Istungi stenogramm

Esmaspäev, 9. märts 2009 - Strasbourg

17. 2010. aasta eelarve – III jagu, komisjon: „Suunised 2010. aasta eelarveks“ – 2010. aasta eelarvemenetluse suunised – jaod I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII ja IX (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmiste raportite kohta:

- eelarvekomisjoni nimel László Surjáni esitatud raport 2010. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta, III jagu – komisjon [2009/2005(BUD)] (A6-0111/2009);

- eelarvekomisjoni nimel Vladimír Maňka esitatud raport 2010. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta, jaod I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX [2009/2004(BUD)].

  László Surján, raportöör. – (HU) Euroopa Parlament eeldab, et 2010. aasta eelarveprojekt aitab liikmesriikidel ja kodanikel praegusest kriisist üle saada. See on praegu meie suurim mure. Teisisõnu, eelarve peaks vähendama Euroopa kodanike muresid ja taastama nende kindlustunde selle suhtes, et nad saavad tööd ja saavad teenida elatist ning elada rahus ja julgeolekus. Jutt on kodanikest, kelle raha me kulutame ja kellele me vastust anname.

Finantskriisi tõttu ei ole eurooplased kindlad, kas nende raha on pangas kindlas kohas, ning ei tea, kas neil homme töökoht alles on. Ent neil on ka muid muresid ja probleeme: kui kaua saavad nad oma kodusid kütta, kas toidus on ohtlikke kemikaale või muid mõjureid ja nii edasi ja nii edasi. Seepärast tahaksime eelarvet, mis taastab kodanike kindlustunde mitte üksnes finantsinstitutsioonidesse, vaid teineteisesse ja solidaarsusesse Euroopa tasandil. Teadupärast ei saa mitte iga probleemi lahendada ühe protsendiga rahvamajanduse kogutulust, palju sõltub sellest, kas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted saavad julgustust ja tuge. Kas töötatakse välja ühtset energiapoliitikat? Kas me teeme kõik selleks, et võidelda kliimamuutustega ja toetame taastuvaid energiaallikaid? Kas ühispiiri kaitse muutub tõhusamaks? Kas sidususpoliitika muutub viljakamaks, järelejõudmine kiiremaks ja toit ohutumaks?

Parlament näeb, et nende eesmärkide osas on eelarve väike, ent on teadlik ka sellest, et liikmesriigid ei kasuta täielikult isegi praegust eelarveraamistikku. Seepärast ootame, et Euroopa Komisjon astuks otsustavaid samme bürokraatlike takistuste vähendamiseks, keskenduks valdkondadele, kus toetusi kasutati tõhusalt, ning lõpetaks valdkondade toetamise, kus tekivad pidevad ülejäägid. Parlament on valmis koostööks komisjoniga, et jälgida, kas käivitatud programmid on tõepoolest edukad ja täidavad seatud eesmärki. Me ei saa rahulduda pelgalt sellega, et kontrollime kulutuste õiguspärasust. Me nõuame garantiid, et nad saavutavad oma eesmärgi. Vastutasuks Euroopa kodanike panuse eest nõuame väärtust ja tulemusi ning ootame, et liikmesriigid rakendaksid programme kiiresti ja tõhusalt. Me palume Euroopa Komisjonil suhtuda meie nõudmistesse täie tõsidusega. Euroopa Parlament on ainus ELi institutsioon, mille koosseisu saavad kodanikud otseselt mõjutada. Me seisame neile kõige lähemal ja esitatud raport kajastab kokkuvõtet nende arvamustest. Eelarveprojekti esitamiseni on veel üle kuu aja aega. Seega on komisjonil aega arvestada parlamendi arvamusega ja lisada need ettepanekutesse.

Lisaks oleks mul väga hea meel, kui vastupidiselt väljakujunenud tavale ei muudaks nõukogu ja parlament komisjoni ettepanekuid teineteisest mööda rääkides, vaid need kolm institutsiooni tegutseksid koos, et kriisist üle saada.

Daamid ja härrad, lõpetuseks tänan ma kõiki, kes on selle raporti valmimisele kaasa aidanud, sealhulgas eelarvekomisjoni sekretariaati, komisjoni liikmeid, minu fraktsiooni eksperte ja neid, kes esitasid oma muudatusettepanekud. Ma palun teil ettepanekuid arutada ja anda neile oma hääl. Andkem Euroopa kodanikele lootust ja julgeolekut!

  Vladimír Maňka, raportöör. – (SK) Tänan teid, proua juhataja. Lugupeetud volinik, daamid ja härrad, Euroopa Parlamendi eelarve koostamisel peame keskenduma oma põhiülesandele ja kasutama ette nähtud vahendeid parlamendi seadusandliku töö parandamiseks. Eelarvest tuleb võimalikult suures ulatuses välistada küsimused, mis ei ole seotud meie ülesandega.

Kui tahame, et Euroopa Parlamendi liikmed teeksid tõhusat tööd, siis peame me neil võimaldama täita oma kohustusi nende omas keeles, kui nad seda soovivad. Paljudel juhtudel saaksime ennetada raskusi ja vältida raha raiskamist, kui saaksime keeli kiiresti vahetada vastavalt tegelikule, mitte kavandatud osalemisele aruteludes.

Paljud teist kindlasti teavad, et on komisjone, kus dokumendid pole heakskiitmise ajaks olnud kättesaadavad isegi mitte kõige levinumates keeltes. Kui komisjon peab seetõttu pidama eriistungi või kui tekivad muud tarbetud viivitused, siis kaotame aega ja raha.

Lisaks kirjalikule tõlkele peame suurendama ka suulise tõlke paindlikkust. Vestlustes erinevate Euroopa Parlamendi üldsekretariaatidega olen saanud kasulikke soovitusi ja teavet. Direktoraatide esindajad ise on teinud ettepaneku teatud reservid kõrvaldada. Mõningatel juhtudel on neil aga vaja meie abi.

Näiteid on palju. Daamid ja härrad, kindlasti pole te arvamusel, et parlamendi julgeolek väheneks, kui mõlemad sissepääsud Strasbourgi parlamendihoonesse oleksid suletud ajal, mil täiskogu istungeid ei toimu. Samuti ei ole meil vaja turvatöötajate füüsilist kohalolu teatud kohtades Strasbourgis ja Luxembourgis.

Teisalt on praegusel turvasüsteemil omad puudused. Me nägime seda oma silmaga, kui rööviti Euroopa Parlamendi Brüsseli hoones asuva ING Panga kontorit ja kui Mumbais kiputi kahe parlamendiliikme elu kallale.

Ma usun, et direktoraadi poolt koostatavad ettepanekud parandavad olukorda ning tagavad ressursside parema kasutuse ja üllatavalt suure rahalise säästu. Me säästame miljoneid, kui parandame institutsioonidevahelist koostööd. Iga institutsiooni kasutamata võimekus tuleb anda teiste institutsioonide käsutusse.

Puudulik planeerimine koos ebapiisava ja olematu suhtlusega, mis puudutab tõlkeressursside olemasolu, takistab nende ressursside tõhusat kasutamist. Kirjaliku tõlke eest vastutav üksus annab tellimusi välistõlkijatele, kontrollimata sisemiste ressursside olemasolu. Ainuüksi tõlkimise valdkonnas suudame aastas säästa üle 10 miljoni euro institutsioonidevahelises raamistikus. Seepärast, daamid ja härrad, usun, et toetate ettepanekut võtta maksimumi sõltumatutest uuringutest, milles käsitletakse ressursside kasutamist ja töö korraldamist.

Parlamendiliikmetel peab olema põhjalik teave nende käsutuses olevate ressursside ja materjalide kohta, et nad saaksid oma tööd vastutustundlikult ja tõhusalt teha. Seepärast palusime parlamendi juhtkonnal luua teadmiste haldamise süsteem, mis võimaldab meil tõhusalt töötada kõigi dokumentidega. Esimesed konkreetsed ettepanekud selles valdkonnas tehakse lähinädalatel.

Üheks prioriteediks on ka kodanike parem teavitamine sellest, mida nende esindaja Euroopa Parlamendis teeb ja mis kasu on parlamendi tööst ELi kodanikel. Selleks on meil vaja teostada Euroopa Parlamendi televisiooni, külastajate keskuse ja uue audiovisuaalse keskuse idee, tugevdada neid ning hakata neid tõhusalt kasutama.

ELi institutsioonide halduskulude kirjed sisaldavad hoonete soetus- ja rendikulusid. Mitmetel juhtudel on institutsioonid soetanud või rentinud vara turuhinnast kallimalt. Kontrollikoja väitel ei ole institutsioonid hinnanud hoonepoliitikat koos, vaid on tegutsenud eraldi. Seepärast on meil vaja töötada välja ühine hoonepoliitika, et saavutada selles valdkonnas parem koostöö. Meil on võimalikult kiiresti vaja strateegilist dokumenti hoonepoliitika kohta keskmises või pikas perspektiivis, et saaksime esimesel lugemisel võtta vastu asjakohase otsuse. Tänan.

  Dalia Grybauskaitė, komisjoni liige. − Proua juhataja, tänan teid väga võimaluse eest vahetada arvamusi parlamendiga nii varakult sel aastal. Ma olen eelarvekomisjonile selle algatuse eest väga tänulik. Komisjon on juba väga tõsiselt tutvunud parlamendi suunistega 2010. aasta eelarveks ja on enamikuga nõus. Lisaks hindab komisjon seda, et parlament on vaadanud läbi 2010. aasta poliitikastrateegia, mis kajastub juba parlamendi resolutsioonis ning nõustub paljude parlamendi poolt määratletud prioriteetidega.

Vaja on tegeleda ootamatute probleemide, nagu finantsiline, majanduslik ja sotsiaalne taastamine. Pikaajalised lahendused muudes küsimustes, nagu kliimamuutustega toimetulek ning Euroopa jätkusuutlikuks muutmine, on samuti olulised. Seepärast võtab komisjon 29. aprillil vastu 2010.’ aasta esialgse eelarveprojekti.

Komisjon on juba juhtinud tähelepanu sellele, et 2010. aastal on vaja eraldada rahalisi vahendeid eeskätt majanduse taastamise kava jaoks. Komisjon on juba märganud parlamendi toetust halduskulude tõhustamisele ning jätkab selles suunas tegutsemist. Mis puutub katseprojektidesse ja ettevalmistavatesse meetmetesse, siis olen kindel, et saame tugineda eelmise aasta suurepärasele koostööle institutsioonide vahel.

Esialgse eelarveprojekti aluseks on mõistlikud hinnangud meie ühiste prioriteetide saavutamise ja meie ees seisvate probleemide lahendamise vajaduse kohta. Ma olen kindel, et rahuldav kokkulepe 2010. aasta eelarve kohta saavutatakse taas kord tänu heale koostööle kõigi institutsioonide vahel, eeskätt tänu heale koostööle parlamendiga.

  Margaritis Schinas, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EL) Proua juhataja, Euroopa Parlamendi tuleva aasta eelarvega seondub kolm uut aspekti. Tegu on aastaga, mil Euroopa Parlament saab uue peasekretäri, tõenäoliselt jõustub Lissaboni leping ja kaks uut põhimäärust, mis puudutavad nii parlamendiliikmeid kui ka nende assistente.

Minu fraktsioon on püüdnud kajastada neid muutusi Maňka raportis arvukate muudatuste teel ja meil on hea meel, et komisjon on suutnud põimida toimunud muutused nelja prioriteeti.

Minu fraktsiooni neli prioriteeti on järgmised.

Esiteks, rõhu asetamine seadusloomele. Parlament on kõige tõhusam, kui ta tegeleb seadusloomega ja parlamendi juhtkond peab meile tõestama, et suudab suunata parlamendi ressursid sinna, kus me saame midagi muuta.

Teine prioriteet – siinkohal nõustume Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooniga – on mitmekeelsuse täielik kaitse ja liikmete juurdepääs kirjaliku ja suulise tõlke teenustele nii emakeelest võõrkeelde kui ka vastupidises suunas.

Kolmanda prioriteedina peame suutma hinnata juba vastu võetud oluliste kavade elluviimist, sealhulgas Europarl TV ja külastajate keskuse avamine, mis oleks tulnud viia lõpule enne parlamendivalimisi, ent mis kahjuks ei ole veel lõpule viidud, ning Euroopa Ajaloo Maja avamine. Need mitmeaastase tähtajaga kavad peavad toimima sujuvalt ja neid tuleb nõuetekohaselt hinnata.

Ma usun, et Euroopa Parlamendis peaksime toetama iga algatust, mis näitab Euroopa maksumaksjatele kriisi ajal, et parlament teeb vajalikke kulutusi mõistlikult, et oma tööd paremini teha.

  Costas Botopoulos, fraktsiooni PSE nimel. – (EL) Proua juhataja, volinik, arutelu, mis puudutab Surjáni raportit, mille juures mul oli au olla variraportööriks, on poliitiline arutelu, millel on mitmeid olulisi aspekte eeskätt just käesoleval aastal. Alustuseks näitab aruande olulisust asjaolu, et tegu saab olema ainsa selgelt poliitilise aruteluga poliitiliste prioriteetide teemal, sest nagu te teate, ei ole meil valimiste aastal võimalust rohkem poliitilisi arutelusid pidada; hiljem siseneme korra uude faasi, tähtsatesse tehnilistesse erisustesse ja aruteludesse.

Arutelu leiab aga aset ka aastal, mil – nagu kõik on öelnud ja nagu meie kui poliitikud ja kodanikud hästi teame – Euroopa on sattunud ränka kriisi ning kõik märgid viitavad sellele, et ka 2010. aastal, millele meie raport ja arutelu viitavad, saab olema kriisi aasta.

Seepärast on minu esimeseks märkuseks, et raport, mille üle me vaidleme ja mille üle me lihthäälteenamusega hääletama hakkame, võib praegusel ajahetkel olla piisav, kuid tulevikku silmas pidades peab see olema raport, mis väljendab kogu Euroopa Parlamendi, mitte pelgalt ühe fraktsiooni seisukohti. Tegu peab olema aruandega, mis väljendab kodanike ja poliitikute muret, ent – siinkohal lähevadki meie seisukohad raportööri ja tema fraktsiooni omadest lahku – ei rõhuta üksnes hirme ja muresid, vaid vaatab ka tulevikku.

Me peame kasutama eelarvet selleks, et anda kodanikele mõista, et eelarve on poliitiline vahend, millega me ei reageeri mitte üksnes hirmudele, vaid pakume ka poliitilisi tulevikuväljavaateid. See on minu arvates ääretult tähtis ja meie fraktsiooni püüdlused nii komisjonis kui ka täiskogus toimunud aruteludes on suunatud tasakaalu saavutamisele käesoleva teksti ja poliitilise arengu vahel, et me ei jätaks muljet, justkui oleks kätte jõudnud viimnepäev – külvates hirmu ja muret –, vaid leiaksime Euroopa Liidu jaoks uusi võimalusi.

Ma kordan veel kord, et täna võib lihthäälteenamus olla piisav ja üks fraktsioon võib oma tahtmise läbi suruda, ent tähtis on saavutada ulatuslik, kogu parlamenti hõlmav toetus ehk teisisõnu on vaja võtta kuuluda kodanike arvamust.

Sotsialistid leiavad, et Euroopa Liit peaks reageerima kriisile väga konkreetse eelarve abil. Meie eelarve ja poliitilise Euroopa reaktsioon peab olema eeskätt koordineeritud – me ei tohi jätta muljet, et me jätame kõik liikmesriigid selles raskes olukorras omapead. Teiseks prioriteediks peab olema kodanike sotsiaalne kaitse; seda Euroopa Liidule iseloomulikku sotsiaalset näitajat tuleb iga hinna eest toetada. Seepärast püüame me öelda mõningaid asju raportis teistmoodi. Reaktsioon kriisile peab olema kodanikele arusaadav ning kajastama keskkonna- ja energiaalaseid prioriteete, ütlema „jah“ energeetiliselt sõltumatule Euroopa Liidule, ent jätma valla kõik teed ja võimalused, saavutamaks seda, mida me tahame saavutada.

On palju küsimusi, milles me nõustume aruande üldise tooni, kiireloomulisuse ja poliitilise vajalikkusega. Samas tahame aga rõhutada, et eelarve kaudu võetavatel sammudel peavad olema just need omadused.

Seega kohtumiseni septembris lootuses, et komisjon võtab parlamendi seisukohti tõsiselt.

  Anne E. Jensen, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Proua juhataja, László Surján on pannud 2010. aasta eelarve pealkirjaks „turvalisus“ selle sõna kõige laiemas tähenduses: finants- ja majanduskriisi leevendamine, töökohtade säilimine ja majanduslik turvalisus, energia tarnekindlus, transpordi ohutus, kodanike turvalisus ja julgeolek seoses sisserändest ja demograafilistest muutustest tulenevate probleemidega, olukord, kus väiksem hulk noori peab hoolitsema suureneva vanurite hulga eest, vajadus parema keskkonnakaitse järele, vajadus võidelda terrorismi vastu ning edendada turvalisust ja julgeolekut läbi ELi rolli maailmas. Pealkiri „turvalisus“ viitab paljudele valdkondadele, kus ELi eelarve on tähtis, ja sellele, kui tähtis on see, et eelarve kajastaks meie vajadusi.

2010. aasta kujuneb ELi eelarve seisukohast põnevaks aastaks. Struktuurifondide jaoks on 2010. aasta näol tegu esimese aastaga, mil hakkab kehtima „n + 3 reegel“. Need vahendid, mida ei ole kolme eelmise aasta jooksul programmi kohaselt ära kasutatud, langevad ära. Nüüd näeme, kas liikmesriigid on suutnud neile eraldatud vahendid ette nähtud aja jooksul ära kasutada. Ma loodan väga, et aegumisklauslit, s.o n + 3 reeglit ei tule rakendada, ent kui see juhtub, siis on põhjust veel kord kontrollida, kas struktuurifondide reeglid on ikka piisavalt paindlikud ja bürokraatiavabad.

2010. aastal saab välispoliitika sarnaselt varasematele aastatele olema keeruline küsimus. Ma kutsun üles komisjoni leidma vajalikke vahendeid, ehkki kulutused on selles kategoorias väga piiratud. Eelarvekomisjonis on toimunud rida arutelusid seoses meie seisukohaga, mis puudutab Nabucco gaasijuhtme toetamist ELi poolt. Siinkohal tahaksin rõhutada, et tegu on küsimusega, mis on Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni jaoks väga tähtis. Energiajulgeolek tuleb tagada paljude erinevate algatuste abil, ent me tahaksime näha toetust Nabucco projektile, mis on Gazpromist sõltumatu.

Sel aastal kujuneb eelarvemenetlus väga raskeks. Tegu on mõistagi valimiste aastaga. Vladimír Maňka ja László Surjáni raportid on parlamendi jaoks ainsaks võimaluseks väljendada oma arvamust eelarve kohta. Parlamendi uus koosseis peab pidama tegelikke läbirääkimisi seoses eelarvega. Ei ole lihtne jätkata eelmisel aastal kehtestatud menetluskorda, mille puhul pr Haug oli raportööriks ja kasutati ulatuslikult erikomisjonide abi. Me peame loomulikult andma oma parima, tagamaks, et menetlus oleks võimalikult avatud ja struktureeritud, ning mul on hea meel kuulda, lugupeetud volinik, et te kavatsete selle eest hea seista. Ma arvan, et nii Vladimír Maňka kui ka László Surján on esitanud selleks hea ettepaneku.

  Wiesław Stefan Kuc, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, 2010. aasta eelarve koostamine nõuab palju julgust. Me ei tea ikka veel eelmisel aastal alanud majanduskriisi täit ulatust. Hoolimata riikide märkimisväärsetest püüdlustest kriisi ohjata, see jätkub – töökohti koondatakse, tööpuudus kasvab ja perekonnad ning ühiskonnarühmad, linnad ja külad muutuvad vaesemaks.

2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus vastu võetud ülesannete täitmine muutub üha keerulisemaks. Eelmisel aastal, kui koostati 2009. aasta eelarvet, saavutati rahastamise hinnanguline määr suurte raskustega. Kas 2010. aastal õnnestub seda määra säilitada? Ma loodan seda. See on meie jaoks tuleva aasta raskeim ülesanne.

Ei tohi unustada, et rasketel aegadel on kõige olulisem solidaarsus. Me ei tohi loobuda Lissaboni strateegias vastu võetud üllastest eesmärkidest. Me peame meeles pidama ELi liikmesriikide majanduslikku mitmekesisust – mitte kõik neist ei suuda kriisiga toime tulla, ent ühine tegutsemine võib olla suureks abiks. Keskmises perspektiivis on meil veel võimalus muuta oma poliitikat ja keskenduda kriisi negatiivsete mõjude leevendamisele, tehes sellest oma esmase ülesande.

Lõpetuseks tahaksin südamest tänada eelarvekomisjoni liikmeid, László Surjáni ja Vladimír Maňkat, raskel ajal tehtud töö eest.

  Pedro Guerreiro, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Olles eelmise aasta detsembris võtnud vastu 2009. aasta eelarve, mis on 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus (MFF) ettenähtust ligikaudu 8 miljardit eurot väiksem, ja seistes silmitsi Euroopa Liidus süveneva kriisiga, soovib Euroopa Parlament, et 2010. aasta lõplik eelarve oleks sellele ülempiirile lähemal. Meie arvates ei piisa vähimast, mida Euroopa Parlament oleks saanud nõuda.

Kehtivas MFFis seatud eelarvepiirangute kohaselt piirdub ühenduse eelarve ühe protsendiga ELi SKPst, mis on selgelt ebapiisav selleks, et saavutada väljakuulutatud majanduslik ja sotsiaalne sidusus. Lisaks ei kasutata neid ebapiisavaid vahendeid täielikult selle eesmärgi saavutamiseks, kehtestatud piiranguid ei järgita ning kindlasti ei rakendata neid täielikult. Struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi pidev alarahastamine ja ebapiisav rakendamine, mis on ette nähtud ajakavast kaks aastat maas, nõuab terve rea meetmete võtmist, tagamaks nende fondide rakendamise olukorras, kus Euroopa Liit ja tema neoliberaalne poliitika on praeguse majanduskriisi üks peamisi põhjuseid.

Seoses tööpuuduse, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse kasvuga kordame me, et vaja on kiiresti muu hulgas suurendada struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi rahalisi vahendeid, kiirendada nende rakendamist ja tagada nende rakendamine, suurendada ühenduse kaasrahastamist ja tühistada nende fondide n + 2 ja n + 3 reeglid. Neid fonde tuleb kasutada töötajate õiguste kaitseks ja nende ostujõu suurendamiseks, väike- ja peretalude ja kalakasvatuste tõhusaks toetamiseks, kõigi liikmesriikide, eeskätt ühtekuuluvusriikide tootmissektorite kaitsmiseks ja arendamiseks ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ja koostöösektori tõhusaks toetamiseks.

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Proua juhataja, EL astub üleilmselt majanduskriisile vastu eelarvega, mille koostamise põhimõtted sätestati pool sajandit tagasi. Raportööri arvates peaks EL vaatama nüüdisaegse, üleilmastunud majandusega tõtt eelarvega, milles peaaegu kogu raha on eraldatud hullumeelsele põllumajandusele ja ebatõhusale regionaalpoliitikale. Sama hästi võiks minna ratsaväega sõdima tänapäevase tehnoloogia ja juhitavate rakettidega varustatud armee vastu.

Jõu erinevus on absurdselt suur. Finantskriisi peatamise maksumust on hetkel raske hinnata, ent ühe esitatud arvutuse kohaselt jääb see number 50 000 miljardi USA dollari kanti. Kogu ELi eelarve on vaid paar protsenti sellest summast ja seegi on juba põllumajanduse ja regionaalpoliitika tarbeks broneeritud. EL on nõudnud, et iga liikmesriik viiks ellu majanduse stimuleerimise paketi, mis ületab ühe protsendi tema SKPst. See on juba enam kui kogu ELi eelarve, mis küünib mõistagi vaid ühe protsendini.

Samuti on halenaljakas lugeda kummagi raporti sõnastust seoses kliimapoliitika ja energiapoliitikaga. Neis valdkondades on ELi eelarve minimaalne. ELi ülesanne on saavutada koostöö ja kohustuste täitmine, mille kulud tuleb kanda liikmesriikides eeldusel, et see toimub demokraatlikult.

Sama kehtib ka energiapoliitika kohta. Gaasijuhtme ehitamine maa peale on merepõhjaga võrreldes odavam. Nüüd, kus Venemaa ja Saksamaa ikkagi rajavad merepõhja kahe riigi vahelise gaasijuhtme, isoleerivad nad sellega ennast. Tegu on uue Rapallo lepinguga ja EL ei ütle sõnakestki. Nagu ütleb „Hamletis“ kuningas: „Suust kerkib sõnu, mõtted jäävad maha.“

  Sergej Kozlík (NI). – (SK) Eelarvekomisjoni raportööri Vladimír Maňka poolt välja pakutud Euroopa Parlamendi eelarve struktuuri lähtealused on mõistlikud. Neis pööratakse tähelepanu valdkondadele, mis on kehvemas olukorras ja milles asjad ei ole täielikult läbi mõeldud või millega ei ole varasematel aastatel piisavalt tegeldud.

See tähendab eeskätt Euroopa Parlamendis kasutatavate kirjaliku ja suulise tõlke ressursside korrastamist. Ootustest hoolimata pole me suutnud tagada ühe Euroopa Liidu peamise aksioomi rakendamist, mis seisneb võrdses juurdepääsus ja keelelises mittediskrimineerimises.

Ma ei pea silmas pelgalt võrdset juurdepääsu ja mittediskrimineerimist seoses parlamendiliikmete tegevusega, vaid eeskätt just ELi kodanike võimalust emakeelest hoolimata tutvuda teabega tegevuse ja arutelude tulemuste kohta institutsioonis, kuhu kodanikud saadavad oma esindajad otseste valimiste kaudu.

Kuigi Euroopa Liit on teinud läbi suure laienemise, näib viieaastane viivitus siiski absurdsena. See õõnestab usku Euroopa institutsioonidesse eeskätt just väikestes riikides ja on viljakaks pinnaseks rahvuslikult meelestatud poliitilistele rühmitustele.

  Salvador Garriga Polledo (PPE-DE). - (ES) Proua juhataja, volinik, tegu on selle parlamendikoosseisu viimase eelarvega ja hea õnne korral ka viimase eelarvega enne Lissaboni lepingu rakendamist koos uute eelarvesätetega.

Tänane arutelu puudutab eelarvesuuniseid ja me peame need piisavalt kiiresti vastu võtma, et mõjutada voliniku poolt koostatavat esialgset eelarveprojekti, nagu me just äsja temalt kuulsime. Tegu on suunistega, sest need kätkevad endas parlamendi prioriteete, millele tuleb anda eelarveline sisu ja rahaline kate.

Euroopa Liidu eelarve on lahing nappide ressursside pärast, seda eriti praeguse finants- ja majanduskriisi tingimustes. Tähtsaim on otsus, millega me määrame Euroopa Parlamendi poliitilised prioriteedid, sest see eelarve on sillaks parlamendi kahe koosseisu vahel ja ka Euroopa Komisjoni kahe mandaadi vahel.

Need, kes seda protsessi praegu alustavad, ei ole samad inimesed, kes selle detsembris lõpetavad, ja eelarveküsimustega võib tänasest kuni detsembrini sattuda tegelema lausa kolm erinevat volinikku – siinkohal tahaksin kasutada võimalust õnnitleda volinikku tema ametissenimetamise puhul. Seepärast on prioriteetide osas konsensuse saavutamine parlamendis ääretult tähtis.

Sarnaselt eelmisele aastale koostame eelarve, lähtudes oma kodanikele võimalikult suure turvalisuse tagamisest. See turvalisus kätkeb endas tervet rida erinevaid rubriike, nagu sotsiaalne ühtekuuluvus, tööotsimine ja ühtekuuluvus, ning – nagu kahjuks ka käesoleva istungi alguses mainiti – on vaja suurendada julgeolekut ja võitlust terrorismiga. Me ei tohi unustada, et võitlus terrorismiga on kahjuks endiselt Euroopa Liidu prioriteet.

Loomulikult on prioriteediks ka majanduskriisiga võitlemine. Majanduse taastamise kava on toonud esile aastaeelarve, mitmeaastase finantsraamistiku ja koguni institutsioonidevahelise koostöö piirid ja puudused. Puudu on tõelisest dialoogist, millega kontrollitaks näiteks Euroopa Investeerimispanga rolli ja ülejääkide kasutamist kulukategooriates Euroopa Komisjoni plaanide rahastamiseks. Puudu on konsensusest ja ka dialoogist.

Käesolevad suunised hõlmavad poliitilisi otsuseid, mis kajastuvad juulikuises lepitusmenetluses, millele järgneb esimene lugemine.

Ma loodan, et raportöör László Surján saab piisava toetuse suuniste edukaks koostamiseks, sest ta on selleks võimeline, ning ma loodan, et detsembriks saavutab ta väga positiivse tulemuse.

  Ralf Walter (PSE). - (DE) Suur tänu, proua juhataja, ja suur tänu, volinik! Nagu László Surján ütles, on eelarve väike – kõigest üks protsent SKPst. Seepärast peame me olema rahaliste vahenditega eriti hoolikad, eeskätt arvestades inimeste meeli rõhuvat kriisi. Me peaksime ka püüdma ühiselt otsustele jõuda.

Selles raportis on üks osa, mille puhul pole ühisotsused võimalikud. See puudutab energiavarustust ja energiajulgeolekut. Ma küsin endalt, kas ajal, mil me peame lugema iga eurot, peaksime me tõepoolest investeerima raha valdkondadesse, kus turuosalised teenivad miljardilisi kasumeid. Toetust taotletakse sellistele gaasijuhtmetele nagu 10 miljardi euro suurust kasumit teeninud Itaalia kontserni Eni poolt teostatav South Streami projekt. Nord Stream on 5 miljardi euro suurust kasumit teeniva Saksa kontserni E.ON projekt ja Nabuccos teevad koostööd Saksa, Austria ja Türgi äriühingud, kelle kasum ületab kokku 6 miljardit eurot. Kas me peaksime tõesti suunama maksumaksjate raha valdkondadesse, kus teenitakse kasumit? Kas konglomeraadid ei peaks mitte tegema vajalikud investeeringud ise ja kas me ei peaks tegelema üksnes nende valdkondadega, kus maksumaksjate tugi on tõepoolest vajalik? Me ei peaks jagama raha neile, kes juba niigi piisavalt teenivad. Siit ka küsimus, kas seda me tahamegi?

Teine küsimus on selline. Kui me toetame äriühinguid, siis miks Nabuccot? Miks me tahame tekitada selliseid ebakõlasid? Miks me tahame eelistada näiteks Ungari äriühingut Itaalia äriühingule? Milles seisneb selle õigustus? Konkurentsialane neutraalsus on kohustuslik, ent see, mida loodate vastu võtta, rikub neutraalsust.

Kolmandaks, raha tuleb kulutada Euroopas. Mis kasu on meie investeeringust Aserbaidžaani? Kriisi ajal ootavad Euroopa kodanikud meilt lahendusmehhanismi. Nad loodavad meie abile.

Me ei saa Surjáni raportit olemasoleval kujul toetada, sest see tähendaks konkurentsi moonutavate meetmete edendamist ja raha jagamist suurt kasumit teenivatele institutsioonidele ja tööstusharudele. Nappide ressurssidega Euroopa Liit ei saa seda endale mingil tingimusel lubada.

  Kyösti Virrankoski (ALDE). - (FI) Proua juhataja, järgmise aasta eelarve koostamine on raske ülesanne. Euroopa Parlamendi valimised tuleval kevadel toovad kaasa pika pausi eelarve koostamise protsessis ja Lissaboni leppe võimalik jõustumine tähendab, et eelarve koostatakse lähtuvalt eeskirjadest, mis erinevad eeskirjadest, mille kohaselt eelarvet täitma asutakse. Seepärast soovin edu László Surjánile ja Vladimír Maňkale kui eelarve pearaportööridele selle tohutu ülesande täitmisel.

ELi struktuuripoliitika on takerdunud bürokraatia surnud ringi. Põhjuseks on selle lootusetult keeruline haldus- ja seiresüsteem, mille abil on suudetud täita vaid kakskümmend protsenti sotsiaalfondi programmidest ja kõigest seitse protsenti regionaalarengu fondi programmidest. Vahendeid on olemas vaid kahe protsendi jaoks suurprojektidest. Lisaks on uue programmiperioodi algusest möödunud juba kaks aastat. Näiteks eelmisel aastal võeti tagasi või lükati edasi 2,8 miljardi euro jagu kohustusi ja võeti tagasi üle 4 miljardi euro jagu kulukohustuste assigneeringuid.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Proua juhataja, igal aastal vastu võetud eelarved erinevad üksteisest mitmeaastaste finantsraamistikega võrreldes palju vähem. Eelarvete täitmine on madal, mistõttu täitmata eelarvekohustuste summa on märkimisväärne. See nähtus tuleneb eeskätt keeruliste reeglite ja nõuete süsteemist, mille kehtestas Euroopa Komisjon, ja soodustatud isikuid puudutavatest üksikasjalikest eeskirjadest, mille kehtestasid liikmesriigid.

Eelarve täitmise parandamiseks peavad nii komisjon kui ka liikmesriigid oluliselt vähendama bürokraatiat. Teiseks, ELis süvenevat majanduskriisi arvesse võttes on tähtis veelgi laialdasemalt kasutada ELi eelarveressursse ja rahalisi vahendeid Euroopa institutsioonide poolt liikmesriikide arengu, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sektori toetamiseks antavate laenude ja krediidi abil. Kolmandaks on samuti oluline kasutada veelgi enam ära ELi eelarveressursse ja pankade poolt pakutavaid rahalisi vahendeid, et tagada energiavarustuse tõeline mitmekesisus, eeskätt Nabucco projekti abil. Kui me ei mitmekesista oma energiatootmise toorainevarusid, eeskätt maagaasi varusid, siis hakkavad jaanuarikuus aset leidnud kriisiga sarnased kriisid korduma.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Proua juhataja, finantskriisist rääkimiseks on põhjust, ent pole põhjust öelda, et Euroopa Liidu eelarves puuduvad piisavad vahendid finantskriisi peatamise rahastamiseks.

Meie aastaeelarve on 144 miljardit eurot, millest 5 miljardit eurot on kuidagi ära võetud. Ma teen ettepaneku teha sellest 5 miljardist eurost 50 miljardit eurot eelarvet suurendamata. Kuidas on see võimalik? Halduse juurde tulles, kui võtame kõik ELi halduskulud, mis peituvad rakenduskavades, siis saame kokku 15 miljardit eurot.

Ma väidan, et saaksime 5 miljardi euroga hakkama – seega jääb meil finantskriisi peatamiseks 10 miljardit eurot. Seejärel teeme seda, mida me alati teistelt nõuame, s.t allutame oma kavad ja tegevused sõltumatule kontrollile. Ma olen veendunud, et kui Euroopa Liidu erinevaid poliitikavaldkondi põhjalikult kontrollida, siis saavutaksime veel 30 miljoni euro suuruse aastase kokkuhoiu ilma meie sihte silmist kaotamata.

Ka parlamendis on mõned väikesed asjad vaja korda ajada. Meie eelarve on 1,5 miljardit eurot. Istungite õigeaegne alustamine muudaks meie töö tõhusamaks – selle väärtus oleks 700 miljonit eurot – ja ülejäänud 300 miljonit saaks nõukogust, mis töötab vähemalt sama raiskavalt kui parlamentki.

  Reimer Böge (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, 2010. aasta eelarvesuunistes parlamendi täiskogu mitte üksnes ei määratle eelarvepoliitika suuniseid, vaid reageerib ka komisjoni 2010. aasta poliitilisele strateegiale, sest fraktsioonid ei ole teinud antud teemal resolutsiooni ettepanekut.

Eelarve keerukuse põhjus seisneb loomulikult selles, et see koosneb valdavalt kahest etapist. Parlament ja selle eelarvekomitee vastutavad juulikuise lepitusmenetluse eest ja hetkel ei ole võimalik ette näha, mis laadi uued probleemid ja lisameetmed kaasnevad näiteks Lissaboni lepingu võimaliku jõustumisega või uute nõuetega, mis tulenevad rahvusvahelistest või Euroopa tsüklilistest suundumustest. Samal ajal on 2010. aasta eelarve sillaks eelarve läbivaatamise ja mitmeaastaste programmide keskmises perspektiivis läbivaatamise vahel, mis peaks kumbki leidma aset 2010. aastal. Mul on hea meel, et raportöör Surján rõhutab Euroopa eelarvepoliitika aspektide arutamisel, et Euroopa on võimeline seisma võimaluste olemasolu eest ja pakkuma kaitset, s.t tagama nii sisemist kui ka välist julgeolekut, pakkudes Euroopa kodanikele kaitset ja aidates kaasa olemasolevate probleemide lahendamisele, andes kasvule, innovatsioonile ja töökohtade loomisele uut hoogu. Me ei räägi siin vaid uuest rahast, vaid olemasolevate meetmete lihtsustamisest ja kiirendamisest, et me ei peaks lisaeelarvetega aastast aastasse pidevalt tagastama kokkulepitud makseid oma solidaarsusprogrammidele, mis on juba eelarve osaks.

Ma tervitan prioriteete, mida Vladimír Maňka parlamendile esitatud aruandes käsitleb. Lisaks vajadusele parandada tõlketeenuste korraldust on parlamendi sisestruktuuride parandamiseks vaja jätkata alustatud läbivaatamisülesande täitmist, mitte nõuda alati uute ametikohtade loomist. Kui kavatseme võtta vastu rohkem seadusi, siis on vaja keskenduda rohkem muule; me ei saa pidevalt nõuda uute ametikohtade loomist, kui meil tuju tuleb. Selles vallas on meil vaja palju tööd ära teha.

  István Szent-Iványi (ALDE). - (HU) Proua juhataja, volinik, ma tervitan asjaolu, et raportis väljendatakse ühemõttelist toetust Nabucco projektile, mida toetab ka komisjon. Vene-Ukraina gaasikriis on osutanud Euroopa sõltuvusele gaasitarnetest. Nabucco projekt on ainus realistlik ja teostatav plaan, mille abil leevendada Euroopa ühepoolset sõltuvust Venemaa gaasitarnetest. Te võite olla tüdinud sellest, et ma iga-aastase eelarvearutelu käigus juhin tähelepanu välispoliitika eelarvepeatüki ebapiisavale rahastamisele. Euroopa Liit saab reageerida uutele probleemidele õigeaegselt vaid juhul, kui tema eelarve võimaldab tõelist paindlikkust ja rahaliste vahendite ümberpaigutamist eelarvepeatükkide sees ja vahel; vastasel korral saame jätkata oma kõige olulisemate eesmärkide toetamist eelarvetrikkide ja läbipaistmatute eelarvemanipulatsioonide abil. Ma kutsun komisjoni üles pakkuma lahendusi välissuhete peatüki tõsistele rahastamisprobleemidele ehtsa keskmise perspektiivi kontekstis ning tagama suurem eelarve paindlikkus.

  James Elles (PPE-DE). - Proua juhataja, jõudes 2010. aasta eelarve koostamise esimese etapi juurde, sooviksin õnnitleda mõlemat raportööri. On selge ja ka teised kõnelejad on maininud, et sel sügisel toimub arutelu on teist laadi, sest nüüd toimuvad üleeuroopalised valimised viimase 60 aasta halvimates majandustingimustes.

Seepärast kahtlustan, härra Surján, et kui sel sügisel hakatakse eelarvet arutama, siis teie poolt raportis esile toodud tavalisi küsimusi muudetakse oluliselt, keskendudes sellele, kuhu me liigume ja uute töökohtade loomisele, mitte tagasivaatamisele. Rõhk saab olema sellistel teie raportis käsitletud valdkondadel nagu roheline tehnoloogia, süsinikuheitmeteta tehnoloogia ning sellel, kuidas IKT saab aidata kaasa uuendustele ja uuele kasvule, mida Euroopa majandus vajab.

Härra Maňka, rääkides äsjamainitud läbivaatamisprotsessist seoses Euroopa Parlamendi eelarvega, ärge unustage palun tehnoloogia rolli ja seda, kuidas kõike on võimalik lihtsamini teha. Me ei pea tegema asju tavalisel moel – me peame mõtlema sellele, kuidas kodanikega uut moodi suhelda. Ma arvan, et järgmise parlamendikoosseisu volituste lõppemise ajaks on peaaegu igal parlamendiliikmel oma ajaveeb. Üleilmses süsteemis on täna ligikaudu 100 miljonit ajaveebi; kui praegune koosseis alustas 2004. aastal, siis polnud üldse ajaveebe. Me peame mõtlema tulevikule, mitte marssima mööda sissetallatud rada, millega me erinevates olukordades harjunud oleme.

Ma toetan tugevalt László Surjáni ettepanekut, sest see viitab mõlemas eelarves „kulutustele vastavale tulule”, mida nimetatakse ka kulutamise „kvalitatiivseks parandamiseks”. Majanduslangus on ränk ja meie kulutused peavad olema põhjendatud. Ma tahaksin tänada volinikku tema ametiajal tehtud töö eest seoses kulutuste jälgimisega. Oleks väga teretulnud, kui parlamendi uus koosseis saaks tutvuda analüüsiga, milles käsitletakse parlamendi kulutuste tugevaid ja nõrku külgi.

ISTUNGI JUHATAJA: MAREK SIWIEC
Asepresident

  Maria Petre (PPE-DE). – (RO) Esmalt sooviksin tänada László Surjáni tehtud töö eest. Kuna 2010. aasta eelarvemenetluse suuniste arutelu on sisuliselt poliitiline, siis sooviksin rõhutada paari asja.

Minu arvates ja Rumeenia arvates on Nabucco projekt üheks oluliseks elemendiks, mille abil tagada Euroopa Liidu tõhus toimimine ja mis tuleb ilmtingimata integreerida 2010. aasta eelarveridadesse. Me kõik teame, et Euroopa Liit sai sel talvel ühe üsna ebameeldiva kogemuse võrra rikkamaks, kui ühel hetkel gaasitarned sisuliselt katkesid. See küsimus ei puuduta üksnes gaasi, vaid kõiki Euroopa Liidu poolt kasutatavaid energiaressursse.

EL sõltub tema tarnijatest mitte üksnes seoses hinna, vaid ka tarnetega. Seepärast peame mitmekesistama energiatarnijaid ja energiaressursse ning nende ressursside transportimise meetodeid, et tagada oma kodanike piisav varustamine ja kaitsta neid katkestuste eest, eeskätt külmal talvel.

Teisalt leian ma, et peame investeerima uude tehnoloogiasse, mis muudab tööstusharud võimalikult energiasäästlikuks ning toetama vastavat teadus- ja arendustegevust. Me peame hoogustama oma energiasäästlikkuse kampaaniaid koos Euroopa kodanikega. Euroopa Liitu ähvardavate energiakriiside ennetamiseks ja lahendamiseks on vaja mitmekesistada ja säästa ressursse.

  Ville Itälä (PPE-DE). - (FI) Proua juhataja, meie ees seisab raske aasta: tulemas on valimised ja kõigele lisaks valitseb majanduskriis. See tähendab, et meil on suur vastutus, ent õnneks László Surján ja Vladimír Maňka tegelevad probleemiga. Ma tean, et mõlemad võtavad oma ülesannet väga tõsiselt ja on väga võimekad. See tähendab mõistagi, et me kõik peame kaaluma eeskätt parlamendi enda projekte, olema üldsusele eeskujuks ja saavutama üldsuse usalduse. Me peame võtma välja luubi ja heitma terava pilgu projektidele, mida sel perioodil rakendada saame. Tegu ei tohiks olla millegi väga suurega.

Tahaksin keskenduda ühele detailile. Nimelt sellele, et tänavuse aasta eelarvesse lisati uus rida – „Läänemere strateegia“ – ja ma loodan, et sel aastal võtavad komisjon ja parlament koos ette õiged projektid ja leiavad piisavad rahalised vahendid õigete meetmete tarbeks. Läänemere piirkonnas elavad inimesed ootavad, et Läänemere strateegia puhul jõutakse sõnadest tegudeni ja kui me asjad korralikult läbi mõtleme, siis võib see isegi õnnestuda.

  László Surján, raportöör. – (HU) Ma tänan teid märkuste eest ja mulle näib, et lõviosa kriitikast ja esitatud muudatusettepanekutest pärinevad samast allikast. Tegu on pigem terminoloogiaküsimuste kui tõelise vastuseisuga. Üheks peamiseks aruteluallikaks on Nabucco küsimuse toetamine. Ma juhin tähelepanu sellele, et me ei kavatse toetada äriühinguid ja et jutt ei ole miljarditesse eurodesse ulatuvatest projektidest; ent me ootame, et Euroopa Komisjon astuks samme Euroopa energiaalase sõltumatuse tagamiseks ja selle üheks sümboliks on muu hulgas ka Nabucco projekt.

Proua juhataja, palun lubage mul juhtida tähelepanu veel ühele asjale. Eelarve vaatab iseendast kaugemale. Erinevalt Euroopa Liidu asutajatest ei arva Euroopa kodanikud täna, et Euroopa Liit tagab rahu ja et enam pole võimalik alustada sõda. Praegusel ajal on kaalukausil midagi muud. Me ei pea kartma sõda, ent siiski näeme me gaasikriisi-sarnaseid rünnakuid. Kui me suudame selle olukorra lahendada ja kui me suudame endile ja Euroopa kodanikele tõestada, et Euroopa Liit on võimeline neid muresid ühiselt lahendama, siis saadab Euroopa Liit selge sõnumi oma kodanikele, et ohver on seda väärt ja et koostöö on seda väärt. Meil on Euroopa Liitu vaja. Ma loodan, et euroskeptitsism väheneb, kui võtame 2010. aastaks vastu eduka eelarve ja ma palun selleks teie toetust nii praegu kui ka sügisel. Tänan teid tähelepanu eest.

  Vladimír Maňka, raportöör. – (SK) Ma tahaksin tänada kõiki selles inspireerivas arutelus osalejaid ning samuti variraportööre konstruktiivse koostöö eest. Tänu nende muudatusettepanekule on kogu eelnõu kvaliteetsem.

Tahaksin tänada peasekretär Rømerit koostöö eest ja ootan juba võimalust teha koostööd järgmise peasekretäriga.

Tahaksin tänada kõiki Euroopa Parlamendi peasekretariaatide esindajaid, kellega kohtusin ja arutelusid pidasin. Tahaksin öelda teiste peasekretariaatide esindajatele, et olen huvitatud ka nendega kohtumisest ja koostöö tegemisest, et leida tõhusaid lahendusi, mis võimaldaksid meil Euroopa kodanike rahalisi vahendeid tulemuslikumalt kasutada.

Eelarvekomisjon on teinud konstruktiivset koostööd teiste institutsioonidega nii kaugemas minevikus kui ka eelmise eelarveprotsessi käigus. Ma usun, et nende institutsioonide poolt esitatud eelarvenõuded on realistlikud.

Ma tahaksin avaldada tunnustust sellele, kuidas neis institutsioonides eelarveid koostatakse, sest eelarve koostamisel ei võeta automaatselt arvesse mitte üksnes inflatsioonikoefitsienti, vaid tegelikke vajadusi – see on praegusel ajal tõepoolest raske ülesanne. Lähipäevadel kohtun institutsioonide esindajatega, et tutvuda nende seisukohtadega enne hinnangute arutelu eelarvekomisjonis. Tahaksin veel kord tänada kõiki oma kolleege. Loodan, et meie koostöö jätkub.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub teisipäeval, 10. märtsil 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Finants- ja majanduskriisis on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kes püüavad leida vahendeid teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja uuendustegevuse rahastamiseks, silmitsi kasvavate raskustega; konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kohaselt oleks võimalik anda tõhusat toetust uuendustegevusega seotud VKEde tegevuseks – seepärast rõhutatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi piisava rahastamise tähtsust.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pakub suurepäraseid võimalusi kasvu ja uuendustegevuse toetamiseks, aidates seega kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele ja praeguse majanduskriisi ületamisele; rohkem kui kunagi varem on Euroopa teadusruum Euroopa infoühiskonna vundamendiks ja tal on suur tähtsus Euroopa teadusuuringute, programmide ja poliitika ebakõlade kõrvaldamise seisukohast; selleks, et meil oleksid kvalifitseeritud teadlased, kes saavad vabalt liikuda, ja kõigile Euroopa teadlastele kättesaadav üleilmne teadusuuringute infrastruktuur, on vaja piisavat rahastamist.

Euroopa Liidu energiatarnekindluse tagamine ja energiaalase solidaarsuse põhimõte on ELi päevakorras kõige tähtsamad prioriteedid, mis peavad kajastuma ka ELi eelarves.

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE), kirjalikult. – (BG) Euroopa Parlamendi vastutus 2010. aasta eelarve koostamisel on varasemate eelarvetega võrreldes suurem. Põhjus seisneb finants- ja majanduskriisis ning ebastabiilses energiaolukorras, mis on mõjutanud ELi liikmesriike. Eelarve koostamise protsessis on vaja ülimat täpsust koos paindlikkusega, sest kriisi areng nõuab selle paindlikku juhtimist.

Me peame parandama regionaal- ja sotsiaalse ühtekuuluvuspoliitika rakendamist kogu ELis. See peab kajastuma igas prioriteedis – mis on majanduskriisi tingimustes veelgi raskem ülesanne –, et liikmesriikide vahel ei tekiks lõhesid, ning me peame aitama uutel liikmesriikidel toime tulla.

Ma usun, et eelarvevahendite kasutamisel peame 2010. aastal pöörama rohkem tähelepanu energia- ja transpordivõrkudele ning ELi sisesed energiavõrgud tuleb kavandada nii, et nad tagaksid alternatiivi riikidele, mida energiapuudus kõige enam mõjutab. Muud olulisemad kaalutlused on seotud transpordikoridoride rahastamise paindlikkuse ja tõhususega, eesmärgiga hõlbustada liiklust ja laiendada riikidevahelisi ühendusi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata põhja- ja lõunapoolsetele võrgustikele.

Teadus- ja arendustegevuse projekte tuleb intensiivsemalt laiendada. Innovatsioonipoliitika peab olema suunatud sektoritele, mis on asjaomaste riikide puhul asjakohased, et rahalisi vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada.

  Péter Olajos (PPE-DE), - kirjalikult. (HU) Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostajana 2010. aasta ELi eelarve suhtes soovin väljendada rahulolu meie ees seisva materjaliga.

Iseäranis tervitan ma komisjoni kavatsust toetada majanduslikku ja sotsiaalset taastumist, tugevdada energiatõhusust ja võidelda kliimamuutustega.

Ma olen täiesti nõus, et Euroopa Liit peab tegema kaugemale ulatuvamaid finants- ja eelarveotsuseid, mis võimaldavad ELil toetada eeskätt majanduskasvu ja töökohtade loomist. Keskkonnakaitse, s.t uus roheline kokkuleppe saab praegusele majanduskriisile lahenduste leidmisega pakkuda suurepärase võimaluse laiendada rohelise tehnoloogia infrastruktuuri.

Gaasitarneprobleemid aasta alguses näitasid taas kord seda, et alternatiivsed energiaallikad, alternatiivsed energiatarnekanalid, energiaressursside varumisvõimekus ja liikmesriikidevahelised energiatranspordiühendused on ebapiisavad. Seepärast on tähtis, et ELi eelarve kajastaks nõuetekohaselt vajadust suurendada energiatarne- ja transpordikindlust ning et me investeeriksime neisse valdkondadesse märkimisväärseid summasid.

Nagu raportis selgelt mõista antakse, on kliimamuutused ja keskkonnakaitse ning energiajulgeolek üksteisega tihedalt seotud. Samal ajal on kahju, et kliimamuutuste leevendamise meetmed on ELi eelarves endiselt alarahastatud. Minu arvates peaks parlament avaldama selles valdkonnas komisjonile survet ja hoolitsema selle eest, et nimetatud ressursse suurendataks.