Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2212(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0035/2009

Esitatud tekstid :

A6-0035/2009

Arutelud :

PV 09/03/2009 - 26
CRE 09/03/2009 - 26

Hääletused :

PV 11/03/2009 - 5.18
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0118

Istungi stenogramm
Esmaspäev, 9. märts 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

26. Naftatarnetega seotud probleemide lahendamise lähtealused (lühiettekanne)
Sõnavõttude video
Protokoll
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on naftatarnetega seotud probleemide lahendamise lähtealuste kohta koostatud raporti (2008/2212(INI); A6-0035/2009) lühiettekanne Herbert Reuli poolt tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel.

 
  
MPphoto
 

  Herbert Reul, raportöör.(DE) Austatud juhataja, daamid ja härrad, selles naftavarustust käsitlevas raportis esitan palve (milles oli üksmeelel ka komisjon) rõhutada nafta olulisust Euroopa energiavarustuses tulevikus. Nafta jääb selgelt väga oluliseks primaarenergia allikaks ELis ka keskpikas ja pikas perspektiivis.

Nõudlus on järsult kasvanud, sest majandus ja elanikkond on kasvanud ning samuti on kasvanud nõudlus individuaaltranspordivahendite järgi. Viimastel kuudel ja aastatel oleme mitmeti pead murdnud (ka raportis keskendutakse suuresti sellele) tekkiva loogilise küsimuse üle, kuidas vähendada tarbimist ja nõudlust. Kuidas saame oma tarbimist vähendada või katta seda ka teiste energiaallikatega?

Raportis püütakse vaadelda seda, millele meie, poliitikud, peaksime mõtlema – kas ja kuidas ressursse, pakkumispoolt suurendada ja mida sellega seoses teha saab. Sellega seoses mainitakse kolme või nelja asja. Esimene on see, et olemasoleva nafta tootmiseks ja kasutamiseks on vaja tohutuid investeeringuid: sellega seoses tsiteeritakse alati arvu 350 miljardit USA dollarit aastas.

Teiseks tuleb mainida, et peame olema tehnoloogiliste uuenduste valdkonnas palju aktiivsemad. Samuti peame mõtlema, kuidas kasutada olemasolevaid reserve võimalikult tõhusalt. See juhib tähelepanu mitte ainult tehnoloogia ja maakasutuse küsimustele, vaid väga kiiresti muidugi ka välispoliitika kaalutlustele. Ka sellega seoses (mitmes punktis, mida ma siin kõiki ette lugeda ei saa) püütakse raportis märkida, et peame suurendama jõupingutusi, et muuta mittetraditsioonilised naftaressursid kaubanduslikult elujõuliseks: et soodustada mitmekesistumist, vastata küsimusele, kuidas saab muuta ka transpordimarsruute, ja tõstatada küsimus, milline võiks olla välispoliitika panus seoses Euroopa Liidu ja naftat tootvate riikide suhete tugevdamise ning vastastikuse sõltuvuse ja usaldusväärsusega.

Raportis ei püüta leida vastust kõikidele naftaga seotud küsimustele, vaid püütakse uurida mitmeid teemasid, mis ei ole seni tähelepanu keskmes olnud. Selles ei käsitleta tõhususe ja energiasäästu teemasid; mitte sellepärast, et need ei oleks olulised, vaid sellepärast, et neid käsitletakse mujal. Sellega seoses tuleks tõstatada mitu uut küsimust ning me peaksime vaatama näiteks ka seda, kas tehnoloogiavaldkonda suundub piisavalt palju noori: noori, kes on valmis selles valdkonnas kaasa lööma ja uusi lahendusi otsima.

See oli raporti sisu lühike kokkuvõte.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot , komisjoni asepresident. (FR) Austatud juhataja, tänan komisjoni nimel hr Reuli, kes koostas raporti naftavarustusega seotud probleemide võimalike lahenduste kohta. Samuti tänan sel teemal arvamusi esitanud erinevate komisjonide liikmeid nende väärtusliku panuse eest sellesse olulisse arutellu.

Majanduslikud tingimused on pärast komisjoni 2008. aasta juuni teatist „Naftatarnetega seotud probleemide lahendamise lähtealused” oluliselt muutunud. Toona jõudis toornafta hind 140 dollarini barrelist, mis avaldas Euroopa Liidus olulist mõju majandusele üldiselt ja eraisikutele. Pärast seda on toornafta hind langenud tubli 100 dollari võrra kuni alla 40 dollarini barrelist.

Ent analüüs, mille komisjon tookord tegi, kehtib endiselt naftaturgude struktuuri tingimuste kohta, maailma naftanõudluse kohta keskpikas ja pikas perspektiivis ning Euroopa Liidu energia- ja kliimamuutusepoliitika olulisuse kohta. Kõik need tegurid muudavad meie tootmise ja tarbimise viise ja käitumist.

Paljusid neist küsimustest käsitleti üksikasjalikult 2008. aasta novembris vastu võetud energiapoliitika strateegilises analüüsis, mida on parlamendis arutatud muul ajal. Lisaks oli nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt energiat ja kliimamuutust käsitlevate ettepanekute paketi vastuvõtmine 2008. aasta detsembris oluline samm karmide meetmete suunas seoses meie tulevase energiavajadusega ja eelkõige eesmärgiga kasutada 2020. aastal kogu tarbitava energia seas kahekümne protsendi ulatuses taastuvallikatest pärinevat energiat.

Komisjon kiidab heaks enamiku hr Reuli raportis tõstatatud küsimustest. Märgime ära toetuse uutele investeeringutele alternatiivsetesse energiaallikatesse, nagu taastuvenergia, ning energiatõhusate kaupade ja teenuste prioriteediks seadmisele. Need punktid esitas komisjon Euroopa majanduse taastamise kavas.

Muidugi kiidame heaks selle, kui oluliseks peetakse dialoogi suurendamist tootjamaadega, et leida probleemidele pragmaatilisi lahendusi. Energia ja välispoliitika suurenevat seotust ja energiajulgeoleku vajadust arvestades tuleb edendada häid suhteid tootjariikidega, et rahvusvaheliste turgude toimimine oleks ennustatavam.

Sellega seoses tuleb tõstatada naftavarude läbipaistvuse küsimus. Naftavarude läbipaistvuse küsimus tõstatati teise strateegilise analüüsi ajal. Sellega seoses uuritakse praegu võimalust avaldada iga nädal teavet kaubanduslike varude kohta.

Energia säästmise ja allikate mitmekesistamise küsimustes märgime ära argumendid energia säästmise potentsiaali kohta ehitussektoris ja ootame huviga hoonete energiatõhususe direktiivi muutmise arutelude lõppu.

Mis puudutab energiaallikate mitmekesistamisvajadust transpordisektoris ja energiatõhusate sõidukite potentsiaali ärakasutamist, märgin ära, et majanduse taastamise kavas on „roheliste” autode algatus.

Lõpetuseks tahaksin juhtida teie tähelepanu komisjoni pühendumusele jätkata tegevust kõikides naftahindadega seotud küsimustes. Need küsimused kuuluvad üldisesse energia-, kliima- ja teadusuuringute poliitikasse.

Meil on hea meel jätkata kõikides nendes valdkondades koostööd Euroopa Parlamendiga ja veel kord aitäh hr Reulile, kes esitas teavet ja selgitusi, mis on meie tulevase energiapoliitika jaoks väga väärtuslik teejuht.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – See päevakorrapunkt on lõpetatud.

Hääletus toimub kolmapäeval.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Constantin Dumitriu (PPE-DE) , kirjalikult.(RO) Hr Reuli raport on praegust majanduskriisi ja kliimamuutusega seotud probleeme arvestades äärmiselt oluline.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmena olen pidevalt pooldanud suhtumist, et investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse ja taastuvenergiasse ei tohi vähetähtsaks pidada, sest need vähendavad sõltuvust naftast ja CO2 saastekoguseid ning loovad uusi töökohti ja soodustavad majanduskasvu.

Mul on hea meel tõdeda, et ka selles raportis on mainitud biokütuseid ressursina, mille kasutamine ei ole piisav, ning loodan, et Euroopa Komisjon arvestab soovitusega soodustada nende turulepääsu. Biokütuste kasutamine on jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne alternatiiv maaelu arengu ja keskkonnakaitse jaoks.

Samas on mul hea meel suurenenud tähelepanu üle hoonete energiatõhususele, mis on Euroopa majanduse taastamise kava üks prioriteete ja mida hr Reuli raportis mainitakse lahendusena, mis vähendab nõudlust fossiilsete energiaallikate järele. Energiatõhususel on see eelis, et see vähendab ka tarbijate arveid, kui majanduskriis neid aina enam pigistab.

 
  
MPphoto
 
 

  Anni Podimata (PSE), kirjalikult. (EL) Euroopa Liit vajab nüüd rohkem kui kunagi varem ühtset energiapoliitikat, mis edendab energiajulgeolekut ja -solidaarsust ning samas toetab jätkusuutlikke energiavalikuid. Tänapäeval on nafta Euroopas kõige olulisem energiaallikas eelkõige selle laialdase kasutamise tõttu transpordisektoris. Näiteks on mainitud, et 2030. aastaks on ELi eeldatav naftasõltuvus üheksakümmend viis protsenti. Me ei saa eitada asjaolu, et naftat imporditakse peamiselt riikidest, mis on poliitiliselt ebastabiilsed ja seetõttu ei saa neid pidada turvaliseks.

Lisaks on Euroopa ees kolm probleemi: raha, energia ja keskkond, mis meie valikuid piiravad. Nafta on aegunud energiaallikas. Sellega seonduvad kulud on pärast 2005. aastat kahekordistunud, selle hind kõigub pidevalt ja see tekitab suurtes kogustes CO2. Energiapoliitikale uue suuna andmine on seega ainus võimalus. Tuumaenergia või Aafrikas uute kaevanduste toetamine ei ole lahendus. Lahendus on toetada Euroopa ja riiklikke meetmeid, millega edendada energiatõhusust ja investeerida projektidesse, mis kasutavad taastuvenergiaallikaid.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika