Istungi stenogramm

Kolmapäev, 4. veebruar 2009 - Strasbourg

8. Selgitused hääletuse kohta

⁂

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, küsisin eelmise piduliku istungi ajal, kas kaamera kasutamist ei saaks lihtsustada, nii et üks iste jäetaks tühjaks. Täna ei tehtud jälle nii. Kaamera ei olnud minu, vaid kindral Morilloni juures ja seejärel härra Groschi juures. Ehk oleks võimalik lihtsustada nii kaameramehe kui ka meie tööd?

  Juhataja. − Tänan, härra Rack, me tuletame teenistustele seda meelde.

Suulised selgitused hääletuse kohta

– Raport: Karl-Heinz Florenz (A6-0495/2008)

  David Sumberg (PPE-DE). – Proua juhataja, hääletasin lõpuks selle raporti poolt, sest lõppkokkuvõttes pooldame kõik keskkonnahoidu. See on minu partei – Briti konservatiivide partei – üllas traditsioon, aga kardan, et pean sellele lisama kaks tingimust.

Esimene tingimus on see, et asjakohane kliimamuutusega seotud poliitika toimib ainult siis, kui kõik löövad kaasa. Euroopa Liidu või üksiku riigi jaoks on selline poliitika vaid ajaraiskamine. Nii et peame kaasama Aasia riigid.

Teine tingimus on, et praegusel ebakindlal ajal peab kliimamuutust käsitlev poliitika olema seotud vajadusega tagada energiajulgeolek. Maailmas on praegu selline olukord, et kõik meie riigid vajavad kasutusvalmis energiavarusid. See peab olema esmatähtis, sest ilma selleta ei ole tagatud meie riikide majandus ja rahva heaolu.

  Bogdan Pęk (UEN). – (PL) Proua juhataja, ma tahaksin samuti sellest direktiivist rääkida. Hääletasin direktiivi vastu, sest olen täiesti veendunud, et see on väga ohtlik ja ohustab Euroopa arengut. See seostab selge vajaduse mõistlikult keskkonda kaitsta täiesti silmakirjaliku mõttega, et inimesed suudavad mõjutada kliima tsüklilisi muutusi.

Just see osa, s.t süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine, moodustab dokumendi olulisima osa. Tohutud rahasummad, hinnanguliselt sajad miljardid, mida selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kulutada, on täielik raiskamine, kui neid saaks selle asemel kasutada hoopis tõelise keskkonnaalase ja energiajulgeoleku loomiseks Euroopa Liidus. See on väga halb ja äärmiselt ebaõnnestunud lahendus.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, Florenzi raporti mitmed lõiked ja osad, eelkõige lõige 190, käsitlevad põllumajanduse osatähtsust kliimamuutuses. Kui madalkünd või kaitsev maaharimine on üks võimalus enamikus ELi riikides ja see on kasulik nii majandusele kui ka kliimamuutusega võitlemise jaoks – ja seda tuleks minu arvates palju rohkem toetada –, keskenduvad põllumajandusega seotud arutelu ja teadusuuringud peamiselt metaanile ja lämmastikoksiidile, mida tekitavad mäletsevad kariloomad.

Kuigi edusamme on, ei toeta ma nõuet, et liikmesriigid peavad kauplemissüsteemis mitteosalevate sektorite heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks vähendama kariloomade arvu. Ärgem unustagem, et seda, mida me Euroopas ei tooda, veame me sisse. Kilo Brasiilias toodetud loomaliha tähendab kuus korda suuremat süsinikdioksiidikogust kui kilo Iirimaal toodetud loomaliha.

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). - (PL) Proua juhataja, Euroopa majandus on suurim fossiilkütuste importija. Nende kütuste hinnatõus, mis on tingitud suuremast nõudlusest ja suurematest kaevandamiskuludest, võib avaldada olulist negatiivset mõju meie kodanike elukvaliteedile ja vähendada Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimet.

Püüded energiat säästa ja võtta kasutusele puhtad energiaallikad, millest saab energiat toota stabiilselt ja küllaltki odavalt, võiksid seda negatiivset mõju leevendada. Kui kasutada ära teadusuuringute tulemusi ja rakendada neid tehnoloogia arendamiseks, vähenevad süsinikdioksiidi heitkogused automaatselt. Aga vastuoluliste teooriate levitamine ja süsinikdioksiidi puudutava teabega hirmutamine ei anna mingit kasu, vaid muudab süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise tehnilise ja materiaalse protsessi ning fossiilkütuste energiatootmiseks kasutamise piiramise veelgi raskemaks.

Toetan igasugust tehnilist ja teaduslikku tegevust, mille siht on vähendada fossiilkütuste kasutamist. Kahjuks ei saa ma siiski nõustuda härra Florenzi raportis sisalduvate teooriatega. Ma ei toeta seda raportit.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Proua juhataja, tahaksin tänada Karl Florenzit tema jõupingutuste eest ja demokraatlikkuse eest, millega ta on kliimamuutuste ajutist komisjoni juhtinud. Kuigi tema esialgne raport oli parem kui see kompromiss, hääletasin selle poolt. Tänases tõsimeelses arutelus väljendati väga erinevaid seisukohti, millest mõned olid kriitilised, aga kõik olid ühel meelel selles, et kliimamuutus on reaalsus, ning pole kahtlust, et praeguse tsiviliseerituse astme juures saame seda mõjutada ja meie kohustus tulevaste põlvkondade ees on tulemuslikes meetmetes kokkuleppele jõuda. Ükski neist ei ole võluvits ja kõiki neid tuleb kohaldada kõikidel mandritel. Usun, et eesistujariik Tšehhi suudab oma presidendi äärmuslikele vaadetele vaatamata panna USA uusi kohustusi võtma.

  Hynek Fajmon (PPE-DE). – (CS) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma hääletasin Florenzi raporti vastu. Selle raporti vastuvõtmine on Euroopa Liidu kodanikele halb uudis. Maa kliima on muutunud, muutub praegu ja teeb seda ka tulevikus, sõltumata sellest, kas meie seda tahame või mitte. Seda ei mõjuta kuidagi need absurdsed kohustused, mida EL endale selles valdkonnas võtab. Florenzi raportis rõhutatakse, et ELi poolt 2007. aastal vastu võetud kliimakohustused ei ole piisavad ja neid tuleb karmistada. Ma ei ole sellega nõus. Kuni EL on maailmas ainus, kes vähendab heitkoguseid, ei saavutata üleilmset heitkoguste vähendamise eesmärki kunagi. Ainus, mida me saavutame, on see, et suur osa Euroopa ettevõtteid kolib mujale ja töökohad kaovad. Raporti esitajad tahavad muuta Euroopas kõike, alates menüüdest ja lõpetades turismiga, kus ametlikuks eesmärgiks peab saama sotsiaalne turism. Isegi Mao Zedong oleks uhke sellise kultuurirevolutsiooni üle, kus kõik vana kitkutakse välja ja asendatakse uuega. Ükski mõistlik inimene ei saaks sellise suhtumisega nõustuda ja sellepärast hääletasin selle vastu.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, kuigi 70% Maa pinnast katab vesi, on meie vee-, eelkõige joogiveetagavarad hirmuäratava kiirusega vähenemas. Üha suuremad alad meie planeedil on silmitsi veepuuduse ohuga. Mida kiirem on areng, seda suurem on nõudlus vee järele. Teadusuuringud on näidanud, et kui ühiskond saab rikkamaks, suureneb selle nõudlus vee järele. Veeta ei ole progressi.

Paljud maailma piirkonnad on katastroofi äärel. Veemajanduse praeguse olukorra säilitamine võib viia olukorrani, kus ligipääs veele mitte ainult ei tekita vaidlusi, vaid põhjustab sõdasid. Riikide edu määrab ära nende materiaalne olukord, mitte sõjaline võimekus. Veepuudus viib üsna lühikese aja pärast toidukriisini.

Meil on vaja sobivat integreeritud poliitikat, mis aitab meil veevarusid säilitada ja uuendada. Peame muutma vee kasutamise ratsionaalseks.

  Ivo Strejček (PPE-DE). – Proua juhataja, lubage mul selgitada, miks ma hääletasin kliimamuutust käsitleva Florenzi raporti vastu.

Kliimamuutusega seotud tegevuspõhimõtete aluseks on suuresti paanikat tekitav ideoloogia. Kliimamuutuse tõendusmaterjalid on vastuolulised. Hüpoteesid, milles süüdistatakse selle muutuse pärast inimesi, on samuti pehmelt öeldes vaieldavad. Inimest peetakse olendiks, kes on keskkonnale kahjulik ega tee midagi head. Mina seda arvamust ei jaga.

Raporti sisu tuleneb otseselt moodsast rohelisest ideoloogiast, mille kohaselt tuleb loodus ja planeet esikohale seada ning mitte hoolitseda inimeste, nende vajaduste ja huvide eest.

Vaevalt et need raporti vähesed muudatused, mis nõuavad tuumaenergia alast arendustööd ja toetavad edasiminekut tuumasünteesi puhul, suudavad leevendada selle negatiivset mõju kogu Euroopa majandusele ja põllumajandusele.

Hääletasin raporti vastu sellepärast, et see näitab teed olulistele poliitilistele probleemidele. Selle asemel, et toota ideid, mis kedagi ei huvita, peaksime hoolitsema inimeste ja nende vajaduste eest.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Proua juhataja, ma toetasin seda raportit peamiselt sellepärast, et lõiked, mis olid mulle muret tekitanud, jäeti välja või muudeti mulle vastuvõetavalt. Need käsitlesid loomakasvatust. Tahaksin rõhutada, et Euroopa Liit on ühise põllumajanduspoliitika varasemate reformidega loomakasvatust oluliselt vähendanud, et impordime praegu loomaliha ja et seda loomaliha toodetakse kusagil mujal, kus sellega kaasnevad samuti kliimamuutusega seotud mõjud.

See näitabki tegelikult, kui tähtis on, et kogu maailmas valitseks nimetatud valdkonnas üksmeel, ning kuigi Euroopa võib olla teenäitaja, peame püüdma veenda teisi meid järgima, sest kui meie oleme ainukesed, kes selles valdkonnas silma paistavad, siis teeme ainult endale kahju.

Viimasena tahaksin toetada üht raporti mõtet – spetsiaalset aastat, mille eesmärk oleks teavitamine kliimamuutusest ja tegelemine selle küsimusega nii, et inimesed tuleksid meiega kaasa. Selles valdkonnas on juba head tööd tehtud.

  Nirj Deva (PPE-DE). – Proua juhataja, ma hääletasin selle raporti poolt, sest tunnen esmakordselt, et Euroopa Liit astub Ameerika Ühendriikidega ühte jalga. Ametisse on valitud president Obama, kes on öelnud, et seab oma programmides keskkonna esikohale.

Aga ma ei tea, kas mu valijad on nõus, et me tegelikult midagi muuta suudame. Isegi kui Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid tegutsevad üksmeeles, et piirata süsiniku heitkoguseid, peame mõtlema sellele, mis juhtub siis, kui me ei suuda Indiat ja Hiinat piisavalt veenda sedasama tegema –võimaldades tehnoloogiasiiret ning aidates hiinlastel ja indialastel leida moodsaim vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia, mida me saame eksportida, ja aidates neil koostööd teha. On tõsiasi, et praegu paneb Hiina iga kahe nädala tagant tööle kivisöel töötavaid elektrijaamu, mis tekitavad palju süsinikdioksiidi. Kuidas me siis aitame endil seda piirata, kui ei aita kaasa tehnoloogiasiirdele?

  Daniel Hannan (NI). - Proua juhataja, taas kord on näha, et Euroopa Liit elab virtuaalmaailmas – maailmas, mis eksisteerib vaid parlamendi resolutsioonides, komisjoni teatistes ja nõukogu pressiteadetes.

Me mõistame hukka üleilmse soojenemise, aga meie igakuine rändamine Brüsseli ja Strasbourgi vahet tekitab sadu tuhandeid tonne kasvuhoonegaase. Me räägime vagatsevalt säästvast maakasutusest, aga ühine põllumajanduspoliitika soosib hekkide mahavõtmist, kemikaalipõhiste väetiste kasutamist ja üleliigse toodangu paiskamist Kolmanda Maailma haavatavatele turgudele. Propageerime loodushoidu, aga ühine kalanduspoliitika on loonud ökoloogilise õnnetuse – hävitanud selle, mis oleks pidanud olema suurepärane taastuv ressurss.

Kolleegid, kas te ei arva, et meie valijad on seda märganud? Kas te kujutate ette, et võite Descartes’i kurja deemonina nende reaalsustajuga manipuleerida? Fakt on see, et valijad nägid meist läbi juba ammu – see on põhjus, miks nad igal võimalusel „ei” ütlevad. Kui arvate, et eksin, siis tõestage seda! Pange Lissaboni leping rahvahääletusele. Pactio Olisipiensis censenda est.

– Raport: Claudio Fava (A6-0026/2009)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Kuigi ma hääletasin Fava raporti poolt, on mul tõsiseid kahtlusi selle ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele karistusi sätestava direktiivi pealkirjas. See on silmakirjalik, kui varimajanduses on miljonid Euroopa töötajad, kauplejad, koduabilised ja teised, sest ühtlustatud karistused peavad kehtima musta turu töö puhul töötaja päritolust sõltumata.

  Emine Bozkurt (PSE). – (NL) PvdA (Hollandi tööpartei) saadikud toetavad selle direktiivi eesmärki, nimelt karistamist ebaseaduslike sisserändajate töölevõtmise eest, et tõkestada ebaseaduslikku töötamist, mis on üks ebaseaduslikke sisserändajaid meelitav tegur, ja samas püüet vältida ja ohjeldada sisserändajate ärakasutamist.

Vaatamata paljudele positiivsetele elementidele selles kompromissis, olime mitmel põhjusel sunnitud selle vastu hääletama. Alguses hõlmas vastutus kogu ahelat kuni peatöövõtjani. Kahjuks jäi see nõukogu ja Euroopa Parlamendi kompromissist välja ja vastutus piirdub nüüd vaid allhanke esimese tasandiga. Sellel on eesmärgile vastupidine mõju ja see õhutab kasutama rohkem allhankeid, et pääseda sotsiaalsest vastutusest.

Lisaks pole piisavat garantiid, et sisserändajaid kaitstakse ja tööandjaid karistatakse nende eeskirjade rikkumise eest. Sisserändajatel pole enne väljasaatmist õigust saada kätte maksmata jäänud tasu, samuti ei lubata neil Euroopa Liidus oma palka oodata. Võimalus saada raha kätte pärast väljasaatmist on olematu. See tähendab, et ärakasutatud ebaseaduslikel sisserändajatel, kes tahavad oma õiguste eest seista, pole mingit võimalust.

  David Sumberg (PPE-DE). – Proua juhataja, ma loobusin siin Euroopa Parlamendis selles olulises küsimuses hääletamast. Muidugi ma ei poolda seda, et meie riikidesse tulevad ebaseaduslikud sisserändajad ja võtavad ära töökohad nendelt, kes on tasunud makse ja maksnud kinni endaga seotud kulutused, aga minu arvates ei peaks vastutus lasuma peamiselt tööandjatel, vaid konkreetsete riikide valitsustel.

Hääletamast loobumine annab mulle võimaluse anda teada oma seisukoht, et Ühendkuningriigi praeguse valitsuse sisserändepoliitika on kahetsusväärselt ebaõnnestunud, sest vaja on sellist sisserändepoliitikat, mille raames jälgitakse nii sissetulijaid kui ka väljaminejaid, mis tagab õigluse nende jaoks, kellel lubatakse riiki siseneda ja kellel seda ei lubata, ning eelkõige on vaja sellist poliitikat, mis säilitaks rasside ja kogukondade vahel head suhted, mille aluseks on Ühendkuningriigi inimeste tunne, et sissetulijate, seesolijate ja väljaminejate vahel on õige ja kohane tasakaal.

⁂

  Francesco Enrico Speroni (UEN). – (IT) Proua juhataja, tahaksin esitada kodukorda puudutava märkuse, sest minu arusaamist mööda pole me Fava raportit hääletanud. Ma ei saa aru, kuidas me saame esitada selgitusi hääletuse kohta, kui hääletust pole toimunud.

  Juhataja. − Me hääletasime raportit, aga lõpphääletust ei toimunud, nii et inimesed võivad tahta varasemaid hääletamisotsuseid selgitada.

⁂

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, demograafiline kriis on lähitulevikus üks olulisemaid Euroopa Liidu ees seisvaid probleeme. Vähene sündimus ja pikem keskmine eluiga tähendavad, et meie ühiskond vananeb. Samal ajal peab veel väiksem elanikkonnarühm sellega seotud kulud kinni maksma.

Puudus teatud töökohtadele kandideerijatest tähendab, et tööle võetakse ebaseaduslikud sisserändajad, sest see tööjõud on märkimisväärselt odavam. Ebaseadusliku tööhõive eest tuleb karistada ja selle negatiivseid tagajärgi peavad tundma eelkõige tööandjad ja alles siis töötajad ise.

Direktiivis on töötajate jaoks sätestatud kohased haldusnõuded. Ent need nõuded ei tohiks olla liigsed, sest neil võib olla negatiivne mõju nende inimeste olukorrale, kes on saabunud Euroopa Liitu seaduslikult ja kellel on kehtiv tööluba. Nõue vaadata läbi tööle kandideerijate dokumendid võib tekitada tööandjates tõrget välismaalaste palkamisel, see võib viia tööhõive languseni ja õõnestada tööturgu.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Kavatsen hääletada Fava raporti poolt, kuigi ideaalist on see muidugi kaugel. Igatahes tahan väljendada oma toetust sellele direktiivile, millega püütakse võidelda ebaseaduslike sisserändajate töölevõtmise vastu.

See on muidugi ainult jäämäe veepealne osa, sest peaksime tegelema ka inimkaubitsejatega, võrgustikega, kes toetavad ebaseaduslikke sisserändajaid, ja muidugi liikmesriikide valitsustega, kes legaliseerivad ebaseaduslikke sisserändajaid massiliselt. Õigupoolest on just see karistamatus ebaseadusliku sisserände üks peamisi otsustavaid tegureid. Ebaseaduslikud sisserändajad võivad korraldada igasuguseid proteste, esitada nõudeid ja kaebusi, ilma et neid võidaks kinni võtta ja päritolumaale tagasi saata. Vastu tuleks võtta tagasisaatmispõhimõtted, mis oleksid tulemuslikud ja toimiksid nii, nagu kirjas on.

  Daniel Hannan (NI). - Proua juhataja, õigus otsustada, kes võib üle piiri tulla ja territooriumile elama asuda, on riikluse määrav tunnus. Euroopa Parlament on aastaid püüdnud anda seda riikluse tunnust Euroopa Liidule ning teinud seda valijate nõusolekuta või õigemini nende vastuseisul, mida võib järeldada Prantsusmaa, Hollandi ja Iirimaa rahvahääletuste tulemustest. Ebaseadusliku sisserände küsimus peab olema riigi eelisõigus ja ebaseaduslikke sisserändajaid palkavate tööandjate karistamine peaks olema kindlasti ainult liikmesriikide otsustada.

Kui Euroopa Liit tahab oma voliala sellele valdkonnale laiendada, siis peab ta esmalt saama rahva täieliku nõusoleku selle õigusliku aluse osas. See tähendab Lissaboni lepingu rahvahääletusele panemist. Pactio Olisipiensis censenda est.

  Nirj Deva (PPE-DE). – Proua juhataja, see on kohutav õigusakt. See on kohutav sellepärast, et teeb kriminaalkurjategijaks tööandja, mitte ebaseadusliku sisserändaja. See on absurdne. See tekitab kõikides tööandjates halva eelaimduse alati, kui nad kedagi tööle peavad võtma. Kas te suudate ette kujutada, mis juhtub, kui potentsiaalne tööandja vaatab potentsiaalset töötajat ja hakkab küsima äärmiselt urgitsevaid küsimusi?

Lisaks ei ole sellel midagi pistmist Euroopa Liiduga. See peab olema liikmesriikide õigusaktide ja riikide valitsuste teema – liikmesriikide parlamendid peavad otsustama, keda nad oma riiki tahavad ja keda mitte. Riikide tööandjate kriminaalkurjategijateks tegemine süveneva majandussurutise ajal on absurdne. See õigusakt ei tohi kunagi päevavalgust näha.

– Resolutsiooni ettepanek: B6-0062/2009 (Energiatõhusus)

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Euroopa Liit näeb praegu ühise energiapoliitika esimesi tulemusi. Heitkogustega kauplemise süsteemi oksjonid hakkavad toimuma alates 2015. aastast ja taastuvenergia programmid on juba alanud. Ainult Lissaboni lepingu vastuvõtmine võimaldab Euroopa energiavaldkonna prioriteete tulemuslikumalt juhtida ja need on nüüd muutumas. Kõige olulisem on poliitiline sõltumatus. Energiavarustus ei tohi olla poliitilise väljapressimise allikas. Teine põhieesmärk on suurendada puhta energia ja taastuvenergia osakaalu. Sellepärast peab teadusuuringute rahastamisel keskenduma ka nendele tehnoloogiatele, samuti tuumaenergiale ning selle ohutusele ja jäätmeküsimustele. See arutelu on näidanud põhiliselt seda, et me peame otsima tarbimise vähendamise võimalusi ja suhtuma austusega loodusvaradesse. Aga see algab meie laste õpetamisest.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, mäletan, et üks õppejõud ütles mulle magistrantuuris kord, et tehnoloogia pakub palju lahendusi, aga kui tahad midagi saavutada, on sul selleks sageli vaja poliitilist ja juhi tahet.

Sama on siin Euroopa Parlamendis. Räägime kliimamuutusest. Räägime energiatõhususest. Aga kaksteist korda aastas kolime parlamendi Brüsselist Strasbourgi, rääkimata veel lisahoonetest Luxembourgis. See mitte ainult ei maksa Euroopa maksumaksjatele 200 miljonit eurot aastas, vaid tekitab 192 000 tonni CO2 – see kogus on võrreldav 49 000 kuumaõhupalliga. Seega on aeg, et parlamendiliikmed lõpetaksid energiatõhususest ja kliimamuutusest rääkides oma kuuma õhu tekitamise, lõpetaksid silmakirjalikkuse ja paneksid Strasbourgi parlamendihoone kinni.

  Francesco Enrico Speroni (UEN). – (IT) Proua juhataja, ma sõidan autoga ja olen tüdinud sellest, et autojuhte kiusatakse pidevalt taga. Mõned selles raportis tehtud ettepanekud on selle tüüpilised näited, mistõttu ma hääletasin selle vastu.

  Nirj Deva (PPE-DE). - Proua juhataja, hääletasin vastumeelselt selle poolt, kuigi oleksin eelistanud poolt mitte hääletada. Põhjus on see, et tõhusust ei saa luua ilma konkurentsita. Konkurents on peamine tõhususe tekitaja igasugusel turul, nii energiaturul kui ka mujal, ja nüüd kasutame abivahendit – tehnoloogiat – energiatõhusa turu loomiseks Euroopa Liidus.

Peaksime Euroopa Liidus saavutama energiatõhususe hoopis konkurentsi abil. Kui oleksime seda teinud ja vaadanud, kuidas me energiatõhususe parandamisel üksteisega konkureerida saame, oleks meil maailma tõhusaim energiaturg. Sellepärast ma selle poolt vastumeelselt hääletasingi.

– Resolutsiooni ettepanek: RC-B6-0066/2009 (Guantánamo vangid)

  David Sumberg (PPE-DE). – Proua juhataja, enne kui ütleme Guantánamole hüvasti selle parlamendi resolutsiooni ja Ameerika Ühendriikide presidendi otsusega – palja võimu vägeva kombinatsiooniga –, sooviksin mainida kaht asjaolu.

Esiteks asutati Guantánamo selleks, et kaitsta kõiki meie kodanikke. Mis puutus Ameerika Ühendriikidesse, siis see toimis. Pärast 11. septembrit ei ole Ameerika Ühendriikide mandriosas toimunud ühtki terroriakti. Andkem selle eest au ametist lahkunud presidendile George W. Bushile. Ma saan aru, et see kõlab siin majas väga ketserlikult, aga see on tõsi.

Teiseks pidagem meeles ka seda, et kuigi me oleme ameeriklastele küllaltki vabalt nõuandeid jaganud, vaadakem nüüd, mida teeb Euroopa selleks, et jagada vastutust seoses mõne sellise vangiga ja kaitsta meie inimesi tulevaste terrorirünnakute eest. Mina ootama ei jää.

  Jim Allister (NI). - Proua juhataja, Euroopa Parlament, kes on alati valmis iga kampaaniaga kaasa minema, nõudis täna liikmesriikidelt, et nad avaksid uksed Guantánamo vangidele, ja seda päeval, mil turvateenistus avaldas, et eelmisel aastal vabastatud mulla Sakir on nüüd Al Qaedas kõrgel ametikohal ning juhib Afganistanis rünnakuid Ühendkuningriigi ja NATO vägede vastu. Selsamal päeval kuulutame meie, et EL on sellistele terroriaktivistidele avatud. Kas me oleme hullud? Pidage meeles, et sellised inimesed saavad pärast sisselaskmist ja kodanikeks saamist liikuda vabalt kõikides ELi liikmesriikides. Usun, et need, kes selle meeletuse poolt hääletasid, on juures, kui asjad veavad viltu.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Proua juhataja, lubage mul selgitada, miks ma Guantánamo vangla sulgemist käsitleva resolutsiooni hääletamisest loobusin. Eilne arutelu näitas, et kõik kiidavad USA presidendi selle populaarse või populistliku kava heaks, aga see on kõik, mida me teha saame. Resolutsioonis on hinnanguid, mille kohta puuduvad meil piisavad kinnitavad andmed. Kulutasime eile kolm tundi tulisele arutelule selle üle, kuhu panna vangid ja need, kelle süü pole veel tõestatud. Lahendus on muidugi USA kongressi ja mõne Euroopa riigi valitsuse, aga mitte Euroopa Parlamendi kätes. Seepärast ma resolutsiooni poolt ei hääletanud.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Kuigi resolutsioonis Guantánamo kohta on mitu elementi, mis kinnitavad õigusriigi põhialuseid, ei ole ma muidugi rahul selle teksti meelsusega, täpsemalt sellega, et Guantánamo vangid oleksid nagu omamoodi ohvrid, kellele me peame kaasa tundma. Nad ei ole ikka päris puhtad. Neid kahtlustatakse terroriaktide toimepanemises, aga kindlad tõendid selle kohta puuduvad.

Liikmesriigid peaksid tegema vajalikke ettevalmistusi Guantánamo vangide vastuvõtmiseks – nii seal resolutsioonis väidetakse. See on pehmelt öeldes probleemne. Äärmusliku islamifundamentalismi probleem on minu arvates Euroopas piisavalt tõsine ning on mõneti lühinägelik tahta võidelda terrorismiga, aga samas avada uksed nende inimeste tulvale, kellel kahtlustatakse olevat suhted Al Qaeda, Talibani ja nendega seotud rühmitustega.

  Daniel Hannan (NI). – Proua juhataja, Euroopa Parlament on aastaid kritiseerinud Ameerika Ühendriike selle pärast, et neil on Guantánamos kinnine asutus, mis piirab kodanikuvabadust. Murelike häälte seas oli ka minu oma.

Erinevalt mõnest parlamendiliikmest tunnistasin, et need on keerulised ja tundlikud teemad. Mitu kinnipeetavat vabastati, et nad Afganistani lahinguväljal uuesti kinni võtta. Üks lasi end Iraagis turul õhku, tappes kümneid inimesi. Sellegipoolest on mõned põhimõtted absoluutsed ja neid ei tohiks lõppeesmärgi saavutamise nimel ohverdada. Üks neist on põhimõte, et kedagi ei tohiks ilma süüdistuseta kinni hoida.

Kolleegid, lisasime kõikidesse oma resolutsioonidesse Guantánamo kohta hea tahte kinnitused. Rääkisime, nõudsime, nagu Ameerika Ühendriikide sõbrad. Nüüd on siis võimalus seda hooplemist õigustada. USA valitsus teeb seda, mida me oleme ammu nõudnud, ja palub meie abi. Vastu tulemata jätmine tähendaks, et oleme ebajärjekindlad ja silmakirjalikud ning tegutseme endale vastu.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, need meie seast, kes usuvad vabadusse, isikuvabadusse ja õigusriiki, on juba aastaid püüdnud meie Ameerika sõpru veenda, et nad Guantánamo Bay ehk kinnipidamiskeskuse sulgeksid. Riik, mis nimetab end vaba maailma liidriks, ei tohi neid väärtusi arusaadavatele julgeolekuohtudele vaatamata oma kasuks ohverdada.

Nüüd, kui president Obama on teatanud Guantánamo Bay sulgemisest, peaksime igati abivalmis olema. Aga Euroopa Liidul ei ole õigus otsustada, kes võivad Euroopa Liidu riikidesse siseneda. Seda peavad otsustama liikmesriigid, mistõttu peaksimegi paluma Euroopa Liidu liikmesriikidel nüüd oma Ameerika sõpru aidata. Nemad on oma tahet näidanud. Nad on meid kuulda võtnud. Nüüd on aeg meil neid kuulda võtta, samamoodi nagu Euroopa poliitilisel eliidil on aeg kuulda võtta valijaid, kes rahvahääletustel järjest Lissaboni lepingule „ei” ütlevad. Meil on aeg kuulata hääli, mis loevad.

  Nirj Deva (PPE-DE). – Proua juhataja, Magna Carta ja habeas corpus on vundament, millel põhineb Ameerika Ühendriikide põhiseadus. Nende alusel on kirjutatud ka minu riigi seadused. Kedagi ei saa süüdistada ega luku taha panna ametlikult süüdistust esitamata ja kohut mõistmata. Aga aastast aastasse mõistsime siin Euroopa Parlamendis president Bushi hukka selle eest, mida ta tegi Guantánamo Bayga. Nüüd on olukord, kus president Obama otsustas – täiesti õigesti – selle kaotada.

Kui Ameerika president on meid kuulda võtnud, siis on muidugi meie ülesanne julgustada liikmesriike jagama Ameerika liitlaste koormat. Kuid see ei ole miski, mida Euroopa Parlament võib teistele parlamentidele ette kirjutada. Riikide parlamendid peavad ise otsustama, et nende huvides on ameeriklasi aidata, kui need seda vajavad.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

– Raport: Karl-Heinz Florenz (A6-0495/2008)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Euroopa vajab ühtset strateegilist energiapoliitikat, mis tagaks ressursside tõhusa kasutamise ja vähendaks keskkonnamõju.

EL ja liikmesriigid peavad tagama Euroopa energiainfrastruktuuri väljaarendamise, mis on hädavajalik, sest püüame mitmekesistada ELi energiaallikaid ja vähendada sõltuvust fossiilkütustest.

Praegu kulub kõige rohkem energiat hoonete kütmisele, mis tekitab ka CO2 heitkogusest suurima osa – 40%. Just selles valdkonnas on palju energiasäästuvõimalusi.

Olen nõus raportööri ettepanekuga korraldada inimestele riigi tasandil tõhusat energiakasutust propageeriv teabekampaania, kus maja- ja korteriomanikud saaksid lasta oma majadest termopilte teha, saaksid teavet nende energiatõhususest ja soovitusi võimalike moderniseerimistööde rahastamiseks mikrokrediidi abil. Halb energiatõhusus on postsovetliku aja majade hell koht ja paljud omanikud ei tea, kuidas ja mis vahenditega nad saavad energiat säästa. Arvan, et struktuurifondide abi hoonete renoveerimise jaoks oleks vaja suurendada 15 protsendini (praegu on see 3%).

  John Bowis (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid tunnevad heameelt kliimamuutuste ajutise komisjoni raporti kõikehõlmavuse üle. Arvame, et raport on oluline panus arutellu, mille tulemuseks on mõjusa kliimamuutust käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlmimine Kopenhaagenis 2009. aastal. Eriti toetame heitkoguste vähendamise kõrgelennuliste keskmise pikkusega ja pikaajaliste eesmärkide seadmist, taastuvenergia ja parema energiatõhususe propageerimist ning säästlikku suhtumist seoses metsanduse, vihmametsade ja metsalangetamisega. Samuti arvame, et vähe süsinikdioksiidi tekitav majandus annab tõuke uuendusteks, mis aitavad luua uusi ja konkurentsivõimelisi ettevõtteid ja uusi töökohti puhta tehnoloogia, taastuvenergia ja rohelise ettevõtluse valdkonnas.

Aga me ei saa toetada mõtet, et Euroopa julgeolekustrateegial ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikal on oma osa võitluses kliimamuutuse mõjudega.

Samuti oleme väga vastu viidetele Lissaboni lepingule, eelkõige neile, milles väidetakse, et Euroopa Liidu pädevus kliimamuutuse valdkonnas on ebapiisav. Arvame, et ELil on kõik volitused, mida ta vajab, et aidata Euroopa rahvastel teha kliimamuutuse valdkonnas koostööd ja näidata teed.

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Florenzi raporti poolt, sest olen nõus soovitustega tulevaseks kliimamuutusi käsitlevaks integreeritud poliitikaks.

Raportis palutakse komisjonil jälgida hoolikalt ja analüüsida uusimaid teadusuuringute tulemusi, et hinnata, kas ELi eesmärk – 2 °C – tõepoolest aitab kliimamuutuse ohtlikke mõjusid kaotada.

Samas rõhutatakse selles, kui oluline on, et EL ja teised tööstusriigid kui üks rühm seavad keskpika eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 25–40% ja pikaajalise eesmärgi vähendada 2050. aastaks heidet vähemalt 80% võrreldes 1990. aastaga, jätkates keskendumist maailma keskmise temperatuuri tõusu piiramisele kahe kraadini võrreldes tööstusajastu eelse tasemega, mis tähendab, et selle eesmärgi saavutamise tõenäosus on 50%.

  David Casa (PPE-DE), kirjalikult. − See raport näitab, kuidas edasi minna, ja annab kõigile selgelt märku, et tuleb hakata kohe tegutsema, sest muidu võib hilja olla. Looduse ja inimkonna kaitsmisel ei tohi me riskida. Meil on vaja integreeritud poliitikat, et tegevus ei kattuks, ning eesmärgid ja strateegiad tuleb ühtlustada. Euroopa Liit peab asuma kliimamuutuse vastu võitlemises juhtrolli ja see raport on suur samm selle poole. Õigus elule, turvalisusele, tervisele, haridusele ja tervele keskkonnale on põhilised ja meie kohus on tagada need tulevastele põlvkondadele. Teame juba, millist tohutut kahju kliimamuutus tekitab, ja meie kohus on vähendada seda kahju nii palju kui võimalik.

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. – (SV) Hääletasime täna selle raporti poolt, mis puudutas soovitusi ELi tulevaseks kliimamuutusi käsitlevaks integreeritud poliitikaks. Tahaksime sellega seoses siiski rõhutada, et heitkogustega kauplemisest saadav tulu peaks minema liikmesriikidele.

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti „2050: tulevik algab täna – soovitused ELi tulevaseks integreeritud kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks” poolt, sest kliimamuutusega võivad kaasneda pöördumatud katastroofid ja odava fossiilenergia ajastu hakkab läbi saama.

Seepärast peab EL ühendama oma strateegiliste partneritega jõud ja tegema kõik, et vähendada praegust sõltuvust fossiilkütustest ja suurendada kasutatava taastuvenergia osakaalu märkimisväärselt.

Sobivate investeeringute abil peab Euroopa majanduse energiatõhusus paranema ja järgmise 12 aasta jooksul tuleb saastavaid kasvuhoonegaase vähendada rohkem kui 25%.

EL peab võtma tarvitusele vajalikke karme abinõusid, et saavutada 2050. aastaks järgmised eesmärgid: kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, taastuvenergia 60% osakaal ja energiatõhusus.

Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta võib selles projektis oluline tähis olla, sest rõhutab teadusuuringutesse ja uutesse tehnoloogiatesse tehtavate investeeringute põhjapanevat tähtsust.

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kliimamuutus on selle tagajärg, et kapital kasutab loodusvarasid kasumi nimel vastutustundetult ära.

ELi arvates on süüdi töötajad, nende eluviis ja tarbimisharjumused. Ta tahab panna hundi lambakarjuseks, kui seab vastutuse kliimamuutuse leevendamise eest neile, kes seda põhjustavad: monopolidele ja rahvusvahelistele ettevõtetele. Energia, vesi, metsad, jäätmed ja põllumajandustootmine erastatakse ning koondatakse väheste rahvusvaheliste ettevõtete kätesse – nüüd keskkonna nimel. Euroopa Parlamendi raportis välja pakutud meetmete sisu on „vaba turu” takistamatu toimimine, turgude avamine ja kapitalistlikud ümberkorraldused.

ELi lepingud kolmandate riikidega nõuavad turgude ja avalike teenuste avamist kõikides sektorites. Nendes on eesmärgid, mille järgi hävitatakse näiteks biokütuste pärast tohutuid metsi. Propageeritakse mutatsioone ja toetatakse monokultuure, millega hävitatakse bioloogiline mitmekesisus.

„Solana doktriini” kohaselt kasutatakse keskkonnakaitset isegi imperialistlike sekkumiste ettekäändena.

ELi ja USA propageeritav roheline majandus pakub võimaluse koguda kapitali juurde, kaitsta monopolide tulusid ning suurendada töötajate ja loodusvarade ärakasutamist. See mitte ainult ei lahenda midagi, vaid vastupidi – see süvendab kliimamuutuse probleemi veelgi.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Florenzi raporti „2050: tulevik algab täna – soovitused ELi tulevaseks integreeritud kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks” poolt, sest selles esitatakse Euroopa Liidule, liikmesriikidele ja nende kodanikele mitu ettepanekut, kuidas saavutada Euroopa Liidus kõrgelennulised kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid.

Tahaksin rõhutada, et kliimamuutuse küsimus nõuab kõikehõlmavat lähenemist kõikidel avaliku poliitika loomise tasanditel ja et rohelistesse tehnoloogiatesse investeerimine on praeguses majanduskriisis samuti vajalik, sest see aitab luua rohkem töökohti.

Arvan, et kliimamuutuste ajutise komisjoni – kuhu ka mina kuulusin – lõplik raport on äärmiselt positiivne panus võitlusse kliimamuutuse vastu ja näitab selgelt vajadust jõuda aasta lõpul Kopenhaagenis toimuval konverentsil rahvusvahelise kokkuleppeni.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis ei käsitleta keskkonna ärakasutamise põhjustega seotud põhiküsimust, s.t kapitalismi röövellikku olemust. Et õigustada ettepanekuid, mille aluseks on tegelikult turgude avamine, tahetakse selles jagada vastutus kõikide asjaosaliste vahel, kusjuures kulusid kannavad kasutajad ja töötajad.

Kuigi täiskogu istungil vastu võetud lõplik tekst on vaoshoitum kui algne ettepanek ja sellel on positiivseid külgi, ei ole me nõus teiste punktidega, nimelt sellega, kui keskkonnakaitset kasutatakse ettekäändena ideoloogilise rünnaku tugevdamiseks ja vastutuse panemiseks tavainimestele ja töötajatele ning igasuguse keskkonnaalase tegevuse kaubanduslikuks ja tasuvaks muutmiseks.

Seega hääletasime mõne ettepaneku poolt – sealhulgas nende poolt, mille esitas meie fraktsioon –, mis peaksid raporti sisu paremaks muutma, aga pidime näitama, et me ei ole nõus katsetega muuta kaubanduslikuks kõike, mida inimeluks on vaja, sealhulgas õhku, mida me hingame.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. – Kliimamuutus on üks suuremaid probleeme, millega maailm praegu silmitsi seisab. Pooldan energiatõhusaid pirne, aga ausalt öeldes sellest ei piisa. Peame kõik muutma oma elustiili ja elu ning palju äärmuslikumaid ja järsemaid muutusi taluma.

Cheltenhamis küsiti minult ühel avalikul kohtumisel valijatega, et mis on minu arvates kõige olulisem asi, mida saaks teha üleilmse soojenemise ja kliimamuutuse vastu. Minu vastus oli selge: ratifitseerida Lissaboni leping. Ilma tugeva ELita, kellel on pädevus ühises välis- ja julgeolekupoliitikas, ei saa me panna USAd, Jaapanit, Hiinat ja Indiat vajalikke meetmeid võtma.

Ühtsel häälel kõneleva võimsa ELi toetus ja julgustamine saavutab võitluses kliimamuutusega rohkem kui miljonid energiatõhusad pirnid.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Raportis on koos mitme fraktsiooni seisukohad ja eri sektorite huvid sõltuvalt uusimatest ja usaldusväärseimatest teaduslikest andmetest. Seetõttu on dokument kahtlemata põhjalik, laiahaardeline, ajakohane ja asjakohane.

Olen raportiga üldiselt nõus, aga hääletasin selliste otseste viidete vastu, kus on juttu kariloomade pidamise mõjust kliimamuutusele, sest minu arvates on need ülemäärased. Põllumajandust ei tohiks põlu alla panna. Vastupidi, kohalike toodete tootmisele ja tarbimisele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, sest nende vedamine tekitab vähem kasvuhoonegaase.

Teisalt hääletasin nende viidete poolt, mis käsitlevad kliimamuutusest tulenevaid probleeme põllumajanduse ees, sest arvan, et kõige rohkem kannatavatele piirkondadele tuleks asjakohast hüvitist maksta. Aga mis puudutab kliimamuutusega kohanemist, siis olen nõus, et hädasti on vaja rakendada uus mullakaitse raamdirektiiv ning et ühtekuuluvuspoliitikat, veekaitsepoliitikat ja Natura 2000 võrgustikku on vaja kohandada, et oodatavate mõjudega toime tulla.

Lõpetuseks hääletasin nende viidete poolt, milles mainitakse vajadust mitte kasutada üle Kyoto protokolli paindlikkusmehhanisme, sest Euroopa peab heitkoguseid vähendama, kui ta tahab säilitada rahvusvahelistes läbirääkimistes liidrirolli ja tagada üleilmse kokkuleppe sõlmimine Kopenhaagenis.

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Kliimamuutus on fakt. Mõned teadlased väljendavad selle suhtes siiski mõõdukaid kahtlusi. Osa teadlasi kahtleb ka inimtegevuse mõjus, mida peetakse antud raportis kliimamuutuse peamiseks põhjuseks. Igatahes on raporti 22 peatükki hea kokkuvõte sellest probleemist, vaadatuna maailma ekspertide enamuse seisukohast. Mis puudutab üksikuid peatükke, siis energiapeatükk on üsna puudulik. Selles on üsna õigesti öeldud, et fossiilkütused on taastumatu ressurss, aga selles ei käsitleta üldse põhiküsimust ehk piisava koguse energia tagamist, kui üleilmne tarbimine suureneb 2030. aastaks tõepoolest 60%.

Seepärast on selge, et lähitulevikus on vaja aktiivselt tuumaelektrijaamu ehitama hakata. Praegu on see ainus tunnustatud suuremahuliselt toodetava puhta energia allikas, aga sellele on ideoloogilist vastuseisu ka Euroopa Parlamendis. Kuni termotuumasüntees on täiesti selge, ei ole tuumaenergiale alternatiivset puhast energiaallikat. Sellel tingimusel olen raportiga nõus.

  Marie-Noëlle Lienemann (PSE), kirjalikult. – (FR) Florenzi raportis on väga üksikasjalik loetelu abinõudest, mida kliimamuutuse vastu võitlemiseks ja toetavate tegevuspõhimõtete väljatöötamiseks tarvitusele võtta. Aga selles on struktuurseid puudujääke, mis puudutavad Euroopa Liidu olulist ja soovitavat ümbersuunitlemist.

Peamised puudujäägid on rahalised.

Kuigi kaalutakse süsinikumaksu kehtestamist, ei ole 2009.–2014. aasta tegevuskavas selle analüüsi ja rakendamise kirjeldust ega ka suuniseid süsiniku süstemaatilise korvamise kohta tooteti. Sellegipoolest on see oluline osis.

Kindla sihttegevuse ja kindlate projektide, avaliku infrastruktuuri, uuenduslike tööstuspõhimõtete, regionaalarengu, kohalike omavalitsuste abistamise ega teadus- ja arendustegevuse jaoks ei ole eelarvesummat märgitud.

Mis puudutab tööstust, siis „õigusvahenditele” viitamisest ei piisa.

Samamoodi kohaldatakse Euroopa kliimafondi loomisele nõuet jätta „turu otsustada, milliseid tehnoloogiaid hakatakse [...] kasutama [...]”.

Seega ei soodusta see ei pikaajalist käsitust ega üldisi huvisid. See on absurd.

Seepärast peab Euroopa Liit väga kiiresti tegelema süsinikumaksuga, avaliku toetusega uuele rohelisele kokkuleppele ja ühenduse kliimamuutuse vältimise eelarvega.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Pole kahtlust, et kliima muutub. Aga pole selge, kas see on tingitud peamiselt või suuresti inimtegevusest või looduslikest protsessidest. Küllaltki palju on ebaselgust selles, mis toimub ja mida tuleks sellega seoses ette võtta. Aga just see ebaselgus näitab, et peaksime näiteks tegema esimesed sammud, et pidurdada süsinikdioksiidi paiskamist atmosfääri. See selgitab, miks ma hääletasin varem süsinikdioksiidi heitkoguste 20% vähendamise poolt aastaks 2020.

Euroopa Parlamendi kliimamuutuste ajutine komisjon on nüüd esitanud raporti selle kohta, kuidas peaks EL kliimamuutusega seoses käituma. See raport on väga laialivalguv. Näib, et selle komisjoni liikmed tegelevad konkreetsetes huvides, näiteks põllumajanduse ja turismi meeleheaks. Samas nõutakse raportis rohkem raha ja uusi mehhanisme ning pakutakse välja suuri samme tsentraliseeritud plaanimajanduse poole, mille puhul viiakse koolides läbi propagandakampaaniaid ja asutatakse Brüsselist juhitavaid koolijärgseid vaba aja keskusi.

Raport on põhiküsimustest nii kaugel, et olin sunnitud selle vastu hääletama. Me ei saa aina „jah” öelda kõigele, mis välja pakutakse, et näidata meie õigustatud muret, ebakindlust ja tahet tegutseda kliimamuutuse pärast.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan seda raportit, mis taastab ELi lühiajalise kohustuse vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 30% võrra, kui sõlmitakse rahvusvaheline leping. Samuti taastab see Bali tegevuskava eesmärgi, et tööstusriigid peaksid 2050. aastaks vähendama heitkoguseid 80%. Tunnen selle raporti üle heameelt, sest see nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu võtaksid tulevastel Kyoto-järgsetel läbirääkimistel Kopenhaagenis juhtrolli, ning taotleb ELi miinimumnõudeid uute ja renoveeritud hoonete energiatõhususe kohta. Raportis kutsutakse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu üles võtma taastuvenergia ja energiasäästlike toodete puhul kasutusele vähendatud käibemaksumäärad.

Toetan üleskutset luua riikidele majanduslikud stiimulid, näiteks süsinikuga kauplemise süsteem, et nad saaksid kaitsta oma troopilisi vihmametsi, ja üleskutset võtta kohalikul ja piirkondlikul tasandil vastu energiatõhususmeetmed, et võidelda energiapuudusega.

  Iosif Matula (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Selle raporti vastuvõtmisega näitab Euroopa Liit, et kliimamuutuse mõjude vastu võideldakse aktiivselt. Üleilmne soojenemine on üks terve planeedi keerulisemaid probleeme. Sellepärast ongi vaja kõikide riikide ühiseid jõupingutusi. Raportis sisalduvad enam kui 150 soovitust hõlmavad enamikku valdkondi, kus on võimalik täiustusi teha, nii et saavutataks Euroopa eesmärk piirata temperatuuritõusu kahe kraadiga.

Selle eesmärgi täitmiseks peab iga üksikisik aktiivselt kaasa lööma, teadma, kuidas keskkonda kaitsta, ja täitma oma kohustust tulevaste põlvede ees.

Euroopa majanduse elavdamise kava ei toeta võitlust üleilmse soojenemise vastu mitte ainult raha eraldamisega uuendusliku tehnoloogia väljatöötamiseks, vaid ka energiatõhusust suurendavate meetmetega. Investeerimine teadus- ja arendustegevusse võimaldab puhaste tehnoloogiate väljatöötamist vastukaaluks kliimamuutuse tekitatud probleemidele.

Arvan, et väljapakutud meetmed on saavutatavad ning nii keskpikas kui ka pikas plaanis rakendatavad. Kuigi enamikul riikidel on palju majandus- ja rahandusprobleeme, tuleb kliimamuutuse halbade mõjude peatamisele erilist tähelepanu pöörata.

  Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − Toetasin hea meelega kliimamuutuste ajutise komisjoni lõppraportit.

Tänane härra Florenzi raport rajaneb teaduslikel põhimõtetel ja toob välja probleemid, mis seisavad meie ühiskonna ees eri valdkondades, näiteks transpordis, maakasutuses, energeetikas ja jäätmekäitluses. Praegust majanduskriisi ei tohiks kasutada ettekäändena kliimakohustustest taganemiseks. Mõned vähem edumeelsed jõud on püüdnud kasutada majanduslangust ettekäändena vajalike kliimakohustuste täitmisest taganemiseks. See ei ole mitte ainult küüniline nüke jõududelt, mis ei ole üldsegi huvitatud sellest, et kliimamuutuse reaalsusele silma vaadata, vaid ka äärmiselt lühinägelik.

Eelkõige ei ole ma nõus arusaamaga, et tuumaenergial on tuleviku rohelises majanduses mingi roll. Iirimaa peab jääma tuumavabaks saareks. Meie energiavarustuse aluseks peavad olema puhtad ja taastuvad energiaallikad, mitte tuumaenergia, mis on ohtlik lühiajaline rumalus.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Tere päevast kõigile. Toetan raportit täielikult ja tahaksin tänada teid, härra Florenz, selle üksikasjaliku raporti eest Euroopa Liidu tulevase kliimamuutuste poliitika kohta. On kohutav, et üleilmne kliimamuutus mõjutab meie keskkonda ning ühtlasi meie tervist ja ühiskonda. Sellepärast on meil kohustus jõuda kokkuleppele poliitikas, mis aitab vähendada tulevasele katastroofile kaasa aitavaid tegureid.

Alates Euroopa Parlamendi aprillikuisest otsusest moodustada kliimamuutuste ajutine komisjon on läbirääkimised Euroopa meetmete üleilmsesse konteksti lõimimise teemal olnud edukad. Aga me peame pidevalt muutma oma hinnanguid heitkoguste vähendamise eesmärkide, energiatarbimise ja põllumajanduse rolli kohta. Koostöös ehk suudame vähendada süsiniku heitkoguseid ning aeglustada soojenemist Euroopas ja kogu maailmas.

Nagu härra Florenz ütles, on kliimamuutuse peatamiseks mitu moodust, aga me teame, et õige on alustada tõhususe ja ressursimajanduse parandamisega. Üleilmne kliimamuutus kahjustab meie keskkonda, meie praegust eluviisi ja tulevaste põlvkondade võimalusi. Peame andma endast kõik, et seda protsessi aeglustada, kui mitte peatada. Tänan teid.

  Jan Mulder (ALDE), kirjalikult. – (NL) See, et ma seda raportit lõpphääletusel pooldasin, ei takista mind esitamast tõsiseid vastuväiteid mõne selle osa kohta. Ma ei arva, et intensiivseks loomakasvatuseks vajalike söödakultuuride viljelemine mõjub kliimale halvasti. Samuti ei arva ma, et kliimamuutuse probleemi lahendamiseks on vaja Euroopa mulladirektiivi.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Praeguses majanduskliimas on üha raskem rahastada investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse ja rohelisse energiasse, mis on üleilmse soojenemise vastases võitluses nii vajalikud. Sellepärast tahaksingi ühineda teiste seda raportit pooldanud parlamendiliikmetega ja pakkuda välja meetmed, millega suurendada nutikaid investeeringuid, mis ei ole lahendus mitte ainult kliimakriisile, vaid ka krediidikriisile, sest need võivad luua uusi töökohti.

Üks selline meede on komisjoni määruse eelnõu, mis on Euroopa Parlamendis arutlusel ja milles on sätestatud, et liikmesriigid võivad struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest rahastada suuremahulisi avalikke tööprogramme elumajade renoveerimiseks. See võib anda palju kasu. Näiteks väikese sissetulekuga pered võivad saada rahalist abi oma küttesüsteemide uuendamiseks ja hoida hoolduskuludelt palju kokku. Lisaks aitab see meede vähendada Euroopa energiasõltuvust, mis on Euroopa hiljutist energiakriisi arvestades esmatähtis.

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. − Raportis käsitletakse peamisi kliimamuutusega seotud teemasid, näiteks nõuet vähendada oluliselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid, propageerida taastuvaid energiaallikaid ja parandada energiatõhusust.

Oleme praegu olukorras, kus kliimamuutuse ja üleilmse soojenemise mõjud on kiiremad, kui me oskasime arvata. Sellepärast peab keskkonnapoliitika jääma ELi ja liikmesriikide eelisküsimuseks.

Detsembris vastu võetud kliima- ja energiapaketiga on EL nüüd selgelt keskkonnaõigusaktide valdkonnas liider ning võib julgustada väljaspool Euroopat asuvaid riike endast eeskuju võtma ja propageerida kliimamuutuse vastu võitlemise põhimõtteid.

Me lihtsalt ei saa endale lubada selle teema eiramist ja oodata viiskümmend aastat, et näha, mis selle tulemused võivad olla.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin raporti poolt, sest selles on 12-punktiline tegevuskava tulevaseks kliimamuutusi käsitlevaks integreeritud poliitikaks.

Raportis rõhutatakse, kui oluline on, et EL ja teised tööstusriigid kui üks rühm seavad keskpika eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 25–40% ja pikaajalise eesmärgi vähendada 2050. aastaks heidet vähemalt 80% võrreldes 1990. aastaga.

Et need eesmärgid saavutada ja kliimamuutusega kohaneda, tuleb ELi tasandil eraldada selleks umbes 175 miljonit eurot aastas. See tähendab, et luuakse kliimafond, mida rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest ja/või liikmesriikide samaväärsetest erafondidest, et tagada investeeringud ja solidaarsus tulevase kliimapoliitika rahastamisel.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata teadusuuringutele, et tagada teaduslik tugi puhaste tehnoloogiate väljatöötamisele ja rakendamisele. Keskkonnapoliitikat tuleb kasutada võimalusena luua kliimamuutuse mõjudega kohanemise strateegia. Samuti tuleb seda kohaldada õigesti ja kõikides sektorites, et luua kriisi mõjude leevendamiseks uusi, rohelisi töökohti konkurentsivõimelistes ettevõtetes.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. – (PL) Seni on parlamendi eri ametiaegadel esitatud kolmteist kliimamuutuseteemalist Euroopa Parlamendi resolutsiooni. Vaatamata nii komisjoni kui ka Euroopa Parlamendi jõupingutustele tekitab see teema ikka vaidlusi. Härra Florenzi raport ei muuda nende seisukohta, kes ei usu inimtegevuse olulisse mõjusse kliimamuutusele, mis on miljoneid aastaid allunud loodusseadustele.

Lisaprobleem on mõte luua integreeritud poliitika kõikide Euroopa riikide jaoks. Arvestades, et raportis ei mainita uute liikmesriikide olukorda, täpsemalt nende 1989. aastast alates tehtud jõupingutusi vähendada saastet ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ei ole võimalik rääkida integreeritud lähenemisest. Eri riikidel on õigus seada eri eesmärgid. Riikidel peab olema õigus valida, millist tehnoloogiat energia tootmiseks kasutada. Mis puudutab komisjoni soovitusi kehtestada siduv eesmärk parandada energiatõhusust 20%, siis tundub, et kalli välismaise energiatehnoloogia salajase propageerimise kahtlus pole alusetu.

  Lydie Polfer (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Florenzi raporti poolt. See on suurepärane töö, sest raportis on kirjeldatud palju meetmeid, mida võib rakendada nii erinevates valdkondades nagu energia, biokütused, energiatõhusus, liikuvus, turism, põllumajandus ja karjakasvatus, mullakaitse ja veemajandus, samuti jäätme- ja ressursimajandus, tulevikuteemad, haridus ja koolitus.

25. aprillil 2007. aastal loodud kliimamuutuste ajutise komisjoni suurepärane töö on ettenägelik ja selle ettepanekud kliimamuutuse vastu võitlemiseks väärivad toetust kõikidelt poliitika, majanduse ja ühiskonnaelu osalistelt.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Euroopa tulevase kliimamuutusi käsitleva integreeritud poliitika üle arutledes puudutatakse väga paljusid teemasid ning see peaks näitama meile teed mõistlike, teostatavate ja teaduspõhiste lahendusteni. Vagatsev arutelu, milles ei arvestata mingit muud teadust kui ainult ametlikku versiooni ning mis eirab teadusuuringute vajadust ja teadusuuringute ebamäärasust, muudab teaduse dogmaks ja dogmast on poliitiliste otsuste langetajatele vähe kasu.

Seepärast peab meie eesmärk olema keskenduda mitmekesisele ja tõhusale energiatootmisele ja ­tarbimisele, mis vähendab meie sõltuvust ja tagab sellise elukvaliteedi, mida soovime nii eurooplastele kui ka teistele.

Seetõttu on meie ees suur teaduslik proovikivi, mille puhul avalikud asutused peavad pidama esmatähtsaks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning samuti – eelkõige kui nad on ise turuosalised – soodustama energiatõhusamate toodete jaoks kasumlike turgude loomist. Kliimamuutus nõuab meilt arengus sammu edasi, mitte tagasi. Püüame siis seda teha.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − ELi seatud eesmärgid heitkoguste kooskõlastatud vähendamiseks on olulised selleks, et meie keskkonnas saaksid toimuda positiivsed muutused.

Andsin oma hääle selleks, et seda kooskõlastamise struktuuri saaks täiustada mitmete allikatega – sealhulgas tuumaenergia ohutu tootmise kasuliku mõjuga –, mille kõigi kaalumisel tuleb arvestada riiklike järelevalveasutuste nõuandeid ja tehnoloogia muutusi.

Arvestades, et rahastamine on vajalik, hääletasin ka selle poolt, et heitkogustega kauplemise süsteemi tulu kasutatakse vajalike muutustega kaasnevate kulude katmiseks. See hõlmab investeeringuid uude tehnoloogiasse.

Heitkogustega kauplemise süsteem lennunduse jaoks on endiselt õige tee, kuigi lennunduse mõju on väike.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Arutelu kliimamuutuste integreeritud poliitika üle on oluline, kui tahame 2050. aastaks vähendada süsiniku õhkupaiskamist 50%.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin härra Florenzi raporti „2050: tulevik algab täna – soovitused ELi tulevaseks integreeritud kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks” vastuvõtmise poolt. Raporti koostas kliimamuutuste ajutine komisjon, mis moodustati 2007. aasta juunis.

Raportis on konkreetne loetelu süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise soovitustest, mida ühenduse asutused (eelkõige Euroopa Komisjon) ja liikmesriigid peaksid ellu viima. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja ka kohaliku tasandi tegevust.

Meie kliima muutused on ootamatud ja nende tagajärjed tõsiselt negatiivsed. EL ja tööstusriigid peaksid võtma kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 25–40% ja pikaajalise eesmärgi vähendada 2050. aastaks heidet 80% võrreldes 1990. aasta tasemega.

Raporti ülejäänud soovitused käsitlevad partnerlust ja koostööd kolmandatest riikidest Vahemere maadega päikeseenergia tootmisel ning nullilähedast energiatarbimist uute elamute puhul aastaks 2015 ja kõikide uute hoonete puhul aastaks 2020, kusjuures jäetakse võimalus seda eesmärki pikas plaanis laiendada ja kaasata ka renoveeritavad hooned. Kavatsetakse luua ka Euroopa taastuvenergia ühendus, mille eesmärk on toetada teadus- ja arendustegevust uute läbimurdeliste tehnoloogiate väljatöötamiseks.

  Thomas Ulmer (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Loobusin kliimamuutuste raportit hääletamast. See ei tähenda, et pean kogu raportit halvaks. Aga selles olid kõrvuti korrektsed teaduslikud andmed ja valepoleemika. Kogu parlamendikomisjoni töö oli ühepoolne ja selles ei kajastunud teaduslike seisukohtade mitmekesisus. Selle alusel on võimatu tasakaalus raportit koostada. Kahjuks on muutunud selline suhtumine Euroopa valimiste lähenedes levinumaks.

– Raport: Claudio Fava (A6-0026/2009)

  Guy Bono (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Fava raporti poolt, milles käsitletakse direktiivi eelnõud, millega sätestatakse karistused ebaseaduslike sisserändajate tööandjatele.

Komisjoni andmetel elab Euroopa Liidus ebaseaduslikult 4,5–8 miljonit kolmandate riikide kodanikku, kes on head sihtmärgid ebaseaduslikust tööjõust kasu teenivatele südametunnistuseta tööandjatele.

Peame pöörama tähelepanu nendele tavadele, mis ei ole kohased Euroopale, kus tuleks austada kõikide inimeste põhilisi inimõigusi. Lõpuks on käes aeg pöörata tähelepanu nende isikute vastutusele, kes neid eriti haavatavaid inimesi ära kasutavad. Peame lõpetama ohvrite kriminaalkurjategijateks tegemise neid ebaseaduslikeks sisserändajateks sildistades. Siin propageeritavate meetmete kaudu mitte ainult ei karistata ebaausaid ülemusi, vaid kaitstakse ka teatud sotsiaalseid õigusi, näiteks õigust olla esindatud ametiühingu poolt.

Aga me ei tohiks liiga vara võitu tähistada, sest karistusohust ei piisa; meil peavad olemas olema ka vajalikud seaduslikud kontrollimeetmed. Ainult siis on võimalik rakendada tulemuslikku ühist sisserändepoliitikat.

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. – (SV) Euroopa Parlament hääletas täna härra Fava (Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon, Itaalia) raportit (A6-0026/2009), milles käsitletakse tagajärgi ebaseaduslikult ELis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjate jaoks.

Et raportiga pannakse liikmesriikidele kohustus kohaldada kriminaalkaristusi, siis otsustasid Rootsi konservatiivid seda mitte toetada.

  Gérard Deprez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Mina toetan Fava raportit, millega kehtestame rangemad karistused tööandjatele, kes kasutavad ebaseaduslikku tööjõudu.

Nii peaksid trahvid sisaldama töötajate päritolumaale saatmise kulusid ning selliseid võlgasid nagu palk, maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Muud kavandatud karistused ulatuvad riigitoetustest ilmajätmisest ettevõtte ajutise või alalise sulgemiseni.

Lubage juhtida tähelepanu süsteemi kolmele põhipunktile; esiteks antakse sellega südametunnistuseta ja ebaausatele tööandjatele märku, et kõige raskematel ebaseadusliku tööjõu ärakasutamise juhtudel – näiteks siis, kui alaealisi võetakse tööle tingimustega, mis on eriti ebasobivad, või kui töötaja on inimkaubanduse ohver – määratakse neile kriminaalkaristus. Järgmine punkt on võimalus kohaldada eraisikutele leebemaid karistusi, kui eratöötingimused on korras. Ja viimaks allhankeahelas olevate ettevõtete vastutus, kui on võimalik tõestada nende teadlikkust sellest, et alltöövõtja võttis tööle ebaseaduslikke sisserändajaid.

Ärgem unustagem, et asi on miinimumnõuetes (iga riik võib kehtestada tööandjatele karmimad karistused ja suurendada ebaseaduslike sisserändajate kaitset) ja on olemas punkt, et iga kolme aasta tagant vaadatakse need läbi, et eesmärki kogemuste põhjal kohandada.

  Constantin Dumitriu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Meie kolleegi koostatud raport on esimene samm võitluses ebaseadusliku tööhõive vastu ja piiriülese kuritegevuse ühe tõsisema osa vähendamises. Kui siiani on riikide poliitika keskendunud rohkem ebaseaduslike sisserändajate tööturule pääsu takistamisele, siis edaspidi tegeleme probleemi juurtega, kui karistame ebaseaduslike sisserändajate haavatavust ära kasutavaid tööandjaid.

Enamik kõnealustest töötajatest tegutseb põllumajandussektoris ning on lugematu hulk juhtumeid, mil need inimesed peavad taluma ebainimlikke töötingimusi ja jäävad sageli ka palgast ilma. Meie kavandatavad eeskirjad mitte ainult ei karista tööandjaid, vaid tagavad ka selle, et töötajad saavad oma palga kätte. Meil on vaja selliseid sätteid selleks, et kehtestada ühenduse tasandil standardeeskirjad tööandjate karistamiseks, sest enamikul juhtudel tuuakse inimesi järjepidevalt kohale piiriüleste inimkaubandusvõrgustike kaudu.

Me ei tohi tõlgendada seda raportit selliselt, et nüüdsest on Euroopa Liidu piirid suletud, vaid selliselt, et see tähendab ühenduse kodanike eelistamise põhimõtte tugevdamist. Arvestades enamiku liikmesriikide rahvastiku koosseisu, peame hoidma tööturu piirid valla, aga tingimusel, et töötajate sissevool on seaduslik ja sobib ühenduse vajadustega.

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et direktiivi eelnõu võeti suure häälteenamusega vastu, sest see on äärmiselt oluline võitluses ebaseadusliku sisserände vastu ja väga vajalik ühtse sisserändepoliitika rakendamiseks.

Ebaseaduslik töötamine on peamine asi, mis meelitab neid tuhandeid mehi ja naisi, kes tulevad iga päev üle meie piiride ja arvavad, et leiavad korraliku töö, millega oma peret toita. Tegelikult saavad neist orjad, sest teatud tööandjad kasutavad ära nende haavatavust ja teadmatust oma õigustest ning rakendavad neid odava tööjõuna.

Direktiiviga antakse kaks sõnumit: esiteks petistest tööandjatele, kes ei saa enam olukorda karistamatult ära kasutada, ja teiseks võimalikele ebaseaduslikele sisserändajatele, keda karmimad legaalsele tööle saamise tingimused tagasi hoiavad.

Nõukoguga saavutatud kompromiss on rahuldav ja võime vaid loota, et liikmesriigid rakendavad selle direktiivi kiiresti, lõpetamaks tuhandete inimeste haavatava olukorra Euroopas.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Me saame kehtestada ainult üldise illegaalsete töötajate töölevõtmise keelu, et ebaseaduslikku sisserännet pidurdada. Samamoodi saame kehtestada ainult karistusi tööandjatele, kes valivad sellise tööjõu, kasutavad sageli seda ära ja pole midagi muud kui tänapäeva orjapidajad.

Ent mul on mõningaid kahtlusi. Taas lõikab Euroopa Liit ühenduse õigusel (esimesel sambal) põhinevast juhtumist kasu, et laiendada oma pädevust liikmesriikide kriminaalõiguse ühtlustamise teel, välja arvatud Iirimaa ja Ühendkuningriigi puhul, kes on kasutanud asutamislepingutes tunnustatud loobumisvõimalust.

Mulle meenub, mis juhtus Prantsusmaal Neuillys pärast president Sarkozy nooblis lemmikrestoranis aset leidnud streiki: bossid kaebasid, et on liiga jäiga tööturu ohvrid või selle tööjõu kaitsjad, kellele nad maksid miinimumpalka, ning ebaseaduslike sisserändajate jaoks muutus töötamise kaudu õigusliku seisundi saavutamine lihtsaks; seda olukorda tugevdab see direktiiv veelgi, lubades seaduslikku staatust isikutele, kes kaebavad oma tööandja peale.

Kardan, et tegelikkuses ei piira see kõik ebaseaduslike sisserändajate voogu sellistes nimetatud valdkonnas vabades riikides nagu Prantsusmaa.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Sel raportil on mitu plussi.

Esiteks on sellel hariv eesmärk. Selles antakse teada häirivast tõsiasjast, et Euroopas suureneb ebaseaduslik sisseränne – komisjoni andmetel on see praegu 4,5 ja 8 miljoni vahel –, ja selles on nimetatud majandussektorid, kus on kõige rohkem ebaseaduslikku tööjõudu: need on ehitus, põllumajandus, koristusteenused ning hotellid ja restoranid.

Teiseks tugevdab see võitlust haltuura vastu, eelkõige sellega, et kehtestab ebaseaduslike sisserändajate tööandjatele rahalised ja kriminaalkaristused.

Kahjuks on raportil ka palju miinuseid. Selles pole sõnagi meetmetest hootise ebaseadusliku sisserände peatamiseks. Ühendusesiseste piirikontrollide taastamist isegi ei kaaluta.

Lisaks on Euroopa Liidu riikide põhivajadus neil sotsiaalse ja majandusliku kriisi ning järsult kasvava töötuse aegadel kaitsta töökohti, mis tähendab, et vaja on rakendada sotsiaalset protektsionismi nii riikides kui ka Euroopa tasandil. Me peame tagama töökohad prantslastele Prantsusmaal ja eurooplastele Euroopas. On vaja kohaldada riikide ja Euroopa eelistus- ja kaitsepõhimõtteid, mis on hädavajalikud tingimused Euroopa Liidu riikide majanduslikuks ja sotsiaalseks taastumiseks.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. – (DE) Hääletan Claudio Fava raporti poolt, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele.

Me peame lõpetama ebaseaduslike sisserändajate töölevõtmise, nii seepärast, et kaitsta neid ärakasutamise eest, kui ka seepärast, et takistada konkreetsete riikide majanduse kahjustamist.

Olulisim küsimus on see, et ei karistata mitte kolmandatest riikidest pärit ebaseaduslikke töötajaid, vaid tööandjaid, sest nemad on tugevama positsioonil.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma toetan riigis ebaseaduslikult elavate sisserändajate tööandjatele karistuste kehtestamist ja kohaldamist. Raportis on miinimumeeskirjad tööandjate kriminaalkaristuste jaoks ning ärakasutamisele altimates sektorites tuleb teha kontrolle, kuigi meid Šotimaal kaitseb juba 2006. aasta sisserände, varjupaiga ja kodakondsuse seadus.

  Lydie Polfer (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin direktiivi eelnõu poolt, milles käsitletakse sellist nuhtlust nagu laialdane ebaseaduslik sisseränne, mis tekitab sageli ärakasutamist. Euroopa Liidus on 4,5–8 miljonit ebaseaduslikku sisserändajat, kes töötavad ehituses, põllumajanduses, hotellinduses ja muudes sektorites. Peame karmimaks võitlemiseks ebaseadusliku sisserändega võtma Euroopa tasandil kasutusele mitmesugused karistused nende ebaseaduslike sisserändajate töölevõtjatele.

See tähendaks õigupoolest ettevõtetele vastutustunde andmist ja seeläbi ebaseadusliku sisserände vastase võitluse tugevdamist.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et Euroopa Parlament võttis täna suure häälteenamusega vastu direktiivi eelnõu, mille eesmärk on kehtestada karistused ebaseaduslike sisserändajate tööandjatele.

See karistuste direktiiv sobib ELi ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise strateegiasse, mis sisaldab ka valikulist sisserännet soodustavat sinist kaarti ja tagasisaatmisdirektiivi.

Haltuura ohustab Euroopa majandust, eriti veel praeguses majanduskriisis.

Euroopa Liit näib paljudele ebaseaduslikele sisserändajatele endiselt eldoraadona, sest sageli leiavad nad siin tööd ja sellise elukvaliteedi, mida neil kodumaal poleks.

Euroopa Liidus elab ebaseaduslikult hinnanguliselt 4,5–8 miljonit kolmandate riikide kodanikku, kes leiavad tavaliselt tööd ehituses, põllumajanduses, kodudes ja hotellides. Nad teevad madalapalgalist tööd, mis on sageli ärakasutamise piiril.

Südametunnistuseta tööandjad saavad neist ebaseaduslikest töötajatest kasu, sest need on valmis töötama väga madala palga eest ja ohtlikes oludes.

Tänu tänasele hääletusele läheb ebaseaduslike töötajate töölevõtmine tööandjatele kalliks ja võib neid isegi vanglasse viia.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletan härra Fava raporti poolt, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele. Jagan raportööri muret selle nähtuse sotsiaalsete tagajärgede ja sisserändajate töötingimuste pärast.

Südametunnistuseta tööandjad kasutavad ebaseaduslikke sisserändajaid ära, võttes nad tööle madalapalgalistele töökohtadele, milleks pole erilisi oskusi vaja ja mida keegi teine ei taha. Peale selle tuleks ebaseaduslikku töötamist pidada ei millekski vähemaks kui sotsiaalseks paheks, sest see võib põhjustada palgalanguse, töötingimuste halvenemise ja ettevõtetevahelise konkurentsi moonutamise. Seepärast kiidan härra Fava algatuse nende haavatavate inimeste õiguste kaitsmise eesmärgil heaks.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Komisjoni direktiivi ettepanek ja sellega seotud Euroopa Parlamendi raport, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele, on ausammas silmakirjalikkusele ja pettusele. Tõeline eesmärk ei ole mitte sisserännanud töötajaid barbaarselt ära kasutavatele tööandjatele karistuste kehtestamine, vaid vastupidi – sisserändajate karistamine, vahistamine ja vägivaldne päritolumaale tagasisaatmine. See on ELi sisserändepaktis sõnastatud sisserändevastase poliitika üks meede, mis on järg kurikuulsale häbidirektiivile, milles on sätestatud ebaseaduslikele sisserändajatele 18 kuu pikkune arest, väljasaatmine ja viieaastane ELi territooriumile naasmise keeld.

Tegelikult karmistatakse direktiivi ettepaneku ja Euroopa Parlamendi raportiga, mis liigub täpselt samas suunas, sisserändajatevastased repressiivmeetmed, muudetakse nende sotsiaalne tõrjutus kavakindlaks ja sisuliselt soodustatakse nende veelgi metsikumat ärakasutamist kapitali poolt.

Kreeka kommunistlik partei hääletab nii raporti kui ka komisjoni direktiivi ettepaneku vastu.

See partei toetab sisserändajate õiglasi nõudeid, neile seadusliku seisundi andmist, musta ja deklareerimata töötamise kaotamist, palkade suurendamist, võrdset palka võrdse päevatöö eest ning sotsiaalsete ja kodanikuõiguste täielikku kaitsmist.

– Resolutsiooni ettepanek: (B6-0062/2009)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Resolutsiooni ettepanek energiatõhususe parandamise kohta info- ja sidetehnoloogia abil sai minu poolthääle, sest arvan, et info- ja sidetehnoloogial on energiatõhususe parandamisel oluline roll ja see võib aidata vähendada CO2 heitkoguseid hinnanguliselt rohkem kui 50 miljonit tonni aastas.

Liikmesriigid peavad info- ja sidetehnoloogia potentsiaali täiel määral ära kasutama, et saavutada kliima- ja energiapaketis seatud eesmärgid, milleks on vähendada Euroopa Liidus aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20%, suurendada taastuvatest allikatest saadava energia osakaalu 20%ni ja parandada energiatõhusust 20%.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me hääletasime selle raporti poolt, mille koostas meie fraktsiooni kuuluv Euroopa Parlamendi Tšehhi liige, sest arvame, et selles käsitletakse ülimalt olulist teemat: energiatõhususe parandamist info- ja sidetehnoloogia abil. Selline tehnoloogia võib parandada tootlikkust ja majanduskasvu ning vähendada kulusid, soodustades sellega konkurentsivõimet, jätkusuutlikku arengut ja ELi kodanike elukvaliteedi tõusu. Seepärast pooldamegi ettepanekut soovitada nõukogu tulevastel eesistujariikidel seada prioriteediks info- ja sidetehnoloogia ning selle olulisus kliimamuutuse vastu võitlemisel ja sellega kohanemisel.

Samuti on meie arvates oluline, et igal otsustamistasandil püütaks rohkem kasutada kõiki saadaolevaid rahalisi vahendeid energiatõhusust parandavate info- ja sidetehnoloogial põhinevate tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmiseks.

Arvestades seda, et süstemaatilist lähenemist arukatele info- ja sidetehnoloogia lahendustele ei ole õigel ajal vastu võetud, on samamoodi oluline suurendada sellealast teadlikkust, rõhutada eriliselt heitkoguste vähendamist seoses linnaarendusega, eelkõige arukate ehitiste, tänavavalgustuse ja ülekande- ja jaotusvõrkude väljaarendamise ning transpordikorralduse abil.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN) , kirjalikult. – (PL) Ma toetasin resolutsiooni ettepanekut energiatõhususe parandamise kohta info- ja sidetehnoloogia abil.

Info- ja sidetehnoloogiast peab saama tulevikulahendus peaaegu kõikide energiat tarbivate seadmete jaoks, see aitaks energiatarbimises saavutada olulist säästu. Selle abinõu kasutamatajätmine võib põhjustada energianõudluse olulise suurenemise juba mõne järgmise aasta jooksul (umbes 25% nelja aastaga).

Suurim sääst oleks võimalik elektri tootmisel ja ülekandel. Energiatootmises tuleb tõhusust suurendada umbes 40% ja energiajaotuses umbes 10%. Info- ja sidetehnoloogia aitab ka energiavõrgustikku paremini juhtida ning lihtsustab taastuvate energiaallikate kaasamist. Info- ja sidetehnoloogia rakendamisega on võimalik saavutada olulist kokkuhoidu hoonete kütmisel, jahutamisel ja valgustuses. See kõik aitab reaalselt vähendada CO2 heitkoguseid nii üksikute energiaühikute kaupa kui ka kokkuvõttes.

Need tehnoloogiad, sealhulgas nende komponendid, samuti mikro- ja nanoelektroonika ning paljud moodsad tehnoloogilised meetodid (näiteks fotoonika) suurendavad konkurentsivõimet ning loovad ettevõtetele ja tööturule uusi võimalusi.

Energiatõhususe parandamine tähendab energiatarbimise vähendamist tootmise, ülekande ja jaotamise etappides, samuti lõpptarbimisel. Kui arvestada, et seda on võimalik saavutada tehnoloogia ja käitumise muutmisega, samuti majanduslike muudatustega, mis tagavad samaväärse mugavuse ja teeninduse, siis tuleks nüüdisaegset info- ja sidetehnoloogiat kasutada nii laialdaselt kui võimalik.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Ma toetasin resolutsiooni ettepanekut energiatõhususe parandamise kohta info- ja sidetehnoloogia abil.

Väidaksin, et koos kasvuhoonegaaside 20% vähendamisega aastaks 2020 peame samas ajavahemikus parandama ka energiatõhusust 20%. Seepärast toetan esitatud ettepanekut, mille eesmärk on suurendada näiteks näidisprojektide kaudu teadlikkust info- ja sidetehnoloogia tähtsusest energiatõhususe parandamisel Euroopa Liidu majanduses. Selline tehnoloogia parandab tootlikkust ja majanduskasvu ning vähendab kulutusi ning see soodustab konkurentsivõimet, jätkusuutlikku arengut ja ELi kodanike elukvaliteedi tõusu.

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek energiatõhususe parandamise kohta info- ja sidetehnoloogia abil sai minu poolthääle, sest usun kindlalt, et see tehnoloogia suudab anda kõnealusele probleemile rakendatavaid lahendusi.

Energiatõhusus on äärmiselt oluline teema, sest teame väga hästi, et loodusvarad, millest me energiat saame, vähenevad pidevalt ja lõpevad mingil hetkel. Kokkuvõttes arvan, et igasugune tehnoloogia, mida saab kasutada energiatõhususe saavutamiseks, on eelis, mida kogu ühiskond saab nautida.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Euroopa Liidu energiajulgeoleku teemat on siin Euroopa Parlamendis tõstatatud sageli, eelkõige uute liikmesriikide esindajate poolt.

Viimastel nädalatel paljusid liikmesriike mõjutanud kriis on selgelt näidanud, kui reaalne on oht, et gaasitarned meile peatatakse, ja kui halvasti me oleme selle tagajärgedeks valmis.

Euroopa peab lõpuks oma mõtetes ja tegudes üles näitama solidaarsust. Peame ehitama sobiva ülekandeinfrastruktuuri, looma tugimehhanismid riikide jaoks, kellel ei ole toorainevarusid, ja mitmekesistama oma energiaallikaid. Peame püüdma leida alternatiivseid gaasiallikaid, looma energiasäästusüsteemi ja tõhustama oma gaasitarbimist.

Tean, et kõiki neid teemasid on varem juba korduvalt tõstatatud, aga mis kasu sellest on, kui me pole mõttest kaugemale jõudnud?

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Energiatõhususe olulisust ja selle osatähtsust kliimamuutusega seotud eesmärkide saavutamisel ei tohi alahinnata. Energiatõhususe programmid võivad luua uusi töökohti.

– Resolutsiooni ettepanek: (RC-B6-0066/2009)

  Guy Bono (PSE), kirjalikult. – (FR) See resolutsioon Guantánamo kinnipidamiskeskuse vangide tagasisaatmise ja taaslõimimise kohta sai minu poolthääle.

Mulle tundub, et Euroopa võib president Obamale vaid õnne soovida selle kinnipidamiskeskuse sulgemise otsuse puhul, mida paljud meist on mitmeid aastaid nõudnud. Seepärast tundub mulle, et see on hea võimalus vastata USA palvele ühise seisukohaga, mis on kooskõlas Euroopa Liidu väärtustega.

Samuti on oluline, et suudaksime oma piirides korra majja seada ja et Euroopa riikidele, kes on lubanud CIA­l salaja vange vedada, tuletataks meelde nende kohustusi.

  Niels Busk, Anne E. Jensen ja Karin Riis-Jørgensen (ALDE), kirjalikult. − (DA) Taani liberaalide parteisse kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid kinnipeetavate Guantánamo kinnipidamiskeskusest tagasisaatmise ja ümberasustamise resolutsiooni ettepaneku lõike 4 vastu, sest meie arvates on otsustamine Guantánamo vangide vastuvõtmise üle, kui USA valitsus peaks seda paluma, liikmesriikide ainuõigus.

Muidugi pooldame seda, et liikmesriigid, kes tahavad vange vastu võtta, peaksid teistega nõu võimaliku mõju üle avalikule julgeolekule kogu Euroopa Liidus.

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Paljude Euroopa Parlamendi liikmete jaoks sai Guantánamo Bay vangla olemasolust nuut, millega Ameerikat nüpeldada. Mina isiklikult olen tänulik, et Ameerika Ühendriigid võtsid taas kord ebaproportsionaalse vastutuse Euroopa kaitsmiseks terrorismi eest.

Sellegipoolest olen nõus, et Guantánamo Bay vangla peaks uksed kinni panema. Ma ei arva nii sellepärast, et vägivaldsed terroristid ei peaks minu arvates luku taga olema – tegelikult otse vastupidi. Aga on selge, et vaenlase võitlejate kinnipidamisega seotud juriidilised probleemid tuleb lahendada ja parim viis selleks on Camp X-Ray sulgemine.

Vaatamata sellele, et ma Ameerikat imetlen ja toetan, pean ütlema, et Guantánamo vangide eest vastutab sisuliselt Ameerika, mitte meie. Nad võeti kinni või vahistati Ameerika käsul ning seetõttu tuleb neile esitada süüdistus ja neid kinni pidada väidetavate Ameerika-vastaste kuritegude eest Ameerika seaduste kohaselt ja Ameerika territooriumil.

Ma ei poolda mõtet, et Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid võtma vastutuse nende äärmiselt ohtlike terroristide eest. Sellegipoolest ei arva ma, et EL peaks ütlema liikmesriikidele, mida sellega seoses ette võtta.

Seepärast loobusin seda resolutsiooni hääletamast.

  David Casa (PPE-DE), kirjalikult. − Me peame olema väga tähelepanelikud, kui langetame selliseid otsuseid, nagu antud resolutsioonis välja pakutud. Me ei saa kõiki Guantánamost vabastatuid lihtsalt käed avali vastu võtta. Kui tagame endiste kinnipeetute väärika kohtlemise, peame enne otsustamist olema nende süütuses kindlalt veendunud. Igasugune umbropsu tehtud otsus, mida pole langetatud ülimalt hoolikalt, võib olla kurbade tagajärgedega.

  Chris Davies (ALDE), kirjalikult. − Kuigi mul on Guantánamo sulgemise otsuse üle hea meel, tunnen muret Euroopa riikide soovi pärast võtta vastu endised kinnipeetavad, kellel võivad olla sidemed terroristidega. Arvestades ELi inimeste vaba liikumise poliitikat, võib ajal, mil meie ees juba on keerulised terrorismiprobleemid, olla ühe Euroopa riigi tegevusel tagajärjed teiste jaoks. Lisaks piiravad meie võimalusi terrorismis kahtlustatav isik välja saata rahvusvahelised konventsioonid (näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon), mis oleks juba ammu tulnud läbi vaadata.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Ma toetan seda resolutsiooni, milles väljendatakse rahulolu president Obama otsusega sulgeda Guantánamo Bay kinnipidamiskeskus ja muude sellega seotud oluliste korraldustega ning milles tuletatakse meelde, et kõige suuremat vastutust selle kinnipidamiskeskuse sulgemise ja selle vangide tuleviku eest kannavad Ameerika Ühendriigid, aga milles ka kutsutakse ELi liikmesriike üles vastama positiivselt Ameerika Ühendriikide palvetele aidata Guantánamo Bay kinnipeetavad Euroopa Liitu ümber asustada, koheldes kõiki õiglaselt ja inimlikult ning tugevdades rahvusvahelist õigust.

Aga olen väga mures teadete üle, et Obama valitsus kavatseb jätkata väljaandmistavasid.

  Edite Estrela ja Armando França (PSE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlamendi resolutsiooni ühisettepanek võimaluse kohta võtta vastu Guantánamo vange, kellele ei ole kuritegude eest süüdistust esitatud, sai meie poolthääle, sest arvame, et Euroopa Liidu koostöö on rahvusvahelise õiguse tugevdamiseks, inimõiguste austamiseks ning Guantánamo vangidele õiglase ja erapooletu kohtlemise tagamiseks väga oluline.

Seepärast on Portugali valitsuse algatus ja tahe teha USA valitsusega Guantánamo kinnipidamiskeskuse sulgemisel koostööd meie arvates eeskuju, mis väärib järgimist teiste liikmesriikide poolt, toetamaks Ameerika Ühendriike selle keerulise probleemi lahendamisel inimõigusi ja rahvusvahelise õiguse eeskirju austades.

  Vasco Graça Moura (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle resolutsiooni ühisettepaneku vastu. Võttes arvesse selle põhjendusi D (kolmas taane) ja F, pean ma vastuvõetamatuks, et Euroopa Liit peaks vastuseks Portugali välisministri järelemõtlematule ja demagoogilisele soovitusele julgustama oma liikmesriike valmisolekuks võtta vastu Guantánamost vabastatud vange.

Tegelikult ei tohiks me mitte mingil juhul nõustuda sellega, et Euroopa Liidu liikmesriigid võtavad vastu kinnipeetavaid, kelle puhul arvatakse, et nad kujutavad endast „potentsiaalset ohtu” (põhjendus D); samuti ei tohiks me unustada 61 varasemat vangi, kes on pärast vabastamist tegelnud terrorismiga (põhjendus F).

Et võimatu on kindlalt eristada neid, kes kujutavad endast potentsiaalset ohtu, ja neid, kes ei kujuta, siis on selge, et tuleb kohaldada ettevaatuspõhimõtet, ja mitte ainult REACHi kontekstis.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kuigi resolutsiooni ühisettepanekus on meie arvates positiivseid punkte, eelkõige koht, kus kirjutatakse, et „kõige suuremat vastutust Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse sulgemise ja selle vangide tuleviku eest kannavad Ameerika Ühendriigid”, ei ole selles selgitatud tingimusi, mille alusel seda äärmiselt tõsist humanitaarolukorda käsitleda.

Nagu me varem oleme rõhutanud, ei ole me nõus riikide või Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise kokkuleppega Guantánamos kinnipeetud vangide üleandmise kohta. See ei tähenda, et isikute vabalt tehtud otsuseid ja taotlusi – nimelt varjupaiga saamiseks Portugalis – ei tuleks kaaluda, võttes arvesse riigi suveräänsust, Portugali Vabariigi põhiseadust ja rahvusvahelist õigust.

Aga resolutsioonis:

– ei mõisteta hukka asjaolu, et USA uus valitsus ei ole küsitavaks pidanud kodanike kinnipidamist ja ebaseaduslikku vedamist, ning

– eiratakse täielikult vajadust uurida välja kogu tõde rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumiste kohta selles niinimetatud terrorivastases sõjas, sealhulgas mitme ELi liikmesriigi valitsuse vastutust seoses nende riigi õhuruumi ja territooriumi kasutamisega ebaseaduslikult kinnipeetud vangide väljaandmiseks ja vedamiseks.

  Ona Juknevičienė (ALDE), kirjalikult. – (LT) Kiidan südamest ja toetan USA presidendi Barack Obama otsust hakata sulgema Guantánamo Bay kinnipidamiskeskust. See on tähtis samm USA poliitika uue alguse poole. Olen kindel, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid toetavad USA poliitikat ja reageerivad president Obama koostööpalvele või aitavad vabastatud vangide küsimust lahendada, kui ta seda paluma peaks. Aga ma hääletasin resolutsiooni selle artikli vastu, mis nõuab tungivalt, et liikmesriigid oleksid „valmis Guantánamo vangide vastuvõtmiseks”, sest selle küsimuse üle peaks ühenduse iga liikmesriik otsustama sõltumatult. Mul ei ole kahtlust, et igaüks neist reageerib iga konkreetse juhtumi korral positiivselt ja pakub USA valitsusele abi. Aga see peab toimuma nende endi valikul, heal tahtel ning humanitaarnorme ja rahvusvahelisi õigusnorme järgides.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kreeka kommunistlikusse parteisse kuuluvad parlamendiliikmed hääletasid Euroopa Parlamendi poliitiliste parteide resolutsiooni ühisettepaneku vastu ning nõuavad, et USA vabastaks meelevaldselt vahistatud ja Guantánamo baasis hoitavad kinnipeetavad kohe ning sulgeks viivitamata ja lõplikult selle ebaseaduslikult Kuuba pinnal Kuuba rahva ja valitsuse tahte vastaselt peetava baasi.

Selle asemel nõutakse resolutsioonis õiglast kohtupidamist kõigi üle, kelle vastu USA-l on enda arvates piisavalt tõendusmaterjali, ning kutsutakse ELi liikmesriike üles võtma kinnipeetavad ELi ja USA ühise terrorismivastase võitluse raames enda vanglatesse. Nõustumine kohtupidamisega kinnipeetavate üle ja neile karistuste määramisega on täielik narrimäng ja osalemine kuriteos, kui me kõik teame, millist keskaegset piinamist nad on pidanud kannatama, ja kui usaldusväärsed on seega ka niisugused tõendusmaterjalid pärast aastatepikkust ebainimlikku vangistust.

President Obamaga seotud hõisked ja kiitus panevad inimesi unustama imperialismipoliitika. Mis puudutab konkreetselt seda küsimust, siis Guantánamo jääb endiselt CIA asutuseks, kuhu saab viia terrorismis kahtlustatavaid, kes toimetatakse edasi salajastesse vanglatesse.

  Tobias Pflüger (GUE/NGL), kirjalikult. − (DE) Euroopa Parlamendi resolutsiooni ühisettepanek Guantánamo kinnipidamiskeskuse vangide tagasisaatmise ja ümberasustamise kohta sai minu poolthääle, sest ma kiidan heaks Guantánamo vangide vastuvõtmise ELi liikmesriikide poolt. Paljud ELi liikmesriigid jagavad süüd Guantánamo eest näiteks sellepärast, et nad andsid ülelennuload vangide ebaseaduslikuks vedamiseks.

Siiski on raportis mõned punktid, mis teevad selle poolt hääletamise raskeks.

Guantánamo piinamistavasid ja eelkõige uppumist imiteerivat piinamisviisi ei nimetata selgelt piinamiseks, vaid neid kirjeldatakse kui „jõhkraid ülekuulamisvõtteid […], mis on piinamine ning julm, ebainimlik või alandav kohtlemine”.

Lisaks lükati tagasi kõik Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni ja Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud, milles paluti kõikide salajaste vangilaagrite sulgemist, ohvritele hüvitise saamise õiguse andmist ja Guantánamoga seotud inimõiguste rikkumise juhtumite uurimist.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Euroopa raskused Guantánamo sulgemise otsuse käsitlemisel näitavad selgelt, milline on kuristik kehtivatele põhimõtetele vastavate kavatsuste ja probleeme täis reaalsuse vahel.

Guantánamo sulgemine on iseenesest hea uudis, ka sümboolselt. Aga sulgemine ei lahenda probleemi, mille pärast see asutus loodi ja mida see lahendada ei suutnud – s.t probleemi, mida teha ohuga riiklikule ja rahvusvahelisele julgeolekule, mis on täiesti erinev tavalistest vaenlase sõduritest, kelle jaoks rahvusvaheline õigus on loodud.

Selle asemel et teha koostööd endiste Guantánamo vangide võimalikul vastuvõtmisel – see meede võib olla vajalik, aga selles tuleb arvestada mitmete piirangutega −, peaksid Euroopa, Ameerika Ühendriigid ja rahvusvaheline kogukond tegema koostööd, et leida kindel ja püsiv juriidiline lahendus rahvusvaheliste terroristide ohu vastu. Ilma selleta tuleb pärast Guantánamot järgmine halb lahendus.

Mis puudutab endiste kinnipeetavate vastuvõtmist, siis kindlasti on vaja kooskõlastamist Euroopa tasandil, aga soovitatav oleks ka mitte vastu võtta neid, kellele muudel asjaoludel turvakaalutlustel viisasid ei antaks. Tuleb järgida valmisoleku ja ettevaatuse kriteeriume.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Euroopa Parlamendi resolutsiooni ühisettepanek Guantánamo kinnipidamiskeskuse vangide tagasisaatmise ja ümberasustamise kohta sai minult vastuhääle. Selle taga on minu kindel veendumus, et vastutus kogu Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse sulgemise ja selle vangide tuleviku eest on täiel määral ainuüksi Ameerika Ühendriikide kanda.

Lisaks ei ole ma nõus resolutsioonis sisalduva väitega, et vastutus rahvusvahelise õiguse ja põhiõiguste austamise eest lasub kõikidel demokraatlikel riikidel, eelkõige Euroopa Liidul. Me ei saa sekkuda asja, milles on pädev ainult Ameerika Ühendriikide valitsus. Lühidalt öeldes, eelnimetatud põhjustel olen Guantánamo vangide võimaliku Euroopa Liitu vastuvõtmise vastu.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peavad täitma oma osa, võimaldamaks Guantánamo Bay vanglat sulgeda. Ei ole mõtet kutsuda ameeriklasi üles seda kohta kinni panema, nagu uus president nüüd teeb, kui me ei saa jagada mõningast sellega seotud vastutust.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Mul oli hea meel uudise üle, et Barack Obama on otsustanud Guantánamo Bay vangla kinni panna. Härra Obama rõhutas juba oma valimiskampaania ajal, et selle kurikuulsa vangla sulgemine on üks tema prioriteet.

Guantánamo vangide tagasisaatmine ja üleandmine võib olla märk olulisest positiivsest muutusest USA poliitikas, nimelt liikumisest põhiõiguste, aga ka humanitaar- ja rahvusvahelise õiguse austamise poole. Nüüd peab iga vang kohtu ette astuma. Kui neil leitakse süüd, peavad nad kandma karistust Ameerika Ühendriikide vanglas. Need, kellele süüdistust ei esitata ja kes on vabatahtlikult nõus kodumaale tagasiviimisega, tuleks saata tagasi oma päritolumaale niipea kui võimalik. Vangid, keda ei saa päritolumaale piinamise või tagakiusamise ohu tõttu tagasi saata, peavad saama loa jääda Ameerika Ühendriikidesse, kus nad peaksid saama humanitaarkaitset ja hüvitist. Praegu on Guantánamos umbes 242 vangi. Mõned neist on seal vaid sellepärast, et ei ole ohutut riiki, kuhu nad võiksid naasta. Neile inimestele ei ole esitatud süüdistust mingis kuriteos.

Terrorismivastane võitlus on ja jääb nii Euroopa Liidu kui ka Ameerika Ühendriikide üheks välispoliitiliseks prioriteediks. Aga tuleb väga rõhutada, et see peab alati käima koos põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamisega.