Istungi stenogramm

Neljapäev, 5. veebruar 2009 - Strasbourg

3. Sööda turuleviimine ja kasutamine (arutelu)

  Juhataja. – Päevakorra järgmine punkt on härra Graefe zu Baringdorfi raport (A6-0407/2008) põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus sööda turuleviimise ja kasutamise kohta (COM(2008)0124 – C6-0128/2008 – 2008/0050(COD)).

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, raportöör. – (DE) Härra juhataja, volinik, arutame täna seda, mida tuntakse „avatud deklaratsioonina“. See puudutab sööda kui tervisliku toidu baasi läbipaistvust tarbijate jaoks ning segajõusööda ostjatele ülevaate andmist selle kohta, mida neile tarnitakse.

Tee on olnud pikk, kuid kui võtame antud määruse täna vastu, loodan, et see viib asjad eduka lõpuni, ning sooviksin tänada komisjoni, kes on meid nendes küsimustes suuresti aidanud oma konstruktiivse tööga. Komisjon puutus kokku parlamendipoolse absoluutse poliitilise tahtega suruda antud avatud deklaratsioon läbi ning koges samuti jonnakat, ent õiglast arutelu nõukoguga. Võime tulemuste üle uhkust tunda.

Vaadakem lühidalt ajalugu. Meil oli veiste spongioosse entsefalopaatia kriis ning 1997. aastal andis ajutine uurimiskomisjon välja oma lõpliku raporti, milles parlament nõudis avalikku deklaratsiooni. Komisjon esitles ettepanekut, millest hiljem sai direktiiv 2002/2/EÜ. Nõukoguga saavutatud kompromissi kaudu – see läbis kõik organid – surus direktiiv läbi avaliku deklaratsiooni, mis tähendas, et märgistuslehed peavad avaldama söödatoorained hälbega ± 15% ning nõudmisel tuleb esitada täpne koostis.

See oli pigem direktiiv kui määrus ning liikmesriigid rakendasid seda ellu ainult väga kõhklevalt, kui üldse. Söödatööstus esitas Euroopa Kohtule hagi ning kohus väljastas järgmise esmaklassilise kinnituse: välja arvatud täpne info, polnud antud direktiiv vaidlustatav. Seejärel võtsime seda kohtuotsust parlamendis täiendaval protseduuril arvesse ja oleme nüüd asjad lõpule viinud käesoleva määruse kujul. Mul oli au iga kord raportööriks olla ning kogu selle pika perioodi jooksul nautisin ma äärmiselt intensiivset usaldusel rajanevat koostööd komisjoniga.

Nüüd on meil tulemus, mille nimel on kõvasti, ent õiglaselt võideldud ja mille üle võime tunda uhkust. Samuti on ilmne, et see on pälvinud antud täiskogu ning fraktsioonide enamuse toetuse. Muudatusi pole, millest järeldan, et antud määrus võetakse tõepoolest suure enamusega vastu. Seetõttu on meil hea määrus, mis teeb avatud deklaratsiooni teoks kolmes järgus – te teate, mis need on – esiteks komponendid kahanevas protsentuaalses järjekorras; teiseks info esitamine söödaettevõtetele hälbega ± 15% – selles suhtes pole me antud õigusaktis sätestanud intellektuaalse omandiõiguse reservatsiooni, vaid pigem viidanud üldistele seadustele – ning kolmandaks täpse info esitamine ametivõimudele.

Soovin tähelepanu juhtida ka sellele, et me oleme üles seadnud registri. Euroopa Liidus ei söödeta loomi ega lisata söödale komponente ilma neid avalikustamata, kuna need tuleb registrisse kanda. See on oluline mitte ainult järelevalve teostajatele, vaid ka üldsusele ja klientidele. Raportööri seisukohast võin seega öelda, et olen tulemusega tervikuna väga rahul.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. − Härra juhataja, esmalt sooviksin tänada põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kõnealuse toimikuga tehtud töö eest ning eriti raportööri, härra Graefe zu Baringdorfi ja lisaks ka variraportööre, kes kõik etendasid olulist rolli.

Härra Graefe zu Baringdorf on suutnud läbirääkimiste jooksul juhtida arutelusid oskuslikult ning me oleme talle väga tänulikud.

Kompromisspakett säilitab ELis saavutatud kõrge söödaohutustaseme. See saavutab õige tasakaalu tarbijakaitse ning intellektuaalse omandiõiguse vahel. See kõrvaldab bioproteiinide puhul turueelse kinnitamise koorma, kaasajastab sööda märgistuslehti tarbijale mõeldud õige info kaudu ning seab kaasreguleerimise seaduslike protseduuride keskmesse. See parandab turu läbipaistvust uute söötamaterjalide teavitussüsteemi kaudu, aitab ELi söödamajanduses kaasa innovatsioonile ning konkurentsivõimelisusele ja tähistab konkreetset sammu söödakasutajate eksitamise vastu, olgu nad põllumajandustootjad või lemmikloomaomanikud.

Läbirääkimiste tulemuseks on teile hääletamiseks esitatud kompromisspakett, mis kujutab endast olemasoleva õigusraamistiku lihtsustamist ja kaasajastamist. Niinimetatud „avatud deklaratsiooni“ puudutavad sätted võimaldavad kaasaegsemat tüüpi märgistuslehti. Toiduloomadele segujõusööta lisatud söödamaterjalid tuleb märgistada kaalu järgi kahanevas järjekorras.

Sellele lisaks tuleb näidata esiletõstetud söödamaterjalide kaalu täpne protsent ning see puudutab ka vabatahtlikke märgistuslehti.

Lisaks saab teatud segujõusööta puudutavat infot siirata pädevatelt ametivõimudelt ostjatele pakilisuse põhjustel, nii parandab säte tarbija jaoks vastava info kättesaadavust taolistel juhtudel, nagu sööda saastumise juhtumid.

Antud kontekstis teeb komisjon järgnevad deklaratsioonid. Esiteks näevad komisjon ja selle teenistused ette selleks, et söödamaterjalide ja segajõusööda hälbeid puudutavat Lisa 3 teadusliku ja tehnilise arenguga kohandada, kõnealuse Lisa läbivaatamise. Antud kontekstis vaatab komisjon samuti läbi teatud söödamaterjalid, mille niiskussisaldus on üle 50%.

Teiseks uurib komisjon seoses söödalisandite märgistamisega, kas sööda märgistuslehtede kaudu info avaldamise põhimõtted võivad kohalduda loomasöötades kasutatavate söödalisandite määrusest lähtuvalt ka söödalisanditele ja eelsegudele.

Lõpuks mõistab komisjon, et igasuguste inimeste ja loomade tervise ning keskkonnaga seonduvate hädaolukordade hulka võivad kuuluda muuseas hooletus, rahvusvaheline pettus või kuriteosündmused.

  Albert Deß, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, sooviksin avaldada Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel südamlikku tänu raportöörile, härra Graefe zu Baringdorfile. Arvan, et antud raporti suhtes rakendatud lähenemine on käesolevas täiskogus parlamentaarse töö eeskujuks.

Tänane hääletus ei kätke muudatusi, kuna selle kallal tehtud töö oli tehniliselt väga tugev ning hõlmas kogu poliitilise spektri. Arvan, et saadud tulemus on selline, mille üle uhkust tunda. See kujutab endast tasakaalustatud tulemust, mis kaitseb nii põllumajandustootjate kui söödakasutajate, söödavalmistajate ning toiduahela kõikide muude lülide huve.

See parandab läbipaistust ning minu fraktsioon hindab iseäranis kõrgelt, et seati üles register, kuhu tuleb kanda sööta segatavad toorained. Toiduskandaale esineb üha jälle ning isegi uus seadus ei hoia seda ära, kuna Euroopa eeskirjad pole mõeldud kuritegevuse ennetamiseks; ent need eeskirjad aitavad tagada, et siis, kui need skandaalid tõesti tekivad, on kergem avastada, mis ained on sööta sisse segatud.

Samuti kiidan heaks, et söödavalmistajad võivad esitada täiendavat infot vabatahtlikul alusel, ning pean suurepäraseks ettepanekuks seda, et kui nad taolist infot esitavad, peab see olema teaduslikult tõestatud. Minu arvamus on, et antud uus söödaseadus parandab märkimisväärselt kaitset ning et kahanev järjekord võimaldab põllumajandustootjatel näha iga söödakomponendi proportsioone ning otsustada, mis on nende loomade jaoks parim sööt, ja valida vastavalt.

Kordan oma tänusõnu kõigile neile, kes aitasid kaasa, et teha sellest niivõrd hea raport.

  Rosa Miguélez Ramos, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Härra juhataja, volinik, nagu olen juba teinud põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis, sooviksin esiteks soovida raportöörile, variraportööridele teistest fraktsioonidest ja samuti komisjonile teostatud töö puhul õnne.

Kõnealune töö on lubanud meil jõuda kokkuleppele esimesel lugemisel ja on olnud lisaks suurepäraseks sissetöötamisprotsessiks kaasotsustamise protseduurile, millest saab meie parlamendikomisjonis lähitulevikus üldine tava.

Daamid ja härrad, hetkel reguleerib loomade, sealhulgas lemmikloomade sööta ja segujõusööta – ühenduse tasandil 50 miljardi euro suurust kaubandust kujutavat valdkonda – puudutavaid seaduseid mitu direktiivi ning oma 50 muudatust ja rakendusakti.

Seadusandluse lihtsustamine ja selle harmoniseeritud kohaldamine on põhieesmärkideks, mille antud määrus kahtlemata saavutab.

Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon on juba 2006. aastal arutanud loomasööda turuleviimist. Meile kõigile meenub, et palusime ühehäälselt Euroopa Komisjonil edaspidi üritada leida õiglane tasakaal põllumajandustootjate huvide, mis puudutavad söödakomponentide kohta üksikasjaliku info saamist, ning tööstusepoolsete huvide, mis puudutavad oskusteabe küllaldast kaitset, vahel.

Komisjoni ettepaneku peamiste tundlike punktide – toorainete lahtise deklaratsiooni ja ühenduse toorainete loendi loomise – osas saavutatud kompromiss kajastab minu arvates antud tasakaalu hästi. Selle tõenduseks on, kuivõrd hästi kompromiss kõigi kaasatute poolt vastu on võetud.

Tegelikult kaitseb kompromiss lahtise deklaratsiooni abil ostjate õigusi teavitamisele ning valmistajate õigusi oskusteabe endale hoidmisele, osutades, et infot tuleks esitada, piiramata 2004. aasta intellektuaalse omandiõiguse direktiivi.

Pole kahtlustki, daamid ja härrad, et tarnija ja kasutaja vahelises usaldussuhtes peakids olema valemid teada, kuid poleks loogiline kohustada retsepti andmist esimesele sisseastuvale kliendile. Paljud meist on olnud aastaid Coca-Cola tarbijad. Kuigi me selle retsepti ei tea, ei tähenda see, et me kahtleks, kas toote omadustest kinni peetakse ning tervishoiustandardeid järgitakse.

Euroopa Kohtu eelnevalt mainitud otsus sätestab rangelt, et tervise kaitsmise eesmärk ei õigusta kohustust teavitada kliente nendepoolsel nõudmisel sööda täpsest koostisest.

Ometigi pean teile meenutama, et pädeval ametivõimul on ligipääs täpsele koostisele igal ajal ning vastavalt saavutatud kompromissi sätetele tähendab mis tahes inimeste või loomade tervise või keskkonnaga seonduv hädaolukord, et ostjatel on ligipääs asjassepuutuva sööda koostise täpsele infole, kui on võetud arvesse nii valmistajate kui ostjate õigustatud huvid.

Hea märgistuslehtede tava loend jääb antud valdkonnas tegutsejatele vabatahtlikuks, ilma et muutuks millalgi segajõusöötade tootmise toorainete positiivseks loendiks, kuna see kujutab endast midagi, mida nõutud pole.

Seadustesse kuulub Euroopa Parlamendi nõudel uus lisa, mis sisaldab loendit loomasööda toorainetest, mille turuleviimine või kasutamine on keelatud või piiratud. Tegemist on infoga, olgu see lisa või loend, mida komisjon võib uuendada.

Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsioon, keda esindan, toetab saavutatud kompromissi, ega pole esitanud täiskogu istungi päevakorda muudatusi. Oleme täielikult täna käesolevas täiskogus esitatud seisukoha poolt ning sellisena hääletame selle poolt.

  Jan Mulder, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Ka mina sooviksin alustada õnnesoovidega raportöörile, härra Graefe zu Baringdorfile. Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon jagab seisukohta, et saavutatud kompromiss on hea, ning seega on saame täna hiljem selle poolt hääletada.

Kõige olulisem on kaitsta kariloomade sööda valmistajate intellektuaalset omandit. Kui tahame antud valdkonnas innovatsiooni – kuna eile tõesti hääletasime kliimaraporti üle – on palju paranemisruumi kariloomade sööda valdkonnas, nii et saaks vähendada kõikvõimalikke kariloomade poolt põhjustatud gaaside emissioone. Tegemist on aga väljakutsega, mis tuleb meil võtta käsile otse. Kui loomasööda valmistajad otsustavad innovatsiooni kasuks, ei tohiks neid takistada liigselt range avalikustamisalase seadusega. Minu arvates kindlustatakse kõnealust avalikustamist, nagu teised juba on maininud, ning seda võiks teha valitsuse või teatud kliendi nõudel näiteks. Pole midagi, mis takistaks loomasööda valmistajaid seda vabatahtlikul alusel tegemast.

Koostisosad kui sellised pole kõige olulisem asi: kariloomade sööda täpne toiteväärtus on palju olulisem ning seda tuleks õigesti märgistada. Kõik märgistuslehel näidatu, nagu energia, valk ja muu taoline, on väärtuslik info. Ühesõnaga toetab Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon antud kompromissi. Samuti ütleme kariloomade sööda valmistajatele, et kui nad soovivad näiteks oma tootmisprotsesse ning oma kariloomade sööda koostist innovatiseerida, on tegemist hea kompromissiga, mis aitab neil seda teha.

  Andrzej Tomasz Zapałowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, loomasöödaturg ja selle kasutamine loomakasvatustoodangus on äärmiselt oluline, sest puudutab ELi liikmesriikide sadade miljonite kodanike tervist.

Ebameeldivad kogemused minevikus kõlbmatust loomasöödast põhjustatud loomahaiguste näol tõid ühenduse riikides kaasa tohutuid materiaalseid ja sotsiaalseid kulusid. Sellepärast ongi söötade koostise määratlemine äärmiselt oluline, et piirata ebasobivate söötade kasutamist. Määruses sisalduvate sätete tulemuslik jõustamine on samuti oluline, nii et need poleks pelgalt tühjadeks deklaratsioonideks.

Hetkel, kui miljonid inimesed ja isegi terved riigid Euroopas on geneetiliselt modifitseeritud taimi sisaldavate loomasöötade kasutamisega toodetud toidu tarbimise vastu, on nendel inimestel õigus teada, mis toimub. Seetõttu pole põllumajandustootjad ainsad, keda tuleks loomasööda sisust teavitada, vaid toitu töötlevad tehased peaks teavitama kliente sellest tootemärgistel. Seda aga ei tehta.

Arutasime parlamendi istungisaalis mitu nädalata tagasi ülekaaluliste inimeste üha kasvavat arvukust Euroopas. Antud probleem aga puudutab suuresti just loomasöötade sisu, sest just see sisu on see, mis mõjutab märkimisväärselt liha kvaliteeti. On väga hea, et määruse projektis on pööratud palju tähelepanu söödatootmishügieenile ja saastatud materjalide lisamisele tootmise ajal. Seda tava on paljud tootjad mõnikord kasutanud.

  Alyn Smith, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Härra juhataja, ma ei ole erandiks, kui õnnitlen fraktsioonikaaslast Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorfi, kes on näinud palju vaeva selle kallal, mis kujutab endast ilmselt üht tehnilisemat toimikut, millega kokku oleme puutunud. Samuti on ta näidanud üles saalomonlikku tarkust, luues tasakaalu tarbijate vajaduste ning valmistajapoolsete väga õigustatud toote ja intellektuaalse omandi kaitsmise vajaduste vahel.

Tegemist on sellega, mida kodus olles nimetaksin üheks klassikalisemaks Euroopa Parlamendi toimikuks. Vaadates külalisi külaliste galeriis, võib üsna julgelt öelda, et loomasööda märgistamine ei kujuta tõenäoliselt endast üht kõige glamuursemat teemat, mida nad võisid meid täna arutlemas kuulda, kuid see on ülioluline ning ehtne näide sellest, kuidas parlament lisab väärtust ja kuidas meie saame tagada oma tarbijate, kodanike ja valijate usu söödava toidu toiduahelasse.

Oluline on meeles pidada, kust antud küsimus pärineb. Veiste spongioosse entsefalopaatia kriis tõestas, et seda, mida me oma loomadele söödame, on tarvis reguleerida. Käesolev määrus peab olema läbipaistev ning on vaja saavutada tasakaal tarbijate huvide ja valmistajate huvide vahel, kuid see võib minna valesti. See on läinud valesti ning me peame tagama, et see ei läheks uuesti valesti. Käesolev raport on selle edendamisel ülioluline.

Mul on olnud arvukaid kohtumisi tööstuse esindajatega Šotimaal ning tarbijarühmade ning põllumajandustootjate enestega ning toetus ja heakskiit sellele, kuidas komisjon ja parlament on asja edendanud, ning iseäranis meie raportöörile, on olnud vaat et universaalne.

Käesolev toimik lisab väärtust. Tegemist on hea näitega toimivast parlamendist. Ütleme tihti, et komisjoni ja parlamendi vahel on olnud hea koostöö. Antud juhul on see tõesti nii olnud ning tõsiasi, et päevakorda on esitatud nii vähe raporti muudatusi, näitab, et see läheb läbi suure enamusega. Parlamendil on olnud täna hea päev.

  Witold Tomczak, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (PL) Härra juhataja, loomasööda suhtes saavutatud kompromissil on tõepoolest teatud eeliseid – see harmoniseerib ja lihtsustab ELi seadusandlust, kuid samuti on selles fundamentaalseid vigu: see ei paku piisavat loomasöötade ja toitude ohutuse tagatist, see pakub viie miljoni loomi aretava ja kasvatava põllumajandustootja huvidele nõrka kaitset ning see ei kaitse piisavalt meie tervist.

Loomasööda kasutajate ligipääs sööda sisu puudutavale infole jääb ikkagi piiratuks intellektuaalse omandiõiguse kaitse tõttu. Kui loomasööda tootja kasutab ohtlikku koostisainet, oleme kõik ohustatud. Loomasööda probleem on täiendavaks tõenduseks põllumajanduspoliitikas võetud valest suunast, mis deklaratsioonidele vaatamata toetab eelkõige tööstuslikku põllumajandust, ning taolises põllumajanduses ei pea põllumajandustootjatel olema oma loomasööt ja nad võivad kasvatada loomi selleks spetsialiseerunud ettevõtete poolt toodetud loomasööta kasutades. Need ettevõtted on mõistagi kasumist ajendatud ning leiavad alati mooduse kulude vähendamiseks, kuid ei võta ilmtingimata arvesse loomade ohutust või meie tervist. Selle tulemusena peame looma rohkem konkreetseid sätteid ja suurendama seiret, mis viib asja absurdsele tasandile.

Kas pole aeg need suundumused ümber pöörata ja naasta põllumajanduse jätkusuutliku arendamise juurde, kus põllumajandustootjatel on oma loomasööt ja kus neid ei ohusta dioksiinidest või veiste spongioosse entsefalopaatiast põhjustatud kahju? Põllumajanduse edusammud ei pea tähendama tootmise tsentraliseerumist või loomasöödatootmise tsentraliseerumist. Peaksime silmas pidama, et ELis on meil hetkel 15 miljonit põllumajandusettevõtet ning tervelt 95% neist on väiksed ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtted. Enamik nendest põllumajandusettevõtetest kasutab jätkusuutlikku põllumajandusmudelit põllumajandustootjate, keskkonna ja meie kõigi hüvanguks. Meil tarvitseb ainult radikaalselt muuta lähenemist põllumajandusele ning seeläbi muuta lähenemist olemasolevale põllumajanduspoliitikale.

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Härra juhataja, see, mis on loomade puhul hea, on see, et aastad mööduvad, aga probleemid jäävad samaks. Näiteks mainime alati taldrikraudu metsloomadest kõneldes ning transpordi, aretamise ja sööda küsimus kerkib alati esile põllumajandusloomadega seoses. Loomasööt on klassikaline juhtum; tegemist on tohuvabohu, hunniku nonsensiga. Antibiootikume, klenbuterooli, kasvuhormoone ja isegi teiste loomade jäätmeid kasutatakse ning just seda Ühendkuningriigi saastatud söödaprobleem 1990. aastatel endast kujutaski.

Ent täna räägitakse meile, et rämpstoiduajastu on läbi. Olnud on 2002. aasta direktiiv ja 2005. aasta Euroopa Kohtu otsus ning nüüd on soov viia turg ja kasum – mida nimetatakse intellektuaalseks omandiks – vastavusse tarbijaohutusega.

Nõnda osutume antud küsimuses täna regulatsiooniga relvastatuks. Märgistamise klassikalist instrumenti kasutades tuuakse ära kõik komponendid kahanevas kaalujärjekorras ning samuti tuleb lahtine deklaratsioon ning Lisa 3 ja hälve võib olla ±15%. Pealegi on meie seast kõigil võimalik nõuda täpset koostist.

Jääb ainult kaks suurt küsimust. Esimene puudutab imporditud loomi, mida pole märgistatud. Härra Parish on kohal; ta on avaldanud suurt huvi Brasiiliast saabuvate loomade kohta, keda pole märgistatud, ja kellele on söödetud klenbuterooli. Antud loomade ohutuse osas on paljugi, mida me ei tea.

Ja siis jääb veel imporditud sööda, nimelt Ameerika mandrilt 1960. aastastest saadik saabuvate toorainete suur küsimus. 1960. aastastel tuli see teraviljagluteenist sööda – melassi, õliseemnejääkide – kujul ning nüüd on see Argentiinast, Paraguayst ja Brasiiliast pärit transgeenilise soja kujul ning Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest pärit transgeenilise maisi kujul. Ning see, väidaksin ma, on seetõttu, et inimesed on vastu kohalikele geneetiliselt muundatud organismidele, mitte sisserännanud geneetiliselt muundatud organismidele.

Tõsiasi on see, et kõneleme siinkohal kahest kolmandikust oma karjade söödast ning see kujutab endast tõelist tervishoiuprobleemi. Euroopa tervishoiuohutuse küsimus üksi varjutab laiemat globaalsete tervishoiuohtude küsimuste mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru ja Blair House’i lepet, mis kohustavad meid importima õliseemneid, et toita kaht kolmandikku oma karjadest.

  Neil Parish (PPE-DE). – Härra juhataja, sooviksin õnnitleda volinikku ja hr Graefe zu Baringdorfi suurepärase töö ja meie vahel olnud hea koostöö puhul.

Lubage mul öelda kahele viimasele sõnavõtjale ja külalistele, kes meil galeriis on: sööge oma toitu täna pärastlõunal lõunasöögi ajal ohutult, sest kaht viimast sõnavõtjat uskudes pole minu arusaamist mööda mitte midagi ohutut süüa!

Kõnealuse seaduse kogu mõte on muuta toit, mida sööme, ohutuks ning mõistagi on oluline, mida söövad meie loomad, sest me sööme neid loomi. Tean, et tegemist on väga lihtsustatud lähenemisega, kuid just sellepärast me siin olemegi.

Jah, oleme aastate jooksul teinud vigu ning oleksin esimene üles tunnistama, et liha ja kondijahu taassöötmine kariloomadele põhjustas veiste spongioosse entsefalopaatia probleemi – mis polnud kellegi jaoks säravaim hetk – ning just seepärast käimegi välja käesoleva seaduse.

Nüüd puudutab kogu argument seda, kas meil peaks olema läbipaistvus ning koostisained märgistuslehel, sest just see on see, mis sinna tuleb. Valmistajate argumendiks oli küsida, kas neil tuleb panna täpsed protsendid, sest keegi võib siis kätte võtta ja seda sööta kopeerida ning teha täpselt sama sööta.

See ongi koht, kus hr Graefe zu Baringdorfi, komisjoni ja nõukogu tehtud kompromiss ja töö on nii head, sest oleme jõudnud olukorrani, kus saame oma sööta tõesti usaldada. Kui olete vaadanud hiljuti probleeme, mis meil Euroopas on olnud – ning meil on olnud loomasöödaga erinevates riikides probleeme – ei ole põhjuseks see, et märgistussüsteem ja protsessid on olnud valed, vaid see, et ettevõtted on rikkunud seadust.

Seetõttu peame tagama mitte ainult, et teeme kõnealuse seaduse õigesti, vaid ka, et komisjon ja liikmesriigid jälgivad antud seadust ning kontrollivad söödaettevõtteid, et kindlustada, et nad ei riku eeskirju, sest jällegi peab inimestel ja tarbijatel olema toidusse usku.

Ütleksin, et Euroopa toit on nii ohutu kui võimalik, kuid me ei tohi kunagi peatuda tagamaks, et meie tarbijad on täiesti kindlad, et see, mida nad söövad, on ohutu. Ütleksin meie külalistele: palun minge ja nautige lõunat ning olge kindlad, et see on ohutu!

  Bogdan Golik (PSE). – (PL) Härra juhataja, volinik, õnnitlen südamest härra Graefe zu Baringdorfi järjekordse suurepärase raporti puhul.

Jõupingutused lihtsustada olemasolevat seadusandlust loomasööda turundamise ja kasutamise valdkonnas ning pakenditele ja saatedokumentatsioonile pandud nõutava ja täiendava info valdkonnas kujutavad endast õigustatud sammu.

Kindel on, et tehniliste sätete lihtsustamine ja puhtalt halduslike sätete laiendamine on soodsa mõjuga ELi loomasöödavaldkonna kasvule ning toiduohutusele, millest härra Parish äsja kõneles. Olen kindel, et antud eeldus ise on õigustatud.

Siiski tahaksin juhtida tähelepanu siinkohal küsimusele, mis võib olla probleemne. Arvan, et väikestele ja keskmise suurusega lemmikloomasööda tootjatele seatud kohustus märgistada tooteid tasuta telefoniliini numbriga on tarbetu. Antud sätte sisseviimine võib põhjustada majanduslikku koormat, mis on kõnealustele väikestele ja keskmise suurusega tootjatele liiga suur, ning enamik loomasöödatootjaist jaguneb kahte nimetatud kategooriasse.

Kokkuvõtteks sooviksin rõhutada, et peame taotlema kogu seadusandliku süsteemi lihtsustamist loomasööda turundamise ja kasutamise valdkonnas. Seda tehes tuleks olla ettevaatlik ohutuse suhtes. Ent vastuoluliste sätete sisseviimine, mis tekitab ülemääraseid kulusid, võib mõjuda ebasoodsalt just nendele väikestele ettevõtetele, mis toodavad kohalike turgude tarbeks.

  Samuli Pohjamo (ALDE). – (FI) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, sooviksin samuti esiteks tänada raportööri, härra zu Baringdorfi käesoleva arutelu ettevalmistamisel tehtud põhjaliku töö eest.

Viimastel aastatel on ELis toiduohutust raputanud mitu kriisi, nagu näiteks veiste spongioosne entsefalopaatia ja mitu dioksiiniskandaali, millest kõige värskem leidis ilmselt aset läinud sügisel. Kriiside põhjusteks on olnud hooletuse või kuritegevuse tõttu saastunud sööt. Käesolev määrus seadusandluse lihtsustamiseks ja täpsustamiseks on teretulnud. Määrus peab toetama tarbijausaldust kogu Euroopa toiduahela ulatuses. Tarbijatel peab olema võimalik aru saada, kus ja kuidas on toodetud toit, mida nad ostavad.

Teine eesmärk on põllumajandustootjate õiguslik kaitse. Nad peavad tegema valikuid märgistuse alusel ning neil peab olema võimalik uskuda sööda laitmatusse kvaliteeti. Tootjate valmistamisõigusi on samuti tarvis kaitsta, nagu härra Mulder eelnevalt ütles.

Paljudes liikmesriikides on asjad kenasti kontrolli all, kuid kõnealune määrus meie ees, mis teeb märgistamise selgemaks ning sööda päritolu väljaselgitamise kergemaks, on vajalik, et asjad saaks korda kogu ELis ning lõpeksid erimeelsused tõlgendamisel.

Sooviksin sellele vaatamata tähelepanu juhtida, et käesoleva määruse ja teistegi puhul on ülioluline, et oleks korralik rakendamine ja seire. Selged ja täpsed eeskirjad ei aita, kui neid praktikas ei täideta. Sööda kvaliteedi seiramisel tuleb välja selgitada, et see on ohutu ja otstarbekõlblik ning rahuldab õiguslikke nõudmisi. Niiviisi saame parandada terve toiduahela kvaliteeti ning tarbijaid kaitsta.

  Giovanni Robusti (UEN). – (IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, mõned aastat tagasi väideti Itaalias, et põllumajandusettevõtjate poolt kuuris segatavaid toiduaineid tuleb pidada söödaks ning seega kuure söödatehasteks. Põllumajandustootjad poleks kunagi suutnud keerukaid tervishoiueeskirju, enesekontrollisüsteemi ja jälgitavust täita ning oleks olnud seetõttu sunnitud ostma ehtsatest söödatehastest toiduaineid, mida oli valmistatud talumajapidamistes aastasadu. Hetkel oleme suutnud antud lõksu vältida.

Täna arutatav raport määratleb sööda, ent mitte söödatehased. Selleks, et Euroopat uuesti ei süüdistataks, peab olema selgemast selgem, et karjakasvatusettevõtte ruumides kariloomadele segatud toiduained ei kujuta endast sööta, vaid lihtsalt toiduainete ja vahetult välitingimustes toodetavate toorainete improviseeritud segamist ning et põllumajandusettevõte pole söödatehas. Võib-olla on tegemist erapooliku seisukohaga, kuid ei saa iial olla liiga ettevaatlik, kui tõlgendustel on märkimisväärne majanduslik tähtsus.

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, Iiri Vabariigis asetleidnud dioksiinisaastamise järel, mis põhjustas niisugust kahju Põhja-Iirimaa süüta tootjatele ja töötlejatele, arutasime me uusi loomasööda märgistamise meetmeid.

Minu jaoks on ilmne küsimus: kas ükski antud ettepanekutest oleks säästnud minu tootjaid nende praegusest kahjust? Kahjuks on vastuseks ei. Muidugi suruvad nad peale suurema läbipaistvuse, mis iseenesest on kasulik, ent ainult ELi piires loomadele söödetud ELi loomasööda suhtes, mitte sööda suhtes, mida söödetakse loomadele, kelle liha me siis ELi impordime.

Loomasööda täpse koostise osas maksimaalse üksikasjalikkuse tagamine on õige ja mõistetav, ent me ei tohi sellega õõnestada intellektuaalset omandõigust, nii et see muutub mõttetuks. Ses suhtes on mul antud ettepanekute tahkude osas ikka veel kartusi. Segajõusöödad on aastatepikkuste teadusuuringute ja katsetamisega saavutatud ärisaladused. Neid tuleb adekvaatselt kaitsta.

Usun, et kirjelduse täpsuse määr 15% on piisav. Esiteks ei taha, et söödatehased minu valimisringkonnas, mis on näinud vaeva ja investeerinud palju kvaliteettoote tootmisse, jääksid lepingutest ilma ja nende intellektuaalset omandiõigust laastaksid valmistajad, kes tegutsevad odavamates tootmispiirkondades kas ELis või väljaspool.

Loodan, et käesolevat määrust ei kuritarvitata ega kasutata valesti selles suhtes. Jah, põllumajandustootjatel on õigus maksimaalsele infole segajõusöötade sisu kohta, kuid nende tehaste jätkusuutlikkuse ja tuleviku säilitamise piires, kelle käest nad ostavad.

  Esther de Lange (PPE-DE). – (NL) Sooviksin korrata kõiki raportöörile juba tehtud komplimente. Mõistagi peaks olema rahva ja loomade tervishoid kariloomade sööta puudutava seadusandluse keskmes. See tähendab selgeid eeskirju toorainete kasutamise ja märgistamise kohta. See peaks muidugi säilitama rakendatavuse ega viima suuremate halduskuludeni või, nagu juba on mainitud, ohustama valmistajate intellektuaalset omandit. Jätkame selle jälgimist kriitilise pilguga, kuid näib, et uus määrus täidab need nõudmised.

Sooviksin teha tähelepaneku kontrolli suhtes. Jällegi määravad käesoleva õigusakti edu või läbikukkumise tulemuslik juhtimine ja sanktsioonid, et eraldada hea halvast. Määrus sätestab, et trahvid, mida liikmesriigid võivad ise kohaldada, peavad olema tulemuslikud, proportsioonis ning hoiatavad. Soovitaksin Euroopa Komisjonil tungivalt jälgida tähelepanelikult olukorda lähitulevikus, et veenduda, et on nii kõikides Euroopa Liidu riikides. On ju lõppude lõpuks vastuvõetamatu, et üks riik on rangem kui teine. Väga heaks näiteks on minu arvates sel nädalal Belgia dioksiiniskandaali edasilükatud kohtuotsused, mis määrati kümme aastat pärast sündmust.

Lõpuks sooviksin mainida teemat, mis ei saa jääda puudutamata, nimelt liha ja luujahu. Sõltumatute liikmete esimese sõnavõtja emotsionaalse kõne järel piirdun faktidega. Liha ja kondijahu on loomasöödas veiste spongioosse entsefalopaatia kriisist saadik keelustatud olnud. Ent näiteks kanade puhul viib selle esinemine söödas loomse valgu puuduseni, rääkimata õigustatud kriitikast, et väärtuslikke valke hävitatakse. Pealegi on loomasööt suurim üldkulu Euroopa Liidu viiele miljonile põllumajandustootjale, kellele pole juba niigi kerge.

Muidugi ei taha me pöörduda tagasi olukorra juurde, kus sööta satub loomseid valke samast liigist. Kannibalism ei või korduda! Peame kehtestama analüüsid, et antud olukord õigesti lahendada. Euroopa Komisjon on osutanud, et antud analüüsid võiks olla kasutusel 2009. aastal, mis tähendab, et liha ja kondijahu saaks näiteks kanade või sigade sööta ohutult uuesti sisse viia. Samuti sooviksin Euroopa Komisjonilt teada saada, mis on asjade viimane seis antud küsimuses ning mis samme tuleval aastal ses suhtes oodata võime.

  Wiesław Stefan Kuc (UEN). – (PL) Härra juhataja, volinik, loomset päritolu toiduainete (liha, munad, piim) kvaliteet ja tarbijate kaitse kehva toidukvaliteedi eest on olnud ELi huviobjektiks aastaid.

Selleks, et loomset päritolu tooted oleksid kvaliteetsed, on olulised kvaliteetne loomasööt – see on kõige olulisem tegur – ja lisaks ka loomade elutingimused. Enamik loomasööda koostisainetest toodab põllumajandus ise, kuid kasutatavad söödalisandid on kõige sagedamini keemilised tooted. Just need tekitavad enim vastuolusid. Seetõttu peaksime võitlema selle eest, et deklareeritaks tööstuslike loomsöötade täpne koostis. Sel pole mingit pistmist intellektuaalse omandiõigusega ning selle kaitsega. Ainult siis, kui patendiamet väljastab kaitsetunnistuse, on toode kaitstud.

Ebaküllaldase analüüsimise korral võivad uued loomasöödalisandid olla tervisele kahjulikud, kuigi tagavad parima kasvu või toote parima väljanägemise. Põllumajandustootjal pole võimalusi loomasööda analüüsimiseks ning saavad kasutada ainult tootja antud infot. Peaksime meeles pidama veiste spongioosset entsefalopaatiat ning loomasöödale liha ja kondijahu lisamise tagajärgi. Tööstus teeb kasumi pärast kõike. Seepärast toetangi täielikult härra Graefe zu Baringdorfi raportit.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, loodan, et kompromisspaketis sisalduvad ettepanekud, mida täna arutame, toovad kaasa sätete lihtsustamise loomasööda turundamise valdkonnas ning seeläbi tõstavad Euroopa Liidus loomasöödavaldkonna konkurentsivõimet. Samuti loodan, et uued eeskirjad ei tõsta kulusid väikeste ja keskmise suurusega loomasöödasegudetootjatele.

Märgistamise teemat arutades tuleks meeles pidada, et sageli pole probleemiks toote märgistuslehel info puudumine, vaid tavatarbijapoolne arusaamise puudumine. Liiga palju infot märgistuslehel võib tegelikult ostjat valiku tegemisel takistada. Ühest küljest peame tagama, et meie kodanikel on ligipääs infole, teisest küljest kaitsma tootjate intellektuaalset omandiõigust.

Kiidan heaks idee luua loend koostisainetest, mida ei tohi loomadele sööta. Kindel on üks asi – me ei või lubada toiduga seonduvate skandaalide kordumist. Dioksiinidega saastunud Iiri sealiha või melamiin Hiinast pärit piimas on näideteks intsidentidest, mis ei oleks tohtinud aset leida. Peaksime küsima, miks ei toiminud seiresüsteem õigesti ja miks saastumine esines.

Seiresüsteem nõuab seega suuremat järelvalvet. Protseduurid peavad olema läbipaistvad ning üheselt mõistetavad. Trahvid seiresüsteemi mittetäitmise või rikkumise eest peaks olema kõrged, sest nad on inimeste tervisega seotud. Vaatamata Iirimaal asetleidnud intsidendile, sooviksin kinnitada, et Euroopas järgivad põllumajandustootjad ja valmistajad maailma kõrgeimaid standardeid. Meie toitu iseloomustab tunnustatud maine ja kvaliteet. Euroopas on toit ohutu.

  Elisabeth Jeggle (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, lubage mul alustada eriti siira tänuga raportöörile, härra Graefe zu Baringdorfile. Mitte ainult käesolevas raportis, vaid ka paljude aastate jooksul enne, on ta alati järginud selget joont, mis püüab taotleda seda, mis oleme nüüd saavutanud: selguse loomine põllumajandustootjatele ning selgete nõudmiste kehtestamine sööda turuleviimisele ning selle kasutamisele.

Täna arutame teist sammu ning see on iseäranis saanud üha uuesti selgeks. Volinik, eile õhtul arutasime esimest sammu: tootmist. Sooviksin selle juurde tagasi pöörduda. Tootmise liik ja tootmise kontrolli liik on antud raporti kõige olulisemad eeldused, et kindlustada lõppkokkuvõttes, et meil oleks tervislik, ohutu sööt, millest toota tervislikku, ohutut toitu.

Sooviksin korrata oma veendumust, et ka sööda valmistamiseks toitu töötlevad ettevõtted peaks alluma tõhusamale kontrollile, et enesekontrollisüsteemi kontseptsiooni tuleks nõuda kinnitamise alusena – võib-olla kinnitamiseks kogu Euroopas, kuna see on olnud probleemiks nii eilses kui tänases arutelus. Meil on tarvis samu kontrollsüsteeme samade riskide tarbeks kogu Euroopa Liidus. Kuigi me ei saa kunagi kuritarvitamisi välistada, on antud raport ja samuti eilne arutelu rajanud hea aluse ohutusele üle võlli minemata. Tegemist on muidugi tänases raportis tehtud teise tähelepanekuga: et oleme veiste spongioosse entsefalopaatia kriisile järgnenud arengutest õppinud ning teame nüüd, et nii mõndagi saab – ja tuleb – teha teisiti.

Sooviksin korrata tänusõnu raportöörile, kes on koostanud täna kõikidest siinsetest aruteludest hea raporti. Loodan, et ta pälvib käesoleva täiskogu sajaprotsendilise toetuse.

  Véronique Mathieu (PPE-DE). – (FR) Härra juhataja, meie kaasliikme – keda ma õnnitlen – suurepärane raport, mille üle täna hääletame, on oluline, sest Euroopa loomasöödavaldkond on üks meie peamistest põllumajandusvaldkondadest, nii tootmise poolest, sest annab poole põllumajandustoodangust Euroopa Liidus – 120 miljonit tonni –, kui ka käibe poolest – 50 miljardit eurot. Euroopa Liidus on tegelikult 5 miljonit põllumajandusettevõtjat ning 60 miljonit majapidamist, kus on lemmikloomad.

Varemalt on pidanud Euroopa Liit puutuma kokku mitme tervishoiukriisiga, mis tähendab, et täna peame olema valvsamad läbipaistvuse osas, et rahuldada mitte ainult põllumajandustootjate, vaid ka tarbijate ootusi. Käesolevas raportis väljendatud sätete eeliseks on, et need kujutavad endast tööstustele minimaalset kulu ning suurt kasu tarbijatele, kes pööravad üha enam tähelepanu ostetavate kaupade kvaliteedile. Käesoleva raporti vastuvõtmine võimaldab piirata riske, tagades kvaliteetsemaid kaupu, paremat seiret, suuremat jälgitavust ning paremat infot põllumajandusettevõtjatele ja seetõttu lõppkokkuvõttes tarbijatele.

Tänase rahvusvahelise kaubanduse suurenemise puhul on eluliselt oluline tugevdada kõiki ennetussüsteeme, et tagada, et varem kogetud toidukriise enam ei juhtuks.

Käesolev raport viib edukalt õiguse saada infot, määratledes rangelt märgistuslehtedel kohustuslikult näidatavad toitained, vastavusse õigusega intellektuaalsele omandile, mis on väga oluline, kui tegemist on meie tööstuste konkurentsivõime hoidmisega.

Arvan, et valmistajad peaksid olema tegelikult kohustatud andma viivitamatult teada iga uue tooraine kasutamisest, mis loomasööta satub, et tagada läbipaistvus ja võimaldada pädevatel ametivõimudel kontrolli teostamist. Kiiremenetluse sisselülitamine, mis võimaldab lülitada uue ohtliku aine keelatud ainete loendisse, tundub ülioluline.

Samamoodi võimaldab põllumajandustootjatele ebaõiglase pretensiooni kahtluse korral pädevalt riiklikult ametiasutuselt või Euroopa Komisjonilt arupärimise võimaluse andmine süsteemi paremini kontrollida ning kliente kaitsta, säilitades samas ausa kauplemise.

Soovin seetõttu väljendada oma täielikku toetust käesolevale suurepärasele raportile, sest kogemus näitab, et loomasööda märgistamise määrus, mis seab esmatähtsaks kvaliteedi, läbipaistvuse, jälgitavuse ja seire on Euroopas edaspidiste tervishoiukriiside ennetamiseks parim moodus.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, sooviksin tänada raportööri käesoleva raporti eest, mis on väga tehniline ning vastab kohtu küsimusele põllumajandusettevõtjate õiguste ja nende poolt ostetava loomasööda tootjate õiguste kaitsmise kohta.

Toetan ideed, et intellektuaalne omandiõigus on kaitsmist väärt. Me ei saa lubada, et valemeid kopeerivad ettevõtted, kes käivad turult sisse ja välja, seega on raport sellest seisukohast edukas.

Piraatettevõtete probleem tõstatati arutelul siin täna hommikul. Tõde on, et ohjeldame tööstust ainult juhul, kui ohjeldame neid, kes ei täida nõudmisi. Seda saab teha ainult regulaarse seire, kontrolli ja juhtimisega protsessi igas punktis. Arutlesime eile õhtul selle üle käesolevas täiskogus väga jõuliselt ning mul oli rõõm kuulda, et täiustused tehakse.

Viimaseks suurem tähelepanek toormehindade kõikuvuse kohta. Põllumajandusvolinik ühineb meiega. Tegemist on suure probleemiga söödatööstuse ja põllumajandusettevõtjate jaoks ning me peame sellega tegelema.

  James Nicholson (PPE-DE). – Härra juhataja, esiteks tervitan käesolevat raportit ning soovin õnnitleda raportööri, keda tuleb raporti ja nähtud vaeva puhul kiita.

Vajame tõepoolest läbipaistvust ja meil on vaja teada, mis on segujõusöödas – selles pole kahtlust. Mul pole midagi selle vastu, et ettevõtte hoiab oma intellektuaalset omandiõigust konfidentsiaalsena. Ent hiljutised dioksiini probleemiga seotud sündmused Iiri Vabariigis teevad meile kõigile väga selgeks kontrollivajaduse. Põllumajandusettevõtjail võivad olla maksimaalselt kõrged loomakasvatusstandardid, kuid, nagu oleme tunnistanud, kõik võib minna kaduma, kui neist täiesti sõltumatud sündmused hävitavad kogu nende tubli töö ja vaeva.

Täna on parlamendi jaoks hea päev ning see näitab, mida me koostöös saavutada suudame. Võib-olla näitab see ka, mida me tegelikult põllumajanduses tegelikult põllumajandustootjate parema tuleviku heaks kogu Euroopa Liidus saavutada suudame.

Tunnen heameelt, et volinik Fischer Boel on täna hommikul siin koos volinik Vassiliouga, sest on väga oluline, et võtame tõsiselt põllumajandusettevõtjate ohtu Põhja-Iirimaal – hetkel kaheksa põllumajandusettevõtjat, kes kaotavad kõik, sest kohalik assamblee pole valmistunud neid toetama.

  Agnes Schierhuber (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, soovin alustada tänusõnadega raportöörile, härra Graefe zu Baringdorfile, kuna tal on õnnestunud koostada tõeliselt rakendatav kompromiss esimesel lugemisel. Samuti on osutunud võimalikuks viia tarbijakaitse ja toiduohutus vastavusse intellektuaalse omandiõiguse vajaliku kaitsega.

Põllumajandusettevõtjad peavad saama olla kindlad, et kasutatav sööt sisaldab märgistuslehel näidatut. Söödatööstuse mustad lambad on põhjustanud põllumajanduses ja sellest väljaspoolgi suuri majanduskahjusid. Tänan veelkord, härra Graefe zu Baringdorf.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra juhataja, sooviksin teha kaks kiiret tähelepanekut..

Esiteks, jah, tarbijad ja põllumajandustootjad sõltuvad selgest ja läbipaistvast märgistamisest ning ma toetan raportööri muudatust lubada valmistajal keelduda infot avaldamast, kui te suudab tõestada, et intellektuaalset omandiõigust võidakse rikkuda mis tahes koostisaine puhul, mis moodustab alla kahe protsendi normist. Vajame kiiremas korras suuremaid investeeringuid teadusuuringutesse, eriti mäletsejate sööda osas, et vähendada metaani ja lämmastikoksiidi emissiooni.

Teiseks, kas pole ammu aeg muudatusteks tegevuse seisukohtades, et lubada söödas esinevad geneetiliselt modifitseeritud organismide väiksed tasemed olemasoleva nulltolerantsi režiimi asemel, mille tagajärjeks on kriminaalselt ebaproportsionaalne sööda ja teraviljatarnete raiskamine ning kriminaalselt ebaproportsionaalsed sanktsioonid? Viitan muidugi eelnevalt Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt lubatud geneetiliste modifikatsioonide olemasolule, nii et nende poolt kujutatavat riski on määratluse poolest täielikult hinnatud, või ehk geneetiliselt modifitseeritud organismidele, mis on täielikult lubatud teises jurisdiktsioonis.

  Lutz Goepel (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinikud, mul pole midagi sisu kohta lisada, kuna ses suhtes on juba küllalt öeldud. Sooviksin tänada raportööri, kes näitas kolmepoolses arutelus üles tublit vastupanujõudu.

Käesoleva raportini jõudmiseks on käidud pikk tee. Nagu teame, väljastas Euroopa Kohus otsuse, millele järgnes aus, õiglane arutelu. Meil oli võimalus seda pikalt arutada ning, nagu raportöör härra Graefe zu Baringdorf on näidanud, on võimalik saavutada rahuldav lahendus lühikese ajaga isegi esimese lugemise kokkuleppe raames. Olen temaga 1994. aastast saadik nii mõnigi kord mõõku ristanud, kuid meie meeskonnatöö on olnud alati õiglane ning ma sooviksin teda veelkord tehtud töö eest tänada.

  Albert Deß (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, mul sai eelnevalt kõneaeg otsa, seega on mul mõned uued mõtted öelda. Kui me nüüd siin parlamendis võtame vastu uue sööta puudutava Euroopa õigusakti, tõenäoliselt suure enamusega, ning nõukogu võtab selle õigusakti vastu, oleme saavutanud Euroopas uue, kõrge kvaliteedistandardi.

Sooviksin paluda, et kohalviibivad kaks volinikku nõuaks neid Euroopa standardeid sööda ja toidu impordi puhul ka edaspidi. Euroopa suudab seista globaalse konkurentsiga silmitsi ainult siis, kui impordile kohaldatakse samu standardeid. Seetõttu peab komisjon samuti nõudma, et Euroopa standardid moodustaks osa Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimistest ning muutuks globaalseks standardiks – siis ei tarvitse me karta globaalset konkurentsi.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. − Härra juhataja, sooviksin tänada kõiki sõnavõttude eest ning vastan nüüd mõnele nendest sõnavõttudest. Esiteks, mis puudutab ohutuse küsimust, tagab sööda ohutuse negatiivne loend söödaainetest, mida ei või söödas kasutada. Ettepanek sisaldab loendit söödaainetest, mis on keelatud. Komisjon suurendab kõnealust loendit iga kord, kui on veendunud, et seda negatiivset loendit on tarvis täiendada.

Teisest küljest soovin teile meenutada, et on suur loend selliste saasteainete maksimaalsetest tasemetest, nagu ohtlikud mikrotoksiinid, raskemetallid ja dioksiinid, mis on kehtinud ebasoovitavate ainete direktiivi alusel 2002. aastast saadik.

Nõustuksin kõigi nendega, kes ütlesid, nagu minagi kinnitasin, et Euroopa toit on ohutu. Ent, nagu ka eile õhtul meie arutelude ajal osutasin, on seadused ja eeskirjad niivõrd head, kui me need teeme, ning seetõttu peame jääma valvsaks ja hoolitsema selle eest, et liikmesriigid, sööda edasimüüjad ja tõepoolest komisjongi kindlustaks, et kõik peavad kinni oma kohustusest, kindlustades, et seadusi tõesti jõustatakse ning et tegemist on heade seadustega.

Hiljutine Iiri liha intsident tõstab esile vajaduse õiguslike nõuete range jõustamise ja kontrolli järele ning mu teenistused uurivad edasi, kuidas neid parandad saab. Olen kindel, et pärast uute eeskirjade kehtimahakkamist paraneb söödaturg tunduvalt nii söödatootjate kui kasutajate huvides.

Lõpuks sooviksin tänada raportööri veelkord suurepärase panuse eest ning kõiki liikmeid konstruktiivse ja positiivse rolli eest antud olulise algatuse suhtes kokkuleppe saavutamisel.

  Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, raportöör. – (DE) Härra juhataja, volinikud, soovin avaldada tänu täna öeldud mitmete lahkete sõnade eest. Arvan, et tegemist on hea raportiga.

Mis puudutab seda, kas on võimalik ennetada kuritegevust, siis seda käesolev raport muidugi teha ei saa, kuid kontrolli parandatud intensiivsus, mille ta tagab, võib taolist tegevust tõrjuda. Kuritegevus keskendub alati sinna, kus see näeb võimalust, kus see näeb möödahiilimisvõimalusi, ning me oleme suutnud need teatud valdkondades sulgeda. Loodan – nagu ütles härra Nicholson –, et nii söödatööstus kui põllumajandusettevõtjad mõistavad, et tegemist on millegi kaitset vajavaga, et on moodustumas kogukond katsete vastu vabaneda toksilistest ainetest sööda kaudu. Olen üsna kindel, et see kärbib ka kuritegevust.

Sooviksin veel kord selgelt väljendada, et me ei loo siinkohal eraldi liiki intellektuaalset omandit, vaid pigem viitame juba kehtivale seadusandlusele, mis kohaldub samuti antud valdkonnas. Tahtsime takistada, et informatsioonikohus varjuks taolise intellektuaalse omandiõiguse taha. Just seetõttu on tegemist hea korraldusega.

Lubage mul lõpetada variraportööre tänades. Ka siin oli muidugi vaidlusi – on ju meil lõppude lõpuks käesolevas täiskogus erinevad arvamused, kuid arvan, et see, mida me sisuliselt lõime, on nüüd pälvinud kõigi toe. Sooviksin samuti tänada meie parlamendikomisjoni haldusmeeskonda – antud juhul härra Emmesit –, kes tegi ära suurepärase alustöö. Kuigi etendame Euroopa Parlamendi liikmetena alati poliitilises sfääris juhtivat rolli, peab meil olema haldussfääris võimalik sellisele alustööle toetuda. Antud juhul oli ka see väga edukas.

Sooviksin lisada, et kaasotsustamise korral on parlamentarism rõõm. Alati öeldi, et põllumajanduses teeb kaasotsustamine kõik palju keerukamaks ja aeganõudvamaks. See ei vasta tõele, nagu oleme näinud, et tubli töö, asjadest hea arusaamise, tubli alustöö ja heade poliitiliste oponentide korral saab korraldada asjad väga kiiresti. Arvan, et see on tõenduseks, et Euroopa Parlamendi asjatundlikkus saab aidata lükata käima hea seaduse.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna kell 12.00.