Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2150(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0022/2009

Arutelud :

PV 09/03/2009 - 21
CRE 09/03/2009 - 21

Hääletused :

PV 10/03/2009 - 8.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0088

Istungi stenogramm
Teisipäev, 10. märts 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

9. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suuline selgitus hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Klaus-Heiner Lehne (A6-0040/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, huvitav, et iga kriisi korral tundub selle koja vastus alati olevat suurem Euroopa integratsioon. Enamus inimesi, kes on viimase kuue kuu majanduse tõmbetuulte tõttu kannatanud, reageerivad nii, et näevad olukorda hirmutava ja võib-olla valulisena. Samas näeme siin kojas selles võimalust täiendavaks regulatsiooniks, suuremaks ühtlustamiseks ja suuremaks harmoniseerimiseks ELi tasandil, nagu sellest raportist lugeda võib.

Probleem peitub aga selles, et selle otsuse teinud inimestel on kaitse, mistõttu tagajärjed nendeni ei ulatu. Nad elavad oma paleedes ja konsulaatides. Nad on ümbritsetud ja ümber piiratud motokonvoidest. Neid sõidutavad autojuhid ning nad käivad ametlikel vastuvõttudel ja nad ei pea tasuma seda hinda, mida meie valijaskond sellise majanduspoliitika tulemusena peab. Minule tundub aksiomaatiline, et me peaksime majanduskriisiga võitlemiseks kasvatama paindlikkust ja lubama riikidel kehtestada intressimäärad, mis vastaks nende vajadustele. Selle asemel käitume vastupidiselt.

 
  
  

- Raport: Giusto Catania (A6-0050/2009)

 
  
MPphoto
 

  Simon Busuttil (PPE-DE), (MT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna see rõhutab väga palju solidaarsuse olulisust ning asjaolu, et ühine varjupaigataotlejate poliitika peab rajanema solidaarsusel. Samas rõhutan asjaolu, et raportis on teatud lõiked, millega ma ei saa nõustuda ning millele oleksin vastu hääletanud, kui nende üle oleks pidanud individuaalselt hääletama. Eriti tõstan esile kinnipidamispoliitika küsimust. Arvan, et peame olema väga ettevaatlikud, kui räägime varjupaigataotlejate kinnipidamisest, sest ei saa lihtsalt rääkida kinnipidamise lõpetamisest ning rakendada seda kõigi suhtes. Eksisteerivad teatud spetsiifilised asjaolud, mis juhtudel kinnipidamispoliitika on ja jääb alati oluliseks.

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI).(NL) Härra juhataja, hääletasin Catania raporti vastu ja ei nõustu absoluutselt komisjoni hiljutiste ettepanekutega varjupaigataotlejate poliitika küsimuses, mida raportöör antud raportis tunnustab.

Eriti kardan seda, et uus direktiiv, mis muudab veelgi lihtsamaks varjupaigataotlejatel tööturule pääseda ja kõigele lisaks saavad nad ka suure toetusraha, loob tõmbeteguri, mis on sarnane Hispaanias, Hollandis, Belgias ja Itaalias läbi viidud kollektiivse seadustamisega, mille tagajärjed olid lihtsalt kohutavad.

Meenutan kojale, et hiljutise vaatluse alusel on Euroopa Liidus endiselt rohkem kui 20 miljonit töötut, mis on praeguseks arvatavasti 25 miljonile kasvanud, mis tähendab, et meelitades juurde veelgi rohkem varjupaigataotlejaid, oleme tegelikult läbi viimas kollektiivset enesetappu. Lisaks arvan, et terve teema peaks jääma eranditult liikmesriikide endi pädevusse.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Härra juhataja, hääletasin Catania raporti vastu, sest see peegeldab selgelt äärmuslikku vasakpoolset eelarvamust, mis muudab võimatuks igasuguse tõhusa varjupaigataotlemise haldamissüsteemi täideviimise. Kõiki liikmesriikide süsteemide kuritarvitamisi kaitstakse ja võimalusel raiutakse seadusandluse näol kivisse.

Üks näide on fiktiivsete varjupaigataotlejate sallimine, kes kasutavad väikseid lapsi elamisloa saamiseks, ja teine näide puudutab vastuseisu suletud vastuvõtukeskustele inimestele, kes pagulaseks ei kvalifitseeru ning vabastamisel põgenevad. Ilmselgelt tehakse tegelike ja võimalike illegaalsete immigrantide elu lihtsustamiseks kõikvõimalikke pingutusi.

Raportöör on rahul, et Euroopa Kohus lükkas tagasi turvaliste riikide nimekirja, kuigi selline nimekiri on hädavajalik, et põgenike voolu kontrolli all hoida. Vasakpoolsete strateegia on seega süsteem üle koormata, mis muudaks võimatuks igasuguse tõhusa tegevuse. Samas ei soovi seda enamik eurooplasi ja seetõttu saab see olema silmapaistvalt meie kampaanias esindatud.

 
  
MPphoto
 

  Hubert Pirker (PPE-DE). (DE) Härra juhataja, pooldan ühtset varjupaigapoliitikat ELis, mis aitaks kiireid ja teatud otsuseid vastu võtta. Seejuures olen käesoleva aruande vastu, sest selles on osi, mis on täiesti vastuvõetamatud, näiteks soov muuta pagulase määratlus palju laiemaks praegusest Genfi konventsiooni määratlusest lükata tagasi turvaliste kolmandate riikide nimikiri, milles me juba suutsime positiivse kokkuleppe saavutada, anda Frontexile ülesandeid, mis ei ole kuidagi sellega seotud, lubada varjupaigataotlejatel vabalt valida, milline riik hakkab toimingu eest vastutama, mis tähendab ühtlasi Dublini konventsioonist loobumist, ja võimaldada varjupaiga taotlejatel lihtsamini tööturule siseneda. Tahame kiireid toiminguid ja mitte nende varjupaigataotlejate integreerimist, kes peavad tõenäoliselt Euroopa Liidust uuesti pärast 14 päeva möödumist lahkuma, sest neile ei anta põgeniku staatust niikuinii.

Üldjoontes on areng Euroopa Liidus ühise poliitika küsimuses võtnud positiivse suuna, kuid käesolevas raportis esitatu on täiesti vastupidise efektiga. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja ja nii jätkab Euroopa Liit järk-järgult riigi tunnuste omandamist: õigussüsteem, ühtsed välispiirid ja nüüd ühine poliitika selle kohta, kes võib üle piiri tulla ja territooriumile jääda. Ükshaaval on ühendus võtnud üle kõik omadused, mida rahvusvaheline õigus tunnistab riiki iseloomustavana.

Kiidan teid otsuse eest, härra juhataja, lubada parlamendiliikmetel oma laudadele asetada väikeseid Tiibeti lippe, nagu ka minu naaber tegi. See tekitab märkimisväärse kontrasti selle olukorraga, kui meil võeti käest plakatid, sest julgesime näidata selles kojas sõna „referendum”. Soovin, et te mõtiskleksite, – sest tean, et teie ja teised koja liikmed, kes on teemast huvitatud, – silmakirjalikkuse üle, et pooldatakse Tiibeti riiklikku enesemääramist, kuid ollakse vastu riiklikule enesemääramisele Euroopa Liidus. Kui arvate, et toon liiga äärmusliku näite, tõmmates paralleeli autoritaarse Hiina riigi ja Euroopa Liidu vahel, siis tõestage, et eksin, pannes oma lepe rahvahääletusele, nagu lubasite. Pactio Olisipiensis censenda est!

 
  
  

- Raport: Andreas Schwab (A6-0482/2008)

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, teen lühidalt. Hääletasin raporti poolt, sest kõik, mis parandab liiklusohutust, peab olema tervitatav.

Mul on üks täiendav märkus. Tunneme Iirimaal muret liiklusohutuse probleemide pärast. Kui teid on hooldanud kohalikud ametkonnad, on nendel teedel aset leidnud mõned kohutavad õnnetused ja see on probleem, mida tuleks võib-olla analüüsida Euroopa seisukohast ning mis vajaks standardite kehtestamist.

 
  
MPphoto
 
 

  James Nicholson (PPE-DE). – Härra juhataja, esiteks tervitan raportit ja tänan raportööri tema hea töö eest. Tunnistan, et mulle tehakse lobitööd Põhja-Iirimaal väga harva, et hääletaksin ELi direktiivi poolt, kuid selle poolt ma olin ning mul oli hea meel näha täna sellist positiivset hääletust. Kasvõi üks kord jõuavad head uudised minu maakonda, mis tõesti vajab neid.

Suuremat julgeolekut pakkuvad ning keskkonnaalaselt tundlikumad ja mõistlikud ettepanekud on alati teretulnud. Pikemas perspektiivis loodan, et see aitab olemasolevatel töökohtadel alles jääda ning võib-olla luua piirkonnas uusi töökohti. See on midagi, mida terve Euroopa saab heaks kiita, olles positiivsed ja mõeldes efektiivselt selle asemel, et majandust tagasi hoida.

 
  
  

- Raport: Holger Krahmer (A6-0046/2009)

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, keset sõnastamise ja uuestisõnastamise segadust oli see väga raske hääletus paljudele liikmetele. Lõpuks keeldusin selles hääletuses osalemast, sest olen eriti mures muldade pärast. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon on mures pinnasedirektiivi pärast ning see on probleem, mida tuleb hoolikalt analüüsida. Seoses põllumajandusprobleemidega saavutasime muudatusettepanekutega teatud edusamme, kuid lõpuks otsustasin hääletamisest keelduda selle asemel, et vastu hääletada, sest antud aruandes on palju materjali keskkonna, energiatootmise ja emissioonide kohta, mida pooldan.

 
  
MPphoto
 

  Anja Weisgerber (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, toetan Krahmeri raporti keskset teemat, milleks on Euroopa ohutusvõrgustik. Kehtestatakse maksimaalseid emissioonide piirmääru, mida liikmesriigid peavad järgima suurima piirmäärana, kui nad annavad välja lube suurtele tööstustehastele. Seega eksisteerib ligikaudne raamistik, et kõik leiaks aset sujuvalt ning eksisteeriks võrdsed võimalused. See teeb lõpu kasvavatele erandite kasutamisele, mis on seni teatud liikmesriikides aset leidnud. See tähendab võrdsetel alustel konkurentsi kõikjal Euroopas. Sellisel viisil suudame koos kehtestada kõrged standardid Euroopa tasandil.

Samas ütlen selgelt, et olen kirglikult vastu pinnase kaitsmise määrusele. Arvan, et subsidiaarsuse põhimõtet tuleks rohkem arvesse võtta. Pinnasekaitsmise määrustele pole piiriülest mõju. Pinnasekaitse pole piiriülene küsimus. Seega usun endiselt, et liikmesriigid on suutelised pinnasekaitset ise reguleerima.

Ometi püütakse siinkohal saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi kasutada tagauksena, mille kaudu üritatakse tuua sisse pinnasekaitse direktiivi osi, mille suutsime minevikus edukalt tagasi lüüa. Mul on väga kahju, et minu muudatusettepanekud eemaldada vastavad osad lükati tagasi väga väikese häälteenamusega. Ühel juhul ainult kuue häälega. Seetõttu otsustasin terve raporti vastu hääletada, hoolimata asjaolust, et toetan väga Euroopa ohutusvõrgustikku.

 
  
MPphoto
 

  Neena Gill (PSE). – Härra juhataja, ma pole selle raportiga täiesti rahul ega ka sellega, kuidas me täna oleme raportit käsitlenud, kuid hääletasin siiski raporti poolt, sest arvan, et see aitab vähendada bürokraatiat. Tööstusseadmete panus saasteainete emissioonide hulgas on märkimisväärne, kuid rasketööstus on üks meie majanduse mootoritest ning sellele tuleb kaasa aidata, et emissioonid muutuksid keskkonnasõbralikemaks.

See on suur probleem minu West Midlandi piirkonnas, sest West Midland on teatavasti üks tööstuslikumaid piirkondi Ühendkuningriigis. Kompleksne lähenemine on tervitatav, kuid selle raporti ranged reeglid muudavad murelikuks ja leian, et rakendamiskulud ei tohiks olla nii suured, et need õõnestavad keskkonnakaitse sätteid.

Vajame kontrolli Euroopa ohutusvõrgustiku üle ja peame analüüsima selliseid probleeme nagu sõnniku ja läga levik, mis minu arvates poleks võrdeline keskkonnaalaste kasudega.

Administratiivkoormus ja -kulud peavad olema proportsionaalsed keskkonnakasudega, sest sellisel juhul tekib olukord, kus võidame igal juhul, sest see aitaks ettevõtetel rahuldada oma keskkonnaalaseid kohustusi, toetaks märkimisväärselt kliimamuutuse vastast võitlust ja looks võimaluse parandada minu piirkonna noorte ja vanade terviseseisundit.

 
  
MPphoto
 

  James Nicholson (PPE-DE). – Härra juhataja, hääletasin käesoleva raporti vastu. Kuigi selles võib olla häid tähelepanekuid, siis lõppkokkuvõtteks läheb see liiga kaugele. Pooldan Euroopa Liidu määruste süvalaiendamist, kuid mitte siis, kui need muudetakse liiga bürokraatlikuks, raskesti rakendatavateks ja ebasoodsaks tööstusele.

Püüdlus lisada sellesse õigusakti põllumajandus on minu jaoks täiesti vastuvõetamatu ning läheb üle piiri. See tuleb tagasi lükata. Pinnase kaitse lisamine pole Euroopa Parlamendi kohustus ja seda ei saa kohaldada üle Euroopa Liidu. See peaks olema riikide valitsuste kohustus.

Soovin teada, miks põllumajanduskomisjoniga sellel teemal ei konsulteeritud. Ei saa vastu võtta määrusi, mis on laastavad ning põhjustavad sea- ja linnuliha tootjate pankrotte. Tõde on see, et Euroopas võtame vastu määrusi ning piirame tootmist, kuid samal ajal lubame Euroopa Liitu importi, mille tootmisel pole kasutatud Euroopaga võrdväärseid standardeid. Ma ei saa sellega leppida.

 
  
 

 
  
MPphoto
 

  Richard Corbett (PSE). – Härra juhataja, uuestisõnastamise menetlusega seoses tekkis üksjagu poleemikat ja minu nime mainiti selles kontekstis. Esiteks mainin, et raportöör, kes selle meie kodukorra artiklitesse lisas, oli Marylène Renault, mitte mina.

Võib-olla on vajalik seoses parlamendi eesistuja korrektse tegevusega anda väike selgitus. Tihti on laual õigusakti eelnõusid, mis 15ndat, 16ndat ja 17ndat korda muudavad mingisugust eksisteerivat seadusandlust. See on väga segadusttekitav inimestele, kes peavad antud õigusaktiga tegelema. Oleme õigustatult alustanud sellise õigusakti kodifitseerimistoiminguga muuta see üheksainsaks loetavaks ja hõlpsasti koheldavaks tekstiks. Seisame sellega sageli silmitsi ja kuna see sisu ei muuda, siis on meil selle jaoks lihtsustatud toiming.

Uuestisõnastamise korral ilmnevad aga probleemid. Sellisel juhul esitab komisjon ettepaneku muuta eksisteeriva õigusakti paketi üht osa ja ülejäänud muutmata kodifitseerida. Oleme endale vabatahtlikult seadnud piirangud, et esitada sisulisi muudatusettepanekuid ainult selle osa kohta, mida komisjon on muutmiseks esitanud, ja mitte kasutada ülejäänud osa kodifitseerimist võimalusena sisu uuesti avada. Võib-olla peaksime, nagu üks meie kolleegidest soovitas. Samas tekiks leppe alusel probleeme algatuse õiguse eraldamisega meie ja komisjoni vahel. Ometi pole see kindlasti probleem, mille korral oli kolleegidel õigus heita ette eesistuja tegevusi. Olemasolevate eeskirjade alusel, mis me parlamendina endale võtsime ja mis me parlamendiliikmete absoluutse enamusega heaks kiitsime, on ettenähtud menetlust järgitud.

 
  
 

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, hääletasin antud raporti vastu, sest see püüab täiesti asjatult põimida põllumajandust suure hulga regulatsioonidega, mis siis antud valdkonnale kanda jääks. Kohtusin hiljuti mõningate oma valimisringkonna tootjatega. Nägin seda paberitööd, mis ühe tootja õlule juba oli laotud, sest tema suhtes juba kehtisid need määrused. Väristan õlgu, kui mõtlen selle peale, mis juhtub tavaliste tootjatega, kelle mahud on väga tagasihoidlikud, kui ka nemad allutatakse sellele suurele ja täiesti asjatule määrustekoormale.

Arvan, et see on raport, mis viib meid väga vales suunas, ja vähemalt on mul hea meel selle üle, et olin siin ja sain vastu hääletada.

 
  
  

- Raportid: László Surján (A6-0111/2009), Vladimír Maňka (A6-0057/2009)

 
  
MPphoto
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, ma ei soovinud võimalust selgitada Maňka raporti hääletust, sest kavatsesin seda praegusega kombineerida, kuna need kaks käsitlevad seda, kuidas me kavatseme järgmisel aastal eelarvet analüüsida, ja järgmisel aastal mind siin pole, sest lahkun juunis. Tean, et koja teine pool on sellest väga häiritud.

Tahtsin paika panna lihtsalt mõned peamised reeglid, mida siiani nendes raportites on eiratud. Peaksime uurima, kui suurte summade ulatuses toetame valitsusväliseid organisatsioone ja ametkondi, kus on suuri probleeme sellega, kuidas maksumaksjate raha praegusel hetkel kasutatakse. Räägin näiteks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametist, keda OLAF praegu uurib.

Suure majanduslanguse ja -viletsuse ajal peaks me võib-olla endid analüüsima, parandama oma eelarvet, et saaksime suuremaid summasid riikide rahandusministritele tagasi saata, kus seda hädasti vajatakse ning pitsitust kõige kõvemini tuntakse. Ja kindlasti nüüd, kui ettevõtted ja valitsusasutused üle maailma võtavad tööhõive küsimustes olulisi ja peaaegu irratsionaalseid otsuseid vastu, peaksime muret tundma selle pärast, et siin parlamendis on selle valdkonna jaoks ainult üks koht.

 
  
MPphoto
 

  Koenraad Dillen (NI).(NL) Härra juhataja, hääletasin antud raporti vastu. Kuigi on tervitatav, et illegaalne immigratsioon ja terrorismivastane võitlus on prioriteedid ning koda kutsub lõpuks komisjoni üles jälgima lähemalt toetuste kasutamist Kosovos ja ka Balkani maades, pidades meeles kiirustavat laienemist Bulgaaria ja Rumeeniaga, on siiski kahju, et ühtegi tegevust pole vastukaaluks esitatud ega ühtegi tingimust seotud.

Ühtlasi propageerib minu fraktsioon laienemise peatamist pärast Horvaatia ühinemist. Pöördudes aga tagasi raporti juurde, nagu just mainiti, siis miks ei võtnud see koda vaevaks kasvõi üks kord toetada mõne üleliigse valitsusvälise organisatsiooni ja Euroopa agentuuri kaotamist, mis ei allu ühelegi demokraatlikule kontrollile, tõlgendavad oma volitusi liiga laialt ja kulutavad Euroopa maksumaksja raha mitte millelegi.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Härra juhataja, suurepärane, et parlament peab oluliseks, et kõikidel täiskogu liikmetel oleks võrdne ligipääs keeleteenustele. Parlament peab muutuma tõeliselt mitmekeelseks. Võib tõepoolest väita, et töövõtja poolt palgatud isikute töötingimused peaks vastama keelereeglitele.

Teisest küljest jätab hoonete peatükis antud täiskogu selge seisukoha võtmata igakuiselt Strasbourg’i reisiva tsirkuse suhtes, mis läheb aastas maksma umbes 200 miljonit eurot. Selline otsus ei sisalda endas Euroopa kodanikele ja maksumaksjatele head sõnumit ja seetõttu hääletasin käesoleva raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett (PSE). – Härra juhataja, seoses kahe eelarvelise hääletusega, siis kas võin tähelepanu juhtida sellele, et paljud inimesed küsivad, kui palju saab Euroopa eelarvest rahandusliku stiimulina suunata majanduskriisi leevendamiseks? Vastus on: väga vähe. Terve Euroopa Liidu eelarve on väiksem kui 1% SKTst ja viimastel aastatel on SKT osakaal olnud languses. Makroökonoomilisest seisukohast vaadatuna on tegemist väga väikse eelarvega ja mitmed euroskeptikud peaksid seda meeles pidama.

Teisest küljest võib see teatud valdkondades suurt struktuurilist mõju avaldada ning järk-järgult parandada Euroopa majanduse struktuuri. Uurimis- ja arendustegevuse ning piirkondlike fondide kulude ja sotsiaalsete kulude mõningate aspektide seisukohast vaadatuna saame aidata meie majandusel taastumiseks ette valmistuda.

Mul on hea meel, et eelarve need aspektid hõlmavad järk-järgult üha suuremat osa eelarves ja põllumajanduse ning mõningate teiste osakaal väheneb. Samas arvan, et trende tuleb kiirendada ning peame jätkuvalt palju kiiremini liikuma selles suunas, et ressursse liigutatakse sinna, kus need võivad tõepoolest mõju avaldada.

 
  
  

- Raport: Christel Schaldemose (A6-0064/2009)

 
  
MPphoto
 

  Simon Busuttil (PPE-DE),(MT) Hääletasin selle raporti alternatiivse muudatusettepaneku poolt ning keeldusin hääletamast, kui jõudsime põhilise muudatusettepanekuni. Pole kahtlustki, et online-hasartmängude sektoris on ausus väga oluline. Peame kindlustama, et suudame tagasi tõrjuda igasuguse kuritegevuse, mis võiks seda mõjutada. Samas ei tähenda see seda, et peaksime pöörduma protektsionismi juurde. Peame meeles pidama, et vabadus pakkuda teenuseid Euroopa Liidus on tunnustatud ühenduse põhiprintsiip ja seetõttu ei tohiks me abi otsida protektsionismist. Lisaks tasuks märkida, et Internet, rääkides siis online-hasartmängudest, juba pakub meile palju turvameetmeid, mille saame endale vundamendiks võtta, näiteks kohustus enne mängimisvõimaluse saamist ennast registreerida või teatud tegevuste jälgimine, mis võivad olla pettustega seotud või isegi kasutatavate krediitkaartide tuvastamine. Seetõttu peame aususele ütlema „jah” ja protektsionismile „ei”.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). (CS) Daamid ja härrad. Interneti-hasartmängude kasv on uus fenomen, mis ei tunne riigipiire, mis toob endaga kaasa negatiivsed tagajärjed, millele peame ühtsel ELi tasandil viivitamata vastu seisma, et kaitsta efektiivselt lapsi ja noori. Liikmesriigid peavad võimalikult kiiresti kehtestama ühtse määruste paketi tasude kohta, sh ka isikutuvastuse ja vanuse kontrolli. Võtmeküsimus on loomulikult ennetamine ja seetõttu propageerin üle-Euroopalist keeldu hasartmängureklaamidele, mis on suunatud noortele, just nii, nagu meil on keelud alkoholi ja tubaka reklaamid. Peame jälgima ka selle meelelahutustööstuse teisi negatiivseid mõjusid, sh rahapesu ja organiseeritud kuritegevust üldiselt. Ja mis puutub nendesse valdkondadesse, siis olen täiesti vastu vabaturule.

 
  
MPphoto
 

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE).(IT) Härra juhataja, ma polnud kindel, kuidas ja mis põhjusel hääletada proua Schaldemose raporti korral, mis puudutas online-hasartmängude ausust. Küsisin siis oma pensionäride käest. Eile kohtusin pensionäri Ugo Rossiga, kes on pensionil oskustööline. Ta lausus: „Aa, online-hasartmängud. Kaotasin 10 000 eurot.” Natuke hiljem kohtusin pensionärist proua Lucia Annonega. Ta lausus: „Ära räägi mulle online-hasartmängudest. Kaotasin 100 000 eurot.” Hääletamise viisi osas langetasin otsuse siis, kui isegi mu ema, kes on 94 aastat vana, ütles: „Sa andsid mulle arvuti ning olen kaotanud kogu 2009. aasta märtsi pensioni, 450 eurot.” Nii et, ei, härra juhataja. Sellel hetkel otsustasin, et protesteerimaks hasartmängurluse vastu ja selleks, et see juuritaks Euroopast välja, pidin hääletama antud raporti vastu.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – Härra juhataja, online-hasartmängude küsimuses peavad olema selged ja ühetimõistetavad seadused, mis piiravad ja reguleerivad hasartmängutööstuse peaaegu 3 miljardi euro suurust iga-aastast brutokäivet ja peavad selle üle arvet. Siiski, pr Schaldemose andmete põhjal on see 3 miljardit eurot ainult 5% kogu Euroopa Liidu hasartmänguturust.

Seetõttu on antud valdkonna olulisus ja mõju selgesti tuntavad, nagu ka selle ohud. Hasartmänge seostatakse sageli õigustatult rahvusvahelise kuritegevusega ja piiriüleste ebaseaduslike hasartmängude korraldamisega, mida on palju lihtsam Internetis läbi viia ja mis on ohuks paljude riikide seadustele ja milles peituvad ohud riigi suveräänsusele.

Oluline on esile tõsta ka negatiivseid efekte tervisele, mida hasartmängudega seostatakse. Arstina olen väga hästi teadlik sõltuvusttekitavate või kinnisideeks saanud hasartmängude kahjulikest omadustest. Neid probleeme ei saa Euroopa Parlament alahinnata.

Selleks, et lahendada pettuste, kuritegeliku käitumise ning finants- ja meditsiiniga seotud probleeme, mis tulenevad online-hasartmängudest, kutsun Euroopa Parlamenti üles hääletama korduvalt paremate lahenduste poolt tulevikus.

 
  
MPphoto
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, hääletasin antud raporti küsimuses härra Busuttiliga sarnaselt ja olin mures diskussiooni väärilisuse pärast. Antud arutelu käigus räägiti uskumatut jama, nagu tõestas minu kolleeg härra Fatuzzo, kes just lahkus. Täielik lollus on öelda, et kuna kolm vanainimest kaotas vabatahtlikult raha, siis peaksime keelama online-hasartmängud kogu mandril.

Arutelu käigus tulid esile mitmed riikidevahelised erinevused ja arutelust puudus igasugune ausus. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon tellis uuringu, millest selgus, et online-hasartmängudel on sama kahjulik mõju kui tavalisel mängukohal, mida haldab riiklik loteriiettevõte. Selles oli üks mõistlik punkt, mis rääkis õiglasest kasusaamisest, et tagada spordis ausust. Kahjuks on see arutelu kasvatanud online-mängurite ja spordi juhtorganite vahelist lõhet laiemaks kui kunagi varem, selle asemel et tuua neid kokku kõiki rahuldava lahenduse leidmiseks. See on näidanud täiesti selgelt, et vaja on kohtumispaika, kus need kaks rühma saaksid kohtuda ja teema üle arutleda. Kahjuks pole selleks kohaks see koht siin.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, me kõik teame, et hasartmängude teema põhjustab väga palju emotsioone. Selleks on vaja kuulata enne mind esitatud kõnesid. On neid, kes usuvad, et hasartmängud on saatana kätetöö, ja need, kes selles osalevad, väärivad põrgutules piinlemist ning kõiki kaotusi, mida nad kogevad maapealses ja surmajärgses elus. Tunnistan, et see on äärmuslik vaatepunkt, kuid vaadates, millist keelt on käesolevas raportis kasutatud, näiteks probleemid läbipaistva sektoriga, mis kaitseb üldsuse ja tarbija huve, pettuste ja muu kriminaalse käitumisega võitlemine, tarbijakahjude ennetamine, siis kõik neid tundeid on väljendatud, kuigi palju kammitsetumalt, selles online-hasartmängude raportis.

Samas võtke arvesse käesoleva raporti silmakirjalikkust. See kujutab online-hasartmänge negatiivse ja kahjulikuna, kuid ei ütle midagi riigi monopolide kohta, kes peituvad emotsionaalse keelekasutuse taha ja jätkavad eraettevõtetest innovaatiliste konkurentide turult väljasurumist. Jäägem arutelu teema suhtes ausaks. Arutelu toimub eesmärgiga säilitada riiklikku monopoli ja me teame, millega see lõpeb. See lõpeb pärisorjusega.

 
  
  

- Raport: Maria Petre (A6-0088/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, kvaliteetne toit pole Euroopas püüdlus. See peab jätkuma tegelikkusena. Kuid selle tootmisega peab kaasnema õiglane ja konkurentsivõimeline kasu. Meie põllumajandustootjad peavad olemas suutelised teenima piisavalt, et katta ELi toiduohutuse, loomade heaolu ja keskkonnanõuetest põhjustatud lisakulusid. Konkureerides odavate ja madalama kvaliteediga importtoodetega, pole kvaliteet tihti piisavalt heaks konkurentsieeliseks. Siit ka ühise põllumajanduspoliitika rahastamise roll, mis on vajalik meie tootjate konkurentsivõime säilitamiseks. See peab olema see quid pro quo, et tasakaalustada ELi määruste kehtestatud suuri kulusid.

Mõistan ka hukka tootjate pidevat ärakasutamist suurte turustajate poolt, kes nüüd valitsevad Euroopa toiduturgude üle. Nad kasutavad jätkuvalt ära oma võimupositsiooni ja tootjaid ekspluateeritakse igal võimalusel, isegi sinnamaani, et nad peavad ise oma reklaami eest maksma.

 
  
  

- Raport: Jonathan Evans (A6-0011/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, tänan võimaluse eest selgitada oma hääletust. See võib-olla üllatab teid, et tegelikult hääletasin käesoleva raporti poolt, võttes arvesse, et autoriks oli minu väga hea konservatiivist Briti kolleeg.

Majandusraskuste ajal peame ettevaalikult suhtuma üleskutsetesse, millega taotletakse veelgi suuremat protektsionismi ning soovitakse, et peataksime oma tavapäraste eeskirjade rakendamise konkurentsi ja riigiabi küsimustes. Protektsionismi üleskutse on esitanud president Sarkozy, kes väidab, et maksumaksjate raha tuleks kasutada prantsuse autotööstuse kaitseks. Samasuguseid pakette näeme Ameerikas. Minul tekkis huvi, kui nägin mõni päev tagasi ühes Ameerika ajakirjas reklaami, mille olid tellinud Ameerika autoettevõtted, kus oli järgmine tekst: sa ei tahtnud meie autosid osta – seetõttu võtame su raha ikka ära sinu maksumaksjate raha kaudu, et hoida meie ettevõtteid elus.” Tundub, et asi on läinud siis nii kaugele. Kuna ettevõtted ei pakkunud selliseid kaupu ja teenuseid, mida tarbijad soovisid osta, heidame kõrvale riigiabi eeskirjad ning hoiame elus ettevõtteid, mis ei pruugi pikemas perspektiivis ellu jääda. Saame aru töökohtade olulisusest, kuid veendugem, et võtame vastu häid majandusotsuseid.

 
  
  

- Raport: Edit Herczog (A6-0074/2009)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). (CS) Härra juhataja, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ei ole kahjuks endiselt majanduse selgrooks, seda eriti uutes liikmesriikides, kuid siiski esindavad nad mingil määral tööhõive kindlustundega seotud lootusi. Loomulikult vajame paindlikumaid tööhõiveseadusi, et need väikeettevõtted saaks uutele nõudmistele paindlikult reageerida ja spetsialiste lihtsamalt uute eesmärkide valguses premeerida. Peame muutma lihtsamaks ettevõtete asutamise, kuid ka likvideerimise. Kõige olulisem on see, et meil peab olema lihtsam ligi pääseda mitte ainult krediidile, vaid ka Euroopa fondide finantsressursside kasutamisele. Seda kõike me teame. Viimase viie aasta jooksul oleme siin Euroopa Parlamendis päris palju tööd teinud, kuid liikmesriigid peavad neid aspekte käsitlema ja rakendama selle asemel, et lihtsalt neist rääkida. Nüüd kriisi ajal on enam kui selge, mis on antud valdkonnas unarusse jäetud, eriti uutes liikmesriikides. Hääletasin proua Herczogi raporti poolt, kuid kogu tegevus on mõttetu, kui liikmesriigid pole nõus selle kallal tööd tegema.

 
  
MPphoto
 

  Milan Gaľa (PPE-DE). (SK) Härra juhataja, hääletasin proua Herczogi raporti poolt. Euroopa Liidus on 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtet. Nad moodustavad 99% kõikidest ettevõtetest ning annavad tööd rohkem kui 100 miljonile ELi kodanikule. Praegusel kriisiajal on nad seetõttu olulised majanduskasvu, sotsiaalse sidususe ja eriti töökohtade loomise seisukohast. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on väga innovaatilised ning neil on suur arenguvõime. Nad aitavad märkimisväärselt kaasa Lissaboni eesmärkide rakendamisele.

Krediit ja laenud on Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete peamised finantsallikad. Kuna väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid peetakse riskialtimateks, siis on neil keeruline finantsile juurde pääseda. Eriti oluline on luua väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele soodsad tingimused rahaliste vahendite saamiseks nii laenude kui ka ELi fondide kaudu ja tagada seeläbi nende äritegevuse pikaajaline jätkusuutlikkus.

 
  
MPphoto
 

  Neena Gill (PSE). – Härra juhataja, toetasin seda raportit, sest nagu juba kuulsime, väikeettevõtted on meie majanduse selgroog. Mitmete liikmesriikide majanduse taastamise plaanid on tõstnud esile väikeettevõtete olulist võimalikku rolli meie majanduse taastumisel praegusest kriisist.

99,2% minu piirkonna ettevõtetest annab tööd vähem kui 49 inimesele. West Midlandsis on Ühendkuningriigi piirkondade arvestuses suurim proportsioon väikeettevõtteid. Eeldusel, et liikmesriikide pädevust võetakse korralikult arvesse näiteks sellistes valdkondades nagu kollektiivläbirääkimiste õigused, läheb see raport üpris kaugele, kindlustades, et me kõik mõtleksime kõigepealt väikeettevõtete peale.

Eriti tervitan antud raporti rõhuasetust probleemidele, millega väikeettevõtted peavad silmitsi seisma seoses krediidile juurdepääsu, aja ja allikatega, koolituseks ja väljaõppeks ning – mis kõige olulisem – arendustööks. Üha tähtsusetumaks muutuvad riigipiirid väikeettevõtetele, kes ajavad äri partneritega üle Euroopa. Samas peame neid meetmetega piiriülesel kauplemisel kaitsma ja ühena sellistest meetmetest on näiteks minu päevakorda tagasi toodud võlgniku varade raport.

EL mängib olulist rolli ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimise kindlustamisel, mis tähendab, et me peaks tagama pangavälise mikrokrediidi kättesaadavuse. Saame seda täide viia struktuurifondide kasutamise ja mikrokrediidiinstitutsioonide rajamisega, ilma et peaks maksumaksjalt raha võtma. See algatus piirab töötust ja taaskäivitab meie majanduse.

 
  
MPphoto
 

  Gary Titley (PSE). – Härra juhataja, tervitan antud raportit, kuid ühe või kahe väikese reservatsiooniga. Oleme minu kolleegilt, proua Gillilt kuulnud, kui olulised on väikeettevõtted majandusele ja kuidas nemad võtavad praeguste hetke probleemidest tekkinud peamise löögi enda peale. Probleem peitub selles, et Euroopa Liit mõtleb peamiselt suurettevõtete peale, on siis tegemist seadusandluse, turgudele ligipääsu või rahastamisega.

Räägime sageli paremast regulatsioonist, kuid mida me tegelikult vajame, on proportsionaalsus. Peame kindlustama, et meie seadusandlus on proportsioonis nende probleemidega, millega me tegeleme, ja eriti rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooniga, millest täna rääkisime. Muret tuntakse eelkõige suurettevõtete ja mitte väikeettevõtete pärast ning me peaks selle üle arutlema.

Tervitan selliseid algatusi nagu JASMINE, mis minu arvates viivad meid õiges suunas, kuid peame mõtlema ka rahastamise, turule juurdepääsu ja seadusandluse seisukohtadest ning ka väikeettevõtete spetsiifiliste vajaduste peale.

Soovin esitada ühe spetsiifilise palve: meil on ühtne turg, kuid meil pole ühte ühenduse patenti. Oleme sellega nüüdseks aastaid tegelenud ja on tõepoolest häbiväärne, et me ei suuda seda probleemi lahendada. Sellest võib-olla Euroopa Liidu ettevõtetele kõige rohkem abi. Asugem asja juurde.

 
  
MPphoto
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, tänan tõlke, et nad olid nõus siia jääma, sest härra Beazley võttis neilt kaua aega tagasi võimaluse lõunale minna.

Peaksin alustama selgitusega selle kohta, et suurde fraktsiooni kuulumine ei tähenda alati head. Mõningates olulisimates aruteludes on väga raske saada kõneaega, kui kõneleja pole nõus suure fraktsiooni seisukohaga, ilma et ei peaks kas täielikult oma arvamust kompromissile ohvriks tooma või lõpmatuseni kestvates meeletult igavates kohtumistes pugema, ja seetõttu on minusugustele inimestele hääletuste seletused väga olulised.

Arvan, et üldjoontes peaksin Small Business Act algatuse või tõesti igasuguseid väikeettevõtete vajadusi tunnistavaid püüdlusi heaks kiitma. Tõepoolest, halb seadusandlus sel ajal, kui ise väikeettevõtjana tegutsesin, oli minu poliitikasse tuleku põhjuseks. Püüdsin muuta ühte spetsiifilist olukorda.

Samas olen üpris kindel, et igasugune määrus, mis siit pärineb, loob kindlasti rohkem väikeettevõtteid. Kuid praegu tunduvad suurettevõtted olevat need, kes suure Euroopa regulatsiooni tõttu muutuvad järk-järgult väikeettevõteteks, kus töötajate arv on väiksem, sest nad vähendavad antud määruse tõttu oma käivet ning viivad töökohad meie mandrilt minema. Meie selles kojas peame käituma väga ettevaalikult, et me suudaksime julgustada inimesi rajama uusi ettevõtteid ning ei julgustaks töökohtade liikumist teistele mandritele, sest võime reguleerida ka töökohtade kadu.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, nagu eelmine kõneleja tänan ka mina kõiki tõlke, kes on pidanud meie kõnesid kuulama. Olen kindel, et teile pakub see palju vähem rahuldust kui meile.

Kaks minu lemmikmotot – põhjustel, mis ei pruugi olla ilmsed – on väike on ilus ja suurus ei loe. Esindan Londonit, mis minu arvates on parim linn maailmas ning maailma parima riigi pealinn. Kuigi meil pole enam meie suitsukorstendega tööstuseid, on meil palju loomevaldkondades ja moetööstuses tegutsevaid väikeseid, innovaatilisi ettevõtteid, kes loovad tõelises kasvuvaldkonnas kogu aeg töökohti.

Nagu eelmine kõneleja mainis, näeme palju Euroopa määruseid, mille eesmärk tundub olevat aidata ettevõtteid, kuid tihti on see suurettevõtete lobitöö tulemus, kes soovivad väikeettevõtteid eemal hoida. Mõned aastad tagasi einestasin ühe tähtsa suurettevõttega, kes kirjeldas väikeettevõtteid muidusööjatena. Sellise suhtumise vastu peame võitlema. Samuti peame väikeettevõtteid abistama riiklike tellimuste ja suurettevõtetega konkureerimisega seoses, kuid eriti praegu – krediidipuuduse ajal – peame kindlustama, et elujõulised väikeettevõtted jätkaksid kasvamist, looksid rikkust ja töökohti kõikjal Euroopa Liidus.

 
  
  

Kirjalik selgitus hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Paolo Costa (A6-0049/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin härra Costa raporti poolt, mis puudutas teatud sätete muutmist liikmesriikide ja Armeenia Vabariigi vahel kehtivates lennundusteenuste kahepoolsetes lepingutes. Arvan, et tuleks lisada määramissäte, et ei tekiks eristusi ühenduse, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi vedajate vahel. Lisaks toetan ka artiklisse 5 lisatud muudatusettepanekut, mis on seotud õhutranspordi tariifidega, mille alusel Euroopa Ühenduse siseselt toimuv vedu peaks olema allutatud Euroopa Ühenduse õigusele. Usun, et need muudatusettepanekud toovad kasu nii lennutranspordi sektoris tegutsevatele ettevõtetele kui ka kodanikele, kes saavad kasu toimingute bürokraatiaga seotud lihtsustamisest ja juriidiliste konfliktide lahendamisest, mis leiavad tavaliselt aset juhtumite korral, kus ühel ajal kehtivad ühenduse määrused ja kahepoolsed lepped.

 
  
  

- Raport: Paolo Costa (A6-0059/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. – Mõistan, et Costa raport käsitleb liidu ja Iisraeli vahelise lennundusteenuse tehnilisi aspekte. Siiski hääletasin raporti vastu, protestimaks Iisraeli valitsuse ülekohtuste tegevuste vastu Gazas, isegi kui Hamasi võitlejate poolt läbi viidud raketirünnakuid Iisraeli asunduste pihta ei saa õigustada ja igaüks mõistab, et Iisrael reageerib sellele.

Probleem on selles, et hiljutine sissetung Gazasse oli täiesti ebaproportsionaalne ja suuresti valimatu, kus hukkunute arv süütute Palestiina meeste, naiste ja laste seas oli sada korda suurem kui Iisraeli armees.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. (PL) Hääletan raporti poolt, mis käsitleb EÜ ja Iisraeli vahelise lennundusteenuse lepingu mõningaid aspekte. Nõustun raportööri ettepanekuga, et leping tuleks allkirjastada.

Arvan, et muudatusettepanekud seoses määramise, lennukikütuse maksustamise ja hinnakujundamise sätetega on asjakohased, võttes arvesse praegu kehtivaid kahepoolseid leppeid. Loodan, et lähtudes vastastikusest usaldusest teiste fraktsioonide süsteemide vastu, aitame kaasa lepingu rakendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin härra Costa raporti poolt, mis puudutab Euroopa Ühenduse ja Iisraeli vahelise lennundusteenuse lepingu mõningaid aspekte. Nõustun raportööriga, et teatud teenuste valdkonnas tuleks julgustada Iisraeli riigiga koostöö tegemist, nagu näiteks lennundusteenused, kuid mitte ainult vastastikuse kasu, vaid ka positiivsete välisefektide tekkimise tõttu ümbritsevas piirkonnas. Olen ise raporti raportöör, mis käsitleb Iisraeliga ühtse õhupiirkonna väljatöötamist komisjoni ettepaneku raames, mis puudutab üleilmset lennunduskokkulepet selle tähtsa Euroopa Liidu partneriga Lähis-Idas ja Euroopa naabruspoliitika kontekstis ning ühe peamise kaubanduspartneriga Euromedi alas.

Ka on Iisrael kaua aega olnud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liige ja täitnud oma kohustusi ning kehtestanud poliitikad, mis vastavad selle valdkonna rahvusvahelisele seadusandlusele, eriti ohutuse ja julgeoleku, kuid ka keskkonnakaitse ning lennuettevõtete töötajate heaolu küsimustes. See kõik kokku tähendab, et eelmainitud kõikehõlmavat lepet tuleks rakendada ühenduse tasandil, pöörates samal ajal suurt tähelepanu kasvava lennuliikluse keskkonnamõjudele ja juurepääsutingimuste võrdsusele.

 
  
  

- Raport: Joseph Borrell Fontelles (A6-0073/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin EÜ ja Lõuna-Aafrika lepingu täiendava protokolli poolt, mille eesmärk on arvesse võtta Rumeenia ja Bulgaaria liitumist ELiga.

Rumeenia ka Bulgaaria ELi liitumise tulemusena annab Euroopa Parlament oma nõusoleku nõukogu otsuse projektile, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel sõlmitud kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokolli sõlmimist, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga.

Minu arvates on eriti oluline, et kõikides ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitavates lepingutes on Rumeenia ELi liikmesriigina. Rumeenia on Euroopa perekonna täieõiguslik liige ning ta peaks olema lisatud kõikidesse ELiga seotud dokumentidesse. Rumeenia peab saama kasutada ELi liikmesriigi õigusi ja kanda kohustusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult.(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Keeldusin hääletamast härra Borrell Fontelles'i raporti üle, mis käsitles EÜ ja Lõuna-Aafrika lepingu lisaprotokolli võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ELiga. Ma ei nõustu täielikult minu kaasliikme tehtud tööga.

 
  
  

- Raport: Jeanine Hennis-Plasschaert (A6-0061/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult.(IT) Tänan teid, härra juhataja. Schengeni lepingu kohaldamisest alates on toimunud suur areng. Lepe muutis radikaalselt paljude Euroopa kodanike elusid, keskendudes piiri haldamise uuele lähenemisele.

Uus faas, mis on pühendatud integreeritud piirihaldusele, algas 2002. aastal, ja see pani aluse ühisele õigusaktide kogu loomisele, ühisele kooskõlastusmehhanismile, operatiivkoostööle, ühisele integreeritud riskihaldusele, töötajate koolitusele ja koormusjaotusele liikmesriikide vahel, mis oli ettevalmistusperiood Euroopa Piirivalvekorpuse rajamiseks.

Nüüd, kui see faas on lõpetatud, on aeg vaadata tulevikku, et jõuda tõeliselt integreeritud piirihalduseni, täitmaks kahte eesmärki, milleks on julgeoleku parandamine ja kolmandate riikide kodanike reisimise lihtsustamine. Seepärast pooldan komisjoni poolt parlamendile esitatud ettepanekuid, millest mitmetele on minu raportis juba tähelepanu juhitud, mis käsitleb neid ühenduse eeskirju, mis on seotud inimeste piiriülest liikumist reguleerivate ettekirjutustega. Antud juhul tundub paratamatu, et jätkame sellel rajal ja anname pooldava hinnangu sisenemist ja väljumist registreeriva süsteemi loomisele, hõlbustades reisijate piiriületusi ja võttes kasutusele reisi kinnitamise elektroonilise süsteemi.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult.(PT) Liikmesriigid vastutavad ikka oma piiride valvamise eest, kuid ainult üldlepe ja ühine poliitika annab meile võimaluse võidelda piiride ja migrantide voolu haldamise peamiste väljakutsega.

Sisepiirideta ala ei toimi, kui välispiiride valvamisel puudub vastutus ja solidaarsus. Meeles tuleks pidada selle peamist põhjust. ELi välispiire ületab igal aastal rohkem kui 300 miljonit reisijat.

Tõeliselt integreeritud piirihaldus peab tööd tegema kahe peamise eesmärgi nimel: julgeoleku suurendamine ja piiride ületamise lihtsustamine nendele, kes püüavad siseneda seaduslikult ja legitiimsetel põhjustel.

Me ei saa aga jätkata üksikute eraldiseisvate uute algatuste vastuvõtmistega, kui meil puudub suur kõikehaarav ELi piiristrateegia plaan. Oluline on ka hinnata eksisteerivaid süsteeme, et kaaluda, kas uusi instrumente on tõepoolest vaja luua, ning samuti tuleb arvestada nende püsivuse, usaldusväärsuse, koostalitlusvõime ja kuludega ning kas üksikisikute põhiõigustele pööratakse piisavalt tähelepanu.

 
  
MPphoto
 
 

  Gérard Deprez (ALDE), kirjalikult. (FR) Toetan proua Hennis-Plasschaert’i raportit järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete kohta.

Seistes silmitsi väljakutsega samaaegselt tõhustada sisejulgeolekut ja hõlbustada kolmandate riikide kodanike reisimist, on komisjon esitanud kolm lahendust: sisenemise ja väljumise registreerimine peamiselt selleks, et käsitleda nähtust seoses inimestega, kes jäävad riiki kauemaks kui viisaga lubatud; piiri ületamise lihtsustamine heausksete reisijatele; ning reisiloa elektroonilise süsteemi kasutuselevõtmine süsteemi näite alusel, mida on USAs alates jaanuarist kohaldatud. Viimase punkti osas rõhutaksin komisjoni poliitikauuringu olulisust, mis analüüsib seda tüüpi süsteemi tõhusust, mõju ja praktilist teostatavust: meil peab olema juurdepääs objektiivsele hinnangule selle kasulikkusest ja selle tegeliku, mitte üksnes eeldatava lisaväärtuse kohta.

Me ei tohi unustada, et enne kõnealuse muljetavaldava vahendi kasutuselevõtmist on kaks eeltingimust: peame kiirendama SIS II rakendamist, et võimaldada passide ja viisade biomeetrilist kontrolli ja peame läbi vaatama süsteemi mõju isikuandmete kaitsete tagamaks, et meede on proportsionaalne.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult. (FR) Sellist haruldast sündmust tasub esile tõsta. Kõnealune omaalgatuslik raport ELi välispiiride haldamise tuleviku kohta on mõistlik ning sellest paistab teataval määral realistlikku suhtumist, sest esimese etapina tehakse ettepanek ELi piiride haldamine uuesti läbi vaadata – kriitiline, põhjalik olemasolevate süsteemide toimimise ja tõhususe analüüs ning kuidas nad vastastikku mõjuvad.

Olemata kergeusklikud, võime olla optimistlikud ja seejärel võib-olla arutelu pidada.

Lihtsalt näitena aitamaks meil mõista kõnealuse teksti autorite mõtteviisi, on siinkohal toodud kaks lõiku.

Esimeses tunnistatakse, et „tasakaalu leidmine üha suurema hulga inimeste vaba liikumise ja liidu kodanike suurema julgeoleku tagamise vahel ei ole kerge ülesanne…”. See on kahtlemata tõsi, kuid teises kohas loeme, et „piiride turvalisuse suurendamise meetmed peavad üha enam globaliseeruvas maailmas käima käsikäes reisijatevoogude hõlbustamise ja liikuvuse edendamisega”.

Selline skisofreenia on meile üsna arusaamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Roselyne Lefrançois (PSE), kirjalikult. – (FR) Kohe algusest on minul, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kõnealuse raporti variraportööril olnud tõsised kahtlused Euroopa Komisjoni teatises mainitud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasulikkuse ja tõhususe suhtes. Sellise süsteemi rakendamine, mis on otseselt inspireeritud US-VISIT programmist, tähendaks tohutute investeeringute tegemist selleks, et näha ainult väga ebakindlaid tulemusi võitluses nii ebaseadusliku sisserände kui ka kuritegevusega. Seda näitab igal juhul USA eksperiment.

Lisaks sellele kujutavad kavandatud meetmed, mis põhinevad massilisel isikuandmete kogumisel, minu arvates ohtu eraelu puutumatuse kaitsele. Seda seisukohta jagab Euroopa andmekaitseinspektor.

Mitmete minu esitatud muudatusettepanekute vastuvõtmise tagajärjel, mille eesmärgiks oli rõhutada kahtlusi seoses süsteemi vajalikkuse ja proportsionaalsusega ning kritiseerida kahtluse õhkkonda, mis üha enam läbib otsuseid seoses välispiiride haldamisega, toetan raportit täiskogus.

Ajal, mil maailma majandus on kriisi sukeldunud, on Euroopa eelarve jaoks kahtlemata teisi prioriteete.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Omaalgatuslik raport ELi piirihalduse kohta on oluline, sest see on juhiseks õigusaktidele, mille EÜ 2009. aastal esitab. Fraktsiooni PPE-DE raportöörina usun, et tekst peab selgemini toetama järgmiste sammude ettevalmistamist integreeritud piirihalduses.

Seoses ELi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga, oli osa selle süsteemi loomiseks vajalikke andmeid juba kogutud süsteemidega, nagu VIS, SIS ja EURODAC. Komisjon peab haldama nende süsteemide omavahelisi seoseid ja laiendama nende funktsionaalsust kulude ühtlustamiseks.

ELi kodanikele pakutav võimalus kasutada automaatväravaid osana registreeritud „heauskse reisija” programmist on tervitatav, sest see aitab kiirendada reisijatevoogusid ja vältida ummistumist. Olen siiski teinud ettepaneku asendada mõiste „heauskne reisija” mõistega „sagedane reisija”, vältimaks seda, et ülejäänud reisijaid peetaks „kõrge riskiga” reisijateks.

Reisiloa elektroonilise süsteemi loomine ei ole majanduslikult õigustatud. Seetõttu tegin ettepaneku asendada see biomeetriliste passide kohustusliku kasutamisega kolmandate riikide kodanikele, kes ei vaja ELi sisenemiseks viisat.

Saavutamaks ELi strateegilisi eesmärke, ei tohiks komisjon alustada uute vahendite väljatöötamist enne, kui olemasolevad täielikult toimivad ja on usaldusväärsed.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Välispiiride julgeolek on valdkond, mida ei ole piisavalt uurinud ei meie Euroopa Parlamandis ega teised ühenduse institutsioonid. Toetasin kõnealust raportit, sest usun kindlalt, et kolmandate riikide kodanike tuvastamise olulisus ei seisne üksnes asjaolus, et see hoiab eemal inimesed, kellele ei tohiks sissepääsu lubada, vaid pigem hõlbustab see juurdepääsu seaduslikele reisijatele.

Kõnealuses raportis esitatud arvukate vajalike soovituste ja tähelepanekute seas tahaksin eriti peatuda sellel, kui oluline on piirihalduse laiaulatusliku üldkava olemasolu. Ehkki hetkel dikteerivad ELis institutsioonilisi muutusi muud prioriteedid, on muutumas väga oluliseks integreerida arvukad piiriprogrammid – kavandatud ja olemasolevad –, et vältida tarbetut dubleerimist ja kulusid.

Samuti tahan rõhutada, kui oluline on koordineerida kõnealust potentsiaalset kava Schengeni piirkonna kogemuse ja eesmärkidega, mis on selgeim näide sellisest avatud piirkonna mudelist, mida me kõik Euroopas tahame. Me ei vaja ajutisi menetlusi, rääkimata hulgast omavahel kokkusobimatutest mehhanismidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest arvan, et ELi sisepiirikontrolli kõrvaldamine on suur samm Euroopa integratsiooni protsessis, kuid see hõlmab ka uusi probleeme, millega peame arvestama.

Tervitan nõukogu algatust õigusaktide ettepanekute ettevalmistamisel aastateks 2009-2010 riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, registreeritud reisija programmi ja reisiloa elektroonilise süsteemi kasutuselevõtmise kohta. Ehkki ma usun, et kõnealuseid programme tuleks rakendada võimalikult kiiresti ja kasutada võimalikult tõhusalt, tuleb need nõuetekohaselt ette valmistada.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi nõuetekohane toimimine sõltub nii vahenditest kui ka süsteemide VIS, SIS II ja EURODAC eduka toimimise perspektiivist. Usun, et on täiesti hädavajalik koostada laiaulatuslik üldkava, milles sätestatakse ELi piiristrateegia üldine raamistik ning tagatakse kooskõlastamine ja koostöö erinevate süsteemide ning asutuste vahel, kellel on kohustused kõnealuses valdkonnas.

Peame võtma arvesse ka USA kogemust kõnealuses valdkonnas. Nõustun autoriga, et programm nagu US VISIT võib toimida tehnilisest seisukohast ja seega ei ole programm iseenesest tõke, mis takistab normaalset reisijatevoogu.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Õigussüsteem, mis on tundlik pettustele, mida on keeruline kehtestada ja sageli ei kohaldata, on üleskutse õigusrikkumistele kui just mitte lihtsalt teadmiste puudumisele. Arvestades olemasolevat teavet, tuleb uskuda, et see on üks raskusi seoses erinevate Euroopa õigusaktidega sisserände kohta. On igati teada, et seaduse keelav mõju sõltub rohkem sellest, kui tõenäoline on selle kohaldamine kui selles sisalduvatest sanktsioonidest. Need probleemid osutavad vajaduste tunnistamisele Euroopa asutuste poolt teha koostööd olemasolevate õigusaktide kohaldamisel ja ka õigusraamistiku kohandamise püüdlustele erinevates raportites kirjeldatud reaalsusele.

Lõpetuseks, nii solidaarsuse kui ka õigluse huvides tuleb rõhutada, et on vajadus pöörata tähelepanu koormale, mida välispiiride haldamine endast kõnealustele liikmesriikidele kujutab.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Rogalski (UEN ), kirjalikult. (PL) Hääletasin kõnealuse raporti poolt järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete kohta. Sooviksin siiski juhtida teie tähelepanu mitmetele olulistele küsimustele, mida tuleks tulevikus arvesse võtta.

Sisepiirideta piirkond ei toimi, kui kõnealuste piiride haldamise eest ei vastutata. Julgeoleku suurendamine piiridel, mis peaks toimuma koos inimeste vaba liikumise parandamisega aina ühtsemas Euroopas, on selle oluline element. Lõplik eesmärk peaks siiski olema tasakaalu saavutamine inimeste vaba liikumise tagamise ja suurema julgeoleku pakkumise vahel Euroopa kodanikele.

Võtmeelement peaks olema lähenemisviis, mis põhineb eraelu puutumatuse kaitsmise eesmärgil nii, et reisijate isikuandmeid ei kuritarvitata ja reisijad ise usaldavad ametiasutusi, kes andmeid valdavad. Isikuandmete kasutamine on avaliku julgeoleku seisukohast kasulik. Pidagem siiski meeles, et avalikkuse usaldus ametiasutuste tegevuse suhtes peab olema aluseks mis tahes õigusloomega seotud tegevusele kõnealuses valdkonnas. Selle saavutamiseks tuleb isikuandmeid rangelt kaitsta ja nõuetekohaselt jälgida.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, kavatsen toetada proua Hennis-Plasschaert’i raportit olulises küsimuses järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ja sarnaste kogemuste kohta kolmandates riikides. Nõustun raportööriga, et on oluline hinnata olemasolevaid meetmeid piirihalduse raamistikus enne täiendavate ressursside investeerimist ja süsteemide väljatöötamist, mida komisjon näib eelistavat, nimelt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem kõikidele kolmandate riikide kodanikele, registreeritud reisija programm, mis on samuti neile avatud, ning raamistik kohalike registreeritud reisija kavade ja automatiseeritud piirikontrolli väljatöötamiseks. Kõnealuste menetluste potentsiaal on suur, kuid tuleb rõhutada ja selles osas tervitan raportööri tööd, et täielikuks prioriteediks tuleb seada isikuandmete kaitse tagamine ja tehnoloogia väljatöötamine, mis on minimaalselt invasiivne inimeste konfidentsiaalsuse seisukohast, unustamata lõpuks põhjalikku kulude ja tulude analüüsi.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Pidades silmas vaba liikumise olulisust Euroopa projekti osana, on aastate jooksul vastu võetud meetmete eesmärgiks olnud nõrgendada kontrolli sisepiiridel. Need sammud peavad siiski peegelduma meetmetes, mis tugevdavad kontrolli välispiiridel.

Olukorras, kus näiteks 2006. aastal registreeriti ELis kuni 8 miljonit ebaseaduslikku sisserändajat, arvan, et komisjoni algatus võtta kasutusele riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, registreeritud reisija programmi ja reisiloa elektroonilise süsteem aastatel 2012–2015 on vajalik. Euroopa piirkond ilma piirideta, mis muudetakse soovist reaalsuseks, saab toimida ainult siis, kui võtame ühise vastutuse, ja näitame üles solidaarsust välispiiride haldamisel – ülesanne, milles mängivad suurt rolli liikmesriigid, mis asuvad ELi piiridel, sealhulgas Rumeenia.

Me ei tohiks siiski unustada asjaolu, et piirikaitsesüsteeme on juba olemas, nagu näiteks EUROSUR ja FRONTEX. Seega on oluline nende funktsionaalsuse suhtes hinnata, mil määral saab uus algatus neid täiendada tekitamata dubleerimise ohtu. Lisaks peame pidevalt keskenduma inimese eraelu puutumatuse õiguse austamisele ning uute, vähem invasiivsete tehnoloogiate väljatöötamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Strož (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Tahaksin eelkõige öelda, et ma ei ole üldse nõus ühe peamise raportis tehtud järeldusega, milleks on see, et piirikontrolli kõrvaldamine ELi sisepiiridel on Euroopa integratsiooni suuremaid edusamme. Piirikontrolli kõrvaldamine on üksnes ELi neoliberaalse projekti ning selle olulise huvi vältimatu tagajärg kapitali, kaupade ja isikute (teisisõnu töötajate) vaba liikumise suhtes. EL peaks eelkõige üles märkima edusamme rahu ja sotsiaalpoliitika valdkondades, kuid kahjuks on need muidugi alati palju väiksemaarvulised.

Raportis võetakse iseenesestmõistetavana ka seda, et ELi välispiiride haldamise valdkonnas peaksime jäljendama USAs kasutusele võetud süsteeme. See on lihtsalt vale, pidades silmas väga reaalset ja tugevalt pealesurutud „raudset eesriiet” USA ja Mehhiko vahel. ELi välispiiridega seoses tahaksin samuti rõhutada, et hiljutine minevik Euroopas on selgelt näidanud, et poliitilisi ja sotsiaalseid probleeme ei saa lahendada politsei- või rutiinsete meetmetega.

 
  
  

- Raport: Klaus-Heiner Lehne (A6-0040/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Käesolevas selgituses hääletuse kohta soovime meie, Euroopa Parlamendi Rootsi sotisaaldemokraadid selgitada, miks otsustasime hääletada härra Lehne raporti poolt äriühingu registrijärgse asukoha piiriülese muutmise kohta. Usume, et see on oluline täiendus Lehne raportile Euroopa osaühingu põhikirja kohta.

Usume, et ühtse määruste kogu puudumine äriühingu registrijärgse asukoha muutmise kohta tekitab probleeme äriühingutele, kes soovivad liikuda üle piiri siseturul, sest nad on praegu kohustatud äriühingu likvideerima ja ettevõtte tegevuse lõpetama, et oma registrijärgset asukohta muuta. Samuti arvame, et on hea, et Euroopa Parlament teeb ettepaneku, et registrijärgse asukoha muutmine ei tohi hõlmata õiguslikest, sotsiaalsetest ja maksutingimustest kõrvalehiilimist. Samuti tervitame asjaolu, et Euroopa Parlament rõhutab, et registrijärgse asukoha muutmine peaks olema maksu osas neutraalne.

Me ei nõustu siiski komisjoni kõikide järeldustega seoses aruteludega raporti kohta. Näiteks ei nõustu me põhjenduse G sõnastusega, milles öeldakse, et Euroopa Parlament ei saa väljastada õigusakte, mis on vastuolus Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega. Tahaksime juhtida tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament koos nõukoguga koostab õigusakte ning seejärel on see Euroopa Kohtu ülesanne neid õigusakte tõlgendada, mitte vastupidi. Lisaks tahaksime, et raportist jäetaks välja sõnad „Euroopa Parlament [...] rõhutab Lissaboni strateegia kontekstis maksukonkurentsi positiivset mõju majanduskasvule”.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletasin härra Lehne raporti vastu äriühingu registrijärgse asukoha piiriülese muutmise kohta. Tegelikult usun, et äriühingu piiriülest ümberasumist ei tohiks käsitleda ühe peamise elemendina siseturu väljakujundamisel, vaid – nagu sageli juhtub – viisina minna mööda siseriiklikest õigusaktidest erinevatel teemadel (muuhulgas maksustamine). Seega olen kõnealuse raporti vastu, sest on tõeline oht, et äriühingute registrijärgse asukoha piiriülese muutmisega hiilitakse mööda Euroopa Liidu õiguslikest, sotsiaalsetest ja rahanduslikest nõuetest.

 
  
  

- Raport: Giusto Catania (A6-0050/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN ), kirjalikult. (PL) Härra juhataja, toetasin Giusto Catani raportit. Minu arvates peame Dublini määruse üle vaatama, et riigi otsus, kes vastutab varjupaigataotluse käsitlemise eest, võtab arvesse varjupaigataotleja individuaalseid vajadusi. Peame rõhutama varjupaigataotlejate integratsiooni oma uude keskkonda ja tagama, et neile antakse võimalus õppida riigi keelt, kus nad viibivad, sest see suurendab nende võimalusi assimileerida oma uude kultuuri.

 
  
MPphoto
 
 

  Guy Bono (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin kõnealuse omaalgatusliku raporti poolt, mille koostas Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni Itaalia liige Giusto Catania Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta.

Kõnealuse raporti tekst keskendub varjupaigataotlejate olukorrale, kelle saatus on nagu õnnemäng sõltuvalt riigist, kuhu nad satuvad ja mille kinnipidamistingimused on kohati vaevu väljakannatatavad. See on olukord, mis eriti mõjutab piiririike, kuid mida tuleb arvesse võtta Euroopas. Kaalul on varjupaigataotlejate põhiõigused nagu ka teatavate riikide suutlikkus tulla toime kõnealuse rändesurvega. See on ühine vastutus.

Kõnealuse raporti tugevus on selge ülevaate andmine olukorrast ja väljakutsete täpsustamine, mis Euroopa Liidu ees seisavad kõnealuse arutelu kontekstis.

Selle hääletusega liitun Prantsuse sotsialistidega mõistes hukka olukorra, mis ei ole enam vastuvõetav ja mida Euroopa demokraatliku institutsiooni ja inimõiguste kaitsjana peab parandama.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. – Olen Euroopa ühtse sisserände- ja varjupaigapoliitika suunas tegutsemise vastu. Usun, et ühtlustatud varjupaigasüsteem kahjustab Ühendkuningriigi suveräänset õigust ise otsustada, kellel tohiks ja kellel ei tohiks lubada taotleda varjupaika minu kodumaal. Lisaks usun, et ühine varjupaigasüsteem nõrgendab Briti ministrite ja parlamendiliikmete vastutust kodanike ees, kes neid valivad.

Nõustun, et arenenud riikidel nagu minu kodumaa on humanitaarne kohustus inimeste ees kolmandatest riikidest, kes on seisnud silmitsi või seisaksid silmitsi tagakiusamise, piinamise või surmaga, kui nad peaksid tagasi minema. Olen siiski mures, et võttes ära Ühendkuningriigi iseseisva võime jälgida ja reguleerida varjupaigataotlejatest sisenejaid, seaksime end potentsiaalselt täiendavalt terrorirünnakute ohtu.

 
  
MPphoto
 
 

  Gérard Deprez (ALDE), kirjalikult. (FR) Toetan härra Catania raportit Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta.

Kõikidel poliitilistel pagulastel on õigus siseneda Euroopa Liitu ja kui nende staatus on tunnustatud, viibida Euroopa territooriumil. Kahjuks ei kohalda liikmesriigid praegu seda õigust ühtselt: kõnealuse staatuse tunnustamine võib liikmesriigiti erineda 0% kuni 90%.

Kui tahame kehtestada ühtlaselt kõrge kaitsetaseme kogu ELis, peame olema võimelised võtma kiiresti kasutusele mitmeid elemente. Need hõlmavad ühtse varjupaigataotluse menetluse ja ühtsete standardite kehtestamist pagulasena käsitamise kohta, õigusliku ja tõhusa solidaarsuse mehhanismi kasutuselevõtmist liikmesriikide vahel – mõned riigid on taotlustest üle uputatud ja teised pääsevad kergemini – vastuvõtutingimuste parandamist taotlejatele, eelkõige alaealistele, ja kinnipidamise kasutamise vähendamist ning Euroopa varjupaigaküsimuste tugiameti loomist.

See on kaalul kogu „varjupaika käsitlevate õigusaktide paketi” puhul, mida olema hakanud just uurima praeguse parlamendi ametiaja lõppu jõudes.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Härra Catania raporti taga on mõte, et rahvusvahelise kaitse taotlejad on ilmtingimata bone fide, aga tegelikult teavad kõik, et varjupaik on sageli tulevaste majanduslike sisserändajate ettekääne, vältimaks tagasilükkamist. Liikmesriigid omalt poolt on väidetavalt kurdid nende piinade suhtes, repressiivsed ja liiga aeglased otsuste tegemisel. Keegi ei juhi siiski tähelepanu sellele, et just menetluse kuritarvitamine ebaseaduslikel eesmärkidel aeglustab tegelike varjupaigataotluste hindamist.

Kahtlemata on neist algustest saanud alguse mõned raporti ettepanekud, näiteks ettepanekud, et varjupaigataotluse käsitlemise eest vastutav riik peaks võtma arvesse taotleja soove, et kõnealuse riigi peab lõpuks määrama Euroopa organ, et taotlejatel peaksid olema samasugused õigused kui pikaajalistel elanikel, et neil peaks olema liikumisvabadus Euroopa territooriumil jne.

Nõustume, et on vaja koostööd nende Euroopa riikidega, kes oma geograafilise asukoha tõttu on sisserändevoolude eesliinil ja kellel on raskusi nendega toimetulekul, kuid selle tulemuseks ei tohi mingil juhul olla Euroopa poliitika, mis ütleb liikmesriikidele, keda nad peavad oma territooriumil tervitama varjupaigataotlejate tujude ja riigiülese juhtimise alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Grech (PSE), kirjalikult. – Nõustume kompromissiraporti peamiste põhimõtetega ja hääletame seega selle poolt. Olles seda öelnud, ei nõustu me siiski teatavate punktidega, näiteks kinnipidamist käsitlevate punktidega. Arvan, et need ei peegelda täielikult ega tõlgenda täpselt väikeste liikmesriikide keerulist ja rasket olukorda nagu Malta.

Malta seisab silmitsi ebaproportsionaalse ebaseadusliku sisserändajate vooluga, võrreldes selle geograafiliste piirangute (121 km2), väikse elanikkonna (400 000 inimest) ja teiste piiratud ressurssidega (haldusalased, rahanduslikud jne), mida tuleks arvesse võtta kõnealuse teema reguleerimisel, arutlemisel ja õigusaktide koostamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult. (FR) Tegelikkuses on selle soovi taga luua ühtne Euroopa varjupaigasüsteem ainult üks eesmärk, nimelt anda Euroopa Liidu liikmesriikidele seaduslik võimalus võtta vastu võimalikult palju potentsiaalseid sisserändajaid hõlpsamini ja piiranguteta, mida peeti kasutuks ja inimõigustevastaseks.

Euroopa on seega uuesti kinnitanud oma seisukohta kõigi sisserändajatest elanikkondade vastuvõtjana ning märkimisväärset rõhku on asetatud mittetagasisaatmise põhimõtte täielikule austamisele ja kohustusele pakkuda abi, nagu on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis.

Seega – ja see on tõepoolest arusaadav nende sisserännet toetavate tüüpide puhul – lihtne asjaolu, et iga liikmesriik on siiski suveräänne ja iga liikmesriigi menetlused varjupaigaõiguses toovad vältimatult kaasa lahknevusi varjupaigataotluste vastuvõtmises ja on seega tõke varjupaigataotlejate üldisele vastuvõtmisele.

Seistes silmitsi peaaegu 26 miljoni riigisiseselt ümberasustatud isiku ja rohkem kui 12 miljoni pagulasega maailmas, ei pea me mitte leidma täiendavaid vastuvõtmise võimalusi, sest sellest ei piisa kunagi tulemaks toime erakordse nõudluse kasvuga, vaid pigem lubama ja julgustama neid inimesi jääma oma riikidesse, leidma seal tööd ja looma seal perekondi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Marie Le Pen (NI), kirjalikult. (FR) Kommunistliku liikme härra Catania raportis soovitatakse luua Euroopa sisserännet toetav poliitika.

Kasutades sisuliselt ettekäändeks inimõiguste kaitset, tahab ta muuta Euroopa avatud kogukonnaks, mis on valmis võtma vastu kogu maailma hädad.

Sel eesmärgil teeb ta ettepaneku ülevalt-alla ühtlustada varjupaigaõigus, mittetagasisaatmise põhimõte, kinnipidamise vältimine ning isegi pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse direktiivi laiendamist pagulastele.

Härra Catania teeskleb, et on unustanud, et enamik Euroopasse saabuvaid ebaseaduslikke sisserändajaid – 75 000 sisserändajat üksnes Vahemere rannikul 2008. aastal – ei ole poliitilised pagulased, vaid majanduslikud pagulased, kes põgenevad vaesuse eest oma riikides.

Kõnealust varjupaigaõiguse kuritarvitamist, mis on vastuolus Genfi konventsiooniga, ei mainita kuskil raportis ja seda heal põhjusel: on mugav panna „valge mees” end süüdi tundma, tuletades talle meelde, et ta oli kohutav kolonialist ja peab nüüd selle eest sõna otseses mõttes maksma. Legendid on visad surema.

Püüdes muuta varjupaigaõigust sisserände normaalseks haruks, sillutab härra Catania teed erinevatele kuritarvitamisviisidele ja muudab ebaseaduslikud sisserändajad patuoinasteks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. – (DE) Tervitan asjaolu, et komisjon on teinud ettepaneku võtta vastu määrus, millega ajakohastatakse ELi varjupaigaõigust, sest praegustes tingimustes on see väga vajalik. Pagulaste arv suureneb pidevalt ja praegused varjupaika käsitlevad määrused ja direktiivid ei tule enam olukorraga toime. Seega usun, et on hädavajalik, et komisjoni reforme rakendataks võimalikult peagi ja liigitaksin järgmised punktid kõnealustes reformides eriti olulisteks.

Peab olema ühtne varjupaigasüsteem – selline, mis toob kaasa „ühtsed ja mõistlikud ajalimiidid”.

Pagulaste õigusi tuleb tugevdada nende erilise „kaitset vajava” staatuse tõttu, pagulasi ei saa põhimõtteliselt vahi alla võtta.

Piirikontroll peab olema ühtne, et inimestel, kellel on õigus rahvusvahelisele kaitsele, oleks sellele hõlpsam juurdepääs.

Hetkel kehtiv Dublini süsteem, mille kohaselt varjupaigataotlejate soove, näiteks nendepoolset Euroopa riigi valikut, ei saa arvesse võtta, tuleb läbi vaadata nii, et inimesed, kelle puhul tunnistatakse erilist kaitsevajadust, saavad elada ka teises ELi riigis.

Üksikud liikmesriigid peavad alati säilitama suutlikkuse iseseisvalt otsustada, keda ja kui palju inimesi nad vastu võtavad ja miks nad seda teevad.

Toetan komisjoni ettepanekut ja omaalgatuslikku raportit, kuid juhiksin veel kord tähelepanu, et kõnealuse küsimuse puhul on kiire ja ühtne rakendamine väga oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − – (NL) Härra juhataja, hääletasin täna härra Catania ettepaneku vastu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta. Minu fraktsioon Hollandi Sotsialistlik partei ei usu, et varjupaigasüsteemi ühtlustamine ja ameti asutamine viimase haldamiseks tulevikus tooks kaasa varjupaigataotluste arvu ühtlasema jaotumise erinevate liikmesriikide vahel. Varjupaigataotlusi määravad rohkem perekonnaliikmete ja tuttavate olemasolu teatavates liikmesriikides, mis tõmbab ligi uusi varjupaigataotlejaid.

Samuti olen seisukohal, et ühtlustamine tooks kaasa madalama kvaliteediga varjupaigapoliitika riikides, kus kõnealune poliitika on praegu suhteliselt hästi reguleeritud, sest liikmesriigid kasutaksid ühtlustamist madalaima võimaliku taseme leidmiseks. Selline kiire allakäik on soovimatu ja kahjustaks lõppkokkuvõttes üksnes varjupaigataotlejaid. Ehkki hindan härra Catania jõupingutusi, ei saa ma toetada tema järeldusi selles küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kuigi koostöö varjupaigaküsimustes on oluline, arvestades pagulaste suurt voolu, on mõte kavandatavast Euroopa varjupaigaametist kaheldav. Täiendavaid uuendusi saab korraldada ilma vajaduseta kõnealuse ameti järele ning mõned kavandatud meetmed jäävad teiste organisatsioonide pädevusse, nagu Frontex. On täiesti vastuvõetamatu, et see uus amet koostab riskianalüüse, mida liikmesriigid on seejärel kohustatud kasutama, mis tähendab, et kirjutataks ette, milliseid varjupaigataotlejaid liikmesriigid peavad vastu võtma. See on sügav sekkumine liikmesriikide suveräänsusesse ning ainuke vastus on see tagasi lükata.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Kuigi mõnedel juhtudel on põhjused, miks keegi otsustab emigreeruda, sarnased neile, mis ajendavad varjupaigataotlejaid, peavad need kaks süsteemi teineteisest piisavalt erinema nii õiguslikus mõttes kui ka haldusmenetluste vaatenurgast.

Selle eritingimuse juures tuleb pidada silmas asjaolu, et kuna piirid Schengeni alal on sisuliselt avatud, võivad ühes liikmesriigis tehtud otsused mõjutada teist liikmesriiki. Samal ajal võib ideed Euroopast käsitleda tervikuna varjupaigataotleja silmis, kes näeb Euroopa Liitu homogeense piirkonnana ja nende arusaamise järgi vastandina ohule, mille eest nad põgenevad. Lõpuks on varjupaigataotlejal, kes põgeneb tõelise eluohu eest, raske valida sisenemispunkti Euroopasse või teostada haldusmenetlusi, mis on vajalikud ja nõutavad sisserände taotlejatelt. Kõik need kaalutlused muudavad koordineerimise ja koostöö liikmesriikide vahel vajalikuks ilma, et ülalmainitu tähendaks varjupaiga muutumist alternatiivseks vahendiks saavutada juurdepääsu sisserändele või veel vähem – vahendiks hiilida mööda teatavate rändevoogude ebaseaduslikkusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, ma ei saa nõustuda paljude punktidega härra Catania raportis Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta ning pean seetõttu selle vastu hääletama. Ehkki nõustun härra Cataniaga asjaolus, et varjupaigaamet on oluline osa demokraatiast ja inimõiguste kaitsest, on selle säilimise tagamiseks hädavajalik vältida mis tahes tüüpi võimalikku kuritarvitamist.

Sellel eesmärgil oleks Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja võttes arvesse Euroopa varjupaigasüsteemi loomise asemel, kasutades Euroopa Ülemkogus eelmises oktoobris vastu võetud Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti sõnu, soovitavam luua õigustel rajanev Euroopa – see tähendab Euroopa, mis võitleb pagulaste arvu suurenemise põhjustega, millele juhtis tähelepanu raportöör, mis võtab suurema rahvusvahelise rolli konfliktide lahendamisel teatavates riikides, mis avaldab otsustavamalt survet viisil, mis tagab väärikuse, inimelu ja põhiõiguste austamise, kus iganes see veel nii ei ole. Kõnealuste tõsiste rikkumiste mõjudega võitlemine ei lahenda ega suuda kunagi tõhusalt lahendada põhiprobleemi, milleks tuleks kasutada teisi vahendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Viimastel aastatel on pagulaste arv ELis kasvanud 12 miljonini, millele lisaks on 26 miljonit riigi sees ümberasustatud isikut.

Euroopa ühine varjupaigapoliitika on vajalik, sest 27 ELi liikmesriigi varjupaigasüsteemid on liiga erinevad, mis tegelikkuses tähendab inimeste tulevikuga mängimist, ja see on naeruväärne. Esimeses erapis (1999–2005) püüdis EL ühtlustada liikmesriikide poliitika lähenemisviisi ühiste miinimumstandardite alusel. Teiseks etapiks on olnud ühise varjupaigamenetluse ja ühtse staatuse väljatöötamine neile, kellele varjupaik või lisakaitse tagatakse.

Raport, mida täna vastu võtame, tervitab Euroopa varjupaigaameti loomist, kuid kahetseb aeglasi edusamme teise etapi rakendamisel, milles tuleb loomulikult süüdistada Lissaboni lepingu mittejõustumist. Toetan üleskutset olemasolevate õigusaktide parandamiseks nii varjupaigamenetluste direktiivi, vastuvõtmise tingimusi määrava direktiivi kui ka pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise direktiiviga seoses.

Mina toetan raportit, sest on oluline, et pagulastele kehtestatakse kaitsestandard ning kõik liikmesriigid näitavad üles solidaarsust võetud vastutuse täitmisel ja eesmärgipärasel koostööl.

 
  
  

- Raport: Gabriele Stauner (A6-0022/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin proua Stauneri raporti poolt komisjoni tegevuskava kohta ühenduse eelarve ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks. Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtted ja eelarveline läbipaistvus on olulised mitte ainult selleks, et saada positiivset kinnitavat avaldust Euroopa kontrollikojalt, lihtsustades õigusaktide kontrolli ja vähendades kaasnevaid võimalikke seotud kulusid, vaid keskpikal perioodil ka selleks, et tõhusamalt jälgida Euroopa Liidu kodanike vahendite kasutamist ja selle tulemusel parandada ELi meetmete seaduslikkust. Seetõttu usun, et on oluline alustada koostööd liikmesriikidega ja sõltumatute auditeerimisasutustega, millele lisaks kõigele raportöör juba tähelepanu juhtis.

 
  
  

- Raport: Manuel Medina Ortega (A6-0058/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kohtud käsitlevad üha sagedamini rahvusvahelist ja piiriülest asitõendite seadust. Sellised juhtumid võivad olla seotud Austria kodanikega, kes satuvad õnnetustesse Saksamaal, teisest liikmesriigist hangitud vigaste toodete või teenustega, tunnistajatega, kes elavad ELi teises otsas, või kostjatega, kes kolivad välismaale. Õigus õiguslikule hüvitisele ei tohi mingil juhul katkeda seetõttu, et tõendusmaterjalid asuvad väljaspool liikmesriiki, kus kõnealune kohus asub. Kohapealsed ütlevad, et just nagu minevikus, esineb lahendamata küsimusi piiriülesel tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades. Kuna need küsimused vajavad endiselt lahendamist, hääletasin kõnealuse raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin härra Medina Ortega raporti poolt liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades. On selge, et tõhususe edendamiseks ja seeläbi tarbetu aja ja raha raiskamise vältimiseks tuleks edendada otsekontakte ja täielikku koostööd kohtute vahel. Lisaks tuleks rohkem ära kasutada infotehnoloogiat, eelkõige turvalist elektronpostisidet ja viodeokonverentse, sest nad on samal ajal tõhusamad tulemuste suhtes ja ka kuluefektiivsemad. Lõpuks, nõustun raportööri tervitusega selles kohta, mida tehakse selles osas e-õiguskeskkonna programmi raames.

 
  
  

- Raport: Bert Doorn (A6-0014/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin härra Doorni raporti poolt raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit käsitleva direktiivi 2006/43/EÜ rakendamise kohta. Olen täielikult nõus, et on vajalik julgustada komisjoni edendama riiklikke kvaliteedi tagamise asutusi tihedas koostöös liikmesriikidega, mis tagavad sõltumatu ja välise kvaliteedi tagamise raamatupidamisettevõtetele. Lisaks arvan, et on õige ja vajalik jälgida ja esitada aruandeid selle kohta, mis ulatuses on direktiivi eesmärke täidetud või eeldatakse täita.

 
  
  

- Raport: Claire Gibault (A6-0003/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Atkins (PPE-DE), kirjalikult. – Briti konservatiividest Euroopa Parlamendi liikmed on meeste ja naiste võrdse kohtlemise ning juurdepääsu poolt kõikides ühiskonna aspektides, sealhulgas lavakunsti valdkond. Toetasime kõnealust raportit täna selle alusel.

Soovime siiski üles märkida, et me ei nõustu kvootide mõistega näiteks raporti lõikes 12 viidatud kujul.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Tänan, härra juhataja, hääletasin selle raporti poolt. Paar päeva pärast rahvusvahelist naistepäeva oleme jälle siin parlamendikojas ja arutame sotsiaalset ebavõrdsust kahe soo vahel. Isegi lavakunsti valdkonda, nagu komisjon on selgelt rõhutanud, ei ole nendest probleemidest säästetud.

Kogu lavakunsti valdkonna ulatuses võitlevad naised endiselt täielikult väljaarenenud rolli saavutamise eest, jõuavad harva vastutavatele ametikohtadele suurtes kultuuriasutustes ja saavad sageli oma meessoost kolleegidest vähem töötasu. Eelkõige muudavad ebatüüpilised töötunnid, mis on iseloomulikud kunstivaldkonnas töötamisele, raskeks ühendada naise rolli töötaja, abikaasa ja emana, sundides naisi sageli valima karjääri ja perekonna vahel.

Tahaksin seega lõpetada, rõhutades vajadust tagada mõlema soo võrdne esindatus otsuseid tegeval ja nõuandval tasandil, mis sekkuvad töölevõtmise, edutamise, teenete ja rahaliste vahendite eraldamise osas ning samuti teistes sektori harudes, et luua statistiline järelevalve, mis võimaldaks teostada naiste olukorra võrdlevat analüüsi erinevates liidu riikides

 
  
MPphoto
 
 

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt meeste ja naiste võrdse kohtlemise ning juurdepääsu osas lavakunsti valdkonnas, sest ebavõrdsus on karjäärialastes väljavaadetes ja võimalustes naiste ning meeste vahel lavakunsti valdkonnas vägagi aktuaalne ja püsiv. Samuti on äärmine vajadus rakendada demokraatlikku ideed, et „võrdse töö eest peab saama võrdset tasu”, mis nii kunsti kui ka paljudes teistes valdkondades ei ole endiselt nii.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. – Lavakunsti valdkond on õitsenud tuhandeid aastaid ja igas maailma ühiskonnas. Seetõttu on küsitav, miks EL tunneb vajadust suruda oma tahet peale sektorile, mis õitseb just sellepärast, et ta on suures osas vaba sekkumisest Brüsseli poolt.

Arvan, et see ei ole minu asi Euroopa Parlamendi liikmena öelda lavakunsti valdkonnas osalejatele, kuidas nad peaksid oma asju korraldama. Tegelikult usun, et minu ülesanne on tagada, et esinevad artistid ja organisatsioonid, mis abistavad lavakunsti valdkonda, on võimalikult vabad heatahtlikest, kuid kohatutest ja naiivsetest algatustest nagu käesolev.

Pooldan täielikult meeste ja naiste võrdset kohtlemist seaduse silmis. Usun siiski, et poliitilisel survel ei tohiks kunagi lubada sekkuda kunstivaldkonna otsustesse. Olime siin täiskogus kindlal seisukohal seoses reaktsiooniga, mille tekitas prohvet Mohammedi kujutamine Taani ajalehtedes. Kardan, et õõnestades isegi natuke kunstilist vabadust, õõnestame ka sõnavabadust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime kõnealuse raporti poolt, sest see rõhutab ebavõrdsuse ulatust ja püsivust meeste ning naiste vahel lavakunsti valdkonnas ja nende mõju ühiskonnale tervikuna. Samuti rõhutatakse selles ülimat vajadust edendada ja julgustada naiste juurdepääsu kõikidele kunstivaldkonna ametialadele, kus nad on vähemuses.

Nagu raportis rõhutatakse, on naiste osakaal kunstivaldkonna ametialadel ja ametlikus kultuuritööstuses väga väike. Samuti on naised väheesindatud vastutavatel ametikohtadel kultuuriasutustes ning akadeemiates ja ülikoolides, kus mõnesid kunstivaldkondi õpitakse.

Seetõttu nõustume siin esitatud ettepanekutega, mis rõhutab vajadust edendada naiste juurdepääsu kõikidele kunstivaldkonna ametialadele ja muule kutsetööle, mis on seotud esinemisega, milles nad on vähemuses. Samuti tuleks liikmesriike julgustada kõrvaldama mis tahes takistusi naiste juurdepääsule juhtivatele ametikohtadele kultuuriasutustes nagu ka akadeemiates ja ülikoolides.

Samuti rõhutame, et diskrimineerimine naiste suhtes on problemaatiline kultuurisektori arengule, sest see jätab sektori ilma andekusest ja võimekusest. Samuti tunnistame, et andel on vaja kontakti avalikkusega, et seda tunnustataks.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) On ütlematagi selge, et meie toetame juuni nimekirjas võrdset kohtlemist, võrdse töö eest võrdset tasu ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtet. Seetõttu hääletasime selle raporti poolt.

See on siiski poolthääletus selge eritingimusega. Oleme selle vastu, et Euroopa Parlament püüab määrata, kuidas üksikud liikmesriigid peaksid näiteks üles ehitama oma riikliku lapsehoolduse või rakendama kvoodisüsteemi.

Käesolev raport on tüüpiline näide liigsest agarusest ja innukusest reguleerida, mis iseloomustab Euroopa Parlamenti. Selle asemel, et toimida foorumina pakiliste väljakutsete käsitlemiseks, mis nõuavad piiriülest koostööd, sekkub ta pidevalt küsimustesse, mis on ja peaksid jääma siseriiklikeks küsimusteks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Kõnealuses raportis tuuakse esile püsiv ebavõrdsus karjäärialastes väljavaadetes ja võimalustes naiste ja meeste vahel lavakunsti valdkonnas. Toetan kõnealust raportit, mis nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid konkreetseid meetmeid julgustamaks ja edendamaks naisi minema oma karjääriga edasi valdkondades, kus nad on väheesindatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE), kirjalikult. – Usun, et sooline ebavõrdsus tuleks meie elust järk-järgult kaotada. Tänapäeva tsiviliseeritud maailmas tuleb saada lahti erinevusest meeste ja naiste, enamuste ja vähemuste vahel. Euroopa Parlament peab järgima oma varasemaid õigusakte ning kaitsma üldise solidaarsuse väärtusi. Lavakunsti ja mitme teise valdkonna otsustamisprotsessis peab olema mõlema soo esindatus. Et leida tõelist annet, kõige võimekamaid esinejaid ja tunnustust väärivamaid kandidaate, tuleb naistele anda võrdne staatus meestega samas valdkonnas. Kus mehi eelistatakse naistele või vastupidi, tuleb teha tõsiseid parandusi ja tagada elujõuline kaitse selle ebajärjekindluse lõpetamiseks. Rühma diskrimineerimine soo või mis tahes muu omaduse alusel ei ole ELis lubatav ning on meie kohus tagada, et seda kohaldatakse kogu lavakunsti valdkonna ulatuses (ja ka teistes valdkondades). Seetõttu on minu ja fraktsiooni PPE-DE kohustus toetada mis tahes õigusakti, mis toetab võrdsust, parandab õigusrikkumisi ja säilitab paremini ühtekuuluvust vastassoo esindajate vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Petre (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin kõnealuse raporti poolt ning tegime proua Gibaultiga väga head koostööd. Me ei tohi unustada, et naised on üldiselt lavakunsti valdkonnas endiselt väheesindatud ja eelkõige kõnealuse valdkonna juhtivatel ametikohtadel. Samuti ei tohi me unustada, et räägime tundlikust valdkonnast suure mitmekordistatava mõjuga, mis edastavad võimsat sõnumit oma publikule ja ühiskonnale. Meil ei ole piisavalt lasteaedasid ega -sõimesid. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et töötunnid lavakunsti valdkonnas on pikad ja ebastandardsed. Kui kõnealuseid aspekte parandatakse, on võimalik saavutada raportis kavandatud eesmärk, milleks on 30% esindatuse tase kunstide valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin proua Gibault’i raporti poolt meeste ja naiste võrdse kohtlemise ning juurdepääsu kohta lavakunsti valdkonnas. Nõustun proua Gibault’i raporti eesmärkidega tunnustada viisi, kuidas identiteete lavakunsti valdkonnas sotsiaalselt ja kultuuriliselt luuakse, ning pakkuda välja konkreetseid lahendusi, mis parandaks tasakaalustamatust seoses praeguse ebavõrdse olukorraga. Kõiki olemasolevaid oskuste allikaid tuleks kasutada sektori hea tervise ning meeste ja naiste isikliku arengu huvides. Lõpuks arvan, et on väga oluline leida kiiresti lahendusi lastesõimede avamiseks kultuuriettevõtetes, mille lahtiolekuajad on sobitatud proovi- ja etenduseaegadega.

 
  
  

- Raport: Andreas Schwab (A6-0482/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN ), kirjalikult. (PL) Härra juhataja, toetan härra Schwabi raportit süsinikdioksiidi heite ja maanteeohutuse vähendamise kohta. On oluline, et jõupingutused vähendada süsinikdioksiidi heidet ei õõnestaks teisi sama olulisi automudeli aspekte ega mõjutaks negatiivselt maanteeohutust. Usun, et Euroopa autotööstuse arengu edendamine ja sellesse investeerimisse võimaldab meil tõhusalt kaitsta töökohti kõnealuses sektoris, mis on majanduskriisi all kõige rohkem kannatanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Nüüd on olemas uusi tehnoloogiaid, mis oluliselt parandavad trandpordiohutust (nt elektroonilised stabiilsussüsteemid) või vähendavad süsinikdioksiidi heite hulka (nt madala veeretakistusega rehvid), kui sellised tehnoloogiad paigaldatakse standardina uutesse mootorsõidukitesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. – Euroopa Parlamendi liige Schwab on esitanud raporti, mille eesmärk on suurendada sõidukite ohutust, kehtestades rohkem ohutusmeetmetega seotud nõudeid autotootjatele. Kõik liidus toodetud uued autod peavad olema kooskõlas tehniliste nõuete ja meetmetega, mis vähendavad nende keskkonnamõju, seonduvat mürareostust ja suurendavad nende maanteeohutust. Määruses on ühendatud edusammud Euroopa tootmises ja tehnoloogias ning suurem ohutuse kaitsetase, mida Euroopa tarbija võib oodata. Kõnealused uuendused aitavad vähendada süsinikdioksiidi heidet, kütuse tarbimist ja mürareostust.

Mul on hea meel toetada raportit, mis on meile kõigile kasulik.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest tarbijad vajavad ja tahavad ohutumaid ja keskkonnasõbralikumaid sõidukeid. Seoses sõidukite ohutusega tervitan eelkõige elektroonilise stabiilsussüsteemi kohustuslikku paigaldamist sõiduautodele alates juba 2011. aastal ehitatavatest.

Seoses rehvidega usun, et jõupingutused vähendada süsinikdioksiidi heidet paremate rehvide kasutusega, millel on väiksem veeretakistus ning elektrooniliste rehvirõhu seiresüsteemide kasutuselevõtmine on kasulikud. Süsinikdioksiidi heite vähendamine ei tohi siiski olla rehvide ohutuse, st nende märghaardumise kulul.

Samuti on mul hea meel, et olemasolevaid varusid ei pea, nagu algselt planeeritud, eemaldama turult 12 kuu jooksul, vaid alles 30 kuu jooksul pärast uue standardi kehtestamist. See ennetab vajaduse hävitada rehvivarusid, mis põhjustaks täiendavat keskkonnakahju. Lisaks sellele võimaldame tarneettevõtetele, kes on majanduskriisist niigi lüüa saanud, piisavat üleminekuaega kohaneda neile esitatavate suurte nõuetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Adrian Manole (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Iga planeedi kodanik, kes on teadlik globaalse soojenemise ulatusest, saab tegutseda selle Maad ähvardava protsessi arenemise peatamiseks. Autojuhtide ja sõidukite puhul, mida nad juhivad, on kõnealused jõupingutused nimetatud raportis, mida täna hääletatakse.

Keskkonnasõbralik sõitmine tähendab kütusekulu vähendamist. EL taotleb kõnealuste 20 miljardi euro suuruste kulude võimalikku vähendamist 2010. aastaks. Samuti taotleb ta 50 miljoni tonni suuruse süsinikdioksiidi heite võimalikku vähendamist. On ütlematagi selge, et nende meetmete mõju on ilmne alles pikemas perspektiivis. On siiski kasulik, et nende rakendamine jõustub üks aasta enne komisjoni ettepanekut.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Toetan kõnealust määrust, mis muudab autod ja teed ohutumaks, võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid. Need hõlmavad rehvirõhu seiresüsteeme, märghaardumisalaseid nõudeid ja sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteeme. Kõnealuse raportiga vähendatakse süsinikdioksiidi heidet uute standarditega, mida rehvid peavad täitma, mis parandavad kütusesäästlikkust ja vähendavad kütusekulu.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin härra Schwabi raporti poolt mootorsõidukite üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõuete kohta. Raporti eesmärk, mis on suurepärane, on tagada siseturu nõuetekohane toimimine, tagades samal ajal ohutuse ja keskkonnakaitse kõrgem tase. Kõnealused tüübikinnituse nõuded on ühenduse tasandil ühtlustatud, et vältida erinevaid süsteeme liikmesriikide lõikes ning tagada teeohutuse ja keskkonnakaitse kõrge tase kogu ühenduses. Seetõttu nõustun täielikult härra Schwabiga, sest kavandatud määruse eesmärk on märkimisväärselt lihtsustada tüübikinnitusalaseid õigusakte mootorsõidukite ohutuse ja rehvide valdkonnas ühe nõukogu ja parlamendi määrusega.

 
  
  

- Raport: Holger Krahmer (A6-0046/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Esialgset IPPC direktiivi koos kuue teise direktiiviga ei ole ELi liikmesriikides täielikult rakendatud ja seega ei täida kõnealused direktiivid oma eesmärki. Seetõttu otsustati kõnealuseid direktiive uuendada ja täna toimus parlamendis selleteemaline hääletus. Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, oleme uuenduse poolt ja näeme, et see sisaldab teatavaid parandusi võrreldes praeguste eeskirjadega. Lõpphääletusel otsustasime siiski direktiivi vastu hääletada, sest usume, et mõned muudatusettepanekud, mis hääletusel läbi läksid, muudavad direktiivi märkimisväärselt halvemaks komisjoni esialgsest ettepanekust. Näiteks ei suutnud me leppida täiendavate eranditega suurtele põletusseadmetele.

Teine põhjus, miks pidasime vajalikuks vastu hääletada, oli asjaolu, et jääme selle direktiiviga ilma võimalusest tõsiselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Hääletades maha muudatusettepanekud, mille esitamisel osales meie delegatsioon, taotledes süsinikdioksiidi heite piirtasemeid uutele suurtele elektrijaamadele, on siinne täiskogu näidanud, et ta ei võta tõsiselt tööd seoses kasvuhoonegaaside heite vähendamisega. Me ei saa sellist ettepanekut toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward, Brian Crowley, Seán Ó Neachtain ja Eoin Ryan (UEN), kirjalikult. – Toetame tugevalt esialgset IPPC direktiivi. Olemasolevate direktiivide hõlmatavad tööstustegevused väljastavad 55% ELi süsinikdioksiidi heitest, 83% SO2 ja 34% lämmastikoksiididest. Praeguse direktiivi kohaselt väljastab lubasid keskkonnakaitseamet, mis nõuab, et tööstusettevõtted kohaldaksid „parimat võimalikku tehnikat”.

Tänahommikusel hääletusel oli mitmeid problemaatilisi muudatusettepanekuid seoses uue IPPC ettepanekuga.

1. Miinimumnõuded. Iirimaa on miinimumnõuete muudatusettepaneku vastu, sest see karistaks Iirimaa tööstust ja hiljuti tehtud tööd praeguse direktiivi staatuse saavutamiseks. Vahendeid võiks paremini kasutada, jõustades direktiivi nendes liikmesriikides, mis ei vasta nõuetele.

2. Kodulinnud ja sõnnik ning virts. Oli mitmeid muudatusettepanekuid, mille eesmärk oli tuua kohaldamisalasse rohkem kodulinde ja sõnniku laotamist. Hääletasin kõnealuse muudatusettepaneku vastu vältimaks topeltreguleerimist, sest nitraatide direktiivist piisab sõnniku ja virtsa käsitlemisel. Kodulindude osas haldab IPPC juba 40 000 kodulindude ettevõtet. Muudatusettepanek vähendaks väärtuslävesid 40 000-lt 30 000-ni munakanade, 24 000-ni partide ja 11 500-ni kalkunite puhul. Mõju hindamises ei ole öeldud mitte midagi selle kohta, kuidas need arvud tekkisid ja millisel teaduslikul alusel need kehtestati.

2. Osamaksed. Samuti hääletasin osamaksete paindlikkuse poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Niels Busk, Anne E. Jensen ja Karin Riis-Jørgensen (ALDE), kirjalikult. − (DA) Euroopa Parlamendi liikmed Anne E. Jensen, Karin Riis-Jørgensen ja Niels Busk Taani Liberaalsest Parteist hääletasid muudatusettepaneku 96 poolt, mille esitas Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, jätta välja artikli 16 lõige 4, sest karja sõnniku laotamine on vastuolus IPPC eesmärgiga, milleks on võidelda heitega suurtest tööstusettevõtetest. Lisaks sellele hõlmab kõnealust küsimust juba vee raamdirektiiv (2000/60/EÜ) ja nitraatide direktiiv (91/676/EMÜ).

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. – Kõnealuse raporti esialgsed sätted oleksid jätnud riikliku tervishoiusüsteemi haiglad minu piirkonnas Kirde-Inglismaal ja mujal Ühendkuningriigis seisma silmitsi üha suurenenud kuludega küttekatelde eest.

Riikliku tervishoiusüsteemi haiglad vajavad märkimisväärses koguses katla varuvõimsust, et tulla toime hädaolukordadega ja tehniliste rikete puhul. Direktiiv oleks hinnanud haiglate katlaid tegeliku heite asemel potentsiaalse heite alusel, põhjustades seeläbi neile märkimisväärsete kulude tekke loa saamiseks.

Toetasin muudatusettepanekute esitamist vabastada osalise tööajaga ooterežiimis katlad direktiivi kohaldamisalast.

Olenemata nendest muredest, peame tegutsema kooskõlastatult kliimamuutuste ja keskkonnareostuse ühise ohu käsitlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealuse ettepaneku eesmärk on läbi vaadata ja ühendada ühte teksti seitse erinevat direktiivi tööstusheite kohta.

Komisjoni ettepanekus märgitakse, et tegemist on integreeritud lähenemisviisiga, mille eesmärk on tagada keskkonnaaspektidega arvestamine kõige ulatuslikumal ja tasakaalukamal viisil lubade väljastamisel käitistele. Eesmärk on kehtestada tõhusad heitkoguste piirmäärad, rakendades parimat võimalikku tehnikat, mida tuleb senisest järjekindlamalt kohaldada.

Nagu raportis märgitakse, võib kõnealune õigusloomega seotud protsess mõjutada 52 000 tööstusettevõtet Euroopas. Seetõttu toetame mõnesid kavandatud erandeid mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele, millele ei tohiks kohaldada samu kohustusi kui suurtele tööstusüksustele. Toetame siiski enamat sekkumist põletusseadmete ja koospõletusseadmetega tööstusüksustesse ning rohkem kontrolli, kui Euroopa Komisjoni ettepanekus ette nähakse.

Muudetud tekst omistab mõningat väärtust avalikele aruteludele ning keskkonnaalaste valitsusväliste organisatsioonide rollile, võtab arvesse mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning võtab Euroopa Komisjonilt tagasi osa otsustusõigusest. Nendel põhjustel hääletasime lõpuks ettepaneku poolt lootuses, et Portugalis sekkub valitsus rohkem õhukvaliteedi tagamisse ja järelevalvesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletasin härra Krameri tööstusheitmeid käsitleva raporti vastu. Ma ei nõustu, et pädevad kohalikud ametiasutused peaksid kehtestama meetmeid heitkoguste piirväärtuste kohta üksikutes käitistes ning seega saavutama heite piirväärtuse, mis keskmiselt vastab parima võimaliku tava (BAT) viitedokumentides sätestatud nõuetele teatava tegevusruumiga, et kohalikke olusid oleks võimalik nõuetekohaselt arvesse võtta. Kõnealune ülesanne tuleks tervikuna määrata ühenduse ametiasutusele, mitte kohalikule ega riiklikule ametiasutusele. Piirkonna konkreetsed omadused ei tohi olla kõnealuses valdkonnas diskrimineerivaks teguriks, sest erinevad miinimummäärad toovad kaasa äärmiselt erinevad kulud ja tulud, mis seejärel vältimatult mõjutavad ettevõtete tõelist konkurentsivõimet.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Hiljuti vastuvõetud kliima- ja energiapakett nõuab meiepoolset otsustavat tegutsemist eesmärkide saavutamiseks.

Varasemaid ELi jõupingutusi vähendada tööstusheitmeid on tõkestanud ühtekuuluvuse ja koordineerimise puudumine ning suured erinevused. Seetõttu toetan soojalt komisjoni algatust ja raportööri soovitust. Arvukate direktiivide asendamine tööstusheitmete kohta ühe ühtse õigusaktiga on kindlasti samm õiges suunas. Samuti olen valmis toetama kõiki algatusi, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat, suurendada eeskirjade paindlikkust seoses käitiste kontrolliga ning suurendada läbipaistvust. Toetan täielikult raportööri ettepanekut suurendada Euroopa Parlamendi rolli tulevaste regulatiivsete muudatustega töötamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Komisjoni ettepanek võtta vastu direktiiv tööstusheitmete kohta ja Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud näitavad taas kord, et keskkonnasäästliku majanduse tõeline eesmärk ei ole kaitsta keskkonda, vaid tagada kapitalikasum. Euroopa Komisjoni avaldused kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise kohta on eksitavad ja segadusttekitavad.

Kõnealune direktiiv puudutab enam kui 52 000 tööstusettevõtet, mis hõlmavad suure osa heitkogustest ELi liikmesriikides ning vastutavad isegi ühiselt suutmatuse eest saavutada Euroopa Komisjoni enda seatud eesmärke õhusaaste vähendamiseks.

Euroopa Parlamendi kõige olulisemad muudatusettepanekud piiravad märkimisväärselt direktiivi kohaldamisala ja toovad kaasa mitmetähenduslikkuse ja ebakindluse elemendid, mis toimivad alati rahavõimu huvides ja tugevdavad kapitali vastutusvõimetust. Samal ajal vähendatakse ettevõtjaid endid otsustavaks teguriks heitkoguste piirmäärade määramisel, mis sätestatakse vastavalt nende vajadustele ja prioriteetidele ehk teisisõnu kasusaamise eesmärgi alusel.

Ummik keskkonnakaitses kaasatakse töötajate monopoli- ja imperialismivastasesse võitlusesse monopolide majandusliku iseseisvuse ja nende poliitilise võimu vastu ning ELi ja parteide vastu, mis toetavad Euroopa ühesuunalist tänavat.

 
  
  

- Raport: Klaus-Heiner Lehne (A6-0044/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Ole Christensen, Göran Färm, Anna Hedh, Dan Jørgensen, Poul Nyrup Rasmussen, Christel Schaldemose, Inger Segelström, Britta Thomsen ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − Komisjoni ettepanek Euroopa osaühingu põhikirja kohta annab mittetõsiseltvõetavatele ettevõtetele võimaluse hoida kõrvale eeskirjadest töötajate osalemise kohta. Kui Euroopa eraettevõtte registrijärgne asukoht on liikmesriigis, kus on vähene või puuduv töötajate osalemine, ning ta tegutseb teises liikmesriigis, kus on kõrge osalusmäär, saab ettevõte eeskirjadest kõrvale hoida.

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon on siiski koos ETUCga jõudnud kompromissile, mis parandab oluliselt komisjoni ettepanekut. Nüüd märgitakse kompromissis, et kui ettevõtetel on teatav kvoot töötajaid teises liikmesriigis kõrgema töötajate osalusmääraga võrreldes liikmesriigiga, kus on ettevõtte peakontor, kohaldatakse töötajate osalemisele soodsamaid eeskirju.

Ehkki kompromiss on palju parem kui esialgne ettepanek, ei ole me täielikult õnnestunud. Töötajate osalemist ajendavad tasemed on endiselt kõrged, võrreldes eeskirjadega mõnedes liikmesriikides, ning samuti esineb probleeme selle määratlemisega, mida peetakse töötajate osalusmäära kõrgemaks tasemeks. Meie – Taani ja Rootsi delegatsioonid Sotsiaaldemokraatide fraktsioonis – oleme seega otsustanud jääda lõpphääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Johannes Blokland (IND/DEM), kirjalikult. (NL) Tänasel pärastlõunal hääletasime Euroopa osaühingu põhikirja kohta. Lõpuks hääletasin ettepaneku vastu järgmistel põhjustel. Esiteks olen seisukohal, et kõnealune ettepanek suurendab õiguskindlusetust Euroopa Liidus. Suhet riikliku eraettevõtte ja Euroopa osaühingu, kohaldatava siseriikliku õiguse ja määruse teksti vahel ei ole piisavalt selgitatud. Kuidas saab takistada kõrvalehoidmist kasulikest siseriiklikest õigusaktidest? Kuidas on ettepanek kooskõlas tarbijakaitsega?

Sellistele küsimustele ei pakuta rahuldustpakkuvaid vastuseid. Samuti hääletasime täna teist härra Lehne raportit, milles ta esitab soovitusi parandada äriühingu registrijärgse asukoha piiriülest muutmist. Tegelikult arvan, et see on palju parem idee Euroopa osaühingust. Kui komisjon püüaks hõlbustada äriühingu registrijärgse asukoha piiriülest muutmist, mis vähendaks bürokraatiat, oleks kogu ettepanek Euroopa osaühingu kohta üleliigne.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Liikmesriikide õigussüsteemide märkimisväärsed erinevused sunnivad ettevõtteid, kes tahavad välismaal tegutsema hakata sageli väga kulukasse protsessi. Eriti vastab see tõele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, millel on väiksem struktuur.

Kõnealuse põhikirja loomisega astutakse järgmine samm nende tõkete eemaldamiseks, eelkõige Euroopa majanduse jaoks väga olulises sektoris.

Euroopa osaühingu loomine võimaldab VKEdel asutada oma tütarettevõtjad sama põhikirja alusel sõltumata sellest, kus on nende peakontor. Nad saavad välismaal sama hõlpsasti äriga tegeleda kui oma riigis.

Aeg ja raha, mida VKEd kõnealuse meetme abil säästavad, tulenevalt väikeettevõtete seadusest, näitab selget teed tuleviku Euroopa äripoliitikaks.

Eelnimetatud põhjustel toetavad Portugali Sotsiaal-Demokraatlikku Parteid esindavad liikmed kõnealust raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. – Härra Lehne on esitanud omaalgatusliku raporti, mis teeb ettepaneku määruse ettepaneku kohta, mille eesmärk on muuta väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) jaoks hõlpsamaks aidata kaasa ühenduse liikmesriigis asutatud ettevõtte äriühingu registrijärgse asukoha piiriülesele muutmisele ühendusesiseselt. Eesmärk on kiiduväärt. Peame siiski olema ettevaatlikud, et kõnealust hõlbustamist ei kuritarvitata siseriikliku äriühingu õiguse õõnestamiseks tagades, et põhikiri (Societas Privata Europea) on ettevõtete jaoks elujõuline alternatiiv.

Arvukate ettepanekute seas on mitmeid muudatusettepanekuid, mis on äärmiselt vastuolulised, sealhulgas viited miinimumkapitalile, äriühingu registreerimise kontrollimine, viited siseriiklikele õigusaktidele, piiriülene iseloom ja töötajate osalemine. Teatavates majandus- ja rahanduskomisjoni esitatud muudatusettepanekutes on nõutud ühtsust teatavates valdkondades 2010. aastaks, sealhulgas maksude osas, mis oluliselt piirab siseriikliku õiguse kohaldamist.

Nõustudes põhimõtteliselt ettepanekuga Euroopa äriühingu kohta, mis tegutseb samade põhimõtete alusel kogu ELis, ei tohiks käesoleva ettepaneku kohaldamisala laieneda siseriiklike maksuotsuste piiramisele, mis jäävad kindlalt üksikute liikmesriikide pädevusalasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (SV) Hääletasin lõpphääletusel Euroopa osaühingu põhikirja vastu. Põhiidee luua ühise Euroopa äriühingu vorm eraettevõtetele on väga hea mõte. See on reform, mis on kindlasti vajalik.

Komisjoni ettepanek on väga kehv. Piir selle vahel, millal tuleb kohaldada siseriiklikku õigust vastandina Euroopa osaühingu põhikirjale on väga ebaselge. Suurt osa ettevõtete reeglitest ja eeskirjadest käsitletakse nende põhikirjas. Isegi kui see võib olla positiivne samm mõnedele ettevõtetele, on selliseid küsimusi, mis tuleb põhikirjas selgelt sätestada, näiteks piiri ettevõtte pädevuse vahel tervikuna ja vähemusosanike kaitse vahel. Lisaks on töötajate esindatuse tase juhatuses vähene.

Euroopa osaühingu põhikirja on nõukogu käimasolevatel läbirääkimistel märkimisväärselt parandatud ja loodan ikka veel, et lõpptulemus on hea. Täna ei pea me siiski võtma vastu seisukohta selle ettepaneku suhtes. See on komisjoni ettepanek, mida on muutnud härra Lehne, ja see muudab mu otsuse üsna lihtsaks: selguse puudumine ja ettepanekus sisalduvad probleemid jätavad varju reformi positiivsed aspektid ning on paratamatu oht, et saame põhikirja, mis läheb vastuollu oma eesmärgiga. Lisaks sellele, pidades silmas positiivseid edusamme, mida nõukogu on juba teinud, oleks kõnealuse raporti toetamine nõukogu töö seisukohast kaigaste kodaratesse viskamine.

Me ei hääleta nõukogu ettepanekut, vaid põhiliselt komisjoni ettepanekut. Seega otsustasin selle vastu hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Kõnealuse algatusega luuakse uus Euroopa õiguslik vorm, mille eesmärk on parandada VKEde konkurentsivõimet, aidates kaasa nende asutamisele ja toimimisele ühtsel turul. Toetan raportit, mis toob kaasa parema kaitse töötajatele ja teabele, millega neid ettevõtte poolt varustatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernhard Rapkay (PSE), kirjalikult. – (DE) Saksa sotsiaaldemokraatide delegatsioon hääletas võimaluse poolt luua Euroopa osaühing. Tahaksime siiski esitada järgmise selgituse.

Töötajate osalemine on demokraatliku ja sotsiaalse Euroopa nurgakivi. Seetõttu peab õigus teabele, konsulteerimisele ja töötajate osalemisele olema ilma piiranguteta samal kujul kui olemasolevates eeskirjades Euroopa ettevõtte (Societas Europae – SE) ja Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea – SCE) suhtes.

Nüüdseks kokkulepitud Euroopa osaühingu versioon on komisjoni ettepaneku parandus selles osas – mistõttu hääletasime poolt –, kuid ei täida olemasolevate eeskirjadega kohandumise eesmärki. Töötajate osalemise õigusest kõrvalehiilimise oht ei ole täielikult kõrvaldatud.

Protsess ei ole veel läbi. Kutsume ministrite nõukogu üles parandama ettepanekut järgmiselt:

– selgete viidete lisamine direktiivile Euroopa ettevõtte kohta (SE), eelkõige selle standardeeskirjade kohta seoses liikmete valimisega juhatusse või nõukokku;

– artikli 34 ebapraktilise sätte lihtsustamine; piirmäärade märkimisväärne vähendamine;

– sätestamine, et Euroopa osaühing on tõesti piiriüleselt aktiivne.

Kutsume komisjoni üles lõpuks rakendama neljateistkümnendat direktiivi piiratud vastutusega äriühingute registreeritud asukoha piiriülese üleviimise kohta, sest töötajate osalemise õigusi äriühingute registreeritud asukoha piiriülesel üleviimisel saab mõistlikult tagada üksnes üleeuroopalise direktiiviga töötajate osalemise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletasin härra Lehne ettepaneku poolt võtta vastu nõukogu määrus Euroopa osaühingu põhikirja kohta. Toetan tema tehtud tööd sõltumatute eeskirjade kehtestamisel küsimuste kohta, mis on olulised SPE igapäevaelus, näiteks miinimumkapital, töötajate osalemine ja äriühingu registreerimise kontrollimine. Lõpuks, mis puudutab viiteid siseriiklikele õigusaktidele, usun, et SPE-de reguleerimise eesmärk, nimelt luua ühtne ettevõtlusvorm kogu ühenduses, on äärmiselt teretulnud ja kiiduväärt.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Ägeda majanduskriisi tingimustes on VKEde sektori arendamine äärmiselt ihaldatav. Peame püüdma kõrvaldada haldusalased ja õiguslikud tõkked, mis takistavad soovijatel äritegevust alustada. Menetlusnõuded, bürokraatia ja kõrge registreerimistasu ei tohiks saada saatuslikuks inimestele, kes tahavad oma äriideed arendada. Uued ettevõtted tähendavad uusi töökohti ja seega majandustõusu.

Euroopa Liit koosneb 27 erineva õigussüsteemi ja erinevate ettevõtete asutamise süsteemidega liikmesriigist. Üleeuroopalise ettevõtte asutamise vormi loomine – Euroopa osaühing – muudab kindlasti elu lihtsamaks nendele, kes tahavad äritegevust alustada ning aitab muuta kapitali vaba liikumise põhimõtte tõhusamaks.

Ühtsed nõuded tegevuse alustamisele ja jätkamisele, kapitali nõude madal määr ja lihtsustatud registreerimismeetodid muudavad kindlasti Euroopa osaühingu edukaks. See on atraktiivne alternatiiv riiklikele eeskirjadele. See on kiire, odav ja vaba ebavajalikest formaalsustest, ent tagab õiguskindluse nõuetekohase taseme.

 
  
  

- Raport: László Surján (A6-0111/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − SV) Kõnealune raport nõuab veel rahalisi vahendeid valdkonnast valdkonda ELis, kui liikmesriikides tuleb säästa valdkondades nagu tervishoid, koolid ja sotsiaalhoolekanne.

Lisaks seostatakse mitmeid raportis nimetatud valdkondi, näiteks majanduskriisi, kliimamuutusi ja energiapoliitikat väga suurte kuludega, mis on täiesti proportsioonist väljas ELi eelarve suhtes. Need on küsimused, mida tuleb käsitleda üksikutes liikmesriikides siseriiklike poliitiliste protsesside raames, mille tulemuseks on demokraatlik alus ohvritele, mida tuleb tuua.

Seega otsustasime hääletada kõnealuse raporti vastu komisjoni eelarve kohta 2010. aastaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Seistes silmitsi majandusliku ja sotsiaalse olukorra halvenemisega mitmetes liikmesriikides, ei ole EL seni teinud ühtegi tõhusat algatust, mille eesmärk ei ole finantskapitali kaitsmine.

On hädavajalik võtta kiiresti vastu ühenduse meetmed, mis aitavad tõhusalt reageerida töötajate vajadustele, tootmissektorile ning mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, mobiliseerides vajalikud rahanduslikud vahendid.

EL on sellele vaatamata arutanud ja võtnud vastu 2009. aasta eelarve justkui midagi ei toimuks – ühenduse eelarve, mis on suhteliselt väikseim alates Portugali liitumusest EMÜga, mis näitab taas kord oma klassi iseloomu.

Seistes silmitsi asitõenditega kapitalistliku kriisi (oma poliitikas) sügavusest, pole Euroopa Parlamendil õnnestunud varjata tõelist olukorda. Praegu vastu võetud resolutsioonis öeldakse seega arglikult, et ühenduse eelarve 2010. aastaks peab olema lähemal piirmääradele, mis on sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus 2007–2013 – mida lisaks sellele, et see on ebapiisav, isegi ei järgita – ning tunnistab ka seda, et kululiik on „ebapiisav”.

Kuna oleme juba kõrvetada saanud, loodame, et kõnealune väljakuulutatud mure ja kavatsus ei ole üksnes lühiajalised soovid, pidades silmas saabuvaid Euroopa Parlamendi valimisi ning et see ei ole, nagu tavaliselt, lihtsalt juhtum headest kavatsustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, olles hoolikalt lugenud härra Surjáni tööd 2010. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta, otsustasin raporti vastu hääletada. Ma ei usu, et Euroopa Parlamendi usaldusväärsus tuleb reklaamist või seoste loomisest eelarvepunktidega. Nii kaovad silmist tõelised motivaatorid, mis panevad Euroopa institutsioonid tegutsema. Lisaks, ehkki nõustun maksimaalse läbipaistvuse põhimõttega, usun, et erinevatele sektoritele eraldatavaid rahalisi vahendeid tuleks jagada diskrimineerimata tõhususe või tulemuste suhtes. Ka neid sektoreid, millel on halvasti läinud, tuleb toetada. Tegelikult võivad just need kõige rohkem vajada ühenduse institutsioonilist toetust.

 
  
  

- Raport: Vladimír Maňka (A6-0057/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Ajal, mil tehakse kärpeid tervishoius, koolides ja sotsiaalhoolekandes avalikus sektoris, tuleks samuti säästa ELi institutsioonides. Usume, et Regioonide Komitee ja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee eelarvet tuleks kindlasti kärpida. ELi maksumaksjad ei märkaks erinevust, kui kõnealusele kahele institutsioonile kehtestataks range säästukava.

Oleme vastu töötajaskonna suurendamisele Euroopa Parlamendi poliitilistes fraktsioonides. See ei ole vajalik kulutus, arvestades praegust olukorda.

Euroopa ajaloo muuseumi avamine, nagu Euroopa Parlamendi juhatus on otsustanud teha, on samuti halb mõte. Kogemus näitab, et selline muuseum luuakse propagandaks üha föderaalsemale ELile.

Seega otsustasime hääletada kõnealuse raporti vastu, mis käsitleb muuhulgas Euroopa Parlamendi eelarvet 2010. aastaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tervitame asjaolu, et Euroopa Parlament käsitleb nüüd keelelisi küsimusi „peamise põhimõttena” oma prioriteetides ühenduse 2010. aasta eelarveks:

- „rõhutab, kui oluline on peamine põhimõte, mille kohaselt tuleks võrdselt kõigile parlamendiliikmetele pakkuda täiemahulisi kvaliteetseid teenuseid, mis võimaldavad neil oma tööd teha ja arvamusi väljendada ning saada kõik dokumendid oma emakeeles…”;

- „on seisukohal, et 2010. aastal tuleks teha kõikvõimalikke jõupingutusi, et eri riikidest pärit ja eri keeli kõnelevaid Euroopa Parlamendi liikmeid koheldaks võrdselt ning võimaldataks täita oma ülesandeid ja osaleda poliitilises tegevuses oma keeles, kui nad seda soovivad”;

- „rõhutab […] kõigi parlamendiliikmete poolt tagatud demokraatliku legitiimsuse põhimõtet ja nende õigust täielikule mitmekeelsusele; seetõttu on seisukohal, et seda eelarvet saab ja tuleks kasutada selle eesmärgi saavutamiseks […]”.

Me ei tohi siiski unustada, et Portugali kommunistlikku parteid esindavate Euroopa Parlamendi liikmete esitatud ettepanekud eelarve kohta, milles nõuti kõikide ELi ametlike keelte kättesaadavust koosolekutel (nii ühenduse institutsioonides peetavatel kui ka väliskohtumistel, mida peetakse osana parlamendi tööst) – on aastate jooksul järjest tagasi lükatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma ei toeta härra Maňka raportit 2010. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta ja seega otsustasin selle vastu hääletada. Resolutsiooni ettepaneku punktis 5 nimetatakse isegi täielikku kohandamist seoses Horvaatia liitumisega Euroopa Liiduga. Nagu resolutsioonis märgitakse, peaks siiski sellistes olukordades, kus on 27 liikmesriiki ja üks võimalik liituja, olema uusim saabuja see, kes kohandub, ja mitte ülejäänud riigid. Lisaks, ma ei tunne, et saan toetada ELi juhatuse ja eelarvekomisjoni vahelise täiustatud koostöö katseprogrammi pikendamist teiseks aastaks, sest ma ei pea seda kasulikuks ega tõhusaks.

 
  
  

- Raport: Christel Schaldemose (A6-0064/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI), kirjalikult. – Kõnealune raport käsitleb märkimisväärseid nõrkusi praeguses reguleerivas raamistikus. Eelkõige tekitab mulle muret Ühendkuningriigis tegutsevate ELis asuvate ettevõtete aruandluskohustuse puudumine, kellel on õigus Ühendkuningriigis reklaami teha, kuid kes ei ole kohustatud litsentsi taotlema. Tõepoolest, Ühendkuningriigi „pahede maks” on üksnes innustanud seda ettevõtete murettekitavat malli, kes asutavad endid välismaal ja väldivad seeläbi vajadust taotleda Ühendkuningriigi litsentsi. Seega tervitan kõnealust raportit, mis peaks aitama kaasa selle probleemi ohjamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward, Brian Crowley ja Eoin Ryan (UEN), kirjalikult. – Tarbijakaitse on kõikide liikmesriikide jaoks ülioluline. Samuti on see valdkond, milles liikmesriigid saavad koostööd teha, et tagada piiriüleseid teenuseid kasutavate tarbijate kaitse. Proua Schaldemose raport online-hasartmängude usaldusväärsuse kohta on näide sellest, kuidas liikmesriikide pragmaatiline, koostööl põhinev lähenemisviis võib tuua kaasa lähenemisviisi, mille keskmes on tarbijakaitse.

Raportis tunnistatakse, et online-hasartmängude usaldusväärsust on parim käsitleda tunnustades kõnealuses valdkonnas subsidiaarsuse põhimõtet ja lubades liikmesriikidel tööstust ise reguleerida. Siiski kutsutakse üles koostööle ja koordineerimisele pettuste ja kuritegevuse vastu võitlemisel ning ühiskondliku ja avaliku korraga seotud probleemide käsitlemisel, nagu sõltuvus ja isikuandmete kaitse.

Raportis on keskne roll spordi ja spordiürituste usaldusväärsuse kaitsmisel. On hädavajalik, et sporti esmajoones tunnustatakse seoses sotsiaalsete, meelelahutuslike ja tervislike väärtustega ning neid väärtusi ei seata mingil juhul ohtu ega tajuta manipuleerimisobjektina tulu teenimise eesmärgil. Online-hasartmänge harrastavad paljud Euroopa kodanikud. Peame tagama, et need kodanikud on kaitstud, ning usun, et proua Schaldemose raport on oluliseks sammuks selles suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. – Toetan avatumat mängukeskkonda Euroopas. Juba liiga kaua on valitsuste kontrolli all olevad riiklikud monopolid takistanud uutel sisenejatel pakkuda uusi mänguteenuseid Euroopas.

Online-hasartmängud pakuvad tarbijatele uue viisi nautida oma mängukogemust. Mul ei ole mingit probleemi vastutustundlike hasartmängijatega, kes osalevad online-mängutegevuses, mida pakuvad vastutustundlikud ettevõtjad. Kõnealuse raporti eesmärk on tagada tarbijakaitse kõrge tase ning tagada õiglane ja läbipaistev mängukeskkond küberruumis. Samuti on minu arvates oluline astuda kõik asjakohased sammud, et takistada alaealistel internetis mängimine.

Loomulikult on probleeme hasartmängimise sotsiaalse mõjuga ja jagan seda muret. Siiski arvan, et minevikus on liiga palju vastutust pandud mänguettevõtetele ja mitte piisavalt üksikisikutele. Lõppkokkuvõttes on see isiklik otsus, kas tegeleda hasartmängudega või mitte ning üksikisik peab tagajärgede eest vastutama.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. – (FI) Härra juhataja, olen väga rahul proua Schaldemose raporti hääletuse tulemusega online-hasartmängude usaldusväärsuse kohta. See näitab, et suur enamik parlamendi liikmeid peab hasartmänge väga erilist laadi majandustegevuseks, millele ei saa kohaldada üksnes siseturu eeskirju.

Hasartmängude sotsiaalset mõju ja nende mõju tervisele ning sellega seotud kuritegevuse ohtu ning erilisi kultuurilisi aspekte tuleb kõiki arvesse võtta. See kehtib ka paljude uurimuste kohta, mis näitavad, et internet vahendina mitmekordistab ohte. Ilmselgelt ei saaks üks asutus kontrollida online-hasartmänge kogu Euroopas.

Proua Schaldemose raportis mainitakse ka hasartmängude positiivset mõju, mida on minu meelest väga oluline säilitada. Paljudes Euroopa riikides on kõnealustest mängudest saadav tulu märkimisväärne kogus raha, mis suunatakse näiteks kunsti, teadusesse, noorsootöösse ja haiglatesse. Tuhanded valitsusvälised organisatsioonid saavad kasu nende pakutavast rahast, millele lisaks on hasartmängud üleeuroopaliste spordiorganisatsioonide suurim sissetulekuallikas ning eelkõige kohaliku tasandi sporditegevustes.

Asjaolu, et enamik parlamendist soovib säilitada praegusi siseriiklikke õigusakte hasartmängupoliitika kohta ega taha neid lihtsalt tegevusjuhistega asendada, mis võimaldaks tarbijatele palju vähem kaitset, ei tähenda, et turgu ei tuleks liberaliseerida. See tähendab üksnes seda, et liberaliseerimine peab toimuma liikmesriigi enda tingimustel. Lisaks, kui on soov säilitada riiklikke monopole, peab süsteem olema mittediskrimineeriv ja juriidiliselt õigustatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. – Hääletasin raporti vastu online-hasartmängude usaldusväärsuse kohta, sest usun, et alternatiivne ettepanek, mille täikogu tagasi lükkas, oleks paremini peegeldanud ajakohast olukorda online-hasartmängude sektoris.

Jagan muret, et kodanikelt võidakse raha välja pressida, ja muret hasartmängusõltuvuse suhtes, kuid märgin, et suuremas osas liikmesriikides kontrollitakse hasartmänge, et kaitsta kodanikke hasartmängusõltuvuse ja pettuste eest ning tõkestada rahapesu.

Peame lisaks pettuste ja kuritegevusega võitlemisele ennetama probleemset hasartmängusõltuvust ja alaealiste hasartmängimist. Usun, et alternatiivne resolutsioon oleks kõnealuseid küsimusi tõhusamalt käsitlenud.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Ó Neachtain (UEN ), kirjalikult. (GA) Tarbijakaitse on äärmiselt oluline kõikidele liikmesriikidele. Samuti on see valdkond, kus liikmesriikide vaheline koostöö on hädavajalik, eelkõige piiriüleseid teenuseid silmas pidades. Kõnealune raport online-hasartmängude kohta näitab, et pragmaatiline lähenemisviis, mis põhineb koostööle, võib tagada, et tarbijakaitse on Euroopa Liidu poliitika keskmes.

Kõnealuses raportis tunnistatakse, et parim lähenemisviis hasartmängudega seotud küsimustega tegelemiseks internetis on tunnustada kõnealuses valdkonnas subsidiaarsuse põhimõtet ja jätta regulatiivsed küsimused üksikute liikmesriikide reguleerida. Sellele vaatamata tunnistatakse raportis, et koostöö ja koordineerimise abil saavad Euroopa Liidu liikmesriigid kõige paremini võidelda pettuse, kuritegude ja sotsiaalsete probleemidega.

Raporti keskmes on spordi olulisus ja vajadus säilitada selle usaldusväärsus ja ausus. Spordiküsimuste sotsiaalset ja kultuurilist väärtust peab kaitsma ning tuleb tagada, et sporti ei kasutataks halvasti raha või muude sarnaste põhjuste pärast. Paljud inimesed Euroopa Liidus naudivad online-hasartmänge. Peame tagama, et need inimesed on internetis halva eest kaitstud.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin proua Schaldemose raporti poolt online-hasartmängude usaldusväärsuse kohta. Olen kindlalt veendunud, et kõnealuses sektoris, mis juhtumisi on spordiorganisatsioonide väga oluline tuluallikas, peab valitsema täielik läbipaistvus, mis kaitseb avalikke ja tarbijate huve. Lõpuks olen seisukohal, et ühtsed õigusaktid ja mitte mitmekesised õigusaktid, mis praegu jõus on, võivad olla väga kasulikud, et vältida online-hasartmängude märgistamist sotsiaalse probleemina.

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. – Kahjuks ei õnnestunud mul osaleda Christel Schaldemose raporti hääletusel online-hasartmängude usaldusväärsuse kohta. Tahaksin siiski kasutada seda võimalust nõustuda raportööriga, sest raportis juhitakse tähelepanu mitmele olulisele ja ohtlikule aspektile seoses online-hasartmängudega. 2004. aastal moodustasid online-hasartmängud ligikaudu 5% kogu ELi hasartmänguturust ning arvud on viimase paari aasta jooksul kiiresti kasvanud.

On oluline aru saada, et erinevad ebaseaduslikud tegevused, nagu krediitkaardipettus, alaealiste juurdepääs hasartmängudele, kokkulepitud tulemustega mängud jne, on hetkel online-hasartmängude vältimatud osad. Lisaks on tõenäoline, et kasvab inimeste arv, kes on hasartmängudest sõltuvuses, sest paljudele on online-hasartmängud väga mugavad.

Online-hasartmängude mõju, millele raportöör õigustatult tähelepanu juhib, ei ole veel põhjalikult uuritud. Seega, et kaitsta kodanikke, on väga oluline, et kõik liikmesriigid teostaksid intensiivseid teadusuuringuid online-hasartmängude mõjude kohta ning parandaksid hasartmänguturgude järelevalvet ja reguleerimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Christel Schaldemose (PSE), kirjalikult. – Schaldemose raportis online-hasartmängude usaldusväärsuse kohta sätestatakse liikmesriikide kohustused oma hasartmänguturgude reguleerimisel, et kaitsta kaitsetumaid tarbijaid, eelkõige lapsi, võidelda kuritegevusega ja kaitsta spordiüritusi ohtude eest nagu kokkulepitud tulemustega mängud.

Euroopa Parlamendi liikmed eemaldasid hasartmängud teenuseid käsitlevast direktiivist nende eristaatuse tõttu ja selgelt puudub valmisolek luua õigusakte ELi tasandil. Euroopa Parlamendi Tööpartei liikmed toetavad seega tugevalt raporti nõuet liikmesriikidele reguleerida oma hasartmänguturge tarbijate kaitsmiseks. Samuti tehakse raportis selgeks, et selline reguleerimine peab olema proportsionaalne ja mittediskrimineeriv, nagu on sätestatud ELi asutamislepingutes.

Sellisel kujul usuvad Euroopa Parlamendi Tööpartei liikmed, et Ühendkuningriigi hasartmänguseadus on asutamislepingule vastav õigusakt, mille eesmärk on tagada juurdepääsu hasartmänguteenustele, ennetades kuritegevust ja kaitstes lapsi ja kaitsetuid. Mitmed liikmesriigid vaatavad praegu läbi oma õigusakte hasartmängude kohta tagamaks, et nad vastavad ELi asutamislepingutele.

Euroopa Parlamendi Tööpartei liikmed rõhutavad, et ametiasutused kogu ELis peavad olema valvsad ja tegema koostööd igasuguse kuritegevuse, kokkulepitud tulemustega mängude ja ohtude suhtes noortele ja kaitsetutele mis tahes hasartmänguvormide poolt. Euroopa Parlamendi Tööpartei liikmed tervitavad online-hasartmänguteenuste mainekate ettevõtjate jõupingutusi võtta meetmeid tagada, et neid muresid arvesse võetakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. − (NL) Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine ei ole samasugused majandustegevused kui teised, nagu mõned siin täiskogus usuvad. Oma kohtupraktikas on Euroopa Kohus kinnitanud, et liikmesriigid ise määravad kaitsetaseme, mida nad peavad vajalikuks oma kodanike kaitsmiseks hasartmängudega seotud ohtude vastu.

Siinkohal tähendab kohaldatav subsidiaarsus, et liikmesriigid peavad suutma kontrollida ja reguleerida oma hasartmänguturge vastavalt oma traditsioonidele ja kultuurile, et kaitsta tarbijaid sõltuvuse, pettuste ja rahapesu ohu eest. Pidades silmas online-hasartmängudega seotud täiendavaid ohte, olen veendunud, et riiklikke õigusakte ei saa asendada üleeuroopalise hasartmängutööstuse eneseregulatsiooniga.

Seega liitun olulise enamusega kolleegidest siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonist, kes usuvad, et üksnes siseturupõhine lähenemisviis hasartmängudele ei ole kohaldatav. Seega otsustasin Schaldemose raportit kogu südamest toetada.

 
  
  

- Raport: Maria Petre (A6-0088/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN ), kirjalikult. (PL) Härra juhataja, hääletan Maria Petre raporti poolt toiduainete kvaliteedi tagamise kohta. Tahaksin siiski väljendada muret selle üle, et keskmine tarbija ei ole teadlik erinevusest kaitstud geograafilise tähise (KGT) ja kaitstud päritolunimetuse (KPN) vahel. Usun, et selles küsimuses on oluline viia läbi teabekampaania.

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Liikmesriigid peavad edendama kvaliteedi tagamise süsteeme, mis on Euroopa kodanikele juba tuttavad. Neid süsteeme ei tohiks ühtlustada või üheks koondada. Selleks, et ühenduse minimaalsed kvaliteedistandardid toimiksid, tuleb neid hinnata ja tunnustada liidu tasandil. Seepärast peab komisjonis olema talitus nimetatud süsteemide kasutamise sertifitseerimiseks ja lubamiseks ühenduse tasandil ning selleks, et tagada süsteemide ühtne ja tõhus järelevalve nii Euroopas kui ka liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest nõustun tooraine tootmise kohale kohustuslikus korras viitamise kehtestamisega päritoluriigi märgistusena, et tulla sellisel viisil vastu tarbijate soovile saada rohkem teavet ostetava toote päritolu kohta. Sellist süsteemi tuleks kohaldada ka töödeldud toiduainete puhul, viidates põhikoostisainetele ja tooraine päritolule ning tuua välja nende päritolukoht ja toote kõige hilisema töötlemise koht.

 
  
MPphoto
 
 

  Niels Busk, Anne E. Jensen ja Karin Riis-Jørgensen (ALDE), kirjalikult. − (DA) Euroopa Parlamendi liikmed Anne E. Jensen, Karin Riis-Jørgensen ja Niels Busk Taani Liberaalsest Parteist hääletasid proua Petre algatusraporti poolt toiduainete kvaliteedi tagamise kohta, olles kaalunud eeliseid ja puudusi ning seetõttu, et toimub ainult üldine hääletamine. Tunneme, et saame toetada enamikku raportis sisalduvat, kuigi on ka mitmeid asju, mida me täielikult ei toeta.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. – Olin pettunud, et pidin kõnealuse raporti suhtes erapooletuks jääma, mis oleks pidanud olema järjeks komisjoni rohelisele raamatule, vaadates, kuidas talupidajad kogu Euroopas saavad turul maksimaalset kasu oma kõrge standardiga toodangust. See keskendub olulistele küsimustele, nagu päritoluriigi äramärkimine, mahepõllundusetoodete turu arendamine, kus Euroopa tooted on maailma parimad, ning Euroopa põllumajanduse tugevate külgede kasutamine, et anda meie talupidajatele eelis oma toodete turustamisel – ning see osa on teretulnud.

Kahjuks on raport siiski haaratud protektsionistlikest elementidest põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis ning eelkõige nende poolt, kes tahavad õigustada tohutuid turgu moonutavaid ühise põllumajanduspoliitika toetusi CAP ning kes tahavad muuta raskemaks kolmandate riikide toodangu importimise ELi.

 
  
MPphoto
 
 

  Constantin Dumitriu (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Kolleeg proua Petre, lubage end õnnitleda kõnealuse suurepärase raporti puhul.

On mõned punktid, mida peame silmas pidama, kui räägime Euroopa tootekvaliteedist.

1. „Kvalifitseeritud turulepääsu” kontseptsiooni rakendamine pakub lahenduse, mis tagab, et Euroopa tarbijatele kättesaadavad tooted vastavad samadele standarditele hoolimata sellest, kas nad on toodetud kodumaal või imporditud.

2. Euroopa tootjate tekitatud kulud toiduohutuse ning nõudmiste tagamisel seoses nõuetele vastavusega, mida peaks hõlmama ühise põllumajanduspoliitika vahendid.

3. Konkreetselt Euroopa põllumajandus- ja toidukaupade edendamine. Samuti nõudsin raportis määruse nr 3/2008 muudatusettepaneku kohta, et Euroopa Liidu kaasrahastamise määra tuleb suurendada. Samal ajal peame siiski lihtsustama garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste süsteemiga seotud haldusmenetlusi ning pakkuma paremat kaitset geograafiliste tähiste või päritolunimetustega toodetele.

Loodan, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid rakendavad meie vastu võetavaid soovitusi nii kiiresti kui võimalik, sest me ei saa lubada aja raiskamist tingimustes, mil Euroopa kodanikud kannatavad äärmiselt tõsise majanduslanguse mõjude käes.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Vaatamata headele kavatsustele jätkatakse ja isegi laiendatakse raportis poliitikat, mis on paljude väiketootjate probleemide põhjuseks, eelkõige Portugalis. Algatades n-ö Euroopa põllumajandustoodete kvaliteedi edendamist, suurendavad nad tootmiskulusid nende jaoks, kellel juba on raskusi endi tootmises hoidmisega. See kehtib eelkõige väiketootjate kohta, nagu näiteks paljude väikeste juustutootjate puhul, kes toodavad vaieldamatult kvaliteetset Serra de Estrela juustu. On vastuvõetamatu, et tootjad peavad vastama uutele nõudmistele, et jätkata tootmist, jäädes ilma neile ette nähtud toetusest ning olles samal ajal ka kohustatud toetama „ametliku kontrolli” nõuete kulusid. Vastupidiselt esitatud väidetele on tõelise kvaliteedi tootmine tõsises ohus.

Ühlustatud tootmis- ja turustamisstandardite kohaldamine nii väiketootjatele kui ka agrotööstusele on vastuvõetamatu. Kõnealuste standardite kohaldamine hävitab Portugali-taoliste riikide mitmekesisust tootmise ja kultuuri mõistes. See tendents on oluline umber pöörata ja edendada tootmist ja tarbimist kohalikul tasandil. Põllumajandust tuleb pidada tundlikuks tegevuseks, mis ei sobi kokku kõnealuse kommertsliku liberaliseerimise mudeliga, mis ei ole keskkonnasäästlik ning ohustab tõsiselt inimtervist.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Nõustun raportiga, sest arvan, et bürokraatia ja standardite süsteemi keerukuse vähendamine on olulised. Nii muutub põllumajandustoodete reguleerimine ja kvaliteedikontroll lihtsamaks.

Selle lihtsustamise tulemuseks oleks avalik-õiguslike asutuste halduskulude vähenemine.

Samuti tervitan erilist tähelepanu, mida pööratakse geograafilistele tähistele ning kutsun komisjoni üles tagama, et kõnealune küsimus oleks Maailma Kaubandusorganisatsiooni päevakorras.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Meil ei jää muud üle, kui toetada kõnealuse raporti taga olevaid kavatsusi: Euroopa toidukaupade kvaliteedi tagamine; tootjate konkurentsivõime; lihtne, kuid põhjalik teave tarbijatele seoses toodete päritoluga; päritolutähistele ja kvaliteedimärkidele vastamine; traditsiooniliste ja ökoloogiliste toodete parem määratlemine jne.

Raportöör rõhutab üsna õigustatult, et peame sätestama, et Euroopasse imporditud põllumajandus- ja toidukaubad peavad vastama samadele standarditele, kui Euroopa tootjatelt nõutakse, mis kahjuks praegu alati nii ei ole. Samuti soovib ta üsna õigustatult rakendada tingimusjuurdepääsu meie turgudele.

Siiski on veel mõned lahendamist vajavad probleemid, sealhulgas seoses ebaõiglase ühendusesisese konkurentsiga, mille puhul üks liikmesriik kehtestab rangemad standardid, kui ühenduse tasandil sätestatud, eelkõige seoses rahvatervise või keskkonnakaitsealaste põhjustega. Sellistel puhkusel peab riik – kas meeldib või mitte – olema suuteline kohaldama samu eeskirju, mida nõutakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni tasandil.

Teine problemaatiline aspekt on kooskõla siinse parlamendi keskkonnaalaste probleemidega – peaksime keskenduma läbitava vahemaa vähendamisele (kohalike, hooajaliste toodete söömine) vältimatult ebatäiusliku kohandumise asemel maailmaturuga.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Kõnealuses raportis, mis ei ole osa ühestki seadusandlikust menetlusest, soovitatakse mitmeid kulukaid ettepanekuid, nt ELi tootekvaliteedi amet ning uued müügiedendus- ja müügitoetusmeetmed põllumajanduses. Samuti tahaksime juhtida tähelepanu sellele, et kõnealune raport sisaldab sõnastusi, mis võiksid tuua kaasa põllumajandustoodete protektsionistlikuma poliitika ELi poolt.

Nagu tavaliselt, teeb juuni nimekiri selles olukorras tähelepaneku, et õnneks ei ole Euroopa Parlamendil kaasotsustusõigust ELi põllumajanduspoliitika osas. Muidu satuks EL protektsionismi ja suurte toetuste lõksu erinevatele rühmadele põllumajanduses.

 
  
MPphoto
 
 

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. − (PL) Härra juhataja, olin Maria Petre raporti poolt toiduainete kvaliteedi tagamise kohta. Standardite ühtlustamise ja vastastikuse tunnustamise küsimus seoses toiduga on väga oluline inimtervise kaitsmise seisukohast. Praegusel ajal muutub üha tavalisemaks teadlikkus erinevate haigusjuhtude ja tarbitava toidu kvaliteedi vahelisest seosest. Kuid mõiste „tervislik toit” ise näib paradoksaalsena. Kas midagi, mis ei ole inimtervisele kasulik, on võimalik kirjeldada „toiduna”? Toidukaupade kvaliteedil on märkimisväärne tähtsus toidu ohutusele meie kodanikele. Kõnealused tooted peavad vastama selgelt määratletud kriteeriumitele, mis põhinevad olemasolevatel teadmistel ja hügieeni põhimõtetel, ning kõnealused kriteeriumid peavad aitama kaasa ka keskkonnakaitsele ja austama tapmisele saadetavate loomade nõuetekohase kohtlemise põhimõtteid. Toidukaupu tuleb ka nõuetekohaselt pakendada, vedada ja säilitada.

Tagamaks head toidu kvaliteeti, tuleb tarbijaid varustada ka täieliku teabega ostetavate toodete kohta: koostisosad, mis tahes geneetiline muundamine, tootmiskoht, säilitamistingimused, kuidas valmistada ja säilivusaeg. Raportöör toetab Euroopa teenistuse loomist, kes vastutab komisjoni tasandil sertifitseerimise ja toidu kvaliteedi eest tagamaks, et täidetakse sertifitseerimise miinimumnõuded. See tagaks ühtse kontrollisüsteemi ELi ja liikmesriikide tasandil. Varasema resolutsiooni põhjal toetab raport ka Euroopa toodete erilise kvaliteedimärgise kasutuselevõtmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Üleilmne majandus- ja toidukriis tähendab, et inimesed hoiavad tarbimiselt kokku, mis omakorda tähendab turuosa suurenemist odavate hindadega jaekauplustele. Lisaks sellele kehtestame piiravad tootmismäärused omamaistele toidukaupade tootjatele ja edendame kvaliteedipitsereid ja sarnaseid skeeme. Samal ajal impordime tooteid, mis ei vasta siseriiklikele kvaliteedistandarditele ja mille vastavust kõnealuste standarditega ei ole võimalik kontrollida. See tähendab, et omamaised talupidajad on äärmiselt kitsas olukorras ning peame tagama, et eelkõige sellises keerulises olukorras ei suurene laostuvate talumajapidamiste määr ning me ei kaota kogu ELis oma enesega toimetulekut toiduainete tootmises.

Inimesed, kes on valmis maksma oma toiduainete kvaliteedi eest, võivad liiga kergesti kaotada oma võime kaotada selguse, mis on mis kvaliteedipitserite ja sümbolite sasipuntras – mitte kõike, mis on märgistatud kirjaga „mahepõllumajanduslik” ei toodeta siseturul ja mitte igal pool, kus märgitakse konkreetne riik päritolumaaks, ei ole kõik koostisained tegelikult sellest riigist pärit. See on natuke nagu kassi-hiire mängimine ning korduvalt avalikustatakse skandaale seoses toiduainetega ja pettusi seoses märgistustega. Lõppkokkuvõttes peavad tarbijad saama märgistusele toetuda. Algatus näib meid selles suunas viivat ning seetõttu hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Raport, mille mu kolleeg Maria Petre meile täna esitas, sisaldab mitmeid soovitusi, mida ma julgelt toetan. Need ulatuvad kvaliteedistandardite tagamisega seotud haldustegevuse lihtsustamisest ja tootjate finantskoormuse vähendamisest traditsiooniliste toodete ning samuti geograafiliste tähiste või päritolunimetustega toodete toetamiseni.

Ajal, mil seisame silmitsi tõsise majanduskriisiga, on meie kohus võtta meetmeid Euroopa talupidajate ja töötlejate toetamiseks ning tagada, et tarbijatel on juurdepääs parimatele toodetele kõige soodsama hinnaga.

Usun, et peame tagama, et pakume tarbijatele korrektset teavet toodete päritolu kohta, et toetada Euroopa põllumajandust. Me ei tohi siiski ajada kõnealuseid sätteid seoses Euroopa kvaliteeditähisega segamini protektsionismiga, mille eesmärk on tõkestada juurdepääsu ühenduse turule. Pigem arvan, et kõnealuse tähise kasutuselevõtmise eesmärk peab olema Euroopa toodete ja nende eeliste edendamine kolmandate riikide toodete ees ning pakkuda Euroopa tarbijatele paremat teavet. Samal ajal aitab toodete päritolu tunnustav süsteem vähendada hirme seoses „saastunud toodetega”.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin proua Petre raporti poolt toiduainete kvaliteedi tagamise ning asjaomaste standardite ühtlustamise kohta. Usun, et teema on äärmiselt oluline, sest toiduainete kvaliteedil on üha suurem mõju Euroopa kodanike elukvaliteedile. Tõepoolest, Euroopa Liidu kohus on tagada kõikide toiduainete vastavust tootmisstandarditele, eriti seoses hügieeni- ja ohutusnõuetega. Samuti on liidu ülesanne tagada Euroopa Liidu enda ja kolmandatest riikidest pärit toodete vaheline õiglane konkurents. Lõpuks nõustun raportööriga, kui ta ütleb, et seoses kaitstud geograafilise tähise (KGT), kaitstud päritolunimetuse (KPN) ja garanteeritud traditsioonilise eritunnusega (GTE) peab olema tagatud ühenduse tehniline tugi eelnimetatud mehhanismide elluviimiseks liikmesriikides ning nende nimetustega kaitstud toodete väärtustamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Otsustasin mitte toetada proua Petre raportit toiduainete märgistamise edendamise ja suurendamise kohta. Raport sisaldas häid ettepanekuid seoses eeskirjade lihtsustamise ja lühemate käitlusaegadega. Need kaalus minu arvates siiski üles protektsionistlik sõnastus tingimusjuurdepääsu kohta turgudele ning soov luua riigiülene tootekvaliteedi asutus.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kui toitu toodetakse kasumikriteeriumi alusel selle asemel, et rahuldada esmatasandi vajadusi ning toidukaupade tootmine ja müük on koondunud üha vähematesse kätesse ja selle määravad rahvusvahelised toiduainete korporatsioonid ja kartellid (valikud, mis iseloomustavad ELi ning liikmesriikide valitsuste poliitikat), ei saa toidukaubad olla ei odavad ega kvaliteetsed.

Eeldatava tagasipöördumise eesmärgiks kvaliteetsete toiduainete juurde ei ole suurendada talupidajate sissetulekuid ega rahuldada esmatasandi vajadusi. Selle eesmärk on suurendada rahvusvaheliste korporatsioonide konkurentsivõimet ja kasumit, suurendada maapiirkonna tööjõu ärakasutamist, veel enam koondada maaomandit ning kontrollida tootmist.

GMOde kasutuselevõtmine ja kultiveerimine ning rida skandaale seoses toiduainetega näitavad, et toiduainete kvaliteet ja ohutus ELis on vähem olulised suurettevõtete huvidest.

Toiduainete klassifitseerimine kvaliteedi alusel on toiduainete eristamine klassi alusel kooskõlas turupõhimõttega: esmaklassilised toiduained kõrge sissetulekuga ning teise klassi toiduained töölisklassi perekondadele.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete talupidajad tunnevad igal juhul huvi ühise põllumajanduspoliitika ja ELi vastastamise vastu ning nende müügi vastu suurettevõtetele ning samuti Kreeka Kommunistliku Partei ja töötajate aktsiooniga liitumise vastu – töötajad ja töötud sotsiaalses liidus, et lükata ümber monopolide sõltumatus ja võim.

 
  
  

- Raport: Jonathan Evans (A6-011/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Konkurentsipoliitika ajakohastamine on eriti oluline tegur uue julgeolekustruktuuri ettevalmistamisel ja ELi konkurentsipoliitika toimimisel. Kõnealuse protsessi peamised elemendid on koostöö riiklike konkurentsiasutuste vahel ning koordineerimine Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu. Euroopa Parlament on väljendanud tõsist kartust, et ilma tõhusa Euroopa konkurentsivõrgustikuta ei tähendaks poliitika ajakohastamine midagi enamat kui konkurentsipoliitika taasriigistamist, mis kahjustaks selgesti kogu ELi ulatuses ühtse konkurentsipoliitika tagamise kontseptsiooni. Paindlikkuse ja praktilisuse kriteeriumite alusel antakse 2006. ja 2007. aasta aruannetes positiivne hinnang Euroopa konkurentsivõrgustiku töö tõhususele ja arengule. Jõupingutused rahastada koolitust ja õigusalast koostööd riikide kohtunike vahel ELi konkurentsiõiguse tõlgendamisel ning selle rakendamise tagamine on samuti tervitatavad.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE-DE), kirjalikult. – Kõnealuses raportis rõhutatakse vabakaubanduse ja õiglase konkurentsi põhimõtte olulisust ning kinnitatakse Rooma lepingus sätestatu olulisust. Peame tagama tõhusad kartellidevastased meetmed, et kaitsta end kaubanduspiirangutega kuritarvitamise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime kõnealuse raporti vastu, sest nad ei võtnud isegi vastu ettepanekut seoses suurettevõtete murettekitava turu domineerimise kuritarvitamisega, eelkõige seoses suurte supermarketite kettidega. Viimased kasutavad oma ostujõudu tarnijatele makstavate hindade vähendamises Euroopa Liidus ja kolmandates riikides.

Samuti ei näidanud nad üles vajalikku otsusekindlust, et uurida supermarketite sektori kontsentratsiooni mõju väikeettevõtetele, tarnijatele, töötajatele ja tarbijatele. Eelkõige ei hinnanud nad ostujõu kuritarvitamist, mis sellisest kontsentreerumisest tuleneda võib.

Vastuvõetud resolutsioon jätkab sekkumise mustrit konkurentsivõime kaitseks ja avalike teenuste vastu. See astub kurikuulsa Bolkesteini direktiivi jälgedes, rõhutades alati vajadust vastata siseturu eeskirjadele. Lisaks, ehkki selles räägitakse kriisist ja majandusraskustest, nõutakse komisjonilt valvsust, et konkurentsivõimet mitte kahtluse alla seada. Teisisõnu, seistes silmitsi neoliberaalse kapitalismi põhjustatud kriisiga, on lahendus enamasti sama. See on vastuvõetamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin härra Evansi raporti poolt 2006. ja 2007. aasta konkurentsipoliitika aruannete kohta. Viimastel aastatel on tehtud suuri edusamme konkurentsi valdkonnas. Tõepoolest, kui mõtleme ühinemise kontrollile ettevõtete ja riigiabi vahel (probleem, mis muutus väga oluliseks pärast turgude finants- ja majanduskriisi), on komisjon teinud üha enam tööd. Seetõttu jagan raportööri seisukohta, kui ta ütleb, et on vajalik kaasajastada valdkonna institutsionaalne ja õigusraamistik.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. – Arvestades majanduskriisi olukorda, mille küüsis on Euroopa Liit ning mis on globaalse ulatusega, oli parlamendil oluline üksmeelele jõuda. Kõnealune raport on lõpuks leidnud viisi panna meid majandus- ja rahanduskomisjonis omavahel nõustuma. Ilmselgelt on mure riigi sekkumise pärast kõige tähtsamal kohal, kuid arvestades alatarbimise põhjustatud kahju iseloomu ja kahanevat tootmisbaasi, on vajalik mõningane kergendus valitsussektori kulutuste tasandil.

 
  
  

- Raport: Edit Herczog (A6-0074/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (UEN ), kirjalikult. – Väikeettevõtted on Euroopa majanduse selgroog, moodustades 98% kõikidest Euroopa ettevõtetest ning andes tööd kuni 60%le ELi töötajatest. Euroopa Komisjoni tuleb kiita seniste algatuste eest ning jätkuva töö eest, mille eesmärgiks on vähendada väikeettevõtete bürokraatiat. Proua Herczogi raportis tunnustatakse komisjoni tööd ja nõutakse edasisi samme selles suunas.

Ehkki ma muidugi toetan paljusid kommentaare raportis algatuse „Small Business Act” kohta, olin väga pettunud, et tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis koostatud raport sisaldas lõiget, milles nõuti ühist konsolideeritud tulumaksubaasi. Oleksin lootnud, et praegusel etapil tunnistatakse üleilmselt, et ühise konsolideeritud tulumaksubaasi ettepanek on halvasti läbi mõeldud ja ebamõistlik. Kõnealune küsimus on Iirimaa jaoks väga oluline, eelkõige praegusel majanduslikul perioodil, et pidin kõnealuse ettepaneku vastu hääletama. See ei too kaasa negatiivset mõju kiiduväärt tööle, mida tehakse väikeettevõtete heaks, vaid edastab tugeva sõnumi, et peame seisma vastu ebaproduktiivsetele, jäikadele ja järelemõtlematutele ettepanekutele, mis ei ole Euroopa majandusele kasulikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Gerard Batten, Nigel Farage ja Jeffrey Titford (IND/DEM), kirjalikult. – Kõnealuses raportis tehakse ettepanek mitmete meetmete kohta, millest osa võivad olla kasulikud väikeettevõtetele, kuid mille üldine mõju on edendada ELi kontrolli, nöörida elanikkonda, feministlikud tagamõtted ja ettevõtete imbumine ELi ametnike poolt „töökogemuse alusel”. Need elemendid ei luba UKIPil kõnealust ettepanekut toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Globaalne finantskriis ja aeglane majanduskasv mõjutavad negatiivselt ettevõtluse määra. Seega tervitame järgmisi algatuse „Small Business Act” meetmeid, mille rakendamine oleks majanduskasvule kõige tõhusam: luua kõige soodsamad tingimused VKEdele rahastuse saamiseks; lihtsustada ettevõtete ülemineku tingimusi; pakkuda ausatele ettevõtjatele, kes on sattunud pankrotti, võimalust ettevõtet teist korda alustada. Algatus luua kõige soodsamad tingimused VKEdele rahastuse saamiseks (riskikapital, mikrokrediit jne) on väga oluline.

Kuna energia ja toormaterjali hinnad tõusevad, muutuvad VKEd eriti kaitsetuks. Seega tugevdab algatuse „Small Business Act” rakendamine konkurentsivõime aspekti. Ainult keerulised meetmed, st tootmisprotsesside kõrgema standardi edendamine ja ökoloogilised standardid toodetele ELis, ning kõnealuste standardite reklaamimine kogu maailmas ning samuti ELi turujärelevalve tõhustamine saavad anda panuse ühistele globaalsetele väljakutsetele, nagu näiteks kliimamuutused ja fossiilkütusevarude vähenemine.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE-DE), kirjalikult. – Iga algatust, mis toetab VKEsid või parandab nende tingimusi, tuleb kiita, ning kõnealusel raportil on palju kehtivaid argumente, mis on VKEdele kogu Euroopas väga väärtuslikud. Peame kasutama praeguste edusammude suuremat kasu ning tagama, et kaasame parima toimiva ettevõtluskeskkonna loomise VKEdele, sh tõhusama regulatiivse kultuuri juurdumise kogu Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark (IND/DEM), kirjalikult. – Kõnealuses raportis tehakse ettepanek mitmete meetmete kohta, millest osa võivad olla kasulikud väikeettevõtetele, kuid mille üldine mõju on edendada ELi kontrolli, nöörida elanikkonda, feministlikud tagamõtted ja ettevõtete imbumine ELi ametnike poolt „töökogemuse alusel”. Need elemendid ei luba UKIPil kõnealust ettepanekut toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Kuigi 99% ELi ettevõtetest on VKEd (23 miljonit), mis vastutavad 80% uute töökohtade loomise eest ELis viimastel aastatel, on enamik tavapäraselt koostatavaid eeskirju suunatud 41 000 suurele Euroopa ettevõttele. See soodustab ilmselget ebavõrdust seoses konkurentsivõimega.

On saabunud aeg see tendents umber pöörata ja pühenduda majandussektoritele, milles jõukust tegelikult luuakse poliitikaga, mille aluseks on väärtuse tunnustamine. See asetaks Euroopa VKEd võrdsele tasemele partneritega ülejäänud maailmas.

Lisaks on VKEd oma paindliku iseloomu tõttu ettevõtted, mis on harjunud olema innovatsiooni eesliinil oma valdkonnas, muutes algatuse „Small Business Act” oluliseks sammuks Lissaboni strateegia realiseerimisel.

Seetõttu toetavad Portugali Sotsiaaldemokraatlikku Parteid esindavad liikmed kõnealust raportit, mis on tegelikult kooskõlas Portugalis Sotsiaaldemokraatliku Partei juhi Dr Manuela Ferreira Leite esitatud meetmetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. – Komisjoni ettepanek algatuse „Small Business Act” kohta on osa teatisest, mis sisaldab õigusaktide ettepanekuid, juhtpõhimõtteid ja meetmeid, mida rakendada VKEde aitamiseks Euroopas. Tervitan kümne juhtpõhimõtte sõnastamist, mis keskenduvad VKEde vajadustele ja nõudmistele ning mille eesmärk on aidata viimastel realiseerida kogu nende turupotentsiaali.

Tervitatavad on õigusaktide sätted, mis on täiesti teadlikud oma algsete saajate vajadustest ja nõudmistest nagu ka riiklike poliitikavahendite kohandamine VKEde vajadustega. Äärmiselt oluline on vahendite kasutuselevõtmine, kasutades praegust kriisi reageerimaks keskkonnakriisile, suurendades tõhusust põhjalike keskkonnajuhtimissüsteemide kaudu. ELi kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi raportöörina olen teadlik, nagu loodetavasti me kõik oleme, vajadusest tegutseda ja tegutseda kiiresti, kui loodame lahendada seda väljakutset.

Ehkki nõustun paljuga kõnealuses raportis, olen ettevaatlik ettepanekute suhtes seoses ühise konsolideeritud tulumaksubaasiga ning hääletasin vastavalt selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Vaatamata suurele kärale ja näilistele headele kavatsustele kaitsta VKEsid, on raportil teised eesmärgid, nimelt: vaba konkurentsivõime ja siseturu ergutamine või teisisõnu – suurte majandus- ja rahandusgruppide toetamine, teenuste liberaliseerimise nõudmine, sealhulgas avalike teenuste liberaliseerimise nõudmine, ning lisaks – pseudoabi fassaadi varjus – väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele töötajate ekspluateerimise süvendamine.

Tegelikult, 91,5% ettevõtete nimel Euroopa Liidus, kes pakkusid tööd enam kui 10 töölisele 2003. aastal, tahavad nad paremaid tingimusi, et hävitada olulisi avalikke teenuseid, dereguleerida tööturgu ja seada kahtluse alla sotsiaalsed ja tööalased õigused. See on neoliberalism oma kõige nähtavamal kujul.

Seepärast hääletasime raporti vastu: tõeliste meetmete kaitseks mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks ning muu poliitika kaitseks, mis tagavad nende rolli ja märkimisväärse panuse tootmisesse tööstus-, põllumajandus- ja kalandussektoris ning tõõhõivesse õigustega, kaubandusse ja avalikkuse põhivajaduste täitmisesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, oleme kõnealuse raporti vastu võtnud, milles loetletakse soovide kujul, mis jäävad mõneks ajaks kahtlemata täitmata, viisid ja vahendid elu lihtsamaks muutmiseks väikestele ettevõtetele Euroopa Liidus.

Tahaksin siiski teha mõned märkused.

Väidetav diskreetne üleskutse, tsiteerin, „alaesindatud etnilistele vähemustele kuuluvate” VKEde teatud viisil positiivsele diskrimineerimisele on mõttetu, arusaamatu ja täiesti ideoloogiline.

VKEde juurdepääsu ja eelkõige kohalike VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele, mida raportöör kavatseb edasi arendada, tõkestasid siin samas täiskogus 15 aastat tagasi vastuvõetud tekstid vaatamata hoiatustele, et neil on negatiivne mõju. Kõnealused tekstid edendasid tõhusalt suurte ettevõtete juurdepääsu riigihankelepingutele, eelkõige välismaa ettevõtete, kes omasid teavet ning haldusalaseid ja juriidilisi ressursse pakkumiste esitamiseks, kui kohalikel VKEdel ei neid ressursse ei olnud.

VKEde juurdepääs riiklikule ja Euroopa abile on äärmiselt keerukas ettevõtmine Euroopa õigusaktide nõuete tõttu.

Lühidalt jääb jälle selline mulje, et peame vastu võtma Euroopa tekste, et käsitleda etteennustatavaid probleeme, mida põhjustavad teised Euroopa tekstid.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Hääletasin proua Herczogi raporti poolt algatuse „Small Business Act” kohta.

Meie VKEd on praeguse majandus- ja rahanduskriisi esimesed ohvrid, olles näinud, kuidas pangad piiravad nende juurdepääsu laenule, ning nende kasvu juhtiv mootor tuleb kiiresti taaskäivitada. Algatuse „European Small Business Act” kasutuselevõtmine võimaldab tugevdada VKEde konkurentsivõimet, et saaksime sõnad lõpuks tegudeks muuta. Euroopa Parlament on saatnud selge märguande nõukogule ja Euroopa Komisjonile tagamaks, et „Small Business Act” päriselt rakendatakse, nimelt VKEd prioriteediks, et kõnealuseid uusi meetmeid saavad mõista ja kohaldada kõik sellised ettevõtted, eelkõige kaasates järgmiseid meetmeid: ülemäärase koormuse vältimine, innovaatiliste keskmise suurusega ettevõtete tekkimise edendamine ühenduse määratluse väliselt VKEde kohta (250 töötajat) ning muutes VKEdele lihtsamaks juurdepääs rahastamisele ja riigihankelepingutele, et suurendada nende kasvupotentsiaali.

Pean seda siiski kahetsusväärseks, et kõnealune tegevuskava ei ole õiguslikult siduv dokument.

 
  
MPphoto
 
 

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Hääletasin Edit Herczogi raporti poolt algatuse „Small Business Act” kohta, sest pean seda oluliseks õigusaktiks, mis mõjutab majanduse väikseimaid organisme, mis annavad hetkel tööd umbes 100 miljonile inimesele ELis. Nad moodustavad peaaegu 99% kõikidest ELi ettevõtetest. Selles kontekstis – ja kuna praegune kriis avaldab märkimisväärset negatiivset mõju majandusele – peame rakendama õiguslikke määrusi ELis, mis aitavad neil ettevõtetel toimida. See peaks hõlmama eelkõige küsimusi nagu ettevõtete omandi üleminek (eelkõige omaniku haiguse või pensionile jäämise korral) ning ühtlustatud ajalisi piiranguid tehingute maksmise kohta (et vältida laenuraha rasket kättesaadavust).

Samuti rõhutatakse dokumendis innovatsiooni, teadusuuringute, patentide ja leiutiste olulisust kõnealustele ettevõtetele ning intellektuaalomandi kaitset ja e-kaubandust. VKEdele tuleks tagada juurdepääs ka rahastusallikatele, sealhulgas Euroopa fondidele ja laenudele. Eraldi, kuid mitte vähem olulisem küsimus on bürokraatia vähendamine, mis vaevab paljusid VKEsid. Samuti on mainimist väärt kümme põhimõtet poliitika suunamiseks väikeste ettevõtete suunas nii ELis kui ka liikmesriikides. Samuti usun, et vajaduse rõhutamine toetada ja edendada VKEde tegevust piiriülesel tasandil siseturul on oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Komisjoni teatis algatuse „Small Business Act” kohta omandab erilise olulisuse praegustes tingimustes, sest selles sätestatakse põhimõtted, mis peaksid olema aluseks poliitika väljatöötamisele ja rakendamisele nii Euroopa Liidus kui ka riiklikult, et luua võrdsed tingimused kõikidele Euroopas tegutsevatele VKEdele. Operatiivsemalt sisaldab see ka paketti, mis koosneb enam kui 50 eraldi meetmest, sealhulgas neljast õigusaktide ettepanekust, mis muudavad need põhimõtted tegevuseks. VKEde toetamine peab olema peamine prioriteet, eelkõige praegusel tõsise majanduskriisi perioodil. Investeerimine VKEde poolt on üks võtmetegureid innukalt oodatud taastumisel.

Arvestades, et enamik kõnealustest meetmetest jäävad liikmesriikide pädevusse, peame leidma viise liikmesriikide ja ühenduse organite kaasamiseks tagamaks, et VKEd saavad lisaväärtust neid mõjutavatest meedetest. Teatavate muudatusettepanekute eesmärk, mille esitas meie fraktsioon, on muuta mõtle-väikselt-põhimõte oluliseks osaks kogu tuleviku õigusloomest. Samuti toetan ideed konkreetsest eelarvereast VKEdele...

(Selgitus hääletuse kohta katkestati vastavalt kodukorra artiklile 163)

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. – Kõnealuse raporti lõige 68 sisaldab viidet ühisele konsolideeritud tulumaksubaasile, sätestades, et äriühingute maksustamiseks peaks eksisteerima ühine konsolideeritud alus. See on midagi, mida ma ei saa ega kavatse toetada. Maksustamine on liikmesriigi, mitte ELi pädevus, ning mis tahes viide ühisele konsolideeritud tulumaksubaasile toob vältimatult kaasa mure ELi ettevõtete maksumäära üle, mida ma ei saa toetada.

Seetõttu lükkasin tagasi esimese osa lõikest ning kuna täiskogu hääletas üldiselt lõike poolt, hääletasin mina lõpphääletusel kõnealuse raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kui VKEd pannakse esimest korda Euroopa õigusaktide keskmesse, ei ole põhjust tähistamiseks. Tegemist on pigem tragöödiaga. 2009. aasta on kahtlemata saatuslik aasta, mil otsustatakse tuhandete VKEde ellujäämine. Kui suured ettevõtted loobuvad, järgnevad vältimatult ka väikesed.

Laenuraha raske kättesaadavus, millest on palju räägitud, terendub kirkalt laenude mahu vähenemises. Siinkohal on vajalik tagada, et Basel II ei too kaasa rahavoogude kindlat peatamist VKEdele. Kui tahame vähendada bürokraatiat, ei tohi taas kord kaotada menetluse lihtsustamise kasu tänu uutele tõketele mujal – kuivõrd see avaldab märgatavat mõju ettevõttele. Kui sellest muud kasu pole, tuleb pakkumised ja riigihanked muuta VKE-sõbralikumaks, et neile ettevõtetele võimalust anda. Hääletasin algatuse „Small Business Act” poolt lootuses, et seekord on see lõpuks midagi enamat kui paberitükk, milles sätestatakse eesmärgid ning seda tõepoolest rakendatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin proua Herczogi raporti poolt algatuse „Small Business Act” kohta. On selge, kui olulised on VKEd Euroopa Liidus, ning seetõttu kavatsen toetada proua Herczogi hoolikat tööd. Poliitika, avalikkuse sekkumine ja sotsiaalne keskkond peavad kõik vastama väikeettevõtete reaalsetele vajadustele, mis tõeliselt moodustavad Euroopa Liidu selgroo. Seetõttu nõustun raportiga, eelkõige seoses õigusaktide ettepanekutega üldise grupierandi kohta VKEde puhul riigiabi suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) On teada, et VKEd pakuvad enam kui 90% töökohtadest Euroopas. Kuid kriis, mis on käimas, on juba näidanud või näitab varsti, et paljud nende töötajad jäävad ilma tööta.

Struktuurifondi menetluste lõdvendamine, mida edendab komisjon, on märk, mida tuleks positiivselt tervitada.

Praeguse kriisiga seostatud globaliseerumine on muutnud paljusid tingimusi, mis olid aluseks Euroopa tasandil tehtud otsustele minevikus ning mida peeti sel ajal õigeks.

Võttes arvesse seda, olen veendunud, et näiteks mõned piirkondliku ja ühtekuuluvuspoliitika aspektid tuleks üle vaadata.

Samuti peame uurima VKEde praegusi finantstingimusi. Need on otsustavad, eelkõige juhul, kui nad peavad maksma tagasi laene majandusliku stagnatsiooni ajal.

Seega toetan kõnealust raportit, sest just neil hetkedel peame mõtlema VKEdele ja nende panusele innovatsiooni, majanduskasvu ja tööhõivesse.

Seetõttu on vajadus antitsükliliseks poliitikaks Euroopa tasandil. See eeldab paljude otsustavate sammude astumist, et luua tõeliselt makromajanduslik poliitika Euroopas, sest seda pole endiselt olemas.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. – Tervitan kõnealust raportit ja mul oli hea meel hääletada selle põhiosa poolt väheste eranditega. Ma ei saa nõustuda ühise konsolideeritud tulumaksubaasiga, sest selleks ei ole kokkulepet. Samuti, seoses karistustega hilinenud maksete tähtaegade ületamise eest, eelistan segaduse vältimiseks hilinenud maksmisega võitlemist käsitlevat direktiivi.

Arvestades, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtted on majanduskasvu tugevaim element, aitab kõnealune raport tugevdada kasvutingimusi. Kagu-Inglismaa peaks sellisest lähenemisviisist kasu saama.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” kohta, sest on väga oluline luua paremaid raamtingimusi, mille eesmärk on luua keskkond, mis soodustab innovatsiooni VKEdes, eelkõige intellektuaalomandi kaitse parandamise ning võltsimise ja pettustevastase võitluse tõhustamise võimaluste loomisega kogu Euroopa Liidus.

On vaja finantseerimisasutuste, komisjoni ja liikmesriikide ühiseid jõupingutusi, et tagada VKEde juurdepääs rahastamisele ja pakkuda neile võimalust kindlustada oma kapitali kasumi ettevõttesse reinvesteerimise abil. Hääletasin muudatusettepaneku poolt, milles nõutakse viivitamatut tegutsemist tagamaks, et ei nõuta tasude maksmist enne VKEde tegevuse alustamist olemaks kindel, et nad suudavad ise ressursse luua. Samuti nõudsin, et EIP töötaks välja uued rahastamisvahendite vormid ja tõelisi uusi lahendusi, et kõrvaldada takistused, mida kujutavad tagatised laenule juurdepääsemisel. Samuti kutsusin liikmesriike üles praegust majanduskriisi arvestades julgustama panku tagama VKEdele juurdepääsu laenule mõistlikel tingimustel.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika