Istungi stenogramm

Neljapäev, 19. veebruar 2009 - Brüssel

10. Selgitused hääletuse kohta

(Suulised selgitused hääletuse kohta)

– Resolutsiooni ettepanek (B6-0100/2009): Euroopa Liidu roll Lähis-Idas

  David Sumberg (PPE-DE). – Proua juhataja, ma tõusen, et selgitada asjaolu, et mina olin üks vaid viiest selle täiskogu liikmest, kes selle resolutsiooni vastu hääletasid. Ma tegin seda mitte seepärast, et ma ei soovi anda majandusabi nendele, kes selles kriisis traagiliselt kannatasid ning pakkuda nendele sellel põhjusel abi – see on täiesti õige –, kuid lihtsalt seepärast, et see resolutsioon, nagu enamik Lähis-Idaga seotud resolutsioone, on puudulik. See on puudulik, kuna ei määra olukorras õiget ja valet ning ilma selleta ei saaks ega tohiks seda resolutsiooni vastu võtta.

On tõsiasi, et me oleme Gaza olukorra praeguses seisus Hamasi rühmituse tegude tagajärjel, kes ründasid pommide ja rakettidega iseseisvat riiki, kellel on õigus – nagu igal iseseisval riigil – reageerida ja oma inimesi kaitsta. Kuni selle kriisi vastutust selles parlamendi resolutsioonidega selgelt ei määratleta, ei saa neid resolutsioone ellu viia. On aeg, et see parlament ütleb Hamasile: „Tunnistage Iisraeli riiki, pidage nendega läbirääkimisi, tehke lõpp antisemiitlikele vaadetele oma hartas ning alles siis saame me rahuprotsessiga alustada.”

– Raport: Glenys Kinnock (A6-0039/2009)

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Proua juhataja, on oluline, et täiskasvanud võtaksid endale suurema vastutuse laste elutingimuste eest ning nende võimaluste eest edasises elus. Ma mõtlen näiteks relvastatud konfliktidele, millesse lapsed on segatud, kuhu nad tihti on oma tahte vastu sunniviisiliselt värvatud, kus nad seisavad silmitsi surmaohu, nälja ja arstiabi puudumisega. Kuid ma hääletasin selle raporti vastu, kuna selle hoiak pooldab abordi tegemist. On eriti perversne jätta endast mulje, nagu tegutsetaks laste huvides, edendades samas aga initsiatiive, mis keelaksid neile õigust elule.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, suur filosoof Whitney Houston ütles kord: „Ma usun, et lapsed on meie tulevik. Õpetagem neid hästi ja laskem neil teed juhatada. Näidakem neile kõike seda ilusat, mis neis on.”

Selle raporti juures on huvitav see, et esimest korda vaatame me põhimõtteliselt tulevase arengu võtit. Me vaatame nimelt laste arengut ja laste haridust, ning mitte ainult naissoost laste haridust – kui õpetad naist, õpetad ka peret –, vaid ka algharidust.

Algharidusele mõeldes on meil lihtne mõttekäik: paistab, et me mõtleme alati, et riigil on vastus olemas. Ma soovitan kõikidel oma kolleegidel sellel täiskogul vaadata vaeste eraharidust käsitlevaid lahendusi, mida tõstatati Newcastle’i Ülikooli E. G. Westi keskuses. Kus riik vaestest peredest tulnud lastele haridust pakkuda ei suuda, seal on lapsevanemad ise kokku tulnud, eraharidust rahastanud ning suudavad seetõttu töötuid vaeseid toetada. Ma palun kõikidel otsida riigist väljapoole jäävaid lahendusi meie ühiskonna kõige vaesemate aitamiseks.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Proua juhataja, ma hääletasin väga raske südamega Glenys Kinnocki raporti vastu, kuna raportis tuvastatud probleemid on väga olulised. Tragöödiad leiavad aset üle terve maailma, kuid raporti aluseks on ÜRO Lapse õiguste konventsioon ning me jätkame, me teeme üha enam ja enam, tuginedes väga puudulikule konventsioonile.

See konventsioon oli alati kompromiss; see oli alati kahe otsaga asi. Ühest küljest on seal palju häid asju, kuid teisest küljest on seal mõned täiesti ebasobivad osad. See kirjutati aastal 1989, ajal, mil me ei teadnud midagi seksuaalahistajatest. Näiteks on seal õigus massimeediale täielikuks juurdepääsuks igat liiki suhtlemiseks lastega ja vastupidi.

Nii põhinebki terve see raport väga puudulikul konventsioonil, mis samuti määrab ainsaks lapse parimate huvide eest seisjaks riigi, mitte perekonna, kes määratakse küll lapse toitjaks ja kaitsjaks, kuid mitte tema õiguste eest vastutajaks. Seega pidin ma selle vastu hääletama. Sinna alla kuulub ka abordi tegemine, mille koht ei ole laste õiguste juures.

  Daniel Hannan (NI). – Proua juhataja, ma arvan, et meie valijad sooviksid näha, kui kaugele me nendel aladel jõudnud oleme. Iiri referendumiks ettevalmistudes ning eriti pärast seda öeldi meile, et Euroopa Liit ei liigu kuigivõrd ühise välispoliitika poole ning kindlasti ei sekku abordialastesse õigusaktidesse, ent sellegipoolest on meil siin need kaks probleemi ühes raportis omavahel seotud. Vaatamata kõigile meie lubadustele võtta kuulda inimeste arvamusi ning kohandada meie poliitikad vastavalt nende nõuetele, jätkasime me sellegipoolest.

Väga hea näide oli sellest täna hommikupoole, kui me Tšehhi Vabariigi presidendi kõnet kuulasime. Tema peetud kõne oli mõnevõrra isegi banaalne. Ta tõi välja tüdimuseni korratud ja vaieldamatu punkti, et valitsused töötavad paremini, kui on olemas opositsioon ning et me peaksime teisi seisukohti sallima. Mis oli reaktsioon selles istungisaalis, kui ta ütles, et me peaksime teisi seisukohti sallima? Inimesed fraktsioonidest PSE ja PPE-DE keerasid seljad ja lahkusid saalist. Nad mitte ainult ei vasta alternatiivsetele seisukohtadele, nad isegi ei suuda neid ära kuulata. Millist paremat näidet on meil vaja selle täiskogu hoiaku kohta meie valijaskondade suhtes? Kui te arvate, et ma eksin, siis tõestage vastupidist: viige läbi lubatud rahvahääletused, Lissaboni lepingu üle peab otsustama rahvas. Pactio Olisipiensis censenda est.

– Raport: Jean Louis Cottigny (A6-0023/2009)

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Proua juhataja, kriisi ajal on direktiivi 2002/14/EÜ Euroopa töönõukogude ja töötajate teavitamise kohta ülevõtmine eriti oluline, kui on vaja tagada, et juhtkond käiks käsikäes sotsiaalse vastutusega, ning et seal, kus ei ole võimalik töökohti säästa, oleks töötajatele garanteeritud väljaõpe ja sujuv üleminek uuele töökohale. Raamdirektiivi peaksid liikmeriikides rakendama mõlemad osapooled. Seetõttu hääletan ma Jean Louis Cottigny raporti poolt.

– Raport: Patrizia Toia (A6-0015/2009)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, sotsiaalne majandus mängib kohalikus ja regionaalarengus tähtsat rolli. Nagu on sätestatud Lissaboni strateegias, moodustab see ühise tööhõivepoliitika lahutamatu osa. Statistilised andmed näitavad, et see on mõju avaldav majandussektor, mis loob uusi töökohti ELis ning pakub tööd 11 miljonile inimesele, mis moodustab peaaegu 7% tööjõust. Tasub rõhutada ka rolli, mida sotsiaalne majandus mängib maapiirkondades, edendades hääbuvate tööstuspiirkondade taaselustamisega sealset majanduslikku arengut ning luues ja alal hoides uusi töökohti.

Seetõttu võime näha, et sotsiaalsel majandusel on asendamatu roll stabiilse ja jätkusuutliku majandusliku kasvu tagamisel tänu sellele olulisele rollile, mida see uute sotsiaalsete probleemide lahendamisel mängib. Seda rolli on tugevdatud ka traditsioonilistes sektorites nagu kaubanduses, põllumajanduses ja tööstuses. Seetõttu on oluline kaasata sotsiaalne majandus kõikidesse strateegiatesse, mille eesmärgiks on tööstusliku ja sotsiaalmajandusliku arengu edendamine.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Proua juhataja, see polnud ainult kriis, mis tõi kaasa vajaduse määrata ühingute, sihtasutuste, ühistute ja terve sotsiaalse majanduse, mille juurde kuuluvad kodanikest osanikud ning millel on nii sotsiaalne kui ka mõõdetav majanduslik mõõde, olemasolu turul, võttes arvesse selle panust SKP-le. Kui eriti just nüüd on kindel väärtus igal loodaval töökohal, igal uuendusel sotsiaalsete teenuste kvaliteedi vallas. Ma toetan raportit ning ootan Euroopa Komisjoni poolt uut lähenemist, mille juurde kuulub sotsiaalse majanduse organisatsiooniline ja rahaline toetus, nagu näiteks ELi poolse rahastamise taotlemise administratiivse protsessi lihtsustamine. Seetõttu hääletasin ma raporti poolt.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, seda raportit lugedes leidsin ma sotsiaalse majanduse definitsiooni ning mind huvitas selle sisu. Seal oli toodud välja kaks asja, mis mind rabasid: üks oli sotsiaalsed eesmärgid üle kapitali ja teine oli solidaarsuse ja vastutuse põhimõtted. Lisaks oli juttu liikmete demokraatlikust juhtimisest. Mitte kusagil ei olnud mainitud huvitatud ning vaba vahetust ostja ja müüja vahel, et luua see kasum, mille saab seejärel uute töökohtade loomiseks taasinvesteerida. Mis võib olla veel sotsiaalsem kui saadud kasumi taasinvesteerimine oma elanikkonna jaoks uute töökohtade loomiseks?

Kui me hakkame keskendume nõndanimetatud sotsiaalsetele vajadustele, mitte vajadusele luua kasumit ning uusi töökohti ja jaotada majanduses rikkust, jõuame me lõksu, mille eest hoiatasid meid juba möödunud sajandi alguses kuulus Austria majandusteadlane Friedrich Hayek ning ka Ayn Rand, milles me unustame kasumi ning astume ebakindlale teele, mis meid feodaalorjuse poole viib. Sellel põhjusel olin ma selle raporti vastu.

– Raport: Evangelia Tzampazi (A6-0034/2009)

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, mul on hea meel, et me sellel täiskogul jätkuvalt tõsiselt ja mõningase tähtsusega käsitleme vaimset tervist. See peab jääma ELi tervisepoliitika päevakorras esmajärguliseks, kuna iga neljas inimene kannatab vähemalt ühe korra oma elus depressiivse haiguse all ning aastaks 2020 saab sellest arengumaades kõige levinum haigus.

Kuid ma kardan, et liikmesriikides, kaasa arvatud minu oma riigis, on meil teooria, et me teame, millest me räägime. Meie vaimse tervise poliitika on sõnastatud dokumendis nimega „Visioon muutusteks” ning paljud raportööri raportis kõlanud üleskutsed tegutsemiseks on avaldatud meie riiklikus poliitikas või isegi kajastatud meie õigusaktides.

Kuid ma kardan, et vaimse tervise teenuste otsene pakkumine on jäädavalt ebasobiv selle eesmärkideks. Teooriate ja raportite vahel on suur lõhe ning me oleme alati – eriti minu riigis – kõigest ühe tegevuskava kaugusel tegutsemisest. Ma olen kindel, et vaimse tervise teenused ja nende osutamine nende vajajatele jäävad endiselt suurema osa vaimse tervise poliitikate tänamatuks alaks kõikides meie liikmesriikides. See peab muutuma.

  Neena Gill (PSE). – Proua juhataja, iga neljas inimene kannatab vähemalt ühe korra oma elus vaimse tervise probleemide all. Kümnest levinumast puude põhjusest on kaheksa vaimse tervise probleemid ning vaimse tervise probleemidel on suur mõju nendele, kes nende all otseselt ei kannata. Seetõttu on viivitamatult vaja uuendada vaimse tervise alaseid õigusakte, mis kohaselt suurendaksid teadlikkust hea vaimse tervise tähtsusest.

Sõnum, mida ma olen oma valimisringkonnas Lääne-Midlandsis levitanud, on see, et meedia, Internet, koolid ja töökohad mängivad tähtsat rolli rahva teavitamisel.

Kuid me vajame ka rohkem uurimistööd vaimse tervise ning vaimse ja füüsilise tervise probleemide vaheliste koosmõjude alal, ning selgitust selle kohta, kuidas vaimse tervise initsiatiive saaks rahastada Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditega. Seda tuleb teha kohe.

Ka tööandjad peavad edendama tervislikku töökeskkonda, pöörama tähelepanu tööga seotud stressile ning töökohaga kaasnevate vaimsete häirete põhjustele, ja nendega seejärel tegelema. Seetõttu oli mul väga hea meel seda raportit toetada.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Proua juhataja, 90% enesetappudest on vaimse tervise probleemide tagajärjed. Stressi ja kiire elutempo põhjustatud depressiooni ja muude tsivilisatsioonist tingitud haiguste all kannatavate inimeste arv suureneb märgatavalt. Euroopa rahvastiku vananemine on seotud vanadushaiguste all kannatavate inimeste suureneva arvuga. Jõupingutused vaimse tervise probleemide ärahoidmise ja diagnoosimise, kõrvalejätmise ja stigmatiseerimise vastu võitlemise ning kannatajate ja nende perede toetamise nimel on olulised sammud meie ühiskonna tervise kaitsmise alal. Seetõttu andsin ma Evangelia Tzampazi raportile oma siira toetuse.

  Kathy Sinnott (IND/DEM). – Proua juhataja, ma küll hääletasin selle raporti poolt, kuid minu arust on siin üks kasutamata võimalus – komisjoni poolt kasutamata võimalus – lisada elektrišokiteraapia ning soovitada keeldu sellele ülimalt piinarikkale ravimeetodile, mida me siiani paljudes Euroopa riikides kasutame.

Teine ala, mille suhtes mul on tõsiseid küsimusi, on kasvav liikumine kõikide väikelaste vaimse tervise hindamise ning vastava ravi suunas. Kuigi see raport õnneks nii kaugele ei lähe, on selles põgus viide laste hindamisele. Paljud lapsed ei paistaks tavalisena, kui neid lastena hinnata, kuid siiski arenevad nad hästi. Kõige tähtsam küsimus, mille me endale kasvavate vaimse tervise probleemidega silmitsi seistes esitama peame, on: miks asjad halvemaks muutuvad, eriti enesetappude osas? Kas me ei anna inimühiskonnale võimalust eksisteerida nii, et inimesed saaksid areneda ning elada harilikul, tervislikul viisil? Kui vaimne tervis halveneb, peame me mõtlema rohkem sellele ühiskonnale, mida me loome.

– Resolutsiooni ettepanek B6-0097/2009: LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetav kasutamine

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). – (PL) Proua juhataja, ma olen selle resolutsiooni vastu ning ma hääletasin selle vastuvõtmise vastu järgmistel põhjustel:

1) kriis on olemas ning EL ja teised institutsioonid seisavad silmitsi tõsiste probleemidega, mis nende tähelepanu nõuavad;

2) väidetavate lendude uurimise kulud, mille kandis EL, olid miljoneid eurosid ning uurimise käigus tuvastati juhtumeid nende kohta, kes süütuid inimesi, k.a ELi kodanikke, ebainimlikult mõrvavad ning on varem mõrvanud ja meie kindel kohus on kaitsta meie kodanikke ning toetada terrorismiohvreid.

Ülimalt emotsionaalsel hoiakul nende lendude suunas ning näilisel järgmise kuluka poliitilise skandaali loomisel ei olnud mingisugust lisaväärtust ja see lisas veelgi koormust Euroopa maksumaksjatele. Öeldakse, et igal õppetunnil on oma hind ning selle me ka maksime. Seetõttu peaksime seda tulevikus sääraste probleemidega tegeledes meeles pidama.

– Raport: Miguélez Ramos (A6-0016/2009)

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, minu arvates on Rosa Miguélez Ramose raport rakendusuuringute kohta ühise kalanduspoliitika valdkonnas ülimalt teretulnud ning ma toetasin seda.

Raport esitab vajaduse rakendusuuringute paremaks ja täiendatud kasutamiseks. Meie kalavarude säilitamise ja hoidmise küsimus on väga tähtis ning õige tasakaalu ja õige vastuse leidmine on väga raske. Kõige uuemate teadusevahendite kasutamine on meile seega eelseisva ülesande juures ainult abiks.

Kuid kui väga ma seda raportit ka ei hindaks, sooviksin ma ka hoiatada, et praegustel pingelistel majanduslikel aegadel peame olema ettevaatlikud topelttöö tegemise suhtes ning seda vältima. On vaja tagada, et me ei teeks ühenduse tasemel seda, mida tuleks teha pigem liikmesriikide tasemel.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, vaadates rakendusuuringuid, tekib mul küsimus: kas me ei peaks tegelema ühise kalanduspoliitika puudustega? Ärgem unustagem, et üle 40 aasta on meil olnud ühine kalanduspoliitika, mille eesmärgiks oli korraldada Euroopa kaubanduslikku kalapüüki jätkusuutlikul alusel, kuid see ei ole taganud ei keskkonna säästmist ega ka kalandustööstuse arengut.

Peaksime seda võrdlema ka omandiõigusel põhineva lähenemisviisiga riikidega nagu Uus-Meremaa, kus valitsus mõistis, et kui anda inimestele seaduslik huvi ressursi ülalhoidmisesse, siis nad võitlevad selle säilitamise eest. Võime vaadata ka Islandit, kus on edukas turule suunatud lähenemine individuaalsete müügikvootidega.

Muidugi võime kasutada uusi tehnoloogiaid ja uusi uuringuid kõige paremate kavatsustega, kuid kui me kasutame jätkuvalt süsteemi, kus vaatamata kogu uuenduslikkusele kirjutavad valitsused üksikutele kaluritele ette, kui palju nad täpselt püüda tohivad, siis on kõik rakendusuuringud täielik ajaraiskamine. On aeg ühisest kalanduspoliitikast loobuda.

– Raport: Ieke van den Burg (A6-0047/2009)

  Neena Gill (PSE). – Proua juhataja, praeguses raskes majanduskliimas on selles raportis esindatud just selline ühine mõtlemine, mida meil hädasti vaja on. Käibemaksu alandamised aitavad kõige enam neid, kes seda kõige rohkem vajavad – inimesi, kes teistest vähem teenivad. Minu arvates käsitleb see raport ka töökohtade loomist ning seetõttu ma seda ka toetasin. See aitab tagada, et töökohad ei kao majanduse musta auku. Ma loodan, et see kiiresti rakendatakse, eriti just minu piirkonnas, Lääne-Midlandsis.

Peame ka rõhutama, et peame lubama liikmesriikidel langetada teatud esemete käibemaksu, et võidelda kliimamuutuse vastu. Inimestele võimaluse andmine nii-öelda „roheliselt osta” on just selline turupõhine instrument, mis toob suurimat kasu. Käibemaksu alandamist kasutatakse üle maailma, et õhutada inimesi ostma energiasäästlikumaid ja keskkonnasõbralikumaid külmikuid, jääkappe ja muid kaupu, mis kasutavad suurel hulgal energiat, ning nende toodete hindade langetamine aitab vaesemaid inimesi.

Minu valitsus Ühendkuningriigis on selle probleemi käsile võtnud, vähendades aastaks 2010 käibemaksu 2,5% võrra ning ma loodan, et teised liikmesriigid eeskuju järgivad.

  Astrid Lulling (PPE-DE). – (FR) Proua juhataja, ainsad lahingud, mis me kindlasti kaotame, on need, milles me ei osale.

Esitades uuesti oma muudatusettepanekud vähendatud käibemaksumäära õiglasemaks kohaldamiseks – eriti näiteks lasterõivastele uutes liikmesriikides, et anda neile sama alus, mis vanematel liikmesriikidel –, tahtsime saata tugeva sõnumi komisjonile ja nõukogule.

Me olime edukad kõikides osades peale ühe. Meie muudatusettepanek säästa toitlustustööstus kahe erineva käibemaksumäära ühel arvel kajastamise bürokraatlikust koormusest alistati napilt.

Meie fraktsioon soovib jätta valiku rakendada toitlustustööstuses ühte vähendatud käibemaksumäära nendele liikmesriikidele, kes vähendatud määra soovivad. See ei ole komisjoni ettepaneku teksti puhul võimalik, kuna see tekst määrab erinevate määrade rakendamise sõltuvalt sellest, kas teenindamise juurde kohalikus restoranis kuulub või ei kuulu klaasitäis õlut või veini. Kuidas on võimalik sellest aru saada?

Ma saan aru, et mõned minu kolleegid ei mõistnud hästi meie muudatusettepaneku tähtsust, kuid alles jääb tugev signaal, mille parlament selle asja suhtes saatis. See oli seda väärt. Proua juhataja, mul on hea meel, et mina ja minu fraktsioon jäime kindlaks oma võitluses vasakpoolsete konfiskeeriva maksustamise kurja kinnisidee vastu. Me peame sellele maksustamismaaniale lõpu tegema.

– Resolutsiooni ettepanek B6-0097/2009: LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetav kasutamine

  David Sumberg (PPE-DE). – Proua juhataja, see on vaba ühiskonna jaoks vast kõige tõsisem probleem. Kuidas võitleb vaba ühiskond nende vastu, kes seda hävitada soovivad? See on otsus, mille peame vastu võtma. Selleks peab olema tasakaal. Muidugi peame kaitsma inimõigusi ja loomulikult peab jääma peale õiguslik protsess, kuid maailmas, milles me elame, on vahetevahel vaja ebaharilikke meetmeid võtta. Euroopas ja Euroopa riikides ei saa me selles asjus puhtalt Ameerika Ühendriikidele loota.

Minu riigis on hetkel käimas kohtuprotsess kaheksa inimese üle, keda süüdistatakse katses lasta õhku kaheksat reisilennukit. See ebaõnnestus neil. Ma ei tea, kas nad on süüdi, aga see plaan nurjus. Me peame tagama, et vabas ühiskonnas eksisteerivad õiged vahendid ja õiged meetmed, et võidelda nendega, kes seda hävitada tahavad. Kui see meil ebaõnnestub, oleme vedanud alt neid inimesi, keda me siia esindama tulime.

– Raportid: Karl von Wogau (A6-0032/2009) ja Ari Vatanen (A6-0033/2009)

  Colm Burke (PPE-DE). – Proua juhataja, ma soovitasin oma delegaatidel Iirimaalt loobuda hääletamisest Karl von Wogau ja Ari Vataneni raportite poolt, kuna Iirimaa säilitab oma neutraalsuse.

Meie seisukoht selle kohta ja meie kaasosalus Euroopa Liidus on kantud protokolli. Iirimaal on kolme luku süsteem, mis puudutab vägede paigutamist teistesse riikidesse: sellel peab olema ÜRO mandaat ning sellel peab olema valitsuse ja Iiri Parlamendi (Oireachtas) heakskiit. Nii jätkub see ka Lissaboni lepingu raames.

See ei tähenda, et Iirimaa ei ole valmis oma osa andma, eriti mis rahuvalverollidesse puutub. Näiteks oleme väga laiaulatuslikult ja suure eduga Tšaadis tegutsenud. Seda ÜRO mandaadi raames – ÜRO ei saanud vägesid tagada ja Euroopa Liit sekkus. See mandaat aegub 15. märtsil 2009. Rahuvalve seisukohast on need 12 kuud olnud väga edukad ja loodetavasti kestab see nii veel kaua. Iirimaa annab edasi oma panuse rahuvalverollis, kas siis ÜRO või Euroopa Liidu kaudu.

– Raport: Ari Vatanen (A6-0033/2009)

  Tunne Kelam (PPE-DE). – Proua juhataja, ma hääletasin Ari Vataneni raporti lõike 43 poolt ainult meie kolleegi Vytautas Landsbergise suulise muudatusettepaneku tõttu, mille täiskogu lõpuks heaks kiitis. Ma eelistan endiselt ning toetan lõigu 43 originaalversiooni, mis lõpeb sõnadega „julgeolekukokkulepped, mille kohta Venemaa hiljuti ettepaneku tegi, nõrgestaks oluliselt ELi julgeolekustruktuuri usaldusväärsust ja lööks ka kiilu ELi ja USA suhetesse”. Osaledes selle nädala ELi-Venemaa koostöökomisjoni istungjärgul, tulin ma järeldusele, et me ei saa eirata seda, mida meie kolleeg härra Vatanen nimetas „brutaalseks tõsiasjaks” – nimelt, et Venemaa Föderatsiooni strateegiline eesmärk on paraku endiselt ELi partnerite jaotamine headeks ja halbadeks ning NATO nõrgendamine.

  David Sumberg (PPE-DE). – Proua juhataja, mul on hea meel, et saan sellest lühidalt rääkida tänu Tšehhi Vabariigi presidendi lihtsalt suurepärasele sõnavõtule. Ta tuletas meelde ajalugu enda ja paljudes teistes, eriti Ida-Euroopa riikides, mida okupeerisid esmalt natsid ning seejärel pikka aega kommunistid. See demonstreerib tõesti NATO ning selle säilitamise olulisust.

Euroopa Liidul on roll ühiskonnas, kuid läänemaailma põhilise kaitse eest vastutab endiselt NATO ning seda seetõttu, et see on meie liit Ameerika Ühendriikidega.

Üks selle parlamendi häirivaid tunnuseid, mida ma leian väga paljude probleemide puhul, on ameerikavastaste tunnete alatoon ja vahetevahel ületoon. Need olid Ameerika Ühendriigid, tänu kellele me siin täna vabade inimestena rääkida saame ja NATO tagab selle olulise liidu veel paljudeks aastateks.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, suurema osa möödunud sajandist ja suurema osa sellest sajandist on NATO aidanud rahu tagada. Kuid siiski on sellel täiskogul neid, kes tahavad õõnestada just seda institutsiooni, mis on meile andnud võimaluse koostööks meie Ameerika ja Kanada kolleegide ning mitmete ELi riikidega.

Kuidas me seda õõnestame? Mitte ainult NATOt rünnates, vaid ka selle struktuure dubleerides. Me seisame nüüd silmitsi olukorraga, kus USA ja Kanada personal ja ELi eksperdid istuvad NATO nime all ühes ruumis ning samas toimub täpselt samasugune koosolek osana ELi kaitsestruktuurist, aga ilma USA ja Kanada kolleegideta. Milline ülearune ressursside ja aja raiskamine.

Me peame tuletama meelde NATO olulist rolli, kuid me ei tohi ka unustada, et osa NATOst on koorma jagamine. Kui me liigume puhtalt ELi kaitsemehhanismi suunas, siis jagavad seda koormat peamiselt Inglismaa ja Prantsusmaa, sel ajal kui teised riigid end selle taha peidavad. Ärgem unustagem NATO olulist rolli ning olgu seda veel kauaks.

  Colm Burke (PPE-DE). – Proua juhataja, ma sooviksin täiendada vaid seda, mida ma juba ütlesin. Me ootame, et Lissaboni leping saaks Iirimaal heakskiidu. Me säilitame oma neutraalsuse ka Lissaboni lepingu raames – leping ei muuda meie sellekohast seisukohta. Me jätkame oma rolli rahuvalve alal, kui meil on selleks ÜRO mandaat ja kui EL sekkub, siis oleme selleks valmis ning oleme ka minevikus rahuvalverolli täitnud.

  John Attard-Montalto (PSE). – Proua juhataja, ma soovin selgitada, et mis puutub muudatusettepanekusse 17, mis oleks pidanud tulema pärast muudatusettepanekut 45, siis nii mina kui ka minu kolleeg härra Grech soovisime hääletada kosmose demilitariseerimise poolt, kuid kahjuks juhtis meie tähelepanu kogemata kõrvale üks kolmas osapool ja me ei hääletanud nii.

– Raport: Pasqualina Napoletano (A6-0502/2008)

  Sebastiano (Nello) Musumeci (UEN). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad. 14 aastat pärast Barcelona konverentsi ja Euro-Vahemere koostöö algust paistab tasakaal olevat täiesti mitterahuldav.

Kas peaksime hindama seni saavutatud tulemusi seoses tehtud finantspanustega? Ma arvan, et selle tegemine on parlamendi seaduslik õigus ja komisjoni kohustus. Kas me peaksime teesklema, et ei tea, et selles Euroopa-Aafrika-Aasia regioonis ei ole kodanikuõigused üldsegi kaitstud? Et siiani puuduvad võrdsed võimalused? Et austus usuvabaduse vastu on ikka veel kõigest unistus? Et majanduslik ja sotsiaalne kasv seisavad endiselt paigal, sel ajal kui inimkaubitsemine tohutul kiirusel tõuseb, suurendades ebaseaduslike sisserännanute arvu eriti rannikul minu kohalikus piirkonnas Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias? Nendes tingimustes vaid rõhutaks vaba kaubandusala loomine lõhet rikaste ja vaeste regioonide vahel, mitte ei pakuks võimalust.

Sellest tulenevalt, proua juhataja, kuigi meil on kahtlusi lõigete 29 ja 36 suhtes, hääletas minu fraktsioon Barcelona protsessi raporti poolt, et näidata selle žestiga üles lootust sellise valdava skeptilisusega silmitsi seistes.

– Raport: Konrad Szymański (A6-0037/2009)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, idapartnerlus on ülimalt oluline projekt ning seetõttu ootan ma väga, et sellest saaks üks tähtsamaid projekte Euroopa Liidu välispoliitikas. Ma sooviksin tuua välja neli külge, millele me minu arvates keskenduma peaksime:

Esiteks peame me edendama demokraatiat ja inimõigusi, kuna see tagab nendes riikides suurema poliitilise stabiilsuse ning tagab põhiõiguste kaitsmise. Teiseks peame me keskenduma majanduslikule integratsioonile ja vabakaubandustsooni avamisele. See annab asjaga seotuile laiema juurdepääsu uutele turgudele ning suurendab seega kriisi ajal ülimalt olulist nõudlust.

Kolmandaks peame me keskenduma turvalisuse ja stabiilsuse tagamisele Euroopas. Siinkohal toon ma ainsa asjana esile Euroopa energiaturvalisuse. Et välistada veel ühte ELi tarnitava gaasi blokaadi ja et võidelda kiusatusega kasutada monopoolseid eksportijaid, on meie peamine vajadus saavutada laiaulatuslikum valik energiaallikate ja jaotusvõrkude alal. Neljandaks vajame me suuremat liikuvust ning kultuurilist ja hariduslikku vahetust. Need kaks tegevusala on omavahel seotud ning täiendavad teineteist. Need mõjutavad ELi positiivset imagot idamaailmas ja suurendavad vastastikust sallivust ning koostööd teadus- ja arendustöö vallas.

Idapartnerluse teemadel vajame me Euroopa Parlamendis eraldi arutelu.

– Raport: Hanne Dahl (A6-0426/2008)

  Richard Corbett, fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, ma hääletasin suurima heameelega selle raporti poolt ja ma soovin Hanne Dahlile head sünnituspuhkust. Kahjuks ei saa ta täna siin olla.

Oli märkimisväärne, et ta oli fraktsiooni IND/DEM liikmena nõus raportööriks olema ja meie parlamendi töös konstruktiivset rolli mängima, mitte nagu tema kolleegid nõndanimetatud Ühendkuningriigi Iseseisvusparteist, kes, minu arvates, kui ma ei eksi, ei ole kunagi olnud ühegi selle parlamendi raporti jaoks raportöörid selle nelja ja poole aasta jooksul hetkest, mil nende 12-liikmeline kirev seltskond viimastel Euroopa valimistel valiti. Ainus asi, mida nad teevad on sähvamine küljejoonelt, tavaliselt oma võhiklikkusest, kuna nad ei soovi osaleda tõelises töös, mida me sellel täiskogul terve poliitilise spektri ulatuses teeme, et tagada liidu õigusaktide ja poliitikate hoolikas läbivaatamine ja see, et need oleksid õiglases tasakaalus meie liikmesriikide huvide ja meie poliitiliste seisukohtade vahel. Nad tahavad olla ainult negatiivsed ja kõigega vastuolus. Milline tugev kontrast nende ja nende kolleegi vahel.

(Kirjalikud selgitused hääletuse kohta)

– Raport: Gérard Onesta (A6-0027/2009)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Üks tähtsamaid relvi Euroopa kodanikuõiguste arsenalis on petitsiooniõigus. Me oleme võtnud kasutusele täiendavaid menetluslikke meetmeid.

- Kui petitsiooni allkirjastab mitu inimest, peavad allakirjutanud määrama esindaja ja aseesindajad, keda käsitletakse eeskirjade rakendamise eesmärgil petitsiooni esitajatena.

- Lihtsustatakse petitsiooni toetuse tagasivõtmist petitsiooni esitaja poolt.

- Võimalik on petitsioonide ja petitsiooni esitajate vahelise kirjavahetuse koostamine teistes liikmesriikides kasutatavates keeles (nt baski ja gaeli keel).

- Vastutav komisjon peab määrama, kas petitsioon on vastuvõetav või mitte. Petitsiooni vastuvõetavaks saamiseks on vaja ainult veerandi komitee liikmete taotlust.

- Soovitada võib alternatiivseid apellatsioonimeetmeid.

- Kui petitsioonid on registreeritud, saavad nendest avalikud dokumendid.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Daamid ja härrad, ma toetan Gérard Onesta raportit, kuid palun teil petitsioonide läbivaatamisel kahte asja silmas pidada. Esimene on seotud faktide esitamisega ja teine asjaoluga, et komisjoni poole saab pöörduda ainult petitsiooni esitaja, mitte kostev osapool. Petitsioonis nr 0795/2007 on faktid esindatud eelarvamuslikult ja ühepoolselt ning mõjutatud osapoolel – Bulgaaria ortodokssel kirikul – ei palutud oma seisukohta esitada. Oma teabekogumismissioonil Bulgaarias 27.–30. oktoobrini 2008 ei küsinud komisjon Bulgaaria ortodoksse kiriku seisukohti. Seega edendab „alternatiivse sinodi” esitatud petitsiooni ebaõige hindamine komisjoni poolt katseid laimata Bulgaaria Püha ortodoksset kirikut ja õõnestada selle enesemääramise õigusi, luues seega tingimused komisjoni liikmete eksiteele juhtimiseks.

Petitsioonidega otsitakse võimalust otsustada Bulgaaria ortodoksse kiriku saatuse üle mitte sajandite vältel kuju võtnud kaanoniga, vaid ilmaliku institutsiooni – Strasbourgis oleva Euroopa Ühenduste Kohtu – sekkumisega.

Pärast kiriku lõhenemist, mis lahendati kanoonilise protsessiga aastal 1998, langetas Euroopa Ühenduste Kohus Strasbourgis otsuse sama sisemise kirikuprobleemi üle kohtuasjas, milles Bulgaaria ortodoksne kirik ei olnud isegi kostja. Tõde on, et mitte ühelgi ilmalikul kohtul ei ole volitust ega võimet mõista kohut kirikuvaidluste üle.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin poolt, kuna ma toetan petitsioonide menetlemist käsitlevate kodukorra sätete läbivaatamist sest ma leian, et see muudab paremaks menetluse petitsioonide hindamise ja klassifitseerimise suhtes. Uued eeskirjad hõlbustavad petitsioonide töötlemist ning toetavad seega kodanike huvisid.

Üks olulisi muutusi petitsioonide menetlemises on petitsiooni esitaja privaatsuse või konfidentsiaalsuse rõhutamine. Privaatsus puudutab petitsiooni esitaja nime ja isiklikke andmeid ning konfidentsiaalsus puudutab petitsiooni sisu. Uued eeskirjad jätavad otsustamise nii privaatsusest kui ka konfidentsiaalsusest või mõlemast loobumise üle petitsiooni esitajale.

Lisaks leian ma, et petitsiooni vastuvõetavuse määramine kvalifitseeritud häälteenamuse poolt on ülimalt oluline, kuna petitsiooni esitamise õigus on oluline esmastel õigusaktidel põhinev kodanike õigus, mida ei tohi piirata poliitiliselt motiveeritud otsusega. Muudetud eeskirjade kohaselt, kui vastutav komisjon ei suuda petitsiooni vastuvõetavuse asjus üksmeelele jõuda, tunnistatakse see vastuvõetavaks vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete nõudmisel.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad. Mina hääletasin Gérard Onesta raporti poolt, mis käsitles petitsioonide menetlemist käsitlevate kodukorra sätete läbivaatamist.

Olen temaga nõus, et olemasolevaid eeskirju ei ole vaja märkimisväärselt muuta; pigem peame parandama nende läbipaistvust ja selgust. Olen ka arvamisel, et peame rõhutama tehnoloogilise teguri tähtsust, kuna viimastel aastatel on sellel alal tehtud suuri edusamme, kuid sama oluline on ka see, et me ei unusta austust üksikisikute ees ja nende põhiõigust privaatsusele.

– Raport: Teresa Riera Madurell (A6-0007/2009)

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ettepanek võtta vastu määrus Euroopa teadustöö infrastruktuuri kohta peaks soodustama nn „viienda vabaduse” kasutamist, teadlaste, teadmiste ja teaduse liikumisvabadust ning keskendub konkurentsi ja tööjõudluse teguritele ning teadusliku uurimistöö kasutuselevõtmisele kapitaliga seostuvates valikutes ja eesmärkides, nagu seda on väljendatud ELi rohujuurte tasandi vastases, töövastases Lissaboni lepingus.

„Vaba juurdepääs” iga liikmesriigi teadustöö infrastruktuurile annab võimaluse iga liikmesriigi poolt aktiivselt rahastatavate teadustöö tegevuste ekspluateerimiseks kapitali poolt, piirata teadustöö juhtimist ja programme ELi meetmetega ning monopolidega, edendada tippkeskuse ideed, lähtudes mitte teaduslikest teguritest, vaid turust, ning kontsentreerida teadustöö üha vähematesse ja vähematesse teaduskeskustesse ja -ettevõtetesse.

Intellektuaalomandi nõuete kohaldamine, otsene lüli teadustöö ja ettevõtte spetsialistide poolse tootmise vahel, keskuste töötamine erasektori finantstingimuste kohaselt ning nende asutamise vajadus ettevõtete ja sponsorite poolt toob teadustöö maksimaalse kasumipõhjenduse piiridesse.

Teadustööd tuleks teostada ainult riikliku rahastamise raames. See peaks olema jaotatud võrdselt teaduslike sektorite vahel ning keskenduma vajaduste rahuldamisele rohujuure tasandil ning töötajate elude paremaks muutmisele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport käsitleb 2007. aasta rohelise raamatu eesmärke Euroopa teadusruumi kohta: „Maailmatasemel teadustöö infrastruktuuride väljaarendamine”. Nõukogu mandaadiga hakkas Euroopa teadustöö infrastruktuuride strateegia foorum (ESFRI) 2002. aasta aprillis töötama välja koordineeritud lähenemisviisi tegevustele teadustöö infrastruktuuride vallas. Kuigi on antud mõista, et kavandatud õigusliku raamistiku eesmärgiks on lihtsustada nende infrastruktuuride asutamist, on kogemused näidanud, et üldiselt saavad kõige suuremat kasu enam arenenud riigid.

Meie arvates ei ole kahtlust, et maailmatasemel teadustöö infrastruktuuride asutamise lihtsustamine Euroopas on tähtis, seda koos lisaväärtusega, mida need seoses teadustöö ja hariduse kvaliteedi parandamisega, avaliku ja erasektori teadlaste vaheliste sidemete loomisega ning oma üldise majandusliku mõjuga annavad.

Kuid me ei ole nõus, et suuremastaabilise infrastruktuuri loomine peaks andma ainult rohkem võimalusi teadustöö alase tipptaseme saavutamiseks teatud valdkondades, mis tähendab, et teatud riigid on selle protsessi peamised kasusaajad. Me tahame, et kasu saaksid kõik, isegi need, kes ei suuda tippkeskusi asutada, et tagada teadustöö demokraatlikuks muutmine kõige mitmekülgsematel aladel. Sellel põhjusel otsustasime loobuda.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) On palju häid põhjusi piiriüleste teadustöö koostöövõimaluste lihtsustamiseks ELis. Uue juriidilise üksuse ettepanek võib olla samm õiges suunas ning ettepaneku sõnastused näitavad, et komisjon on kindlalt teadlik teadustöö olulisusest ja sellega kaasnevatest erilistest töötingimustest.

Kuid Juuninimekiri on maksupoliitika küsimuses vankumatu. Maksu aluste kontrollimine on täielikult riigipõhine asi. Seetõttu hääletasin ma komisjoni ettepaneku ja raporti vastu.

  Adrian Manole (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Pakkudes erinevate riikide kasutajatele ainulaadseid teadustöö teenuseid, mängivad teadustöö infrastruktuurid üha tähtsamat rolli teaduse ja tehnoloogia edendamises.

Üks ülimalt oluline vaatenurk on see, et iga ELi regiooni teadustööpotentsiaali vabastamisega meelitavad need teenused noori inimesi teadusega tegelema ning mängivad seega olulist rolli ideaalse keskkonna loomisel teadustöö ja innovatsiooni jaoks.

Vähem arenenud riikides aga – ja seda öeldes mõtlen ma ka Rumeeniale – on piiratud ressursid ning tehniliste ja korralduslike aspektide keerukus suurteks takistusteks Euroopa teadustöö infrastruktuuri loomisel. Selle tulemusena, võttes arvesse seda, et need struktuurid saavad areneda ainult arenenud riikides, peame tagama, et me ei koge taas uut ajude väljarännet nendesse keskustesse Euroopa Liidus.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad. Mina hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu nõukogu määrus Euroopa teadustöö infrastruktuuri (ERI) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta, kuna olen arvamusel, et liikmesriigid peavad võtma kasutusele koordineeritud lähenemise ühise poliitika väljatöötamiseks teadustöö alal, sest olemasolev riiklik ja rahvusvaheline õiguslik raamistik on ebapiisav liidu ambitsioonikate eesmärkide jaoks selles sektoris.

Ma olen ka arvamusel, et on oluline tegutseda tööstuse ja akadeemilise teadustöö vaheliste sidemete parandamise nimel, mis on mõnedes ELi riikides, k.a Itaalias, senini liiga nõrgad. Lõpuks peaks minu arvates seda teadustööd iseloomustama paremad sidemed avaliku ja erasektori teadlaste vahel, kuna tõeliste ja tasakaalustatud tehnoloogiate arengu saab saavutada ainult siis, kui kõik osapooled koos töötavad.

– Raport: Philippe Morillon (A6-0009/2009)

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin Philippe Morilloni Kirde-Atlandi konventsiooni muutmise raporti poolt. Sellegipoolest ei arva ma, et EL peaks olema selle konventsiooni lepinguosaliseks; pigem leian ma, et individuaalsed Kirde-Atlandi regiooni kalapüügiriigid peaksid ühinema sõltumatute lepinguosalistena Venemaa, Iirimaa ja Norraga.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad. Ma hääletasin Philippe Morilloni Kirde-Atlandi mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni paranduste raporti poolt.

Nimetatud konventsiooniga loodud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon mängib väärtuslikku rolli kalandusressursside säilitamise ja parima kasutamise alal ning proovib ka edendada koostööd konventsiooniga ühinenud riikide vahel.

Minu jaoks on konventsiooni muudatused väga teretulnud, kuna need loovad menetlused vaidluste lahendamiseks ja parandavad kalandusressursside haldamist. Seetõttu on see kasulik vahend kalandustööstuse arengu jaoks.

– Raport: Glenys Kinnock (A6-0039/2009)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepaneku suhtes erilise tähelepanu kohta lastele ELi välistegevuses olen ma raporti poolt, kuna see on suunatud ühiskonna kõige haavatavama osa – laste – õigustele, kuid seoses sellega ei ole ma nõus teatud punktidega, mis võivad aborti heaks kiita.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Proua juhataja, ma hääletasin selle raporti poolt. Laste tulevik on teema, mis vajab meie tähelepanu ning on selle vääriline. Lapsed ise tahavad nõu anda ning soovivad, et nende arvamused ja seisukohad, nende lootused ja unistused oleksid panuseks neile sobiva maailma loomisel.

Aastatuhande arengueesmärkide täitmisel peaksime pöörama kõikides oma strateegiates, initsiatiivides ja rahastamisotsustes suuremat tähelepanu nendele prioriteetidele, mis lapsed laste eneste jaoks seavad. Euroopa Parlamendi liikmena on mul olnud võimalus reisida arenevatesse riikidesse ning töötada suuremate mittetulunduslike organisatsioonidega nagu Unicef ja ma tean, et lahendamist ootavad paljud pakilised küsimused.

Kui me tahame saavutada jätkusuutlikke edusamme laste jaoks, peame keskenduma peamistele põhjustele nende õiguste rikkumises, kuid ennekõike peame töötama koos kõikide vabatahtlike organisatsioonidega, mis on end aastate jooksul sisse seadnud nendes piirkondades, mis erinevad oluliselt Euroopast oma kultuuri, majanduse, struktuuri ja poliitika poolest.

  Louis Grech (PSE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepaneku suhtes erilise tähelepanu pööramise kohta lastele ELi välistegevuses on meie delegatsioon raporti poolt, kuna see on suunatud ühiskonna kõige haavatavama osa – laste – õigustele. Kuigi resolutsioonis ei olnud otsest viidet abordi tegemise pooldamisele, soovin ma öelda, et me ei poolda teatud punkte, mis võivad aborti heaks kiita.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Minu arvates on EL väärtustel põhinev liit ning ma olen mitme raportis oleva sõnastuse poolt, mis juhivad meie tähelepanu laste haavatavale positsioonile üle maailma. On selge, et ühiskond peab võtma endale vastutuse laste õiguste kaitsmise eest, laste suremuse vähendamise eest vaestes riikides ning laste igat liiki ekspluateerimise vastu võitlemise eest.

Kuid raportis on ka sõnastusi, mille toetamisega mul raskusi on, kaasa arvatud ettepanek nimetada ametisse ELi eriesindaja, kelle ülesandeks on „laste õigusi puudutava nähtavuse ja juhtimise tagamine”. Laste õiguste tagamiseks vajalikud meetmed on midagi, mille üle otsustavad ja peavad otsustama ka edaspidi riikide parlamendid. Kui peetakse vajalikuks rahvusvahelist koostööd, tuleks seda otsida ÜRO, mitte Euroopa Liidu raamis.

Vaatamata nendele kahtlustele otsustasin ma selle raporti poolt hääletada.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Ma loobusin selle raporti lõpphääletusest, sest mulle valmistas muret lõike 44 sõnastus. Üldiselt on selle raporti suund väga hea, kuna see tõstab esile vajadust pöörata erilist tähelepanu lastele ELi välistegevuses. Seetõttu ma toetan suuremat osa selle raporti lõikudest, kuid loobusin hääletamisest, kuna mulle valmistas muret lõige 44.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad. Ma hääletasin Glenys Kinnocki raporti poolt, kuna selles pöörati erilist tähelepanu lastele ELi välistegevuses.

Laste kaitsmine liidus ja väljaspool seda on Euroopa Liidu jaoks kahtlemata ülimalt tähtis eesmärk. Aastate jooksul on liidu institutsioonid omistanud üha suuremat tähtsust laste õiguste kaitsmisele, millega tuleb poliitikate loomisel arvestada. Seetõttu olen ma nõus, et lapsi tuleb neid mõjutavate otsuste tegemisel rohkem kaasata, seda alustades kohalikust tasemest, kus neil on rohkem võimalusi nendes küsimustes oma arvamust avaldada.

Peale selle ütleksin ma, et kui tahame anda lastele võimaluse nende õigusi kõige laiemas ulatuses kasutada, tuleb võtta globaalsel tasemel midagi ette järgmistes valdkondades: vaesuse vähendamine, võitlemine diskrimineerimise vastu ning haridustaseme ja selle kvaliteedi parandamine. Selliste ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks on oluline, et me suunaksime sinna rohkem intellektuaalseid ja rahalisi ressursse.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Ma hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku vastu.

Üks põhjus on see, et komisjonil puuduvad rahvusvaheliste kokkulepete alusel või Euroopa Kohtu otsusega (KOM(2006) 367, lõige 1.3 lk 3) üldised volitused põhiõiguste, k.a laste õiguste valdkonnas. Teine põhjus on see, et Euroopa Liit kavatseb kasutada seda resolutsiooni, et võtta endale volitusi, mida tal ei ole.

Resolutsioon ei tunnista arenevate rahvaste vabadust eetika valdkonnas. See on vastuolus 1995. aastal Pekingis toiminud Neljanda ülemaailmse naisteteemalise konverentsi tegevusplatvormi lõikega 9, milles on öeldud: „Selle platvormi rakendamine, sealhulgas läbi siseriiklike seaduste ja strateegiate ning poliitikate, programmide ja arenguprioriteetide formuleerimise on iga riigi suveräänne kohustus, mis on vastavuses kõigi inimõiguste ja põhivabadustega ning indiviidide ja nende kogukondade erinevate religioossete ja eetiliste väärtuste, kultuuriliste taustade ja filosoofiliste uskumuste olulisus ning täielik austus peab aitama kaasa naiste täielikule inimõiguste teostamisele, et saavutada võrdsus, areng ja rahu”.

Viimaks tõstab raport esile ka toetuse seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule, mis on termin, mida EL ei ole kunagi defineerinud. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ja mõned valitsusvälised organisatsioonid kasutavad seda terminit abordi toetamiseks. Resolutsioon toetab artiklis 44 avalikult seksuaal- ja reproduktiivtervishoidu ilma seda defineerimata või Euroopa Liidu sellealasest volitusest kinni pidamata. See ei ole vastuvõetav.

– Raport: Jean Louis Cottigny (A6-0023/2009)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Praeguse finantskriisi ainulaadsus tähendab, et see mõjutab liikmesriike sõltumata nende majandusstruktuurist, seetõttu on raportöör arvamusel, et me peame hindama ümber töötajate teavitamise ja nõustamise õigused. Vastupidiselt levinud arusaamisele ei ole see õigus menetlus, mis keelab ettevõttel muutustele reageerimise. Asjassepuutuvad osapooled, tööandjad, töötajad ja valitsuse institutsioonid peavad mõistma, et see menetlus on parim vahend, millega nad saavad ennustada muutuste majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi ettevõtte keskkonnas.

Sellel põhjusel peavad kõik Euroopa tööandjad ja töötajad seda Euroopa sotsiaalmudeli menetlust teadma ja tunnistama. Iga ettevõte, mis tegutseb Euroopa Liidu territooriumil ning seisab silmitsi sellise muutusega oma majanduskeskkonnas, peaks kasutama samu eelhoiatuse ja ettevalmistusmeetmeid, mida kasutavad tema konkurendid Euroopa Liidus ning see edendaks muuseas ka ettevõtete vahel ausat konkurentsi rahvusvaheliste turureeglite kohaselt.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Ma toetasin Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni poolt algatatud raportit. Raport käsitleb töötajate õigust teavitamisele ja nõustamisele. Raport kutsub liikmesriike üles rakendama paremini 2002. aasta raamdirektiivi, eriti järgmiste meetmetega:

- kehtestades proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid;

- tagades teabe õigeaegse edastamise, et anda töötajate esindajatele piisav reageerimisaeg enne keskjuhatuse poolset otsuse langetamist;

- tagades, et tööjõukünniste arvutamisel lähtutaks alati tegelikust töötajate arvust, sõltumata east või töölepingu liigist.

Samuti palub raport komisjonil algatada rikkumismenetlused liikmesriikide suhtes, kes ei ole direktiivi üle võtnud ning tagada, et kõik teavitamise ja nõustamise direktiivid on ühtsed ning vajadusel soovitada nende läbivaatamist.

Me peame andma töötajatele suurema sõnaõiguse oma otsuste langetamises nende ettevõtetes. See on veel olulisem kriisi ajal töökohtade kaotamise leevendamiseks või vältimiseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle raporti arutelu käigus proovisime parandada kaitset, mida see töötajate õigustele igas sektoris pakub. Seetõttu on meil väga hea meel, et meie ettepanek kaasati Euroopa Parlamendi resolutsiooni järgmisel kujul:

„Tagada riiklike haldusorganite ning riigi- ja finantssektori töötajate usaldusisikutele samad teavitamist ja nõustamist puudutavad õigused, mis on antud muudele töötajatele.”

Me loodame, et liikmesriigid sellega arvestavad ning nõndaviisi kõikidele töötajatele ühised teavitamise ja nõustamise õigused tagavad.

Raporti nägemus on üldiselt positiivne, kuna see rõhutab vajadust teavitamise ja nõustamise õiguste tugevdamiseks liikmesriikides. Me loodame ka, et Euroopa Komisjon esitab direktiivi 2002/14/EÜ kohaldamisega saavutatud tulemuste kohta hindamisaruande seoses sotsiaaldialoogi tugevdamisega.

Mis puutub ühinemistesse ja ülevõtmistesse, oleks raport võinud kaugemale minna, käsitledes eelnevalt juhtunut, eriti seda, mil meie ettepanek vastu võeti. Sellega püüame tagada, et ettevõtete, eriti tööstusettevõtete, ümberkorraldamise käigus on töötajate esindajatel juurdepääs teabele ning võimalus sekkuda otsuste langetamise protsessi, k.a vetoõigusega juhtudel, kus ettevõtted ei pea kinni oma lepingujärgsetest kohustustest.

  Malcolm Harbour (PPE-DE), kirjalikult. − Konservatiivid pooldavad täielikult nõustamise põhimõtet ja töötajate kaasamist edukate ettevõtete juhtimisse.

Kuid me ei usu, et see on sobiv ala sekkumiseks ELi tasemel.

Kuigi me üldiselt julgustame ELi õiguse kooskõlastatud ja tõhusat ülevõtmist, pidasime me sellegipoolest vajalikuks sellest hääletusest loobuda.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma toetan seda raportit, mis kutsub riike, kes seda veel teinud ei ole, üles jõustama 2002. aasta direktiivi, mille eesmärk on tugevdada töötajate teavitamise ja nõustamise meetmeid ELis. See raport palub komisjonil rakendada vahetuid meetmeid, et tagada direktiivi tõhus ülevõtmine ning algatada rikkumismenetlused liikmesriikide suhtes, kes ei ole direktiivi üle võtnud või kes pole seda teinud nõuetekohaselt. Raportis nõutakse, et töötajate esindajatele antakse võimalus esitatud teabe läbivaatamiseks, et teave esitatakse õigeaegselt enne nõustamist ning et sotsiaaldialoogi tihendamiseks oleks protsessi kaasatud ka ametiühingud.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad. Ma hääletasin härra Cottigny raporti poolt töötajate teavitamise ja nõustamise kohta Euroopa Ühenduses.

Direktiiv 2002/14/EÜ on suur samm edasi, mis puudutab töötajate demokraatlikku kaasamist otsuste langetamisse ettevõtetes, milles nad töötavad, eriti praegusel ajal, mil majandusraskused sunnivad paljusid ettevõtteid tegema kriitilisi otsuseid nagu ümberkorraldamine ja töötajate ümberpaigutamine.

Kuid õigesti on märgitud, et direktiivi ei ole nõuetekohaselt üle võetud mitmes riigis, kus on võetud vastu rohkem piiratud sätted. Tegelikult on väga oluline ühtlustada õigusaktid liidu liikmesriikide vahel, et anda Euroopa ettevõtetele ühised vahendid, millega ennetada muutusi ja valmistuda nendeks ette majanduskeskkonnas, milles nad tegutsevad.

Samal põhjusel oleks soovitatav laiendada direktiivi kohaldamisala kõikidele Euroopa väikeettevõtetele, kaasa arvatud ka kõige väiksema töötajate arvuga ettevõtetele, et keegi ebasoodsasse olukorda ei jääks.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Ma toetan seda töötajaid toetavat initsiatiivi, kuna töötajate teavitamine ja nõustamine on sotsiaalse turumajanduse põhielemendid. Seda ei tohiks vaadata kui ettevõtluse arendamise barjääri. Praeguses olukorras, mille on paisanud segi finantskriis, peame rõhutama töötajate demokraatlikku õigust saada kaasatud otsuste langetamisse, seda enam oodatavate ümberkorraldamiste, ühinemiste ja tootmise ümberpaigutamiste tõttu.

Minu arvates on töötajate nõustamine eriti oluline ja õigustatud kahes valdkonnas: tasakaal töö ja eraelu vahel ning pühapäeva kui puhkepäeva kaitsmine, mis on Euroopa sotsiaalmudeli alussambad ning osa Euroopa kultuuripärandist.

Mina isiklikult toetasin pühapäeva kui töötamise kohustuseta vaba päeva nõuet, mis esitati kirjalikus deklaratsioonis 0009/2009, mis on hetkel allkirjastamise menetlusel Euroopa Parlamendis.

Mis puudutab töö ja eraelu vahelist tasakaalu, siis seda käsitlesin ma hiljuti oma raportis rahvusvahelisest solidaarsusest. Ma tsiteerin: „on vaja leida poliitika ja vahendid „heade töökohtade” kombineerimiseks naiste ja meeste koduste kohustustega ja pere plaanimisega; eraelu ja karjääriambitsioonid saab tasakaalustada ainult siis, kui kõne all olevad isikud saavad langetada vabalt majanduslikke ja sotsiaalseid otsuseid ning neid toetavad poliitilised ja majanduslikud resolutsioonid Euroopa ja siseriiklikul tasemel ilma, et sellega kaasneks ühtegi puudust.”

– Raport: Patrizia Toia (A6-0015/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, olen nõus ja toetan kogu hingest proua Toiat, kes on tõstnud esile sotsiaalmajanduse rolli kvaliteetsete töökohtade loomisel ja lisaks ka sotsiaalse, majandusliku ja regionaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel, aktiivse kodakondsuse, solidaarsuse ja demokraatlikel, inimesi esikohale seadvatel ning säästlikku arengut ja tehnoloogiauuendust toetavatel väärtustel rajaneva majandusnägemuse edendamisel.

Olles täielikult teadlik, et ühiskonna jõukus ja stabiilsus olenevad selle mitmekesisusest ning et sotsiaalmajanduse panus sellesse on märkimisväärne, tugevdades seeläbi Euroopa sotsiaalmudelit ning andes oma ärimudeli, mis soodustab sotsiaalmajanduse stabiilset ja jätkuvat kasvu, toetan raportööri väidet, et sotsiaalmajandus saavutab täispotentsiaali ainult juhul, kui sellel on võimalik saada kasu sobivatest poliitilistest, õigusloome- ja töötingimustest ning -eeldustest.

Lähtudes tõsiasjast, et komisjon on juba tunnustanud sotsiaalmajanduse mõistet mitu korda, kordaksin proua Toia üleskutset, et see edendaks sotsiaalmajandust oma uutes poliitikates ning kaitseks „ettevõtlusele teistsuguse lähenemise” ideed, mis on omane antud sektorile, mida ei ajenda peamiselt kasumi saamise soov, vaid sotsiaalne kasu.

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Sotsiaalmajandus aitab rakendada ellu nelja peamist ELi tööhõivepoliitika eesmärki: parandada elanike tööleidmisvõimalusi; soodustada ettevõtlust, iseäranis kohalikke töökohti luues; parandada ettevõtete ja töötajate kohanemisvõimet, iseäranis töökorraldust kaasajastades; ning tugevdada võrdsete võimaluste poliitikaid, eelkõige korraldades avaliku korra meetmeid, mis aitavad tööd ja pereelu vastavusse viia. Sotsiaalmajanduse ettevõtted võivad pakkuda ühiskonnale suuri täiendavaid hüvesid ehk kaasata inimesi Euroopa ühiskonna majandusarengusse, suurendada liikmete ja töötajate osalemisega äridemokraatiat ja lisaks ka rakendada ettevõtte ühiskondliku vastutuse ja kohalike teenuste osutamise põhimõtteid.

Oluline on ühendada sotsiaalmajandus sotsiaalse ühtekuuluvuse ja aktiivse kodakondsuse eesmärkidega, võttes arvesse kohaliku sotsiaalmajanduse iseloomu ning selle rolli aktiivse osalemise soodustamisel. Mainitud tegevused aitavad tavaliselt sotsiaalseid suhteid tugevdada ning eriti olulised on need maailmas, kus sotsiaalne isoleeritus ja eraldatus kasvavad.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Toetan antud raportit, mis kutsub komisjoni üles edendama sotsiaalmajandust oma uutes poliitikates ja kaitsma sotsiaalmajanduse mõistet „teistsugune lähenemine ettevõtlusele”, mida ei ajenda peamiselt kasumi saamise soov, vaid sotsiaalne kasu, et tagada sotsiaalmajanduse iseäralike omaduste arvessevõtmist seadusandluse raamimisel. Samuti kutsub see komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja õigusraamistikku, mis tunnustaks sotsiaalmajandust kolmanda sektorina ja lisaks paneks paika selged eeskirjad selle väljaselgitamiseks, millised majandusüksused võivad opereerida seaduslikult sotsiaalmajandusettevõtetena.

Sotsiaalmajandusettevõtteid iseloomustab ettevõtlusvorm, mis erineb kapitaliettevõtte mudelist. Nendeks on ametivõimudest sõltumatud eraettevõtted, mis rahuldavad oma liikmete ja üldise huvi vajadusi ning nõudmisi. Sotsiaalmajandus koosneb ühistutest, vastastikustest ühingutest, ühendustest, sihtasutustest ja teistest ettevõtetest ning organisatsioonidest, mis jagavad sotsiaalmajanduse alusomadusi.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arutelus osalemise kaudu oleme andnud mitu panust ning esitanud päevakorda ettepanekuid, mille eesmärgiks on parandada raportööri esialgset seisukohta. Iga kord meie arvamustega ei nõustutud ning lõplik resolutsioon pole seetõttu täielikult rahuldav.

Ent me tunnustame sotsiaalmajanduse erinevate vormide tähtsat rolli, selle institutsioonide rikkalikku mitmekesisust ning samuti erinevate vajadustega spetsiifilisi omadusi. Seetõttu esitame nendele pooltväiteid. Me arvame siiski, et see ei tohi õõnestada avalike teenuste kvaliteeti, iseäranis valdkondades, kus ka sotsiaalmajandus olulist rolli etendab.

Tunnustame, et sotsiaalmajandus saab aidata kaasa majandus- ja sotsiaalarengu tugevdamisele ning suurendada demokraatlikku osalemist, eriti kui toetuseks on tingimused olemas ja seda ei kasutata tervele elanikkonnale kättesaadavate universaalsete avalike teenuste õõnestamiseks. Silmas tuleks pidada, et sotsiaalmajandus ei saa asendada avalike teenuste ressursse ning avalikku haldust, kuid võib olla oluliseks täienduseks.

  Malcolm Harbour (PPE-DE), kirjalikult. − Minu Briti konservatiividest kolleegid ja mina toetame väga panust, mille annavad Euroopa majandusele need organisatsioonid ja ettevõtted, mis opereerivad „mittetulunduslikus” sektoris. Konservatiividel on näiteks tugev usk koos töötavate kogukondade, heategevate institutsioonide töö ja vabatahtliku sektori hüvedesse üldiselt ning nad on hiljuti tellinud antud valdkonnast ulatuslikke uuringuid.

Siiski on antud raportis rida uute Euroopa meetmete soovitusi, millega meie nõustuda ei saa.

Seetõttu oleme otsustanud erapooletuks jääda.

  Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Oleme täna proua Toia sotsiaalmajanduse algatusraportile (A6-0015/2009) vastu hääletanud. Oleme nõus, et sotsiaalmajandus etendab tänapäeva ühiskonnas olulist rolli, kuid ei saa toetada selle allutamist muude ettevõtete erinevatele eeskirjadele. Pole võimalik selgelt eristada erinevaid ettevõtete liike ning usume, et ühistuid ja vastastikusi ühinguid tuleks väikeettevõtetega võrreldes soodustada, nt rahastamis- ja muu abi võimaluste suhtes.

  Lívia Járóka (PPE-DE), kirjalikult. − (HU) Sooviksin õnnitleda proua Toiat sotsiaalmajanduse raporti puhul, mis toob välja sotsiaalmajandusettevõtete võtmerolli tööturu integreerimisel, kuna need ettevõtted saavad kohalike kogukondadega tiheda seotuse kaudu märkimisväärselt kaasa aidata arengule ning sotsiaalsele ühtekuuluvuse teostamisele. Lisaks saavad sotsiaalmajanduse osalised integreerida tootmisprotsesse oma tegevustes sotsiaalse heaolu eesmärkidel ning samuti soodustavad nad isejuhtimist. Seega on sotsiaalmajanduse ehk kolmanda sektori tõhus toimimine eriti tähtis siis, kui tegemist on tõrjutud inimestega. Siia hulka käib tööhõive küsimus romidest elanikkonna puhul, kes on silmitsi töötusega vastuvõetamatul määral üle kogu Euroopa.

Sotsiaalmajanduse tõhusaks toimimiseks on tarvis kohast õigusraamistikku ehk selle komponentide õiguslikku tunnustamist, olgu nendeks sihtasutused, ühistud või muud ühendused. Oluline on tagada nende organisatsioonide jaoks kergem ligipääs krediidile, maksualandile ja lisaks ka stiimulitele. Soovitatav oleks kaaluda ühenduse ühtse rahastamise juurutamine ettevõtete tarbeks, mis on sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohast kõige tulemuslikumad.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad. Mina hääletasin proua Toia sotsiaalmajandusraporti poolt.

Jagan raportööri seisukohta, et sotsiaalmajandus on käesolevas majanduskliimas muutumas üha olulisemaks, kuna praegu tekib palju vajadusi, mida traditsioonilised majandusoperaatorid rahuldada ei suuda. Sotsiaalmajandus etendab kahtlemata olulist rolli selliste ELi eesmärkide teostamisel nagu tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamine ning võrdsete võimaluste poliitikate tugevdamine.

Samuti olen nõus, et sotsiaalmajandus peaks siiski haarduma pidevalt muutuvate turuarengutega, et tulla välja tulemuslike strateegiatega oma eesmärkide saavutamiseks. Seda on võimalik saavutada huvitatud poolte vaheliste võrgustike loomisega ja lisaks ka suurema koostöö ning kogemuste vahetamisega kõikidel tasanditel, olgu kohalik, riiklik või riikidevaheline.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Sotsiaalmajandus lähtub Euroopa sotsiaalmudeli aluspõhimõtetest. Selle põhiatribuudid ning väärtused kätkevad inimeste ja sotsiaalsete eesmärkide seadmist kapitalist kõrgemale, ühendades liikmete huvid üldiste huvidega ning rakendades demokraatlikku juhtimissüsteemi, mida liikmed jõustavad. Üleüldiselt moodustab see 10% Euroopa ettevõtetest ning 6% tööturust.

Sotsiaalmajandus, mida nimetatakse samuti solidaarsusmajanduseks ja kolmandaks sektoriks, on võtmevahendiks Lissaboni eesmärkide saavutamisel. Sel on märkimisväärselt suur potentsiaal töökohtade loomiseks ning on tulemuslikult rakendatav majanduskasvu eesmärgi saavutamiseks.

Kolmas sektor etendab Euroopa majanduses juhtivat rolli, ühendades kasumlikkuse solidaarsusega.

Pidades silmas finantskriisi, mida oleme viimasel ajal ärevusega jälginud ning asjatult ületada üritanud, on eluliselt tähtis, et tagaksime finantsstabiilsuse. Eurooplased pelgavad töökohtade kaotamist ning ootavad väärikat kohtlemist. Euroopa Liit ning liikmesriigid peavad reageerima tegelikele vajadustele, looma võimalusi ning rajama uusi lootusi – kõikide eurooplaste hüvanguks.

Solidaarsusmajanduse edendamine on olukorra parandamiseks üks moodus.

Toetan raportööri ettepanekut. Euroopa Komisjon peaks edendama mitte ainult sotsiaalmajandust, vaid samuti rakendama tegelikke meetmeid õigusraamistiku loomiseks, mille piires sellised majandusüksused nagu ühistud, vastastikused ühingud, ühendused ja sihtasutused toimida saaksid, ja lisaks ka koostama kava, mis pakuks rahalist toetust, nõu ja koolitust olemasolevatele ja veel asutamata ettevõtetele.

  Michel Teychenné (PSE), kirjalikult. – (FR) Sotsiaalmajandus vajab enam kui kunagi varem konkreetset õigusraamistikku ning proua Toia raport on sammuks õiges suunas.

Euroopa Komisjon on võtnud tagasi kaks Euroopa vastastikuste ühingute ja ühenduste statuutide kehtestamiseks mõeldud ettepanekut. Ajal, kui praod on kapitalistlikus süsteemis ilmsed, on kummaline tagasi võtta ettepanekuid, mis soodustaksid alternatiivseid ja tulemuslikke majanduskorraldusliike.

Jagamise ja vastastikuse sõltuvuse põhimõtteile rajatuna propageerib sotsiaalmajandus uut arusaama äripraktikast, mis on inimlikum ning ütleb lahti lihtsal kasumi tagaajamisel rajanevast kapitalistlikust lähenemisest. See on viimastel aastatel edukalt laienenud ning kujutab endast praegu Euroopa Liidus 10% ettevõtetest ning 6% töökohtadest.

Komisjoni hoiak võib olla laiduväärne, kuid sellele vaatamata võime tunda rahuldust parlamendi hääletuse üle. Üleskutset võtta sotsiaalmajanduse omadusi arvesse Euroopa poliitikate raamimisel on tervitatav, nagu ka konkreetse eelarve rubriigi reaktiveerimise nõue.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Resolutsioonis naised ja vaesus Euroopa Liidus (A6-0273/2005) mainin ja rõhutan uuesti pakilist vajadust toetada uut Euroopat, mis rajaneb kultuuride ja vaimulaadide looval kooseksisteerimisel ning teistsuguse täielikul austamisel. Euroopa, kus vastutustundelise vabaduse mõiste ei kata üksnes kapitali vaba liikumist ja kus kodanikud panevad oma võimed kokku sotsiaalsest staatusest olenemata. Euroopa, kus loovust rakendatakse ning iga kodaniku väärikust kaitstakse üldiseks hüvanguks. Mainin samuti uusi vaesuse ning sotsiaalse tõrjutuse vorme, mis peaks soodustama loovust nendega kokkupuutunute seas.

Proua Toia raport toetab seda lähenemist. Tervitan seda ning olen hääletanud raporti poolt.

Kuna sotsiaalse turumajanduse väärtused on üldiselt ELi universaalsete eesmärkidega sotsiaalse kaasatuse osas kooskõlas, peaks nende hulka kuuluma sobiv tööhõive, erialane koolitus ja tööturgu reintegreerimine. Sotsiaalmajandused on näidanud, et nad suudavad märkimisväärselt tõrjutud inimeste positsiooni parandada. Näiteks Muhammad Junuse juurutatud mikrolaenuettevõtted, mis parandasid naiste positsiooni ja suurendasid nende mõju seeläbi, et võimaldasid neil oma finants- ja pereolukorda parandada. Sotsiaalne innovatsioon toetab puuetega inimesi sotsiaalsetele probleemidele oma lahenduste leidmisel, töö ja eraelu tasakaalu, meeste ja naiste võrdseid võimalusi, pereelu kvaliteeti ning laste, vanurite ja puuetega inimeste eest hoolitsemise suutlikkust.

– Raport: Evangelia Tzampazi (A6-0034/2009)

  Liam Aylward (UEN), kirjalikult. − Vaimuhaigus puudutab vapustavalt paljusid, üht inimest neljast. Püsib vaimuhaiguse all kannatajate häbimärgistamine ning diskrimineerimine. Aastaks 2020 on depressioon arenenud maailmas eeldatavasti haiguspõhjuste reastuses esikohal. Hetkel sureb ELis enesetapu tagajärjel igal aastal ligi 58 000 kodanikku, see on rohkem kui liiklusõnnetustes või mõrvades hukkunuid.

Ülioluline on vajadus koolides teostatavate teavituskampaaniate ning nende sealt kõikidesse eluvaldkondadesse levimise järele. Seadusandjate, sotsiaaltöötajate ning oma kogukondades vastutajatena on meil häbimärgi vastu võitlemiseks vaja aegsat diagnoosi ning aegsat sekkumist.

See, mida oleme oma teenuste jaoks üliolulistest uuringutest teada saanud, on, et vaimne tervis määratakse tugevasti esimesel viiel eluaastal. Seega on laste vaimse tervise soodustamine investeering tulevikku.

ELi projektid on juba edukaks osutunud emade sünnijärgse depressiooniga tegelemisel, lastekasvatusoskuste parandamisel, tulevaste ja vastsete vanemate abistamiseks õdede koduvisiitide korraldamisel ning koolidele ressursside tagamisel. Uuringud näitavad, et koolidele ressursside tagamine meie nooremate õpilaste jaoks võib parandada lapse arengut ning vähendada terroriseerimist, ärevust ning depressioonisümptomeid.

  Charlotte Cederschiöld, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi konservatiivid, oleme täna hääletanud proua Tzampazi vaimse tervise algatusraporti (A6-0034/2009) poolt. Austame liikmesriikide otsust liituda raportis mainitud vaimset tervist ja heaolu käsitleva Euroopa paktiga. Meile näib ainult loomulik, et liikmesriigid teevad antud valdkonnas koostööd ja vahetavad kogemusi omadel alustel.

Siiski oleme vastu raporti sõnastusele, mis nõuab Euroopa suuniseid vaimse tervise kajastamisel meedias. Me ei jaga seisukohta, et seda tuleks teostada Euroopa tasandil, vaid säilitaksime vaba ning sõltumatu massimeedia.

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Propageeritav vaimse tervishoiu süsteemi ümberkorraldamine teenib kapitali, kapitalistlike ümberkorralduste ning tervise kommertsialiseerimise huve, mitte aga patsientide huve. Enamikku vaimse tervishoiu teenuseid, vähemalt neid, mis kapitalile kasumit loovad, erastatakse Lissaboni strateegia raames.

Väga suur enamik psühhiaatriapatsientidest psühhiaatriahaiglates ning muudes hoolekandeasutustes on vastamisi armetute ning täiesti alandavate elutingimustega ning esma- ja teise tasandi arstiabi tasandil on tohutuid puudusi.

Tervishoiusektorisse sekkumine valitsusväliste organisatsioonide, sponsorite ja muude „filantroopide” poolt, kes ei esinda erakapitali, on teenuste täielikule erastamisele alibiks ja ühtlasi sillaks.

Era- ehk niinimetatud „sotsiaalse” infrastruktuuri valdkonnas on ohvriteks, peale tervishoiu psühhiaatriapatsientide, töötajad, kelle tööõigusi rikutakse ning keda ajutiste tööskeemide tingimustest ähvardab pidevalt vallandamine.

Toetame kodanlike valitsuste rakendatava ebainimliku hullumaja-tüüpi psühhiaatrilise arstiabi ärakaotamist, integreeritud vaimse tervishoiu teenuste võrgu loomist ühtse, riikliku, tasuta tervishoiu- ja sotsiaalhooldussüsteemi raames ning igasuguse kommertstegevuse, mis ei rahulda mitte ainult patsientide, vaid ka nende perede ja kõikide inimeste tegelikke vajadusi, ärakaotamist.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Antud raport taotleb tähelepanu juhtimist vaimsele tervisele, mis, nagu raportöör osutas, puudutab meie argielu ning on heaolu ja sotsiaalset õiglust toetav tegur. Teisipidi vähendab vaimne haigus inimeste ja nende perede elukvaliteeti ning mõjutab tervishoiu-, majandus-
, haridus-, sotsiaalkindlustus-, karistus- ja õigusvaldkonda.

Praegu on olemas üha kasvav teadlikkus, et vaimse terviseta tervist ei ole. Meil on tarvis vaadelda raportis toodud mõningaid arve, iseäranis seda, et:

- üks neljast inimesest kogeb korra elu jooksul psüühikahäire mingit vormi;

- depressioon on tavalisimaid häireid – puudutades üht kuuest naisest Euroopas – ning hinnanguliselt on see aastaks 2020 arenenud maades kõige tavalisem haigus ning teine puude põhjustaja;

- ELis sooritatakse igal aastal oma 59 000 enesetappu, millest 90% on psüühikahäirele omistatavad;

- sellistel haavatavatel rühmadel nagu töötud, sisserändajad, puuetega inimesed, väärkohtlemise ohvrid ning psühhoaktiivsete ainete kasutajad on suurem vaimse tervise probleemide all kannatamise tõenäosus.

Kooskõlastatud lähenemine vaimse tervise poolt esitatavatele väljakutsetele on väga oluline ning see tuleks võtta ette sama tõsidusega mis kehalise tervise puhulgi.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin antud vaimse tervise raporti poolt, mis taotleb selle tagamist, et antud väljakutse jääks tervishoiu osas üheks Euroopa Liidu poliitilisteks prioriteetideks.

Antud raport nõuab meetmeid depressiooni ja enesetapu ennetamiseks, vaimse tervise edendamist noorte seas ning haridussüsteemis, tööl ja eakate seas. Samuti rõhutab see vajadust võidelda häbimärgistamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Tekst kutsub komisjoni samuti üles välja käima ühiseid näitajaid andmete võrreldavuse parandamiseks ning hea tava vahetamise ning liikmesriikide vahelise koostöö hõlbustamist vaimse tervise edendamiseks.

Lõpuks on mul hea meel, et raport eristab selgelt Alzheimeri tõve taolisi närvisüsteemi degeneratiivseid häireid ning vaimuhaigusi. Alzheimeri tõbi on tõepoolest väga iseäralikku liiki haigus, mida ei tuleks käsitada sama moodi kui vaimuhaigusi.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Tzampazi raport käsitleb olulist tervishoiuteemat. Kui üks neljast inimesest kogeb elu mingis staadiumis tõsist vaimse tervise häiret, siis praktiliselt kõik meist kas kogevad vaimse tervise häiret ise või on selleks keegi tema lähedane. Vaimuhaigus kannab kahjuks ikka veel häbimärki ning hädavajalik on, et liikmesriigid teeks koostööd selle häbimärgi kõrvaldamiseks ning rakendaks meetmeid õiglase ja võrdse kohtlemise tagamiseks.

  Adrian Manole (PPE-DE), kirjalikult. – Maailma Terviseorganisatsiooni statistika osutab, et hetkel seisab 450 miljonit inimest silmitsi mingi vaimse, käitumusliku või psühholoogilise häirega – see on 12% elanikkonnast!

Samuti öeldakse, et aastaks 2010 saab depressioonist kaasaegse ühiskonna kõige tavalisem haigus.

Näiteks Rumeenias registreeriti 2008. aastal vaid ühes ainsas haiglas, dr Alexandru Obregia Kliinilise Psühhiaatria Haiglas, rohkem kui 22 000 uut patsienti, kusjuures enamik juhtumeid puudutas depressiooni ja skisofreeniat.

Need inimeste kategooriad, kes on haavatavad ning kõrvale tõrjutud, nagu näiteks töötud ja sisserändajad ning lisaks ka puuetega inimesed või väärkohtlemise ohvrid, on käesolevas majanduskriisis depressiooni suhtes kõrgema eelsoodumusega.

Iga riik seisab silmitsi vaimuhäiretega patsientide ravile spetsialiseerunud meditsiinitöötajate puudusega. Vaestes riikides on keskmine näitaja 0,05 psühhiaatrit 100 000 elaniku kohta. Probleemi teravdab paljudes riikides meditsiinispetsialistide väljaränne. Arvan, et meil on tarvis eelkõige tegeleda inimeste vaimse tervise küsimusega vähema pealiskaudsusega kui siiani ning et kõik liikmesriigid peavad antud probleemi leviku piiramiseks igal võimalikult moel ühiseid programme asutama.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin antud raporti poolt, mis nõuab, et liikmesriigid töötaksid välja teadlikkust tõstvaid kampaaniaid, võitleksid häbimärgistamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning parandaksid vaimse tervishoiu alaseid seadusi. Üks neljast inimesest kogeb vähemalt korra elu jooksul vaimse tervise häireid, ent vaimuhaigusega käib ikka veel kaasas häbimärk. Antud raport kodifitseerib vaimse tervishoiu aluspõhimõtted, väärtused ja eesmärgid, mis on parema mõistmise soodustamiseks vajalikud kogu Euroopas.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Hääletasin antud raporti poolt ning mulle teeb iseäranis muret, et käesolev majanduskriis rõhub üksikisikuid ning peresid ja võib viia vaimse tervise häirete suurenemiseni.

Üks neljast inimesest kogeb vähemalt korra elu jooksul vaimse tervise häire mingit vormi.

Depressioon on tavalisimaid häireid, puudutades üht kuuest naisest Euroopas. Hinnanguliselt on aastaks 2020 depressioon arenenud maailmas kõige tavalisemaks haiguseks. ELis sooritatakse igal aastal ligi 59 000 enesetappu, millest 90% võib kirjutada vaimse häire arvele.

Meil on tarvis keskenduda vaimse tervishoiu küsimustele sama palju kui kehalisele tervisele.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, tervitan proua Tzampazi vaimse tervishoiu raportit.

Olen raportööriga nõus, et oluline on tunnustada vaimset ja kehalist tervist kui elukvaliteeti võrdselt mõjutavaid tegureid. Vaimse tervise taotlemine peab puudutama noori, täiskasvanuid ja eakaid, eritähelepanuga viimastele, kellel on kõrgem degeneratiivsete haiguste risk, ning naistele, keda puudutab enam depressioon.

Selleks et tagada kõnealuste eesmärkide saavutamine, peame iseäranis paika panema meetmed sotsiaalse tõrjutuse ja kõrvaletõrjutuse vastu võitlemiseks ühes vaimse tervise edendamise meetmetega tööl, kus inimesed puutuvad kokku arvukate stressiallikate ning -olukordadega, mis võivad samuti vaimseid häireid vallandada.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Tervitan selle resolutsiooni tulemust. Hooldajaid käsitlevas vaherühmas oleme tihti arutanud ELi potentsiaali antud poliitikas osalemiseks, austades samal ajal subsidiaarsuse põhimõtteid ja liikmesriikide otsuste ülimuslikkust. Toetan üleskutset Euroopa institutsioonide vahelisele koostööle riiklikul, regionaalsel ja kohalikult tasandil ning lisaks ka sotsiaalsete partnerite vahel vaimse tervishoiu viies prioriteetses toetatavas valdkonnas. Inimesi tuleks kaitsta häbimärgistamise ja sotsiaalse tõrjutuse eest olenemata vanusest, soost, rahvuslikust päritolust ja sotsiaalmajanduslikust rühmast. Nende inimväärikus on esmatähtis ning seetõttu tuleks teha vaimse tervise häiretega inimestele, nende peredele ja hooldajatele kättesaadavaks enam abi ning asjakohast teraapiat.

Vaimne tervis oleneb mitmest tegurist ning sel põhjusel olen oma põlvkondadevahelise solidaarsuse raportis rõhutanud vanemate harivat ülesannet tulevast põlvede suhtes. Samuti olen lülitanud sisse abi eakatele ja puuetega pereliikmetele ning naiste ja meeste kui hooldajate rolli, mis on vajalik üldise hüvangu tõhustamiseks. Seda tuleks sellisena tunnustada vastavate valdkondade poliitikatega. Naised ja mehed, kes vabatahtlikult otsustavad haigeid pereliikmeid hooldada, peaks saama rahalist kompensatsiooni. Karjääri poolelijätmine vaimse tervise häirega sugulase hooldamisel ei peaks olema sellele karjäärile või oma pere rahalisele ülalpidamisele negatiivse mõjuga.

Kutsun liikmesriike üles toetama süsteeme töölt aja maha võtmiseks, mis pakuksid taolistel juhtudel samuti lahendust.

– Raport: András Gyürk (A6-0030/2009)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Säästlik energiakasutus peaks olema ELi loodava energiapoliitika üheks tähtsaimaks nurgakiviks. Euroopas säästlikumalt energiat kasutades tagaksime varu suurema kindluse. Kuna ei rakendata mingeid olulisi meetmeid, võib järgmise 20-30 aasta jooksul Euroopa sõltuvus imporditud energiast (hetkel imporditakse 50% meie energiast) küündida 70%-ni ning mõned liikmesriigid võivad muutuda veelgi sõltuvamaks. Arukam energiakasutus vähendaks keskkonna saastet. Säästvam energiakasutus on üks tulemuslikumaid mooduseid kasvuhooneefekti põhjustavate gaasiheitmete koguse vähendamiseks ning ELi suure kliimapoliitika plaanide rakendamise tagamiseks. Lisaks sellele on antud valdkonna meetmetel suur mõju Euroopa tööstuse konkurentsivõimele ning Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise võimalusele. Säästvam energiakasutus võib vähendada kõige haavatavamate tarbijate koormust ning välja juurida energiavaesuse.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Energiasäästlikkus on elulise tähtsusega selleks, et EL saaks oma energia kuluarvet vähendada. See kujutab endast väärtuslikku vahendit meie naftasõltuvuse vähendamiseks.

Igal riigil on antud valdkonnas iga liikmesriigiga kogemuste jagamisest palju võita, võrreldes meetodeid ja strateegiaid, ehkki iga regiooni kontekstis raamistatult.

Mis puudutab Portugali, siis on kahetsusväärne, et rakendatud meetmeid pole raamistatud kohustusliku perioodi jooksul komisjonile esitatud ühtse ja kõikehõlmava tegevuskavaga. See tähendab, et mu maa on üks vähestest, kes pole seda teinud, ning seega see takistab meid lahendusi jagamast.

Antud esimene riiklike tegevuskavade hinnang on võrdluspunktiks dialoogiks ELis ning kasulikuks vahendiks, mis võimaldab liikmesriikidel muundada energiasäästlikkuse vaimu pragmaatilisteks meetmeteks, mis annavad aastaks 2020 oodatud tulemusi.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Mitu liikmesriiki töötab välja tegevuskavasid, ent probleeme on energiasäästlikkuse eesmärkide määratlemisega. Seetõttu tundub asjakohane ettepanek panna rõhk tulemuslike meetmete rakendamisele, mis keskenduvad energiasäästlikkusele, sealhulgas parimate tavade ja sünergiate arendamisele, ning paremale lõppkasutajate infole ja nõule.

Samuti näib ajakohane, et tegevuskavade 2009. aasta läbivaatamise raames uuritakse üksikasjalikult, mis ulatuses need katavad energiasäästlikkuse valdkonnas kõiki kokkuhoiuvõimalusi, seadmata küsimärgi alla iga liikmesriigi suveräänsust. Antud analüüsi tuleks kasutada raskuste seiramiseks ning vajadusel energiasäästlikkuse tarbeks väljakäidud eesmärgi saavutamisele suunatud asjakohaste tugimeetmete rakendamiseks.

Samuti näib tähtis toetada sätteid, mis tugevdavad riikliku sektori eeskuju näitavat rolli, ning tunnustada, et hoonete energiasäästlikkuse tõstmisel on tohutut potentsiaali kasvuhoonegaasidest heitmete vähendamise ning kliimamuutuse vastase võitluse jaoks, nii kohanemise kui kliimamuutuse põhjuste käsilevõtmise osas.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Euroopa Liidul läheb ebatõhusa kasutuse tõttu üle 20% energiast lihtsalt raisku, mis kujutab endast 400 Mtoe (miljonit tonni naftaekvivalenti) vähem energiat ning kujutaks endast samuti tohutut heidete kärbet. Toetan antud raportit, sest see tõstab esile vajadust olla energiaga säästlikum. Raport annab meile sihiks säästa 2016. aastaks 9% energiakaost.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad. Mina hääletasin härra Gyürki riiklikke energiasäästu tegevuskavasid järelkajastava raporti poolt.

Euroopa energiaga varustamise probleem on nüüd üldtuntud ning tihedalt seotud energiasäästlikkuse küsimusega. ELi piires raisatav energia on luksus, mida me endale lubada ei saa; peame seda korrigeerima niipea kui võimalik, nii et me ei peaks tulevikus hullemate tagajärgede eest maksma.

Olen nõus, et hetkel on rakendatud riiklikke tegevuskavu ainult osaliselt, mis tähendab, et ka tulemused on olnud vastakad. Seega arvan, et tarvis on vaja tugevamat pühendumust nii avalikult kui erasektorilt ja lisaks ka üksikutelt kodanikelt.

Arvestades VKEde võtmepositsiooni Euroopas, on oluline neid tegevuskavadesse kaasata; kuna neid mõjutavad tõusvad energiahinnad enam, saaks nad ka paremast energiasäästlikkusest tublisti kasu ning nende panus viiks üldiste sihtmärkide saavutamisele kõvasti lähemale.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE) kirjalikult. – (PL) Energiatarbimise ratsionaliseerimine on äärmiselt tähtis tegevus. Avalikkusel on tarvis teada, et see on kliimamuutuse vastu võitlemiseks kõige säästlikum moodus. Ent keskkond pole ainuke kasusaaja. Mida paremini me saadaolevat energiat ära kasutame, seda vähem energiat meil vaja on, ning sellest tulenevalt seda vähem me imporditud energiast sõltuma peame. Praeguses olukorras, kus energiat kasutatakse poliitilise vahendina, ei ole võimalik selle tõsiasja tähtsust alahinnata.

Kasutame energiat üha ratsionaalsemalt. Selle poliitika tagajärgi saab mõõta. 1990. aastast saadik on ELis energiatootmine kasvanud 40% ning sissetulek elaniku kohta 1/3 võrra, kuid energianõudlus on kasvanud ainult 11%. Ratsionaalsem energiajuhtimine on seega aidanud kaasa majanduskasvule kõikides liikmesriikides.

Energiasäästlikkus ja energiasäästumeetmed peaksid etendama võtmerolli nii kasvava nõudluse piiramisel kui ka põletatava kütuse koguse vähendamisel.

Kasvuhoonegaasidest heitmete vähendamine, rohelise energia laialdasem kasutamine ning säästlikum energiajuhtimine pakuvad kõik võimalusi meie imporditud gaasist ja naftast sõltuvuse ulatuse vähendamiseks. Euroopa majandus peab muutuma energiahindade ja inflatsiooni ning lisaks ka nende ressursside geopoliitilises asukohast tuleneva riski suhtes vähem haavatavaks.

– Raport: Rosa Miguélez Ramos (A6-0016/2009)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, oleme otsustanud jääda erapooletuks. Muidugi pole meil midagi kalanduse ning seonduvate valdkondade alaste teadusuuringute ja suuremate teadmiste vastu. Siiski arvame, et eelkõige peab EL oma sõnad kalanduspoliitika osas tegudeks tegema. EL peab tegutsema kiiresti, et panna piir ülepüügi ja ohustatud varude probleemile. See peab olema ühise kalanduspoliitika lähtekohaks ja keskmeks.

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Pole võimalik alahinnata kalanduse ja akvakultuuri spetsiifilistele probleemidele tähelepanu juhtimise tähtust. See on ilmne, arvestades antud valdkonna majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist tähtsust ELis. Minu maal, Maltal, pööratakse erilist tähelepanu nii kalastamisele kui akvakultuurile.

Olen täielikult ühel meelel kalanduskomisjoni soovitusega, et teaduslike mereuuringute valdkonnas tehtaks prioriteetseks mitte ainult teadusuuringuid kalavarude seisundialaste teadmiste saamiseks, vaid ka kalandusjuhtimise ärilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele külgedele, kuna kõik need küljed on üliolulised. Peame tagama, et kalanduse ja akvakultuuri valdkonnas tehtaks prioriteetseks rakenduslikud teadusuuringud.

Kahetsusväärne on, et lühiperspektiivis on olemas selge huvide konflikt kalurite ja teadlaste vahel. Pikas perspektiivis on eesmärgid ühilduvamad.

Uuringuid tuleb võtta ette kahanevatest varudest lähtuvalt. Selle tagajärjeks on tervete liikide kadumine. Just seepärast on nii hädavajalik, et antud valdkonnas oleks olemas täielik koostöö teadlaste, kalurite ja akvakultuuri operaatorite vahel.

  Charlotte Cederschiöld, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi konservatiivid, hääletasime täna proua Miguélez Ramose ühist kalanduspoliitikat puudutava algatusraporti (A6-0016/2009) poolt. Jagame raporti peamise eeldust, et kalanduspoliitikal peaks olema teaduslik alus ning et kalurite ja teadlaste vaheline konsensus on säästlikkusele suunatud poliitika aluseks.

Siiski arvame, et seitsmes raamprogramm oma prioriteetide ja piirangutega peaks jääma paika.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (SV) Olen teinud valiku hääletada proua Miguélez Ramose ühist kalanduspoliitikat puudutavate rakendusuuringute raporti poolt.

Oluline on toetada suuremat investeerimist kalavarudele, ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele avalduvate kalanduspoliitika tagajärgede alastesse teadusuuringutesse. Olen seega äärmiselt kriitiline ELi kalanduspoliitika osade suhtes. Siiski rõhutab proua Miguélez Ramos, et tähtis on, et poliitilised otsused rajaneksid teadusel ning pikaajalisel jätkusuutlikkusel ning mitte peaasjalikult kalamajanduse lühiajalistel huvidel, ning see kujutab endast minu silmis midagi positiivset.

Olen aga kriitiline raporti võimalike tõlgenduste suhtes, mis võivad viia selleni, et rohkem raha kasutatakse Euroopa kalamajanduse rahaliseks toetamiseks ning selle majandusharu staatuse tõstmiseks. Kõiki teadusuuringuid kalandusvaldkonnas peaks läbima kindel keskkonnakaitse perspektiiv.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) 2006. aasta detsembris võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu olulise otsuse Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kohta (2007–2013). Õnnitlen end selle puhul, et tollal viitasin enama ja parema tehnoloogiaarenduse tagamise tohutule tähtsusele kalanduse ja akvakultuuri valdkonnas.

Seega arvan, et antud algatusraport on õigeaegne ning äärmiselt oluline ühise kalanduspoliitika (CFP) uue reformi eesmärkide taotlemise osas.

CFP on ühenduse poliitikate seas teadusuuringutest sõltuvaim, kuna CFP alusel vastuvõetud meetmete usutavus toetub kvaliteetsetele teaduslikele arvamustele.

Lisaks võib aluste, püügivahendite ja mootorite tehnoloogiaarendus tagada valdkonna jätkusuutliku arengu tulevikus, kaitstes nõnda paremini keskkonda ning tagades laevastiku suurema konkurentsivõime.

Hääletasin antud raporti poolt.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Teaduslikud kalandusuuringud on elutähtsad, et tagada asjakohane kalanduse juhtimise poliitika, mis peab võtma arvesse antud tegevuse, mis on oluliseks toiduallikaks, sotsiaalseid, keskkonna- ja majanduslikke külgi.

Need teadusuuringud ei peaks mitte ainult hindama kalavarude seisundit ja looma nende arendamise ennustamist võimaldavaid mudeleid, vaid samuti aitama parandada püügivahendeid, kalurite tööohutustingimusi ning kalanduskogukondade tööhõivele ja sissetulekule avalduvat erinevate kalanduse juhtimise süsteemide/vahendite mõju.

Siiski, selleks et teaduslikud kalandusuuringud rahuldaksid seatud eesmärke ning osutatud vajadusi, on eluliselt oluline, et EL ja iga liikmesriik teeb vajalikud ressursid, sealhulgas rahastamise, kättesaadavaks. Seetõttu toetamegi raporti vastavaid ettepanekuid.

Siiski arvame, et teadusuuringute arendamine nõuab kaasatud inimressursside väärtuste täielikku tunnustamist. See tähendab selle kutse esindajate õiguste tagamist töölepingute suhtes – võideldes ebakindlate töösuhete vastu, millega paljud nendest teadlastest silmitsi seisavad –, õiglast tasu ja juurdepääsu sotsiaalkindlustusskeemidele paljude muude tööõiguste seas, mis töötajatel on.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin proua Miguélezi kalandusuuringute raporti poolt. Olen ühisele kalanduspoliitikale vastu ning arvan, et kalanduse juhtimine peaks olema üksteisega koos töötavate Euroopa mereriikide kompetents. See koostöö nõuaks teaduse ja teadusuuringute vallas ühiseid meetmeid ning kujutab endast valdkonda, milles EL saab anda lisandväärtust.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad. Mina hääletasin proua Miguélez Ramose ühist kalanduspoliitikat puudutavate rakendusuuringute raporti poolt.

Loodusvarade arukas ja vastutustundeline kasutamine on üha olulisem, arvestades nende ressursside ilmset ja vastuvõetamatut kurnamist aastate jooksul nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi osas.

Merekeskkonna osas on seega oluline kaaluda selle kaitset ning võtta kasutusele hoolikas ökosüsteemidel rajanev lähenemine, mis võtab arvesse kõiki Euroopa meresid puudutavaid tegevusi terviklikult. Selge on, et taoline lähenemine võib mõjutada positiivselt nii majanduse kui ühiskonna ja lisaks ka süsteemi üldise keskpika- ja pikaajalise konkurentsivõime tasakaalustatud arengut.

Seega arvan, et eluliselt tähtis on, et kalandusvaldkonnas saaksid rakendusuuringud enam rahastamist, sealhulgas rahastamist teadusuuringute seitsmendalt raamprogrammilt, nagu varasemad raamprogrammid ette nägid. Samuti peaksime hõlbustama teadusuuringute keskuste võrgu loomist, mis saab jagada spetsiaalset infrastruktuuri ja vahetada kasulikku infot ning andmeid.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Oleme teinud valiku hääletada proua Miguélez Ramose ühist kalanduspoliitikat puudutavate rakendusuuringute raporti poolt.

Oluline on toetada suuremat investeerimist kalavarudele, ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele avalduvate kalanduspoliitika tagajärgede alastesse teadusuuringutesse. Oleme äärmiselt kriitilised ELi kalanduspoliitika osade suhtes keskkonnakaitsega seotud põhjustel. Siiski rõhutab proua Miguélez Ramos, et tähtis on, et poliitilised otsused rajaneksid teadusel ning pikaajalisel jätkusuutlikkusel ning mitte peaasjalikult kalamajanduse lühiajalistel huvidel, ning see kujutab endast minu silmis midagi positiivset.

Olen aga kriitiline raporti võimalike tõlgenduste suhtes, mis võivad viia selleni, et rohkem raha kasutatakse Euroopa kalamajanduse rahaliseks toetamiseks ning selle majandusharu staatuse tõstmiseks. Kõiki teadusuuringuid kalandusvaldkonnas peaks läbima kindel keskkonnakaitse perspektiiv.

– Raport: Charlotte Cederschiöld (A6-0029/2009)

  Bairbre De Brún (GUE/NGL), kirjalikult. − Hääletasin Cederschiöldi raporti poolt, sest arvan, et Euroopa kodanike võimalus teises liikmesriigis töötada ja elada on oluline õigus. Toetan raporti tahet hõlbustada spetsialistide liikuvust ning tagada tarbijate ohutus.

Siiski on Cederschiöldi raportis aspekte, mida ma täielikult ei toeta, nagu näiteks inimeste ja teenuste vaba liikumise tõkete ärakaotamist puudutavad formuleeringud, mida võiks tõlgendada tööturu kollektiivlepingute vastase avaldusena. Mis puudutab tervishoiuspetsialistide lülitamist leppesse, siis näen tervishoiuvaldkonna dereguleerimise riski.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Üks ELi siseturu alusvabadusi on liikumisvabadus, mis lubab meil mitte ainult selle piires vabalt reisida, vaid ka töötada. Antud võimalust kasutavate inimeste arv kasvab pidevalt ning parimaks näiteks sellest suundumusest on olnud töötajate liikuvus uutest liikmesriikide, sealhulgas Poolast, viimastel aastatel. Hetkel elab ja töötab 2% ELi elanikest väljaspool oma liikmesriiki.

Hoolimata tõsiasjast, et ühise siseturu tõkkeid on veelgi eemaldatud, on üheks peamistest tõketest, millega paljud teises liikmesriigis töötada soovivad inimesed silmitsi seisavad, hirm, et teistes liikmesriikides saadud kvalifikatsioone ei tunnustata. See mure on ajendanud tänast raportit, mis nõuab teenuseosutajatele Euroopa spetsialisti kaardi loomist. Taolise kaardi sisseviimine võib hõlbustada liikuvust rea elukutsete esindajate seas, samas üheaegselt pakkudes tööandjatele kindlust taolist kaarti valdava töötaja kvalifikatsioonide osas ning suurendades mitte ainult kvalifikatsioonide läbipaistvust, vaid ka nende tunnustamist ja võrreldavust.

Seetõttu on mul hea meel, et Euroopa Parlament on võtnud vastu raporti, mis kindlasti mõjutab edaspidiseid arutelusid Euroopa spetsialisti kaardi teemal.

  Jens Holm ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Euroopa kodanike võimalus töötada ja elada teises liikmesriigis on oluline õigus ning ma toetan kavatsusi hõlbustada spetsialistide liikuvust ning tagada tarbijate ohutus. Siiski on Cederschiöldi raportis aspekte, mida ma täielikult ei toeta, nagu näiteks inimeste ja teenuste vaba liikumise tõkete ärakaotamist puudutavad formuleeringud, mida võiks tõlgendada tööturu kollektiivlepingute vastase avaldusena. Mis puudutab tervishoiuspetsialistide lülitamist leppesse, siis näen tervishoiuvaldkonna dereguleerimise riski. Seetõttu jäin raporti üle lõplikul hääletamisel erapooletuks.

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. − Euroopa kodanike võimalus töötada ja elada teises liikmesriigis on oluline õigus ning ma toetan kavatsusi hõlbustada spetsialistide liikuvust ning tagada tarbijate ohutus. Siiski on Cederschiöldi raportis aspekte, mida ma täielikult ei toeta, nagu näiteks inimeste ja teenuste vaba liikumise tõkete ärakaotamist puudutavad formuleeringud, mida võiks tõlgendada tööturu kollektiivlepingute vastase avaldusena. Mis puudutab tervishoiuspetsialistide lülitamist leppesse, siis näen tervishoiuvaldkonna dereguleerimise riski. Seetõttu jäin raporti üle lõplikul hääletamisel erapooletuks.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Toetasin käesolevat algatust luua teenuseosutajatel Euroopa spetsialisti kaart, hääletades selle poolt, kuna see kujutab endast uut moodust inimeste ja teenuste vaba liikumise kindlustamiseks. Peame soodustama tööjõurännet ning hõlbustama spetsialistide liikuvust nii palju kui võimalik, kiirendades infovahetust päritoluliikmesriigi ning vastuvõtva liikmesriigi vahel.

2007. aastal Solvitile laekunud pretensioonide statistikast lähtuvalt puudutas neist 20% reguleeritud kutseala viljelemiseks vajalike kutsekvalifikatsioonide tunnustamist. Teenuseosutajaile Euroopa spetsialisti kaardi loomine eemaldaks osad tõkked, mis ikka veel takistavad Euroopa kodanikke, kes tahavad võtta ette tulusat tööd maal, mis pole nende päritolumaa.

Lisaks pakub sellises spetsialisti kaardis sisalduv info tuge nii tööandjatele kui ka tarbijatele, samas olles kasulik ka reguleerimata ja ühtlustamata elukutsetele.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin proua Cederschiöldi teenuseosutajaile Euroopa spetsialisti kaardi loomise raporti poolt.

Tegin seda seepärast, et minu arvates, hoolimata spetsialistide liikuvusele suunatud direktiivi 2005/36/EÜ olemasolust, on antud turg olemuselt ikka veel riiklik. Üldiselt on töötajate liikuvus Euroopa Liidus jätkuvalt väga madal, kujutades endast tõket siseturu korralikule toimimisele ja lisaks ka kasvu ja töökohtade Lissaboni strateegia teostamisele.

Sellest lähtuvalt arvan, et ülioluline on kehtestada Euroopa spetsialisti kaardid, mis on juba teatud juhtudel olemas, et katta kõik kutsealad, sealhulgas need, mis on reguleerimata. See soodustaks nende tunnustamist liikmesriikides ning suurendaks nõnda tarbijate võimalusi pääseda kergemini ligi välismaistele teenuseosutajatele, aidates seeläbi suurendada Euroopa siseturu integratsiooni.

– Raport: Elspeth Attwooll (A6-0025/2009)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Arvan, et arvestades kaubandusliku vaalapüügi valulist minevikku ning hiljutist vaalapopulatsioonide ohtude – nagu näiteks juhuvaalapüük kalastamisel, paatidega kokkupõrked, globaalne kliimamuutus ja ookeanide akustiline saaste – suurenemist, peab EL rahvusvahelistel foorumitel järjepidevalt ja kooskõlastatult tagama vaalade suurima kaitstuse globaalsel tasandil. Soovitan teil tungivalt olla vastu mis tahes ettepanekutele, mida võidaks kasutada igasuguse vaalapüügi legaliseerimiseks teaduslikel otstarvetel ja kaubanduslikuks vaalapüügiks rannikul ning mujal või samaväärselt rahvusvahelise vaalatoodetega kauplemise lubamiseks.

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Vaatamata rahvusvahelise vaalanduskomisjoni (IWC) tehtud jõupingutustele ja algatustele, on arvukate vaalaliste liikide suhtes olukord ikka veel murettekitav, kuna suurt hulka ähvardab väljasuremine. Vaalade teaduslikel eesmärkidel püüdmise küsimus on ikkagi „varjuks” nende imetajate püüdmiseks, mistõttu EL peabki sekkuma oma rahvusvahelise seisukoha ülevaatamise kaudu.

Moratooriumi säilitamise toetamine, vastuseis kõikidele ettepanekutele vaalapüügi uute tüüpide osas, nõustumine, et IWC liikmete vaalapüügitegevus tuleks allutada IWC juhtimisele, ning väljaspool IWCd toimuva „teadusliku vaalapüügi” lõpetamisele suunatud ettepanekute toetamine on mõned antud raporti eeldustest, mida oluliseks pean.

Selle kindlustamine, et EL määratleb antud teema osas oma poliitilise seisukoha, ning bioloogilise mitmekesisuse austamise ning planeedi jätkusuutliku arendamisega seotud eesmärkide taotlemisel juhtrolli võtmine on aluseesmärgid, mis EL omaks peab võtma.

Seetõttu hääletasin antud raporti poolt.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Nagu raportöörgi, toetan kaubandusliku vaalapüügi globaalset moratooriumi ning vaalatoodetega rahvusvahelise kauplemise keeldu. Samuti on mõjuvaid põhjusi, et taotleda selle lõpetamist, mida nimetatakse „teaduslikuks vaalapüügiks”.

Kui nende küsimustega rahvusvahelisel tasandil tegeldakse, tuleks taotleda koostööd rahvusvahelise vaalanduskomisjoni, mitte ELi raames.

Antud põhimõttelisel alusel vastuväitele vaatamata tegin valiku hääletada raporti poolt.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad. Ma hääletasin proua Attwoolli vaalapüüki puudutavate ühenduse meetmete raporti poolt.

Tunnustan vajadust keelustada nende ohustatud imetajate küttimine ning mõistan, et nende ellujäämiseks on vaja karme meetmeid. Olemasolev vaalapüügi moratoorium on juba andnud häid tulemusi vaalaliste populatsioonide suurendamise osas, kuid paljud võtmemaad pole seda ratifitseerinud, mis tähendab, et vaalapüük jätkub. Seetõttu tervitan üleskutset komisjonile teha uusi ettepanekuid nende tulemuste parandamise soodustamiseks.

Samuti arvan, et oluline on teha vahet kaubanduslikul vaalapüügil ja olelusvaalapüügil, mida viljelevad ikka veel osad põlisrahvad. Õige on, et viimane on moratooriumist väljaarvatud, nagu ka vaalade teadusuuringud tingimusel, et see arvestab liikide hoidmise vajadust.

– Raport: Ivo Belet (A6-0027/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Austatud juhataja, hääletasin raporti poolt. Üks peamistest põhjustest, miks EÜ Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses osaleb, on kaalutlus, et vaatluskeskuse tegevused aitavad tugevdada ühenduse audiovisuaaltööstuse konkurentsivõimet. Näiteks takistab audiovisuaaltoodete turustamist liialt tihti riikliku seadusandluse erinevuste alaste teadmiste puudus. Vaatluskeskus aitab neid tõkkeid ületada, pakkudes asjasse puutuvatele operaatoritele asjatundlikkust ning süstemaatilist infot.

Ent kahjuks ei reklaamita Euroopa Ühenduse vastuvõetud õigusakte Itaalias piisavalt. Sel põhjusel on vaja suuremat õigusloomega seotud läbipaistvust, iseäranis autori- ja tarbijakaitseõiguse ning maksu- ja tööõiguse osas. Viimase momendina on eluliselt oluline võimendada vaatluskeskuse uute arengute, nagu näiteks audiovisuaalsete toodete, iseäranis videomängude ja Interneti, seiramise suutlikkust.

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Üks peamistest põhjustest, miks Euroopa Ühendus vaatluskeskuse tegevustes osaleb, on eeltingimus, et oma tööd teostades aitab vaatluskeskus tugevdada ühenduse audiovisuaaltööstuse konkurentsivõimet. Audiovisuaalsete toodete turustamisel on tihti probleemiks riikide seaduste erinevuste ebapiisav teadmine. Seonduvatele operaatoritele tehnilist asjatundlikkust ning erialast infot pakkudes aitab vaatluskeskus antud tõket ületada ning seega tuleks vaadata ühenduse osalemisele soosivalt. Eriti infot ostes ja oma väljaandeid reklaamides on saanud vaatluskeskusest audiovisuaaltööstuse eri lõike kattev majandus- ja õigusinfo põhiallikas, mida kasutavad nii avaliku kui erasektori liikmed. Pealegi osutab komisjon, et üks vaatluskeskuse kõige väärtuslikumatest tugevatest külgedest on selle võime rajada ja juhendada teaduslikke partnervõrgustikke. Need võrgustikud aitavad parandada vaatluskeskuse majandus- ja õigusanalüüsi kvaliteeti.

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. − Hääletasin antud raporti poolt, sest Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus on ainuke üleeuroopaline avalikkust teenindav organisatsioon, mis tegeleb Euroopa audiovisuaaltööstuse kohta info kogumise ja levitamisega. Ta etendab eluliselt tähtsat rolli, pakkudes valdkonna kohta selle sektori riiklikele ja eraasutustele üksikasjalikku infot.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Mina hääletasin ühendusepoolse Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses osalemise raporti vastu. Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses osalemine ja rahastamine on liikmesriikide asi.

  Iosif Matula (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses (fraktsiooni PPE-DE toetatav projekt) ühendusepoolse osalemise raporti projekti poolt – mitmel põhjusel.

Esiteks arvan, et eluliselt oluline on, et meil oleks maksimaalne läbipaistvus audiovisuaalse turu osas ning et tagaksime võimalikult paljudele institutsioonidele juurdepääsu antud valdkonda puudutavale infole. See on ainuke moodus, kuidas meil saab olla tõeline konkurents ning me saavutame Lissaboni strateegiaga seatud kasvusihtmärgid.

Teiseks tundub mulle oluline, et vaatluskeskus toob kokku nii ELi liikmesriigid kui ka ühendusevälised Euroopa riigid, pakkudes kõikide Euroopa riikide tasandil olulist ühtekuuluvustegurit. See võimaldab meil ühendada mitte ainult tervet maailmajagu, vaid samuti hõlbustada audiovisuaalse valdkonna toodete ja teenuste vaba liikumist, seeläbi laiendades antud turgu tunduvalt.

Ent vaatluskeskuse tulemuslikkuse võimendamiseks peame võtma arvesse uute tehnoloogiate saabumist ja arengut.

Isiklikult toetan nende sätete rakendamist, mis laiendavad vaatluskeskuse tegevusala, et tagada antud valdkonnas parem kaetus ning pakkuda veelgi väärtuslikumat infot, millest on kasu majanduslikust seisukohast, kuid ka Euroopa sotsiaalse ja kultuurilise konteksti mõistmiseks.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad. Mina hääletasin härra Beleti ühendusepoolse Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuses osalemise raporti poolt.

Minu arvates on vaatluskeskuse töö väga oluline; see on ainus Euroopa audiovisuaaltööstuse info kogumisele ja levitamisele pühendatud organisatsioon ning seega on sellel ülesanne soodustada uusi arenguid audiovisuaalses valdkonnas, mis on muutunud viimastel aastatel üha tähtsamaks, kuna digitaaltehnoloogiat kasutatakse järjest rohkem. Lisaks pakub see oma uurimuste ja turuanalüüsi kaudu väärtuslikku abi nii poliitika autoritele kui ka audiovisuaaltööstusele enesele.

Olen samuti nõus, et vaatluskeskuse tegevusi tuleks veel laiendada, hõlmates audiovisuaalvaldkonda puudutava maksu- ja tööõiguse uurimist, tugevdades seeläbi selle koostööd liikmesriikidega.

– Raport: Claudio Fava (A6-0026/2009)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE) , kirjalikult. − (SV) Meie, Euroopa Parlamendi Rootsi sotsiaaldemokraadid, oleme inimeste vajaduste keskse suuremeelse sisserändepoliitika poolt. See tähendab, et lõppkokkuvõttes tegime valiku hääletada härra Fava raporti poolt, sest see saadab selge sõnumi, et on vastuvõetamatu, kui tööandjad kasutavad ära dokumentideta sisserändajate kaitsetut positsiooni, ja seepärast, et see annab dokumentideta sisserändajatele teatud õigused, mis neil mitmes ELi liikmesriigis hetkel puuduvad. Selle eeltingimuseks, et saaksime raporti poolt hääletada, oli nõukogupoolne heakskiit parlamendi avaldusele, et artikkel 9 ei tohiks tulevikus mingil moel pretsedenti luua, sest see võib teha raskemaks töövõtjate poolt alltöövõtjate eest kantavat vastutust puudutavate ühiste eeskirjade vastuvõtmise.

Meile on selge, et töövõtjad peavad vastutama selle tagamise eest, et nende alltöövõtjad järgivad sõlmitud kollektiivleppeid. Tööandjatel ei tohi olla võimalik vältida tööõiguse eeskirjade rakendamist keeruka alltöövõtjate ahela kasutamise kaudu. Antud direktiivis aga piirdub vastutus esimese alltöövõtjatasandiga, mida meie vastuvõetavaks ei pea. Siiski on oluline silmas pidada, et pole midagi, mis takistaks liikmesriike jõustama kõikehõlmavamat seadusandlust.

Oleme põhimõtteliselt vastu sellele, et sanktsioonidest vabastatakse eraisikud, kes võtavad dokumentideta inimesi oma kodudes töötamiseks tööle. Arvame, et dokumentideta inimesed on täpselt sama kaitsetud isegi juhul, kui nad eraisikute heaks töötavad.

  Alin Lucian Antochi (PSE), kirjalikult. – (RO) Äsja hääletusel olnud direktiiv tähistab järjekordset sammu sisserändajate, eriti kolmandatest riikidest pärit ebaseaduslikult Euroopa Liidus asuvate töötajate, olukorra reguleerimiseks vajalike ühiste eeskirjade ja meetmete kavandamiseks ning rakendamiseks.

Parema elatustaseme väljavaade, mille loob töökoha leidmise võimalus, on üks ebaseaduslikku sisserännet soodustavaid võtmetegureid. Samal ajal kuulub töövõtjate saadud kasu tagajärgede hulka riiklike finantsvahendite raiskamine ning moonutatud konkurents majandusvaldkonnas, jättes ebaseaduslikud töötajad ilma igasugusest sotsiaalkindlustusest või pensioniõigusest.

See ongi põhjuseks, miks käesolev direktiiv seondub immigratsioonipoliitika ning tööandjatele suunatud sanktsioonidega ja mitte kolmandatest riikidest saabuvate töötajatega. Eritähelepanu tuleb keskendada samuti uute liikmesriikide kodanikele, kelle suhtes Euroopa kodaniku staatusele vaatamata kehtivad riikidevahelised töölevõtmise eeskirjad, seeläbi piirates nende vaba ligipääsu vanade liikmesriikide tööturule.

Meetmed, nagu tööandjate sundimine kolmandatest maadest töötajate elamislubade kontrollimisele ning tööandjate suhtes sätestatud finants- ja kriminaalkaristused, tõstavad esile ühenduse ja liikmesriikide jõupingutusi koordineerida oma sisserände- ja ebaseadusliku töö poliitikat. Tegelikult ajal, kui Euroopa Liit seisab silmitsi elanikkonna arvukuse kiireneva kahanemisega, peame silmas pidama, et lahenduseks pole mitte väljasaatmine, vaid selliste töötajate olukorra reguleerimine. Just selle lootusega ma antud raporti poolt hääletasingi.

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (SV) Hääletasin ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töölevõtjate vastaste sanktsioonide raporti poolt.

Ettepaneku eesmärgiks on takistada ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatepoolset ärakasutamist ning tugevdada töötajate õigusi. Ebaseadusliku tööhõive korral on karistatavaks isikuks seadust rikkuv tööandja, mitte töötaja.

ELi piires puuduvad teatud riikides seda liiki seadused. Teistel riikidel need seadused on, kuid neid ei rakendata või ei järgita. Ühised ELi eeskirjad ärakasutamise ja ebaseaduslikult riigis viibivate töötajate tööhõive takistamiseks on seega üheks mooduseks, et paljudes ELi riikides latti kõrgemale seada.

Ettepanek, mille üle täna hääletame, on paljude puudustega. Kui otsus olnuks minu, oleksid paljud osad teistsugused olnud. Oleksin näiteks soovinud näha kodutöödesse kaasatud naiste suuremat kaitset. Ent alternatiiviks oleks vaid direktiivi täielik puudumine ning seega veel vähem kaitset neljale kuni kaheksale miljonile ebaseaduslikult riigis viibivale kolmandate riikide kodanikele, kes hetkel ELi piires ebaseaduslikult töötavad ning keda nende väga kaitsetus olukorras tööandjad korduvalt ära kasutavad.

Olgugi et on oluline ebaseaduslikku sisserännet ning ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ärakasutamist takistada, peame samuti kindlustama, et suurendame inimeste võimalusi ELi piires seaduslikul alusel elama asuda ning tööd otsida. Seda reguleeritakse teiste direktiividega, mille üle läbirääkimistesse meie Euroopa Parlamendis viimase aasta jooksul kaasatud oleme olnud.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Toetan härra Fava raportit ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töövõtjate vastaste sanktsioonide kohta. Teatud põhimõttelagedad tööandjad on valmis selliseid ebaseaduslikke töötajaid ära kasutama seaduslikust miinimumist madalamate palgamäärade, õõvastavate tingimuste ning pikkade töötundidega. Kui nad vahele jäävad, peavad nad maksma ränkade sanktsioonidega.

Ent probleem on selles, et ärakasutamise varjamiseks eksisteerib paheline konspiratsioon. Tööandjad teenivad kasumit, mida nad selgelt käest anda ei soovi, sellal kui töölised, kui nad ärakasutamise paljastavad, seisavad silmitsi maalt väljasaatmisega. Kui meil on tõsi taga, peab meil olema poliitika, mis annab amnestia neile, kes ärakasutajad paljastavad. See muudaks töötajate ja tööandjate vahelist võimutasakaalu moel, mis praktiliselt probleemi elimineeriks.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Loata töötajate töölevõtmise üldist keeldu ebaseadusliku sisserände tõrjumiseks saab vaadelda ainult soosivalt, täpselt nagu ka sanktsioone tööandjate vastu, kes taolisi töötajaid kasutavad – tihti nende ärakasutamiseks –, saab vaadelda ainult soosivalt; taolised tööandjad pole midagi muud kui tänapäeva orjakaupmehed.

Siiski on mul reservatsioone. Jällegi kasutab Euroopa Liit küsimust, tuginedes ühenduse õigusalusele, esimesele sambale, oma liikmesriikide kriminaalseaduste ühtlustamist puudutavate pädevusalade laiendamiseks. Iirimaa ja Ühendkuningriik, kes on pannud maksma oma aluslepetes tunnustatud õiguse välja jääda, moodustavad märkimisväärse erandi.

Samuti tulevad pähe Neuillys asuvas moekas, härra Sarkozy lemmikrestoranis toimunud streigi järgsed sündmused. Selle juhtkond väidab end olevat tööturu ohver, mis on nii jäik või kaitsev tööjõu suhtes, kellele nad maksavad seaduslikku miinimumpalka, ning avatud on suuremad võimalused töötamise kaudu seadustamiseks. Direktiiv tugevdab neid veelgi, võimaldades oma staatust seadustada lihtsalt tööandjat üles andes.

Kardan, et tegelikkuses Prantsusmaa taolistes leebekäelistes riikides kõik see ei tee midagi ebaseadusliku sisserände voolu peatamiseks.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Vaatamata vajadusele tugevdada ebaseaduslike töötajate kasutamise vastu võitlemisele suunatud korda, on vastuvõetamatu, et antud direktiiv karistab nii üleastujat kui ka ohvreid.

Antud direktiivi eesmärk on täiendada häbiväärset „tagasisaatmise” direktiivi, mille Portugali sotsialistlik valitsus vastu on võtnud, rakendades sanktsioone ebaseaduslikult riigis viibivate töötajate suhtes ning sätestades üldise ja automaatse reeglina harvade eranditega selliste töötajate väljasaatmise korra.

Väljasaatmine ei peaks olema ebaseaduslikult riigis viibivate sisserändajaist töötajate liigse ärakasutamise alternatiiviks.

Antud direktiiv ei kehtesta põhimõtet kaitsta sisserändajaist töötajaid ja neid, kes vastuvõetamatutes tingimustes töötama sunnituna neid üles annavad. Lisaks ei kaitse direktiiv täielikult selliste töötajate õigusi, kuna teatab, et „kui tööandja maksmata töötasu välja ei maksa, ei peaks olema liikmesriigid seda kohustust täitma kohustatud”.

Ebaseaduslikult riigis viibivate töötajate õigusi mitte kaitstes, kuna see ei sätesta üldiselt nende seadustamist, vaid hoopis seab neid väljasaatmise ohtu, teeb antud direktiiv sellised töötajad veel kaitsetumaks ning soodustab ebaseadusliku töö olukordi, mis on veelgi varjatumad.

Tegemist on järjekordse direktiiviga, mis paljastab ELi ebainimliku sisserändepoliitika, mistõttu saame seda ainult tagasi lükata.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Kuigi antud raport on huvitav rea punktide poolest ning visandab lahinguplaani ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks, sisaldab ta tohutuid komistuskive. Pole konkreetseid meetmeid liidu sise- ja välispiiride kaitsmiseks. Pole meetmeid ebaseaduslike sisserändajate päritolumaale tagasisaatmise poliitika osas. See defineerib liidu territooriumile ebaseaduslikult sisenenud inimest lihtsalt õigustega ebaseadusliku sisserändajana.

Tegelikkuses on Euroopa institutsioonidel antud küsimuse pärast piinlik. Ühest küljest nõuavad nad ebaseadusliku sisserände piiramiseks turvalisuse ja õigluse nimel Euroopa eeskirjade miinimumi ning teisest küljest oma dogmaks saanud – ultraliberalismi ja liikumisvabaduse – eeskirjade nimel tahavad nad, et liidu territooriumist saaks võimalike sisserändajate vastuvõtu ja ligitõmbamise paik.

Lükkame sellise mõtlemise Euroopa inimestele ja riikidele ohtlikuna tagasi. Kinnitame veel kord nende õigust end kaitsta ning iseendaks jääda.

  Adrian Manole (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) On teada tõsiasi, et viisaandmispoliitikad ja ranged sisserändamiseeskirjad on olnud ebaseadusliku sisserände piiramisel ainult vähesel määral edukad. Kui üldse, on nad ebaseaduslike sisserändajate kaubanduse võrgustike arengule ainult kaasa aidanud.

Ettepanek karistada ebaseaduslike kodanikke kasutavaid tööandjaid on õigeaegne. Ent peame vaatama ette, et see ei kaotaks oma tulemuslikkust, kuna inimeste sisserändamise põhjused on jätkuvalt samad, hoolimata sellest, kas tööandjate vastu kehtestatakse karistusi või mitte. Tõepoolest sunnivad väljakäidud juhtimismeetmed dokumentideta sisserändajaid valima veelgi hullemaid töökohti, kus makstakse veelgi madalamaid palku, eriti käesolevas majanduskriisis.

Ilmselge on, et antud meetmed pakuvad ainult osalist, ebatäielikku lahendust ebaseaduslikule sisserändele ja mustale tööjõule. ELi liikmesriigid peavad ebaseadusliku sisserände küsimuses järgima ühtset, järjepidevat poliitikat.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan antud raportit, mis võtab Euroopas ebaseaduslike sisserändajate tööandjate suhtes meetmeid tarvitusele. Üheks ebaseaduslikke sisserändajaid ELi sisenema julgustavaks teguriks on töö leidmise väljavaade. Toetan antud seadust, sest see loob legitiimsete Euroopa töötajate jaoks õiglasema süsteemi.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Euroopas töö leidmise väljavaade on kolmandate riikide kodanikele väga arusaadavatel põhjustel atraktiivne. Ent kriisiaegadel peame eriti tähelepanu pöörama sellele, kes üha kesisemaid töökohti saab, et ennetada lisaks sotsiaalsete lahknevuste tekkimist. Minu arvates on seega oluline rakendada sanktsioone tööandjate suhtes, kes eeskirju ei järgi. Praegustel muutlikel aegadel ei või ebaseaduslikku tööjõudu tolereerida ning me peame alustama nendest, kes on kohalikult kättesaadavad ning kus sanktsioonidel on ka mõju. Käesolev raport on seega katseks antud probleemi jõulisemalt käsile võtta, sest sisserändajaist töötajate vool ei vähene, iseäranis kriisi ajal.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Antud küsimusele lihtsalt vaadates on kaks põhjust, miks on ebaseaduslikke sisserändajaid: ebakindel olukord päritoluriigis ning tööturu nõudlus muudes riikides.

Kui esimese probleemi osas on meil ELi toetusega arengu- ja koostööprogramme, mis on ilmselgelt ikka veel ebapiisavad, on teise juhtumi puhul probleemiga liikmesriigi tasandil eri viisidel tegeldud. Ent ühenduse tasandil on tarvis tüüpsätteid tööandjate karistamiseks, kuna paljudel juhtudel on tegemist riikidevahelise probleemiga, mis kätkeb inimkaubandusvõrgustikke, mis kasutavad ebaseaduslike sisserändajate kaitsetust ära.

Mul on hea meel, et ebaseaduslike sisserändajate kulul kasu saavate tööandjate küsimuse on Euroopa Parlament aruteluks tõstatanud. Olen veendunud, et antud direktiivi rakendamine parandab ühenduse piires praktilisi töötingimusi.

Kui senini on riikide poliitikad keskendunud enam sellele, kuidas takistada ebaseaduslikke sisserändajaid saamast ligipääsu tööturule, siis nüüdsest võtame probleemi juure käsile.

Samal ajal aga ei tohi me tõlgendada raportit nii, et ELi piirid suletakse. Kaugelt sellest, meil on tarvis tööturupiirid lahti hoida tingimusel, et töötajate vool on seaduslik ning asjakohase riigi vajadustele sobiv.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad. Ebaseadusliku sisserändega võitlemine peaks minu arvates olema Euroopa Liidule prioriteediks.

Arvan, et vaja on taaskehtestada tööturu seaduslikud tingimused põhimõtteliselt, olgu see Euroopa kodanike või kolmandate riikide kodanike suhtes, kes mõnikord töökohtades minimaalseimategi ohutustingimusteta töötavad.

Sel põhjusel hääletasin härra Fava raporti poolt, mis sätestab ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjate vastu sanktsioone. Arvan, et seda liiki meetmed on kooskõlas sooviga luua läbipaistvam, õiglasem ja ühtlasem ühine Euroopa tööturg.

Olen raportööriga nõus, et tööandjaid, kes sisserändajaid ära kasutavad, tuleks karistada ärakasutamise ulatusele ja raskusele vastavate finants-, administratiiv- ja teatud juhtudel kriminaalkaristustega ning et liikmesriigid peavad seirama riskirühma kuuluvaid tööpaiku ning viima sisse mehhanismid põrandaaluse majanduse ärakasutamisjuhtude ülesandmise hõlbustamiseks. Peame meeles pidama, et töötuse ja majanduse üldisi kasvusihtmärke saab saavutada ainult tööseaduste täieliku täitmise soodustamisega.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Oleme teinud valiku hääletada ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjate vastaste sanktsioonide raporti poolt.

Ettepaneku eesmärgiks on takistada ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatepoolset ärakasutamist ning tugevdada töötajate õigusi. Ebaseadusliku tööhõive korral on karistatavaks isikuks seadust rikkuv tööandja, mitte töötaja.

EL piires puuduvad teatud riikides seda liiki õigusaktid. Teistel riikidel on sellised õigusaktid olemas, kuid neid ei rakendata või järgita. Ühised ELi eeskirjad ärakasutamise ja ebaseaduslikult riigis viibivate töötajate tööhõive takistamiseks on seega üheks mooduseks, et paljudes ELi riikides latti kõrgemale seada.

Ettepanek, mille üle täna hääletame, on paljude puudustega. Kui otsus olnuks minu, oleksid paljud osad teistsugused olnud. Oleksin näiteks soovinud näha kodutöödesse kaasatud naiste suuremat kaitset. Ent alternatiiviks on direktiivi täielik puudumine, ning seega veel vähem kaitset neljale kuni kaheksale miljonile ebaseaduslikult riigis viibivale kolmandate riikide kodanikele, kes hetkel ELi piires ebaseaduslikult töötavad ning keda tööandjad nende väga kaitsetus olukorras korduvalt ära kasutavad.

Olgugi et on oluline ebaseaduslikku sisserännet ning ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ärakasutamist takistada, peame samuti kindlustama, et suurendame inimeste võimalusi ELi piires seaduslikult alusel elama asuda ning tööd otsida. Seda reguleeritakse teiste direktiividega, mille üle läbirääkimistesse meie Euroopa Parlamendis viimase aasta jooksul kaasatud oleme olnud.

  Anders Wijkman (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Oleme teinud valiku hääletada ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjate vastaste sanktsioonide raporti poolt.

Ettepaneku eesmärgiks on takistada ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatepoolset ärakasutamist ning tugevdada töötajate õigusi. Ebaseadusliku tööhõive korral on karistatavaks isikuks seadust rikkuv tööandja, mitte töötaja.

ELi piires puuduvad teatud riikides seda liiki seadused. Teistel riikidel seadused on, kuid neid ei rakendata või ei järgita. Ühised ELi eeskirjad ärakasutamise ja ebaseaduslikult riigis viibivate töötajate tööhõive takistamiseks on seega üheks mooduseks, et paljudes ELi riikides latti kõrgemale seada.

Ettepanek, mille üle täna hääletame, on paljude puudustega. Kui otsus olnuks minu, oleksid paljud osad teistsugused olnud. Oleksin näiteks soovinud näha kodutöödesse kaasatud naiste suuremat kaitset. Ent alternatiiviks on direktiivi täielik puudumine, ning seega veel vähem kaitset neljale kuni kaheksale miljonile ebaseaduslikult riigis viibivale kolmandate riikide kodanikele, kes hetkel ELi piires ebaseaduslikult töötavad ning keda tööandjad nende väga kaitsetus olukorras korduvalt ära kasutavad.

Olgugi et on oluline ebaseaduslikku sisserännet ning ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ärakasutamist takistada, peame samuti kindlustama, et suurendame inimeste võimalusi ELi piires seaduslikul alusel elama asuda ning tööd otsida. Seda reguleeritakse teiste direktiividega, mille üle läbirääkimistesse meie Euroopa Parlamendis viimase aasta jooksul kaasatud oleme olnud.

– Raport: Elisabeth Jeggle (A6-0472/2008)

  Constantin Dumitriu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Põllukultuuride statistikat puudutava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku raportil on rida uute sätete rakendamise parandamiseks vajalikke lisaelemente.

Statistika etendab ühenduse poliitikate koostamisel eluliselt olulist rolli, sest annab täpse ettekujutuse turupakkumisest ja -nõudmisest ning see info aitab majanduslikku tasakaalu saavutada. Samal ajal ei tohi Euroopa tasandil tüüpeeskirjad muutuda bürokraatlikuks koormaks, vaid peavad kindlustama, et liikmesriikide vahel oleks lihtne ja tulemuslik pidev infovahetus.

Sel põhjusel tervitan komisjoni ettepanekut ning raportööri väljakäidud täiendusi, kuna need tagavad ELi põhimõtetele vastava lihtsa, paindliku õigusraamistiku loomise. Nende eeskirjade mõju Euroopa põllumajandusele loob suurema suutlikkuse reageerida turul esile kerkida võivatele probleemidele, nagu näiteks ületootmine, mis võivad viia hindade langemisele.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Olen hääletanud antud raporti poolt, osaliselt seepärast, et komisjoni ettepaneku eesmärgiks on lihtsustada olemasolevaid seadusi, ning osaliselt seepärast, et põllumajandusstatistika on siiski praegustes ühise põllumajanduspoliitikaga oludes vajalik.

Sooviksin rõhutada, et mu „jah”-hääl antud raportile ei ole toetusavaldus ühisele põllumajanduspoliitikale enesele.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad. Tervitan proua Jeggle tööd ja hääletasin tema põllukultuuride statistika kogumise vajadust käsitleva raporti poolt.

Jagan raportööri ja komisjoni arvamust, et põllukultuuride statistika on oluline ühise põllumajanduspoliitika hindamiseks ning ELi turgude haldamiseks, kus antud kaupadega kaubeldakse.

Mul on hea meel, et proua Jeggle on rõhutanud, et lisakulud- ja koormad peaks jääma mõistlikkuse piiridesse, nii et lihtsustatud bürokraatia ja parema kvaliteediga seadusloome kasu ei taandaks väljakäidud meetmetega seotud üleliia kõrged kulud.

Arvan, et raport sobib täpselt 2007. aasta 24. jaanuari teatises kirjeldatud Euroopa Liidu halduskulude vähendamise tegevuskavaga ning on seetõttu, nagu ütlesin, pälvinud minu toetuse.

– Raport: József Szájer (A6-0216/2008)

  Constantin Dumitriu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Nagu juba olen teatanud, kui väljendasin oma toetust ühenduse turul ning kolmandates riikides põllumajandustoodete soodustamise raportile, on vein üks ühenduse toodetest, millel on globaalsel turul domineeriv positsioon ning mis peab võtma endale Euroopa kaubandusstrateegias võtmerolli.

Selleks, et pakkuda eri liiki veinidele, mitte ainult traditsioonilistele, vaid ka raportis mainitutele, paremat tuge, on meil aga vaja lihtsaid, paindlikke eeskirju, mis järgivad Euroopa kvaliteedi edendamise põhimõtteid. Samal ajal on meil tarvis paremat liikmesriikide, Euroopa institutsioonide, tootjate ja lisaks ka tootja- ning turustusorganisatsioonide vahelist koostööd.

Tervitan Euroopa Komisjoni ettepanekut ja meie kaasliikme, József Szájeri esitatud raportit, kuna saame seetõttu lihtsustatud tüüpeeskirjad aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise kohta. Antud tooted on tuntud kogu maailmas ning tänu uutele sätetele saavutavad oma turul edukalt parema positsiooni, samas toetades ühenduse tootjaid ja turustajaid.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad. Mina hääletasin härra Szájeri aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide raporti poolt.

Arvan, et veinitööstus on ELi majandusele väga oluline, kuna rida riike, sealhulgas Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania, kuuluvad maailma juhtivate veinitootjate hulka ning ekspordivad oma kuulsaid tooteid üle kogu maailma. Seetõttu tervitan ettepanekut panna paika selged eeskirjad eelmainitud veinipõhiste toodete määratlemiseks, nii et kõrgkvaliteetseid Euroopa tooteid oleks alati võimalik ära tunda ja kindlaks teha.

– Raport: Ieke van den Burg (A6-0047/2009)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraadid, oleme teinud valiku hääletada nõukogu direktiivi ettepaneku poolt direktiivi 2006/112/EÜ muutmiseks alandatud käibemaksumäärade osas. Siiski sooviksime rõhutada, et me ei pea alandatud käibemaksumäärasid „musta” majanduse probleemi lahenduseks.

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Täna hääletasime alandatud käibemaksumäärade raporti üle. Antud muudatused tõstavad esile, et alandatud käibemaksumääradel oleks positiivne mõju paljude teenusevaldkondade ümberkujundamisele, kuna alandaksid deklareerimata töö taset.

Eluasemevaldkonna osas on võimalik kohaldada alandatud käibemaksumäärasid energiakokkuhoiule ja -säästlikkusele suunatud renoveerimis- ja remonditööde suhtes.

Ettepanek sai alguse 2008. aasta suvel ning käib välja teatavate muude kohalikult pakutavate teenuste, sealhulgas toitlustamisteenuste, lisamise.

Lisaks eluaseme- ja toitlustamisteenustele lülitatakse alandatud määradeks sobivate teenuste loendisse püsivalt töömahukad teenused. Kategooriat laiendatakse, et lülitada sisse muud kohalikult pakutavad sarnase iseloomuga teenused, nagu näiteks: füüsiliste vallasasjadest kaupade, sealhulgas jalgrataste, kingade, riiete, arvutite, kellade pisiparandus; kõikide nende kaupade puhastamis- ja hooldamisteenused; kõik isikliku hügieeni ja kosmeetika teenused, sealhulgas juuksuri-, ilu-, aiapidamisteenused; pühamute ja kultuuripärandi objektide ning ajaloomälestiste remondi- ja hooldusteenused.

Samuti laiendatakse farmaatsiatoodete kategooriat, et katta kõiki imavaid hügieenitooteid, sealhulgas lastemähkmeid ja puuetega inimestele mõeldud varustust.

Trükitud raamatud, sealhulgas audioraamatud, võivad kehtiva seaduse kohaselt samuti kuuluda vähendatud määra alla.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete edendamine – mis moodustavad 99% Euroopa ettevõtetest, mis annavad üle 100 miljoni töökoha ja mis ainuüksi viimase kaheksa aastaga on loonud 8 miljonit töökohta – on väikeettevõtete seadusele keskse tähtsusega.

Käesolev ettepanek on näiteks rakendatud meetmetest. See lubab teatud ettevõtetel kasu saada alandatud käibemaksumäärast, samas üritades võtta käsile põrandaalust tööturgu ning nõuda õigusjärgsete ettevõtete loomist.

Vaatamata VKEde tegutsemisele kaasaaitamise soovile, ei tohi me ohustada ELi aluspõhimõtteid. Antud juhul on ühtne turg kaitstud, kuna käesolevas dokumendis toodud eeskirjad kohalduvad ettevõtete suhtes, mis tegutsevad ainult kohalikult, vältides nõnda turumoonutusi.

Kõikidel nendel põhjustel hääletasin antud raporti poolt, mida pean täiuslikuks näiteks poliitikatest, mida Euroopa Parlamendil majandusvallas vastu võtta tuleks.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Mul on esimest korda hea meel hääletada Euroopa maksudirektiivi üle. Mõneks ajaks, kuni on üldisem revideerimine, mis võib küsimärgi alla seada kõik, kaovad antud direktiivis kõige silmatorkavamad hälbed. Kohalikult pakutavatel teenustel, nagu näiteks restoranid, kellel pole nagunii mingit pistmist siseturu ja konkurentsimoonutuse probleemidega, ning töömahukatel teenustel on võimalik alandatud määrast kasu saada.

Pall on nüüd valitsuste väljakuservas. Esiteks komisjonis, kes pole oma otsust veel teinud. Seejärel riiklikul tasandil, kus jälgime hoolega laadi ja kiirust, millega meie võimulolevad inimesed oma valimislubadusi peavad.

Kardan siiski, et käesoleva hea uudise juur võib olla kriisis; eurooplaste ostujõu languses ning eriti Euroopa valimiste peatses saabumises. Õige lahendus oleks olnud teha jäädavalt lõpp maksude ühtlustamisele, milleks ikka õigustust pole.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin antud raporti poolt, mis lubab Suurbritannial alandada käibemaksumäärasid uues kauba- ja teenustekategoorias, sealhulgas toitlustusteenustele ja muudele kohalikele teenustele. Toetan raportit, sest see annab väiksematele ettevõtetele võimaluse rohkem kliente ligi tõmmata. Raport kujutab endast positiivset meedet majanduslangusega võitluses, muutes väiksemad, kohalikud ettevõtted klientidele atraktiivsemaks.

  John Purvis (PPE-DE), kirjalikult. − Konservatiivid on alati väitnud, et maksustamine on suveräänsuse alusküsimus ning seetõttu igasugune samm võimu loovutamiseks antud valdkonnas Euroopa Liidult liikmesriikidele on tervitatav. Antud meede, mis lubab liikmesriikidel kohaldada rea kohalikult pakutavate ning töömahukate teenuste puhul madalamat käibemaksumäära, on positiivseks näiteks subsidiaarsuse põhimõtte rakendamisest ning me julgustame komisjoni antud suunas kaugemalegi liikuma. Iseäranis oleksime soovinud alandatud määra laiendamist kohalikult toodetavatele õlledele ja siidritele, kuna see aitaks pubidel ellu jääda ajal, kui need kõrgete lõivumäärade käes kannatavad.

Rõhutame, et on liikmesriikide otsustada, millal on asjakohane selliseid meetmeid rakendada. Hiljutine üldise käibemaksumäära alandamine Ühendkuningriigis on olnud kallis ettevõtmine, mis on andnud vähe tulemust ajal, kui muud meetmed, nagu näiteks palju suuremad, kuid sihistatud käibemaksualandused, mida antud ettepanek lubab, või üksikisiku tulumaksu suuremad vähendused oleksid olnud nii üksikisikutele kui ka majandusele tervikuna kasulikumad olnud.

  Poul Nyrup Rasmussen (PSE), kirjalikult. − (DA) Euroopa Parlamendi Taani sotsiaaldemokraatidest liikmed, Poul Nyrup Rasmussen, Britta Thomsen, Christel Schaldemose, Dan Jørgensen ja Ole Christensen, on jäänud proua van den Burgi alandatud käibemaksumäärade raporti üle hääletamisel erapooletuks. Meie delegatsiooni seisukoht on, et käibemaksu alandamisel oleks Taanis äärmiselt tagasihoidlik mõju tööhõivele ühes riigi tulu problemaatilise kahjuga. Käesolevat majanduskriisi silmas pidades aga võib olla enam vajadust teistes ELi liikmesriikides käibemaksu vahendite ühe riikliku kriisipaketi elemendina kasutada ning nõnda rängalt kannatavates valdkondades tööhõivet tugevdada. Meil on juba väga erinevad käibemaksumäärad ning seetõttu ei taha me takistada teisi ELi liikmesriike antud rada pidi minemast. Sellel võib olla samuti positiivne mõju nõudlusele Taani majanduses.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − EPLP hääletas antud raporti poolt. Arvame, et käibemaksu alandamine võib aidata kaasa teatud töökohtade säilitamisele ning võimaldada luua teisi. Iga riik on ette kandnud kogemustest, mis on lubanud teatavat usku tõsiasja, et kohalikud tingimused vajavad kohalikke reageeringuid; see kehtib käibemaksutaolise maksu puhul.

Ühendkuningriigis on viinud käibemaksu üldine alandamine inflatsiooni langusele 1% võrra ning 12 miljardi briti naela süstimisele majandusse.

– Resolutsiooni B6-0097/2009 ettepanek: LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetav kasutamine

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − 2001. aasta 11. septembrist saadik on Ameerika juhtinud globaalset sõda terrori vastu. Kurb on, et ELi absolutistlik inimõiguste kultuur ja tema paljude kõrgelseisvate poliitikute argus on sundinud Ameerika Ühendriike võtma endale sügavalt ebaproportsionaalset vastutust selle eest, et käsile võtta oht, mis ei tunne piire.

Islamistliku džihaadi äärmuslased kujutavad endast ohtu meie eluviisile kui sellisele. Poliitikutel on vastutus kaitsta avalikkust selle pretsedenditu ja eksistentsialistliku ohu vastu. Olen rõõmus, et mõned ELi riigid pidasid kohaseks LKAga, meie Ameerika liitlastega, koostööd teha. Ma ei suuda mõista, miks mõned riigid seadsid terroristide inimõigused oma kodanike kaitsmisest kõrgemale ning keeldusid LKAga koostööd tegemast. Jälle seadis ELis niivõrd valdav ameerikavastasus oma kodanike turvalisuse ohtu.

Kogu antud teema näitab, kui oluline on igal liikmesriigil säilitada õigus välispoliitika ja luure küsimustes sõltumatult tegutseda.

Hääletasin antud raporti vastu.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) 2007. aastal võttis Euroopa Parlament küsimust juhtinud parlamendikomisjoni teostatud juurdluse tulemusena vastu resolutsiooni, mis sisaldas antud ebaseaduslike tegevuste kordamise ennetamisele suunatud tosinaid ettepanekuid.

Nüüd on tal käsil nende ettepanekute rakendamise hindamise menetlus, kasutades minu väljakäidud meetodeid. Euroopa Parlamendi president saatis hiljaaegu riiklike parlamentide presidentidele ametliku koostööpalve ning peagi toimub küsimuse arutamine.

Uue resolutsiooni vastuvõtmine enne antud menetluse lõpuleviimist oleks kiirustav ning viiks vigadele: ennatlikult kõnelemise veale, kui midagi uut öelda pole; resolutsiooni vastuvõtmise soovile järeleandmise veale, et mõjutada inimesi või teha siseriikliku poliitikat ning president Obama kritiseerimisest alustamise veale, kui peaksime atlandiülese koostöö võimendamise koostööd tegema, kasutades ära Ameerika Ühendriikide valitsuse vahetust.

Seetõttu ei anna ma häält antud resolutsiooni ettepaneku poolt. Samuti ei saa ma hääletada teksti vastu, mis kordab inimõiguste austamise, õigusriigi ja tõeotsimise alusväärtusi. Just seepärast jäängi erapooletuks.

  Jas Gawronski (PPE-DE) , kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, minu otsus resolutsiooni ettepaneku vastu hääletada rajanes tõsiasjal, et see kordab samu ideesid, mille vastu minu fraktsioon oli LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise (TDIP) ajutise parlamendikomisjoni viimasel hääletusel. Esitan antud arvamuse Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide partei koordinaatorina kunagises TDIP ajutise parlamendikomisjonis ning järgnenud kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni töörühmas.

Eelmainitud komisjon otsustas saata igale liikmesriigile küsimustiku, et täpsustada, mis arengud Euroopa Parlamendi juurdluse järel aset leidsid. Tänaseni aga, nagu kindlasti teate, pole nendele küsimustikele vastust saadud, isegi mitte pärast kirjalike meeldetuletuste saatmist.

Seetõttu ei pea ma arukaks vastu võtta uut teksti, mis väidab tegevat uusi järeldusi, kui tegelikkuses pole meil midagi uut avalikustada. Mul on tunne, et tegemist on järjekordse vasakpoolse valimistrikiga, mitte aga katsega taotleda õiglust.

  Ana Maria Gomes (PSE), kirjalikult. − Hääletasin küll selle eest, et jäetaks sisse viide Portugalile, sealhulgas viide Barroso valitsuse võimalikele vastutusaladele vaatamata tõsiasjale, et minu arvates peaks olema selle lõigu tekst täpsem ja mainima „uut faktilist infot” ning mitte lihtsalt „uut pressiinfot”.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Vähendamata olulisi külgi, millega me selgelt ei nõustu, rääkimata karjuvatest väljajätmistest ja vasturääkivustest, antud resolutsioon:

- „mõistab hukka asjaolu, et … ei ole seni võtnud meetmeid erakorralise üleviimise programmi päevavalgele toomiseks”;

- „kutsub liikmesriike, komisjoni ja nõukogu üles … aitama kaasa tõe väljaselgitamisele, algatades uurimisi või tehes pädevate asutustega koostööd ... ning tagades salateenistuste tegevuse parlamentaarse kontrolli;”;

- „palub Euroopa Liidul, liikmesriikidel ja USA ametivõimudel uurida ja täielikult välja selgitada inimõigusi, põhivabadusi, piinamise ja väärkohtlemise keelamist, inimeste tahtevastast ja riigi varjatud kadumist ja õigust õiglasele kohtupidamisele käsitlevate rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide rikkumised ja kuritarvitused, mis on toime pandud seoses nn terrorismivastase sõjaga, … ning tagada, et sellised rikkumised tulevikus ei kordu ja et terrorismivastases võitluses ei rikutaks inimõigusi, põhivabadusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid”.

Ent resolutsioon ei selgita ega mõista hukka aluselementi, nimelt niinimetatud „terrorismivastast sõda”, ega mõista hukka seda, mida nimetab „inimrööviskeemide ja salajaste kinnipidamiskohtade piiratud ülalpidamiseks” Ameerika Ühendriikide poolt.

Vajame selget hukkamõistmist ja tõe otsimist, mida tegelikult Portugali Kommunistlik Partei Portugali parlamendis ette pani ning mille Portugali Sotsialistlik, Sotsiaaldemokraatlik ja Rahvapartei tagasi lükkasid.

  Jens Holm ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Olgugi, et LKA resolutsioonis on vaieldavaid elemente, nagu ELi-USA õigusalase koostöö ja väljaandmislepete tervitamine, hääletasin siiski resolutsiooni poolt, et toetada inimõigusi ning katset tuua päevavalgele erakorralise üleviimise programmi.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Käesoleval täiskogul vastuvõetud resolutsioon kinnitab taas kord, et vastavalt ÜRO piinamise vastase konventsiooni artiklile 14 on piinamistegevuse igal ohvril täitmisele kuuluv õigus heastamisele ning õiglasele ja küllaldasele hüvitusele. Kõnekas on, et käesoleva täiskogu Ühendkuningriigi konservatiivsed liikmed hääletasid resolutsiooni vastu. Võrdselt kõnekas on, et Ühendkuningriigi leiboristlikud liikmed jäid erapooletuks. Moraalselt pankrotistunud leiboristlik valitsus on juhtinud Ühendkuningriigi ebaseaduslikku sõtta ning lubanud kasutada oma lennujaamu erakorraliste üleviimislendude tarbeks. Euroopa Parlamendi unionistidest liikmete tänased hääled üksnes suurendavad seda häbi veelgi.

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. − Olgugi, et LKA resolutsioonis on vaieldavaid elemente, nagu ELi-USA õigusalase koostöö ja väljaandmislepete tervitamine, mille suhtes olen väga kriitiline, hääletasin siiski resolutsiooni poolt, et toetada inimõigusi ning katset tuua päevavalgele erakorralise üleviimise programmi.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Olen varemalt väljendanud oma jälestust info suhtes, mis on tulnud päevavalgele seoses inimeste kohtlemisega, keda kahtlustatakse, kuid keda pole süüdi mõistetud, kuritegudes ning kes on väljaantud ning keda mõnedel juhtudel erinevate riikide ametivõimud on röövinud. See on täiesti vastuvõetamatu ning käib vastu kaasaegse demokraati põhimõtetele. Antud asja pole ikka veel selgust toodud ning seetõttu on hea, et neid intsidente päevavalgele tuuakse.

Parlamendi resolutsioon sisaldab palju positiivseid elemente, kuid arvan, et asjakohatute sõnastuste sissejätmine teeb selle välispoliitilised ambitsioonid liiga kõrgeks. See nihutab tähelepanukeskme ära põhiküsimuselt, milleks on kahtlustatavad inimõiguste rikkumised. See on väga kahetsusväärne. Olen seetõttu hääletanud selle resolutsiooni ettepaneku vastu.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa riikides asetleidnud väidetavate kinnipeetavate transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamisega seotud LKA tegevuste resolutsiooni ettepaneku vastu, kuna antud resolutsiooni otstarve on põhjendamata.

Esiteks sooviksin rõhutada, et protseduurilisest seisukohast oleks pidanud antud resolutsiooni allkirjastanud fraktsioonid ootama riikide parlamentide vastuseid president Pötteringi kirjale 9. veebruarist 2009, mis palub antud küsimust puudutavale 2007. aasta veebruari resolutsioonile järgnenud liikmesriikides rakendatud meetmete üksikasju.

Teiseks on täiesti ebaproduktiivne takerduda jälle kahtlustustesse ja süüdistustesse teatavate liikmesriikide vastu, mille tingis president Obama 2009. aasta jaanuaris vastuvõetud korraldus, mis nõudis Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse sulgemist ühe aasta jooksul.

Rumeenia suhtes mainis volinik Barrot oma kõnes eelmise osaistungjärgu ajal, et jälgib pingsalt meetmeid, mida Rumeenia ametivõimud antud juurdluse ajal rakendasid. Arvan, et Rumeenia on oma koostööga täielikult näidanud head tahet ning taganud komisjonile ja Euroopa Parlamendile kogu vajaliku info ja lisaks ka kõik antud küsimuses teostatud juurdluste tulemused.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Sooviksin nüüd, nagu 2.–5. veebruarini toimunud Strasbourgi osaistungjärgu puhulgi, taas kord kinnitada oma vastuseisu teatud Euroopa riikide territooriumil asetleidnud väidetavate terroristide transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamisega seotud LKA tegevuste resolutsiooni ettepanekule.

Rumeenia pihta suunatud süüdistused, mille kohaselt oli riik kaasatud terroristidest kahtlusaluste ümberpaigutamiskavasse, on alusetud. Seetõttu on vastuvõetamatu, et Rumeenia nime väidetavate LKA vanglate arutelu raames vabalt ringi loobitakse.

Seni on meie pihta suunatud ainult süüdistusi igasuguse usutava tõenduseta, mis neid toetaks. Tõepoolest parimaks näiteks antud lähenemisest on härra Martini raport, kuna süüdistused, mis see Rumeenia vastu teeb, on nii vaidlust tekitavad kui ka alusetud.

Arvan, et mõttekäik rea taoliste tõsiste süüdistuste taga on osa samast Euroopa valitsuste poolt endale võetud kohustusest austada ja edendada Euroopa Liidu põhivabadusi, -õigusi ja -väärtusi, mille nimel resolutsiooni projekt on algatatud.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad. Kavatsen kasutada oma häält LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise resolutsiooni ettepaneku toetamiseks. Arvan, et on äärmiselt oluline rakendada ellu täielikult soovitusi, mis antud parlament tegi LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise ajutises parlamendikomisjonis, sest salajaste kinnipidamiskeskuste olemasolu, sunniviisilised kadumised ja kinnipeetavate piinamine pole mitte ainult rahvusvahelise inimõiguste alase õiguse, ÜRO piinamise vastase konventsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja põhiõiguste harta karjuv rikkumine, vaid seda ei saa tolereerida ka rahvusvahelises süsteemis, kus valitseb demokraatia ja õigusriik.

Antud põhjusel tervitan resolutsiooni, mis soovitab tungivalt kõikidel liikmesriikidel tuua päevavalgele kõik antud kontekstis terrorivastase sõja nimel toimepandud kuritarvitamised, kuna tõelist ja tulemuslikku terrorivastast sõda ei saa pidada nende samade inimõiguste ja põhiõiguste rikkumisega, mida see kaitsma peaks.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi fraktsiooni EPLP liikmed arvavad, et antud resolutsioon sisaldab rea väärtuslikke punkte. Oleme järjepidevalt toetanud antud resolutsiooni koostamist ning heaks kiitnud nelja Euroopa Parlamendi fraktsiooni nimel päevakorda esitatud ühise resolutsiooni.

Ent me ei saa antud resolutsiooni toetada, kui sinna käivad sisse tõestamata süüdistused, mille üle pole veel otsustanud asjakohased ametivõimud. Kahjuks ei rajane antud resolutsioon muudetud kujul enam tõestatud tõsiasjadel ning kahetsusväärselt pole fraktsioonil EPLP muud võimalust kui erapooletuks jääda.

  Marek Siwiec (PSE), kirjalikult. – (PL) Jäin erapooletuks asjaolu tõttu, et ei tunne mainitud resolutsiooniettepaneku muudatuste üksikasju.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. − Olgugi, et LKA resolutsioonis on vaieldavaid elemente, nagu ELi-USA õigusalase koostöö ja väljaandmislepete tervitamine, hääletasin siiski resolutsiooni poolt, et toetada inimõigusi ning katset tuua päevavalgele erakorralise üleviimise programmi.

– Raport: Jacek Saryusz-Wolski (A6-0019/2009)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Austatud juhataja, toetasin härra Saryusz-Wolski raportit. Mul on hea meel, et raport keskendub eeskätt 2008. aasta sündmustele, mis panid ELi välispoliitika tulemuslikkuse proovile. Jällegi oleme teinud kindlaks, et Euroopa tugevus on kooskõlastatud tegudes. Sama kehtib Euroopa institutsioonide kohta. Nad peavad töötama koos, samamoodi nagu liikmesriigid, et Euroopa kõneleks rahvusvahelisel areenil ühel häälel.

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Toetan riikliku veto säilitamist välisasjade küsimustes ning tunnen üha suuremat muret ELi kasvava rolli pärast maailmaareenil hoolimata tõsiasjast, et Lissaboni aluslepingut pole ratifitseeritud.

Sellele vaatamata võtan omaks, et on valdkondi, milles liit saab oma tahte väljendamiseks koos tegutseda, ja üheks selliseks valdkonnaks on Taiwan. Nõukogu väljendas hiljuti toetust Taiwani sisulisele osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides. Toetan seda poliitikat, sest arvan, et on vastuvõetamatu keelata 23 miljonile Taiwani inimesele häält rahvusvahelisel areenil.

Taiwan on õitsev demokraatia, millel on tippkvaliteediga riiklik tervishoiusüsteem. Sean küsimärgi alla, kas on moraalne jätta Taiwan ilma kasust, mis kahtlemata tõuseks vaatlejastaatuse omistamisest Maailma Tervishoiuassamblees. Lisaks loodan, et ELi institutsioonid suudavad koos antud küsimuses edusamme teha enne assamblee järgmist koosolekut mais.

Tervitan raporti positiivseid märkusi väinaüleste suhete paranemise kohta.

Seetõttu jäin antud raporti suhtes erapooletuks.

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Soovin õnnitleda välisasjade komisjoni juhatajat, härra Saryusz-Wolskit esitatud väga hea raporti eest. Arvan, et peame keskendama eritähelepanu idapartnerlusele. Minu arvates peab olema idapartnerlusel selge institutsiooniline struktuur parlamentaarsete ja valitsustevaheliste mõõtmete ja lisaks ka piisavate tehniliste ja finantsorganitega.

Valitsustevahelise mõõtme osas arvan, et meil on vaja kehtestada selge ajakava ministrite tasandil koosolekutega, mis kaasaksid 27 liikmesriiki vastaspooltega idapartnerlusriikidest. Ilmselgelt tuleb Valgevene juhul toetada Euroopa Liidu Nõukogu otsust taasalustada läbirääkimisi nii valitsusega Minskis kui kõigi demokraatlike jõududega selles riigis. Valgevene autoritaarne režiim peab mõistma, et EL nõuab igasuguse koostöö kindla tingimusena vajadust austada demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi.

Arvan, et idapartnerluse parlamentaarne mõõde on oluline, sest kindlustab antud projekti demokraatliku õigusjärgsuse. Tulevase parlamentaarse assamblee koosolekud peavad aitama kaasa antud projekti kinnitamisele nii võimulolevate parteide kui ka opositsioonijõudude poolt, mis võib pakkuda demokraatliku loogika aluselt alternatiivset valitsust.

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Fraktsioon Kreeka Kommunistlik Partei Euroopa Parlamendis hääletas 2007. aasta ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) rakendamise aastaraporti vastu.

Solvav on, et raport nõuab ELi rahvusvahelise ja militaarse kohaloleku – teisisõnu kogu maailmas imperialistliku sekkumise – tugevdamist. See kasutab kapitalistliku arengu tekitatud probleeme, nagu näiteks kliimamuutus ja energiaküsimused, uute ettekäänetena oma imperialistlikule interventsionismile ning positsiooni tugevdamisele oma globaalsete imperialistlike konkurentide üle.

Samal ajal taotleb see tihedamat ja sügavamat koostööd USAga, eesmärgiga rakendada nende imperialistliku võimu vastaste reaktsioonide ja vastupanu suhtes ühist lähenemist.

Raport kaitseb ELi imperialistlikke meetmeid maailma erinevates piirkondades, näiteks Lääne-Balkanis, kus see on juba rajanud EULEXi politsei/kohtujõu Kosovosse, Lähis-Idas tervikuna, Gruusias, Aafrikas ja mujal ning tahab tugevneda veelgi.

Aastast aastasse muutub EL agressiivsemaks ja ohtlikumaks inimestele, kes peavad antud poliitika, Ameerika Ühendriikide ja NATO poliitika ning asjade imperialistliku korra vastu üldiselt otsustavamalt ja koordineeritumalt võitlema.

  Jas Gawronski (PPE-DE), kirjalikult. − Käesolev raport kritiseerib inimõiguste olukorda Hiinas, kuid oleks võinud samuti mainida inimõiguste olukorda Taiwanis, mis on eeskujulik. Taiwani õitsev demokraatia, mida tugevdavad konstitutsioonilised kaitsed ja õigusriik, on teravaks kontrastiks totalitaarsele kommunistlikule diktatuurile Hiinas.

Jagan raporti sõnu väinaüleste suhete paranemise kohta. President Ma Ying-jeoud tuleb selle kordasaatmise eest õnnitleda.

ÜVJP on vältimatult rakendusala poolest piiratud nii kaua, kuni allub riiklikule vetole. Sellele vaatamata tervitan nõukogu hiljutist toetusavaldust Taiwani sisulisele osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides. Loodan, et nõukogu ja muud institutsioonid kiidavad heaks Taiwani püüdluse saada vaatlejaks Maailma Terviseassambleel. On moraalselt vale jätta Taiwan avalikust tervishoiufoorumist välja lihtsalt Hiinast tuleva surve tõttu.

Seetõttu hääletasin antud raporti kinnitamise poolt.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Antud raport, täpselt nagu käesoleval istungil arutatud ja vastuvõetud teised kaks raportit, on väga ambitsioonikas.

Retoorikat kõrvale jättes arvab raport, et „tulevad kuud pakuvad ELile ainulaadse võimaluse koostada uue Ameerika Ühendriikide valitsusega uus atlandiülene päevakord, mis kataks ühist huvi pakkuvaid strateegilisi küsimusi, nagu näiteks uus … globaalne valitsemine”, iseäranis silmas pidades tulevat NATO tippkohtumist ja G20 kohtumist, mis mõlemad on kavandatud aprilli.

Tegelikult kujutavad raport ja resolutsioon visandit ELi suuremate riikide eesmärkidest, prioriteetidest ja huvidest, olgu kas Balkanis (Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina), Ida-Euroopas (Kaukaasia, Must meri, Valgevene, Gruusia, Venemaa), Lähis-Idas (Gaza sektor, Iraak), Vahemere piirkonnas, Kesk-Aasias (Afganistan, Iraan), Aafrikas (Tšaad, Sudaan, Somaalia, Kongo Demokraatlik Vabariik), Aasias (Hiina) või Ladina-Ameerikas.

Selle sisu ulatub rahvusvahelise õiguse kõige häbitumatest rikkumistest, vahelesegamisest ja interventsionismist kuni ELi suuremate riikide poliitilise ja majandusliku juhtimise kasinalt varjatud ambitsioonideni.

See on väljakuulutatud „ELi maailmarolli” tegelik sisu ja tähendus: teisisõnu, tema ambitsioon jagada mõjupiirkondade, turgude ja loodusvarade juhtimist Ameerika Ühendriikide ja Jaapaniga.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Andsin Jacek Saryusz-Wolski raportile, mis käsitleb ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhiatribuute, oma selge toetuse. Nõukogu 2007. aasta raport annab nendest küsimustest sobiva kirjelduse. Oleks raske mitte nõustuda, et ÜVJP rakendamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud rahalised vahendid pole kaugeltki küllaldased, iseäranis agressiivse terrorismitegevusega seotud oludes. Rahus ja julgeolekutundega elamise õigus on ELi prioriteet. Sellel julgeolekul on mitu mõõdet: poliitiline, sõjaline, energiaalane, toidualane ja nii edasi. Koostöö teiste riikidega etendab antud valdkonnas tohutut rolli. Atlandiülesed suhted USA ja Kanadaga on iseäranis tähtsad ning neid tuleks tunnistada, nagu tuleks tunnistada tihedamat koostööd ELi ja NATO vahel. Idapartnerlust võib tunnistada kui väga paljutõotavat. Ses suhtes on märkimisväärsed suhted Venemaa, Ukraina, Gruusia ja Valgevenega. EL saab samuti avaldada positiivset mõju olukorrale Lähis-Idas. Hiljutine konflikt Gaza sektoris on näidanud dramaatilisi olusid, milles selle piirkonna inimesed elavad, olgu nad palestiinlased või juudid.

Julgeoleku valdkonnas on ELi meetmed tulemuslikud ainult juhul, kui kõneleme ja tegutseme ühena. Individuaalsetele huvidele keskendumine võib tuua ainult ajutist kasu. Pealegi nõuab universaalne solidaarsus erilist austust alusväärtuste ja inimõiguste ning lisaks ka väärikuse ja vabaduse vastu, milleks on õigus igal üksikisikul. Sobivad diplomaatilised jõupingutused, sealhulgas niinimetatud ennetav diplomaatia, saavad etendada antud valdkonnas igatahes märkimisväärset rolli.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Nagu nähtub ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevast arutelust ja raportist, on Euroopa Liidu ambitsioon välispoliitika osas tohutu. Tõsiasjadest on selgelt ilmne, et ELi roll maailmas ei ole võrdne selle ambitsiooniga. Ent see roll mitte ainult ei kasva, vaid valdaval enamikul juhtudest on liikmesriigid ühel meelel ning tegutsevad koostöös. Praegusel lahkarvamuste ajal jagavad Euroopa Liidu 27 liiget väärtusi, põhimõtteid ja prioriteete rohkem, kui arvata võiks.

Seepärast toetangi leppe, millele meie tegevusprioriteedid ja -kriteeriumid tuginevad, tugevdamist.

Ent äratundmine, et on lahkarvamusi, mis tulenevad lihtsalt erinevate huvide ja prioriteetide olemasolust, ei ajenda mind järeldama, et EL on maailmas tähtsusetu või et kõikidele liikmesriikidele tuleb peale suruda üks välispoliitika vastupidiselt nende oma huvidele või isegi ajaloole. Käimas on kogukonna ehitus ning see protsess, ehkki aeglane, on suurema õnnestumise väljavaatega kui ebaolulise ühe lähenemise pealesurumise soov.

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu Euroopa Parlamendi resolutsioon „nõukogu 2007. aasta aruanne Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta, mis esitatakse Euroopa Parlamendile 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe G jao lõike 43 kohaldamisel”, et toetada rahu, inimväärikust, inimõigusi, demokraatiat, multilateraalsust ning õigusriiki.

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − Härra Saryusz-Wolski raport sisaldab teretulnud viiteid Taiwanile ning iseäranis hiljutisele sulale väinaülestes suhetes. Õnnitlen Taiwani president Mad vapra ja kindlameelse algatuse puhul parandada suhteid Hiina Rahvavabariigiga.

Sellele vaatamata kardan, et meie ELis ei mõista täielikult demokraatliku Taiwani toetamise ning tema 23 miljonile inimesele rahvusvahelisel areenil hääle andmise tähtsust.

Nõukogu toetab Taiwani sisulist osalemist rahvusvahelistes organisatsioonides. On aeg, et parlament seda toetust kordaks, eriti Taiwani ambitsiooni suhtes saada Maailma Terviseassambleel vaatlejaks.

Taiwani väljajätmine sellest organist Hiina käsul on laiduväärne. Arstina taunin poliitika vahelesegamist rahvatervise asjadesse. Me ei paindu Hiina ees Tiibeti suhtes; me ei paindu Hiina ees inimõiguste suhtes; on aeg, et me ei painduks Hiina ees Taiwani suhtes.

Jäin antud raporti suhtes erapooletuks.

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja mu Briti konservatiividest kolleegid tervitame vajadust ÜVJPs tulemusliku valitsustevahelise koostöö järele tingimusel, et Ühendkuningriigile jääb veto ja võimalus oma riiklikes huvides vajaduse korral üksi tegutseda. Raportil on öelda häid asju ELi 27 liikmesriigi rahvusvahelise koostöö vajaduse kohta sellistes valdkondades nagu atlandiülesed suhted, Gruusia, idapartnerlus ja Lähis-Ida laiemalt.

Siiski oleme vastu väikestele viidetele Lissaboni aluslepingule. Oleme ammu väljendanud oma vastuseisu aluslepingule ega arva, et oleks Ühendkuningriigi ja ELi huvides sätestada aluslepingus uusi välispoliitikavahendeid. Nendel põhjustel jäime erapooletuks tervikuna.

- Raport: Karl von Wogau (A6-0032/2009)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Austatud juhataja, toetasin härra von Wogau raportit. Olen kindlalt EJKP tugevdamise poolt. Euroopa relvajõudude vahelise koostöö rakendusala laiendamine on, nagu raport rõhutab, oluliseks sammuks ühise välis- ja kaitsepoliitika rajamise suunas. Samuti olen ühel meelel arusaama suhtes, et Euroopa Liit ei peaks tagama mitte ainult enda julgeoleku, vaid ka oma naabrite oma. Meie naabrite näiliselt kahepoolsetel konfliktidel on vahetu mõju ELile.

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa julgeolekustrateegia uuendamise raport toetab avalikult ELi veelgi suuremat militariseerimist, et tugevdada selle militaarset suutlikkust imperialistlikeks sekkumisteks.

See tervitab nõukogu eesmärki, et EL saaks 60 000 mehega alalised sõjalised jõud, mis rajataks juba olemasolevate Prantsuse-Saksa Eurokorpuste ümber, varustataks ühiste relvasüsteemidega ning oleks valmis võitlema maailma eri piirkonnis „kiirreageerimisaktsioonides”. Ettekäänded ELi sekkumiseks, niinimetatud „ohud” tema julgeolekule, laienevad pidevalt, hõlmates lisaks „terrorismile” sellised valdkondi nagu kliimamuutus, energiajulgeolek, küberruum, regionaalsed kokkupõrked, meretransport ja isegi maailmaruum. Tegelikult jätab EL endale „õiguse” sõjaliselt sekkuda seal ja siis, kui oma imperialistlikes huvides vajalikuks peab, mitte ainult kolmandate riikide ja rahvaste vastu, vaid ka oma liikmesriikide rahvaste vastu, et kaitsta monopolide võimu sel moel ja siis kui vaja.

Seepärast Kreeka Kommunistlik Partei raporti vastu hääletaski. Ainult rohujuuretasandil allumatus ning ELi imperialistliku ja rohujuurevastase poliitika hülgamine saab rajada teed Euroopa rahule ning rohujuuretasandil õitsengule.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Härra von Wogaule kuuluvad mu õnnesoovid nii töö eest siin kui ka üldiselt julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni juhatamise eest. Toetan ELi sõjalise operatiivpeakorteri asutamise ideed. Muidugi peaks NATO olema ja ongi meie esimeseks vahendiks, kui julgeolek on ohus. Ent Bushi ja Gore’i vaheliste väitluste ajal üle aastakümne tagasi ütles George Bush, et kui tema oleks president olnud, poleks ta Kosovosse sekkunud.

Vaatamata mu vastumeelsusele Bushi valitsuse välispoliitika suhtes, tundub mulle, et Bushi jaoks on see täielikult põhjendatud positsioon Ameerika Ühendriikide omahuvi alusel. Ent see pole positsioon, mida Euroopa oleks võinud järgida või pidanud järgima. Peale tugeva moraalse argumendi, et meil oli kohustus kaitsta neid, keda ähvardas serblaste genotsiid, olid meil samuti tagajärjena kümned/sajad tuhanded põgenikud. Meil, enda ja nende huvides, peab olema suutlikkus ameeriklasteta lahingutegevusse astuda. Et seda teha, on taolise võimaluse korral tulevikus alalise ELi sõjalise operatiivpeakorteri olemasolu väike hind maksta.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu raport „NATO roll ELi julgeolekustruktuuris”, kinnitab ka antud raport (ja resolutsioon) taas kord eesmärki kinnitada ja konsolideerida ELi kui ründava iseloomuga poliitilist ja sõjalist blokki partnerluses Ameerika Ühendriikidega ning NATO raames.

Muude oluliste ja informatiivsete aspektide kõrval kinnitab antud raport ja resolutsioon taas kord NATO ründavat ja globaalset kontseptsiooni, arvestades, et „uuendatud EJS [Euroopa julgeolekustrateegia] ning NATO tulevane strateegiline kontseptsioon peaks olema vastastikku ühtlustatud ning et seda peaks kajastama deklaratsioon, mis võetakse vastu NATO tippkohtumisel Strasbourgis/Kehlis 2009. aasta aprillis”. Tegelikult läheb see veel kaugemale, kuna „nõuab … ELi operatiivpeakorteri asutamist”.

Lõppkokkuvõttes moodustab raport ja resolutsioon ehtsa hukkamõistu, mitte et seda oldaks kavatsetud, ELi militariseerimisele ja niinimetatud „Lissaboni aluslepingule”, mis muudab selle militariseerimise institutsionaalseks.

Nendel, kes Iirimaal hukka mõistsid ja seetõttu tagasi lükkasid selle kavandatud aluslepingu militaristliku iseloomu, mille ratifitseerimine tähendaks rahvusvaheliste suhete täiendavat militariseerimist, jätkuvat võidurelvastumist ja enam vahelesegamist ja sõda, on õigus.

Õigus on ka nendel inimestel Portugalis, näiteks Portugali Kommunistlikul Parteil, kes seda aluslepingut tagasi lükates on nõudnud referendumi ja laialdase riikliku arutelu korraldamist selle äärmiselt tõsiste tagajärgede üle Portugalile, Euroopale ja maailmale.

  Richard Howitt (PSE), kirjalikult. − Briti leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmed ühinesid sotsialistide fraktsiooniga, hääletades antud raporti poolt. Leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid ELi sõjalise operatiivpeakorteri loomist käsitleva tekstilõigu vastu. Leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmed on järjepidevalt küsitavaks pidanud vajadust taolist liiki uue institutsioonilise struktuuri järele. Arvame, et Euroopal on vaja keskenduda selle tagamisele, et tal on õige suutlikkus õigel ajal rakendamiseks, ning selle kindlustamisele, et olemasolevad institutsioonid toimivad tulemuslikult, mitte aga kalli ja tarbetu luksusena täiendavate institutsioonide rajamisele.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Antud raport nõuab autonoomse ja alalise ELi operatiivpeakorteri rajamist, millel on suutlikkus teostada strateegilist kavandamist ning läbi viia Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) raames operatsioone ja missioone. Raport soovitab õigesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni reformimist, et teha ta täielikult võimeliseks oma kohustusi täitma ning toimima tulemuslikult globaalsete väljakutsetele lahenduste pakkumisel ning võtmeohtudele reageerimisel.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Tervitan ESSi ja EJKP raportit, mis sisaldab asjakohaseid, kasulikke punkte Euroopa Liidu kui globaalse tegija edaspidiste poliitikate määratlemiseks.

Sooviksin siinkohal mainida vajadust koordineerida Euroopa Liidu julgeolekumõõdet NATO omaga, et ennetada jõupingutuste duplitseerimist ning ressursside raiskamist. Antud kontekstis tervitan nõukogu algatust asutada mitteametlik ELi-NATO kõrgetasemeline rühm.

Lisaks tuleb ümber hinnata suhted Venemaaga antud valdkonna hiljutiste sündmuste valguses. Selleks et soodustada idanaabrite seas stabiilsust ning viia miinimumini mõju liikmesriikidele, peab EL võtma Venemaa suhtes kasutusele karmi poliitika, mis tuleks koostada tihedas koostöös atlandiüleste partneritega ning mis peaks sisaldama asjakohaseid multilateraalseid organisatsoone ja lisaks OSCEd. Antud eesmärk on samuti tihedalt seotud absoluutse vajadusega Euroopa turvalise energiavarustuse järele, mida saab saavutada ainult konkreetsete energiaallikate mitmekesistamist hõlmavate projektide kaudu jõude ühendades.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Euroopas ringi vaadates on selge, et Euroopa Liidul on ja peavad olema julgeoleku osas oma strateegilised huvid ja prioriteedid. Seda dikteerib geograafia ja lisaks ka geopoliitika. Seda öeldes ei pea ma silmas julgeoleku või kaitse huvi ideed, mis oleks alternatiiviks meie liitlassuhetele, eriti mitte liitlassuhtele Ameerika Ühendriikidega. Seda öeldes mõtlen aga Euroopa vastutuse ideed. Kui tahame julgeolekut, siis peame olema valmis sellega kaasneva, olgu füüsilise või inimesi puudutava, koorma kandmiseks. Samuti tingib see vajaduse kokkuleppe järele määramaks kindlaks, mis on ühine ja mida saab jagada selles julgeolekuhuvis ja antud koormate vahel. Julgeolekul on hind ning nõudmine suurema multilateralismi järele meie liitlaste poolt surub peale täiendava kulu. Järgmine periood kujuneb ses suhtes paljunõudvaks. Eurooplased ei saa nõuda rohkem julgeolekut, selle eest maksmata.

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni „Euroopa julgeolekustrateegia ja EJKP” poolt, kuna arvan, et Euroopa Liidul on vaja arendada strateegilist autonoomiat võimsa ja tulemusliku julgeoleku- ja kaitsepoliitika kaudu. Samuti arvan, et Euroopa Liit peab suutma tagada iseenda julgeolekut ja lisaks ka naaberriikide oma.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Konservatiivide delegatsioon on fundamentaalselt ELi kaitsealase kaasatuse vastu, mille märkimisväärne laiendamine on antud raporti eesmärgiks.

EJKP on poliitiline projekt, mis ei anna mingit täiendavat sõjalist suutlikkust, samas duplitseerides ja õõnestades NATOt. Raport näeb ette täiendavat vastuvõetamatut riikliku kaitse- ja julgeolekukompetentsi üleandmist ELile. See käib välja „integreeritud Euroopa relvajõud” ning „Euroopa sünkroniseeritud relvajõud” ELi sõjaväe algena. Samuti on see täis positiivseid viiteid Lissaboni aluslepingule, millele oleme visalt vastu seisnud.

– Raport: Ari Vatanen (A6-0033/2009)

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Oleme teinud valiku hääletada antud algatusraporti vastu tervikuna, kuna arvame, et see on üleliigne. Osad raportist on viletsad ega aita kaasa Euroopa julgeolekupoliitika alasele arutelule.

  Guy Bono (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin antud raporti vastu, mille esitas Prantsuse kristlik demokraat härra Vatanen.

Antud raporti tekst puudutab NATO rolli Euroopa Liidu julgeolekuarhitektuuris. See on oluline teema, mida tuleb kaaluda. Minu arvates aga polnud antud raportis antud vastused head ning jätsid lahendamata probleemi juure.

Oma häälega ei soovinud ma kindlasti eitada rolli, mis Euroopal rahvusvaheliselt etendada on. Majandusliku ja demograafilise jõuna oodatakse talt käitumist vastavalt oma väärtustele ning ta peab seda tegema rahu ja kultuuridevahelise dialoogi säilitamiseks. Euroopa Liidu sõjalise tõsiseltvõetavuse tugevdamine aga on vältimatu. Seepärast rõhutangi oma pühendumust Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika rajamisele, millel on tegelik autonoomia.

Minu arvates see ei ole see, mida härra Vataneni raport lubab. Komistuskive jääb, iseäranis tuumarelvavabaks muutumise ja Venemaaga suhete teemal. Päevakorda esitatud muudatuste arv (265) tõestab seda: raporti tekst oli ühehäälse heakskiidu saavutamisest kaugel. See ei käsitle peamist mureküsimust, milleks on tagada, et Euroopal oleks tugev kaitse ja ta teeks koostööd NATOga, ent ei alluks sellele.

  Alin Lucian Antochi (PSE), kirjalikult. – (RO) Julgeoleku ja kaitse valdkonnas on Euroopa Liidu kui globaalse tegija teostatud meetmed võtnud sekkumise kuju, et ennetada konflikti, seeläbi andes talle peamise rahuedendaja staatuse maailmas. Samas kui külma sõja lõpul tõstatati küsimusi NATO rolli kohta, tõstavad kaitse ja eri maailma osades tsiviil-sõjaliste operatsioonide rakendamise valdkonnas eurooplaste poolt täheldatavad uued ohud julgeolekule ja edasiarengule esile ELi-NATO koostöö uue korralduse vajaduse.

Käesolevas kontekstis teeb ühise Euroopa välispoliitika puudumine ning liikmesriikide vahelised lahknevused rahastamise ja sõjalise tehnoloogia valdkonnas NATOst eluliselt olulise partneri sõjaliste kriisidega toimetulemiseks.

Võttes kasutusele tööjaotuse, milles EJKP toetab tsiviiloperatsioone ning NATO kindlustab arvukate sõjaliste jõudude kiire lahinguvalmidusse paigutamise, peaks tagama, et mõlemad organisatsioonid täiendavad teineteist ega konkureeri omavahel. Seega võiks raportööri ettepanek luua ELi operatiivpeakorter teenida just seda eesmärki, täiendades ühiste tsiviil- ja sõjaliste operatsioonide valdkonnas olemasolevaid NATO käsustruktuure.

Lisaks peame võtma ELi-NATO edaspidistes suhetes arvesse olukorda Ida-Euroopa riikides. Seda silmas pidades on oluline soodustada avatud ukse poliitikat ning toetada konstruktiivset dialoogi Venemaaga, mille eesmärgiks on Euroopa selles osas kollektiivse julgeoleku rajamine.

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Üks ELi valelikumaid eneseõigustusargumente on, et ta on Euroopas 1945. aastast saadik rahu säilitanud. Tegelikult on Euroopas Teisest maailmasõjast saadik rahu hoidmise eest suuresti vastutav NATO.

Euroopa Parlamendis on tugev ameerikavastane lobitöö. See on vägagi kahetsusväärne, sest Ameerika omakasupüüdmatut panust Euroopa päästmisesse 1940. aastatel ning Euroopa rahu säilitamisse sellest ajast saadik varjutab tihti Ameerika Ühendriikide vastane propaganda. Ameerika osa meie kollektiivses julgeolekus on ja jääb eluliselt oluliseks.

Muidugi on NATO ja ELi töö suhtes ristumiskohti, kuid need on kaks fundamentaalselt erinevat organisatsiooni. Igasugustele ELi-poolsetele jõupingutustele võtta enda kanda NATO ülemuslikkust ning vastutust atlandiülese julgeoleku eest tuleb tugevalt vastu olla.

Seetõttu valisin erapooletuks jäämise.

  Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Raport värvib sõna otseses mõttes musta valgeks ja solvavalt kiidab nii NATO kui ELi, kes mõlemad on süüdi nii paljudes inimsusevastastes kuritegudes, niinimetatud „rahumeelset” ja „demokraatlikku” iseloomu ja rolli ning esitleb neid rahu ja inimõiguste ühiste valvuritena Euroopas. Solvavalt ja tõsiduse kübemetagi läheb see nii kaugele, et väidab, et väidetavalt kodanikud otsustavad ning NATO armee viib ellu. See kutsub ELi üles nõudma endale tõhustatud rolli atlandiüleses koostöös USA ja NATOga, et edendada Euroopa kapitali konkreetseid huve.

Antud suunas soovitab see tungivalt koostööd „kriisijuhtimisel”, nagu näiteks Afganistanis ja Kosovos, paremat kahe imperialistliku organisatsiooni vahelist infovahetust ja nii edasi.

See tervitab Prantsuse algatust naasta NATO sõjaväelistesse struktuuridesse, samas soovides NATO ja ELi laienemist ning lubamatult nõuab, et Küpros ühineks NATO „rahupartnerlusega”.

Kreeka Kommunistlik Partei hääletas raporti vastu. See mõistab hukka NATO ja ELi imperialistliku, kuritegeliku iseloomu ning rõhutab tungivat vajadust tõhustada rohujuuretasandil võitlust, et meie riik imperialistlikest organisatsioonidest ja liitudest välja saada ning vajadust võidelda nende purustamiseks ja asjade barbaarse imperialistlikku korra kummuli pööramiseks.

  Ana Maria Gomes (PSE), kirjalikult. − Teatan, et hääletasin lõplikult hääletamisel NATO rolli Euroopa Liidu julgeolekuarhitektuuris käsitleva härra Vataneni raporti poolt.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meie käes on Euroopa Parlamendi raport ja resolutsioon, mis hoolimata teatavatest sisalduvatest seletamatutest elementidest on oluline lugemisvara.

See on tekst, mis teeb ilmselgeks – kui kahtlust oli – ühe ELi ja selle kavandatava Lissaboni aluslepingu kesksetest teemadest: ELi militariseerimine ja konsolideerimine poliitilise ja militaarse blokina NATO raames; see tähendab, et partnerluses (koordineeritult ja võisteldes) Ameerika Ühendriikidega.

Kuna selles lühidas hääletamise selgituses on võimatu sõna võtta antud raporti ja resolutsiooni kogu sisu kohta, rõhutaksin, et on tulnud aeg ELi tähtsamatel kapitalistlikel riikidel end kehtestada. Seetõttu ootavad nad „huviga võimalusi, mida NATO 60. aastapäeva tippkohtumine Strasbourgis ja Kehlis pakub selleks, et liitu värskendada ja suhteid Euroopa Liiduga tugevdada”, mille proloogiks oli hiljutine Müncheni julgeolekukonverents.

Antud kontekstis tervitavad nad tugevalt „Prantsuse algatust formaalseks naasmiseks NATO sõjaväelistesse struktuuridesse ning Prantsuse eesistumise jõupingutusi Euroopa Nõukogus tuua EL ja NATO vastusena uutele julgeolekualastele väljakutsetele veelgi kokku”.

Tegemist on raporti ja resolutsiooniga, mis kajastavad ELi suuremate riikide imperialistlikke ambitsioone.

  Richard Howitt (PSE), kirjalikult. − Briti leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmed toetavad positiivset koostööd NATO ja ELi vahel ning tervitavad kogemuste ja asjatundlikkuse jagamist baassuutlikkuse tugevdamise, koostalitlusvõime parandamise ning planeerimise, varustuse ja väljaõppe koordineerimise võtmemeetodina. Hääletasime lõike 22 esialgse teksti poolt, kuna tervitame Prantsusmaa osalust kui osa ELi-NATO koostöö tugevdamisest.

Lõplikul hääletamisel ühinesid Briti leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmed sotsialistide fraktsiooniga, hääletades antud raporti vastu, iseäranis terve alalise ELi sõjalise operatiivpeakorteri asutamisele pühendatud lõigu sisselülitamise tõttu. Leiboristidest Euroopa Parlamendi liikmed on järjepidevalt küsitavaks pidanud vajadust taolist liiki uue institutsioonilise struktuuri järele. Arvame, et Euroopal on vaja keskenduda selle tagamisele, et tal on õige suutlikkus õigel ajal reageerimiseks, ning selle kindlustamisele, et olemasolevad institutsioonid toimivad tulemuslikult, mitte aga kalli ja tarbetu luksusena täiendavate institutsioonide rajamisele.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Minul polnud võimalik ELi julgeolekus NATO rolli käsitlevat Vataneni raportit toetada. Raport väidab, et NATO moodustab Euroopa julgeoleku tuuma. Olen vastupidisel arvamusel. Arvan, et Euroopa julgeolekut tõhustab ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. NATO aga on jätkuvalt tuumarelvadel põhinev liit. Olen täielikult tuumarelvade vastu ning mu partei on kindlalt pühendunud tuumarelvade kõrvaldamisele Šotimaa pinnalt, kui saavutame iseseisvuse. Iseseisev Šotimaa NATOsse ei jää, nii kaua kui see jääb tuumaliiduks.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − (NL) NATO etendas aastatel 1949–1989 külmas sõjas olulist rolli. Tema ametlik ülesanne oli kaitsta liikmesriikide ühist territooriumi välississetungide vastu, laiendamata tegevust sellest territooriumist väljapoole. Õigustuseks oli pluralistliku demokraatia kaitse diktatuuride vastu, kuid tegelikult oli sisuks peamiselt kapitalistliku majanduse kaitsmine sotsialistliku majanduse eest. Parempoolsetel diktatuuridel Portugalis ja Kreekas lubati ühineda, oli kahepoolseid leppeid sarnase diktatuuriga Hispaanias ning Prantsusmaa Alžeeria kolooniat sunniti NATO territooriumisse kuuluma kuni 1962. aastani. Kui Nõukogude Liit ja Varssavi Pakt kadusid, kaotas NATO põhjuse olemasoluks. Tema jätkuv eksisteerimine on ELi jaoks probleemiks, sest kuus liikmesriiki on valinud sõjalise neutraalsuse. Praegune NATO on rohkem USAd ümbritsev „tahtekoalitsioon” kui ELi pikendus. See aasta, just siis, kui NATO saab 60, peab olema ilmne, mis rolli tulevikus NATO endale nõuab. Kui selleks on maailma politseiniku oma, kes teostab oma projekte Ühinenud Rahvaste Organisatsioonist sõltumatult majanduslikult võimsaimate riikidele kasu toomise eesmärgil, muutub see organisatsioon kahjulikuks ja üleliigseks. Seetõttu ütlen mina „ei”.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Tervitan härra Vataneni raportit kui realistlikku hinnangut Euroopa julgeolekule. Kuigi sooviksime koostada Euroopa julgeolekupoliitikat, mis suudaks rahuldada kõikide ELi liikmete julgeolekuvajadusi, peame võtma omaks, et juba on olemas julgeolekustruktuur, mis toimib enamiku ELi liikmesriikide kaitse raskuskeskmena. Kõnelen NATOst.

Ent sooviksin rõhutada kahe organisatsiooni võrreldavate hüvede kasutamise tähtsust, et koostada tugev humanitaarsekkumiste poliitika. Olenemata sellest, kuidas Euroopa julgeolekustrateegiat sõnastatakse, lubab ELi „mosaiik” meil sekkuda keerukates valdkondades, kus diplomaatia või piiratud sekkumine on võimalikud ainult tänu ELi võrratult delikaatselt toimimise võimel. Samamoodi on meil NATO näol kindel liitlassuhe läbiproovitud mehhanismidega, mida meie, eurooplased, ei tohi lakata kasutamast, et vähendada kannatusi, mida osad konfliktsed jõud karistamatult põhjustavad. Esimeseks sammuks selle poole võib olla Euroopa Liidu operatiivpeakorter.

Hoolimata konkreetsetest poliitikatest, millest meie välistegevus lähtub, tervitame tihedat atlandiülest koostööd kõige praktilisema lahendusena antud väljakutsetele ning meie väärtuste kogukonna kehastusena.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Euroopa asukoht dikteerib tema julgeolekuprioriteedid ning -huvid. Ent Euroopa ja 27 liikmesriigi integratsioon väärtuste kogumi ning lääne maailmaks nimetatava ühiskonnamudeli raames määratleb samuti ohud ja meie julgeolekukonteksti. Sel põhjusel liit, mida enamik ELi liikmesriike Ameerika Ühendriikidega jagavad, on ja peab jätkuvalt olema meie julgeoleku keskseks elemendiks.

Aastal, kui tähistame Atlandi liidu 60. aastapäeva, on aeg ümber mõelda selle strateegiline kontseptsioon ning viia see kooskõlla uue tegelikkusega. Külma sõja lõpu järel on aeg liikuda sellest etapist kaugemale ning viia need kontseptsioonid kooskõlla uue kujuneva tegelikkusega: Vaikse ookeani piirkonna esilekerkimisega, Aasia suurema tähtsusega, rolliga, mida Venemaa enda jaoks ümber määratleda püüab, ning ohtudega, mida kujutavad endast nurjunud riigid ja globaalsed terrorismirühmitused.

Taotleme seetõttu antud strateegilises ümbermääratlemises aktiivse rolli etendamist, täispartneritena Atlandi liidus.

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu raport „NATO roll ELi julgeolekustruktuuris”, kuna arvan, et tugev, dünaamiline atlandiülene suhe tagab stabiilsuse ja julgeoleku Euroopas. Minu arvates aitavad ELi ja NATO vahelised tugevad sidemed märkimisväärselt kaasa ELi olemasolu põhjusele, mis rajaneb rahu loomisele nii kogu oma territooriumi piires kui selle piiridest väljaspool.

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. − Hääletasin Ari Vataneni NATO rolli ELi julgeolekustruktuuris käsitleva raporti poolt. Raportöör on juhtinud tähelepanu praeguse ELi „julgeolekuarhitektuuri” kõige olulisematele puudustele ning pakub Euroopa Liidu julgeoleku parandamiseks selgeid ja tulemuslikke lahendusi.

Nõustun raportööriga, et nii Euroopa julgeolekule kui ka maailmale üldiselt on ülioluline säilitada ja süvendada NATO ja ELi vahelist koostööd. Kuigi on olnud mitu täiustust, mis on teinud NATO-ELi suhted tulemuslikumaks, on paranemiseks mitmest küljest ruumi.

Selleks et arendada tõhusamat koostööd, peaksid olema ELi-NATO ühiskohtumistel kohal kõik ELi liikmesriigid. Viimased aastad, pidades silmas Küprose ja Türgi vahelisi lahendamata probleeme, on näidanud selgesti, et praegused ELi-NATO kohtumised pole kaugeltki nii edukad ja produktiivsed kui nad võiksid olla. USAd ja NATOt tuleb vaadelda partnerite ja mitte rivaalidena. EL ja NATO täiendavad üksteist ning koos on võimalik meie ühised eesmärgid kõige kiiremini ja tulemuslikumalt saavutada.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Hääletasin käesoleva raporti vastu. Euroopa tugevus ja julgeolek on mõnda aega olenenud liitlastest, kes on nõus meie kaitses aktiivset rolli etendada.

Euroopa piiridel ja üle kogu maailma on selge, et NATO pakub jätkuvalt koostöö keset, mis tagab meie ohutuse ja teiste ohutuse.

Mõistagi aeg-ajalt tähendavad globaalsete strateegiliste huvide muutused prioriteetide ja lähenemiste kohandamist. Vajadus, et NATO säilitaks jätkuvalt valvsust ning et teda toetataks, eriti hetkel Afganistanis, on oluline. Seepärast tuleb teistel Euroopa riikidel tähele panna üleskutseid suuremateks vägede panusteks. Samuti tervitan nüüd hiljuti teatavaks tehtud Prantsusmaa panust.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Konservatiivide delegatsioon tervitab antud raporti teatud külgi, sealhulgas heakskiitu NATO-le kui Euroopa julgeoleku tuumale ning üleskutset liikmesriikidele investeerida kaitsesse enam. Ent sisuliselt on tegemist kiidulauluga EJKP-le, millele oleme olnud põhimõtteliselt ja praktiliselt vastu üle kümne aasta. Mainitakse Lissaboni aluslepingut, millele oleme olnud visalt vastu, ning samuti väljendatakse toetust alalise ELi operatiivpeakorterile, toetust Euroopa kaitse alasele ELi valgele raamatule ning selget kiitust Euroopa Kaitseagentuurile. Nendel põhjustel jäime raporti suhtes erapooletuks.

– Raport: Pasqualina Napoletano (A6-0502/2008)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Barcelona protsessi kiitsid 2008. aasta 13. juulil Pariisis toimunud Vahemere tippkohtumisel heaks riigipead ja valitsusjuhid. See aitab kaasa rahule ja õitsengule ning on sammuks Vahemeremaade vahelise majandusliku ja regionaalse integratsiooni ning lisaks ka ökoloogilise ja kliimaalase koostöö suunas. Kuna minu riik on Vahemere riik, jälgitakse taolist protsessi suure tähelepanuga. Olen nõus, et protsessi avamine partnerlusse kaasamata riikidele suurendaks Euroopa Liidu ja Vahemere partnerriikide vahelise pariteedi rajamise ning regiooni probleemide kõikehõlmava käsilevõtmise tõenäosust. Olles pärit Malta ja Gozo saarestikult Vahemeres, mõistan täielikult panuseid, mida protsess teha saab.

Oluline on, et Euroopa-Vahemere suhete ja Barcelona protsessi õigustiku strateegilist väärtust kinnitataks taas kord kahepoolse koostöö regionaalsete ja allregionaalsete kavade ja ühiste suuniste näol. See on omandanud täiendava tähtsuse hiljutiste Gaza probleemide ja Küprose deklaratsioonide valguses.

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Austatud juhataja, Barcelona protsessi eesmärgiks on toetada Lõuna-Vahemere riike arenemisel ja iseseisvuse saavutamisel. Oluline on, et erinevate kavade raames need riigid saaks vahetada kogemusi ELi liikmesriikidega, mis ise on hiljuti läbi teinud poliitilisi ja majanduslikke teisenemisi. Sel otstarbel on vajalik asjakohaste koostööraamistike rajamine.

Toetasin samuti raportit, kuna ELi toetus Vahemere piirkonnale on negatiivse mõjuta muudele regionaalsetele koostööalgatustele, nagu näiteks idapartnerlusele.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Vaatamata oma ettevaatlikule sõnastusele läheb raport õigelt teelt kõrvale selle osas, mida ta objektiivselt ja teadlikult välja jätab või varjata üritab: näiteks hukkamõistu mitteavaldamine rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste süstemaatilisele ja brutaalsele rikkumisele Iisraeli poolt, kes asustab Palestiina okupeeritud territooriume ja rõhub Palestiina rahvast, ning Maroko poolt, kes asustab Lääne-Saharat ning rõhub Sahrawi rahvast.

Raport varjab ELi vastuvõetamatut sisserännupoliitikat ning selle ebainimlikku, kriminaliseerivat, julgeolekule keskendunud ja ärakasutavat iseloomu. Ses suhtes nõustub ta ELi ja Vahemere riikide vaheliste lepete sättega, mis puudutab „sisserändekeskuste rahastamist”.

Teisest küljest ei varja raport tõsiasja, et niinimetatud „Vahemere Liidu” tarbeks propageeritav mudel on lõppkokkuvõttes sama mis EL ise, lähtudes turgude, sealhulgas energia, liberaliseerimisest ning kapitalistlikust konkurentsist, kindlustades nõnda suuremate riikide poliitilise ja majandusliku võimu. See toob ära „Euroopa-Vahemere vabakaubanduspiirkonna loomise”, mitte „võrdsel kohtlemisel, solidaarsusel, dialoogil ja iga riigi konkreetsete ebasümmeetriate ja omaduste austamisel rajaneva Euroopa-Vahemere partnerluse” eesmärgi, mille käisime välja päevakorda esitatud muudatuses.

Sellepärast hääletasimegi vastu.

  Jens Holm ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − (SV) Toetame suuremat koostööd Vahemere piirkonna riikidega, kuid ei saa anda oma toetust lõikes 29 sõnastatud suuremale ELi mõjuvõimule integratsioonipoliitikas. Samuti on kahetsusväärne tõsiasi, et raport ei sea mingeid nõudmisi sellistele okupeerivatele riikidele nagu Iisrael ja Maroko. Raportis, mis kõneleb inimõiguste tugevdamisest Vahemere piirkonnas, peaks see olema miinimumnõudmiseks. Seetõttu hääletasime antud raporti vastu.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − (NL) Vahemeri on ELi lõunapiir. Aastaid on EL viljelenud tihedat koostööd rannikuriikidega, kes ELi ei kuulu ning kellest mõned ei saa kunagi ELiga liituda. Antud koostööd peetakse oluliseks Euroopa lõunaosas, kuid on kaugelt vähem tähtis ülejäänud Euroopale. Sellest hoolimata pole selle osas suuremaid erimeelsusi, sest mitte keegi pole vastu headele suhetele ELi välispiiridel. Peamiselt Prantsusmaa algatusena on antud koostöö viimasel ajal veelgi intensiivistunud. Ses suhtes on pandud paika eraldi alalised struktuurid. Küsimuseks on, mis on nende alaliste struktuuride otstarve. Kas püüd läheneda Süüria ja Liibüa diktatuuridele, mis pidevalt inimõigusi rikuvad? Kas selleks on püüd leida alternatiivi ELi täisliikmelisusele, mida on pikemas perspektiivis lubatud rannikuriikidele Horvaatiale, Montenegrole, Albaaniale ja Türgile? Kas see on mooduseks veelgi tihendada sidemeid Iisraeliga vaatamata tõsiasjale, et 10. veebruari valimiste tulemuse tõttu ei saa järgmised neli aastat oodata Iisraeli koostööd võrdsete õigustega Palestiina naaberriigi rajamisel? Hetkel ma antud ettepanekut heaks kiita ei saa.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Vastkujundatud Vahemere Liidu kavandatavad projektid kõlavad kõik hästi: päikeseplaan, tsiviilkaitsealane koostöö, ühisalgatused Vahemere reostusest vabastamiseks ning uued sadama- ja maanteeprojektid. Ent nagu me kõik teame, võib paberil öelda, mida iganes. Kas midagi tegelikult tehakse, on kahtlane. Lõppude lõpuks ei saavutanud organisatsiooni eelkäija, Euromed, mitte midagi. Pealegi nii kaua, kui osalevad riigid ei näe nende projektide viljumiseks tegelikku võimalust, ei ohverda nad kindlasti olemasolevaid kahepoolseid suhteid ebamäärase projekti nimel.

Kuna ma ei usu, et uus Vahemere Liit oma eelkäijaorganisatsioonist edukam on, hääletasin antud raporti vastu.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad. Hääletasin antud raporti poolt. Arvan, et Euroopa-Vahemere partnerluse kontseptsioon, mis esimest korda võttis kuju Barcelona deklaratsioonis 1995. aastal, on valmis edendamiseks praktilisemalt ja tulemuslikumalt kui seni. Mul on hea meel, et raportöör toetab otsust tugevdada Vahemere Liidu demokraatlikku seaduspärasust Euroopa-Vahemere parlamentaarse assamblee rolli tõhustamisega. Arvan kindlalt, et selle põhjuseks on tõsise, kestva partnerluse rajamine, mis peaks ulatuma kaugemale pelga majandusliku koostöö ja rahalise abi rakendusalast – kuigi need on kahtlemata olulised – ning peaks võimaldama rahu ja institutsionaalse stabiilsuse ning lisaks ka õitsengu ja majanduskasvu eesmärkide saavutamist.

Jagan raportööri lootusi, et Euroopa-Vahemere suhete tugevdamine võimendab kollektiivse ja individuaalse julgeoleku piirkonna arengut, ulatudes leppega kaetud piirkonnast kaugemale, ning et Euroopa Liit saab aidata kaasa õigusriigi, inimõiguste ja põhiõiguste austamise ning erinevate rahvaste ja kultuuride vastastikuse mõistmise edendamisele; neid kahjuks rikutakse ikka veel tõsiselt isegi riikides, millega EL hoiab regulaarseid majandussuhteid. Sel otstarbel loodan, et pakutavad vahendid on küllaldased ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks, mida antud partnerlus endale seab.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE) kirjalikult. – (PL) Minu jaoks on tähendusrikas see, et Barcelona protsessi raames hõlbustab lepe paljude regionaalsete strateegiliste küsimuste reguleerimist, nagu näiteks energiajulgeolek, keskkonnakaitse ja veehaldus.

Sooviksin samuti teie tähelepanu juhtida märkimisväärsetele edusammudele, mida on tehtud Euroopa-Vahemere vabakaubandustsooni loomise osas, mis rajatakse lõplikult aastal 2010. Samas sooviksin rõhutada vajadust tunduvalt laiema koostöö järele järgmistes valdkondades: teenused (meditsiin ja haridus), põllumajandus, kuna see on regiooni majanduse aluseks, ning ühes viimasega toidujulgeoleku seire.

Lõpuks sooviksin tõstatada Vahemere regiooni demokraatlike muutuste toetamise küsimust. Minu arvates käib antud küsimus käsikäes vajadusega soodustada sotsiaalset integratsiooni ning toetada selle regiooni riikide elanike tegevusi. Dialoog, multikultuurse ja usulise tolereerimise soodustamine ja lisaks ka haridusprojektid võivad rajad teed rahumeelseks lahenduseks konfliktidele, millesse need riigid hetkel on segatud.

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja mu Briti konservatiividest kolleegid toetame tugevamaid multilateraalseid ELi-Vahemere suhteid, nagu neid edendab Barcelona protsess ja selle järeltulija, Vahemere Liit. See võimaldab tihedamat majanduslikku ja poliitilist koostööd tõhustatud abi ja kaubandusvõimaluste ning lisaks ka julgeolekuküsimuste osas, vastutasuks ühiste väärtuste edendamise eest demokraatia ja inimõiguste ning õigusriigi sfääris.

Soovime teha selgelt teatavaks oma vastuseisu Lissaboni aluslepingule vastavalt meie kauaaegsele poliitikale ning seetõttu ei saa me nõustuda viidetega sellele antud raporti lõikes 10. Ent tervikuna toetame raportit ning seetõttu hääletasime selle poolt.

– Raport: Konrad Szymański (A6-0037/2009)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Oleme hääletanud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raporti üle ning välja on toodud järgmist:

- Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument peaks täiendama Barcelona protsessi ja ENP eesmärke on vaja määratleda selgemalt, et tugevdada Barcelona protsessi multilateraalse regionaalse lähenemise soodustamisega;

- tõhustada tuleks ELi kaasatust Musta mere piirkonda ning ambitsioonikasse idapartnerlusse. Samuti on vaja kiirendada vabakaubandustsooni asutamist iseäranis Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Ukraina ja Moldova suhtes, niipea kui partnerriigid on valmis;

- rajada tuleks idasuunalise naabruspoliitika assamblee („euroida”) samadel alustel kui Euromedi ja EuroLati assambleed ENPI rakendamise eesmärgil Ida-Eurooa riikides, nimelt Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias, Moldovas, Ukrainas ja Valgevenes.

Arvan, et peame toimima ettevaatlikult, et võtta arvesse Venemaa tundlikkust vahetute naabrite osas, kui näeme uut lähenemist Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Austatud juhataja, hääletasin raporti poolt. Väidaksin, et niivõrd ebakindlal ajal kui praegu on meil vaja naabrus- ja partnerlussuhetes tõhustatud koostööd, et rajada Euroopa Liidu vahetusse lähiümbrusse sõbralik keskkond, nagu ENP põhieesmärk seda väljendab.

Loodan näha suuremat integratsioon ning sellest tulenevat Euroopa Liidu ja naaberriikide vahelist vastastikust lähenemist majandus- ja poliitilises sfääris ning olen seetõttu härra Konrad Szymański raportiga täielikult nõus. See kutsub üles komisjoni ühes partnervalitsustega edasi arendama kodanikuühiskonna ja kohalike ametivõimudega konsulteerimise mehhanisme, et neid paremini kaasata ENPI rakendamise kujundamisse ja seiramisse. Samuti soovitab see tungivalt komisjonil ja riiklikel, regionaalsetel ning kohalikel ametivõimudel edendada linnade ja regioonide vahelisi mestimiskavu ning lisaks nõuab aastategevuskavade teostamist demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste valdkonnas ambitsioonikamalt, kooskõlas ENP tegevuskavades sätestatud eesmärkidega, nõudes, et tehtaks enamat, et veenda partnervalitsusi kohustuma nendes valdkondades tegutsemiseks.

  Sylwester Chruszcz (UEN), kirjalikult. – (PL) Avaldasin täna oma tuge naabrus- ja partnerlusinstrumendi raportile. Arvan, et ELi idapiiridest kaugemal asuvad riigid on meie strateegilised partnerid. Isegi kui me ei suuda neile lähitulevikus liikmelisuse väljavaadet pakkuda, peaksime arendama majanduslikku ja poliitilist koostööd ühise Euroopa hüvangu nimel.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Toetan Konrad Szymański naabrus- ja partnerlusinstrumendi raportit. Tegemist on väärt ELi algatusega, mille eesmärgiks on edendada koostööd ELi ja partnerriikide vahel. Antud koostöö sisse käivad muuseas jõupingutused edendada dialoogi ja reformi, keskkonnakaitset ning tegutsemist energiajulgeoleku valdkonnas. Samuti käivad selle sisse jõupingutused vähendada vaesust, soodustada naiste ja meeste vahelist võrdsust, soodustada tööhõivet ja sotsiaalset kaitset, edendada piiriülest koostööd, soodustada tervishoidu, haridust ja inimõigusi, võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega ning soodustada koostööd teadus-, haridus-, innovatsiooni- ja kultuurisfääris. Seetõttu on oluline teostada kõikide ENPI rakenduskavade läbivaatus, võttes arvesse asjasse segatud riike, regioone ning küsimusi. Need tegevused peaksid vabakaubandustsooni laiendama.

Oluline on märkida, et idapartnerlus ei peaks takistama naaberriike, kes soovivad taotleda ELi liikmelisust. Lõik, mis mainib aastateks 2008–2010 Gruusiale eraldatud 500 miljardit eurot rekonstruktsioonitöödeks ja põgenikele mõeldud abiks sõja laastamistöö järel, on toetamist väärt. Samuti võtan omaks, et soovitatav on vaadata üle meie koostöö Valgevenega ühes sellele riigile eraldatava rahastamistasemega, et kindlaks teha, kas selle riigi uuesti kaasamist, mis algatati 2008. aastal, tuleks jätkata. Lisaks olen nõus, et vajame tagatist, et igasugune Venemaale antud rahaline abi aitab selles riigis kaasa demokraatlike standardite tugevdamisele.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika on oluline vahend stabiilsuse tagamiseks EList ida pool olevas piirkonnas. Tõepoolest on hiljutised sündmused regioonis, nagu Gruusia kriis ja gaasikriis, näidanud jällegi, et ELil on vaja strateegiat, mis suudaks kindlustada, et ta etendab antud piirkonnas aktiivset rolli.

Toetan antud raportit, sest see tõstab esile selliste algatuste tähtsuse nagu Musta mere sünergia ja idapartnerlus. Need on eriti väärtuslikud regiooni riikide, eeskätt Ukraina ja Moldova Vabariigi, aga ka Kaukaasia ja Kaspia regiooni riikide vahelise koostöö konsolideerimisel.

Samuti juhiksin tähelepanu, et ENP tulemuslikku rakendamist ei saa saavutada, suurendamata ENPI kaudu rahastatavate kavade rahalise toe taset ega tagamata vahendite eraldamisel kõrgemat läbipaistvuse taset.

Lisaks peab enamikku antud ressurssidest eraldama eesmärgiga kaasata kodanikuühiskonda partnerriikides ühistesse projektidesse ja toetada nende kodanike liikuvust. ENPI saab muutuda tulemuslikumaks partnerriikide kodanike vahelise suurema vastastikuse lähenemise kaudu ning euroopastumise protsessi soodustamisega kõikidel tasanditel. Sel põhjusel toetan nendest riikidest saabuvate inimeste vaba liikumist takistavate tõkete kõrvaldamist, eriti antud riikide suhtes kohaldatavate viisatingimuste lõdvendamise kaudu.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Piiriülene koostöö on oluline stiimul piirnevate naaberpiirkondade jätkusuutlikuks arenguks. Inimeste vahelised intensiivsemad kontaktid ning isiklik demokraatia ja õigusriigi kogemine on olulisteks eeltingimusteks projektide optimaalseks rakendamiseks Euroopa naabruspoliitika raames, mistõttu meil ongi tarvis luua konkreetseid vahendeid, et tagada selle asjakohane seiramine, kuidas ühiseid rakenduskavasid juhitakse ja rakendatakse mõlemal pool ELi piire.

Tervitan tõsiasja, et antud raportis Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumenti läbi vaadates lülitas raportöör Konrad Szymański piiriülese koostöö raportis Euroopa selle instrumendi (ENPI) pädevusalasse. Hääletasin raporti poolt, mis hõlbustab läbirääkimiste protsessi ELis liikmelisust taotlevatel riikidel. Sellised riigid nagu Ukraina, Gruusia ja Moldova saavad ELile läheneda ENPst kasu saades.

Mu vaated rajanevad teatud määral kogemusel ühenduse algatuse Interreg IIIA rakendamise ajal, mis hõlmas ühist Slovakkia-Poola kuivendusprojekti Chmeľnica kogukonna tarbeks Slovakkia ja Poola linna Piwničná tarbeks kummalgi pool meie ühist piiri.

Arvan kindlalt, et meil on vaja toetada igat algatust, mis on suunatud erialasele väljaõppele, sealhulgas naaberriikide keelte õppimisele ja riigiametnike partnerlusalgatustele. Arvan, et korralik analüüs suutlikkuse tõstmise ja institutsioonide rajamise suhtes mõlemal pool ELi piire, nagu raportöör selle välja käib, aitab kaasa antud instrumendi rakendamisele.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad. Ma hääletasin härra Szymański Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi ülevaate vastu. Arvan, et peame tunnistama, et osades vahendiga kaetavatest riikidest pole tehtud mingeid edusamme demokraatia, stabiilsuse ja hea valitsustava edendamise, Euroopa Liidu poliitikatega integreerimise ja integratsiooni ning lähenemise esialgsete eesmärkide suunas. Samal ajal, kui ühelt poolt abi ja naabrusel rajanev lähenemine ELi poolt võivad toimida hea tava levitamise ja rakendamise stiimulina, on siiski fakt, et on eluliselt oluline, et selleks ELi poolt antav abi ja rahaline abi oleks tingimuslik.

Ses suhtes nõustun oma kaasliikmega, et valdkondlik ja üldine eelarvetoetus ENPI alusel peaks olema kättesaadav ainult valitsustele, mis suudavad seda rakendada läbipaistvalt, tulemuslikult ja vastutustundlikult ning kus see kujutab endast tõelist stiimulit; sel samal põhjusel aga ei saa ma nõustuda ENPI ülevaatega raportis antud kujul. Teha on palju tööd enne, kui saame kõnelda tõelise vabakaubanduspiirkonna arengust, muidu on risk, et juba nõrgad sotsiaalinstitutsioonilised tingimused asjasse segatud riikides halvenevad ning Euroopa Liit loobib tuulde tohutuid ressursse.

- Raport: Thijs Berman (A6-0036/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad. Ma hääletasin härra Bermani raporti poolt, mis käsitleb määruse (EÜ) nr 1905/2006 alla jäävates riikides muude meetmete kui ametliku arenguabi rahastamist.

Nõustun raportööriga, et parlamendis väljakäidud õigusakti ettepanek peaks kindlustama, et riike, mis ei rahulda kriteeriume ametliku arenguabi kõlblikena liigitamiseks, kuid mis on avatud ühenduse omadega sarnaste poliitiliste, majanduslike ja valitsusväärtuste edendamisele, peaks toetama tähelepanu väärivate projektide puhul. Näideteks on partnerluste loomine majandus-, akadeemiliste ja teadusoperaatorite vahel, iseäranis kõrge tähtsusega valdkondades nagu teadus- ja tehnoloogiauuringud, transport, energia ja keskkond.

Arvan, et sellest saab olla vaid kasu, mitte ainult kaasatavatele riikidele ja Euroopa Liidule, vaid ka tervele rahvusvahelisele üldsusele tingimusel, et rahastamiskõlblikkust ning kõnealuse projekti kehtivust hinnataks mis tahes ajal korralikult.

– Raport: Hanne Dahl (A6-0426/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Austatud juhataja, toetan proua Dahli raportit ning olen selle poolt, et Euroopa Liidu Ametlike Väljaannete Talitus, kui tsiteerida selle artiklit 1, oleks „institutsioonidevaheline talitus, kelle ülesanne on kirjastada parimates võimalikes tingimustes Euroopa ühenduste ja Euroopa Liidu institutsioonide väljaandeid”. Nõustun proua Dahli üleskutsega Euroopa institutsioonidele muuta institutsioonidevaheliste organite õigusaluseid nii, et lubada administratiivsete ja poliitiliste vastustusalade selget määramist, kuna hetkel on neid raske tuvastada.

Arvan, et info kasutamine on peamine moodus Euroopa Liidu toomiseks oma kodanikele lähemale, ning antud kontekstis peab olema mitmekeelsus võtmevahendiks väljaannete talituse eesmärkide teostamisel Euroopa Liidu Teataja samaaegse avaldamise kaudu kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes, tagamaks et sellest saavad selgesti aru kõik. Antud põhimõtet tuleks laiendada kõikidele väljaannete talituse teostatavatele tegevustele.

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. − Hääletasin antud otsuse projekti poolt, kuna see võtab arvesse Euroopa Parlamendi nõudmisi ja määrab selgelt administratiivsed ja poliitilised vastutusalad talitusele ja komisjonile erinevalt 2000. aasta otsustest.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Pärast kõiki neid aastaid alates oma moodustamisest pole EL ikka veel tegelikult oma kodanikele lähedane. Ta lihtsalt eeldab, et kõik kodanikud kasutavad Internetti ning oskavad ELi kodulehel raskusteta ringi liikuda. Ent see ei vasta tõele, kuna veebilehed on mõistetavad ainult asjasse pühendatutele ning pole alati kõikides keeltes arusaadavad. Paljudel riikidel on ka tugev trükimeedia traditsioon, mis on kodanikele erapooletu info andmise oluliseks vahendiks.

EL rõhutab alati infopoliitika olulisust, kuid lubab ses suhtes tekkida infotühimikul. Esiteks kannaksid lehed tohutuid kahjusid, kui ei avaldataks enam Teataja kirjeid, mille avaldamine on kohustuslik, ning teiseks satuvad halvemasse olukorda kõik need, kes pole kaasaegse tehnoloogiaga tuttavad. Sel põhjusel hääletasin Dahli raporti vastu.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad. Ma hääletasin proua Dahli Euroopa Liidu Ametlike Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise raporti poolt.

Nõustun raportööriga, et eelmine otsus kuupäevaga 20. juuli 2000 tuleks välja vahetada, iseäranis selleks, et võtta korralikult arvesse Euroopa Parlamendis 2001. majandusaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajal tehtud tähelepanek. Arvan, et raport on samuti väga kasulik selle poolest, et täpsustab poliitiliste ja administratiivsete vastutusalade määramist Euroopa Liidu Ametlike Väljaannete Talituses ning et taoline täpsustamine on vajalik selleks, et tagada, et talitus täidab oma ülesandeid korrektselt, ratsionaalselt ja säästlikult.

  Juhataja. – Sellega on hääletuse selgitused lõppenud.