Istungi stenogramm

Teisipäev, 10. märts 2009 - Strasbourg

7. Üldsuse juurdepääs Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (uuesti sõnastamine) (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on härra Cashmani raport (A6-0077/2009) kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon komisjoni nimel, mis puudutab ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (uuesti sõnastamine) (KOM(2008)0229 C6-0184/2008 – 2008/0090(COD)).

  Michael Cashman, raportöör. − Härra juhataja, ma ootan kannatamatult seda arutelu ja eelkõige nende kuulamist, keda läbipaistvuse ja üldsuse dokumentidele juurdepääsu edendamine eriti ei huvita.

Ma soovin alustada nende seitsme ELi ministri tänamisega, kes teatasid, et nad minu raportit toetavad. Neil on eelkõige – ja ma tsiteerin – „seepärast hea meel näha, et parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni võttis 17. veebruaril 2009 vastu raporti, mis jagab meie nägemust läbipaistvamast liidust“.

Ma pean üllatavaks, et kui me püüame oma kodanikke taasühendada, ei toeta inimesed läbipaistvust ja avatust. Pean sama üllatavaks, et kui me püüame institutsioone uuesti üldsusega ühendada, on puudus tahtest edendada üldsuse tähelepanu ja aruandekohustust.

Mõned liikmed on tõstatanud kahtlusi selle kohta, kas kõik minu raporti muudatusettepanekud kuuluvad määruse õigusliku aluse reguleerimisalasse – EÜ asutamislepingu artikkel 255. Tahaksin neid rahustada: määruse (EÜ) nr 1049/2001 eesmärk on: „anda üldsusele võimalikult laialdane õigus juurdepääsule institutsiooni dokumentidele. See õigus üldsuse juurdepääsule institutsiooni dokumentidele on seotud nende institutsioonide demokraatliku olemusega.“ Ärge võtke seda kui lihtsalt minu sõnu – ma tsiteerin sõnasõnaliselt Euroopa Kohtu otsust Turco kohtuasjas. Me peame asutamislepingu artiklit 255 tõlgendama just lähtuvalt sellest kohtuotsusest.

Võtke meie muudatusettepanek 44 salastatud dokumentide kohta. On lihtsalt alatu öelda, nagu komisjon seda teeb, et dokumentide liigitamisel konfidentsiaalseteks ei ole mingit seost üldsuse juurdepääsuga kõnealustele dokumentidele. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 praeguse versiooni kohaselt võib dokumente salastada selleks, et kaitsta artikli 4 lõikes 1 kaitstud olulisi huve. Järelikult on seos juba olemas. See, mida me teinud oleme, on selleks, et teha sellest seosest järeldusi ning lisada dokumentide salastamist käsitlevad eeskirjad määrusesse. Kõnealused eeskirjad, mis on kujundatud hoolikalt juba kehtivate nõukogu ja komisjoni eeskirjade alusel, määratlevad piirangud üldsuse õigusele dokumentidele juurdepääsule, nagu nõuab artikkel 255, ja asutamislepingus ei ole midagi, mis takistab institutsioonidel neid määrusesse vastu võtmast.

Võtke muudatusettepanek 24, milles viidatakse institutsioonide moodustatud ametitele ja asutustele. Muudetud määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatakse põhimõtted, tingimused ja piirangud, mis on seotud üldsuse juurdepääsuga nende ametite dokumentidele, kuid määrus ise ei loo nimetatud ametite kohustusi.

Kui te loete näiteks muudatusettepanekut 29, näete te, et määrust kohaldatakse vaid institutsioonide valduses olevate dokumentide suhtes, kuigi sellega nähakse ette standardid, mida ametid oma eeskirjade vastuvõtmisel oma dokumentidele juurdepääsu kohta eeldatavalt järgima peavad – ja võiksin lisada, et kooskõlas nõukogu, komisjoni ja parlamendi poolt 30. mail 2001. aastal vastu võetud ühisdeklaratsiooniga.

Lubage mul rõhutada nende jaoks, kes selle tunnistajaks ei ole, et on kurb, et nõukogu pole siin kohal, et sellele äärmiselt olulisele raportile nõuetekohast tähtsust omistada.

Ma tean, et mõnele teie hulgast valmistas juba muret see, et me läksime liiga kaugele, püüdes tagada, et liikmesriigid ei kahjustaks määruse eesmärgiks oleva läbipaistvuse taset. Ma usun, et olen käinud maha pika maa, et kohtuda probleemidega, nagu te näete kompromissmuudatusettepanekutest, mis tuletavad liikmesriikidele meelde nende kohustusi vastavalt asutamislepingu artiklile 10 mitte takistada ühenduse eesmärkide, sealhulgas läbipaistvuse ja demokraatia saavutamist.

Härra Nassaueri muudatusettepanekud võivad mõnes mõttes rahustada tema fraktsiooni ja teisi parlamendiliikmeid, kes muretsevad sellepärast, et isiklik teave võib üldsuse valdusesse sattuda. Minu raporti kohaselt seda ei juhtu ega saa juhtuda. Veel on ruumi arvamiseks, et era- ja isiklikku teavet kaitstakse ka edaspidi, nii et ma kuulan suure huviga, miks need, kes selle määruse vastu on, seda teevad.

  Margot Wallström, Euroopa Komisjoni asepresident. − Härra juhataja. Tänan teid väga olulise aruande eest komisjoni ettepaneku kohta sõnastada uuesti määrus (EÜ) nr 1049/2001, mis puudutab üldsuse juurdepääsu dokumentidele. See on väga oluline ja tähelepanuväärne teema ning hindan tohutut tööd, mida hr Cashman raportöörina ning ka mitmed siinse täiskogu teised aktiivsed, teemast huvitatud ja oskustega inimesed ära on teinud.

Tegemist on teemaga, mis puudutab kodanike, ühenduste ja ettevõtete põhilisi ja vahest ka vastuolulisi õigusi. Peame väga tähelepanelikult analüüsima määrusesse sisseviidavaid vajalikke muudatusi ning meil tuleb jätkuvalt keskenduda avatusele. Kõik kolm institutsiooni on nõustunud, et üldiselt on määrus (EÜ) nr 1049/2001 märkimisväärselt hästi nüüdseks peaaegu kaheksa aastat toiminud. Parlament, nõukogu ja komisjon on praegu palju avatumad kui kunagi varem. Võiks öelda, et reeglite muutmine põhjustas praktikate, arvamuse ja seisukohtade muutuse.

Samal ajal nõustusid parlament, nõukogu ja komisjon, et õigustatud huve kaitstakse piisavalt. Me ei tohiks unustada, et ELi institutsioonid on teinud kättesaadavaks üha rohkem dokumente, samal ajal on registreeritud keeldumiste kahanemine määras ja arvuliselt. Seega loodan, et määrus (EÜ) nr 1049/2001 on oma väärtust tõestanud. Sellest põhjusest lähtuvalt pole täielik uuendus vajalik.

Siiski saab isegi head tööriista alati paremaks muuta. Meie lähtekoha õiguslik alus on leppe artikkel 225, mida juba mainis ka raportöör. Sellest lähtuvalt määratleb määrus põhimõtted ja piirangud, mis reguleerivad kodaniku juurdepääsuõigust dokumentidele. Seoses käesoleva raportiga märgin ära, et mõned muudatused ei jää enam artikli 225 piiresse ning seetõttu ei tohiks neid muudatusi heaks kiita. Kuid, ja see on oluline „kuid”, nad viitavad olulistele probleemidele, mida võiks käsitleda teises kontekstis. Komisjon analüüsib neid kindlasti konstruktiivselt, pragmaatiliselt ja avatult.

Hea praktika on aeg-ajalt hinnata seda, kas seadusandlus toimib hästi ja täidab oma eesmärke, ning seda meeles pidades koostas komisjon ettepaneku eelnõu määrus uuesti sõnastada. Uuestisõnastamine täidab paremate seaduste koostamise eesmärki. Kuna antud määrus puudutab kodanike põhiõigusi, on väga oluline vastu võtta ühtne, selge ja kergesti loetav tekst.

Uuestisõnastamise tehnika ei seo seadusandja käsi rohkem kui traditsiooniline seadusandluse muutmise viis. Hoolimata reguleerimistehnika valikust, ei saa ühenduse reguleerija ületada ettepaneku eesmärki.

Tahame jätkuvalt pühenduda läbipaistvuse ja avatuse suurendamisele ning usun kindlalt, et see on hea viis selle teostamiseks. Antud kontekstis pean aga siiski mainima, et mitmed muudatused puudutavad määruse (EÜ) nr 1049/2001 selliste sätete muutmist, mille muutmiseks komisjon ettepanekut ei esitanud. Me ei saa neid vastu võtta, sest need ulatuvad kaugemale komisjoni ettepanekust.

Sellegipoolest on komisjon loomulikult nõus arvesse võtma häid ideid, kuigi hetkel oleme veel protseduuri algusjärgus. Rõhutan, et komisjon on nõus kahe kaasregulaatoriga arutlema ning tahame leida ühist seisukohta, et töötada välja tasakaalustatud ja tarvitamiskõlblik kompromisstekst. Siiski eelistab komisjon esitada parandatud ettepaneku pärast seda, kui kaks kaasregulaatorit on oma seisukohad esitanud. Me ei saa ette otsustada või eeldada ega otsusta ja eelda arutelusid või läbirääkimisi.

Peaksime ka meeles pidama muutusi, mida Lissaboni leping – kui ja millal see kehtima hakkab – selles küsimuses endaga kaasa toob. Määrust (EÜ) nr 1049/2001 kohaldatakse siis Euroopa Liidu kõikidele institutsioonidele, organitele, ametkondadele ja ametitele, kuigi siiski piiratud määral Euroopa Kohtule, Euroopa Keskpangale ja Euroopa Investeerimispangale. Kodanikele tähendab Lissaboni lepe tõelist edasiminekut, kui kõik ELi organid kohaldavad ühist eeskirjade kogumit dokumentide juurdepääsu küsimuses. Selline ühtne eeskirjade kogum kindlustab järjepidevuse, kuid samal ajal tuleb seda kohandada väga paljudele organitele, kellel on erinevad kohustused ja kompetentsid.

Kordan ka seda, mida olen eelmistel kordadel siin täiskogul ja mujal öelnud. Määrus (EÜ) nr 1049/2001 on läbipaistvuse poliitika nurgakivi, kuid peame ka mõtlema selle peale, mida saame ennetavalt teha väljaspool ametlikku seadusandlust. Seetõttu teatasin kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni 20. jaanuari koosolekul, et algatan avatuse tegevusplaani ettevalmistuse. Paremad registrid, suurem kasutajasõbralikkus ja juurdepääsetavus, dokumentide aktiivne levitamine ning kiirem avalikustamine on ainult mõned näited teemadest, millele soovin selle tegevusplaani abil tähelepanu pöörata ning loomulikult jätkata arutelusid teiste ELi institutsioonidega. See on pragmaatiline ja tõhus viis süviti laiendada läbipaistvust kõikides meie poliitikates. Peame ise eeskujuks olema.

Selles kontekstis peame ka analüüsima viise, kuidas muuta meie institutsioone ja nende tegutsemisviise kodanikele arusaadavamaks. Vajame aktiivset poliitikat, millega teavitada kodanikke ning viia neid kurssi sellega, kuidas üle-Euroopalised poliitikad mõjutavad nende igapäevast elu. Määrus (EÜ) nr 1049/2001 on loomulikult oluline tööriist, kuid tegelikult loeb lisaks juriidilisele tekstile viis, kuidas me seda praktikas rakendame.

Komisjoni seisukohta härra Cashmani raporti kohta praeguses protseduuristaadiumis kokku võttes ütlen järgmist. Ettepanekud on tehtud mõningateks sellisteks muudatusteks, mida komisjon ei saa heaks kiita, sest need on väljaspool artikli 225 õiguslikku aluse piire. On ka teisi muudatusi, mida me ei saa heaks kiita, sest need eemalduvad komisjoni esitatud muudatustest, kuid mõningatel juhtudel viitavad need muudatused olulistele probleemidele, millele saaks tähelepanu juhtida teises kontekstis. Samuti on komisjon alati nõus arvestama heade mõtetega ükskõik millises kontekstis. Kui oleme saanud teada parlamendi ja nõukogu seisukohad, saate teada ka institutsionaalse kolmnurga kolmanda seisukoha.

Loodan, et arutelu tuleb huvitav ja äratab mõtteid. Teema väärib seda ning meie kodanikel on õigus eeldada selget ja hästitoimivat seadusandlust seoses üldsuse juurdepääsuga meie dokumentidele.

  Monica Frassoni, JURI arvamuse koostaja – (IT) Härra juhataja. Daamid ja härrad. Mul on üks minut ette nähtud õiguskomisjoni jaoks ja üks Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni jaoks. Seetõttu tahan need ühendada, sest mõlemil on antud juhul palju ühist.

Härra juhataja. Oleme õiguskomisjonis uuestisõnastamisteemat pikalt arutanud. Ütlen kohe, et me pole üldse rahul. Tõepoolest, arvame, et uuestisõnastamise protseduuri rakendamine sellise seaduse korral polnud eriti taibukas otsus, mitte ainult seetõttu, nagu volinik ütles, et tõeline ülesanne siinkohal on aru saada, kuidas määrust, mis töötas küllaltki hästi, kuid mida saaks täiuslikuks muuta, saaks tegelikult parandada. Seega on tulemus – kas selle protseduuri kasutamise või tehtud praktiliste ettepanekute kaudu – praeguse olukorraga võrreldes kindlasti samm tagasi. Midagi tuleb selles suhtes ette võtta ning palju raskem on seda teha uuestisõnastamise protseduuri abil, kui täieliku volitusega.

Teiseks tahan öelda, et keerutamisel pole mõtet. Mul on hea meel, et volinik kuulutab välja tervitatavaid läbipaistvuse ja avatuse algatusi, kuid siiski jätab komisjoni ettepanek dokumendid, mis praegu on avatud ja läbipaistvad, antud seadusandluse raamidest välja. Selline on tõde ja tõde on ka see, et mitmed liikmesriigid, sh voliniku liikmesriik, on üpris selgelt sama väljendanud ning öelnud, et see on vastuvõetamatu.

Praegu on probleemiks see, et kui tahame õigusakti parandada, ei saa me kehtivat olukorda kaitsta, sest kui me seda teeme, ohustab meid võimalus muutuda vähem läbipaistvamaks, vähem arusaadavamaks ning isegi – kui võin nii öelda – vähem demokraatlikumaks.

  Anneli Jäätteenmäki, AFCO komisjoni arvamuse koostaja − (FI) Härra juhataja. Läbipaistvus on demokraatia alus. Kahjuks ei saa Euroopa Liit peaaegu üldse oma läbipaistvusega hoobelda. Direktiivid vajavad muutmist, kuid samuti ka hoiakud. Mida öelda nõukgu avalduse kohta, et kõrvalistele isikutele ei tohiks anda õigusaktide menetlusega seotud juriidilise abi dokumente? Kõrvalistele isikutele, kodanikele, kui soovite, ei tohiks neid siis anda. Ma ei saa aru sellest, kuidas Euroopa Liidu kodanikud võivad olla kõrvalised isikud.

Seetõttu peavad hoiakud muutuma. Seadusandlust tuleb muuta nii, et nõukogu, parlamendi ja komisjoni seadusandlikud dokumendid muutuksid läbipaistvaks ja rõhuasetus siinkohal on seadusandlikel dokumentidel. Kui võrdlen seda näiteks enda riigi, Soome parlamendi tegevusega, siis ei oleks võimalik ette kujutada, et Soome parlamendi põhiseaduskomisjoni avaldused oleks salajased. See tähendaks ju siis, et kodanikele ei räägitaks, mis põhjustel, mille tõttu seda või toda seadust kehtestatakse, ning nõukogu ütleb, et ei peakski rääkima, sest kodanikud on kõrvalised isikud.

Seadusandluse, direktiivide koostamise, üleüldse kõige korral peaksime lähtuma sellest, et kasvaks läbipaistvus ning ka parlamendi hääletamistoiminguid on võimalik paremaks muuta. Peaksime saama hääletada elektrooniliselt…

(Juhataja katkestas kõneleja)

  David Hammerstein, PETI komisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Härra juhataja, volinik. Me ei tohiks raisata selle suurepärase raportiga kaasnenud võimalust jõuda kokkuleppele esimesel lugemisel, pean siinkohal silmas antud parlamendikoosseisu jooksul, et luua seadusandlust, mis kindlustaks suurema läbipaistvuse dokumentidele juurdepääsul. Vabandused pole vastuvõetavad ning loodan, et meil on aega ning kainet mõistust, et jõuda sellise suurepärase raporti suhtes kokkuleppele.

Raportis väljendame meie, petitsioonikomisjon, oma muret asjaolu üle, et kui kodanike petitsiooni tulemusena algatatakse liikmesriigi suhtes rikkumismenetlus, on liikmesriigil õigus keelata juurdepääs avalikele dokumentidele, mida rikkumismenetluse käigus kasutatakse, takistades niimoodi kodanike osalemist.

Oleme ka väga mures koostalitlusvõime puudumise ja tehnilise bloki pärast, mis Euroopa Parlamendis eksisteerib seoses koostalitlusvõime dokumentidega, see puudutab avatud standardi dokumente, mis ei ühildu tarkvara ja IT-platvormiga, mida parlament praegu kasutab, mis on ühe spetsiifilise ettevõtte põhine.

Fakt on, et Euroopa institutsioonid ei garanteeri kodanikele tõelist juurdepääsu dokumentide sisule, ilma et ei oleks tehnilist tüüpi vahettegemist. See on vastuvõetamatu, sest inimesed ei pääse ligi dokumentidele, mida me loome. Pean praegu kõnet ning mitte keegi ei pääse minu sõnadele ligi, ilma et ei kasutaks spetsiifilise ettevõtte tehnilist platvormi, kellel on selle teabe suhtes monopoolne seisund. See läheb tõesti vastuollu läbipaistvuse ja teabele juurdepääsuga.

  Charlotte Cederschiöld, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (SV) Härra juhataja. Toetame täielikult härra Cashmani eesmärki ning pühendumust läbipaistvuse kasvatamiseks, kuid me ei tohi unustada, et praegu tegeletakse määruse ümbersõnastamisega. Koos oleme praeguse läbipaistvuse seadusandluse läbi surunud. Neli Põhjamaade liikmesriiki on komisjonile antud määruse asjus kirjutanud, öeldes, et see kasvatab kodanike usaldusväärsust ELi suhtes ning pakub suurimat võimalikku läbipaistvuse taset. Härra Cashman ja mina oleme alati väga hästi koostööd teinud, kuid seekord polnud meil piisavalt aega kõiki selgusetuid probleeme lahendada. Teisisõnu on protsess alles päris algusjärgus, kuid tervitan paljusid ettepanekuid ning ootan innukalt meie koostöö edasist jätkumist.

Läbipaistvuse määruse vastuvõtmisel oli hääletuse võitmisel otsustavaks Euroopa Rahvapartei (Kristlikud demokraadid) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni jah-hääled. Ka seekord on PPE-DE hääled lõpptulemuse seisukohast olulised, mis tõenäoliselt kujunevad välja uue parlamendikoosseisu ajal. PPE-DE fraktsioon kasutab oma hääli õiguskindluse, prognoositavuse ja selguse kindlustamiseks, kui reeglid protsessi jätkudes välja kujundatakse. Tahame suuremat läbipaistvust ja kodanikel peab olema võimalus jälgida demokraatlikku arutelu. Arvame, et teema vajab rohkemat ettevalmistamist, et tekiksid ühised mõjuhinnangud, mis võtavad näiteks arvesse institutsioonide tööviise.

Palju muudatusi, umbes 40 või 50, mis on seotud komisjoni algatusõigusega, on põhjustanud mõningat arutelu. Tahan veel ainult lisada, et see ei peaks lõppema suurema läbipaistmatusega, sest see oleks vastuolus uuestisõnastamise eesmärgiga. Täna esitatud materjal muutub tõenäoliselt pärast valimisi. PPE-DE fraktsioon soovib siis suurendada läbipaistvust, mida toetaks kõik ELi kodanikud ja liikmesriigid. See eeldab, et seotud isikud teavad, millised on reeglid, mis on ka ettepaneku eesmärk. Sanktsioone ei saa samuti rakendada, kui puuduvad selged juhtnöörid. Rääkides sanktsioonidest, eksisteerib juba seadusandlus, mida tuleb arvesse võtta. Seetõttu näeme ettepanekut veel lõpetamata tootena, kuid nõustume täielikult härra Cashmaniga, et selle tagajärjel peaks läbipaistvus kasvama ja sellele oleme oma muudatustes ka viidanud. Läbipaistvus on oluline demokraatia osa.

Mul on PPE-DE fraktsiooni nimel aega viis minutit, seega kas võiksin veel mõned viimased mõtted öelda?

(SV) Me ütleme „jah” läbipaistvusele, kuid tahame vältida naiivsust, mis võib inimesed ohu ja halva kohtlemise eest kaitsetuks jätta.

Kas PPE-DE fraktsioon kaotab kolm minutit, või mis?

  Juhataja. – Ma ei tea, mida öelda. Päevakava alusel on aega kaks minutit, kuid olen kindel, et teil avaneb veel võimalusi kõnelemiseks.

  Costas Botopoulos, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja. Räägin inglise keeles, et meie raportöörile austust avaldada. Selle väga huvitava raporti raames teeb parlament kolme asja. Esiteks võtab ta arvesse reaalsusi. Praegu räägime privaatsusest Interneti-ajastul ja mitte privaatsusest abstraktse ideena. Võtame arvesse määruse (EÜ) nr 1049/2001 kasutamist, mida on juba mõnda aega probleemide lahendamiseks ka edukalt rakendatud.

Võtame arvesse ELi põhiõiguste hartat, ombudsmani ja teiste ametkondade ettepanekuid ja kohtu pretsedendiõigusi. Võtame samuti arvesse komisjoni tõelisi ettepanekuid koos kaasnevate võimaluste ja puudustega ning ma arvan, et mõned puudused on olemas.

Teine märkus – ja see on väga huvitav – on see, et antud raport tugineb põhimõtetel ja mitte tehnilistel üksikasjadel; dokumentidele juurdepääsul ja eraelu kaitsmise tasakaalustamisel; üldligipääsul dokumentidele, kuid väga täpsete reeglite alusel; väga olulisel eristusel avalike ja erahuvide vahel ning sellel viitel Euroopa avalikule arvamusele, mis on väga oluline meie jaoks, kes me Euroopat armastame; eristusel seadusandlike ja mitte seadusandlike protseduuride vahel, mis on samuti huvitav; paarsusel ELi läbipaistvuse ja liikmesriigi läbipaistvuse vahel.

Kõige olulisem aspekt on see, et antud raport püüab kehtestada täielikku läbipaistvuse süsteemi. Mitte läbipaistvust iga institutsiooni jaoks eraldiseisvalt, vaid läbipaistvust interinstitutsionaalsel alusel, kus kõiki institutsioone võetakse arvesse ja kus arvestatakse hea valitsemise põhimõtteid ja ELi põhiõiguste hartat. Eksisteerib ka väga üldtuntud hulk klassifitseeritud teavet, isegi kui neil on spioonifilmidele sarnased nimed, nagu näiteks „EL konfidentsiaalne”, „EL ülisalajane”, kuid olulised on selles küsimuses ka ühised reeglid.

Püüame antud juhul jõuda selleni, et läbipaistvus oleks üldine reegel, kuid eranditega, mis on põhjendatavad teiste õiguste kaitsega, aga mille suhtes oleks kehtestatud ühtne reeglistik, mille raames on läbipaistvus kõige olulisem, kuid teisi erandeid võetakse ka arvesse.

  Marco Cappato, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Härrra juhataja, daamid ja härrad. Vabandage mind, kui ma ei saa jääda nii kauaks, et kuulda voliniku vastust. Arvan, et antud arutelust on midagi olulist puudu ning see miski on nõukogu, kes pole terve arutelu ajal olnud esindatud, ka komisjoni etapis. Asja tuum on tegelikult järgmine: eksisteerib – eriti nõukogu seas – kontseptsioon Euroopast kui rahvusriikide valitsuste kogumist. Seega, kui need valitsused seadusandjatena kohtuvad, on need teemad – ütleme, et – konfidentsiaalsed. Kodanikud peavad lõpptulemust ootama.

Seda pole võimalik lihtsalt taluda, kui teame, et Euroopa Liidul on seadusandlikud volitused ja kodanikel on õigus teabele igas seadusandluse protsessi etapis. Maurizio Turco juhtumi otsus kinnitas ja demonstreeris, et kodanikel on õigus teabele, mis puudutab riiklike delegatsioonide seisukohti nõukogus ning ka teisi juriidilisi arvamusi. Seetõttu toetame täielikult härra Cashmani raportit, mis kätkeb endas teistsugust Euroopat, milleks on Euroopa demokraatia.

Arvan, et härra Cashmani tuleks toetada tema ettepanekute esitamiste püüdlustes, mis ulatuvad kaugemale komisjoni ettepanekutest. Euroopa Komisjon eksiks, kui nad paluks meil piirata meie tegevusi seadusandliku organina seoses komisjoni esitatud ettepanekutega. Arvan, et meie õigus pikendada volitusi on talletatud isegi lepetesse. Loodan, et härra Cashman aktsepteerib meie esitatud ettepanekuid, eriti suurema finantsläbipaistvuse küsimuses, ja arvan, et Euroopa Parlamendina peame näitama head eeskuju.

Lugesin täna ajakirjandusest, et meie otsus avaldada parlamendis kohalviibimise arvud – sellel pole mitte midagi pistmist käesoleva raportiga – otsus, mille võttis vastu see täiskogu, on siiski ilmselt takerdunud tehnilistesse probleemidesse, mis takistavad selle otsuse kohaldamist enne Euroopa Parlamendi valimisi. Tehnilisi probleeme ei eksisteeri. Seda ülesannet on võimalik täita kiiresti ja kergesti ning loodan, et parlamendina näitame head eeskuju selles ning ka raportööri vajalike ja positiivsete muudatuste küsimuses, mis puudutab komisjoni ettepanekut dokumentidele parema juurdepääsu tagamiseks. Loodame, et kuuleme varem või hiljem midagi tühjadelt nõukogu toolidelt, isegi kui see on ainult avalik selgitus meie ettepanekute vastuseisu põhjuste kohta. Neil peab olema julgust, et avalikult kaitsta Euroopa ideed, kes peab oma seadusandlikke otsuseid salaja vastu võtma, mis minu jaoks on midagi täiesti vastuvõetamatut.

  Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Härra juhataja. Läbipaistvus ja üldsuse juurdepääs seoses kõigega, mis puudutab seadusandlust ja poliitilisi otsuseid, on üks olulisemaid demokraatlikuks ühiskonnaks olemise tegureid. Läbipaistvus ja üldsuse juurdepääs põhjustavad osalustunde ning loovad usaldust poliitilise süsteemi vastu. Vastupidine – saladuslikkus ja dokumentide peitmine – põhjustab umbusaldust ja kõrvalejäetuse tunnet ning võib vahetevahel aidata kaasa korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise arengule.

Aina rohkem luuakse nüüd ELis sellist riiklikku seadusandlust, mille põhimõtteks on selline üldsuse juurdepääs nagu meil Rootsis. Otsused on üle kandunud ELi tasandile, kuid läbipaistvus ja avalik läbipaistvus ning üldsuse juurdepääs pole järgnenud. Meie kodanikud panevad seda tähele ja see on üks põhjustest, miks Euroopa Parlamendi valimistel on osalusmäär väike. Kodanikele on raske endale ELi süsteemi otsustamisprotsessi selgeks teha ja sellest aru saada ning nad tunnevad täiesti õigustatult, et ELis võetakse vastu otsuseid ning luuakse seadusandlust, ilma et neil oleks reaalset võimalust kõikide dokumentidega tutvuda. Seetõttu pole neil võimalust otsustajatega arutleda, vaielda või neid mõjutada.

Me kõik tahame kasvatada parlamendivalimiste osalusmäära, kuid õnnestumiseks ei piisa ainult kampaaniatest ja üleskutsetest minna ning hääletada. Et muuta seda tähendusrikkaks, peame tegema endast kõik võimaliku, et varustada kodanikke teabega ning tõsta nende teadlikkust. Peame kodanikega algatama dialoogi selle asemel, et edastada nendele ühepoolselt teavet ülevaltpoolt. Üldsuse juurdepääs peab olema põhiline printsiip ja salalikkus erand. Salajasuse lubamine spetsiifilistel juhtudel peab põhinema spetsiifilistel meetoditel ning selliseks käitumiseks peavad olema tugevad põhjendused.

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ja mina esitasime muudatusettepanekuid, et muuseas laiendada dokumentide määratlust, teha rohkem dokumente avalikkusele kättesaadavaks ning hoida ära mis tahes üksiku liikmesriigi veto rakendamise võimalus. Volinik Wallström ütles, et head tööriista saab alati paremaks muuta. Kahjuks ei too see raport endaga kaasa parandusi, vaid muudab olukorra tegelikult halvemaks. Samas saab seda parandada, toetades muudatusi, mille esitasime mina ja GUE/NGL fraktsioon. Seettõttu hääletage demokraatia pärast GUE/NGL muudatuste poolt ja kasvatage kodanike osalemisvõimalusi.

  Hanne Dahl, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (DA) Tänan teid, härra juhataja. Härra Cashman on koostanud hea aruande, mida ma ka toetan. Komisjoni läbiviidav 2008. aasta läbipaistvuse algatuse revideerimine muudab avaliku juurdepääsu ELi dokumentidele veel keerulisemaks. Kui see raport vastu võetakse, siis see parandab olukorda palju. Samas puudub meil endiselt juurdepääs komisjoni töörühmadele. Alter-EU organisatsiooni vahetult enne jõule tehtud avalduse põhjal on meil rahuldavalt kirjasolevat teavet ainult kahe kolmandiku töögruppide liikmete kohta, kes on seadusandlike ettepanekute koostamisega ELis seotud. See on täiesti vastuvõetamatu. Kodanikuna pean teadma, kas komisjoni nõustab tubakatööstuse lobist või tervishoiuorganisatsioonid, kui koostatakse üldsuse tervisedendamise algatust. Pean ka teadma, kas veekeskkonna plaani koostamisel istub laua ümber keemiatööstus või keskkonnaorganisatsioon.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Härra juhataja. Üks põhjus, miks me langesime üleilmastumise lõksu on just see, et me ei suutnud vältida Euroopa lõksu. Euroopa lõks seisneb peaasjalikult meie ebaõnnestumises siis ja praegu tegutseda Skandinaavia ja teiste riikide läbiproovitud läbipaistvuse põhimõtetest lähtuvalt.

Olen nüüdseks selle koja liige olnud 10 aastat ja kui ma siia jõudsin, siis mitte kogemata, sest ma ei saabunud siia selle plaaniga, kuid leidsin ennast kiiresti tõdemast, et läbipaistvus on oluline teema ja seetõttu panin 2000. aastal aluse Euroopa läbipaistvuse algatusele. Komisjon võttis algatuse muutmata kujul vastu, kuid lihtsalt sisu on meil ikkagi liiga vähe.

Volinik, teil on võimalus lugeda, mida ütlesin teisele rootslasele Anna Lindhile Nizza tippkohtumise pikas kõnes selle teema kohta. Teie rootslasena mõistate, millest ma räägin. Teie teate, mida tõesti teha tuleks.

Rääkides läbipaistvuse probleemidest Euroopa Liidus on reaalsus aga see, et meie ülesanne on võrdväärne lumelaviini puhastamisega lumelabidaga. Me ei suuda läbi murda ning uut lund tuleb aina juurde. Ainult üks võimalus on see Euroopa Liit päästa ning selleks on kohe vaja Rootsi mudelil põhinevat tõelist läbipaistvust ning USA Teabevabaduse seadusele sarnast seadust. Ilma nendeta tabab teid veel rohkem lumelaviine ning seekord tabavad nad asustatud alasid.

  Manfred Weber (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad. Otsustame seaduste üle Euroopa tasandil, mitmesaja miljoni inimese eest ja seetõttu on vaja läbipaistvust. Nõustume kõik püstitatud eesmärgiga, et läbipaistvus on oluline ja arvan, et meie Euroopa Parlamendina ei pea ennast peitma. Oleme meedia tähelepanu keskpunktis, meid jälgivad ajakirjanikud, meie töö on juba läbipaistev.

Nõustume kõik püstitatud eesmärgiga, kuid meil peab olema võimalus vaielda eesmärgi saavutamiseks vajalike meetodite üle, ja kui keegi arutleb meetodite üle ning tahab nendega ennast detailselt kurssi viia, siis ei tähenda see ilmtingimata seda, et see isik tahab, et kõike tuleks teha suletud uste taga. Pigem on need inimesed sageli lihtsalt inimesed, kes esitavad küsimusi. Euroopa Rahvaparteis (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraatide seas on palju liikmeid, kellel on palju olulisi küsimusi, näiteks konkurentsiprotseduuride kohta siin nõukogus, näiteks selle kohta, kas peame kõik õigustalitusega seotud dokumendid avalikuks tegema, või näiteks selle kohta, kas parlamendiliikme eraelulised teemad peaksid olema avaliku arutelu objektiks. Võitleme andmekaitse eest oma kodanikele, kuid parlamendiliikmetelt ei saa eeldada kõige avalikustamist. Selliste küsimuste esitamine on lubatud.

Olulisim mõte, põhjus, miks ka meie fraktsioonis esineb palju negatiivset skeptilisust, on seadusandliku protsessi teema. Pärast hääletamist saab järele uurida, kuidas iga parlamendiliige hääletas. Kõik parlamendiliikmed peavad kandma vastutust oma hääletamisvaliku eest. See on juba iseenesest selge. Seadusandlikus protsessis, trialoogis, kui me arutame teemasid omavahel, peab olema koht ka arutelude läbiviimiseks.

Teame, et kui kõik tehtaks avalikuks, ei eksisteeriks enam tänapäevaseid arutelumudeleid, sest igaüks teaks, et ta paneb oma pea pakule kohe, kui ta üritab saavutada ja esitada poliitilisi kompromisse. Seetõttu on meie fraktsioonis endiselt palju skeptilisust selle ettepaneku suhtes. Paneme paika meie fraktsiooni lõpliku seisukoha täna õhtul.

Samas tahan oma fraktsiooni nimel ühte aspekti selgelt väljendada, mis on see, et me tahame läbipaistvust, kuid selle saavutamise meetodite üle tuleb endiselt arutleda. Nõustume kõik püstitatud eesmärgiga. Vaadates Euroopa institutsioone eraldiseisvalt, näeme, et parlament pole probleemiks. Pigem on probleemi allikaks nõukogu, kes pole täna siin esindatud, kes on probleemiks, sest – tõepoolest – meil pole õrna aimugi, mis nõukogu töögruppides aset leiab.

  Inger Segelström (PSE). – (SV) Härra juhataja, volinik Wallström. Kõigepealt tänan härra Cashmani ja teisi, kes on aidanud kaasa sellele, et varsti astume uue ja pikka aega oodatud sammu selles suunas, et muuta meie töö meie kodanikele ligipääsetavamaks. Asepresident ja volink Wallström on võidelnud palju ja kaua.

Pärast Rootsi liitumist ELiga olid mitmed inimesed mures, et dokumendid lekivad selle riigi kaudu, kus on väga tugev üldsuse juurdepääsu põhimõte, kuid seda pole üldse juhtunud. Härra Cashman võib teile sellest rääkida, sest kui keegi pooldab läbipaistvust ja juurdepääsetavust, siis teab see isik ka tööalaste materjalide salajases hoidmise ning avalikustamise piire.

Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis on Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraadid keeldunud hääletamast. Loodan, et te nüüd pooldate üldsuse juurdepääsu suurendamist ELis, et Rootsi oleks eesistujariigina koos meie ülejäänutega suuteline viima seda üliolulist demokraatlikku teemat kaugemale kõigi ELi kodanike nimel. Samas mõistan PPE-DE fraktsiooni kõhklusi. Sest teie fraktsiooni oli see, kes kindlustas, et me oleksime sunnitud läbi viima salajase hääletuse, kui Türgi oli alustamas liitumisläbirääkimisi. Kas te tahate seda? Loodan, et parlament püsib ühtsena ning saame uhkelt oma valijatele ELi valimistel juunis öelda, et EL muutub üha avatumaks – meil puuduvad salajased plaanid ning me tahame, et meid kontrollitakse ja meie üle otsustakse selle alusel, mida me teeme, ja läbipaistvusega, mille üle saame olla uhked. Me sooritame palju häid asju ja oleks hea, kui kodanikud saaksid paremini jälgida seda tööd, mida me teeme.

  Bogusław Rogalski (UEN). – (PL) Härra juhataja. Kõigile on selge, et ühenduse institutsioonide ja organite otsustusprotsessid peavad leidma aset avatult ja avalikult. See on demokraatia alus. Sellest põhimõttest lähtuvalt peaks kodanikel ja valitud ametnikel olema kõige laiaulatuslikum ligipääsuvõimalus dokumentidele, mida hoiavad enda käes Euroopa institutsioonid, sealhulgas ka parlament. See võimaldab kodanikel tõeliselt poliitilises protsessis osaleda ning küsida ametkondadelt selgitusi.

Hoolimata Euroopa institutsioonide jõupingutustest suurendada avatust ja läbipaistvust, on olukord kahjuks rahuldavast kaugel. Petitsioonikomisjon on öelnud, et kodanikud on teadlikud puudujääkidest ja ebaõnnestumistest selle õiguse rakendamisel. On väga oluline, et õigusrikkumiste protseduurides, mis tulevad sageli ilmsiks kodanike petitsiooni tulemusena, tagatakse kodanikele täielik juurdepääs kõikidele dokumentidele oma õiguste nõudmiste igas staadiumis. See peaks kehtima ka dokumentidele, mida liikmesriigid pakuvad Euroopa institutsioonidele. See on olnud suureks probleemiks isegi komisjonile Saksa Jugendamti juhtumi korral, kus teabele kehtis range piirang, kuigi see oli avalik teave.

Tahan veelkord rõhutada, et lihtne ligipääs teabele, mida avalduse esitaja on soovinud, peaks olema Euroopa läbipaistvusalgatuse edu nurgakiviks. Demokraatia põhimõtted nõuavad seda.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Härra juhataja. Avalikkuse võõrandumine ELi poliitikast on väga hästi teada ja seetõttu üritame demonstreerida oma kodanikusõbralikkust uuesti ja uuesti. See hõlmab regulaarselt korduvaid algatusi, et muuta lihtsamaks juurdepääs parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.

Internet on loomulikult odav ja lihtne töörist selle eesmärgi saavutamiseks. ELi kodulehekülge on uuendatud ja seda on vähemalt loogilisemaks muudetud ning seal on võrreldes varasema ajaga lihtsam navigeerida. Internetis rõhutab EL ka mitmekeelsuse olulisust, olulise tegurina liidus suurema läbipaistvuse, legitiimsuse ja tõhususe saavutamiseks. Kuid tegelikkuses ei vasta see selle püstitatud eesmärkidele. Tegelikkuses võimaldaks pidev kolme töökeele – saksa, inglise ja prantsuse keele – kasutamine jõuda enamikuni inimestest.

Isegi praeguse eesistujariigi esindatus Internetis, mis on inglise, prantsuse ja tšehhi keeles, ei võta arvesse, et saksa keel, mida räägib emakeelena 18% ELi rahvastikust, on suurima emakeelena rääkijate arvuga keel, samal ajal kui lisaks 14% ELi kodanikest räägib seda võõrkeelena. Arvan, et on aeg pöörata lõpuks rohkem tähelepanu sellisele olukorrale.

  Sirpa Pietikäinen (PPE-DE). – Härra juhataja. Teabele juurdepääs on üks demokraatia nurgakividest. Inimestel peab olema võimalikult suur ligipääs kogu teabele, institutsioonide poolt vastuvõetavate otsuste varajastes etappides või nende otsuste taustteabele, et nad saaksid täieulatuslikult poliitika loomises osaleda.

EL püüab olla demokraatlikum ja oma kodanikele juurdepääsetavam, seega võimalikult suure ligipääsu võimaldamine ELi dokumentidele on oluline aspekt ELi püüdlustes, et kasvatada kodanike usaldusväärsust oma institutsioonide ja kogu institutsionaalsuse legitiimsuse suhtes. Seetõttu olin üpris pettunud komisjoni ettepanekus, mis seda määrust puudutas, kuigi õnnitlen raportööri väga hea, pühendunud ja oskusliku töö eest, mida ta antud kontekstis on teinud.

Tänan ka proua Jäätteenmäke tema suurte pingutuste eest selles küsimuses. Nad on mõlemad jäänud kindlaks avatuse ja läbipaistvuse olulisematele põhimõtetele, kus institutsionaalne mis tahes dokumendile juurdepääsu keelamine on kindlasti erand. Sellised erandid on teatud juhtudel kindlasti vajalikud, kuid nende arv peaks olema võimalikult väike ja need peaksid põhinema väga selgetel alustel.

Tervitan ka algatusi rõhutada ennetavat ja selget dokumentide avalikustamist parandatud Interneti-põhiste andmebaaside kaudu. Dokumentidele juurdepääs puudutab ka dokumentide leidmist. Tihti on teave Internetis olemas, kuid see on peidus keeruliste andmebaaside taga, ja siinkohal vajame rohkem arendustööd.

Kolleegid, me oleme demokraatia kaitsjad ja juba seetõttu oleksime pidanud olema aktiivsemad. Peame olema väga julged, kui kaitseme laiaulatuslikku juurdepääsu ja läbipaistvust kõikide dokumentide korral. Arvan, et praegu pole aeg kompromissideks. Vastasel juhul seame ohtu enda staatuse heade otsustajatena ka oma valijate silmis.

  Andrzej Jan Szejna (PSE). – (PL) Härra juhataja. Esiteks tahan õnnitleda Michael Cashmani suurepärase raporti eest, mis mõjutab Euroopa demokraatia ühte olulisemat tahku.

Euroopa Liit on tegemas läbi süstemaatilisi muutusi ja transformeerumisi. Kahjuks ei püsi Euroopa Liidu ja tema kodanike vaheline suhtlus nende muutustega kaasas. Olukord on sarnane juurdepääsuga dokumentidele ja teabele, mis on ette nähtud kodanikele endile.

Läbipaistvus on Euroopa Liidu seisukohast oluline põhimõte, mis on kehtestatud EÜ lepingu 225. artiklis. Igal Euroopa Liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes liikmesriigis resideerub või on seal registreeritud, on õigus Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.

Me suudame ELi institutsioonid, parlamendiliikmed ja riikide poliitikud Euroopa kodanikele huvitavaks ja usaldusväärseks muuta ainult siis, kui avaldame täielikku ja ausat teavet. Seetõttu on meie kohus kasvatada Euroopa Liidu institutsioonide läbipaistvust ja efektiivsust võimalikult palju. Peame keskenduma sellele, et kasutajatel oleks lihtsam teabele juurde pääseda ning jätkama süsteemi ja selle tööriistade lihtsustamist.

Kuigi seda oleks vaja natuke parandada ja laiendada süvendatult, loob seda aruannet mõjutav raport siiski kindla õigusliku aluse. Seetõttu on mul kahju, et komisjon ei võtnud arvesse raportööri ettepanekut läbipaistvuse kohta.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, juurdepääs dokumentidele on üks läbipaistvuse protsessi aspektidest, kuid eksisteerib ka palju teisi probleeme. Dokumentide ja teabe kasutamine on võtmeküsimus ja üks meie suurematest probleemidest – ning me tunnistame seda ja kojas viibiv volinik on üks paremate kogemustepagasiga isikutest – on edastada teavet ELi otsustusprotsesside kohta väljapoole, sest inimesed ei saa protsessist aru. Lissaboni lepingu debati ajal Iirimaal tulid inimesed minu juurde ja ütlesid, et ma kannustan neid poolt hääletama, mistõttu ma kaotan oma töö. Nad arvasid, et ma olen volinik. Ma ei usu, et see kunagi juhtub.

Ei piisa sellest, kui ütleme, et anname inimestele palju teavet, sest ühest küljest põhjustab see läbipaistvuse vähenemist. Niimoodi kaetakse kõik lihtsalt ühe suure paberimassiga, kuid selgus puudub ikka. Eelistaksin, et inimesed saaksid täielikult aru, kuidas see koht töötab ning suudaksid siis selles kaasa lüüa. Arvan, et siin täiskogul on palju liikmeid, kes ei saa täielikult aru, kuidas see koht toimib. Minu poolt kõik.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Püüdes lahendada Balti riikide energiasaare probleemi, eriti kasvavat ohtu Leedu energiajulgeolekule pärast Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist käesoleva aasta lõpus, on Euroopa Komisjon koostanud Euroopa Liidu strateegia Läänemere piirkonna jaoks. Helistasin Euroopa Komisjoni energia ja transpordi peadirektoraati, avaldades soovi dokumenti näha. Mulle öeldi, et strateegia koostanud kõrgema taseme rühmaga pole toimunud arutelusid teabe ja dokumentide avaldamise võimalikkusest, nagu kirjas ka vastuses: sharing with the outside world (välismaailmaga jagamine). Euroopa Parlament klassifitseeritakse välismaailmaks, kellele teavet ei pakuta. Ikka ja jälle oleme arutlenud ühiskonna võimalustest näha ELi institutsioonide dokumente, kas pole nii? Kui kodanikke esindaval Euroopa Parlamendi liikmel pole selliseid õigusi, siis on olukord kohtutav.

  Margot Wallström, Euroopa Komisjoni asepresident. − Härra juhataja. Tänan liikmeid huvitava arutelu ning nende esitatud paljude väärtuslike kommentaaride eest.

Võiks öelda, et määrus (EÜ) nr 1049/2001 uuendatakse „versioon kaheks”. Oluline on rõhutada, et me ei alusta nullist. Meil on juba hea alusmaterjal olemas ning küsimus on ainult selle põhjalt paranduste sisseviimises. Sellest saab ka Interneti-ajastu versioon, mida mainiti ka arutelu käigus. Näiteks kuuluvad paranduste hulka elektrooniliste registrite lisamine ning sellele lisaks aktiivne teabe levitamine.

Loomulikult oleks meie jaoks ideaalolukord see, kus levitame teavet nii aktiivselt, et juurdepääsuks ei pea avaldusi esitama, sest kõik on juba väljas, loomulikult mõningate eranditega. Võin tuua ühe näite, mida saab teha, mis on see, et ma olen juba oma infovahetusregistri Internetis avalikuks teinud, nii et on võimalik näha minu infovahetust ja dokumente.

Ma ei suuda läbi analüüsida kõik kommentaare, mida arutelu ajal esitati, kuid tahan kommenteerida mõningat olulist punkti, millest üks puudutab dokumentide definitsiooni artikli 3 alusel. See on üks kõige rohkem arutletud ja tunnistan, ka kritiseeritud artiklitest komisjoni ettepanekus.

Oleme endiselt seisukohal, et praegune määratlus põhjustab mitmetähenduslikkust ning etteennustamatuse ja halbade praktikate tekkimise võimalust. Kas näiteks see Post-It märkmepaber on dokument? Härra Cashman ütleb, et on, ja määruse laiast määratlusest lähtuvalt võib see ka väga hästi nii olla – nii nagu minu muud märkmed võivad olla dokumendid. Vahest pole kasulik, kui määratlus tehakse liiga laiaks. Säilitame endiselt laia määratluse, kuid piirame võimalust vabalt määrata dokumentide mitteavaldamist. Meie pakutud määratlus on palju laiem kui ametlike dokumentide mõisted, mida kasutatakse tihti riiklikus seadusandluses. See on lähedane teabe kontseptsioonile, nagu see on sõnastatud näiteks Ühendkuningriigi teabevabaduse seaduses ja Hollandi läbipaistvusseaduses. Komisjoni sisemistest reeglitest lähtuvalt on dokumentide registreerimine kohustuslik, kuid need ei määratle, kas dokument kuulub määruse mõju alla. Seega tegime dokumentide määratluse selgemaks ja aitasime määratlemisele kaasa. See aitab ka kodanikel teada saada, mida on vaja küsida, et kogu teavet saada. Dokumentide täpsem määratlus tähendab turvalisemat haldamist ja rohkem selgust kodanikele.

Kohus otsustas, et käimasoleva uurimisega seotud dokumentidele on juurdepääsuõigus erandiga piiratud ja seetõttu pole need failid praegu vastuvõetavad ning see ei kehtesta täiendavaid piiranguid juurdepääsuõigusele. Mitte üheski liikmesriigis pole kodanikel juurdepääsu konkurentsiametite failidele. Tahtsin seda lihtsalt mainida.

Tunnistan, et artiklis 3 oleksime saanud asju paremini selgitada ja sõnastada. Usun, et meil on sama eesmärk ja seega peaks olema võimalik jõuda selge ja üheselt mõistetava sõnastuseni. See on hea näide valdkonnast, kus peaksime jõudma hea kompromisstekstini.

Teine tuliseid vaidlusi tekitanud teema on artikli 5 lõige 2, mis puudutab juurdepääsu liikmesriikide dokumentidele. Ütlen kohe, et komisjoni eesmärk on olnud rakendada Euroopa Kohtu otsust ning liikmesriigid peavad veenvalt põhjendama, miks nad keelduvad andmast juurdepääsu oma dokumendile, just nagu institutsioonid teiste dokumentidega teevad. Lõpuks taandub kõik alati reeglitele määruses (EÜ) nr 1049/2001.

Samas on võrdväärselt tähtis, et komisjon saab liikmesriikidega pidada teabevahetust, näiteks ELi seaduste rikkumise teemadel. Meil peab olema võimalus jõuda kiiresti lahendusteni, mis oleks rahuldavad nii komisjoni kui ka ELi kodanike seisukohast, nagu kodifitseeritud ELi seaduses. Sellist tüüpi kontaktid peavad jääma konfidentsiaalseteks ja seda on ka kohus öelnud.

Lõpuks kommenteerin fraasi „ruumi mõtlemiseks” artikli 4 lõigus 3. Kui hoolikalt järele mõtleme, siis nõustuks enamik inimesi, et nii parlament kui ka komisjon ja nõukogu vajavad mõtlemiseks teatud ruumi. Dokumendid, mis on seotud veel vastuvõtmata otsustega või mis peegeldavad sisemisi arutelusid, pole samaväärsed teiste dokumentidega. Aga kuidas suhtuda poliitiliste fraktsioonide kohtumiste protokollidesse või ettevalmistustesse? Olete ise määratlenud hulga probleeme ja piiranguid, mis on tekkinud mõtlemise ruumi keelamisest, võttes uuesti arvesse, millest oleks kodanikele kõige rohkem kasu ja millest kõige rohkem abi.

Pean tunnistama, et oleksin soovinud siin nõukogu esindatust näha, nagu mitmed teist mainisid, nii nagu ma oleks soovinud näha ka suurema täituvusega täiskogu, sest need on meie kõikide jaoks väga olulised teemad. Suur ülesanne meile järgmistel nädalatel või kuudel on jõuda ühise arusaamani. See kehtib ka siinse koja kohta ja tänane arutelu on näidanud, et see pole alati nii kerge. Mida rohkem erimeelsusi tekib, seda raskem on siis, kui kolm institutsiooni omavahel arutavad. Parlamendil, nõukogul ja komisjonil on oma rollid, mida tuleks austada, ja loodan, et parlament räägib ühtsel ning kuuldaval häälel, sest sellest on kasu meile kõigile ja lõpptulemusele, mis loodetavasti saab olema tasakaalustatud ja teostatav kompromisstekst.

  Michael Cashman, raportöör. − Härra juhataja. Need olid väga huvitavad tähelepanekud, kuid paraku on neil väga vähe pistmist minu raporti sisuga.

Rõhutan, et me ei pea midagi pelgama üldsuse tähelepanu suunalt ja peame kõike pelgama institutsioonidena, kes peidavad teavet. Muutume haavatavamateks. Volinik, ametlikele dokumentidele on juurdepääs olemas. Minge tagasi ja lugege raportit. Mõtlemisruum. Ametlikud dokumendid. Mõtlemisruumi mõiste korral ei ole see ametlik. Vaadake uuesti raportit. Leppige meie põhimõtetega.

Arutelu on olnud huvitav, kuid leian, et uuestisõnastamine, mida te kaitsete, ei esinda interinstitutsionaalsuse mõtet ja sellest ei piisa. Ütlete, et see on hästi töötanud, kuid kahjuks eirab uuestisõnastamine olulist kohtupraktikat selle kohta, mida tegelikult tuleb teha.

Viivitasin lõpphääletusega sel põhjusel, et meil oleks maksimaalne paindlikkus poliitiliste parteidega ja institutsioonidega läbirääkimisel. Rõhutan veel, et mitte miski ei takista komisjonil oma ettepaneku muutmist pärast homset hääletamist, välja arvatud võib-olla institutsionaalne ja poliitiline soovimatus.

Minu arvates on selline suhtumine mõnevõrra üleolev, kui meile öeldakse, et saame tegevusplaanid. Volinik, ma ei kahtle teie isiklikus pühendumises avatusele ja läbipaistvusele, kuid ma ei taha meie kodanikele tegevusplaane. Tahan, et seadustes oleks talletatud õigused, mida pole võimalik ära võtta. Mitte kingitusi, vaid õigusi.

Parlament peab seetõttu avaldama eesistujariigile poliitilist survet, et läbirääkimised aset leiaksid, ja võib tõesti juhtuda, et peame läbi rääkima komisjonita. Jah, volinik, tean, et nõukogu pole siin, kuid ma ei anna ühe nõukogu suhtes alla. Olen poliitikas olnud piisavalt kaua teadmaks, et tuleb võidelda ja veel võidelda.

Lubage, et ma lõpuks tsiteerin ühte presidenti, kui lubate: „minu administratsioon töötab selle nimel, et muuta valitsus enneolematul määral avatuks. Teeme koostööd selle nimel, et kindlustada avalikkuse usaldus, panna alus läbipaistvuse süsteemile, avalikkuse osalusele ja koostööle. Avatus tugevdab meie demokraatiat ja aitab kaasa tõhususe ja efektiivsuse kasvule valitsuses. Nii ütles Barack Obama 2009. aasta 21. jaanuaril. Ootan võrdväärset avaldust komisjonilt või, tõepoolest, president Barrosolt.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine leiab aset kolmapäeval, 11. märtsil 2009.

(Istung peatati 11.45 ning taasalustati 12.50.)

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Stavros Lambrinidis (PSE), kirjalikult. – (EL) Euroopa Parlamendi muudatused määrusesse, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa institutsiooni dokumentidele, eriti dokumentidele, mis on seotud seadusandlike protsessidega, on katalüütiline samm läbipaistvuse ja osalusdemokraatia kaitsmisel Euroopas.

Minu arvates on eriti oluline nõue, et iga algatus või dokument, mis kuidagi peaks mõjutama otsustusprotsessi, tuleb avaldada.

Oleme kõik teadlikud mitmesugustest lobistidest, kes üritavad sageli seadusandlikku protsessi mõjutada, rõhutades endi argumente. Euroopa kodanikel on igasugune õigus teada, millised need argumendid ja sekkumised on. Nad peavad olema suutelised ära tabama nende sisu ning hindama oma valitsuste, Euroopa Komisjoni ja loomulikul oma parlamendiliikmete lõplikke seisukohti

Vähemalt samasugusel tasemel läbipaistvust peaks liikmesriigid riiklikul tasandil pakkuma oma kodanikele, mille aluseks oleks sõnaselge nõue Euroopa Parlamendi raportis. Üleskutse, mille loodetavasti võtavad varsti vastu valitsused ja riikide parlamendid.

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident