Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2663(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B6-0063/2009

Arutelud :

PV 04/02/2009 - 11
CRE 04/02/2009 - 11

Hääletused :

PV 05/02/2009 - 5.7
CRE 05/02/2009 - 5.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0052

Arutelud
Neljapäev, 5. veebruar 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

6. Hääletuse kohta selgituste andmine
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Constantin Dumitriu (A6-0004/2009)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, mul oli väga hea meel toetada raportit, mis viib haldusliku ja õigusliku lihtsustuseni, mis suurendab tarbijateadlikkust toidu kvaliteedist ja toiteväärtusest nii Euroopas kui kolmandates riikides ja mis samuti annab tarbijaile selgitusi ohutute tootmismeetodite kohta. Ma ei nõustunud oliiviõli või oliivisektori prioriteediks seadmisega ning loodan, et komisjon lülitab ka veinisektori konkreetsetesse kavadesse, et parandada üldsuse teadlikkust Euroopa Liidu erinevates regioonides toodetavate kõrgkvaliteetsetest veinidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, sooviksin vaid öelda, et toetasin antud raportit. Kuulsin huviga arutelu ajal, et komisjon kinnitab 70% kaasrahastamise koolide puuviljaskeemile, mis on antud skeemi kasutuselevõtul tohutult oluline, ning ilmselgelt ma tervitan seda.

 
  
  

- Raport: Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (A6-0407/2008)

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, tänan veel kord, et mulle sõna andsite. Toetasin antud raportit, sest on loogiline, et meil oleks määrus, mis kaitseb põllumajandustootjate huve ning söödatootjate huve. Arvan, et nüüd on meil tarvis edastada sidusrühmadele, mida see neile tähendab, kas söödaoperaatorite või loomasööda kasutajatena, sest ei piisa sellest, et meil antud määrus paigas on, kuni kõikide sidusrühmade vahel ei ole head kommunikatsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN).(PL) Härra juhataja, kinnitasin raportit sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, sest see esindab põllumajandustootjate ja valmistajate huve ning lisaks ka põllumajandusloomade tervise kaitset ning samavõrra hilisemate lihatarbijate – inimeste – tervise kaitset.

Loomasööda koostisainete selge määratlus ja ühenduse söödalisandite register teevad põllumajandustootjate jaoks õiget liiki sööda valimise osas vastutustundeliste otsuste tegemise kergemaks. Siiski luban endal tähelepanu juhtida, et tootjate ärisaladuse kaitse ei saa õigustada olulise info puudumist ega viia olukordadeni nagu „hullulehmatõve“ epideemia või dioksiinide ilmumine loomasööta.

 
  
  

- Raport: Jürgen Schröder (A6-0513/2008)

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, 2007. aasta novembris külastasin Ugandat, et kohtuda kohalike ettevõtjate ja valitsusväliste organisatsioonidega. Tolmust teed mööda Kampalast ära sõites juhtis juht mu tähelepanu kõnekaarte müüvatele kioskitele. Ta vaatas mu poole ja sõnas: „Need telefoniettevõtted, need eraettevõtted on teinud siin riigis rohkem inimeste päästmiseks vaesusest kui teie valged, lääne valitsusvälised organisatsioonid“. Arvasin tollal, et see on natuke ebaõiglane, kuid see tõstab esile suhtumise, mis on nii paljudel ettevõtjatel Euroopa Liidu arenduspoliitikatesse.

Tegelikult on ettevõtjad paljudes vaestes riikides mulle rääkinud, et nende arvates on meie abikavade ja meie valitsusväliste organisatsioonide huviks tegelikult neid vaesuses hoida. Arvan ikka veel, et see on natuke ebaõiglane, kuid see tõstab esile tõsiasja, et toetame ettevõtjaid arengumaades, ning üheks parimaks mooduseks, et seda teha, on edendada globaalselt avatud turgusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nirj Deva (PPE-DE). – Härra juhataja, mul on väga hea meel esineda härra Schröderi kõnealust teemat käsitleva suurepärase raporti toeks. Majanduspartnerluse lepingud on arendusvahendina väga olulised. See, mis vaesed riigid vaesusest päästab, on kaubandus, mitte abi.

Oleme nüüd globaalse majanduslangusega globaalses majandusseisus, kus hakkavad tulema protektsionismi esimesed hõngud arengumaailmast, eriti Ameerika Ühendriikidest ning, ma loodan, mitte Euroopa Liidust. Kui loome protektsionistliku kliima, siis kaotab muidugi tähenduse kaubanduse, mitte abi kasutamise küsimus vaesuse leevendamiseks. Me ei soovi, et arengumaid, kes meiega kaubelda soovivad, peataks meie isekad vajadused, mis ekslikult meie omi turgusid kaitsevad. Pikas perspektiivis oleks see meie majanduste jaoks katastroof.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek: Kosovo (B6-0063/2009)

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI). - (NL) Hääletasin Kosovo resolutsiooni vastu kahel põhjusel. Esiteks on sees lõik, mis teatab, et liikmesriigid, kes pole veel Kosovo iseseisvust tunnustanud, peaks seda tegema. Taolist laadi lõik on aga vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. On liikmesriikide eneste asi otsustada ning neil pole tarvis välissurvet Euroopa Komisjonilt, Nõukogult või Parlamendilt.

Teine põhjus, miks olen hääletanud resolutsiooni vastu, puudutab lõiku, mis teatab, et Kosovol ning kogu regioonil tegelikult peaks olema selge ELi liikmelisuse väljavaade. Minu arvates on vale parlamendi jaoks taolisi lubadusi anda. Arvestades asjade seisu hetkel, on palju laienemisega ning samuti paljude uute liikmesriikidega seotud probleeme ning oleks täiesti vale anda käesoleval hetkel lubadusi Kosovo-taolistele riikidele, et neil tuleb kunagi võimalus Euroopa Liiduga ühineda.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, kust on pärit meie kinnisidee seoses paljurahvuseliste riikide säilitamisega nende elanike soovide kiuste?

Kosovol on vaieldamatu õigus enesemääratlusele: seda väljendati referendumil, mille osalusmäär ja kohaleilmumine oli üle 90%. Ent sama loogikat jätkates on seda ka serbia päritolu kosovolastel, kes on koondunud mugavasti päris Serbia piiri lähedale. Miks mitte lubada neile omavalitsuse võimalust? Teeme seda de facto, seega miks ei tee me seda de jure?

Vastus on: sellepärast, et enne jätaksime Kosovo Euroopa protektoraadiks – vassallriigiks, nagu ta seda otomanide aegadel oli. Sundisime neile peale versiooni oma 12 tähega lipust ja versiooni meie riigihümnist. Meil on määratud Euroopa komissari ülemuslikele otsustele alluvad Kosovo Parlament ja institutsioonid.

Peaksime lubama Kosovo rahval korraldada referendumeid eraldumiseks – kui nad just seda tahavad – ning rahvusliku enesemääramise kohta ning peaksime lubama sama õigust Euroopa Liidu kodakondsetest rahvastele. Pactio Olisipiensis Censenda Est!

 
  
  

- Raport: Corien Wortmann-Kool (A6-0021/2009)

 
  
MPphoto
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Härra juhataja, Hiina on Euroopa Liidule väga oluline kaubanduspartner, nagu Taiwangi. Tahtsin juhtida tähelepanu väga positiivsele arengule välisasjade komisjonis. Nad hääletasid arvamuse üle, mis kutsub Hiinat üles austama naiste ja laste õigusi sunniviisilise abordi ja sunniviisilise steriliseerimise lõpetamisega. Samuti kutsub see Hiinat üles lõpetama poliitilist tagakiusamist ja muid inimõiguste rikkumisi.

Minu arvates tõstatab see teema, et me ei saa eraldada kaubandust muudest teguritest. Tõin selle välja Gaza kõnes kaubandusest Iisraeliga – kui me ei tõstata inimõiguste rikkumise küsimusi, riskime, et meie raha kasutatakse inimõiguste rikkumise soodustamiseks. Seega tahan õnnitleda välisasjade komisjoni selle puhul, et nad tunnistavad Hiina ühe lapse poliitika sunniviisilist iseloomu ning toovad selle kaubanduse küsimusse.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, Hiina sai tohutuid eeliseid, kui liitus 2001. aastal WTOga. Avasime oma turud Hiinale, kuid Hiina ei pea kinni allkirjastatud tingimustest ning oleme sellega vastuhakkamata sisuliselt mitu aastat leppinud. Olen vägagi selle poolt, et loodaks strateegiline partnerlus kõnealuse olulise majandustegijaga. Ent strateegiline partnerlus peab rajanema Hiina kohustusel austada inimõigusi, sest meil on tarvis partnerlusi riikidega, mis on demokraatlikud, mitte totalitaarsed. Meie uutes liikmesriikides oleme totalitarismiga vägagi tuttavad.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI). (NL) Olen hääletanud Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni poolt päevakorda esitatud muudatusettepaneku poolt, sest vähemalt see võtab arvesse tõsiasja, et Taiwan on oluline majanduslik äriüksus ning toetab Taiwani osalemist vaatlejana asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides. Õigupoolest on antud muudatusettepanek ikka veel liiga kitsendav. Kuna Taiwan on demokraatlik riik ning tal on de facto riiklik suveräänsus, on tegelikult häbiväärne, et Taiwani ei tunnustata täisliikmena kõikides erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides. Muudatusettepanek viitab Taiwani osalusele nendes organisatsioonides vaatleja staatuses. Arvan aga, et Taiwanil peaks olema võimalik osaleda täisliikmesriigina.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, tänan väga mulle antud võimaluse eest selgitada oma häält ELi-Hiina raporti suhtes. Üldiselt oli tegemist väga tasakaalustatud raportiga ning mul on väga hea meel, et raportöör tervikuna suutis jääda teema juurde – mitte aga keskenduda paljudele teemadele, millele mitmed kolleegid, ma tean, tahtsid, et ta keskenduks.

Siiski oli mul antud raporti osas üks suurem mure, mis oli viide kaubanduse kaitsevahenditele. Peame tunnistama, et tarbijad minu riigis – Suurbritannias – ja paljudes teistes riikides üle Euroopa Liidu on saanud kasu avatud kaubandusest Hiinaga. See aitas meil tol hetkel võidelda selliste ohtude vastu, nagu inflatsioon. Ent konkurentsivõimetute ELi tootjate kaitsmine teiste osapoolte arvelt, kes saavad kasu, on asi, millega peaksime tegelema ettevaatlikult. Peaksime veenduma, et saavutame õige tasakaalu ega jäta tähele panemata Hiinaga peetava kaubanduse kasu tarbijatele, globaliseeritud tarneahelatega ettevõtetele ning jaekaubandusvaldkonnale. Tervikuna tuleb kaubandust Hiinaga tervitada. Kunagi viib see selleni, et võetakse käsile kõik teised küsimused, nagu paremad inimõigused ja tööküsimused.

 
  
MPphoto
 

  Nirj Deva (PPE-DE). – Härra juhataja, Hiina on üks meie olulisimaid kaubanduspartnereid. Samuti on seal veerand maailma elanikkonnast.

Aastaid oleme kohelnud Hiinat, justkui oleks ta mingi väike laps, keda on vaja nahutada ja kelle üle arutleda, justkui oleksime mingi kõrgemalseisev institutsioon. Me ei tohi unustada, et Hiina ajalugu on meie omast tuhandeid aastaid vanem. Hiina on säilitanud oma kultuuritraditsioonid ja oma väärtused.

Tahame, et Hiina oleks osa rahvusvahelisest kogukonnast, kuid Hiina on ELile väga oluline kaubanduspartner ning me peaksime kohtlema Hiinat kui võrdset partnerit lugupidamisega.

Kui seda teeme, siis Hiina mitte ainult ei kuula meid, vaid ka kaupleb meiega enam, meie saame investeerida Hiinasse enam ning Hiina investeerida enam meie juures. Hetkel on Hiinal tohutu hulk raha, mis investeeritakse väljapoole Hiinat. Euroopa Liit peaks olema see koht, kuhu nad selle investeerivad.

 
  
MPphoto
 

  Tunne Kelam (PPE-DE). – Härra juhataja, toetasin proua Wortmann-Kooli muudatusettepanekut pidada Taiwani majanduslikuks ja äriliseks üksuseks, sest Taiwan on olnud demokraatlik riik kaua ning on elujõuline vabaturumajandus. Peame tegema vähemalt poliitilisi ja moraalseid jõupingutusi Taiwani staatuse toetamiseks ja lisaks tagama talle rahvusvahelise juurdepääsu organisatsioonidele, mis pole riiklusega seotud.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Constantin Dumitriu (A6-0004/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin antud raporti poolt, sest ühenduse poolt rakendatavad teavitamis- ja müügiedendusmeetmed on vastuseks liikmesriikidepoolsele tegelikule vajadusele edendada oma põllumajandussaaduste ja -toodete mainet nii ühenduse tarbijate kui muude riikide tarbijate seas, eriti kvaliteedi ja toiteväärtuse ning lisaks ka toidu ohutuse ja ohutute tootmismeetodite osas. Samuti aitab see avada uusi turgusid ning on võimendava mõjuga riikliku ja erasektori algatustele.

Käesolev seaduse muudatuse ettepanek pakub huvitatud liikmesriikidele võimalust kavandada teavitamiskavasid, sealhulgas siis, kui kolmandate riikide jaoks pole kavasid esitatud. Käesoleva muudatuse tulemusena saavad liikmesriigid võimaluse laiendada antud kavadega sihistatavate meetmete rakendusala ning taotleda antud meetmete rakendamisel rahvusvaheliste organisatsioonide abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Kõnealuse ettepaneku eesmärgiks on laiendada määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 9 ulatust, mis võimaldab liikmesriikidel tööstusepoolsete ettepanekute puudumisel kavandada teavitamis- ja müügiedenduskampaaniaid kolmandate riikide territooriumidel tööstusepoolse rahastamise nõudmiseta. Käesolevad nõudmised tingivad 20% tööstuse panust rahastamisse, kui EL tagab maksimaalselt 50% rahastamisest.

Taoline paindlikkus tagaks liikmesriikidele suutlikkuse alustada ise teavitamis- ja müügiedenduskampaaniaid tööstuse rahalise osaluseta. Kõnealuse ettepaneku potentsiaal stimuleerida puu- ja köögiviljatööstust on märkimisväärne ning samuti soovitav, arvestades praeguseid majandustingimusi. Seega on mul hea meel antud ettepanekut toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Liikmesriikidel on tarvis edendada oma põllumajandussaaduste ja -toodete mainet nii ühenduse tarbijate kui muude riikide tarbijate seas, eriti kvaliteedi ja toiteväärtuse ning lisaks ka toidu ohutuse ja ohutute tootmismeetodite osas.

Olen nõus, et põllumajandussaaduste valdkonna organisatsioonide poolsete kavade puudumisel peab olema liikmesriikidel võimalik koostada kavasid ja valida hankelepingu kaudu kava rakendamise organisatsioon.

Komisjoni ettepanek, kuivõrd see võimaldab koostada riiklikke kavasid, parandab olemasolevaid seaduseid.

Toetan Dumitriu raportit ning tervitan veinisektori lülitamist antud raporti rakendusalasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) June List arvab, et ühine põllumajanduspoliitika (CAP) tuleks ära kaotada ning et põllumajandussaduseid ja -tooteid tuleks müüa vabal turul ilma, et EL investeeriks antud toodete tarbeks rahalisi ressursse teavitamiskampaaniatesse ja müügiedendusmeetmetesse. On eriti tõsine asi, et EL hakkab rahastama müügiedenduskampaaniaid kolmandates riikides, poliitika, mille tulemuseks on ebaaus konkurents ELi-väliste riikide põllumajandussaaduste ja -toodetega.

Mida EL teeb? Kas on ELil tõesti mõistlik kasutada Euroopa maksumaksjate raha reklaamikampaaniates, et veenda samu kodanikke ostma tooteid, mida nad juba doteerinud on? Muidugi mitte. Kogu ettepanek lehkab varjatud protektsionismi järele.

2009. aasta jaanuaris algatati Rootsis, Soomes ja Taanis uus reklaamikampaania, milles ergutati rootslasi ostma rohkem tulpe. Ajalehe Resumé andmetel investeerib EL kolme aasta jooksul tulbikampaaniasse mainitud kolmes riigis kokku 14 miljonit Rootsi krooni. Taoline silmanähtav ELi raha raiskamine peab lõppema.

Olen tugevalt kõnealuse raporti vastu. Täheldaksin veel kord, et on õnneks, et Euroopa Parlamendil pole kaasotsustusvolitusi ELi põllumajanduspoliitika osas. Muidu langeks EL põllumajandustööstuse kõikide rühmade protektsionismi ja suurte dotatsioonide lõksu.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan antud ettepanekut, mis taotleb põllumajandussaaduste ja -toodete teavituskavade lihtsustamist ja tõhustamist. Toetan antud ettepanekut, sest see tagab rahastamise kolmandate riikide turgudele, et jagada ja parandad infot toiduainete kvaliteedi, toiteväärtuse ja ohutuse ning tootmismeetodite kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Hääletasin härra Dumitriu raporti poolt põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides. Jagan komisjoni poolt mitu korda väljendatud seisukohta, et meil on tarvis lihtsustada haldusprotseduure Euroopa institutsioonide raames.

Kõnealune määrus lubab tegelikult ühendusel anda infot paljude põllumajandussaaduste ja -toodete kohta siseturul ja kolmandate riikide turgudel, samas kohandades taolisi tegevusi igale paigale.

Olen nõus tehtud poliitilise murranguga, mis austab liikmesriikide vajadusi, kes loodavad ergutada tarbijaid nii ELi sees kui väljaspool vaatama nende põllumajandussaaduseid eelkõige nende kvaliteedi, toiteomaduste, toidu ohutuse ja tootmismeetodite kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni poolt, mis puudutab ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 3/2008 põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides (COM(2008)0431 – C6-0313/2008 – 2008/0131(CNS)), sest arvan, et elanikkonda tuleb korralikult teavitada põllumajandussaadustest ja -toodetest, mida nad tarbivad. Samuti arvan, et igasuguse toote hea müügiedendus võib pakkuda tarbijatele kasulikku infot.

 
  
  

- Raport: Martine Roure (A6-0024/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Põgeniku staatus see, mis antakse isikule, kes rassi, usu, kodakondsuse, konkreetse sotsiaalse rühma liikmelisuse või poliitilise arvamuse tõttu tagakiusamise põhjendatud kartusel on väljaspool oma kodakondsuse riiki, ei saa või taolise kartuse tõttu pole nõus kasutama oma riigi kaitset. Tegemist on ÜRO määratlusega 1951. aastast.

Kõnealune ülevaade 2003. aasta vastuvõtutingimuste direktiivist sätestab Euroopas varjupaika taotlevate inimeste vastuvõtu miinimumnõudmised, taotleb antud eeskirjade, nagu infole ligipääs, haridus, tervishoid ja vastuvõturajatiste nõudmised, rakendamise jõustamist. Direktiiv lubab liikmesriikidel määrata aja pikkus, mille jooksul taotleja ei või tööturule pääseda.

Iirimaa ei ühinenud kahjuks 2003. aasta direktiiviga ning rakendab „otsese tagamise“ süsteemi, tagades majutust, toitu ja 19,01 eurot täiskasvanu kohta nädalas, mille otstarve on heidutada varjupaigataotlejaid Iirimaad valimast ning hoida neid ametlikust tööturust eemal kogu taotlemisprotseduuri jooksul. Hetkel Oireachtase ees olev seadus – 2008. aasta sisserände, elukoha ja kaitse eelnõu – taotleb antud keelu laiendamist, vaatamata tõsistele mureküsimustele taoliste otsuste mõju osas. Muude Iiri seadustes esinevate meetmete hulgas on „võltside“ vaidlusavalduste kriminaliseerimine ning trahvide määramise võimalus õigusesindajatele, kes taolisi juhtumeid käsile võtavad.

Kuna Iirimaa ei ole liitunud 2003. aasta direktiiviga, tundsin kohust hääletusest kõrvale jääda, ent kiidan raporti eesmärke.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, proua Roure nõuab iseäranis atraktiivseid vastuvõtutingimusi varjupaigataotlejaile: rõõmsameelseid, avatud majutuskeskusi – niiviisi on kergem nagu vits vette kaduda –, laialdast juurdepääsu tervishoiule, sealhulgas psühhiaatrilisele abile, õigusnõule, tõlkijatele ja tõlgendajatele, koolitusele ja isegi töökohtadele!

Ta näib olevat unustanud, mil moel sisserändajad ise rahvusvahelise kaitse taotlusi kuritarvitavad, et mööda hiilida riiklikest seadustest meie riikidesse sisenevate ja seal elavate välismaalaste kohta, kui nende tegelikud motiivid on sotsiaalsed ja majanduslikud. Samuti „unustab“ ta, et nad võivad oma päritolu ja keelte kohta valetada ning võivad oma dokumente hävitada ja nii edasi, et väljasaatmist vältida.

Samuti näib ta „unustavat“, et see, mida ta taolistele välismaalastele nõuab, on tihti ligipääsmatu meie oma kaaskodanikele, alustades viisakast elamispinnast, töökohtadest ja juurdepääsust kõrgkvaliteetsetele avalikele teenustele, iseäranis Mayotte'i taolistes piirkondades, kus sisserände lained tekitavad elanikele tohutuid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme.

Ma mõistan sisserändajate häda ja unistusi, kuid meil pole piisavat haaret ja veelgi vähem on vahendeid, et kõik, kes maailmas puudust kannatavad, vastu võtta. Antud raport on kahjulik ja selle tagajärjed on väärastunud.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Oleme juba harjunud, et parlamendi enamus kinnitab resolutsioonid seadusandlike tagajärgedeta, sisuga, mis on vastuolus tema poolt kinnitatavate seadusandlike resolutsioonidega. Antud kalduvus kasvab parlamendivalimiste lähenedes.

Oleme silmitsi kõnealuse „kahe palge“ näitega, üks neist tõeline ja teine selle mask, antud juhul viimane.

Pole kahtlust, et – ning oleme seda järjepidevalt kaua väitnud – vaja on tagada varjupaigataotlejate õigusi vastuvõtu, infole ligipääsu ja tõlkimisõiguse, tasuta õigusabi, tervishoiu ja tööhõive osas.

Kindlasti on oluline hukka mõista kinnipeetavate isikute arvu kasvamist Dublini süsteemis, kus peaaegu rutiinselt kasutatakse kinnipidamismeetmeid ja vastuvõtustandartidele ligipääsu piiranguid.

Ent samuti on oluline nõuda lõppu kinnipidamiskeskustele ning hüljata ühenduse poliitika, mis seab sisse madalaima ühise nimetaja abil vastuvõtunõudmised ja varjupaiga andmise korra.

Kui parlament tunneb tõeliselt muret sisserändajate ja varjupaigataotlejate õiguste austamise üle, siis ei oleks ta tohtinud kinnitada „tagastamise“ direktiivi (mis kriminaliseerib sisserändajaid ja heidab nad välja), „sinise kaardi“ direktiivi (mis valib neid) ning „tööandjate sanktsioonide“ direktiivi (mis karistab ka töötajaid), mille Portugali Kommunistlik Partei tagasi lükkas.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult. (FR) Euroopa Liidu territooriumil sisserändajaile antud õiguste osas on reegliks kindlasti anda üha enam. Esitada tuleb küsimus, kas ületrumpamine Euroopa institutsioonides pole mitte valesse kohta rakendatud.

Kõnealune raport on pelgalt pikk loend liikmesriikidele suunatud ettepanekutest ja soovitustest, nii et nad annaksid sadadele tuhandetele inimestele, kes igal aastal nende territooriumile legaalselt või illegaalselt sisenevad, õigusi, mis pole mitte ainult võrdsed nende kodanike omadega, vaid ka arvukamad ning tulemuslikumad.

Tõepoolest kutsutakse liidu liikmesriike üles kõrvaldama tõkked selliste sisserändajate ligipääsult tööturule ning võtma vastu riiklikke seadusi, mis veelgi taolist ligipääsu soodustaksid.

Kas sellest tuleb järeldada, et nüüdsest tuleb kodanikel kõrvale astuda oma päritolumaadest, olgu tegemist majanduslikel, poliitilistel, kliima- või perekondlikel põhjustel põgenevate inimeste õigustatud kannatamise ees? Jah, ja seda tähendabki selektiivne immigratsioon, mida president Sarkozy täiest hingest soovitab.

Erinevalt sellest arvame – iseäranis kriisiaegadel –, et Euroopas tuleks hoida töökohti eurooplastele ning Prantsusmaal Prantsuse kodanikele. Sellest oleneb Euroopa riikide majanduslik taastumine.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Antud raport sisaldab mitut punkti, mida toetan täielikult, nagu näiteks tõsiasi, et varjupaigataotlejaid tuleks kohelda väärikalt ning et alati tuleks tagada inimõigused. Mitmele vastuvõtukeskusele suunatud kriitika on õigustatud. Paljud Euroopa riigid ei täida varjupaigataotlejate ja põgenike väärika vastuvõtu nõuet.

Ent raport sisaldab punkte, mida ma toetada ei saa. Raporti sisuliseks eesmärgiks on, et ELil peaks olema ühine sisserände- ja varjupaigapoliitika. Muuhulgas kutsub see teisi liikmesriike üles toetama neid ELi riike, keda „sisserände väljakutsed puudutavad enim“. June List arvab, et varjupaiga- ja sisserändepoliitika on liikmesriikide asi tingimusel, et austatakse rahvusvahelisi konventsioone ja leppeid. Ühine sisserände- ja varjupaigapoliitika ähvardaks viia „Euroopa kindluse“ tekkeni, mille selgeid märke näeme juba täna.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Jäin antud raporti hääletusel erapooletuks, kuna Iirimaa ei osalenud 2003. aasta direktiivi vastuvõtmises.

Taolise seisukoha peamine põhjus puudutab varjupaigataotlejate ligipääsu tööturule.

Varjupaigataotlejate tööturule sisenemise keelu taaskehtestab hetkel Dáili käes olev eelnõu.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Raport ei kajasta põgenike ja sisserändajate kogetavate armetute tingimuste tegelikku ulatust ELi liikmesriikide kinnipidamiskeskustes. Ta piirdub traagiliste tingimuste märkimisega, milles nad ellu jäävad, kuid omistab need ELi direktiivide viletsale kohaldamisele.

Seega ühest küljest toetab ta ELi ja valitsuste üldiseid sisserändevastaseid seadusi ja poliitikaid, nagu sätestatud rändepaktis ning Dublini varjupaigasüsteemis, ning teisest küljest protestib selle ebainimlike tagajärgede vastu. On solvav Euroopa „ühesuunalise tänava“ poliitiliste võimude poolt, kes hääletasid Euroopa Parlamendis direktiivide poolt, mis peale kõige muu sätestavad „illegaalsete“ sisserändajate kinnipidamise tervelt 18 kuuks, väljendada antud raportis oma eeldatavat kahetsust nende ebainimlike kinnipidamistingimuste üle ning kutsuda üles, et neist kinni ei peetaks.

Euroopa Parlamendi „krokodillipisarad“ ei saa vabastada ELi ebainimliku, ekspluateeriva poliitika süüst. Isegi kõige fundamentaalsemaid meetmeid, rääkimata sisserändajate ja põgenike korraliku toetamise meetmetest ja nende õiguste kaitse meetmetest, saab rakendada ellu ainult ELi poliitika ja ELi struktuuri enese vastandamise ja ümberpööramisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Liikmesriigid, sealhulgas Kreeka, peavad tegema enam, kasutades ära Euroopa Parlamendi nõudmisi ja ettepanekuid. Euroopa Parlament süüdistab riikide suhtumist vaestesse sisserändajatesse, kes iga päev oma eluga riskides ELi väravaist sisse käivad.

Riigid, nagu Kreeka, kes on ELi välispiiridel, peaks kaotama ära Eli poolt pakutava potentsiaalse abi ning üritama põgenike ja varjupaigataotlejate õiguste austamise alusel tagada neile inimlikud vastuvõtutingimused.

Isegi vastuvõetamatuid „allahindlusi“ arvestades, mida komisjon ja nõukogu on „Euroopa kindlusele“ viivat rada jätkates hiljuti sisserändajate õiguste osas kinkinud, on Kreeka tublisti allpool ühenduse nõudmisi põhiõiguste kaitsele.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Varjupaiga andmine on riigi ja terve kogukonna viimane žest, millega võetakse omaks suutmatus kaitsta inimõigusi globaalselt, ning siiski tahe selle väärtusskaala alusel toimida.

Seda reguleeriv süsteem peab seetõttu olema sissrändest selgelt eraldi. Mida enam üritame mõistet laiendada, lülitades sisse asjakohatut, seda vähem väärtust tal on ning segadus saab õigustatud varjupaigataotlejaid ainult kahjustada. Seetõttu on oluline, et reeglid oleks selged, protseduurid kiired ja kohtlemine väärikas kõikides oludes. Isegi kui on vaja meetmeid ja variante koordineerida, ei tekita varjupaik arvude, suuruse ja mõiste poolest samu probleeme nagu sisseränne, isegi mitte piirideta piirkonnas. Liikmesriikidel on oma traditsioonid varjupaiga suhtes ning seda erinevust ei tohiks kahe silma vahele jätta eelmainitud koordineerimise raames.

Mis puudutab varjupaigataotlejatesse, kelle taotlus on lükatud võib tuleks lükata tagasi, siis antud mõiste, mis on suuremeelse, kuid kitsa varjupaiga arusaama tagajärg, ei saa põhjustada vähem inimlikkust inimeste vastuvõtus ja kohtlemises, kes on alati kaitsetud oma seisundi tõttu.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Hääletasin proua Roure’i raporti vastu, mis käsitleb Euroopa Liidus varjupaigataotlejate ja põgenike vastuvõtu miinimumnõudmisi sätestava direktiivi 2003/9/EÜ rakendamist. Tõepoolest, kuigi taunin tõsiasja, et osad külaskäigud on näidanud, et olemasolevaid direktiive rakendati viletsalt või jäeti kohaldamata teatud liikmesriikides, ei ole nõus raportööri väitega, et vastuvõtutingimuste taseme osas on hulk puudusi.

Lisaks pole ma nõus, et teatud liikmesriikides rajatud avatud majutuskeskused on madala mahutavusega ega näi rahuldavat siserändajate vajadusi. Viimasena ei ole ma nõus üleskutsega, et prioriteediks seataks varjupaigataotlejate vastuvõtt avatud vastuvõtukeskustes, mitte aga suletud üksustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Michel Teychenné (PSE), kirjalikult. (FR) Tänu antud raportile kinnitab Euroopa Parlament taas oma pühendumust põhiõigustele, nagu näiteks õigus väärikusele. On vastuvõetamatu, et Euroopa Liidus eneses ei ole sisserändajate ja varjupaigataotlejate vastuvõtutingimused eeskujulikud.

Euroopa Parlamendi liikmete külaskäigud kinnipidamiskeskustesse 2005 – 2008 on võimaldanud kõnealuse raporti koostamise proua Roure’i juhtimisel. Raport paljastab Euroopa sisserändajate kinnipidamissüsteemi eiramiste ulatust, näidates sõrmega probleemidele, mis puudutavat õigusnõu, arstiabi, hügieeni, juhuslikke vahekordi ja infot.

Seetõttu on tegemist häirekellaga, mida Euroopa Parlament täna lööb. Liikmesriigid peavad seda tähele panema ning võimalusel kohaldama olemasolevaid „vastuvõtu“ ja „korra“ direktiive nii pea kui võimalik või tegema edusamme nende rakendamisel.

 
  
  

- Raport: Cristiana Muscardini (A6-0001/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi tööpartei fraktsioon jäi antud raporti suhtes erapooletuks, mitte sellepärast, et oleme Euroopa VKEde rolli tõhustamise vastu rahvusvahelises kaubanduses, vaid sellepärast, et proua Muscardini on valmistanud Trooja hobuse, mis sisaldab eneses vastuvõetamatuid seisukohti kaubanduskaitsemeetmete osas.

Oleme pettunud, et komisjon on pannud läbivaatamise kõrvale, kuna on tekkinud raskused konsensuse saavutamisega jätkamise osas. Meie seisukoht on jätkuvalt, et on kiiresti vaja muuta ühenduse kaubanduskaitserežiimi, nii et see arvestaks paremini globaalse majanduse arengutega. Reformi puudumine tähendab, et meie tööstus pole valmis, et ära kasutada globaliseerumise hüvesid. Kuigi tervitame eesistujariigi Tšehhi poolset kaubanduskaitsemeetmete lülitamist töökavasse, ei ole see piisav.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Hääletasime proua Muscardini VKEde rolli suurendamise raporti poolt. Tegemist on Euroopa Liidu kaubanduspoliitika karmi kriitikaga, kuigi see on sõnastatud leebes ja tehnokraatlikus keeles, mis on käesolevale täiskogule südamelähedane.

Kaetud on kõik: suurte ettevõtete vajadustele keskendatud poliitikad; välisturgudele ligipääsu soodustamise meetmete ja kolmandate riikide poolse vastastikuse kohaldamise tagamise nõrkus; raskused väikeettevõtete kaubanduskaitsemeetmete hindamisel; geograafiliste päritolutähiste võltsimise ja ebaseadusliku või petturliku kasutamise vastaste meetmete ekslikkus ja nii edasi.

Tõepoolest on Euroopa Liidul aeg lakata ohverdamast oma ettevõtteid ja töötajaid konkurentsivõimelisuse ja vaba kaubanduse altaril, mis on maailmas viljelemiseks ainuke. On aeg toetada VKEsid ekspordiäris, tõesti kaitsta neid ebaausa konkurentsi vastu ning teha seda, mis on õigustatud, meie turgude kaitseks.

Tõsiasi on, et jäädes ettevõtete globaliseerumisele kui eesmärgile omaette pühendunuks, jätkab raportöör süsteemi propageerimist, mis rajaneb kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu liikumise absoluutsel vabadusel – süsteem, mis on viinud meid sügavasse majanduslikku, finants- ja sotsiaalsesse kriisi, süsteem, millega Euroopa Liit peab täielikult lõpparve tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Pole juhuslik, et parlamendivalimiste lähenedes ilmuvad välja resolutsioonid, mis üritavad võtta tagasi ELi poolt (iseäranis viimasel 5 aastal) vastuvõetud poliitikate vastutusalasid väga tõsise olukorra osas, milles mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted end üldiselt leiavad, eriti Portugalis.

Just väiksed ja keskmise suurusega ja mitte suured rahvusvahelised ettevõtted on Eli poolt propageeritava turu liberaliseerimise ohvrid (justkui raamistik, kus „tugevaimate ellujäämine“ valitseb, võiks toimida nende kasuks). On palju väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes „osalevad“ „rahvusvahelises kaubanduses“ oma sõltuvuse tõttu suurtest rahvusvahelistest ettevõtetest, kelle tarbeks nad toodavad hindade eest, mis tihti tootmiskuludele ei vasta.

Kahtlemata on tarvis pakkuda (ja rakendada) kaubanduskaitsemeetmeid, intellektuaalset omandiõigust, põllumajandussaaduste ja -toodete päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid ning toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheliseks muutumist.

Miks siis enamik parlamendis esindatud poliitilisi jõude, mis vastavad komisjonis ELi nõukogus esindatud enamusele, ei võta vastu päritolu tähistamise määrust, ei kohalda imporditud toodetele samu ohutus- ja kaitsestandardeid, mis on nõutavad ELis toodetavate toodete puhul, ei kausta 2007. – 2013. aasta finantsraamistikku tootmise ja tööhõive kaitseks, mis toetaks väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid?

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Mul on väga hea meel, et Euroopa Parlament on võtnud vastu proua Muscardini raporti, mille kallal oli mul juhust töötada siseturu ja tarbijakaitse komisjoni konsultandina. Hetkel räägitakse palju väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tingimuste parandamisest Euroopa Liidu siseturul, eriti kavandatava väikeettevõtete algatuse kontekstis.

Väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted moodustavad üle 99% kõikidest ettevõtetest Euroopas. Ent riiklikke piire ületav äritegevus on pigem suurte ettevõtete pärusmaa. Vaevalt 8% väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest ekspordivad oma riiklikest piiridest kaugemale. Kui aga räägime äritegevusest väljaspool Euroopa Liidu piire, astub selle sammu vaevalt 3% ettevõtteist.

Me ei tohiks unustada, et rahvusvaheliseks muutunud ettevõtted näitavad üles suurt innovatsioonisuutlikkust. Ning innovatiivsus on Euroopa majanduse konkurentsivõimelisuse ja kasvu võtmeks. Seetõttu loodan, et siseturupoliitikad pakuvad VKEdele täies ulatuses soodustusi, mida ühine turg toob, ning võimaluse, et nad rajavad aluse VKEde tegevuse rahvusvaheliseks muutumisele. Väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted peaks samuti saama suuremat toetust liikmesriikidelt ja Euroopa Komisjonilt valdkondades, kuhu kuuluvad ekspordi soodustamine või potentsiaalsete kaubanduspartnerite otsimine, iseäranis turgu juhtivate toodete ja teenuste ning uute tehnoloogiate osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. (PL) Raport, mille proua Muscardini on esitanud, puudutab olulist majanduslikku ja sotsiaalset küsimust. See on oluline eriti nüüd, kui oleme silmitsi majanduse kokkulangemisega. VKEde arv (kuni 250 töötajat; käive ≤ 50 miljonit eurot) küünib ELis 23 miljonini, mis moodustab ligikaudu 99% kõikidest turul tegutsevatest ettevõtetest. Nendes VKEdes töötab üle 75 miljoni inimese.

Komisjonile, liikmesriikidele ja regionaalsetele ning kohalikele ametivõimudele suunatud üleskutsed toetada neid ettevõtteid tulemuslikult, kaasa arvatud takistamatu ligipääsu tagamine laenudele, on seetõttu õigustatud. Lisaks on vaja kergendada kauplemist ning tühistada bürokraatlikud ekspordi- ja impordibarjäärid.

Riigihanke osas, mille keerukad ja mitte alati üheseltmõistetavad protseduurid takistavad VKEde ligipääsu, tuleks turgu avatumaks teha nii ELis kui kolmandates riikides. Nagu olen näidanud oma innovatsioonipoliitika raportis, on raske antud valdkonnas VKEde rolli üle hinnata. Põhjus on, et nad on paindlikumad ja kaasaegsetele tehnoloogiatele ning organisatsioonilistele meetoditele avatumad.

VKEde puhul on vajalik erikohtlemine põllumajandus- ja toiduainete sektoris, kus tuleb hoolega kaitsta toodete päritolunimetusi ning vastu seista tarbijate tervisele kahjulikele imitatsioonidele. Samuti kiidan heaks idee korraldada 2009. aasta mais Euroopa VKEde nädal. See peaks olema heaks võimaluseks teha lai valik teemat puudutavat infot kogu ELis kättesaadavaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE), kirjalikult. − Kuigi me kõik tunnistame ja toetame rolli, mida VKEd rahvusvahelises kaubanduses etendavad, on tuliselt kahju, et suur osa antud raportist oli pühendatud niinimetatud kaubanduskaitsemeetmete kaitsmisele. Tegelikkuses kasutavad ebasäästlikud tootjad kaubanduskaitsemeetmeid varjamata protektsionismi vormina, et end konkurentsi eest kaitsta, mitte ainult konkurentide eest väljastpoolt ELi, vaid ka säästlikumate konkurentide eest üle ELi, kes on kasutanud ära globaliseerumist ning rajanud globaalsed tarneahelad.

Kaubanduskaitsemeetmed karistavad jaekaupmehi ja tarbijaid, kes on sunnitud maksma kõrgemaid hindu kaupade eest, mida nad võiks saada parema hinnaga mujalt. Samuti karistavad nad kõige säästlikumaid ja innovatiivsemaid VKEsid. Teame kõik oma valimisringkondades paljusid VKEsid, keda karistatakse nende samade kaubanduskaitsemeetmetega, mida antud raport üritab kiita. Just sel põhjusel on konservatiivide fraktsioon vastumeelselt antud raporti vastu hääletanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. (RO) VKEd moodustavad Euroopa Liidus 23 miljonit ettevõtet (99% koguarvust) ja 75 miljonit töökohta (70%).

Hääletasin proua Muscardini raporti poolt, kuna see toob välja VKEde ellujäämise võtmestrateegia raskel majandusperioodil. See puudutab poliitilist ja finantstoetust, mis on suunatud toote- ja protsessiinnovatsioonile ning finants- ja fiskaalinfole ligipääsu parandamisele, sealhulgas rahvusvaheliseks muutumisele. Samuti tähendab see vankumatu hoiaku võtmist kaubanduse hõlbustamise protseduuride läbirääkimistel, et vähendada tolliformaalsuseid, mis võivad moodustada kuni 15% kaubeldavate kaupade väärtusest, ja lisaks ka kaupade päritolu registreerimise ning uuendatud tollijuhtimisseadmete kulusid.

Mis puutub Rumeeniasse, on VKEde rahvusvaheliseks muutumine lahendus, mis käesolevas majanduskriisis aitab neil ülioluliselt ellu jääda ja arendada äri, etendades seeläbi olulist rolli uute töökohtade loomisel.

Tervitan 2009. aasta mais Euroopa VKEde nädala korraldamist, mille põhiotstarbeks on pakkuda VKEdele infot selle kohta, kuidas oma äri rahvusvaheliseks muuta.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Ajal, mil maailm otsib vastust globaalsele majanduskriisile ja protektsionistlikud suundumused vohavad, nagu oli hiljuti klausli „Osta Ameerikas toodetud“ arutelul Ameerika Ühendriikide kongressis, on ühenduse valitsuste ja institutsioonide kohustuseks hoolitseda huvide eest ja tagada eeskirjade austamine, mis kohalduvad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning rahvusvahelisele kaubandusele.

Rahvusvaheliste turgudele ligipääsetavuse väärtus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks on ilmne. Uurimused näitavad, et kui kõnealused ettevõtted tegutsevad ühendusevälisel turul, kalduvad nad koguma kasulikke kogemusi, uuendama ja konkurentsivõimelisemaks muutuma. Siiski teame, et osad neist ei suuda ega hakka suutma konkurentsile vastu panna.

Nimetatud väärtust siiski silmas pidades ning teades, et käesolevatel protektsionismiaegadel toetatakse suuremaid ettevõtteid paremini, on vaja, et ametivõimud tegutseks kõnealuste ettevõtete kaitseks, jälgides ja jõustades rahvusvaheliste lepete täitmist.

Samal ajal peab see nõue kehtima kolmandate riikide suhtes. Rahvusvaheline kaubandus on aus ainult siis, kui ta on seda mõlemale osapoolele.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Hääletasin proua Muscardini raporti poolt, mis käsitleb Euroopa VKEde rolli tõhustamist rahvusvahelises kaubanduses. Euroopa Liidu jaoks, maastiku jaoks, mida enamalt jaolt iseloomustavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, on VKEde rahvusvahelisel olemasolul märkimisväärne tähtsus. Hetkel on rahvusvaheline mõõde ainult 8% VKEdest ning enamik ekspordist jääb Euroopa Liidu piiresse.

Vähesed EList väljapoole eksportivad VKEd kalduvad keskenduma arenenud ja sisuliselt küllastunud turgudele, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Šveits; harva viivad nad oma tooteid arenevatesse riikidesse. Seega vaatamata Euroopa Ühenduse headele kavatsustele, nagu väikeettevõtlusalgatuse (SBA) projekt, on meil veel pikk tee käia enne, kui kõik Euroopa ettevõtted on valmis omandama tõeliselt rahvusvahelist mõõdet.

 
  
  

- Raport: Georgios Papastamkos (A6-0020/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Vasco Graça Moura (PPE-DE), kirjalikult. (PT) E-kaubandus on suurepäraseks ärivõimaluseks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning noortele ettevõtjatele. See aitab ületada traditsioonilisi mittetehnilisi barjääre, pakkudes ligipääsu muidu ligipääsmatutele turgudele.

Samal põhjusel tagab taoline kaubandus, et rahvusvahelises kaubanduses osalevad enim kõige vähem arenenud riigid. Selliste partnerite kaasamine aga sõltub alusinfrastruktuuri rajamisest, millele peaksime tingimusteta kaasa aitama.

Samuti peaksime arvesse võtma, et piraatlus, võltsimine või andmete rikkumine pole antud liiki kaubandusele omased, vaid pigem vanade tavade kohandused. Õigete kohanduste puhul on meil tarvis pakkuda kõiki traditsioonilise kaubanduse tagatisi.

E-kaubandust ümbritsev õiguslik võrk on takerdunud mitmesse tahku, takistades meid seda kriitilise pilguga vaatamast: näiteks pole Interneti haldamine ikka veel allutatud sobivale, rahvusvaheliselt tunnustatud struktuurile ning esineb probleeme rahvusvahelise eraõiguse või kontrollidega.

Mis puutub WTOsse, siis valitseb e-kaubandusega seotud segadus ning hoolimata pidevatest nõudmistest pagendatakse kõnealust liiki kaubandus läbirääkimisi pidama ohtlikesse kahepoolsetesse jaotistesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Internet on omandanud ühe olulisema rolli kaubandussuhetes ja ka rahvusvahelises kaubanduses. Jääb aga tõsiseid puudusi kasutajate ja tarbijate kaitse osas, nende isikuandmete kaitse ja osutatava teenuse või ostetava toote kvaliteedi tagamise osas.

Kõnealune raport, hoolimata antud tõsiasjade mainimisest, ei tee ettepanekuid, mis võimaldaksid tõhustada kasutajate kaitset ja osutatava teenuse kvaliteedi kaitset, mis rajaneks niivõrd vahetult avaliku teenuse kasutamisele, nagu seda on kommunikatsioon.

Kuigi see sisaldab teatud tahke, mida peame positiivseks, on keskseks eesmärgiks soodustada e-kaubanduse arendamist ja kasutamist instrumendina, mis hõlbustab rahvusvahelist kaubandust, ning vahendina, mis aitab ületada praegusi raskusi täiendavate turgude avamisel. See tähendab, et selle põhieesmärk on hõlbustada ja soodustada e-kaubandust, see tähendab, toodete tootmist, propageerimist, müüki ja levitamist telekommunikatsioonivõrkude kaudu, soodustades maailmakaubanduse liberaliseerimist.

Jääme seetõttu erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Internet on loonud uusi võimalusi kaupade ja teenustega kauplemisel. Samuti puudutab see piiriüleseid tehinguid. Interneti vahendusel tehtavate tehingute kasv viimastel aastatel tekitab optimismi tarbijate usalduse taseme kohta Interneti suhtes.

Ent ikkagi esineb barjääre, nagu näiteks keelebarjäär, mida eemaldada on raske. Teiseks tõsiseks ohuks rahvusvahelisele kaubandusele Interneti vahendusel on õigusliku kindluse ja tarbijakaitse puudumine. Loodan, et kavandatav tarbijate õigusi käsitlev direktiiv kõrvaldab neist mõned ja osutub Interneti-kaubanduse arengule täiendavaks stiimuliks.

Märkida tuleks, et Internet lubab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel osaleda rahvusvahelistel turgudel väga madalate kuludega, võrreldes traditsiooniliste meetoditega, ning pakub neile äri arendamiseks seni kättesaamatuid võimalusi.

Ent Interneti-kaubandus tekitab ka küsimusi, eriti võltsitud toodete müügi suhtes, mida kaitseb intellektuaalne omandiõigus. Võltsitud tooted on Interneti-kaubanduse jaoks tõsiseks probleemiks, eriti seepärast, et inimesi, kes võltsitud tooteid rahvusvaheliselt müüvad, ei ole kerge rahvusvaheliselt vastutusele võtta. Internetti kasutavad tarbijad on tihti ka pettuse, nagu näiteks raha elektroonilise varguse, ohvrid. Kõik need nähtused õõnestavad tarbija usaldust Interneti-kaubanduse vastu ning see aeglustab rahvusvahelise Interneti-kaubanduse arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE), kirjalikult. − Kiidan antud raportit laiaulatusliku ja tasakaalustatud raportina, mis käsitleb tulemuslikult mõju, mis Internetil on olnud piiriülesele kaubandusele. Internet on lubanud ka väikseimatel ettevõtetele ligipääsu globaalsele turule, mis oli mõeldamatu ainult mõni aasta tagasi, elavdades kaubandust ja lubades globaliseerumise positiivsetel tahkudel ilmsiks tulla. See on avanud uusi turgusid ja lõhkunud maha kaubandusbarjääre.

Raport on õigesti välja toonud, et kuigi on kasvanud pettus ja võltsimine, ei tuleks seda omistada Internetile enesele, vaid pigem vaadelda probleemina, mis eksisteeris varem ja mis vajab käsilevõtmist uute ja uuenduslike meetmetega tingimusel, et see ei riiva meie kodanikuõigusi. Samuti tuuakse välja, et selles tuleks näha võimalust kultuuriliseks mitmekesisuseks, mitte aga ohtu. Lõpuks tunnustatakse, et Internetiga seotud teenuste, nagu telekommunikatsioonid, liberaliseerimine on viinud infrastruktuuriinvesteeringute buumini, seega arvan, et peaksime olema ettevaatlikud, kui kohaldame taolistele tööstustele täiendava määruse, nagu komisjon näib hetkel teha kavatsevat.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan kõnealust raportit, mis tõstab esile uued võimalused ja uued turud, mille on loonud Interneti iseloom ja tehnoloogiline areng. See tunnistab rolli, mida Internet võiks etendada põhja ja lõuna vahelise lõhe ületamisel, avades uusi kanaleid, mis ühendavad arengumaid edasijõudnud kaubandussüsteemidega, ning tõstes kaubandusvooge. Raport sedastab, et see peaks hõlbustama arengumaade harmoonilist lülitamist maailma kaubandussüsteemi, mida toetan.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Tervitan oma kolleegi raportit, mis käsitleb Interneti etendatavat rolli kaubanduse elavdamisel. Pidades silmas üha kasvavat Interneti-kasutajate arvu, on antud laienevas valdkonnas parem panna paika määrus. Euroopa poliitikad peavad soodustama e-kaubandust tavapärase äritegemise meetodi tulemusliku alternatiivina ning piiriülese kaubanduse elavdamise moodusena ELi piires.

Vaja on mitmeid ühenduse meetmeid, et kõrvaldada potentsiaalsed tõkked, mis takistavad Interneti paremat ärilisteks otstarveteks kasutamist. Siia hulka käivad pettuse ja isikuandmete varastamise tõrjumiseks ja ennetamiseks mõeldud meetmed. Need ühendusepoolsed meetmed peavad julgustama kasutajaid usaldama enam veebikeskkonda.

Samas tuleb määratleda ühenduse e-kaubandustehingute standardeid. EL peab hõlbustama antud standartide rakendamist, pakkudes seeläbi e-kaubandusagentidele võimalust pälvida tunnustust usaldusväärsete tarnijatena.

Tänu Interneti globaalsele iseloomule ja võimalusele teostada kasulikke kaubandustehinguid kolmandate riikidega, loodan, et näeme edusamme ka WTOga e-kaubanduse ülemaailmse edendamise osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. (RO) Hääletasin antud raporti poolt, sest selle eesmärk on tõsta esile rahvusvahelise kaubanduse valdkonnad, kus Internet on toiminud katalüsaatorina, luues kaubanduse globaalseks arendamiseks uusi tingimusi.

Samuti tunnustab see vajadust avatud standardite järele ning nende olulist panust innovatsiooni ja konkurentsi ja lisaks ka vajadust tõelise valikuvõimaluse järele tarbija jaoks. Raportöör käib välja, et ELi allkirjastatud kaubanduslepped peaks soodustama Interneti avatud, ulatuslikku kasutamist e-kaubanduse tarbeks tingimusel, et tarbijate ligipääsu teenustele, veebitoodetele ja nende kasutamisele ei piirata, välja arvatud juhul, kui need keelustatakse riikliku seadusega.

Toetan raportööri palvet komisjonile kujundada üldine strateegia, mis aitaks kõrvaldada tõkked, mis ikka veel on VKEde jaoks olemas e-kaubanduse kasutamise ja andmebaasi loomise osas, mille otstarve oleks pakkuda infotuge ja juhtimisalast nõu igasuguse e-kaubanduskogemuseta uutele osalistele.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Hääletasin härra Papastamkose rahvusvahelist kaubandust ja Internetti käsitleva raporti poolt. Tõepoolest toetan raportööri eesmärki tõsta esile rahvusvahelise kaubanduse valdkonnad, milles Internet on toiminud katalüsaatorina, luues uusi tingimusi rahvusvahelise kaubanduse arenguks maailmatasandil.

On selge, et rahvusvaheline kaubandus ja Internet on vastastikku soodsad. Veelgi enam, usun kindlalt, et veebikaubanduse arengul on tarbijate jaoks märkimisväärseid eeliseid. Põhikasu, kas riiklikult, Euroopa või maailma tasandil on kaugelt laiem valik kaupu ja teenuseid, konkurentsivõimelised hinnad, madalamad elamiskulud ning parem elukvaliteet.

Tänu kättesaadava info kasvule on nüüd tarbijatel võimalusi leida paremaid kaupu ja teenuseid, millele pääseb ligi ööpäevaringselt kodus või tööl.

 
  
  

- Raport: Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (A6-0407/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Hääletasin saavutatud kompromissi poolt ning pean uut määrust väga positiivseks, sest see võimaldab harmoniseerida tingimused loomasööda turuleviimiseks ja kasutamiseks ning kindlustab, et piisavat infot pakutakse kariloomapidajatele ning lihatarbijaile, seeläbi tagades siseturu korraliku toimimise.

Soovin tõsta esile „lahtise deklaratsiooni“ – söödasegus kasutatavate ainete loendi suhtelise kaalu kahanevas järjekorras – olulisust, mis aitab säilitada põllumajandusettevõtjate ja tarbijatepoolset kõrget usalduse taset.

Seega on nüüd tootjatel selged eeskirjad loomasööda turuleviimiseks, võimaldades kergemini vältida võimalikke kriminaalseid võtteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Euroopa Parlamendi raport sisaldab konstruktiivseid muudatusettepanekuid, nagu näiteks märgistuslehele tõsiasja lisamist, et teatud mittemäletsejatele mõeldud segajõusöödad sisaldavad liha ja kondijahu.

Ent raporti muudatusettepanekud sisaldavad ka detaile, millega peaks tegelema ametivõimude tasandil ametnikud, mitte poliitikud. Näiteks tsiteeritava teksti sõnastus: „suuline loomade toitmine: loomasööda sisestamine looma seedekulglasse suu kaudu eesmärgiga rahuldada looma toitevajadusi ja/või säilitada tavapäraselt tervete loomade tootlikkus“, „mineraale sisaldavad lakkumisämbrid“, või „fekaalid, uriin ja lisaks ka eraldunud seedekulgla sisu, mis tuleneb seedekulgla tühjendamisest või eemaldamisest, olenemata töötlemise või lisandite mis tahes vormist“.

Tegemist on kindlasti oluliste toidu ohutust puudutavate teemadega, kuid need tuleks jätta korraldamiseks riiklike ametivõimude asjatundjatele.

Olen hääletanud raporti poolt, kuna see sisaldab ettepanekuid, mis on põhimõtteliselt olulised, kuid see ei tähenda, et toetan selle lähenemist konkreetsete üksikasjadega tegelemise osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Adrian Manole (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Baringdorfi raport sööda turuleviimise ja kasutamise kohta on suure tähtsusega põllumajandusele ja toiduaineteturule, pidades silmas hiljutisi loomade toitumist puudutavaid skandaale, loomades haigusi, mis vallandusid muuseas puudulike teadmiste tõttu neile antud söödas sisalduvate toitainete kohta, dioksiiniskandaal, hullulehmatõbi jne.

Söödavaldkonnas tegutsejatele antakse suurem vabadus ja vastutus. Ent see tähendab, et kui esineb mürkaineid või kahjulikku sööta kätkev tõsine probleem, mõjutab see tohutult loomade arengut või keskkonda. Kui tootjal pole piisavaid rahalisi vahendeid probleemi lahendamiseks, võib esineda veelgi tõsisemaid probleeme.

Arvan, et on vaja – mistõttu olen ka kõnealuse raporti poolt hääletanud –, et põllumajandustootjatele ja -töötajatele üldiselt antaks loomasööda koostise kohta täpset infot, kuid ka piisavat kaitset finants-, sotsiaalse ja majanduskahju eest katastroofi korral.

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. (PL) Tänan siiralt raportööri taolisele raskele ja vastuolulisele teemale tähelepanu pööramise eest. Sööda märgistamine ja selle koordineerimine ühenduse tasandil nõuab, et viidaks vastavausse tarbijate huvid, kellel on õigus teada, mis toodet nad ostavad, kas see on ohutu ja millest see valmistatud on, ning tootjate huvid, kes tahavad seista oma õiguse eest kaitsta oma intellektuaalset omandit.

Ettevõtete ja liikmesriikide taotlus nõudmise vastu panna sööda märgistuslehtedele „nõudmisel konkreetset infot“ näitab nende huvirühmade vahelist fundamentaalset huvide konflikti.

Euroopa Kohtu abiga kujudantud kompromissprotseduur näib esmapilgul õigustatud, ent on siiski tegelikkusest irdunud, sest on raske kujutada ette põllumajandustootjat, kes juba niigi ööpäev läbi töötades on piisavalt asjast huvitatud, et raisata aega ja raha keerukate apellatsiooniprotseduuride peale.

Konkreetne info loomasööda koostise kohta peaks olema kättesaadav märgistuslehelt, mitte ainult tarbija võõrandamatu õiguse pärast, vaid eelkõige direktiivi põhieesmärgi pärast, mis on tervise kaitse. Kes, kui mitte tootja, tagab, et sööta pole näiteks geneetiliselt modifitseeritud? Intellektuaalse omandi kaitse ei tohi soodustada kuritarvitamisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Hääletasin härra Graefe zu Baringdorfi sööda turuleviimist käsitleva raporti poolt. Toetan ettepanekut, mis kutsub üles Euroopa loomasöödaalase seaduse täielikule revideerimisele, mis kätkeks mitte ainult olemasolevate standardite lihtsustamist, vaid ka harmoniseeriks antud seaduse toidualaste õigusnormidega.

Põhimomentide seas olen kindlasti selle poolt, et loendatakse ained, millest segajõusööt koosneb, ning selle täpsed omadused („lahtine deklaratsioon“), mis oli üheks Euroopa Parlamendi võtmenõudmiseks veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) kriisi järel. Viimasena olen raportööriga nõus tarbijate infoõiguse kaitsmise ja sööda märgistamise osas.

 
  
  

- Raport: Jürgen Schröder (A6-0513/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Arlette Carlotti (PSE), kirjalikult. (FR) Komisjon on tegemas majanduslikest majanduspartnerluslepingutest oma arengustrateegia A-d ja O-d. Schröderi raport ja Euroopa parempoolsed on tegemas sama.

Kuna toetame asjassepuutuvaid riike, ei kiida Euroopa sotsialistide fraktsioon antud lähenemist heaks. Mis meisse puutub, kujutavad need majanduspartnerluslepingud pettust. On veel aega teistsuguse mõttelaadi propageerimiseks, et teha majanduspartnerluslepingutest tõelised arendusvahendid, toetades läbirääkimiste taasavamist küsimustes, milles on enim vastuolu, nagu seda härra Barroso ja proua Ashton on lubanud teha; otsustades valikulise piirkondadeks jaotamise kasuks, nagu seda teevad AKV riigid ise; täites meie kohustusi 2005. aastal lubatud kaubandusega seotud abi osas, mitte aga „rüüstates“ Euroopa Arengufondi; tagades protsessi tegelikku parlamentaarset juhtimist, nii et AKV parlamendid asuvad juhtrolli, ning kodanikuühiskondade kaasatust lõunas; ning heites kõrvale „bulldooseristrateegia“, mille eesmärgiks on laiendada läbirääkimisi teenuste ja „Singapuri“ küsimuste alal, kui AKV riigid pole selleks valmis.

See ei kujuta endast Schröderi raportis kirjeldatud „teejuhti“. Just seepärast hääletangi selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Jällegi, iseäranis erinevate Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikide vastuseisule, vaatamata kohustusele kasutada „poliitiliselt korrektset“ keelt, on enamus parlamendis võimetu varjama EÜ ja AKV riikide vaheliste majanduspartnerluslepingute tõelist päritolu ja tegelikke kavatsusi.

Kuigi Cotonou lepingu artikli 36 lõige 1 säilitab „Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühilduvate kaubanduslepete, mis progresseeruvalt eemaldavad barjäärid nendevaheliselt kaubanduselt ja tõhustavad koostööd kõikides kaubandusse puutuvates valdkondades“ järelduse, siis see, mida EL kavatseb teha, on minna kaugemale praegu kehtestatust ja saavutada see, mida tänini WTOs saavutatud veel pole, kuigi 10. Euroopa Arengufondi rakendatakse sel otstarbel, samal ajal vähendades avalikku arenguabi. Teisisõnu, üritades siseneda aknast pärast seda, kui uksest sisse pääseda ei õnnestunud.

ELi eesmärk on kaubanduse liberaliseerimine, mille alusel üritavad suuremad finants- ja majandusrühmad kindlustada turgude avamise, et müüa kaupu ja teenuseid, ekspluateerida tooraineid ja suruda peale ekspordile suunatud tootmismudel vastavalt oma huvidele.

Vaja on muud poliitikat, et soodustada sisulist sõltumatust, suveräänsust, koostööd, solidaarsust, arengut ja sotsiaalset õiglust.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Hääletasin härra Schröderi majanduspartnerluslepingute (EPAd) mõju raporti poolt.

Senini allkirjastatud „vahepealsed“ lepingud on kõigest pika ja viljaka koostöö algus nende Euroopa-väliste riikidega. EPAde puhul pidasid EL ja ka AKV riigid 15-aastast liberaliseerimisprotsessi vastuvõetavaks. Lisaks ei oleks „sisuliselt kogu kaubanduse“ katmise miinimumnõue alla 80% partneritevahelisest kaubandusest. Olen seega veendunud, et täiendavate lepingute arendamine saab ainult parandada mõlema lepingupoole majanduslikku seisu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Omaalgatuslik raport majanduspartnerluslepingute (EPAd) mõju kohta sisaldab mitut põhjendatud argumenti. See nõuab enam riigiabi (lõppude lõpuks kannatavad AKV riigid finantskriisis enim) ning rõhutab, et EPAd on arendusvahend, mis ei tohiks mõjuda lõunas negatiivselt regionaalsele integratsioonile. Sellele vaatamata toetan alternatiivset resolutsiooni, mille esitas päevakorda Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon. Oleks ju loogilisem, kui parlament ootaks, et näidata oma kinnitust EPAdele, kuni kaasatud AKV riikide parlamendid olid oma seisukohad välja selgitanud. Minu arvates peaks olema EPAsid jälgiv parlamentaarne organ AKV-EL ühine parlamentaarne assamblee ja mitte organ, mis on asutatud antud konkreetseks otstarbeks. Sellel oleks ainult lahkhelisid tekitav mõju ning see nõrgendaks lõunas riikide positsiooni, kelle käsutuses pole finants- või isiklikke vahendeid kõikidel nendel kohtumistel käimiseks. Liiatigi on eraldi organ läbipaistmatu ja takistaks terviklikku lähenemist arenguga seotud teemadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Michel Teychenné (PSE), kirjalikult. – (FR) Kuigi majanduspartnerluslepingud (EPAd) struktureerivad paljuski ELi suhteid Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikidega, saadab Euroopa Parlament antud raporti vastuvõtmisega väga halva sõnumi.

Euroopa peab absoluutselt ümber pöörama selle, kuidas ta AKV riikidega läbi räägib ja kaupleb, kui ei soovi nende laostumisele kaas aidata. Antud raport kehtestab väidetavalt pooltevahelisel võrdsusel rajaneva süsteemi, kui EL on tegelikkuses maailma juhtiv majandusjõud ning AKV riikidel on tohutult palju järgijõudmiseks teha. Nüüd on kiiresti vaja vastu võtta ebasümmeetriline ja konsensusepõhine lähenemine, mis lõpuks annab kõnealustele riikidele võimaluse globaalse konkurentsi puhul.

Kolleegid Euroopa Parlamendi Sotsialistliku Partei fraktsioonist ning mina oleme hääletanud antud raporti vastu. Selle vastuvõtmine parlamendis on tõenduseks, et Euroopat valitsevad parempoolsed ja et nii see jääda ei saa!

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek: Kosovo (B6-0063/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Kosovo tunnustamine suveräänse riigina paljude riikide poolt on tõenäoliselt tekitanud rohkem probleeme, kui see neid lahendab. Olen skeptiline selles suhtes, kas Kosovo oli iseseisvuseks valmis. Tõsiasi, et osad ELi liikmesriigid ei tunnusta Kosovo iseseisvust, kartes luua oma piirides pretsedenti, on Kosovo tulevikku täiendavalt komplitseerinud.

EL on nüüd võtnud endale esmase vastutuse Kosovo sisemise abistamise eest. Kõnealune kohustus ei tohiks olla avatud ei aja ega finantsressursside osas. On tõelisi mureküsimusi Kosovo poliitilise stabiilsuse, korruptsiooni ulatuse, organiseeritud kuritegevuse sise- ja välismõju ning vähemuste, sealhulgas serblaste, kohtlemise osas.

On eluliselt oluline, et ELi institutsioonid säilitaks valvsuse ning valmiduse sekkuda, kui Kosovo ei suuda täita kõrgeid nõudmisi, mis peavad vältimatult suveräänse riiklusega kaasas käima.

Oma muredest hoolimata toetasin antud resolutsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Pole midagi meeldivat Kosovo olukorras või rollis, mida Euroopa Liit seal etendab.

EULEX, liidu missioon Kosovos, on kõnealuses küsimuses pelgalt ÜRO „sõjaline“ haru, vastutades alalise Kosovo valitsuse ja administratsiooni ellurakendamise järelevalve eest, rikkudes ÜRO resolutsiooni 1244, mis tunnustab Serbia suveräänsust antud provintsi üle.

Käesolevas täiskogus väljendatud head kavatused, nõu ja palved suudavad vaevu varjata traagilist tegelikkust: vähemuste, iseäranis serbia vähemuse, rõhumist territooriumil, mille on enda alla haaranud nüüd – rahvusvahelise ja iseäranis Euroopa kogukonna tõttu – korruptsioon, organiseeritud kuritegevus, Albaania maffia ja isegi võib-olla islamistlikud terrorirühmad.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Antud resolutsiooni otstarve on vähendada ELi toe tähendust Serbia Kosovo provintsi ebaseaduslikule ühepoolsele iseseisvusdeklaratsioonile.

Parlamendi eesmärk on vastuvõetamatult „seaduslikuks tunnistada“ protektoraadi loomine, mis loodi ja jõustati agressiooni ja sõjalise okupatsiooni teel USA, NATO ja ELi poolt, tagades nende poliitilise, majandusliku ja sõjalise ülevõimu selles äärmiselt olulises Euroopa regioonis. „Pseudoriigi“ olemasolu „järelvalvega suveräänsuse“ alusel, mida kaitseb EL/NATO, konkreetselt oma EULEXi ja „asevalitsejate“, „rahvusvahelise tsiviilesindaja“ ja „EL eriesindaja“ läbi, kellel on kohtu-, politsei- ja tollivolitused ning lisaks ka „täidesaatvad funktsioonid“ ja seirefunktsioonid, kujutab endast vastuvõetamatuid neokolonialismi akte.

Kõnealuse reolutsiooniga saime teada, et „seni olulisim (ELi) Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioon“ on karjuv Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja rikkumine ning ohtlik pretsedent rahvusvahelise õiguse mõttes, millel on ennustamatud tagajärjed piiride stabiilsusele, iseäranis Euroopa mandril.

Osad neist, kes on häälekalt nõudnud rahvusvahelise õiguse austamist ning Gruusia territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja iseseisvuse austamist, on lõpuks samad, kes propageerisid ja toetasid Jugoslaavia- vastast agressiooni.

Kõnealune resolutsioon kujutab endast pelgalt parlamendi enamuse silmakirjalikkuse ja küünilisuse järjekordset teostust.

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. (NL) Peaaegu 20 aastat on antud parlament kõrval seistes vaadanud, kuidas Kosovo rahvas järk-järgult Serbiaga hüvasti jättis. Antud täiskogus ei puuduta arutelud Kosovo üle tavaliselt mitte Kosovot ennast, vaid peamiselt mõjusid, mis tal ülejäänud maailmale on. Iseseisvuse toetajad ja vastased tunnevad peamiselt muret selle pärast, et iga otsus loob pretsedendi teistele regioonidele, ning ohu pärast, et Euroopa Liit tähtsustab end selle tagajärjel lubamatult üle.

Olen 30 aastat väitnud vastupidist, nii antud parlamendis kui väljaspool. Demokraatia nõuab meilt eelkõige inimeste endi vajaduste ja soovide arvestamist. Sajanditepikkuse Türgi valitsuse ja viimase saja aasta Serbia valitsuse järel on viimane asi, mis neil vaja on, väline sundus. Kui neil pole lubatud liituda Albaaniaga, soovivad nad tõelist iseseisvust.

Viimased 10 aastat olen propageerinud poliitikat, mis algab rohujuurtetasandilt, vaeste, puudustkannatavate, demokraatia ja avalike teenuste puuduse tulemusena kannatavate inimeste, keskkonnakatastroofide või sõdade ohvrite, ühesõnaga kõikide nende seisukohast, kes kannatavad puudust seetõttu, et kõikide inimeste vahel ei valitse võrdsust. Hääletan EULEXi projekti vastu, sest see ei paku lahendusi Kosovo tavaliste inimeste huvides.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Euroopa Parlamendi resolutsioon mitte ainult ei tunnusta Kosovot eraldi riigina, vaid ärgitab solvavalt neid ELi liikmesriike, kes pole veel tema iseseisvust tunnustanud, seda tegema, rikkudes jõhkralt rahvusvahelist õigust ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 ennast.

Sel eesmärgil toetab ta Kosovo turvajõu (KSF), teisisõnu eraldi sõjaväe asutamist, mis muidugi tegutseks KFORi, okupeerivate NATO jõudude egiidi all.

Represseerivate EULEXi politsei/kohtujõudude asutamise ja arendamise eesmärk Kosovos ning nende propageeritavate reformide, nagu näiteks erastamiste ja nii edasi eesmärk on suruda peale ELi huvid ja kiirendada Kosovo lülitamist Euroopat ühendavatesse struktuuridesse. See viib lõpule Kosovo muundamise Euro-NATO protektoraadiks.

Jugoslaavia lagunemise ja uute piiride ümberjoonistamise esimene verine tsükkel hakkab lõppema, avades uusi haavu Balkanil ja globaalsel tasandil imperialistliku jaga ja valitse õigusega, mis tekitab uusi pingeid ja sekkumisi.

Kreeka Kommunistliku Partei fraktsioon hääletas antud vastuvõetamatu resolutsiooni vastu, tõstes esile vajadust asuda imperialismivastasesse võitlusesse ja vastastada ELi ja tema poliitikaid, nõudes, et Kreeka ja kõik Euro-NATO okupatsiooniväed lahkuksid Kosovost ja Balkanimaadest tervikuna.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Petre (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin antud resolutsiooni vastu, kuna Rumeenia ei tunnusta Kosovo provintsi iseseisvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Hääletasin vastu ettepanekule võtta vastu resolutsioon Kosovo kohta, sest pole nõus mitme selles sisalduva punktiga..

Isiklikult ei pea ma toimiva tunnistajakaitsekava rajamist oluliseks tulemusliku õigusliku tegevuse tarbeks Kosovo kõrgetasemeliste kurjategijate vastu, iseäranis sõjakurjategude osas. Lisaks ei arva ma, et on eluliselt oluline, et Kosovo propageeriks kavasid, mille eesmärgiks on näiteks taastada lõhutud kalmistuid kohalike osaliste vahetul osavõtul: fakt on, et taolistel projektidel poleks Kosovo kogukondadele mingit praktilist väärtust ning ei aitaks kaasa paremale rahvastevahelisele kliimale.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Käesoleva täiskogu liikmed on teadlikud minu varematest seisukohtadest mitte ainult Kosovo, vaid terve Balkani regiooni suhtes.

Minu arvates saab Kosovo küsimust lahendada ainult konsensusepõhise lähenemisega, mis kaasab mitte ainult eeskätt Serbiat, vaid ka naaberriike.

Kõnealuses raportis on palju, millega saan nõustuda, kuid nõudmine, et iga ELi liikmesriik peaks tunnustama iseseisvat Kosovot, on valdkond, mida ma toetada ei saa.

Kosovo iseseisvus on asi, mida saab saavutada ainult Serbiaga saavutatud konsensuse ja kokkuleppega. Selle tunnustamata jätmine loob minu arvates pelgalt probleeme tulevikus ning tekitab käesolevas parlamendis Serbia-vastast suhtumist.

Seetõttu teeb muudatusettepaneku 3 vastuvõtmine antud resolutsiooni erapoolikuks ning õõnestab tõsiselt ülejäänud teksti. See tähendab, et kahjuks ma seda toetada ei saa.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. (SK) Muudatusettepaneku 3 hääletus ja lõpphääletus olid minu arvates äärmiselt olulised. Hääletasin mõlemal juhul vastu. Muudatusettepanekus 3 palub Euroopa Parlament ELi riikidel tunnustada Kosovo iseseisvust. Minu arvates on kogu iseseisvusprotsess rutakas ja läbimõtlematu. Olen teadlik, et Kosovo ja Serbia vahelised läbirääkimised, isegi rahvusvaheliste isikute ja organisatsioonide kohalviibimisel, olid pikaldased ja paljud inimesed ei näinud võimalust, et nad leiaksid lahenduse või et isegi nad jätkaks. Just seetõttu võttis enamik ELi riike ja USA vastu Ahtisaari kava. Vaatamata sellele arvan, et kõik ühepoolsed iseseisvusdeklaratsioonid on pelgalt edaspidiste probleemide ja potentsiaalsete probleemide allikaks. Kosovo iseseisvusdeklaratsioonile järgnenud periood ainult kinnitab seda. Kui tahame säilitada oma regioonis rahu, siis pole mingi läbirääkimistel kulutatud aeg pikk ega mõttetu.

 
  
  

- Raport: Corien Wortmann-Kool (A6-0021/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Kõnealune raport kajastab Hiina kasvavat võimu kaubandusriigina. Samuti juhib see tähelepanu Hiina ja Taiwani vahelisele kaubandusele, mis tõotab väinaüleste ärilepingute allkirjastamise järel kasvada.

Hiina ja Taiwani vahelistel lähedasematel majandussidemetel on potentsiaali aidata kaasa positiivsemale lähenemisele väinaüleste suhete laiemale küsimusele. Ent antud pingete lõdvenemisel pole eriti mõtet, kui sellega ei kaasne Taiwani integreerimist rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, eriti kaubandusega seotutesse, nagu Maailma Tervishoiuassamblee ja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.

Parlament peaks avaldama tugevat toetust nõukogu väljakuulutatud poliitikale toetada Taiwani sisulist osalemist rahvusvahelistes organisatsioonides. Parlament peaks samuti avaldama Hiinale survet jätkuva soovimatuse suhtes lubada Taiwanile rahvusvahelisel areenil oma häält. Taiwani 23 miljoni kodaniku heaolu ja tervis ei tohiks olla poliitiliste eesmärkide pantvangiks.

Arvestades mu toetust Taiwani sisulisele osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides, hääletasin antud raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin Wortmann-Kooli raporti poolt, kuna toetan majandussuhete arengut ELi ja Hiina vahel. See riik on kogenud olulist majanduskasvu, mis on temast teinud ühe suurimatest majandustegijatest globaalsel turul. Ärilised suhted EL ja Hiina vahel on oluliselt laienenud viimastel aastatel, tehes Euroopast 2006. aastast saadik Hiina suurima kaubanduspartneri. Hiina oli ELi kaubanduspartnerite loendis 2007. aastal teisel kohal.

Tänapäeval on meil vaja eriti head koostööd ELi ja Hiina vahel, et tagada lahendus käesolevale majandus- ja finantskriisile. Arvan, et kuna Hiina on üks globaalse arengu mootoritest, tuleks tal võtta endale täielikult vastutus globaalse majanduse jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu tagamise eest. ELi ärisidemed Hiinaga peaks rajanema vastastikuse jätkusuutliku arengu, keskkonnakaitse, kliimamuutuse ennetamise, ausa konkurentsi, Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade täitmise põhimõtetel, unustamata inimõigusi.

EL peab nõudma tarbijakaitse-eeskirjade täitmist, nii et Euroopa kodanikel poleks enam riski osta tooteid, mis on tervisele ohtlikud, varjatud defektidega või võltsitud kaupu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Igal aastal võtab käesolev parlament vastu teksti, mis käsitleb kaubandus- ja majandussuhteid Hiinaga, ning igal aastal muutuvad järeldused kehvemaks: inimõiguste rikkumised, ebaausad kaubandustavad, hõivemüük, Hiina rahvusvaheliste kohustuste täitmata jätmine, olgu see kas WTOs või ILOs (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon), võltsimine, patendipoliitika, mis on niisama hea kui vargus, ja nii edasi. Loend pikeneb ja on hirmuäratav.

Veelgi hirmuäratavam on raportööri vankumatu usk müüti „demokraatlikust muutusest kaubanduse kaudu“, mille teravaim vastuolu on hetkeolukord Hiinas. Antud müüt on alibiks kõigile neile, kes seavad väheste ärihuvid ettepoole austusest väärtuse vastu, mida nad kuulutavad, nii et poleks kindlasti tarvis teha vajalikke otsuseid: rakendada kaubanduskaitse- ja sanktsioonivahendeid.

Kahtlemata arvate, et Hiinast peaks saama maailma töökoda, mis toodab madalate kuludega enam või vähem – rõhuga sellel, et vähem – kõrge kvaliteediga kaupu.

Eelistame poliitikat, mis seisneb Euroopas, eurooplastega kaupade tootmises, mida tarbime, ning tööstusliku sõltumatuse taassaavutamises Euroopa turul, mis on lõppkokkuvõttes kaitstud.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasco Graça Moura (PPE-DE), kirjalikult. (PT) 2006. aastast saadik on EL olnud Hiina juhtiv kaubanduspartner ja 2007. aastast saadik on Hiina olnud ELi suuruselt teine kaubanduspartner. Hiina annab hetkel 6% maailmakaubandusest.

Hiina Rahvavabariik on teinud suuri edusamme raportist saadik, mille esitamise au oli mul käesolevas täiskogus 2002. aastal. Tundub aga, et paljud tollal korrigeerimist vajavad tahud kestavad edasi, olgugi et mõnes suhtes on neid lahendatud tähelepanuväärsete edusammudega.

Mis puudutab sotsiaalset ja keskkondlikku mõju, on selgelt puudu ettevalmistusest Hiina tööstuse poolelt ning see nõuab suuremat Euroopa-poolset stiimulit.

Hiina ja EL on pidanud läbirääkimisi partnerlus- ja koostöölepingu üle 2007. aasta oktoobrist, kusjuures tulemusi ei ole veel näha olnud. Pidades silmas Euroopa tuge paljudele rahvusvahelise kaubanduse tahkudele, ei tohiks Hiina rikkuda WTOs võetud kohustusi. Tõkkeid on seatud reeglite ja eeskirjade kujul, mis tõkestavad Euroopa ettevõtete ligipääsu strateegilistes sektorites.

Novembris kuulutas Hiina Rahvavabariik välja oma kavatsuse kaotada ära 2007. aastast kehtinud tekstiili- ja jalatsiimpordi topeltkontrolli süsteem. Kasutada olev statistika ei aita arutelule kaasa, kuid võime seista silmitsi kaubandusvaidlusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kuna pole võimalik vaadelda kõiki neid küsimusi, mida antud resolutsioon tõstatab, arvame, et oluline on rõhutada, et toetame ELi ja Hiina vahel reaalsete ja tulemuslike koostöösuhete tugevdamist, mis rajanevad vastastikku soodsal reageerimisel erinevate rahvaste vajadustele ning mis aitavad kaasa vastastikusele arengule, austades põhimõtet mitte vahele segada ja näidates üles austust riikliku suveräänsuse vastu.

Nimetatud põhimõtete alusel ning olgugi, et resolutsioon sisaldab tahke, millega nõustume, oleme selgelt resolutsiooni vastu, sest see pretendeerib neoliberalistlikule maatriksile kui omale, nimelt võideldes selle eest, et jätkata väitlust kaubanduse liberaliseerimise kohta, antud juhul Hiinaga.

Resolutsioon on, varjates maailmakaubanduse liberaliseerimise väga tõsiseid tagajärgi, stiimuliks jätkata ELi ja Hiina vahel turgude avamisega, see rõhutab jõupingutusi kiirendada läbirääkimisi WTO raames ja „rõhutab, et uus ELi-Hiina partnerlus- ja koostööleping peaks taotlema vaba ja ausa kaubanduse rajamist“.

Nagu teised sarnased parlamendiresolutsioonid on näidanud, on eesmärgiks reageerida ELi suuremate majandus- ja finantsrühmade laienemisvajadustele, mis on vastuolus reageeringule töötajate ja väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete vajadustele erinevates ELi riikides, iseäranis Portugalis.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan antud raporti soovitusi parandada ligipääsu Hiina turule, eemaldada kaubandusbarjääre välisettevõtete ligipääsu tõstmisega Hiinas ning keskenduda võrdse majandusliku mänguväljaku loomisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Käesolevas globaalses majandus- ja finantskriisis omandavad ELi ja tema peamiste väliste majanduspartnerite vahelised suhted palju suurema tähtsuse kui minevikus. Majanduslik stabiilsus ja ELi puudutavate kaubandusvoogude jätkusuutlikkus on muutumas meie edaspidisele turvalisusele üha asjakohasemaks. Hääletasin proua Wortmann-Kooli raporti poolt, mis käsitleb majandus- ja ärisuhteid Hiinaga, sest arvan, et tegemist on sammuga Euroopa Liidu ja üliolulise globaalpartneri vaheliste ärisuhete parema struktuuri suunas.

Vajaduse antud raporti järele tõstab esile 160 miljardi euro suuruse kaubanduspuudujäägi karm tegelikkus. Ent enamik elemente antud raportis pole ainult Euroopa Liidu palved Pekingi majandus- ja kaubanduspoliitika teatavate tahkude suhtes, vaid ka ettepanekud, mille rakendamine toob Hiinale kasu sisemiselt ja lisaks ka tema edaspidise arengu poole ette vaatavalt. Parem regulatsioon ja intellektuaalse omandi kaitse, meie Aasia partneri olulisest majanduskasvust tuleneva sotsiaalse ja keskkonnamõju vähendamine ning kaupade võltsimise ja piraatluse vähendamine on valdkonnad, kus Peking on juba teinud märkimisväärseid edusamme. Kui seda on võimalik edaspidi jätkata, aitab see ainult Hiina arengut võimendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. (SK) Tuginedes mu oma isiklikule kogemusele siseturu- ja tarbijakaitse komisjoni delegatsiooni kohtumise ajal Hiinas 16.-21. märtsil 2008, hääletasin Corien Wortmann-Kooli raporti poolt, mis käsitleb äri- ja majandussuhteid Hiinaga.

ELi ja Hiina vaheline kaubandus on kasvanud oluliselt 2000. aastast saadik. EL on Hiina suurim kaubanduspartner ja Hiina on ELi suuruselt teine kaubanduspartner.

Kuigi Hiinal on märkimisväärseid eeliseid oma liikmelisuse tagajärjel WTOs, peavad Euroopa ettevõtted ületama suuri takistusi, kui üritavad saada juurdepääsu Hiina turule, millest peamised on patendiõiguste rikkumised ja mitmetähenduslik standartide süsteem. Tervitan kavatsust käivitada kava „Värav Hiinasse“, mille eesmärk on konkreetselt rajada koolituskavasid Hiina juhtidele, et toetada Euroopa VKEde ligipääsu Hiina turule 2010. aastaks.

Raport annab soovitusi Euroopa ja Hiina vaheliste kaubandussuhete parandamiseks, mis peavad rajanema vastastikuse jätkusuutliku arengu, keskkonnapiiride austamise, kliimamuutusega võitlemise globaalsetesse normidesse panustamise, ausa majanduskonkurentsi ja kaubanduse põhimõtetel, mis vastavad meie ühistele väärtustele ning WTO eeskirjadele. Tervitasin muudetud ettepanekut, milles EL peab Taiwani äri- ja kaubandusüksuseks ning toetab Taiwani osalemist vaatlejana asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Arutelu kaubandussuhete üle Hiinaga toob meid alati tagasi inimõiguste küsimuste juurde selles riigis. See on arusaadav. Vastuväiteid, mida suhe Hiinaga tekitab, on võimalik mõista erinevate hinnangute valguses, mis on enamikel juhtudest õigustatavad.

Jääb mulje, et Hiina majanduskasvul pole paralleeli inimõiguste ja demokraatia austamisega selles riigis ega tema tegudega rahvusvahelisel tasandil: töötajate ekspluateerimine, tööjõu regulatsiooniraamistik, mis on võrreldamatult vähenõudlik, keskkonnaküsimuste ja intellektuaalse omandi ning patentide küsimuste mittearvestamine – kõik need tegurid on barjääriks avatud kaubandussuhetele, mida iseloomustab austus rahvusvahelise hea tava vastu. Sellele vaatamata on kaubandus olemas ja kasvab. Hiina roll tänapäeva maailmamajanduses on võrratu ning tema osalemine käesolevas kriisis eluliselt oluline.

Seetõttu on oluline nõuda austust rahvusvahelise kaubanduse reeglite ja põhimõtete vastu, turgudele võrdse ligipääsu ning demokraatia ja inimõiguste kaitse vastu, heitmata kõrvale tegelikkust ja meie kasvavat vastastikust sõltuvust. Tegelikult on meil vaja antud olukorrast maksimum kätte saada, mitte ainult seda, et seda võimsat riiki paremini mõjutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Rogalski (UEN), kirjalikult. (PL) Hiinaga kaubandus- ja majandussuhete raporti hääletusel hääletasin selle vastuvõtmise poolt.

Hiina on ELi suuruselt teine kaubanduspartner ning EL on olnud Hiina suurim kaubanduspartner alates 2006. aastast. Tegemist on riigiga, mis on maailma kasvu ajendav jõud. Väga oluline on, et Euroopa riikide kaubandussuhted Hiinaga rajaneks eelkõige vastastikuse jätkusuutliku arengu, keskkonna piiride austamise ja ausa konkurentsi põhimõtetel.

Kaubandussuhete arendamine Hiinaga peaks käima käsi-käes poliitilise dialoogiga, millesse peaks kuuluma inimõiguste teema. Hiina peaks suurendama jõupingutusi intellektuaalse omandiõiguse maksmapaneku valdkonnas ning võtma käsile Hiinas toodetavate võltsitud ja piraatkaupadega seotud probleemi.

Hiina tööstuse põhjustatud kõrge saastetase ja loodusvarade kasvav tarbimine on samuti murettekitav.

Dalai-laama saadikutega peetud läbirääkimiste katkemine heidab varju suhetele Hiinaga. Hiina peaks lõpetama kõik Tiibeti rahva tagakiusamise vormid.

Et tagada kaubandussuhete õige tase Hiinaga, peavad need rajanema kaasamisel ja strateegilisel partnerlusel, mis säilitab vastastikuse ausa konkurentsi ja kaubanduse põhimõtted vastavalt meie ühistele väärtustele ja WTO eeskirjadest kinnipidamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Ma ei tervita proua Wortmann-Kooli ettepanekut kaubandus- ja majandussuhete kohta Hiinaga, sest ma ei ole nõus mitme raportis avaldatud mõttega.

Näiteks, mis puudutab edasisi samme, mida Euroopa Liidul tuleks astuda, pole ma nõus, et on vaja ennetada probleeme kahepoolse dialoogi kaudu. Fakt on, et Hiina juhtkonna otsustajad ja nende vastaspooled Euroopa Komisjonist ei saa adekvaatselt vastastikkust huvi pakkuvaid teemasid käsitleda, eriti investeeringute, turule ligipääsu ning intellektuaalse omandiõiguse kaitse ja muude kaubandusega seotud strateegiliste küsimuste valdkonnas. See on tingitud sellest, et Hiina valitsus ei pea kinni Euroopa Liiduga paika pandud majanduslepingutest.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − Kõnealune raport mainib Hiina kasvavat kaubandust Taiwaniga, mida ma tervitan. President Ma juhtimisel on Taiwan teinud suuri edusamme kaubandussuhete normaliseerimise suunas Hiinaga ning püüde suunas lõpetada takistav hoiak, mida Pekingi kommunistlikud valitsejad on varem ärisuhete suhtes Taiwaniga võtnud.

Ent et Taiwanist integreeruks kunagi täielikult Kagu-Aasia regionaalsete majandustega, on tal vaja pääseda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, hoolimata sellest, kas teda tunnustatakse iseseisva suveräänse riigina või mitte.

Arvestades erinevaid tervishoiupaanikaid Ida-Aasias viimastel aastatel, mis on seotud kaupade ja inimeste liikumisega - nagu näiteks SARS, linnugripp ja melamiinpiima skandaal, on oluline, et Taiwanile antaks vaatleja staatus Maailma Tervishoiuassamblees. Taoline käik arendaks väinaülest kaubandust, tõstaks kvaliteedistandardeid regioonis ja kõrgendaks Taiwani positsiooni rahvusvahelisel areenil.

See, kuidas Hiina on kasutanud erimeelsusi Taiwaniga poliitilisteks mängudeks rahvatervise küsimustes, on taunitav. Samamoodi on häbiväärne vaikus, mida nii paljud inimesed Euroopas Hiina-poolse surve tõttu jätkavad.

Hääletasin antud raporti poolt.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika