas ning teistes riikides ette, et isikut, kes levitab teavet, mis võib viia rahutusteni, karistatakse. Selline säte oli kui erakordselt kasulik vits, millega sai hoope anda mitte ainult indiviidide, vaid - ja eelkõige - ka ajakirjanduse pihta. Täna näeme sarnaseid kavatsusi Kenya seadusandlike püüdluste taga. Keegi ei saa väita, olgu see argumendina või hirmutamiseks, et ajakirjandust peab sundima vaikima, kuna ta võib riigis probleeme põhjustada. See ei ole mingiks põhjenduseks või selgituseks sellis tüüpi tsensuurile. Ajakirjandus on inimeste varustamiseks teabega, mis on demokraatia tõeline nurgakivi.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, alustuseks sooviksin rõhutada, et väljendusvabadus, mis kehtib ka televisiooni ja raadio kohta, on üks sammastest, millele EL toetub. See vabadus on üks Euroopa võtmeväärtustest ning seda ei saa pidada küsitavaks.

2. jaanuaril 2009. aastal Kenyas jõustunud 2008. aasta sideseadus sisaldab mõningaid punkte, mis meie arvates võivad rikkuda ajakirjandusvabadust. Seepärast olime rahul, et president Kibaki otsustas hiljuti 7. jaanuaril vaadata üle selle seaduse mõned kahtluse alla seatud jaod. Oleme rõõmsad, et Kibaki volitas informatsiooni- ja kommunikatsiooniministrit ning peaprokuröri kohtuma meediaesindajatega, tegemaks ettepanekuid seadusemuudatusteks, mis kõrvaldaks need hirmud.

Väljendusvabadus ja ajakirjandusvabadus kuuluvad riigi haldusjuhtimisse selle mõiste laiemas tähenduses ning see on iseenesest ELi arengustrateegia keskmes. Arvan siiralt, et vaba ja vastutustundega ajakirjandus on oluline eeltingimus demokraatiale ja õigusriigile, mis on jätkusuutliku arengu lahutamatuteks koostisosadeks. Ajakirjandus ja Kenya valitsus saavad välja töötada ühise arusaama ja rajada vastastikuse austuse vaid läbi dialoogi. Seepärast ootab Euroopa Komisjon huviga Kenyas aset leidvate erinevate seotud osapoolte kohtumiste tulemusi ja loodab, et asjasse puutuvad osapooled jõuavad sideseaduse sobivate muudatusettepanekute osas kokkuleppele.

Mis puudutab valimistele järgnenud vägivalda, siis komisjon tervitab uurimiskomisjoni raportit vägivalla kohta (Waki raport). Ta hindab Kenya valitsuse poolt võetud kohustust viia ellu raportis esitatud soovitused, kaasa arvatud eritribunali loomine, tagamaks, et vägivallatsenud isikud annaksid vastust oma tegude eest.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kohe.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Sebastian Valentin Bodu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) 2009. aasta alguses kannatas Kenya demokraatia ajakirjandusvabaduse pihta antud hoobi tõttu. President Mwai Kibaki kirjutas alla seadusele, ehkki järgnevalt muutis ta meelt, mis annab Kenya ametivõimudele õiguse korraldada reide toimetustesse, kuulata pealt ajakirjanike telefonivestlusi ning kontrollida saadete sisu “rahvusliku julgeoleku” nimel. Justkui sellist väärkohtlemist ei oleks piisavalt, sätestab seadus suured trahvid ning näeb ette “valitsusevastases tegevuses” süüdi mõistetud reporterite vangistuse. Ehkki president Kibaki andis nädal hiljem korralduse need sätted muuta, ei ole me teadlikud, mida need “muudatused” endast kujutavad.

Oma algsel kujul meenutas see seadus diktatuuri pimedaid päevi, kui Kenya ajakirjandus oli põlvili surutud. Praegu valitseb Kenyas demokraatia ning ma usun kindlalt, et mitte keegi, kaasa arvatud president Kibaki, ei soovi neid aegu tagasi. Rünnak ajakirjandusvabaduse vastu on rünnak demokraatia vastu. Rahvusvaheline üldsus peab avaldama jätkuvat survet Kenya ametivõimudele, et see käituks kodanikuvabadustega, eeskätt ajakirjandusvabadusega, vastutustundlikult.

  Marianne Mikko (PSE), kirjalikult. – (ET) Kallid kolleegid. Keenia tegutseb vastuolus inimõiguste ülddeklaratsiooni ja Aafrika inimõiguste ja rahvaste õiguste hartaga. Sellised tähtsad demokraatia alustalad, nagu sõna- ja pressivabadus ei ole austatud. Vaba press on tõsises ohus.

Riigi kontroll ja tsensuur olid kommunikatsiooniteatise muudatuseelnõu osad. President Kibaki mõtlematu teo läbi on neist saanud seadus.

On ennekuulmatu, et valitsusele on antud õigus korraldada ajalehtede ja ringhäälingu toimetustes haaranguid ning kontrollida, mida ja millises vormis eetrisse lastakse. See on kaugel demokraatlikust ühiskonnast.

On hädavajalik muuta praegu jõus olevaid seadusnorme. Ajakirjandust on võimalik reguleerida sõna- ja pressivabadust ohustamata. Seda tuleb kiiremas korras teha.

(1) Vaata protokoll.