Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2236(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0037/2009

Esitatud tekstid :

A6-0037/2009

Arutelud :

PV 18/02/2009 - 22
CRE 18/02/2009 - 22

Hääletused :

PV 19/02/2009 - 9.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0078

Arutelud
Kolmapäev, 18. veebruar 2009 - Brüssel EÜT väljaanne

22. Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi läbivaatamine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on väliskomisjoni nimel Konrad Szymański koostatud raport Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi läbivaatamise kohta (2008/2236(INI)) (A6-0037/2009).

 
  
MPphoto
 

  Konrad Szymański, raportöör. (PL) Härra juhataja, sooviksin heameelega pöörduda ka nõukogu esindaja poole, kuid nõukogu otsustas esindajat arutelule mitte saata. Minu arvates on see kahetsusväärne ja see on halb komme. Arvan, et juhataja peaks kõnealusele olukorrale reageerima.

Tulles tagasi naabrusteema juurde, siis peame tõdema ja endale selgeks tegema, et Euroopa Liitu ümbritsevad riigid muutuvad väga kiiresti. Seetõttu vajame muutusi naabruspoliitikas. Vahemere Liidu raames saame täita lõunanaabrite vajadused, Musta mere sünergia kaudu lahendada probleeme, mis süvenesid Euroopa Liidu viimase laienemise järel. Idapartnerlus on õigeaegne vastus meie idanaabrite ootustele.

Et saavutada viimastel aastatel naabruspoliitikas seatud eesmärke, peavad naaberriikide kodanikud tundma tõelist poliitilist ja majanduslikku lähenemist Euroopa Liiduga. Seepärast on nii suurt tähelepanu pööratud kaugeleulatuva vabakaubanduspiirkonna loomisele ja viisatasusid vähendavatele kiirmeetmetele, et lõppeesmärk oleks viisarežiimi lihtsustamine suures osas nendest riikidest. Energiavaldkonna lisamine naabruspoliitika olulisimate eesmärkide hulka peaks olema meie ühine siht ja meie kõigi huvides; energiaprojektide raames tuleb teha investeeringuid sõltumatute energia ülekandevõrkude moderniseerimisse eriti idas ja lõunas. Ainult niiviisi saavutame poliitilise lähenemise Ukraina, Gruusia, Moldova, Armeenia ja lõpuks Aserbaidžaaniga ning tulevikus sobivat tasakaalu säilitades ka Kesk-Aasia viie vabariigiga.

Kui me räägime idanaabrusest, jõuame paratamatult Venemaa probleemini ja meie sidemeteni selle riigiga. Praegu, kui seisame uue lepingu teemaliste läbirääkimiste lävel, võime aga öelda vaid üht – Venemaa on meie ühise naabruse julgeoleku proovikivi. Väga raske on näha Venemaas selle piirkonna partnerit. Siin jõuamegi peamise poliitilise probleemini, milleks on Euroopa Liidu laienemine itta. Naabruspoliitika ei asenda mõistagi liitumist, kuid seda ei saa Euroopa riikide tulevasest liitumisvõimalusest ka eraldi vaadata. Ilma selle võimaluseta kannavad meie jõupingutused palju vähem vilja.

Kasutan võimalust tänada kõigi fraktsioonide välisasjade koordinaatoreid, kaasraportööre ja ka väliskomisjoni sekretariaati, kelle abita ei oleks olnud võimalik koostada seda raportit, millele on täna saanud osaks suur toetus, nagu näitab täiskogul esitatud muudatusettepanekute väga väike arv. See hõlbustab homset hääletamist tunduvalt.

 
  
MPphoto
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, kaks ja pool aastat tagasi võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu komisjoni ettepaneku väliste rahastamisinstrumentide lihtsustamise kohta. Me ühtlustasime paljusid vahendeid, sealhulgas Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumenti (ENPI). Viimane on ülimalt oluline vahend, sest see tihendab meie väliskoostööd, selle raames arvestatakse rohkem tegevuskava eesmärke ning see aitab paremini reguleerida põhisektorite rahastamist.

Mul oli hea meel lugeda härra Szymański märkusi ja näha, et ta peab ENPI määrust piisavaks ja asjakohaseks aluseks, millele toetada koostöö naaberriikidega. Meie läbivaatamise esialgsed tulemused osutavad täpselt samas suunas.

ENPI riikide programmid toetavad ENPI tegevuskavade elluviimist ning kajastavad ELi ja partnerriikide eesmärke. Võib öelda, et need annavad esimese tõuke poliitilistele ja majandusreformidele, mille läbiviimist me ENPI kaudu julgustada püüame. Lisaks toetatakse mestimisprogrammide, tehnilise abi ja teabevahetuse programmi (TAIEX) ning muude vahendite kaudu institutsioonide rajamist, õigusaktide lähendamist ja eeskirjade kooskõlastamist. Sektori- ja eelarvetoetustega seotud tegevuse kaudu edendatakse kokkulepitud reformikava. ENPI erinevaid piirkondlikke lähenemisviise ja mõõtmeid toetatakse konkreetsete regionaalprogrammide kaudu. Mitut riiki hõlmav programm koostati eelkõige selleks, et juurutada nähtavaid, kõigis naaberriikides korraldatavaid algatusi nagu TEMPUS, Erasmus Mundus või CIUDAD. Eduka alguse on saanud uus piiriülese koostöö meede.

See kõik näitab selgelt, et ENPI määrust käsitlev 2006. aasta kokkulepe tagas meile vahendi, mille abil saavutada käegakatsutavaid tulemusi. Alati on võimalik teha paremini ja ma olen kõikide soovituste eest tänulik.

Lubage mul veel öelda, et raportis toonitatakse eeskätt vajadust arendada dialoogi kodanikuühiskonna ja kohalike ametiasutustega; seda me juba ka teeme.

Teiseks, olen täheldanud, et nõutakse veelgi kaugeleulatuvamaid tegusid demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste valdkonnas. Nagu teate, on need küsimused juba meie ja partnerriikide vahelise koostöö prioriteedid ning poliitilised reformid ja hea valitsemistava põhimõte asuvad Euroopa naabruspoliitika keskmes. Lisaks on meil projekte, mis on suunatud kohtusüsteemi tugevdamisele.

Kuid olgem ausad. Kuna meie partneritel on olulisi struktuuriprobleeme, ei saa me eeldada, et asjad muutuksid üleöö, ja nagu lord Patten kunagi ütles: „Demokraatia ei ole lahustuv kohv.” Arvan, et see peab paika.

Kolmandaks nõutakse raportis rohkem ressursse. Suuremad ressursid tagavad meile suurema mõjuvõimu, see on tõsi. Esimesel kahel aastal tuli meil mitu korda pöörduda eelarvepädeva institutsiooni poole, et taotleda piisavaid lisavahendeid näiteks Palestiina ja Gruusia jaoks. Seetõttu tegime ettepaneku kasutada peagi Euroopa Parlamendis arutlusele tuleva ambitsioonika idapartnerluse jaoks uusi vahendeid.

Lubage mul lõpetuseks väljendada oma heameelt selle üle, et raportis kiidetakse heaks komisjoni hiljutine ettepanek idapartnerluse kohta, mis hõlmab sarnaselt Vahemere Liidu ja Musta mere programmiga meie arvates väga olulist mitmepoolset mõõdet. Loodan, et toetate ja mõistate mind ka edaspidi.

 
  
MPphoto
 

  Danutė Budreikaitė, arengukomisjoni arvamuse koostaja. (LT) Pärast ELi 2004. aasta laienemist loodud ENPI hõlmab 17 riiki, millest 15 loetakse arengumaade hulka. Sellesse on kaasatud Euroopa Liidu uued idanaabrid Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Ukraina, Moldova ja Valgevene.

Meie idanaabrite julgeolek ning eeskätt Ukraina ja Valgevene energiajulgeolek on osa Euroopa Liidu julgeolekust. Seda näitas juba aastavahetuseti traditsiooniks muutunud gaasitüli Ukraina ja Venemaa vahel. Eelmisel suvel Gruusias aset leidnud sõjaline konflikt sundis meid mõtlema ELi liikmesriikide julgeolekule ja nende iseseisvust ähvardavale ohule.

Eelnimetatud olukorda arvesse võttes teen ettepaneku, nagu juba varem öeldud, asutada idapoolseid naaberriike hõlmav assamblee (Euroeast), milles osaleks Euroopa Parlament ja mis tugineks Euroopa–Vahemere piirkonna partnerluse (Euromed) ning Euroopa ja Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee (EuroLat) põhimõtetele, Euroeasti eesmärk on rakendada ENPIt Ida-Euroopa riikides.

Mul on hea meel, et see kiideti ka raportis heaks.

Euroeast annaks Euroopa Parlamendile võimaluse pöörata võrdset tähelepanu kõigile naabritele ja arengumaadele.

 
  
MPphoto
 

  Tunne Kelam, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – Härra juhataja, soovin õnnitleda kolleeg Szymańskit väga hea raporti eest. Regionaalarengukomisjoni nimel pooldan ma piiriülese koostöö kaasamist olulise vahendina ENPIt käsitlevasse määrusesse, et arendada ühiseid projekte ja tugevdada suhteid Euroopa naabruspoliitika riikide ning liikmesriikide vahel.

Samal ajal soovin toonitada vajadust tagada mõlemal pool ELi piiri korrapärane järelevalve ühiste tegevusprogrammide juhtimise ning elluviimise üle. Piiriülene koostöö peaks aitama kaasa naabruses asuvate piirialade integreeritud ja säästvale piirkondlikule arengule. Me palume komisjonil koostada praeguseks finantsperioodiks heakskiidetud kõikide ühiste tegevusprogrammide üksikasjalik ülevaade koos hinnanguga selle kohta, millises ulatuses on projektide elluviimisel järgitud läbipaistvuse, tõhususe ja partnerluse põhimõtteid. Niisugune hinnang ja analüüs kõige sagedasemate probleemide kohta, millega korraldusasutused kokku puutuvad, aitavad leida järgmiseks kavandamisperioodiks asjakohasemaid lahendusi.

Samuti julgustan ma komisjoni lihtsustama kogemuste ja parimate tavade vahetamist piiriüleses koostöös ühest küljest ENP programmide ja projektide ning teisest küljest Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil ja juba lõpule viidud Euroopa Ühenduse algatuse Interreg III A raames välja töötatud projektide ja võetud meetmete vahel.

Ja lõpetuseks, regionaalarengukomisjon on seisukohal, et ENPI abil tuleks keskenduda tasakaalustatud strateegiale Ida ja Lõuna vahel, omades konkreetset lähenemisviisi mõlemas piirkonnas.

 
  
MPphoto
 

  Ioannis Kasoulides, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, ka mina soovin õnnitleda härra Szymańskit põhjaliku raporti eest, millel on homsel hääletusel meie fraktsiooni toetus.

Samuti õnnitlen volinik Ferrero-Waldnerit nii ENPI edukuse puhul kui ka eesseisvate projektide puhul, mille abil töötatakse välja idapartnerlus eeskätt meie idanaabrite ja -partneritega ning arendatakse Musta mere sünergiat. Kui need on juba välja töötatud ja toimivad hästi – näiteks on neil parlamentaarne assamblee jm, mis meil on koostöös Vahemere maadega –, saavutavad nad ehk teistest mõõtmetest erineva olemuse isegi rahastamisviisi poolest.

Ma tajun liikmete seas teatavat rivaalitsemist – või nimetagem seda ärevuseks. Me kuulsime just, et ühte programmi ei looda teise vahendite arvelt. Seda ei tohiks juhtuda. Me teame, et Vahemere Liit, idapartnerlus, Musta mere sünergia jms on Euroopa Liidu huvides. Need programmid ei peaks olema põhjus, miks öelda Euroopa Liiduga ühineda soovivatele riikidele ikka ja jälle, et see ei ole liikmelisuse alternatiiv, mille pärast mõned riigid muretsevad.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MANUEL ANTÓNIO DOS SANTOS
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Maria Eleni Koppa , fraktsiooni PSE nimel. (EL) Härra juhataja, naabrus- ja partnerlusinstrument tuleb uuesti läbi vaadata, et tagada lihtsam menetlus ja suurendada samal ajal läbipaistvust. Euroopa naabruspoliitika nurgakiviks on usaldusliku õhkkonna loomine Euroopa Liidu vahetus naabruses.

Kõigi huvides on saavutada jõudsam majanduskasv ja stabiilsus kõigis, nii idapoolsetes kui ka Vahemere piirkonda jäävates naaberriikides. Kriteeriumid ja lähenemisviisid tuleb aga määratleda iga riigi puhul eraldi, sõltuvalt riigi poliitilistest prioriteetidest – inimõigustest, demokraatiast, õigusriigi põhimõtetest, vähemuste õigustest jne. Samuti on oluline, et ühenduse abi jõuaks kõigi huvitatud kodanikerühmadeni. Just seepärast tuleb naabruspoliitika rahastamisvahendi võimalusi õigel moel edendada.

Nende kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamiseks tuleb raha jagada Ida-Euroopa riikide ja Vahemere maade vahel võrdselt, nagu on ette nähtud 2007.–2013. aasta finantsraamistikus. Euroopa naabruspoliitika peaks täiendama Barcelona protsessi ja selle eesmärgid tuleb selgelt määratleda.

Eriti nüüd, mil majanduskriis mõjutab kõiki naabruspoliitika rahastamisvahendi kaudu toetust saavaid riike, tuleb selgelt näidata, et Euroopa Liit aitab sellise finantsabiga kriisi lahendada. Just seepärast peaks Euroopa Komisjon esitama selles küsimuses oma hinnangu.

Lõpetuseks tahaksin mainida Musta mere sünergiat: nimetatud piirkond tuleks kaasata Euroopa naabruspoliitikasse. Euroopa Liidu toetus kõnealusele piirkondlikule koostööle peaks olema suunatud konkreetsete tulemuste saavutamisele teatavates esmatähtsates valdkondades nagu energia, transport, sisseränne ja võitlus organiseeritud kuritegevusega.

 
  
MPphoto
 

  Metin Kazak, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Härra juhataja, toetan täielikult Konrad Szymański raportis öeldut, eriti ettepanekut suurendada Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi rahastamispaketti. Me peame oma naaberriikidega aktiivsemalt suhtlema, eriti pärast kolme viimase poole aasta jooksul toimunud konflikti Gaza sektoris, Ukrainas ja Gruusias.

Väliskomisjon on vastu võtnud märkimisväärse arvu meie fraktsiooni muudatusettepanekuid, sealhulgas 11 minu kui variraportööri esitatud muudatusettepanekut. Praegu aga sooviksin esitada Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel veel kaks muudatusettepanekut.

Nõustun küll mõttega teha teatud jätkuvate konfliktide lahendamiseks ning Musta mere piirkonna riikide omavaheliste sidemete tihendamiseks edasist koostööd Türgi ja Venemaaga, kuid kardan, et 39. punkti sõnastus võib tekitada segadust. Musta mere piirkonna ühine tegevus toimub nimelt neljal tasandil: liikmesriikide, kandidaatriikide, Euroopa naabruspoliitikas osalevate riikide ja Venemaa kui strateegilise partneri tasandil.

Türgi kui kandidaatriik Euroopa naabruspoliitikas ei osale ja saab toetust ühinemiseelse abi rahastamisvahendist, mitte aga Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist. Seetõttu ei ole Euroopa naabruspoliitika Türgiga koostöö tegemiseks kindlasti mitte sobiv alus.

Platvormid koostööks Musta mere piirkonnaga on juba olemas. Selle asemel, et otsida uusi koostegutsemise vorme, peaksime ehk püüdma ühendada need juba saavutatud sünergia suurendamiseks kohalike algatusprogrammidega.

Teine muudatusettepanek puudutab energiat. Raporti 44. punktis nimetatakse üksnes Ukrainat ja Moldovat, kuigi enamik meie naaberriikidest on energiasektoris olulised kas energiatootjatena või transiidiriikidena. Eelkõige pean siinkohal silmas Gruusiat ja Aserbaidžaani, kelle tähtsus suureneb Nabucco projektiga alustamisel, mida arutati ka jaanuaris toimunud rahvusvahelisel konverentsil. Seepärast leiangi, et energia valdkonnas võetavad meetmed peaksid hõlmama kõiki meie naabruses asuvaid riike.

 
  
MPphoto
 

  Hanna Foltyn-Kubicka, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, Euroopa naabruspoliitika töötati välja eesmärgiga siduda programmis osalevad riigid Euroopa Liidu struktuuridega. See eeldab tihedat majanduslikku, kultuurilist ja poliitilist koostööd, mille käigus ei eelistata ühtesid riike teistele. Seda silmas pidades on raske mõista erinevusi, mis ilmnevad finantsvahendite jaotamisel Vahemere maade ja idapoolsete riikide vahel viimati nimetatute kahjuks.

Euroopa naabruspoliitikas on nende piirkondade puhul vahetegemine õigustatud, kui arvestada erinevaid probleeme, millega nad silmitsi seisavad. Ometi ei saa see aga õigustada finantsvahendite ebaõiglast jaotamist. Eriti põhjendamatu tundub see üht Euroopa naabruspoliitikasse kaasatud riiki – Gruusiat – hiljuti tabanud tragöödia valguses. Just praegu vajavad Gruusia kodanikud meie abi ja tunnet, et neid koheldakse samamoodi kui teisi Euroopa Liiduga koostööd tegevaid riike.

Teine oluline eesmärk, mida Euroopa naabruspoliitikaga sooviti saavutada, on energiavarustuse kindlus. Praegu Euroopas valitsev kriis osutab aga selgelt ebakõlale naabruspoliitika raames tehtava koostöö põhimõtetes. Kahtlemata on kriis näidanud vajadust määratleda selle poliitika abil meetmed ja tugevdada idapartnerluse kaudu energiasektorit. Mul on hea meel, et Euroopa Komisjon on probleemi märganud ja soovibki just sellist poliitikat kasutusele võtta.

 
  
MPphoto
 

  Cem Özdemir, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Härra juhataja, proua volinik, daamid ja härrad, ka mina soovin alustuseks tänada raportöör Konrad Szymańskit väga hea raporti eest. Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI) saab olla tõhus üksnes siis, kui see annab tõukejõu demokraatlikuks reformiks ning edendab jätkusuutlikku – keskkonnahoidlikku ja õiglast – arengut.

Et kõnealuse rahastamisvahendi tõhusust saaks kontrollida, tuleb määratleda kõigi Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade selged, konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid. Meie, Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni liikmed, kutsume üles eelkõige tagama ühtsuse kõigis Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade raamesse jäävates inimõigustega seotud õigusvahendites ning analüüsima põhjalikult ka ENPI kaudu edendatavaid kohtusüsteemi projekte.

Teine oluline punkt, mida on raportis samuti õigesti rõhutatud, puudutab kodanikuühiskonna suuremat kaasamist ENPI planeerimisse ja järelevalvesse. Gruusias 2008. aasta suvel toimunud sõda näitas selgelt, et Euroopa Liidul ei olnud konfliktide jätkusuutliku lahendamise poliitikat Kaukaasia piirkonna jaoks veel välja töötatud ega ellu viidud.

Külmutatud konfliktid, nagu näiteks Mägi-Karabahhis toimuv, takistavad jätkuvalt Euroopa naabruspoliitika edasist arengut Lõuna-Kaukaasias. Kutsume seega nõukogu üles tegelema konfliktide lahendamisega aktiivsemalt. Rahastamisvahend annab Euroopa Liidule võimaluse mängida naaberpiirkonnas aktiivset rolli, et edendada demokraatlikku reformi ja säästvat arengut.

Ennekõike oma – meie – usaldusväärsuse säilitamisele mõeldes peab Euroopa Liit lõpuks hakkama tõsiselt suhtuma kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetes sisalduvatesse klauslitesse demokraatia ja inimõiguste kohta ning võtma vastavasisulised meetmed, mis peaks ideaalis olema kõigile vastuvõetavad, kuid sisaldavad vajaduse korral ka ebapopulaarseid otsuseid.

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE).(PL) Härra juhataja, tänan meie kolleegi Konrad Szymańskit hea raporti eest ja soovin lühidalt väljendada oma arusaama, miks on naabruspoliitika meie jaoks nii oluline. Me peame sellele küsimusele vastama. Esiteks ei ole Euroopa Liit ega Euroopa mingi isoleeritud saar. Euroopa Liit asub Euroopas ja see on meie jaoks oluline, seda enam, et oleme edasipüüdlikud ning soovime viia oma väärtusi, ideid ja kogemusi teistesse riikidesse.

Arvan, et peale ulatuslikumate veonduse, energia, vabakaubanduse ja vastastikuse kogemuste vahetamise otsuste on väga tähendusrikkad ka väiksema ulatusega küsimused, nagu haridus, teadus- ja kultuurikogemuste vahetamine ning eelkõige inimeste kontaktid. Minu jaoks on Euroopa Liit perekond, mille moodustavad omavahel suhtlevad inimesed. Mina näen seda nii, et Euroopa on tugev, kui igal selle lülil on oma roll ja ta suudab seda täita – seega ei peaks olema kaasatud mitte üksnes Euroopa Liidu liikmesriigid, vaid ka ELi naaberriigid.

Proua volinik, arvan, et tänaseks oleme üldjoontes jõudnud lõpule huvitava mehhanismi, Euroopa–Vahemere piirkonna partnerluse kujundamisega. Me jagame välja palju raha – ehk liigagi palju, nagu märkis me kolleeg Fraktsioonist Liit Rahvusriikide Euroopa eest – ning nüüd peaksime toetama idapoolseid naaberriike hõlmava assamblee (Euroeast) ideed. See on väga oluline ja ma arvan, et pärast hiljutist energiakriisi ei kahtle keegi, et tegemist on meie jaoks ülimalt tähtsa mõõtmega. Küsimus on ühenduse ja piirkondade programmides, mida tuleks toetada, kuid mis vajavad kahjuks just rahalist abi. Selleks oleks vaja eraldada piisavad summad. Me langetame siin häid otsuseid, mida riigid ja naabrid viivad ellu omavahelises koostöös ja ühiste projektide kaudu.

 
  
MPphoto
 

  Aloyzas Sakalas (PSE). – Härra juhataja, 2008. aastal käivitati Euroopa naabruspoliitika raames mitu algatust. Kuigi rahastamisvahend töötati välja 2006. aastal, osutus see siiski piisavalt tõhusaks vahendiks, sest oli suunatud tulevikku.

Euroopa Liit on otsustanud tugevdada mitmepoolset ja piirkondlikku koostööd oma naaberriikidega ning ka nende endi vahel. Rahastamisvahend juba võimaldabki Euroopa Liidul leida kaasrahastajaid teiste rahvusvaheliste organisatsioonide hulgast ja teha koostööd muude mitmepoolsete organisatsioonidega oma naabruskonnas. Kasutagem neid võimalusi aktiivselt.

Minu teine mõte puudutab rahaliste vahendite jagamist meie Vahemere lõuna- ja idakaldal asuvate naaberriikide ning meie idanaabrite vahel. Lõppude lõpuks tõstatab see küsimuse Euroopa Liidu poliitika usaldusväärsuse kohta. Euroopa Liit peab seega jääma kindlaks oma kohustustele ja säilitama Euroopa Liidu finantsabi geograafilise jaotuse Vahemere maade ja Ida-Euroopa riikide vahel sellisena, nagu see on ette nähtud finantsperspektiivis aastateks 2007–2013.

Vahendite eraldamisel on naaberriikide vahel aga veel üks oluline erinevus. Ma pean silmas tulevastes demokraatlikes riikides õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi käsitlevatele programmidele eraldatud vahendeid. Aastatel 2007–2010 kasutatakse 21% idanaabritele eraldatud kogusummast demokraatliku arengu toetamiseks, samal ajal kui lõunanaabrite puhul on sama näitaja vaid 5%. Palun komisjonil seda murettekitavat tõsiasja arvesse võtta.

 
  
MPphoto
 

  Grażyna Staniszewska (ALDE).(PL) Härra juhataja, Vahemere piirkonna ja tulevase idapartnerluse algatuste rahastamine Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames ei peaks toimuma nii nagu praegu – ühe piirkonna kahjuks. Tähtis on võtta arvesse nii ida- kui ka lõunapoolsete partnerriikide eripära.

Meie idanaabreid hiljuti puudutanud geopoliitilised sündmused on selgelt näidanud ka tarvidust kohandada Euroopa naabruspoliitikat paremini piirkonna vajadustega. Näitena võib tuua Ukraina. Sellele Euroopa Liidu suurimale idanaabrile tuleks idapartnerluse raames pakkuda konkreetseid stiimuleid ja eeliseid, mis motiveerivad seda Euroopasse pürgivat riiki. Samuti tuleks kiirendada vabakaubanduspiirkonna loomist ja viia lõpule viisavabaduse teemalised läbirääkimised Ukrainaga.

Euroopa naabruspoliitika ei seisne pelgalt valitsuste ja riikide poliitikute tegevuses. Seepärast tõden rõõmuga, et raportis on rõhutatud vajadust kodanike ja kohalike asutuste ulatuslikuma ühiskondliku kaasatuse järele Euroopa naabruspoliitika kavandamisel ja elluviimisel. Peaksime ka meeles pidama, et meie ja me naabrite vahelise hea, tõhusa ning mõlemale poolele kasuliku koostöö tagamiseks on ülimalt oluline ja kasulik tutvustada vastastikku kogemusi ja parimaid tavasid ning korraldada koolitusi, sealhulgas naaberriikide keelte õppimise programme.

 
  
MPphoto
 

  Pierre Pribetich (PSE).(FR) Härra juhataja, alustuseks sooviksin tänada kolleeg Konrad Szymańskit Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi läbivaatamist käsitleva tasakaalustatud raporti eest.

Ärgem unustagem, et raporti peaeesmärk on vältida uute eraldusjoonte või halvemal juhul lausa lõhede teket laienenud Euroopa Liidu ja selle vahetute geograafiliste naabrite vahel, kuid samuti soovitakse selles suurendada stabiilsust ja julgeolekut kogu kõnealuses piirkonnas.

Rahu levitamine on alatasa ülekorratav eesmärk, millele saab väga tihti aga takistuseks vihkamist ja sallimatust täis tegelikkus. Seepärast sõltub Euroopa rahvusvaheline geopoliitiline positsioon naabruspoliitika korralikust toimimisest.

Kuidas me saame naabrus- ja partnerlusinstrumendi tulemuslikult läbi vaadata? Vastuse põhiolemuse võib kokku võtta ühe sõnaga – see on ambitsioonikus.

Vajame suuremat ambitsioonikust dialoogis kodanikuühiskonna ja kohalike asutustega, et suurendada nende kaasatust rahastamisvahendi kasutamise kavandamisse ja järelevalvesse.

Vajame suuremat ambitsioonikust toetuste pakkumisel, mille eesmärk on parandada naaberriikide haldusalast, kohalikku ja piirkondlikku suutlikkust ning edendada kodanikuühiskonna vahetusprogramme.

Vajame suuremat ambitsioonikust demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste valdkonnas.

Eelarvetoetuste eraldamisel tuleb siiski lähtuda teatud valikukriteeriumidest, et toetused oleksid kättesaadavad üksnes neile, kes suudavad neid kasutada, ning arvestada riigi eripära ja poliitilist tingimuslikkust, unustamata seejuures parandada oma tegevuspõhimõtete hindamist. Samuti tuleb tingimata tuua selgus Euroopa naabruspoliitika kui peamise raampoliitika seostesse piirkondlike algatustega, nagu Musta mere sünergia, Vahemere Liit ja tulevane idapartnerlus.

Kitsendades oma tegevust üha väiksemate geograafiliste piirkondade jaoks, tekib aga oht kaotada silmist Euroopa Liidu soovitava Euroopa naabruspoliitika üldine suund, nähtavus ja läbipaistvus.

See on hind, mille eest saame suurendada Euroopa Liidu ühtekuuluvust ja sünkroniseeritust, kasutada ulatuslikult meie ühist eelarvet soovitud valdkondades ning võimaldada Euroopa Liidul viimaks täita oma rolli stabiilsuse kantsina.

 
  
MPphoto
 

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE).(RO) Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI) on andnud märkimisväärse panuse Euroopa Liidu ja selle naaberriikide suhete arendamisse.

Üks rahastamisvõimalus on naabruspoliitika investeerimisvahend, mida Euroopa Liidu liikmesriigid saavad kasutada, lisades ENPI raames eraldatavale summale ka oma panuse. Oleme käesolevat analüüsi tehes teadlikud, et ENPI-le eraldatavad vahendid ei ole selles valdkonnas seatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks piisavad.

Nõuame tungivalt, et Euroopa Komisjon analüüsiks rahastamisvahendi vajadustega rohkem kattuvate summade eraldamist edaspidi, eriti olukorras, kus ka teised algatused, näiteks Musta mere sünergia, vajavad küllaldast rahalist toetust. Rumeenia on toonitanud ja toonitab ka edaspidi Musta mere piirkonna olulisust Euroopa Liidu jaoks, mõeldes silmaganähtavatele võimalustele, mida piirkond stabiilsuse, majandusarengu, energiavarustuse kindluse, kodanike turvalisuse ja keskkonnakaitse seisukohast pakub.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE).(RO) Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumenti (ENPI) saab Musta mere piirkonnas rohkem kasutada ja seda tulebki teha. Pean Musta mere sünergiat heaks, kuid arvan, et see piirkond on erilise geostrateegilise tähtsusega ja väärib struktureeritumat koostööraamistikku, mille aluseks peaks olema sama ulatusega mudel nagu Põhjamaade või Vahemere Liidu puhul.

ENPI peaks andma suurema panuse, et arendada transpordiühendust Euroopa Liidu ja Musta mere piirkonna vahel, samuti Euroopa Liidu ning Moldova Vabariigi ja Ukraina vahel. Rumeenia sooviks edendada rohkem koostööprogramme Rumeenia linnade ja Moldova Vabariigi vahel. Mul on hea meel, et käivitati programm CIUDAD, mis innustab linnasid pidama omavahelist dialoogi.

Musta mere ääres asuvate ühenduse sadamate täiustamine, veeldatud gaasi terminalide rajamine ning Musta mere piirkonna ja liikmesriikide vaheliste raudtee- ja maanteeühenduste arendamine peab kuuluma nende eelisvaldkondade hulka, mille jaoks kõnealust rahastamisvahendit kasutatakse. Lisaks arvan, et rahastamisvahend on vajalik ka energiaalases koostöös ning Lääne-Balkani piirkonna energiavarustuse infrastruktuuri laiendamisel ja lõimimisel.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Pean vabandama Alexandru Nazare ees, kes juhatuse eksituse tõttu ei saanud sõna ettenähtud ajal, kuigi ta oli nimekirjas. Annan talle sõna pärast registreerimata sõnavõtte

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN).(PL) Härra juhataja, sooviksin juhtida meie arutelus tähelepanu kolmele küsimusele. Esiteks on väga oluline säilitada Euroopa Liidu eelarvest antava finantsabi geograafiline jaotus Vahemere maade ja Ida-Euroopa riikide vahel kooskõlas 2007.–2013. aasta finantsperspektiiviga ning jätkata nende riikide toetamist Euroopa Investeerimispanga laenude kaudu. Neile riikidele Euroopa Investeerimispangast antavate laenude 2007.–2013. aasta vaheülemmäärad – Vahemere maades 8,7 miljardit ning Ida-Euroopa riikides ja Venemaal vaid 3,7 miljardit – tunduvad siiski Ida-Euroopa riikide vaatenurgast ebasoodsamad, sest ei vasta nende vajaduste ulatusele.

Teiseks on esmatähtis soodustada kõnealuste riikidega idapartnerluse raames energiaalast koostööd ning luua tingimused, mis tagavad Euroopa varustatuse neist riikidest pärit energiaga, pakkudes sel moel Euroopale energiavarustuse alternatiive. Kolmandaks on ülimalt vajalik süvendada Euroopa Liidu majandusintegratsiooni idapartnerluses osalevate riikidega, laiendades vabakaubanduspiirkonda ka nendeni ja võttes abiks sotsiaalse lõimumise, mille lõppeesmärk peaks olema viisanõude kaotamine Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendiga hõlmatud riikide kodanike jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Petru Funeriu (PPE-DE).(FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Liidu naaberriike hõlmava poliitika väljatöötamisel ei tohi me eirata demokraatiapuudust neis riikides. Tegemist on nende ajaloost tingitud demokraatiapuudusega. Demokraatliku ühiskonna kujundamiseks peavad kõik nende riikide kodanikud teadma, mis on demokraatia.

Raportis käsitletakse õigustatult inimestevahelisi kontakte. Kas saabki olla paremat viisi inimestevaheliste kontaktide loomiseks kui lubada nende riikide kodanikel vabalt Euroopa Liitu reisida?

Kutsun seega nõukogu üles lubama Moldova Vabariigi kodanikel Euroopa Liidus ilma viisata reisida; Moldova on muide vaadeldavatest riikidest ainus, kus räägitav keel kuulub Euroopa Liidu ametlike keelte hulka. Palun, et kuni selle meetme võtmiseni teeks komisjon kõik, mis vajalik, et luua Chişinăus ühine viisataotluste keskus ja panna see tööle. Me peame näitama tõelist eeskuju.

 
  
MPphoto
 

  Corina Creţu (PSE) . – (RO) Viimase kuue kuu jooksul on Euroopa Liit seisnud silmitsi hulga katsumustega, mis on tekitanud kahtlusi tema rolli, ühtekuuluvuse ning tegutsemis- ja reageerimissuutlikkuse suhtes.

Gruusia kriis ja kütusekriis näitasid, et me ei suuda tulla järjepidevalt toime idast lähtuvate ohtudega, mis ohustavad rahvusvahelist stabiilsust ja meie energiavarustuse kindlust.

Kiidan heaks raportis pakutud ambitsioonika idapartnerluse, eriti kui arvestada, et selle eesmärk on tõhusam koostöö ja Gruusia ülesehitamine, kuid lisaks soovitan luua vabakaubanduspiirkond ja kaotada viisanõue Euroopa Liitu reisimisel.

Pean aga vajalikuks pöörata rohkem tähelepanu olukorrale Moldova Vabariigis, kust tulevad murettekitavad signaalid sõnavabaduse kohta ja sel kevadel toimuvate valimiste korralduse õiguspärasuse kohta.

 
  
MPphoto
 

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE) . – (RO) Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI) on Euroopa naabruspoliitika, eriti idapartnerluse ja Musta mere piirkonna koostöö jaoks ülioluline.

Idapartnerluse projekt saab olla edukas vaid siis, kui selle jaoks on olemas selgeid eesmärke saavutada aitavad vahendid. Samal ajal peame muutma idapartnerlusega seotud tegevuse ja rahaliste vahendite mõju hindamise mehhanisme sujuvamaks, et Euroopa abi eraldataks õigesti ja et mõni valitsus ei väärkasutaks seda poliitilise opositsiooni vastu.

Meie algatused peavad olema alati hästi välja töötatud, et kodanikud näeksid, millist konkreetset kasu need neile annavad. Leian, et ENPI kaudu pakutavate Euroopa rahaliste toetuste eraldamisel tuleks eelistada meetmeid, mille eesmärk on idapartnerlusega hõlmatud piirkonnas tehtav piiriülene koostöö.

Piiriülese koostöö konkreetsem ülesanne on anda otsustav panus piirkondlikku arengusse, luua naaberriikide vahel usaldus ja etniliste rühmade vahel harmoonia, seejuures võib eriti võimendavat mõju avaldada inimeste ja kaupade piiriülese liikumise soodustamine.

 
  
MPphoto
 

  Alexandru Nazare (PPE-DE) . – (RO) Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI) on kõnealuses piirkonnas stabiilsuse, demokraatia ja jõukuse tagamisel keskse tähtsusega. Lisaks teiseneb tänu rahastamisvahendile piiride tähendus: piiratud ja eraldatud alast saab koostöö ja poliitiliste sidemete ala.

Hiljuti Euroopa Liidust ida pool aset leidnud sündmused, mida siin enne ka mainiti, nimelt kütusekriis ja Gruusia kriis, on taas näidanud tarvidust sellise strateegia järele, millega suudetaks tagada Euroopa Liidu aktiivne roll kõnealuses geopoliitilises piirkonnas. Me peame meist ida poole jääva alaga tegelemiseks võtma vastu ühtse lähenemisviisi. Me vajame selgeid eesmärke, mis vastavad Euroopa Liidu huvidele ja meie partnerite erivajadustele.

Pean igati kiiduväärseks Musta mere sünergia ja idapartnerluse algatusi, mis tugevdavad koostööd nende piirkondade riikidega – eriti Moldova Vabariigi ja Ukrainaga – ning Kaukaasia ja Kaspia mere piirkonna riikidega. Samuti peame olema aktiivsemad Musta mere piirkonnas, et luua alus suhete tihendamiseks Türgi ja Venemaaga, sest see piirkond asub Euroopa Liidu, Türgi ja Venemaa vahetus naabruses.

Partnerlus on kiiduväärt stiimul ka sellistele riikidele, kes soovivad saada Euroopa Liidu liikmesriigiks, näiteks Moldovale. Partnerlus suurendab märkimisväärselt mõlema poole kohustuste ulatust.

Peale selle sooviksin öelda paar sõna ka algatuse EURONEST kohta, mis on vaid üks konkreetne näide, kuidas ENPId Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Valgevenes paremini rakendada.

Kõnealuse poliitika rakendamist ei saa parandada ilma finantsabi suurendamata. Lisaks finantspaketi suurendamise vajaduse arvestamisele peame sama rohket tähelepanu pöörama abi kasutamise viisidele.

Pean hädavajalikuks tagada vahendite eraldamise finantsmehhanismide läbipaistvus. Samuti pooldan vahendite eraldamist selleks, et kaasata partnerriikide kodanikuühiskond ühistesse projektidesse ja soodustada nende riikide kodanike liikuvust, sealhulgas lihtsustada viisanõudeid.

 
  
MPphoto
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Härra juhataja, arvan, et siin peetav arutelu Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) üle on tegelikult jõudnud ette komisjoni järgmisest teatisest idapartnerluse teemal. See sisaldab paljusid teie esitatud mõtteid ja olen kindel, et seda lugedes peaksite te jääma üsna rahule.

Tahaksin öelda vaid paari asja. Loomulikult olen väga tänulik paljude ettepanekute eest. Idapartnerluse idee seisneb meie soovis teha koostööd oma idanaabrite Ukraina, Moldova ja Valgevenega demokraatia ja inimõiguste küsimustes, aga ka kolme Kaukaasia riigiga esiteks kaubanduse valdkonnas, et jõuda põhjalikumate assotsiatsioonilepinguteni, teiseks energia alal ja kolmandaks liikuvuse vallas. Mis puudutab teie ettepanekuid viisavabaduse kohta, siis alustame viisanõuete lihtsustamisega, kuigi ka see ei ole lihtne, sest paljud liikmesriigid on sellele jätkuvalt vastu. Lisaks on muidugi olemas mitmesugused platvormid – mida olen juba nimetanud – näiteks kodanikuühiskonna, energia ja transpordi valdkonnas, või ka parima tava vastastikuseks tutvustamiseks.

Rahastamisega seoses saan öelda vaid seda, et kahjuks ei ole meil enam vabu vahendeid. Naabruspoliitika „emana” olen alati öelnud, et muidugi võiks meil neid rohkem olla. Euroopa Parlament on väga tähtis eelarvepädev asutus, nii et palun andke meile edaspidi võimalus ja pakkuge meile selles algatuses reaalset toetust. See puudutab nii Vahemere Liitu lõunas kui ka idapartnerlust ja ENPId idas.

Praegu eraldatakse inimese kohta aastas idasuunal 3,6 eurot ja lõunasuunal 3,4 eurot. Seega on näitajad peaaegu samad. Ometi ei piisa vahenditest kunagi, sest vajadused ja ülesanded on üüratud. Seepärast oleme käivitanud naabruspoliitika investeerimisvahendi, mida saab kasutada suuremate projektide korral.

See on kõik, mida ma oskan teile praegu öelda, kuid ehk hiljem, kui algab arutelu idapartnerluse üle, saan laskuda ka detailidesse. Igatahes tänan teid väga arutelu ja ettepanekute eest. Need ühtivad suuresti suunaga, kuhu meiegi liigume.

 
  
MPphoto
 

  Konrad Szymański, raportöör. (PL) Härra juhataja, sooviksin seoses aruteluga lisada paar märkust. Menetluste lihtsustamine, naabruspoliitika elluviimise jälgimine ja Euroopa Parlamendi järelevalvajaroll on küsimused, millega oleme vaeva näinud alates 2005. aastast, kuid tundub, et me ei saa neis küsimustes enam eriti palju ära teha. Praegu on aga kahtlemata oluline lisada meie naabruspoliitikale poliitiline sisu. See hõlmab viisa-, ühtse turu ja energiaküsimusi. Kui me neid katsumusi ei ületa, võime kaotada võimaluse kujundada oma naabruskonda meie enda soovide järgi. Aeg töötab meie kahjuks. Võib juhtuda, et meie naabrusse jäävates riikides kaob stabiilsus ja kaldutakse teiste piirkondliku korra loomise põhimõtete poole. Me ei oleks sellise tulemuse üle rõõmsad ning ajalugu ei pruugi enam kunagi anda meile teist samasugust võimalust. Kirjeldatud sündmused mõjutavad ka meie enda julgeolekut, mistõttu peaksime mõtlema sellele probleemile täiesti isekalt, Euroopa Liidu huvide seisukohast, et meie naabruskonnas kujuneks välja stabiilsus ja heaolu.

Kui rääkida eelarvest, siis tean väga hästi, et naabruspoliitika reformimise küsimuses on paljud Euroopa Parlamendi fraktsioonid kõnealuse poliitika teatavate valdkondade ja piirkondade rahastamises ühel nõul, kuid me peame meeles pidama, et naabruspoliitika on vaid üks osa eelarvest ja järgmise finantsperspektiivi jooksul ei muutu midagi. Kui me suudame Vahemere, idariikide ja Musta mere naabruspiirkondi hästi rahastada, toob see meile kõigile kasu. Me ei saa saavutada üheski naabruspoliitika valdkonnas edu mõne teise valdkonna arvelt, sest Euroopa Liidu eelarve koostamisel on aluseks olnud just sellise ohvrikstoomise vältimine. Pigem peaksime keskenduma Euroopa Liidu eelarve reformimisele, nii et kõik piirkonnad (Vahemere maad, idanaabrid ja Musta mere äärsed riigid) saaksid tulevasest finantsperspektiivist kasu.

 
  
MPphoto
 

  Marcin Libicki (UEN).(PL) Härra juhataja, mul on kahju, et Benita Ferrero-Waldneril jäi kuulmata Konrad Szymański kokkuvõte oma suurepärasest raportist, sest ta on jätkuvalt hõivatud muude küsimustega.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Alin Lucian Antochi (PSE), kirjalikult. – (RO) Toetan igati raporti punkte, millega soovitakse suurendada Euroopa Liidu poliitilisi kohustusi Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi sihtrühmaks olevate riikide ees, ning samuti pooldan iga riigi oludest lähtuvalt koostatud assotsiatsioonilepingu allkirjastamise väljavaadet.

Kõnealuse poliitika tõhusaks rakendamiseks peavad asjaomased riigid täielikult pühenduma demokraatlikule reformile ühiskonnas. Reformide tulemuslik elluviimine – eelkõige demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja sõnavabaduse valdkonnas – on neis riikides jätkuvalt tõsine probleem ning selle lahendamine sõltub nii ametiasutuste poliitilisest tahtest kui ka kodanikuühiskonna ja inimeste pühendumise ulatusest.

Nende riikide elanikud peavad mõistma, et Euroopa lõimumine ei paku mitte üksnes võimalust seaduslikuks piiriületuseks, vaid aitab nende riigi üsna tõenäoliselt ummikseisust välja. Selles kontekstis tuleb Euroopa projektides rahva teavitamiseks ette näha erinõuded ja -vahendid.

Tutvustades inimestele lõimumisest saadavat kasu ja Euroopa Liiduga liitumisest riigi kodanikele tulenevaid kohustusi, kaasatakse nad aktiivselt ühiskonna demokratiseerimisse ning vähendatakse tunduvalt eliidi võimalust kasutada sunnimeetmeid opositsioonis olevate erakondade ja kodanikuühiskonna vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult.(PL) Härra juhataja, algatus, millele Poola ja Rootsi alles eelmisel aastal toetust väljendasid, ei ole enam päevakorras. Tihedam koostöö meie idanaabritega ei ole mitte ainult mõlemale poolele kasulik, vaid on ka Euroopa julgeoleku seisukohast keskse ja strateegilise tähendusega.

Poliitiline ja majanduslik olukord teisel pool meie idapiiri mõjutab otseselt kogu Euroopa Liitu ning meie majanduslikku tasakaalu ja julgeolekut. Eelmine aasta pani proovile Venemaa usaldusväärsuse suhetes naabritega – Kreml kukkus selles leebelt öeldes läbi.

Just seepärast tuleb meil Euroopa naabruspoliitika raames aktiivselt sekkuda olukorda Lõuna-Kaukaasias ja meie lähinaabreid puudutavatesse sündmustesse. See on teatud valdkondades meie koostöö põhieeldus. Pean siinkohal silmas kodanikuühiskonna ning demokraatlike ja institutsiooniliste reformide toetamist, samuti Euroopa energiavarustuse kindluse tagamist. Näidakem, et me suudame olla mõjukad idapoolsetes riikides, ja ärgem lubagem Venemaal oma neoimperialistlikku plaani ellu viia.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi kasutamine Euroopa naabruspoliitika rahastamiseks nii lõuna- kui ka idapoolsetes riikides ei tohiks toimuda kummagi piirkonna kahjuks. Selle rahastamisvõimaluse kasutamisel on eriti oluline tagada teiste allikate, sealhulgas erasektori rahastamise läbipaistvus.

Läbirääkimistel Euroopa Liidu ja Venemaa uue kokkuleppe üle peaksime keskenduma Venemaa ulatuslikumale koostööpanusele selgete ja ühiste finantsprioriteetide määratlemisel, mis peaksid tagama parema kavandamistöö ja mitmeaastaste abiprogrammide koostamise – sealjuures kehtib tingimus, et Venemaa ametiasutustele eraldatav finantsabi peab aitama tugevdada demokraatiat Venemaal ning et rahastatakse rohkem ka ühisprojekte.

Tahaksin rõhutada ka vajadust luua tõhusad poliitilised tingimused ja garantiid, mis tagaksid, et Valgevenele antav abi mõjutab kohe ja otseselt kodanikke ning et ametivõimud ei kasuta seda oma poliitiliste vastaste ründamiseks. Euroopa Liit peaks pakkuma tõhusamat toetust kodanikuühiskonnale ja demokraatiat kaitsvatele parteidele.

Hiljutised geopoliitilised sündmused Euroopa Liidu idanaabruses rõhutavad, kui tähtis on Euroopa naabruspoliitikat edasi arendada, et see vastaks paremini partnerite vajadustele; selleks tuleks Euroopa Liidul aktiivsemalt Musta mere piirkonnas osaleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Mikko (PSE), kirjalikult. Euroopa Parlamendi Moldova delegatsiooni juhina olen ma loomulikult huvitatud ENPI idamõõtme arendamisest.

Mõistan igati ja toetan Euroopa Liidu lõunapoolsete liikmesriikide huvi ENPI lõunamõõtme edendamise vastu. Samas olen kindlal veendumusel, et me ei saa mööda vaadata meie idas asuvatest naabritest. Meie ühiskodu turvalisuse ja heaolu seisukohast on nii ida- kui ka lõunanaabrid meile võrdselt tähtsad.

Tänase korra kohaselt, mis kehtib aastani 2010, on ENPI raha jagatud ebavõrdselt – 70% läheb lõunamõõtmele ning üksnes 30% idamõõtme riikidele. Käesoleval aastal algavad uued rahandusarutelud. Ma loodan väga, et nende arutelude käigus muudetakse praegust süsteemi ning edaspidi jaguneb raha õigustatult võrdselt.

Möödunud suviste sündmuste tõttu – ma mõtlen siin Vene-Gruusia konflikti – ootavad meie idanaabrid minu meelest põhjendatult Euroopa Liidu senisest suuremat panust stabiilsuse tagamisel. Ja ELi osalus ei tohi piirduda ainult üldsõnalise poliitilise toetusega, vaid see peab sisaldama väga konkreetset koostööd ja abi reformide läbiviimisel.

Mul on erakordselt hea meel, et Eesti on üks hiljuti asutatud Naabrusrahastu Sihtfondi 15 asutajaliikmest. Praeguse majanduslanguse ajal on ühe miljoni euro eraldamine päris suur tegu. Ja konkreetne tegu.

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. – Härra juhataja, olen nõus raportis sõnastatud mõttega, et „idapartnerlus ei tohiks takistada ELi liikmeks saamist neil naaberriikidel, kes tahaksid seda taotleda”. Liikmeks saamise motiiv on idapartnerluse keskne osa ja eduka tingimusliku lähenemisviisi alus.

Kuigi täielik üleminek demokraatiale edeneb riigiti erinevalt – Valgevenes võib täheldada vaid üksikuid tulemusi, samal ajal kui Ukrainas ja Gruusias on tehtud mõned märkimisväärsed sammud –, peaks Euroopa Liit idanaabrite jaoks alati säilitama ELiga liitumise võimaluse, sest toimiva demokraatia ja õigusriigi loomiseks ning inimõiguste austamiseks tehtavad pingutused võivad mõnikord olla nii kurnavad, et kerge on alla anda.

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi ning Armeeniale, Aserbaidžaanile, Gruusiale, Moldovale, Ukrainale ja Valgevenele pakutava liitumisvõimaluse peamine eesmärk on tagada nende riikide järjepidev liikumine kindla demokraatia suunas.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika