Istungi stenogramm

Teisipäev, 3. veebruar 2009 - Strasbourg

11. Kinnipeetavate Guantánamost kodumaale tagasitoomine ja nende sisseseadmine – LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetav kasutamine (arutelu)

  President. − Järgmine päevakorrapunkt koosneb nõukogu ja komisjoni avaldustest, mis puudutavad Guantánamo kinnipeetavate tagasitoomist ja nende sisseseadmist ning LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetavat kasutamist.

  Alexandr Vondra, nõukogu ametisolev eesistuja − Härra president, olen teadlik sellest, et Guantánamo küsimus on siinsele parlamendile väga palju muret tekitanud. Olen teadlik ka sellest, et see parlament on alates 2002. aastast vastu võetud mitmete resolutsioonide kaudu pidevalt selle probleemi suhtes arvamust avaldanud. Seetõttu arvan, et olete tervitanud, nii nagu ka nõukogu, president Obama otsust sulgeda Guantánamo aasta jooksul. Eesistujariik väljendas seda seisukohta avaldusega, mis väljastati peaaegu kohe pärast seda, kui president Obama allkirjastas korralduse. Ministrid tervitasid ühehäälselt seda otsust viimasel üldasjade ja välissuhete nõukogu kohtumisel, nagu te arvatavasti teate.

President Obama on ka teatanud oma otsusest peatada sõjalise komisjoni kohtuasjad, et uuesti kinnitada Genfi konventsiooni, lõpetada salajased kinnipidamisprogrammid ja lõpetada täiustatud ülekuulamised. Sellised tervitatavad arengud võimaldavad meil veelgi rohkem tihendada atlandiülest koostööd terrorismivastase võitluse valdkonnas.

Guantánamo sulgemise otsus on loomulikult peamiselt Ameerika Ühendriikide kohustus. Ometi, võttes arvesse meie ühiseid huve terrorismivastases võitluses ning inimõiguste ja õigusriigi säilitamisel, arutasid ministrid nõukogu kohtumisel eelmisel nädalal viise, kuidas liikmesriigid saaksid USA-le praktilist abi pakkuda ning eriti seda, kas nad võiksid vastu võtta endisi kinnipeetuid.

President Obama käskis oma Guantánamo sulgemise korralduses hinnata kõikide kinnipeetute olukorda. See leiab praegu aset. Kinnipeetute sisseseadmine kehtib nende kohta, kes vabastatakse selle hinnangu tulemusena. Iga liikmesriigi otsustada jääb see, kas nad võiksid vastu võtta endisi kinnipeetuid. Samas nõustuti eelmisel nädalal, et ühine poliitiline vastus oleks soovitav ning võimaliku Euroopa kooskõlastatud tegevuse üle võidaks arutelusid jätkata.

Teema tõstatab palju poliitilisi, juriidilisi ja julgeoleku küsimusi, mis vajavad edasist analüüsimist ja konsultatsiooni ning need vajavad liikmesriikide justiits-ja siseministrite kaasatust, mis on samuti väga oluline. See protsess on just alanud ning nõukogu pöördub selle küsimuse juurde tagasi, kui mõningad teemad on selgemaks saanud. See on pideva töö teema ning täna arutab seda näiteks COPS.

Saan täiesti aru parlamendi jätkuvast huvist, mida peegeldavad ka resolutsioonide eelnõud, mis on antud istungil esitatud ning mida olen ka lugenud. Kinnitan, et eesistujariik pöörab probleemile suurt tähelepanu ning hoiab teid täielikult kursis nõukogu edasiste arutelude tulemustega ning ka teiste arengutega.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra president, tervitan soojalt härra Vondrat ning olen rõõmus, et saan korrata seda, mida ta just ütles, sest on ilmne, et komisjon peab eesistujaga selles keerulises küsimuses lähedalt koostööd tegema.

Edastan ka oma toetuse proua Ferrero-Waldnerile, kelle teele ilmus viimasel hetkel takistus, mistõttu ta ei saa meiega täna õhtul koos olla. Seetõttu räägin nii tema kui enda eest.

Komisjon on väga soosivalt vastu võtnud president Obama algatused pärast tema ametissepühitsemist. USA/Euroopa suhete värskendamiseks vajaminevad osad on kõik nüüd paigas ning komisjon teeb suuri jõupingutusi, et sellele partnerlusele uus eluvaim sisse puhuda.

Kõige silmatorkavam näide Ameerika Ühendriikide suuna muutusest on nende plaan analüüsida inimõiguste probleeme seoses terrorismis kahtlustatavate kohtlemisega. Loomulikult tervitame president Obama kiiret otsust sulgeda Guantánamo kinnipidamislaager, et soojendada suhteid islamimaailmaga ning kinnitada Ameerika Ühendriikide pühendumust Lähis-Ida rahuprotsessile.

Samuti märgime rahulolevalt ära teised samaväärselt olulised 22. jaanuaril allakirjutatud korralduste otsused, sealhulgas LKA salajaste kinnipidamisasutuste sulgemine, piinamise, julma, ebainimliku või alandava kohtlemise täielik keelustamine ning sõjakohtute kohtuasjade peatamine.

Euroopa Liit hoiab Ameerika Ühendriikidega üleval aktiivset poliitilist dialoogi, mille käigus on olulisimaks teemaks üleilmne inimõiguste edendamine. Oleme ka USA aktiivsed partnerid terrorismiohu vastases võitluses, kuid alati peame kinni oma inimõiguste kohustustest.

Vangide kohtuprotsessita kinnipidamine Guantánamos mitme aasta jooksul on aidanud kaasa terrorismirühmituste tegevusele, kes püüavad radikaliseeruda ja värvata uusi liikmeid. Euroopa Liit on juba oma vastuseisu Guantánamo suhtes üles näidanud. Teie parlament, Euroopa Parlament, on lakkamatult nõudnud selle sulgemist, sest terrorismivastast võitlust tuleb pidada rahvusvahelise õigusega kooskõlas.

Terrorismivastases võitluses on oluline austada inimõigusi, mitte ainult põhimõtte pärast, vaid ka selleks, et võidelda radikaliseerumisega üle maailma. Usume, et rahvusvahelise õiguse alusel kõikidele kinnipeetavatele antud õigusi tuleks austada. Indiviide ei tohiks omavoliliselt kinni pidada ning neil peaks olema õigus õiglasele, seaduslikule kohtuprotsessile, v.a relvastatud konflikti korral. Tõstatasime selle teema Ameerika Ühendriikidega peetud poliitilise dialoogi raames. Euroopa Parlament on mänginud olulist rolli selle küsimuse osas teadlikkus tõstmisel.

Endiselt korrates härra Vondrat lisan, et iga Guantánamo kinnipeetava juhtumile peaksid hinnangu andma Ameerika ametkonnad. Peaprokuröri juhitav töögrupp, kuhu kuuluvad kaitseminister ja sisejulgeoleku minister ning teised kõrged ametnikud, on just oma tööd alustanud.

President Obama on teatanud, et uusi diplomaatilisi jõupingutusi tehakse selleks, et leida lahendus Guantánamo probleemile.

Viimasel välisministrite nõukogu koosolekul 26. jaanuaril, mida oleks ka proua Ferrero-Waldner maininud, leidis aset lühike arutelu Guantánamo teemal. Mitmed liikmesriigid on väljendanud soovi rajada ühine raamistik ühtsele Euroopa Liidu lähenemisele, kuigi esmalt, härra Vondra, otsustavad liikmesriigid iga juhtumi põhjal eraldi, kuidas nad Ameerika Ühendriikide soovidele vastavad.

Oleme teinud ettepaneku uurida koostöös nõukogu sekretariaadiga neid probleeme lähemalt. Uurime teemasid seoses sellega, kuidas kolmandad riigid võiksid endisi kinnipeetavaid vastu võtta. Isegi kui vabastatud kinnipeetavad peaksid põhimõtteliselt oma päritoluriiki tagasi pöörduma, siis mõned neist, keda tõenäoliselt pärast hinnangut vabastatakse, ei saa tagakiusamise, piinamise või väärkohtlemise kartuses oma koduriiki tagasi minna.

Koostöös Ameerika Ühendriikidega soovime lähemalt uurida, mida saaks Euroopa Liit teha, et aidata nendel inimestel turvalisse kohta ümber asuda. Samas tõstatavad need spetsiifilised juhtumid delikaatseid, keerulisi küsimusi, mille peale tuleb mõelda varem. Põhimõte ei muutu kunagi: peaksime tegema mida iganes vaja, et tagada absoluutne inimõiguste austamine. Kõikidel juhtudel soovime võtta positiivse ja konstruktiivse hoiaku uue USA administratsiooni suhtes. Samal ajal peame võtma tarvitusele kõik meetmed kindlustamaks, et Euroopa Liidu lähenemine vastab meie inimõiguste nõuetele ja meie endi õigusaktidele.

See lähenemine ei teki kergesti ega kiiresti. Seisame silmitsi keeruliste küsimustega, mis vajavad kooskõlastatud tegevust liikmesriikide vahel, et jõuda selge Euroopa Liidu vastuseni. Teeme endast kõik, et anda oma panus arutelusse, mis käsitleb ühenduse tasandil võetavaid praktilisi meetmeid.

Hetkel pole USA avaldanud ametlikku soovi. Proua Ferrero-Waldner on korduvalt öelnud, et vaja on positiivset koostööd. Peame tegema koostööd liikmesriikidega, et seda korda saada.

Järgmisel justiits- ja siseasjade nõukogu kohtumisel 26. veebruaril kutsume üles liikmesriike vastu võtma ühist lähenemist ning võime kasutada ka pretsedentlahendust, mida kasutati siis, kuid palestiinlased toodi Euroopasse lunastaja sünni kiriku sündmustega seoses 2002. aastal.

Komisjon soovib loomulikult aidata neid liikmesriike, kes soovivad vastu võtta endisi Guantánamo kinnipeetavaid oma territooriumile. Loomulikult otsustavad need liikmesriigid endiste kinnipeetavate staatuse üle, kes on ju ühtlasi kolmandate riikide kodanikud ning keda saaks võib-olla transportida oma territooriumile.

Iga juhtumit tuleb käsitleda eraldi, võttes arvesse iga indiviidi olukorda, humanitaarolukorda ning ohutuse küsimusi. Otsus vastu võtta ja määrata staatus on siiski lõpuks iga liikmesriigi pädevuses. See lähenemine peab olema osa ühisest raamistikust niipalju kui võimalik.

Härra president, seda tahtsin öelda nii enda kui proua Ferrero-Waldneri nimel. Huvitav, kas ma peaksin nüüd tegema avalduse seoses kinnipeetavate ebaseadusliku transpordi ja kinnipidamisega Euroopas. Jätkan siis ning teen avalduse, mis, kuigi on üpris lühike, vastab paljudele parlamendi küsimustele.

See puudutab Euroopa riikide kasutamist kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks LKA poolt. Algusest peale on komisjoni suhtumine keerelnud ümber kolme idee: esiteks, terrorismivastast sõda tuleb läbi viia nii, et võetakse täielikult põhiõigusi arvesse; teiseks, tõde, mis iganes see olla võib, peab tulema päevavalgele, ning kolmandaks, minu jaoks kõige olulisem, tuleb selliseid tegevusi tulevikus ära hoida.

Komisjon on korduvalt oma seisukohta väljendanud, et selliste praktikatega nagu erandlik väljaandmine ja salajased kinnipidamised rikutakse põhiõigusi, mida tagavad inimõiguste Euroopa konventsioon ja põhiõiguste harta.

Komisjon on ka teatanud, et on oluline, et asjaosalised liikmesriigid viiksid läbi põhjalikud, sõltumatud, erapooletud uuringud, et saada teada tõde, mis iganes see siis on. See on positiivne kohustus, mis tuleneb inimõiguste Euroopa konventsioonist. Mainin ka seda, et analüüsid on mitmes liikmesriigis juba alanud.

Mis puudutab süüdistusi salajaste kinnipidamiste kohta Poolas, siis komisjon on Poola ametkondadele mitu korda kirjutanud. Kuna minu kätte on usaldatud vastutus „õigluse, vabaduse ja julgeoleku” küsimustes, siis kirjutasin ka ise Poola ametkondadele 2008. aasta 28. mail, et rõhutada korralike uurimiste läbiviimise olulisust.

Pärast seda kirja teavitas 2008. aasta augustis mind abiprokurör, et kriminaaljuurdlus oli lõpuks alanud ning ta teavitab mind tulemustest. Arvan, et see on oluline samm edasi.

Olen salajaste kinnipidamiste asjus rääkinud ka Rumeeniaga. 2008. aasta juunis saatis Rumeenia peaminister mulle raporti Rumeenia senati uurimiskomisjonilt. Pärast edasist suhtlust otsustasid Rumeenia ametkonnad läbi viia edasisi uurimisi, et analüüsida Euroopa Ülemkogus ennast raportööriks valinud härra Marty esitatud teise raporti andmeid.

Ainult selline lähenemine, kus seatakse rõhuasetuse alla korralike uurimiste läbiviimine riiklikul tasandil, aitab meil edasi liikuda. Liidul ega komisjonil pole ei võimu ega ressursse asendamaks liikmesriike sellel tõe päevavalgusele toomise ülesandel. Ainult liikmesriikide uurimisvahendid ja -ressursid on ülesande läbiviimiseks piisavad.

Loomulikult loodab komisjon – ning siinkohal annan teile lubaduse –, et need uurimised viiakse lõpuni ning teevad võimalikuks, vastavalt vajadusele, kindlaks määrata vastutavad isikud ning vastavalt vajadusele kindlustada ohvritele kompensatsioon.

Lisaks liikmesriikide palvele viia läbi uurimisi, oli üks komisjoni praktilisi panuseid „riikliku lennuvahendi” tähenduse määratlemine pärast 2007. aasta 2. detsembri parlamendi resolutsiooni ning kui ma olin transpordivolinik, esitasin teatise tsiviil- ja ärilennunduse kohta, mis selgitas asjaolusid.

Parlament on soovinud ka riikliku terrorismivastaste õigusaktide hindamist. Praegusest olukorrast ülevaate saamiseks on komisjon saatnud liikmesriikidele küsimustiku, mis puudutab terrorismi vastu võitlemise meetmete tõhusust ning nende seotust põhiõigustega. Komisjon on saanud vastuse 27 liikmesriigilt ning neid vastuseid kirjeldav dokument avaldatakse järgmise kuue kuu jooksul. Nüüd on tekkinud vajadus nende küsimustega tõeliselt tegeleda.

See on kõik, härra president, daamid ja härrad. Võtsin endale päris palju aega, kuid on tõsi, et kuigi see on valdkond, kus liidu võim on piiratud, on komisjon püüdnud tõde esile tuua ning propageerida austust põhiõiguste vastu. Saan öelda veel ainult ühe asja, kuid seda öeldes teen isikliku kommentaari. Loomulikult jätkan eelkõige tõe ilmsikstuleku nimel, et me saaksime olla kindlad selles, et selliseid kahetsusväärseid tegevusi enam ei korrata.

  Alexandr Vondra, nõukogu ametisolev eesistuja − Härra president, ootasin kahte eraldiseisvat teemat: ühest küljest Guantánamo ning teisest küljest salajased kinnipidamised ja väljaandmised. Nagu me kõik teame, siis esimeste ametisoldud päevade jooksul võttis president Obama vastu kolm otsust. Esimesest ehk Guantánamost olen teile juba rääkinud, kuid selle kõrval oli ka kaks teist tähtsat otsust.

Esiteks lõpetas ta LKA salajaste kinnipidamiste programmi. Ta kehtestas, et tulevikus tuleb kõik USA kinnipeetavad registreerida Rahvusvahelise Punase Risti Komitee juures. Selle otsusega pööras ta tähelepanu probleemile, mis on muret teinud nii nõukogule kui Euroopa Parlamendile. Seetõttu on nõukogu nii soojalt tema otsuse vastu võtnud. Olen kindel, et seda tervitatakse ka praeguse parlamendi poolt.

President Obama lõpetas ka LKA kasutatud „täiustatud” ülekuulamistehnikate kasutamise. USA uurijad ei saa enam toetuda piinamist ja ülekuulamistehnikaid käsitlevatele hinnangutele, mis on kirja pandud pärast 2001. aasta 11. septembrit. See otsus on oluline. Euroopa Liit on pühendunud piinamise ning julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise keelustamisele.

Seoses kolmanda otsusega on president Obama andnud välja korralduse vaadata üle transpordi ja väljaandmise poliitika, et tagada nende vastavus USA kohustustega rahvusvahelise õiguse raames. Tulevikus ei tohi poliitika, tsiteerin: „tulemus olla indiviidide transport teistesse riikidesse piinamiseks või muul viisil eesmärgiga või mõjuga õõnestada või vältida USA kohustusi tagada oma valduses või kontrolli all olevatele inimestele humaanne kohtlemine”.

Arvame, et need otsused koos otsusega sulgeda Guantánamo, mida juba mainisin, tihendavad terrorismivastases võitluses USAga koostööd. Arvan, et see aitab taastada paremat keskkonda atlandiülestes suhetes ning vastab tundeavaldustele, mida väljendati väga tugevalt siin parlamendis ning mida väljendas ka märkimisväärne osa Euroopa avalikust arvamusest.

Arvan, et ühes asjas võime kõik alguses nõustuda: et tänase arutelu kontekst muutus tohutult. Olen teadlik ka, et LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetav kasutamine on olnud paljudele parlamendiliikmele tõsiseks mureallikaks. Olete neid probleeme pingsalt jälginud vähemalt ajutise komitee tegevuste abil.

Antud parlamendi seisukoht väljendus selgesti 2007. aasta veebruaris teie resolutsioonis. Rõhutan, et nõukogu on alati korranud oma kohustust võidelda terrorismiga tõhusalt, kasutades kõiki saadaolevaid juriidilisi vahendeid, sest terrorism ise on oht väärtuste süsteemile, mis põhineb õigusriigil.

Nõukogu on ka korduvalt öelnud, et salajaste kinnipidamisasutuste olemasolu, kus kinnipeetavaid isikuid hoitakse õiguslikus lüngas, pole vastavuses rahvusvahelise humanitaar- ja inimõigusega. See on endiselt meie seisukoht täna ning jääme sellele kindlaks, kuid konteksti muutus seoses praeguste arengutega USAs tähendab, et soovin samuti peamiselt keskenduda tulevikule. Vaatame pigem tulevikku kui minevikku. Nõukogu tervitab soojalt USA presidendi hiljutist otsust selles küsimuses.

Atlandiülene ühendus on olnud jagatud väärtuste ühendus ning peab selleks jääma, kuid tahame olla suutelised oma huve kogu maailmas kaitsta. Pole kahtlustki, et inimõigused ja õigusriigi toetamine terrorismivastases võitluses kuuluvad selle jagatud pärandi hulka.

  Hartmut Nassauer fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra president, daamid ja härrad. Kas Euroopa Liit peaks Guantánamo kinnipeetavaid vastu võtma? See on küsimus, mida peame endalt täna küsima. Vastus sõltub kaalutlustest, mida oma teejuhiks valime.

Mõned inimesed väidavad, et kinnipeetavaid piinati. See on põhjus nende vastuvõtmiseks, humaansusest lähtudes. Kahtlemata on piinamine kõige ebainimlikum ja alandavam praktika. Kui neid inimesi piinati, on neil õigus meie kaastundele, hoolimata nende vastu suunatud individuaalsetest süüdistustest. Samas, on see siis ainuke aspekt, mida peame arvesse võtma?

Näiteks läksid paljud Guantánamos kinnipeetud või praegu kinnipeetavad inimesed pärast 11. septembri sündmusi terroristide väljaõppelaagritesse Afganistani. Nad ei olnud turistid, kes tahtsid kogeda riigi ilu, vaid potentsiaalsed terroristid. Meil lasub kohustus kaitsta Euroopa kodanikke võimalike terroristide eest.

Kahjuks leiab piinamine aset kõikjal maailma ning me mõistame seda pidevalt hukka. Me pole veel nii kaugele läinud, et oleksime öelnud, et igal piinatul on õigus olla Euroopa poolt vastu võetud. Me pole heal põhjusel seda veel teinud. Selle asemel oleme kaalunud selle võimalikkust Euroopa Liidu julgeolekuvajaduse kontekstis. Ka praegusel juhul peame nii käituma. Peame kindlustama, et potentsiaalsed terroristid ei jõuaks Euroopasse ning seetõttu tahaksin antud probleemi üle arutlusel näha, et julgeoleku vajadust eelistatakse kõikide teiste vajaduste ees.

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra president, daamid ja härrad. Minu kolleeg Claudio Flava räägib meie fraktsiooni eest seoses küsimustega, mis puudutavad LKA lende ja arutluse seda osa. Keskendun Guantánamo sulgemisega seotud probleemidele ning alustan Hartmut Nassauerile vastamisega.

On tõsi, et Euroopa Liidu inimeste julgeolekunõuded on normid, mille suhtes peame oma tegevusi kaaluma. Samas alustan kõigepealt küsimuse esitamisega: Mis kahjustab rohkem meie julgeolekut? Kas hirm võtta siia vastu Guantánamo kinnipeetavaid, sest nad kujutavad endast pärast vabastamist julgeolekuriski? Või tõenäolisemalt asjaolu, et sellise asutuse olemasolu, mis on rahvusvahelise õigusega vastuolus ning rikub inimõigusi, on tohutu vihalaine peamine põhjus, mida tunnevad miljonid inimesed üle maailma? Seda seetõttu, et nn läänemaailm, keda tõepoolest ärritati 11. septembri sündmustega ennekuulmatul viisil, oli teatud ulatuses võimetu mõjutama seda, mis juhtus ning seetõttu pidi leppima asjaoluga, et Ameerika Ühendriikide president eiras põhilisi inimõigusi, sest ta arvas selle olevat sobiv vastus sellele provokatsioonile.

Ma arvan, et see on palju rohkem aidanud kaasa kindlusetuse kasvule maailmas, kui et nüüd, kui teine president soovib oma riigi endist hiilgust taastada, muutes Ameerika Ühendriigid põhiõiguste säilitamise ülemaailmseks sümboliks, ütleksime meie, eurooplased, et me ei soovi sellest midagi teada ning peate ise oma olukorrale lahenduse leidma.

Saadaksime välja sõnumi, et Euroopa Liidu sugune riikide liit, mis peab ennast ühenduseks ning tõesti ka on selline ühendus, kus kehtivad seadused, tahab mööda vaadata oma kohustustest, kasutades seda argumenti ajahetkel, kus ebaseaduslikku olukorda ollakse lõpetamas. Me ei saa eeldada, et meie kodanikud lepivad sellega, et tegu on julgeolekuohuga. See on vale sõnum. See on kohutav, sest meie käitumine on halvem kui teiste, näiteks Barack Obama käitumine, kes teatavad avalikult, et hoolimata kõikidest riskidest, mida nad ise võtavad, hoolimata sõjaväe vastuseisust, hoolimata vastuseisust USAs, sest seal on samuti inimesi, kes ütlevad, et „jätke nad Guantánamosse, ärge tooge neid siia, nad kujutavad endast suuremat ohtu”, kes ütlevad seda hoolimata vastuseisust, eksisteerib sümboolne võim, mis tuleneb asjaolust, et uus president pöördub tagasi inim- ja põhiõiguste austamise juurde, sh nende isikute õiguste austamise juurde, kes pole ise üles näidanud mingisugust austust inim- ja põhiõiguste vastu. Tema sellises olukorras abita jätmine oleks vale ning oleks vastuolus vähemalt minu fraktsiooni arusaamaga Euroopa Liidu ülesandest, milleks on kindlustada, et meie sisemiselt loodud ühendust, kus kehtivad seadused, eksporditakse rahvusvahelise poliitika aspektina.

Saame seda teha ainult siis, kui panustame usaldusväärsel viisil omades raamides sellesse, et kindlustada iga indiviidi põhiõiguste ülim olulisus. Guantánamo on häbi koht. See on piinamise koht. Sellel põhjusel on see ka sümbol asjaolust, et lääne riikide liit ei saa väita, nagu nad tegutseksid oma sõnade järgi, milleks on eelkõige inimväärikuse puutumatuse tagamine. See on meie põhiõiguste harta esimene artikkel. Hartas ei väideta, et seda puutumatust saab vähendada. Meie üleolev suhtumine terrorismi filosoofia suhtes on kuidagi seotud asjaoluga, et me ütleme, et anname põhiõigused isegi nendele inimestele, kes soovivad oma tegevustega teistele neid õigusi keelata.

Seetõttu arvan, et panustame rohkem maailma julgeolekusse, kui sulgeme Guantánamo, kui toetame Barack Obamat ning kui võtame endale aktiivse rolli, kui USA administratsioon palub meil seda teha ning kui suudame valitsusega koostööd teha, et panna paika protseduurid nende inimeste vastuvõtmiseks, selle asemel et levitaksime võltsi arusaama julgeolekust, mida, härra Nassauer, oleks võimalik rakendada ainult siis, kui politsei ning salateenistus teeks oma tööd. See ei ole nii, et kui inimesed vabastatakse Guantánamost, siis nad saavad siin vabalt ja jälgimata ringi liikuda. Julgeoleku aspekt on oluline, kuid põhiõigused peavad antud olukorras olema olulisemad.

(Aplaus)

ISTUNGI JUHATAJA: Marek SIWIEC
asepresident

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, kui senaator Obama sai president Obamaks, siis hingasime kergendunult. Kurjuse telg, riigikorra muutus, sõda terrorismiga: Euroopa kodanikud igatsevad näha nende eufemismide jäämist minevikku koos inimestega, kes need välja mõtles.

Kuid minevikust eemaldumiseks ning naasmiseks õigusriigi juurde on vaja tahtejõudu ja meelekindlust, seega õnnitlen uut presidenti. Tal oli õigus uppumistunnet tekitavat piinamisviisi hukka mõista, õigus peatada ebakorrektsed sõjaväelised kohtuprotsessid Guantánamo lahes ning õigus teavitada oma otsusekindlusest sulgeda asutus täielikult ühe aasta jooksul. Tervitan nõukogu eesistujariigi tänast kinnitust, et USA on nüüd lahti öelnud kõikidest halbadest praktikatest, mis on viimaste aastate jooksul riigi valitsuse mainet kahjustanud, sh piinamise kolmandates riikides ja erandliku väljaandmise, et lõpetada ebaseaduslikkuse telje olemasolu.

Samas ei saa Euroopa tagaplaanil seista, õlgu kehitada ning öelda, et ainult Ameerika ülesanne on need probleemid lahendada. Meil puudub avalik arutelu ning kollektiivne tahtevõime muutus, mida Ameerika demokraatia võimaldab. Ometi olid liiga sageli meie liidu liikmesriigid kaasosalised selles, mida Bushi administratsioon korda saatis. Kui 43. president meile midagi õpetas, siis seda, et rahvusvahelise õiguse administreerimises lõpeb „tee seda üksi” mentaliteet ummikseisus ebaõnnestumisega.

Seega pole Guantánamo väljakutse, mille keskmes on väljaspool õigussüsteemi asuvad 245 kahtlustatavat, mitte ainult Ameerika probleem. See on pähkel, mille peame koos katki murdma. Ameerika Ühendriigid peavad kindlate asitõendite korral õigusriigist lähtuvalt kahtlusalustele süüdistuse esitama. Ameerika peab vabastama need kahtlusalused, kelle vastu pole kogutud piisavalt tõendeid ning neid kaitsma, kui on tõenäosus, et kodus hakataks neid piinama.

Kuid mis saab nendest, kes vabastatakse, kes pole ohtlikud, kuid kes ei soovi jääda riiki, mis neid ebaõiglaselt kinni pidas? Kui küsitakse, siis kas Euroopa ei peaks pakkuma neile mõnele kodanikule õigusi ja vabadusi, mida ükski teine riik ei paku? Me ei saa lõpmatuseni balansseerida nõukogu väitel, et otsustamine on iga liikmesriigi asi, samas kui nõukogu on selgesti sõnastanud soovi jõuda ühtsele Euroopa positsioonile. Euroopa peab rääkima ühel häälel ning mängima oma osa õiguse teotamise lõpetamisel. Mitmed meist kritiseerisid varem Ameerikat tema soovimatuse pärast teistega koostööd teha. Meil oli õigus nii käituda, kuid praegu otsitakse võib-olla meie abi ning meist oleks vale öelda ei.

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, lähtuvalt rahvusvahelise õiguse tavapärasest konservatiivsest tõlgendusest tuleks Guantánamo sulgeda kohe ja tingimusteta. Pärast 11. septembrit aga pole miski enam tavapärane. Seetõttu seisab isegi president Obama, kes tahab nii innukalt muutusi, tõsise probleemi ees seoses küsimusega, mida teha inimestega, keda hoitakse praegu Guantánamos. Nad pole tavalised vangid. Iga üheksas Guantánamost vabastatud isik on kohe jätkanud terroristlike tegevustega. Seetõttu kutsuksin teid üles ettevaatlikkusele, kui pakute nõu Ameerika Ühendriikidele ning Euroopa Liidu liikmesriikidele.

Selles küsimuses on kolm asja täiesti selged. Loomulikult oleme kohustatud vabastama oma kodanikud ja elanikud sellest asutusest. Samuti oleme kohustatud tõhusalt eraldama isikud, kes kujutavad endast tõsist ohtu. Lisaks peaksime üle vaatama Genfi konventsiooni eesmärgiga leida sobiv lahendus riigita terroristide armee probleemile Kahjuks pole ühtegi probleemi resolutsiooni eelnõus korralikult käsitletud.

  Kathalijne Maria Buitenweg, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Härra juhataja, minu fraktsioon tervitab minister Vondra kommentaare Guantánamo lahe kohta. Tundub, et Euroopa Liit põhimõtteliselt otsib ühtset vastust ning Tšehhi eesistujariigina aitab meid selles. Kinnipeetavate transportimiskohad on veel riikliku kokkuleppe küsimus, kuid on teatatud, et Euroopa reaktsioon USA soovile saab põhimõtteliselt olema positiivne. See teeb heameelt parlamendile, sest 2006. aastal palusime ELi liikmesriikidel ennetavalt nõuda endiste kinnipeetute ümberasustamist, sh Euroopa Liitu.

Minu küsimus nõukogule on: kas olete suutelised seda läbi viima ennetaval viisil? Kas küsiksite USA-lt praegu, kes need kinnipeetavad on? Kas uurite kinnipeetavate tausta kohta ning mis nendega juhtuma hakkab, et me saaksime vajalikud ettevalmistused ära teha? Samas on mul väga hea meel selle positiivse suhtumise üle, mis loodetavasti peatab inimõiguste rikkumised, mida need inimesed on pidanud kogema.

Härra juhataja, kuigi kõik see on Guantánamo lahe, mis on sümbol, seisukohast suurepärane, ei tohiks me unustada, et eksisteerib ka teisi vanglaid, mille suhtes peaksime arvamust avaldama. Meelde tuleb näiteks Bagram, Kabuli lähedal, kus hoitakse kinni umbes 600–700 inimest. Soovin, et nõukogu ning komisjon kindlustaks, et need kinnipidamisasutused suletakse samuti.

Kuigi olin rahul kommentaaridega Guantánamo lahe kohta, olen LKA tegevusest natukese kohkunud. Hindan seda, et eelkõige tahab nõukogu vaadata tulevikku, mitte minevikku. Saan sellest väga hästi aru, sest minevikku vaadates leiab sealt suure segaduse. Oleks liiga naiivne öelda, et nüüd, kui USA-l on uus president, saame meile kõigile uuesti samu standardeid rakendada ning unustada oma südametesse vaatamise ja jätta tähelepanuta abi, mida oleme andnud valitsusele, kelle kohta nüüd ütlete, et ta on käitunud valesti.

  Gabriele Zimmer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Härra juhataja, minu fraktsioon, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsed, on nõudnud USA kinnipidamisasutuse sulgemist Guantánamos algusest peale. Vastupidiselt kõikidele asjakohastele põhilistele juriidilistele põhimõtetele ja rahvusvahelistele kokkulepetele on inimesi aastaid kinni hoitud ja piinatud ning neile keelatud õiglase kohtuprotsessi võimalust. Nende põhilisi inimõigusi pole arvesse võetud. Võim, mis üritab pidevalt kaitsta inimõigusi, demokraatiat ning vabadust üle maailma, on rikkunud antud juhul põhiõigusi ning loonud oma terrorismivastaste sõja tarbeks oma reguleerimata ala. See on vastuvõetamatu.

Euroopa Parlamendi jätkuvalt esitatud üleskutse sulgeda Guantánamo pikemas perspektiivis oli oluline. Samas, nüüd kui uus valitsus on öelnud, et nad muudavad oma poliitikat, hakkame meie, eurooplased, kahtlema selles, mida me toetanud oleme. Me kõhkleme ning oleme alustamas häbiväärset lehmakauplemise perioodi. Leian, et selline lähenemine on küüniline.

Mis on juhtunud meie seisukohaga inimõiguste universaalsusest ja lahutamatusest? Me ei saa tõesti öelda, et me tahame üht, kuid teeme teist. Ei saa olla tõsi, et mingil viisil tahame sellise häbiväärse asutuse olemasolu õigustada ja selle olemasoluga nõustuda. Me ei saa pidada inimõiguste eest seismist oluliseks põhimõtteks ainult siis, kui nõuame seda teistelt ning ei tee nende toetamiseks ise mitte midagi.

Kutsun liikmesriike üles oma positsioone selgelt väljendama, kuid lisan ka oma fraktsiooni poolt, et Guantánamo kinnipidamisasutuse sulgemine on alles esimene samm. USA sõjaväebaas Guantánamos tuleb samuti kaotada.

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Tõenäoliselt tunneme kõik suurt kergendust selle üle, mis USAs aset leidis. Olukord on sarnane 1950. aastate alguse olukorraga, kui Ameerika rahvas ning Ameerika süsteem demonstreerisid oma suutlikkust vabaneda makartismist. Praegu demonstreerivad nad sama suutlikkust, valides uue presidendi, kes oma esimesel päeval teatas, et Guantánamo tuleks sulgeda. Jumal tänatud selle eest.

Vale oli loomulikult see, et kahtlustatavaid hoiti kinni kahtlustatuna terrorismis või teistes kuritegudes. Nad tuleks kohtu alla anda, õigeks või süüdi mõista, vabastada või karistada. Neid, keda süüdi ei mõisteta, tuleks kohelda süütutena. Kui me endiselt kahtlustame neid milleski, siis on julgeolekuteenistuste ülesanne neid selles suhtes hiljem jälgida. Minu jaoks on raske aru saada sellest, miks need, keda pole olnud võimalik süüdi mõista, ei saa jääda Ameerika Ühendriikidesse, vaid Euroopa riigid ise peavad loomulikult olema valmis võtma vastu neid, kes pole.... Tänan kõnelemise võimaluse eest.

  Koenraad Dillen (NI). - (NL) Igaüks, kes manipuleerib õigusriigi põhimõtetega, kasutab neid meetodeid, mille vastu õigusriik väidetavalt võitleb. Guantánamo lahe kinnipidamisasutuse, kus õigus kaitsele, nii nagu meie seda meie läänemaailmas teame, polnud garanteeritud, sulgemine on hea asi. Pole vajadust sellest rohkem rääkida, kuna enne mind on seda juba mitmed esile toonud. Asjaolu, et härra Bush on suutnud oma karmi poliitikaga kaitsta Ameerika rahvast teise 11. septembri eest, ei muuda olukorda kuigi palju.

Demokraatia peaks austama õigusriiki igal ajal ning üle maailma, kuid demokraatia peaks kaaluma ka resoluutseid viise, kuidas kaitsta ennast religioossete äärmuslaste eest, kes soovivad hävitada meie avatud ühiskonda. Seda rõhuasetust ei leia ma meie ees olevates dokumentide projektides.

Lõpuks mainin ka seda, et me ei peaks fikseeruma Guantánamole. Kuuba ise, kus asub Ameerika Guantánamo enklaav, on üks suur vangla, kus tuhandetel süütutel poliitilistel vangidel puudub endiselt õiglase või kiire kohtuasja väljavaade. Sama kehtib meie peamise kaubanduspartneri Hiina kohta, kellele teeme pidevalt mööndusi inimõiguste küsimuse osas.

  Nils Lundgren (IND/DEM). – Härra juhataja, tahan lihtsalt küsida, miks härra Schulzil lubati ületada oma kõneaega märkimisväärselt, kuid mitte meil ülejäänutel? Miks?

  Juhataja. − Euroopa Parlamendi president, härra Pöttering, juhatas istungit, kui härra Schulz kõneles, nii et see on küsimus härra Pötteringile. Ma ei näe, et sellel oleks midagi pistmist minu juhatamisega. Peaksite teema uuesti tõstatama, kui härra Pöttering istungit juhatab.

  Urszula Gacek (PPE-DE). – Härra juhataja, mida peaksime peale hakkama endiste Guantánamo lahe kinnipeetutega? Kuidas säilitada õiget tasakaalu ELi kodanike julgeoleku tagamise ja endiste kinnipeetute ümberasustamiskoha leidmise vahel?

Esiteks täpsustan, et mina ei räägi ohtlikuks peetavatest kinnipeetavatest, vaid nendest, kelle üle pole sobilik Ameerika Ühendriikidel kohut mõista ning palun pidage meeles, et selliseid inimesi on üpris suur hulk. Kuid isegi need, kelle suhtes on süüdistustest loobutud ning keda ei peeta üldse ohtlikuks, on minu arvates endiselt ohtlikud.

Meie hirmud on põhjendatud, sest vastavalt Pentagoni andmetele on 61 endist kinnipeetavat, kelle suhtes kõikidest süüdistustest loobuti, väidetavalt seotud terroristlike tegevustega. Üks on Al Qaeda asejuht Jeemenis ning teine laskis ennast õhku.

Eile kinnitas president Obama televisioonis, et ta ei saa olla kindel selles, kas kinnipeetavad, kelle suhtes on süüdistustest loobutud ning kes on vabastatud, ei kujuta endast julgeolekuohtu. Kas saame paluda, et EL võtaks sellise riski? Arvan, et seda võib paluda, kuid meil peab olema õigus otsustada, kas see risk on meie jaoks vastuvõetav või mitte.

Liikmesriigid on näidanud üles erinevat soovi endisi kinnipeetavaid vastu võtta. Rõhutan, et otsus vastu võtta kinnipeetavaid peab olema liikmesriigi suveräänne otsus. EL ei saa seda liikmesriigile peale suruda, kuid seda otsust ei saa vastu võtta ka isolatsioonis. Võttes arvesse seda liikumisvabadust, mida me Euroopas kasutame, eriti Schengeni ala piirideta Euroopas, tõstatab liikmesriigi otsus lubada Guantánamo lahe kinnipeetaval oma riiki asuda julgeoleku küsimuse mitte ainult selles liikmesriigis, vaid ka naabrite seas. Seetõttu nõuan ning me kõik nõuame, et sellised otsused arutataks läbi teiste ELi liikmetega.

  Claudio Fava (PSE). - (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Guantánamo sulgemine võimaldab meil parandada viga, mis on häbistanud rahvusvahelist õigust ja eelkõige pole aidanud kaasa terrorismivastases võitluses.

Täna aga ei piisa president Obama otsuse heakskiitmisest. Nüüd on aeg võtta kohustus ning kohustus hõlmab ka Euroopat ja liikmesriike. Osaliselt on Guantánamo tekke põhjustanud Euroopa vaikimine ning paljude meie valitsuste koostöö väljaandmissüsteemi toimimisel. Viimastel aastatel oli nii, et meie valitsused väitsid ühest küljest, et Guantánamo tuleb sulgeda ning teisest küljest saatsid nad sinna politseinikke kinnipeetuid üle kuulama. Räägime kohustustest, mida ei olnud võimalik täita, kui antud parlament seda küsimust analüüsis, samas kui nende kohustuste olemasolu kinnitati ja tunnistati viimase paari aasta jooksul.

Veebruar 2008: London vabandab LKA lendude eest. Välisminister Miliband tunnistab, et mõned lennukid on kasutanud Suurbritannia baase, minnes vastuollu Tony Blairi poolt kolm aastat varem väljaöelduga, et mitte midagi ebaseaduslikku pole Suurbritannia pinnal aset leidnud. Detsember 2008: Hispaania valitsus härra Aznari juhtimisel teadis, et mitmed LKA lennud olid üle lennanud Hispaania õhuruumis ning kasutanud Hispaania lennuvälju. See tuli päevavalgele El País’is avaldatud salajasest dokumendist, mis osutus tõeks. Tolleaegne välisminister Josep Piqué kinnitas Hispaania lennuväljade kasutamist, kuid väitis, et ei teadnud, mis hiljem Guantánamos aset leidis. Võib-olla ta arvas, et see oli lõbustuspark. 2008. aasta oktoobris sai Portugal välisminister härra Amado tunnistusest teada, et härra Barroso endine kesk-parempoolne valitsus lubas teadlikult Portugali lennujaamu ja õhuruumi LKA-l ebaseaduslikeks lendudeks kasutada. Härra Amado ütles: „Ma ei rääkinud sellest, et mitte häirida Euroopa institutsioonide rahu.” Meie küsime: ja kuidas jääb kodanike õigusega sellest teada? Või kas me peaksime ette kujutama, et isegi mitte härra Barroso ei teadnud, milline tsiviilõiguslik ja juriidiline mädaplekk Guantánamo oli siis ja milline on endiselt praegu?

See on minu mõte, härra juhtaja, ning olen peaaegu lõpetamas. Eelmistel aastatel oleme üles näidanud palju head tahet ning palju silmakirjalikkust, vähemalt niipalju, mis puudutab nõukogu ütlematajätmisi nende aastate jooksul. Kaks aastat tagasi saatis parlament nõukogule 46 soovitust. Oleksime oodanud, et vähemalt mõnda neist soovitustest oleks põhjalikult analüüsitud või neile korralikult tähelepanu pööratud, et lõpuks oleks saadud vastuseid vähemalt mõnedele soovitustele. Sel põhjusel usume, et mingil määral kaasaaitamine Guantánamo sulgemisele ning endale kollektiivse vastutuse võtmine 27 liikmesriigist koosneva Euroopana oleks kasvõi väike panus, et heastada meie kollektiivset vaikimist.

  Sarah Ludford (ALDE). – Härra juhataja, peamine kohustus Guantánamo lahe asutuse sulgemisel ning kinnipeetavate ümberasustamisel lasub kahtlematult USA valitsusel. Samas peab Euroopa tunnistama seda poliitilist reaalsust, et USA ei tule sellega üksi toime. Oleme näidanud üles palju head tahet president Obama suhtes ning pühendumust atlandiüleste suhete kindlustamiseks. See peab endas sisaldama ka praktilise abi pakkumist.

ELi liikmesriikidel on ka teisi põhjuseid, miks kinnipidamisasutuse sulgemisel koostööd teha. Esiteks humanitaarargument (mida ma ei pea toonitama), et päästa need mehed põrgust, milles mõningad neist on kannatanud seitse aastat. Teiseks Euroopa usaldusväärsus: oleme nõudnud USA-lt Guantánamo sulgemist ning nüüd peame aitama sel teoks saada. Kolmandaks meie omad huvid kaotada võimas sümbol, mis on ettekäändeks terroristide värbamisel ja radikaliseerumisel ning lõpuks ka moraalne vastutus, millest kõneles Claudio Fava.

Samas arvan, et käsitleme väljaandmist ja Euroopa valitsuste salaleppeid järgmises resolutsiooni ettepanekus kahe nädala pärast. Seega kiidan entusiastlikult heaks ühisresolutsiooni, mille suhtes oleme fraktsioonidega ja kogu poliitilise spektri ulatuses kokku leppinud ning tõesti loodan, et homne hääletus saab olema kindel. Eeldades, et ALDE fraktsioon nõustub minu soovitusega, ei esita ega toeta me selle resolutsiooniga seoses muudatusettepanekuid.

Tahan veel selgitada paari asja: Esiteks, mis puudutab 61 vabastatud kinnipeetu väidetavat hilisemat osalust terroristlikes tegevustes: kuulsime kursis olevatelt juristidelt, et suuresti on süüdistused põhjendamatud. Teame kahest, kes on hiljem saanud seotuks terrorismiga. Teiste hulka kuuluvad näiteks need kaheksa inimest Albaanias, kes andsid meediale intervjuu ja nn Tiptoni kolmik, Suurbritannia kodanikud, kes tegid Guantánamot kritiseeriva filmi. See pole „tagasipöördumine terrorismi juurde”.

Lõpuks, mis puudutab julgeoleku küsimusi: peame nende üle arutlema, kuid usaldusväärseid ettepanekuid esitatakse ning peame juristid sellesse kaasama.

  Mirosław Mariusz Piotrowski (UEN). – (PL) Härra juhataja, pärast seda, kui Barack Obama valiti Ameerika Ühendriikide presidendiks ning kui ta kirjutas alla dokumendile Guantánamo kinnipidamisasutuse sulgemise kohta lähitulevikus, oli siinses täiskogus tunda ebatervet ärevust. Sõna said nüüdseks laiali saadetud LKA asjade ajutise komisjoni liikmed. Tahaksin täiskogule meelde tuletada, et eelmainitud komisjon ei suutnud teha midagi, kuigi väga püüti väljendada oma raevu ning hukkamõistu nn erandlike väljaandmiste suhtes.

Nüüdseks juba teame, et uus president mõistab probleemi tõsidust. Pärast valimiskampaania lõppu ja kohe pärast ametisse vannutamist muutis ta oma hoiakut, väljastades määruse, mis pikendab perioodi, mille jooksul võib kasutada praeguseni terroristide suhtes kasutud meetodeid.

Mõistame, et mitmetel Euroopa Liidu riikidel, sh Poolal on võimatu vastu võtta arreteeritud terroriste. Ometi peaksid liidu liikmesriigid ning meie parlament terrorismivastase sõja rinde kritiseerimise ja nõrgestamise asemel tegema Ameerika Ühendriikidega koostööd ning võtma enda kanda osa kohustusest selle nähtusega võitlemisel. Pean täiskogule veel kord meelde tuletama, et terrorism on üleilmne oht, mis avaldab mõju ka liidu kodanikele.

  Cem Özdemir (Verts/ALE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad. Guantánamo kinnipidamisasutus on saanud inimõiguste ja õigusriigi mahasalgamise sümboliks. Uus USA president Barack Obama on edastanud samaväärselt võimsa ja üliolulise teate, lõpetades Guantánamos sõjaväe kohtuprotsessid ning lubades sulgeda asutuse aasta jooksul.

Samas pole mitte ainult Ameerika Ühendriigid need, kes on kaotanud usaldusväärsust oma inimõiguste eiramise ja terrorismivastase sõja tulemusena. Meie Euroopa valitsused ei saa eitada vastutust, nagu kinnitas Euroopa Parlamendi ajutine komisjon, kes uuris LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetavat kasutamist, oma raportis 2007. aasta veebruaris. See toob ilmsiks Euroopa Liidu paljude riikide topeltstandardid, milles õiglaselt nõutakse kandidaatriikidelt inimõiguste toetamist, kuid ise trambivad inimõigustel Euroopa Liidus.

Euroopa Liidul on ka kohustus osaleda aktiivselt protsessis, mille käigus leitakse ühine lahendus kinnipeetavatele, kes pole küll enam kahtluse all, kuid kes ei saa koduriikidesse tagasi pöörduda. See kehtib eriti Saksamaa kohta, kes saab aidata ning peaks aitama kaasa võimalusele võtta vastu põgenikke. Me ei tohi korrata sama viga, mis juhtus Bremenist pärit Saksa türklase Murat Kurnaziga, kes veetis alusetult neli aastat Guantánamo lahe asutuses.

Uus algus Washingtonis on meie jaoks võimalus saata selge signaal, et inimõigusi ei tohi terrorismivastase võitluse käigus õõnestada.

  Willy Meyer Pleite (GUE/NGL). - (ES) Härra juhataja, minu lootus ja soov on, et president Obama sõnavõtt Guantánamo kinnipidamisasutuse sulgemise teemal kuulutab ette muutusi USA välispoliitikas.

Loodan, et see tähendab sellise poliitika kõrvaleheitmist, mis tasus terrorismile terrorismiga ja kuriteole kuriteoga, mis lõppude lõpuks sõitis rahvusvahelisest õigusest julmalt üle.

Minu lootus ja soov on, et selline muutus juhtuks. Euroopa Liidu jaoks on probleem see, et paljud Euroopa riigid on pühendunud härra Bushi endisele poliitikale tasuda kuriteo sooritamise eest kuriteoga ning piinamise eest piinamisega Ning nad on olnud selle poliitika kaasosalised. Seetõttu ei saanud LKA lende uuriv komisjon oma tööd lõpetada: oli Euroopa valitsusi, kes peitsid oma häbiväärseid tegusid, härra Bushi välispoliitika häbiväärseid tegusid. Ja seetõttu peame nõudma nende vastutusele võtmist. Ameerika rahvas on seda teinud valimiste kaudu.

Loodan ka, et president Obama näitab üles julgust ning toob kohtu ette need ametnikud, kes piinasid, ning need ametnikud, kes pidasid inimesi ebaseaduslikult kinni, sest, daamid ja härrad, Guantánamo kinnipeetavate jaoks on seaduse piires ainult üks lahendus. Kui nende vastu on tõendeid, siis tuleks nad kohtu alla anda. Kui tõendid puuduvad, siis tuleb nad vabastada. Ja USA administratsiooni ametnikud peavad võtma vastutuse nende inimeste eest, keda nad on ebaseaduslikult kinni pidanud.

See leiab aset minu riigis ning see leiab aset igas demokraatias, mis põhialusteks on demokraatlikud õigused. Suur tänu.

  Bruno Gollnisch (NI). - (FR) Härra juhataja, arvan, et meie ülesanne pole toimida suvalise poliitika väljundina, mida Ameerika Ühendriigid on kahjuks tahtlikult selles valdkonnas teostanud. Poliitika on vastupidine meie ühistele läänemaailma põhimõtetele ning seda teostatakse küüniliselt valitud valdkonnas, mis on koloniaalajastu jäänuk. Antud juhul puudub õigusriik: pole Kuuba õigust, mille kohta härra Dillen õigustatult ütles, et see ei paku indiviidile mingisugust kaitset, pole USA õigust ega meie ühist pärandit rahvusvahelisest õigusest.

Juriidilisest seisukohast on küsimus selge. Kui tavaõiguse kohaselt on võimalik mõnedele kinnipeetavatele kriminaalsüüdistusi esitada, siis tuleks nende üle kohtuprotsessi käigus kohut mõista. Kui neid kahtlustatakse näiteks 11. septembri rünnakute organiseerimises, siis oleks neile seitse aastat tagasi tulnud öelda, milles neid süüdistatakse, neil oleks pidanud olema ligipääs juristidele ning nad oleksid ilmunud Ameerika kohtute ette. Ameerika Ühendriikides pole neist puudus.

Kui teisi peetakse sõjavangideks, kes said nendeks pärast liitlaste sekkumist Afganistanis, siis tuleks neid hoida tingimustes, mis on sätestatud sõjaga seotud õigusega, kuni sõjategevus ametlikult lõpeb.

Kui on kinnipeetavaid, keda ei saa liigitada ei ühe ega teise kategooria alusel, siis tuleks nemad vabastada ning koju saata.

Mulle on räägitud, et mõned neist võivad olla ohtlikud, kuid kui mind isiklikult hoitaks seitse aastat kinni täieslikus isolatsioonis, kuigi algselt ma mingisugust ohtu ei kujutaks, siis lõpuks võiksin juba ohtlikuks muutuda. Arvan, et enamiku inimeste olukord on seal selline.

Kui mõni neist ei soovi koju minna, siis saavad nad oma vangivalvuritelt poliitilist varjupaika taotleda. See on kõik, mida tahan öelda ning lisaks tänan ka härra Barrot’d tema uurimusliku töö eest. Aeg näitab, et see on kõige parem analüüs kinnipeetavate ebaseadusliku transportimise kohta.

  Carlos Coelho (PPE-DE). – (PT) Härra juhataja, nõukogu ametisolev eesistuja, härra Barrot, daamid ja härrad. Täiskogu on korduvalt nõudnud Guantánamo lahe asutuse sulgemist. Meiega liitus veel kaks institutsiooni: komisjon ja nõukogu. Nüüd, kui otsus on tehtud, ei tohi me oma positsioonis kahelda. Õnnitleme südamlikult president Obamat selle otsuse eest, mida ta põhjendas vajadusega taastada Ameerika Ühendriikide moraalne võim, mis tal enne maailmas oli.

Tehkem üks asi selgeks: Bushi administratsiooni otsus avada Guantánamo lahe ääres kinnipidamisasutus ja käivitada erandlike väljaandmiste programm oli hoop sellele moraalsele võimule. Eesmärk ei pühitse abinõud. Vastuvõetav pole rahvusvahelise õiguse rikkumine, piinamine, salajaste kinnipidamisasutuste avamine või kinnipeetavate kaotamine. Õigusriikides võetakse kinnipeetavad vastutusele ning neil on õigus ennast kaitsta. Bushi administratsioon eksis, kui viis täide selliseid kuritarvitusi nii nagu ka tema kaasosalised, kes kas läbi sõrmede vaadates pakkusid tuge või häbenevalt vaikisid, eksisid samuti.

Kui Ameerika Ühendriigid küsivad Euroopa Liidult abi, siis ei tohiks selle andmisest keelduda, pidades ainult silmas seda, nagu härra Barrot ütles, et me ei tohi loobuda oma kodanike julgeolekust, kuid ka mitte kasutada seda ettekäändena koostöö vältimiseks. Vajame Ameerika Ühendriikide koostööd, et saada teada kuritarvitustest, mis viidi läbi Euroopas, et uurida välja, kes oli vastutav ning tagada, et selliseid kuritegusid enam tulevikus aset ei leiaks. Peame ka liikmesriikidelt ja Euroopa institutsioonidelt küsima, mida on nad teinud, et rakendada soovitusi, mis praegune parlament võttis vastu 2007. aasta veebruaris ning vastavalt vajadusele andma selgitusi, miks nad pole neid rakendanud.

Kuna härra Fava viitas siinkohal komisjoni president Barrosole, siis arvan, et teda tuleks tänada, sest vastupidiselt nõukogule, kes tõrkus, valetas ja peitis teavet täiskogu eest, käitus Euroopa Komisjon lojaalselt ning tegi meie uurimistega täielikult koostööd.

  Jan Marinus Wiersma (PSE). - (NL) President Obama pidas oma sõna. Üks tema esimestest poliitilistest tegevustest oli Guantánamo kinnipidamisasutuse sulgemine, mille üle oleme loomulikult rõõmsad. Või tegelikult oli see Guantánamo asutuse sulgemisest teavitamine, sest uue USA valitsuse ees seisab keeruline ülesanne leida lahendus kinnipeetavatele, kes endiselt seal on.

Esiteks tuleks täpsustada nende staatus ning tuleks kindlaks määrata, kas neid kõiki võib riskivabalt vabastada. Neid on ebaseaduslikult Bushi administratsiooni poolt kinni peetud, mis selgelt rikkus rahvusvahelist õigust. Seetõttu on ennekõike tegemist Ameerika probleemiga, mille peab lahendama Washington. Praegu pole veel selge, kas USA kavatseb paluda abi Euroopa riikidelt ja Euroopa Liidult ning oleks mõnevõrra spekulatiivne sündmustest liigselt ette rutata.

Samuti ei nõustu ma nende kaasliikmetega, kes leiavad, et me peaksime juba andma lubadusi, lähtuvalt oletusest, et Euroopa Liidul on selleks moraalne kohustus, sest mõningad riigid võisid olla seotud kinnipeetavate transpordiga Guantánamosse. See põhineb täielikult oletustel. Me pole kunagi suutnud tõestada, et väidetes peitub mingisugune tõde ning samuti ei tea me, millised riigid oleksid sellise transpordiga seotud olnud ja seega on minu arvates sellise teabe alusel kinnipeetavate vastuvõtmine mõnevõrra nõrgalt põhjendatud ning mul on hea meel, et seda pole resolutsioonis tehtud.

Loomulikult ei tohiks me välistada võimalust, et USA esitab oma palve ning selles küsimuses jagan oma fraktsiooni esimehe arvamust. Kui selline palve esitatakse, peame kindlasti positiivselt reageerima rahvusvahelise õiguse seisukohast, kuid ka Euroopa Liidu vajadusest reageerida sellises olukorras humanitaarsel viisil.

  Ignasi Guardans Cambó (ALDE). - (ES) Härra juhataja, Guantánamo on probleem, mida Euroopa Liit ei loonud. See on probleem, mis kindlasti ei eksisteeriks, kui Euroopa Liit oleks lisaks mitmekordsele hukkamõistule sellest tõepoolest lahti öelnud, selmet passiivselt ja vahetevahel aktiivselt teha koostööd rahvusvahelise õiguse mustas augus. Jah, selge on see, et me ei loonud seda ise. Samas lasub meil kindlasti kohustus teha koostööd, et sellele olukorrale lõppu teha. See on selge kohustus, millest peame kinni pidama.

Pole kahtlustki, et iga juhtumit tuleb käsitleda eraldiseisvalt. Guantánamo kinnipeetavatega ei saa tegeleda kui karjaga. Nad on õigustega inimesed, kuid neil on ka oma isiklikud lood. Mõned neist on kurjategijad, kelle üle tuleb nii ka kohut mõista. Mõned on süütud ja mõned võivad olla ohtlikud.

Kooskõlas oma väärtuste ja põhimõtetega ning oma suuremeelsuses saab Euroopa Liit kaasa lüüa, koostades ühise vastuse, mis aitab kaasa antud probleemi lahendamisele, austades samaaegselt meie omi reegleid.

  Hélène Flautre (Verts/ALE). - (FR) Härra juhataja, LKA ja valitsusväliste organisatsioonide teabe põhjal on aastatel 2002–2006 teel Guantánamosse läbinud Portugali riigi õhuruumi 728 kinnipeetavat. Millised on Hispaania, Itaalia või mis tahes teise liikmesriigi arvud?

Liit ei suutnud võtta juhtpositsiooni vastuseisu rajamisel seoses terrorismivastases sõjas rahvusvahelisest õigusest erandite loomisega ning nüüd püüab liit kaasa minna härra Obama lubadustega.

See selgitab, miks on endiselt kosta selliseid arglikke üleskutseid liikmetelt, kes ärgitavad liikmesriike vastu võtma süütuid kinnipeetavaid, kes ei saa oma riikidesse piinamise hirmu tõttu tagasi pöörduda. Seda ei tehta mitte solidaarsusest, heategevusest ega isegi suuremeelsusest, vaid lihtsalt selleks, et kinni pidada oma rahvusvahelistest kohustustest.

Lisaks härra Obama edastatud teatele on küsimused: kas Euroopa on suuteline ennast kokku võtma, kas Euroopa suudab lisaks uurimisele ning kohustuste kindlaksmääramisele ja õlule võtmisele ka lõpetada oma ebaseadusliku kaasosaluse erandlikes väljaandmistes? Kas Euroopa suudab reformida oma salateenistuste järelevalvet? Kas liit suudab ohvreid juriidiliste protsesside ja kompensatsiooni kaudu rehabiliteerida?

Tervitan härra Barrot’ tahteavaldust selles küsimuses. Pean siiski tunnistama, et kuigi saame aina rohkem teada sellest, mida Portugali endine peaminister aastatel 2002–2004 varjas, jäävad tema Euroopa Komisjoni juhina tehtud algatuste tulemused, mille eesmärk oli liit sellest õigusetuse hallist alast välja juhtida, meie jaoks täiesti kättesaamatuks.

(Juhataja katkestas kõneleja)

  Jas Gawronski (PPE-DE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Mul on hea meel, et Euroopa sobivust Guantánamo kinnipeetavaid vastu võtta on nüüd tunnistatud – ideed, mis imelikul kombel puudus minu fraktsiooni esialgsest resolutsioonist. Nõustun täielikult härrade Schulzi ja Watsoniga.

Resolutsiooni esimene punkt märgib ära olulise muutuse Ameerika Ühendriikide poliitikas seoses humanitaarõigusega. Näen mõningaid muutusi kindlasti toonis, kuid samas ka „jälestusväärse” Bushi poliitika jätkamist märkimisväärsel määral, võttes arvesse, et president Obama pole peatanud erandlike väljaandmiste programmi ning LKA kinnipidamisasutuste toimimist välisriikides. Ütlen seda selleks, et köita eesistujariigi Tšehhi tähelepanu, sest neil tundub olevat teine arusaam. Ma ei soovi, et Obama entusiastid kogeksid varajast pettumust.

USA vastane propaganda, mis oli aktuaalne LKA komisjonis kaks aastat tagasi, on uuesti kerkinud esile suuliste küsimuste näol LKA Euroopa lendude kohta. Toon ainult ühe näite: ühe ettekande vältel sai avalikuks LKA salajase organisatsiooni olemasolu Poolas. Fakt, et sellises riigis nagu Poola on LKA organisatsioon, ei peaks kedagi šokeerima, oleks imelik, kui seal seda poleks, kuid arvan, et küsimuse allkirjastajad on häiritud, et selline organisatsioon peaks olema salajane. Nad tahaks, et salateenistus tegutseks alati avalikult ning et LKA lennukitel oleks kirjas LKA, nagu on äratuntavad British Airwaysi või Air France’i lennukid. Siinkohal arvan jälle, et nad pettuvad. Isegi mitte Obama ei läheks nii kaugele.

  Stavros Lambrinidis (PSE). – (EL) Härra juhataja, ebainimlikku kinnipidamisasutust Guantánamos poleks kunagi tohtinud avada. Praegu tundub vähemalt, et see suletakse, kuid president Obama õnnitlemine peaks loomulikult olema jahedam, kui osutuvad tõeks Ameerika ajakirjanduse teated mitteaktsepteeritavate salajaste röövimiste, ülekuulamiste ja kinnipidamiste jätkamise kohta kolmandates riikides. Mis puudutab seda küsimust, siis kahjuks kannab Euroopa samuti vastutust terrorismivastases võitluses aset leidnud tegevuse eest. Üks väga murettekitav asjaolu on see, et ainukene riigi parlament, kes on kutsunud Euroopa Parlamendi LKA komisjoni oma kokkuvõtteid ja soovitusi esitama, on Ameerika Kongress. Mitte ükski Euroopa valitsus, mitte ühegi riigi parlament pole meid kutsunud. Tehku nad seda nüüd, et selline ebaseaduslik praktika ei korduks enam kunagi.

  Marco Cappato (ALDE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Ameerika Ühendriik lõi Guantánamo probleemi ning USA president valmistub selle lahendamiseks. Peame teadma, kas Euroopa Liidul saab olema piisavalt pädevust ja võimu, et oma rolli mängida.

Euroopa Liit peab koostööd tegema. Liikmesriigid peavad kinnipeetavaid vastu võtma, nagu näiteks uiguure, ilma et antaks järgi Hiina survele. Kui me seda ei tee, siis riskime Guantánamo asutuse sulgemise protsessis tähtsusetuks muutumisega.

Sellest võib alguse saada uus töö, mis puudutab tõe ja meie riikide valitsuste kohustuste päevavalgele toomist, näiteks Portugali valitsuse tegevusi president Barroso ajal, ning meie kohustusi seoses asjaoluga, et Saddam Husseini eksiiliettepanek jäeti kõrvale. See ettepanek oli ainuke alternatiiv sõjale ning meie valitsused, sh Ameerika Ühendriikide valitsus, jätsid selle kõrvale.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE). - (ES) Härra juhataja, tõepoolest, Guantánamo eksisteerimise on teiste asjaolude seas võimalikuks teinud paljude Euroopa riikide, kelle hulka kuulub ka Hispaania, salalepped ja kaasosalus. Pole vastuvõetav nüüd öelda, et see probleem pole meie asi. Veel vähem vastuvõetavam on öelda, et Guantánamo sulgemine ja sellele järgnevad tagajärjed on ainult USA valitsuse probleem.

Aastaid on USA salateenistuse lennukid Euroopas karistamatult lennanud, transportides kinnipeetavaid, samal ajal kui meie oleme seda läbi sõrmede vaadanud. Seetõttu peaksime võtma endale kanda oma kohustused ning mitte ainult nõudma Guantánamo asutuse kohest sulgemist, vaid samuti vastu võtma osa kinnipeetavatest, kes ei saa tagasi pöörduda oma riiki ega jääda Ameerika Ühendriikidesse või tõesti nõudma, et teised riigid, sh Euroopa riigid, võtaksid neid vastu.

Portugal on lubanud seda juba teha ning usun, et osaliselt teatud kohuse- ja süütundest. Hispaania on vähemalt sama palju süüdi ning seetõttu kasutan võimalust kutsuda Hispaania valitsust üles vastu võtma osa nendest inimestest, viia täide see kohustus, nagu Portugal on juba teinud, ning mida paljud organisatsioonid on meilt palunud. Rõhutan, et see pole ainult meie moraalne, vaid ka poliitiline kohustus.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE) . – (RO) Terrorismivastane võitlus on kaasaegse ühiskonna prioriteet number üks. Ometi on selle soovitud eesmärgi nimel tehtud vigu ning langetatud vastuolulisi otsuseid. Guantánamo kinnipidamisasutuse sulgemine, mis on olnud eelmise kümnendi tsiviliseeritud maailma häbiplekiks, on väga olulise tähtsusega õiglane otsus. Järgmine normaalne samm oleks see, kui sellele meetmele järgneks Ameerika Ühendriikide lahendus olukorrale, mis puudutab praegu kinnipeetavaid isikuid. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on võidelnud ja endiselt võitlevad inimõiguste austamise ja inimväärikuse austamise eest ning seetõttu peaksid nad tehtud vigade parandamiseks tegema koostööd.

Arvan, et enne, kui tõstatatakse teema, mis puudutab kinnipeetavate ümberasustamist Euroopasse, on vältimatult vajalik teha kättesaadavaks kogu teave seoses võimalike terroristlike tegevustega, kus nad osalesid või mis puudutab terroristliku rühmituse võimalikku liikmelisust. Seda teavet tuleb põhjalikult kontrollida koos sõltumatu hindamisega võimalikele tagajärgedele, mis võivad tekkida kinnipeetute lubamisest tagasi päritoluriiki. Kindlasti on vaja Ameerika Ühendriikide ametlikult esitatud palvet ning arvan, et otsus võtta kinnipeetavaid Euroopasse peab sõltuma liikmesriikidest ning need kes seda otsust langetavad, peavad meeles pidama, et nad võtavad need kohustused endale Euroopa Liidu nimel.

Mis puudutab volinik Barrot’ viidet Rumeeniale, siis varasemalt on esitatud süüdistusi alusetult. Samas on Rumeenia vastanud kõikidele Euroopa institutsioonide päringutele, vastu võtnud LKA komisjoni ning edastanud kogu vastava teabe. Rumeenia parlament viis läbi uurimise ning edastas tulemused asjast huvitatud osapooltele. Arvan, et sellest täiesti piisab. Arvan ka, et Rumeenia on andnud ammendavaid vastuseid alusetutele süüdistustele, mis on praeguseks maatasa tehtud.

  Wolfgang Kreissl-Dörfler, (PSE). – (DE) Härra juhataja, pole kahtlustki selles, et Guantánamo eest vastutab USA. Samas käitume solidaarselt, kui aitame ja toetame Barack Obama tagasipöördumist rahvusvahelise õiguse juurde, kui ta meilt seda palub. Pean silmas näiteks uiguure, kes ei saa Hiinasse tagasi minna. Samas peame arvesse võtma ka inimesi, kes on veetnud viis või seitse aastat Guantánamo asutuses. Me ei saa otsustada, kas nad tahavad USAs elada või mitte. See on nende otsus. Näiteks on München ja seal elavad uiguurid valmis uiguure vastu võtma ja neid toetama ning nende eest hoolitsema, et nad suudaksid leppida oma traumaatiliste kogemustega.

Ometi peab üks asi olema selge. Vastuvõetamatu on, et Baierimaa siseminister Joachim Hermann ütleb midagi sellist: „Iga Guantánamo kinnipeetav on kindlasti sooritanud kuriteo.” Õigus süütuse presumptsioonile peab antud juhul kehtima. Politseivõimu juhina peaks see minister oma kohvrid pakkima ja lahkuma. Teistes riikides koolitame politseid nii, et nad kasutaksid oma töös just sellist õigust süütuse presumptsioonile ja ei annaks enneaegsed käsklusi tulistamiseks. Peaksime selle peale hoolikalt mõtlema.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Härra juhataja, Guantánamot ning selle salajasi vanglaid poleks üldse pidanud looma. Ameerika Ühendriikidel lasub peamine kohustus kinnipidamisasutuse sulgemise ning kinnipeetavate hilisema kohtlemise küsimuses, kuid liikmesriikidesse vastuvõtmist toetavad humanitaarsed ja inimõigustega seotud põhjused. Iga liikmesriik otsustab oma õigusaktide põhjal, kas neid vastu võtta või mitte.

Samaaegselt tuletaksin siinsele täiskogule meelde miljonite põgenike olemasolu üle maailma ning põgenikelaagreid, kus inimesed on elanud aastaid. Me vaatame kõrvale, me keerame selja. Inimõigustest ennetaval viisil mõtlemine on ELis kahjuks valikuline.

  Elmar Brok (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, härra komisjoni asepresident, nõukogu ametisolev eesistuja. 2006. aasta mais külastasin koos härrade Manni ja Ellesega Guantánamot. Tegime väga selgeks, et Guantánamo asutus esindab rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumist.

President Bushi juuresolekul ütles siis seda ka vastvalitud Saksa kantsler proua Merkel, oma esimesel Washingtoni külastusel ning lisaks nõudis ta ka härra Kurnazi vabastamist. Arvan, et president Obama otsus on hea ning see aitab taastada Ameerika Ühendriikide ning terve läänemaailma usaldusväärsust. Seetõttu peame andma selgelt mõista, et usaldusväärsus on poliitilisest seisukohast väga oluline.

Samaaegselt peame selgelt väljendama, et sealsetesse kinnipeetavatesse ei tohiks suhtuda kui rahumeelsetesse inimõiguste eest võitlejatesse ning nende üle tuleks sellest lähtuvalt ka kohut mõista. Antud arutelu jooksul on mul vahetevahel tekkinud hoopis teistsugune mulje. Peame kindlustama, et Ameerika Ühendriigid võtavad antud juhul endale peamise vastutuse ning et nad selgitaksid, miks nad ei saa paljusid vange vastu võtta. Nende inimeste koduriigid peavad samuti selgitama, miks nemad ei taha neid vastu võtta või peavad vangid tõestama, et nad ei saa tagasi koduriiki pöörduda, sest nad langeks tõsise tagakiusamise ohvriks.

Kui see kõik on aset leidnud, saame hakata kaaluma, kas Euroopa Liit peaks mõnesid kinnipeetavaid vastu võtma. Samas on see võimalik ainult siis, kui oleme iga juhtumi korral analüüsinud iga isikuga seotud võimaliku ohu ulatust. Antud analüüs ei saa aset leida ainult riiklikul tasandil, sest avatud piiride olemasolu Euroopa Ühenduses tähendab, et peame nende isikutega seotud võimaliku julgeolekuohu hinnangu andmisel rakendama Euroopa standardeid.

Keegi rääkis täna pagulastest. Nad ei ole pagulased. Nad on kinnipeetavad ning peame tõestama, et nad pole ohtlikud, kui me ei soovi võtta vastutustundetuid riske. Arvan, et peaksime kindlustama nende isikute vastuvõtu, kellel on sidemed meie liikmesriikidega, nagu näiteks härra Kurnazi Saksamaalt või üheksa inimest, kes olid vist seotud Suurbritanniaga. Kokku on vist 60 inimest juba Euroopa Liidu poolt vastu võetud ning me ei tohiks seda unustada.

  Ana Maria Gomes (PSE). – Härra juhataja, Portugal soovis tungivalt ELi kokkulepet seoses Guantánamo isikute ümberasustamisega ning sellel on strateegiline tähtsus atlandiüleste suhete kontekstis ja see on ka humanitaarne žest kahtlustest vabastatud inimeste suhtes, kes talusid kinnipidamist, piinamist ja õigluse puudumist. Samas on see ka kohustus nendele 14 ELi riigile, kes tegid koostööd Bushi administratsiooniga, suunates piinamise alltööna Guantánamosse ja salajastesse vanglatesse, nagu praegune parlament ka mainis. Euroopa kohustusi õigusriigi ja inimõiguste rikkumistest tingituna ei saa kustutada.

President Barroso on eitanud teadmist oma valitsuse pakutud koostööst kinnipeetavate transportimisel Guantánamosse ja salajastesse vanglatesse, kuid ometi ei usu mitte keegi, et tema sõjavägi, politsei, luureteenistus ja administratsioon oleks nii ebakompetentsed, et laseks Portugali õhu- ja mereruumi ning maismaad USA-l süstemaatiliselt ära kasutada.

Kas härra Barroso, selguse saamise huvides, kavatseb avalikustada protokollid kohtumistest oma diplomaatiliste nõustajate ja Condoleezza Rice’i vahel tema peaministriks oleku ajal? Kas härra Barroso avalikustab õigusliku hinnangu, mida ta küsis oma õigusnõunikult Carlos Blanco de Morais’lt, et kehtestada spetsiaalsed navigeerimisreeglid laevadele, mis lähenevad USA sõjalaevadele, mis kannavad kinnipeetavaid läbi Portugali mereruumi?

  Panayiotis Demetriou (PPE-DE). - (EL) Härra juhataja, Euroopa Parlamendi seisukoht Guantánamo suhtes määrati kindlaks spetsiaalses resolutsioonis 2006. aastal. Guantánamot poleks kunagi tohtinud rajada ning see on vaja sulgeda. Euroopa Parlamendi seisukoht terrorismi suhtes on sama selge. Tahame terrorismiga võidelda kõikide seaduslike võimaluste abil. Me ei taha võidelda terrorismiga, rikkudes inimõigusi ja rahvusvahelist õigust. Fakt on see, et Ameerika Ühendriigid on võtnud enda kanda lõviosa terrorismivastase võitlusega kaasnevast koormast. Samas on nad teinud ka suuri vigu. Guantánamo rajamine oli suur viga. Suur viga oli kinnipeetuid kohelda nii, nagu seda tehti. Suur viga oli kinnipeetuid transportida nii, nagu seda tehti. Seda on ka parlamendis välja öeldud. Täna on kõige olulisem asjaolu, et president Obama võttis vastu õige otsuse sulgeda see häbiväärne kinnipidamisasutus ning tema otsus esindab hästi Ameerikat ning on omane Ameerika ajaloole ja üldisele rahvusvahelisele üldsusele.

Kuidas on Euroopa Liit sellega seotud? Euroopa Liit on seotud nii, et ta soovib president Obama õiget otsust toetada ning selle rakendamisele kaasa aidata. Samas peaks Euroopa Liit seda tegema ühel tingimusel: et ta ei sea oma kodanike julgeolekut ohtu. See on peamine nõudmine ning mida iganes iga liikmesriik otsustab, see otsus peaks põhinema sellest seisukohast vaadatuna.

  Javier Moreno Sánchez (PSE). - (ES) Härra Romeva, ärge muretsege. Hispaania valitsus teeb koostööd, nii nagu ta on alati teinud. Tuletaksin teile selles küsimuses meelde, et Hispaania välisminister, Miguel Ángel Moratinos, oli esimene, kes kohtus selle uuriva komisjoniga ning oli esimene, kes vastas kõikidele küsimustele, sh teie omadele.

Siinses parlamendis oleme mõnda aega hukka mõistnud piinamise ja julma ning alandava kohtlemise, mida teostatakse Guantánamo sõjaväebaasis rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemise nimel. Seetõttu tervitame president Obama otsust peatada kohtuprotsessid neljaks kuuks ning tema kavatsust sulgeda kinnipidamisasutus lõplikult ühe aasta jooksul.

Samas, kuigi vastutus lasub USA valitsusel, ei saa Euroopa Liit pilku ära pöörata, vaid peaks pakkuma oma abi, et tagada kinnipidamiskeskuse sulgemine.

Juhul kui Ameerika Ühendriigid peaksid meilt seda paluma, peaksime kaaluma võimalust vastu võtta kinnipeetavaid, kes pärinevad riikidest, mille kohta ei saa olla kindel, et nendes riikides inimõigusi austatakse.

Siis peame esitama ühtse Euroopa vastuse, mille osaline saab olema ka Hispaania valitsus, võttes sel ajal arvesse rahvusvahelist juriidilist raamistikku ning hinnates juhtumipõhiselt iga kodaniku, iga kinnipeetava juriidilist olukorda – tema päritolu, tema kinnipidamist ja tema olukorda.

  Bogusław Sonik (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, terroristid on meie ühiskonnale välja kuulutanud julma, verise ja kompromissitu sõja. Nad soovivad hävitada meie maailma, mis rajaneb inimõiguste austamisel ning vabadusele pühendumisel. 11. septembri rünnakud tõestasid, et terroristid on valmis kasutama igasuguseid vahendeid. Ameerika Ühendriigid võtsid vaba maailma kaitsmise enda peale meie kõigi nimel. Tihedas koostöös Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel peitub ainuke võimalus edu saavutada ning terroristlikke võrke hävitada. Euroopa peab tundma ennast vastutavana sõja eest üleilmse terrorismiga.

On õige, et inimõiguste kaitsjad tõmbasid tähelepanu nende õiguste rikkumisele ning alandavate meetodite kasutamisele ülekuulamiste ajal Guantánamos. Tihti võrdusid need meetodid piinamisega. On ka õige, et tähelepanu juhiti kohtuprotsessita kinnipidamisele ning kaitsjale õiguse puudumisele. Allkirjastatud rahvusvaheliste konventsioonide põhjal lubamatuks tunnistatud meetmeid ei tohi kasutada.

Vastvalitud Ameerika Ühendriikide president on juba väljastanud määruse, mis keelab piinamise kasutamise terrorismis kahtlustavatega seotud ülekuulamise ajal Õige ning paslik on tõlgendada seda võiduna kõigi jaoks, kes juhtisid sellele küsimusele tähelepanu. Vastavalt samale määrusele aga on endiselt võimalik röövida terroriste ning hoida neid lühikest aega transiitriikides. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kinnipeetava väärikuse austamine on kasvanud, kuid samaaegselt peab säilima terroristliku tegevuse tõhus halvamine, sest vastasel juhul varitseb meid abituks jäämise oht.

Juhin täiskogu tähelepanu ka asjaolule, et Guantánamo kinnipidamisasutusega samal saarel hoitakse poliitilisi vange sellistes tingimustes, mis rikuvad iga mõeldavat standardit. Need inimesed on pikkadeks aastateks vangi mõistetud, sest nad julgesid türanliku Fidel Castro kommunistlikule propagandale vastu astuda.

Tšetšeenia rahvast mõrvati meie endi silme all. Minu teadmist mööda ei moodustanud Euroopa Parlament spetsiaalset komisjoni sellega tegelemiseks. Ameerika Ühendriigid on tunnistanud, et piinamise kasutamine on lubamatu nagu ka salajaste kinnipidamisasutuste eksisteerimine. See peaks lõpetama arutelu salajaste kinnipidamisasutuste ja transiitlendude teemal.

ISTUNGI JUHATAJA: Mario MAURO
asepresident

  Ria Oomen-Ruijten (PPE-DE). - (NL) Härra juhataja, terrorismivastane võitlus peab olema ühine jõupingutus, millesse peaksid panustama kõik demokraatiad. See ei puuduta mitte ainult Euroopat, vaid ka Ameerika Ühendriike ning teisigi.

Guantánamo ei kuulu põhiseadusliku riigi juurde, sest põhiseaduslikus riigis on kahtlusalusel, isegi terroristil, õigus kaitsele ning õiglasele kohtuprotsessile, lähtuvalt väärtustest, mida me omavahel jagame.

Väärtustan president Obama otsust sulgeda Guantánamo lahe asutus, kuid kindlasti ei saa tuua ning ei peaks tooma seda probleemi esmajärgus Euroopa ukse taha. Lõppude lõpuks on Guantánamo asutuse inimesed kinnipeetavad ning mitte sellised inimesed, kellega kergekäeliselt ümber käia. Saame olla abivalmid, kuid kui oleme abivalmid vaid seetõttu, et pole teist võimalust, siis on see võimalik ainult Euroopa otsusest, Euroopa standarditest lähtuvalt, mille peame ühiselt kindlaks määrama. Peame selgesõnaliselt tunnistama, et see on jätkuvalt Ameerika probleem, mille lahendamisega saame abiks olla ainult siis, kui inimõigused jäävad meile endiselt ülimalt oluliseks.

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, Ameerika Ühendriigi presidendi otsus sulgeda Guantánamo kinnipidamisasutus oli üks tema esimesi ja positiivseid samme ning tervitan seda soojalt. Samas pole president Obama tühistanud LKA õigust arreteerida terrorismis kahtlustatavaid võõral pinnal ning viia neid ajutistesse kinnipidamiskeskustesse. See on eriti murettegev ning see probleem tuleb ühises resolutsioonis ära märkida. Samas ei mainita Euroopa Parlamendi kahe suure fraktsiooni ühisresolutsioonis sellest sõnagi ning seetõttu olen sunnitud hääletama antud ühisresolutsiooni vastu.

  Genowefa Grabowska (PSE). – (PL) Härra juhataja, olen veendunud, et meie sügavalt humanitaarne resolutsioon aitab vähendada vaenulikkust Euroopa ja islamimaailma vahel. Kutsun üles seda vastu võtma, pidades meeles ka minu kaaskodaniku olukorda, kellest on saanud terrorismivastase sõja ohver; sõja, mida iseloomustab „silm silma, hammas hamba vastu” mentaliteet. Räägin 42-aastasest röövitud Poola kodanikust. Ta võeti kinni Afganistani ja Pakistani piirialadel. Ta on geoloog, kes seal töötas. Teda on sellest ajast piirkonnas kinni hoitud. Tema perekond on teatanud, et nad teavad, et Piotr pole tähtis figuur tipptaseme poliitika maailmas ning perekond loodab, et tema vabastamiseks tehakse kõik, mis võimalik.

Siinkohal pöördun palvega kasutada ära islamimaailmaga suhete paranemist ka meie kodanike kaitsmiseks. Näidakem üles solidaarsust ning tegutsegem Euroopa Liidu kodanike nimel, keda väärkoheldakse, peetakse kinni, röövitakse või hoitakse kinnipidamisasutustes.

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). - (FR) Härra juhataja, oleme kõik võidelnud Guantánamo sulgemise nimel ning tervitame president Obama otsust sulgeda see häbiväärne kinnipidamisasutus.

Nüüd ei peaks meilt küsitama Guantánamo kinnipeetute vastuvõtmise kohta. Eurooplastena, kes me oleme lojaalsed inimõiguste kaitsmise väärtustele, peame oma kohustustega, oma kohusega silmitsi seisma seoses endiste kinnipeetute vastuvõtmisega.

Ilmunud on teateid ning ma pöördun siinkohal nõukogu poole: pressis on ilmunud teateid, et mõned liikmesriigid pole vaimustatud nende vastuvõtmisest. Seetõttu kutsun üles nõukogu ning eriti kõiki vaikivaid liikmesriike nõustuma nende kinnipeetute saabumisega nende territooriumile.

Teile, daamid ja härrad, ütlen, et kõige halvem, mis me teha saaksime, oleks lasta Guantánamo sulgemisega tekkinud edul hääbuda, sest Euroopa polnud valmis oma tõekspidamiste eest julgelt seisma.

  Colm Burke (PPE-DE). - Härra juhataja, võttes arvesse asjaolu, et paljud ELi liikmesriigid olid osalised erandliku väljaandmise protsessis, arvan, et ELi riikidel, eriti Iirimaal, lasub kollektiivne kohustus USA-lt Euroopasse ümberpaigutamiseks vastu võtta teatud arv väheohtlikke Guantánamo kinnipeetavaid.

Iiri justiitsminister, Dermot Ahern, on muutnud sellise vastuvõtmise sõltuvaks ELi heakskiidust, kuid Iirimaal pole vajadust oodata ELi direktiivi järele, et alustada Guantánamo kinnipeetavate ümberasustamisega. Saame ise otsustada, et allkirjastame USAga kahepoolse leppe, nagu Portugal juba tegi.

Iiri valitsuse justiitsminister ja välisminister ei ole selles küsimuses samadel seisukohtadel, sest minister Ahern pole nähtavasti kinnipeetavate ümberasustamisega seoses valmis minema nii kaugele kui minister Martin. Selle küsimuse osas on nüüd vaja Iiri valitsusel suunalt ühtset juhtimist. Atlandiülese koostöö vaimus ning osalemaks rahvusvahelise terrorismi vastases võitluses peaks Iirimaa võtma endale rolli, millega aitab USA uuel administratsioonil Guantánamot sulgeda.

  Ioan Mircea Paşcu (PSE). – Härra juhataja, EL on Guantánamo asutuse sulgemist nõudnud juba pikka aega. Täna langetas USA uus administratsioon selle otsuse ning ELi riikidelt oodatakse solidaarsust nende kinnipeetavate ümberasustamise näol. Mõned leiavad samas, et sellist solidaarsust peaksid põhiliselt üles näitama riigid, kellest kirjutati varasemalt ajakirjanduses kui riikidest, kelle territooriumidel asuvad LKA salajased kinnipidamiskeskused.

Rõhutan veel kord asjaolu, et need väited ei tuginenud tõestusmaterjalile siis ega ka hiljem. See kehtib ka härra Mate kohta, kes ei suutnud esitada tõendeid, mis toetaks tema süüdistusi siin täiskogul. Lisaks pole süüdistusi toetanud ka sisemised uurimised. Kasutada ära seda, et inimesed ei pruugi mäletada, et sellised tõendeid siis ei esitatud, ei tähenda, et tõendid eksisteeriksid täna. Maksimaalselt on see lihtsalt küüniline manipulatsioon hämaratel eesmärkidel.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, terve maailm tervitab Barack Obama plaani sulgeda Guantánamo asutus, sest see sümboliseerib inimeste, kes küll võivad olla julmad terroristid või keda kahtlustatakse kõige tõsisemates kuritegudes, halastatamatut kohtlemist. Mõnedele nendest pole isegi süüdistust esitatud ning mõnede üle pole ettenähtud viisil kohut peetud. Obama tegi populaarse žesti ning peab otsustama, mida nendega peale hakata. Eelkõige peaks ta veenma kongressi, et nad viiksid sisse seadusemuudatuse, mis lubaks kinnipeetavaid üle viia USA pinnale ning võimaldaks mõnele neist anda uue identiteedi. Tegemist on väga keerulise olukorraga. Pärast vabastamist pöördus 60 Guantánamos kinnipeetut tagasi terroristliku tegevuse juurde ning seetõttu tuleks iga juhtumit eraldiseisvalt analüüsida. Eesistuja Tšehhi läbirääkimised Guantánamo lahenduse teemal pakuvad võimalust rõhutada, et dialoog USA ja Euroopa vahel seoses totalitaarse „vabaduse saare” muudatustega algab inimõigustest ning mitte ainult Ameerika väeosa kinnipeetavate inimõigustest. Eelkõige peaks dialoog kaasa tooma Kuuba poliitvangide vabastamise ning sõna- ja liikumisvabaduse süütutele Kuuba kodanikele.

  Armando França (PSE). – (PT) Meie arvates on ilmne, et peaksime tunnustama president Obama otsust. Otsust sulgeda Guantánamo lahe kinnipidamisasutus, keelustada piinamine ja ebaseaduslikud ülekuulamised ning peatada sõjaväe kohtuprotsessid.

Ometi saan kinnitada oma kaasliikmele, keda enam kohal pole, et Portugal ning Portugali sotsialistlik valitsus ei tunne ennast süüdi. Portugali sotsialistlik valitsus ei teinud Bushi administratsiooniga koostööd. Vastupidi. Minister Amado algatusel on Portugali administratsioon, Portugali valitsus, nüüd loonud olukorra, kus Euroopa Liidul ja teistel demokraatlikel riikidel on võimalus ja kohustus vastu võtta Guantánamo lahe asutuse kinnipeetavaid, kellele pole süüdistust esitatud. Tegelikult on see oluline ning seda tuleb rõhutada musternäitena, mida teised ELi liikmesriigid peaksid järgima. Oluline on ka see, et resolutsioon kiidetaks homme heaks kõikide fraktsioonide poolt, kes seekordse täiskogu moodustavad, sest ühtsus muudaks otsuse mõjuvõimsamaks.

  Charles Tannock (PPE-DE). – Härra juhataja, Guantánamo lahe kinnipidamisasutuse rajamine USA poolt oli omal ajal vajalik. Selle sulgemine on nüüd Ameerika Ühendriikide probleem. Olen vastu sellele, et ELi liikmesriigid mässivad ennast vältimatutesse juriidilistesse komplikatsioonidesse ning et meie salateenistustele pannakse kohustuste koormad seoses ELi välistest riikidest kodanike vastuvõtmisega, kes on eelnevalt määratletud vaenlaste võitlejatena.

Ma ei kahetse seda, et kinni peetakse kõige ohtlikumaid terroriste, kelle kohta tõestati, et nad plaanisid meie eluviisi hävitamist. Samas oli üks Guantánamo peamistest puudustest see, et see takistas igasuguste tavapäraste kriminaalprotsesside toimumisi sealsete kinnipeetavate vastu. Lõppude lõpuks on tavapärased kriminaalmenetlused ainuke viis, kuidas jõuda lahendusteni Guantánamo nende kinnipeetavate staatuse küsimuses, kes on ELi väliste riikide kodanikud.

Kuna Guantánamo asutuse kinnipeetavad võeti kinni Ameerika Ühendriikide poolt, on Ameerika kohustus neile oma kohtutes süüdistus esitada või saata nad tagasi oma päritoluriiki, kui nad on süütud. Kui president Obamal on tõsi taga Guantánamo asutuse sulgemisega, mida ma tervitan, ning Ameerika ja tema liitlaste kaitsmisega, siis peaks eespool mainitu olema tema poliitika.

  Alexandru Nazare (PPE-DE) . – (RO) Esiteks, olenemata LKA vanglate arutelude sisust ja tulemustest tunnustan seda, et Euroopa Parlamendi liikmed ja Euroopa kodanikud on üles näidanud oma muret, pöörates piinlikult täpselt tähelepanu inimõigustele olenemata kontekstist.

Piinamine on vastuvõetamatu ning puuduvad sellised erilised asjaolud, mis võiksid seda tõde muuta. Samas tunnen vajadust teha mõningaid märkusi, niikaua kuni Rumeeniale selles kontekstis jätkuvalt viidatakse. Meenutan teile, et meile esitatud süüdistused on siiani igasuguste tõenditeta. Martini raport on sellise lähenemise parim näide. See sisaldab Rumeenia suhtes süüdistusi, mis on vastuolulised ja alusetud.

Rõhutan seda pretsedenti kui viisi, mil moel on süüdistusi Rumeenia vastu suunatud, sest võib-olla rikub see ka mõne teise Euroopa riikide mainet. Kordan, et vastuvõetamatu on selles kontekstis liikmesriikide, näiteks Rumeenia, nimeline takistamatu esiletoomine ja levitamine.

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, nõustun kõigi nende kõnelejatega, kes tahavad kindlustada, et Euroopa viib täide oma humanitaaralast kohust, pakkudes tuge eriti nendele inimestele, keda süüdistatakse, hoolimata asjaolust, et nende vastu pole asitõendeid. Tegemist on klassikaliste varjupaiga taotlejate juhtumitega.

Samas soovin, et liikmesriigid ei prooviks hakata iseseisvalt tegutsema ning seda rõhutan eriti. Euroopa peab õppima kõnelema ühel häälel ning tegutsema ühiselt. See aitab meil vastu tulla USA uue administratsiooni muredele ning kinnitada meie enda kuvandit Euroopa Liidust koos ühiste väärtustega, mis kohustavad meid ühiselt reageerima.

  Ville Itälä (PPE-DE). – (FI) Härra juhataja, jagame ühist soovi sulgeda Guantánamo kinnipidamisasutus ning nüüd on meil selleks suurepärane võimalus, sest Ameerika Ühendriikide uus president on üles näidanud samasugust soovi.

Peamised kohustused lasuvad loomulikult Ameerika Ühendriikidel, kuid loodan, et EL suudab moodustada ühisrinde ning liikmesriigid näitavad üles solidaarsust ja paindlikkust sel määral, et nad võtavad need kinnipeetavad vastu oma kinnipidamisasutustesse, kui see on võimalik ja kui see langeb kokku riikide endi kehtestatud tingimustega selliseks käitumiseks.

Liitusime terrorismivastase võitlusega selleks, et kaitsta inimõigusi. Nüüd peame oma osalusega aitama kaitsta Ameerika Ühendriikidel inimõigusi.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Daamid ja härrad, küsimusega seostub kaks argumenti. Esiteks juriidiline positsioon. Arvan, et päritoluriik peaks oma kodanikud vastu võtma. Võib-olla saaks takistavate põhjuste, näiteks poliitilise tagakiusamise korral käivitada mingisuguse humanitaarprogrammi. Kinnitan ka selgelt, et isegi kui Portugal või mõni teine riik nõustub võtma vastu 20 sellist kinnipeetavat, ei tähenda see seda, et need inimesed sooviksid jääda Portugali või mõnda teise riiki. Liit on nüüd ühine üksus ning seetõttu tuleb ka seda probleemi arvesse võtta. Lõpuks tuleb kasutusele võtta ka sobivad toimingud, et selliseid inimesi ei tembeldataks enam kas kahtlusalusteks või ohtlikeks. Kui neilt sellist häbimärki ei suudeta maha pesta, siis ei soovi neid keegi vastu võtta. See on tõsine probleem, mis vajab analüüsimist. Lõpetuseks mainin, et probleem on peamiselt Ameerika Ühendriikide mure.

  Alexandr Vondra, nõukogu ametisolev eesistuja − Härra juhataja, kõigepealt tänan teid selle arutelu eest. Arvan, et see oli väga kasulik. Kui oleksite kuulnud nõukogu viimase kohtumise arutelu lõuna ajal, siis oleksite täheldanud samasugust soovi probleemiga toime tulla, kuid samuti tõdemist, et aruteldav probleem on keeruline. Sellega kaasneb moraalne ja poliitiline dimensioon, kuid ka julgeoleku ja juriidiline dimensioon.

Me kõik nõustume, et president Obama otsus sulgeda Guantánamo asutus oli oluline ja hea otsus, mida me kõik hindame ning mida on peaaegu kõik teist siin ka tunnustanud. Kuid nüüd, kui arutleme tagajärgede üle ning selle üle, mida saame solidaarsuse väljendamiseks ära teha, ning meie huvi siinkohal on käituda atlandiüleses harmoonias, mõistame loomulikult, et probleem on keeruline. Martin Schulz ütles, et me ei saa samaaegselt võidelda terrorismiga ning sattuda konflikti põhiõiguste küsimuses. Tal on täiesti õigus, kuid Hartmut Nassauer mainis, et eksisteerib kaks dimensiooni: üks on moraalne ning teine julgeolekuline. Tal on samuti õigus ning seetõttu peavad justiits- ja siseministrid selle üle arutlema. Poliitilisest perspektiivist lähtuvalt pole tegemist lihtsalt moraalsete musklite demonstreerimisega ning samuti ei peaks me antud probleemile lähenema süütundest. Tegemist on kindlasti keerulisema probleemiga.

Graham Watson rääkis vajadusest läheneda probleemile ühtselt. Tal on kindlasti õigus, kuid samal ajal, kuna tegemist on ka juriidilise pädevusega seotud probleemiga, ei saa me sundida liikmesriike kutsuma kinnipeetavaid Guantánamost tellimuse peale. Kui peaksite lahendama antud probleemi nii, et peaksite neid kinnipeetavaid kutsuma oma koju – kujutage ette, et teil lasub siseministri kohustus –, siis kindlasti mõtleksite kaks korda, kuidas seda probleemi lahendada. Kindlasti arvan, et nõukogu ja liikmesriigid ei peaks sellesse suhtuma kui lehmakauplemisse. Hoopiski mitte. See ei tähenda, et me korjaksime saagi, kuid ei peaks selle nimel tööd tegema. Probleemi tuumaks on lihtne asjaolu, et Guantánamo sulgemise otsus on loomulikult peamiselt Ameerika Ühendriikide kohustus, olles riik, kes asutuse rajas. Kuid meil on ja peab olema heatahtlikkust, et väljendada solidaarsust ning näidata üles koostöötahet probleemi lahendamisel.

Tegemist on ka taktikalise aruteluga. Kas peaksime oma ettepanekud ise esitama või ootama, kuni esitatakse palve? Kuid palve saamisel peame olema valmis reageerima. Seetõttu asus nõukogu selle üle tõsiselt arutlema teisel päeval pärast president Obama otsust. Ma arvan, et me ei saa alahinnata julgeolekuküsimust, mida te mainisite, sest on teada, et mõned kinnipeetavad, kes vabastati, pöördusid tagasi terroristliku tegevuse juurde ning on teada, et üks mees, härra Said al-Shihri on nüüd Al Qaeda asejuht Jeemenis. Seega peab USA alustama tõsist tööd selle nimel, et välja selgitada, kes need inimesed on ning me peame nendega koostööd tegema.

Arvan, et juriidiliselt peame olema teadlikud, et otsus võtta välisriikide kodanikke vastu ELi liikmesriikidesse kuulub liikmesriikide pädevusse. See on üks tasand. Samas on teisel tasandil sõlmitud kokkulepe, et peaksime nüüd töötama Euroopa raamistiku suunas, millesse liita riiklik otsus. Nii Schengeni kui Dublini lepped kutsuvad üles Euroopa lähenemisele, sest iga liikmesriigi otsused mõjutavad kõikide Schengeni liikmete julgeolekut ühel või teisel viisil. Seega on sisemine tung kooskõlastatud lähenemise järele.

Lisaks uurib EL võimalusi, kuidas aidata USAd endiste kinnipeetavate ümberasustamise ja rehabiliteerimisega kolmandates riikides.

Mõned teist on tõstatanud kiiruse küsimuse: kas suudame tegutseda kiiremini kui praegu? Arvan, et peaksime endile teadvustama, et arutelud on alles alanud. Möödunud on alles üks nädal. Küsimused, millega on vaja tegeleda, on väga keerulised ning nende jaoks on vaja aega, kuigi president Obama ise on nõudnud kinnipeetavate toimikute ülevaatamist ning on määranud üheaastase tähtaja Guantánamo asutuse sulgemiseks. Ei saa eeldada, et nõukogu on suuteline lahendama kõik need keerulised probleemid mõne päeva jooksul.

Lisaks tuleb meeles pidada, et peamine vastutus Guantánamo eest lasub USA-l. Kuigi liikmesriigid väljendavad oma valmisolekut teha tööd kooskõlastatud lähenemise saavutamise nimel, kaasneb probleemiga nii bilateraalne kui multilateraalne dimensioon. Liikmesriikide selged seisukohad kinnipeetavate ümberasustamise suhtes pole veel teada. Justiits- ja siseministrite kohtumisest, mis leiab aset käesoleva kuu teises pooles, on siinkohal väga palju kasu. Niikaua uurib terrorismivastase tegevuse koordinaator Gilles de Kerchove erinevaid võimaluste analüüse.

See on minu kokkuvõte Guantánamost, mis võttis enda alla enamuse ajast. Seoses teise küsimusega, mis puudutab ebaseaduslikke kinnipidamisi ning mis on härra Fava lemmikteema, kordan seda, mida on minu eelkäijad juba mitu korda eelnevalt öelnud: süüdistused, mis puudutavad riiklike luureagentuuride seotust; nende agentuuride juhtimise eest vastutab iga liikmesriik ise ning nõukogul pole võimu teha rohkem, kui on juba tehtud.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, komisjon jagab üldiselt härra Vondra esitatud vaateid.

Kuid ikkagi leian, et pärast seda pikka arutelu oleme jõudnud olulisse pöördepunkti. See on oluline pöördepunkt terrorismivastases võitluses. Peame edaspidi proovima seda võitlust enda peale võtta koos terve lääne ühiskonna taastatud moraalse autoriteediga ning võitlema ja samaaegselt väärtustama põhiväärtusi- ja õigusi.

Euroopa peab juhtima tervet rahvusvahelist kogukonda selles suunas, et võidelda terrorismiga sellises vaimus, mis kaasnes võitlusele aluse pannud põhiväärtustega. Tegemist on väga olulise pöördepunktiga ning parlamendi deklaratsioon on selles arvestuses väga oluline, sest see eeldab, et kõikidel liikmesriikidel on tahe selles olulises muutuses kaasa lüüa.

On aga tõsi, et esialgne vastutus lasub Ameerika Ühendriikide õlgadel. Nad peavad kinnitama iga kinnipeetava staatuse, enne kui esitavad ametliku palve transportida kinnipeetav ELi liikmesriiki. See on tõesti põhiline tingimus. Ameerika Ühendriigid peavad esitama selge ja põhjendatud sooviavalduse iga individuaalse juhtumi kohta. See on täiesti vajalik.

Lõpuks otsustavad loomulikult kõik liikmesriigid ise, kas nad tahavad vastu võtta endisi Guantánamo kinnipeetavaid, kuid arutelu näitas, et Euroopa tasandil kooskõlastus on väga oodatud.

Kooskõlastusest on kasu endiste kinnipeetavate juriidilise staatuse määramisel ning see on vajalik, et kaitsta liikmesriike diplomaatiliste või teistsuguste nõuete korral, mis pärinevad nende kinnipeetavate päritoluriikidest. Kooskõlastust on vaja selleks, et rahustada eriti liikmesriike ning pean silmas seda, mida härra Nassauer ütles seoses muredega avaliku korra ja julgeoleku üle.

Euroopa kooskõlastatud lähenemine annaks meile suurema mõjuvõimu läbirääkimistel Ameerika Ühendriikidega, mis puudutab juurdepääsu dokumentidele ja transportimise protsesse. Saaksime võib-olla lisada finantsabi, et hõlbustada vastuvõttu mõnedes liikmesriikides.

Härra Vondra juuresolekul ütlen, et loomulikult teeme tihedalt koostööd eesistuja Tšehhiga. Koos härra de Kerchovega valmistame ette uuringudokumenti, mis saab olema arutelu alusmaterjal justiits- ja siseministri kohtumisel 26. veebruaril.

Lisan ka siinkohal, et loomulikult kasutame oma Washingtoni külastust, koos härra Langeriga, siseministrite nõukogu esimehega, ära selleks, et tõstatada meie USA kolleegide seas kõik probleemid, mis on seotud ning tekivad Guantánamo asutuse sulgemisega.

Peame nüüd väga tõsiselt selle teemaga tegelema ning tegema juriidilisi ettevalmistusi, et olla suutelised vastama USA soovile juhtumipõhiselt. Peame sellesse suhtuma väga tõsiselt, võttes loomulikult arvesse soovi teha positiivset koostööd uues terrorismivastases võitluses, mis hõlmab vastavuses olemist põhiväärtustega, mis ühendavad meid ning peavad ühendama maailma üldsust.

Tänan teid kõiki.

  Juhataja. − Lähtuvalt kodukorra artikli 103 lõikest 3 olen Guantánamo resolutsiooni kohta saanud kolm muudatusettepanekut⁽¹⁾. Muudatusettepanekust resolutsiooni kohta, mis käsitleb LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetavat kasutamist, teavitatakse hiljem.

Arutelu lõpetati.

Hääletamine Guantánamo kohta toimub kolmapäeval, 2009. aasta 4. veebruaril ning hääletamine LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta toimub järgmise istungijärgu ajal.

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) USA presidendi Barack Obama otsus sulgeda Guantánamo kinnipidamisasutus omab sümboolset tähendust kogu demokraatliku maailma jaoks. See žest rõhutab, et terrorismivastane sõda, mida viiakse läbi lääne demokraatlike väärtuste kaitsmiseks, ei tohi eirata just selliseid väärtusi.

Terrorismiga tuleb väsimatult võidelda, kuid inimõigusi tuleb siiski austada. Isegi nendel, keda kahtlustatakse tõsiste õigusrikkumiste toimepanemises, on õigus korrektsetele protseduuridele vastavale õigusemõistmisele, erapooletu kohtu poolt, selgetel juriidilistel alustel ning saada karistus, mis vastaks nende kuritegudele.

Spekulatsioonid Rumeenia ja LKA salajaste vanglate kohta on täiesti alusetud. Keegi pole suutnud tõestada nende olemasolu Rumeenias. Rumeenia on ustav USA liitlane NATOs ning on terrorismivastase võitlusega seotud peamiselt Afganistanis. Nii Rumeenia ametkonnad kui avalik arvamus toetavad tugevalt inimõigusi. Olles kannatanud nõukogude okupatsiooni ja kommunistliku diktatuuri all, ei kiida Rumeenia kodanikud heaks mitte mingisugust inimõiguste rikkumist.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ameerika Ühendriikide hiljutised otsused lihtsalt kinnitavad seda – justkui oleks vajadust olnud –, mida on kaua salatud: eksisteerivad USA toetust saavad inimröövid, piinamine ja ebaseaduslik kinnipidamisasutuste võrgustik.

Need otsused ei tohiks Ameerika Ühendriike ega Euroopa Liidu riikide valitsusi puhtaks pesta rahvusvahelise õiguse ning kõige põhilisemate inimõigustega seotud kohustuste süstemaatilistest rikkumistest.

Nagu ennegi, peame nõudma selliste alatute praktikate täielikku peatamist ning tõe väljauurimist, sh ELi valitsuste süüdiolekut seoses nende õhuruumi ja territooriumi kasutamisega, et vangistada ja transportida ebaseaduslikult kinnipeetud vangid näiteks USA sõjaväebaasi Guantánamo lahes. See on veelgi rohkem vajalik raportite valguses, mis väidavad, et USA salajasi toiminguid, mida kutsutakse „erandlikeks väljaandmisteks” (ehk teisisõnu on see kodanike ebaseaduslik kinnipidamine ja transportimine) pole USA uue administratsiooni poolt kahtluse alla seatud.

Sellest lähtuvalt oleme vastu igasugusele leppele riikide või Ameerika Ühendriikide ja ELi vahel, mis puudutab Guantánamos hoitavate „kinnipeetavate transportimist”. See ei tähenda, et üksikisikute takistamatult väljendatud otsuseid ja soove, eriti mis puudutab varjupaiga taotlemist Portugalis, ei tohiks arvesse võtta üldises suveräänsuse, Portugali põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse ja varjupaiga taotlemise õiguse raamistikus.

  Esko Seppänen (GUE/NGL), kirjalikult. – (FI) Euroopa Liit näitas üles arusaamatult tülpinud ühtsust, kui ei rakendatud mitte mingisugust karmi diplomaatilist käitumist rahvusvaheliste organisatsioonide kontekstis, et inimõigustest lähtuvalt hukka mõsta Ameerika Ühendriikide ebaseaduslik tegevus.

Uue presidendi tegevused näitavad, et sellist tegevust peetakse eetilistest ja moraalsetest seisukohtadest lähtuvalt ebaseaduslikuks ja talumatuks. See puudutab ainult ELi nõustumist Ameerika illegaalse käitumisega, kui sörgiti samaaegselt USA eelmise presidendi sabas ning ELi vaba kodaniku silmis tähendab see seda, et EL kaotas oma maine ja austuse. Loodetavasti EL häbeneb oma tegutsemissuutmatust.

(1) Vt protokolli