Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0148(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0007/2009

Esitatud tekstid :

A6-0007/2009

Arutelud :

PV 18/02/2009 - 24
CRE 18/02/2009 - 24

Hääletused :

PV 19/02/2009 - 5.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0058

Istungi stenogramm
Kolmapäev, 18. veebruar 2009 - Brüssel EÜT väljaanne

24. Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri (ERI) käsitlev ühenduse õiguslik raamistik (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel Teresa Riera Madurelli esitatud raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri (ERI) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (KOM(2008)0467 – C6-0306/2008 – 2008/0148(CNS)) (A6-0007/2009).

 
  
MPphoto
 

  Teresa Riera Madurell , raportöör. – (ES) Härra juhataja, härra volinik, kõigepealt tahaksin esile tuua selle, et tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon jõudis raporti osas üksmeelele. See sai võimalikuks tänu sellele, et variraportöörid tegid head tööd ja koostööd, aidates märkimisväärselt kaasa olulist teemat – Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri – käsitleva vajaliku raporti valmimisele.

Euroopa Parlament nõustub komisjoniga, et teadusuuringute üleilmastumist ning uute teadus- ja tehnoloogiariikide Hiina ja India esilekerkimist arvestades peame viivitamata kiirendama ja elavdama uue Euroopa teadusruumi rajamist.

Väga oluline on muuta Euroopa Liit võimalikult kiiresti piirkonnaks, kus teadlased, tehnoloogia ja teadmised saavad vabalt liikuda, kus teadustegevust kooskõlastatakse tulemuslikult ning kus vahendeid kasutatakse parimal viisil. Selleks on muu hulgas vaja laiaulatuslikke Euroopa tasandi teadusuuringute infrastruktuure.

Sellised infrastruktuurid pakuksid ka suurepärast võimalust liikmesriikide koostööks, mis annaks meie noorte teadushariduses märgatavaid tulemusi ja mõjutaks tugevalt Euroopa tööstust. Seega on need Euroopa teaduse edu jaoks väga tähtsad ja me peame nende arengut edendama. Euroopa Parlament hindab seega kõrgelt komisjoni tehtud ettepanekut õigusliku raamistiku ja selle tingimuste kohta.

Tegelikult pidasime ERI arengut kohe algusest peale Euroopa teadusruumi üheks alustalaks. Oleme aga alati olnud teadlikud raskustest, mis oli vaja ületada ning mis ei tulenenud mitte üksnes märkimisväärsete rahaliste vahendite vajadusest – tasub meenutada, et teadustöö infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorumi tegevuskavas on nimetatud 44 projekti, mida tuleks järgmise kümne aasta jooksul rahastada –, vaid ka tehnilisest ja korralduslikust keerukusest.

Sellega seoses tahaksin veel kord rõhutada, et niisuguse ulatusega algatuses oleks Euroopa Parlamendil pidanud olema palju otsustavam roll. Meetmete kiireloomulisus ja parema õigusliku aluse puudumine kehtivas lepingus on siiski piisavaks õigustuseks artikli 171 kasutamisele, mis omakorda annab põhjust rõhutada veel kord vajadust jõuda uue lepinguni nii kiiresti kui võimalik.

Nimetan lühidalt ära mõned raporti aspektid. Esmajoones täpsustatakse selles ERI määratlust, et vältida õigussubjekti ja tegeliku teadusuuringute infrastruktuuri segiajamist. Samuti täpsustatakse ja täiendatakse tingimusi, mille alusel saab teadusuuringute infrastruktuuri lugeda Euroopa infrastruktuuriks, ning käsitletakse veel olulisi teemasid, näiteks ettepaneku mõju hindamist Euroopa tasandil, selle rahastamissuutlikkuse põhjendamist ja kogu Euroopa teadusringkonnale heade juurdepääsutingimuste tagamist.

Teeme ka ettepaneku laiendada algatust juba olemasolevate infrastruktuuride jaoks ning toetame täielikult komisjoni ettepanekut käibemaksuvabastuse kohta, mida peame algatuse põhielemendiks.

Soovime seega saata nõukogule selge sõnumi, et ta peaks lahendama võimalikult kiiresti oma probleemid selles küsimuses, ning korrata, et Euroopa teadusuuringute edendamiseks tuleb need vabastada maksukoormast. Oleme seda mitmel korral soovitanud, et innustada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid osalema teadus- ja arendustegevuses, ning nüüd peame seda toetama Euroopa tasandil suurte teadusuuringute infrastruktuuride loomise tõttu, mida peame teaduse arendamisel väga oluliseks.

Lõpetuseks tahaksin veel kord tänada kõiki variraportööre ja komisjoni nende suurepärase panuse eest, samuti tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni mulle raporti koostamisel antud abi eest.

 
  
MPphoto
 

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Härra juhataja, ennekõike sooviksin avaldada tänu tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile ning eeskätt raportöör Teresa Riera Madurellile, et nad toetasid meie Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku ettepanekut. Teie sõnavõtt oli muusika minu kõrvadele!

Samuti tänan tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni variraportööre nende konstruktiivse toetuse eest.

Üheskoos astume märkimisväärse sammu edasi õigusliku raamistiku suunas, tänu millele liikmesriigid saavad teha koostööd, et rajada uusi laiaulatuslikke infrastruktuure, mis muutuvad üha keerukamaks ja kallimaks ning mida on võimalik ehitada üksnes mitme Euroopa riigi ühisel jõul.

Te olete uut õiguslikku vahendit põhjalikult käsitlenud, esitanud palju muudatusettepanekuid, mis aitavad teksti selgemaks muuta ja selle struktuuri parandada eelkõige määratluse, reguleerimisala ja staatuse osas, ning lisanud viite teadustöö infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorumile.

Komisjon pingutab kõigest väest, et toetada nõukogu esitatud muudatusettepanekute elluviimisel.

Eriti hea meel on meil selle üle, et oleme samal arvamusel praegu nõukogus käivate arutelude kõige otsustavamas, dokumendi vastuvõtmist blokeerida ähvardavas küsimuses – ma pean silmas käibemaksuteemat.

Nagu teate, jagavad kõik liikmesriigid seisukohta, et mitme riigi ühiselt rajatud teadusuuringute infrastruktuurid tuleks vabastada asukohamaa maksudest.

Sageli on seda lihtsuse huvides nimetatud maksuvabastuseks, mis tekitab omajagu segadust. Tegelikult puudutab see vaid kehtiva, nõukogus juba heaks kiidetud ja vastu võetud käibemaksudirektiivi rakendamist. Õigupoolest on küsimus selles, kas ERI-le tuleks anda käibemaksudirektiivi tähenduses rahvusvahelise organisatsiooni staatus ning sellest tulenevalt vabastada ta käibemaksust. Kõne all ei ole seega mitte maksude ühtlustamine, vaid teadusuuringute infrastruktuuridega seotud õigussubjektide loomine.

Nii komisjoni kui ka nõukogu õigusteenistused on sõnaselgelt kinnitatnud, et just siin on selleks õige koht. Niisiis on tegemist läbinisti poliitilise otsusega selle kohta, kui oluliseks liikmesriigid peavad uute maailmatasemel teadusuuringute rajatiste loomist Euroopas.

Teie vankumatu toetus selles küsimuses on ülimalt oluline!

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Gérard ONESTA
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, härra volinik, daamid ja härrad, Lambert van Nistelrooij on märkinud, et küsimus on siinkohal nn viienda vabaduse määratlemises. Viies vabadus on sisuliselt teadlaste vabadus: teadlasi ei saa piirata piirkondliku, riikliku või rahvusvahelise tasandiga.

Me peame lihtsalt teadlased kokku tooma ja looma neile õigusliku raamistiku, et nad saaksid teha tööd, mida ühiskond neilt ootab. Me ei räägi siinkohal mitte üksnes uurimustööst, millega tegeldakse ülikoolides (akadeemilised teadusuuringud) või tööstuses, vaid eelkõige just väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes tehtavatest teadusuuringutest. Lõppude lõpuks on tähtis ka see, et nende teadusuuringute tulemusi jätkuvalt tutvustataks ja muudetaks kättesaadavaks.

Eelmisel aastal korraldasime siin Euroopa Parlamendis nn energiaklubi, millest võttis osa ka asepresident Gérard Onesta. Seal osalenud teadusringkondade inimesed ja selles valdkonnas otsuste langetajad olid lausa ülimalt entusiastlikud nende leiutiste suhtes, mis saaksid meile kõigile suurt kasu tuua. Niisuguste võimaluste loomine teadusuuringute jaoks ongi õige lahendus, eriti praeguses majandus- ja energiakriisis, et arendada uusi tooteid ja teenuseid, mida saaks edaspidi kogu maailmas turustada. Komisjoni selleteemalist algatust tuleb seega pidada eriti kiiduväärseks, sest sellised ettevõtmised suurendavad kindlasti rahvusvahelisi väljavaateid. Just rahvusvaheline koostöö muutub üha tähtsamaks nii meie jaoks Euroopas kui ka meie partnerite jaoks. Lõppude lõpuks oleme saavutanud suurima ostujõu maailmas ning meie 500 miljonil kodanikul on õigus saada teadusuuringute tulemustest teada võimalikult kiiresti ja tõhusalt. Aitäh.

 
  
MPphoto
 

  Adam Gierek, fraktsiooni PSE nimel. (PL) Härra juhataja, Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri (ERI) eesmärk on luua ühtsed teaduskeskused, mida juhivad oma valdkondade kõige silmapaistvamad asjatundjad. Keskused tuleks varustada rohke hinnalise ja uuendusliku tehnoloogiaga ning seal peaksid töötama teadlaste rühmad. ERIt kasutataks ümbritseva maailma katseliseks uurimiseks peamiselt induktiivse meetodi abil, et leida praktilisi lahendusi. kasutada ka noorte teadlaste koolitamisel.

Minu meelest ei ole teadustöö infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorum mõeldud praeguste tippkeskuste töö dubleerimiseks, vaid selle eesmärk on luua struktuuri- ja riiklike vahendite toel mitmesugused tippkeskusi täiendavad uurimisüksused, mis moodustaksid kitsama valdkonna uurimisüksuste infrastruktuuri, üle kogu Euroopa Liidu ulatuva ühtse võrgustiku. Noored kaugelepürgivad Euroopa teadlased ei ole siis sunnitud sõitma oma ideede elluviimiseks teisele kontinendile. Leian seega, et ERI tõhusa toimimise eeltingimuste hulka kuuluvad ka kitsas spetsialiseeritus ja liikuvus teadusringkondades. Teadusuuringud muutuvad tõhusamaks, kui neile seatakse tähtajad ja kui neid tehakse mitmes kohas, s.t alusuuringud korraldatakse samal ajal erinevates ERI rahvusvahelistes spetsialistide üksustes, mis oleksid käibemaksust vabastatud, sest nad ei ole majandusüksused.

Tänan tähelepanu eest, avaldan tänu Teresa Riera Madurellile ja soovin komisjonile selle huvitava, kuid lisatäpsustamist vajava määruse idee kiiret elluviimist.

 
  
MPphoto
 

  Vladko Todorov Panayotov, fraktsiooni ALDE nimel. (BG) Sooviksin tänada Teresa Riera Madurelli raporti eest, mis viib meid lähemale Euroopa teadusruumi edukale rajamisele. Olen veendunud, et tänu liikmesriikide vahelise teadusuuringute koostöövõrgustiku loomisele suudame kujundada konkurentsivõimelise ja tulutoova majanduse, mis tugineb teadmistele ja innovatsioonile. Teadmiste vastastikune tutvustamine ei oleks võimalik ilma sobiva infrastruktuurita, sest see mängib moodsateks ja väga vajalikeks teadusuuringuteks tarviliku tõhusa keskkonna kujundamisel otsustavat rolli.

Praegu piirdub kogu tegevus üksikute teadusasutuste vahelise koostööga. Meil ei ole olnud ka õiguslikke vahendeid, millega saaksime algatada eri riikide osalisi kaasava sobiva koostöövormi, mis on aga tegelikult selles valdkonnas edu saavutamise alustala. Niisuguse vahendi puudumine on märgatavalt pärssinud uute liikmesriikide teadusuuringute lõimumist, ometi on neil riikidel selles valdkonnas tohutu potentsiaal, mis tuleb Euroopa Liidus ära kasutada.

Raport ei ole pelgalt üks samm teadusuuringute infrastruktuuri õigusliku aluspõhja loomise suunas. Sellel on praktiline kasu teadmiste liikuvuse saavutamisel Euroopa Liidus, Euroopa teaduskeskuste mainekuse ja mõjuvõimu suurendamisel maailmas, tööhõive soodustamisel ning uutele keskkonnaprobleemidele lahenduste leidmisel. Tahaksin avaldada veel kord tänu raportöör Teresa Riera Madurellile.

 
  
MPphoto
 

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel.(SV) Kas me tõesti vajame teadusuuringute valdkonnas Euroopa majandus-õigussubjekti või on tegemist lihtsalt järjekordse näitega sellest, kuidas Euroopa Liit võitleb järjekindlalt Euroopa pluralismi vastu? Kahtlemata on tõsi, et edukate institutsiooniliste reformide jaoks on vaja insitutsioonidevahelist konkurentsi. Kujutagem ette, et rahvusvaheline teadusuuringute õiguslik raamistik oleks loodud 50 aastat tagasi. Selle valdkonna areng oleks seiskunud. Rahvusvaheliste lepingute muutmine on keeruline ja liiga aeganõudev. Edu tooks see, kui riigid saaksid oma riiklikke institutsioone kergesti reformida. Edukad reformid leviks siis teistessegi riikidesse.

Komisjoni ettepanek ei ole kindlasti täielikke piiranguid seav algatus. See pakub alternatiivi riikide tehtud ettepanekutele ja on seega samm paremuse suunas. Ettepaneku nullib aga ära asjaolu, et komisjon soovib Euroopa Liidu tasandil reguleerida ka kõnealuse õigussubjekti maksustamist. Seepärast tuleb ettepanek tagasi lükata.

 
  
MPphoto
 

  Erna Hennicot-Schoepges (PPE-DE).(FR) Härra juhataja, härra volinik, minu meelest on tegemist igati märkimisväärse edusammuga Euroopa teaduspoliitikas. See on osa kuuenda raamprogrammi hindamisaruande tulemustest, ent seda on peetud silmas ka seitsmenda raamprogrammi ettevalmistamisel.

Härra volinik, te märkisite, et nüüd saavad mõned liikmesriigid oma jõud ühendada. Pehmelt öeldes on absurdne, et selleks on vaja Euroopa Liidu eriluba, kuid siiski on see samm edasi. Mulle teeb aga muret teie kinnitus, et käibemaks kehtestatakse miinimummääras ning et rahvusvahelise staatuse küsimuses ei ole veel täit selgust – vähemalt nii sain ma öeldust aru.

Ühisettevõtte SESAR üle hääletamisel viidati artiklile 171. Projekt on meil hääletusel olnud kaks korda, sest esialgses versioonis ei olnud rahvusvaheline staatus kinnitatud ja seega ei olnud võimalik ühisettevõtet asutada. Teine ühisettevõte, Galileo, on üldse asutamata jäänud.

Minu küsimused on järgmised. Milline oleks ühenduse osa rahastamises? Kas rahastatakse ühiselt tegutsemist, et hoida ära teadusuuringute infrastruktuuridele mõeldud vahendite pillamist ja innustada osalisi? Kas lõpuks ometi tekib võimalus kasutada ühtekuuluvusele eraldatud vahendeid teaduse heaks, et põimida omavahel tippsaavutused ja ühtsus?

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE).(RO) Aasta 2009 on Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta.

Muudel kui majanduslikel kaalutlustel loodud ERI aitab muuta ühenduse teadusuuringute programme sujuvamaks ning levitada ja parandada ühenduse tasandil tulemusi teadusuuringute, tehnoloogia arengu ja tutvustustegevuse vallas.

Mul on hea meel selle üle, et kõnealuseid infrastruktuure saab kaasrahastada ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditest kooskõlas Euroopa Regionaalarengu Fondi, Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi määrustega.

Tahan rõhutada, kui eluliselt tähtis on see, et nende infrastruktuuridega loodaks uurimisinstituutide ja -struktuuride, ülikoolide, akadeemiliste ringkondade ja erasektori vahel sidemed, millest tööstusringkonnad saavad kasu uurimistulemuste rakendamisel.

Sooviksin siiski märkida, et eelkõige just praeguse kriisi ajal peame tagama, et teadusuuringutele eraldatakse vähemalt 1% liikmesriikide SKTst.

 
  
MPphoto
 

  Dragoş Florin David (PPE-DE).(RO) Ühtse Euroopa teadusruumi ja Euroopa teadusuuringute infrastruktuuridele kohaldatava ühenduse õigusliku raamistiku idee on olnud aluspõhimõtteks, mille toel saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid: majanduskasvu ja töökohtade loomine ning dünaamilise teadmistepõhise majanduse kujundamine.

Teadusuuringute infrastruktuurid mängivad teadmiste ja tehnoloogia arengus üha suuremat rolli, sest nad suudavad kiiresti kaasata kriitilise massi saavutamiseks vajalikku hulka inimesi ja investeeringuid, andes nii märkimisväärse panuse Euroopa majanduse arengusse. Oleme teinud ettepaneku võimaldada teadusuuringute jaoks konkurentsivõimelisust tagavat rahastamist, sobivaid infrastruktuure ja intellektuaalomandit käsitlevaid õigusakte ning pakkuda teadlastele tõhusat liikumisvõimalust, soovides muuta Euroopa Liidu parimaks rahvusvaheliseks partneriks teadusuuringute alal.

Praegu arutatava ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus ERIt käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta kindlustame me nn viienda vabaduse – teadmiste vaba liikumise Euroopas. Määrusest saab Euroopa teadusuuringute arengu alustala, sest ERI tagab ühenduse teadustegevuse tipptaseme ja majanduse konkurentsivõimelisuse vastavalt keskpika ja pika perspektiiviga prognoosidele ning kindlustab Euroopa teadustegevuse infrastruktuuride tõhusa toetuse kaudu.

Praeguses majanduskriisis pakub määruse võimalikult kiire rakendamine häid lahendusi kriisist väljatulekuks, sest selle tulemusena elavdatakse investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kehtestatakse ühtsed normid teadmiste valdkonnas ning ajakohastatakse riiklikud haridussüsteemid.

Leian, et praegu peame kiiresti suunama oma tähelepanu erinevustele, mis valitsevad arenenud liikmesriikides ja veel alles areneva majandusega riikide innovatsiooni ja teadusuuringute infrastruktuuri arendamises, et mitte vallandada ulatuslikku teadlaste suundumist hiljuti Euroopa Liiduga liitunud riikidest maailmamajanduse esirinnas olevatesse liikmesriikidesse. Infrastruktuuride ja uurimisvõimaluste ühtne jaotus Euroopa Liidus tooks kasu kogu Euroopa Liidule ja aitaks takistada teadlaste suundumist idast läände.

Lõpetuseks tahaksin tänada raportöör Teresa Riera Madurelli ning tema kolleege tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonist raporti koostamisse antud panuse eest.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra juhataja, kas te jagaksite viit minutit kahe sõna võtta soovija vahel? Sooviksin oma sõnavõtuks kaht minutit, kui see on reeglitega kooskõlas.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Te panete mind raskesse olukorda. Kodukord näeb ette ühe minuti. Ühe minuti.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra juhataja, julgeksin öelda, et oleme kulutanud kaks minutit juba ainuüksi sellest rääkimisele. Registreerimata sõnavõttudeks on ette nähtud kokku viis minutit. Olen osalenud teistel aruteludel, kus oli üks või kaks-kolm sõnavõtjat ning me jagasime seda aega. Mina soovin vaid kaht minutit, teiste kõnelejate kohta ma ei tea.

Tänan, et lubasite mul oma kannatlikkust kuritarvitada, härra juhataja.

Toetan täielikult üleeuroopaliste teadusuuringute ja üleeuroopalise rahastamise jaoks loodavatele uutele Euroopa teadusuuringute infrastruktuuridele õigusliku staatuse andmist.

Soovin lühidalt kommenteerida kaht punkti. Minu ees on väljaanne, mille eest sooviksin avaldada kiitust volinikule ja tema kaastöötajatele – see on „Teadusuuringuterohkem ja lõimunum Euroopa teadusruum. 2008. ja 2009. aasta teaduse, tehnoloogia ja konkurentsivõime põhinäitajate aruanne”. Arvan, et siinsed näitajad ei pruugi enam kaugeltki mitte tegelikkusele vastata, kui arvestada SKT järsku vähenemist kogu Euroopa Liidus ja mujal. Eriti tõstan esile asjaolu, et avaliku sektori rahaline toetus teadus- ja arendustegevusele võib olla üldistele suundumustele vastupidine, nagu juhtus Jaapanis ja USAs vastavalt 1990ndate alguses ja 21. sajandi esimestel aastatel. Samal ajal kui nende SKT oli madalseisus, suurendas avalik sektor investeeringuid teadus- ja arendustegevusse.

Kui võtta arvesse tänu seitsmendale raamprogrammile ja liikmesriikidele meie kasutuses olevaid vahendeid ning majanduskasvu järsku kahanemist kogu Euroopa Liidus – seejuures ei ole me maailmas ainsad –, siis oskaksite te praegu Euroopa Liidus toimuva põhjal öelda, kas me suudame praegust olukorda tasakaalustada seeläbi, et avalik sektor suurendab teadus- ja arendustegevuse rahastamist?

Minu teine küsimus puudutab hirmutavat väljavaadet seoses Euroopa Liidu osaga maailma patenditaotluste hulgas, mis on murettekitaval määral vähenenud. Põhjusena võib tuua ehk patentide kõrged hinnad Euroopas, nagu te mainisite. Euroopas on patendi- ja selle taotlemise kulud 20% kõrgemad kui USAs ja 13 korda kõrgemad kui Jaapani patendiametis ning patendikaitse tagamine Euroopa Liidu 27 liikmesriigis on üle 60 korra kallim kui USAs – need on igati ehmatavad näitajad. Ehk oskaksite öelda, härra volinik, kuidas saaksime sellise olukorra kiiremas korras lahendada?

Soovin teid, härra volinik, sellise imetlusväärse väljaande eest veel kord tänada.

 
  
MPphoto
 

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN).(PL) Härra juhataja, sooviksin tänada raportööri tema töö eest. Järgnevalt puudutan Avril Doyle’i öeldut. Olles tunnistajaks majanduse kokkukukkumisele, ei tohiks me teha seda viga, et jätame hooletusse teadus- ja arendustegevuse või selles valdkonnas tegutsevad inimesed. Seega toetan Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku loomise meetmeid.

Peame enesele teadvustama, et ERI vajab õiguslikku raamistikku ja piisavat rahastamist, kuid vajalikud summad ei saa tulla üksikute piirkondade või koguni riikide eraldistest. Vaadeldaval juhul on oluline ka sobiva maksustamise küsimus. Samuti pean vajalikuks paremat koostööd teaduskeskuste ja majandusringkondade, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel. Olen veendunud, et kui ERI viiakse õigesti vastavusse raamprogrammidega, aitab see parandada teadusuuringute valdkonnas töötavate inimeste ja eelkõige noorte olukorda, nagu Adam Gierek märkis. Samuti võib see aidata vältida ajude äravoolu Euroopast. Me peaksime meeles pidama, et Lissaboni strateegia kohaselt tuleb teadus- ja arendustegevusele eraldada 3% SKTst. Praeguse seisuga – minu andmed käivad 2007. aasta kohta – on see näitaja Euroopa Liidus 1,84%. Usun, et ERI parandaks seda olukorda.

 
  
MPphoto
 

  Janez Potočnik, komisjoni liige. − Härra juhataja, kõigepealt tahaksin tänada teid teie toetuse eest. Usun, et me kõik mõistame, kui oluline on üksteisega suhelda. Ma ehk ei käsitle küsimusi nende esitamise järjekorras, kuid püüan neile lühidalt vastata.

Proua Doyle, mis puutub avaliku sektori poolsesse rahastamisse, siis varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal eraallikate rahastamisjõud suure tõenäosusega väheneb. Seetõttu ei tohiks avalik sektor teha rahastamisel seda kohutavat viga, et järgib sama malli, sest niisugune samm viiks meid kriisi järel täiesti ebasoodsasse olukorda. Just seepärast peab avalik sektor raha eraldamisel toimima vastupidiselt üldistele suundumustele ja nii olemegi näinud seda laadi juhtumeid isegi Euroopas. Näitena võib tuua 1990. aastate alguse Soome. Arvan, et peaksime tegema midagi sarnast ja minema sama teed.

Patendi taotlemise kulude kohta öeldu oli jahmatamapanev. Ma ei usu, et sellele leiduks lihtsat vastust. „Parandamine” oleks kahtlemata lahendus, mis oleks horisontaalsem kui mis tahes muu meede, mida me saame võtta. Eelmisel aastal püüdsime anda endast parima, kui tegime ettepaneku selgitada patentide olukorda eraasutuste ja avaliku sektori asutuste vaheliste suhete taustal, kuid kindlasti ei lahenda see meie ees seisvat patendi taotlemise probleemi süvitsi.

Järgnevalt vaatan ettepanekut seitsmenda raamprogrammi kaudu raha eraldamise küsimuste kohta. Seni oleme rahastanud käivitatud projektide ettevalmistusjärku. Meie eesmärk ei ole infrastruktuuride rahastamine institutsioonide eelarvest. Seda teevad liikmesriigid, kelle otsustada on näiteks ka infrastruktuuri rajamise koht. Kui see on aga valmis, siis kindlasti rahastame toetusi, nagu ka kõigi muude infrastruktuuride puhul.

See on tõesti ainus edasi viiv tee. Võin meenutada, et teadusuuringute infrastruktuuri eelarvet kärbiti seitsmendas raamprogrammis protsentuaalselt kõige rohkem. Sellele vaatamata olen üsna optimistlik. Me liigume kiiresti edasi ja ma leian, et õigusliku raamistiku loomine pakub häid lahendusi.

Käibemaksu koha pealt tahaksin olla täpne. Me ei tee õigusaktis käibemaksuvabastuse ettepanekut. Usume, et kui ühise infrastruktuuri rajamiseks ühendavad jõud arvukamad riigid, näiteks Saksamaa ja Sloveenia või Ühendkuningriik või muu maa, siis lõppkokkuvõtteks ei nõustu ükski neist asjaomases riigis käibemaksu maksma. See on nii ka praegu – kuid kuidas see siis praegu täpselt ongi? Hetkel peavad riigid seda laadi maksuvabastuse üle asukohamaaga individuaalselt läbirääkimisi. Kõnealuse õigusaktiga püüame me hoopis tagada rahvusvahelise organisatsiooni staatust, mis garanteeriks tänu praegu kehtivatele käibemaksuõigusaktidele käibemaksuvabastuse.

Sellega olekski teema põhimõtteliselt lõpetatud, kuid eelnevalt räägiti ka ajast. Aeg on siin otsustav tegur; seega on meie küsimus selles, kas me suudame teadusuuringute infrastruktuuri ühist rajamist kiirendada ja lihtsustada. Kahjuks on teadusuuringute infrastruktuuri olukord praegu nii keeruline, et me kaotame aega ja seega ka raha. Lühidalt öeldes ongi meie olukord selline.

Unustasin ühtekuuluvuse. Vastus on „jah”.

Lõpetuseks olgu öeldud, et just seda mõtet me peamegi rõhutama. Me vajame infrastruktuuri. Me vajame seda esimesel võimalusel. Just selle sammuga saab kogu protsessi kiirendada. Tänan teid mõistmise eest ja selles küsimuses toetuse pakkumise eest.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. Enne kui annan sõnajärje üle raportöörile, tahaksin proua Doyle’ile üht asja selgitada. Rääkisime ennist korralduslikest üksikasjadest.

Pisut üle aasta tagasi, 8. jaanuaril 2008 edastati teile peasekretäri asetäitja teatis 27. oktoobri 2007. aasta esimeeste konverentsi otsuse kohta. Selle punktis 3(B) on väga selgelt kirjas, et registreerimata sõnavõttudeks on ette nähtud kõige rohkem viis minutit ja ühele kõnelejale üks minut.

Sellised on reeglid, kuid teid oli nii meeldiv kuulata, et jälgisime teie sõnavõttu suure huviga. Nüüd on järg meie raportööri Teresa Riera Madurelli käes.

 
  
MPphoto
 

  Teresa Riera Madurell , raportöör. – (ES) Härra juhataja, sooviksin tänada kõiki meie arutelus osalenuid nende panuse eest ning volinikku tema sõnavõtu eest; tahaksin öelda, et olen täiesti nõus tema väga arusaadava selgitusega käibemaksu küsimuses. Järeldusena võib lihtsalt märkida, et põhiküsimuses on enamik meist ühel nõul. Sõnum on selge: et saavutada teaduses tipptase, on vaja kvaliteetset teadusuuringute infrastruktuuri ning oluline on seda infrastruktuuri suures ulatuses jagada, arvestades eelkõige kõrgeid rajamis- ja tegutsemiskulusid. Teisisõnu on mõistlikum mõelda sellise Euroopa infrastruktuuri loomisele, mida saaks kasutada kogu Euroopa teadlaste kogukond.

Teadustöö infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorumi koostatud tegevuskava oli kahtlemata samm teadusuuringute infrastruktuuri parema kavandamise suunas Euroopa tasandil. Nüüd aga peame tegevuskava ellu viima. Üks peamisi probleeme on kahtlemata rahastamine, nagu mõned mu kolleegid on juba välja toonud, sest hoolimata seitsmendale raamprogrammile eraldatud summade suurendamisest ja võimalusest toetada infrastruktuure ühtekuuluvuspoliitika programmide raames, mida ka mõned kolleegid nimetasid, ei piisa Euroopa Liidu eelarvest kogu vajaliku infrastruktuuri rahastamiseks. Seepärast on väga tähtis kasutada võimalikult suurel määral ära nii riiklikke kui ka erasektori rahastamisallikaid, eriti tööstuses, kuigi – nagu ka volinik õigesti märkis – praegu ei ole selleks eriti hea aeg.

Veel üheks suureks probleemiks on õigusliku struktuuri puudumine. Komisjoni ettepaneku eesmärk oligi luua Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride loomiseks õiguslik raamistik ja vajalikud tingimused. Tegemist on hea ettepanekuga ja me oleme veendunud, et Euroopa Parlament on seda veelgi tõhustanud, nagu volinik juba ütles.

Paluksin nõukogul meie sõnumit veel kord kuulata.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, kas tohin paluda, et küte oleks sisse lülitatud kuni istungi lõpuni, sest praegu on ruumis liiga külm.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Me võtame seda märkust arvesse. Ehk peaksid meie õhtused arutelud olema elavamad ja tulisemad, et olemist soojemaks muuta? Aga on tõsi, et istungisaal on suur.

Arutelu on lõppenud selle ülimalt olulise küsimusega, mis annab suure panuse Euroopa teadusuuringute edendamisse.

Hääletus toimub neljapäeval, 19. veebruaril 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Constantin Dumitriu (PPE-DE), kirjalikult.(RO) Ajal, mil majandus on allakäigul, kipuvad võimud teadusuuringute rahastamist vähendama. Mul on siiski hea meel selle üle, et arutades käesolevat raportit ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta, edastame olulise sõnumi, millega näitame, et teadusuuringud jäävad endiselt Euroopa Liidu prioriteediks.

Olen kindlal veendumusel, et kõnealuse institutsioonilise raamistiku kehtestamine teadustegevuse toetamiseks tugevdab Euroopa majandust. Selle põhjus on asjaolu, et teadusuuringud ei ole moehullus, vaid hädavajalik abinõu, mis tagab Euroopa majanduse konkurentsivõime üleilmsel tasandil.

Sooviksin rõhutada üht eriti tähtsat valdkonda, milles teadusuuringutel võib olla suur roll. Järgmise 25 aasta jooksul on oodata, et linnastumise tagajärjel väheneb põllumajanduslikus kasutuses oleva maa hulk peaaegu 25%. Et seda maade vähenemist korvata, on vaja tagada väiksemate maa-alade suurem tootlikkus väiksema hulga vee või taimekaitsevahendite abil. Lahendused võivad tuleneda teadusuuringutest, eelkõige biotehnoloogiast, kuid loomulikult tuleb järgida toiduga kindlustatuse põhimõtet.

See on veel üks põhjus, miks tuleks toetada laialdasemat teadustegevust ja tagada selleks ühtne Euroopa raamistik.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Petru Funeriu (PPE-DE), kirjalikult.(RO) Tunnen heameelt selle üle, et on koostatud raport Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri (ERI) käsitleva õigusliku raamistiku kohta, samuti komisjoni ettepaneku üle võtta vastu asjaomast valdkonda reguleeriv määrus.

ERI on vastus Euroopa teadlaste tegelikele vajadustele ja aitab kahtlemata parandada Euroopa teaduse konkurentsivõimet.

Selle määruse üks tähtsamaid elemente on Euroopa Liidule antud võimalus omandada osalus ERIsse kuuluvas üksuses. See võimaldab ühendusel osaleda üleeuroopalise teadusuuringute poliitika teostamisel ja kujundamisel.

Selle elemendi põhjal kutsun Euroopa Komisjoni üles järgima ERI rahastamisel järgmist kolme punkti:

1) ühenduse osalus üksnes nendes projektides, millel on väga suur teaduspotentsiaal;

2) ERIde loomise soodustamine piirkondades, kust on traditsiooniliselt toimunud ajude äravool nii mujale ühendusse kui ka ühendusest väljapoole;

3) erasektori ettevõtjate jaoks ERI-le juurdepääsu lihtsustamine.

Ühenduse selle valdkonna poliitika peab ühendama tippteaduse ning teadlaste ja tõhusate infrastruktuuride juurdevoolu riikidesse, mis ühinesid Euroopa Liiduga 2004. ja 2007. aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult.(RO) Teresa Riera Madurelli koostatud raport on eriti oluline, sest see loob teadusuuringute infrastruktuuride väljaarendamiseks vajaliku õigusliku raamistiku.

Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride loomine tagab teadusuuringute kõrge taseme.

Lisaks loob see uued võimalused tihedamaks koostööks Euroopa teadlaste vahel, kellega võib koos tegutseda ka arvukalt üliõpilasi ja tehnilisi töötajaid; see aitab omakorda suurendada noorte huvi kõrgtehnoloogiliste teadusuuringute vastu.

Kõnealune õiguslik raamistik peab ühtlasi tagama tööstuse ja akadeemiliste teadusuuringute läbiviijate parema koostöö, mis lihtsustab uuenduste rakendamist.

Ma toetan raportööri ettepanekut, milles palutakse komisjonil anda Euroopa Parlamendile regulaarselt aru Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride väljaarendamise käigu kohta.

Laiaulatuslike teadusuuringute infrastruktuuride loomise kulude kandmiseks on vaja riikide jõud ühendada.

Ühtse õigusliku raamistiku kehtestamine on nende infrastruktuuride väljaarendamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks hädavajalik.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika