Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2663(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B6-0063/2009

Esitatud tekstid :

B6-0063/2009

Arutelud :

PV 04/02/2009 - 11
CRE 04/02/2009 - 11

Hääletused :

PV 05/02/2009 - 5.7
CRE 05/02/2009 - 5.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0052

Arutelud
Kolmapäev, 4. veebruar 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

11. Kosovo (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused Kosovo kohta.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (PSE). (DE) Proua juhataja, me räägime täna Kosovost raportöör Lagendijki väga üksikasjaliku raporti põhjal, mis on muidugi komisjoni ja nõukogu avaldustega seotud.

Antud juhul ei ole raportööril ametlikku kõneaega ja see on minu arvates kohutav olukord. Kui raportöör tutvustaks algatusraportit esmaspäeva õhtul, oleks tal selleks vaid neli minutit. Minu arvates ei ole see õiglane. Seepärast palun juhatusel mõelda, kas ei saaks anda ametlikku kõneaega ka inimesele, kes on töötanud kuid väliskomisjoni raportöörina.

Nüüd on solidaarsusest oma minuti talle kui Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni kuuluvale kolleegile andnud ka proua Kallenbach. Ehk oleks teil, proua juhataja, võimalik, kui see on teie võimuses, anda proua Kallenbachile üks minut registreerimata sõnavõtuks. Igatahes tahaksin paluda teil seda hoolikalt kaaluda. Peame leidma selliste juhtumite jaoks teistsuguse korralduse.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Muidugi on õige, et selle olulise probleemiga tuleb tegelda. Mis puudutab seda konkreetset olukorda, siis soovitan proua Kallenbachil paluda minutit registreerimata sõnavõtuks, sest see muudaks asja palju lihtsamaks.

 
  
MPphoto
 

  Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. − Proua juhataja, tänan teid selle võimaluse eest anda ülevaade viimase aja arengust Kosovos. Kahe nädala pärast, 17. veebruaril 2009 tähistab Kosovo aasta möödumist riigi iseseisvuse väljakuulutamisest ja see arutelu toimub väga õigel ajal. Selle aja jooksul on Kosovo võtnud vastu põhiseaduse ning täiesti uue õigusliku ja institutsioonilise raamistiku. Iseseisvuse väljakuulutamine lõi rahvusvahelise üldsuse ja eelkõige Euroopa Liidu jaoks uue olukorra ja uued probleemid.

Liikmesriikide eri vaated iseseisvuse väljakuulutamisele ei õõnesta kuidagi liidu üldisi poliitilisi sihte. Kui järgime üldeesmärki tagada Balkani maades pikaajaline stabiilsus, aitame endiselt kaasa Kosovo majanduslikule ja poliitilisele arengule.

Kosovo puhul tähendab see eelkõige kaasaaitamist õigusriigi tugevdamisele, inimõiguste järgimisele ja vähemuste kaitsmisele, samuti majandusarengu soodustamist ning Kosovo rikka kultuuri- ja usupärandi kaitsmist.

See tähendab ka Kosovo jätkuvat käsitlemist 2003. aasta Thessaloníki tippkohtumisel Lääne-Balkani jaoks sätestatud laiemas raamistikus. Poliitikat, mille kohaselt toetatakse Lääne-Balkani riikide lõimumist Euroopaga ja milles toona kokku lepiti, on hiljem üle kinnitatud; viimati kinnitas seda nõukogu oma 8. detsembri 2008. aasta koosolekul.

Meie jätkuvat pühendumust kinnitab see, et kohe eelmise aasta alguses määrati ELi eriesindajaks Pieter Feith, kes tegutseb Prištinas ja kellega teil on peagi võimalus väliskomisjonis kohtuda. Tema ja ta meeskonna ülesanne on anda kohapeal väärtuslikku abi, et me saaksime koos kõik oma poliitilised eesmärgid täita.

Hiljem, 2008. aasta detsembris alustas oma missiooni EJKP kõige kõrgelennulisem tsiviilmissioon – EULEX. Selle põhieesmärk on aidata Kosovo ametiasutusi õigusriigiga seotud küsimustes, eelkõige politsei-, kohtu- ja tolliameti loomisel.

Järgmistel kuudel on meie põhiülesanne tugevdada osalust Kosovos, eelkõige rakendada EULEXit täiel määral. Oleme piisavalt realistlikud ja teame, et 2009. aastal on küllaltki palju raskusi ja takistusi.

Ka Kosovo institutsioonidel tekib palju probleeme Kosovo stabiilseks mitmerahvuseliseks demokraatlikuks riigiks muutmisel. Rahvusvahelise kogukonna abi on Kosovole eduka piirkonda sulandumise tagamiseks väga oluline.

Komisjon on teada andnud, et aasta lõpu poole esitab ta uurimuse Kosovo poliitilise ja sotsiaal-majandusliku arengu edendamise võimalustest. Nõukogu on selle üle heameelt väljendanud. See peaks pakkuma uusi võimalusi ja põhinema juba saavutatul ning selle kohandamisel võetakse arvesse mõne järgmise kuu jooksul omandatavaid kogemusi.

Põhja-Kosovos on olukord järgmistel kuudel endiselt keeruline ja see nõuab eritähelepanu. Viimased selle aasta jaanuari alguses Mitrovicas aset leidnud etnilise vägivalla puhangud kätkesid endas ohtu, aga need suudeti ohjes hoida. See, et Priština võimud tegutsesid mõistliku tagasihoidlikkusega, on eriti julgustav. Ent need vahejuhtumid tuletavad pidevalt meelde, et seal on kestev destabiliseerumise oht. Jätkame eelkõige riigi põhjaosas valitseva olukorra hoolikat jälgimist.

Eesistujariik on Euroopa Parlamendi liikmete jätkuva huvi ja liidu osaluse toetamise eest selles piirkonnas tänulik. Eriti hea meel on mul kavandatud resolutsiooni üle, mis esitati sellel osaistungjärgul. On julgustav, et Euroopa Parlament suudab igakülgselt toetada meie jõupingutusi selles piirkonnas ja liidu tegevust Kosovo stabiliseerimisel, arvestades piirkonda laiemalt.

Praegune eesistujariik soovib hoida teid kursis nii korrapäraste arutelude kaudu siin täiskogus kui ka üksikasjalikumate ülevaadetega komisjonides. Kavandame kevadel mitmesuguseid ettevõtmisi, mille hulgas on muu seas ka märtsi lõpul toimuva Gymnichi kohtumise pühendamine Lääne-Balkanile. Tean ka, et Pieter Feith kohtub järgmisel nädalal väliskomisjoniga ja tema saab anda kõikehõlmava ajakohase ülevaate sellest, mis kohapeal toimunud on.

 
  
MPphoto
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. Proua juhataja, vaid aasta pärast iseseisvuse väljakuulutamist on olukord Kosovos ja kogu Lääne-Balkanil mõnele intsidendile vaatamata üldiselt stabiilne ja kontrolli all.

Euroopa Liidu kohalolek Kosovos muutub ÜRO kohaloleku vähenedes pidevalt olulisemaks. ELi eriesindaja asub Prištinas ning ELi õigusriigimissioon (EULEX) tegutseb kogu Kosovos ja hakkab täiskoormusel tööle märtsi lõpul.

Stabiilne mitmerahvuseline Kosovo on Euroopa Liidu jaoks kõige tähtsam. Parim võimalus, kuidas Kosovo saab Euroopaga lõimuda, on luua demokraatlik mitmerahvuseline ühiskond, kus austatakse õigusriigi tavasid, tehakse naabritega rahumeelselt koostööd ning aidatakse hoida piirkonna ja Euroopa stabiilsust. See hõlmab laialdasi meetmeid kõikide Kosovo kogukondade tuleviku kindlustamiseks, mis loob aluse jätkusuutlikule majanduslikule ja poliitilisele arengule.

Komisjoni 2008. aasta novembri arenguaruanne andis võimude arvates objektiivse ja õiglase hinnangu saavutatule ja eesseisvatele ülesannetele. Kosovo võimud on võtnud endale kohustuse need ülesanded täita ja teha seda koostöös komisjoniga. Eraldame Kosovole ühinemiseelse abi rahastamisvahendi alusel märkimisväärseid vahendeid, mis on osa rahastajate konverentsil 2008. aasta juulis kokkulepitud 1,2 miljardist eurost.

2008. aastal toetati Kosovos ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga projekte kokku 185 miljoni euro väärtuses, mis on kolm korda rohkem kui sellele eelnenud aastal. 2009. aastal eraldame veel 106 miljonit eurot. Selle raha haldamise eest vastutab ainuüksi komisjoni Prištinas asuv kontaktasutus, kes töötab nüüd täiel jõul ja kellel on olemas kõik vajalikud kontrollisüsteemid ning kes võtab selle töö üle Euroopa Ülesehitusametilt.

Komisjoni tunneb heameelt siin Euroopa Parlamendis täna arutatud resolutsiooni projekti üle. Selles käsitletakse paljusid teemasid, mis on ka meie arust olulised, näiteks Kosovo kultuuripärandi säilitamine, avaliku halduse võime parandamine, kogukondadevahelise lõimumise parandamine, mitmerahvuselise hariduse olulisus ning romi perede täbar olukord riigi põhjaosas asuvates pliiga saastunud põgenikelaagrites.

Komisjon tegeleb kõikide nende teemadega väga tõsiselt. Ehk räägiksin mõne sõnaga neist kõigist järgemööda.

Komisjon on tihedas koostöös Euroopa Nõukoguga rahastanud 2004. aastast alates usu- ja kultuurimälestiste taastamist programmi raames, mille eelarve on kümme miljonit eurot. 2008. aastal rahastamine jätkus ja jätkub ka 2009. aastal täiendava 2,5 miljoni euroga, mida saab kasutada lisaprojektide rahastamiseks. Me leiame, et see on üksmeele saavutamise väga oluline osa, ja oleme toetanud Kosovo kultuuripärandi andmebaasi loomist. Kõne alla võivad tulla ka kalmistud, et tagada nende korralik taastamine ja säilimine.

Tahaksin tänada Euroopa Parlamenti ELi 2008. aasta eelarve raames eraldatud kolme lisamiljoni eest kultuurimälestiste taastamiseks sõjas kahjustada saanud Lääne-Balkani aladel. Komisjon on eraldanud sellest summast poole – 1,5 miljonit eurot – Kosovo kultuuriministeeriumiga koos paljurahvuselises Prizreni linnas läbiviidava ühisprojekti jaoks.

Täname teid selles rubriigis eraldatud lisasumma eest, mis kuulub samuti selle aasta eelarvesse. 2007. aasta ühinemiseelse abi rahastamisvahendi toel viib komisjon ellu projekte, millega lihtsustatakse Kosovos ümber asuma pidanud inimeste naasmist ja taaslõimimist; kokku 3,3 miljoni euro eest. Oleme arvestanud nelja miljoni lisaeuroga 2008. aasta ühinemiseelse abi rahastamisvahendist ja kahe miljoni euroga 2009. aasta ühinemiseelse abi rahastamisvahendist. See raha aitab parandada ka kohaliku tasandi võimet naasjad uuesti kohalikku sotsiaalsesse ja majanduslikku keskkonda lõimida.

Sooline võrdõiguslikkus on meie tegevuskavas ka tähtsal kohal. Komisjon on andnud Kosovo soolise võrdõiguslikkuse ametile tehnilist abi. Ta on demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames toetanud ka mitut vabaühendust, kes tegelevad soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste valdkonnas.

Mis puudutab avaliku halduse võimet, siis komisjon jälgib Kosovo avaliku halduse reformi strateegia ja tegevuskava elluviimist. Oleme juhtinud ametiasutuste tähelepanu sellele, et hädavajalik on võtta vastu avaliku teenistuse seadus. Piirkondliku avaliku halduse kooli asutamises osaledes teeme koostööd ka Kosovo avaliku halduse instituudiga. Erilist tähelepanu pööratakse kohaliku omavalitsuse ja halduse ministeeriumile, mida toetame peaaegu miljoni euro suuruse projektiga.

Komisjon teeb märkimisväärseid pingutusi, et aidata Kosovo haridussüsteemi reformida. Meie rahaline abi on ulatuslik. Selle eesmärk on parandada nii materiaalseid tingimusi kui ka õpetamiskvaliteeti esimeses, teises ja kolmandas kooliastmes ning kutsekoolides, samuti tugevdada kultuuride paljususega seotud tahke, mis on üksmeele saavutamise põhieeldus.

Pärast juulis toimunud rahastajate konverentsi lõi Maailmapank mitme rahastajaga usaldusfondi laiema sotsiaalse sektori, sealhulgas hariduse jaoks. Viie miljoni euroga on komisjon üks fondi põhiinvestoreid. Kokku ulatub ELi abi Kosovo haridusele 2006.–2010. aastani 30,5 miljoni euroni. Toetame ka mitmerahvuselise Euroopa Ülikooli kolledži avamist, kui kõik kohalikud huvirühmad on jõudnud kokkuleppele, et muuta see projekt jätkusuutlikuks.

Romi perede halb olukord riigi põhjaosas asuvates pliiga saastunud põgenikelaagrites on tõeliselt murettekitav küsimus. Komisjon aitab aktiivselt leida kõigile vastuvõetavat kiiret ja püsivat lahendust. Palusime juba kõikidel asjaosalistel seda teemat mitte politiseerida, vaid tegutseda üksnes romi perede huvides.

Viimasena ütlen, et Kosovo saab kasu ka meie mitme abisaajaga programmidest, mis hõlmavad Lääne-Balkanit ja Türgit ning mille raames rahastatakse romide kodanikuks registreerimist. Meie abi Kosovo romidele hõlmab ka haridust. Koos Euroopa Nõukoguga toetame romi laste hariduse, sealhulgas emakeelse hariduse kvaliteedi parandamist.

Minu arvates on see kõik väga kooskõlas teie ettepanekutega. Austatud Euroopa Parlamendi liikmed, tänan teid tähelepanu eest ja ootan teie küsimusi.

 
  
MPphoto
 

  Doris Pack, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Proua juhataja, tahaksin raportööri ja variraportööri õnnitleda, sest arvan, et oleme koostanud üheskoos väga hea resolutsiooni.

Resolutsioonis palutakse nõukogul ja komisjonil tagada ühised meetmed Kosovos, EULEXi koostöö ELi kõrge esindajaga ning koostoime loomine Kosovo majandus- ja sotsiaalelu huvides, sest need vajavad paremaks muutmist.

Samuti peab missioon EULEX tagama, et aastaid kestnud kohtuprotsessid võetaks viimaks käsile ja viidaks lõpule. On endiselt palju metsikusi, mida ei ole veel paljastatud ja kohtu ette toodud. Samuti on oluline võidelda Kosovos korruptsiooniga, sest vabaduses on palju kriminaalkurjategijaid, keda ei ole karistatud.

Lisaks sellele, mida oleme juba kuulnud, peaks Euroopa Liit kaaluma ka suuremat tähelepanu seal elavate inimeste igapäevaelule ja võimalusele viia läbi kohalikke inimesi kaasavaid kohalikke projekte, mitte ainult võtma laialdasi meetmeid. See töö on väga oluline.

Peame nõudma, et Kosovo valitsus alustaks lõpuks Martti Ahtisaari kava sisaldava põhiseaduse praktilist elluviimist. Kosovo rahvad peavad oma igapäevaelus teadma, et nad elavad üheskoos. Peale selle tuleb serblastesse, albaanlastesse ja kõikidesse teistesse Kosovo vähemusrahvustesse suhtuda kui kodanikesse, kellel on teistega võrdsed õigused.

Kosovo valitsus peab ka detsentraliseerimisprogrammiga edasi minema. Kindlasti pooldan ma mitmerahvuselise Euroopa kolledži loomist, mis on lisaks Priština ülikoolile ja Mitrovica ülikoolile veel üks ühisele tulevikule keskenduv ühisasutus.

Lisaks tahaksin, et Serbia mõistaks ükskord, et Kosovo serblased ei taha, et neid õhutatakse valitsuses mitte osalema. Neil tuleb lubada osaleda valitsuses, parlamendi töös ja ühiskonnaelus. See on ainus viis tagada Kosovo õitseng.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sándor Tabajdi, fraktsiooni PSE nimel.(FR) Proua juhataja, ma kõnelen Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel. Võime kinnitada, et olukord Kosovos on paranemas. Oleme eesistujariik Tšehhile ja komisjonile nende hea koostöö eest tänulikud. Olen proua Packiga täiesti nõus, et missioon EULEX on Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika jaoks väga suur ülesanne, see on Euroopa Liidule kui õigusriigi põhimõtetel rajanevale ühendusele üks ajaloo suuremaid ülesandeid.

On hea, et pärast Julgeolekunõukogu eesistuja avaldust on olemas juba ka õiguslik alus, mille Serbia valitsus on heaks kiitnud. Vaikiv nõusolek on olemas ka Hiinalt ja Venemaalt, kes lükkasid varem igasugused konflikti lahendused tagasi.

On tähtis, et EULEX teeb Kosovos asjaosalistega koostööd. Me ei tohi teha samu vigu, mida tegi UNMIK, kes raiskas palju raha ja tõukas Kosovo inimesed eemale. Proua Pack on ka seda teemat puudutanud. Väga oluline on teha selgeks ühelt poolt Kosovo valitsuse ja parlamendi ning teiselt poolt EULEXi pädevusvaldkondade jaotus.

Me ei saa võtta vastutust Kosovo arengu eest. EULEXi kohalolek Põhja-Kosovos on väga oluline, et takistada selle territooriumi eraldumist. Ja lõpetuseks, põhiseaduse sätete täielik rakendamine Ahtisaari kava kohaselt on vähemuste jaoks põhiline küsimus.

 
  
MPphoto
 

  Johannes Lebech, fraktsiooni ALDE nimel. (DA) Proua juhataja, kõigepealt tahaksin öelda, et olen selle resolutsiooni ettepanekuga väga rahul, ja tänada härra Lagendijki tubli töö eest. Selle tulemus on hästi tasakaalus ja asjakohane tekst, milles käsitletakse kõiki olulisi probleeme. Selle resolutsiooniga annab Euroopa Parlament Kosovo ja teiste Lääne-Balkani riikide inimestele märku eelkõige sellest, et neid ei ole unustatud, et nad on Euroopa osa. Need ei ole pelgalt tühjad sõnad, millel puudub tegelik tähendus. Missioon EULEX, mis on nüüdseks Euroopa ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames suurim missioon, on juba käimas. See, et missiooni toetab ÜRO ja et see hõlmab kogu riiki, teeb heameelt.

Oma resolutsiooniga toetab Euroopa Parlament Kosovot selles missioonis. Samuti oleme välja toonud valdkonnad, kus Euroopa Liidu liikmesriigid saavad Kosovot aidata. See puudutab eriabi avaliku halduse loomiseks, kodanikuühiskonna tugevdamiseks ja haridusprojektideks. Kui me toome esile valdkonnad, kus Kosovo juhtidel on paranemisruumi – näiteks vähemuste kaitse –, siis sellepärast, et võtame Kosovo toetamist demokraatliku ühiskonna loomisel tõsiselt. Sellise demokraatliku ühiskonna loomisel, milles austatakse vähemusi ja mis eksisteerib rahus koos naaberriikidega. See ei puuduta mitte ainult Kosovo tulevikku, vaid ka kogu Balkani piirkonna ja terve Euroopa tulevikku. Eesolev tee on pikk ja raske. On ainult üks tee ning see viib Euroopa Liidu poole ja Kosovo, aga ka ülejäänud Lääne-Balkani lõimumise poole Euroopa koostöövõrgustikuga.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, pärispatt, mis leidis aset selle uue riigi, nimelt Kosovo sündimisel, oli see, et Kosovo ja Metohija, aga ka Serbia serblastest vähemusele jäi tunne, et uus riik ja kogu moslemi kogukond on serblaste vastu. Ilmselt see mõjutaski Belgradi ja Priština suhteid ning kindlasti suhteid Kosovo inimeste ja sulusaladel elavate serblaste vahel.

Kui serblastest vähemuse kultuuri, hariduse ja usuga seotud õigusi ei austata, muutuvad kahepoolsed suhted Kosovo ja Serbia, aga ka Balkani teiste osade vahel keerulisemaks ning Priština tee Euroopa Liitu pikeneb.

Olen nõus sellega, mida lugupeetud härra Lebech enne mind rääkis. Kosovo valitsus peab mõistma, et vähemuste õiguste austamine on Euroopa norm. Peame neid põhimõtteid sellega seoses rangelt järgima ja meie Kosovo partneritel hoolikalt silma peal hoidma.

 
  
MPphoto
 

  Joost Lagendijk, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) EULEXil kulus terve aasta, et esialgsed volitused ellu viia. Hea oleks praegu meenutada, mida need esialgsed volitused hõlmasid.

EULEX, mis on nüüdseks – nagu keegi juba märkis – Euroopa suurim missioon, pidi arendama Kosovot ja tegutsema kogu riigis, nii põhja kui ka lõuna pool Ibari jõge. Samuti pidi EULEX tegutsema kolmes valdkonnas, tolli, politsei ja kohtusüsteemi valdkonnas, ning EULEXi ja ÜRO organisatsiooni UNMIK vahel ei tohtinud olla mitte mingisugust – rõhutan: mitte mingisugust – ebamäärast suhet. Rääkimata sellest, et EULEXi tegevus jagatakse riigis kaheks, põhja- ja lõunaosa tegevuseks. See ei olnud üldse mitte plaanis.

Väga pikka aega paistis, et algseid volitusi ei ole Julgeolekunõukogu kurikuulsa blokaadi tõttu võimalik ellu viia. Alles eelmise aasta novembris hakkas paistma, et asjad siiski laabuvad. Kaks-kolm kuud pärast tegevuse tegelikku algust on hea teha inventuuri ja vaadata, kas asjad laabuvad või – lubage mul seda veidi ettevaatlikumalt sõnastada – näivad laabuvat.

Kosovo politseil on hea meel suurepärase koostöö üle EULEXiga. Tolliasutused on lõpuks tööle pandud ja toimivad taas, muu hulgas Kosovo põhjaosas, kus Kosovo serblased need eelmisel aastal maha põletasid. Viimaks on hakatud tegelema tohutu hulga viibinud kohtuasjadega, mis käsitlevad rahvustevahelist vägivalda ja korruptsiooni; see näitab taas, et EULEXi tegevus on kõikide kogukondade, mitte ainult albaanlaste või serblaste huvides.

Loodan väga, et EULEXi viimase paari kuu edu jätkub. Samuti loodan, et Belgrad saab aru, et tema praegune lähenemine – konstruktiivne koostöö Euroopa Liiduga – on palju tõhusam kui pidevad ajaloo ümberkirjutamise püüded. Eelkõige loodan, et Kosovo ametiasutused suudavad nende ees endiselt seisva tohutu probleemikuhja lahendada. Lõpuks ometi tegeldakse korruptsiooniga, samuti organiseeritud kuritegevusega, mis on Kosovos ikka veel liiga laialt levinud. Viimaks ometi on Kosovol ELi õigusaktidel põhinev püsiv energiavarustus ja lõpuks ometi saab Kosovo majandus arenema hakata.

Kosovo on iseseisev riik ja tagasiteed enam ei ole, sõltumata sellest, kas Euroopa Parlament seda tahab või mitte. Meile, Euroopa Liidule on kasulik, kui Kosovost saab elujõuline riik. Sellepärast me seal oleme ja sinna jääma peame.

 
  
MPphoto
 

  Tobias Pflüger, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(DE) Proua juhataja, minu fraktsioon – Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon – ei ole Kosovo kohta esitatud resolutsiooniga nõus. Enamik liikmesriike, aga mitte kõik, on Kosovot rahvusvahelise õiguse vastaselt tunnustanud. Meie fraktsioon nõuab, et kõik Kosovot puudutavad eeskirjad oleksid kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja et lepitaks kokku kõikide asjaosalistega, sealhulgas Serbiaga. Kosovo tunnustamine on loonud katastroofilise pretsedendi, mida nüüd järgivad teised piirkonnad, näiteks Lõuna-Osseetia ja Abhaasia.

Euroopa Liit on alustanud Kosovos missiooni EULEX. Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ei ole selle missiooniga nõus, sest selle aluseks on Kosovo tunnustamine, mis on rahvusvahelise õigusega vastuolus ja tekitab midagi ELi protektoraadi sarnast. EULEXil on – tsiteerin – „mõned täidesaatvad ülesanded”. See tähendab, et EULEXi ametnikud võivad tühistada Kosovo ametiasutuste lihtsamaid otsuseid. Missioon EULEX hõlmab ka 500 politseinikku vastuhaku mahasurumiseks. 26. jaanuaril viisid EULEX ja KFOR läbi vastuhaku mahasurumise ühisõppuse. Kahjuks näitab see tihedat koostööd ELi ja NATO vahel Kosovos.

Samal ajal propageerivad EL ja teised organisatsioonid uusliberaalse majanduse taastamist Kosovos, aga kohalikud inimesed seda ei taha. Seepärast nõuame lahendusi, mis oleksid kooskõlas rahvusvahelise õigusega, ja selget vastuhäält ELi missioonile EULEX. Kui me tõepoolest tahame kohalikke inimesi toetada, siis missioon EULEX seda ei võimalda.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Kui ma kaks kuud tagasi tööasjus Kosovos käisin, sain aru, miks paljude jaoks on raske tajuda rahvusvahelist kohalolekut selles riigis. Lisaks jäi mulle mulje, et eri tasandid ei tööta alati koos kuigi hästi.

Euroopa institutsioonid ei peaks lihtsalt õlgu kehitama. Me oleme sellega seotud. Missiooni EULEX kaudu lasub Euroopal vastutus sealse olukorra eest. EULEX peaks end rohkem kehtestama ja aitama Kosovo ametiasutusi nii palju kui vähegi võimalik, sõltumata sellest, kas seda neilt palutakse või mitte.

Tahaksin rõhutada kaht asja. Esiteks palun liikmesriikidel, kes Kosovot veel tunnustanud ei ole, oma seisukoha üle järele mõelda. Kosovo ei lähe tagasi Serbia piiridesse. Teiseks kutsun üles koostama Lääne-Balkani jaoks tegevuskava, mis annaks käegakatsutavaid tulemusi kõikide asjaomaste riikide juures, et aidata neil valmistuda Euroopa Liiduga ühinemiseks. See on Euroopa võetud kohustus Lääne-Balkani riikide ees.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni variraportöörina tahaksin õnnitleda härra Lagendijki tema suurepärase teksti eest. Toetame Serbia reformiprogrammi ja muidugi mõistame neid väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, kes Kosovot veel rahvusvahelise õiguse kohaselt tunnustanud ei ole.

Aga tahaksime inimestele öelda: pole mõtet loota, et seda arengut on võimalik tagasi pöörata. Kolmveerand Euroopa Parlamendist hääletas Kosovo tunnustamise poolt. Ka komisjon on teada andnud oma poolehoiust, samuti 23 liikmesriiki 27st, kõik G7 riigid, neli kuuest endise Jugoslaavia vabariigist ja kolm Kosovo naaberriiki.

See näitab, et selline areng on pöördumatu. Sellepärast tulebki vaadata tulevikku, ja selles on palju ohte. Esimene suur oht on Kosovo jagunemise võimalus. Senini on endine Jugoslaavia jagunenud endiste vabariikide piire pidi või autonoomsete piirkondade vanu sisepiire pidi. Kui kaarti ümber joonistama hakata, näiteks Mitrovicas, siis tekib näiteks Serbias Preševo orus elavatel albaanlastel, Novi Pazari Sandžaki rahval ja teistel küsimus, kus piir tegelikult olema peaks. See tekitaks ülimalt ohtliku olukorra.

Seepärast on mõistlik järgida Ahtisaari kava, mille kohaselt peetakse kinni Jugoslaavia vanadest sisepiiridest ja tagatakse vastastikune laialdane vähemuste kaitse. Vähemuste kaitse, mis on kirjas endises Ahtisaari kavas, mis on nüüd Kosovo põhiseaduse osa, on maailma laiapõhjalisim kaitseprogramm. Kosovo serblased peaksid sellest võimalusest kinni haarama ja seda vähemuste kaitset kasutama.

Lugupeetud nõukogu eesistuja, te teate, et ka mina esindan vähemust, keda kasutati kunagi teiste eesmärkide nimel ära. Kosovo serblased peavad tagama, et nendega sellist asja ei juhtuks. Teine Kosovot ähvardav oht on kaos ja korruptsioon. Sellega seoses võin öelda ainult seda, et peame EULEXi tugevdama, sest UNMIK ei olnud mitte lahendus, vaid osa probleemist.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (PSE). (DE) Proua juhataja, minu kolleeg Joost Lagendijk on Kosovoga samas olukorras. Ta on olemas, aga kõik teda raportöörina ei tunnusta, kuigi ta seda on. Sellega seoses tahaksin teda ja härra Tabajdit selle raporti eest väga tänada.

Muidugi ei ole me Kosovo tunnustamisega nii edukad olnud kui mõned, kaasa arvatud Kosovo inimesed, oleksid tahtnud. Peame tunnistama, et see on olnud Serbia jaoks valulik olukord. Me ei tohiks õli tulle valada. Selle asemel peaksime tegema kõik, et tagada protsessi rahumeelsus. Mul on väga hea meel, et Serbia juhid on vaatamata algul öeldud väga karmidele sõnadele püüdnud olukorda seadustada ja neutraliseerida, et anda missioonile EULEX võimalus. Tahaksin kõigilt missiooni EULEX vastastelt küsida: milline oleks serblaste ja teiste vähemuste olukord riigis siis, kui missiooni EULEX ei oleks?

Serblastest vähemuse või Serbia vaatenurgast on missiooni EULEX hukkamõistmine rumalus. See, et keegi Serbia toetaja siin Euroopa Parlamendis on missiooni EULEX hukka mõistnud, on minu arvates lihtsalt kentsakas. Kuigi mõned probleemid on tõesti lahenduseta. Kosovo poliitilised liidrid peavad pingutama, et asjad korda ajada. Üks meie peamisi ülesandeid ja nõudeid on viia ellu kõik tahud Ahtisaari kavast, mille üle me resolutsiooni osana homme hääletame.

Lõpetuseks – peaksime edendama kogu piirkonna lõimumist. Mõistagi peavad kõik riigid oma kodutöö ära tegema. Aga mida rohkem Serbia ja Makedoonia lõimumisel edusamme teevad, seda kiiremini saame lahendada Kosovo küsimuse ja teised sellega seotud probleemid. Kosovo rahumeelse arengu jaoks vajalikud tingimused tekivad ainult siis, kui kõik selle piirkonna riigid lõimuvad.

 
  
MPphoto
 

  Annemie Neyts-Uyttebroeck (ALDE). – (NL) Et kõik sõnavõtnud on Kosovo olukorraga tuttavad, väga tuttavad või erakordselt tuttavad, siis puudub vajadus sellest rohkem rääkida, et endale kinnitada, kui hästi me olukorraga kursis oleme.

Eelkõige peaksime rõõmsad olema, et Kosovo iseseisvuse esimene aasta osutus küllaltki kenaks, paremaks, kui paljud julgesid arvata. Ma tahaksin väljendada ka heameelt ja rahulolu selle üle, et missioon EULEX sai lõpuks paljude hea tahte ja ÜRO Julgeolekunõukogu oskuste abil käima. Missiooni EULEX edust sõltub palju, sest Kosovo oli enne iseseisvust kümme aastat protektoraat. Praegu on oluline, et me kõik aitaksime Kosovol küpseks saada.

 
  
MPphoto
 

  Sylwester Chruszcz (UEN). (PL) Proua juhataja, albaanlaste kogukonna ühepoolne otsus viis Serbia provintsi Kosovo eraldumiseni Serbiast. Isiklikult minu arvates on see rahvusvahelise õiguse pretsedenditu rikkumine. Lisaks on sellel otsusel rohkem tagajärgi, mida näitavad eelmise aasta sündmused Kaukaasias.

Tahaksin teile meelde tuletada, et ÜRO ei ole Kosovo albaanlaste otsust tunnustanud. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 1244 on endiselt jõus. Seepärast hoiatan, et mingeid otsuseid ei tohiks langetada enne, kui Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus on selles küsimuses otsuse teinud. Ainult siis teame, milline õiguslik seisund on sellel provintsil, mis rahvusvahelise õiguse kohaselt on endiselt Serbia Vabariigi osa.

Tahaksin juhtida teie tähelepanu isehakanud Kosovo Vabariigi serblaste kogukonna endiselt pinevale olukorrale. Tunnistagem ausalt, et Euroopa Liidu teatud liikmesriikide otsus seda riiki tunnustada on saatuslik viga. Asi on lihtne: Kosovo kuulub Serbiale.

 
  
MPphoto
 

  Erik Meijer (GUE/NGL). – (NL) Alates sellest ajast, kui Kosovo kuulutas end iseseisvaks, mis toimus peaaegu aasta tagasi, ollakse Euroopa Liidus selles küsimuses lootusetult eriarvamustel. Kreeka on kahevahel, aga Hispaania, Rumeenia, Slovakkia ja Küpros ei ole selle iseseisvusega nõus kodustel põhjustel. EULEXi ühisprojekt, millega Euroopa Liit loodab Kosovos mõjuvõimu saavutada, tundub pigem siseerimeelsuste varjamise vahendina.

EULEX võiks Euroopa Liidule kasulik olla, aga kas seda saab öelda ka Kosovo kohta? Kosovo rahvas tahab väga Euroopa Liiduga peagi ühineda ja saada võrdseks liikmesriigiks. Pärast pea sajandipikkust Serbia iket ei taha nad kindlasti mingeid uusi väliseid vahelesegajaid. EULEXi-laadne projekt oleks ehk olnud kasulik vaid veidi aega – 2008. aasta esimestel kuudel, et vältida kaost. Aga see etapp on läbi. EULEXi hiline saabumine jätab nüüd vägagi mulje, et Euroopa Liit tahab teha Kosovost protektoraadi, kus on liidu sõjalised jõud ja haldusmõju, nagu varem Bosnias ja Hertsegoviinas, kus selline poliitika edu ei saavutanud.

Kosovo rahuliku ja harmoonilise tuleviku tagamiseks ei tule kaasata mitte ainult praegust valitsust ja valitsusparteisid. Olulised jõud on ka lõunas tegutsev enesemääramist pooldav liikumine Vetëvendosje, kes peab ELi algatust mõttetuks kolonialismiks, ja Ibari jõest põhja pool asuvate omavalitsuste serblastest esindajad, kes teevad kõik võimaliku, et säilitada alaline ühendatus Serbiaga. Ilma nende EULEXi kriitikuteta ei ole meil pikaajalist lahendust. Kosovo tulevikule on kasulikumad laialdaselt tunnustatud riigisisesed kompromissid kui Euroopa Liidu võimu näitamine.

 
  
MPphoto
 

  Patrick Louis (IND/DEM). – (FR) Härra eesistuja, daamid ja härrad, kümme aastat tagasi pommitas NATO Belgradi – kahtlemata selleks, et tähistada oma viiekümnendat aastapäeva ja määratleda ümber oma pädevusala, mida piirab Washingtoni konventsioon. Need pommitamised olid rahvusvahelise õiguse rikkumine, see tähendab, et selleks ei hangitud enne ÜRO luba.

Aasta tagasi kuulutas Priština ühepoolselt välja Kosovo iseseisvuse, mis rikkus häbematult Jugoslaavia Liitvabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, mida ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis nr 1244 taas kinnitati.

Nüüd loodab Euroopa missioon EULEX koos USA ekspertidega, et Kosovost võib saada õigusriik. Kui olukord ei oleks nii kohutav, oleks põnev mõelda, kuidas sellisest allikast on võimalik sellist vilja saada.

Samas palume sel missioonil tagada serbia vähemuse austamine ja väärtustamine nende esivanemate maal. See tundub meile hea algus õigusriigi taasülesehitamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Anna Ibrisagic (PPE-DE). (SV) Ma olen Balkanil sündinud. Jälgisin Kosovo probleeme 1980ndate lõpul lähedalt. Nägin, kuidas Sloveenia ja Horvaatia said iseseisvateks riikideks ja sattusid 1990ndatel sõtta. Mina isiklikult kogesin sõda Bosnias ja lõpuks lahkusin riigist põgenikuna. Ma tean, et sõda alustada on ääretult lihtne, aga tean ka, et palju raskem on kehtestada rahu ja taastada inimeste usaldus üksteise vastu.

Kosovo on praegu olukorras, mis on selle piirkonna tulevaste põlvede jaoks otsustav – just seoses usalduse taastamisega eri etniliste rühmade vahel. Mul on hea meel, et härra Lagendijk on selles resolutsioonis nii selgelt välja öelnud, et peaksime Kosovo iseseisvuse ja sellega seotud konfliktide üle arutlemise seljataha jätma.

Nüüd peame oma aja ja energia panema arutelusse selle üle, kuidas tugevdada kõikide inimeste võrdseid õigusi, et elada rahus ja töötada Kosovo parema tuleviku nimel. Peame keskenduma vähemuste tulemuslikule kaitsmisele, majandusolukorra parandamisele ning laialdase korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisele.

Kõik Kosovos olijad peavad võtma ülesandeks lõpetada etniliste rühmade vaheline vägivald. Kohtud peavad tagama, et sõjakuriteod saaksid karistuse. Mõned Euroopa Parlamendi liikmed ei tunne heameelt ELi kohaloleku ja osaluse üle Kosovos, aga neil meie hulgast, kes on saanud tunda sõda Balkani maades, on kahju, et ELi osalus ei ole selgem ja laialdasem.

On vaja ära teha veel tohutu töö ja see võtab aega, aga lõppeesmärk on saavutada inimestevaheline usaldus, nii et tulevastel põlvedel on võimalus olla haritud ning elada ja töötada koos, rahus ja üksteise erinevusi arvestades. See ongi Euroopa mõte.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Libor Rouček (PSE). – (CS) Tahaksin rääkida lühidalt Serbia rollist. Serbia valitsus on keerulisele kodusele olukorrale vaatamata võtnud väga konstruktiivse ja vastutustundliku hoiaku missiooni EULEX suhtes Kosovos. Kokkuleppel ÜROga on see aidanud kaasa serblasest kõrgema politseiametniku ametissemääramisele Kosovo politseis. Olen kindlalt veendunud, et nii on võimalik saavutada Kosovo serblaste ja teiste vähemuste järkjärguline kaasamine Kosovo majandus- ja sotsiaalellu. Sellega seoses tahaksin paluda Euroopa Liidu kõrgel esindajal tagada, et Kosovo ametiasutused pühendaksid piisavalt tähelepanu mitmepoolsele arengule Mitrovica piirkonnas. Samuti jagan ma Anna Ibrisagici arvamust, et nüüd on vaja pöörata varasemast palju rohkem tähelepanu Kosovo julgeoleku- ja majandusolukorrale ning majandusarengule.

 
  
MPphoto
 

  Baroness Nicholson of Winterbourne (ALDE). – Proua juhataja, tahaksin tänada härra Lagendijki, kelle silmapaistvad poliitilised oskused on andnud meile suurepärase resolutsiooni, mida oma töös aluseks võtta.

Eriti tänan ma teda lõikega 26 nõustumise eest – tahaksin sellele ministri ja komisjoni tähelepanu juhtida. Selles mainitakse pliikaevanduse serval olevat 1500 väga tõsiste tervisehäiretega romi, kes on seal ÜRO üheksa aasta taguse valearvestuse tõttu. Olen täiesti nõus minister Vondra sõnadega, et ehk ei ole see Euroopa Liidu ülesanne. Aga suur tänu komisjonile, kes sellegipoolest sellel teemal sabast haaras ning kohale läks ja uuris, millist kahju plii on teinud. Nende inimeste veres on kohutavalt palju pliid, see on pöördumatu kahju, ning nad tuleb sealt kohe kiiremas korras ära viia ja ravile suunata.

Minister Vondra, te lubasite Euroopa Parlamenti korralikult kursis hoida. Kas tohib teilt paluda, et te eesistujana pööraksite sellele küsimusele põhjalikku tähelepanu ja annaksite mulle teada, mida te teete?

 
  
MPphoto
 

  Alojz Peterle (PPE-DE). (SL) Siirad komplimendid raportöörile ja variraportööridele suurepärase raporti eest. Selle eesmärk on aidata kaasa Kosovo edasisele stabiliseerimisele ja normaliseerimisele.

Kosovo viimase aasta edu on kinnitanud meie ootusi, et paljude rahvuste ja kultuuride kooseksisteerimine on Kosovos võimalik. Mitte ainult Kosovo, vaid kogu Lääne-Balkani soov pääseda Euroopasse võib saada tegelikkuseks ainult siis, kui see eeldus on täidetud.

Oleme saavutanud edu – märkimisväärset edu – ja nüüd peame veel rohkem ära tegema. Eriti tunnen ma heameelt selle üle, et ka EULEXi jõupingutused aitavad Kosovo olukorda normaliseerida. Mul on hea meel, et Kosovos loodi hiljuti julgeolekujõud ja et serbia kogukonna liikmeid kuulub Kosovo politseisse. Kiirema edu saavutamiseks peame tegutsema poliitilisel, majanduslikul, julgeoleku ja sotsiaalsel rindel ning mujal, samuti peame pöörama erilist tähelepanu sellele, mis toimub kohalikul tasandil, kus kooseksisteerimise küsimus on kõige tundlikum. Peame toetama projekte, mis tugevdavad rahvuste kooseksisteerimist ja koostööd. Selles vaimus tunnustan Euroopa Komisjoni kavatsust kasutada edu saavutamiseks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid. Just seda Kosovo vajab.

 
  
MPphoto
 

  Richard Howitt (PSE). – Proua juhataja, mul on hea meel tänase arutelu ja resolutsiooni üle, mis on aasta pärast iseseisvumist järgmine samm Euroopa Liidu ja Kosovo suhete normaliseerimisel.

Tuleb rõhutada, et Briti konservatiividest härra Van Ordeni ja härra Tannocki ning teiste selle sammu vastaste arvamus on ümber lükatud, sest nüüdseks on 54 maad, sealhulgas 22 meie Euroopa liikmesriiki, seda riiki juriidiliselt tunnustanud ja Serbia nõusolekul on asunud seal tegutsema ELi õigusriigimissioon. Me oleme ju kogu aeg väitnud, et eraldunud Kosovo aitab Serbial Euroopa Liitu pürgida, ja täna kordame üle, et nende edu on meile tähtis.

Eile alustas ELi õigusmissioon Kosovos kohtumõistmist esimeste sõjakuritegude üle. Täna külastab Kosovo Gjilani puuetega laste kooli tema kuninglik kõrgus Briti printsess Anne. Need koos näitavad Euroopa tahet mineviku ebaõiglust mitte kunagi unustada ja töötada nüüd kõikide parema tuleviku nimel.

 
  
MPphoto
 

  Ria Oomen-Ruijten (PPE-DE). – (NL) Esiteks tahaksin õnnitleda härra Lagendijki selle väga tasakaaluka resolutsiooni puhul ning kasutan ühtlasi võimalust tänada proua Packi, sest tema ja tema delegatsioon on selles valdkonnas palju kasulikku ära teinud.

Euroopa Liidu eesmärgid on selged: Kosovo ei tohi muutuda mustaks auguks. Selle eest vastutavad eelkõige Kosovo ametiasutused. Elanikkonnas peab tekkima usaldus nii valitsusse kui ka õigussüsteemi. Korruptsioon ja kuritegevus õõnestavad riiki. Täiel määral tuleb kaasata ka naised ja vähemused.

Teisene vastutus on minu arvates naaberriikidel, eelkõige Serbia võimudel. Edasiviiv dialoog ja piirkondlik koostöö on selles piirkonnas kõikide huvides.

Viimasena on suur vastutus ka Euroopa Liidul. EULEXiga on Euroopa Liit seadnud endale kõrged eesmärgid. Hea, et reaalne töö on nüüdseks alanud. Järgmised kaks aastat näitavad, kas EULEX suudab tõepoolest jätkuvalt midagi pikemas plaanis ära teha. Ma loodan seda väga.

Stabiilsus, leppimine ja õigusriigi väljakujunemine Kosovos on väga oluline kosovolastele ja kõikidele Kosovo vähemusrahvustele, aga need on ka Euroopa Liidu huvides. Abi tulemuslikkus peab olema selles olulisel kohal. Külastasime proua Packiga hiljuti Kosovot. Abist puudust ei ole, aga seda võiks rohkem ja tulemuslikumalt koordineerida.

 
  
MPphoto
 

  Adrian Severin (PSE). - Proua juhataja, mitme riigi poolt peab riik tunnustatud saama, et olla iseseisev? Küsimus ei ole selles, sest tunnustamise kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet. Enesemääramise deklaratsioon ei vii iseseisvuseni, kui riiki ei tunnusta need, kellest ta tahab sõltumatuks saada.

Riigi iseseisvus ei ole reaalne, kui ÜRO Julgeolekunõukogu seda ei tunnista. Samuti ei ole riik iseseisev, kui see ei suuda pakkuda kõikidele oma territooriumil elavatele kogukondadele head võimalust lõimuda loomulikult mitmekultuuriliseks kodanikuühiskonnaks ja kui ta ei ole jätkusuutlik ega suuda ise end valitseda.

Kõigil nendel põhjustel Ahtisaari kava ebaõnnestus. Soov endine olukord taastada ei ole samuti lahendus – on vaja edasi liikuda. Seetõttu peaksid Euroopa Liit ja ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed korraldama rahvusvahelise konverentsi, mis peaks leidma jätkusuutliku lahenduse demokraatliku julgeoleku, geostrateegilise tasakaalu ja sotsiaal-majandusliku stabiilsuse jaoks Lääne-Balkanil. Selle raames tuleks Kosovo asetada tagasi rahvusvahelisele õigusele vastavuse rajale ja piirkond peaks saama selge tegevuskava Euroopa Liiduga lõimumiseks.

Lagendijki raportis kahjuks selliseid teid ei käsitleta ja seega hüljatakse igasugune realistlik võimalus paremasse tulevikku liikuda. Sellepärast on Rumeenia sotsiaaldemokraadid sunnitud hääletama selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE).(RO) Vastavalt rahvusvahelise õiguse sätetele ja võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 1999. aasta resolutsiooni nr 1244, ei saa Kosovot riigiks pidada. Viis Euroopa Liidu liikmesriiki ei ole Kosovo iseseisvuse ühepoolset väljakuulutamist tunnustanud. Aga Kosovo on reaalsus ja seetõttu peame sellega tegelema.

Stabiilsus Lääne-Balkanil – piirkonnas, millel on kõige parem väljavaade saada lähitulevikus ELi liikmeks – on oluline. Sellepärast peab piirkonna õrna olukorra ohjamises olema tähtsaim roll Euroopa Liidul. Missioon EULEX, mis on juba saavutanud algse tegutsemisvõime, on oluline esimene samm selle poole, sest selleks, et tagada eelkõige rahvustevahelise koostöö õhkkond, mis võimaldab naasta normaalse elu juurde, on vaja abi ja koordineerimist.

Tuleb tagada kõikide Kosovo vähemuste, sealhulgas serblaste kaitse. Institutsioone tuleb tugevdada, et vältida kaost ja kindlustada stabiilne areng. Varad tuleb tagasi anda ja tagada tuleb põgenike õigus naasta. On vaja kasutada ELi rahastamisvahendeid, eelkõige ühinemiseelse abi rahastamisvahendit, et aidata kaasa sotsiaalsele ja majanduslikule arengule, suurendada läbipaistvust ja edendada rahvustevahelist leppimist. Kosovo ei tohi Euroopas toimuvast kuidagi kõrvale jääda. Sellel peab olema Euroopa väljavaade piirkondlikus kontekstis. Peame kohaldama samu standardeid igas piirkonnas. Seda, mida nõutakse piirkonna teistelt riikidelt, tuleb nõuda ka Serbialt ja Kosovolt.

Euroopa Liit peab nõudma Priština ja Belgradi dialoogi jätkamist. Minu arvamus on, et praeguses resolutsioonis ei kajastu Euroopa Liidu kõigi 27 liikmesriigi seisukohad Kosovo suhtes. Sellepärast kavatsevad fraktsiooni PPE-DE Rumeenia saadikud, v.a ungari päritolu parlamendiliikmed, hääletada resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Sógor (PPE-DE). (HU) Serbiat tuli pommitada, et ta hakkaks mõistma vajadust vähemuste õigusi austada. See oli karm õppetund. Selle asemel, et Kosovole autonoomsus anda, pidi ta leppima selle iseseisvusega. Kosovo on hoiatus ka Euroopa Liidu liikmesriikidele. Kõik liikmesriigid peavad tagama põliste rahvusvähemuste turvatunde ja koduse olemise oma territooriumil. Rahulolevad vähemused on riigi julgeoleku, suveräänsuse ja majandusarengu kindlaim alus. 2008. aasta 17. veebruaril osalesin ma Prištinas ametlikel Kosovo iseseisvuse väljakuulutamise pidustustel. Loodan, et suutsin kindlaks teha, et Kosovo alal tunnustatakse serblaste vähemuse kultuurilist ja territoriaalset autonoomiat. Kosovo albaanlastele anti võimalus Euroopa moodi lahenduseks. Serbial on veel üks võimalus: Vojvodina. Ka ELi liikmesriigid võivad püüda anda oma territooriumil elavatele etnilistele vähemustele kultuurilise või territoriaalse autonoomia. Oleks häbiväärne, kui mõni ELi liikmesriik oleks selles valdkonnas kehvem kui Kosovo ja Serbia.

 
  
MPphoto
 

  Victor Boştinaru (PSE).(RO) Euroopa Parlamendi liikmena ja Kagu-Euroopa saadikuna loodan kuulda meie ühiste väärtuste nimel – me kutsume neid uhkusega Euroopa väärtusteks –, et Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon nõuaksid kogu oma võimu ja autoriteeti kasutades Kosovo parteidelt avatust eri rahvuste suhtes ning et Kosovo ja Euroopa Liidu suhete edasine edu sõltub sellest.

Lootsin, et raportis on kirjas, et mudel, mida EL kavatseb Kosovos Euroopa maksumaksja raha eest luua, on tõeliselt mitmerahvuseline, mitmekultuuriline ja eri uske arvestav, mitte ei põhineks eraldusel. Kosovost pärit Euroopa Parlamendi liikmed ütlesid meile, et sellist mudelit ei saa praegu rakendada.

Lõpetuseks tahaksin küsida: kui seda mudelit Kosovos rakendada ei saa ja kui Euroopa väärtustel Kosovos kohta ei ole, siis millist mudelit Euroopa Komisjon rakendada saab?

 
  
MPphoto
 

  Gisela Kallenbach (Verts/ALE). – (DE) Proua juhataja, tahaksin tänada härra Lagendijki, aga ka väliskomisjoni selle eest, et nad hoiavad selle resolutsiooni ja aruteluga Kosovo teemat endiselt meie päevakorras. Minu arust on Kosovo rahvas pärast Euroopa Liidu sealset ebaõnnestumist 1990. aastatel selle igati ära teeninud.

Meil on seal võlg tasuda – meil on Kosovo ja kogu piirkonna inimeste ees kohustus anda neile üsnagi palju abi nende teel Euroopa Liitu. Sellega seoses on esmatähtis küsimus eeldused paremaks majandusarenguks, sest ilma nendeta ei saa välistada sotsiaalseid rahutusi.

Tahaksin paluda komisjonil kasutada oma mõjuvõimu, et tagada Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu tegelik rakendamine kõikides allakirjutanud riikides. Samuti tahaksin paluda komisjonil tagada, et liikmesriigid käsitleksid varjupaigataotlejate sunnitud kodumaalenaasmise küsimust ettevaatlikult.

 
  
MPphoto
 

  Alexandru Nazare (PPE-DE).(RO) EULEX on Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames käivitatud operatsioonidest suurim tsiviiloperatsioon. Tahaksin rõhutada, et rahvusvahelise kontingendi 1900 esindaja seas on 200 Rumeenia sõjaväe- ja tavapolitseinikku. Seega osaleb Rumeenia EULEXis Bukaresti kohustuse pärast toetada oma Euroopa Liidu partnereid, vaatamata sellele, et Rumeenia ei nõustu alati nende enamuse langetatud otsustega.

Rumeenia ei ole Kosovo riigi iseseisvust tunnustanud, selle üks põhjus on soov mitte seadustada separatistlikke rahutusi. Belgradi ja Priština läbirääkimiste tulemusel saavutatud kompromiss – võimalik, et konföderatsioon – oleks olnud parem kui praegune olukord. Praeguses olukorras on aga oluline, et Euroopa Liit viiks oma missiooni edukalt lõpule. Ent vältida tuleb olukordi, kus ELi osalus venib lõpmatusse. Kosovost ei tohi saada Euroopa Liidu protektoraati, aga ta vajab oma asjade ajamisel abi.

See aspekt on oluline nii Kosovole kui ka Euroopa Liidule, eelkõige praegust majanduskriisi ja piiratud ressursse arvestades.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Luigi COCILOVO
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE) . – (RO) Olen nõus paljude mõtetega, mida siin parlamendis on väljendatud, aga see probleem on palju keerulisem. Rumeenial on õigus, kui ta väljendab seisukohta, et Kosovo ühepoolne iseseisvuse väljakuulutamine on väga kahtlase väärtusega, kuna rahvusvahelise õiguse kohaselt ei ole vähemustel kollektiivseid õigusi ega ka enesemääramis- ega eraldumisõigust. Mina sooviksin rõhutada seda, et rahvusvähemustesse kuuluvatel inimestel on õigused.

Kosovo eraldumine ja teiste riikide poolt tema tunnustamine riigina lõid ohtliku pretsedendi, millele järgnes mõni kuu hiljem Lõuna-Osseetia ja Abhaasia separatistlike piirkondade iseseisvuse ühepoolne tunnustamine Venemaa poolt. Mõlemal juhul viitas president Putin selgelt Kosovo näitele. Separatistlikud liikumised piirkondades, nagu Kashmir, Mägi-Karabahh, Transnistria, Krimm, Põhja-Küpros ja teised, teatasid kohe, et neil on samasugune õigus iseseisvuseks nagu Kosovol.

Mul on tunne, et tulevikus peavad Euroopa Liit ja tema liikmesriigid järjepidevalt toetama kõigi riikide territoriaalse ühtsuse põhimõtet ja aktiivselt taunima separatistlikke tendentse. Euroopa Liit peab tegema erilisi pingutusi, et säilitada kogu Lääne-Balkani piirkonna ühtsus ja tagada alus nende liikmesuse väljavaadetele.

 
  
MPphoto
 

  Miloš Koterec (PSE). – (SK) Kosovo on praegu fakt, mida mõned aktsepteerivad ja teised mitte. Isegi kui enamik liikmesriikidest on tema iseseisvuse poolt ja tema iseseisvust tunnustanud, on viis liikmesriiki, kes ei ole seda teinud, rääkimata ÜRO Julgeolekunõukogust.

Kui soovime resolutsiooniga mõjutada Euroopa Liidu välispoliitikat, siis peaks sellel olema liitev mõju. Kui näitame, et meie ühine välispoliitika on surutud läbi enamuse poolt kas nõukogus või Euroopa Parlamendis, siis avaldab see liidu ühtsusele vastupidist mõju. Leidkem ühine lahendus ja ärgem surugem läbi otsuseid, mille sõnastus on parimal juhul ebaselge või isegi segadust tekitav või lohakas.

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock (PPE-DE). – Härra juhataja, rahvusvahelist rutakust Kosovo tunnustamisel oli minu arvates raske mõista. Leidus hulgaliselt varasemaid arutelusid, mida lahendada ja mis on ELi pingutusi rohkem väärt: näiteks Kashmiri või Taiwani või isegi Somaali poolsaarel asuva Somaalimaa küsimus.

Kosovo iseseisvuse väljakuulutamine on tekitanud ka lõhe liikmesriikide vahel. Kosovo ei saa mingil juhul olla Euroopa Liidu või ÜRO liige, kui osad liikmesriigid ei tunnusta tema suveräänsust. Kosovo pretsedent äratas ka Venemaa meelepaha ja põhjustas selle, et Venemaa tunnustas eelmisel suvel riikidena Gruusia piirkondi Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat.

Endise Jugoslaavia eri osades elavatel rahvastel on ilmselgelt õigus elada rahus ja õitsengus. Meil Euroopa Liidus on moraalne kohustus aidata, aga see abi ei tohiks kunagi olla piiramatu. Peame nägema Kosovos tegelikku reformi, tõelisi pingutusi organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubandusega võitlemisel ning vähemuste, nagu serblaste, nõuetekohast kaitset ja võrdsust.

Komisjon ja nõukogu peavad jääma valvele ja nõudma käegakatsutavaid edusamme.

 
  
MPphoto
 

  Ingeborg Gräßle (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, eelarvekontrollikomisjon lubab endale paar sõna kõrgel tasemel välispoliitika teemal. Oleme täheldanud, et Kosovos – kolmas riik, mis saab enamiku abist Euroopa Liidult – esineb väga murettekitavaid korruptsioonijuhtumeid, millel on tõsised tagajärjed meie eelarve kindlusele ja ühenduse finantshuvidele.

ÜRO rakkerühm, komisjoni pettustevastane amet ja Guarda di Finanza on koostanud lõppraporti. Seda lõppraportit ei ole veel rakendatud. See pärineb 2008. aasta juuni lõpust ning selles paljastatakse tõsiseid korruptsioonijuhtumeid seoses ELi vahenditega. Me ootame selgitust.

See lõppraport on päriselt viimane raport. Järeltegevus puudub. Praegu ei ole kedagi, kes esindaks meie huve selles küsimuses. Ka seoses sellega kutsuksin komisjoni üles lõpuks keegi nimetama. EULEX ise ei saa seda teha. Samuti olen vastu, et otsime jätkuvalt vabandusi selle riigi ebakindla staatuse kohta.

 
  
MPphoto
 

  Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. Härra juhataja, sooviksin esiteks tänada teid selle arutelu algatamise eest. Ma arvan, et see oli õige samm kasutada Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni läheneva esimese aastapäeva hetke. Minu arvates on see õigeaegne samm, eriti arvestades praegust majanduskriisi, kuna esineb võimalik oht, et see kaob mingil viisil meie vaateväljast, samal ajal kui meil on suur vastutus töö lõpuleviimise eest: mitte ainult Kosovos, vaid Lääne-Balkani piirkonnas laiemalt. Ma arvan, et siin teie hulgast paljude poolt – nagu Hannes Swoboda ja teised – öeldu väärib rohkelt tähelepanu. Ma arvan, et nõukogu seisukoht on täpselt sama.

Meil on ees palju väljakutseid. Sooviksin rõhutada meie Kosovo suunalise poliitika kolme kõige tähtsamat alustala. Esimene on Kosovo jagamatus ja stabiilsus. Teine on detsentraliseerimine ja kõigi sealsete vähemuste võrdsed võimalused. Kolmas – ja tõenäoliselt kõige olulisem ja väljakutsuvam – on Kosovo kaasamine piirkondlikku ja Euroopa süvalaiendamisse: piirkondlik koostöö Lääne-Balkanil. Muidugi peaksime kunagi viima Kosovo lähemale stabilisatsiooni- ja assotsiatsiooniprotsessile, aga endiselt jääb palju tööd teha ning pole saladus, et teatavates küsimustes on nõukogus raske ühtsust saavutada.

Ma arvan, et meie eesmärk peaks olema keskenduda tulevikule ja mitte minevikule ning ma hindan tõsiselt nende seisukohti, kes seda tegid. Muidugi peaks Serbiaga peetav dialoog lahendamata praktilistes küsimustes toimuma täiesti läbipaistvalt ja väga intensiivselt, aga ma arvan, et meie juhtpõhimõte peaks olema realism.

Majandusolukord ja selle parandamine on stabiilsuse saavutamisel väga olulise tähtsusega, seega Kosovo enda ressursside tõhus haldamine ja koondamine on seejuures sine qua non tingimus, nagu seda on ka rahvusvaheliste ressursside usaldusväärne haldamine ja koondamine. Samuti on tähtis osa korruptsiooniga võitlemisel ja läbipaistval erastamisel.

Ma arvan, et Euroopa Parlamendi toetus EULEXile on seejuures väga tähtis. Lubage mul õnnitleda Joost Lagendijki tehtud töö eest. See oli suurepärane. Kui ma seda teksti lugesin, ei olnud mul isiklikult selle vastu kaebusi, kuigi ma oleksin ilmselt veidi ettevaatlik: me kõik teame Kosovo majandusolukorda ja energiapuudust Kosovos, nagu ka Balkani piirkonnas üldiselt. Ligniit ja energiatootmine on üks vähestest võimalustest nende jaoks ehitada mingil viisil üles jätkusuutlik majandus ja lõimida see majandus piirkonda. Jah, keskkonnaprobleemid on tähtsad, aga tulevase majandusliku stabiilsuse edendamine ei ole vähem tähtis.

Mõned teist mainisid romi perede olukorda Trebca kaevandustes. Me teame kõik, et see on katastroofiline olukord ning kindlasti olete kursis komisjoni tööga sel teemal. Detsembris külastas piirkonda Pierre Moreli juhitud delegatsioon ning nad pakkusid välja võimaluse kohtuda romide laagrite juhtidega Trebcas. Ei ole lihtsat lahendust. Me teame, et neile on tehtud pakkumine sellest piirkonnast lahkuda, aga praegu ei ole nad valmis seda tegema. Tegelikult nad keelduvad seda tegemast, seega on ka siin palju tööd. Ma arvan, et järgmisel nädalal toimuv kohtumine Pieter Feithiga, kes on samuti sellega seotud, on võimalus seda edasi arutada.

Veelkord suur tänu teile. Ma arvan, et meil oli väga viljakas arutelu, ning loodan, et Euroopa Parlament toetab jätkuvalt meie pingutusi Kosovos ja kogu piirkonnas.

 
  
MPphoto
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Härra juhataja, volinikud õnnitlevad härra Lagendijki ja avaldavad heameelt tema resolutsiooni üle: see võimaldab Kosovo suuremat kaasamist käimasolevasse piirkonna Euroopale lähendamise protsessi.

Komisjon on loonud tõhusa koostöömeetodi kõigi kohalike osalistega, kes töötavad Kosovos, sealhulgas EULEXiga ja ELi eriesindajaga. Me jätkame seda koostööd. See on ainus võimalus, kuidas meie töö Kosovos vilja kannaks. Senine hea koostöö on osutunud vajalikuks, et säilitada rahu selles piirkonnas.

Komisjon rahastas seitsme miljoni euro suurust projekti õigusriigi teemal, mis hõlmas ühe miljoni euro suurust osa korruptsiooniga võitlemiseks. Täpsem olles, 2008. aasta detsembris andsime eelarvekontrollikomisjoni esimehele härra Böschile üksikasjalikud ja kõikehõlmavad vastused kõigile nii suuliselt kui ka kirjalikult esitatud küsimustele. Nendes selgitati teemasid, mis oli tõstatatud seoses ELi rahastamisega ja selle haldamisega Kosovos. Neis teavitati liikmeid ka komisjonis praegu kehtivatest finantsjuhtimise ja -kontrolli süsteemidest.

Sestsaadik ei ole me rohkem teabenõudeid saanud. Me võime anda liikmetele eelarvekontrolli komisjonile saadetud materjalide koopiad, kui nad peaksid olema huvitatud.

Viitaksin proua Kallenbachi märkusele Kesk-Euroopa Vabakaubanduslepingu (CEFTA) kohta. Me loodame, et Serbia ja Kosovo suhete paranemine võimaldab lõimida Kosovo CEFTAga. Komisjon annab endast parima, et seda hõlbustada.

Resolutsioonis on välja toodud palju tähtsaid teemasid, nagu Kosovo kultuuripärandi säilitamine, riigihalduse suutlikkuse parandamine, kõigi kogukondade parem lõimimine Kosovos, mitmerahvuselise hariduse vajalikkus ning romi perede armetu olukord pliist saastatud põgenikelaagrites piirkonna põhjaosas. Komisjon kavatseb neid teemasid jälgida olemasolevate instrumentide abil ja koostöös teiste rahastajatega.

Me avaldame oma uurimuse Kosovo kohta sügisel oma laienemispaketi osana. Olen kindel, et selles on palju ideid, kuidas tagada, et Kosovo jääks tugevalt seotuks Euroopa väljavaatega, mida ta jagab kogu Lääne-Balkani piirkonnaga.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Olen saanud ühe resolutsiooni ettepaneku(1) vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 5. veebruaril 2009.

 
  

(1)Vt protokoll.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika