Istungi stenogramm

Esmaspäev, 9. märts 2009 - Strasbourg

16. Üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel

  President. – Järgmine päevakorrapunkt on üheminutilised sõnavõtud poliitiliselt olulistel teemadel.

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). - (EL) Austatud president, üleilmse finantskriisi kahjulik mõju on praeguseks nähtav rahvusvahelises kaubanduses. Pruugib vaid märkida, et maailma majanduse kasvutempo vähenes 2006. aasta kaheksalt ja poolelt protsendilt viiele ja poolele protsendile 2007. aastal ja 2008. aastal oli see vaid nelja protsendi ringis. Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames juurutati erimehhanism, millega jälgida meetmeid, mille organisatsiooni liikmesriigid on vastu võtnud ja võtavad vastu kannatada saanud sektorite toetamiseks.

Arvestades väliskaubanduse erilist olulisust majandusele, majanduskasvule ja tööhõivele Euroopa Liidus, palutakse komisjonil majanduse taastamise kava kohaldamise raames võtta kohe juhtiv roll mitmepoolses kaubanduse toetamise algatuses. Samuti palutakse tal kooskõlastada igasugused sellised algatused Maailmapanga ja teiste mitmepoolsete arenguorganisatsioonide tööga.

  Ioan Mircea Paşcu (PSE). - Härra president, praegune kriis avaldab survet rahvusvahelisele, poliitilisele, sõjalisele, majanduslikule ja finantsülesehitusele. EL on selle ülesehituse keskne osa. See näis ainsa võimalusena, kuidas Euroopa saab säilitada oma rolli kahepolaarses maailmas. See laienes edukalt, et Euroopa pärast külma sõda taasühendada, ja nüüd peab ta säilitama varem saavutatu ja jätkama integratsiooni, kui paremad ajad naasevad.

See ei ole lihtne ülesanne, eelkõige praeguse eesistujariigi jaoks, aga ka tulevaste eesistujariikide jaoks, kes peavad tegelema jätkuva institutsioonidevahelise patiseisuga seoses Lissaboni lepinguga ning uuele parlamendile ja komisjonile üleminekuga, võideldes samas protektsionistlike kalduvustega, ähvardustega taasriigistada ühised poliitikavaldkonnad ja võimalike rahvusvaheliste kriisidega naabruskonnas.

ELi jaoks on seega praegu oluline aeg. Ta kas tuleb toime või lõhub kõik. Meie edu sõltub täielikust mõistmisest, et solidaarsus on ainus viis, kuidas tulla toime nende suurte probleemidega jätkata meie seikluslikku rännakut maailmaasjades.

  Magor Imre Csibi (ALDE) . – (RO) Pärast Rumeenia parlamendivalimisi on opositsiooniparteid praegu raskes olukorras. Õigupoolest püüavad võimuparteid nad kohalikust poliitikast ja haldusest eraldada ja üldse välja jätta.

Poliitilistel põhjustel kohaliku poliitika loojate väljavahetamine praeguses majanduskriisis toob esile valitsuse vastutustundetuse. See kannab endas ohtu, et konkreetselt kohalikele kogukondadele suunatud projektide elluviimise tempo aeglustub.

Praeguse valitsuse demokraatlikus usaldusväärsuses võib kahelda, sest kaht Braşovi kohaliku tasandi volikogu liiget – Vasile Brani ja Iulian Marat, kelle kohalikud elanikud valisid, ei ole ametlikult sellele kohale kinnitatud juba kaheksa kuud pärast kohalikke valimisi. Vasile Brani valimine kuulutati volikogu otsusega põhjendamatult tühiseks, aga Iulian Mara ei saanud vannet anda, sest tema kohta kinnitava otsuse vaidlustas halduskohtus Braşovi maakonna prefektuur.

Kuna võimulolijad tegelevad kohaliku valitsuse funktsioonide õõnestamisega ega austa kodanike soove, rikuti seadust ja asendati need kaks volikogu liiget enamuse äranägemisel kahe teise inimesega.

Minu arust peab praegune valitsus teadma, et enamushääled ei anna õigust seaduste üle irvitada. Seda sorti kuritarvitamine tuleb lõpetada ja seadus tuleb jõusse seada. Kodanike hääli ei tohi enamuse diktatuuri poolt tühiseks kuulutada.

  Jan Tadeusz Masiel (UEN). – (PL) Austatud president, eelmisel nädalal külastas parlamendi mitteametlik delegatsioon Palestiinat ja Iisraeli. Käisime ka Gaza sektoris. Seal nähtu tekitas minus tohutut raevu ja kaastunnet okupeeritud Palestiina riigile. Minu raevu jagavad ka ÜRO agentuurid, kes seal piirkonnas tegutsevad.

Härra president, mina näen sellest olukorrast vaid üht väljapääsu: Palestiina riik tuleb luua väga kiiresti ja tingimusteta. 1948. aastal, kui juudid oma riigi asutasid, ei küsinud nad palestiinlaste nõusolekut. Tänapäeval ei tohi Iisrael takistada Palestiina rahva tahet. Kordan: allasurutud rahvale tuleb anda tingimusteta kiiret abi, mis lõpetaks selle vana konflikti.

Arvan, et sellised meetmed tugevdaksid rahu kogu maailmas, aga eelkõige peaksime seda tegema lihtsalt sellepärast, et palestiinlastel on õigus oma riigile.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). - (EL) Austatud president, paistab, et Ameerika Ühendriikide välisministri poolt tema külaskäigu ajal iisraellastele tehtud soovituste seas olid soovitused lõpetada ehitustööd ja asunduste laiendamine Jordani Läänekaldal, avada teesulud, lõpetada müüri ehitamine ja palestiinlaste Ida-Jeruusalemmast väljaviskamine ning lubada importida Gazasse tsementi ja ehitusmaterjale, mida on vaja selle piirkonna ülesehitamiseks.

Need on head soovitused, aga tundub, et need öeldi kurtidele kõrvadele, sest kuigi iisraellased ei luba neil materjalidel Gazasse suunduda, on nad kõhklemata kaevandanud Jordani Läänekaldalt ebaseaduslikult kolm neljandikku Iisraeli ehitustööstusele tarnitud materjalidest, hävitades sealjuures halastamatult loodust, ning selle maa juriidilised omanikud ei ole selle eest mingit raha saanud.

On aeg, et Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit lõpetaksid Iisraeli karistamatuse ning teeksid midagi enamat, kui jagaksid sõnu ja soovitusi.

(Aplaus)

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud president, tahaksin juhtida tähelepanu millelegi, mis selle parlamendi mainet eriliselt määrib: pensionifondile.

Ajakirja Stern viimaste andmete kohaselt on vähemalt 76 saksa parlamendiliiget selle fondiga liitunud. See puudutab ainult liitumisnimekirja, mitte fondi. Seega palun teilt, härra Pöttering, kui parlamendi presidendilt, et te saadaksite Saksamaa parlamendi alamkoja juhatusele täieliku loetelu fondi liikmetest, sest teie riigis kehtivate eeskirjade kohaselt tekib kohe tõsise pettuse kahtlus, kui selgub, et tehtud on topeltväljamakseid. Sellele peab järgnema vastav uurimine ja Saksamaa võimudel on õigus seda teilt teada saada.

Samamoodi on meil kõigil õigus teada saada selle fondi puudujäägist. Midagi siin vaikitakse maha ja on oht, et spekuleerijad pääsevad parlamendi koosseisu ametiaja lõppedes taas kord maksumaksjate miljonitega. Seda ei tohi lubada!

  President. − Parlamendi juhatus tegeleb selle küsimusega juriidiliselt korrektsel ja poliitiliselt mõistlikul viisil – võite selles kindel olla.

  Tunne Kelam (PPE-DE). - Austatud president, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri viimases aruandes järeldatakse, et Iraan on tootnud piisavalt palju väherikastatud uraani, et luua aatompomm.

Kõige ärevusttekitavam on Iraani edasiliikumise kiirus. Agentuuri hinnangute kohaselt on Teheran kolme aastaga suurendanud uraani rikastamise tsentrifuugide arvu 34 korda. Järgmise viie aasta jooksul kavatseb Iraan lisada olemasolevale 5600-le veel 45 000 tsentrifuugi. See tähendab võimet toota tuumarelvi tööstuslikult. See tähendab ka kohaletoimetatavaid aatompomme, kui arvestada rakettide arenevat võimsust ja Iraani esimese satelliidi orbiidile saatmist.

See tähendab, et Iraani vaoshoidmise poliitika vaid arglike sanktsioonide ja diplomaatiaga on läbi kukkunud. See on andnud Teheranile piisavalt aega, et oma tuumaprogramm lõpule viia.

Seetõttu on viimane aeg lõpetada de facto rahusobituspoliitika ja keskenduda ELi ühisele reaktsioonile Iraani võimalikule tuumašantaažile või ultimaatumile. Kui ka siis on tavapärased läbirääkimised meie ainus võimalus, tähendab see poliitilist alistumist.

ISTUNGI JUHATAJA: LUISA MORGANTINI
Asepresident

  Hannes Swoboda (PSE). – (DE) Austatud juhataja, hakkame tegelema, proua Kósáné Kovácsi raportiga romide küsimuse kohta, aga kahjuks mitte arutama seda. Tahaksin kasutada võimalust seda teemat praegust väga rasket olukorda arvestades esile tõsta. Mitu intsidenti on aset leidnud Ungaris, aga probleem selle riigiga ei piirdu, sest majanduskriis ja sotsiaalsed probleemid võivad olla põhjusteks, mis suurendavad taas rünnakuid romide vastu. See on eriti laiduväärne. Paljud romid – sealhulgas Austria romid – on minuga ühendust võtnud ja palunud sellest juttu teha, sest taas kord on Euroopa romide kogukonda haaranud hirm. Tahaksin paluda ka komisjonil sel olukorral väga tähelepanelikult silm peal hoida ja teha kõik võimalik, et tagada romidele – ja ka teistele vähemustele, aga räägime eelkõige just romidest – taas hirmuta elu Euroopas: tänapäeval ei peaks nad oma elu pärast kartma.

  Marco Cappato (ALDE). – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, Itaalias avaldas sõltumatu Kommunikatsiooniamet 43. resolutsiooni, mis on suunatud riigitelevisiooni vastu, kes rikkus Itaalia kodanike õigusi olla informeeritud radikaalide algatustest.

Itaalias ei ole kümme kuud tagasi toimunud valimistest saati üle kantud valimisdebatte; nende edastamine on ebaseaduslikult peatatud. Itaalia parlamendi raadio ja televisiooni järelevalvekomisjon ei kohtu, mis on samuti seadusevastane. Probleem ei puuduta ainult härra Berlusconit: see puudutab parempoolsete, keskparteide ja vasakpoolsete süsteemi, mis rikub Itaalia kodanike kodaniku- ja poliitilisi õigusi.

Härra Pannella ja mina peame jätma homme oma töö ja kiirustama Itaaliasse, et püüda luua vägivallatu vastuhaku vorme sellele uuele demokraatia eitamise vormile. Saadame kõikidele kolleegidele teatise, kus selgitame üksikasjalikult nende rikkumiste olemust ning palume teie toetust ja abi.

  Bogusław Rogalski (UEN). – (PL) Austatud juhataja, taas kord olen sunnitud siin parlamendi istungisaalis rääkima Leedu rahvusvähemuste õiguse eest, mida Leedu võimud ja kohtusüsteem julmalt rikuvad.

Vilniuse ümbruses on üle seitsmekümne protsendi elanikkonnast poolakad. Senini olid tänavate ja linnade nimed kahes keeles, nagu paljudes Euroopa Liidu riikides, kus on rahvusvähemusi. Veidi aega tagasi otsustas Leedu Kõrgem Halduskohus, et poolakeelsete tänavasiltide lisamine leedukeelsetele on ebaseaduslik ja käskis need eemaldada. Vilniuse kohalik omavalitsus viis selle otsuse ellu – võeti maha poolakeelsed tänavasildid piirkonnas, kus enamik elanikkonnast on poolakad.

Selline asi ei ole vastuvõetav riigis, mis on olnud viis aastat Euroopa Liidu liige. See on äärmusliku natsionalismi tunnus, näitab vähemusrahvuste õiguste eiramist ja rikub aluspõhimõtteid, millele Euroopa Liit on rajatud.

Nõuan, et Leedu võimud taastaksid poolakeelsed tänavate ja linnade sildid piirkondades, kus enamik elanikke on poolakad.

  Georgios Toussas (GUE/NGL). - (EL) Austatud juhataja, terrorism töötajate vastu, mida toetavad repressiivsed riigimehhanismid, on nüüd orjatöökohal tavalähenemine. Tuhanded töötajad koondatakse ning töötajate põhiõigust tööle ja sotsiaalseid õigusi kärbitakse nii, et need oleksid sobilikud pealesurutud ühtlustavasse malli.

Üks tüüpiline näide on Ühendkuningriik, kus avastati, et eraettevõte kogub teavet töötajate ametiühingu ning sotsiaalse ja poliitilise tegevuse kohta ning müüb seda ettevõtetele. Kreekas on töövaidlused koondatud töötajate tööle tagasivõtmise osas kuulutatud ebaseaduslikuks.

Töötajad on selgelt otsustanud oma õigusi kaitsta ja kasutavad 22-aastase töötaja Nikos Nikopoulose sõnu, mida ta kasutas Kreeka kõrgemale apellatsioonikohtule saadetud avalikus kirjas, kus ta mainib muu hulgas järgmist:

’Minu jaoks eksisteerivad siin elus teatud asjad, mida ei saa osta ega müüa. Minu palk peab olema minu võõrandamatu õigus, et saada rikkusi, mida ma toodan ja mis mulle kuuluvad. Oma kompromissitu keeldumise tõttu altkäemaksust või terroriga leppimisest vallandati mind juba teist korda. Mina ja mu pere oleme saanud otseseid ähvardusi.’

See avaldus näitab kenasti, mida töötajad tahavad ja millise tee nad valivad.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Zsolt László Becsey (PPE-DE). - (HU) Viimastel päevadel, ehk osaliselt kriisi tõttu, on viimase viie aasta jooksul liitunud liikmesriikide avalik arvamus reageerinud üha suurema tundlikkusega igasugustele sammudele, mis võivad kahtluse alla seada nende liikmelisuse võrdsuse ja identsed standardid. Mis puudutab mu enda valimisringkonda, siis oleme Rootsi televisioonist ja seejärel Internetist kuulnud süüdistusi, et hanede kitkumise viis Harkakötöny külas on loomade julm kohtlemine, ent nimetatud kohas ei ole hanesid tegelikult juba aastaid peetud. Mul on hea meel, et selles asjas on esitatud laimuhagi. Sarnaseid laimavaid avaldusi tehti hiljuti minu riigi hanekasvatajate vastu seoses sundtoitmisega. Sellised avaldused on põhjustanud boikoti töötlejate vastu, mis on tekitanud majanduslikku kahju. Huvitaval kombel ei ole selliseid süüdistusi esitatud vanade liikmesriikide vastu. See on majanduslikest huvidest tingitud tegevus, aga teine, üheselt poliitiline laimuvorm on väited romide vastu suunatud rünnakute kohta Ungaris, nagu need oleksid tegelikult aset leidnud, kuigi praeguseks on enamikel juhtudel olnud võimatu leida tõendeid, et sellised rünnakud on tõepoolest toimunud. Palun, et komisjon sellisel poleemikal tähelepanelikult silma peal hoiaks ja seda ei levitaks, sest sellised väited võivad enne valimisi tõsiselt õõnestada Euroopa Liidu mainet minu riigis.

  Thierry Cornillet (ALDE). - (FR) Austatud juhataja, parlamendi humanitaarabi alalise raportöörina naasin just Kivust Kongo Demokraatlikus Vabariigis ning lootsin edastada teile optimistliku teate, et sealne olukord on lahenenud ja et ümberasustatud isikud on kodudesse naasnud.

Kahjuks kärpis mu optimismi president El Béchiri otsus suurima humanitaarkriisi kohta Darfuris. Tõsi, president El Béchir, see tuleks edasi lükata, sest see on õigupoolest võitlus karistamatuse vastu ning tagada tuleb rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimine.

Ent president El Béchir just suurendas temavastaseid tõendeid, kui langetas otsuse, mis on halb kahel põhjusel: esiteks sellepärast, et see suurendab juba olemasolevaid kaebusi tema vastu, ja teiseks sellepärast, et juba see üksinda tuleks kaevata rahvusvahelisse kriminaalkohtusse, sest tagajärjed Darfurile on humanitaartasandil äärmiselt tõsised.

Siis maailm ei unustaks, ent ainult sõnadel pole mingit mõju, austatud juhataja. Ma saan aru, et muutsime asja, aga peame üle minema sõnadelt tegudele.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Austatud juhataja, see, et ELi kodanikud peavad töö leidmiseks migreeruma, et nad peavad olema liikuvad, sest seal, kus nad elavad, ei ole tööd, ja töötusega seonduv vaesus tähendab sageli seda, et laste eest hoolitsetakse vähem ja mõnikord jäetakse nad hoopis hooletusse.

Arenev majanduskriis ohustab tõsta töötust olulisel määral. See võib suurendada tänavalaste probleemi. Sellistel lastel pole sobivat toitu ja nende tervise eest ei hoolitse keegi, nende haridustee katkeb ja mõnikord puutuvad nad kokku kuritegelike elementidega. Demograafilise krahhi ajal ei hävita see mitte ainult nende laste arenguvõimalusi, vaid on ka sotsiaalne oht järgmisele põlvkonnale. Me peame selle probleemiga kindlasti tegelema.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Eile oli rahvusvaheline naistepäev. Seda tähistati ajal, kui naiste, eelkõige töötavate naiste, olukord halveneb oluliselt, sest nad kannatavad endiselt ebavõrdsuse ja diskrimineerimise all.

Miljonid naised ja tütarlapsed peavad praegu toime tulema elamis- ja töötingimuste olulise halvenemisega, haletsusväärsete pensionite, koondamiste, töötuse, ebakindla ja halvasti tasustatud töö ning laialt levinud vaesuse ja sotsiaalse tõrjumisega. Neil probleemidel on eriti tõsine mõju naistöötajatele, pensionäridele ja puuetega naistele, kelle õigusi väärika elu jaoks nii olulistes küsimustes ei austata.

Seetõttu tahan lisaks kõikide Euroopa Liidu ja maailma naiste tervitamisele nõuda kiireloomulisi meetmeid ja uut poliitikat, mis tagaksid naiste täielikud kodanikuõigused tööl, pereelus, ühiskonnas ja poliitikas.

Peame looma tingimused, et töötavatel naistel oleks õigused, et nad saaksid olla emad ja töötajad ilma karistusteta ning et nad saaksid õiglast palka ja pensioni, mis võimaldaks neil väärikalt elada.

  Árpád Duka-Zólyomi (PPE-DE). – (SK) Taas kord on meil Slovakkias probleem vähemusrahvuse õigustega ja seda haridusministri süül, kes kuulub rahvusäärmuslikku valitsusparteisse.

Ta andis välja otsuse, mille kohaselt tuleb vähemuskeelse õppekeelega koolides kasutada edaspidi ainult slovakikeelsete ajalooõpikute tõlgitud versioone. Sellest nähtub, et ajalugu õpetatakse valitsuspartei ettekirjutuse kohaselt, mitte faktide alusel.

See on vastuolus senise praktikaga ja vähemuste rahvusvaheliselt tagatud õigustega. ELis on igal vähemusrahvusel õigus õppida oma ajalugu. Ungari õpetajad ja tegelikult kogu ungarlaste kogukond Slovakkias on õigustatult pahased. On lubamatu, et äärmuspartei pidevalt niimoodi vähemusi rõhub. Üleilmse majanduskriisi ajal on vähemusrahvuste provotseerimine vastutustundetu. Sellistel ebakindlatel aegadel on selline käitumine mäng tulega.

  Olle Schmidt (ALDE). - (SV) Austatud juhataja, paljud (nagu ka mina) on mures Euroopas kasvava juudivastasuse pärast. Nädalavahetusel toimus mu kodulinnas Malmös Davis Cupi tennisematš Rootsi ja Iisraeli vahel. See ei olnud tavaline matš. See toimus ilma pealtvaatajateta, sest kohalikud poliitilised juhid leidsid, et ei suuda tagada turvalisust – otsus, mida paljud meist on kritiseerinud. Matšiga seoses toimusid demonstratsioonid, millest üks oli väga vägivaldne. Muidugi on lubatud Iisraeli riigi poliitikat kritiseerida, aga kriitika ei tohi muutuda üldiseks juudivihaks ehk antisemitismiks.

Holokaustist pääsenud ei peaks kuulma Eurooplasi skandeerimas „Mõrvarid, mõrvarid!”, kui toimub Iisraeli riiki toetav kogunemine. Gaza sõja tagajärjel on toimunud mitmeid rünnakuid juutide vara ja huvide vastu, sealhulgas minu kodulinnas. Kõik demokraatlikud jõud peavad selles osas väga selgel seisukohal olema. Euroopal on kohutav ajalugu ja see ei tohi kunagi korduda.

  Hanna Foltyn-Kubicka (UEN). – (PL) Austatud juhataja, olles inimene, kelle jaoks Euroopa Liidu aluseks olevad ideaalid on midagi enamat kui hüüdlause, on mul hea meel, et Euroopa Parlament annab ruumid, kus korraldada Tiibeti ülestõusu 50. aastapäevaga seotud arutelu.

Samas olen üllatunud ja kurb, et arutelu kuupäev on viidud 12. märtsile. Tahaksin neile, kes selle on unustanud, meelde tuletada, et Tiibeti ülestõus algas 10. märtsil. Aga parlament tegeleb sel päeval selliste teemadega nagu tüübikinnituse nõuded mootorsõidukite üldise ohutuse tagamiseks ja raskeveokite maksustamine.

Need on olulised teemad. Sellegipoolest ei oleks inimesed ja institutsioonid, kes raskeveokite tüübikinnitusnõuetega tegelevad, solvunud, kui nende arutelude ajad ära vahetataks. Võib-olla toimus 10. märtsil midagi sellega seotut, mida mina ei tea. Võib-olla on see rahvusvaheline raskeveokite tüübikinnituse päev või tüübikinnitusinspektorite päev.

Parlamendi mainele oleks väga kahjulik, kui selguks, et selline arutelukuupäev valiti selleks, et selle tähtsust vähendada.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). - (EL) Austatud juhataja, komisjoni direktiivi ettepanekut diskrimineerimise kaotamise kohta on tabanud paljude Euroopa kodanike vastuseis; nad kahtlevad sellise ettepaneku valiidsuses, sest see puudutab nende õigust otsustada omas riigis nende küsimuste üle, milles Euroopa Liidul pädevus puudub.

Minu arvates ei peaks me Euroopa valimiste lähenedes selliseid teemasid tõstatama. Sümbolite kaotamise ja elu üle otsustamise õiguse kaotamise õigus kuulub riikidele. Ajal, kui Euroopa Parlament kaotab struktuure, mille kaudu parlamendiliikmed saavad end vabalt väljendada, nagu näiteks fraktsioonidevahelised rühmad, ei saa me rääkida diskrimineerimise kaotamisest.

  Chris Davies (ALDE). - Austatud juhataja, kuu aega tagasi käisime teiega koos aasta teisel külaskäigul Gazas. Meie eeskuju on järginud teisedki – seal on käinud Javier Solana, lõpuks ometi ka Tony Blair, ning parlamendi president ise on käinud seal vaatamas, millised on palestiinlaste praegused elutingimused.

Parlament palus lõpetada majandusblokaadi, aga suures osas kestab see endiselt. Nädal nädala järel jätkavad iisraellased palestiinlaste kollektiivset karistamist. Meie sõnad on kenad, aga nende väärtus on väike, kui Iisrael neid ei kuula. Proua asepresident, palun paluge presidendil kokku kutsuda fraktsiooni esimeeste ja tema kabineti koosolek, kus arutatakse, kuidas meie sõnu tegudeks muuta. Mu valijad küsivad minult kogu aeg: „Teil on Iisraeliga assotsiatsioonileping. Kuidas me hoiame seda suhet ühe poolega, kui ta eirab meie huve ja suhtub meie sõnadesse põlgusega?”

  Juhataja. – Tänan härra Davies, edastan teie palve.

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE) . – (RO) Euroopa väärtused on Rumeenia haridussüsteemile eriti olulised. Meie kolleegide László Tőkési, Csaba Sógori ja Iulius Winkleri valimiskõnedel kaob vahel side reaalsusega.

Rumeenia pakub vähemusrahvustele laialdast haridust nende emakeeles. Tahaksin rõhutada seda olulist rolli, mis on riiklikul Babeş-Bolyai Ülikoolil Cluj-Napocas ungarikeelse hariduse andmisel. Babeş-Bolyai Ülikooli 1995. aasta hartas sätestatud multikultuurne struktuur tagab täieliku sõltumatu õpetuse rumeenia, ungari ja saksa keeles ning juudi keeles akadeemilise hariduse igal tasandil.

Babeş-Bolyai Ülikoolis on näha mitmeid ungari- ja saksakeelseid märke ja kirju. Seitsmeteistkümnes teaduskonnas pakutakse praegu rumeenia- ja ungarikeelseid kursusi ning üheteistkümnes rumeenia- ja saksakeelseid. Kahes teaduskonnas – reformeeritud teoloogia ja roomakatoliku teoloogia teaduskonnas – on kursused ainult ungari keeles.

  Jelko Kacin (ALDE). - (SL) Tunnen heameelt Horvaatia valitsuse tänase otsuse üle reageerida põhimõtteliselt positiivselt Euroopa Komisjoni vahendamisalgatusele Sloveenia ja Horvaatia vahel. Kahjuks hõlmab see positiivne vastus tarbetut tingimust, mis vähendab oluliselt vahendamisvõimalust.

Aga oluline on teha koostööd, et luua tingimused, mis võimaldavad vahendamise algust nii pea kui võimalik, et rahustada mõlema riigi poliitilist kliimat, mis võimaldaks dialoogi parematel tingimustel. Peame Euroopa Liidu laienemise protsessi edendama ja sellepärast on meil vaja Lissaboni lepingut. Aeg on kriitilise tähtsusega ja sellepärast loodan, et vahendamise raamleping saab peagi valmis.

  Jim Higgins (PPE-DE). – (GA) Austatud juhataja, piimakarja pidajad on väga raskes olukorras. Liitri piima hind on langenud 22–24 eurosendini ja piimatoodete nõudlus on kogu maailmas järsult vähenenud, eelkõige Aasias ja Hiinas melamiiniskandaali tõttu. Iirimaal on umbes 20 000 piimakarjakasvatajat ja 30 000 inimest saavad seetõttu otseselt tööd. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides on tootmine suurenenud kolme protsendi võrra, samuti Brasiilias. Teine probleem on euro ja naelsterlingi vahetuskurss. On selge, et piimakarjakasvatajatele tuleb nende ellujäämise tagamiseks anda lühiajalist abi. Üks asi, mida tuleks teha, on sekkumiskava, mis on varem väga edukaks osutunud.

  Filiz Hakaeva Hyusmenova (ALDE). – (BG) Tänan teid, proua juhataja. Rahvusvaheline naistepäev on sündmus, mil peaksime inventeerima oma soolise võrdsuse poliitikat. Paljude arvates on see suunatud ainult naistele, kes tahavad meestega sarnaseid võimalusi töö, palga ja vaba aja osas.

Sellised eesmärgid on majanduskriisis sama olulised, aga võrdsuspoliitika peaks keskenduma ka meestele. Kriis mõjutab tööturgu. Eeldatakse, et paljud neist kaotavad töö, kuna nende palk on suurem ja finantssektoris kuivavad töömahukad tegevused kokku. Suureneb tõenäosus, et mehed hakkavad pereeluga rohkem tegelema ja toimub traditsiooniliste soorollidega seotud läbimurre. Mil määral nad selleks valmis on ja kas sotsiaalsed muutused sellisele muutusele kaasa aitavad, on küsimused, mis ootavad veel vastust.

Võimalikud lahendused on liikmesriigiti, piirkonniti ja kogukonniti erinevad. Sellepärast on vaja riiklikud võrdsuskavad ajakohastada ja kehtestada paindlikud reeglid, mis sobivad võrdselt nii meeste kui ka naiste vajadustega.

  Iosif Matula (PPE-DE) . – (RO) Statistika kohaselt on neljandik Euroopa Liidu lapsi istuva eluviisiga ja toitub ebatervislikult. See mitte ainult ei suurenda nende kõrgvererõhutõppe ja diabeeti jäämise ohtu, vaid neil võib tekkida ka muid haigusi.

2007. aastal võttis Euroopa Parlament vastu raporti kehalise kasvatuse rolli kohta hariduses. Sellega tehti haridusprogrammides kohustuslikuks nädalas vähemalt kolm tundi kehalist kasvatust. Teame, et kehaline kasvatus valmistab lapsi ette tervislikuks eluviisiks ning annab edasi olulised sotsiaalsed väärtused, nagu enesedistsipliin, solidaarsus, meeskonnavaim ja aus mäng.

Just sellepärast kutsun Euroopa Komisjoni üles jälgima tähelepanelikumalt, kuidas võetakse sisemaistesse õigusaktidesse üle kohustuslik nõue, et koolides oleks nädalas vähemalt kolm tundi kehalist kasvatust ning et suurendataks spordihallide arvu ja nende põhivarustust ning kuidas seda nõuet täidetakse.

  Marco Pannella (ALDE). – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ühes Albert Camus’ teoses kuulutavad surnud rotid tänaval katku saabumist, ent keegi ei oska seda näha. Me ei taha olla nagu kasutud rotid, kes tulevad kuulutama antidemokraatlikku, vägivaldset ja euroopavastast katku, mis tekitab uusi katastroofe Roomas, Brüsselis, Jeruusalemmas ja Pariisis.

Härra Cappato juba ütles, miks me homme oma tööpostilt lahkume, et tõtata aktivistide võitlusele Euroopa ja demokraatia vastasuse vastu meie riigis. Euroopa Parlament tähistab oma 30. sünnipäeva. Kui mõelda 30 aasta tagusele ajale, on paljugi muret tekitavat. Me võitleme, me ei ole mures.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Tahaksin oma kõnes juhtida parlamendi tähelepanu 15. märtsile, mis on rahvusvahelise tarbijaorganisatsiooni Consumers International algatusel kuulutatud rahvusvaheliseks tarbijaõiguste päevaks. See päev annab suurepärase võimaluse tuua EL tarbijakaitsega seotud poliitika abil kodanikele lähemale.

Olen siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikmena selle küsimusega palju tegelenud. Mul on hea meel tohutu huvi üle, mida näitavad üles noored, kes asuvad aktiivselt tegelema erinevate tarbijatele suunatud tegevustega. Näiteks Slovakkia Tarbijaassotsiatsiooni poolt noortele tarbijatele korraldatud rahvusvahelisest võistlusest „Consumption for Life“ võtab igal aastal osa üha enam noori tarbijaid, kes räägivad huvitavaid lugusid oma esimestest kogemustest seoses valikute ja tarbijaotsustega.

Tahaksin julgustada ELi liikmesriikide valitsusi tarbijaorganisatsioone tugevdama ja toetama. Ainult tugevad, esinduslikud ja efektiivsed vabaühingud suudavad suurendada tarbijate teadlikkust oma õigustest.

  Marian Harkin (ALDE). - Austatud juhataja, ka mina tahan lisada oma hääle nende sekka, kes mõistavad hukka mõrvarliku, kõlvatu ja argpüksliku rünnaku briti sõjaväebarakkidele Põhja-Iirimaal ja tahan edastada oma südamliku kaastunde vigastatute ja tapetute peredele.

Aga teema, mille ma tahaksin täna õhtul tõstatada, on see, et kolmapäeva õhtul teeb komisjon avalduse rohelise raamatu kohta Euroopa tervishoiutöötajate kohta. Rohelise raamatu kohaselt on piisava tööjõu tagamisel oluline koolitada, värvata ja hoida tööl noori töötajaid.

Ent Iirimaal on meil olukord otse vastupidine – õenduse õppekohti on vähendatud kuueteist ja poole protsendi võrra. Minu piirkonnas on St. Angela Kolledžis vähendatud üldõenduse õppekohti kahekümne viie protsendi ja vaimse puudega patsientide õenduse õppekohti neljakümne protsendi võrra.

Komisjon peab liikmesriikidele survet avaldama, et iga riik vastutaks oma tervishoiutöötajate koolitamise eest ning meil on eetiline kohustus mitte püüda värvata arenevate riikide tervishoiutöötajaid, kahjustades nende juba niigi haavatavaid tervishoiusüsteeme.

  Csaba Sógor (PPE-DE). - (HU) Olen mitu korda sõna võtnud traditsiooniliste vähemusrahvuste eest. Mõned kolleegid on mind natsionalismis süüdistanud. Veider, et enamus püüab sageli peita oma hirmu ja vähemustevastasust natsionalismisüüdistustega või vähemustevastaste kõnedega. Loodan, et mu kolleegid ei pahanda, kui ma nüüd usuvähemuse eest räägin. Kommunismi ajal oli Rumeenia kreekakatoliku kirik keelatud. Pärast 1990. aastat korraldati see ümber ja sarnaselt teistele ajaloolistele kirikutele püüab see tänase päevani tagasi saada oma konfiskeeritud kinnisvara. Rumeenias koostatakse praegu seaduse eelnõu, mis, kui see vastu võetakse, võtab sisuliselt ära selle kiriku kinnisvara, mida praegu tagasi nõutakse. Tahaksin selle mikrofoni taga juhtida tähelepanu selle olukorra väärakusele, kuidas õigusi jalge alla trambitakse, ja sellele varjatud natsionaliseerimiskatsele. On lubamatu, et riik sekkub kahjustavalt kiriku ellu.

  Nickolay Mladenov (PPE-DE). – (BG) Tänan teid, proua juhataja. Tahaksin tõstatada küsimuse, mis tekitab suurt meelehärmi. Viimase kahe nädala jooksul oleme kuulnud Makedoonia Vabariigist teateid, et teatud kirikuvõimud on avaldanud soovi kaevata välja kõikides 20. sajandi sõdades selle riigi territooriumil hukkunud bulgaaria sõdurite surnukehad. Bulgaaria üldsus ja olen kindel, et ka kogu Euroopa avalikkus, peab selliseid üleskutseid täiesti vastuvõetamatuteks. Kellelgi ei ole õigust mõnitada sõjas hukkunute mälestust. Peame neid austama, järgima Euroopa põhimõtet surnuid austada ja järgima head sallivustava.

Kutsun Euroopa Parlamenti üles juhtima Makedoonia Vabariigi võimude tähelepanu sellele, et valitsus ei tohi sellistele üleskutsetele vastu tulla. Peame saama selge kinnituse, et keegi Makedoonias selliseid ähvardusi ellu ei vii. See oleks ükskõik millise tsiviliseeritud riigi peamiste kultuuriliste ja rahvuslike tõekspidamiste rikkumine.

  Bruno Gollnisch (NI). - (FR) Austatud juhataja, saime just teada uskumatu uudise, et saksa juristid Horst Mahler ja Sylvia Stolz mõisteti kuueks aastaks vangi.

Seda kohutavat kohtuotsust põhjendati sellega, et nad avaldasid ametlikust versioonist erinevat arvamust Teise maailmasõja kontsentratsioonilaagrite ajaloo tegelikkuse ja ulatuse kohta.

Sõltumata sellest, mida mõeldakse nende arvamusest, on äärmiselt tõsine asi, et tänapäeval mõistetakse Euroopa Liidu kodanikud, ja veel juristid, selliselt vangi selle eest, et nad vaidlustavad ajaloolist fakti.

Näib, et tänapäevasel nn demokraatlikul Saksamaal on ikka veel kohtunikke, kes takistavad sõnavabadust samadel eesmärkidel nagu natsionaalsotsialistlikul Saksamaal või kommunistlikul Saksamaal.

Kahjuks on lood samad ka liidu teistes riikides, kaasa arvatud Prantsusmaal. See on lubamatu ja äärmiselt tõsine asi.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN). – (PL) Austatud juhataja, ma ei taha täna tõstatada poliitilist küsimust. Hiljuti võttis minuga ühendust üks mu valijatest, kes on standardimise agar pooldaja, ja pakkus välja, et mobiiltelefonide laadijad võiksid olla standardsed.

See ainult tundub tühisena. Olen veendunud, et kui selles valdkonnas võetakse vastu eeskirjad, oleksid kõik mobiiltelefoniomanikud selle üle rõõmsad. Tehnilisest vaatevinklist on asi väga lihtne. Sellised lahendused olid näiteks CDde puhul edukad – neid saab kasutada kõikides arvutites. Ehk tasub ka selliste pisiasjadega tegelda, et kodanikke aidata. Nad ootavad meilt seda.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.