Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2239(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0013/2009

Arutelud :

PV 02/02/2009 - 16
CRE 02/02/2009 - 16

Hääletused :

PV 03/02/2009 - 6.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0038

Arutelud
Esmaspäev, 2. veebruar 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

16. Hiljutise gaasisektori kriisi tagajärjed - Teine strateegiline energiaülevaade - Energiatõhususe probleem info- ja sidetehnoloogia kontekstis (arutelu)
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– komisjoni avaldus hiljutise gaasisektori kriisi tagajärgede kohta;

– Anne Laperrouze’i raport (A6-0013/2009) tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel teise strateegilise energiaülevaate kohta (2008/2239(INI));

– Vladimír Remeki poolt teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel Euroopa Komisjonile esitatud suuline küsimus (B6-0003/2009) energiatõhususe probleemi kohta info- ja sidetehnoloogia kontekstis (O-0115/2008).

 
  
MPphoto
 

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Proua juhataja, sooviksin alustuseks avaldada tunnustust tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile ning raportöörile proua Laperrouze’ile. Nad on teinud kõvasti tööd, et valmistada ette kõnealune raport energiavarustuse kindluse kohta juba meie 2009. aasta veebruari istungi ajaks. Kui proua raportöör oma tööd alustas, ei oleks mitte keegi saanud eeldada, et Venemaa meid Ukraina kaudu täielikult gaasitarnetega varustaks, ning see juhib kahtlemata rohkem meie tähelepanu energiavarustuse kindluse küsimustele.

Mis puutub gaasisektori kriisi, siis milline on praegune seis? Kõik määratud mahud on jõudmas oma sihtkohtadesse ja see tähendab seda, et enamik tarbijatest on täielikult gaasiga varustatud. Poolas ei ole üks tarnekanal veel tööle hakanud, kuid me töötame selle nimel. Kõnealusel juhul on ebatavaline see, et gaasi tarnijaks oli RosUkrEnergo, mis on nüüd mängust väljas; ent me töötame ka selle nimel, et taastada gaasitarned kõikidesse Euroopa Liidu osadesse, mida kriis on mõjutanud.

Kuna tarneleping on 10 aastaks, võime eeldada, et see leping on heaks aluseks, tänu millele me ei pea sedasorti olukordadega tulevikus kokku puutuma. Ma rõhutaksin siiski ka seda, et kõik Euroopa Liidu järelevalvelähetused on jätkuvalt kohapeal gaasitarneid jälgimas, ja me eeldame, et tulevikus ei ole nende järgi enam vajadust. Ma kirjutasin oma kolleegidele Venemaal ja Ukrainas, et uurida, kuidas peaksime tulevikus järelevalve puhul toimima, kuna minu arvates ei ole juhul, kui me seda tehingut usaldame ja see on stabiilne, järelevalvet tulevikus vaja; praegu on aga järelevalvelähetused siiski kohapeal olemas.

Ma leian, et me ei peaks transiidi küsimuses jõude istuma. Peaksime mõlema poolega koostööd jätkama – tarnete poole pealt Venemaaga ja Ukraina kui transiidiriigiga – ning me peaksime tõepoolest hoolitsema selle eest, et hoida gaasitarned Ukrainasse ja transiidivood Euroopa Liitu lahus, ja selle eest, et need transiidivood oleksid finantsiliselt kasulikud ka Ukrainale, tuues riigile raha sisse ja tagades nii vajaliku majandusliku kasu. Me tegeleme selle küsimusega edasi, kuid põhimõtteliselt võib öelda, et gaasikriis on möödas.

Mida me peaksime sellest õppima? Ma mainisin seda eelmisel korral, kuid õppetund on see, et Euroopa Liit on tugevam, kui me oskasime oodata. On tõsi, et keerulises olukorras töötasid Euroopa Liidu riigid eesistujariigi kaudu ja komisjoni toetusel ühtse jõuna. Olime paljudel kordadel solidaarsuse tunnistajaiks, kui liikmesriigid teisi liikmesriike aitasid. Meil on nüüd ka kindel teadmine, et siseturg töötas seal, kus see oli võimalik. Mul oli samuti väga hea meel Euroopa gaasitööstuse tugeva ja koordineeritud reaktsiooni üle, mis näitas esiteks ühist seisukohta Gazpromi suhtes, kuid tänu millele koostati ka ühine ettepanek, millest võib kasu olla juhul, kui Venemaa ja Ukraina vahel ei saavutata püsivat kokkulepet.

Milliseid nõrku külgi endas avastasime? Esimeseks nõrkuseks on infrastruktuuri puudumine. See oli üsna ilmselge ja see oli samuti osaliselt põhjuseks, miks turg ei saanud toimida. Gaasi hind ja hetketurg ei ole eriti suurenenud, kuid seda üksnes seetõttu, et mõningates Euroopa Liidu osades, kus gaasitarneid oli kõige rohkem vaja, puudus täiendav võimalus gaasi tarnimiseks.

Oli juhtumeid, kus solidaarsus oleks võinud olla suurem. Samuti puutusime kokku juhtumitega, kus ei olnud piisavalt läbipaistvust, ning kindlasti vajame jõulisemat koordineerimismehhanismi kriisiga toimetulekuks.

Strateegiline energiaülevaade, mille komisjon novembris esitas, käsitles viit valdkonda, mida proua Laperrouze ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon on üksikasjalikumalt käsitlenud ja täiustanud. Need valdkonnad on: energiatõhusus; kohalike ressursside kasutamine (lisaksin, et 2008. aasta puhul pärineb 43% tootmisvõimsusest tuuleenergiast; see on suurim tootmisvõimsus ja tuul on kohalik energia); välissuhted, s.t. koostöö kolleegidega; kriisimehhanismid; ja infrastruktuur.

Ma usun, et üks oluline valdkond, kus komisjon hakkab tegema palju suuremaid jõupingutusi, on seotud kõnealuses raportis esitatud üleskutsega koondada erinevates valdkondades läbiviidavat tegevust, kuna me oleme tõepoolest välja töötanud palju tegevusi energia ja kliimamuutuste paketi rakendamise, tehnoloogia, välissuhete ja siseturu valdkonnas. Ent väga oluline on uurida, kuidas neid tegevusi saaks koondada ning millised täiendavaid samme peaksime vajaduse korral võtma.

Ma lõpetan ühe konkreetse ettepanekuga, mida komisjon täiendas ja mis on väga tihedalt seotud nii selle teemaga kui ka üldise majanduskriisiga, millega me silmitsi seisame. See puudutab majanduse taastamise kava energiaosa.

On kolm valdkonda, kuhu meie arvates võiks rahalised vahendid suunata. 3,5 miljardit eurot infrastruktuurile – see ei ole mõeldud toetama kõiki projekte, vaid mitmekesistama gaasi juurdevoolu lõunast, läänest ja idast, ja püüda saavutada tasakaalustatud ja jätkusuutlik gaasitarnete kombinatsioon.

Elektri poole pealt on nõrgad küljed Balti riikide ja Pürenee poolsaare eraldatus.

Siis veel kaks teemat, mida käsitatakse vahel kui luksust, kuid minu arvates on tegemist äärmiselt oluliste teemadega: avamere tuuleenergia – on olulise tähtsusega, et meil oleks pooleliolevatele projektidele avalikkuse toetus – ning süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine. Nimetatud teemad on absoluutselt vajalikud selleks, et saavutada üleilmselt meie kliimamuutustega seotud eesmärke, kuid samuti annavad need väga vajaliku tõuke Euroopa tööstusele, et töötada välja tehnoloogia, mida saaks tulevikus kasutada.

Seega on meie ees üheskoos energiavarustuse kindluse küsimus, tehnoloogiaga seotud eesmärgid ning Euroopa taastamise kavaga seotud eesmärgid. Ma usun, et see on õige ettepanek. Rahaliste vahendite maht ei ole hiigelsuur, kuid usun, et suund on õige ning et avalikkust tuleks kaasata energiavarustuse kindluse suurendamisse Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 

  Anne Laperrouze, raportöör. − (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, meie arutelusid selle teise strateegilise energiaülevaate üle on loomulikult mõjutanud Venemaa ja Ukraina vaheline uus gaasitarnekriis. Kriis tõi päevavalgele puudused, ühenduste nõrkuse ja Euroopa Liidu raskused ühtselt reageerida ja ühehäälselt kõnelda.

See on juba kolmandat korda tõstatanud vajaduse ühise energiapoliitika järele. Pean aga siiski ütlema – ning sellele juhtis just tähelepanu ka volinik –, et me juba näeme edusamme ning suuremat koostööd ja solidaarsust liikmesriikide vahel ning seega on ka lootust lahendusele, mille abil selliseid kriise hallata.

Sooviksin tänada neid parlamendiliikmeid, kes andsid suure panuse sellesse, et täiustada raportit, mille koostamisel pidime kiirustama, kuna saime teatisest teada novembris. Ma ei kavatse hakata üksikasjalikult selgitama kõike, mida me oma resolutsioonis kajastame ja osutaksin võib-olla hoopiski sellele, millist sõnumit tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon soovis resolutsioonis edasi anda.

Resolutsiooni kontekst on järgmine: kliimapiirangud süvenevad, järjest tõsisemad ja sagedasemad kriisid seavad ohtu Euroopa Liidu energiavarustuse kindluse ning ELi konkurentsivõime võib kahjustuda. See kõik viitab vajadusele mõelda energia tarbimisest ja kasutamisest Euroopa Liidus teistmoodi, mõelda teistmoodi oma energiaallikatest ja võimaldada meil rakendada oma kasuks seda märkimisväärset töökohtade allikat, mida energeetikasektor pakub, töökohti, mis on nii elulise tähtsusega majanduskriisis, milles me praegu oleme.

Mida me välja pakume? Lühiajalises perspektiivis: tutvustada 2020. aastaks seatud 20-20-20 energiaeesmärki ja kliimamuutuste paketti, et kujundada sellest Euroopa energiapoliitika. Tegemist on ühismeetmega mitmel tasandil – ülemaailmsel, üleeuroopalisel, riiklikul ja kohalikul tasandil –, mis tähendab seda, et peamised meie esitatud prioriteedid on loomulikult energiasääst, energiatõhusus ja taastuvenergiate arendamine, kuna Euroopa Liidu potentsiaal selles vallas on suur. Eelkõige tuleb muuta siduvaks eesmärk parandada energiatõhusust 20% võrra.

Teiseks, võrkudesse ja eelkõige ühendustesse investeerimise kaudu tuleb parandada Euroopa Liidu energiavarustuse kindlust. Liikmesriikide solidaarsus tähendab seda, et võrgud peavad varustama piirkondi, mis on isoleeritud ja väga suurel määral ühest tarnijast sõltuvad. See tähendab ka seda, et maagaasitarnete kindlust käsitlev direktiiv tuleb uuesti läbi vaadata, et kujundada sellest Euroopa kriisiohjevahend. Energiavarustuse kindluse suurendamine tähendab ka transiidiriikide ja tootjariikidega peetava dialoogi tõhustamist ja struktureerimist. Selliseid vastastikuse energiasõltuvuse suhteid on vaja arendada, eelkõige Venemaa ja Vahemere piirkonnaga.

Kolmandaks, energiavarustuse kindluse seisukohast on olulise tähtsusega tegur siseturu olemasolu. Kuidas aga on võimalik varustada liikmesriiki mõne teise liikmesriigi kaudu, kui ühendused on kehvad või need puuduvad sootuks?

Neljandaks, meil on vaja selgitada välja parimad tavad rahvusvahelisel tasandil. Seoses sellega toetagem teabevahetust Jaapani ja Ameerika Ühendriikidega, eelkõige Californiaga, kuid ärgem laskem end eksitada: meie suhted nende energiat tarbivate riikidega tuginevad nii koostööle kui ka konkurentsile, seda eeskätt energiatehnoloogiate puhul.

Ja nüüd pikaajalisest perspektiivist, mis on väga oluline. Meie ülesandeks on prognoosida Euroopa Liidu energiavarustuse tulevikku. Me peaksime suutma, ütleme näiteks 2010.–2020. aastaks, koostada stsenaariumidel põhineva tegevuskava Euroopa Liidu energiaga varustatuse kohta aastal 2050. Selle saavutamiseks tuleb püstitada ambitsioonikad eesmärgid kliimamuutustega võitlemisel. Meie oma komisjonis pakume välja, et 2050. aastaks võiks saavutada 60–80%-lise süsinikdioksiidi heitkoguste vähenemise, tulevikus võib-olla isegi vähemalt 80%-lise vähenemise, samuti energiatõhususe suurenemise 35% ning taastuvenergia osakaalu jõudmise 60%ni.

Euroopa Parlament nõuab, et see tegevuskava näeks ette erinevate energiaallikate osakaalu väljatöötamise, et tootmisvahenditesse, ühendustesse, uurimis- ja arendustegevusesse tehtavaid investeeringuid oleks võimalik planeerida.

2050. aasta energiaallikate valiku suhtes on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon teiste energiaallikate, näiteks taastuvate energiaallikate, kõrval määratlenud tuumaenergia osakaalu, samuti kinnitanud soovi arendada energia hoiustamise viise ja kasutada päikeseenergiat, mille varud on lõputud.

 
  
MPphoto
 

  Vladimír Remek, autor. (CS) Proua juhataja, daamid ja härrad, teil on juba olemas komisjonile energiatõhususte probleemi kohta info- ja sidetehnoloogia (IST) kontekstis esitatud küsimuse tekst, nii et palun lubage mul lisada paar märkust. Ma sooviksin tänada kõiki variraportööre ja teisi parlamendiliikmeid nende panuse eest, tänu millele lisandus resolutsiooni lõppversiooni, mis hõlmab ka komisjonile esitatud küsimust, palju erinevaid ideesid. Peaaegu 90 esitatud muudatusettepaneku põhjal saavutati lõpuks kompromisslahendus ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon võttis dokumendi ühehäälselt vastu.

Oma püüdlustes parandada energiatõhusust info- ja sidetehnoloogia abil teeme alles esimesi samme. Võib-olla näis meile eelmise aasta sügisel, et me oleme tegelikult valmistamas ette strateegiat tuleviku jaoks. Viimaste nädalate sündmused on meie ette püstitanud aga uue reaalsuse. Nii finantskriis kui ka gaasitarnete katkemine mõningatesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, millest juba juttu oli, on andnud kinnitust vajadusele rakendada kõiki olemasolevaid meetmeid selleks, et lahendada energiaprobleemid nii kiiresti kui võimalik. Sama kehtib ka vajaduse kohta parandada jõuliselt energiatõhusust (energia tõhusat kasutamist) IST võimalikult laia rakendamise kaudu. On enam kui selge, et ilma nende tehnoloogiate mõistliku – ning sooviksin rõhutada –, kaalutletud ja võimalikult ulatusliku rakendamiseta ei suuda me ei vähendada energia tarbimist ega piirata kliimamuutuste kahjulikke mõjusid.

Me oleme püüdnud erikeskuste, uuringuinstituutide, oluliste tööstussektorite ja Euroopa Liidu liikmesriikide riigiasutuste esindajate abiga kaardistada seda, kuidas info- ja sidetehnoloogiat tõhusamate energiaalaste hindamiste läbiviimiseks kasutatakse. Mitte ühelgi energianõudluse vähendamise katsel ei tohiks lasta minna vastuollu Euroopa Liidu püüdlusega säilitada konkurentsivõime ja jätkusuutlik majandusareng. Me ei saa kindlasti valida äärmuslikku teed, mis on kantud ideest „hoida kokku iga hinnaga”.

Energianõudluse vähendamine on tõepoolest üks kõige tõhusamaid vahendeid kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks. Siiski töötame me ka selliste kontseptsioonidega nagu intelligentsed võrgud, arukad ehitised ja tõhusam energiatarbimise mõõtmine. Me arutleme IST kohaldamise üle transpordi- ja ehitussektoris, kaupade liikumise piiramise üle, tõhusamate valgustussüsteemide ja selliste lahenduste üle nagu nanotehnoloogia jne. Lühidalt öeldes: on raske leida sektorit, milles energiatõhusust ei oleks võimalik IST arengu abil parandada. Selle dokumendi ettevalmistamisel kinnitasime lihtsalt, et kõik meie püüdlused tegeleda energianõudlusega Euroopa Liidus on tihedalt omavahel seotud ja vastastikku sõltuvad. Selle tulemusel avaldub meie – Euroopa Parlamendi – toetus Galileo projektile tõhusas transpordis, kaupade ja inimeste liikumises jne.

Mul on hea meel siin märkida, et Euroopa Liidus on juba olemas mitu näidet selle kohta, kuidas info- ja sidetehnoloogiat energia tõhusamal kasutamisel edukalt rakendada. On hea, et räägitakse vajadusest neid näiteid kui positiivseid laiema üldsuse motivaatoreid tutvustada. Me põhimõtteliselt teame, mida on vaja teha. Sõnad on vaid vaja tegudesse ümber panna. Vastasel juhul kaotavad liikmesriikide kodanikud usalduse. Paraku oleme paljude meelest pigem bürokraatlik väitlusklubi kui institutsioon, mis suudab inimesi takistuste ületamisel ja elukvaliteedi tõstmisel aidata.

See kehtib eranditult ka üldise energiapoliitika kohta, nagu seda on oma raportis käsitlenud meie parlamendiliikmest kolleeg proua Laperrouze. Ma olin energiapoliitika teist strateegilist ülevaadet käsitleva dokumendi variraportöör ja sooviksin tänada proua Laperrouze’i suurepärase töö eest, tänu millele saavutati lõpuks kompromisslahendus tema raporti jaoks. Lõpptulemus on realistlikum ja veenvam kui algtekst. Nagu võis oodata, on lähenevad Euroopa Parlamendi valimised kaasa toonud teatava valijatele suunatud populismilaine. Esile on tõusnud suured püüdlused ja inimestele meeldib nendest kuulda. Nende saavutamine jääb aga sageli väljapoole reaalsuse piire. Jah, meile kõigile meeldiks see, kui energiavajadus oleks kaetud üksnes taastuvatest energiaallikatest. See oleks ideaalne variant. Mina isiklikult õhutaksin siiski olema realistlik. Sama kehtib ka püüdluse puhul suruda dokumenti sisse eesmärk vähendada 2050. aastaks järkjärguliselt heitkoguseid 80% võrra, selle asemel et panna sinna realistlikum eesmärk – 50–80%.

Tuumaenergia vastased püüavad taas seda Euroopa jaoks elutähtsat ja heitkogustevaba energiaallikat üldisest energiaallikate valikust välja jätta. Igaühele, kes ei soovi minna kaasa moevooluga ja kasutada oma huvides ära hirmu tuumaenergia ees, peab olema täiesti selge, et me lihtsalt ei tule ilma selleta toime. Me peame investeerima uue põlvkonna tuumaelektrijaamadesse, kütuse ohutusse ladustamisse ja korduskasutamisse ning tuumasünteesi. Minu arvates on mõistlik, et raport toetab põhimõtteliselt tuumaenergia lisamist energiaallikate valikusse. Lõpetuseks – ma leian, et on oluline püüelda energiavõrkude parema lõimimise poole, näiteks Balti riikidega. Need riigid jäeti aastateks hätta sellega, et neile lihtsalt anti lubadusi. Samuti hindan seda, et taas kord on päevakorral ülekandevõrkude kasutamise parem koordineerimine, milleks võiks, kui me seda soovime, kasutada teatavat keskset kontrollisüsteemi.

 
  
MPphoto
 

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Proua juhataja, lubage mul kõigepealt tänada härra Remekit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni selle eest, et nad töötasid nii tõsiselt teema kallal, mis on erakordselt oluline seetõttu, et IST saab tõepoolest oluliselt kaasa aidata kliimaprobleemide vastu võitlemisele ning tarbimise ja süsinikdioksiidi heitkoguste 20%-lisele vähendamisele.

See on suur väljakutse, me teame seda, kuid see ei ole ületamatu ning seda on võimalik saavutada ainult siis, kui me teame, kuidas info- ja sidetehnoloogiat kasutada. Just sel põhjusel ei keskendu komisjon rääkimisele, vaid tegutseb järgmiselt.

Esiteks – et tegeleda energia- ja kliimaprobleemidega, oleme töötanud teatise kallal, mis käsitleb terviklikku strateegiat IST jaoks. Sellele strateegiale lisandub soovitus, milles sätestame ülesanded, eesmärgid ja ajakava IST sektoris võetavate meetmete jaoks, sidusrühmade ja liikmesriikide võetavate meetmete jaoks. Nende meetmete eesmärk on kiirendada IST kui abivahendi kasutuselevõttu, et suudaksime hallata oma kodude, ettevõtete ja terve ühiskonna energiavajadusi.

Nüüd aga tekib küsimus – millisel tasandil? Esiteks loomulikult IST toodete endi tasandil. Nende toodete süsinikuheitmete kogustel on tähtis roll ja ma tean, et IST tööstus töötab nende vähendamise kallal. Loodame, et see eesmärk saavutatakse investeeringute ja teadusuuringute abil.

Teiseks tasandiks on IST kui abivahend, mis puudutab igaühte ja seda kõigis majandustegevuse sektorites. Sellel tasandil vajame käitumise muutmiseks soodustusi – nagu raportöör märkis „penser autrement” –, kuid valitsuste, asutuste, ettevõtete ja kodanike käitumist on võimalik muuta üksnes siis, kui nad mõistavad seda, millised need energia säästmise võimalused on. See tähendab seda, et me peame mõõtma seda, milline on olukord praegu ja mida me saame paremini teha. Kui me ei mõõda, ei ole meil ka tulemusi ning just sel põhjusel vajame võrdlusalust, millele toetudes edusamme mõõta.

Mõõtmise ja koguse määramise küsimus on meie ettepaneku keskmes.

Samuti on meie ettepaneku keskmes küsimus sellest, kuidas astuda samm teadusuuringute tulemustest innovatsiooni ja praktiliste saavutusteni. Otse loomulikult alustasime teadusuuringutest. Komisjoni teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse rahastamisprogrammide eesmärk on rakendada seda potentsiaali ka teenustega seotud süsteemide ja infrastruktuuride jaoks.

Kõige märkimisväärsemaid tulemusi oodatakse sellistes valdkondades nagu elektrijaotus, ehitised, transpordilogistika ja valgustus. Raportööril on õigus: nende projektide puhul on vaja valdkonnaülest osalust. Just sel põhjusel käivitasime valdkonnaülesed uurimisprojektid ja tegime tihedat koostööd tööstusega, et vähendada teadustöö ning arendus- ja uuendustegevuse vahele jäävat aega. Ja see on ka põhjus, miks toetasime oma innovatsiooniprogrammides uute lahenduste ja tehnoloogiate tutvustamist ja valideerimist reaalse elu kontekstis, et nende kasutuselevõttu maksimeerida.

Kõnealused teadusuuringud hõlmavad ka IST toodete süsinikuheitmete koguste vähendamist. Mis puutub rahastamisse, siis kuni praeguseni oleme investeerinud selle algatuse raames enam kui 4000 miljonit eurot. Komisjoni poolt välja pakutud taastamiskavas on avalik-õigusliku sektori ja erasektori partnerlus teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse vallas tähtsal kohal ning üks kolmest meie poolt välja pakutud algatustest keskendubki energiatõhusatele ehitistele – valdkondadele, kus IST mängib loomulikult domineerivat rolli.

Üks katseprojektidest, mida praegu läbi viima hakatakse, on arukas transpordisüsteem. Me oleme juba palju investeerinud sõidukisisestesse arukatesse süsteemidesse ja liigume nüüd edasi järgmisesse etappi, milleks on auto, maantee ja liiklusmärkide vaheline suhe. Ma nõustun siinkohal raportööriga selles osas, et selles vallas tõhusamaks tegutsemiseks on meie jaoks on väga tähtis omada oma satelliidiprogrammi.

 
  
MPphoto
 

  Giorgos Dimitrakopoulos, väliskomisjoni arvamuse koostaja. (EL) Proua juhataja, ma soovin tunnustada proua Laperrouze’i ja tänada teda koostöö eest, mida ta kogu selle perioodi vältel meiega tegi. Väliskomisjoni nimel tutvustan teile mõningaid põhilisi ettepanekuid, mis me proua Laperrouze’ile esitasime.

Esiteks – vaja on ühist Euroopa energiaalast välispoliitikat, milles asetataks rõhku energiaallikate ja energiavarustuskanalite kindlusele. Ajal, mil võitlus on keskendunud energiaallikatele, saame kõik aru selle ettepaneku tähtsusest.

Teiseks – me peame tõhustama suhteid teiste riikidega, eelkõige energiat tootvate riikidega, kuid ka nendega, mida energiavarustuskanalid läbivad, teisisõnu transiidiriikidega.

Kolmandaks – meil on vaja uusi siduvaid energiasõltuvust käsitlevaid klausleid. Need klauslid on äärmiselt olulised, eriti läbirääkimistes, mida peame teiste riikidega, ja kuna see on praegu aktuaalne küsimus, siis näiteks eelkõige sellistes läbirääkimistes, mida me peame Venemaaga 1997. aasta kokkulepet asendava uue kokkuleppe üle.

Viitasime võitlusele energiaallikate pärast – see on oluline teema, mis viis meid energiaallikate ja energia kohaletoimetamiseks kasutatavate kanalite lahushoidmiseni. Praegu on töös mitu olulist projekti. Tahaksin ära märkida South Streami gaasijuhtme, Türgi, Kreeka ja Itaalia gaasitoru, Nabucco gaasitoru ja loomulikult pean ära märkima Kaspia mere piirkonna, kuna me arutleme selle üle sageli. Mul on siin Kaspia mere kaart ja ma usun, et Kaspia merd vaadates peame vaatama igasse suunda, sealhulgas Aserbaidžaani ja Türkmenistani poole; me arutleme selle teema üle homme või ülehomme Euroopa Parlamendis, kuid tuletaksin teile meelde Türkmenistani tähtust ja viimasena loomulikult ka Iraani tähtsust.

 
  
MPphoto
 

  Romana Jordan Cizelj, fraktsiooni PPE-DE nimel.(SL) Energia on üks elu põhivajadusi. Inimkond lakkas aga juba mõni aeg tagasi olemast rahul pelgalt esmaste elutingimustega; me oleme püüelnud ka selle poole, et saavutada selline ühiskondlik areng, mis muudab meie elu lihtsamaks. Just seetõttu võib energia puhul täheldada ühiskonnas toimuvatele majanduslikele suundumustele sarnaseid suundumusi.

Alles hiljuti hakkasime aga vaatlema üksikisiku jõukust terviklikumast vaatenurgast ja me ei mõõda seda enam üksnes inimese ostujõu kriteeriumile tuginedes. Seega peame energia puhul leidma õige tasakaalu tarnete kindluse ja usaldusväärsuse, keskkonna kaitsmiseks ja kliimamuutustega võitlemiseks võetavate meetmete ning konkurentsivõime vahel. Meie fraktsioon toetab kõiki kolme eesmärki kui Euroopa ühise energiapoliitika nurgakive ja selles suhtes tunneme proua Laperrouze’i raporti üle heameelt.

Kliimamuutused ja probleemid, millega puutusime kokku jaanuaris seoses Vene gaasi edastamisega Euroopasse, on tõestuseks sellest, kui oluline on ühise energiapoliitika puhul tarnete mitmekesisus. Selleks, et hõlbustada energiavarude importimist erinevate varustuskanalite kaudu, peab Euroopa Liit võimalikult kiiresti käivitama projektid, mis tugevdavad meie energiaalast infrastruktuuri. Seoses sellega peame tagama, et oleme suutelised importima gaasi nii erinevatest transiidiriikidest kui ka erinevatest energiat eksportivatest riikidest. Selles suhtes on äärmiselt oluline Nabucco projekti elluviimine.

Sellele lisaks on meil vaja oma energiaallikate valikut rikastada. Selles peab eelkõige olema suurem osakaal nendel energiaallikatel, mis ei tekita kasvuhoonegaase, seega siis nii taastuvatel energiaallikatel kui ka tuumaenergial. Me ei saa täielikult selga pöörata ka kivisöele, kuid me peame tagama, et kasutame parimaid võimalikke tehnoloogiaid, näiteks neid, mis võimaldavad süsinikdioksiidi koguda ja säilitada.

Sooviksin rõhutada, et tõhus energiakasutus on meie prioriteetne ülesanne. Arvukad uuringud on siiski näidanud, et peame investeerima oma finantsilist, intellektuaalset ja loovat jõudu tootmis- ja edastusvõimsusse. Isegi kui me rakendame kõiki nimetatud meetmeid, ei suuda me veel mõnda aega oma sõltuvust energiaimpordist nullini viia. Energiaimpordiga seotud probleemide minimeerimiseks peame formuleerima tõhusa energiaalase välispoliitika. Seetõttu sooviksin, et võetaks vastu Lissaboni leping, mille abil saaks kõrvaldada institutsioonilised tõkked, mis takistavad erinevates valdkondades ühise välispoliitika kujundamist.

Siinkohal vihjan Iirimaale ja me jääme lootma, et Iiri rahvas lahendab selle probleemi. Meie ootused seoses ühise energiaalase välispoliitikaga on aga realistlikumad, kui astume konkreetseid samme valdkondades, mis on juba ühise energiapoliitika raames määratletud. Olen seisukohal, et peaksime võtma vastu kolmanda gaasi- ja elektrituru liberaliseerimise paketi juba Euroopa Parlamendi käesoleva koosseisu ametiajal ning sellega koos ka ühtsed turueeskirjad terve Euroopa Liidu jaoks.

Lubage mul lõpetuseks esitada oma arvamus päevakorras olevate muudatusettepanekute kohta. Ma leian, et proua Laperrouze’i raporti piisavalt hea kvaliteet kõrvaldab vajaduse sellesse mingeid olulisi parandusi sisse viia. Pikaajalised eesmärgid, mille saavutamine toimub 20-20-20 paketi raames ja millele on oma toetuse andnud nii Euroopa Ülemkogu kui ka Euroopa Parlament, peaksid jääma muutumatuks. Meie fraktsioon ei toeta muudatusettepanekuid, millega püütakse vähendada energiaallikate mitmekesistamist. Me toetame aga neid parandusettepanekuid, millega püütakse suurendada tarnemarsruutide arvu ja parandada energiavarustuse kindlust Euroopa Liidus.

Lõpetuseks sooviksin õnnitleda raportööri suurepärase raporti puhul ja tänada teda koostöö eest.

 
  
MPphoto
 

  Mechtild Rothe, fraktsiooni PSE nimel.(DE) Proua juhataja, volinikud, daamid ja härrad, suur tänu raportöörile, Anne Laperrouze’ile tõelises koostööõhkkonnas toimunud arutelude eest. Lubage mul väljendada oma tänu ka sekretariaatide töötajatele nende hindamatu panuse eest.

Hiljutise gaasisektori kriisi taustal on teine strateegiline energiaülevaade äärmiselt ajakohane. Energiavarustuse kindlus ja liikmesriikide solidaarsus peavad olema Euroopa energiapoliitika keskmes. Olen kindlalt veendunud, et vastuse andmine kõnealuses raportis sisalduvale üleskutsele saavutada gaasitransiidikoridoride suurem mitmekesisus tooks kaasa olukorra ilmse paranemise. Lisaks sellele peab komisjon enne selle aasta lõppu esitama ettepaneku 2004. aasta gaasidirektiivi läbivaatamiseks, et lisada sellesse siduvate ja tõhusate riiklike ja Euroopa Liidu tasandi eriolukorra ohjamise kavade nõue.

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmetena omistame me aga väga suurt tähtsust Euroopa Liidu liikmesriikide kohustusele jälgida – ka tavaolukorras – väga tähelepanelikult ühiskonna kõige vähem kindlustatud tarbijate, see tähendab energiapuuduse käes kannatavate tarbijate, olukorda. Selle probleemi lahendamiseks puuduvad jätkuvalt riiklikud strateegiad. Just sel põhjusel esitas meie fraktsioon täiendava muudatusettepaneku, et kutsuda liikmesriike üles tegema tõelisi jõupingutusi selle probleemi lahendamiseks.

Raportis rõhutatakse energiasäästu ja energiatõhususe erilist tähtsust. Energiavarustuse kindluse kõige tõhusamad ja tulusamad viisid on üsna ilmselgelt energiatõhususe suurendamine ja energia säästmine. Samas peavad meil olema aga ambitsioonikad ja realistlikud eesmärgid Euroopa energiavarustuse jaoks tulevikus. Mul on hea meel näha, et me liigume selles suunas – näiteks nõudes, et taastuvenergia osakaal meie energiaallikate valikus saavutaks 2050. aastaks 60% taseme. Raportis rõhutatakse ka kohaliku tasandi algatuste erilist tähtsust eduka kliima- ja energiapoliitika otsingutel. Siinkohal on oluline tähtsus nn linnapeade paktil, kuid tähtis on toetada ka teisi samalaadseid lähenemisviise, nagu näiteks nn saarte pakti. Kõige olulisem on aga see, et meie eesmärke on keeruline saavutada ilma energiavõrkude infrastruktuuri investeerimise ja siseturu edasise liberaliseerimiseta. Meil on vaja ühtset toimivat energiaturgu, kus valitseb õiglane konkurents ja kus kõikidele tootjatele on tagatud vaba juurdepääs võrgule ning võrdsed jaotusõigused. Lähinädalad on selles suhtes otsustava tähtsusega. Meil on vaja sellise intelligentse elektrivõrgu loomist ja väljatöötamist, mis hõlmaks info- ja sidetehnoloogial põhinevaid kombineeritud elektrijaamu ja detsentraliseeritud energiatootmist. See on ainuke viis, kuidas energiaallikaid on võimalik tõhusalt suunata piirkondadesse, kus neid on tõeliselt vaja. Meil on vaja üleeuroopalist supervõrku, mis rakendaks Põhjamere, Baltimaade ja Vahemere piirkonna tohutut potentsiaali ja koondaks selle.

Üks, milles kõnealune raport siiski ekslik on, on komisjonile esitatud üleskutse koostada tuumaenergiaalaste investeeringute tegevuskava. Sellest tulenevalt koostas meie fraktsioon parandusettepaneku, milles tuuakse selgelt välja, et tuumaohutus on meie ühine huvi, rõhutades samas, et see, kas liikmesriigid investeerivad tuumaenergiasse, peab tuginema nende enda suveräänsele otsusele. Mina isiklikult arvan, et me ei vaja tuumaenergiat.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Marek SIWIEC
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, eelmise aasta energiaülevaade oli väga ajakohane ning ma tunnustan Anne Laperrouze’i selle teema kohta põhjaliku aruande koostamise eest.

Tõstatatud küsimused on väga keerulised, kuid me võime need kokku võtta selliselt: Euroopa vajab energiapoliitikat, mis tagab meile jätkusuutlikud, taskukohased ja kindlad energiaallikad. Jätkusuutlikud selles mõttes, et murravad meie suure sõltuvuse fossiilkütustest, mille kasutamine meie maakera lämmatab; taskukohased selles mõttes, et tagavad tarbijatele stabiilsed ja tegelikkusele vastavad kulud; ja kindlad selles mõttes, et vabastavad Euroopa kodanikud ebausaldusväärsetest või monopolistlikest energiatarnijatest sõltumisest.

Sel reedel kohtub rühm volinikke peaminister Putini ja tema valitsuse ministritega. Päevakorras on energiateema ning meie pool peaks selgelt mõista andma, et me ei saa lubada seda, et Venemaa ja Gruusia vaheline vaidlus kujuneb südatalvel välja Euroopa gaasikriisiks. Kohtumisel tuleks saada sellekohane kinnitus, kuid anda tuleks ka hoiatus. Seda on juhtunud varem, kuid seda ei tohi enam juhtuda.

On saabunud aeg Euroopa energiavarud põhjalikult ümber hinnata. Sellel seisukohal on Euroopa Parlamendi kõikide fraktsioonide liikmed, kes peaksid sellele tõuke andmiseks ühinema. Just sel põhjusel annab üks väike rühm meie hulgast, sealhulgas David Hammerstein, kes hiljem ka sõna võtab, sel nädalal välja fraktsioonidevahelise pamfleti pealkirjaga „Making the Green Energ Switch at a Time of Crisis”.

Ma olen tänulik kõikidele parlamendiliikmetele, kes oma ideedega selle koostamisse oma panuse andsid, ning mind üllatab see, kuivõrd suur on konsensus. Siin istungisaalis valitseb soov tegutseda kiiresti ja üheskoos selle nimel, et leida kestev lahendus Euroopa energiakriisile, ning me peame sellele soovile väljundi leidma.

Kõikide võimalike plaanide seas astuda uude energiaajajärku tõuseb esile üks: see on supervõrk, või DESERTEC. Eesistujariik Prantsusmaa viitas sellele kui võimalikule tööprojektile meie uue Vahemere Liidu jaoks. Mitmed parlamendiliikmed, sealhulgas Rebecca Harms, külastasid hiljuti Lõuna-Hispaaniat, et seda tehnoloogiat oma silmaga töötamas näha: päikeseenergia Põhja-Aafrikast ja päikeserikas maa Lõuna-Euroopas kogumas päikesest energiat, mille tulemusel toodetakse aastas ühe kilomeetri kohta energiat koguses, mis vastab 1,5 miljonile barrelile naftale. Energiatõhusate HVDC-kaablite kaudu saaks selle energia suunata üleeuroopalisse supervõrku, mis võtab vastu taastuvenergia kõikjalt Euroopa Liidust – hoovuste energia rannikupiirkondadest, tuule- ja tõusu/mõõna energia tuultest piitsutatud Loode-Euroopast, ning biomassienergia ja geotermilise energia kus tahes seda ka ei toodeta.

On selge, et see kõik maksab. Saksamaa Õhuruumi Keskuse prognooside kohaselt läheb selle võrgu ehitamine maksma 45 miljardit eurot, kuid samas aitaks see keskuse sõnul tarbijatel säästa kolm korda nii palju raha tänu väiksematele energiaarvetele järgmise 35 aasta jooksul, ning lisaks loodaks selle investeeringuga tuhandeid töökohti.

Tegemist on julge energiatuleviku projektiga, mis on jätkusuutlik, taskukohane ja kindel. Selline on energiatulevik, mille eest Euroopa peab võitlema.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Mussa, fraktsiooni UEN nimel.(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, sooviksin südamest tänada proua Laperrouze’i tema raporti eest, mille sisuga ma suuresti nõustun. Ma olen siiski teatud aspektide suhtes segaduses – võib-olla on see tingitud sellest, et tuginesin ülemäära komisjoni antud hinnangutele.

Esiteks – mulle tundub, et gaasinõudluse suundumuse prognoos on esitatud lihtsustatud kujul. Kui see nii on, siis kardan, et sellel võib olla negatiivne mõju projektide finantseerimisallikatele. Mis puutub infrastruktuuri, siis on vastavad projektid erinevates arengustaadiumides. Selle asemel, et reastada need projektid abstraktselt prioriteetsuse alusel ja jätta suuresti tähelepanuta Vahemere piirkond, tuleks need pigem ümber hinnata järgmistest aspektidest lähtuvalt: arendustegevuse kestus, finantsstruktuur, olemasolevad tarned ning avaliku sektori toetuse ja erasektori pühendumise vaheline seos.

Proua Laperrouze soovitas järgnevalt mitmekesistada energiaallikaid ja tarnemarsruute. Üks näide on lõunapoolne energiakoridor. Nende teemade puhul leian, et vaja oleks planeeritud tegevust, mis toimuks etappidena. Kaspia merd läbiva energiakoridori puhul on esimeses etapis tõepoolest kättesaadav vaid Aserbaidžaanist pärit gaas. Juurdepääs teistele riikidele on võimalik teises etapis ja see muudab energiaturu poliitika, reguleerimise ja infrastruktuuri vaatepunktist komplitseeritumaks. Komisjoni ettepanek seoses arengukoostööga Kaspia mere piirkonnas võiks aidata neid probleeme ületada juhul, kui sellise arengukoostöö ülesandeks seatakse muu hulgas puuduva infrastruktuuri väljatöötamisele kaasaaitamine.

Eelviimase aspektina on raportis märgitud, et solidaarsusmehhanismid on olulise tähtsusega nii Euroopa Liidu energiapoliitikate jaoks kui ka Lissaboni lepingu seisukohast. Siiski oleks nende meetmete teostatavuse seisukohast soovitav vältida lisaks võimalikele konkurentsimoonutustele ka ülemäära tülikaid menetlusi.

Lõpetuseks sooviksin mainida välissuhteid. Lisaks energiahartale on oluline täiendada ka energeetikakomisjoni, et see hõlmaks ka transiidiriike ja taastuvenergia valdkonda.

 
  
MPphoto
 

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, hoolimata heast õhkkonnast, mis valitses teise strateegilise energiaülevaate kallal töötamisel, pean kahetsusega märkima, et me ei suutnud viia komisjoni ettepanekusse sisse neid parandusi, mis olid minu hinnangul vajalikud.

Minu meelest sisaldab pealkiri „Strateegiline energiaülevaade” väga tugevat tuleviku kujundamise tähendusevarjundit. Kui me aga vaatame ülevaadet ennast, peame siiski tõdema, et selle teema on juured on väga sügaval minevikus. Selle strateegilise energiakava tuum – ning pean kahetsusega nentima, et proua Laperrouze’i raport on ka siinkohal eksiteel – on vana kivisöest ja tuumaenergiast koosnev energiaallikate kombinatsioon, ning tõepoolest, taas kord on äärmiselt intensiivselt keskendutud tuumaenergiale.

Lugupeetud volinik Piebalgs, ma tõepoolest imestan, mis sai nendest ettepanekutest, mida tutvustasite meile käesoleva koosseisu ametiaja alguses, öeldes, et tuumaenergiaga seotud suured ohud tuleb kontrolli alla saada, et tuumajäätmete probleemile, tuumajaamade tegevuse lõpetamise rahastamisele ja kõigile neile teemadele tuleb lahendus leida enne, kui komisjon teeb mingeid samme tuumaenergia edasiarendamise suunas. Mitte ühtegi neist küsimustest ei ole lahendatud ja komisjon on nüüd välja tulemas sellise tuumaenergiat pooldava pealetungiga. Näib, et teid ei pane mitte vähimalgi määral muretsema tõsisasi, et üks Lääne-Euroopa tuumatööstuse ajaloo suurimaid läbikukkumisi on praegu aset leidmas Soomes ning et Soome elektriettevõtte ja Areva vaheline vaidlusalune summa on nüüdseks jõudnud 2,4 miljardi euro tasemeni – seda seetõttu, et Olkiluoto tuumaelektrijaamas on lisandunud nii palju lisakulusid. Ma tunnen huvi, mis mõte on uuel investeerimislainel sektorisse, mis tekitab hoolimata aastakümneid kestnud avaliku sektori investeeringutest mahus, mis ületab kaugelt teistesse sektoritesse tehtud investeeringud, taas kord sedalaadi probleeme. Ma sooviksin väga teada, kas te tõesti mõtlete seda kõike tõsiselt või kas nööre tõmbab keegi teine.

Minu arvates on kivisöe ja tuumaenergia kombinatsioon just selline strateegia, mis on ajanud Euroopa Liidu energiapoliitika ummikusse. Ma olen rääkinud küllalt tuumaenergiast, kuid praegusesse kliimakatastroofi on andnud oma panuse ka fossiilkütuste pillav kasutamine – veel üks aspekt, mida energiaülevaade õigupoolest mitte sugugi ei käsitle, samuti ei tehta ülevaates selle möödanikust pärit aegunud strateegia suhtes mingeid olulisi kohandusi.

Proua Laperrouze’i raporti arutamisel pani meie fraktsioon paika selged prioriteedid. On ütlematagi selge, et tuumaenergia nende hulka ei kuulunud, kuid me püüdsime saavutada reaalseid muutusi ka teistes valdkondades. Meie sooviks oli lõpuks ometi teha siduvaks eesmärk vähendada 20% võrra primaarenergia tarbimist. Seda ei juhtunud. Me ootame realistlikku ettepanekut nn supervõrgu väljatöötamiseks, teisisõnu võrgu kohta, mis peab suutma koondada tõeliselt suuri tootmisvõimsusi selleks, et toota energiat taastuvatest energiaallikatest Põhjameres, teistes rannikupiirkondades või lõunapoolsetes kõrbepiirkondades. Ei raportis ega komisjoni ettepanekus ei olnud nende kohta mingit reaalsetki märki.

Me usume ka, et oli suur viga jätta terve transpordivaldkond energia strateegilisest planeerimisprotsessist välja, sest sarnaselt teile tahame ka meie vabaneda naftasõltuvusest. Olete otsustanud, et transpordiküsimusi tuleks arutada eraldi, kuid meie arvates peaks see teema olema energiasektori strateegilise planeerimise üks tulipunkt.

Gaasivarustuse mitmekesistamine on ju väga tore ja seda peaksime me kõik kindlasti tegema, kuid samal ajal tuleks teha kõik jõupingutused tagamaks, et gaasi kasutamine oleks lõppude lõpuks tõhus – vastasel juhul ei vii see mitmekesistamine meid lõppkokkuvõttes mitte kuhugi.

Ma olin eelmisel nädalal šokeeritud, saades teada, et Euroopa Komisjoni majanduse taastamise kava sisaldab kõiki neid strateegiast kõrvalekaldumisi ja selles on võetud samasugune tagasivaatav lähenemisviis nagu kõnealuses strateegilises energiaülevaates. Pean oma fraktsiooni nimel teatama, et me ei toeta ei proua Laperrouze’i raportit ega strateegilist energiaülevaadet ning et me püüame majanduse taastamise kava raames propageerida jätkusuutlikkust ja kainet meelt.

 
  
MPphoto
 

  Esko Seppänen, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(FI) Härra juhataja, volinikud, solidaarsus on ilus sõna. Üldiselt kuulub see n-ö vasakpoolsesse sõnavarasse. Solidaarsus ei peaks olema eesmärk üksnes siis, kui räägime Gazpromi ja Venemaa vastasest poliitikast, vaid ka siis, kui tahame üldist energiavaesust kaotada. Energiat on vaja ka selleks, et vaestel inimestel oleks elektrit ja soojust.

Euroopa energiastrateegia peamine probleem on see, et selle loomist ei alustatud n-ö nullist, vaid selle juured on iga riigi geograafias, ajaloos ja energiamajanduses. Kui on olemas ühine strateegia ja selle struktuur on ühtlustatud, tähendab see seda, et on neid, kes sellest võidavad, ja neid, kes sellest kaotavad. On riike, keda sunnitakse oma järeleproovitud ja kontrollitud struktuuridest solidaarsuse nimel loobuma. See ei saa olla solidaarsus.

Elektrivõrkude ühtlustamine tähendab ka elektrihinna ühtlustamist. Praktikas ei toimu see mitte madalaimate, vaid mingite keskmiste hindade alusel. Sellisel juhul saab olema neid, kes on kaotajad – riigid, kus elekter on odav. Samamoodi peavad Euroopa Liidu eelarves gaasitorude finantseerimiseks määratud raha leidma riigid, kes neid gaasitorusid ei kasuta.

Proua Laperrouze’il on õigus, kui ta ütleb, et võrkudesse investeerimine on liikmesriikide või liikmesriikide äriühingute, mitte Euroopa Liidu otsustada. Euroopa Liit ei saa olla nafta-, gaasi- või elektrivõrkude käitaja ning suuri summasid Euroopa Liidu eelarvevahenditest ei tuleks kasutada selleks, et toetada investeeringuid võrkudesse.

Lisaks sellele sooviks meie fraktsioon nagu proua Harms kõigile meelde tuletada probleeme, mida teadaolevalt tuumaenergia kasutamisega seostatakse. Kuigi süsinikdioksiidi heitkoguseid ühelt poolt kärbitakse, suureneb teiselt poolt kasutatava plutooniumi maht.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel.(NL) Laperrouze’i raportis on käsitletud olulisi energiavarustusega seotud probleeme, millega Euroopa Liit praegu silmitsi seisab. Hiljutine Venemaa ja Ukraina vaheline gaasikonflikt ei jätnud Euroopa Liitu kaugeltki mitte puutumata. Raportis on üksikasjalikult tutvustatud Euroopa energiaturu erinevaid tegevussuundi, mis võiksid vähendada Euroopa Liidu haavatavust järgmise konflikti korral. Ma pooldan suurema mitmekesisuse poole püüdlemist energiaallikate puhul ja ka partnerriikide puhul, kellelt Euroopa Liit energiat impordib, teisisõnu energiavarustuse mitmekesistamist. Venemaa ja Ukraina vaheline gaasikonflikt on taas kord selle küsimuse pakilisust rõhutanud ja ma loodan siiralt, et Nabucco projekt – kui tuua vaid üks näide – teostub lähitulevikus.

Konkreetsemalt tähendab see püüdlus seda, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad rohkem keskenduma piirkondlikule integratsioonile. Praegu on võrgud mitmes liikmesriigis ikka veel liiga isoleeritud ning seetõttu sõltuvad need liikmesriigid liialt impordist kolmandatest riikidest. Uute ühenduste loomine liikmesriikide energiavõrkude vahel aitab ka siseturul tõhusamalt toimida.

Siseturu veelgi tõhusamaks toimimiseks on samuti vajalik tootmisettevõtete ja võrguettevõtete omandisuhete täielik eraldamine. See on parim viis takistada turu ebasümmeetrilist avanemist.

Samal ajal on mitmed liikmesriigid kaalunud Euroopa Liiduga sõlmitud kokkulepete alusel suletud tuumaelektrijaamade uuesti kasutuselevõtmist. See ei näi olevat parim viis edasiliikumiseks. Pigem vähendaks investeerimine rohkematesse piiriülestesse ühendustesse pikemas perspektiivis tõhusamalt ühest või mitmest kolmandast riigist sõltumist.

Raportis käsitletavate teiste oluliste tegevussuundade seas, millega ma täielikult nõus olen, on energiatõhususe suurendamine ja säästva energia osakaalu tõstmine. Liikmesriikidel on aga erinevad seisukohad selle suhtes, kas tuumaenergial on süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisel mingi roll. See on küsimus, mille üle peaksid ilmselgelt otsustama liikmesriigid, mitte Euroopa Liit. Raport oleks võinud selles aspektis olla selgesõnalisem. Tuleb loota, et seda viga muutmise käigus parandatakse.

 
  
MPphoto
 

  Desislav Chukolov (NI).(BG) Daamid ja härrad, seni olen märganud, kuivõrd vihjamisi ja abstraktselt tehakse siin istungisaalis otsuseid selle üle, mis on Euroopa jaoks parim, kuid kuna mind saatsid siia Bulgaaria valijad, huvitab mind seetõttu rohkem see, mis on parim mu kodumaa – Bulgaaria – jaoks.

Meile, „Ataka” patriootidele on Bulgaaria energiasõltumatus tähtsaim prioriteet. Nn arutelude ajal, mida me nimetame Euroopa Liidu diktaadiks, nõuti meilt Kozloduy tuumaelektrijaama 1., 2., 3. ja 4. reaktori sulgemist.

Ma tahan teile meelde tuletada – ja kui te seda veel ei tea, siis saate meelde jätta –, et need üksused läbisid täieliku kontrolli ning kuulutati täiesti ohutuks. 2007. aasta alguses esitas minu kolleeg Dimitar Stoyanov Euroopa Komisjonile küsimuse selle kohta, kas selle eeltingimus, et Bulgaaria võetakse Euroopa Liitu vastu, on kehtestatud nõue kõik need üksused sulgeda. Selgus, et Euroopa Komisjon ei olnud sellist nõuet kehtestanud. Härra Günter Verheugen aga valetas Bulgaaria valitsusele, öeldes, et selline nõue eksisteerib.

Mõni päev tagasi seisis Bulgaaria silmitsi äärmiselt tõsise energiakriisiga. Ühinemislepingu artikli 36 alusel on meil õigus alustada selle tuumaelektrijaama reaktiveerimist. See on meie õigus ja seetõttu algatasid mu kolleegid Bulgaaria parlamendis seaduseelnõu Kozloduy tuumaelektrijaama praegu suletud 1.–4. reaktori reaktiveerimiseks.

Oma kolleegidega siin Euroopa Parlamendis, Dimitar Stoyanovi ja Slavi Bineviga, esitasin kirjaliku deklaratsiooni 0005/2009, milles palusime nende reaktorite reaktiveerimist eesmärgiga saavutada Bulgaaria energiasõltumatus.

Lõpetuseks tahan öelda, Euroopa on tugev siis, kui iga üksik liikmesriik on tugev ja on ise energiaalaselt sõltumatu. See on ainus lähenemisviis, kui tahame töötada oma valijate ja meie kodanike heaks.

 
  
MPphoto
 

  Gunnar Hökmark (PPE-DE). - Härra juhataja, strateegilisest energiaülevaatest rääkides on minu arvates oluline rõhutada mõningaid valitsevaid ohtusid – mitte ainult ebakindla energiavarustuse ohtu koos kõigi sellest tulenevate probleemidega, vaid ka seda, et me oleme avatud nende režiimide poliitilisele survele, mis kasutavad energiavarustust teiste valitsuste mõjutamise hoovana. Seetõttu on olemas ka oht, et Euroopa Liit killustub – oht, et liikmesriigid jagunevad oma erinevate huvide järgi, ning sellega kahjustatakse ühist välis- ja julgeolekupoliitikat.

Minu arvates on hea näha, et tegevuskavad, mida me vajame kliimamuutuste probleemi lahendamiseks, on üsna sarnased nendele, mida vajame energiajulgeoleku suurendamiseks. Fossiilkütuste osakaalu vähendamine tähendab ka väiksemat sõltuvust ebausaldusväärsetest tarnijatest. Teiste energiaallikate suuremad tarned tähendavad aga kahanevat nõudlust fossiilkütuste järele, madalamaid hindu Euroopa kodanike jaoks ning eeskätt väiksemat rahavoogu maailma naftarežiimide taskusse.

Sellel on suur mõju julgeolekukaalutlustele, millele peame Euroopa Liidu tulevase energiastrateegia üle arutledes tähelepanu pöörama. Ma arvan, et mõningad asjad lähevad iseenesest paika, kui meil on selline vaatenurk. Me vajame Euroopa Liidus rohkem siseturgu, kuna tegelikkuses on see ainuke tagatis solidaarsusele liikmesriikide vahel. See tähendab seda, et me peame tegema rohkem ära piiriüleste ühenduste vallas ning meil peab olema parem võrk, mis seob kokku liikmesriigid ja seega ühendab terve turu üheks.

Me peame töötama välja rohkem biokütuseid. Ma ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et selles peitub oht; me saame – nii Euroopas kui ka mujal maailmas – suurendada seda pinda, mis on meie kasutuses. Isegi biokütusest saadavad väiksed panused aitavad kahandada sõltuvust fossiilkütustest ja vähendada hindu.

Ma pean samuti rõhutama tuumaenergia küsimust. Mulle tundub vahel, et mitte keegi ei näe ilmset tõde – sest just tuumaenergia saab anda suurima panuse Euroopa Liidu suutlikkusse vähendada nüüd ja tulevikus süsinikdioksiidi heitkoguseid. Sellega sooviksingi lõpetada. Kui me püüame kõik need aspektid tervikuks koondada, ei ole meil lootust mitte üksnes tugevamale energiapoliitikale, vaid ka tugevamale julgeolekupoliitikale.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE).(RO) Energiapoliitika on nüüd ja ka tulevikus Euroopa Liidu prioriteet. Tänavu talvel aset leidnud gaasikriis ajal, mil kraadiklaas näitas äärmiselt madalaid temperatuure, kerkis taas kord üles küsimus Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide sõltuvusest traditsioonilistest gaasitarnijatest. Euroopa Liidu juhtlause on „Ühinenud mitmekesisuses”. Ma loodan, et kõnealune gaasikriis ühendab meid ühise energiapoliitika kavandamisel.

Nabucco projekti arendamine ja veeldatud naftagaasi terminali ehitamine Musta mere suurde Constanţa sadamasse, samuti riiklike elektrienergia infrastruktuuride ühendamine on kõik need meetmed, mis saavad aidata energiavarustuse kindlust suurendada ning tõsta Euroopa Liidu võimet pakkuda energiakriisist mõjutatud liikmesriikidele solidaarsust.

Ma kutsun komisjoni ja liikmesriike üles investeerima Euroopa energiavõrgu ajakohastamisse, energiatõhususe toetamisse ja taastuvatest energiaallikatest energia tootmisse. Samuti nõuan tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rahastaksid meetmeid, mille eesmärk on vähendada kivisöel töötavate rajatiste tekitatavat saastet. Praegune kriisisituatsioon paneb liikmesriike rohkem keskenduma prioriteetide ja arenguks vajalike strateegiliste suuniste määratlemisele.

Mis puutub energiatõhususse, siis on Euroopa Liidul võimalik saavutada võitluses kliimamuutuste vastu kiireid tulemusi mõistliku hinnaga. Olemasolevate hoonete energiatõhususe edendamine ja passiivmajade propageerimine, samuti energiatarbimise vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine arukate mõõturite ja automatiseeritud süsteemide laiahaardelise kasutuselevõtmise kaudu on need strateegilised arengusuunised, millesse Euroopa peab investeerima.

Samuti nõuan tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rahastaksid meetmeid, mille eesmärk on vähendada kivisöel töötavate rajatiste tekitatavat saastet. Praegune majanduskriis paneb liikmesriike rohkem keskenduma prioriteetide ja arenguks vajalike strateegiliste suuniste määratlemisele. Aastaks 2020 peab Euroopa Liit suurendama energiatõhusust 35% ja vähendama primaarenergia tarbimist 20%. Ma kutsun komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja rahastama teadusprojekte, mille eesmärk on energiatõhususe parandamine.

Lugupeetud volinik, ma nõuan tungivalt, et Euroopa Komisjon, Euroopa Investeerimispank ja liikmesriigid looksid energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate Euroopa fondi, et tagada vajaliku avalik-õigusliku ja erakapitali kogumine nende energiatõhususe projektide elluviimiseks, mis praegu kõikjal Euroopa Liidus töös on. Viimase, kuid mitte vähem olulise aspektina tahaksin nimetada transpordisektorit, mis on peamine naftat kasutav sektor. Ma arvan, et meil on nüüd vaja Euroopa tasandil paika panna mõned väga ambitsioonikad 2020. aastaks saavutatavad keskpika ja pika perspektiivi eesmärgid, mis käsitlevad sõidukite energiatõhusust. Samuti julgustan liikmesriike arukalt koostama tegevuskavasid kaupade transportimiseks ja inimeste liikumiseks, seda eelkõige linnades. On ju arukas transport üks transpordisektori arendamise strateegilisi suuniseid.

 
  
MPphoto
 

  Lena Ek (ALDE). – (SV) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, me kõik teame, et Euroopa energiaturul on probleeme. Me impordime praegu umbes 50% energiast ja kui me midagi ette ei võta, siis kümne aasta pärast impordime 70%. Meie toodetav energia on sageli toodetud selliselt, et see kahjustab keskkonda ja tekitab kasvuhooneefekti, ning see omakorda kahjustab meie tervist, majandust ja stabiilsust ja seda mitte ainult siin, kus me elame, vaid ka paljudest teistes maailma paikades.

See energia, mis meil Euroopas on, tuleb laiali jagada jaotusvõrgu kaudu, mis on ajast ja arust ning mida ei ole renoveeritud ega hästi hooldatud. Samuti on meil lähinaabrid ja energiakonfliktid, mis on äärmiselt murettekitavad. Me oleme viimase aasta jooksul rääkinud siin Euroopa Parlamendis korduvalt suhetest Venemaaga ning on täiesti vastuvõetamatu, et energiakriisist kujundatakse nääritraditsioon ja et see paneb tavalised inimesed olukorda, kus eakad inimesed külmuvad surnuks, haiglad tuleb kinni panna ja tööstused sulgeda. See on täiesti vastuvõetamatu.

Täiesti vastuvõetamatu on veel see, mida Venemaa ja Gazprom püüavad teha Nord Streamiga – nimelt trampida jalge alla Rootsi keskkonnaõigusaktid ja Euroopa õigusaktid, mis käsitlevad Läänemere ohutust – ja seda hoolimata sellest, et selles sisemeres on juba praegu tohutult suured surnud alad. See on täiesti vastuvõetamatu.

Meil on vaja kõiki võimalikke energiaallikaid, tehnoloogiaid, uuendusi, teadusuuringuid ja andmetöötlusvõimsust, mis meie käsutuses on, et kõikide nende erinevate probleemidega toime tulla. Komisjoni esitatud määrused, sealhulgas rahastamispakett, on väga head, kuid meie kodanikud ootavad ikka veel, et valitsused julgeksid vastu võta otsuse energiaalase solidaarsuse ja suurte riigimonopolide lõhkumise kohta. Need monopolid ei tegele üksnes energia tootmise, vaid ka selle jaotamisega ning kodanikud ja ettevõtted, nii väikeettevõtted kui ka suured tööstused, on seetõttu kammitsetud vastuvõetamatusse olukorda.

Ma arvan, et raportöör – proua Laperrouze – on koostanud erakordselt hea raporti. Samuti leian, et komisjoni ettepanek nendes valdkondades on väga hea, ning ma loodan, et suudame selles küsimuses otsuse nii ruttu kui võimalik vastu võtta. Aitäh.

 
  
MPphoto
 

  Eugenijus Maldeikis (UEN).(LT) Gaasikriisi peamine õppetund on Euroopa energiasüsteemi suur haavatavus ja väga märkimisväärsed riskid varude tarnimisel. Oht jääb püsima, kuna Ukraina ja Venemaa vaheline kokkulepe on ühekordne ning selline olukord kahtlemata kordub. Kahepoolsed energiaküsimused jäävad põhimõtteliselt lahendamata – seda mitte üksnes Venemaa ja Ukraina vahel, vaid ka Ukraina ja Euroopa Liidu vahel ning Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, seda enam, et puudub ühine ELi, Ukraina ja Venemaa energiajuhtimise süsteem. Seni pole olnud mingeid kaitsemeetmeid ega tagatisi ning need tuleb alles luua. Ma sooviksin rõhutada, et sõltuvus gaasiga varustamisest ja gaasi kasutamisest suureneb praegu järsult ning kasvab veelgi pärast seda, kui elektrijaamad Leedus, Bulgaarias ja Slovakkias suletakse. See näitab, et oht on endiselt olemas ja võib-olla see isegi suureneb.

Meil on Euroopa Liidu jaoks tervikuna olemas väga selge pikaajaline energiastrateegia. Me oleme selle üle tuliselt vaielnud. Räägitakse pikaajalistest meetmetest. Minu arvates on nõrgim lüli meie lühikese ja keskpika perspektiivi energiapoliitika. See ei vasta reaalsusele ja seda tõestas ka gaasikriis. Ma kutsuksin komisjoni üles uurima seda stsenaariumi, mida kahjuks erinevatel õiguslikel ja poliitilistel kaalutlusel ei ole analüüsitud. Milline kulu, tulu ja tagajärg oleks sellel, kui pikendada ajutiselt tuumaenergiarajatiste tööd Bulgaarias, Slovakkias ja Leedus, tugevdades seeläbi kõnealuses olukorras oluliselt nii nende riikide kui ka terve Euroopa energiajulgeolekut? Lisaks sellele võimaldaks see pikaajalise ja määramatu ulatusega majanduskriisi tingimustes kasutada ressursse tõhusamalt ning see kahandaks oluliselt kriisi koormust meie elanikele ja majandussektorile.

 
  
MPphoto
 

  Claude Turmes (Verts/ALE).(DE) Härra juhataja, rääkides energiajulgeolekust ja proua Laperrouze’i raportist, siis on minu arvates komisjoni ettepanekul ja sellel raportil üks ühine joon – nimelt see, et nendes ei seata mingeid prioriteete. Nende puhul on tegemist segapudruga kõigest sellest, mille nimel surverühmad on komisjonis või Euroopa Parlamendis lobitööd teinud. Seni, kuni me ei ole kehtestanud prioriteete, ei suuda me kunagi raha targalt jaotada.

Tegelikult on prioriteet kõigile selgelt teada. Me peame alustama hoonete, sõidukite, külmikute jms energiatõhususest. Pole midagi odavamat kui see ja pole midagi, mis looks rohkem töökohti. Teiseks – taastuvenergia. Kui me ütleme, et aastaks 2050 peaks 60% tervest energiaallikate valikust pärinema taastuvatest energiaallikatest, tähendab see seda, et 90% meie elektrist toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Elektri tootmine 90% ulatuses taastuvatest energiaallikatest saavutatakse kindlasti kõvasti enne 2050. aastat, kuna me oleme juba vastu võtnud direktiivi, millega kehtestati 2020. aastaks 35% künnis. Kui me suudame 2020. aastaks saavutada rohelise elektri 35%-lise taseme praegusest lähtekohast, milleks on 15%, siis suudame juba 2030. aastaks saavutada 60% taseme või enamgi.

Kolmandaks, raskustest aitab meid üle gaas. Kuidas see peaks toimuma? Me investeerime praegu miljardeid gaasitorudesse ja siis nähakse ette, et gaasi tarbimine Euroopas peaks vähenema. Seda kirjutate te, härra Piebalgs, oma dokumendis ja seda võib samuti lugeda proua Laperrouze’i raportist ridade vahelt.

Seega on meil energiatõhusus, taastuvad energiaallikad ja gaas, ning teie tahate investeerida 1,3 miljardit eurot süsinikdioksiidi kogumisse ja säilitamisse. Kuidas mahub siia veel pime lojaalsus tuumaenergiale?

Pean ütlema, härra volinik, et teil on isegi arvud valed. Kui me valime energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate tee ning ajame enam-vähem mõistlikku gaasipoliitikat, ning juhul, kui väga vaja, investeerime pisut rohkem süsinikdioksiidi kogumisse ja säilitamisse, siis ei ole meil mingit vajadust tuumaenergia järele ja meil ei ole vaja sellega riskida. Te vaid vaadake fakte!

Mis puutub majanduse taastamise kavasse, siis pean ütlema, et olen komisjoni peale tõeliselt pahane. Mitte pennigi energiatõhususele! Mitte pennigi sõpruslinnade liikumisele! Härra volinik, 10. veebruaril kogunevad teie kutsel Brüsselisse esindajad kolmesajast Euroopa kohalikust asutusest. Mida me neile ütleme: kas seda, et härra Barroso komisjon kärpis eelmise nädala esmaspäeva ja kolmapäeva vahelisel ajal 500 miljonit eurot sõpruslinnade kava eelarvest? See on minu arvates nii vastukäiv ja nii üdini vale. Fakt on see, et me vajame linnu oma uue energiapoliitika partneriteks. Mitte pennigi päikeseenergiale ega biomassienergiale! Teisisõnu – me koostame majanduse taastamise kava, milles anname 3,5 miljardit eurot energiagigantide oligarhiale ja mitte ühtegi eurot partneritele, kelle abi me vajame selleks, et saada poolehoidu üleminekuks rohelisele energiale.

 
  
MPphoto
 

  Miloslav Ransdorf (GUE/NGL).(CS) Aitäh, ma räägin lühidalt. Tahaksin käsitleda kahte aspekti, mida minu meelest ei ole seni veel arutatud, nimelt seda, et vajame Euroopas terviklikku energiasüsteemi, milles ühendataks eri liiki energia ja võrgud sel moel, et saaks korvata võimalikke võrguhäireid. Hiljutine gaasikriis näitas, et see on äärmiselt oluline eesmärk. Teine aspekt puudutab vajadust ühendada kõnealused energiavõrgud teiste valdkondade samalaadsete võrkudega, näiteks transpordi- ja sidevõrkudega, et jõuda teatava tasakaaluni nende vahel. Seni me veel nii kaugel ei ole ja arvan, et küsimuse lähemal arutamisel nähtaks ka teatavaid seoseid. Sooviksin öelda, et võrkudel on Euroopa tulevastes struktuurides väga oluline koht ja nad on ühtse Euroopa jaoks hoopis tähtsamad kui üha kasvav bürokraatia nii Brüsselis kui ka liikmesriikides. Usun, et Euroopa Liidust saab tulevikus justkui neist võrkudest läbipõimitud kee.

 
  
MPphoto
 

  Sergej Kozlík (NI).(SK) Praegusest finantskriisist on kujunemas majanduskriis. Lisaks ähvardavad kättesaadavate laenude nappust arvestades energiapuudus ja toidukriisid. Et hoida energiatootmist vähemalt praegusel tasemel, tuleb 2030. aastaks investeerida kogu maailmas umbes 26 miljardit USA dollarit praeguste nafta- ja gaasimaardlate rekonstrueerimisse ning uute maardlate arendamisse, samuti eri liiki energia tootmisse ja jaotamisse.

Samal ajal on vaja ühitada nafta-, gaasi- ja elektritarned, et luua tõhus ja hästi mitmekesine süsteem. See peaks aitama toime tulla kohalike poliitiliste vaidluste ja võimalike loodusõnnetuste tagajärgedega ning tagada toimiv energiavarustus kogu Euroopas. Slovaki Vabariigil endalgi oli viimastel nädalatel võimalus kogeda sellist keerulist olukorda, kus Ukraina ja Venemaa konfliktist tingituna ei jõudnud Slovakkiasse mitu päeva ainsatki kuupmeetrit gaasi. Slovakkia ja ka teiste Euroopa riikide kogemus on näidanud, kui vajalik on jõuliselt toetada Euroopa Liidu määratud prioriteeti, milleks on Euroopa eraldiseisvate energiaturgude ühendamine ja lõimimine.

Pean aga märkima, et Jaslovské Bohunice tuumajaama kahe reaktori pealesurutud ja ennatlik sulgemine on praeguses olukorras osutunud mõtlematuks veaks. Reaktorid vastasid kõigile ohutusnõuetele. Nende sulgemist nõudis Euroopa Komisjon ühinemislepingus tingimusena, mida täites saab Slovakkia Euroopa Liiduga ühineda. See otsus on kahtlemata nõrgendanud nii Slovakkia kui ka Euroopa Liidu sõltumatust enda varustamisel energiaga.

 
  
MPphoto
 

  Nikolaos Vakalis (PPE-DE).(EL) Härra juhataja, daamid ja härrad, võitlus kliimamuutustega, vajadus energiavarustuse kindluse järele ja tarvidus suurendada meie majanduse konkurentsivõimet viivad meid kolmanda tööstusrevolutsiooni poole, ajastusse, kus võõrutame end mineraalkütustest.

See on tõeline revolutsioon, mis toob kaasa tohutud muutused tootmis- ja tarbimismudelites ning lõpuks ka meie eluviisis. Usun, et Euroopa Liit jääb selles revolutsioonis eestvedajaks kogu maailmas. Selleks peame aga tegema kõik võimaliku, et piirata majandustegevuse energiaintensiivsust kõigis valdkondades. Üheks energiatõhususe suurendamise võimaluseks on info- ja sidetehnoloogia potentsiaali kasutamine. Selleks on vaja märkimisväärseid stiimuleid, et suudaksime kooskõlas 20-20-20-eesmärgiga suurendada 2020. aastaks Euroopa Liidu energiatõhusust 20%.

Meil paari päeva pärast hääletamisele tulevas ettepanekus, milles käsitletakse energiatõhususe suurendamist info- ja sidetehnoloogia abil, rõhutatakse eriti uurimis- ja arendustegevust seoses teedrajava tehnoloogiaga, näiteks suure energiatõhusust toetava potentsiaaliga nano- ja fotoonikatehnoloogia puhul, ning vajadust töötada välja poliitika sellise tehnoloogia kasutuselevõtu innustamiseks.

Samuti annab see rea meetmete ja algatustega märkimisväärset hoogu nn rohelisemale innovatsioonile ja ettevõtlusele. Eriti tooksin esile nn rohelist avalikku hanget, tänu millele saavad avaliku sektori asutused olla energia säästmisel esirinnas, kasutades uusi info- ja sidetehnoloogia rakendusi.

Veel pakutakse ettepanekus stiimuleid, et meie linnades loodaks arukad ja terviklikud energiajuhtimissüsteemid ning arukad liikluskorraldussüsteemid, mis hõlmavad mõistlikumat liiklemist ja mõistlikumaid transpordisüsteeme.

Minu öeldust tuleb selgelt välja see, et kuigi meil paari päeva pärast hääletusele tulev ettepanek ei ole õigusakti ettepanek, on tegemist ääretult tähtsa dokumendiga, sest eeskätt tehakse tänu sellele info- ja sidetehnoloogiast üks peamisi säästva arengu näitajaid Euroopa Liidus. Kutsun seega kõiki üles väljendama paari päeva pärast toimuval hääletusel sellele ettepanekule toetust.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (PSE).(DE) Härra juhataja, loodetavasti on kõigile selged meie prioriteedid: energiatõhusus, energiasääst ja taastuvenergia. Sellest hoolimata ei saa me üle ega ümber tõsiasjast, et peame oma gaasivarude pärast muretsema veel paljudel eelseisvatel aastatel. Nii et mida on meil õppida Ukraina ja Venemaa tülist ning sellest välja kasvanud kriisist? Minu arvates – mul on kahju, härra volinik, et olen sunnitud seda ütlema – ei tundu küll, et me oleme järgmisel korral selleks rohkem (või vähemalt oluliselt rohkem) valmis. Ka ei saa kriisi veel lõppenuks lugeda; ma ei ole näinud eriti märke mingi strateegia väljatöötamisest või Ukraina ja Venemaa tülist järelduste tegemisest.

Mõned parlamendiliikmed on seisukohal, et peaksime sõlmima Ukrainaga kahepoolsed kokkulepped, kuid tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et hiljuti kujunenud olukorras on vähemalt osaliselt süüdi ka Ukraina, ning ma tõesti pigem ei võtaks lähtepunktiks vaidlusi Viktor Juštšenko ja Julia Tõmošenko või Viktor Janukovitši või kelle iganes vahel. Otse loomulikult ja mõistetavalt eelistaks Ukraina osta gaasi Venemaalt ja müüa siis seda meile edasi – muidugi lisatasu eest –, sama teeks ka Türgi Nabucco projekti puhul, kuid selle juurde tulen tagasi hiljem. Niisiis, kui soovime sedavõrd ebakindlat ja kallimat gaasitarnet, peaksime tõesti sõlmima kahepoolsed kokkulepped, kuid kui tahame leida head lahendust, peaksime sõlmima kolmepoolsed kokkulepped, millesse oleks kaasatud tarnijana Venemaa, transiidiriigina Ukraina ja meie, ning jõudma omavahel kokkuleppele, eriti just transiidi ja infrastruktuuri suhtes. Ma ei ole aga kuulnud Euroopa Komisjoni sel teemal sõna võtvat ega omapoolseid alternatiive soovitavat.

Mis puutub infrastruktuuri investeeringutesse, siis ida poole vaadates võiks kaalumisele tulla peamiselt kolm gaasijuhet: Nord Stream, South Stream ja Nabucco. Põhja-Euroopas asuv Nord Stream lahendaks transiidiprobleemi, kuid ei vähendaks meie sõltuvust Venemaast. South Stream lahendaks ka ehk transiidiprobleemi, kuid jällegi ei vähendaks meie sõltuvust Venemaast. Pealegi kui vaadata sellega seotud kulusid, on vähemalt mitme uuringu põhjal näha, et South Stream kujuneks mõnevõrra kallimaks kui Nabucco, mis tähendab, et peaksime Nabuccosse tohutult palju investeerima. Olen ka mitmel varasemal korral seda maininud, härra volinik, et kui ma mõtlen, kui kiiresti USA rajas PTCP naftajuhtme ja kui kaua meil Nabucco gaasijuhtmega aega läheb, siis pean tõesti skandaalseks, et Euroopa on nii vähe ära teinud: see näitab meie nõrkust.

Peame kiiresti tegutsema – ja mitte üksnes seoses Aserbaidžaani või Türkmenistaniga, millest ka peagi räägime, vaid samuti seoses Iraagiga. See, et seal lastakse gaas lihtsalt keskkonda ega mõelda, kuidas seda saaks viia Nabucco gaasijuhtmesse, on tõeliselt suur viga. Palun teid, härra volinik, selleks nõusoleku saamiseks kiiresti ja konkreetselt ka Türgiga läbi rääkida. Loomulikult peame veenma ka Küprost, et see lõpetaks energiapeatüki blokeerimise: nende järjepidev keeldumine isegi selle peatüki arutamisest näitab solidaarsuse puudumist, sest paratamatult põhjustab see raskusi Türgiga. Teie noogutamisest, härra volinik, järeldan, et oleme selles täiesti ühel meelel.

Kui nüüd lõpetuseks tuumaenergiast rääkida, siis selles küsimuses on mõned Euroopa Parlamendi liikmed üsna erineval arvamusel. Kahjuks ei saa ka mina hääletada Anne Laperrouze’i raporti poolt, muu hulgas seetõttu, et see on tuumaküsimuses liiga ühekülgne.

Mind häirib kogu selle arutelu juures just tõsiasi, et praegu astutakse Prantsusmaal küll uusi samme, nimelt vähendatakse tuumajäätmete hulka, ent toimuvaga lähemalt tutvudes selgub, et need jäätmed on hoopis radioaktiivsemad. See ei ole lahendus, eriti veel jäätmeprobleemile. Peame jäätmete ja nende kõrvaldamise probleemi lahendamiseks kasutama palju rohkem energiat ja mõttejõudu.

 
  
MPphoto
 

  Konrad Szymański (UEN).(PL) Härra juhataja, energiakriis on paljastanud ühe Euroopa Liidu nõrga külje. Meil on jätkuvalt raskusi praegusest olukorrast tulenevate poliitiliste väljakutsete õige tõlgendamisega. Sellise eksimuse ehe näide on Angela Merkeli ettepanek tihendada praegu, pärast kolmandat energiakriisi, veelgi sidemeid Venemaa energiaallikatega põhjas ja lõunas asuvate gaasijuhtmete rajamise teel. Tegelikult oleks õige just vastupidine. Praegune kriis osutab sellele, et peaksime panema kõik panused sõltumatu infrastruktuuri loomisele, millest tulenevalt peame oma pilgu suunama sõltumatutele energiatootmise tooraine allikatele Aserbaidžaanis ja Türkmenistanis. Kriis on näidanud, et peaksime põhjapoolse gaasijuhtme Euroopa Komisjoni prioriteetide nimekirjast maha tõmbama, et vältida Venemaa monopoli Euroopas. Energiaprobleemi lahendamine on kogu lõimimisprotsessis otsustav samm. Euroopa Liidul on võimalus näidata oma tõhusust ja koguda uut jõudu. Euroopa Liit võib jääda ka passiivseks ja riskida sellega, et ta tõrjutakse tahaplaanile.

 
  
MPphoto
 

  David Hammerstein (Verts/ALE).(ES) Härra juhataja, tahaksin rääkida vajadusest ühitada infoühiskonna infotehnoloogiarevolutsioon energiarevolutsiooniga, seda on käsitletud ka ühes Euroopa Parlamendi suurepärases resolutsioonis.

Vajame arukaid elektrivõrke; praegused on ebaökonoomsed ja iganenud. Peame tarbimist suunama nii, et see vastaks meie tootmisele.

Vajame arukaid võrke ja arukaid hooneid. Aruka tarbimiseni on võimalik jõuda üksnes Interneti abil ja üksnes sel viisil, et kõikidesse elektrivõrkudesse ühendatakse kodudest, tehastest, hoonetest jne tulev teave.

Seeläbi muutuksime palju sõltumatumaks ja iseseisvamaks ning Euroopa saaks võtta selles kogu maailma jaoks äärmiselt tähtsas küsimuses juhtrolli, et edaspidi ei oleks arvukalt kasutuid jõujaamu nagu praegu. Enamik riike toodab kolm korda rohkem energiat, kui suudab ära kasutada, sest tootmisel lähtutakse tarbimise kõrgajast. Arukate võrkude puhul seda ei juhtuks. Tänu arukatele võrkudele saaksime kohandada tarbimist vastavalt säästvale tootmisele ja vastava perioodi tootmismahtudele.

Nii saaksime teha koostööd ka naaberriikidega Vahemere piirkonnas. Vajame ulatuslikku ja keskkonnahoidlikku arukat võrku, et luua ühendused meie lõunanaabritega, kes saaksid kõrgtehnoloogiat ja suuri jõujaamu kasutades toota päikeseenergiat. See oleks suurepärane võimalus koostööks tehnoloogia läbipaistvuse alal. Saaksime aidata luua keskkonnahoidlikku tulevikku meile kõigile.

 
  
MPphoto
 

  Jerzy Buzek (PPE-DE). – Härra juhataja, sooviksin tänada raportööri tema tehtud töö eest.

Teeksin paar tähelepanekut strateegilise energiaülevaate ja hiljutise energiakriisi kohta, mis on tihedasti seotud.

Esimene tähelepanek: meie raportis, milles kutsutakse liikmesriike üles saavutama Euroopas energiaküsimustes üksmeel, oleme selgelt sõnastanud selle, mis on viimastel nädalatel kõigi eurooplaste jaoks juba tegelikkuseks saanud: energiavarustuse kahjustamine ühes liikmesriigis kahjustab kogu Euroopa Liitu. See on väga oluline. See on Euroopa solidaarsuse kujundamise ja eriolukordades reageerimiseks meetmete väljatöötamise lähtepunkt.

Minu teine tähelepanek puudutab raportis väljendatud seisukohta, et Euroopas üsna levinud energiaallika – kivisöe – kasutamisel saaksime süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogiat rakendades saavutada oma keskkonnaeesmärgid. Kõnealust tehnoloogiat arendades võiks Euroopast saada ülemaailmne liider kõrgtehnoloogia kasutamises, mis soodustab meie konkurentsivõimet kogu maailmas ja tugevdab meie majandust. Sama kehtib ka kivisöe gaasistamise tehnoloogia puhul, mis on väga oluline täiendava gaasiallikana – see aitab gaasitarnet mitmekesistada.

Kolmas tähelepanek on see, et kõnealuses strateegilises dokumendis rõhutatakse eriti just vajadust investeerida energiavarustuse infrastruktuuri. Euroopa Liidult toetust saavad infrastruktuuriprojektid peaksid eelkõige aitama tõeliselt mitmekesistada allikaid ning liikmesriikidesse ja kogu Euroopa Liitu energia tarnimise teid.

Ukrainasse tehtavad investeeringud tunduvad meile eriliselt tähtsad. Koos oma Ukraina partneritega saaksime tulevikus ühiselt vastutada gaasitarne eest Venemaa ja Ukraina piiril. Põhjus, miks me sellist sammu soovime, on väga lihtne. Energiaalastes suhetes järgib Ukraina rahvusvahelisi standardeid. Ta on ratifitseerinud energiaharta ja tegutseb seega läbipaistvate mängureeglite järgi.

Minu neljas tähelepanek on see, et meie strateegiline dokument täiendab olulisel määral meie jõupingutusi kolmanda energia siseturu õigusaktide paketi elluviimisel. Mida see tähendab? See tähendab toimivat energia siseturgu Euroopa Liidus; see tähendab solidaarsust ja paljude toetust. Viigem see õigusloomemenetlus järgmise kolme kuu jooksul lõpule. See on meile väga oluline.

 
  
MPphoto
 

  Reino Paasilinna (PSE).(FI) Härra juhataja, volinikud, daamid ja härrad, me kõik tuleme oma minevikust. Olid ju meie energiavõrgud rajatud külma sõja vajadustele vastamiseks ja poliitilistest oludest tingitult. Praegu on võrke parandatud ja siit-sealt kohendatud, kuid see on tekitanud probleemi, mille juurde peame hiljem veel tagasi tulema.

Kuna energiavajadus on majanduse tohutult kiire arengu tulemusena hüppeliselt kasvanud, on muutunud ka hind, pakkumine ja keskkonnaprobleemid. Neist on saanud meie jaoks kõige keerulisem katsumus. Kuna probleemid on ülemaailmsed, siis vajame ilmselt ka ülemaailmseid lahendusi. Seega on oluline kaasata ühistesse energiameetmetesse USA ja arengumaad. Meie näitame eeskuju, kuid USA peab Euroopa eeskuju järgima ja tegutsema koos meiega.

Lahendused energiaprobleemidele on ülemaailmsed ja seega vajame Euroopa diplomaatiat energia valdkonnas; mulle tundub, et energeetikavolinik on selle ja hiljutise energiakriisiga seoses juba üsna palju ära teinud. Vajame diplomaatiat energia valdkonnas sel lihtsal põhjusel, et kõne all on niivõrd tähtsad küsimused, mille pärast on lausa sõditud ja sõditakse veel ka tulevikus. Seega on tegemist väga tõsise küsimusega.

Samuti on päris ilmne, et vajame võimalikult laiapõhjalist energiaallikate valikut, milles oleksid kombineeritud eri energiaallikad, sest see stabiliseerib olukorda energia aspektist ning seeläbi saab iga riigi, samuti Euroopa mitmekesisus oma potentsiaali täiel määral rakendada.

Energiasäästmine on loomulikult oluline lahendus: see on kõige odavam ja kõige tõhusam viis. Selleks peame tegema midagi, mis on minu arvates praegu kõige tähtsam tegemist vajav töö: energia muutmine arukaks. Kui me ei suurenda tunduvalt aruka tehnoloogia kasutamist, jäävad meie eesmärgid saavutamata. Õnneks on arukas tehnoloogia arenenud just samal ajal. Ilma aruka tehnoloogiata ei tea inimesed ja ettevõtted oma tarbitava energia kohta midagi. Seepärast on info- ja sidetehnoloogia lahenduseks, mis aitab meil seatud sihte saavutada ja õigel järjel püsida. Kõnealune tehnoloogia tuletaks meile meelde meie pillamist, olles seega heaks õpetajaks, aga ka heaks teenijaks, sest arukust ei ole vaja mitte üksnes võrkude, vaid ka seadmete, kodude ja autode puhul. Kõikjal, kus on inimtegevust, vajatakse ka arukust energiatarbimise kontrollimiseks. Sellega seoses tahaksin eriti rõhutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tähtsust ning nende tehtavaid uuendusi, mis võivad olla tõeliselt leidlikud. Küsimusel on ka sotsiaalne mõõde: eelöelduga on seotud energiapuudus ja samal ajal ka tööhõive.

Meie arvates on kummaline, et Ukraina on transiidiriik. Ilmselt, nagu Hannes Swoboda märkis, tuleks gaasijuhet hallata mitmepoolselt, näiteks kolmepoolselt, Euroopa Liidu osalusel, ning probleem muutuks olematuks.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: LUISA MORGANTINI
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Fiona Hall (ALDE). – Proua juhataja, kõikide energiakriisi puudutavate arutelude puhul tuleks silmas pidada üht aspekti, mida kolleeg Anne Laperrouze on küll maininud, ent millele ei pöörata üldjuhul piisavalt tähelepanu. Me räägime energiatõhususest kliimamuutuse ja kütusenappuse kontekstis, kuid sellel on ka tohutu strateegiline tähtsus. Nõudluse kontrollimine vähendab pakkumisele avaldatavat survet ja see on Euroopa energiasõltumatuse saavutamisel ülimalt oluline. Tahaksin tõstatada kaks konkreetset teemat seoses suulise küsimusega info- ja sidetehnoloogia kasutamise kohta.

Esiteks teeb mulle muret, et nutiarvestite kasutuselevõtt ei kulge sellise pühendumusega, mida eeldatakse energia lõpptarbimise tõhususe ja energiateenuste direktiivis ning mida nõuti Morgani raportis. Mõnedes riikides on olemas digitaalsed näidikud, mis näitavad tarbijatele, kui palju energiat nad kasutavad – ja see on kasulik –, kuid korralik nutiarvesti suudab palju enamat. See võimaldab kahesuunalist sidet, tarbijanõudluse üksikasjalikku analüüsi ning taastuvatest energiaallikatest saadud elektri täpset mõõtmist ja selle eest maksmist. Me vajame arukaid arvesteid juba praegu. Need on ülimalt vajalikud selleks, et muuta hooned energiatarbijatest kokkuvõttes energiatootjateks.

Teiseks, mis puudutab valgustust, siis ma usun, et me võime edasi liikuda ja kõige ebatõhusamad koduvalgustid turult eemaldada; sama peaks tegema ka kontori- ja tänavavalgustitega. Siiski peaksime nägema ette juba järgmisi tehnoloogilisi meetmeid, näiteks selliste arukate valgustussüsteemide laiemat kasutuselevõttu, mille andurid näitavad liikumist ja mõõdavad loomuliku valguse hulka, nii et vajaduse korral on võimalik valgustust vähendada või see hoopis välja lülitada. Energiatõhus valgustus ei tähenda üksnes kompaktseid luminofoorlampe; on aeg, et avalik sektor, kaasa arvatud Euroopa institutsioonid, võtaks enesele energiatõhususe nimel info- ja sidetehnoloogia kasutamise eestvedaja rolli.

 
  
MPphoto
 

  Roberts Zīle (UEN). - (LV) Proua juhataja, lugupeetud volinikud, ma tahaksin kõigepealt tänada proua Laperrouze’i tema erakordselt laiahaardelise raporti eest. Kriisid pakuvad alati võimalust teha tähtsaid otsuseid, mis muudavad märgatavalt meie väärtushinnanguid ja poliitikat. Mul on alust arvata, et hiljutine gaasikriis pani poliitikuid mõistma, kui haavatavad on paljud Euroopa piirkonnad energiavarustuse poolest. Lisaks komisjoni koostatud majanduse taastamise kavale ja teisele strateegilisele energiaülevaatele annab ka see raport meile lootust, et meil on kunagi ühtne Euroopa energiapoliitika, samuti lootust, et lõpuks kaovad Euroopas eraldatud energiasaared, mis hõlmavad Balti riike. Teine aspekt on seotud maagaasi veeldusjaamade arenguga. Neist võib paljudes kohtades saada tõepoolest Vene gaasi tarnete alternatiiv, kuid üksnes tingimusel, et riikide valitsused on võimelised survele vastu panema ja rajama sellised jaamad mitte Vene gaasi lisaeksportimise eesmärgil, vaid ainult imporditerminalidena. Aitäh.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE-DE). (DE) Proua juhataja, lugupeetud volinikud, daamid ja härrad, meil tuleb hakata investeerima juba täna. Me oleme energia- ja finantskriisi äärel. Peame pingutama, et investeerida nii kiiresti ja nii tõhusalt kui võimalik, mistõttu meil tuleb toetada lisaks torujuhtmetele ka veeldatud maagaasi laevade ehitamist. Meil tuleb ehitada neid võimalikult kiiresti, sest see võimaldab luua uusi töökohti ja seega edendada täistööhõivet Euroopas.

Torujuhtmetega seoses ei tohiks valitseda mingit konkurentsi, sest iga uue gaasijuhtme ehitamine on kasulik kõikidele osapooltele; sama kehtib ka maagaasi veeldusjaamade rajamise suhtes. See on tuleviku seisukohalt tähtis küsimus.

Kõigepealt on meil vaja investeerida energiatõhususse, ent mitte riigipoolse rahastamise kaudu, vaid pigem maksusoodustuste vormis. Kui me võiksime toetada iga kodanikku aastas 10 000 euroga, mille ta tasaarveldab oma maksukohustustega, siis saaksime kohe alustada investeerimist energiatõhususse ja taastuvenergiasse; viimase puhul oleks eriti väärtuslik vahend progresseeruv amortisatsioon, teisisõnu kulude kohene kandmine bilanssi. Kui me võiksime kehtestada selleks kolmeaastase tähtaja, siis oleks see ülimalt kasulik meile kõigile. Me saaksime tööhõive ja energiaga seotud probleemid paremini lahendada. Volinik Kovács võiks teha sellekohase algatuse.

Tuumaenergiatööstus on selle kava juures muidugi eriti keerukas teema: on väga oluline teha kõik endast olenev, et tagada tuumaelektrijaamade ohutus ja julgeolek. Standardid peavad selles valdkonnas olema võimalikud ranged – inimesed peavad saama olla kindlad, et Euroopa Liidus võetakse asjakohaseid meetmeid, korraldatakse julgeolekualaseid lisauuringuid ja kehtestatakse õiguslikult siduvad nõuded, mis võimaldavad ohtlikud tuumaelektrijaamad elektrivõrgust kõrvaldada kohe pärast kohtu või järelevalveasutuse sellekohast otsust. Euroopa kodanikel on õigus julgeolekule selles valdkonnas, nii et me saame minna edasi tulevikku, kus energia tootmine ei pane meid ohtu ja me võime rahulikult magada. Komisjon saab anda sellesse suure panuse.

Lõpuks peab aga ka nõukogu täitma tuumaohutuse eest vastutava rühma abil oma kohustusi, mitte minema kodanikele vastukarva olevat rada, blokeerides Euroopa Parlamendi ja komisjoni ettepanekuid.

 
  
MPphoto
 

  Teresa Riera Madurell (PSE). (ES) Proua juhataja, lugupeetud volinikud, hiljutine olukord seoses Venemaa ja Ukraina ning gaasitarnetega näitas selgelt, et rohkem kui kunagi varem peame me mitmekesistama tarneallikaid ja tõhustama ühendusi liikmesriikide ja tootjariikide vahel.

Komisjoni ettepanekud viivad meid selles suunas, kuid suurema tõhususe huvides peaksid need hõlmama ka meie mandri lõunaosa, sealhulgas minu kodumaa Hispaania potentsiaali; mul oli hea meel kuulda voliniku tänast sellekohast viidet.

Hispaania on liikmesriik, mille tarneallikad on kõige mitmekesisemad nii riikide arvu mõttes – me veame gaasi sisse kümnest riigist – kui ka tarnevormide poolest. Seetõttu on minu kodumaa suurepärane varustusplatvorm Euroopa Liidu jaoks. Hispaaniasse jõuab Alžeeriast gaasijuhtme kaudu saabuv gaas ning veeldatud maagaas Nabuccoga võrreldavas mahus, kuid madalama hinna ja paremate tarnetähtaegadega. Seda platvormi Euroopa Liit aga praegu kasutada ei saa, sest puudub ühendus Prantsusmaaga. Härra Piebalgs, Medgas peaks olema Euroopa Liidu üks prioriteete ja samavõrd tähtsaks tuleks pidada meie saartealaga seotud eriprobleeme.

Kui Pürenee poolsaar kannatab selgelt energiaisolatsiooni tagajärgede all, siis saared, näiteks Baleaarid, kust mina pärit olen, peavad taluma lausa kahekordset isolatsiooni. See on väga ebaõiglane nende saarte elanike suhtes, sest meil, eurooplastel, on võrdsed õigused.

Ma palun siiralt, härra Piebalgs, et te kaaluksite otsuste tegemisel ja eesmärkide seadmisel saarte erilist olukorda.

Lõpetuseks tahaksin tänada raportööri tema töö eest.

 
  
MPphoto
 

  Olle Schmidt (ALDE). (SV) Proua juhataja, lugupeetud volinikud, Euroopa Liit sai kibeda õppetunni selle kohta, mida tähendab liigne sõltuvus ühest energiatarnijast. Mitme liikmesriigi kodanikke mõjutas Venemaa kapriissus täiesti lubamatul moel. Me teame, et Venemaa on halastamatu, kui tegemist on tema naabritega, kuid kui Venemaa ja Ukraina vahelises tülis jäid ohvriks külmetavad slovakid ja bulgaarlased, siis mõjus see loodetavasti külma dušina kõigile, ka Euroopa Parlamendile.

Ukraina vajab Euroopa Liidu toetust; nüüd tuleb alustada Nabucco gaasijuhtme ehitamist, mille tulemusena saaks gaasi peale teiste riikide sisse vedada ka Aserbaidžaanist. Euroopa Liit peab nüüd näitama, et suudab tegutseda, täpselt nii, nagu nõudis härra Swoboda.

Teame, et Venemaa avaldab survet Läänemerre Nord Streami gaasijuhtme rajamiseks. Need ettepanekud tuleks tagasi lükata. Läänemeri on üks meie tundlikumaid sisemeresid. Keskkonnaga seotud ja majanduslikel kaalutlustel ei tohiks seda gaasijuhet Läänemerre paigutada; lisaks on asjal ka julgeolekupoliitiline tahk. Selle asemel tuleb põhjalikult uurida maismaa-alternatiivi. Euroopa Parlament on selle kava suhtes varemgi kahtlusi väljendanud.

Mul on hea meel, et raportis nähakse tuumaenergiat olulise osana Euroopa tulevases energiaallikate valikus. Kui me tahame täita energiapaketis sisalduva heitkoguste vähendamise kohustuse, vajame me nüüdisaegset Euroopa tuumaenergiat. On hea, et me saame seda teemat Euroopa Parlamendis lähipäevadel arutada.

 
  
MPphoto
 

  Dariusz Maciej Grabowski (UEN). (PL) Proua juhataja, lugupeetud volinikud, on aeg rääkida asjast ausalt. Esiteks puudub Euroopa Liidul energiastrateegia. See julgustab Venemaad, kes kasutab energiaressursse poliitilise relvana, et avaldada survet ja tegelda väljapressimisega; see aga muudab Euroopa Liidu olukorra halvemaks.

Teiseks on Euroopa Liit allunud kollektiivsele manipuleerimisele – meid hirmutatakse globaalse kliimasoojenemisega, mille põhjuseks on süsinikdioksiidi heide. Järjest enam eksperte ja fakte kinnitab aga, et see ei ole tõsi. Mis puudutab neid, kes levitavad seda teooriat ja hirmutavad meid üleilmse soojenemisega, siis tasuks uurida, kelle huvides nad tegutsevad.

Kolmandaks vajab Euroopa Liit energiastrateegiat, mille aluseks on nõrgima lüli põhimõte, s.t rahalise abi ja investeeringute abil tuleks toetada riike, mis sõltuvad ühest tarnijast kõige enam, näiteks Balti riike ja Poolat.

Neljandaks peab Euroopa Liit paluma vabandust ja hakkama taas edendama kivi- ja pruunsöe kasutamist, sest nende varusid on meil piisavalt ja need on odavad. Viiendaks vajab Euroopa Liit maksu- ja laenupoliitikat, mis toetaks uusi tehnoloogiavaldkondi ja energeetikaga seotud heitkoguste vähendamist, aga seda meil ei ole.

 
  
MPphoto
 

  Herbert Reul (PPE-DE). (DE) Proua juhataja, kolleegid, kõigepealt tahaksin tänada proua Laperrouze’i ja härra Piebalgsi kõigi nende dokumentide eest, mille nad esitasid.

Ma ei ole küll nõus kõikide üksikasjadega, kuid üldiselt liigutakse nende ettepanekuga õiges strateegilises suunas: on õige ja vajalik veel kord keskenduda tõsiasjale, et varustuskindlus on üks keskseid küsimusi. Me pöörasime eelmisel aastal teistele energiapoliitilistele küsimustele ehk liiga palju tähelepanu ning mul on hea meel, et varustuskindlus on taas rohkem esiplaanile nihkunud.

Olen rõõmus ka selle üle, et kavandatud seisukoht on nii eripalgeline. Nagu öeldud, võidakse ju mitte nõustuda kõikide punktidega, kuid raport on üldiselt asjakohane, vastupidiselt sellele, mida härra Turmes äsja ütles. Härra Turmes, on vale arvata, et sellele suurele, keerukale probleemile on olemas üks lihtne lahendus.

Poliitikud püüavad alati anda kiiret, lihtsat vastust, mis meeldiks kõigile, kuid see on lihtsalt võimatu. See on paraku neetult raske ja seepärast ongi välja pakutavad lahendused nii erinevad. Me ei saa inimestele midagi lubada ja käituda nii, nagu oleks lahendus meile teada ja kõik saab imeväel korda; lisaks kõigele muule avastavad inimesed siis ühel päeval kibeda pettumusega, et asjad ei toimi lubatud viisil.

Mitmekesistamine tähendab, et me ei tugine üheleainsale energiaallikale, vaid töötame pikka aega mitme allikaga. On moraalselt vale mõnest energiaallikast lihtsalt loobuda: minu arvates on vastutustundetu jätta tuumaenergia lihtsalt kõrvale. See on osa lahendusest – muidugi mitte kogu lahendus, ent ilmselgelt saab tuumaenergia anda oma osa. Samuti tahaksin hoiatada, et me ei tohi panustada liiga palju gaasile, sest kuulsime äsja, milline sõltuvus sellega kaasneb.

Minu arvates peame veel mõistma, et me ei saa loobuda kergekäeliselt kivisöest – energiaallikast, mida leidub minu kodumaal ja paljudes teistes kohtades Euroopas, – ja öelda, et „kivisüsi tekitab süsinikdioksiidi ega tule seepärast kõne allagi”. See oleks vastutustundetu. Lisaks vajame erinevate tarneteede küsimusele mitmeplaanilist vastust. Nagu härra Rübig just ütles, ei ole ka gaasijuhtmete puhul olemas ühest lahendust. Oleks viga valida välja vaid üks gaasijuhe – selle asemel peame avama mitu tarneteed ja kasutama eri võimalusi. Praegu ei suuda keegi täie kindlusega prognoosida, mis juhtub 10, 20 või 30 aasta pärast.

Seetõttu tuleb meil öelda „jah” tarkadele lahendustele. Targa lahenduse all mõtlen ma avatust uutele asjadele ja paigaltammumise lõpetamist. Vastus peitub tehnoloogias. Vastuseks on investeeringud teadusuuringutesse ja avatus võimalustele, mida me praegu veel võib-olla ei näegi, mitte aga ühe või teise valiku kergekäeline välistamine. See tähendab ka investeeringutes kokkuleppimist.

Oleks saatuslik viga – mida on mõne energiapoliitilise otsuse puhul tehtud – anda tegelikele investeerijatele, s.t ettevõtetele liiga vähe manööverdamisruumi ja liiga vähe toetust. Kas tõesti keegi usub, et meie, liikmesriigid, või ühendus, suudaks selle investeerimisprobleemi lahendada? Ei, seda peab tegema erasektor.

 
  
MPphoto
 

  Atanas Paparizov (PSE). (BG) Proua juhataja, lugupeetud volinikud, kõigepealt tahaksin rõhutada, kui konstruktiivne oli proua Laperrouze’i raporti üle peetud arutelu tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis, ning toonitada proua Laperrouze’i rolli selle objektiivse ja kõikehõlmava raporti koostamisel.

Eelkõige soovin keskenduda raportis esitatud ettepanekutele, mille eesmärk on kajastada nende riikide probleeme, keda mõjutavad kõige enam välised energiatarnijad, eriti gaasitarnijad.

Esiteks on toonitatud, et Euroopa Parlament peab aktiivselt osalema selliste projektide valimisel, millega rajatakse uusi energiaühendusi ennekõike liikmesriikide gaasi- ja energiavõrkude vahel. Paraku pean kahjutundega märkima, et vaid 20 miljonit eurot on eraldatud komisjoni projekti jaoks, mis hõlmab Bulgaaria Vabariiki ja selle võrkude ühendamist Kreeka võrkudega, kuigi Bulgaaria on üks neid riike, kes vajaks sedalaadi ühendamist kõige enam. Näiteks ei ole üldse mainitud Chireni gaasivälja, mis võimaldaks kriisiga kaasnevad probleemid minimaalsete tarnetega lahendada.

Teiseks on arvesse võetud kõiki võimalusi lõunapoolse gaasitransiidikoridori ehitamiseks, teisisõnu – lisaks Nabucco projektile toetatakse ka Türgi, Kreeka ja Itaalia vahelise gaasiühenduse ja South Streami projekti. Samuti leiab märkimist pikaajaline kava gaasi hankimiseks selle piirkonna teistest riikidest, näiteks Usbekistanist ja Iraanist.

Kolmandaks rõhutatakse Euroopa Liidus maagaasi veeldusjaamade rajamise tähtsust ja seda, et need peaksid solidaarsuspõhimõtte alusel olema kättesaadavad kõikidele liikmesriikidele. See seisukoht on taas kord eriti oluline seetõttu, et Bulgaaria ja Kreeka saavad neid veeldusjaamasid ühiselt kasutada.

Neljandaks kutsun ma komisjoni üles uurima võimalusi Kagu-Euroopa ja teiste naaberriikide energiaühenduse laiendamiseks, et moodustada ühtne turg kogu selles piirkonnas. Tahaksin gaasivõrkudele juurdepääsu käsitlevate eeskirjade ja tingimuste alaste raportite koostajana veel kord rõhutada, kui oluline on Euroopa ühtse energiaturu moodustumise seisukohalt kolmas energiapakett, ja soovitan tungivalt selle võimalikult kiiresti ellu rakendada.

Lõpetuseks tahaksin osutada sellele, et raport kajastab objektiivselt ka tuumaenergia rolli. Leian, et praegune tuumaohutuse raamdirektiiv on hea ja objektiivne alus Euroopa Liidu kõikide – mitte ainult äsjaehitatud – reaktorite seisukorra analüüsimiseks ja nende ohutuse hindamiseks.

On selge, et poliitiliselt motiveeritud otsused nagu need, mis tehti Kozloduy kohta, ei saa olla pikaajalised, arvestades energiaallikate praegust mitmekesistamise suunda Euroopa Liidus. Loodan, et liikmesriikidel on võimalik suletud reaktorite küsimus objektiivsete kriteeriumide alusel uuesti üle vaadata.

 
  
MPphoto
 

  Andrzej Wielowieyski (ALDE). (FR) Proua juhataja, Anne Laperrouze’i raport energiapoliitika kohta käsitleb teemat, mis on ülimalt oluline kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks.

Hindan väga proua Laperrouze’i tööd, kuid olukord on endiselt väga tõsine. Meie lõunapoolsete liikmesriikide piinavad ja hirmutavad kogemused jaanuaris, aga ka prognoos, et meid ähvardab järgmise kahe kümnendi vältel suur energianappus, viitavad vajadusele muuta energiapoliitika meie välispoliitika tähtsaks osaks.

Ometi on tulevik tume, härra volinik, sest meil puuduvad üksmeel, solidaarsus ja ressursid. Solidaarsuse vähesus ei puuduta mitte niivõrd komisjoni, vaid pigem teatavaid Euroopa suurriike. Me ei räägi ühel häälel.

Olen täiesti nõus härra Swobodaga, et Nabucco on Euroopa Liidu jaoks suur häbiplekk. Näiteks Venemaa South Streami gaasijuhe, mida lisaks Vene riigile toetavad ka mõned Euroopa Liidu liikmesriigid, võib välja tõrjuda Nabucco, mis on kaks korda odavam ja toimiks vastavalt turureeglitele. Nabucco tarneallikad Aserbaidžaanis võib hõivata konkurent, mistõttu investeerimine sellesse muutub ebakindlaks ja kahtlaseks. Nii kaotab Euroopa Liit tõenäoliselt ainulaadse võimaluse mitmekesistada tarneallikaid ja tagada suurem varustuskindlus...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Péter Olajos (PPE-DE). (HU) Proua juhataja, teise strateegilise energiaülevaate ajastus on lausa suurepärane. Euroopa Liidu idaosa varustuskindlus on selle aasta algul toimunud sündmuste tõttu muutunud kahtlemata problemaatiliseks. Pärast kolm nädalat kestnud kriisi hakkas gaas alates 20. jaanuarist taas Euroopasse voolama, kuid küsimus on, kui kauaks? Et me võiksime varustuskindluse tõepoolest tagada, peame me sellest gaasitülist omad järeldused tegema. Selle all mõtlen ma eelkõige kasutatavate energialiikide, tarneallikate ja tarneteede mitmekesistamist. Arvutuste kohaselt tarbib Euroopa 500 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas ja mõnede analüüside järgi võib nõudlus järgmise 20 aasta jooksul kasvada koguni 30% võrra.

Võimalikke alternatiive on juba välja pakutud. Ehitamisel on Nord Streami gaasijuhe, mis toob Euroopasse Vene gaasi, ja Türgi Blue Stream on valmis; huvitatud osapooltega on jõutud kokkuleppele South Streami rajamises, Ukraina on seadnud endale eesmärgiks ehitada White Stream ja palju räägitakse ka Nabuccost, ehkki selle rahastamise osas valitseb ebaselgus. Igal juhul jääb sõltuvus Venemaast suures osas püsima. Kuigi Nabucco tooks meile Aasia gaasi, ei ole Euroopa – erinevalt Gazpromist – Bakuule isegi veel pakkumist teinud. Mida saaks praegu teha? Paljud võivad momendil öelda, et loodetavasti toovad Euroopa volinike ja Vene delegatsiooni läbirääkimised Moskva tippkohtumise ajal sisulisi tulemusi ja märkimisväärseid edusamme gaasijuhtmete vallas ning et tulevikus ei dikteeri Vene gaasimonopol enam üksinda hindu.

See on võimalik, kuid minu arvates tuleks peale selle ja üle kõige seada eesmärgiks ka energiatarbimise vähendamine ja keskkonnahoidlikuma energia kasutamine. Just seepärast väidan ma, et meil on vaja Euroopa uut rohelist kokkulepet ehk lepet, mille eesmärk on püsiv majanduskasv, ent mis samal ajal edendab ja kasutab keskkonnatööstuse innovatsiooni. Praegune üleilmne finantskriis paneb üha enam inimesi mõistma, kui tarvilik on majanduskorralduse uus loogika. Järjest rohkem inimesi saab aru, et maailmakriisist väljatulemiseks on vaja uut tõukejõudu, mis põhineb uutel organisatsioonilistel põhimõtetel. Aina enam inimesi tunnistab paradigmamuutuse vajadust. Uuest rohelisest kokkuleppest, s.t majanduskorralduse uuest loogikast, mille aluseks on uuenduslik keskkonnatehnoloogia ja mida toetavad rahvusvahelised kapitaliturud, saab majanduse päästmise ja elavdamise kavade nurgakivi üha arvukamates riikides, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriikides. Me vajame sedalaadi stiimulit, sest eelmisel aastal kasvas töötute arv Euroopas 1,7 miljoni inimese võrra. Kui Euroopa uus roheline kokkulepe saab rohelise tule, on sellel põhjapanev mõju Euroopa tulevasele energiapoliitikale. Suur tänu.

 
  
MPphoto
 

  Libor Rouček (PSE). (CS) Daamid ja härrad, Euroopa Liit impordib praegu 50% kogu tarbitavast energiast ning see osakaal kasvab pidevalt. Euroopa Liidu sõltuvus traditsiooniliste energiaallikate impordist ning piiratud arvust tarnijatest kujutab endast tõsist ohtu meie julgeolekule, stabiilsusele ja heaolule. Seetõttu on see Euroopa Liidu energiapoliitika strateegiline ülevaade valminud minu arvates õigel ajal. Olen seisukohal, et 2020. aastaks seatud „3 x 20” eesmärk on julgeoleku, majanduse ja keskkonnaga seotud kaalutlusi arvestades õige. Kuid selle eesmärgi saavutamiseks on kogu Euroopa Liidus vaja ühist arusaama, mis oleks ühtne nii liidu sees kui ka suhetes kolmandate riikidega. Ühise energiapoliitika väljatöötamiseks tuleb lõpule viia Lissaboni lepingu ratifitseerimine ja esitada nimetatud poliitika kohta ettepanek. Siseturg vajab selget ja stabiilset õiguslikku raamistikku ning eelkõige meie energiasüsteemide täielikku ühendamist kogu Euroopa Liidu territooriumil.

Vastastikuse solidaarsuse klausel jääb tühjaks loosungiks, kui me neid energiasüsteeme ei ühenda. Samuti tuleb hoogustada kõikide omamaiste energiaallikate kasutamist alates konserveerimisest – suurendades taastuvate energiaallikate osakaalu – kuni ohutu tuumaenergia aktiivsema tarvitamiseni. Ilmselt pole vaja rõhutada, et investeeringud riiklikusse energiatööstusse tasuvad end ära uue majanduskasvu kujul. Mis puudutab välissuhteid energiavaldkonnas, siis ka see aspekt eeldab varasemast märksa suuremat mitmekesistamist. Tootjariikide, transiitriikide ja teiste tarbijariikidega tuleb pidada intensiivsemat dialoogi. Koostööd tuleks suurendada Lähis-Ida, Vahemere piirkonna ja Põhja-Aafrika riikidega. Seda saab teha algatuse „Barcelona protsess: Vahemere Liit” raames. Dialoogi tuleks kaasata ka kandidaatriik Türgi. Lisaks on minu arvates vaja otsida võimalusi palju tõhusamaks koostööks selliste riikidega nagu Iraan. Lõpetuseks tahaksin õnnitleda raportöör Laperrouze’i selle minu arvates esmaklassilise ja tasakaalustatud raporti puhul.

 
  
MPphoto
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE). - (LT) Kuigi me hakkasime ühisest energiapoliitikast rääkima juba 2006. aastal, on kindla energiavarustuse tagamine Euroopa Liidus iga üksiku liikmesriigi ülesanne. Kuid ELi enda püsimajäämise seisukohalt on oluline liikmesriikide solidaarsus. Euroopa Liit peab viivitamatult vastu võtma tõhusad õigusaktid, mis aitaksid meil energiavarustuse kriisidest üle saada või neid koguni vältida. Komisjon on välja pakkunud Euroopa Liidu tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas; selle kõige tähtsamad elemendid on infrastruktuuri loomine ja energiaallikate mitmekesistamine. Mul on hea meel, et Euroopa Liidu varustuskindlusega seotud esmatähtsate infrastruktuuriprojektide hulka kuulub Läänemere piirkonna riikide võrkude ühendamise kava, mis kaotaks Euroopa Liidus endiselt eksisteerivad ebakindlad energiasaared.

Palun komisjonil toetada kõigiti Leedu ja Rootsi vahelise energiaühenduse ning Leedu ja Poola vahelise energiasilla rajamist. Selleks on paraku vaja ka poliitilist tahet. Kui mõelda Euroopa Liidu aluspõhimõttele – solidaarsusele – ning selle rakendamisele energiavaldkonnas, siis tekitab selle põhimõtte tulevik palju kahtlusi. Me peame arutelusid kolmanda energiapaketi üle, mis hõlmab kogu Euroopa Liidu elektri ja gaasi siseturu loomist koos energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametiga. Samal ajal rajavad Saksamaa ja Venemaa Vene-Saksa energiaagentuuri. Kuidas on see kooskõlas Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsuse, ühise energiapoliitika ja energia varustuskindluse eesmärgiga?

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). (PL) Proua juhataja, lugupeetud volinikud, ma tahaksin selles arutelus juhtida tähelepanu kolmele küsimusele.

Esiteks kasutab Venemaa energiaressursse ja peamiselt gaasi üha selgemalt poliitilise surve avaldamiseks. Hiljutine Venemaa ja Ukraina gaasikonflikt ei tekitanud mitte ainult tohutut majanduskahju paljudes Euroopa Liidu riikides, vaid tõukas ka Ukraina taas kindlasse majanduslikku sõltuvusse Venemaast, kusjuures Euroopa Liit andis selleks teatud moel loa. On ju raske ette kujutada, et Ukraina majandus suudaks toimida, kui gaasi hind on üle 400 USA dollari 1000 kuupmeetri kohta.

Teiseks tuleks Euroopa Liidu ja Venemaa vahel sõlmida uus partnerlusleping, mis reguleeriks energiaküsimust ja sisaldaks ühemõttelist nõuet, et Venemaa ei kasuta energia tarnimist poliitilise surve avaldamiseks ning Vene tarnijad peavad hüvitama tarnekatkestustega tekitatud kahju.

Kolmandaks peaks Euroopa Liit omaenda rahaliste vahendite ja ka Euroopa Investeerimispanga abil toetama eelkõige gaasiga seotud investeeringuid, mis mitmekesistavad tuntavalt Euroopa Liidu gaasitarneallikaid, luues reaalsed võimalused gaasi sissevedamiseks muudest riikidest peale Venemaa; mõtlen siin näiteks Nabucco gaasijuhet.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). - Proua juhataja, me ei saavuta kunagi varustuskindlust ega eesmärki vähendada 2050. aastaks oma süsinikdioksiidi heitkogust 80% võrra, kui me eirame jätkuvalt nii varustuskindluse küsimust kui ka üleeuroopalise kõrgepinge-alalisvoolu ühenduse (HVDC) määratut tähtsust. Viimane hõlmab ka hõlmab ka HVDC-kaablit Põhja-Aafrikasse; tulemuseks on nutikad elektrivõrgud kogu Euroopas ja Põhja-Aafrikas.

Mul oli eelmisel nädalal võimalus tutvuda Granadas ja Sevillas kasutatavate põnevate päikeseenergiat kasutavate kütteseadmetega ja nädalavahetusel lugesin ma uuesti Harvardi professori Michael McElroy arvamust selle kohta, kuidas vabastada Ameerika Ühendriigid iga-aastastest naftaimpordikuludest, mille maht on 750 miljardit USA dollarit, ning saavutada nii Ameerika Ühendriikides varustuskindlus ja päästa samal ajal ka meie planeet, ning ma küsisin endalt, et mida on siin veel arutada. Me teame ju vastust.

Nutikas võrk võimaldab päikese-, tuule- ja vee-energia abil varustuskindlust ühtlustada. Kui Iiri läänerannikul tuul ei puhu, siis Hispaanias paistab ikka päike, või siis puhub tuul ja särab päike Põhja-Aafrika läänepoolsel rannikul.

Lühidalt öeldes on tuul Iiri lääneranniku jaoks sama mis päike Hispaania jaoks. Meie riikide reguleerivad asutused võivad kergemalt hingata, sest nüüdsest peale on nende ainuke mure tagada, et tuled põlevad ning meie kodud ja kontorid on tippnõudluse ajal köetud.

Me ei saa enam lubada, et meie kodanikud on energiapoliitika või kõikuva naftahinna võimuses. Tuuleenergia suudab konkureerida kivisöe, nafta ja gaasiga – ning tuul ei maksa raha. Jah, meie ülesanne on ehitada üles uus energiamajandus, mis põhineb taastuvatest energiaallikatest saadud elektril.

Lõpetuseks: kenasti kõlavat väljendit „maksab maailmatu palju”, mida me rõõmsa mõtlematusega piltlikult kasutame, tuleb hakata sõna-sõnalt võtma. Kui me ei vabane kiiresti oma peaaegu täielikust fossiilkütuste sõltuvusest, siis läheb see meile tõepoolest globaalse soojenemise näol „maailmatu palju maksma”, nagu kliimateadlased korduvalt ja aina kasvava murega üksmeelselt hoiatavad.

 
  
MPphoto
 

  Evgeni Kirilov (PSE). (BG) Proua juhataja, ma sooviksin väliskomisjoni variraportöörina avaldada proua Laperrouze’ile tunnustust selle raporti eest, mis annab hea ülevaate Euroopa Liidu probleemidest energiavaldkonnas ja kinnitab vajadust ühise energiapoliitika järele.

Raportis on väga selgelt välja toodud meetmed, mida tuleb varustuskindlusega seotud probleemide lahendamiseks võtta. Mul on hea meel ka selle üle, et tuumaenergia on saanud selles raportis väärilise koha ja seda käsitatakse vajaliku energiaallikana.

Eriti nüüd, pärast gaasikriisi, on ilmselge, et me peame oma energiaallikaid mitmekesistama, ja sellele osutatakse ka raportis. Teisalt peame tulevikku silmas pidades jätkama tööd selle nimel, et meil oleks rohkem alternatiivseid energiakoridore, mitte eelistama üht energiakoridori teistele. Me kõik võidame sel viisil tekkivast konkurentsist.

Tahan juhtida tähelepanu kahele küsimusele. Möödunud aasta oktoobris täheldasin ma siin, Euroopa Parlamendis, et Nabucco on endiselt projekt, mille puhul „suitsu on, aga tuld ei ole”. Ma kutsusin Euroopa Komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid. Nüüd võime öelda, et komisjoni tegevus selles vallas on olnud märkimisväärne. Nabucco tähtsuse mõistmine on ilmne, eriti pärast gaasikriisi.

Samas peab olema selge, et vaatamata suuremat varustuskindlust tagavatele meetmetele tuleb teha veel palju jõupingutusi, muu hulgas poliitika vallas, et tunneli lõpust hakkaks paistma valgust.

Teine küsimus puudutab energia varumise suutlikkust. Tahan teile öelda, et Bulgaaria oleks olnud hukule määratud, kui tal poleks olnud vähemalt 20 päeva varusid Chireni gaasihoidlas, mille mahtu suurendati eelmisel aastal ühe kolmandiku võrra – just nagu oleks valitsus teadnud, mis meid ees ootab.

Seetõttu tahaksin ma täna juba teist korda rõhutada, et ma ei saa üldse aru, miks komisjon on eiranud täielikult Bulgaaria esitatud kava selle hoidla edasiseks laiendamiseks. See oli meie ainus päästja ja minu arvates peame toetama sarnaseid projekte kõikides teistes riikides.

 
  
MPphoto
 

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). (PL) Proua juhataja, gaasi- ja finantskriis sunnivad meid võtma kiireid ja pragmaatilisi meetmeid, mis on ülimuslikud kõikide majanduslikult põhjendamata individuaalsete huvide ja -ideede ees, mille näiteks on Nord Streami gaasijuhe.

Teine strateegiline energiaülevaade ei anna soovitud lisaväärtust. Mitut ülevaates mainitud valdkonda ootavad rakendamisel ees suured raskused. Euroopa Liidu kodanikud ja majandus vajavad kiireid ja konkreetseid otsuseid ja meetmeid, mis tagavad suhteliselt madalad ja stabiilsed energiakulud lähema 15 aasta jooksul: otsuseid, mille tulemuseks on võimalikult suur kokkuhoid tööstuses, veondussektoris ja majapidamistes; otsuseid, mis vähendavad suurel määral Euroopa Liidu majanduse sõltuvust süsivesinike impordist ning tagavad nende korrektse tarnimise; otsuseid, mille tulemusena töötatakse võimalikult kiiresti välja konkreetsete teaduspõhiste meetmete ning nende rahastamise ja rakendamise programm ja kava. Nende majanduslike meetmete tulemusena väheneb süsinikdioksiidi heide ning enam ei lähe vaja bürokraatlikku heitkogustega kauplemist, mis on väga kasulik kauplejaile endile, mitte majandusele.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Proua juhataja, juhin tähelepanu selles arutelus sageli kasutatavatele sõnadele „arukas” ja „nutikas”, sest need lahendused, mis peaksid vähendama energiatarbimist meie kodudes, ilmselgelt ei toimi ega ole arukad või kuigi nutikad. Kui me käsime lastel mingid asjad välja lülitada, siis ei ole see veel mingi lahendus. Ma soovin, et oleks, sest see tähendaks, et ma kontrollin olukorda. Nii et me vajame kõike seda, millest siin täna räägitud on: andureid ja muid tehnoloogilisi uuendusi, mis muudavad meie energiatõhususe eesmärkide saavutamisel kõigi elu lihtsamaks.

Tänane arutelu on ülimalt oluline: see hõlmab meie kliimamuutuse tegevuskava, varustuskindlust, liikmesriikide vahelist solidaarsust, majanduskasvu – see on meie jaoks praegu probleem – ning seda, kuidas oma energiaressursse paremini ära kasutada.

Minu kodumaal Iirimaal sõltub energiatarbe rahuldamine peaaegu 60% ulatuses naftast, mis kõik tuuakse sisse. Seega seisame me ilmselgelt erilise probleemi ees. Me peame seda sõltuvust vähendama, arendama oma kohalikke ressursse ja – nagu ma juba mainisin – suurendama tõhusust. Kahtlemata on liikmesriikide vahelised ühendused iseäranis olulised nende riikide jaoks, mis asuvad Euroopa Liidu äärealadel.

Iirimaa sõltuvus on väga suur: 91% meie energiavajadusest kaetakse impordiga. See on üsna rabav protsent, ja kuigi me ei ole kogenud selliseid gaasiprobleeme, millest teised kolleegid rääkisid, ega seda külma ja hirmu, mida need probleemid tekitasid teistes liikmesriikides, sai meile neid nähes selgeks, kui ülimalt tähtis on võtta midagi ette meie energiaallikate valikuga ja energianappusega.

Nii et kõik teemad, mida käsitletakse selles raportis ja millele osutati suulises küsimuses, on meie jaoks väga tähtsad.

Eelkõige vajab lahendamist maakasutuse küsimus. Rootsi metsamajandusega seotud kogemus tundub Iirimaa vaatenurgast huvipakkuv, sest meie ei ole oma metsandussektorit arendanud.

Kuid põhisiht on saavutada tasakaal toiduainete ja kütuse tootmise vahel.

 
  
MPphoto
 

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE). - (PT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, ühtse ja kõikehõlmava ühenduse poliitika väljatöötamine energiavaldkonnas on loogiline samm ja vajalik sekkumismeede. Komisjoni ettepanek ja proua Laperrouze’i raport liiguvad nimetatud poliitika suunas.

Euroopa Liit annab liikmesriikide algatustele lisaväärtust. Naftavarud on piiratud ning 2007. aastal Euroopa Liidus ja Norras toodetud nafta kattis pelgalt 30% sisenõudlusest. Euroopa Liidu sõltuvus naftaimpordist suurendab kaudselt meie sõltuvust poliitiliselt ebastabiilsetest riikidest või nendest, kes võimalike energiapartneritena tekitavad suuri geostrateegilisi pingeid, nagu me hiljuti nägime Venemaa puhul.

Seetõttu on strateegiliselt tähtis juhtida nõudlus ümber ja vaadata nafta kasutamise asemel alternatiivsete energiaallikate poole; geograafilises mõttes tasub uurida põhjalikumalt ka Lõuna-Ameerika ja Aafrika turge, mis on laienemas ja mille arengule Euroopa Liidu ja Brasiilia ning Euroopa Liidu ja Aafrika partnerlussuhete arendamine võiks märgatavalt kaasa aidata. Seda tuleks teha minu kodukandi Ibeeria – Hispaania ja Portugali – kaudu, sest see piirkond võiks toimida olulise logistika- ja jaotusplatvormina Euroopas.

Mis puudutab energiatõhususe suurendamise vajadust, siis selles vallas on tähtis tagada asjakohane sünergia nende sektorite vahel, kes suudavad energiatõhususe parandamisele kaasa aidata. Me suudame pikaajalise strateegia kavandada üksnes siis, kui võtame vastu üldise lähenemisviisi, mis on kooskõlastatud ühenduse ja riikide poliitikasuundumuste vahel eelkõige sellistes valdkondades nagu ühtekuuluvus, põllumajandus ja veondus.

Seos energia ja territoriaalse ühtekuuluvuse vahel on vaieldamatult olemas ja see mõjutab võimalikke pikaajalisi lahendusi Euroopa Liidu kõikides piirkondades, sealhulgas kõige eraldatumates ja äärepoolsemates piirkondades.

 
  
MPphoto
 

  Iliana Malinova Iotova (PSE). (BG) Proua Laperrouze, õnnitlen teid selle erakordse töö puhul, mida te selle päevakohase ja õigeaegse raportiga teinud olete.

Ilmselt ei ole meil praegu veel võimalik öelda, kui palju said Euroopa riigid ja kodanikud gaasikriisi tõttu kahju. Ainuüksi Bulgaarias, mida Ukraina ja Venemaa vaheline tüli mõjutas kõige rängemalt, moodustas otsene majanduskahju üle 230 miljoni euro, mida ei hüvitata.

Järgnenud hädaolukord tõstatas palju küsimusi. Kahjuks kerkib energiasõltuvus päevakorda alati siis, kui tekib mõni poliitiline kriis ja vastuseis Venemaa ja Ukraina vahel. Paljud mäletavad kolme aasta tagust olukorda, kui need kaks riiki vaidlesid samuti hindade üle. Siis lubasime välja töötada Euroopa ühise energiapoliitika, kuid nüüd, kolm aastat hiljem, tundub, et mitte midagi ei ole muutunud.

Nüüd küsime endalt, et kas oleme ühtseks energiaturuks valmis või saavad kahepoolsetes lepingutes edaspidigi määravaks erahuvid. Kas oleme teinud piisavalt selleks, et ühendada Euroopa gaasivõrgustikud liikmesriikide vahel, või kaldume varuma üha vähem kriisiolukordade tarbeks? Kuidas me toimime North Streami, South Streami ja Nabuccoga?

Mul on hea meel kuulda, et tuumaenergiat käsitatakse võrdväärselt teiste energiaallikatega. On aeg vaadata üle oma suhtumine tuumarajatistesse Euroopas, unustamata muidugi ohutust, ja loobuda edaspidi poliitilise tagapõhjaga otsuste tegemisest selles vallas.

Me vajame tuumaenergiat, mis pakuks kriiside puhul meile tõhusat abi. Ei ole juhus, et kriisi kõrghetkel palus Bulgaaria parlament oma Euroopa partneritel alustada uuesti arutelu Kozloduy suletud reaktorite tegevuse taastamise üle. Pädevad asutused on need reaktorid ohutuks tunnistanud. Me loodame teie mõistvusele.

Otsused on rasked, kuid ärgem tehkem neid eelarvamusega ega kandkem neid juba ette maha. Järgnevalt pöörduksin ma teie poole, härra volinik. Vaid paar päeva tagasi, kui Euroopa Komisjon eraldas Euroopa arengukava alusel vahendeid, sai neid kõige vähem riik, mida kriis mõjutas kõige enam. Täna õhtul ei kuulnud ma teid kordagi mainivat, et Bulgaaria kuulub sajaprotsendiliselt sõltuvate ja eriabi vajavate riikide nimekirja.

Millised on nende vahendite jaotamise kriteeriumid ja mehhanismid? Mul on keeruline neid Bulgaaria ja Euroopa kodanikele selgitada. Ilmselgelt peame tegema rohkem jõupingutusi ka kolmanda energiapaketi rakendamise kiirendamiseks. Olen siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikmena tegelenud palju tarbijate energiavarustuse kaitsmisega, kuid saage palun aru, et kõigepealt tuleb tagada energia ise.

 
  
MPphoto
 

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE) . – (RO) Tahan rõhutada, et Euroopa Liit vajab energiaalast välispoliitikat, nii et 27 liikmesriiki saaksid põhitootjatega läbirääkimistel olla üksmeelsed. Ainult nii suudab Euroopa Liit tagada imporditava gaasi ja nafta mõistliku hinna ning varustuskindluse. Energiaallikate mitmekesistamine peab olema üks Euroopa Liidu peamisi eesmärke. Samas tahan juhtida teie tähelepanu asjaolule, et Vene gaasijuhtme projekt South Stream ei aita mitmekesistamisele kuidagi kaasa, sest tarneallikaks jääb endiselt Venemaa. Lisaks kergitavad selle gaasijuhtme ehitamise tohutud kulud gaasi hinda, mille peab kinni maksma Euroopa tarbija.

Seetõttu peab Euroopa Liit minu arvates kiiresti tegutsema, et lisada Venemaa ja Ukrainaga tulevikus sõlmitavatesse lepingutesse igakülgsed vastastikust energiasõltuvust käsitlevad sätted, millega määratakse kindlaks selged kohustused ja võimalike probleemide kiire lahendamise tõhusad mehhanismid. Euroopa Liidu ja Venemaa strateegilise partnerluse ning uue idapartnerluse eesmärk peaks ...

 
  
MPphoto
 

  Colm Burke (PPE-DE). - Proua juhataja, energiapoliitika ja välispoliitika on tänapäeval tihedamalt seotud kui kunagi varem. Me mõistame vajadust Euroopa Liidu ühise energiapoliitika järele, arvestades hiljutisi sündmusi seoses Kesk- ja Ida-Euroopa gaasitarnetega, kuid ehkki see valdkond on üks olulisemaid uuendusi Lissaboni lepingus, tuleb paraku nentida, et Lissaboni lepingu ratifitseerimise teemalistes aruteludes ei ole seda piisavalt esile tõstetud.

Iirimaal on meil olemas 12 päeva gaasivarud. 60% meie elektrist toodetakse imporditud gaasist, Euroopa Liidu keskmine on aga umbes 40%. 28. jaanuaril avaldas komisjon ettepaneku kiirendada Euroopa Liidu energiainfrastruktuuri puudujääkide kõrvaldamist, aidates viie miljardi euro suuruse paketi abil kaasa ka majanduse taastamisele.

Selle taustal on komisjoni ettepanek lisada Iirimaa ja Ühendkuningriigi elektrivõrkude ühendamine Euroopa majanduse taastamise paketist eelisjärjekorras rahastatavate projektide hulka väga teretulnud samm. Tuleb ka rõhutada, et kui kõik 27 liikmesriiki teevad koostööd, siis saame teha muutusi, mis on vajalikud varustuskindluse tagamiseks.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Ioan Mircea Paşcu (PSE). - Proua juhataja, neid kaht täna arutatavat olulist dokumenti – raportit ja komisjoni tegevuskava – eristab ajaliselt hiljutine gaasikatkestus, mille põhjuseks oli tavapärane talvine tüli Venemaa ja Ukraina vahel. Seetõttu arvestatakse raportis rohkem reaalset olukorda: selles püütakse viimasest kriisist saadud õppetunni põhjal suurendada meie omavahelist solidaarsust ja kiirendada meid ees ootava kava elluviimist.

Peale selle, et ma toetan imporditava gaasi tarneteede mitmekesistamist, pean ma isiklikult selle raporti suuremateks plussideks veel üleskutset kiirendada energia siseturu loomist enne Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõppu ning gaasivarude probleemistikuga tegelemist. Samas on küsitav soovitus kaasata Venemaa täiel määral Nabucco projekti, sest nagu kõik teavad, kavandati Nabucco Vene gaasi alternatiivina, mistõttu Venemaa teeb juba praegu kõik endast oleneva, et seda projekti lämmatada.

 
  
MPphoto
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). (SK) Daamid ja härrad, hiljutine gaasikriis näitas, kui tähtis on Euroopa Liidu ühine energiapoliitika. Lisaks sai Slovakkia teada, mida tähendab täielik sõltuvus Vene gaasist. Sajad ettevõtted pidid lõpetama tootmise ja maksma oma töötajatele vaid 60% palgast.

Hindan seda, et Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises suhetes etendab olulist rolli solidaarsus. Kui Slovakkia ei oleks saanud Tšehhi kaudu erakorralisi gaasitarneid Saksamaalt, siis oleksid ohus olnud ka majapidamised. Olen veendunud, et pideva energiavarustuse tagamine on peamine ja üleüldine prioriteet. Vajadus täidetakse valdavalt taastumatute energiaallikate abil, mida on hakatud kasutama rohkem kui keskkonnahoiu seisukohalt aktsepteeritav.

Me peame ehitama ohutuid tuumajaamu ja samal ajal julgustama maakogukondi keskenduma struktuurifondide abil strateegiliselt energia, vee ja biotehnoloogia vahelisele seosele, edendades seeläbi energiabaasi mitmekesistamist.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Onyszkiewicz (ALDE). (PL) Proua juhataja, viimane, kuid muidugi mitte ainuke gaasikriis tähendab seda, et me tuleme pidevalt tagasi selle väga olulise ressursiga varustamise kindluse küsimuse juurde.

Asukoha poolest ei ole meie seisund siin Euroopas üldse mitte halb. Oleme peaaegu üleni ümbritsetud gaasiallikatest, mis asuvad Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Venemaal. Häda on selles, et Euroopas ei ole ühtset gaasiturgu. Seetõttu puudub Euroopas ka enam-vähem ühesugune hind. Tahaksin rõhutada, et Ameerika Ühendriikides on ühtne turg ja sealne gaasihind on vähem kui 200 dollarit 1000 kuupmeetri eest. Euroopas maksab sama kogus gaasi umbes 400 USA dollarit. See tuleneb sellest, et meil ei ole infrastruktuuri, mis laseks vedada gaasi ühest riigist teise.

Lõpuks veel Nabucco gaasijuhtme küsimus. On ülim aeg anda sellele projektile suurem tähtsus ja kaasata rahalisi vahendeid, et see lõpuks ellu viia.

 
  
MPphoto
 

  Jacek Saryusz-Wolski (PPE-DE). - Proua juhataja, mul on volinik Piebalgsile kolm küsimust.

Esiteks võib Nabuccost saada Türgi ühinemisläbirääkimiste pant, nagu me peaminister Erdoğanilt kuulnud oleme. Kas me kaalume lõunakoridori raames ka White Streami projekti (Kaspia meri – Gruusia – Must meri – Ukraina – Rumeenia)?

Teiseks, kas te kaaluksite muudetud gaasidirektiivis 90-päevaste gaasivarude kohustuse kehtestamist kõikidele liikmesriikidele?

Kolmandaks, te esitlesite muljetavaldavat 3,5 miljardi euro suurust energia infrastruktuuri paketti. Kas teie arvates võiks nõukogus sellega seoses mingeid takistusi tekkida? Nõukogu pole ju sellele veel oma heakskiitu andnud ja ma olen kuulnud, et neli liikmesriiki on selle vastu. Ja kuidas saaks Euroopa Parlament, kes samuti peab oma heakskiidu andma, aidata kaasa sellele, et see pakett võimalikult kiiresti vastu võetaks?

 
  
MPphoto
 

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE) . – (RO) Ehkki hiljutise gaasikriisi põhjuseks oli Ukraina ja Venemaa tüli, mõjutas see paraku mõnesid Euroopa Liidu liikmesriike. See kriis näitas jälle, et Euroopa Liit sõltub suurel määral ühest gaasitarnijast. Seetõttu leian, et Venemaaga partnerluse arendamine on kasulik kogu Euroopa Liidule, kuid sellegipoolest peab Euroopa Liit viivitamatult algatama projekte, mille abil leida alternatiivseid lahendusi, et vältida lähemas või kaugemas tulevikus tekkida võivate kriiside tagajärgi.

Selline mõtteviis tähendab minu arvates ka seda, et teiste lahenduste kõrval tuleb kaaluda ka Nabucco ja South Streami projekte. Pean silmas ka gaasiväljasid, mis asuvad Põhjameres ja mida eeldatakse olevat Musta mere mandrilaval. Arvestades, et igasugused varud ammenduvad aja jooksul, leian ma, et tuleb investeerida teadusprojektidesse, mille tulemusena suudetakse leida alternatiivsed energiaallikad ja tagada seeläbi ka tulevaste põlvkondade areng.

 
  
MPphoto
 

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE). (RO) Hiljutine gaasikriis tõi taas ja varasemast veelgi teravamalt tähelepanu keskmesse vajaduse leida alternatiivseid tarneteid ja energiaallikaid transpordi infrastruktuuri arendamise ja võrkude omavahelise ühendamise kaudu. Praeguses olukorras tuleb kiirendada Nabucco projekti, sest selle abil võib saavutada Euroopa Liidu eesmärgi mitmekesistada peale tarneteede kindlasti ka kolmandates riikides olevaid tarneallikaid. Soodustada tuleb transiitteede rajamist naaberriikide kaudu – selleks tuleb viia lõpule projektid, mille tulemusena ühendatakse Rumeenia võrk Ungari ja Bulgaaria võrkudega.

Samas usun, et South Streami projekti ei saa kuidagi pidada Euroopale kasulikuks, sest selles ei kasutata alternatiivset allikat, nagu nõutakse raportis sisalduvas strateegilises ülevaates. Meil on aga olemas ka oma energiaallikad. Üks väike hüdroelektrijaam ei ole veel tõhus lahendus, kuid sajad tuhanded hüdroelektrijaamad alates Alpidest kuni Karpaatideni või Balkani mägedest kuni Tatrate või Püreneedeni tähendavad energiasõltumatust.

 
  
MPphoto
 

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Proua juhataja, see on olnud väga põnev arutelu, mis on peegeldanud energeetikat puudutavate seisukohtade mitmekesisust ja selle teema suurt tähtsust. Minu arvates näitab see arutelu kahtlemata seda, et raportöör on leidnud õige tasakaalu. On tõsi, et igaüks meist näeb üksikasju erinevalt. Selle teema puhul puudub lihtne lahendus ja imerohi.

Tahaksin veel kord tunnustada raportööri põhjaliku töö eest tagamaks, et raportis kajastuksid kõik arvamused, kuid samal ajal ilmneks selge toetus komisjoni teisele strateegilisele energiaülevaatele.

Paljud teist rääkisid supervõrgust. Supervõrku peeti imeliseks lahenduseks. On küll tõsi, et sellel on suur potentsiaal, ent sellega kaasneb ka probleeme. Keegi peab selle võrgu eest maksma, aga nagu te teate, proovime me leida tasakaalu taskukohasuse, varustuskindluse ja jätkusuutlikkuse vahel. Seega, kui me tõesti soovime liikuda supervõrgu suunas, siis majanduse taastamise kava on selles vallas esimene väike, ent vajalik samm.

Majanduse taastamise kava võib meid viia nõiaringi, kus me ütleme: „Meil on vaja seda ja toda, aga las see jääb tööstuse kanda.” Jah, me pakume ka tööstusele mitmesuguseid stiimuleid, kuid kui sellele ei lisandu riiklikke ja Euroopa rahalisi vahendeid vastavalt meie poliitilistele prioriteetidele, siis on see plaan ebaõnnestunud.

Tahaksin rõhutada ka teisi küsimusi, mille osas ma nõustun härra Paparizovi öelduga. Seoses energia siseturu õigusaktide kolmanda paketiga tahaksin vaid nimetada, kuidas see mõjutab Euroopat. Esiteks luuakse sellega Euroopa reguleerivate asutuste koostööamet. See lahendaks palju küsimusi. Teiseks – Euroopa põhivõrguettevõtjate organ. Need kaks organit on seotud eelkõige varustuskindlusega, kuid samal ajal ei võta nad ära riikide suveräänset otsustusõigust energiavaldkonnas.

Nii et kui see pakett võetakse nüüd vastu, siis annab see hea tõukejõu. Kui see aga edasi lükatakse, siis jääb varustuskindluse tagamise hoog palju väiksemaks. Nii et minu arvates on majanduse taastamise kava ja kolmas energiapakett asjad, mis tuleb ära teha.

Viimaseid küsimusi mäletan ma tavaliselt kõige paremini, nii et ma vastan lühidalt neile, sest need on väga selgelt seotud küsimustega, millest me rääkisime. Mille üle nõukogu arutleb? Minu arvates põhiliselt kahe teema üle.

Üks küsimus on see, kas energiavaldkonnale peaks avaliku sektori vahendeid üleüldse eraldama. Väike osa riike on endiselt veendunud, et rahastamine peaks tulema tööstusest, kuid probleem on selles, et tööstusel on raske hakata ellu viima väga kulukaid projekte, kui nende tasuvus on ebaselge.

Teine teema on „õiglane kasu minu kodumaale”. Ma tahaksin siinkohal märkida, et majanduse taastamise kava minu kodumaad konkreetselt ei hõlma, nii et on hea, et selle kohta esitati palju küsimusi. Ma selgitasin, et igasugused ühendused Läänemere-äärsete riikidega on kasuks ka minu kodumaale. Niisiis vaadeldakse seda küsimust endiselt vägagi palju riiklikust vaatenurgast, pidades silmas „oma õiglast kasu”.

Minu arvates me teeme esimesi samme selles suunas, et sedalaadi arengut hakataks toetama Euroopa avaliku sektori vahenditest. Sellest võib kujuneda suurim komistuskivi, ent ma usun, et nõukogu teeb meie ettepaneku heakskiitmise nimel head tööd, sest minu arvates on see tasakaalus, isegi kui see ei tundu kõikide liikmesriikide jaoks ideaalne.

Mis puudutab Nabuccot, siis meie eelistus on kindlasti transiit läbi Türgi. Töötame praegu selle teemaga: on algatatud valitsustevaheline konverents, mille eesmärk on sõlmida märtsis valitsustevaheline kokkulepe ja projekti toetamise kokkulepe. See peaks andma piisava õigusliku ja regulatiivse selguse Nabucco gaasijuhtmesse investeerimise vallas. Kui see ei õnnestu, siis otsime alternatiive. Seega on alternatiivid olemas, kuid Türgi on meie eelistatud tarnetee ja ma arvan, et see on kasulik ka Türgile endale.

Seoses gaasivarudega oleme seisukohal, et 90 päeva varud ei ole kõikidele vajalikud – see sõltub väga palju impordimahust. Kui riik toodab ise gaasi, siis ei vaja ta sama palju varusid, nii et aluseks tuleks võtta läbimõeldum osakaal, mis tagaks piisava varustuskindluse ja oleks kriisi korral küllaldaselt realistlik. Me uurime veel, milline võiks gaasivarude reguleerimise ettepanek välja näha.

Ma tahaksin teid veel kord selle arutelu eest tänada. See oli päris pingeline, kuid usun, et kõik elemendid on paigas ja me peame lihtsalt jätkama väga jõuliselt tööd nende ettepanekute rakendamiseks, milles me oleme kokku leppinud ja milles lepiti kokku siin, Euroopa Parlamendis. Tänan Euroopa Parlamenti veel kord tugeva toetuse eest Euroopa energiapoliitika väljatöötamisele.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Gérard ONESTA
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Härra juhataja, meil on olnud väga huvitav arutelu. Olen nõus, et suur – kui mitte suurim – osa vastutusest langeb minu kolleegi õlule, kes vastutab energeetika eest.

Kuid kõik see, mida te nõudsite – varustuskindlus, suurem tõhusus, nutikad võrgud, detsentraliseeritud võrgud, supervõrk, mikrovõrk, virtuaalsed elektrijaamad – vajab toimimiseks info- ja sidetehnoloogiat. Seega on oluline teha kõik endast olenev nende nutivahendite hankimiseks, et viia ellu poliitika, mida parlamendikomisjon energiatõhususe osas on soovitanud. Me oleme majanduslikult ja tehnoloogiliselt õigel teel ning – ma pean seda rõhutama – meie ees on ka ainulaadne ärivõimalus. Kui meil tekib info- ja sidetehnoloogia, mis laseb liikuda energiatõhususe vallas õiges suunas, siis saame luua paljusid tööstusharusid, hoogustada märkimisväärselt majanduskasvu ja luua palju töökohti. See on ka põhjus, miks me peame arukaid hooneid, arukat valgustust ja nutikat transporti edasi arendama. Ainult siis, kui me kasutame teadlaste pakutud võimalusi praktikas, saame tõhususe suurendamise kaudu vähendada sõltuvust ja luua lisaks ka uue tööstusvõimsuse.

Toon teile ühe näite, et kirjeldada, kuidas see võiks toimida. Nagu teate, läheme me üle suure tõhususega valguskiirgusdioodide – kuulsate LED-lampide – kasutamisele, mis aitavad juba praegu vähendada energiatarbimist 30% võrra ja 2025. aastaks 50% võrra. Oleme tänu Euroopa teadusuuringutele juba ühe sammu edasi astunud. Euroopa teadusuuringute raamprogrammi kaudu töötati 2007. aastal välja orgaanilised valgusdioodid, mis tagavad tavaliste valguskiirgusdioodidega võrreldes 50% lisasäästu. Euroopa teadusuuringud on andnud tulemusi ja nüüd tuleb nii riikliku kui ka piirkondliku poliitika kaudu need tulemused ellu rakendada.

Olen kuulnud kriitilisi noote, nagu ei oleks majanduse taastamise kavas piisaval määral tõhususele pühendutud. Kui ma nüüd seda kava ikka õigesti loen, siis näen, et hoonete energiatõhususe suurendamiseks eraldatakse üks miljard eurot. Te kõik olete siin, Euroopa Parlamendis, kinnitanud, et see on õige samm. Viis miljardit eurot läheb keskkonnahoidlike autode väljatöötamisele, et sõidukid ei sõltuks enam bensiinist nagu praegu, ja üks miljard eurot suunatakse nn aruka tootmise arendamisele, nii et meie tööstuses kasutataks edaspidi vähem aega ja energiat.

Me oleme õigel teel ja ma arvan, et Euroopa Parlamendi abiga ja tänu tõhusale tööle liikmesriikides suudame need vahendid välja töötada ja lisaks ka praktikas kasutusele võtta. Siis ei ole energiatõhusus enam mitte üksnes sõnavõttude teema, vaid ka reaalne fakt.

 
  
MPphoto
 

  Anne Laperrouze, raportöör. − (FR) Härra juhataja, lugupeetud volinikud, kolleegid, tänan teid erakordselt sisukate sõnavõttude eest, mis näitavad, kui tohutu on energeetika valdkond ja et energia on tõepoolest elementaarne vajadus.

Meie tänase arutelu jooksul ja esitatud raportis, mis pealegi kajastab neid arutelusid, mida me eri fraktsioonides omavahel pidasime, täheldasin ma üldist üksmeelt vajaduses tõhustada võrke ja ühendusi, kasutada võrkude arukaks muutmiseks info- ja sidetehnoloogiat – nagu proua Reding just selgitas –, tugevdada suhteid tootja- ja transiitriikidega – see oli eelkõige väliskomisjoni ja arvamuse koostanud härra Dimitrakopoulose eesmärk –, ning jõuda kokkuleppele energiatõhususe, energiasäästu ja taastuvenergia arendamise vallas.

Kokkuvõtteks võib öelda, et me oleme üksmeelsed energiatõhususe parandamise, taastuvate energiaallikate arendamise, energiaallikate ja tarneteede mitmekesistamise, tootjariikidega dialoogi tugevdamise vallas, tarviduses tagada 27 liikmesriigi ühine hääl ja eelkõige selles, et me muudame oma elustiili. Kõik need elemendid on ülimalt olulised, et saavutada see üldine varustuskindlus, mida me kõik soovime.

Erimeelsused puudutavad muidugi energiaallikate valikut. Mis on meie energiaallikad? Tahaksin vastata oma kolleegidele Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioonist ja ka teistele parlamendisaadikutele, kes võtsid sõna tuumaenergia vastu. Soovin öelda, et me peame olema ettevaatlikud.

Väljaütlemistes on palju liialdatud. Minu arvates oleme me aastaks 2050 seadnud mõned väga ambitsioonikad eesmärgid. Mainitud on süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist 80% võrra ja taastuvenergia osakaalu suurendamist 60%-ni. On täiesti selge, et tähtsad on kõik taastuvad energiaallikad. Mis puudutab tuumaenergiat, siis selles raportis mööndakse, et tuumaenergia kuulub energiaallikate valikusse.

Sellega seoses tahaksin lõpetuseks lihtsalt meenutada teile meie eesmärki tagada süsinikdioksiidi kontsentratsioon 450 ppm, mis seati selleks, et temperatuuri tõus jääks 2 °C piiresse. Ma meenutaksin teile ka seda, et väljakuulutatud eesmärgid hõlmavad tuumaenergia 9%-list osakaalu, 54%-list energiatõhusust, taastuvenergia 35%-list osakaalu ning 14% süsinikdioksiidi sidumist ja geoloogilist ladustamist.

Kõik need eesmärgid tuleb saavutada 2030. aastaks. Seega kuuluvad valikusse nii tuumaenergia kui ka kivisüsi. Mina isiklikult ei ole kivisöe innukas pooldaja, kuid meil peab olema võimalikult lai valik energiaallikaid. Ma tõesti ei taha, et me peaksime aastaks 2050 tegema valiku kivisöe ja tuumaenergia vahel.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan teid, proua Laperrouze. Võite olla kindel, et olete oma energiaga Euroopa Parlamendi töösse suure panuse andnud.

Ühisarutelu on lõppenud.

Anne Laperrouze’i raporti hääletamine toimub homme.

Mulle esitati Vladimír Remeki suulisele küsimusele järgnenud arutelu lõpus kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel resolutsiooni ettepanek(1). Hääletus toimub kolmapäeval.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Alin Lucian Emanuel Antochi (PSE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsusest energeetikasektoris peab saama peamine eesmärk Euroopa, piirkondlikul ja kahepoolsel tasandil. Tõepoolest, liikmesriikide vastu võetud strateegiad ei tohi mõjutada teiste liikmesriikide energiahuve, vaid peavad vastama Euroopa Liidu varustuskindluse üldistele huvidele.

Kui parandada ühenduse õiguslikku raamistikku, mis käsitleb vastastikust energiasõltuvust Euroopa Liidus, ja koostada uue põlvkonna õigusnormid, mis reguleerivad Euroopa Liidu suhteid nii energiatarnijatega väljaspool liitu kui ka transiitriikidega, aitaks see tulemuslikult kaasa Euroopa julgeolekupoliitika väljatöötamisele. Uutes õigusaktides tuleb ette näha õiguslikud sunnimehhanismid, mis tugevdavad koostööd energiavaldkonnas ning arendavad elujõulist konkurentsi Euroopa energiaturgudel.

Tähtis on soodustada jõupingutusi, mis suurendavad ELi investeeringuid piiriüleste struktuuride mitmekesistamisse, kohalikul tasandil alternatiivsete, uudsete energialiikide väljatöötamise hoogustamisse ja infrastruktuuri tõhustamisse, et hõlbustada uute energiaallikate kasutuselevõttu. Euroopa Liit peab tõsiselt arvesse võtma ka vajadust toetada liikmesriikide eraõiguslikku energeetikasektorit, kus juba tunnetatakse üleilmse majanduskriisi tagajärgi.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Võiks öelda, et jaanuarikuisest energiakriisist hakkab tasapisi iga-aastane rituaal saama. Mida karmim on talv, seda kindlam võib olla, et Vene Föderatsioon peatab gaasitarned Euroopa riikidesse. Palju üllatavam on, et vaatamata järjekordsele gaasitülile, mille ohvrid olid Euroopa Liidu riikide kodanikud, avaldab kantsler Angela Merkel endiselt survet Nord Streami gaasijuhtme ehitamiseks ühenduse vahendite arvelt.

Komisjon peaks praeguses olukorras tegelema energiaallikate mitmekesistamise kava koostamisega. Investeerida tuleks uute ülekandevõrkude ehitamisse, mis võimaldaksid vältida ebausaldusväärseid energiatarnijaid nagu Vene Föderatsioon. Ühes muudatusettepanekus, mille ma proua Laperrouze’i raporti kohta esitasin, rõhutame me, kui tähtis on toetada Nabucco gaasijuhet kui ainukest olemasolevat ettevõtmist, mis mitmekesistaks energiaallikaid ja gaasi transiiditeid ilma Venemaa osaluseta. Esmatähtsaks tuleks pidada ka ühendustorude ehitamist, mis võimaldaks süsteemid omavahel siduda ja tagada gaasivarude kiire edastamine tulevaste kriiside korral.

Samas peaksid meie kaubanduskokkulepped põhinema varustuskindluse eriklauslil, mis sätestaks ärieetika selles sektoris.

Euroopa ja muu tsiviliseeritud maailma jaoks on oluline, et Vene Föderatsioon ratifitseeriks energiaharta lepingu. Arvan, et üksnes ühinenud Euroopa ühtne ja kompromissitu seisukoht suudab veenda Kremlit seda otsust tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. (LT) Energiateema on meie aja kõige keerulisem probleem. Gaasikriis, mida Euroopa Liit jaanuaris koges, ei olnud liidu ajaloos esmakordne. Euroopas on riike, mis sõltuvad täielikult Venemaalt saadavast gaasist, ja nende hulka kuulub Leedu, kes sulgeb 2009. detsembris oma tuumaelektrijaama. Euroopa Liit peab võtma lisameetmed, et kriisi ei korduks. Tuleb luua praegu puuduv energiaühendus, lisaks peame tugevdama gaasi varustuskindluse direktiivi ja looma Euroopa Liidu kooskõlastusmehhanismi, mille eesmärk on reageerida sellistele kriisidele. Ülimalt oluline on tagada piisavad energiavarud nendes liikmesriikides, mis sõltuvad energiavarustusest kõige enam.

Venemaa ja Ukraina vaheline kriis ei ole üksnes vastastikuse usalduse kriis, vaid ka geopoliitiline kriis. Mõlemad riigid peavad võtma vastutuse selle eest, et liikmesriigid ei saanud gaasi. Euroopa peab omalt poolt mitmekesistama energiaallikaid ja parandama varustuskindlust. Euroopa peab tegutsema otsustavalt, sest Venemaa gaasiga seotud energiakriisi lahendus on vaid ajutine.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. (RO) Tahaksin tänada proua Laperrouze’i selle raporti eest ja öelda, et ma nõustun enamiku selles esitatud järeldustega. Euroopa Liit peab kliimamuutuste vastu võitlemiseks seadma kaugeid sihte ning see tähendab, et tuumaenergia ja taastuvate energiaallikate rolli ei saa alahinnata.

Ühtse elektri- ja maagaasituru loomise protsessi tuleb kiirendada. See nõuab võrkude ühendamist. Seetõttu olen rahul Euroopa Komisjoni ettepanekuga eraldada 1,5 miljardit eurot energiavõrkude ühendamise projektidele. Lisaks peavad kõik liikmesriigid täitma võrkude ühendamisega seotud kriteeriume, mis pandi paika Barcelonas.

Samuti on vaja parandada energiatõhusust eriti uutes liikmesriikides. Näitekeks Rumeenias on olemas tohutu kokkuhoiupotentsiaal ja ma tahaksin, et see võimalus kasutataks seal ära.

Venemaa ja Ukraina vaheline kriis rõhutas taas vajadust Euroopa Liidu ühtse lähenemisviisi järele. Ma toetan raporti järeldusi, sealhulgas punkti, mis käsitleb Euroopa Liidu, Venemaa ja Ukraina vahelise lepingu sõlmimist.

Samas ei nõustu ma avaldusega, et South Streami projekt on Euroopa Liidu energiavarustuse kindluse seisukohalt Nabuccoga võrdselt oluline. South Stream on Nabuccoga konkureeriv projekt ja see ei vasta üldse vajadusele mitmekesistada energiaallikaid, et tagada Euroopa Liidu energiavarustuse kindlus. Seetõttu leian, et me peame tulevikus jälgima, millisele kohale on see projekt erinevates Euroopa Parlamendi dokumentides seatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Lugupeetud kolleegid!

Täna arutame Euroopa Parlamendis üht selle istungjärgu tähtsamat raportit. Selles on esitatud energiapoliitika põhipunktid, mida me tahame rakendada kogu Euroopa Liidus – näiteks riiklikud hädaolukorra lahendamise plaanid, varustuskindluse klausel, tarneallikate mitmekesistamine ja tuumaenergia jätmine energiaallikate valikusse.

Kõik see näitab meie poliitika ja meetmete paindlikkust ning seda, kui kiiresti saab neid olukorra järgi kohandada. Mulle tundub, et pärast selle aasta alguse gaasikriisi on Euroopa Liidu üks eelisteemasid tootja- ja transiitriikidega sõlmitud kaubandus-, assotsiatsiooni-, partnerlus- ja koostöölepingute reguleerimine eesmärgiga paika panna tegevuskord ja lepingu rikkumise tagajärjed.

Peale selle tuleb lisada komisjoni rahastatavate kiireloomuliste projektide hulka energiavarustuse allikate mitmekesistamine liikmesriikide võrkude ühendamise abil, uute tarneteede nagu Nabucco kasutuselevõtmine ja maagaasi veeldusjaamade ehitamine. Lõpetuseks tahaksin õnnitleda proua Laperrouze’i tema raporti puhul ja loota, et seda toetab enamik siinseid kolleege. Aitäh.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandra Dobolyi (PSE), kirjalikult. – (HU) 2009. aasta esimestel nädalatel kasutas Ukraina Euroopa Liidu liikmesriike pantvangidena – nimelt algatasid Ukraina juhid Moskvaga vaidluse gaasitarnete hinna üle. Kiiev tugines oma tegevuses lootusele, et Lääne- ja Ida-Euroopas valitseva traditsioonilise venevastase meelestatuse tõttu toetab teda enamik Euroopa Liidu liikmesriike. Ilmselgelt tegi ta endale aga karuteene.

Euroopa Liit peab lõpuks omaenda nõiaringist välja murdma. Ühe osa sellest moodustab energiafoobia, mille kohaselt me peame venelasi taluma, sest vastasel juhul keeravad nad gaasikraani kinni. See ekslik arvamus viib lihtsalt valede tagajärgedeni! Küsimus on palju enamas kui energias!

Kui Euroopa Liidu pikaajaline eesmärk on partnerlus sellise Venemaaga, mis rajaneb demokraatial ja pakub tohutut, pidevalt arenevat turgu, siis peab ta ka ette nägema, et majanduslik ja poliitiline raskuskese võib õiguspäraselt nihkuda Venemaale.

Euroopa Liit peab aktiivselt ja usutavalt edastama sõnumit, et ta on nüüdisaegse Venemaa sünnist huvitatud. Euroopa Liidu käitumine – ühelt poolt julgustavate sõnade lausumine, kuid teiselt poolt algatuste mahasurumine, tõrksus ja näpuga näitamine – on määratud läbikukkumisele.

Ühise energia- ja välispoliitika puudumine, energiaallikate mitmekesistamise lükkamine tagaplaanile ning ajalooliste solvumiste ja ärialaste eeliste seadmine esikohale muudab meie liidu haavatavaks.

Ühinenud Euroopa Liit annaks Moskvale mõtteainet, sest midagi sellist pole ta kunagi varem näinud. Kui aga riigid ajavad oma tujukat poliitikat, siis suudab nii suur riik nagu Venemaa oma tahte kergesti läbi suruda.

Küsimus on palju enamas kui energias!

 
  
MPphoto
 
 

  András Gyürk (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Strateegiline energiaülevaade annab hea kokkuvõtte kõikidest sammudest, mis on möödapääsmatud, kui Euroopa Liit tahab vähendada oma sõltuvust välistest energiaallikatest. Gaasitarnete hiljutise katkemise tõttu muutusid mõned ettepanekus sisalduvad punktid iseäranis päevakohaseks.

Tuleb nõustuda, et ühenduse gaasivarude regulatsioon on vaja rajada uutele alustele. Lisaks kohustusliku miinimumvaru kehtestamisele on meie arvates oluline tugevdada ühenduse õigusaktide toel solidaarsusmehhanisme kooskõlas Lissaboni lepinguga.

On kiiduväärne, et komisjoni koostatud energiaülevaates tuuakse esile infrastruktuuriobjektid, mille rajamine oleks kõikide liikmesriikide ühistes huvides. Rõõmustada võib selle üle, et peale Lõuna-Euroopa gaasitransiidikoridori käsitletakse ettepanekus tähtsa eesmärgina ka Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasijuhtmete vastastikust sidumist. Selle algselt MOLiga seotud algatuse tähtsus seisneb selles, et see võimaldab asjaomastel riikidel tarnekatkestuste korral hõlpsamalt ja kiiremini üksteisele abi anda. Võrkude ühendamine edendab ka konkurentsi selles piirkonnas.

Meie arvates on Euroopa Komisjon teinud õige otsuse suunata osa kasutamata ELi vahenditest energiainfrastruktuuri arendamisse. Vähem positiivne on aga see, et kõige haavatavamad liikmesriigid saavad oma infrastruktuuri jaoks soovitust vähem raha. Antud lubadusi saab aga täita üksnes siis, kui on tagatud ühenduse suurem rahaline panus ja solidaarsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) „Poolakas on ikka tagantjärele tark!” See rahvatarkus, mis ei näita minu kaasmaalasi kuigi heas valguses, võiks kehtida kogu Euroopa Liidu kohta. 2009. aasta jaanuaris aset leidnud Vene-Ukraina gaasitülist saadud kogemus oli vajalik selleks, et energia varustuskindlus muutuks esmatähtsaks kogu Euroopa Ühenduse jaoks.

Me ei saa end välja vabandada sellega, et energiaalast solidaarsust käsitlevat Lissaboni lepingut ei ole ratifitseeritud. Meil tuleb vaid ilmutada poliitilist tahet ja analüüsida viimast kriisi kainelt, et kirjeldada tulevasi stsenaariume ning säästa Euroopa Liitu sellistest probleemidest nagu need, mida tekitas Ukrainat läbivate gaasitarnete peatamine. Nii komisjoni teatises kui ka Anne Laperrouze’i raportis juhitakse tähelepanu eriolukordadega toimetulemise võimalustele, näiteks reservide suurendamisele ja ülekandevõrgu loomisele, mis tagaks energia kättesaadavuse tehnilises mõttes. Need on teemad, mille osas erimeelsused puuduvad. Keerulisem on kokku leppida pikaajalises strateegias, mis peab sisaldama realistlikku seisukohta Venemaa suhtes, sest Venemaa on Euroopa jaoks – praegu veel – peamine toornafta ja gaasi tarnija.

Oleme teada saanud, et vastastikune sõltuvus ei garanteeri tarnete ja ratsionaalsetel majanduskaalutlustel põhinevate suhete jätkumist. Poliitilised motiivid ei lase lapsikusest üle saada. Kõige keerulisem küsimus suhetes meie idanaabritega on kahepoolsete lepingute tendentsi väljajuurimine, millest sõltub tõepoolest energia varustuskindluse ja ühenduse energiaalase solidaarsuse poliitika edu!

 
  
MPphoto
 
 

  Sirpa Pietikäinen (PPE-DE), kirjalikult. (FI) Härra juhataja, kolleegid, raportöör!

Ma tahan tänada raporti koostajaid nende mitmekülgsete jõupingutuste eest ja ühe väga tähtsa teema arutelu keskmesse toomise eest. Olen raportööriga ühel meelel, et Euroopa Liit peab kindlasti seadma oma energiastrateegias ühised pikaajalised eesmärgid. Energiat säästvad meetmed on energiatarbimise märkimisväärse vähendamise alus.

Üleeuroopalisi probleeme ei saa lahendada riiklike meetmetega. Et tagada Euroopas energia varustuskindlus, peab Euroopa Liit investeerima ühise põhivõrgu ja ühise energiaturu loomisse ning tegevuse paremini kooskõlastama.

Raportis pannakse liiga suurt rõhku tuumaenergiale kui valdkonnale, millesse Euroopa peaks tulevikus tegema suuremaid investeeringuid. Arvestades tuumaenergia riske ja puudusi, on see lühinägelik ja kahjulik poliitika. Raport ei ole taastuvate energiaallikate osas piisavalt sihikindel. Konkurentsivõimeline Euroopa, mis rajaneb säästval tarbimisel, peab seadma endale eesmärgi suurendada taastuvenergia osakaalu 2050. aastaks 80%-ni. Mitmed tööd, sealhulgas Saksamaa õhuruumi keskuse ja Heinrich Bölli sihtasutuse uuringud taastuvenergia kohta näitavad, et uute keskkonnahoidlike energialiikide juurutamine oleks tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Puudub vaid poliitiline tahe.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Zlotea (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Proua Laperrouze’i raportis viidatakse küsimusele, mis on väga oluline kõikide Euroopa kodanike jaoks, eriti kui arvestada hiljutist gaasikriisi. Me kõik peame andma oma panuse teises strateegilises energiaülevaates soovitatud kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamiseks – energiavarustuse jätkusuutlikkuse, konkurentsivõimelisuse ja kindluse tagamiseks.

Tahan rõhutada, et tähtis on suurendada meie energiaallikate kindlust. Me peame võtma meetmeid, et mitmekesistada energiaallikaid ja tarneteid. Peame toetama investeeringuid infrastruktuuri ja uutesse tehnoloogiavaldkondadesse, mille puhul tarbitakse vähem energiat, et saavutada „20-20-20” eesmärgid.

Rohkem kui kunagi varem peavad liikmesriigid ilmutama solidaarsust ja koostöötahet, et tagada oma energiavarude kindlus. Samal ajal peab see uus strateegia panema aluse Euroopa Liidu majanduskasvule.

Tahaksin teile meelde tuletada, et Rumeenia ja Musta mere piirkond on energia varustuskindluse ja energiaallikate mitmekesistamise seisukohalt geopoliitiliselt tähtis.

 
  

(1)Vt protokoll.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika