Märksõnaregister 
Arutelud
PDF 1820k
Teisipäev, 10. märts 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne
1. Istungjärgu avamine
 2. Istungi algus
 3. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)
 4. Otsus kiirmenetluse kohta
 5. Mootorsõidukite üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõuded (arutelu)
 6. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll: tööstusheitmed, titaandioksiidi tööstus, orgaaniliste lahustite kasutamine, jäätmete põletamine, suured põletusrajatised (arutelu)
 7. Üldsuse juurdepääs Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (uuesti sõnastamine) (arutelu)
 8. Hääletused
  8.1. EÜ ja Armeenia vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping (A6-0049/2009, Paolo Costa) (hääletus)
  8.2. EÜ ja Iisraeli vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping (A6-0059/2009, Paolo Costa) (hääletus)
  8.3. EÜ ja Lõuna-Aafrika vahelise lepingu lisaprotokoll, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (A6-0073/2009, Josep Borrell Fontelles) (hääletus)
  8.4. Euroopa Liidu piirihaldusmeetmed ja sarnased kogemused kolmandates riikides (A6-0061/2009, Jeanine Hennis-Plasschaert) (hääletus)
  8.5. Äriühingu registrijärgse asukoha piiriülene muutmine (A6-0040/2009, Klaus-Heiner Lehne) (hääletus)
  8.6. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tulevik (A6-0050/2009, Giusto Catania) (hääletus)
  8.7. Komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (A6-0022/2009, Gabriele Stauner) (hääletus)
  8.8. Liikmesriikide kohtute vaheline koostöö tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades
  8.9. Raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit käsitleva direktiivi 2006/43/EÜ rakendamine (A6-0014/2009, Bert Doorn) (hääletus)
  8.10. Meeste ja naiste võrdne kohtlemine ning juurdepääs lavakunsti valdkonnas (A6-0003/2009, Claire Gibault) (hääletus)
  8.11. Mootorsõidukite üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõuded (A6-0482/2008, Andreas Schwab) (hääletus)
  8.12. Tööstusheitmed (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (uuesti sõnastatud) (A6-0046/2009, Holger Krahmer) (hääletus)
  8.13. Euroopa osaühingu põhikiri (A6-0044/2009, Klaus-Heiner Lehne) (hääletus)
  8.14. 2010. aasta eelarvemenetluse suunised – III jagu – komisjon (A6-0111/2009, László Surján) (hääletus)
  8.15. 2010. aasta eelarvemenetluse suunised – teised jaod (A6-0057/2009, Vladimír Maňka) (hääletus)
  8.16. Online-hasartmängude ausus (A6-0064/2009, Christel Schaldemose) (hääletus)
  8.17. 17Toiduainete kvaliteedi tagamine, k.a harmoneerimine või vastastikune tunnustamine (A6-0088/2009, Maria Petre) (hääletus)
  8.18. 2006. ja 2007. aasta konkurentsipoliitika aruanded (A6-0011/2009, Jonathan Evans) (hääletus)
  8.19. Algatus „Small Business Act” (A6-0074/2009, Edit Herczog) (hääletus)
 9. Selgitused hääletuse kohta
 10. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)
 11. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)
 12. Laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevad ühised eeskirjad ja standardid (uuestisõnastamine) – Laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühised eeskirjad ja standardid (uuestisõnastamine) – Sadamariigi kontroll (uuestisõnastamine) – Ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem – Meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted – Reisijate meritsi vedajate vastutus õnnetusjuhtumite korral – Laevaomanike kindlustus merinõuete korral – Lipuriigi nõuete täitmine (arutelu)
 13. Raskete kaubaveokite maksustamine teatavate infrastruktuuride kasutamise eest - Keskkonnahoidlik transport ja väliskulude sisestamine (arutelu)
 14. Päevakorra muutmine
 15. Raskete kaubaveokite maksustamine teatavate infrastruktuuride kasutamise eest - Keskkonnahoidlik transport ja väliskulude sisestamine (arutelu jätkamine)
 16. Infotund (komisjon)
 17. Lastehooldusvõimalused - Barcelona eesmärgid (arutelu)
 18. Võõrtöötajate lapsed (arutelu)
 19. Ettevõtte QIMONDA sulgemisoht Saksamaal ja Portugalis ning tuhandete töökohtade kaotus Euroopas (arutelu)
 20. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava (arutelu)
 21. Järgmise istungi päevakord (vt protokoll)
 22. Istungi lõpp


  

ISTUNGI JUHATAJA: Mechtild ROTHE
Asepresident

 
1. Istungjärgu avamine
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. − Kuulutan Euroopa Parlamendi 2009.–2010. aasta istungjärgu avatuks.

 

2. Istungi algus
Sõnavõttude video
  

(Istung algas kell 9.05)

 

3. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)

4. Otsus kiirmenetluse kohta
Sõnavõttude video
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on hääletus kiirmenetluse kasutamise kohta, võtmaks vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava.

 
  
MPphoto
 

  Philippe Morillon, kalanduskomisjoni esimees.(FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, kiirmenetluse kohaldamise taotluse, mis meile täna hommikul esitati vastavalt kodukorra artiklile 134, esitas nõukogu meile eelmisel nädalal ja see on seotud, nagu te ütlesite, ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava.

Kõnealuse ettepaneku eesmärk on rakendada uut varude taastamise kava, nagu soovitas nimetatud piirkondade puhul oma kohtumisel eelmise aasta novembris Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon.

Nagu rõhutas nõukogu oma taotluses kohaldada kiirmenetlust, peab see määrus jõustuma enne peamise püügihooaja algust 15. aprillil, mis tähendab, et selle parlamendi kohustuslik konsulteerimine tuleb läbi viia sellel täiskogu istungil, et sillutada teed poliitilisele kokkuleppele nõukogus eelolevail nädalail.

Pidades silmas seda ja asjaolu, et Euroopa Liit peab täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ja andma oma panuse üliolulistesse jõupingutustesse tegeleda terava kriisiga hariliku tuuni varudes, on Euroopa Parlamendi kalanduskomisjon kõnealuse kiirmenetluse taotluse ühehäälselt heaks kiitnud. Seepärast julgustan ma teid seda heakskiitu tänahommikusel hääletusel kinnitama.

 
  
 

(Parlament kiitis kiirmenetluse heaks)

 
  
MPphoto
 

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE).(PT) Proua juhataja, vaid üks lühike mõte käesoleva nädala tegevuskava kohta. Kolmapäev, 11. märts on Euroopa terrorismiohvrite päev. Selle päeva pakkus esmalt välja parlament hääletusel, mis toimus 11. märtsil 2004. aastal. Sel ajal toimus meil arutelu vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna hindamise üle. See oli Madridi traagiliste rünnakute päev. Algselt kavandati see 11. septembriks, kuid arvestades sellel päeval toimunud tragöödiat, hääletas parlament selle poolt, et seda tähistataks 11. märtsil.

Mitu päeva hiljem, 25. märtsil, kui mu mälu mind ei peta, kiitis Euroopa Ülemkogu selle päeva kui Euroopa terrorismiohvrite päeva heaks. Ometi praegu – meil on homme, 11. märtsil täiskogu istung – näen ma, et päevakavas ei ole isegi mingisugust mälestamist. Ma tahaksin teada, kas midagi sellist on selle nädala osaistungjärguks kavandatud.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Härra Ribeiro e Castro, minu arusaama kohaselt teeb president homme täiskogu istungil avalduse seoses päevaga, millele te viitate, ja eriliste tingimustega. Nii et sellel on oma roll.

 

5. Mootorsõidukite üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõuded (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on härra Schwabi raport siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus mootorsõidukite üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõuete kohta [KOM(2008)0316 - C6-0210/2008 - 2008/0100(COD)].

 
  
MPphoto
 

  Andreas Schwab, raportöör.(DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma tahaksin alustada – ja mitte formaalsuste pärast, vaid ajendatuna oma tõelistest tunnetest – siira tänuavaldusega volinik Verheugenile, komisjonile, komisjoni töötajatele, eesistujariigile Tšehhile, kelle esindaja ei saa kahjuks täna meiega olla, ja parlamendikomisjoni liikmetele positiivse ja konstruktiivse töö eest seoses kõnealuse toimikuga.

Kui uurida, kui keskkonnasõbralikke meetmeid seoses autodega saavutada võib, üllatab vahel see, kui palju aega teiste meetmete uurimisele kulutatakse. Arvan, et me oleme parlamendi, Euroopa organina, astunud koos edasi olulise sammu, mis ei ole seni suutnud oma olulisust laiale avalikkusele või poliitilises arutelus näidata.

Määrus, mida me täna käsitleme, on keskkonnasõbralik, kuna CO2 paketi osana kujutab see endast Euroopa poliitika olulist panust mootorsõidukitest lähtuva CO2 heitme vähendamisse. Kuid samal ajal – ja ma kutsuksin seda targaks keskkonnapoliitikaks – aitab määrus ka tarbijatel – sõidukijuhtidel – maksta vähem, tegutsedes samal ajal keskkonnasõbralikult, kuna toob kaasa märkimisväärse säästu mitte ainult CO2, vaid ka bensiini ja diislikütuse tarbimisest rääkides. Lisaks sellele – ja ka see on üks oluline punkt, mis oli parlamendile ja selle liikmetele eriti oluline – toob määrus kaasa ka Euroopa teede ohutuse paranemise ja mitte üksnes seoses kaubaveokitega, vaid ka seoses sõiduautodega.

Ma ei kavatse määruse üksikuid punkte pealkirjade kaupa läbi võtta, küll aga arvan ma, et esineb mõningaid olulisi poliitilisi signaale, mida me praegu käsitlema peaksime.

Esimene punkt on see, et mootorsõidukite rehvirõhu seiresüsteemi kasutuselevõtuga toome me kaasa olukorra, kus tänu paremale rehvirõhule, rehvide paremate sõiduomaduste kaudu, mida tööstusharu on võimeline realiseerima, tarbivad Euroopa sõidukijuhid kuni 5% vähem kütust, ilma et kulud järsult kasvaksid. Rehvirõhu seiresüsteem, mis on juba turul, maksab umbes 100 eurot, vahel märkimisväärselt vähem, ja sellest tulenev kulude sääst tarbijaile on sellest märkimisväärselt suurem.

Teine punkt, mis minu meelest erilist tähelepanu väärib, on asjaolu, et meil on õnnestunud saavutada sõidukite kohustuslik varustamine stabiilsussüsteemidega, mida tuntakse kui ESP-süsteemi, juba 2011. aastaks ja et me ei teinud seda Euroopa mootorsõidukitööstuse tahte vastaselt, vaid selle selgesõnalisel osalusel ja toetusel, kuna see toob kaasa ohutuse märkimisväärse paranemise Euroopa teedel. Asjaolu tõttu, et asjaomased tehnilised kirjeldused ei olnud piisavalt valmis, ei suutnud me kahjuks tagada aastaks 2018 eelkõige kaubaveokite kohustuslikku varustamist hädapidurdussüsteemide ja sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemidega – ma vabandan nende mõnevõrra tehniliste terminite pärast, mis üldiselt selleteemalisel avalikul arutelul välja ei tule. See meede toob kaasa Euroopa teede, eriti meie endi kiirteede ohutuse märkimisväärse paranemise. Võin öelda vaid seda, et see võib vähendada surmajuhtumite ja vigastuste arvu ligikaudu 35 000 võrra.

Lõpetuseks – ja selles küsimuses esineb ikka veel eriarvamusi – oleme me toonud selle määruse kaudu kaasa ka olukorra, kus rehvid tekitavad märkimisväärselt vähem müra. Sellega kaasnevad mõningad kulud, see on tõsi, ja seepärast arvasime me, et eriti oluline on lisada määrusesse tekst, milles sätestatakse, et maanteeliikluse müraheitme vähendamine ei saa oleneda üksnes rehvitootjatest ja kaudselt tarbijatest, vaid see on ka liikmesriikide kohustus seoses teekatetega, mida nad toodavad, ja ma olen äärmiselt tänulik, et nõukogu selle sätte lõpuks vastu võttis.

Ma tänan teid koostöö eest ja jään ootama huvitavat arutelu.

 
  
MPphoto
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. (DE) Proua juhataja, Härra liikmed, ka mina tahaksin alustada tänuavaldusega, seekord raportöörile härra Schwabile ja siinse täiskogu liikmetele, kes osalesid ettevalmistustöös, tõeliselt konstruktiivse ja pühendunud koostöö eest, mis teeb esimesel lugemisel üksmeele võimalikuks.

See, millega me siin tegelikult tegeleme, paistab olevat üks väga tehniline määrus, ent ometi on see laialdase ja kaugeleulatuva poliitilise tähtsusega määrus. See, mida me täna vastu võtta püüame, kujutab endast teetähist seoses maanteeohutuse parandamisega. Kõnealune määrus muudab Euroopa ohutumaks. See on teetähis seoses Euroopa sõidukite keskkonnasõbralikkusega, kuna keskkonnasõbralikkus on muidugi midagi sellist, mida ei saavutata üksnes kütusesäästlike mootorite tootmise teel – autod pakuvad kütuse säästmiseks ja saaste vähendamiseks täiesti erinevaid võimalusi. Lõppude lõpuks moodustab kõnealune määrus ka olulise osa meie parema õigusloome poliitikast, kuna toob kaasa kogu regulatiivse keskkonna tõeliselt radikaalse lihtsustamise.

Lubage mul alustada ohutusaspektiga, mis oli kõnealuse projekti olulisim element. Maanteeohutus Euroopas on ikka veel küsimus, mis nõuab meie tõsist tähelepanu ja mis suurt muret tekitab. Eeskirjad, mida me siin sätestame ja mida kohaldatakse tõenäoliselt Euroopa autode suhtes alates 2011. aastast, toovad kaasa surmajuhtumite ja raskete vigastuste vähenemise Euroopa teedel 35 000 võrra aastas. Sõiduautode ja eelkõige tarbesõidukite elektroonilise stabiilsuskontrolli programmide kasutuselevõtt võib päästa peaaegu 3 000 elu aastas ja hoida ära rasked vigastused 25 000 inimesel. Lõpuks on tegemist ohutusseadmega, mida eriti kaubaveokite puhul, mis satuvad sageli rasketesse avariidesse, on seni vaid harva kasutatud. Üldine majanduslik kasu kaalub tootjate kulud kaugelt üles.

See meetmepakett mängib märkimisväärset rolli sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2 heitme vähendamist käsitleva ühenduse strateegia rakendamisel. Sellega tehakse kohustuslikuks väikese veeretakistusjõuga rehvid ja nõutakse rehvirõhu seiresüsteemide ja käiguvahetuse näidikute paigaldamist. Kõnealused meetmed vähendavad keskmisi süsinikdioksiidi heitkoguseid 6–7 grammi CO2 võrra kilomeetri kohta. Seega on see tõesti väga märkimisväärne panus. Veelgi enam, ma ei taha jätta kasutamata võimalust rõhutada, et kõnealune ettepanek toob kaasa teedelt lähtuva müraheitme märkimisväärse vähendamise, kuna rehvide mürataseme vähendamine toob kaasa selle olukorra märkimisväärse paranemise.

Lubage mul siinkohal rõhutada veel kord, et me suudame saavutada jätkusuutliku liikuvuse Euroopas juhul, kui me kaasame ühtse lähenemisviisi osana kõigi siin osalevate tegurite potentsiaali, mis tähendab sõidukit ennast – mis on see, mida me täna arutame –, kuid me peame arutama ka transpordi infrastruktuuri ja asjaomaste inimeste sõidustiili. Mul on väga hea meel, et Euroopa Parlament seda just niimoodi näeb.

Mis puudutab õigusaktide lihtsustamist, siis see määrus toob kaasa regulatiivse keskkonna muljetavaldava lihtsustamise. See üks määrus tühistab 50 kehtivat direktiivi ja asendab need võimaluse korral rahvusvaheliste eeskirjadega. Väiksemad halduskulud, parem läbipaistvus ja suurem rahvusvaheline ühtlustamine tähendavad tööstusharu jaoks märkimisväärset kokkuhoidu ja aitavad tugevdada selle konkurentsivõimet. Samal ajal saavad liikmesriigid kasu väiksematest kulutustest haldusele.

Seoses autodega on vaevalt võimalik märkimata jätta asjaolu, et Euroopa mootorsõidukitööstus on praegu väga raskes kriisis, aastakümnete raskeimas kriisis. Seetõttu on loomulik küsida, kas praegu on tehniliste määruste rakendamiseks õige aeg. Lubage mul vastata küllalt selgelt, kui ütlen, et see, mida me siin täna vastu võtta püüame, on üks CARS 21 protsessi tulemustest, kus me tegime intensiivset koostööd tootjate, liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga selle nimel, kuidas Euroopa mootorsõidukitööstus tulevikus välja näeb ja millisena me Euroopa tulevikuautot ette näeme. Ma tahaksin jõuliselt rõhutada, et isegi käesolevas kriisis – ja tegelikult eriti käesolevas kriisis – ei tohi Euroopa tootjad end lõdvaks lasta, kui tegemist on selliste autode väljatöötamise ja turuleviimisega, mis vastavad 21. sajandi alguse nõuetele, ja need nõuded on üsna selged. Tarbijad tahavad sõidukeid, mis tarbivad vähem kütust, on keskkonnasõbralikumad ja ohutumad.

CARS 21 tulemusel kujunenud nägemus Euroopa tulevikuautost ja kõikide osalejate ühine kurss, kui tegemist oli tööstusharu tulevikuga, on täpselt see: me tahame, et Euroopa saadaks rahvusvahelise konkurentsiga silmitsi seisma mitte üksnes kvalitatiivselt parimaid autosid, vaid ka selliseid, mis kõige vähem kütust tarbivad, on kõige keskkonnasõbralikumad ja ohutumad, ja ma olen täiesti veendunud, et selliste toodetega säilitab Euroopa rahvusvahelisel sõidukiturul juhtiva koha. Suur tänu teile.

 
  
MPphoto
 

  Jorgo Chatzimarkakis, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Proua juhataja, volinik, tahaksin esmalt õnnitleda härra Schwabi kompromissettepaneku puhul, mille ta on koostöös nõukoguga koostanud. Kõiki küsimusi küll ei käsitletud, kuid nii see kompromissettepanekute puhul on.

Sõidukite kohustuslike ohutussüsteemide kehtestamine on midagi, mida ma eriti tervitan. Sellise uue ohutustehnoloogia nagu ESP-süsteem kohustuslik kasutuselevõtt tähendab seda, et tulevikus saavad lisaks kõrgema klassi autode ostjatele ka kaubaveokite juhid kasu kõrgematest maanteeohutusstandarditest. Seda tehes anname me Euroopa ohutusse üliolulise panuse. See peab tingimata kehtima ka rehvide ohutuse suhtes.

On õige liigitada selgelt rehvide märghaardumine ja seega ka nende ohutus olulisemaks kui veeretakistusjõud, mis aitab vähendada CO2 heitmeid. Olenevalt sõidutingimustest ja kiirusest moodustab rehvide veeretakistusjõud 20–30% kütusekulust. Seepärast on selge, et arvestades käimasolevat keskkonnaalast arutelu ja selleks, et bensiinikulusid vähendada, tuleb saavutada vähendamine. Siiski on vaja mõista, et ilma veeretakistusjõuta, mis tekib rehvide deformatsiooni ja nende elastsusomaduste kaudu, oleks ohutu ja mugav sõidukijuhtimine võimatu. Seepärast peame me ohutust siin ka teises valguses nägema. Rehvitootjate uued arengud näitavad, et nii ohutuse kui ka veeretakistusjõu kooseksisteerimine on võimalik. Niimoodi anname me Euroopa mootorsõidukitööstusele võimaluse võtta ja säilitada juhtiv koht maailmas.

Kompromissettepanekud, mida me homme hääletame, saadavad selge signaali eemale CO2 hüsteeriast ja suunaga suurema maanteeohutuse poole.

 
  
MPphoto
 

  Malcolm Harbour, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, tahaksin oma fraktsiooni nimel tänada kolleeg Andreas Schwabi väga keerulise toimiku väga oskusliku käsitlemise eest. Me peaksime ehk nõukogu esindaja puudumisel ütlema, et läbirääkimised on olnud rasked ja õiglased ja meil on väga hea tulemus.

Ma tahaksin käsitleda mitmeid mõtteid, mis põhinevad sellel, mida volinik ütles. Mul on olnud privileeg osaleda algusest peale algatuses CARS 21 ja praegu näeme me selle ühtse lähenemisviisi mõju. See on oluline terminoloogia ja klassikaline näide selle kohta, kuidas mitmed erinevad sätted on toodud kokku ühte reguleeriva raamistiku käimasolevasse kaasajastamisse, mis mõjutab mootorsõidukeid, kuid mida ka tööstusharu ootab.

Me koostasime algatuses CARS 21 tegevuskava seoses keskkonna- ja ohutusalaste väljakutsetega, millele vastu astumist me tööstusharult ootasime, ja ülioluline on siin anda neile stabiilsus ja teadmised, et nad saaksid oma uusi tooteid nõudlikest tähtaegadest ja eesmärkidest hoolimata mõistlikult ja järjestikuselt kavandada ja konstrueerida. Me ei taha nendest väljakutset pakkuvatest eesmärkidest tagasi tõmbuda, vaid tahame neile selle stabiilsuse anda. Nagu rõhutas Günter Verheugen, on praeguses nõudluse puudumisest põhjustatud kohutavas olukorras selline regulatiivne stabiilsus ülioluline.

Tahaksin rõhutada kahte mõtet. Esiteks, kokkulepe võtta niipea kui võimalik kasutusele elektroonilised stabiilsuskontrolli süsteemid on suur panus ohutusse ja ma tervitan seda väga. Need meie hulgast, kellel on olnud võimalus neid süsteeme testida, mõistavad nende tõhusust. Teiseks tahan ma rõhutada küsimusi, mis on seotud rahvusvahelise raamistiku, ELi direktiivide kehtetuks tunnistamise ja nende direktiivide lisamisega riigisisestesse õigusaktidesse. Mul on selle üle hea meel, aga ma arvan, volinik, et praegu on olulisem kui kunagi varem, et protsess muutuks läbipaistvamaks seoses komisjoni kursiga nende direktiivide üle läbirääkimiste pidamisel, mida koostatakse parajasti mõnes teises asutuses, ÜRO asutuses ja mitte siinsel täiskogul.

 
  
MPphoto
 

  Gary Titley, fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, lubage mul alustada härra Schwabi õnnitlemisega tema raporti puhul ja tema tänamisega äärmiselt koostööalti lähenemisviisi eest kogu küsimusele.

Eelmise neljapäeva õhtul sattus meie kolleeg Linda McAvan väga raskesse autoõnnetusse. Tema auto hävines, kuid tema pääses suhteliselt vigastusteta. See oli sellepärast, et autol, mida ta juhtis, olid kõige kaasaegsemad ohutusseadmed ja see võimaldas tal rasketest vigastustest pääseda. See on kontekst, kus me kõnealust raportit arutame. Maanteeohutus päästab elusid, nagu selgitas volinik Verheugen, ja on väga oluline paljude perekondade heaolu jaoks Euroopa Liidus. Me ei tohiks seda isegi sellel väga raskel ajal silmist kaotada.

Seepärast otsustasin ma kindlalt võidelda vastu nendele inimestele siinses parlamendis ja nõukogus, kes kõnealust komisjoni ettepanekut nõrgestada tahtsid. Ma usun, et algne komisjoni ettepanek on väga hea ja me oleme otsustanud kindlalt muudatuste vastu seista.

Kõnealuses ettepanekus oli küll üks peamine nõrk koht, mis seisnes selles, et puudus säte selliste rehvide asendamise kohta, mis pärast rakendamise kuupäeva uutele nõuetele ei vasta. Ma usun, et see on suur viga. Seepärast tegingi parlamendikomisjonile muudatusettepaneku, milles sätestatakse, et rehvid, mis pärast rakendamiskuupäeva standarditele ei vastanud, tuleks pärast 12 kuu möödumist asendada, ja parlamendikomisjon oli sellega nõus.

Autotööstuse praeguses olukorras, arvestades, et autosid ei müüda, oli meie nõukoguga peetud arutelus siiski üsna selge, et tegelikult on 12 kuud ehk ebareaalne ja et me peame võtma arvesse täiesti heas korras ja rikkumata rehvide kõrvaldamise raskeid tagajärgi keskkonnale. Seepärast olime valmis kolmepoolsetel kõnelustel kiitma heaks, et rehvid, mis ei vasta nõuetele, tuleb 30 kuu jooksul alates rakendamiskuupäevast asendada. Kuid tänu härra Schwabi sekkumisele – kui komisjon seda usub, võiks kuupäev olla varasem, kui see, mis on komitoloogilises menetluses sätestatud. See oli oluline õigusakti tugevdamise valdkond.

Ma juhiksin tähelepanu ka olulistele keskkonnaalastele meetmetele – eelkõige rehvirõhu seiresüsteemidele –, mis lisaks CO2 kokkuhoiule muudavad autod ohutumaks, sest pooltühjad kummid on paljude avariide põhjuseks. Me oleme vähendanud selles ettepanekus veeretakistusjõudu ja lisanud ettepanekusse käiguvahetuse näidikud, mida algses ettepanekus ei olnud. Lisaks sellele, et see toob kasu keskkonnale, säästab see ka mootorsõidukite kasutajate raha – sularaha inimeste taskus on see, mis on praegusel ajal väga oluline.

Ohutuse tähtsus on väga hästi selgeks tehtud. Nagu ütlen, on rehvirõhu seiresüsteemid väga olulised, sest õnnetuste põhjuseks on pooltühjad kummid – Ühendkuningriik on minu suureks häbiks pooltühjade kummide poolest üks kõige suuremaid süüdlasi. Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemid ja elektrooniline stabiilsuskontroll on samuti olulised. Ma õnnitlen härra Schwabi aastaga eeltoodu rakendamise esiletoomise eest, sest nendest on ohutuse mõttes suur kasu.

Nagu on rõhutanud härra Harbour ja volinik, on lihtsustamine kõnealuse ettepaneku üks osa ja see on väga oluline.

Lõpetuseks juhiksin tähelepanu sellele, mida me oleme ära teinud seoses nõudmisega, et maanteeteenistustes müra vähendamisele rohkem rõhku pandaks. Seda seetõttu, et maanteeliikluse müra põhjustab stressi ja stress põhjustab tervisehäireid ning isegi surmajuhtumeid, ja seepärast on oluline nimetatud küsimusega tegelda.

 
  
MPphoto
 

  Olle Schmidt, fraktsiooni ALDE nimel. – (SV) Proua juhataja, volinik, tegemist on konstruktiivse raportiga, millel on selged keskkonna- ja ohutusalased eesmärgid. Parlamendikomisjon väljendas end müra ja tervise suhtes selgelt. 210 miljonit eurooplast puutuvad praegusel ajal kokku liiklusmüraga, mis kujutab Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt otsest ohtu tervisele. Rehvimüra küsimusega tegelemine ei ole ainus viis, kuidas liiklusmüra vähendada, vaid parimaid tulemusi on võimalik saavutada meetmete kombinatsiooni abil, mille hulgas kujutab endast olulist osa rehvidest lähtuva müraga tegelemine.

Mõned inimesed, võib-olla isegi mõned siinsel täiskogul, ütlevad, et müraheitmed ja rehvide ohutusomadused on omavahel vastuolus. Üheski läbiviidud üksikasjalikus ja sõltumatus uuringus ei ole selle kohta mingeid tõendeid. Seepärast olen ma pettunud, et kompromissettepanekus ei kajastu see, mille poolt me parlamendikomisjonis hääletasime. 90% veokite rehvidest vastavad juba praegu kompromissettepanekus sisalduvatele müratasemetele. See ei ole kahjuks see, mida me suureks ambitsiooniks kutsuksime.

 
  
MPphoto
 

  Seán Ó Neachtain, fraktsiooni UEN nimel.(GA) Proua juhataja, tahaksin väljendada heameelt kõnealuse raporti üle ja õnnitleda härra Schwabi selle väljatöötamise eest.

Me peame tervitama kõike, mis maanteed ohutumaks muudab. Loomulikult on selle olulisim aspekt sõiduk ise ja ka tagamine, et sõidukid vastavad ohutumale standardile.

Nagu volinik ütles, kujutab see endast enam kui 50 teise eeskirja liitmist või ühendamist. Ma tervitan seda lihtsustamist, sest kogu Euroopas peavad toodetavad sõidukid olema kõrgeima standardi sõidukid ja sõidukitootjail tuleb vastutada selle standardi saavutamise eest – mitte üksnes seoses autorehvidega, vaid ka seoses teiste täna hommikul siin mainitud aspektidega, nagu elektrooniline kontroll ja teised kaasaegsed detailid, mis tagavad, et autod ja muud sõidukid, mille me teedele viime, on parima standardiga sõidukid.

 
  
MPphoto
 

  Heide Rühle, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Proua juhataja, ka mina tahaksin tänada raportööri ja variraportööri ja eelkõige härra Titleyt ja komisjoni selle kaaluka raporti eest.

Teisalt on mu tänusõnad eesistujariigile Tšehhile mõneti ambivalentsed. Pean ütlema, et kolmepoolsetel kõnelustel avaldas meile suurt survet nõukogu ja see, et nõukogu vähe ambitsioonikust üles näitas. Tegelikult üsna vastupidi, nõukogu hoiatas meid ette liiga suurte nõudmiste püstitamise eest, et tootjaid neil rasketel majanduskriisi aegadel mitte ohtu seada. Ma näen seda täiesti teistmoodi ja arvan, et ka enamus siinsel täiskogul arvab nii – eelkõige neil majanduskriisi aegadel –, et me vajame selgeid standardeid, et Euroopa tööstust motiveerida ja, arvestades stiimuleid, püstitada kõrged standardid ja töötada mudelid välja tuleviku, mitte praeguse olukorra jaoks. Energiatõhusus ja CO2 heitmed mängivad selles selgelt väga olulist rolli.

Selgelt on oluline ka ohutuse küsimus, samal ajal kui müra vähendamise küsimust, mida käesoleval arutelul lühidalt käsitleti, ei tohi samuti tähelepanuta jätta, kuna üha rohkem inimesi jääb müra tõttu haigeks ning sellega kaasnevad ühiskonnale suured kulud. Sellel põhjusel on samuti oluline, et kõnealune määrus oleks asjaomaste standarditega kooskõlas.

Üldiselt oleme saavutanud hea kompromissi. Esimesel lugemisel me kokkulepet ei allkirjastanud, sest suhtusime kriitiliselt menetlusse ja ka eesistujariigi Tšehhi avaldatavasse survesse, kuid me võime selle kompromissettepanekuga leppida ja meie kui fraktsioon hääletame selle poolt.

 
  
MPphoto
 

  Jim Allister (NI). – Proua juhataja, ööpäevaga on minu valimisringkonnas Põhja-Iirimaal toimunud veel üks terroristlik mõrv. Lubage mul enne käsitletava teema juurde pöördumist avaldada kaastunnet selle politseiametnikust valija perekonnale, kelle IRA nii jõhkralt tappis, ja see täiendav jõhker terrorismiakt hukka mõista.

Seoses täiskogu ees oleva küsimusega peaksin ütlema, et mulle tehakse minu valimisringkonnas harva lobitööd mõne ELi õigusakti kasuks ja arvan, et peaksin ütlema, et veelgi harvematel juhtudel õnnestub mind veenda. Sel korral oli mul siiski hea meel, et mind veendi, sest kõnealune ettepanek sisaldab sätteid, mis parandavad maanteeohutust ja aitavad rõõmuga äriühingut Põhja-Iirimaal, kellel on arenenud tehnoloogia ja kes toodab rehvirõhu seiresüsteeme. Seega on ettepanek, millega sõidukite varustamine selliste süsteemidega kohustuslikuks tehakse, hea nii maanteeohutuse kui töökohtade jaoks minu valimisringkonnas.

Laastava maanteesurmajuhtumite tasemega kogu ELis tuleb tervitada meetmeid, mis meie autod ja seega ka maanteed ohutuks muudavad. See on eelkõige valdkond, kus regulatsioonil on mängida kindel roll. See peaks olema mõistlik, ratsionaalne ja vajalik regulatsioon, mitte lihtsalt regulatsioon reguleerimise pärast. Siiski käesoleval juhul arvan ma, et kõnealune raport on õiges tasakaalus ja ma õnnitlen raportööri tema raporti puhul.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma hindan suurt professionaalsust, mida näitas üles härra Schwab komisjoni määruse eelnõu muutmisel, et lisada meetmed, mis suurendavad Euroopa autotööstuse konkurentsivõimet, võimaldades samal ajal liikmesriikidel jälgida tõhusalt turupoolset kinnipidamist mootorsõidukite tüübikinnitusnõuetest. Näiteks rehvirõhkude kontrollimisega saame me vähendada kütuse tarbimist ja seega ka heitkoguseid ning kaasaegsete elektrooniliste juhtimissüsteemide kasutuselevõtuga 2011. aastal saavutatakse üks aasta varem liiklusõnnetuste arvu vähenemine Euroopa teedel. Müra vähendamine on veel üks hüve ja selline, mis on seotud nii rehvide kui ka tee-ehitusega. Kõnealuse määrusega vähendatakse halduskoormust ja lihtsustatakse õigusnorme vastavalt ÜRO kokkuleppele sõidukite suhtes kehtivate nõuete ühtlustamise kohta. Kõnealune määrus on suurepärane näide integreeritud õigusaktidest ja mul on hea meel, et eesistujariik Tšehhi oli selleks hästi valmistunud ja et seepärast saavutatakse parlamendi, härra Schwabi ja nõukogu vaheline kokkulepe esimesel lugemisel.

 
  
MPphoto
 

  Wolfgang Bulfon (PSE). – (DE) Proua juhataja, saavutatud on raske kompromiss ja ma olen arvamusel, et härra Schwab on siin koostanud meistriteose; seega nüüdsest peale pöördu ma tema poole kui Suurmeister Scwabi poole.

Et suurendada autojuhtide ohutust Euroopa teedel, on eelkõige teretulnud ESP mitteblokeeruva pidurisüsteemi varajane kasutuselevõtt. Lisaks on asjaolu, et rehvide märghaardumise piirväärtusi tulevikus jälle parandatakse, miski, mida tuleks vaadelda kui positiivset arengut, nagu ka asjaolu, et rehvirõhu seiresüsteeme, sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteeme ja kõrgetasemelisi hädapidurdussüsteeme tuleks teiste sõidukikategooriate puhul arvesse võtta.

Ma tahaksin siiski kritiseerida asjaolu, et tootjad on läinud edasi kaubaveokite kõrgemate rehvimüra tasemetega ning samuti ei kiida ma heaks suutmatust võtta enne kavandatud aega kasutusele muid ohutusmeetmeid kui EPS.

Lisaks tahaksin ma rõhutada, et nõukoguga saavutatud kompromissettepanekusse ei lisatud jõudlusnõuete täpseid kirjeldusi seoses talverehvide võimega sõiduk liikuma panna või liikumises hoida. Ma isiklikult pean arusaamatuks, et ei esitatud mingit kirjeldust vajaliku sõiduomaduste kohta näiteks mustal jääl või poris.

C1, C2 ja C3 klassi rehve, mis ei vasta I lisas sätestatud kõnealuse määruse sätetele, on nüüd, vastavalt kompromissettepanekule üleminekuperioodi kohta, lubatud müüa veel 30 kuu jooksul. Parlament oli kavandanud selleks 12 kuu pikkuse üleminekuperioodi, mis oleks olnud see, mis oli vajalik.

Lõpetuseks tahaksin teile kõigile tuletada veel kord meelde suurimat valmistajakiirust 180 km/h, kuna ma usun, et see on väga mõistlik meede.

 
  
MPphoto
 

  Toine Manders (ALDE).(NL) Proua juhataja, tahaksin tänada härra Schwabi pühendumuse eest, kuna ta jäeti kolmepoolsetel kõnelustel lihtsalt seljaga vastu seina. Kui mina Euroopa õigust õppisin, olid kaasotsustusõigused ilmselgelt praegustest küllaltki erinevad.

Esimese lugemise kokkulepe, mis praegu meie ees on ja mille üle neli parlamendiliiget –kaasa arvatud mina kui variraportöör – läbirääkimisi pidasid, erineb märgatavalt parlamendi poolt vastuvõetud tekstist. See erineb komisjoni ettepanekust – majanduskriisi väärkasutati selleks, et esitada üks õudne ettepanek. Tõepoolest, kõik kaebavad, et selles puudub sisu, ent ometi on näha, et see võetakse vastu.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni arvates õõnestatakse demokraatiat ja parlamendi rolli. Pealegi, kui parlamendi poolt esimesel lugemisel vastu võetud teksti kolmepoolsetesse läbirääkimistesse ei kaasata, on vaja teist lugemist, kuna asi käib nii. Me arvame ka, et kui liikmed nõustuvad mingi tekstiga kolmepoolsetel läbirääkimistel ja terve täiskogu teeb lihtsalt seda järgi, on see halb märk.

Fraktsioon ALDE hääletab selle ettepaneku vastu põhimõttelistel põhjustel. See toimub peamiselt menetluslikel põhjustel ja mitte sellepärast, et me ettepaneku sisu viletsaks peame, kuigi seal on parendusteks palju ruumi.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, ma tahaksin tõstatada teemaga seotud küsimuse. Komisjon teab, et kolm F-gaasi kuuluvad kuue peamise kasvuhoonegaasi hulka. Ma olin raportöör direktiivile liikuvate kliimaseadmete kohta seoses nende gaaside kasutamisega liikuvates kliimaseadmetes.

Ilmneb, et kõnealuse õigusakti ja tüübikinnitust käsitleva õigusakti vahel, mis oli direktiivi rakendamiseks valitud vahend, on seaduselüngad. Mind on mõne viimase aasta jooksul tehtud valvsaks autotootjate plaanide suhtes vältida teatavate osade tüübikinnituse kohaldamise teel üldse igasugust jahutusaine muutmist 2011. aastal ja pärast seda. See tähendaks, et R134a keelustamise tähtaeg oleks nüüd pigem 2017 kui 2011. Seega ei teki enam tonne CO2-ekvivalendile ümberarvutatud heitkoguseid.

Lõpuks vastutavad riiklikud tüübikinnitusasutused liikuvaid kliimaseadmeid käsitleva direktiivi rakendamise eest. Näiteks VCA, kes on Ühendkuningriigi tüübikinnitusasutus, on hiljuti teatanud, et pärast 2011. aasta jaanuari kiidab ta heaks uut tüüpi sõidukid, mis on varustatud olemasolevate liikuvate kliimaseadmetega – mis on juba vastavalt määruse (EÜ) nr 706/2007 standarditele heaks kiidetud –, mis sisaldavad F-gaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal (GWP) on suurem kui 150. Selle tagajärjel on meil tõendeid selle kohta, et autotootjad viivitavad innovatiivse säästva tehnoloogia väljatöötamise ja sellesse investeerimisega või koguni lakkavad seda tegemast. Palun, kas volinik saaks seda kommenteerida?

 
  
MPphoto
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, siinkohal saan ma üksnes avaldada siirast tänu siinsel täiskogul igalt poolt ettepanekule avaldatud laialdase toetuse ees. Meil on loomulikult kompromissettepanek ja sellistel juhtudel on alati võimalusi tahta natuke rohkemat. Ma võin ka öelda, et mina isiklikult ja komisjon oleksime olnud valmis sammu edasi astuma. Meil on praegu see, mida me olime suutelised saavutama, ent ometi kujutab see endast suurt sammu edasi.

Tahaksin eelkõige rõhutada veelkord proua Rühle sõnu. Poliitilises mõttes on ülioluline, eriti selles olukorras, täiustada Euroopa sõidukeid valdkondades, mis on tulevikus üliolulised. Üks asi on üsna selge ja nimelt see, et paljunõudev kriis ei ole lihtsalt üldise majandusolukorra ja majandusliku ebakindluse tulemus, vaid see on seotud ka asjaoluga, et sõidukid, mida pakuvad Euroopa tootjad, ei ole ehk viimastel aastatel seoses kütusekulu, keskkonnasõbralikkuse ja ohutusega Euroopa turu nõuetele vastanud. Seepärast ongi väga oluline, et see nüüd kiiresti parandataks.

Palun lubage mul öelda midagi küsimuse kohta, mida mainis proua Doyle. Ma olen teadlik, et mitmes liikmesriigis esineb tüübikinnitusega seotud nõuete ebaõigest tõlgendamist – nagu te just üsna õigesti märkisite –, kuid see on ebaõige tõlgendamine, selline, mis ei ole kehtiva raamistikuga kooskõlas. Komisjon tagab, et antakse välja vajalikud selgitused ja et negatiivseid tagajärgi, mida te rõhutasite, proua Doyle, ei saabu.

 
  
MPphoto
 

  Andreas Schwab, raportöör.(DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, mul on muidugi õnnitluste üle hea meel, kuid pean ütlema, et kolmepoolsetel läbirääkimistel oled sa täpselt nii tugev või kiire kui need, kellega sa tööd teed. Seepärast on mul rõõm jagada teie kõigiga au härra Bulfoni komplimendi eest.

Pean siiski ütlema, ja ma arvan, et see on äärmiselt oluline, et ma ei tundnud, et keegi oleks mulle survet avaldanud ega tundunud endal ka poliitilist survet. Ainus raskus, mis selles õigusloomega seotud ettepanekus oli – ja ma ei taha seda varjata, seda arutati ka veidi –, oli muidugi selle ambitsioonika õigusakti kujundamine nii, et me Euroopa Liidus töökohti kaitstes neid ei kaotaks. Seda tasakaalu ei olnud üksikutes punktides alati kerge saavutada, kuid ma usun, et lõpuks jõudsime me väga kindla kuldse keskteega lahenduseni, mis rahuldab kõigi huve.

Ometigi pean ma ütlema, et kõikide protsesside puhul, mida me oleme kolmepoolsetel läbirääkimistel viimaste nädalate või kuude jooksul lahendanud, kritiseeriti korduvalt seda, et asjad liikusid liiga kiiresti edasi. See on miski, mida me võiksime kindlasti parlamendi ametiaja alguses arutada ja mille juurde siis kogu ametiajaks jääda, kuid ametiaja lõpus, pärast kolme aastat osalemist sellistes menetlustes siin parlamendis – ajal, mil lahendatakse konkreetseid küsimusi – ei tohiks olla kriitikat selle kohta, et menetlused on demokraatlikus mõttes ebakindlad. Ma tunnistan kriitikat, kuid arvan, et see küsimus on midagi sellist, mis tuleb kogu parlamendi ametiajaks kohe pärast valimisi lahendada.

Samuti on oluline, et kõnealune ettepanek asetataks tagasi edukalt vastu võetud härra Sacconi ettepaneku konteksti. Tema ettepanekus käsitleti mootorsõidukitest lähtuvate CO2 heitmete vähendamist 130 grammile, kusjuures 10 grammi nähakse ette lisameetmete jaoks. Üks osa nendest lisameetmetest on nüüd reguleeritud. Ma ei jõua ära oodata, et näha, kuidas me käsitleme ülejäänud gramme, mille üle tuleb veel otsustada, ja milliseid ettepanekuid komisjon parlamendile otsustamiseks esitab.

Ma võiksin lisada, et kui käsitleti üleminekuaja küsimust, pidime leidma majanduslikust vaatenurgast sobiva kesktee. Me ei ole seda 30 kuu pikkust perioodi lõplikult sätestanud, vaid selle asemel peab komisjon viima läbi veel ühe mõju hindamise iga üksiku rehvitüübi kohta, mille alusel saame me siis otsustada, millise kuupäevani võib tähtaeg iga tüübi puhul kesta. Mina usun, et majanduslikult on kõige mõistlikum Euroopa Liidus seaduslikult toodetud rehvid ringlusest võimalikult ruttu kõrvaldada, kuid alles siis, kui turg pakub tõesti selleks sobivat potentsiaali. Tahaksin seepärast lõpetada veel kord siiraste tänusõnade avaldamisega kõigile, kes asjaga seotud olid.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Lucian Hămbăşan (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Tahaksin esiteks õnnitleda härra Schwabi tasakaalustatud raporti eest, mille ta on koostanud. Kõnealune raport vastab tööstusharu vajadustele, luues vähemalt 50 alusdirektiivi asendamise teel lihtsustatud, läbipaistva õigusakti, vähendades seeläbi halduskoormust. Seega aitame me konkurentsivõimelist autotööstust.

Meie kõigi jaoks on oluline muuta Euroopa teed ohutumaks ja vähendada surmajuhtumite ja raskete vigastuste arvu, juurutades standardseid seadmeid. ESP-süsteem peab saama kõigile kättesaadavaks ega tohi olla enam valikuline lisavõimalus. Selge on see, et me ei tohi unustada uue rehvirõhu seiresüsteemi mõju keskkonnale, mis on tingitud süsinikdioksiidiheite vähenemisest, mis süsteemiga kaasneb. Sellega kaasneb üldiselt ka müra ja helisaaste vähenemine. Uued tehnoloogiad võimaldavad meile ohutumaid, keskkonnasõbralikumaid autosid.

 

6. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll: tööstusheitmed, titaandioksiidi tööstus, orgaaniliste lahustite kasutamine, jäätmete põletamine, suured põletusrajatised (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on härra Krahmeri raport keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (uuesti sõnastatud) [KOM(2007)0844 - C6-0002/2008 - 2007/0286(COD)].

 
  
MPphoto
 

  Holger Krahmer, raportöör. – (DE) Proua juhataja, volinikud, daamid ja härrad, varsti hääletame me tööstusheite vältimise direktiivi üle. Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon võttis suure häälteenamusega vastu mitmeid kompromissettepanekuid. Ma loodan, et me suudame seda kurssi hoida, kuna kõnealuste eeskirjadega ühtlustatakse kogu ELi tööstuskäitiste keskkonnanõudeid. Sellega parendatakse keskkonna kaitsmist, tagades samal ajal ausa konkurentsi.

Kompromissettepanekutes on kesksel kohal Euroopa turvavõrk. Selle kontseptsiooniga võetakse kasutusele ühenduse piirväärtused tööstuse põhjustatud saasteainete heitkoguste jaoks. Nende piirväärtustega määratletakse selged nõuded tööstusrajatistele loa andmiseks. Et luba saada, peavad nad olema paremad kui turvavõrgu spetsifikatsioon. See lähenemisviis annab piisavat tegutsemisruumi üksikute nõuete kehtestamiseks. See tähendab aga kindlasti lõppu võimalusele väärkasutada seda tegutsemise ja käitiste juhtimise manööverdamisruumi viletsate heitemääradega erandite kaudu. Turvavõrgu raames saavutame me selguse koos vajaliku paindlikkusega. Paindlike erandite järele, mida on võimalik erinevalt tõlgendada, ei ole mingit vajadust.

Kui ma selle ettepaneku tegin, süüdistati mind, et olen „roheline aktivist“. See – ja ma ütlen seda mõneti ettevaatlikult – on liialdus. Asi seisneb aastaid jõus olnud ELi eeskirjade rakendamise parendamises. Parim saadaval olev tehnika – mis ongi Euroopa turvavõrgu eesmärk – oleks pidanud olema alates möödunud sügisest kõikides ELi tööstuslikes käitistes standard, ent see on ikka veel tegelikkusest kaugel. Parimat võimalikku tehnikat kasutatakse praegu mõistlikult kolmes liikmesriigis.

Lämmastik- ja vääveloksiidid on mõned tööstusliku keskkonnasaaste põhiküsimustest. Kui olemasolevaid tehnikaid järjepidevalt kasutatakse, on võimalik nende vähendamine 60–80%. Need on Euroopa Keskkonnaagentuuri arvandmed. Kõnealune tehnika ei ole ulme. See ei ole miski, mis on pärit laborist, see ei ole laborietapp, see on kättesaadav, taskukohane ja see toimib. Sellest hoolimata säästavad liikmesriigid vaeva, sest isegi saasteaineid tekitavad käitised saavad head raha. Mõni liikmesriik on lihtsalt jätnud aastaid tähelepanuta vajaduse oma käitiste kaasajastamisse investeerida. See moonutab konkurentsi ja kahjustab keskkonda ning seepärast kaitsen ma uut lähenemisviisi parimate olemasolevate tehnikate paremaks rakendamiseks.

Kompromisspaketid vähendavad ka kulutusi bürokraatiale, mis maksab vaid raha ega tee midagi, et aidata keskkonda. Seepärast ühendame me mitmed aruanded, mida käitiste käitajad peavad ametiasutustele saatma, nende käitiste põhjustatud ohuga ja sellega, kas käitajad täidavad nende suhtes kehtestatud eeskirju. Sama kehtib ka ametiasutuste poolt läbiviidavate inspekteerimiste kohta. Ohuvõimaluse korral peaks asja lähemalt uurima. Kus midagi ei juhtu, pole pidevaks jälgimiseks vajadust.

Mullakaitse on paljude jaoks siinses parlamendis valupunkt. On selge, et konstruktiivne arutelu sellel teemal ei ole kahjuks enam võimalik, kuigi kompromissettepanekute saavutamine oli võimalik. Need vähendavad mulla seisundit käsitlevat aruannet nii, et see piirdub põhielementidega – seisundit käsitlev aruanne ei pea olema kõikehõlmav ja aruandlust ei pea alati läbi viima. Selle asemel keskendume meie antud käitise põhjustatavale tegelikule ohule. Kui tegelikult käsitletakse asjaomaseid ohtlike ainete koguseid, on vaja analüüse.

Lisaks sellele on rajatiste puhastamine kuni esialgse seisundi saavutamiseni ebareaalne, mistõttu kompromissettepanekus räägitakse nüüd puhastamisest kuni rahuldava seisundi saavutamiseni. See ei muuda minu isiklikku seisukohta, et mullakaitse ei ole valdkond, mida tuleks ELi tasandil reguleerida. Selle võiks parem jätta liikmesriikide ülesandeks.

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll (IPPC) puudutab peaaegu kõiki tööstussektoreid. Seetõttu on kõnealusel teemal tehtud viimastel aastatel väga intensiivset lobitööd. Mõnes valdkonnas olid esialgsete kompromissettepanekute parandused tegelikult vajalikud – üks näide on seoses põllumajandusega. Kodulinnukasvatusega tegelevate põllumajandusettevõtete jaoks piirväärtuste arvutamine on liiga bürokraatlik. Kalkunite, partide ja broileritibude liigipõhise eristamise asemel peaksime säilitama kodulindude puhul künnise, milleks on 40 000 kohta ettevõttele.

Lisaks ei kuulu loodusliku sõnniku, vedelsõnniku ja läga tootmine kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse. Teema on asjakohane, reguleerimine teenib oma eesmärki, kuid, palun, mitte selles õigusaktis. Põllumajandustootja põld ei ole tööstusrajatis. Põllumajandustootjate soovide nimekirjades on palju rohkem nimetusi ja otsus nende kahe punkti kohta on asjakohane. Seepärast nägin ma üsna palju vaeva, et variraportöörid selles punktis nõusse saada.

Sama kehtib terase tootmisel tekkivatest jäätmegaasidest elektrienergia tootmise puhul. See protsess on väga tõhus ja selles toodetakse energiat muidu kasutust kõrvalsaadusest. Saasteainete heitmete soovitud vähendamist vähesel määral võiks saavutada üksnes ulatuslike rahaliste kulutustega. See puudutas asjade proportsioonis hoidmist.

Ma pean Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni käitumist kompromissettepaneku kõrvaldamisel ja kogu raporti uuesti läbivaatamisel muudatusettepanekuid igale poole puistates murettekitavaks ja kahetsusväärseks. Selline lähenemisviis ei ole konstruktiivne. Poliitilisele otsusele jõudmine nõuab vähemalt minimaalsel tasemel vastastikust usaldust ja koostööd. Ma saan aru, et fraktsiooni PPE-DE liikmed ei pruugi erinevate kompromissettepanekutega täiesti rahul olla. Seoses sellega võin öelda vaid seda, et mul oleks olnud väga hea meel nende ettepanekute arutamise üle, kuid kompromissläbirääkimiste ajal variraportööridega ei esitatud selliseid ettepanekuid mitte kunagi. Nende kooskõlastamata viimase minuti teod tähendavad, et nüüd on oht, et saavutatakse täpselt vastupidine – usaldusväärsed ja õiged ettepanekud seatakse ohtu.

Siinkohal tahaksin tänada siiralt teisi variraportööre, eelkõige härra Turmesi, härra Hegyit ja härra Blocklandi, kes olid läbirääkimistel sisulistest erimeelsustest hoolimata usaldusväärsed partnerid.

Täna on meil siin võimalus anda märku parema keskkonnakaitse ja ausa konkurentsi poolt. Ma loodan, et me kasutame seda võimalust kava nimel, mida toetavad suuremad majanduslikud ja keskkonnaalased rühmitused. Palun toetage kompromissettepanekuid! Tänan.

 
  
MPphoto
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. (EL) Proua juhataja, mul on hea meel selle üle, et arutame täna ettepanekut reformida tööstusheitmeid käsitlevat direktiivi ja ma tahaksin tänada eriti raportööri härra Krahmerit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni suurepärase töö eest seoses kõnealuse toimikuga. Tahaksin tänada ka õiguskomisjoni positiivse panuse eest.

Komisjon on kogunud viimaste nädalate jooksul usaldusväärseid tõendeid, mis tõestavad, et kehtivat direktiivi saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta ei kohaldata piisavalt ja et tööstusheitmete tase on püsinud liiga kõrgel. See olukord on avaldanud mõju keskkonnale ja Euroopa kodanike tervisele. Lisaks moonutab see Euroopa tööstusharude vahelist konkurentsi.

See vastuvõetamatu olukord peab lõppema. Ühtse lähenemisviisi peamiseks komponendiks, mille alusel direktiiv toimib, on parimad olemasolevad tehnikad. Need tehnikad toovad märkimisväärset keskkonnaalast ja majanduslikku kasu.

Esiteks vähendavad need heitkoguseid ja piiravad ressursside kasutamist, aidates seeläbi kaasa energia varustuskindluse pikaajalisele parandamisele Euroopa Liidus. Need annavad ka stiimuleid ökoloogilisele innovatsioonile, mida on vaja selleks, et Euroopa tööstus vastaks tulevikus ülemaailmsele nõudlusele keskkonnatehnoloogiate järele.

Et saaksime parimate olemasolevate tehnikate eeliseid piisavalt ära kasutada, tuleb nende kohaldamisraamistikku tugevdada ja parendada. See on komisjoni ettepaneku eesmärk. Ettepanekus selgitatakse ja ajakohastatakse parimatele võimalikele tehnoloogiatele osutavate dokumentide (PVT-viitedokumendid (BREF-dokumendid)) rolli õigusaktide kohaldamisel. See muudab ettevõtetele loa andmise tingimused kogu Euroopa Liidus sarnaseks ja sellest tulenevalt muutuvad konkurentsitingimused ühtsemateks.

BREF-dokumendid koostatakse läbipaistva menetluse teel liikmesriikide, tööstusharu ja asjaomaste asutuste laialdasel osalusel. Nende koostamiseks ja heakskiitmiseks vajaminev jõupingutus on märkimisväärne. Me peame toetama heakskiitmise korda ja BREFi institutsiooni üldiselt. See võimaldab BREF-dokumentidel mängida suuremat rolli nende tingimuste määratlemisel, mille alusel tööstusettevõtetele tegevuslubasid väljastatakse ning mille tulemuseks on see, et meie tööstusrajatised vastavad Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kõrgeimatele võimalikele keskkonnanõuetele.

Komisjoni ettepanekus tagatakse BREF-dokumentidest erandite tegemiseks vajalik paindlikkus, muidugi tingimusel, et need on sel hetkel tagatud kohalike tingimustega. Iga erandi jaoks on siiski vaja üksikasjalikku seletuskirja põhjuste ja põhjenduse kohta, et oleks võimalik vältida võimalikku kuritarvitamist. Samal ajal tuleb teatavate tööstussektorite jaoks, millel on eriti suur mõju keskkonnale, kehtestada Euroopa Liidu tasandil minimaalsed kohustuslikud nõuded. Lisaks sellele on sektorite jaoks, nagu suured põletusseadmed või jäätmepõletusrajatised, asjaomased miinimumstandardid juba vastu võetud.

Nagu te teate, on kõnealune küsimus põhjustanud eriliselt muret Euroopa Parlamendi raportöörile. Kuigi kohustuslikke miinimumnõudeid võib teatavate tööstussektorite puhul kasulikeks pidada, ei ole kindel, et miinimumstandardite määratlemine on kõigi sektorite jaoks vajalik või kasulik. Miinimumstandardid tuleks vastu võtta üksnes juhul, kui ja samavõrd kui need on keskkonnaseisukohast vajalikud ja tagatud.

Üheks tüüpiliseks näiteks on suured põletusrajatised, mis vastutavad suures osas õhusaaste eest. Parimad olemasolevad tehnikad ei ole midagi muud kui konkreetses sektoris nõuetekohaselt kohaldatud tehnikad. Seepärast on komisjon teinud vastavate BREF-dokumentide järelduste alusel ettepaneku uute miinimumnõuete kehtestamiseks suurtele põletusrajatistele. On koostatud säte kohaldada neid 2016. aastal.

Need on meetmed, mis on märkimisväärseks abiks keskkonnasaastealase temaatilise strateegia asjakohaste eesmärkide saavutamisel majanduslikult elujõulisel viisil. Lisaks korvab kõnealustest nõuetest nii Euroopa Liidu kui riigisisesel tasandil saadav puhaskasu vastavad kulud.

Lõpetuseks, lisaks direktiivi kohaldamise parendamisele on reformi põhieesmärgiks lihtsustada õigusakte ja vähendada nii tööstusharu kui pädevate asutuste halduskulusid, kooskõlas – nagu alati – Euroopa Liidu parema õigusloome programmi põhimõtetega.

Seepärast ühendabki kõnealune ettepanek seitse kehtivat õigusakti üheks direktiiviks. See parandab nii liikmesriikide kui äriühingute jaoks õigusaktide selgust ja sidusust. Kõnealusel lihtsustamisel on arvukalt kasutegureid.

Tööstusrajatiste tekitatud saaste vähendamine on nii keskkonnaalastel kui majanduslikel põhjustel peamine prioriteet. Esitatud ettepanekuga lihtsustatakse kehtivaid õigusakte ja tugevdatakse samal ajal parimate olemasolevate tehnikate kohaldamisraamistikku. See aitab veelgi kaasa keskkonnakaitse parandamisele ja Euroopa tööstuse elujõulisusele. Seepärast ootan huviga teie seisukohti selle olulise ettepaneku kohta ja sellele järgnevat konstruktiivset dialoogi.

 
  
MPphoto
 

  Marcello Vernola, fraktsiooni PPE-DE nimel.(IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma arvan, et nagu öeldud, kujutab kõnealune direktiiv endast kõige märkimisväärsemat vahendit saaste kontrollimiseks, mida parlament on arutanud alates kliima- ja energiapaketist.

Võib-olla ei tulnud see just kõige parematel aegadel, arvestades finantskriisi, mis avaldab tööstussüsteemile survet ja on seepärast põhjustanud ebaproportsionaalset lobitööd parlamendi fraktsioonidega nende ettevõtete poolt, kes muretsevad kõnealuse direktiivi finantsmõju pärast, nagu kliima- ja energiapaketi puhul juhtus. Meid julgustab asjaolu, et me oleme ikka veel esimesel lugemisel ja seepärast suudame me ehk teisel lugemisel paranduste ja täienduste kaudu taas edeneda.

Ma pean ütlema raportöörile härra Krahmerile, et tee ei ole olnud kerge. Härra Krahmer kritiseeris Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni seisukohta, mis seadis mõned kompromissettepanekud kahtluse alla. Tahaksin siiski juhtida tähelepanu sellele, et esitati vähemalt 60 muudatusettepanekut, millest vähemalt ühe kolmandiku esitasid fraktsiooni PPE-DE liikmed. Seega on parlamendis üldine soov kõnealuse direktiivi olulisemad punktid uuesti üle vaadata ja kahjuks ei ole viimastel päevadel toimunud raportööri ja variraportööri vahel ühtegi kohtumist, et neid 60 muudatusettepanekut arutada. Me ei tohi unustada, et direktiiv on loodud tänu asjaolule, et eelmist direktiivi ei ole liikmesriikides siiani olnud lihtne rakendada. Kontrollimise ja katsetamise süsteem on muutunud liiga mitmekesiseks. Nagu ütles härra Krahmer, tuleb seda muuta. Ka Euroopa Komisjonilt nõutakse siiski suuremaid jõupingutusi.

Parimale võimalikule tehnikale osutavate dokumentide (BREF-dokumendid) koostamine võtab liiga kaua aega ja seega ei saa need tagada, et direktiivi kohaldataks läbipaistvalt. On tõsi, et tööstusettevõtjate osavõtul on käimas väga tugev koostööprotsess, kuid juhul, kui BREF-dokumendid võetaks vastu kiiremini ja korrapäraselt, näeksime ka rahvatervise kaitse paranemist. Tahaksin ka lisada, et tööstusettevõtjad on minevikus kindlasti vähe investeeringuid teinud: vaja on suuremat pühendumist ja ma usun, et kuna liiga palju inimesi haigestub ja sureb Euroopas tööstusheitmetest põhjustatud õhusaaste tõttu, peame me võtma kasutusele asjakohased puhastusmeetmed ning range jälgimis- ja katsetamissüsteemi.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Luigi COCILOVO
Asepresident

 
  
MPphoto
 

  Guido Sacconi, fraktsiooni PSE nimel.(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, esmalt tahaksin selgitada, et ma võtan sõna meie variraportööri asemel, kes ei saa kahjuks täna meiega olla, kuid ma suudan meie fraktsiooni ühtse seisukoha edasi anda. Me toetame täielikult kompromissettepanekut, mis on rohkem kui aastapikkuse töö tulemus. Avaldame selle eest tänu härra Krahmerile, kes on mänginud väga olulist rolli, kuulates hoolega ja isegi korrigeerides oma esialgseid seisukohti. See kompromissettepanek toob kaasa suurema kaitsemäära ja toetab Euroopa tööstust ning teeb seda osalt paindlikkuse juurutamise kaudu.

Nagu juba öeldud, tugevdab ja laiendab kõnealuse konsensuse, kokkuleppe keskne idee PVT ehk parima võimaliku tehnika kohaldamist, tugevdades eeskirju ja muutes need läbipaistvamaks. Et kohaldada kõnealuse sektori suhtes parimat tehnikat ja õhukvaliteedi kriteeriumeid, tuleb täita suurte põletusrajatiste jaoks kavandatavad miinimumnõudeid. Seepärast ütleme omalt poolt, et täiskogu istungil esitatud muudatusettepanekuid ei tohi vastu võtta. Need nõrgendavad kompromissettepanekut – eriti teevad seda need, mille eesmärk on kitsendada IPPC direktiivi reguleerimisala, PVT kohaldamist ja nõudeid suurtele põletusrajatistele.

Ma pean rõhutama, et meie fraktsioon on otsustanud – kuigi pärast elavat fraktsioonisisest vaidlust – ühtegi muudatusettepanekut mitte esitada. Seepärast kutsume teisi üles tegema sama ja mitte toetama muudatusettepanekuid, mis on esitatud, et edastada esimesel lugemisel jõuline, selge sõnum.

 
  
MPphoto
 

  Chris Davies, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva direktiivi mõte seisnes selles, et võimaldada meil saavutada minimaalsete kuludega maksimaalset keskkonnaalast kasu, lubades tööstusele ja liikmesriikidele suurel määral paindlikkust. Nagu volinik rõhutas, on seda põhimõtet siiski kuritarvitatud: paljud liikmesriigid on tõlgendanud parimat võimalikku tehnikat viisil, mida komisjon ei ole ette näinud.

Seepärast toetan ma väga raportööri mõtet kehtestada miinimumstandard. Tõsiasjal, et meie raportöör on sakslane, on ehk sellega seost: Saksamaal on hetkel väga hea maine. Ma ei mõista, miks liikmesriiki, kes on investeerinud tagamisse, et tema tööstusettevõtted kehtestaksid kõrgeid keskkonnastandardid, peaksid konkurentsi ja keskkonna seisukohast õõnestama need liikmesriigid, kes ei ole valmis sarnaseid investeeringuid tegema.

Ma tahan ka osutada võimalusele, mille see ümbersõnastatud direktiiv meile annab, muuta suuri põletusrajatisi käsitlevat direktiivi. Ootan suure huviga heitenormide kehtestamist suurte kivisöe- ja gaasirajatiste jaoks suurte CO2 heitkoguste tõttu, mida need tekitavad. Siiski on praegu käimas elav arutelu meie mure tõttu seoses globaalse soojenemisega, mure tõttu, mis ei olnud ehk siis nii teravalt tunda, kui me selle direktiivi jõustasime. Mingil määral on olemas tasakaal vanade, tavapäraste saasteainete ja uute, globaalset soojenemist põhjustavate gaaside vahel.

Minu kodumaal on üsna tõenäoline, et meid ootab alates 2015. aastast ees suur elektripuudus seoses paljude selliste vanade söeküttel töötavate elektrijaamade sulgemisega, mida ei ole kooskõlas suurte põletusrajatiste nõuetega kaasajastatud.

Mina isiklikult olen valmis kompromissiks. Olen valmis pidama teisel lugemisel läbirääkimisi erandi üle – suurte põletusrajatiste nõuete pikendamine –, hoidmaks vanad rajatised töös, et me ei jõuaks nii kaugele, et otsustame ehitada uusi söeküttel töötavaid elektrijaamu, „lukustades“ end eelolevateks aastakümneteks suurte CO2 heitkoguste sisse. See peab siiski olema tõeline kompromiss: liikmesriigid peavad võtma tõelise kohustuse teha muudatusi, mis on nende CO2 heitmete vähendamiseks vajalikud, et võimaldaksime olemasolevatest rajatistest lähtuvat jätkuvat saastet mõne aasta võrra kauem.

 
  
MPphoto
 

  Claude Turmes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Härra juhataja, esiteks avaldan tänu härra Krahmerile, kes on olnud kõnealuse direktiivi väga konstruktiivne ja metoodiline raportöör.

Millega me siin tegeleme? Me edendame Euroopas parimat olemasolevat tehnoloogiat tervise, keskkonna ja ka Euroopa tööstuse konkurentsivõime nimel. Me peaksime olema teadlikud sellest, et suure osa puhul Euroopa tööstuslikust tootmisest on tööjõukulud täna väiksemad kui materjalikulud ja elektri-, vee- ja teiste ressursside kulud. Seega võidame tohutult sellest direktiivist, mis viib meid eemale vaid protsessi lõpus kasutatavate tehnoloogiate uurimisest, et suruda läbi parimaid olemasolevaid dokumente ja parimat tehnoloogiat, mida mõni tööstusharu juba kasutab. Just selles suunas peame me minema. See teeb tugevamaks ka meie keskkonnasõbraliku tehnoloogia tarnijad Euroopas. Keskkonnasõbralikule töötlusele on olemas tohutu maailmaturg ja me peaksime Euroopa kaardile kandma.

Rohelistena on meil hea meel Euroopa turvavõrgu üle, mis vähendab teatavate valitsuste dumpinguvõimalusi, ja meil toimub parem järelevalve dokumentide üle ning kodanikel on neile parem juurdepääs.

See oli väga hea protsess, kuid kahjuks ei saa ma härra Vernolast aru. Te olete meiega hästi kõigi nende kompromissettepanekute üle läbirääkimisi pidanud. Elu, nagu poliitikagi, on seotud usaldusega ja seepärast ei saa ma aru, miks teie, kellel on sellest ettepanekust nii suured teadmised, annate nüüd, täitsa lõpus, järgi sellistele poliitikutele, nagu proua Jackson, ja teistele poliitikutele, kes ei hooli tervisest ega konkurentsivõimest. Arvan, et see on häbilugu. On häbi, et kõige suurem fraktsioon siinsel täiskogul ei ole enam usaldusväärne läbirääkimispartner. Me ei saa pidada nädalate kaupa läbirääkimisi ja lasta siis viimasel minutil kompromissettepanek ära rikkuda. See ei ole selliste oluliste dokumentidega seotud poliitika kujundamise tõsine meetod.

 
  
MPphoto
 

  Roberto Musacchio, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, kuigi tegemist on mitme direktiivi ühendamisega ja õigusakti teksti muutmiseks on seepärast vähe võimalusi, on see uus saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli (IPPC) käsitlev direktiiv vajalik ja kasulik vahend mitte üksnes heitkoguste olulise vähendamise edendamiseks, kasutades ära parimat võimalikku tehnikat, vaid ka uue suundumuse levitamiseks tööstusinvesteeringutes.

Pöörates tähelepanu üksikasjadele ja kõigi variraportööride ja eelkõige personali ning raportööri härra Krahmeri panusele, viimast ma tahaksin tänada aususe ja kannatlikkuse eest, oleme me PVT dokumentide vastuvõtmisel, teabe vahetamisel ja nende dokumentide operatiivsete järelduste Internetis avaldamisel säilitanud täieliku läbipaistvuse. Me oleme taganud, et Sevilla foorumiga loodud osalusega nõuandemenetlus jätkub. On oluline, et me sellelt kursilt kõrvale ei kaldu; ma kutsuksin kõiki raportööre üles säilitama seda järjepidevust, mida me oleme kuid kestnud avatud arutelul üles näidanud.

Ma ise töötasin mullakaitse direktiiviga. Kahjuks ootame me ikka veel nõukogu arvamust kõnealuse direktiivi kohta, mis on ülioluline loodusliku tasakaalu säilitamiseks süsinikdioksiidi atmosfääri vabanemisel, nagu volinik Dimas hiljuti õigesti ütles. Teatavate muudatusettepanekute, sealhulgas IPPC direktiivi eelnõus sisalduvate muudatusettepanekute eesmärk on kahjustada kasutamata tööstusliku maa jaoks ette nähtud kohustuslikke maaparandusnõudeid: nende kavatsus ei ole siduda sätted teiste nõuetega, mis mulladirektiiviga kehtestatakse. Kõik see on minu meelest vastuvõetamatu ja seda mitte keskkonnaalastel põhustel, vaid seetõttu, et kaitsta rahvatervist ja vältida ELi kodanike ettevõtluse ja elu arendamisel riigi ressursside mis tahes väärkasutamist. Varem on – ka Itaalias – esinenud liiga palju selliseid eelmise IPPC direktiivis sätestatud lubade rikkumise juhtumeid, mis toovad kaasa erinevusi nii keskkonna seisukohalt kui seoses turu ja tööstuse eeskirjadega. Minu riik on juba maksnud kõrget hinda kontrollimatu tööstuse arengu eest, mis hõlmab Sevesot, Eternitit ja teisi ning millel on negatiivsed tagajärjed maastikule ja kohalikele elanikele.

Kokkuvõtteks tervitan ma põleteid käsitlevate sätete piiramist ja lisamist. Reguleerimist selles valdkonnas ei tohi „veega alla lasta“, et me saaksime valmistuda eemalduma sellest tavast ja liikuda jäätmeid mittetekitava ühiskonna poole. Kõikide fraktsioonide poolt arutatud muudatusettepanekud lubada furaanide ja dioksiinide heitkoguste rangemat kontrolli on samuti põhjendatud. Ma arvan, et seda arvesse võttes peaksime me konsolideerima selle arutelu täiskogu hääletusega. See on oluline direktiiv ja ma loodan, et see võetakse vastu.

 
  
MPphoto
 

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Härra juhataja, meie tööstus on oluline meie majanduse jaoks, kuid põhjustab sagedasti ka õhusaastet, vee- ja mullareostust. Euroopa Liit on sellise keskkonnasaastega aastakümneid võidelnud ja viimasel ajal on kogu tähelepanu keskkonnavaldkonnas koondatud süsinikdioksiidile ja kliimamuutustele. Vahel tundub, et see on ainus keskkonnaprobleem. Al Gore on jätnud maha selge märgi.

Siiski on olemas oht, et kõik keskkonnaprobleemid taandatakse kliimamuutusteks; ometi seisame me silmitsi enamate keskkonnapoliitika väljakutsetega kui see. Loomist ohustavad samuti õhu saasteainete heitkogused, millest 40–80% on pärit suurtest tööstusrajatistest. Selleks on mõjuv põhjus, et me püüame saavutada keskkonnakaitset kõnealuse saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva direktiivi (IPPC direktiiv) abil.

Meie keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonis oleme ettepanekut üksikasjalikult kaalunud ja oleme jõudnud paljudes punktides vastuvõetavale kompromissile. Ma usun, et üksnes suurte põletusrajatiste heitmenormide teema osas on raport ikka veel puudulik. Just seal tuleb saada kõige suuremat keskkonnaalast kasu.

Seepärast olen ma esitanud paar täiendavat muudatusettepanekut. Näiteks elektrijaamade heitmenormid peavad olema ranguse mõttes võrreldavad jäätmepõletusrajatiste heitmenormidega, eelkõige kui me arvestame, et elektrijaamad on jäätmete koospõletusrajatised. Lisaks sellele teen ma ettepaneku kaotada lünk õigusaktides: gaasistamine, mis on võrreldav tavalise põletamisega, peab vastama samadele heitmenormidele. Viimase aja kohtupraktika on näidanud, et see pole nii. Seetõttu on vaja õigusakte parandada.

 
  
MPphoto
 

  Christa Klaß (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik Dimas, daamid ja härrad, kõnealuse direktiivi selge eesmärk on lihtsustada kehtivaid õigusnorme tööstusheitmete valdkonnas ja viia need ühte ainsasse direktiivi, vähendades seeläbi bürokraatiat. Kuid nii palju, kui mina aru saan, on seda komisjoni konkreetses ettepanekus vähe näha.

Minu jaoks ei tähenda bürokraatia vähendamine uute aruandekohustuste ja keeruliste menetluste loomist, vaid tähendab pigem eelkõige topeltreguleerimise ja tarbetute koormuste vältimist. Komisjoni ettepanek toob eelkõige põllumajanduse suhtes kaasa uue bürokraatiatulva. Kohaldatavuse laiendamine tähendaks, et direktiivi lisatakse ka loomakasvatuse ja loomade aretamisega tegelevad ettevõtted, mis ei ole üldse võrreldavad tööstusettevõtetega, millele kõnealune direktiivi on tegelikult suunatud.

Lisaks teeb komisjon ettepaneku eeskirjade kehtestamiseks, mis sisalduvad juba nitraate käsitlevas või vee raamdirektiivis või põhjavee direktiivis. Ma palun toetust meie muudatusettepanekutele, et sellist topeltreguleerimist vältida. Loomakasvatuse jaoks ülemmäärade arvutamine peab olema ka kodulindudega seoses mõistlik ja arusaadav. Palun hääletage koos minuga jaotamise vastu nuumkanadeks, munakanadeks ja nuumkalkuniteks. Saksamaal kutsume me sellist pedantsust „herneste lugemiseks“. Samuti ei tohiks püüda kasutada kõnealust direktiivi mullakaitse teema „tagaukse kaudu“ taaskaasamiseks. Mullakaitse on oluline. Sellega tegelemiseks peavad olema tõhusad riigisisesed seadused.

Ma tahaksin öelda raportöörile, et ma isiklikult koos teiste minu fraktsiooni liikmetega tervitan väga Euroopa turvavõrgu kontseptsiooni. See kujutab endast head kompromissi. Selliste heitme piirmäärade kehtestamisega, millest liikmesriigid peavad suurtele tööstusettevõtetele lubade andmisel kui absoluutsest ülemmäärast kinni pidama, peatame me järjest suureneva erandite kasutamise, mis on seni teatavates liikmesriikides toimunud. Niimoodi tagame me ohutuse ühtlase kõrge taseme. Siis ei ole liikmesriikidel enam võimalik keskkonna arvelt konkurentsieelist saada.

 
  
MPphoto
 

  Åsa Westlund (PSE). - (SV) Härra juhataja, tegemist on väga olulise õigusaktiga. See on muu hulgas toonud kaasa ühe väga suure probleemi paranemise, mis meil Rootsis oli seoses happejärvedega. Siiski on ka oluline mitte lubada kõnealuses direktiivis lisaerandeid või pikemaid tähtaegu, et me oleksime suutelised jätkama seda positiivset arengut seoses kahjuliku heitme väiksema sadestumisega Euroopas. Seetõttu tahame me kõrvaldada need võimalused erandite edasiseks laiendamiseks.

Samuti tahaksime me näha süsinikdioksiidi heitkoguste selget piirmäära. Saastekvootidega kauplemine ei ole piisav vahend, tegelemaks kliimakriisiga, millega me silmitsi seisame. See on miski, mida me näeme nüüd, kus meil majanduskasv aeglustub, kui märkimisväärne arv saastekvoote saab automaatselt kättesaadavaks. Neid müüakse väga madala hinnaga, mis tähendab, et me kaotame mitu aastat üleminekuaega, mis on vajalik, et me sellega pikas perspektiivis tegelda saaksime, ning see tähendab ka, et pärast praegust majanduslangust on meil vähem vahendeid selle arenguga toimetulekuks ja väiksem võime selle arenguga toime tulla, kui me ei kehtesta lisameetmeid, nagu heitmenõuded suurtele põletusrajatistele. Seepärast arvan ma, et on tohutu häbi, et neid muudatusettepanekuid ei ole peetud hääletuseks vastuvõetavaks.

 
  
MPphoto
 

  Fiona Hall (ALDE). – Härra juhataja, ma toetan kõnealust meedet ja selle eesmärki edendada olemasolevat keskkonnakaitse tehnikat, kuid mul on mure seoses parlamendi asjassepuutuva metoodikaga. Tegemist on peaasjalikult direktiiviga rasketööstuse reguleerimiseks, kuid teksti ja lisadesse on „maetud“ mitmeid lõike, mis mõjutavad otseselt põllumajandustootjaid.

Põllumajanduskomisjonil ei olnud võimalust oma arvamust avaldada ja kahjuks ei ole mõned neist ettepanekuist, mis mõjutavad põllumajandustootjaid, asjakohased. Eelkõige dubleerivad sõnnikut ja läga käsitlevad nõuded nitraatide direktiivi ja vee raamdirektiivi. Madalamad künnised seoses kodulindudega tõmbavad peretalumajapidamised keerulisse regulatiivsesse raamistikku, mis on kujundatud ülemaailmsete tööstushiiglaste kontrollimiseks. Kõnealune direktiiv ei ole koht väikeste põllumajandusettevõtete reguleerimiseks.

 
  
MPphoto
 

  Urszula Krupa (IND/DEM).(PL) Härra juhataja, õigusliku resolutsiooni projektis tööstuse ülesannete kohta kerkib esile tugev kalduvus piirata kehtiva direktiivi olulisi keskkonnaalaseid aspekte, püüdes samal ajal suruda läbi laiendatumaid viiteid kasvuhoonegaasi efektile.

Arvukad muudatusettepanekud on edendanud järsult soojuselektrijaamade olemuselt mitte otseselt mürgiste heitmete norme, samal ajal kui teised liberaalsemad muudatusettepaneku projektid parandavad vaid veidi jäätmete põletamist või kaaspõletamist käsitlevaid määrusi.

Süsinikdioksiidiheide ei ole mürgine, samas kui dioksiin, furaan, vesinikkloriid, vesinikfluoriid, raskemetallid ja teised väga ohtlikud ühendid kujutavad endast tegelikku ja otsest ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale.

Nii põletatavate jäätmete kui protsessi tulemusel tekkivate ohtlike ainete hoolikas jälgimine on jäätmete ohutu soojusliku utiliseerimise oluline tingimus. Selliste leebete piirväärtuste kasutuselevõtt, mis nõuavad ennetusmeetmete võtmist, kui heitkoguseid ületatakse, võib kahjustada keskkonda ja inimeste tervist.

Kavandatav lähenemisviis näitab ebavõrdset kohtlemist konkreetset liiki rajatiste puhul, kusjuures eriti piirav on lähenemisviis soojuselektrijaamadele, mis kasutavad tavapäraseid kütuseid.

 
  
MPphoto
 

  Caroline Jackson (PPE-DE). – Härra juhataja, kõnealuses direktiivis on kesksel kohal kontrolli ja kulude arvestamise probleem. Kuidas me saame tagada, et ELis tervikuna vastu võetud seadusi kohaldatakse ja kuidas me saame võtta vastu õigusakte, ilma et me teaksime selle maksumust, mida me tahame? Raportöör tahab kehtestada üldist, ühtsete heitme piirväärtuste süsteemi, mis tuleks välja töötada tohutus bürokraatlikus protsessis, mis võtaks vähemalt kaheksa aastat. Mitte keegi ei tea, kui palju see maksaks – seda nimetatakse Euroopa turvavõrguks.

Ma esitasin muudatusettepaneku 134 parimal olemasoleval tehnikal põhinevate normide välja jätmise kohta suuri heitkoguseid põhjustavatest tööstusharudest, jättes selliste meetmete rakendamise liikmesriikide otsustada. See on realistlik ja taskukohane ning sellega järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet.

Juhul kui Euroopa turvavõrk vastu võetakse, loodan ma, et nõukogu ja komisjon avaldavad parlamendile survet sellest mõttest tuleneva mõju hindamise läbiviimiseks. Küsimus seisneb selles, kas me peame ühtse üleeuroopalise süsteemi – Euroopa turvavõrgu – toimima panema. Vastus on, et siiamaani näitavad kõik tõendid, et liikmesriikidel see tahe puudub. Nad ei toeta Euroopa keskkonnainspektsiooni: nad tahavad jääda riigisiseste õiguskaitseorganite juurde. Õige vastus meie kimbatusele on mitte leiutada tohutut uut bürokraatiat, mis iial elule ei tärka, vaid kasutada oma raha riigisiseste õiguskaitseorganite moraalinormide välja toomiseks, et nad teeksid oma tööd, aidates ELi õigust rakendada.

Ma soovitan teile muudatusettepanekut 129, millega jäetakse tervishoiuasutustes paiknevad varugeneraatorid välja saastekontrollist, mis käsitlevad neid nii, nagu need oleksid töös 100% ajast. Selle muudatusettepanekuga säästetakse tervishoiueelarvete jaoks kriitilistel aegadel raha. Ma soovitan teile muudatusettepanekut suurte põletusrajatiste kohta: kui me neid muudatusettepanekuid direktiivi lisada ei saa, seisab minu kodumaa silmitsi elektrikatkestustega. Inimestel on palju, mille eest ELi ilma selletagi süüdistada!

Minu viimane mõte puudutab kompromissettepanekuid ja härra Turmes’ rünnakut minu vastu: esimene lugemine ei ole aeg kompromissettepanekuteks, vaid on pigem aeg, mil me kõik oma muudatusettepanekud ja ideed lagedale laome ja neid arutame. Meil ei saa olla kompromissettepanekuid, mis takistavad arutelu.

Lõpetuseks ma soovitan tulevasele parlamendile kehtivat kodukorra artiklit 55, mis võimaldab meile kõnealuse väga olulise direktiivi pikendatud esimest lugemist. Tundub vale, kui esimene lugemine toimub vanas parlamendis ja teine lugemine ilma esimese lugemiseta uues parlamendis.

 
  
MPphoto
 

  Dorette Corbey (PSE).(NL) Härra juhataja, uus saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitlev direktiiv (IPPC direktiiv) tagab, et ettevõtted peavad kõik suured rajatised parima olemasoleva tehnoloogiaga varustama. See on mõnes riigis juba kohustuslik ning meil on kätte jõudnud aeg oma kurss ühtlustada ja luua võrdsed võimalused. Seni on kõik läinud hästi.

Kuid daamid ja härrad, ma paluksin eriti teie toetust muudatusettepanekutele, millega püütakse sätestada tulevikuks nõudeid söeküttel töötavatele elektrijaamadele. Nimetatud elektrijaamade jaoks tuleb kasutusele võtta heitkoguste ülemmäär ja seda on võimalik teha süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise abil või 40–50% säästva biomassi kaaspõletamise teel. Süsinikdioksiidi heitkoguste ülemmäär on ainus viis, kuidas me söe kasutamist jätkata saame samal ajal ka oma kliimaalaseid eesmärke saavutades.

Mõned Euroopa Parlamendi liikmed väidavad vastu, et elektrisektor kuulub uue saastekvootidega kauplemise süsteemi alla ja et seepärast on vajalikud uued nõuded. See põhjendus on siiski ebakorrektne, kuna saastekvootidega kauplemise süsteem võimaldab lisaks eranditele söeküttel töötavate elektrijaamade jaoks ka energiamahukale tööstusharule suuremate elektrikulude hüvitamist. See kõrvaldab kulude vähendamise stiimuli süsinikdioksiidi vähendamisel.

Kellel tahes, kes usub, et saastekvootidega kauplemise süsteem on vastus kõigele, ei ole vaja sätestada nõudeid autodele või elektripirne ära keelata ega vaja säästva energia direktiivi. Me peame olema järjekindlad. Kui me sätestame nõuded autodele ja valgustusele, peame kindlasti sätestama ka nõuded söeküttel töötavatele elektrijaamadele, kuna need on tõelised saastajad. Tõsi on ka see, et kui me tahame lihtsat CO2 vähendamise viisi, peaksime me vaatama mitte terase- või tsemenditööstuse poole, vaid pigem energiasektori poole.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra juhataja, juhul kui nitraate käsitlevas direktiivis ja vee raamdirektiivis on oma nõrku kohti, siis ma arvan, et nendeks tuleb pidada sigade, kodulindude ja piimandusega seotud tegevusi. Ma arvan, et nõuete täitmisega kaasnevad kulud kaaluksid üles nende kaasamisest konkreetsesse õigusakti saadava kasu. Olemas on aga teisigi õigusaktidega seotud vahendeid nende konkreetsete valdkondadega tegelemiseks ning neid tuleb sellel alusel vaadelda.

Seoses suurte põletusrajatiste küsimusega ei kaitse ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi toimimine täna tarbetu saastega seotud tehniliste lahenduste arengu peatumise vastu paljudes uute kallites ja suuri heitkoguseid levitavates rajatistes, eelkõige söeküttel töötavates jaamades, mille puhul ehitamise ajal eeldatakse, et need töötavad üle 40 aasta, muutes nõnda üldiste kliimaalaste eesmärkide saavutamise raskeks ja kulukamaks.

CO2 heitenormid aitaksid tagada, et elektrisektor vabastatakse süsinikdioksiidist vastavalt ajakavale, mis on kooskõlas nii maailma keskmiste temperatuuride tõusu piiramisega nii, et need jääksid madalamale kui 2 °C kui ka uute, keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Tööstusharu vajab nende suurte, kallite, kapitaalsete projektide suhtes investeerimisotsuste tegemiseks eelkõige õiguskindlust. Piirmäär 350 g tagaks, et ehitataks näiteks vaid kõige tõhusamaid kõrgtehnoloogilisi rajatisi. CO2 normid, mida kohaldatakse ütleme alates 2020. aastast, tähendaksid, et uusi söeküttel põhinevaid jaamu oleks võimalik ehitada üksnes pärast kõnealuse ettepaneku jõustumist tingimusel, et need kasutavad CO2 kogumise seadmeid alates 2020. aastast, mil eeldatavasti süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia kaubanduslikult kättesaadav on. Olemasolevatel rajatistel oleks rohkem aega normile vastamiseks kas CO2 kogumise tehnoloogia lisamise või isegi rajatise sulgemise teel. Rajatised saaksid normile vastata ka muud moodi, näiteks biomassi kaaspõletamise või koostootmisel tekkiva soojuse kasutamise abil.

Mulle kui viimase ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi ülevaate raportöörile valmistab muret meie poliitikavaldkondade ambitsiooni üldine tase. Viimased uuringud näitavad meile, et meil on vaja rangemaid heitkoguste piirmäärasid lühema ajavahemiku jooksul juhul, kui peame saavutama eesmärgi 2 °C, mida meie kui parlament, vastavalt meie hääletusele kliima- ja energiapaketi üle detsembris, ühiskonna keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku tuleviku jaoks vajalikuks peame. Saastekvootidega kauplemise süsteemist üksi elektrisektori heitkoguste vähendamiseks vajalikul määral ei piisa.

Kokkuvõtteks ütleksin, et lohutust pakub Euroopa turvavõrk, kuid mulle teeb ikkagi muret , et see võib olla stiimul madalaima võimaliku ühise nimetaja ja heitkoguste minimaalse vähendamise suunas – teisisõnu stiimul olukorra kiireks halvenemiseks. Palun veenge mind vastupidises.

 
  
MPphoto
 

  Glenis Willmott (PSE). – Härra juhataja, kuigi ma toetan ettepaneku eesmärki lihtsustada ja selgitada õigusaktide nõudeid ning tagada parem ja ühtlasem rakendamine, on mul kolm peamist muret. Esiteks pole komisjon mitte ainult püüdnud paremat rakendamist lihtsustada ja tagada, vaid ta on ka tohutult suurendanud kohaldamisala teatavates valdkondades. Ma arvan, et tuleb saavutada tasakaal ühelt poolt keskkonnakaitse ja teiselt poolt bürokraatia ning tööstuse ja väiksemate ettevõtete, nagu põllumajandustootjad ja tervishoiurajatised, kulude vahel.

Teiseks, suurte põletusrajatiste miinimumnõuded kujutavad endast Ühendkuningriigi elektrisektori teatavate osade jaoks olulist probleemi. Mulle räägitakse, et neid muresid jagavad Poola, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja mõned ida- ja lõunapoolsed liikmesriigid. Nõuded tähendaksid seda, et ilma tähtaegse erandita oleks ohus riigisiseste heitkoguste vähendamise kavade või energiakindluse lühiajalise jätkumise võimalus.

Lõpetuseks, mulle teeb suurt muret Euroopa turvavõrk ja ma olen väga selle vastu. Ma ei usu, et see on hea mõte. Leian, et heitkoguste minimaalsed piirväärtused muutuksid pigem vaikeväärtusteks kui keskenduksid ambitsioonikama parima võimaliku tehnika kohaldamisele ning võiksid hoopis vähendada keskkonnakaitse taset, suurendades samal ajal rakendamise kulusid. Ma paluksin liikmesriikidel enne hääletamist neid punkte hoolikalt kaaluda.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, põllumajanduskomisjoni liikmena piirdun oma märkustes kõnealuse ettepaneku mõjuga põllumajandussektorile kogu Euroopa Liidus. Ma kinnitan nende teiste kolleegide märkusi, kellel on muresid seoses „võrgu levikuga“ ja põllumajandustootjate kui tööstuslike saastajate reguleerimisalasse tirimisega.

Põllumajandust tuleb jälgida selle heitkoguste tõttu, kuid ma ei ole nõus, et me peaksime seda sellisel viisil tegema. Ma väidaksin, et praegusel kujul olemasolev nitraate käsitlev direktiiv teeb ära suure osa sellest, millest me parajasti räägime. Võib-olla peaksime me vaatama seda direktiivi, mis paljudes liikmesriikides probleeme põhjustab, vaatama, kuidas seda rakendatakse ja kas seda rakendatakse tõhusalt.

Lisaks sellele on muresid eelkõige kodulindude kaasamise pärast, kuna Euroopa sektorit ähvardab suur oht impordi poolt sellistest kolmandatest riikidest, kus kõnealuseid piiranguid ei kohaldata. Ma toetaksin muudatusettepanekuid, et seda praegustes ettepanekutes ei juhtuks. Samamoodi valmistab muret piimanduse kaasamine ning ma toetaksin kolleege oma fraktsioonist ning teisi kolleege, kes on esitanud muudatusettepanekuid need sektorid praegusest ettepanekust välja jätta.

Ma kordan oma soovitust, et kui asi puudutab põllumajandust, on olemas tohutu palju direktiive, mis reguleerivad heitmete ja saaste kontrolli kõnealuses sektoris, ja võib-olla on meil aeg uurida kõigi nende ümbersõnastamist nii, et põllumajandustootjad, kes neid rakendama peavad, saaksid neist täielikult aru ja kiidaksid heaks selle, mida nad tegema peavad. Üks asi on õigusakti koostada, nagu me siinsel täiskogul teeme, kuid vahel puudub meil igasugune side sellega, kuidas seda rakendatakse ning kes seda rakendab ja kas rakendamine on tõhus.

 
  
MPphoto
 

  Jutta Haug (PSE). – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tööstusheitmeid käsitleva direktiivi läbivaatamine on tublisti hiljaks jäänud. Õigusakti, milles kõik olulised meetmed saastuse vähendamiseks sõltuvad parimast olemasolevast tehnikast, tuleks kohandada pigem vähemalt iga viie aasta kui 13 aasta järel. Pärast sellist ajavahemikku on tehnika meist kaugele ette arenenud.

Samal ajal peame me märkima, et hoolimata tehnoloogia hoogsast arengust, ei ole meie direktiiviga seotud kunagised eesmärgid üldse täidetud. Seepärast hindangi kõrgelt keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonis saavutatud kompromissi. Selle rakendamine viib meid sinna, kuhu meil on vaja minna. Ma pean mõistetamatuks hüsteeriat, mis valitseb, kui me tegeleme mullakaitse või põllumajandustootjate liitude soovidega.

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon tahab saavutada keskkonnaalaseid eesmärke ilma majandustegevust takistamata. Nõnda toimimine tähendab paljuski tulevikku ja mitte tagasi vaatamist, nagu Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni ettepanekud.

 
  
MPphoto
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE) . – (FI) Härra juhataja, IPPC (saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva) direktiivi koostamisele kulus eelmisel aastal palju jõupingutusi ja kuigi direktiiv oma lõplikul kujul on ELi tööstuse ja kodanike jaoks tohutult oluline, on sellest hoolimata kliima- ja energiapakett kõnealuse direktiivi jalge alla trampinud. Sellest on kahju, sest kõnealusel direktiivil on koos kliimapaketiga juba otsustatud meetmetele märkimisväärne majanduslik mõju. Seepärast peaksid need olema õiges vahekorras kliimaalase ja keskkonnaalase kasuga, mis selle direktiiviga saavutatakse.

Direktiivi eesmärkide raames kavandatud parendusmeetmed peavad olema eelkõige kulutasuvad, vastasel juhul ei oleks see väljakutse seitse erinevat direktiivi üheks ainsaks ühendada vastuvõtmist väärt. Me peame olema suutelised vähendama bürokraatia jooksvaid kulusid ja tegevuskulusid, kuigi mulle valmistab pettumust öelda, et keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni praegune raport seda ei tee. Lubasid andvad asutused peavad olema suutelised kaaluma vabalt rajatistele ette nähtud heitkoguseid reguleerivaid eeskirju, võttes arvesse rajatise vanust ja tehnilist standardit, selle keskkonnamõju ja seisundit ning parendusmeetmete kulusid. See oleks viis, kuidas tagada olemasolevate energiatootmisrajatiste, eriti tippkoormusega ja avariielektrijaamade piisav paindlikkus, et need saaksid kuni oma tööea lõpuni toimida.

Samuti oleks väga ohtlik Euroopa turvavõrgu kava raportööri kavandatud kujul vastu võtta ja seda mitmel põhjusel. Me ei tea, kus ja kuidas Euroopa turvavõrk luuakse, mis iseenesest on ebamõistlik asjade seis. Teiseks, kohalikud lubasid andvad asutused on selgelt paremas olukorras, et võtta arvesse valitsevaid tingimusi, nagu rajatise vanus, asukoht ja näiteks selle veetarbimine, mis on paindlikkuse tagatis, kontrastiks täiesti paindumatule Euroopa turvavõrgule. Loa andmise tingimused on juba üldiselt väga ranged. Isegi tihedamad kontrollid seoses uute lubadega tekitavad tohutuid kulusid, ilma et see keskkonnale olulist kasu tooks. Tegelikkuses oleks see isegi keskkonnakaitse standarditele takistuseks. Mul on hea meel, et minu fraktsiooni esitatud muudatusettepanek seda selgitab.

Siinkohal tahaksin öelda erilised tänusõnad kolleegile proua Jacksonile muudatusettepaneku 134 eest, mida minu fraktsioon on otsustanud toetada. Me oleme jällegi tunnistajaks praktilisele tarkusele, mis tuleneb kogemustest. Muudatusettepanekus leitakse kompromiss paljudes kõige raskemates küsimustes.

 
  
MPphoto
 

  Anders Wijkman (PPE-DE). – Härra juhataja, kuna mu aeg on piiratud, siis olles tänanud härra Krahmerit raske töö eest, lubage mul keskenduda muudatusettepanekutele 136–139, mille puhul oma 40 kolleegi, sealhulgas mina ise, soovitab, et kõnealune direktiiv sisaldaks suurte põletusrajatiste heitmenorme, mis tulevikus CO2 heitkoguseid vähendaksid. Praegusel hetkel on ebaselge, kas neid nelja muudatusettepanekut täna hiljem hääletatakse.

Ümbersõnastamine sisaldab klauslit, milles sätestatakse, et kui uued arengud väärivad muudatusettepanekuid ja soovitusi, mis lähevad esialgsest ettepanekust kaugemale, siis see peaks võimalik olema. Ma usun, et viimase aja teadus on piisavalt oluline tõend selle kohta, et me peame olema ambitsioonikamad, kui veel aasta või kaks tagasi arvasime, kui asi puudutab kliimamuutuste leevendamist.

Saastekvootidega kauplemise süsteem ei ole minu arvates ELis kokku lepitud eesmärgi 2 °C saavutamiseks piisav. Praegusel kujul kavandatud saastekvootidega kauplemise süsteem toob kaasa süsinikdioksiidivaba elektrisektori umbes 60–65 aasta pärast. Seepärast olemegi esitanud need muudatusettepanekud, kus me nõuame, et tulevikus ehitatavad elektrijaamad piiraksid oma heitkoguseid alates 2020. aastast nii, et need piirduksid 350 g CO2-ga, ja juba olemasolevad elektrijaamad tuleks varustada ajakohaste seadmetega või sulgeda. Ettepanek on tehnoloogiliselt erapooletu ja seda saab saavutada erinevate vahenditega. Oleks tungivalt vaja, et juhataja nõustuks sellega, et me kõnealuseid muudatusettepanekuid hääletada saaksime, ja ma julgustan parlamendiliikmeid andma oma täielikku toetust.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE).(CS) Härra juhataja, ma näen pidevalt, kuidas Euroopa tootjatele kehtestatud üha kõrgemate keskkonnastandardite ülemäärane kulukus vähendab konkurentsivõimet ja annab löögi tööhõivele seni, kuni Hiina, Brasiilia, USA ja teised majandused sarnaseid standardeid vastu ei võta. Veelgi enam häirib mind see, et komisjon ei ole teostanud uuringut majandusliku mõju kohta tööhõivele, et me saaksime võtta vastu teadliku ja vastutustundliku otsuse seoses uute nõuetega, mille puhul on muidu väga soovitav lämmastikoksiidheitme vähendamine. Ja ma pooldan surve avaldamist käitiste kaasajastamiseks. Täna, kui liikmesriigid rakendavad kriisimeetmeid äriühingute ja käitiste kulude vähendamiseks, pean ma samuti juhtima tähelepanu sellele, et keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ettepanekuid on võimalik täita vaid väga konkurentsivõimelistel ettevõtetel, samal ajal kui väikefirmad peaksid rajatistele kitsendusi tegema või neid sulgema ning töötajaid koondama. Ma hääletan vastu praegusel kriisiajal kõnealuse heitkoguste vähendamist käsitleva direktiivi reguleerimisala laiendamisele nii, et see sisaldaks kodumajapidamisi, väikeseid käitisi, väikeseid põllumajandusettevõtteid ja isegi koole ja kirikuid jms. See on ebaproportsionaalne ega ole seetõttu mõistlik. Ma tahaksin tänada proua Jacksonit muudatusettepaneku eest.

 
  
MPphoto
 

  Robert Sturdy (PPE-DE). Härra juhataja, ma jään konkreetselt põllumajanduse juurde. Esiteks pean möönma, et ma olen põllumees, kuigi mul ei ole sigu, mul pole kodulinde, ent mul on aias kasvuhoone. Ma arvan, et on väga oluline, et komisjon mõistaks, et, nagu juba öeldud, on see töötatud välja konkreetselt tööstuse jaoks.

Volinik, ma palun, et te põllumajandust käsitlevate direktiivide puhul olukorra ümber hindaksite. Me teame juba, et põllumajandus on tohutu surve all. Me oleme siinses parlamendis kuulnud palju kordi toiduainetega kindlustatuse küsimust. Palun vaadake uuesti läbi muudatusettepanekud, mis on selle suhtes eriti kahjulikud. Ma arvan, et paljud muudatusettepanekutest, mis ei ole seotud põllumajandusega, on väga head ning ma õnnitlen härra Vernolat tema raporti puhul.

Volinik, te rääkisite oma ettekandes konkurentsi moonutusest. Ma küsin teilt ühe lihtsa küsimuse ja palun püüdke sellele täna vastata. Kas te kehtestate õigusakte selleks, et peatada selliste toiduainete import Euroopa Liitu, mis ei ole kooskõlas samade standarditega, nagu meil Euroopa Liidus?

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − Härra juhataja, ma tahaksin tänada kõiki parlamendiliikmeid, kes on tänasel arutelul osalenud. Nad on andnud arutelusse konstruktiivse panuse. Tahaksin tänada eriti raportööri härra Krahmerit suurepärase raske töö eest. Enne kui lõpetan, tahaksin öelda paar sõna mõne olulisema muudatusettepaneku kohta, mida me oleme täna arutanud.

Esiteks, mul on hea meel teie laialdase toetuse üle komisjoni ettepaneku põhiideele ja eelkõige parima võimaliku tehnika (PVT) kohaldamise ja BREF-dokumentide staatuse tugevdamise üle. See on komisjoni ettepaneku nurgakivi.

Palju on muudatusettepanekuid, mis on komisjonile vastuvõetavad, vähemalt osaliselt või põhimõtteliselt. Paljud muudatusettepanekud aitavad eelkõige selgitada komisjoni ettepaneku teksti või parandada läbipaistvust BREF-dokumentide väljatöötamisel ning loa andmisel ja jõustamisprotsessis liikmesriikides. Avalikkuse parem teavitamine ja osavõtt nendest küsimustest on väga teretulnud.

Ma jagan ka muret, mida on väljendatud seoses vajadusega vältida paindlikkuse väärkasutamist loa andmise tingimuste kehtestamisel. Nagu ma varem mainisin, võivad miinimumnõuded olla väga kasulikud ja vajalikud vahendid konkreetsete probleemide lahendamiseks, kui teatavad sektorid ei ole parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks vajalikke samme astunud. Kuid süstemaatiline miinimumnõuete kehtestamine ei ole vajalik ja see tekitab ohu väikese keskkonnaalase kasu saamise eesmärgil täiendava halduskoormuse loomiseks. Seepärast arvan ma, et miinimumstandardeid tuleks kehtestada ainult sellisel juhul, kui on vaja saavutada PVT parem rakendamine.

Suuri põletusrajatisi puudutavate miinimumnõuete kaalumisel on oluline pidada meeles selliste ettevõtete olulist mõju keskkonnale ja Euroopa Liidu kodanikele. PVT suurte põletusrajatiste jaoks kooskõlastati 2006. aastal ja komisjoni seisukoht oli, et miinimumkriteeriumeid tuleks kohaldada alates 2016. aastast. Me peame tagama, et sektori jaoks kehtestatud meetmed viiksid selle esimesel võimalusel PVTga kooskõlla ning hõlbustaksid õhusaaste temaatilises strateegias sätestatud eesmärkide saavutamist.

Teine võtmeelement õigusaktide eesmärkide tõhususe tagamiskeks on nõuetest kinnipidamise ja jõustamismeetmete sätete element. Me oleme varem tuvastanud puudusi sellega seoses ja seepärast on ülioluline, et uute õigusaktidega kehtestataks selged sätted tagamaks, et õigust rakendatakse nõuetekohaselt. Seepärast kehtestatakse komisjoni ettepanekus miinimumsätted inspekteerimiseks, loa andmise tingimuste läbivaatamiseks ja nõuetest kinnipidamisest teadaandmiseks. Kõnealuste muudatustega tagatakse PVT nõuetekohane rakendamine ja vähendatakse konkurentsimoonutust. Komisjon on selles küsimuses eriti valvas.

Tahaksin öelda mõne sõna suuremahuliste põllumajandusettevõtete, peamiselt kodulindude piirmäärade kohta. Kõigi kodulindude kohta kohaldatakse praegu sama piirmäära, ilma et võetaks arvesse erinevaid liike. Erinevate liikide ühtlustamine toob eelkõige loomade erineva kaalu tõttu kaasa erineva keskkonnamõju. Kavandatavad uued piirmäärad on sätestatud asjaomaste liikide keskkonnamõju alusel. Uued piirmäärad hõlmaksid võrreldes praeguse ulatusega piiratud arvu täiendavaid põllumajandusettevõtteid ja vähendaksid ammoniaagiheitmeid kulutasuval moel, et vastata mõnes valdkonnas õhusaaste temaatilise strateegia eesmärkidele.

Ma annan parlamendi sekretariaadile nimekirja, kus on esitatud üksikasjalikult komisjoni seisukoht muudatusettepanekute kohta.

Krahmeri raport (A6-0046/2009)

Komisjon saab toetada täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt muudatusettepanekuid 1, 5–8, 12–14, 16, 18–21, 27, 34–37, 40, 42–44, 46, 48–56, 58–62, 64–66, 68, 69, 71–73, 75 ja 79.

Muudatusettepanekud, mida komisjon toetada ei saa, on muudatusettepanekud 2–4, 9–11, 15, 17, 22–26, 28–33, 38, 39, 41, 45, 47, 57, 63, 67, 70, 76–78, 80, 93, 97, 114, 115, 117, 129 ja 133.

 
  
MPphoto
 

  Holger Krahmer, raportöör. – (DE) Härra juhataja, ma tahan teha lühidalt. Tahaksin avaldada tänu täna siin arutelul liikmete poolt antud konstruktiivse panuse eest, mida ma olen kuulnud.

Kokkuvõtteks on mul veel vaid paar asja öelda. Esiteks tahaksin avaldada volinikule siirast tänu selle eest, et ta ei vaielnud kategooriliselt turvavõrgu miinimumnõuete kontseptsiooni vastu. See ettepanek ei ole mingi kuradi kätetöö ega ka bürokraatlik koletis. See on probleemide lahendamise vahend ja selline vahend, millele me peaksime võimaluse andma. Seepärast tahaksin ma haarata võimalusest veel kord sellele toetust nõuda.

Teise asja, mida ma tahtsin öelda, suunan ma oma Briti sõpradele – ja kõigist erakondadest. Mu armsad Briti sõbrad, ma saan aru, Caroline, ma mõistan teie probleemi. Ma saan väga hästi aru, et ühe riigi energiakindlus seatakse teataval ajavahemikul tähtsamale kohale kui kinnipidamine õhusaaste piirväärtusest. Ma saan sellest tõesti aru. Ma olen ka viimane inimene, kes ei annaks Tema Majesteedile lisaaega, kui küsimus on uute söeküttel töötavate elektrijaamade ehitamises. See on midagi, millest me rääkida võime. Probleem seisneb selles, et see on täpselt see, mida me teinud ei ole. Viimase nelja kuu jooksul ei ole seda vestlust kordagi toimunud.

Ma tahan julgustada teid praegu, teist lugemist oodates, olema veel kord eelarvamusteta ja ütlema: „Rääkigem nüüd kompromissettepanekust“, ja sel eesmärgil loobuma vastuseisust – mis minu meelest on täiesti ebaratsionaalne – ning kardinaalsest vastuseisust miinimumstandarditele, mis on nii konkurentsipoliitika kui keskkonnapoliitika seisukohalt põhjendamatu. Ma arvan, et selles on võimalik saavutada kompromiss – miski, mida ma teise lugemise lõpus näha loodan. Muide, ma ei ole seisukohal, et me esimesel lugemisel kompromissi saavutada püüdma ei peaks. See õigusakt on selleks liiga komplitseeritud. Ma ei soovi lõpetada raportöörina parlamendi käesolevat ametiaega ja anda parlamendi järgmisele koosseisule edasi õigusakt, kus direktiivi tekst, mille üle arutelu käib, on ebasidus, ebaloogiline ja vastuoluline. Seepärast palun teilt toetust kompromissettepanekutele, kui te tunni aja pärast hääletate.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval, 10. märtsil 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult.(RO) Ma tervitan nii integreeritud lähenemisviisi (seitsme tööstusheitmeid käsitleva eraldi direktiivi ühendamine ühte teksti) ja rangemaid sätteid, mis hõlmavad parima võimaliku tehnika kasutamist, mille eesmärk on leida uuenduslikke lahendusi tootmise saastava mõju vähendamiseks. Teatavate vähem saastavate toodete väljaarendamine toob kaasa erinevate osapoolte, nagu äriühingud, pädevad asutused ja valitsusvälised organisatsioonid, kaasamise. Kõnealune direktiiv pakub võimalusi koostööks eri osapoolte vahel (kohalikud haldusasutused ja äriühingud), võimaldades neil nõnda toetada innovatsiooni. Selle kohta on häid näiteid Madalmaades ja Taanis ning ka Ida-Euroopa riikides, nagu Rumeenia.

Kavandatav tööstusheitmeid käsitlev ühtne direktiiv koos kõikide soovitatud poliitikapaketi valikuvõimalustega parandab õigusakti tõhusust oma keskkonna- ja tervishoiualaste eesmärkide saavutamisel kõige kulutasuvamal moel. See vähendab ka tarbetuid halduskulusid (koos eeldatava hinnangulise netovähendamisega 105–225 miljoni euro võrra aastas) ning viib miinimumini konkurentsi moonutamise ELis, häirimata Euroopa tööstuse konkurentsialast seisundit.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult.(RO) Kuigi tööstustegevusel on majandusliku heaolu säilitamisel ja suurendamisel mängida oluline roll, ei tohi me silmist lasta mõju, mida see keskkonnale avaldab.

Osana saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva direktiivi läbivaatamisest on rõhk asetatud kindlalt teatavate põletusrajatiste jaoks piirväärtuste kehtestamisele ja parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamisele keskkonnakaitse piisava taseme tagamiseks. Ma toetasin piirväärtuse 350 g CO2 kehtestamist võimsamate kui 500 MW elektrit tootvate põletusrajatiste jaoks 1. jaanuarist 2020, kuna need rajatised põhjustavad süsinikdioksiidi kontsentratsiooni suurenemist atmosfääris ja kaudselt veel hullemat globaalset soojenemist.

Piirväärtuse kehtestamine toimiks stiimulina seoses heitkoguste vähendamise tehnikasse investeerimisega, mille puhul peavad kõik rajatised 2025. aastaks piirväärtusele vastama.

Ma usun, et erinevatest tööstusallikatest lähtuva saaste vähendamine aitab Euroopa Liidul saavutada eesmärk hoida ülemaailmne kliimasoojenemine alla 2 ºC. Kõnealuse direktiivi tõhusust on näha pärast inspekteerimisi, mis kõigis põletusrajatistes läbi viiakse, ja see kajastub ka loa andmise tingimustele vastamises.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult.(DE) Otsus saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli (IPPC) kohta kujutab endast Euroopa jaoks võimalust saavutada ühtlaselt kõrged kaitsestandardid. Tööstusheitmete tundlikus valdkonnas on oluline, et Euroopa ettevõtetele antaks stiimul kõige keskkonnasõbralikuma ja tõhusama võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtuks. Tulevikus tuleks tugevdada „parima võimaliku tehnika“ põhimõtet. Selle rakendamisel tuleb siiski pöörata tähelepanu tagamisele, et seda teed rajavat IPPC direktiivi projekti ei hakkaks jälle koormama bürokraatia, jättes liikmesriikidele ja ettevõtetele võimatu ülesande.

Seepärast peaksime me kaaluma hoolikalt, kui suures ulatuses aruandluskohustust tegelikult vaja on ja kui suures ulatuses oleks – kui üldse – kõnealuse kontseptsiooni rakendamine kahjulik.

Veelgi enam, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tarbetu koormamine ületab samuti eesmärgi, nagu on see ka ülereguleerimise puhul sellistes valdkondades nagu mullakaitse, mis kuulub tegelikult liikmesriikide pädevusse. Seega, keskendugem selle asemel olulistele aspektidele, nimelt keskkonnastandardite ühtlustamisele ning keskkonnakaitse kõrge taseme kindlustamisele tööstustegevuses.

 

7. Üldsuse juurdepääs Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (uuesti sõnastamine) (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on härra Cashmani raport (A6-0077/2009) kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon komisjoni nimel, mis puudutab ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (uuesti sõnastamine) (KOM(2008)0229 C6-0184/2008 – 2008/0090(COD)).

 
  
MPphoto
 

  Michael Cashman, raportöör. − Härra juhataja, ma ootan kannatamatult seda arutelu ja eelkõige nende kuulamist, keda läbipaistvuse ja üldsuse dokumentidele juurdepääsu edendamine eriti ei huvita.

Ma soovin alustada nende seitsme ELi ministri tänamisega, kes teatasid, et nad minu raportit toetavad. Neil on eelkõige – ja ma tsiteerin – „seepärast hea meel näha, et parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni võttis 17. veebruaril 2009 vastu raporti, mis jagab meie nägemust läbipaistvamast liidust“.

Ma pean üllatavaks, et kui me püüame oma kodanikke taasühendada, ei toeta inimesed läbipaistvust ja avatust. Pean sama üllatavaks, et kui me püüame institutsioone uuesti üldsusega ühendada, on puudus tahtest edendada üldsuse tähelepanu ja aruandekohustust.

Mõned liikmed on tõstatanud kahtlusi selle kohta, kas kõik minu raporti muudatusettepanekud kuuluvad määruse õigusliku aluse reguleerimisalasse – EÜ asutamislepingu artikkel 255. Tahaksin neid rahustada: määruse (EÜ) nr 1049/2001 eesmärk on: „anda üldsusele võimalikult laialdane õigus juurdepääsule institutsiooni dokumentidele. See õigus üldsuse juurdepääsule institutsiooni dokumentidele on seotud nende institutsioonide demokraatliku olemusega.“ Ärge võtke seda kui lihtsalt minu sõnu – ma tsiteerin sõnasõnaliselt Euroopa Kohtu otsust Turco kohtuasjas. Me peame asutamislepingu artiklit 255 tõlgendama just lähtuvalt sellest kohtuotsusest.

Võtke meie muudatusettepanek 44 salastatud dokumentide kohta. On lihtsalt alatu öelda, nagu komisjon seda teeb, et dokumentide liigitamisel konfidentsiaalseteks ei ole mingit seost üldsuse juurdepääsuga kõnealustele dokumentidele. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 praeguse versiooni kohaselt võib dokumente salastada selleks, et kaitsta artikli 4 lõikes 1 kaitstud olulisi huve. Järelikult on seos juba olemas. See, mida me teinud oleme, on selleks, et teha sellest seosest järeldusi ning lisada dokumentide salastamist käsitlevad eeskirjad määrusesse. Kõnealused eeskirjad, mis on kujundatud hoolikalt juba kehtivate nõukogu ja komisjoni eeskirjade alusel, määratlevad piirangud üldsuse õigusele dokumentidele juurdepääsule, nagu nõuab artikkel 255, ja asutamislepingus ei ole midagi, mis takistab institutsioonidel neid määrusesse vastu võtmast.

Võtke muudatusettepanek 24, milles viidatakse institutsioonide moodustatud ametitele ja asutustele. Muudetud määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatakse põhimõtted, tingimused ja piirangud, mis on seotud üldsuse juurdepääsuga nende ametite dokumentidele, kuid määrus ise ei loo nimetatud ametite kohustusi.

Kui te loete näiteks muudatusettepanekut 29, näete te, et määrust kohaldatakse vaid institutsioonide valduses olevate dokumentide suhtes, kuigi sellega nähakse ette standardid, mida ametid oma eeskirjade vastuvõtmisel oma dokumentidele juurdepääsu kohta eeldatavalt järgima peavad – ja võiksin lisada, et kooskõlas nõukogu, komisjoni ja parlamendi poolt 30. mail 2001. aastal vastu võetud ühisdeklaratsiooniga.

Lubage mul rõhutada nende jaoks, kes selle tunnistajaks ei ole, et on kurb, et nõukogu pole siin kohal, et sellele äärmiselt olulisele raportile nõuetekohast tähtsust omistada.

Ma tean, et mõnele teie hulgast valmistas juba muret see, et me läksime liiga kaugele, püüdes tagada, et liikmesriigid ei kahjustaks määruse eesmärgiks oleva läbipaistvuse taset. Ma usun, et olen käinud maha pika maa, et kohtuda probleemidega, nagu te näete kompromissmuudatusettepanekutest, mis tuletavad liikmesriikidele meelde nende kohustusi vastavalt asutamislepingu artiklile 10 mitte takistada ühenduse eesmärkide, sealhulgas läbipaistvuse ja demokraatia saavutamist.

Härra Nassaueri muudatusettepanekud võivad mõnes mõttes rahustada tema fraktsiooni ja teisi parlamendiliikmeid, kes muretsevad sellepärast, et isiklik teave võib üldsuse valdusesse sattuda. Minu raporti kohaselt seda ei juhtu ega saa juhtuda. Veel on ruumi arvamiseks, et era- ja isiklikku teavet kaitstakse ka edaspidi, nii et ma kuulan suure huviga, miks need, kes selle määruse vastu on, seda teevad.

 
  
MPphoto
 

  Margot Wallström, Euroopa Komisjoni asepresident. − Härra juhataja. Tänan teid väga olulise aruande eest komisjoni ettepaneku kohta sõnastada uuesti määrus (EÜ) nr 1049/2001, mis puudutab üldsuse juurdepääsu dokumentidele. See on väga oluline ja tähelepanuväärne teema ning hindan tohutut tööd, mida hr Cashman raportöörina ning ka mitmed siinse täiskogu teised aktiivsed, teemast huvitatud ja oskustega inimesed ära on teinud.

Tegemist on teemaga, mis puudutab kodanike, ühenduste ja ettevõtete põhilisi ja vahest ka vastuolulisi õigusi. Peame väga tähelepanelikult analüüsima määrusesse sisseviidavaid vajalikke muudatusi ning meil tuleb jätkuvalt keskenduda avatusele. Kõik kolm institutsiooni on nõustunud, et üldiselt on määrus (EÜ) nr 1049/2001 märkimisväärselt hästi nüüdseks peaaegu kaheksa aastat toiminud. Parlament, nõukogu ja komisjon on praegu palju avatumad kui kunagi varem. Võiks öelda, et reeglite muutmine põhjustas praktikate, arvamuse ja seisukohtade muutuse.

Samal ajal nõustusid parlament, nõukogu ja komisjon, et õigustatud huve kaitstakse piisavalt. Me ei tohiks unustada, et ELi institutsioonid on teinud kättesaadavaks üha rohkem dokumente, samal ajal on registreeritud keeldumiste kahanemine määras ja arvuliselt. Seega loodan, et määrus (EÜ) nr 1049/2001 on oma väärtust tõestanud. Sellest põhjusest lähtuvalt pole täielik uuendus vajalik.

Siiski saab isegi head tööriista alati paremaks muuta. Meie lähtekoha õiguslik alus on leppe artikkel 225, mida juba mainis ka raportöör. Sellest lähtuvalt määratleb määrus põhimõtted ja piirangud, mis reguleerivad kodaniku juurdepääsuõigust dokumentidele. Seoses käesoleva raportiga märgin ära, et mõned muudatused ei jää enam artikli 225 piiresse ning seetõttu ei tohiks neid muudatusi heaks kiita. Kuid, ja see on oluline „kuid”, nad viitavad olulistele probleemidele, mida võiks käsitleda teises kontekstis. Komisjon analüüsib neid kindlasti konstruktiivselt, pragmaatiliselt ja avatult.

Hea praktika on aeg-ajalt hinnata seda, kas seadusandlus toimib hästi ja täidab oma eesmärke, ning seda meeles pidades koostas komisjon ettepaneku eelnõu määrus uuesti sõnastada. Uuestisõnastamine täidab paremate seaduste koostamise eesmärki. Kuna antud määrus puudutab kodanike põhiõigusi, on väga oluline vastu võtta ühtne, selge ja kergesti loetav tekst.

Uuestisõnastamise tehnika ei seo seadusandja käsi rohkem kui traditsiooniline seadusandluse muutmise viis. Hoolimata reguleerimistehnika valikust, ei saa ühenduse reguleerija ületada ettepaneku eesmärki.

Tahame jätkuvalt pühenduda läbipaistvuse ja avatuse suurendamisele ning usun kindlalt, et see on hea viis selle teostamiseks. Antud kontekstis pean aga siiski mainima, et mitmed muudatused puudutavad määruse (EÜ) nr 1049/2001 selliste sätete muutmist, mille muutmiseks komisjon ettepanekut ei esitanud. Me ei saa neid vastu võtta, sest need ulatuvad kaugemale komisjoni ettepanekust.

Sellegipoolest on komisjon loomulikult nõus arvesse võtma häid ideid, kuigi hetkel oleme veel protseduuri algusjärgus. Rõhutan, et komisjon on nõus kahe kaasregulaatoriga arutlema ning tahame leida ühist seisukohta, et töötada välja tasakaalustatud ja tarvitamiskõlblik kompromisstekst. Siiski eelistab komisjon esitada parandatud ettepaneku pärast seda, kui kaks kaasregulaatorit on oma seisukohad esitanud. Me ei saa ette otsustada või eeldada ega otsusta ja eelda arutelusid või läbirääkimisi.

Peaksime ka meeles pidama muutusi, mida Lissaboni leping – kui ja millal see kehtima hakkab – selles küsimuses endaga kaasa toob. Määrust (EÜ) nr 1049/2001 kohaldatakse siis Euroopa Liidu kõikidele institutsioonidele, organitele, ametkondadele ja ametitele, kuigi siiski piiratud määral Euroopa Kohtule, Euroopa Keskpangale ja Euroopa Investeerimispangale. Kodanikele tähendab Lissaboni lepe tõelist edasiminekut, kui kõik ELi organid kohaldavad ühist eeskirjade kogumit dokumentide juurdepääsu küsimuses. Selline ühtne eeskirjade kogum kindlustab järjepidevuse, kuid samal ajal tuleb seda kohandada väga paljudele organitele, kellel on erinevad kohustused ja kompetentsid.

Kordan ka seda, mida olen eelmistel kordadel siin täiskogul ja mujal öelnud. Määrus (EÜ) nr 1049/2001 on läbipaistvuse poliitika nurgakivi, kuid peame ka mõtlema selle peale, mida saame ennetavalt teha väljaspool ametlikku seadusandlust. Seetõttu teatasin kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni 20. jaanuari koosolekul, et algatan avatuse tegevusplaani ettevalmistuse. Paremad registrid, suurem kasutajasõbralikkus ja juurdepääsetavus, dokumentide aktiivne levitamine ning kiirem avalikustamine on ainult mõned näited teemadest, millele soovin selle tegevusplaani abil tähelepanu pöörata ning loomulikult jätkata arutelusid teiste ELi institutsioonidega. See on pragmaatiline ja tõhus viis süviti laiendada läbipaistvust kõikides meie poliitikates. Peame ise eeskujuks olema.

Selles kontekstis peame ka analüüsima viise, kuidas muuta meie institutsioone ja nende tegutsemisviise kodanikele arusaadavamaks. Vajame aktiivset poliitikat, millega teavitada kodanikke ning viia neid kurssi sellega, kuidas üle-Euroopalised poliitikad mõjutavad nende igapäevast elu. Määrus (EÜ) nr 1049/2001 on loomulikult oluline tööriist, kuid tegelikult loeb lisaks juriidilisele tekstile viis, kuidas me seda praktikas rakendame.

Komisjoni seisukohta härra Cashmani raporti kohta praeguses protseduuristaadiumis kokku võttes ütlen järgmist. Ettepanekud on tehtud mõningateks sellisteks muudatusteks, mida komisjon ei saa heaks kiita, sest need on väljaspool artikli 225 õiguslikku aluse piire. On ka teisi muudatusi, mida me ei saa heaks kiita, sest need eemalduvad komisjoni esitatud muudatustest, kuid mõningatel juhtudel viitavad need muudatused olulistele probleemidele, millele saaks tähelepanu juhtida teises kontekstis. Samuti on komisjon alati nõus arvestama heade mõtetega ükskõik millises kontekstis. Kui oleme saanud teada parlamendi ja nõukogu seisukohad, saate teada ka institutsionaalse kolmnurga kolmanda seisukoha.

Loodan, et arutelu tuleb huvitav ja äratab mõtteid. Teema väärib seda ning meie kodanikel on õigus eeldada selget ja hästitoimivat seadusandlust seoses üldsuse juurdepääsuga meie dokumentidele.

 
  
MPphoto
 

  Monica Frassoni, JURI arvamuse koostaja(IT) Härra juhataja. Daamid ja härrad. Mul on üks minut ette nähtud õiguskomisjoni jaoks ja üks Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni jaoks. Seetõttu tahan need ühendada, sest mõlemil on antud juhul palju ühist.

Härra juhataja. Oleme õiguskomisjonis uuestisõnastamisteemat pikalt arutanud. Ütlen kohe, et me pole üldse rahul. Tõepoolest, arvame, et uuestisõnastamise protseduuri rakendamine sellise seaduse korral polnud eriti taibukas otsus, mitte ainult seetõttu, nagu volinik ütles, et tõeline ülesanne siinkohal on aru saada, kuidas määrust, mis töötas küllaltki hästi, kuid mida saaks täiuslikuks muuta, saaks tegelikult parandada. Seega on tulemus – kas selle protseduuri kasutamise või tehtud praktiliste ettepanekute kaudu – praeguse olukorraga võrreldes kindlasti samm tagasi. Midagi tuleb selles suhtes ette võtta ning palju raskem on seda teha uuestisõnastamise protseduuri abil, kui täieliku volitusega.

Teiseks tahan öelda, et keerutamisel pole mõtet. Mul on hea meel, et volinik kuulutab välja tervitatavaid läbipaistvuse ja avatuse algatusi, kuid siiski jätab komisjoni ettepanek dokumendid, mis praegu on avatud ja läbipaistvad, antud seadusandluse raamidest välja. Selline on tõde ja tõde on ka see, et mitmed liikmesriigid, sh voliniku liikmesriik, on üpris selgelt sama väljendanud ning öelnud, et see on vastuvõetamatu.

Praegu on probleemiks see, et kui tahame õigusakti parandada, ei saa me kehtivat olukorda kaitsta, sest kui me seda teeme, ohustab meid võimalus muutuda vähem läbipaistvamaks, vähem arusaadavamaks ning isegi – kui võin nii öelda – vähem demokraatlikumaks.

 
  
MPphoto
 

  Anneli Jäätteenmäki, AFCO komisjoni arvamuse koostaja (FI) Härra juhataja. Läbipaistvus on demokraatia alus. Kahjuks ei saa Euroopa Liit peaaegu üldse oma läbipaistvusega hoobelda. Direktiivid vajavad muutmist, kuid samuti ka hoiakud. Mida öelda nõukgu avalduse kohta, et kõrvalistele isikutele ei tohiks anda õigusaktide menetlusega seotud juriidilise abi dokumente? Kõrvalistele isikutele, kodanikele, kui soovite, ei tohiks neid siis anda. Ma ei saa aru sellest, kuidas Euroopa Liidu kodanikud võivad olla kõrvalised isikud.

Seetõttu peavad hoiakud muutuma. Seadusandlust tuleb muuta nii, et nõukogu, parlamendi ja komisjoni seadusandlikud dokumendid muutuksid läbipaistvaks ja rõhuasetus siinkohal on seadusandlikel dokumentidel. Kui võrdlen seda näiteks enda riigi, Soome parlamendi tegevusega, siis ei oleks võimalik ette kujutada, et Soome parlamendi põhiseaduskomisjoni avaldused oleks salajased. See tähendaks ju siis, et kodanikele ei räägitaks, mis põhjustel, mille tõttu seda või toda seadust kehtestatakse, ning nõukogu ütleb, et ei peakski rääkima, sest kodanikud on kõrvalised isikud.

Seadusandluse, direktiivide koostamise, üleüldse kõige korral peaksime lähtuma sellest, et kasvaks läbipaistvus ning ka parlamendi hääletamistoiminguid on võimalik paremaks muuta. Peaksime saama hääletada elektrooniliselt…

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 

  David Hammerstein, PETI komisjoni arvamuse koostaja.(ES) Härra juhataja, volinik. Me ei tohiks raisata selle suurepärase raportiga kaasnenud võimalust jõuda kokkuleppele esimesel lugemisel, pean siinkohal silmas antud parlamendikoosseisu jooksul, et luua seadusandlust, mis kindlustaks suurema läbipaistvuse dokumentidele juurdepääsul. Vabandused pole vastuvõetavad ning loodan, et meil on aega ning kainet mõistust, et jõuda sellise suurepärase raporti suhtes kokkuleppele.

Raportis väljendame meie, petitsioonikomisjon, oma muret asjaolu üle, et kui kodanike petitsiooni tulemusena algatatakse liikmesriigi suhtes rikkumismenetlus, on liikmesriigil õigus keelata juurdepääs avalikele dokumentidele, mida rikkumismenetluse käigus kasutatakse, takistades niimoodi kodanike osalemist.

Oleme ka väga mures koostalitlusvõime puudumise ja tehnilise bloki pärast, mis Euroopa Parlamendis eksisteerib seoses koostalitlusvõime dokumentidega, see puudutab avatud standardi dokumente, mis ei ühildu tarkvara ja IT-platvormiga, mida parlament praegu kasutab, mis on ühe spetsiifilise ettevõtte põhine.

Fakt on, et Euroopa institutsioonid ei garanteeri kodanikele tõelist juurdepääsu dokumentide sisule, ilma et ei oleks tehnilist tüüpi vahettegemist. See on vastuvõetamatu, sest inimesed ei pääse ligi dokumentidele, mida me loome. Pean praegu kõnet ning mitte keegi ei pääse minu sõnadele ligi, ilma et ei kasutaks spetsiifilise ettevõtte tehnilist platvormi, kellel on selle teabe suhtes monopoolne seisund. See läheb tõesti vastuollu läbipaistvuse ja teabele juurdepääsuga.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld, fraktsiooni PPE-DE nimel.(SV) Härra juhataja. Toetame täielikult härra Cashmani eesmärki ning pühendumust läbipaistvuse kasvatamiseks, kuid me ei tohi unustada, et praegu tegeletakse määruse ümbersõnastamisega. Koos oleme praeguse läbipaistvuse seadusandluse läbi surunud. Neli Põhjamaade liikmesriiki on komisjonile antud määruse asjus kirjutanud, öeldes, et see kasvatab kodanike usaldusväärsust ELi suhtes ning pakub suurimat võimalikku läbipaistvuse taset. Härra Cashman ja mina oleme alati väga hästi koostööd teinud, kuid seekord polnud meil piisavalt aega kõiki selgusetuid probleeme lahendada. Teisisõnu on protsess alles päris algusjärgus, kuid tervitan paljusid ettepanekuid ning ootan innukalt meie koostöö edasist jätkumist.

Läbipaistvuse määruse vastuvõtmisel oli hääletuse võitmisel otsustavaks Euroopa Rahvapartei (Kristlikud demokraadid) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni jah-hääled. Ka seekord on PPE-DE hääled lõpptulemuse seisukohast olulised, mis tõenäoliselt kujunevad välja uue parlamendikoosseisu ajal. PPE-DE fraktsioon kasutab oma hääli õiguskindluse, prognoositavuse ja selguse kindlustamiseks, kui reeglid protsessi jätkudes välja kujundatakse. Tahame suuremat läbipaistvust ja kodanikel peab olema võimalus jälgida demokraatlikku arutelu. Arvame, et teema vajab rohkemat ettevalmistamist, et tekiksid ühised mõjuhinnangud, mis võtavad näiteks arvesse institutsioonide tööviise.

Palju muudatusi, umbes 40 või 50, mis on seotud komisjoni algatusõigusega, on põhjustanud mõningat arutelu. Tahan veel ainult lisada, et see ei peaks lõppema suurema läbipaistmatusega, sest see oleks vastuolus uuestisõnastamise eesmärgiga. Täna esitatud materjal muutub tõenäoliselt pärast valimisi. PPE-DE fraktsioon soovib siis suurendada läbipaistvust, mida toetaks kõik ELi kodanikud ja liikmesriigid. See eeldab, et seotud isikud teavad, millised on reeglid, mis on ka ettepaneku eesmärk. Sanktsioone ei saa samuti rakendada, kui puuduvad selged juhtnöörid. Rääkides sanktsioonidest, eksisteerib juba seadusandlus, mida tuleb arvesse võtta. Seetõttu näeme ettepanekut veel lõpetamata tootena, kuid nõustume täielikult härra Cashmaniga, et selle tagajärjel peaks läbipaistvus kasvama ja sellele oleme oma muudatustes ka viidanud. Läbipaistvus on oluline demokraatia osa.

Mul on PPE-DE fraktsiooni nimel aega viis minutit, seega kas võiksin veel mõned viimased mõtted öelda?

(SV) Me ütleme „jah” läbipaistvusele, kuid tahame vältida naiivsust, mis võib inimesed ohu ja halva kohtlemise eest kaitsetuks jätta.

Kas PPE-DE fraktsioon kaotab kolm minutit, või mis?

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Ma ei tea, mida öelda. Päevakava alusel on aega kaks minutit, kuid olen kindel, et teil avaneb veel võimalusi kõnelemiseks.

 
  
MPphoto
 

  Costas Botopoulos, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja. Räägin inglise keeles, et meie raportöörile austust avaldada. Selle väga huvitava raporti raames teeb parlament kolme asja. Esiteks võtab ta arvesse reaalsusi. Praegu räägime privaatsusest Interneti-ajastul ja mitte privaatsusest abstraktse ideena. Võtame arvesse määruse (EÜ) nr 1049/2001 kasutamist, mida on juba mõnda aega probleemide lahendamiseks ka edukalt rakendatud.

Võtame arvesse ELi põhiõiguste hartat, ombudsmani ja teiste ametkondade ettepanekuid ja kohtu pretsedendiõigusi. Võtame samuti arvesse komisjoni tõelisi ettepanekuid koos kaasnevate võimaluste ja puudustega ning ma arvan, et mõned puudused on olemas.

Teine märkus – ja see on väga huvitav – on see, et antud raport tugineb põhimõtetel ja mitte tehnilistel üksikasjadel; dokumentidele juurdepääsul ja eraelu kaitsmise tasakaalustamisel; üldligipääsul dokumentidele, kuid väga täpsete reeglite alusel; väga olulisel eristusel avalike ja erahuvide vahel ning sellel viitel Euroopa avalikule arvamusele, mis on väga oluline meie jaoks, kes me Euroopat armastame; eristusel seadusandlike ja mitte seadusandlike protseduuride vahel, mis on samuti huvitav; paarsusel ELi läbipaistvuse ja liikmesriigi läbipaistvuse vahel.

Kõige olulisem aspekt on see, et antud raport püüab kehtestada täielikku läbipaistvuse süsteemi. Mitte läbipaistvust iga institutsiooni jaoks eraldiseisvalt, vaid läbipaistvust interinstitutsionaalsel alusel, kus kõiki institutsioone võetakse arvesse ja kus arvestatakse hea valitsemise põhimõtteid ja ELi põhiõiguste hartat. Eksisteerib ka väga üldtuntud hulk klassifitseeritud teavet, isegi kui neil on spioonifilmidele sarnased nimed, nagu näiteks „EL konfidentsiaalne”, „EL ülisalajane”, kuid olulised on selles küsimuses ka ühised reeglid.

Püüame antud juhul jõuda selleni, et läbipaistvus oleks üldine reegel, kuid eranditega, mis on põhjendatavad teiste õiguste kaitsega, aga mille suhtes oleks kehtestatud ühtne reeglistik, mille raames on läbipaistvus kõige olulisem, kuid teisi erandeid võetakse ka arvesse.

 
  
MPphoto
 

  Marco Cappato, fraktsiooni ALDE nimel.(IT) Härrra juhataja, daamid ja härrad. Vabandage mind, kui ma ei saa jääda nii kauaks, et kuulda voliniku vastust. Arvan, et antud arutelust on midagi olulist puudu ning see miski on nõukogu, kes pole terve arutelu ajal olnud esindatud, ka komisjoni etapis. Asja tuum on tegelikult järgmine: eksisteerib – eriti nõukogu seas – kontseptsioon Euroopast kui rahvusriikide valitsuste kogumist. Seega, kui need valitsused seadusandjatena kohtuvad, on need teemad – ütleme, et – konfidentsiaalsed. Kodanikud peavad lõpptulemust ootama.

Seda pole võimalik lihtsalt taluda, kui teame, et Euroopa Liidul on seadusandlikud volitused ja kodanikel on õigus teabele igas seadusandluse protsessi etapis. Maurizio Turco juhtumi otsus kinnitas ja demonstreeris, et kodanikel on õigus teabele, mis puudutab riiklike delegatsioonide seisukohti nõukogus ning ka teisi juriidilisi arvamusi. Seetõttu toetame täielikult härra Cashmani raportit, mis kätkeb endas teistsugust Euroopat, milleks on Euroopa demokraatia.

Arvan, et härra Cashmani tuleks toetada tema ettepanekute esitamiste püüdlustes, mis ulatuvad kaugemale komisjoni ettepanekutest. Euroopa Komisjon eksiks, kui nad paluks meil piirata meie tegevusi seadusandliku organina seoses komisjoni esitatud ettepanekutega. Arvan, et meie õigus pikendada volitusi on talletatud isegi lepetesse. Loodan, et härra Cashman aktsepteerib meie esitatud ettepanekuid, eriti suurema finantsläbipaistvuse küsimuses, ja arvan, et Euroopa Parlamendina peame näitama head eeskuju.

Lugesin täna ajakirjandusest, et meie otsus avaldada parlamendis kohalviibimise arvud – sellel pole mitte midagi pistmist käesoleva raportiga – otsus, mille võttis vastu see täiskogu, on siiski ilmselt takerdunud tehnilistesse probleemidesse, mis takistavad selle otsuse kohaldamist enne Euroopa Parlamendi valimisi. Tehnilisi probleeme ei eksisteeri. Seda ülesannet on võimalik täita kiiresti ja kergesti ning loodan, et parlamendina näitame head eeskuju selles ning ka raportööri vajalike ja positiivsete muudatuste küsimuses, mis puudutab komisjoni ettepanekut dokumentidele parema juurdepääsu tagamiseks. Loodame, et kuuleme varem või hiljem midagi tühjadelt nõukogu toolidelt, isegi kui see on ainult avalik selgitus meie ettepanekute vastuseisu põhjuste kohta. Neil peab olema julgust, et avalikult kaitsta Euroopa ideed, kes peab oma seadusandlikke otsuseid salaja vastu võtma, mis minu jaoks on midagi täiesti vastuvõetamatut.

 
  
MPphoto
 

  Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(SV) Härra juhataja. Läbipaistvus ja üldsuse juurdepääs seoses kõigega, mis puudutab seadusandlust ja poliitilisi otsuseid, on üks olulisemaid demokraatlikuks ühiskonnaks olemise tegureid. Läbipaistvus ja üldsuse juurdepääs põhjustavad osalustunde ning loovad usaldust poliitilise süsteemi vastu. Vastupidine – saladuslikkus ja dokumentide peitmine – põhjustab umbusaldust ja kõrvalejäetuse tunnet ning võib vahetevahel aidata kaasa korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise arengule.

Aina rohkem luuakse nüüd ELis sellist riiklikku seadusandlust, mille põhimõtteks on selline üldsuse juurdepääs nagu meil Rootsis. Otsused on üle kandunud ELi tasandile, kuid läbipaistvus ja avalik läbipaistvus ning üldsuse juurdepääs pole järgnenud. Meie kodanikud panevad seda tähele ja see on üks põhjustest, miks Euroopa Parlamendi valimistel on osalusmäär väike. Kodanikele on raske endale ELi süsteemi otsustamisprotsessi selgeks teha ja sellest aru saada ning nad tunnevad täiesti õigustatult, et ELis võetakse vastu otsuseid ning luuakse seadusandlust, ilma et neil oleks reaalset võimalust kõikide dokumentidega tutvuda. Seetõttu pole neil võimalust otsustajatega arutleda, vaielda või neid mõjutada.

Me kõik tahame kasvatada parlamendivalimiste osalusmäära, kuid õnnestumiseks ei piisa ainult kampaaniatest ja üleskutsetest minna ning hääletada. Et muuta seda tähendusrikkaks, peame tegema endast kõik võimaliku, et varustada kodanikke teabega ning tõsta nende teadlikkust. Peame kodanikega algatama dialoogi selle asemel, et edastada nendele ühepoolselt teavet ülevaltpoolt. Üldsuse juurdepääs peab olema põhiline printsiip ja salalikkus erand. Salajasuse lubamine spetsiifilistel juhtudel peab põhinema spetsiifilistel meetoditel ning selliseks käitumiseks peavad olema tugevad põhjendused.

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ja mina esitasime muudatusettepanekuid, et muuseas laiendada dokumentide määratlust, teha rohkem dokumente avalikkusele kättesaadavaks ning hoida ära mis tahes üksiku liikmesriigi veto rakendamise võimalus. Volinik Wallström ütles, et head tööriista saab alati paremaks muuta. Kahjuks ei too see raport endaga kaasa parandusi, vaid muudab olukorra tegelikult halvemaks. Samas saab seda parandada, toetades muudatusi, mille esitasime mina ja GUE/NGL fraktsioon. Seettõttu hääletage demokraatia pärast GUE/NGL muudatuste poolt ja kasvatage kodanike osalemisvõimalusi.

 
  
MPphoto
 

  Hanne Dahl, fraktsiooni IND/DEM nimel.(DA) Tänan teid, härra juhataja. Härra Cashman on koostanud hea aruande, mida ma ka toetan. Komisjoni läbiviidav 2008. aasta läbipaistvuse algatuse revideerimine muudab avaliku juurdepääsu ELi dokumentidele veel keerulisemaks. Kui see raport vastu võetakse, siis see parandab olukorda palju. Samas puudub meil endiselt juurdepääs komisjoni töörühmadele. Alter-EU organisatsiooni vahetult enne jõule tehtud avalduse põhjal on meil rahuldavalt kirjasolevat teavet ainult kahe kolmandiku töögruppide liikmete kohta, kes on seadusandlike ettepanekute koostamisega ELis seotud. See on täiesti vastuvõetamatu. Kodanikuna pean teadma, kas komisjoni nõustab tubakatööstuse lobist või tervishoiuorganisatsioonid, kui koostatakse üldsuse tervisedendamise algatust. Pean ka teadma, kas veekeskkonna plaani koostamisel istub laua ümber keemiatööstus või keskkonnaorganisatsioon.

 
  
MPphoto
 

  Hans-Peter Martin (NI).(DE) Härra juhataja. Üks põhjus, miks me langesime üleilmastumise lõksu on just see, et me ei suutnud vältida Euroopa lõksu. Euroopa lõks seisneb peaasjalikult meie ebaõnnestumises siis ja praegu tegutseda Skandinaavia ja teiste riikide läbiproovitud läbipaistvuse põhimõtetest lähtuvalt.

Olen nüüdseks selle koja liige olnud 10 aastat ja kui ma siia jõudsin, siis mitte kogemata, sest ma ei saabunud siia selle plaaniga, kuid leidsin ennast kiiresti tõdemast, et läbipaistvus on oluline teema ja seetõttu panin 2000. aastal aluse Euroopa läbipaistvuse algatusele. Komisjon võttis algatuse muutmata kujul vastu, kuid lihtsalt sisu on meil ikkagi liiga vähe.

Volinik, teil on võimalus lugeda, mida ütlesin teisele rootslasele Anna Lindhile Nizza tippkohtumise pikas kõnes selle teema kohta. Teie rootslasena mõistate, millest ma räägin. Teie teate, mida tõesti teha tuleks.

Rääkides läbipaistvuse probleemidest Euroopa Liidus on reaalsus aga see, et meie ülesanne on võrdväärne lumelaviini puhastamisega lumelabidaga. Me ei suuda läbi murda ning uut lund tuleb aina juurde. Ainult üks võimalus on see Euroopa Liit päästa ning selleks on kohe vaja Rootsi mudelil põhinevat tõelist läbipaistvust ning USA Teabevabaduse seadusele sarnast seadust. Ilma nendeta tabab teid veel rohkem lumelaviine ning seekord tabavad nad asustatud alasid.

 
  
MPphoto
 

  Manfred Weber (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad. Otsustame seaduste üle Euroopa tasandil, mitmesaja miljoni inimese eest ja seetõttu on vaja läbipaistvust. Nõustume kõik püstitatud eesmärgiga, et läbipaistvus on oluline ja arvan, et meie Euroopa Parlamendina ei pea ennast peitma. Oleme meedia tähelepanu keskpunktis, meid jälgivad ajakirjanikud, meie töö on juba läbipaistev.

Nõustume kõik püstitatud eesmärgiga, kuid meil peab olema võimalus vaielda eesmärgi saavutamiseks vajalike meetodite üle, ja kui keegi arutleb meetodite üle ning tahab nendega ennast detailselt kurssi viia, siis ei tähenda see ilmtingimata seda, et see isik tahab, et kõike tuleks teha suletud uste taga. Pigem on need inimesed sageli lihtsalt inimesed, kes esitavad küsimusi. Euroopa Rahvaparteis (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraatide seas on palju liikmeid, kellel on palju olulisi küsimusi, näiteks konkurentsiprotseduuride kohta siin nõukogus, näiteks selle kohta, kas peame kõik õigustalitusega seotud dokumendid avalikuks tegema, või näiteks selle kohta, kas parlamendiliikme eraelulised teemad peaksid olema avaliku arutelu objektiks. Võitleme andmekaitse eest oma kodanikele, kuid parlamendiliikmetelt ei saa eeldada kõige avalikustamist. Selliste küsimuste esitamine on lubatud.

Olulisim mõte, põhjus, miks ka meie fraktsioonis esineb palju negatiivset skeptilisust, on seadusandliku protsessi teema. Pärast hääletamist saab järele uurida, kuidas iga parlamendiliige hääletas. Kõik parlamendiliikmed peavad kandma vastutust oma hääletamisvaliku eest. See on juba iseenesest selge. Seadusandlikus protsessis, trialoogis, kui me arutame teemasid omavahel, peab olema koht ka arutelude läbiviimiseks.

Teame, et kui kõik tehtaks avalikuks, ei eksisteeriks enam tänapäevaseid arutelumudeleid, sest igaüks teaks, et ta paneb oma pea pakule kohe, kui ta üritab saavutada ja esitada poliitilisi kompromisse. Seetõttu on meie fraktsioonis endiselt palju skeptilisust selle ettepaneku suhtes. Paneme paika meie fraktsiooni lõpliku seisukoha täna õhtul.

Samas tahan oma fraktsiooni nimel ühte aspekti selgelt väljendada, mis on see, et me tahame läbipaistvust, kuid selle saavutamise meetodite üle tuleb endiselt arutleda. Nõustume kõik püstitatud eesmärgiga. Vaadates Euroopa institutsioone eraldiseisvalt, näeme, et parlament pole probleemiks. Pigem on probleemi allikaks nõukogu, kes pole täna siin esindatud, kes on probleemiks, sest – tõepoolest – meil pole õrna aimugi, mis nõukogu töögruppides aset leiab.

 
  
MPphoto
 

  Inger Segelström (PSE).(SV) Härra juhataja, volinik Wallström. Kõigepealt tänan härra Cashmani ja teisi, kes on aidanud kaasa sellele, et varsti astume uue ja pikka aega oodatud sammu selles suunas, et muuta meie töö meie kodanikele ligipääsetavamaks. Asepresident ja volink Wallström on võidelnud palju ja kaua.

Pärast Rootsi liitumist ELiga olid mitmed inimesed mures, et dokumendid lekivad selle riigi kaudu, kus on väga tugev üldsuse juurdepääsu põhimõte, kuid seda pole üldse juhtunud. Härra Cashman võib teile sellest rääkida, sest kui keegi pooldab läbipaistvust ja juurdepääsetavust, siis teab see isik ka tööalaste materjalide salajases hoidmise ning avalikustamise piire.

Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis on Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraadid keeldunud hääletamast. Loodan, et te nüüd pooldate üldsuse juurdepääsu suurendamist ELis, et Rootsi oleks eesistujariigina koos meie ülejäänutega suuteline viima seda üliolulist demokraatlikku teemat kaugemale kõigi ELi kodanike nimel. Samas mõistan PPE-DE fraktsiooni kõhklusi. Sest teie fraktsiooni oli see, kes kindlustas, et me oleksime sunnitud läbi viima salajase hääletuse, kui Türgi oli alustamas liitumisläbirääkimisi. Kas te tahate seda? Loodan, et parlament püsib ühtsena ning saame uhkelt oma valijatele ELi valimistel juunis öelda, et EL muutub üha avatumaks – meil puuduvad salajased plaanid ning me tahame, et meid kontrollitakse ja meie üle otsustakse selle alusel, mida me teeme, ja läbipaistvusega, mille üle saame olla uhked. Me sooritame palju häid asju ja oleks hea, kui kodanikud saaksid paremini jälgida seda tööd, mida me teeme.

 
  
MPphoto
 

  Bogusław Rogalski (UEN).(PL) Härra juhataja. Kõigile on selge, et ühenduse institutsioonide ja organite otsustusprotsessid peavad leidma aset avatult ja avalikult. See on demokraatia alus. Sellest põhimõttest lähtuvalt peaks kodanikel ja valitud ametnikel olema kõige laiaulatuslikum ligipääsuvõimalus dokumentidele, mida hoiavad enda käes Euroopa institutsioonid, sealhulgas ka parlament. See võimaldab kodanikel tõeliselt poliitilises protsessis osaleda ning küsida ametkondadelt selgitusi.

Hoolimata Euroopa institutsioonide jõupingutustest suurendada avatust ja läbipaistvust, on olukord kahjuks rahuldavast kaugel. Petitsioonikomisjon on öelnud, et kodanikud on teadlikud puudujääkidest ja ebaõnnestumistest selle õiguse rakendamisel. On väga oluline, et õigusrikkumiste protseduurides, mis tulevad sageli ilmsiks kodanike petitsiooni tulemusena, tagatakse kodanikele täielik juurdepääs kõikidele dokumentidele oma õiguste nõudmiste igas staadiumis. See peaks kehtima ka dokumentidele, mida liikmesriigid pakuvad Euroopa institutsioonidele. See on olnud suureks probleemiks isegi komisjonile Saksa Jugendamti juhtumi korral, kus teabele kehtis range piirang, kuigi see oli avalik teave.

Tahan veelkord rõhutada, et lihtne ligipääs teabele, mida avalduse esitaja on soovinud, peaks olema Euroopa läbipaistvusalgatuse edu nurgakiviks. Demokraatia põhimõtted nõuavad seda.

 
  
MPphoto
 

  Andreas Mölzer (NI).(DE) Härra juhataja. Avalikkuse võõrandumine ELi poliitikast on väga hästi teada ja seetõttu üritame demonstreerida oma kodanikusõbralikkust uuesti ja uuesti. See hõlmab regulaarselt korduvaid algatusi, et muuta lihtsamaks juurdepääs parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.

Internet on loomulikult odav ja lihtne töörist selle eesmärgi saavutamiseks. ELi kodulehekülge on uuendatud ja seda on vähemalt loogilisemaks muudetud ning seal on võrreldes varasema ajaga lihtsam navigeerida. Internetis rõhutab EL ka mitmekeelsuse olulisust, olulise tegurina liidus suurema läbipaistvuse, legitiimsuse ja tõhususe saavutamiseks. Kuid tegelikkuses ei vasta see selle püstitatud eesmärkidele. Tegelikkuses võimaldaks pidev kolme töökeele – saksa, inglise ja prantsuse keele – kasutamine jõuda enamikuni inimestest.

Isegi praeguse eesistujariigi esindatus Internetis, mis on inglise, prantsuse ja tšehhi keeles, ei võta arvesse, et saksa keel, mida räägib emakeelena 18% ELi rahvastikust, on suurima emakeelena rääkijate arvuga keel, samal ajal kui lisaks 14% ELi kodanikest räägib seda võõrkeelena. Arvan, et on aeg pöörata lõpuks rohkem tähelepanu sellisele olukorrale.

 
  
MPphoto
 

  Sirpa Pietikäinen (PPE-DE). – Härra juhataja. Teabele juurdepääs on üks demokraatia nurgakividest. Inimestel peab olema võimalikult suur ligipääs kogu teabele, institutsioonide poolt vastuvõetavate otsuste varajastes etappides või nende otsuste taustteabele, et nad saaksid täieulatuslikult poliitika loomises osaleda.

EL püüab olla demokraatlikum ja oma kodanikele juurdepääsetavam, seega võimalikult suure ligipääsu võimaldamine ELi dokumentidele on oluline aspekt ELi püüdlustes, et kasvatada kodanike usaldusväärsust oma institutsioonide ja kogu institutsionaalsuse legitiimsuse suhtes. Seetõttu olin üpris pettunud komisjoni ettepanekus, mis seda määrust puudutas, kuigi õnnitlen raportööri väga hea, pühendunud ja oskusliku töö eest, mida ta antud kontekstis on teinud.

Tänan ka proua Jäätteenmäke tema suurte pingutuste eest selles küsimuses. Nad on mõlemad jäänud kindlaks avatuse ja läbipaistvuse olulisematele põhimõtetele, kus institutsionaalne mis tahes dokumendile juurdepääsu keelamine on kindlasti erand. Sellised erandid on teatud juhtudel kindlasti vajalikud, kuid nende arv peaks olema võimalikult väike ja need peaksid põhinema väga selgetel alustel.

Tervitan ka algatusi rõhutada ennetavat ja selget dokumentide avalikustamist parandatud Interneti-põhiste andmebaaside kaudu. Dokumentidele juurdepääs puudutab ka dokumentide leidmist. Tihti on teave Internetis olemas, kuid see on peidus keeruliste andmebaaside taga, ja siinkohal vajame rohkem arendustööd.

Kolleegid, me oleme demokraatia kaitsjad ja juba seetõttu oleksime pidanud olema aktiivsemad. Peame olema väga julged, kui kaitseme laiaulatuslikku juurdepääsu ja läbipaistvust kõikide dokumentide korral. Arvan, et praegu pole aeg kompromissideks. Vastasel juhul seame ohtu enda staatuse heade otsustajatena ka oma valijate silmis.

 
  
MPphoto
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE).(PL) Härra juhataja. Esiteks tahan õnnitleda Michael Cashmani suurepärase raporti eest, mis mõjutab Euroopa demokraatia ühte olulisemat tahku.

Euroopa Liit on tegemas läbi süstemaatilisi muutusi ja transformeerumisi. Kahjuks ei püsi Euroopa Liidu ja tema kodanike vaheline suhtlus nende muutustega kaasas. Olukord on sarnane juurdepääsuga dokumentidele ja teabele, mis on ette nähtud kodanikele endile.

Läbipaistvus on Euroopa Liidu seisukohast oluline põhimõte, mis on kehtestatud EÜ lepingu 225. artiklis. Igal Euroopa Liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes liikmesriigis resideerub või on seal registreeritud, on õigus Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.

Me suudame ELi institutsioonid, parlamendiliikmed ja riikide poliitikud Euroopa kodanikele huvitavaks ja usaldusväärseks muuta ainult siis, kui avaldame täielikku ja ausat teavet. Seetõttu on meie kohus kasvatada Euroopa Liidu institutsioonide läbipaistvust ja efektiivsust võimalikult palju. Peame keskenduma sellele, et kasutajatel oleks lihtsam teabele juurde pääseda ning jätkama süsteemi ja selle tööriistade lihtsustamist.

Kuigi seda oleks vaja natuke parandada ja laiendada süvendatult, loob seda aruannet mõjutav raport siiski kindla õigusliku aluse. Seetõttu on mul kahju, et komisjon ei võtnud arvesse raportööri ettepanekut läbipaistvuse kohta.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, juurdepääs dokumentidele on üks läbipaistvuse protsessi aspektidest, kuid eksisteerib ka palju teisi probleeme. Dokumentide ja teabe kasutamine on võtmeküsimus ja üks meie suurematest probleemidest – ning me tunnistame seda ja kojas viibiv volinik on üks paremate kogemustepagasiga isikutest – on edastada teavet ELi otsustusprotsesside kohta väljapoole, sest inimesed ei saa protsessist aru. Lissaboni lepingu debati ajal Iirimaal tulid inimesed minu juurde ja ütlesid, et ma kannustan neid poolt hääletama, mistõttu ma kaotan oma töö. Nad arvasid, et ma olen volinik. Ma ei usu, et see kunagi juhtub.

Ei piisa sellest, kui ütleme, et anname inimestele palju teavet, sest ühest küljest põhjustab see läbipaistvuse vähenemist. Niimoodi kaetakse kõik lihtsalt ühe suure paberimassiga, kuid selgus puudub ikka. Eelistaksin, et inimesed saaksid täielikult aru, kuidas see koht töötab ning suudaksid siis selles kaasa lüüa. Arvan, et siin täiskogul on palju liikmeid, kes ei saa täielikult aru, kuidas see koht toimib. Minu poolt kõik.

 
  
MPphoto
 

  Danutė Budreikaitė (ALDE).(LT) Püüdes lahendada Balti riikide energiasaare probleemi, eriti kasvavat ohtu Leedu energiajulgeolekule pärast Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist käesoleva aasta lõpus, on Euroopa Komisjon koostanud Euroopa Liidu strateegia Läänemere piirkonna jaoks. Helistasin Euroopa Komisjoni energia ja transpordi peadirektoraati, avaldades soovi dokumenti näha. Mulle öeldi, et strateegia koostanud kõrgema taseme rühmaga pole toimunud arutelusid teabe ja dokumentide avaldamise võimalikkusest, nagu kirjas ka vastuses: sharing with the outside world (välismaailmaga jagamine). Euroopa Parlament klassifitseeritakse välismaailmaks, kellele teavet ei pakuta. Ikka ja jälle oleme arutlenud ühiskonna võimalustest näha ELi institutsioonide dokumente, kas pole nii? Kui kodanikke esindaval Euroopa Parlamendi liikmel pole selliseid õigusi, siis on olukord kohtutav.

 
  
MPphoto
 

  Margot Wallström, Euroopa Komisjoni asepresident. − Härra juhataja. Tänan liikmeid huvitava arutelu ning nende esitatud paljude väärtuslike kommentaaride eest.

Võiks öelda, et määrus (EÜ) nr 1049/2001 uuendatakse „versioon kaheks”. Oluline on rõhutada, et me ei alusta nullist. Meil on juba hea alusmaterjal olemas ning küsimus on ainult selle põhjalt paranduste sisseviimises. Sellest saab ka Interneti-ajastu versioon, mida mainiti ka arutelu käigus. Näiteks kuuluvad paranduste hulka elektrooniliste registrite lisamine ning sellele lisaks aktiivne teabe levitamine.

Loomulikult oleks meie jaoks ideaalolukord see, kus levitame teavet nii aktiivselt, et juurdepääsuks ei pea avaldusi esitama, sest kõik on juba väljas, loomulikult mõningate eranditega. Võin tuua ühe näite, mida saab teha, mis on see, et ma olen juba oma infovahetusregistri Internetis avalikuks teinud, nii et on võimalik näha minu infovahetust ja dokumente.

Ma ei suuda läbi analüüsida kõik kommentaare, mida arutelu ajal esitati, kuid tahan kommenteerida mõningat olulist punkti, millest üks puudutab dokumentide definitsiooni artikli 3 alusel. See on üks kõige rohkem arutletud ja tunnistan, ka kritiseeritud artiklitest komisjoni ettepanekus.

Oleme endiselt seisukohal, et praegune määratlus põhjustab mitmetähenduslikkust ning etteennustamatuse ja halbade praktikate tekkimise võimalust. Kas näiteks see Post-It märkmepaber on dokument? Härra Cashman ütleb, et on, ja määruse laiast määratlusest lähtuvalt võib see ka väga hästi nii olla – nii nagu minu muud märkmed võivad olla dokumendid. Vahest pole kasulik, kui määratlus tehakse liiga laiaks. Säilitame endiselt laia määratluse, kuid piirame võimalust vabalt määrata dokumentide mitteavaldamist. Meie pakutud määratlus on palju laiem kui ametlike dokumentide mõisted, mida kasutatakse tihti riiklikus seadusandluses. See on lähedane teabe kontseptsioonile, nagu see on sõnastatud näiteks Ühendkuningriigi teabevabaduse seaduses ja Hollandi läbipaistvusseaduses. Komisjoni sisemistest reeglitest lähtuvalt on dokumentide registreerimine kohustuslik, kuid need ei määratle, kas dokument kuulub määruse mõju alla. Seega tegime dokumentide määratluse selgemaks ja aitasime määratlemisele kaasa. See aitab ka kodanikel teada saada, mida on vaja küsida, et kogu teavet saada. Dokumentide täpsem määratlus tähendab turvalisemat haldamist ja rohkem selgust kodanikele.

Kohus otsustas, et käimasoleva uurimisega seotud dokumentidele on juurdepääsuõigus erandiga piiratud ja seetõttu pole need failid praegu vastuvõetavad ning see ei kehtesta täiendavaid piiranguid juurdepääsuõigusele. Mitte üheski liikmesriigis pole kodanikel juurdepääsu konkurentsiametite failidele. Tahtsin seda lihtsalt mainida.

Tunnistan, et artiklis 3 oleksime saanud asju paremini selgitada ja sõnastada. Usun, et meil on sama eesmärk ja seega peaks olema võimalik jõuda selge ja üheselt mõistetava sõnastuseni. See on hea näide valdkonnast, kus peaksime jõudma hea kompromisstekstini.

Teine tuliseid vaidlusi tekitanud teema on artikli 5 lõige 2, mis puudutab juurdepääsu liikmesriikide dokumentidele. Ütlen kohe, et komisjoni eesmärk on olnud rakendada Euroopa Kohtu otsust ning liikmesriigid peavad veenvalt põhjendama, miks nad keelduvad andmast juurdepääsu oma dokumendile, just nagu institutsioonid teiste dokumentidega teevad. Lõpuks taandub kõik alati reeglitele määruses (EÜ) nr 1049/2001.

Samas on võrdväärselt tähtis, et komisjon saab liikmesriikidega pidada teabevahetust, näiteks ELi seaduste rikkumise teemadel. Meil peab olema võimalus jõuda kiiresti lahendusteni, mis oleks rahuldavad nii komisjoni kui ka ELi kodanike seisukohast, nagu kodifitseeritud ELi seaduses. Sellist tüüpi kontaktid peavad jääma konfidentsiaalseteks ja seda on ka kohus öelnud.

Lõpuks kommenteerin fraasi „ruumi mõtlemiseks” artikli 4 lõigus 3. Kui hoolikalt järele mõtleme, siis nõustuks enamik inimesi, et nii parlament kui ka komisjon ja nõukogu vajavad mõtlemiseks teatud ruumi. Dokumendid, mis on seotud veel vastuvõtmata otsustega või mis peegeldavad sisemisi arutelusid, pole samaväärsed teiste dokumentidega. Aga kuidas suhtuda poliitiliste fraktsioonide kohtumiste protokollidesse või ettevalmistustesse? Olete ise määratlenud hulga probleeme ja piiranguid, mis on tekkinud mõtlemise ruumi keelamisest, võttes uuesti arvesse, millest oleks kodanikele kõige rohkem kasu ja millest kõige rohkem abi.

Pean tunnistama, et oleksin soovinud siin nõukogu esindatust näha, nagu mitmed teist mainisid, nii nagu ma oleks soovinud näha ka suurema täituvusega täiskogu, sest need on meie kõikide jaoks väga olulised teemad. Suur ülesanne meile järgmistel nädalatel või kuudel on jõuda ühise arusaamani. See kehtib ka siinse koja kohta ja tänane arutelu on näidanud, et see pole alati nii kerge. Mida rohkem erimeelsusi tekib, seda raskem on siis, kui kolm institutsiooni omavahel arutavad. Parlamendil, nõukogul ja komisjonil on oma rollid, mida tuleks austada, ja loodan, et parlament räägib ühtsel ning kuuldaval häälel, sest sellest on kasu meile kõigile ja lõpptulemusele, mis loodetavasti saab olema tasakaalustatud ja teostatav kompromisstekst.

 
  
MPphoto
 

  Michael Cashman, raportöör. − Härra juhataja. Need olid väga huvitavad tähelepanekud, kuid paraku on neil väga vähe pistmist minu raporti sisuga.

Rõhutan, et me ei pea midagi pelgama üldsuse tähelepanu suunalt ja peame kõike pelgama institutsioonidena, kes peidavad teavet. Muutume haavatavamateks. Volinik, ametlikele dokumentidele on juurdepääs olemas. Minge tagasi ja lugege raportit. Mõtlemisruum. Ametlikud dokumendid. Mõtlemisruumi mõiste korral ei ole see ametlik. Vaadake uuesti raportit. Leppige meie põhimõtetega.

Arutelu on olnud huvitav, kuid leian, et uuestisõnastamine, mida te kaitsete, ei esinda interinstitutsionaalsuse mõtet ja sellest ei piisa. Ütlete, et see on hästi töötanud, kuid kahjuks eirab uuestisõnastamine olulist kohtupraktikat selle kohta, mida tegelikult tuleb teha.

Viivitasin lõpphääletusega sel põhjusel, et meil oleks maksimaalne paindlikkus poliitiliste parteidega ja institutsioonidega läbirääkimisel. Rõhutan veel, et mitte miski ei takista komisjonil oma ettepaneku muutmist pärast homset hääletamist, välja arvatud võib-olla institutsionaalne ja poliitiline soovimatus.

Minu arvates on selline suhtumine mõnevõrra üleolev, kui meile öeldakse, et saame tegevusplaanid. Volinik, ma ei kahtle teie isiklikus pühendumises avatusele ja läbipaistvusele, kuid ma ei taha meie kodanikele tegevusplaane. Tahan, et seadustes oleks talletatud õigused, mida pole võimalik ära võtta. Mitte kingitusi, vaid õigusi.

Parlament peab seetõttu avaldama eesistujariigile poliitilist survet, et läbirääkimised aset leiaksid, ja võib tõesti juhtuda, et peame läbi rääkima komisjonita. Jah, volinik, tean, et nõukogu pole siin, kuid ma ei anna ühe nõukogu suhtes alla. Olen poliitikas olnud piisavalt kaua teadmaks, et tuleb võidelda ja veel võidelda.

Lubage, et ma lõpuks tsiteerin ühte presidenti, kui lubate: „minu administratsioon töötab selle nimel, et muuta valitsus enneolematul määral avatuks. Teeme koostööd selle nimel, et kindlustada avalikkuse usaldus, panna alus läbipaistvuse süsteemile, avalikkuse osalusele ja koostööle. Avatus tugevdab meie demokraatiat ja aitab kaasa tõhususe ja efektiivsuse kasvule valitsuses. Nii ütles Barack Obama 2009. aasta 21. jaanuaril. Ootan võrdväärset avaldust komisjonilt või, tõepoolest, president Barrosolt.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine leiab aset kolmapäeval, 11. märtsil 2009.

(Istung peatati 11.45 ning taasalustati 12.50.)

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Lambrinidis (PSE), kirjalikult.(EL) Euroopa Parlamendi muudatused määrusesse, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa institutsiooni dokumentidele, eriti dokumentidele, mis on seotud seadusandlike protsessidega, on katalüütiline samm läbipaistvuse ja osalusdemokraatia kaitsmisel Euroopas.

Minu arvates on eriti oluline nõue, et iga algatus või dokument, mis kuidagi peaks mõjutama otsustusprotsessi, tuleb avaldada.

Oleme kõik teadlikud mitmesugustest lobistidest, kes üritavad sageli seadusandlikku protsessi mõjutada, rõhutades endi argumente. Euroopa kodanikel on igasugune õigus teada, millised need argumendid ja sekkumised on. Nad peavad olema suutelised ära tabama nende sisu ning hindama oma valitsuste, Euroopa Komisjoni ja loomulikul oma parlamendiliikmete lõplikke seisukohti

Vähemalt samasugusel tasemel läbipaistvust peaks liikmesriigid riiklikul tasandil pakkuma oma kodanikele, mille aluseks oleks sõnaselge nõue Euroopa Parlamendi raportis. Üleskutse, mille loodetavasti võtavad varsti vastu valitsused ja riikide parlamendid.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident

 

8. Hääletused
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. − Enne hääletamise algust tahan liikmetele öelda, et täna võtame kojas hääletamiseks kasutusele uut tüüpi infosüsteemi. Põhifunktsioon on aken, mis asub ühel suurtest ekraanidest, kus on kirjas hääletusnimekiri, mille on koostanud dokumentatsiooniüksus. Ekraan märgib ära iga hääle, pärast selle väljakuulutamist, lihtsustades niimoodi hääletuse jälgimist kõikidele liikmetele.

Järgmine teema on hääletamine.

(Hääletuse tulemused ja muud detailid: vt protokolli)

 
  
MPphoto
 

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, soovin täpsustada. Kas eesistuja on otsustanud, et rakendame uuestisõnastamise menetlust Krahmeri raporti suhtes täna ning Cashmani raporti suhtes homme? Kui nii, siis minu fraktsioon soovib Krahmeri raporti hääletuse edasilükkamist homseni, et saaksime analüüsida uuestiõnastamise menetluse mõjusid sellele hääletusele.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − President võtab need kaks punkti arvesse. Kui jõuame Krahmeri raportini, siis võtame teie töökorraldusliku küsimuse arvesse.

 
  
MPphoto
 

  Thomas Mann (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, õnnitlen koda uue uue infosüsteemi puhul. Siiski tundub, et mõned igapäevase rutiini väiksed osad ei toimi.

Samas on mul väga hea meel selle üle, et 50ndal aastapäeval Tiibeti okupeerimisest Hiina poolt on mitmed meist otsustanud Tiibeti lippe lehvitada. Siiski olen teada saanud, et büroo on ennetavalt öelnud, et teatuid lippe ei tohi välja tuua, mis tähendab, et parlamendiliikmed ei saa neid tänasel olulisel päeval kasutada. Kas selle küsimuse asjus on värskemat teavet?

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Olen teadlik, et seda teemat on ümbritsenud segadus, kuid president ütles, et hea korra säilimiseks võib täna Tiibeti lippu välja panna. Mul on väga hea meel täna kojas nii palju lippe näha ning ka minul on üks siin taskus.

Sellega seoses on mul võimalus nüüd tervitada kojas härra Tashi Wangdit, kes on tema kõrgeaususe Dalai Lama esindaja.

(Kestev aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – Härra juhataja, kui lubate, siis ütlen paar olulist ja tõsist asja. Just hiljuti oli barbaarsete mõrvade aastapäev, kui „rahvaste isa” Jossif Stalini käsul tapeti Katõnis lasuga kuklasse 20 000 Poola politseinikku ja intelligenti. See tähendas enda ja Euroopa vabaduse eest võitleva riigi juhtide ja eliidi elimineerimist.

Neli aastat tagasi soovisin minutilist vaikushetke nende mälestamiseks, kuid koda keeldus. Seetõttu ei palu ma seda täna ja vabastan eesistuja sellisest otsusest, mis tundub olevat raske langetada. Selle asemel tuletan meile seda tragöödiat meelde ning soovin, et meie ühised pingutused suudavad selliseid genotsiide Euroopa mandril tulevikus ära hoida.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Tänan teid, härra Zaleski. Aplaus kõneleb enda eest.

 

8.1. EÜ ja Armeenia vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping (A6-0049/2009, Paolo Costa) (hääletus)

8.2. EÜ ja Iisraeli vaheline teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping (A6-0059/2009, Paolo Costa) (hääletus)

8.3. EÜ ja Lõuna-Aafrika vahelise lepingu lisaprotokoll, et võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (A6-0073/2009, Josep Borrell Fontelles) (hääletus)

8.4. Euroopa Liidu piirihaldusmeetmed ja sarnased kogemused kolmandates riikides (A6-0061/2009, Jeanine Hennis-Plasschaert) (hääletus)

8.5. Äriühingu registrijärgse asukoha piiriülene muutmine (A6-0040/2009, Klaus-Heiner Lehne) (hääletus)

8.6. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tulevik (A6-0050/2009, Giusto Catania) (hääletus)

8.7. Komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (A6-0022/2009, Gabriele Stauner) (hääletus)

8.8. Liikmesriikide kohtute vaheline koostöö tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades

8.9. Raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit käsitleva direktiivi 2006/43/EÜ rakendamine (A6-0014/2009, Bert Doorn) (hääletus)

8.10. Meeste ja naiste võrdne kohtlemine ning juurdepääs lavakunsti valdkonnas (A6-0003/2009, Claire Gibault) (hääletus)
  

Enne hääletust:

 
  
MPphoto
 

  Claire Gibault, raportöör.(FR) Härra juhataja, daamid ja härrad. Lavakunstide valdkonna karjäärid ei jää puutumata jätkuvalt eksisteerivatest suurtest ebavõrdsustest meeste ja naiste vahel.

Kuna mul on kohustused kunstide valdkonnas, on see teema minule südamelähedane, sest naiste diskrimineerimine lavakunstis on endiselt üldlevinud, eriti mis puudutab juhtivaid ametikohti. Väga vähe naissoost direktoreid on teatri, tantsu, ooperi jt valdkondades.

Näiteks on oluline üha enam korraldada orkestrantide esinemisproove nii, et kandideerija esineb vaheseina taga, mis on analoogne äritegevuses anonüümsete elulookirjelduste lugemisega, osaliselt seetõttu, et see on ainuke viis, kuidas naised saavad orkestris tööd solistidena, ning ka seetõttu, et see on hea viis rassilise diskrimineerimise vastu võitlemiseks.

Lisaks on selles valdkonnas erialaste ja perekondlike kohustuste tasakaalustamine naistele veelgi keerulisem, kuna tööaeg on töö tõttu ebaregulaarne ning seetõttu on vaja, et lastesõimed oleks avatud spetsiifilistel aegadel, mis vastavad kunstnike vajadustele.

Daamid ja härrad, Euroopa kultuuri sünnikoduna ei saa jätkuvalt nende probleemide valguses, mis nõrgendavad kultuuri, olla tegevuseta.

 

8.11. Mootorsõidukite üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõuded (A6-0482/2008, Andreas Schwab) (hääletus)

8.12. Tööstusheitmed (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (uuesti sõnastatud) (A6-0046/2009, Holger Krahmer) (hääletus)
  

Enne hääletust:

 
  
MPphoto
 

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, kui ma sain teist õigesti aru, siis viitasite sellele, et president soovi tänab rakendada uuestisõnastamise menetlust Krahmeri raporti ja Cashmani raporti suhtes. Sellisel juhul soovib minu fraktsioon, et viivitame hääletamisega homseni, et meil oleks võimalik tagajärgi analüüsida.

 
  
MPphoto
 

  Guido Sacconi, fraktsiooni PSE nimel.(IT) Härra juhataja, nagu eelnevalt mainisin, toetan seda ettepanekut, kuigi rõhutan, et kui ei oleks esitatud muudatusettepanekuid, mis ulatuvad mõnevõrra kaugemale keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis vastu võetud üldkompromissist, siis ei oleks seda probleemi esile kerkinud, sest kompromissmuudatused olid kõik selle ülevaatuse ehk uuestisõnastamise vaimus. Kui oleks nii olnud, siis oleksime saanud täna hääletada, kuid nõusume viivitusega, sest see on mõistlik.

 
  
MPphoto
 

  Caroline Jackson, fraktsiooni PPE-DE nimel. –Härra juhataja, kui härra Watson soovitab meil arvesse võtta uuestisõnastamise tagajärgi, siis peaks ta meile praegu selgitama, mis need uuestisõnastamise tagajärjed on. Ta soovib enne vastamist võib-olla härra Corbettiga paar sõna vahetada.

Ma olen selles suhtes täiesti rahulik, kuid oleks palju mõistlikum, kuna oleme selleks hääletamiseks ettevalmistusi teinud ja tõenäoliselt me ei muuda oma arvamust hääletamise suhtes (jah, ei või keeldumine), võttes arvesse uuestisõnastamise menetlusi hääletada praegu, kui meil on aega, selle asemel et hakata kiirustama ja lisada see hääletus homse päeva nimekirja, sest meil on siis palju muid asju teha. Seetõttu olen viivituse vastu.

 
  
MPphoto
 

  Holger Krahmer, raportöör.(DE) Härra juhataja, mul on väga hea meel, et juhataja on lõpuks andnud sõna raportöörile. Olen ka üpris üllatunud.

Praegu püüame endiselt kohaneda uuestisõnastamise reeglitega. Samas juhin teie tähelepanu asjaolule, et nende eeskirjade rakendamine ei tule üllatusena, isegi kui seda tehakse vahetult enne hääletust. Oleme neid eeskirju komisjonis pidevalt rakendanud ja on ainult loogiline, et neid rakendataks pidevalt ka plenaaristungil.

Kui peaksime praegu hääletama, poleks hääletusel ühtegi muudatust ja ühtegi kompromissi, mille üle pole arutletud. Kõik on hääletusnimekirjas üles loetletud. Härra Sacconiga samal põhjusel, kuid teisest järeldusest lähtuvalt ei näe ma mitte mingisugust põhjust edasilükkamiseks. Saame hääletada praegu.

(Aplaus)

 
  
 

(Parlament lükkas soovi tagasi.)

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra juhataja, kuna oleme otsustanud hääletada, siis võib-olla ütleksite, miks nii mitu muudatusettepanekut leiti olevat vastuvõetamatud. See ongi probleem ning see teema tõsteti esile seoses ülevaadatavate uuestisõnastatud versioonidega. Me ei saa aru, miks osa muudatusettepanekuid on vastuvõetamatud. Kas selgitaksite seda nüüd, kui hakkama hääletama?

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Tean üldjoontes, mis on probleemi põhjuseks, kuid kahjuks ei oska ma teile üksikasjadest rääkida. Praegu aga hääletame muudatusettepanekute üle, mille komitee on üle vaadanud, mida peetakse vastuvõetavateks, mis on olulised ja mis pruugivad või ei pruugi koja seisukohta esindada.

 
  
MPphoto
 

  Monica Frassoni (Verts/ALE).(IT) Härra juhataja, tahan vaid öelda, et tänane juhtum on selge näide sellest, et uuestisõnastamise kokkulepe ei toimi ja see mõjutab meie volitusi suveräänse ametkonnana. See on selle menetluse probleem, mida me nüüd väga hästi esile toome.

 
  
MPphoto
 

  Anders Wijkman (PPE-DE). – Härra juhataja, vabandan, et arutelu venitan, kuid kas võin jätkata sellel teemal, millest minu kolleegid, proua Doyle ja proua Frassoni just rääkisid? Olen mitmete muudatuste üks autoritest ning olin ühenduses presidendi talitusega kuni kella 11.50 ega saanud selget jah- või ei-vastust, kas meie esitatud muudatuste, 136–139 üle hääletatakse või mitte. Vastus oli segane ning viimane sõna oli, et hääletamine lükatakse tõenäoliselt edasi. Nagu Avril Doyle ütles, me ei saa aru, miks on need muudatusettepanekud vastuvõetamatud. Selguse huvides peaksime võtma rohkem aega ja saama presidendi talitusest selgituse.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Mulle on öeldud, et selles suhtes on otsustatud ja ainult teatud muudatusettepanekud on vastuvõetavateks kuulutatud, nii nagu see on igas kojas. Arvan, et sellest oleks abi, kui homme teeks hääletamist läbi viiv juhataja avalduse, et teema selgineks. Kuid hetkel peame hakkama hääletama. Mul on kahju nendest, kes on pettunud.

Enne muudatusettepaneku 88 suhtes hääletamist:

 
  
MPphoto
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, suuremal osal meist on hääletusnimekirjades muudatusettepanekud 77 ja 89 märgitud vastuvõetamatutena ning pole juhtnööre hääletamise kohta. Kuigi teie sooviksite, et me hääletaksime, siis meil on sellega väike probleem, sest me ei tea, mille suhtes me hääletame, ega ka, kuidas peaksime hääletama.

Soovitan, et uuestisõnastamisel kasutatavat uut toimingut oleks võimalik rohkem analüüsida, sest tundub, et poliitilistes fraktsioonides puudub koostöö ja nad pole saanud piisavalt omavahel suhelda.

 
  
MPphoto
 

  Holger Krahmer, raportöör.(DE) Härra juhataja, daamid ja härrad. Saan teid siinkohal aidata ning isegi näidata, mida juhataja ise otsustas. Meil on käsil praegu muudatusettepanekud 106, 139, 88 ja 89. Juhataja on kuulutanud muudatusettepaneku 88 vastuvõetamatuks. Kõik peate sellele märkusele hääletusloendis tähelepanu pöörama. Kui ei, siis peate oma fraktsiooni vastutavate isikutega rääkima. Kahjuks on see nii.

 
  
 

Pärast hääletust:

 
  
MPphoto
 

  Chris Davies (ALDE). – Härra juhataja, mõned muudatusettepanekud, mille kuulutasite vastuvõetamatuteks, kuulutas keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon uuestisõnastamise menetluse alusel samuti vastuvõetamatuteks. Parlamendil pole õigust õigusakti kehtestada. Tema mõjutamisvõimalusteks on meile esitatud õigusaktide muutmine. Tundub, et selle viisiga, kuidas me uuestisõnastamise menetluse sõnastasime, suutsime ennast kastreerida. Kas võiksite presidendile öelda, et kui praegune parlament peab oma tõelist mehelikkust ikkagi demonstreerima, siis peaksime need üle vaatama?

 

8.13. Euroopa osaühingu põhikiri (A6-0044/2009, Klaus-Heiner Lehne) (hääletus)
  

Pärast hääletust:

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – Härra juhataja, minu arusaamist mööda oli selle imeilusa kõrgtehnoloogia juurutamise eesmärk hoida kokku meie aega ja kasvatada meie tõhusust. Teate, et pean lugu teie eesistumisest, kuid võiksite meid säästa tulemuste nii detailsest loetlemisest. Võite lihtsalt öelda, et kas seadus on vastu võetud või tagasi lükatud. Sellest piisab. Meil on ekraanidel kõik olemas.

 

8.14. 2010. aasta eelarvemenetluse suunised – III jagu – komisjon (A6-0111/2009, László Surján) (hääletus)
  

Enne lõike 13 suhtes hääletamist:

 
  
MPphoto
 

  László Surján, raportöör. – Härra juhataja, lepitamise huvides soovin esitada suulise muudatusettepaneku, mis on lisatud lõikele 13. Tekst peaks olema järgmine: „[…] samuti sisejulgeolekut, eelkõige terrorismivastast võitlust, sisserännet, demograafilisi probleeme […]”, vana sõnastuse asemel „[…] samuti sisejulgeolekule, eelkõige sisserändele, terrorismivastasele võitlusele, demograafilistele probleemidele […]”.

Soovin, et parlament toetaks seda suulist muudatusettepanekut.

 
  
MPphoto
 

  Anne E. Jensen (ALDE). – Härra juhataja, hääletusloendi tekstis on „terrorismi” ja „integratsiooni” vahel koma, kuigi me leppisime kokku semikoolonis. Seda ei olnud võimalik kuulda, kui härra Surján oma teksti luges. Sooviksime seda semikoolonit „terrorismi” ja „immigratsiooni” vahele.

 
  
 

(Suuline muudatusettepanek kiideti heaks.)

Enne muudatusettepaneku 16 suhtes hääletamist:

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel.(DE) Härra juhataja, tekstis on „gaasi transportimise liinide mitmekesistamise…” ning soovin lisada „ja ressursid”, sest:

Mitte ainult gaasiliine, vaid ka gaasiallikaid tuleks eristada ja see peaks siia lisatud olema. Kui see muudatusettepanek tagasi lükatakse, siis peaks see lisa algtekstis olema.

 
  
MPphoto
 

  László Surján, raportöör. − Härra juhataja, ma ei ole vastu sellele härra Swoboda esitatud suulisele muudatusettepanekule, mis viitab algtekstile. Igatahes mulle öeldi büroost, et see muudatusettepanek kehtib ainult muudetud ettepaneku kohta. Kui see nii ei ole, siis pooldan, et see suuline muudatusettepanek saaks osaks algsest tekstist. Seetõttu need, kes järgivad mu soovitust, hääletavad esimese osa vastu selle viienda hääletuse ajal ning tuleb täiendav hääletus, mida teie hääletusloendis pole, mis on selle suulise muudatusettepaneku kohta, mida ma toetan.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (PSE). – Härra juhataja, suuline muudatusettepanek kehtib mõlemal korral, kuid tean, et PPE-DE fraktsioon hääletab osade kaupa hääletamisel erinevalt, seega nõustun, et see ei muuda midagi.

 
  
 

(Suuline muudatusettepanek kiideti heaks.)

 
  
MPphoto
 

  László Surján (PPE-DE). – Härra juhataja, te ei hääletanud härra Swoboda suulise ettepaneku üle, seega kui parlament soovib tema suulist ettepaneku toetada, siis peaksime hääletama, et see oleks endiselt algteksti raames kehtiv. Vastasel juhul oleme hääletanud neli korda ja selle tagasi lükanud, mis nõuab viit hääletust.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Suuline muudatusettepanek lisati neljast hääletusest esimese juurde. Nii on kirjas hääletusloendis. See lisati esimesele osahääletusele ning lükati tagasi.

 
  
MPphoto
 

  László Surján (PPE-DE). – Härra juhataja, ei. Suulise muudatusettepanekuta hääletusnimekirjas hääletasime PSE fraktsiooni muudatusettepaneku esimese osa üle ja see lükati tagasi. Lisaks algsele PSE fraktsiooni muudatusele, esitas härra Swoboda juurdelisamiseks ka sõna „allikad”. Ma pole selle poolt ega vastu. Mul pole vastuväiteid, kui PSE fraktsioonil pole vastuväiteid. Tahan lihtsalt täpsustada, et minu teadmist mööda pole tekstis sõna „allikad”.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Teil on õigus.

 
  
MPphoto
 

  László Surján (PPE-DE). – Härra juhataja, seega peaksime hääletama, kas tahame seda või mitte.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Ei. Ma küsisin, kas suulise ettepaneku suhtes on vastuväiteid. Vastuväiteid polnud ja nõnda sai see muudatusettepaneku osaks, mille üle esimesel nimelisel hääletusel hääletati ja mis lükati tagasi. Olukord on selline.

Enne muudatusettepaneku 31 suhtes hääletamist:

 
  
MPphoto
 

  László Surján (PPE-DE). – Härra juhataja, see on väga lihtne. Teen ettepaneku asendada algtekstis sõna „hirmud” sõnaga „mured”.

 
  
 

(Suuline muudatusettepanek kiideti heaks.)

 

8.15. 2010. aasta eelarvemenetluse suunised – teised jaod (A6-0057/2009, Vladimír Maňka) (hääletus)
  

Enne hääletust:

 
  
MPphoto
 

  Christopher Beazley (PPE-DE). – Härra juhataja, peame rohkem jõudma teha, kuid näen, et nimeliste hääletuste hulk on absurdsel määral kasvanud. Viimase raportiga, mille üle hääletama hakatakse – Herczogi raportiga – kaasneb nimeline hääletamine iga muudatusettepaneku korral. Kas võiksime härra Corbetti ja teisi teadlikumaid inimesi paluda, et nad töötaksid välja normeerimissüsteemi, et jõuaksime lõpuks lõunale?

 

8.16. Online-hasartmängude ausus (A6-0064/2009, Christel Schaldemose) (hääletus)

8.17. 17Toiduainete kvaliteedi tagamine, k.a harmoneerimine või vastastikune tunnustamine (A6-0088/2009, Maria Petre) (hääletus)

8.18. 2006. ja 2007. aasta konkurentsipoliitika aruanded (A6-0011/2009, Jonathan Evans) (hääletus)

8.19. Algatus „Small Business Act” (A6-0074/2009, Edit Herczog) (hääletus)
  

Enne lõike 8 suhtes hääletamist:

 
  
MPphoto
 

  Alexander Alvaro (ALDE). – Härra juhataja, kuna näljane härra Beazley tõstis esile nimelised hääletused, siis rõhutan, et järgmise raporti korral soovis kõiki nimelisi hääletusi PPE-DE fraktsioon. Niipalju siis sellest.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Ja härra Beazley on väga lojaalne PPE-DE fraktsiooni liige.

(Naer)

Sellega lõpeb hääletus.

 

9. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
  

Suuline selgitus hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Klaus-Heiner Lehne (A6-0040/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, huvitav, et iga kriisi korral tundub selle koja vastus alati olevat suurem Euroopa integratsioon. Enamus inimesi, kes on viimase kuue kuu majanduse tõmbetuulte tõttu kannatanud, reageerivad nii, et näevad olukorda hirmutava ja võib-olla valulisena. Samas näeme siin kojas selles võimalust täiendavaks regulatsiooniks, suuremaks ühtlustamiseks ja suuremaks harmoniseerimiseks ELi tasandil, nagu sellest raportist lugeda võib.

Probleem peitub aga selles, et selle otsuse teinud inimestel on kaitse, mistõttu tagajärjed nendeni ei ulatu. Nad elavad oma paleedes ja konsulaatides. Nad on ümbritsetud ja ümber piiratud motokonvoidest. Neid sõidutavad autojuhid ning nad käivad ametlikel vastuvõttudel ja nad ei pea tasuma seda hinda, mida meie valijaskond sellise majanduspoliitika tulemusena peab. Minule tundub aksiomaatiline, et me peaksime majanduskriisiga võitlemiseks kasvatama paindlikkust ja lubama riikidel kehtestada intressimäärad, mis vastaks nende vajadustele. Selle asemel käitume vastupidiselt.

 
  
  

- Raport: Giusto Catania (A6-0050/2009)

 
  
MPphoto
 

  Simon Busuttil (PPE-DE), (MT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna see rõhutab väga palju solidaarsuse olulisust ning asjaolu, et ühine varjupaigataotlejate poliitika peab rajanema solidaarsusel. Samas rõhutan asjaolu, et raportis on teatud lõiked, millega ma ei saa nõustuda ning millele oleksin vastu hääletanud, kui nende üle oleks pidanud individuaalselt hääletama. Eriti tõstan esile kinnipidamispoliitika küsimust. Arvan, et peame olema väga ettevaatlikud, kui räägime varjupaigataotlejate kinnipidamisest, sest ei saa lihtsalt rääkida kinnipidamise lõpetamisest ning rakendada seda kõigi suhtes. Eksisteerivad teatud spetsiifilised asjaolud, mis juhtudel kinnipidamispoliitika on ja jääb alati oluliseks.

 
  
MPphoto
 

  Frank Vanhecke (NI).(NL) Härra juhataja, hääletasin Catania raporti vastu ja ei nõustu absoluutselt komisjoni hiljutiste ettepanekutega varjupaigataotlejate poliitika küsimuses, mida raportöör antud raportis tunnustab.

Eriti kardan seda, et uus direktiiv, mis muudab veelgi lihtsamaks varjupaigataotlejatel tööturule pääseda ja kõigele lisaks saavad nad ka suure toetusraha, loob tõmbeteguri, mis on sarnane Hispaanias, Hollandis, Belgias ja Itaalias läbi viidud kollektiivse seadustamisega, mille tagajärjed olid lihtsalt kohutavad.

Meenutan kojale, et hiljutise vaatluse alusel on Euroopa Liidus endiselt rohkem kui 20 miljonit töötut, mis on praeguseks arvatavasti 25 miljonile kasvanud, mis tähendab, et meelitades juurde veelgi rohkem varjupaigataotlejaid, oleme tegelikult läbi viimas kollektiivset enesetappu. Lisaks arvan, et terve teema peaks jääma eranditult liikmesriikide endi pädevusse.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Härra juhataja, hääletasin Catania raporti vastu, sest see peegeldab selgelt äärmuslikku vasakpoolset eelarvamust, mis muudab võimatuks igasuguse tõhusa varjupaigataotlemise haldamissüsteemi täideviimise. Kõiki liikmesriikide süsteemide kuritarvitamisi kaitstakse ja võimalusel raiutakse seadusandluse näol kivisse.

Üks näide on fiktiivsete varjupaigataotlejate sallimine, kes kasutavad väikseid lapsi elamisloa saamiseks, ja teine näide puudutab vastuseisu suletud vastuvõtukeskustele inimestele, kes pagulaseks ei kvalifitseeru ning vabastamisel põgenevad. Ilmselgelt tehakse tegelike ja võimalike illegaalsete immigrantide elu lihtsustamiseks kõikvõimalikke pingutusi.

Raportöör on rahul, et Euroopa Kohus lükkas tagasi turvaliste riikide nimekirja, kuigi selline nimekiri on hädavajalik, et põgenike voolu kontrolli all hoida. Vasakpoolsete strateegia on seega süsteem üle koormata, mis muudaks võimatuks igasuguse tõhusa tegevuse. Samas ei soovi seda enamik eurooplasi ja seetõttu saab see olema silmapaistvalt meie kampaanias esindatud.

 
  
MPphoto
 

  Hubert Pirker (PPE-DE). (DE) Härra juhataja, pooldan ühtset varjupaigapoliitikat ELis, mis aitaks kiireid ja teatud otsuseid vastu võtta. Seejuures olen käesoleva aruande vastu, sest selles on osi, mis on täiesti vastuvõetamatud, näiteks soov muuta pagulase määratlus palju laiemaks praegusest Genfi konventsiooni määratlusest lükata tagasi turvaliste kolmandate riikide nimikiri, milles me juba suutsime positiivse kokkuleppe saavutada, anda Frontexile ülesandeid, mis ei ole kuidagi sellega seotud, lubada varjupaigataotlejatel vabalt valida, milline riik hakkab toimingu eest vastutama, mis tähendab ühtlasi Dublini konventsioonist loobumist, ja võimaldada varjupaiga taotlejatel lihtsamini tööturule siseneda. Tahame kiireid toiminguid ja mitte nende varjupaigataotlejate integreerimist, kes peavad tõenäoliselt Euroopa Liidust uuesti pärast 14 päeva möödumist lahkuma, sest neile ei anta põgeniku staatust niikuinii.

Üldjoontes on areng Euroopa Liidus ühise poliitika küsimuses võtnud positiivse suuna, kuid käesolevas raportis esitatu on täiesti vastupidise efektiga. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja ja nii jätkab Euroopa Liit järk-järgult riigi tunnuste omandamist: õigussüsteem, ühtsed välispiirid ja nüüd ühine poliitika selle kohta, kes võib üle piiri tulla ja territooriumile jääda. Ükshaaval on ühendus võtnud üle kõik omadused, mida rahvusvaheline õigus tunnistab riiki iseloomustavana.

Kiidan teid otsuse eest, härra juhataja, lubada parlamendiliikmetel oma laudadele asetada väikeseid Tiibeti lippe, nagu ka minu naaber tegi. See tekitab märkimisväärse kontrasti selle olukorraga, kui meil võeti käest plakatid, sest julgesime näidata selles kojas sõna „referendum”. Soovin, et te mõtiskleksite, – sest tean, et teie ja teised koja liikmed, kes on teemast huvitatud, – silmakirjalikkuse üle, et pooldatakse Tiibeti riiklikku enesemääramist, kuid ollakse vastu riiklikule enesemääramisele Euroopa Liidus. Kui arvate, et toon liiga äärmusliku näite, tõmmates paralleeli autoritaarse Hiina riigi ja Euroopa Liidu vahel, siis tõestage, et eksin, pannes oma lepe rahvahääletusele, nagu lubasite. Pactio Olisipiensis censenda est!

 
  
  

- Raport: Andreas Schwab (A6-0482/2008)

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, teen lühidalt. Hääletasin raporti poolt, sest kõik, mis parandab liiklusohutust, peab olema tervitatav.

Mul on üks täiendav märkus. Tunneme Iirimaal muret liiklusohutuse probleemide pärast. Kui teid on hooldanud kohalikud ametkonnad, on nendel teedel aset leidnud mõned kohutavad õnnetused ja see on probleem, mida tuleks võib-olla analüüsida Euroopa seisukohast ning mis vajaks standardite kehtestamist.

 
  
MPphoto
 
 

  James Nicholson (PPE-DE). – Härra juhataja, esiteks tervitan raportit ja tänan raportööri tema hea töö eest. Tunnistan, et mulle tehakse lobitööd Põhja-Iirimaal väga harva, et hääletaksin ELi direktiivi poolt, kuid selle poolt ma olin ning mul oli hea meel näha täna sellist positiivset hääletust. Kasvõi üks kord jõuavad head uudised minu maakonda, mis tõesti vajab neid.

Suuremat julgeolekut pakkuvad ning keskkonnaalaselt tundlikumad ja mõistlikud ettepanekud on alati teretulnud. Pikemas perspektiivis loodan, et see aitab olemasolevatel töökohtadel alles jääda ning võib-olla luua piirkonnas uusi töökohti. See on midagi, mida terve Euroopa saab heaks kiita, olles positiivsed ja mõeldes efektiivselt selle asemel, et majandust tagasi hoida.

 
  
  

- Raport: Holger Krahmer (A6-0046/2009)

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). – Härra juhataja, keset sõnastamise ja uuestisõnastamise segadust oli see väga raske hääletus paljudele liikmetele. Lõpuks keeldusin selles hääletuses osalemast, sest olen eriti mures muldade pärast. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon on mures pinnasedirektiivi pärast ning see on probleem, mida tuleb hoolikalt analüüsida. Seoses põllumajandusprobleemidega saavutasime muudatusettepanekutega teatud edusamme, kuid lõpuks otsustasin hääletamisest keelduda selle asemel, et vastu hääletada, sest antud aruandes on palju materjali keskkonna, energiatootmise ja emissioonide kohta, mida pooldan.

 
  
MPphoto
 

  Anja Weisgerber (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, toetan Krahmeri raporti keskset teemat, milleks on Euroopa ohutusvõrgustik. Kehtestatakse maksimaalseid emissioonide piirmääru, mida liikmesriigid peavad järgima suurima piirmäärana, kui nad annavad välja lube suurtele tööstustehastele. Seega eksisteerib ligikaudne raamistik, et kõik leiaks aset sujuvalt ning eksisteeriks võrdsed võimalused. See teeb lõpu kasvavatele erandite kasutamisele, mis on seni teatud liikmesriikides aset leidnud. See tähendab võrdsetel alustel konkurentsi kõikjal Euroopas. Sellisel viisil suudame koos kehtestada kõrged standardid Euroopa tasandil.

Samas ütlen selgelt, et olen kirglikult vastu pinnase kaitsmise määrusele. Arvan, et subsidiaarsuse põhimõtet tuleks rohkem arvesse võtta. Pinnasekaitsmise määrustele pole piiriülest mõju. Pinnasekaitse pole piiriülene küsimus. Seega usun endiselt, et liikmesriigid on suutelised pinnasekaitset ise reguleerima.

Ometi püütakse siinkohal saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi kasutada tagauksena, mille kaudu üritatakse tuua sisse pinnasekaitse direktiivi osi, mille suutsime minevikus edukalt tagasi lüüa. Mul on väga kahju, et minu muudatusettepanekud eemaldada vastavad osad lükati tagasi väga väikese häälteenamusega. Ühel juhul ainult kuue häälega. Seetõttu otsustasin terve raporti vastu hääletada, hoolimata asjaolust, et toetan väga Euroopa ohutusvõrgustikku.

 
  
MPphoto
 

  Neena Gill (PSE). – Härra juhataja, ma pole selle raportiga täiesti rahul ega ka sellega, kuidas me täna oleme raportit käsitlenud, kuid hääletasin siiski raporti poolt, sest arvan, et see aitab vähendada bürokraatiat. Tööstusseadmete panus saasteainete emissioonide hulgas on märkimisväärne, kuid rasketööstus on üks meie majanduse mootoritest ning sellele tuleb kaasa aidata, et emissioonid muutuksid keskkonnasõbralikemaks.

See on suur probleem minu West Midlandi piirkonnas, sest West Midland on teatavasti üks tööstuslikumaid piirkondi Ühendkuningriigis. Kompleksne lähenemine on tervitatav, kuid selle raporti ranged reeglid muudavad murelikuks ja leian, et rakendamiskulud ei tohiks olla nii suured, et need õõnestavad keskkonnakaitse sätteid.

Vajame kontrolli Euroopa ohutusvõrgustiku üle ja peame analüüsima selliseid probleeme nagu sõnniku ja läga levik, mis minu arvates poleks võrdeline keskkonnaalaste kasudega.

Administratiivkoormus ja -kulud peavad olema proportsionaalsed keskkonnakasudega, sest sellisel juhul tekib olukord, kus võidame igal juhul, sest see aitaks ettevõtetel rahuldada oma keskkonnaalaseid kohustusi, toetaks märkimisväärselt kliimamuutuse vastast võitlust ja looks võimaluse parandada minu piirkonna noorte ja vanade terviseseisundit.

 
  
MPphoto
 

  James Nicholson (PPE-DE). – Härra juhataja, hääletasin käesoleva raporti vastu. Kuigi selles võib olla häid tähelepanekuid, siis lõppkokkuvõtteks läheb see liiga kaugele. Pooldan Euroopa Liidu määruste süvalaiendamist, kuid mitte siis, kui need muudetakse liiga bürokraatlikuks, raskesti rakendatavateks ja ebasoodsaks tööstusele.

Püüdlus lisada sellesse õigusakti põllumajandus on minu jaoks täiesti vastuvõetamatu ning läheb üle piiri. See tuleb tagasi lükata. Pinnase kaitse lisamine pole Euroopa Parlamendi kohustus ja seda ei saa kohaldada üle Euroopa Liidu. See peaks olema riikide valitsuste kohustus.

Soovin teada, miks põllumajanduskomisjoniga sellel teemal ei konsulteeritud. Ei saa vastu võtta määrusi, mis on laastavad ning põhjustavad sea- ja linnuliha tootjate pankrotte. Tõde on see, et Euroopas võtame vastu määrusi ning piirame tootmist, kuid samal ajal lubame Euroopa Liitu importi, mille tootmisel pole kasutatud Euroopaga võrdväärseid standardeid. Ma ei saa sellega leppida.

 
  
 

 
  
MPphoto
 

  Richard Corbett (PSE). – Härra juhataja, uuestisõnastamise menetlusega seoses tekkis üksjagu poleemikat ja minu nime mainiti selles kontekstis. Esiteks mainin, et raportöör, kes selle meie kodukorra artiklitesse lisas, oli Marylène Renault, mitte mina.

Võib-olla on vajalik seoses parlamendi eesistuja korrektse tegevusega anda väike selgitus. Tihti on laual õigusakti eelnõusid, mis 15ndat, 16ndat ja 17ndat korda muudavad mingisugust eksisteerivat seadusandlust. See on väga segadusttekitav inimestele, kes peavad antud õigusaktiga tegelema. Oleme õigustatult alustanud sellise õigusakti kodifitseerimistoiminguga muuta see üheksainsaks loetavaks ja hõlpsasti koheldavaks tekstiks. Seisame sellega sageli silmitsi ja kuna see sisu ei muuda, siis on meil selle jaoks lihtsustatud toiming.

Uuestisõnastamise korral ilmnevad aga probleemid. Sellisel juhul esitab komisjon ettepaneku muuta eksisteeriva õigusakti paketi üht osa ja ülejäänud muutmata kodifitseerida. Oleme endale vabatahtlikult seadnud piirangud, et esitada sisulisi muudatusettepanekuid ainult selle osa kohta, mida komisjon on muutmiseks esitanud, ja mitte kasutada ülejäänud osa kodifitseerimist võimalusena sisu uuesti avada. Võib-olla peaksime, nagu üks meie kolleegidest soovitas. Samas tekiks leppe alusel probleeme algatuse õiguse eraldamisega meie ja komisjoni vahel. Ometi pole see kindlasti probleem, mille korral oli kolleegidel õigus heita ette eesistuja tegevusi. Olemasolevate eeskirjade alusel, mis me parlamendina endale võtsime ja mis me parlamendiliikmete absoluutse enamusega heaks kiitsime, on ettenähtud menetlust järgitud.

 
  
 

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, hääletasin antud raporti vastu, sest see püüab täiesti asjatult põimida põllumajandust suure hulga regulatsioonidega, mis siis antud valdkonnale kanda jääks. Kohtusin hiljuti mõningate oma valimisringkonna tootjatega. Nägin seda paberitööd, mis ühe tootja õlule juba oli laotud, sest tema suhtes juba kehtisid need määrused. Väristan õlgu, kui mõtlen selle peale, mis juhtub tavaliste tootjatega, kelle mahud on väga tagasihoidlikud, kui ka nemad allutatakse sellele suurele ja täiesti asjatule määrustekoormale.

Arvan, et see on raport, mis viib meid väga vales suunas, ja vähemalt on mul hea meel selle üle, et olin siin ja sain vastu hääletada.

 
  
  

- Raportid: László Surján (A6-0111/2009), Vladimír Maňka (A6-0057/2009)

 
  
MPphoto
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, ma ei soovinud võimalust selgitada Maňka raporti hääletust, sest kavatsesin seda praegusega kombineerida, kuna need kaks käsitlevad seda, kuidas me kavatseme järgmisel aastal eelarvet analüüsida, ja järgmisel aastal mind siin pole, sest lahkun juunis. Tean, et koja teine pool on sellest väga häiritud.

Tahtsin paika panna lihtsalt mõned peamised reeglid, mida siiani nendes raportites on eiratud. Peaksime uurima, kui suurte summade ulatuses toetame valitsusväliseid organisatsioone ja ametkondi, kus on suuri probleeme sellega, kuidas maksumaksjate raha praegusel hetkel kasutatakse. Räägin näiteks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametist, keda OLAF praegu uurib.

Suure majanduslanguse ja -viletsuse ajal peaks me võib-olla endid analüüsima, parandama oma eelarvet, et saaksime suuremaid summasid riikide rahandusministritele tagasi saata, kus seda hädasti vajatakse ning pitsitust kõige kõvemini tuntakse. Ja kindlasti nüüd, kui ettevõtted ja valitsusasutused üle maailma võtavad tööhõive küsimustes olulisi ja peaaegu irratsionaalseid otsuseid vastu, peaksime muret tundma selle pärast, et siin parlamendis on selle valdkonna jaoks ainult üks koht.

 
  
MPphoto
 

  Koenraad Dillen (NI).(NL) Härra juhataja, hääletasin antud raporti vastu. Kuigi on tervitatav, et illegaalne immigratsioon ja terrorismivastane võitlus on prioriteedid ning koda kutsub lõpuks komisjoni üles jälgima lähemalt toetuste kasutamist Kosovos ja ka Balkani maades, pidades meeles kiirustavat laienemist Bulgaaria ja Rumeeniaga, on siiski kahju, et ühtegi tegevust pole vastukaaluks esitatud ega ühtegi tingimust seotud.

Ühtlasi propageerib minu fraktsioon laienemise peatamist pärast Horvaatia ühinemist. Pöördudes aga tagasi raporti juurde, nagu just mainiti, siis miks ei võtnud see koda vaevaks kasvõi üks kord toetada mõne üleliigse valitsusvälise organisatsiooni ja Euroopa agentuuri kaotamist, mis ei allu ühelegi demokraatlikule kontrollile, tõlgendavad oma volitusi liiga laialt ja kulutavad Euroopa maksumaksja raha mitte millelegi.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Härra juhataja, suurepärane, et parlament peab oluliseks, et kõikidel täiskogu liikmetel oleks võrdne ligipääs keeleteenustele. Parlament peab muutuma tõeliselt mitmekeelseks. Võib tõepoolest väita, et töövõtja poolt palgatud isikute töötingimused peaks vastama keelereeglitele.

Teisest küljest jätab hoonete peatükis antud täiskogu selge seisukoha võtmata igakuiselt Strasbourg’i reisiva tsirkuse suhtes, mis läheb aastas maksma umbes 200 miljonit eurot. Selline otsus ei sisalda endas Euroopa kodanikele ja maksumaksjatele head sõnumit ja seetõttu hääletasin käesoleva raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett (PSE). – Härra juhataja, seoses kahe eelarvelise hääletusega, siis kas võin tähelepanu juhtida sellele, et paljud inimesed küsivad, kui palju saab Euroopa eelarvest rahandusliku stiimulina suunata majanduskriisi leevendamiseks? Vastus on: väga vähe. Terve Euroopa Liidu eelarve on väiksem kui 1% SKTst ja viimastel aastatel on SKT osakaal olnud languses. Makroökonoomilisest seisukohast vaadatuna on tegemist väga väikse eelarvega ja mitmed euroskeptikud peaksid seda meeles pidama.

Teisest küljest võib see teatud valdkondades suurt struktuurilist mõju avaldada ning järk-järgult parandada Euroopa majanduse struktuuri. Uurimis- ja arendustegevuse ning piirkondlike fondide kulude ja sotsiaalsete kulude mõningate aspektide seisukohast vaadatuna saame aidata meie majandusel taastumiseks ette valmistuda.

Mul on hea meel, et eelarve need aspektid hõlmavad järk-järgult üha suuremat osa eelarves ja põllumajanduse ning mõningate teiste osakaal väheneb. Samas arvan, et trende tuleb kiirendada ning peame jätkuvalt palju kiiremini liikuma selles suunas, et ressursse liigutatakse sinna, kus need võivad tõepoolest mõju avaldada.

 
  
  

- Raport: Christel Schaldemose (A6-0064/2009)

 
  
MPphoto
 

  Simon Busuttil (PPE-DE),(MT) Hääletasin selle raporti alternatiivse muudatusettepaneku poolt ning keeldusin hääletamast, kui jõudsime põhilise muudatusettepanekuni. Pole kahtlustki, et online-hasartmängude sektoris on ausus väga oluline. Peame kindlustama, et suudame tagasi tõrjuda igasuguse kuritegevuse, mis võiks seda mõjutada. Samas ei tähenda see seda, et peaksime pöörduma protektsionismi juurde. Peame meeles pidama, et vabadus pakkuda teenuseid Euroopa Liidus on tunnustatud ühenduse põhiprintsiip ja seetõttu ei tohiks me abi otsida protektsionismist. Lisaks tasuks märkida, et Internet, rääkides siis online-hasartmängudest, juba pakub meile palju turvameetmeid, mille saame endale vundamendiks võtta, näiteks kohustus enne mängimisvõimaluse saamist ennast registreerida või teatud tegevuste jälgimine, mis võivad olla pettustega seotud või isegi kasutatavate krediitkaartide tuvastamine. Seetõttu peame aususele ütlema „jah” ja protektsionismile „ei”.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). (CS) Daamid ja härrad. Interneti-hasartmängude kasv on uus fenomen, mis ei tunne riigipiire, mis toob endaga kaasa negatiivsed tagajärjed, millele peame ühtsel ELi tasandil viivitamata vastu seisma, et kaitsta efektiivselt lapsi ja noori. Liikmesriigid peavad võimalikult kiiresti kehtestama ühtse määruste paketi tasude kohta, sh ka isikutuvastuse ja vanuse kontrolli. Võtmeküsimus on loomulikult ennetamine ja seetõttu propageerin üle-Euroopalist keeldu hasartmängureklaamidele, mis on suunatud noortele, just nii, nagu meil on keelud alkoholi ja tubaka reklaamid. Peame jälgima ka selle meelelahutustööstuse teisi negatiivseid mõjusid, sh rahapesu ja organiseeritud kuritegevust üldiselt. Ja mis puutub nendesse valdkondadesse, siis olen täiesti vastu vabaturule.

 
  
MPphoto
 

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE).(IT) Härra juhataja, ma polnud kindel, kuidas ja mis põhjusel hääletada proua Schaldemose raporti korral, mis puudutas online-hasartmängude ausust. Küsisin siis oma pensionäride käest. Eile kohtusin pensionäri Ugo Rossiga, kes on pensionil oskustööline. Ta lausus: „Aa, online-hasartmängud. Kaotasin 10 000 eurot.” Natuke hiljem kohtusin pensionärist proua Lucia Annonega. Ta lausus: „Ära räägi mulle online-hasartmängudest. Kaotasin 100 000 eurot.” Hääletamise viisi osas langetasin otsuse siis, kui isegi mu ema, kes on 94 aastat vana, ütles: „Sa andsid mulle arvuti ning olen kaotanud kogu 2009. aasta märtsi pensioni, 450 eurot.” Nii et, ei, härra juhataja. Sellel hetkel otsustasin, et protesteerimaks hasartmängurluse vastu ja selleks, et see juuritaks Euroopast välja, pidin hääletama antud raporti vastu.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – Härra juhataja, online-hasartmängude küsimuses peavad olema selged ja ühetimõistetavad seadused, mis piiravad ja reguleerivad hasartmängutööstuse peaaegu 3 miljardi euro suurust iga-aastast brutokäivet ja peavad selle üle arvet. Siiski, pr Schaldemose andmete põhjal on see 3 miljardit eurot ainult 5% kogu Euroopa Liidu hasartmänguturust.

Seetõttu on antud valdkonna olulisus ja mõju selgesti tuntavad, nagu ka selle ohud. Hasartmänge seostatakse sageli õigustatult rahvusvahelise kuritegevusega ja piiriüleste ebaseaduslike hasartmängude korraldamisega, mida on palju lihtsam Internetis läbi viia ja mis on ohuks paljude riikide seadustele ja milles peituvad ohud riigi suveräänsusele.

Oluline on esile tõsta ka negatiivseid efekte tervisele, mida hasartmängudega seostatakse. Arstina olen väga hästi teadlik sõltuvusttekitavate või kinnisideeks saanud hasartmängude kahjulikest omadustest. Neid probleeme ei saa Euroopa Parlament alahinnata.

Selleks, et lahendada pettuste, kuritegeliku käitumise ning finants- ja meditsiiniga seotud probleeme, mis tulenevad online-hasartmängudest, kutsun Euroopa Parlamenti üles hääletama korduvalt paremate lahenduste poolt tulevikus.

 
  
MPphoto
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, hääletasin antud raporti küsimuses härra Busuttiliga sarnaselt ja olin mures diskussiooni väärilisuse pärast. Antud arutelu käigus räägiti uskumatut jama, nagu tõestas minu kolleeg härra Fatuzzo, kes just lahkus. Täielik lollus on öelda, et kuna kolm vanainimest kaotas vabatahtlikult raha, siis peaksime keelama online-hasartmängud kogu mandril.

Arutelu käigus tulid esile mitmed riikidevahelised erinevused ja arutelust puudus igasugune ausus. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon tellis uuringu, millest selgus, et online-hasartmängudel on sama kahjulik mõju kui tavalisel mängukohal, mida haldab riiklik loteriiettevõte. Selles oli üks mõistlik punkt, mis rääkis õiglasest kasusaamisest, et tagada spordis ausust. Kahjuks on see arutelu kasvatanud online-mängurite ja spordi juhtorganite vahelist lõhet laiemaks kui kunagi varem, selle asemel et tuua neid kokku kõiki rahuldava lahenduse leidmiseks. See on näidanud täiesti selgelt, et vaja on kohtumispaika, kus need kaks rühma saaksid kohtuda ja teema üle arutleda. Kahjuks pole selleks kohaks see koht siin.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, me kõik teame, et hasartmängude teema põhjustab väga palju emotsioone. Selleks on vaja kuulata enne mind esitatud kõnesid. On neid, kes usuvad, et hasartmängud on saatana kätetöö, ja need, kes selles osalevad, väärivad põrgutules piinlemist ning kõiki kaotusi, mida nad kogevad maapealses ja surmajärgses elus. Tunnistan, et see on äärmuslik vaatepunkt, kuid vaadates, millist keelt on käesolevas raportis kasutatud, näiteks probleemid läbipaistva sektoriga, mis kaitseb üldsuse ja tarbija huve, pettuste ja muu kriminaalse käitumisega võitlemine, tarbijakahjude ennetamine, siis kõik neid tundeid on väljendatud, kuigi palju kammitsetumalt, selles online-hasartmängude raportis.

Samas võtke arvesse käesoleva raporti silmakirjalikkust. See kujutab online-hasartmänge negatiivse ja kahjulikuna, kuid ei ütle midagi riigi monopolide kohta, kes peituvad emotsionaalse keelekasutuse taha ja jätkavad eraettevõtetest innovaatiliste konkurentide turult väljasurumist. Jäägem arutelu teema suhtes ausaks. Arutelu toimub eesmärgiga säilitada riiklikku monopoli ja me teame, millega see lõpeb. See lõpeb pärisorjusega.

 
  
  

- Raport: Maria Petre (A6-0088/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, kvaliteetne toit pole Euroopas püüdlus. See peab jätkuma tegelikkusena. Kuid selle tootmisega peab kaasnema õiglane ja konkurentsivõimeline kasu. Meie põllumajandustootjad peavad olemas suutelised teenima piisavalt, et katta ELi toiduohutuse, loomade heaolu ja keskkonnanõuetest põhjustatud lisakulusid. Konkureerides odavate ja madalama kvaliteediga importtoodetega, pole kvaliteet tihti piisavalt heaks konkurentsieeliseks. Siit ka ühise põllumajanduspoliitika rahastamise roll, mis on vajalik meie tootjate konkurentsivõime säilitamiseks. See peab olema see quid pro quo, et tasakaalustada ELi määruste kehtestatud suuri kulusid.

Mõistan ka hukka tootjate pidevat ärakasutamist suurte turustajate poolt, kes nüüd valitsevad Euroopa toiduturgude üle. Nad kasutavad jätkuvalt ära oma võimupositsiooni ja tootjaid ekspluateeritakse igal võimalusel, isegi sinnamaani, et nad peavad ise oma reklaami eest maksma.

 
  
  

- Raport: Jonathan Evans (A6-0011/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, tänan võimaluse eest selgitada oma hääletust. See võib-olla üllatab teid, et tegelikult hääletasin käesoleva raporti poolt, võttes arvesse, et autoriks oli minu väga hea konservatiivist Briti kolleeg.

Majandusraskuste ajal peame ettevaalikult suhtuma üleskutsetesse, millega taotletakse veelgi suuremat protektsionismi ning soovitakse, et peataksime oma tavapäraste eeskirjade rakendamise konkurentsi ja riigiabi küsimustes. Protektsionismi üleskutse on esitanud president Sarkozy, kes väidab, et maksumaksjate raha tuleks kasutada prantsuse autotööstuse kaitseks. Samasuguseid pakette näeme Ameerikas. Minul tekkis huvi, kui nägin mõni päev tagasi ühes Ameerika ajakirjas reklaami, mille olid tellinud Ameerika autoettevõtted, kus oli järgmine tekst: sa ei tahtnud meie autosid osta – seetõttu võtame su raha ikka ära sinu maksumaksjate raha kaudu, et hoida meie ettevõtteid elus.” Tundub, et asi on läinud siis nii kaugele. Kuna ettevõtted ei pakkunud selliseid kaupu ja teenuseid, mida tarbijad soovisid osta, heidame kõrvale riigiabi eeskirjad ning hoiame elus ettevõtteid, mis ei pruugi pikemas perspektiivis ellu jääda. Saame aru töökohtade olulisusest, kuid veendugem, et võtame vastu häid majandusotsuseid.

 
  
  

- Raport: Edit Herczog (A6-0074/2009)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). (CS) Härra juhataja, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ei ole kahjuks endiselt majanduse selgrooks, seda eriti uutes liikmesriikides, kuid siiski esindavad nad mingil määral tööhõive kindlustundega seotud lootusi. Loomulikult vajame paindlikumaid tööhõiveseadusi, et need väikeettevõtted saaks uutele nõudmistele paindlikult reageerida ja spetsialiste lihtsamalt uute eesmärkide valguses premeerida. Peame muutma lihtsamaks ettevõtete asutamise, kuid ka likvideerimise. Kõige olulisem on see, et meil peab olema lihtsam ligi pääseda mitte ainult krediidile, vaid ka Euroopa fondide finantsressursside kasutamisele. Seda kõike me teame. Viimase viie aasta jooksul oleme siin Euroopa Parlamendis päris palju tööd teinud, kuid liikmesriigid peavad neid aspekte käsitlema ja rakendama selle asemel, et lihtsalt neist rääkida. Nüüd kriisi ajal on enam kui selge, mis on antud valdkonnas unarusse jäetud, eriti uutes liikmesriikides. Hääletasin proua Herczogi raporti poolt, kuid kogu tegevus on mõttetu, kui liikmesriigid pole nõus selle kallal tööd tegema.

 
  
MPphoto
 

  Milan Gaľa (PPE-DE). (SK) Härra juhataja, hääletasin proua Herczogi raporti poolt. Euroopa Liidus on 23 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtet. Nad moodustavad 99% kõikidest ettevõtetest ning annavad tööd rohkem kui 100 miljonile ELi kodanikule. Praegusel kriisiajal on nad seetõttu olulised majanduskasvu, sotsiaalse sidususe ja eriti töökohtade loomise seisukohast. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on väga innovaatilised ning neil on suur arenguvõime. Nad aitavad märkimisväärselt kaasa Lissaboni eesmärkide rakendamisele.

Krediit ja laenud on Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete peamised finantsallikad. Kuna väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid peetakse riskialtimateks, siis on neil keeruline finantsile juurde pääseda. Eriti oluline on luua väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele soodsad tingimused rahaliste vahendite saamiseks nii laenude kui ka ELi fondide kaudu ja tagada seeläbi nende äritegevuse pikaajaline jätkusuutlikkus.

 
  
MPphoto
 

  Neena Gill (PSE). – Härra juhataja, toetasin seda raportit, sest nagu juba kuulsime, väikeettevõtted on meie majanduse selgroog. Mitmete liikmesriikide majanduse taastamise plaanid on tõstnud esile väikeettevõtete olulist võimalikku rolli meie majanduse taastumisel praegusest kriisist.

99,2% minu piirkonna ettevõtetest annab tööd vähem kui 49 inimesele. West Midlandsis on Ühendkuningriigi piirkondade arvestuses suurim proportsioon väikeettevõtteid. Eeldusel, et liikmesriikide pädevust võetakse korralikult arvesse näiteks sellistes valdkondades nagu kollektiivläbirääkimiste õigused, läheb see raport üpris kaugele, kindlustades, et me kõik mõtleksime kõigepealt väikeettevõtete peale.

Eriti tervitan antud raporti rõhuasetust probleemidele, millega väikeettevõtted peavad silmitsi seisma seoses krediidile juurdepääsu, aja ja allikatega, koolituseks ja väljaõppeks ning – mis kõige olulisem – arendustööks. Üha tähtsusetumaks muutuvad riigipiirid väikeettevõtetele, kes ajavad äri partneritega üle Euroopa. Samas peame neid meetmetega piiriülesel kauplemisel kaitsma ja ühena sellistest meetmetest on näiteks minu päevakorda tagasi toodud võlgniku varade raport.

EL mängib olulist rolli ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimise kindlustamisel, mis tähendab, et me peaks tagama pangavälise mikrokrediidi kättesaadavuse. Saame seda täide viia struktuurifondide kasutamise ja mikrokrediidiinstitutsioonide rajamisega, ilma et peaks maksumaksjalt raha võtma. See algatus piirab töötust ja taaskäivitab meie majanduse.

 
  
MPphoto
 

  Gary Titley (PSE). – Härra juhataja, tervitan antud raportit, kuid ühe või kahe väikese reservatsiooniga. Oleme minu kolleegilt, proua Gillilt kuulnud, kui olulised on väikeettevõtted majandusele ja kuidas nemad võtavad praeguste hetke probleemidest tekkinud peamise löögi enda peale. Probleem peitub selles, et Euroopa Liit mõtleb peamiselt suurettevõtete peale, on siis tegemist seadusandluse, turgudele ligipääsu või rahastamisega.

Räägime sageli paremast regulatsioonist, kuid mida me tegelikult vajame, on proportsionaalsus. Peame kindlustama, et meie seadusandlus on proportsioonis nende probleemidega, millega me tegeleme, ja eriti rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooniga, millest täna rääkisime. Muret tuntakse eelkõige suurettevõtete ja mitte väikeettevõtete pärast ning me peaks selle üle arutlema.

Tervitan selliseid algatusi nagu JASMINE, mis minu arvates viivad meid õiges suunas, kuid peame mõtlema ka rahastamise, turule juurdepääsu ja seadusandluse seisukohtadest ning ka väikeettevõtete spetsiifiliste vajaduste peale.

Soovin esitada ühe spetsiifilise palve: meil on ühtne turg, kuid meil pole ühte ühenduse patenti. Oleme sellega nüüdseks aastaid tegelenud ja on tõepoolest häbiväärne, et me ei suuda seda probleemi lahendada. Sellest võib-olla Euroopa Liidu ettevõtetele kõige rohkem abi. Asugem asja juurde.

 
  
MPphoto
 

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, tänan tõlke, et nad olid nõus siia jääma, sest härra Beazley võttis neilt kaua aega tagasi võimaluse lõunale minna.

Peaksin alustama selgitusega selle kohta, et suurde fraktsiooni kuulumine ei tähenda alati head. Mõningates olulisimates aruteludes on väga raske saada kõneaega, kui kõneleja pole nõus suure fraktsiooni seisukohaga, ilma et ei peaks kas täielikult oma arvamust kompromissile ohvriks tooma või lõpmatuseni kestvates meeletult igavates kohtumistes pugema, ja seetõttu on minusugustele inimestele hääletuste seletused väga olulised.

Arvan, et üldjoontes peaksin Small Business Act algatuse või tõesti igasuguseid väikeettevõtete vajadusi tunnistavaid püüdlusi heaks kiitma. Tõepoolest, halb seadusandlus sel ajal, kui ise väikeettevõtjana tegutsesin, oli minu poliitikasse tuleku põhjuseks. Püüdsin muuta ühte spetsiifilist olukorda.

Samas olen üpris kindel, et igasugune määrus, mis siit pärineb, loob kindlasti rohkem väikeettevõtteid. Kuid praegu tunduvad suurettevõtted olevat need, kes suure Euroopa regulatsiooni tõttu muutuvad järk-järgult väikeettevõteteks, kus töötajate arv on väiksem, sest nad vähendavad antud määruse tõttu oma käivet ning viivad töökohad meie mandrilt minema. Meie selles kojas peame käituma väga ettevaalikult, et me suudaksime julgustada inimesi rajama uusi ettevõtteid ning ei julgustaks töökohtade liikumist teistele mandritele, sest võime reguleerida ka töökohtade kadu.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, nagu eelmine kõneleja tänan ka mina kõiki tõlke, kes on pidanud meie kõnesid kuulama. Olen kindel, et teile pakub see palju vähem rahuldust kui meile.

Kaks minu lemmikmotot – põhjustel, mis ei pruugi olla ilmsed – on väike on ilus ja suurus ei loe. Esindan Londonit, mis minu arvates on parim linn maailmas ning maailma parima riigi pealinn. Kuigi meil pole enam meie suitsukorstendega tööstuseid, on meil palju loomevaldkondades ja moetööstuses tegutsevaid väikeseid, innovaatilisi ettevõtteid, kes loovad tõelises kasvuvaldkonnas kogu aeg töökohti.

Nagu eelmine kõneleja mainis, näeme palju Euroopa määruseid, mille eesmärk tundub olevat aidata ettevõtteid, kuid tihti on see suurettevõtete lobitöö tulemus, kes soovivad väikeettevõtteid eemal hoida. Mõned aastad tagasi einestasin ühe tähtsa suurettevõttega, kes kirjeldas väikeettevõtteid muidusööjatena. Sellise suhtumise vastu peame võitlema. Samuti peame väikeettevõtteid abistama riiklike tellimuste ja suurettevõtetega konkureerimisega seoses, kuid eriti praegu – krediidipuuduse ajal – peame kindlustama, et elujõulised väikeettevõtted jätkaksid kasvamist, looksid rikkust ja töökohti kõikjal Euroopa Liidus.

 
  
  

Kirjalik selgitus hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Paolo Costa (A6-0049/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin härra Costa raporti poolt, mis puudutas teatud sätete muutmist liikmesriikide ja Armeenia Vabariigi vahel kehtivates lennundusteenuste kahepoolsetes lepingutes. Arvan, et tuleks lisada määramissäte, et ei tekiks eristusi ühenduse, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi vedajate vahel. Lisaks toetan ka artiklisse 5 lisatud muudatusettepanekut, mis on seotud õhutranspordi tariifidega, mille alusel Euroopa Ühenduse siseselt toimuv vedu peaks olema allutatud Euroopa Ühenduse õigusele. Usun, et need muudatusettepanekud toovad kasu nii lennutranspordi sektoris tegutsevatele ettevõtetele kui ka kodanikele, kes saavad kasu toimingute bürokraatiaga seotud lihtsustamisest ja juriidiliste konfliktide lahendamisest, mis leiavad tavaliselt aset juhtumite korral, kus ühel ajal kehtivad ühenduse määrused ja kahepoolsed lepped.

 
  
  

- Raport: Paolo Costa (A6-0059/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. – Mõistan, et Costa raport käsitleb liidu ja Iisraeli vahelise lennundusteenuse tehnilisi aspekte. Siiski hääletasin raporti vastu, protestimaks Iisraeli valitsuse ülekohtuste tegevuste vastu Gazas, isegi kui Hamasi võitlejate poolt läbi viidud raketirünnakuid Iisraeli asunduste pihta ei saa õigustada ja igaüks mõistab, et Iisrael reageerib sellele.

Probleem on selles, et hiljutine sissetung Gazasse oli täiesti ebaproportsionaalne ja suuresti valimatu, kus hukkunute arv süütute Palestiina meeste, naiste ja laste seas oli sada korda suurem kui Iisraeli armees.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. (PL) Hääletan raporti poolt, mis käsitleb EÜ ja Iisraeli vahelise lennundusteenuse lepingu mõningaid aspekte. Nõustun raportööri ettepanekuga, et leping tuleks allkirjastada.

Arvan, et muudatusettepanekud seoses määramise, lennukikütuse maksustamise ja hinnakujundamise sätetega on asjakohased, võttes arvesse praegu kehtivaid kahepoolseid leppeid. Loodan, et lähtudes vastastikusest usaldusest teiste fraktsioonide süsteemide vastu, aitame kaasa lepingu rakendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin härra Costa raporti poolt, mis puudutab Euroopa Ühenduse ja Iisraeli vahelise lennundusteenuse lepingu mõningaid aspekte. Nõustun raportööriga, et teatud teenuste valdkonnas tuleks julgustada Iisraeli riigiga koostöö tegemist, nagu näiteks lennundusteenused, kuid mitte ainult vastastikuse kasu, vaid ka positiivsete välisefektide tekkimise tõttu ümbritsevas piirkonnas. Olen ise raporti raportöör, mis käsitleb Iisraeliga ühtse õhupiirkonna väljatöötamist komisjoni ettepaneku raames, mis puudutab üleilmset lennunduskokkulepet selle tähtsa Euroopa Liidu partneriga Lähis-Idas ja Euroopa naabruspoliitika kontekstis ning ühe peamise kaubanduspartneriga Euromedi alas.

Ka on Iisrael kaua aega olnud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liige ja täitnud oma kohustusi ning kehtestanud poliitikad, mis vastavad selle valdkonna rahvusvahelisele seadusandlusele, eriti ohutuse ja julgeoleku, kuid ka keskkonnakaitse ning lennuettevõtete töötajate heaolu küsimustes. See kõik kokku tähendab, et eelmainitud kõikehõlmavat lepet tuleks rakendada ühenduse tasandil, pöörates samal ajal suurt tähelepanu kasvava lennuliikluse keskkonnamõjudele ja juurepääsutingimuste võrdsusele.

 
  
  

- Raport: Joseph Borrell Fontelles (A6-0073/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin EÜ ja Lõuna-Aafrika lepingu täiendava protokolli poolt, mille eesmärk on arvesse võtta Rumeenia ja Bulgaaria liitumist ELiga.

Rumeenia ka Bulgaaria ELi liitumise tulemusena annab Euroopa Parlament oma nõusoleku nõukogu otsuse projektile, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel sõlmitud kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokolli sõlmimist, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga.

Minu arvates on eriti oluline, et kõikides ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitavates lepingutes on Rumeenia ELi liikmesriigina. Rumeenia on Euroopa perekonna täieõiguslik liige ning ta peaks olema lisatud kõikidesse ELiga seotud dokumentidesse. Rumeenia peab saama kasutada ELi liikmesriigi õigusi ja kanda kohustusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult.(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Keeldusin hääletamast härra Borrell Fontelles'i raporti üle, mis käsitles EÜ ja Lõuna-Aafrika lepingu lisaprotokolli võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ELiga. Ma ei nõustu täielikult minu kaasliikme tehtud tööga.

 
  
  

- Raport: Jeanine Hennis-Plasschaert (A6-0061/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult.(IT) Tänan teid, härra juhataja. Schengeni lepingu kohaldamisest alates on toimunud suur areng. Lepe muutis radikaalselt paljude Euroopa kodanike elusid, keskendudes piiri haldamise uuele lähenemisele.

Uus faas, mis on pühendatud integreeritud piirihaldusele, algas 2002. aastal, ja see pani aluse ühisele õigusaktide kogu loomisele, ühisele kooskõlastusmehhanismile, operatiivkoostööle, ühisele integreeritud riskihaldusele, töötajate koolitusele ja koormusjaotusele liikmesriikide vahel, mis oli ettevalmistusperiood Euroopa Piirivalvekorpuse rajamiseks.

Nüüd, kui see faas on lõpetatud, on aeg vaadata tulevikku, et jõuda tõeliselt integreeritud piirihalduseni, täitmaks kahte eesmärki, milleks on julgeoleku parandamine ja kolmandate riikide kodanike reisimise lihtsustamine. Seepärast pooldan komisjoni poolt parlamendile esitatud ettepanekuid, millest mitmetele on minu raportis juba tähelepanu juhitud, mis käsitleb neid ühenduse eeskirju, mis on seotud inimeste piiriülest liikumist reguleerivate ettekirjutustega. Antud juhul tundub paratamatu, et jätkame sellel rajal ja anname pooldava hinnangu sisenemist ja väljumist registreeriva süsteemi loomisele, hõlbustades reisijate piiriületusi ja võttes kasutusele reisi kinnitamise elektroonilise süsteemi.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult.(PT) Liikmesriigid vastutavad ikka oma piiride valvamise eest, kuid ainult üldlepe ja ühine poliitika annab meile võimaluse võidelda piiride ja migrantide voolu haldamise peamiste väljakutsega.

Sisepiirideta ala ei toimi, kui välispiiride valvamisel puudub vastutus ja solidaarsus. Meeles tuleks pidada selle peamist põhjust. ELi välispiire ületab igal aastal rohkem kui 300 miljonit reisijat.

Tõeliselt integreeritud piirihaldus peab tööd tegema kahe peamise eesmärgi nimel: julgeoleku suurendamine ja piiride ületamise lihtsustamine nendele, kes püüavad siseneda seaduslikult ja legitiimsetel põhjustel.

Me ei saa aga jätkata üksikute eraldiseisvate uute algatuste vastuvõtmistega, kui meil puudub suur kõikehaarav ELi piiristrateegia plaan. Oluline on ka hinnata eksisteerivaid süsteeme, et kaaluda, kas uusi instrumente on tõepoolest vaja luua, ning samuti tuleb arvestada nende püsivuse, usaldusväärsuse, koostalitlusvõime ja kuludega ning kas üksikisikute põhiõigustele pööratakse piisavalt tähelepanu.

 
  
MPphoto
 
 

  Gérard Deprez (ALDE), kirjalikult. (FR) Toetan proua Hennis-Plasschaert’i raportit järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete kohta.

Seistes silmitsi väljakutsega samaaegselt tõhustada sisejulgeolekut ja hõlbustada kolmandate riikide kodanike reisimist, on komisjon esitanud kolm lahendust: sisenemise ja väljumise registreerimine peamiselt selleks, et käsitleda nähtust seoses inimestega, kes jäävad riiki kauemaks kui viisaga lubatud; piiri ületamise lihtsustamine heausksete reisijatele; ning reisiloa elektroonilise süsteemi kasutuselevõtmine süsteemi näite alusel, mida on USAs alates jaanuarist kohaldatud. Viimase punkti osas rõhutaksin komisjoni poliitikauuringu olulisust, mis analüüsib seda tüüpi süsteemi tõhusust, mõju ja praktilist teostatavust: meil peab olema juurdepääs objektiivsele hinnangule selle kasulikkusest ja selle tegeliku, mitte üksnes eeldatava lisaväärtuse kohta.

Me ei tohi unustada, et enne kõnealuse muljetavaldava vahendi kasutuselevõtmist on kaks eeltingimust: peame kiirendama SIS II rakendamist, et võimaldada passide ja viisade biomeetrilist kontrolli ja peame läbi vaatama süsteemi mõju isikuandmete kaitsete tagamaks, et meede on proportsionaalne.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult. (FR) Sellist haruldast sündmust tasub esile tõsta. Kõnealune omaalgatuslik raport ELi välispiiride haldamise tuleviku kohta on mõistlik ning sellest paistab teataval määral realistlikku suhtumist, sest esimese etapina tehakse ettepanek ELi piiride haldamine uuesti läbi vaadata – kriitiline, põhjalik olemasolevate süsteemide toimimise ja tõhususe analüüs ning kuidas nad vastastikku mõjuvad.

Olemata kergeusklikud, võime olla optimistlikud ja seejärel võib-olla arutelu pidada.

Lihtsalt näitena aitamaks meil mõista kõnealuse teksti autorite mõtteviisi, on siinkohal toodud kaks lõiku.

Esimeses tunnistatakse, et „tasakaalu leidmine üha suurema hulga inimeste vaba liikumise ja liidu kodanike suurema julgeoleku tagamise vahel ei ole kerge ülesanne…”. See on kahtlemata tõsi, kuid teises kohas loeme, et „piiride turvalisuse suurendamise meetmed peavad üha enam globaliseeruvas maailmas käima käsikäes reisijatevoogude hõlbustamise ja liikuvuse edendamisega”.

Selline skisofreenia on meile üsna arusaamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Roselyne Lefrançois (PSE), kirjalikult. – (FR) Kohe algusest on minul, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kõnealuse raporti variraportööril olnud tõsised kahtlused Euroopa Komisjoni teatises mainitud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasulikkuse ja tõhususe suhtes. Sellise süsteemi rakendamine, mis on otseselt inspireeritud US-VISIT programmist, tähendaks tohutute investeeringute tegemist selleks, et näha ainult väga ebakindlaid tulemusi võitluses nii ebaseadusliku sisserände kui ka kuritegevusega. Seda näitab igal juhul USA eksperiment.

Lisaks sellele kujutavad kavandatud meetmed, mis põhinevad massilisel isikuandmete kogumisel, minu arvates ohtu eraelu puutumatuse kaitsele. Seda seisukohta jagab Euroopa andmekaitseinspektor.

Mitmete minu esitatud muudatusettepanekute vastuvõtmise tagajärjel, mille eesmärgiks oli rõhutada kahtlusi seoses süsteemi vajalikkuse ja proportsionaalsusega ning kritiseerida kahtluse õhkkonda, mis üha enam läbib otsuseid seoses välispiiride haldamisega, toetan raportit täiskogus.

Ajal, mil maailma majandus on kriisi sukeldunud, on Euroopa eelarve jaoks kahtlemata teisi prioriteete.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Omaalgatuslik raport ELi piirihalduse kohta on oluline, sest see on juhiseks õigusaktidele, mille EÜ 2009. aastal esitab. Fraktsiooni PPE-DE raportöörina usun, et tekst peab selgemini toetama järgmiste sammude ettevalmistamist integreeritud piirihalduses.

Seoses ELi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga, oli osa selle süsteemi loomiseks vajalikke andmeid juba kogutud süsteemidega, nagu VIS, SIS ja EURODAC. Komisjon peab haldama nende süsteemide omavahelisi seoseid ja laiendama nende funktsionaalsust kulude ühtlustamiseks.

ELi kodanikele pakutav võimalus kasutada automaatväravaid osana registreeritud „heauskse reisija” programmist on tervitatav, sest see aitab kiirendada reisijatevoogusid ja vältida ummistumist. Olen siiski teinud ettepaneku asendada mõiste „heauskne reisija” mõistega „sagedane reisija”, vältimaks seda, et ülejäänud reisijaid peetaks „kõrge riskiga” reisijateks.

Reisiloa elektroonilise süsteemi loomine ei ole majanduslikult õigustatud. Seetõttu tegin ettepaneku asendada see biomeetriliste passide kohustusliku kasutamisega kolmandate riikide kodanikele, kes ei vaja ELi sisenemiseks viisat.

Saavutamaks ELi strateegilisi eesmärke, ei tohiks komisjon alustada uute vahendite väljatöötamist enne, kui olemasolevad täielikult toimivad ja on usaldusväärsed.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Välispiiride julgeolek on valdkond, mida ei ole piisavalt uurinud ei meie Euroopa Parlamandis ega teised ühenduse institutsioonid. Toetasin kõnealust raportit, sest usun kindlalt, et kolmandate riikide kodanike tuvastamise olulisus ei seisne üksnes asjaolus, et see hoiab eemal inimesed, kellele ei tohiks sissepääsu lubada, vaid pigem hõlbustab see juurdepääsu seaduslikele reisijatele.

Kõnealuses raportis esitatud arvukate vajalike soovituste ja tähelepanekute seas tahaksin eriti peatuda sellel, kui oluline on piirihalduse laiaulatusliku üldkava olemasolu. Ehkki hetkel dikteerivad ELis institutsioonilisi muutusi muud prioriteedid, on muutumas väga oluliseks integreerida arvukad piiriprogrammid – kavandatud ja olemasolevad –, et vältida tarbetut dubleerimist ja kulusid.

Samuti tahan rõhutada, kui oluline on koordineerida kõnealust potentsiaalset kava Schengeni piirkonna kogemuse ja eesmärkidega, mis on selgeim näide sellisest avatud piirkonna mudelist, mida me kõik Euroopas tahame. Me ei vaja ajutisi menetlusi, rääkimata hulgast omavahel kokkusobimatutest mehhanismidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest arvan, et ELi sisepiirikontrolli kõrvaldamine on suur samm Euroopa integratsiooni protsessis, kuid see hõlmab ka uusi probleeme, millega peame arvestama.

Tervitan nõukogu algatust õigusaktide ettepanekute ettevalmistamisel aastateks 2009-2010 riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, registreeritud reisija programmi ja reisiloa elektroonilise süsteemi kasutuselevõtmise kohta. Ehkki ma usun, et kõnealuseid programme tuleks rakendada võimalikult kiiresti ja kasutada võimalikult tõhusalt, tuleb need nõuetekohaselt ette valmistada.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi nõuetekohane toimimine sõltub nii vahenditest kui ka süsteemide VIS, SIS II ja EURODAC eduka toimimise perspektiivist. Usun, et on täiesti hädavajalik koostada laiaulatuslik üldkava, milles sätestatakse ELi piiristrateegia üldine raamistik ning tagatakse kooskõlastamine ja koostöö erinevate süsteemide ning asutuste vahel, kellel on kohustused kõnealuses valdkonnas.

Peame võtma arvesse ka USA kogemust kõnealuses valdkonnas. Nõustun autoriga, et programm nagu US VISIT võib toimida tehnilisest seisukohast ja seega ei ole programm iseenesest tõke, mis takistab normaalset reisijatevoogu.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Õigussüsteem, mis on tundlik pettustele, mida on keeruline kehtestada ja sageli ei kohaldata, on üleskutse õigusrikkumistele kui just mitte lihtsalt teadmiste puudumisele. Arvestades olemasolevat teavet, tuleb uskuda, et see on üks raskusi seoses erinevate Euroopa õigusaktidega sisserände kohta. On igati teada, et seaduse keelav mõju sõltub rohkem sellest, kui tõenäoline on selle kohaldamine kui selles sisalduvatest sanktsioonidest. Need probleemid osutavad vajaduste tunnistamisele Euroopa asutuste poolt teha koostööd olemasolevate õigusaktide kohaldamisel ja ka õigusraamistiku kohandamise püüdlustele erinevates raportites kirjeldatud reaalsusele.

Lõpetuseks, nii solidaarsuse kui ka õigluse huvides tuleb rõhutada, et on vajadus pöörata tähelepanu koormale, mida välispiiride haldamine endast kõnealustele liikmesriikidele kujutab.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Rogalski (UEN ), kirjalikult. (PL) Hääletasin kõnealuse raporti poolt järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete kohta. Sooviksin siiski juhtida teie tähelepanu mitmetele olulistele küsimustele, mida tuleks tulevikus arvesse võtta.

Sisepiirideta piirkond ei toimi, kui kõnealuste piiride haldamise eest ei vastutata. Julgeoleku suurendamine piiridel, mis peaks toimuma koos inimeste vaba liikumise parandamisega aina ühtsemas Euroopas, on selle oluline element. Lõplik eesmärk peaks siiski olema tasakaalu saavutamine inimeste vaba liikumise tagamise ja suurema julgeoleku pakkumise vahel Euroopa kodanikele.

Võtmeelement peaks olema lähenemisviis, mis põhineb eraelu puutumatuse kaitsmise eesmärgil nii, et reisijate isikuandmeid ei kuritarvitata ja reisijad ise usaldavad ametiasutusi, kes andmeid valdavad. Isikuandmete kasutamine on avaliku julgeoleku seisukohast kasulik. Pidagem siiski meeles, et avalikkuse usaldus ametiasutuste tegevuse suhtes peab olema aluseks mis tahes õigusloomega seotud tegevusele kõnealuses valdkonnas. Selle saavutamiseks tuleb isikuandmeid rangelt kaitsta ja nõuetekohaselt jälgida.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, kavatsen toetada proua Hennis-Plasschaert’i raportit olulises küsimuses järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ja sarnaste kogemuste kohta kolmandates riikides. Nõustun raportööriga, et on oluline hinnata olemasolevaid meetmeid piirihalduse raamistikus enne täiendavate ressursside investeerimist ja süsteemide väljatöötamist, mida komisjon näib eelistavat, nimelt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem kõikidele kolmandate riikide kodanikele, registreeritud reisija programm, mis on samuti neile avatud, ning raamistik kohalike registreeritud reisija kavade ja automatiseeritud piirikontrolli väljatöötamiseks. Kõnealuste menetluste potentsiaal on suur, kuid tuleb rõhutada ja selles osas tervitan raportööri tööd, et täielikuks prioriteediks tuleb seada isikuandmete kaitse tagamine ja tehnoloogia väljatöötamine, mis on minimaalselt invasiivne inimeste konfidentsiaalsuse seisukohast, unustamata lõpuks põhjalikku kulude ja tulude analüüsi.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Pidades silmas vaba liikumise olulisust Euroopa projekti osana, on aastate jooksul vastu võetud meetmete eesmärgiks olnud nõrgendada kontrolli sisepiiridel. Need sammud peavad siiski peegelduma meetmetes, mis tugevdavad kontrolli välispiiridel.

Olukorras, kus näiteks 2006. aastal registreeriti ELis kuni 8 miljonit ebaseaduslikku sisserändajat, arvan, et komisjoni algatus võtta kasutusele riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, registreeritud reisija programmi ja reisiloa elektroonilise süsteem aastatel 2012–2015 on vajalik. Euroopa piirkond ilma piirideta, mis muudetakse soovist reaalsuseks, saab toimida ainult siis, kui võtame ühise vastutuse, ja näitame üles solidaarsust välispiiride haldamisel – ülesanne, milles mängivad suurt rolli liikmesriigid, mis asuvad ELi piiridel, sealhulgas Rumeenia.

Me ei tohiks siiski unustada asjaolu, et piirikaitsesüsteeme on juba olemas, nagu näiteks EUROSUR ja FRONTEX. Seega on oluline nende funktsionaalsuse suhtes hinnata, mil määral saab uus algatus neid täiendada tekitamata dubleerimise ohtu. Lisaks peame pidevalt keskenduma inimese eraelu puutumatuse õiguse austamisele ning uute, vähem invasiivsete tehnoloogiate väljatöötamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Strož (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Tahaksin eelkõige öelda, et ma ei ole üldse nõus ühe peamise raportis tehtud järeldusega, milleks on see, et piirikontrolli kõrvaldamine ELi sisepiiridel on Euroopa integratsiooni suuremaid edusamme. Piirikontrolli kõrvaldamine on üksnes ELi neoliberaalse projekti ning selle olulise huvi vältimatu tagajärg kapitali, kaupade ja isikute (teisisõnu töötajate) vaba liikumise suhtes. EL peaks eelkõige üles märkima edusamme rahu ja sotsiaalpoliitika valdkondades, kuid kahjuks on need muidugi alati palju väiksemaarvulised.

Raportis võetakse iseenesestmõistetavana ka seda, et ELi välispiiride haldamise valdkonnas peaksime jäljendama USAs kasutusele võetud süsteeme. See on lihtsalt vale, pidades silmas väga reaalset ja tugevalt pealesurutud „raudset eesriiet” USA ja Mehhiko vahel. ELi välispiiridega seoses tahaksin samuti rõhutada, et hiljutine minevik Euroopas on selgelt näidanud, et poliitilisi ja sotsiaalseid probleeme ei saa lahendada politsei- või rutiinsete meetmetega.

 
  
  

- Raport: Klaus-Heiner Lehne (A6-0040/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Käesolevas selgituses hääletuse kohta soovime meie, Euroopa Parlamendi Rootsi sotisaaldemokraadid selgitada, miks otsustasime hääletada härra Lehne raporti poolt äriühingu registrijärgse asukoha piiriülese muutmise kohta. Usume, et see on oluline täiendus Lehne raportile Euroopa osaühingu põhikirja kohta.

Usume, et ühtse määruste kogu puudumine äriühingu registrijärgse asukoha muutmise kohta tekitab probleeme äriühingutele, kes soovivad liikuda üle piiri siseturul, sest nad on praegu kohustatud äriühingu likvideerima ja ettevõtte tegevuse lõpetama, et oma registrijärgset asukohta muuta. Samuti arvame, et on hea, et Euroopa Parlament teeb ettepaneku, et registrijärgse asukoha muutmine ei tohi hõlmata õiguslikest, sotsiaalsetest ja maksutingimustest kõrvalehiilimist. Samuti tervitame asjaolu, et Euroopa Parlament rõhutab, et registrijärgse asukoha muutmine peaks olema maksu osas neutraalne.

Me ei nõustu siiski komisjoni kõikide järeldustega seoses aruteludega raporti kohta. Näiteks ei nõustu me põhjenduse G sõnastusega, milles öeldakse, et Euroopa Parlament ei saa väljastada õigusakte, mis on vastuolus Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega. Tahaksime juhtida tähelepanu sellele, et Euroopa Parlament koos nõukoguga koostab õigusakte ning seejärel on see Euroopa Kohtu ülesanne neid õigusakte tõlgendada, mitte vastupidi. Lisaks tahaksime, et raportist jäetaks välja sõnad „Euroopa Parlament [...] rõhutab Lissaboni strateegia kontekstis maksukonkurentsi positiivset mõju majanduskasvule”.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletasin härra Lehne raporti vastu äriühingu registrijärgse asukoha piiriülese muutmise kohta. Tegelikult usun, et äriühingu piiriülest ümberasumist ei tohiks käsitleda ühe peamise elemendina siseturu väljakujundamisel, vaid – nagu sageli juhtub – viisina minna mööda siseriiklikest õigusaktidest erinevatel teemadel (muuhulgas maksustamine). Seega olen kõnealuse raporti vastu, sest on tõeline oht, et äriühingute registrijärgse asukoha piiriülese muutmisega hiilitakse mööda Euroopa Liidu õiguslikest, sotsiaalsetest ja rahanduslikest nõuetest.

 
  
  

- Raport: Giusto Catania (A6-0050/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN ), kirjalikult. (PL) Härra juhataja, toetasin Giusto Catani raportit. Minu arvates peame Dublini määruse üle vaatama, et riigi otsus, kes vastutab varjupaigataotluse käsitlemise eest, võtab arvesse varjupaigataotleja individuaalseid vajadusi. Peame rõhutama varjupaigataotlejate integratsiooni oma uude keskkonda ja tagama, et neile antakse võimalus õppida riigi keelt, kus nad viibivad, sest see suurendab nende võimalusi assimileerida oma uude kultuuri.

 
  
MPphoto
 
 

  Guy Bono (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin kõnealuse omaalgatusliku raporti poolt, mille koostas Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni Itaalia liige Giusto Catania Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta.

Kõnealuse raporti tekst keskendub varjupaigataotlejate olukorrale, kelle saatus on nagu õnnemäng sõltuvalt riigist, kuhu nad satuvad ja mille kinnipidamistingimused on kohati vaevu väljakannatatavad. See on olukord, mis eriti mõjutab piiririike, kuid mida tuleb arvesse võtta Euroopas. Kaalul on varjupaigataotlejate põhiõigused nagu ka teatavate riikide suutlikkus tulla toime kõnealuse rändesurvega. See on ühine vastutus.

Kõnealuse raporti tugevus on selge ülevaate andmine olukorrast ja väljakutsete täpsustamine, mis Euroopa Liidu ees seisavad kõnealuse arutelu kontekstis.

Selle hääletusega liitun Prantsuse sotsialistidega mõistes hukka olukorra, mis ei ole enam vastuvõetav ja mida Euroopa demokraatliku institutsiooni ja inimõiguste kaitsjana peab parandama.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. – Olen Euroopa ühtse sisserände- ja varjupaigapoliitika suunas tegutsemise vastu. Usun, et ühtlustatud varjupaigasüsteem kahjustab Ühendkuningriigi suveräänset õigust ise otsustada, kellel tohiks ja kellel ei tohiks lubada taotleda varjupaika minu kodumaal. Lisaks usun, et ühine varjupaigasüsteem nõrgendab Briti ministrite ja parlamendiliikmete vastutust kodanike ees, kes neid valivad.

Nõustun, et arenenud riikidel nagu minu kodumaa on humanitaarne kohustus inimeste ees kolmandatest riikidest, kes on seisnud silmitsi või seisaksid silmitsi tagakiusamise, piinamise või surmaga, kui nad peaksid tagasi minema. Olen siiski mures, et võttes ära Ühendkuningriigi iseseisva võime jälgida ja reguleerida varjupaigataotlejatest sisenejaid, seaksime end potentsiaalselt täiendavalt terrorirünnakute ohtu.

 
  
MPphoto
 
 

  Gérard Deprez (ALDE), kirjalikult. (FR) Toetan härra Catania raportit Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta.

Kõikidel poliitilistel pagulastel on õigus siseneda Euroopa Liitu ja kui nende staatus on tunnustatud, viibida Euroopa territooriumil. Kahjuks ei kohalda liikmesriigid praegu seda õigust ühtselt: kõnealuse staatuse tunnustamine võib liikmesriigiti erineda 0% kuni 90%.

Kui tahame kehtestada ühtlaselt kõrge kaitsetaseme kogu ELis, peame olema võimelised võtma kiiresti kasutusele mitmeid elemente. Need hõlmavad ühtse varjupaigataotluse menetluse ja ühtsete standardite kehtestamist pagulasena käsitamise kohta, õigusliku ja tõhusa solidaarsuse mehhanismi kasutuselevõtmist liikmesriikide vahel – mõned riigid on taotlustest üle uputatud ja teised pääsevad kergemini – vastuvõtutingimuste parandamist taotlejatele, eelkõige alaealistele, ja kinnipidamise kasutamise vähendamist ning Euroopa varjupaigaküsimuste tugiameti loomist.

See on kaalul kogu „varjupaika käsitlevate õigusaktide paketi” puhul, mida olema hakanud just uurima praeguse parlamendi ametiaja lõppu jõudes.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Härra Catania raporti taga on mõte, et rahvusvahelise kaitse taotlejad on ilmtingimata bone fide, aga tegelikult teavad kõik, et varjupaik on sageli tulevaste majanduslike sisserändajate ettekääne, vältimaks tagasilükkamist. Liikmesriigid omalt poolt on väidetavalt kurdid nende piinade suhtes, repressiivsed ja liiga aeglased otsuste tegemisel. Keegi ei juhi siiski tähelepanu sellele, et just menetluse kuritarvitamine ebaseaduslikel eesmärkidel aeglustab tegelike varjupaigataotluste hindamist.

Kahtlemata on neist algustest saanud alguse mõned raporti ettepanekud, näiteks ettepanekud, et varjupaigataotluse käsitlemise eest vastutav riik peaks võtma arvesse taotleja soove, et kõnealuse riigi peab lõpuks määrama Euroopa organ, et taotlejatel peaksid olema samasugused õigused kui pikaajalistel elanikel, et neil peaks olema liikumisvabadus Euroopa territooriumil jne.

Nõustume, et on vaja koostööd nende Euroopa riikidega, kes oma geograafilise asukoha tõttu on sisserändevoolude eesliinil ja kellel on raskusi nendega toimetulekul, kuid selle tulemuseks ei tohi mingil juhul olla Euroopa poliitika, mis ütleb liikmesriikidele, keda nad peavad oma territooriumil tervitama varjupaigataotlejate tujude ja riigiülese juhtimise alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Grech (PSE), kirjalikult. – Nõustume kompromissiraporti peamiste põhimõtetega ja hääletame seega selle poolt. Olles seda öelnud, ei nõustu me siiski teatavate punktidega, näiteks kinnipidamist käsitlevate punktidega. Arvan, et need ei peegelda täielikult ega tõlgenda täpselt väikeste liikmesriikide keerulist ja rasket olukorda nagu Malta.

Malta seisab silmitsi ebaproportsionaalse ebaseadusliku sisserändajate vooluga, võrreldes selle geograafiliste piirangute (121 km2), väikse elanikkonna (400 000 inimest) ja teiste piiratud ressurssidega (haldusalased, rahanduslikud jne), mida tuleks arvesse võtta kõnealuse teema reguleerimisel, arutlemisel ja õigusaktide koostamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult. (FR) Tegelikkuses on selle soovi taga luua ühtne Euroopa varjupaigasüsteem ainult üks eesmärk, nimelt anda Euroopa Liidu liikmesriikidele seaduslik võimalus võtta vastu võimalikult palju potentsiaalseid sisserändajaid hõlpsamini ja piiranguteta, mida peeti kasutuks ja inimõigustevastaseks.

Euroopa on seega uuesti kinnitanud oma seisukohta kõigi sisserändajatest elanikkondade vastuvõtjana ning märkimisväärset rõhku on asetatud mittetagasisaatmise põhimõtte täielikule austamisele ja kohustusele pakkuda abi, nagu on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis.

Seega – ja see on tõepoolest arusaadav nende sisserännet toetavate tüüpide puhul – lihtne asjaolu, et iga liikmesriik on siiski suveräänne ja iga liikmesriigi menetlused varjupaigaõiguses toovad vältimatult kaasa lahknevusi varjupaigataotluste vastuvõtmises ja on seega tõke varjupaigataotlejate üldisele vastuvõtmisele.

Seistes silmitsi peaaegu 26 miljoni riigisiseselt ümberasustatud isiku ja rohkem kui 12 miljoni pagulasega maailmas, ei pea me mitte leidma täiendavaid vastuvõtmise võimalusi, sest sellest ei piisa kunagi tulemaks toime erakordse nõudluse kasvuga, vaid pigem lubama ja julgustama neid inimesi jääma oma riikidesse, leidma seal tööd ja looma seal perekondi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Marie Le Pen (NI), kirjalikult. (FR) Kommunistliku liikme härra Catania raportis soovitatakse luua Euroopa sisserännet toetav poliitika.

Kasutades sisuliselt ettekäändeks inimõiguste kaitset, tahab ta muuta Euroopa avatud kogukonnaks, mis on valmis võtma vastu kogu maailma hädad.

Sel eesmärgil teeb ta ettepaneku ülevalt-alla ühtlustada varjupaigaõigus, mittetagasisaatmise põhimõte, kinnipidamise vältimine ning isegi pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse direktiivi laiendamist pagulastele.

Härra Catania teeskleb, et on unustanud, et enamik Euroopasse saabuvaid ebaseaduslikke sisserändajaid – 75 000 sisserändajat üksnes Vahemere rannikul 2008. aastal – ei ole poliitilised pagulased, vaid majanduslikud pagulased, kes põgenevad vaesuse eest oma riikides.

Kõnealust varjupaigaõiguse kuritarvitamist, mis on vastuolus Genfi konventsiooniga, ei mainita kuskil raportis ja seda heal põhjusel: on mugav panna „valge mees” end süüdi tundma, tuletades talle meelde, et ta oli kohutav kolonialist ja peab nüüd selle eest sõna otseses mõttes maksma. Legendid on visad surema.

Püüdes muuta varjupaigaõigust sisserände normaalseks haruks, sillutab härra Catania teed erinevatele kuritarvitamisviisidele ja muudab ebaseaduslikud sisserändajad patuoinasteks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. – (DE) Tervitan asjaolu, et komisjon on teinud ettepaneku võtta vastu määrus, millega ajakohastatakse ELi varjupaigaõigust, sest praegustes tingimustes on see väga vajalik. Pagulaste arv suureneb pidevalt ja praegused varjupaika käsitlevad määrused ja direktiivid ei tule enam olukorraga toime. Seega usun, et on hädavajalik, et komisjoni reforme rakendataks võimalikult peagi ja liigitaksin järgmised punktid kõnealustes reformides eriti olulisteks.

Peab olema ühtne varjupaigasüsteem – selline, mis toob kaasa „ühtsed ja mõistlikud ajalimiidid”.

Pagulaste õigusi tuleb tugevdada nende erilise „kaitset vajava” staatuse tõttu, pagulasi ei saa põhimõtteliselt vahi alla võtta.

Piirikontroll peab olema ühtne, et inimestel, kellel on õigus rahvusvahelisele kaitsele, oleks sellele hõlpsam juurdepääs.

Hetkel kehtiv Dublini süsteem, mille kohaselt varjupaigataotlejate soove, näiteks nendepoolset Euroopa riigi valikut, ei saa arvesse võtta, tuleb läbi vaadata nii, et inimesed, kelle puhul tunnistatakse erilist kaitsevajadust, saavad elada ka teises ELi riigis.

Üksikud liikmesriigid peavad alati säilitama suutlikkuse iseseisvalt otsustada, keda ja kui palju inimesi nad vastu võtavad ja miks nad seda teevad.

Toetan komisjoni ettepanekut ja omaalgatuslikku raportit, kuid juhiksin veel kord tähelepanu, et kõnealuse küsimuse puhul on kiire ja ühtne rakendamine väga oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − – (NL) Härra juhataja, hääletasin täna härra Catania ettepaneku vastu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta. Minu fraktsioon Hollandi Sotsialistlik partei ei usu, et varjupaigasüsteemi ühtlustamine ja ameti asutamine viimase haldamiseks tulevikus tooks kaasa varjupaigataotluste arvu ühtlasema jaotumise erinevate liikmesriikide vahel. Varjupaigataotlusi määravad rohkem perekonnaliikmete ja tuttavate olemasolu teatavates liikmesriikides, mis tõmbab ligi uusi varjupaigataotlejaid.

Samuti olen seisukohal, et ühtlustamine tooks kaasa madalama kvaliteediga varjupaigapoliitika riikides, kus kõnealune poliitika on praegu suhteliselt hästi reguleeritud, sest liikmesriigid kasutaksid ühtlustamist madalaima võimaliku taseme leidmiseks. Selline kiire allakäik on soovimatu ja kahjustaks lõppkokkuvõttes üksnes varjupaigataotlejaid. Ehkki hindan härra Catania jõupingutusi, ei saa ma toetada tema järeldusi selles küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kuigi koostöö varjupaigaküsimustes on oluline, arvestades pagulaste suurt voolu, on mõte kavandatavast Euroopa varjupaigaametist kaheldav. Täiendavaid uuendusi saab korraldada ilma vajaduseta kõnealuse ameti järele ning mõned kavandatud meetmed jäävad teiste organisatsioonide pädevusse, nagu Frontex. On täiesti vastuvõetamatu, et see uus amet koostab riskianalüüse, mida liikmesriigid on seejärel kohustatud kasutama, mis tähendab, et kirjutataks ette, milliseid varjupaigataotlejaid liikmesriigid peavad vastu võtma. See on sügav sekkumine liikmesriikide suveräänsusesse ning ainuke vastus on see tagasi lükata.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Kuigi mõnedel juhtudel on põhjused, miks keegi otsustab emigreeruda, sarnased neile, mis ajendavad varjupaigataotlejaid, peavad need kaks süsteemi teineteisest piisavalt erinema nii õiguslikus mõttes kui ka haldusmenetluste vaatenurgast.

Selle eritingimuse juures tuleb pidada silmas asjaolu, et kuna piirid Schengeni alal on sisuliselt avatud, võivad ühes liikmesriigis tehtud otsused mõjutada teist liikmesriiki. Samal ajal võib ideed Euroopast käsitleda tervikuna varjupaigataotleja silmis, kes näeb Euroopa Liitu homogeense piirkonnana ja nende arusaamise järgi vastandina ohule, mille eest nad põgenevad. Lõpuks on varjupaigataotlejal, kes põgeneb tõelise eluohu eest, raske valida sisenemispunkti Euroopasse või teostada haldusmenetlusi, mis on vajalikud ja nõutavad sisserände taotlejatelt. Kõik need kaalutlused muudavad koordineerimise ja koostöö liikmesriikide vahel vajalikuks ilma, et ülalmainitu tähendaks varjupaiga muutumist alternatiivseks vahendiks saavutada juurdepääsu sisserändele või veel vähem – vahendiks hiilida mööda teatavate rändevoogude ebaseaduslikkusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, ma ei saa nõustuda paljude punktidega härra Catania raportis Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta ning pean seetõttu selle vastu hääletama. Ehkki nõustun härra Cataniaga asjaolus, et varjupaigaamet on oluline osa demokraatiast ja inimõiguste kaitsest, on selle säilimise tagamiseks hädavajalik vältida mis tahes tüüpi võimalikku kuritarvitamist.

Sellel eesmärgil oleks Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja võttes arvesse Euroopa varjupaigasüsteemi loomise asemel, kasutades Euroopa Ülemkogus eelmises oktoobris vastu võetud Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti sõnu, soovitavam luua õigustel rajanev Euroopa – see tähendab Euroopa, mis võitleb pagulaste arvu suurenemise põhjustega, millele juhtis tähelepanu raportöör, mis võtab suurema rahvusvahelise rolli konfliktide lahendamisel teatavates riikides, mis avaldab otsustavamalt survet viisil, mis tagab väärikuse, inimelu ja põhiõiguste austamise, kus iganes see veel nii ei ole. Kõnealuste tõsiste rikkumiste mõjudega võitlemine ei lahenda ega suuda kunagi tõhusalt lahendada põhiprobleemi, milleks tuleks kasutada teisi vahendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Viimastel aastatel on pagulaste arv ELis kasvanud 12 miljonini, millele lisaks on 26 miljonit riigi sees ümberasustatud isikut.

Euroopa ühine varjupaigapoliitika on vajalik, sest 27 ELi liikmesriigi varjupaigasüsteemid on liiga erinevad, mis tegelikkuses tähendab inimeste tulevikuga mängimist, ja see on naeruväärne. Esimeses erapis (1999–2005) püüdis EL ühtlustada liikmesriikide poliitika lähenemisviisi ühiste miinimumstandardite alusel. Teiseks etapiks on olnud ühise varjupaigamenetluse ja ühtse staatuse väljatöötamine neile, kellele varjupaik või lisakaitse tagatakse.

Raport, mida täna vastu võtame, tervitab Euroopa varjupaigaameti loomist, kuid kahetseb aeglasi edusamme teise etapi rakendamisel, milles tuleb loomulikult süüdistada Lissaboni lepingu mittejõustumist. Toetan üleskutset olemasolevate õigusaktide parandamiseks nii varjupaigamenetluste direktiivi, vastuvõtmise tingimusi määrava direktiivi kui ka pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise direktiiviga seoses.

Mina toetan raportit, sest on oluline, et pagulastele kehtestatakse kaitsestandard ning kõik liikmesriigid näitavad üles solidaarsust võetud vastutuse täitmisel ja eesmärgipärasel koostööl.

 
  
  

- Raport: Gabriele Stauner (A6-0022/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin proua Stauneri raporti poolt komisjoni tegevuskava kohta ühenduse eelarve ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks. Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtted ja eelarveline läbipaistvus on olulised mitte ainult selleks, et saada positiivset kinnitavat avaldust Euroopa kontrollikojalt, lihtsustades õigusaktide kontrolli ja vähendades kaasnevaid võimalikke seotud kulusid, vaid keskpikal perioodil ka selleks, et tõhusamalt jälgida Euroopa Liidu kodanike vahendite kasutamist ja selle tulemusel parandada ELi meetmete seaduslikkust. Seetõttu usun, et on oluline alustada koostööd liikmesriikidega ja sõltumatute auditeerimisasutustega, millele lisaks kõigele raportöör juba tähelepanu juhtis.

 
  
  

- Raport: Manuel Medina Ortega (A6-0058/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kohtud käsitlevad üha sagedamini rahvusvahelist ja piiriülest asitõendite seadust. Sellised juhtumid võivad olla seotud Austria kodanikega, kes satuvad õnnetustesse Saksamaal, teisest liikmesriigist hangitud vigaste toodete või teenustega, tunnistajatega, kes elavad ELi teises otsas, või kostjatega, kes kolivad välismaale. Õigus õiguslikule hüvitisele ei tohi mingil juhul katkeda seetõttu, et tõendusmaterjalid asuvad väljaspool liikmesriiki, kus kõnealune kohus asub. Kohapealsed ütlevad, et just nagu minevikus, esineb lahendamata küsimusi piiriülesel tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades. Kuna need küsimused vajavad endiselt lahendamist, hääletasin kõnealuse raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin härra Medina Ortega raporti poolt liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades. On selge, et tõhususe edendamiseks ja seeläbi tarbetu aja ja raha raiskamise vältimiseks tuleks edendada otsekontakte ja täielikku koostööd kohtute vahel. Lisaks tuleks rohkem ära kasutada infotehnoloogiat, eelkõige turvalist elektronpostisidet ja viodeokonverentse, sest nad on samal ajal tõhusamad tulemuste suhtes ja ka kuluefektiivsemad. Lõpuks, nõustun raportööri tervitusega selles kohta, mida tehakse selles osas e-õiguskeskkonna programmi raames.

 
  
  

- Raport: Bert Doorn (A6-0014/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin härra Doorni raporti poolt raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit käsitleva direktiivi 2006/43/EÜ rakendamise kohta. Olen täielikult nõus, et on vajalik julgustada komisjoni edendama riiklikke kvaliteedi tagamise asutusi tihedas koostöös liikmesriikidega, mis tagavad sõltumatu ja välise kvaliteedi tagamise raamatupidamisettevõtetele. Lisaks arvan, et on õige ja vajalik jälgida ja esitada aruandeid selle kohta, mis ulatuses on direktiivi eesmärke täidetud või eeldatakse täita.

 
  
  

- Raport: Claire Gibault (A6-0003/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Atkins (PPE-DE), kirjalikult. – Briti konservatiividest Euroopa Parlamendi liikmed on meeste ja naiste võrdse kohtlemise ning juurdepääsu poolt kõikides ühiskonna aspektides, sealhulgas lavakunsti valdkond. Toetasime kõnealust raportit täna selle alusel.

Soovime siiski üles märkida, et me ei nõustu kvootide mõistega näiteks raporti lõikes 12 viidatud kujul.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Tänan, härra juhataja, hääletasin selle raporti poolt. Paar päeva pärast rahvusvahelist naistepäeva oleme jälle siin parlamendikojas ja arutame sotsiaalset ebavõrdsust kahe soo vahel. Isegi lavakunsti valdkonda, nagu komisjon on selgelt rõhutanud, ei ole nendest probleemidest säästetud.

Kogu lavakunsti valdkonna ulatuses võitlevad naised endiselt täielikult väljaarenenud rolli saavutamise eest, jõuavad harva vastutavatele ametikohtadele suurtes kultuuriasutustes ja saavad sageli oma meessoost kolleegidest vähem töötasu. Eelkõige muudavad ebatüüpilised töötunnid, mis on iseloomulikud kunstivaldkonnas töötamisele, raskeks ühendada naise rolli töötaja, abikaasa ja emana, sundides naisi sageli valima karjääri ja perekonna vahel.

Tahaksin seega lõpetada, rõhutades vajadust tagada mõlema soo võrdne esindatus otsuseid tegeval ja nõuandval tasandil, mis sekkuvad töölevõtmise, edutamise, teenete ja rahaliste vahendite eraldamise osas ning samuti teistes sektori harudes, et luua statistiline järelevalve, mis võimaldaks teostada naiste olukorra võrdlevat analüüsi erinevates liidu riikides

 
  
MPphoto
 
 

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt meeste ja naiste võrdse kohtlemise ning juurdepääsu osas lavakunsti valdkonnas, sest ebavõrdsus on karjäärialastes väljavaadetes ja võimalustes naiste ning meeste vahel lavakunsti valdkonnas vägagi aktuaalne ja püsiv. Samuti on äärmine vajadus rakendada demokraatlikku ideed, et „võrdse töö eest peab saama võrdset tasu”, mis nii kunsti kui ka paljudes teistes valdkondades ei ole endiselt nii.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. – Lavakunsti valdkond on õitsenud tuhandeid aastaid ja igas maailma ühiskonnas. Seetõttu on küsitav, miks EL tunneb vajadust suruda oma tahet peale sektorile, mis õitseb just sellepärast, et ta on suures osas vaba sekkumisest Brüsseli poolt.

Arvan, et see ei ole minu asi Euroopa Parlamendi liikmena öelda lavakunsti valdkonnas osalejatele, kuidas nad peaksid oma asju korraldama. Tegelikult usun, et minu ülesanne on tagada, et esinevad artistid ja organisatsioonid, mis abistavad lavakunsti valdkonda, on võimalikult vabad heatahtlikest, kuid kohatutest ja naiivsetest algatustest nagu käesolev.

Pooldan täielikult meeste ja naiste võrdset kohtlemist seaduse silmis. Usun siiski, et poliitilisel survel ei tohiks kunagi lubada sekkuda kunstivaldkonna otsustesse. Olime siin täiskogus kindlal seisukohal seoses reaktsiooniga, mille tekitas prohvet Mohammedi kujutamine Taani ajalehtedes. Kardan, et õõnestades isegi natuke kunstilist vabadust, õõnestame ka sõnavabadust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime kõnealuse raporti poolt, sest see rõhutab ebavõrdsuse ulatust ja püsivust meeste ning naiste vahel lavakunsti valdkonnas ja nende mõju ühiskonnale tervikuna. Samuti rõhutatakse selles ülimat vajadust edendada ja julgustada naiste juurdepääsu kõikidele kunstivaldkonna ametialadele, kus nad on vähemuses.

Nagu raportis rõhutatakse, on naiste osakaal kunstivaldkonna ametialadel ja ametlikus kultuuritööstuses väga väike. Samuti on naised väheesindatud vastutavatel ametikohtadel kultuuriasutustes ning akadeemiates ja ülikoolides, kus mõnesid kunstivaldkondi õpitakse.

Seetõttu nõustume siin esitatud ettepanekutega, mis rõhutab vajadust edendada naiste juurdepääsu kõikidele kunstivaldkonna ametialadele ja muule kutsetööle, mis on seotud esinemisega, milles nad on vähemuses. Samuti tuleks liikmesriike julgustada kõrvaldama mis tahes takistusi naiste juurdepääsule juhtivatele ametikohtadele kultuuriasutustes nagu ka akadeemiates ja ülikoolides.

Samuti rõhutame, et diskrimineerimine naiste suhtes on problemaatiline kultuurisektori arengule, sest see jätab sektori ilma andekusest ja võimekusest. Samuti tunnistame, et andel on vaja kontakti avalikkusega, et seda tunnustataks.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) On ütlematagi selge, et meie toetame juuni nimekirjas võrdset kohtlemist, võrdse töö eest võrdset tasu ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtet. Seetõttu hääletasime selle raporti poolt.

See on siiski poolthääletus selge eritingimusega. Oleme selle vastu, et Euroopa Parlament püüab määrata, kuidas üksikud liikmesriigid peaksid näiteks üles ehitama oma riikliku lapsehoolduse või rakendama kvoodisüsteemi.

Käesolev raport on tüüpiline näide liigsest agarusest ja innukusest reguleerida, mis iseloomustab Euroopa Parlamenti. Selle asemel, et toimida foorumina pakiliste väljakutsete käsitlemiseks, mis nõuavad piiriülest koostööd, sekkub ta pidevalt küsimustesse, mis on ja peaksid jääma siseriiklikeks küsimusteks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Kõnealuses raportis tuuakse esile püsiv ebavõrdsus karjäärialastes väljavaadetes ja võimalustes naiste ja meeste vahel lavakunsti valdkonnas. Toetan kõnealust raportit, mis nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid konkreetseid meetmeid julgustamaks ja edendamaks naisi minema oma karjääriga edasi valdkondades, kus nad on väheesindatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE), kirjalikult. – Usun, et sooline ebavõrdsus tuleks meie elust järk-järgult kaotada. Tänapäeva tsiviliseeritud maailmas tuleb saada lahti erinevusest meeste ja naiste, enamuste ja vähemuste vahel. Euroopa Parlament peab järgima oma varasemaid õigusakte ning kaitsma üldise solidaarsuse väärtusi. Lavakunsti ja mitme teise valdkonna otsustamisprotsessis peab olema mõlema soo esindatus. Et leida tõelist annet, kõige võimekamaid esinejaid ja tunnustust väärivamaid kandidaate, tuleb naistele anda võrdne staatus meestega samas valdkonnas. Kus mehi eelistatakse naistele või vastupidi, tuleb teha tõsiseid parandusi ja tagada elujõuline kaitse selle ebajärjekindluse lõpetamiseks. Rühma diskrimineerimine soo või mis tahes muu omaduse alusel ei ole ELis lubatav ning on meie kohus tagada, et seda kohaldatakse kogu lavakunsti valdkonna ulatuses (ja ka teistes valdkondades). Seetõttu on minu ja fraktsiooni PPE-DE kohustus toetada mis tahes õigusakti, mis toetab võrdsust, parandab õigusrikkumisi ja säilitab paremini ühtekuuluvust vastassoo esindajate vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Petre (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin kõnealuse raporti poolt ning tegime proua Gibaultiga väga head koostööd. Me ei tohi unustada, et naised on üldiselt lavakunsti valdkonnas endiselt väheesindatud ja eelkõige kõnealuse valdkonna juhtivatel ametikohtadel. Samuti ei tohi me unustada, et räägime tundlikust valdkonnast suure mitmekordistatava mõjuga, mis edastavad võimsat sõnumit oma publikule ja ühiskonnale. Meil ei ole piisavalt lasteaedasid ega -sõimesid. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et töötunnid lavakunsti valdkonnas on pikad ja ebastandardsed. Kui kõnealuseid aspekte parandatakse, on võimalik saavutada raportis kavandatud eesmärk, milleks on 30% esindatuse tase kunstide valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin proua Gibault’i raporti poolt meeste ja naiste võrdse kohtlemise ning juurdepääsu kohta lavakunsti valdkonnas. Nõustun proua Gibault’i raporti eesmärkidega tunnustada viisi, kuidas identiteete lavakunsti valdkonnas sotsiaalselt ja kultuuriliselt luuakse, ning pakkuda välja konkreetseid lahendusi, mis parandaks tasakaalustamatust seoses praeguse ebavõrdse olukorraga. Kõiki olemasolevaid oskuste allikaid tuleks kasutada sektori hea tervise ning meeste ja naiste isikliku arengu huvides. Lõpuks arvan, et on väga oluline leida kiiresti lahendusi lastesõimede avamiseks kultuuriettevõtetes, mille lahtiolekuajad on sobitatud proovi- ja etenduseaegadega.

 
  
  

- Raport: Andreas Schwab (A6-0482/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN ), kirjalikult. (PL) Härra juhataja, toetan härra Schwabi raportit süsinikdioksiidi heite ja maanteeohutuse vähendamise kohta. On oluline, et jõupingutused vähendada süsinikdioksiidi heidet ei õõnestaks teisi sama olulisi automudeli aspekte ega mõjutaks negatiivselt maanteeohutust. Usun, et Euroopa autotööstuse arengu edendamine ja sellesse investeerimisse võimaldab meil tõhusalt kaitsta töökohti kõnealuses sektoris, mis on majanduskriisi all kõige rohkem kannatanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Nüüd on olemas uusi tehnoloogiaid, mis oluliselt parandavad trandpordiohutust (nt elektroonilised stabiilsussüsteemid) või vähendavad süsinikdioksiidi heite hulka (nt madala veeretakistusega rehvid), kui sellised tehnoloogiad paigaldatakse standardina uutesse mootorsõidukitesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. – Euroopa Parlamendi liige Schwab on esitanud raporti, mille eesmärk on suurendada sõidukite ohutust, kehtestades rohkem ohutusmeetmetega seotud nõudeid autotootjatele. Kõik liidus toodetud uued autod peavad olema kooskõlas tehniliste nõuete ja meetmetega, mis vähendavad nende keskkonnamõju, seonduvat mürareostust ja suurendavad nende maanteeohutust. Määruses on ühendatud edusammud Euroopa tootmises ja tehnoloogias ning suurem ohutuse kaitsetase, mida Euroopa tarbija võib oodata. Kõnealused uuendused aitavad vähendada süsinikdioksiidi heidet, kütuse tarbimist ja mürareostust.

Mul on hea meel toetada raportit, mis on meile kõigile kasulik.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest tarbijad vajavad ja tahavad ohutumaid ja keskkonnasõbralikumaid sõidukeid. Seoses sõidukite ohutusega tervitan eelkõige elektroonilise stabiilsussüsteemi kohustuslikku paigaldamist sõiduautodele alates juba 2011. aastal ehitatavatest.

Seoses rehvidega usun, et jõupingutused vähendada süsinikdioksiidi heidet paremate rehvide kasutusega, millel on väiksem veeretakistus ning elektrooniliste rehvirõhu seiresüsteemide kasutuselevõtmine on kasulikud. Süsinikdioksiidi heite vähendamine ei tohi siiski olla rehvide ohutuse, st nende märghaardumise kulul.

Samuti on mul hea meel, et olemasolevaid varusid ei pea, nagu algselt planeeritud, eemaldama turult 12 kuu jooksul, vaid alles 30 kuu jooksul pärast uue standardi kehtestamist. See ennetab vajaduse hävitada rehvivarusid, mis põhjustaks täiendavat keskkonnakahju. Lisaks sellele võimaldame tarneettevõtetele, kes on majanduskriisist niigi lüüa saanud, piisavat üleminekuaega kohaneda neile esitatavate suurte nõuetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Adrian Manole (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Iga planeedi kodanik, kes on teadlik globaalse soojenemise ulatusest, saab tegutseda selle Maad ähvardava protsessi arenemise peatamiseks. Autojuhtide ja sõidukite puhul, mida nad juhivad, on kõnealused jõupingutused nimetatud raportis, mida täna hääletatakse.

Keskkonnasõbralik sõitmine tähendab kütusekulu vähendamist. EL taotleb kõnealuste 20 miljardi euro suuruste kulude võimalikku vähendamist 2010. aastaks. Samuti taotleb ta 50 miljoni tonni suuruse süsinikdioksiidi heite võimalikku vähendamist. On ütlematagi selge, et nende meetmete mõju on ilmne alles pikemas perspektiivis. On siiski kasulik, et nende rakendamine jõustub üks aasta enne komisjoni ettepanekut.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Toetan kõnealust määrust, mis muudab autod ja teed ohutumaks, võttes kasutusele uusi tehnoloogiaid. Need hõlmavad rehvirõhu seiresüsteeme, märghaardumisalaseid nõudeid ja sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteeme. Kõnealuse raportiga vähendatakse süsinikdioksiidi heidet uute standarditega, mida rehvid peavad täitma, mis parandavad kütusesäästlikkust ja vähendavad kütusekulu.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin härra Schwabi raporti poolt mootorsõidukite üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõuete kohta. Raporti eesmärk, mis on suurepärane, on tagada siseturu nõuetekohane toimimine, tagades samal ajal ohutuse ja keskkonnakaitse kõrgem tase. Kõnealused tüübikinnituse nõuded on ühenduse tasandil ühtlustatud, et vältida erinevaid süsteeme liikmesriikide lõikes ning tagada teeohutuse ja keskkonnakaitse kõrge tase kogu ühenduses. Seetõttu nõustun täielikult härra Schwabiga, sest kavandatud määruse eesmärk on märkimisväärselt lihtsustada tüübikinnitusalaseid õigusakte mootorsõidukite ohutuse ja rehvide valdkonnas ühe nõukogu ja parlamendi määrusega.

 
  
  

- Raport: Holger Krahmer (A6-0046/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Esialgset IPPC direktiivi koos kuue teise direktiiviga ei ole ELi liikmesriikides täielikult rakendatud ja seega ei täida kõnealused direktiivid oma eesmärki. Seetõttu otsustati kõnealuseid direktiive uuendada ja täna toimus parlamendis selleteemaline hääletus. Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, oleme uuenduse poolt ja näeme, et see sisaldab teatavaid parandusi võrreldes praeguste eeskirjadega. Lõpphääletusel otsustasime siiski direktiivi vastu hääletada, sest usume, et mõned muudatusettepanekud, mis hääletusel läbi läksid, muudavad direktiivi märkimisväärselt halvemaks komisjoni esialgsest ettepanekust. Näiteks ei suutnud me leppida täiendavate eranditega suurtele põletusseadmetele.

Teine põhjus, miks pidasime vajalikuks vastu hääletada, oli asjaolu, et jääme selle direktiiviga ilma võimalusest tõsiselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Hääletades maha muudatusettepanekud, mille esitamisel osales meie delegatsioon, taotledes süsinikdioksiidi heite piirtasemeid uutele suurtele elektrijaamadele, on siinne täiskogu näidanud, et ta ei võta tõsiselt tööd seoses kasvuhoonegaaside heite vähendamisega. Me ei saa sellist ettepanekut toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward, Brian Crowley, Seán Ó Neachtain ja Eoin Ryan (UEN), kirjalikult. – Toetame tugevalt esialgset IPPC direktiivi. Olemasolevate direktiivide hõlmatavad tööstustegevused väljastavad 55% ELi süsinikdioksiidi heitest, 83% SO2 ja 34% lämmastikoksiididest. Praeguse direktiivi kohaselt väljastab lubasid keskkonnakaitseamet, mis nõuab, et tööstusettevõtted kohaldaksid „parimat võimalikku tehnikat”.

Tänahommikusel hääletusel oli mitmeid problemaatilisi muudatusettepanekuid seoses uue IPPC ettepanekuga.

1. Miinimumnõuded. Iirimaa on miinimumnõuete muudatusettepaneku vastu, sest see karistaks Iirimaa tööstust ja hiljuti tehtud tööd praeguse direktiivi staatuse saavutamiseks. Vahendeid võiks paremini kasutada, jõustades direktiivi nendes liikmesriikides, mis ei vasta nõuetele.

2. Kodulinnud ja sõnnik ning virts. Oli mitmeid muudatusettepanekuid, mille eesmärk oli tuua kohaldamisalasse rohkem kodulinde ja sõnniku laotamist. Hääletasin kõnealuse muudatusettepaneku vastu vältimaks topeltreguleerimist, sest nitraatide direktiivist piisab sõnniku ja virtsa käsitlemisel. Kodulindude osas haldab IPPC juba 40 000 kodulindude ettevõtet. Muudatusettepanek vähendaks väärtuslävesid 40 000-lt 30 000-ni munakanade, 24 000-ni partide ja 11 500-ni kalkunite puhul. Mõju hindamises ei ole öeldud mitte midagi selle kohta, kuidas need arvud tekkisid ja millisel teaduslikul alusel need kehtestati.

2. Osamaksed. Samuti hääletasin osamaksete paindlikkuse poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Niels Busk, Anne E. Jensen ja Karin Riis-Jørgensen (ALDE), kirjalikult. − (DA) Euroopa Parlamendi liikmed Anne E. Jensen, Karin Riis-Jørgensen ja Niels Busk Taani Liberaalsest Parteist hääletasid muudatusettepaneku 96 poolt, mille esitas Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, jätta välja artikli 16 lõige 4, sest karja sõnniku laotamine on vastuolus IPPC eesmärgiga, milleks on võidelda heitega suurtest tööstusettevõtetest. Lisaks sellele hõlmab kõnealust küsimust juba vee raamdirektiiv (2000/60/EÜ) ja nitraatide direktiiv (91/676/EMÜ).

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. – Kõnealuse raporti esialgsed sätted oleksid jätnud riikliku tervishoiusüsteemi haiglad minu piirkonnas Kirde-Inglismaal ja mujal Ühendkuningriigis seisma silmitsi üha suurenenud kuludega küttekatelde eest.

Riikliku tervishoiusüsteemi haiglad vajavad märkimisväärses koguses katla varuvõimsust, et tulla toime hädaolukordadega ja tehniliste rikete puhul. Direktiiv oleks hinnanud haiglate katlaid tegeliku heite asemel potentsiaalse heite alusel, põhjustades seeläbi neile märkimisväärsete kulude tekke loa saamiseks.

Toetasin muudatusettepanekute esitamist vabastada osalise tööajaga ooterežiimis katlad direktiivi kohaldamisalast.

Olenemata nendest muredest, peame tegutsema kooskõlastatult kliimamuutuste ja keskkonnareostuse ühise ohu käsitlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealuse ettepaneku eesmärk on läbi vaadata ja ühendada ühte teksti seitse erinevat direktiivi tööstusheite kohta.

Komisjoni ettepanekus märgitakse, et tegemist on integreeritud lähenemisviisiga, mille eesmärk on tagada keskkonnaaspektidega arvestamine kõige ulatuslikumal ja tasakaalukamal viisil lubade väljastamisel käitistele. Eesmärk on kehtestada tõhusad heitkoguste piirmäärad, rakendades parimat võimalikku tehnikat, mida tuleb senisest järjekindlamalt kohaldada.

Nagu raportis märgitakse, võib kõnealune õigusloomega seotud protsess mõjutada 52 000 tööstusettevõtet Euroopas. Seetõttu toetame mõnesid kavandatud erandeid mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele, millele ei tohiks kohaldada samu kohustusi kui suurtele tööstusüksustele. Toetame siiski enamat sekkumist põletusseadmete ja koospõletusseadmetega tööstusüksustesse ning rohkem kontrolli, kui Euroopa Komisjoni ettepanekus ette nähakse.

Muudetud tekst omistab mõningat väärtust avalikele aruteludele ning keskkonnaalaste valitsusväliste organisatsioonide rollile, võtab arvesse mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning võtab Euroopa Komisjonilt tagasi osa otsustusõigusest. Nendel põhjustel hääletasime lõpuks ettepaneku poolt lootuses, et Portugalis sekkub valitsus rohkem õhukvaliteedi tagamisse ja järelevalvesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletasin härra Krameri tööstusheitmeid käsitleva raporti vastu. Ma ei nõustu, et pädevad kohalikud ametiasutused peaksid kehtestama meetmeid heitkoguste piirväärtuste kohta üksikutes käitistes ning seega saavutama heite piirväärtuse, mis keskmiselt vastab parima võimaliku tava (BAT) viitedokumentides sätestatud nõuetele teatava tegevusruumiga, et kohalikke olusid oleks võimalik nõuetekohaselt arvesse võtta. Kõnealune ülesanne tuleks tervikuna määrata ühenduse ametiasutusele, mitte kohalikule ega riiklikule ametiasutusele. Piirkonna konkreetsed omadused ei tohi olla kõnealuses valdkonnas diskrimineerivaks teguriks, sest erinevad miinimummäärad toovad kaasa äärmiselt erinevad kulud ja tulud, mis seejärel vältimatult mõjutavad ettevõtete tõelist konkurentsivõimet.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Hiljuti vastuvõetud kliima- ja energiapakett nõuab meiepoolset otsustavat tegutsemist eesmärkide saavutamiseks.

Varasemaid ELi jõupingutusi vähendada tööstusheitmeid on tõkestanud ühtekuuluvuse ja koordineerimise puudumine ning suured erinevused. Seetõttu toetan soojalt komisjoni algatust ja raportööri soovitust. Arvukate direktiivide asendamine tööstusheitmete kohta ühe ühtse õigusaktiga on kindlasti samm õiges suunas. Samuti olen valmis toetama kõiki algatusi, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat, suurendada eeskirjade paindlikkust seoses käitiste kontrolliga ning suurendada läbipaistvust. Toetan täielikult raportööri ettepanekut suurendada Euroopa Parlamendi rolli tulevaste regulatiivsete muudatustega töötamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Komisjoni ettepanek võtta vastu direktiiv tööstusheitmete kohta ja Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud näitavad taas kord, et keskkonnasäästliku majanduse tõeline eesmärk ei ole kaitsta keskkonda, vaid tagada kapitalikasum. Euroopa Komisjoni avaldused kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise kohta on eksitavad ja segadusttekitavad.

Kõnealune direktiiv puudutab enam kui 52 000 tööstusettevõtet, mis hõlmavad suure osa heitkogustest ELi liikmesriikides ning vastutavad isegi ühiselt suutmatuse eest saavutada Euroopa Komisjoni enda seatud eesmärke õhusaaste vähendamiseks.

Euroopa Parlamendi kõige olulisemad muudatusettepanekud piiravad märkimisväärselt direktiivi kohaldamisala ja toovad kaasa mitmetähenduslikkuse ja ebakindluse elemendid, mis toimivad alati rahavõimu huvides ja tugevdavad kapitali vastutusvõimetust. Samal ajal vähendatakse ettevõtjaid endid otsustavaks teguriks heitkoguste piirmäärade määramisel, mis sätestatakse vastavalt nende vajadustele ja prioriteetidele ehk teisisõnu kasusaamise eesmärgi alusel.

Ummik keskkonnakaitses kaasatakse töötajate monopoli- ja imperialismivastasesse võitlusesse monopolide majandusliku iseseisvuse ja nende poliitilise võimu vastu ning ELi ja parteide vastu, mis toetavad Euroopa ühesuunalist tänavat.

 
  
  

- Raport: Klaus-Heiner Lehne (A6-0044/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Ole Christensen, Göran Färm, Anna Hedh, Dan Jørgensen, Poul Nyrup Rasmussen, Christel Schaldemose, Inger Segelström, Britta Thomsen ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − Komisjoni ettepanek Euroopa osaühingu põhikirja kohta annab mittetõsiseltvõetavatele ettevõtetele võimaluse hoida kõrvale eeskirjadest töötajate osalemise kohta. Kui Euroopa eraettevõtte registrijärgne asukoht on liikmesriigis, kus on vähene või puuduv töötajate osalemine, ning ta tegutseb teises liikmesriigis, kus on kõrge osalusmäär, saab ettevõte eeskirjadest kõrvale hoida.

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon on siiski koos ETUCga jõudnud kompromissile, mis parandab oluliselt komisjoni ettepanekut. Nüüd märgitakse kompromissis, et kui ettevõtetel on teatav kvoot töötajaid teises liikmesriigis kõrgema töötajate osalusmääraga võrreldes liikmesriigiga, kus on ettevõtte peakontor, kohaldatakse töötajate osalemisele soodsamaid eeskirju.

Ehkki kompromiss on palju parem kui esialgne ettepanek, ei ole me täielikult õnnestunud. Töötajate osalemist ajendavad tasemed on endiselt kõrged, võrreldes eeskirjadega mõnedes liikmesriikides, ning samuti esineb probleeme selle määratlemisega, mida peetakse töötajate osalusmäära kõrgemaks tasemeks. Meie – Taani ja Rootsi delegatsioonid Sotsiaaldemokraatide fraktsioonis – oleme seega otsustanud jääda lõpphääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Johannes Blokland (IND/DEM), kirjalikult. (NL) Tänasel pärastlõunal hääletasime Euroopa osaühingu põhikirja kohta. Lõpuks hääletasin ettepaneku vastu järgmistel põhjustel. Esiteks olen seisukohal, et kõnealune ettepanek suurendab õiguskindlusetust Euroopa Liidus. Suhet riikliku eraettevõtte ja Euroopa osaühingu, kohaldatava siseriikliku õiguse ja määruse teksti vahel ei ole piisavalt selgitatud. Kuidas saab takistada kõrvalehoidmist kasulikest siseriiklikest õigusaktidest? Kuidas on ettepanek kooskõlas tarbijakaitsega?

Sellistele küsimustele ei pakuta rahuldustpakkuvaid vastuseid. Samuti hääletasime täna teist härra Lehne raportit, milles ta esitab soovitusi parandada äriühingu registrijärgse asukoha piiriülest muutmist. Tegelikult arvan, et see on palju parem idee Euroopa osaühingust. Kui komisjon püüaks hõlbustada äriühingu registrijärgse asukoha piiriülest muutmist, mis vähendaks bürokraatiat, oleks kogu ettepanek Euroopa osaühingu kohta üleliigne.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Liikmesriikide õigussüsteemide märkimisväärsed erinevused sunnivad ettevõtteid, kes tahavad välismaal tegutsema hakata sageli väga kulukasse protsessi. Eriti vastab see tõele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, millel on väiksem struktuur.

Kõnealuse põhikirja loomisega astutakse järgmine samm nende tõkete eemaldamiseks, eelkõige Euroopa majanduse jaoks väga olulises sektoris.

Euroopa osaühingu loomine võimaldab VKEdel asutada oma tütarettevõtjad sama põhikirja alusel sõltumata sellest, kus on nende peakontor. Nad saavad välismaal sama hõlpsasti äriga tegeleda kui oma riigis.

Aeg ja raha, mida VKEd kõnealuse meetme abil säästavad, tulenevalt väikeettevõtete seadusest, näitab selget teed tuleviku Euroopa äripoliitikaks.

Eelnimetatud põhjustel toetavad Portugali Sotsiaal-Demokraatlikku Parteid esindavad liikmed kõnealust raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. – Härra Lehne on esitanud omaalgatusliku raporti, mis teeb ettepaneku määruse ettepaneku kohta, mille eesmärk on muuta väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) jaoks hõlpsamaks aidata kaasa ühenduse liikmesriigis asutatud ettevõtte äriühingu registrijärgse asukoha piiriülesele muutmisele ühendusesiseselt. Eesmärk on kiiduväärt. Peame siiski olema ettevaatlikud, et kõnealust hõlbustamist ei kuritarvitata siseriikliku äriühingu õiguse õõnestamiseks tagades, et põhikiri (Societas Privata Europea) on ettevõtete jaoks elujõuline alternatiiv.

Arvukate ettepanekute seas on mitmeid muudatusettepanekuid, mis on äärmiselt vastuolulised, sealhulgas viited miinimumkapitalile, äriühingu registreerimise kontrollimine, viited siseriiklikele õigusaktidele, piiriülene iseloom ja töötajate osalemine. Teatavates majandus- ja rahanduskomisjoni esitatud muudatusettepanekutes on nõutud ühtsust teatavates valdkondades 2010. aastaks, sealhulgas maksude osas, mis oluliselt piirab siseriikliku õiguse kohaldamist.

Nõustudes põhimõtteliselt ettepanekuga Euroopa äriühingu kohta, mis tegutseb samade põhimõtete alusel kogu ELis, ei tohiks käesoleva ettepaneku kohaldamisala laieneda siseriiklike maksuotsuste piiramisele, mis jäävad kindlalt üksikute liikmesriikide pädevusalasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek (ALDE), kirjalikult. − (SV) Hääletasin lõpphääletusel Euroopa osaühingu põhikirja vastu. Põhiidee luua ühise Euroopa äriühingu vorm eraettevõtetele on väga hea mõte. See on reform, mis on kindlasti vajalik.

Komisjoni ettepanek on väga kehv. Piir selle vahel, millal tuleb kohaldada siseriiklikku õigust vastandina Euroopa osaühingu põhikirjale on väga ebaselge. Suurt osa ettevõtete reeglitest ja eeskirjadest käsitletakse nende põhikirjas. Isegi kui see võib olla positiivne samm mõnedele ettevõtetele, on selliseid küsimusi, mis tuleb põhikirjas selgelt sätestada, näiteks piiri ettevõtte pädevuse vahel tervikuna ja vähemusosanike kaitse vahel. Lisaks on töötajate esindatuse tase juhatuses vähene.

Euroopa osaühingu põhikirja on nõukogu käimasolevatel läbirääkimistel märkimisväärselt parandatud ja loodan ikka veel, et lõpptulemus on hea. Täna ei pea me siiski võtma vastu seisukohta selle ettepaneku suhtes. See on komisjoni ettepanek, mida on muutnud härra Lehne, ja see muudab mu otsuse üsna lihtsaks: selguse puudumine ja ettepanekus sisalduvad probleemid jätavad varju reformi positiivsed aspektid ning on paratamatu oht, et saame põhikirja, mis läheb vastuollu oma eesmärgiga. Lisaks sellele, pidades silmas positiivseid edusamme, mida nõukogu on juba teinud, oleks kõnealuse raporti toetamine nõukogu töö seisukohast kaigaste kodaratesse viskamine.

Me ei hääleta nõukogu ettepanekut, vaid põhiliselt komisjoni ettepanekut. Seega otsustasin selle vastu hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Kõnealuse algatusega luuakse uus Euroopa õiguslik vorm, mille eesmärk on parandada VKEde konkurentsivõimet, aidates kaasa nende asutamisele ja toimimisele ühtsel turul. Toetan raportit, mis toob kaasa parema kaitse töötajatele ja teabele, millega neid ettevõtte poolt varustatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernhard Rapkay (PSE), kirjalikult. – (DE) Saksa sotsiaaldemokraatide delegatsioon hääletas võimaluse poolt luua Euroopa osaühing. Tahaksime siiski esitada järgmise selgituse.

Töötajate osalemine on demokraatliku ja sotsiaalse Euroopa nurgakivi. Seetõttu peab õigus teabele, konsulteerimisele ja töötajate osalemisele olema ilma piiranguteta samal kujul kui olemasolevates eeskirjades Euroopa ettevõtte (Societas Europae – SE) ja Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea – SCE) suhtes.

Nüüdseks kokkulepitud Euroopa osaühingu versioon on komisjoni ettepaneku parandus selles osas – mistõttu hääletasime poolt –, kuid ei täida olemasolevate eeskirjadega kohandumise eesmärki. Töötajate osalemise õigusest kõrvalehiilimise oht ei ole täielikult kõrvaldatud.

Protsess ei ole veel läbi. Kutsume ministrite nõukogu üles parandama ettepanekut järgmiselt:

– selgete viidete lisamine direktiivile Euroopa ettevõtte kohta (SE), eelkõige selle standardeeskirjade kohta seoses liikmete valimisega juhatusse või nõukokku;

– artikli 34 ebapraktilise sätte lihtsustamine; piirmäärade märkimisväärne vähendamine;

– sätestamine, et Euroopa osaühing on tõesti piiriüleselt aktiivne.

Kutsume komisjoni üles lõpuks rakendama neljateistkümnendat direktiivi piiratud vastutusega äriühingute registreeritud asukoha piiriülese üleviimise kohta, sest töötajate osalemise õigusi äriühingute registreeritud asukoha piiriülesel üleviimisel saab mõistlikult tagada üksnes üleeuroopalise direktiiviga töötajate osalemise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, hääletasin härra Lehne ettepaneku poolt võtta vastu nõukogu määrus Euroopa osaühingu põhikirja kohta. Toetan tema tehtud tööd sõltumatute eeskirjade kehtestamisel küsimuste kohta, mis on olulised SPE igapäevaelus, näiteks miinimumkapital, töötajate osalemine ja äriühingu registreerimise kontrollimine. Lõpuks, mis puudutab viiteid siseriiklikele õigusaktidele, usun, et SPE-de reguleerimise eesmärk, nimelt luua ühtne ettevõtlusvorm kogu ühenduses, on äärmiselt teretulnud ja kiiduväärt.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. (PL) Ägeda majanduskriisi tingimustes on VKEde sektori arendamine äärmiselt ihaldatav. Peame püüdma kõrvaldada haldusalased ja õiguslikud tõkked, mis takistavad soovijatel äritegevust alustada. Menetlusnõuded, bürokraatia ja kõrge registreerimistasu ei tohiks saada saatuslikuks inimestele, kes tahavad oma äriideed arendada. Uued ettevõtted tähendavad uusi töökohti ja seega majandustõusu.

Euroopa Liit koosneb 27 erineva õigussüsteemi ja erinevate ettevõtete asutamise süsteemidega liikmesriigist. Üleeuroopalise ettevõtte asutamise vormi loomine – Euroopa osaühing – muudab kindlasti elu lihtsamaks nendele, kes tahavad äritegevust alustada ning aitab muuta kapitali vaba liikumise põhimõtte tõhusamaks.

Ühtsed nõuded tegevuse alustamisele ja jätkamisele, kapitali nõude madal määr ja lihtsustatud registreerimismeetodid muudavad kindlasti Euroopa osaühingu edukaks. See on atraktiivne alternatiiv riiklikele eeskirjadele. See on kiire, odav ja vaba ebavajalikest formaalsustest, ent tagab õiguskindluse nõuetekohase taseme.

 
  
  

- Raport: László Surján (A6-0111/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − SV) Kõnealune raport nõuab veel rahalisi vahendeid valdkonnast valdkonda ELis, kui liikmesriikides tuleb säästa valdkondades nagu tervishoid, koolid ja sotsiaalhoolekanne.

Lisaks seostatakse mitmeid raportis nimetatud valdkondi, näiteks majanduskriisi, kliimamuutusi ja energiapoliitikat väga suurte kuludega, mis on täiesti proportsioonist väljas ELi eelarve suhtes. Need on küsimused, mida tuleb käsitleda üksikutes liikmesriikides siseriiklike poliitiliste protsesside raames, mille tulemuseks on demokraatlik alus ohvritele, mida tuleb tuua.

Seega otsustasime hääletada kõnealuse raporti vastu komisjoni eelarve kohta 2010. aastaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Seistes silmitsi majandusliku ja sotsiaalse olukorra halvenemisega mitmetes liikmesriikides, ei ole EL seni teinud ühtegi tõhusat algatust, mille eesmärk ei ole finantskapitali kaitsmine.

On hädavajalik võtta kiiresti vastu ühenduse meetmed, mis aitavad tõhusalt reageerida töötajate vajadustele, tootmissektorile ning mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, mobiliseerides vajalikud rahanduslikud vahendid.

EL on sellele vaatamata arutanud ja võtnud vastu 2009. aasta eelarve justkui midagi ei toimuks – ühenduse eelarve, mis on suhteliselt väikseim alates Portugali liitumusest EMÜga, mis näitab taas kord oma klassi iseloomu.

Seistes silmitsi asitõenditega kapitalistliku kriisi (oma poliitikas) sügavusest, pole Euroopa Parlamendil õnnestunud varjata tõelist olukorda. Praegu vastu võetud resolutsioonis öeldakse seega arglikult, et ühenduse eelarve 2010. aastaks peab olema lähemal piirmääradele, mis on sätestatud mitmeaastases finantsraamistikus 2007–2013 – mida lisaks sellele, et see on ebapiisav, isegi ei järgita – ning tunnistab ka seda, et kululiik on „ebapiisav”.

Kuna oleme juba kõrvetada saanud, loodame, et kõnealune väljakuulutatud mure ja kavatsus ei ole üksnes lühiajalised soovid, pidades silmas saabuvaid Euroopa Parlamendi valimisi ning et see ei ole, nagu tavaliselt, lihtsalt juhtum headest kavatsustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, olles hoolikalt lugenud härra Surjáni tööd 2010. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta, otsustasin raporti vastu hääletada. Ma ei usu, et Euroopa Parlamendi usaldusväärsus tuleb reklaamist või seoste loomisest eelarvepunktidega. Nii kaovad silmist tõelised motivaatorid, mis panevad Euroopa institutsioonid tegutsema. Lisaks, ehkki nõustun maksimaalse läbipaistvuse põhimõttega, usun, et erinevatele sektoritele eraldatavaid rahalisi vahendeid tuleks jagada diskrimineerimata tõhususe või tulemuste suhtes. Ka neid sektoreid, millel on halvasti läinud, tuleb toetada. Tegelikult võivad just need kõige rohkem vajada ühenduse institutsioonilist toetust.

 
  
  

- Raport: Vladimír Maňka (A6-0057/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Ajal, mil tehakse kärpeid tervishoius, koolides ja sotsiaalhoolekandes avalikus sektoris, tuleks samuti säästa ELi institutsioonides. Usume, et Regioonide Komitee ja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee eelarvet tuleks kindlasti kärpida. ELi maksumaksjad ei märkaks erinevust, kui kõnealusele kahele institutsioonile kehtestataks range säästukava.

Oleme vastu töötajaskonna suurendamisele Euroopa Parlamendi poliitilistes fraktsioonides. See ei ole vajalik kulutus, arvestades praegust olukorda.

Euroopa ajaloo muuseumi avamine, nagu Euroopa Parlamendi juhatus on otsustanud teha, on samuti halb mõte. Kogemus näitab, et selline muuseum luuakse propagandaks üha föderaalsemale ELile.

Seega otsustasime hääletada kõnealuse raporti vastu, mis käsitleb muuhulgas Euroopa Parlamendi eelarvet 2010. aastaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tervitame asjaolu, et Euroopa Parlament käsitleb nüüd keelelisi küsimusi „peamise põhimõttena” oma prioriteetides ühenduse 2010. aasta eelarveks:

- „rõhutab, kui oluline on peamine põhimõte, mille kohaselt tuleks võrdselt kõigile parlamendiliikmetele pakkuda täiemahulisi kvaliteetseid teenuseid, mis võimaldavad neil oma tööd teha ja arvamusi väljendada ning saada kõik dokumendid oma emakeeles…”;

- „on seisukohal, et 2010. aastal tuleks teha kõikvõimalikke jõupingutusi, et eri riikidest pärit ja eri keeli kõnelevaid Euroopa Parlamendi liikmeid koheldaks võrdselt ning võimaldataks täita oma ülesandeid ja osaleda poliitilises tegevuses oma keeles, kui nad seda soovivad”;

- „rõhutab […] kõigi parlamendiliikmete poolt tagatud demokraatliku legitiimsuse põhimõtet ja nende õigust täielikule mitmekeelsusele; seetõttu on seisukohal, et seda eelarvet saab ja tuleks kasutada selle eesmärgi saavutamiseks […]”.

Me ei tohi siiski unustada, et Portugali kommunistlikku parteid esindavate Euroopa Parlamendi liikmete esitatud ettepanekud eelarve kohta, milles nõuti kõikide ELi ametlike keelte kättesaadavust koosolekutel (nii ühenduse institutsioonides peetavatel kui ka väliskohtumistel, mida peetakse osana parlamendi tööst) – on aastate jooksul järjest tagasi lükatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma ei toeta härra Maňka raportit 2010. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta ja seega otsustasin selle vastu hääletada. Resolutsiooni ettepaneku punktis 5 nimetatakse isegi täielikku kohandamist seoses Horvaatia liitumisega Euroopa Liiduga. Nagu resolutsioonis märgitakse, peaks siiski sellistes olukordades, kus on 27 liikmesriiki ja üks võimalik liituja, olema uusim saabuja see, kes kohandub, ja mitte ülejäänud riigid. Lisaks, ma ei tunne, et saan toetada ELi juhatuse ja eelarvekomisjoni vahelise täiustatud koostöö katseprogrammi pikendamist teiseks aastaks, sest ma ei pea seda kasulikuks ega tõhusaks.

 
  
  

- Raport: Christel Schaldemose (A6-0064/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI), kirjalikult. – Kõnealune raport käsitleb märkimisväärseid nõrkusi praeguses reguleerivas raamistikus. Eelkõige tekitab mulle muret Ühendkuningriigis tegutsevate ELis asuvate ettevõtete aruandluskohustuse puudumine, kellel on õigus Ühendkuningriigis reklaami teha, kuid kes ei ole kohustatud litsentsi taotlema. Tõepoolest, Ühendkuningriigi „pahede maks” on üksnes innustanud seda ettevõtete murettekitavat malli, kes asutavad endid välismaal ja väldivad seeläbi vajadust taotleda Ühendkuningriigi litsentsi. Seega tervitan kõnealust raportit, mis peaks aitama kaasa selle probleemi ohjamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward, Brian Crowley ja Eoin Ryan (UEN), kirjalikult. – Tarbijakaitse on kõikide liikmesriikide jaoks ülioluline. Samuti on see valdkond, milles liikmesriigid saavad koostööd teha, et tagada piiriüleseid teenuseid kasutavate tarbijate kaitse. Proua Schaldemose raport online-hasartmängude usaldusväärsuse kohta on näide sellest, kuidas liikmesriikide pragmaatiline, koostööl põhinev lähenemisviis võib tuua kaasa lähenemisviisi, mille keskmes on tarbijakaitse.

Raportis tunnistatakse, et online-hasartmängude usaldusväärsust on parim käsitleda tunnustades kõnealuses valdkonnas subsidiaarsuse põhimõtet ja lubades liikmesriikidel tööstust ise reguleerida. Siiski kutsutakse üles koostööle ja koordineerimisele pettuste ja kuritegevuse vastu võitlemisel ning ühiskondliku ja avaliku korraga seotud probleemide käsitlemisel, nagu sõltuvus ja isikuandmete kaitse.

Raportis on keskne roll spordi ja spordiürituste usaldusväärsuse kaitsmisel. On hädavajalik, et sporti esmajoones tunnustatakse seoses sotsiaalsete, meelelahutuslike ja tervislike väärtustega ning neid väärtusi ei seata mingil juhul ohtu ega tajuta manipuleerimisobjektina tulu teenimise eesmärgil. Online-hasartmänge harrastavad paljud Euroopa kodanikud. Peame tagama, et need kodanikud on kaitstud, ning usun, et proua Schaldemose raport on oluliseks sammuks selles suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. – Toetan avatumat mängukeskkonda Euroopas. Juba liiga kaua on valitsuste kontrolli all olevad riiklikud monopolid takistanud uutel sisenejatel pakkuda uusi mänguteenuseid Euroopas.

Online-hasartmängud pakuvad tarbijatele uue viisi nautida oma mängukogemust. Mul ei ole mingit probleemi vastutustundlike hasartmängijatega, kes osalevad online-mängutegevuses, mida pakuvad vastutustundlikud ettevõtjad. Kõnealuse raporti eesmärk on tagada tarbijakaitse kõrge tase ning tagada õiglane ja läbipaistev mängukeskkond küberruumis. Samuti on minu arvates oluline astuda kõik asjakohased sammud, et takistada alaealistel internetis mängimine.

Loomulikult on probleeme hasartmängimise sotsiaalse mõjuga ja jagan seda muret. Siiski arvan, et minevikus on liiga palju vastutust pandud mänguettevõtetele ja mitte piisavalt üksikisikutele. Lõppkokkuvõttes on see isiklik otsus, kas tegeleda hasartmängudega või mitte ning üksikisik peab tagajärgede eest vastutama.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. – (FI) Härra juhataja, olen väga rahul proua Schaldemose raporti hääletuse tulemusega online-hasartmängude usaldusväärsuse kohta. See näitab, et suur enamik parlamendi liikmeid peab hasartmänge väga erilist laadi majandustegevuseks, millele ei saa kohaldada üksnes siseturu eeskirju.

Hasartmängude sotsiaalset mõju ja nende mõju tervisele ning sellega seotud kuritegevuse ohtu ning erilisi kultuurilisi aspekte tuleb kõiki arvesse võtta. See kehtib ka paljude uurimuste kohta, mis näitavad, et internet vahendina mitmekordistab ohte. Ilmselgelt ei saaks üks asutus kontrollida online-hasartmänge kogu Euroopas.

Proua Schaldemose raportis mainitakse ka hasartmängude positiivset mõju, mida on minu meelest väga oluline säilitada. Paljudes Euroopa riikides on kõnealustest mängudest saadav tulu märkimisväärne kogus raha, mis suunatakse näiteks kunsti, teadusesse, noorsootöösse ja haiglatesse. Tuhanded valitsusvälised organisatsioonid saavad kasu nende pakutavast rahast, millele lisaks on hasartmängud üleeuroopaliste spordiorganisatsioonide suurim sissetulekuallikas ning eelkõige kohaliku tasandi sporditegevustes.

Asjaolu, et enamik parlamendist soovib säilitada praegusi siseriiklikke õigusakte hasartmängupoliitika kohta ega taha neid lihtsalt tegevusjuhistega asendada, mis võimaldaks tarbijatele palju vähem kaitset, ei tähenda, et turgu ei tuleks liberaliseerida. See tähendab üksnes seda, et liberaliseerimine peab toimuma liikmesriigi enda tingimustel. Lisaks, kui on soov säilitada riiklikke monopole, peab süsteem olema mittediskrimineeriv ja juriidiliselt õigustatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. – Hääletasin raporti vastu online-hasartmängude usaldusväärsuse kohta, sest usun, et alternatiivne ettepanek, mille täikogu tagasi lükkas, oleks paremini peegeldanud ajakohast olukorda online-hasartmängude sektoris.

Jagan muret, et kodanikelt võidakse raha välja pressida, ja muret hasartmängusõltuvuse suhtes, kuid märgin, et suuremas osas liikmesriikides kontrollitakse hasartmänge, et kaitsta kodanikke hasartmängusõltuvuse ja pettuste eest ning tõkestada rahapesu.

Peame lisaks pettuste ja kuritegevusega võitlemisele ennetama probleemset hasartmängusõltuvust ja alaealiste hasartmängimist. Usun, et alternatiivne resolutsioon oleks kõnealuseid küsimusi tõhusamalt käsitlenud.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Ó Neachtain (UEN ), kirjalikult. (GA) Tarbijakaitse on äärmiselt oluline kõikidele liikmesriikidele. Samuti on see valdkond, kus liikmesriikide vaheline koostöö on hädavajalik, eelkõige piiriüleseid teenuseid silmas pidades. Kõnealune raport online-hasartmängude kohta näitab, et pragmaatiline lähenemisviis, mis põhineb koostööle, võib tagada, et tarbijakaitse on Euroopa Liidu poliitika keskmes.

Kõnealuses raportis tunnistatakse, et parim lähenemisviis hasartmängudega seotud küsimustega tegelemiseks internetis on tunnustada kõnealuses valdkonnas subsidiaarsuse põhimõtet ja jätta regulatiivsed küsimused üksikute liikmesriikide reguleerida. Sellele vaatamata tunnistatakse raportis, et koostöö ja koordineerimise abil saavad Euroopa Liidu liikmesriigid kõige paremini võidelda pettuse, kuritegude ja sotsiaalsete probleemidega.

Raporti keskmes on spordi olulisus ja vajadus säilitada selle usaldusväärsus ja ausus. Spordiküsimuste sotsiaalset ja kultuurilist väärtust peab kaitsma ning tuleb tagada, et sporti ei kasutataks halvasti raha või muude sarnaste põhjuste pärast. Paljud inimesed Euroopa Liidus naudivad online-hasartmänge. Peame tagama, et need inimesed on internetis halva eest kaitstud.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin proua Schaldemose raporti poolt online-hasartmängude usaldusväärsuse kohta. Olen kindlalt veendunud, et kõnealuses sektoris, mis juhtumisi on spordiorganisatsioonide väga oluline tuluallikas, peab valitsema täielik läbipaistvus, mis kaitseb avalikke ja tarbijate huve. Lõpuks olen seisukohal, et ühtsed õigusaktid ja mitte mitmekesised õigusaktid, mis praegu jõus on, võivad olla väga kasulikud, et vältida online-hasartmängude märgistamist sotsiaalse probleemina.

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. – Kahjuks ei õnnestunud mul osaleda Christel Schaldemose raporti hääletusel online-hasartmängude usaldusväärsuse kohta. Tahaksin siiski kasutada seda võimalust nõustuda raportööriga, sest raportis juhitakse tähelepanu mitmele olulisele ja ohtlikule aspektile seoses online-hasartmängudega. 2004. aastal moodustasid online-hasartmängud ligikaudu 5% kogu ELi hasartmänguturust ning arvud on viimase paari aasta jooksul kiiresti kasvanud.

On oluline aru saada, et erinevad ebaseaduslikud tegevused, nagu krediitkaardipettus, alaealiste juurdepääs hasartmängudele, kokkulepitud tulemustega mängud jne, on hetkel online-hasartmängude vältimatud osad. Lisaks on tõenäoline, et kasvab inimeste arv, kes on hasartmängudest sõltuvuses, sest paljudele on online-hasartmängud väga mugavad.

Online-hasartmängude mõju, millele raportöör õigustatult tähelepanu juhib, ei ole veel põhjalikult uuritud. Seega, et kaitsta kodanikke, on väga oluline, et kõik liikmesriigid teostaksid intensiivseid teadusuuringuid online-hasartmängude mõjude kohta ning parandaksid hasartmänguturgude järelevalvet ja reguleerimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Christel Schaldemose (PSE), kirjalikult. – Schaldemose raportis online-hasartmängude usaldusväärsuse kohta sätestatakse liikmesriikide kohustused oma hasartmänguturgude reguleerimisel, et kaitsta kaitsetumaid tarbijaid, eelkõige lapsi, võidelda kuritegevusega ja kaitsta spordiüritusi ohtude eest nagu kokkulepitud tulemustega mängud.

Euroopa Parlamendi liikmed eemaldasid hasartmängud teenuseid käsitlevast direktiivist nende eristaatuse tõttu ja selgelt puudub valmisolek luua õigusakte ELi tasandil. Euroopa Parlamendi Tööpartei liikmed toetavad seega tugevalt raporti nõuet liikmesriikidele reguleerida oma hasartmänguturge tarbijate kaitsmiseks. Samuti tehakse raportis selgeks, et selline reguleerimine peab olema proportsionaalne ja mittediskrimineeriv, nagu on sätestatud ELi asutamislepingutes.

Sellisel kujul usuvad Euroopa Parlamendi Tööpartei liikmed, et Ühendkuningriigi hasartmänguseadus on asutamislepingule vastav õigusakt, mille eesmärk on tagada juurdepääsu hasartmänguteenustele, ennetades kuritegevust ja kaitstes lapsi ja kaitsetuid. Mitmed liikmesriigid vaatavad praegu läbi oma õigusakte hasartmängude kohta tagamaks, et nad vastavad ELi asutamislepingutele.

Euroopa Parlamendi Tööpartei liikmed rõhutavad, et ametiasutused kogu ELis peavad olema valvsad ja tegema koostööd igasuguse kuritegevuse, kokkulepitud tulemustega mängude ja ohtude suhtes noortele ja kaitsetutele mis tahes hasartmänguvormide poolt. Euroopa Parlamendi Tööpartei liikmed tervitavad online-hasartmänguteenuste mainekate ettevõtjate jõupingutusi võtta meetmeid tagada, et neid muresid arvesse võetakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. − (NL) Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine ei ole samasugused majandustegevused kui teised, nagu mõned siin täiskogus usuvad. Oma kohtupraktikas on Euroopa Kohus kinnitanud, et liikmesriigid ise määravad kaitsetaseme, mida nad peavad vajalikuks oma kodanike kaitsmiseks hasartmängudega seotud ohtude vastu.

Siinkohal tähendab kohaldatav subsidiaarsus, et liikmesriigid peavad suutma kontrollida ja reguleerida oma hasartmänguturge vastavalt oma traditsioonidele ja kultuurile, et kaitsta tarbijaid sõltuvuse, pettuste ja rahapesu ohu eest. Pidades silmas online-hasartmängudega seotud täiendavaid ohte, olen veendunud, et riiklikke õigusakte ei saa asendada üleeuroopalise hasartmängutööstuse eneseregulatsiooniga.

Seega liitun olulise enamusega kolleegidest siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonist, kes usuvad, et üksnes siseturupõhine lähenemisviis hasartmängudele ei ole kohaldatav. Seega otsustasin Schaldemose raportit kogu südamest toetada.

 
  
  

- Raport: Maria Petre (A6-0088/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN ), kirjalikult. (PL) Härra juhataja, hääletan Maria Petre raporti poolt toiduainete kvaliteedi tagamise kohta. Tahaksin siiski väljendada muret selle üle, et keskmine tarbija ei ole teadlik erinevusest kaitstud geograafilise tähise (KGT) ja kaitstud päritolunimetuse (KPN) vahel. Usun, et selles küsimuses on oluline viia läbi teabekampaania.

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Liikmesriigid peavad edendama kvaliteedi tagamise süsteeme, mis on Euroopa kodanikele juba tuttavad. Neid süsteeme ei tohiks ühtlustada või üheks koondada. Selleks, et ühenduse minimaalsed kvaliteedistandardid toimiksid, tuleb neid hinnata ja tunnustada liidu tasandil. Seepärast peab komisjonis olema talitus nimetatud süsteemide kasutamise sertifitseerimiseks ja lubamiseks ühenduse tasandil ning selleks, et tagada süsteemide ühtne ja tõhus järelevalve nii Euroopas kui ka liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, sest nõustun tooraine tootmise kohale kohustuslikus korras viitamise kehtestamisega päritoluriigi märgistusena, et tulla sellisel viisil vastu tarbijate soovile saada rohkem teavet ostetava toote päritolu kohta. Sellist süsteemi tuleks kohaldada ka töödeldud toiduainete puhul, viidates põhikoostisainetele ja tooraine päritolule ning tuua välja nende päritolukoht ja toote kõige hilisema töötlemise koht.

 
  
MPphoto
 
 

  Niels Busk, Anne E. Jensen ja Karin Riis-Jørgensen (ALDE), kirjalikult. − (DA) Euroopa Parlamendi liikmed Anne E. Jensen, Karin Riis-Jørgensen ja Niels Busk Taani Liberaalsest Parteist hääletasid proua Petre algatusraporti poolt toiduainete kvaliteedi tagamise kohta, olles kaalunud eeliseid ja puudusi ning seetõttu, et toimub ainult üldine hääletamine. Tunneme, et saame toetada enamikku raportis sisalduvat, kuigi on ka mitmeid asju, mida me täielikult ei toeta.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. – Olin pettunud, et pidin kõnealuse raporti suhtes erapooletuks jääma, mis oleks pidanud olema järjeks komisjoni rohelisele raamatule, vaadates, kuidas talupidajad kogu Euroopas saavad turul maksimaalset kasu oma kõrge standardiga toodangust. See keskendub olulistele küsimustele, nagu päritoluriigi äramärkimine, mahepõllundusetoodete turu arendamine, kus Euroopa tooted on maailma parimad, ning Euroopa põllumajanduse tugevate külgede kasutamine, et anda meie talupidajatele eelis oma toodete turustamisel – ning see osa on teretulnud.

Kahjuks on raport siiski haaratud protektsionistlikest elementidest põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis ning eelkõige nende poolt, kes tahavad õigustada tohutuid turgu moonutavaid ühise põllumajanduspoliitika toetusi CAP ning kes tahavad muuta raskemaks kolmandate riikide toodangu importimise ELi.

 
  
MPphoto
 
 

  Constantin Dumitriu (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Kolleeg proua Petre, lubage end õnnitleda kõnealuse suurepärase raporti puhul.

On mõned punktid, mida peame silmas pidama, kui räägime Euroopa tootekvaliteedist.

1. „Kvalifitseeritud turulepääsu” kontseptsiooni rakendamine pakub lahenduse, mis tagab, et Euroopa tarbijatele kättesaadavad tooted vastavad samadele standarditele hoolimata sellest, kas nad on toodetud kodumaal või imporditud.

2. Euroopa tootjate tekitatud kulud toiduohutuse ning nõudmiste tagamisel seoses nõuetele vastavusega, mida peaks hõlmama ühise põllumajanduspoliitika vahendid.

3. Konkreetselt Euroopa põllumajandus- ja toidukaupade edendamine. Samuti nõudsin raportis määruse nr 3/2008 muudatusettepaneku kohta, et Euroopa Liidu kaasrahastamise määra tuleb suurendada. Samal ajal peame siiski lihtsustama garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste süsteemiga seotud haldusmenetlusi ning pakkuma paremat kaitset geograafiliste tähiste või päritolunimetustega toodetele.

Loodan, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid rakendavad meie vastu võetavaid soovitusi nii kiiresti kui võimalik, sest me ei saa lubada aja raiskamist tingimustes, mil Euroopa kodanikud kannatavad äärmiselt tõsise majanduslanguse mõjude käes.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Vaatamata headele kavatsustele jätkatakse ja isegi laiendatakse raportis poliitikat, mis on paljude väiketootjate probleemide põhjuseks, eelkõige Portugalis. Algatades n-ö Euroopa põllumajandustoodete kvaliteedi edendamist, suurendavad nad tootmiskulusid nende jaoks, kellel juba on raskusi endi tootmises hoidmisega. See kehtib eelkõige väiketootjate kohta, nagu näiteks paljude väikeste juustutootjate puhul, kes toodavad vaieldamatult kvaliteetset Serra de Estrela juustu. On vastuvõetamatu, et tootjad peavad vastama uutele nõudmistele, et jätkata tootmist, jäädes ilma neile ette nähtud toetusest ning olles samal ajal ka kohustatud toetama „ametliku kontrolli” nõuete kulusid. Vastupidiselt esitatud väidetele on tõelise kvaliteedi tootmine tõsises ohus.

Ühlustatud tootmis- ja turustamisstandardite kohaldamine nii väiketootjatele kui ka agrotööstusele on vastuvõetamatu. Kõnealuste standardite kohaldamine hävitab Portugali-taoliste riikide mitmekesisust tootmise ja kultuuri mõistes. See tendents on oluline umber pöörata ja edendada tootmist ja tarbimist kohalikul tasandil. Põllumajandust tuleb pidada tundlikuks tegevuseks, mis ei sobi kokku kõnealuse kommertsliku liberaliseerimise mudeliga, mis ei ole keskkonnasäästlik ning ohustab tõsiselt inimtervist.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Nõustun raportiga, sest arvan, et bürokraatia ja standardite süsteemi keerukuse vähendamine on olulised. Nii muutub põllumajandustoodete reguleerimine ja kvaliteedikontroll lihtsamaks.

Selle lihtsustamise tulemuseks oleks avalik-õiguslike asutuste halduskulude vähenemine.

Samuti tervitan erilist tähelepanu, mida pööratakse geograafilistele tähistele ning kutsun komisjoni üles tagama, et kõnealune küsimus oleks Maailma Kaubandusorganisatsiooni päevakorras.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Meil ei jää muud üle, kui toetada kõnealuse raporti taga olevaid kavatsusi: Euroopa toidukaupade kvaliteedi tagamine; tootjate konkurentsivõime; lihtne, kuid põhjalik teave tarbijatele seoses toodete päritoluga; päritolutähistele ja kvaliteedimärkidele vastamine; traditsiooniliste ja ökoloogiliste toodete parem määratlemine jne.

Raportöör rõhutab üsna õigustatult, et peame sätestama, et Euroopasse imporditud põllumajandus- ja toidukaubad peavad vastama samadele standarditele, kui Euroopa tootjatelt nõutakse, mis kahjuks praegu alati nii ei ole. Samuti soovib ta üsna õigustatult rakendada tingimusjuurdepääsu meie turgudele.

Siiski on veel mõned lahendamist vajavad probleemid, sealhulgas seoses ebaõiglase ühendusesisese konkurentsiga, mille puhul üks liikmesriik kehtestab rangemad standardid, kui ühenduse tasandil sätestatud, eelkõige seoses rahvatervise või keskkonnakaitsealaste põhjustega. Sellistel puhkusel peab riik – kas meeldib või mitte – olema suuteline kohaldama samu eeskirju, mida nõutakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni tasandil.

Teine problemaatiline aspekt on kooskõla siinse parlamendi keskkonnaalaste probleemidega – peaksime keskenduma läbitava vahemaa vähendamisele (kohalike, hooajaliste toodete söömine) vältimatult ebatäiusliku kohandumise asemel maailmaturuga.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Kõnealuses raportis, mis ei ole osa ühestki seadusandlikust menetlusest, soovitatakse mitmeid kulukaid ettepanekuid, nt ELi tootekvaliteedi amet ning uued müügiedendus- ja müügitoetusmeetmed põllumajanduses. Samuti tahaksime juhtida tähelepanu sellele, et kõnealune raport sisaldab sõnastusi, mis võiksid tuua kaasa põllumajandustoodete protektsionistlikuma poliitika ELi poolt.

Nagu tavaliselt, teeb juuni nimekiri selles olukorras tähelepaneku, et õnneks ei ole Euroopa Parlamendil kaasotsustusõigust ELi põllumajanduspoliitika osas. Muidu satuks EL protektsionismi ja suurte toetuste lõksu erinevatele rühmadele põllumajanduses.

 
  
MPphoto
 
 

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. − (PL) Härra juhataja, olin Maria Petre raporti poolt toiduainete kvaliteedi tagamise kohta. Standardite ühtlustamise ja vastastikuse tunnustamise küsimus seoses toiduga on väga oluline inimtervise kaitsmise seisukohast. Praegusel ajal muutub üha tavalisemaks teadlikkus erinevate haigusjuhtude ja tarbitava toidu kvaliteedi vahelisest seosest. Kuid mõiste „tervislik toit” ise näib paradoksaalsena. Kas midagi, mis ei ole inimtervisele kasulik, on võimalik kirjeldada „toiduna”? Toidukaupade kvaliteedil on märkimisväärne tähtsus toidu ohutusele meie kodanikele. Kõnealused tooted peavad vastama selgelt määratletud kriteeriumitele, mis põhinevad olemasolevatel teadmistel ja hügieeni põhimõtetel, ning kõnealused kriteeriumid peavad aitama kaasa ka keskkonnakaitsele ja austama tapmisele saadetavate loomade nõuetekohase kohtlemise põhimõtteid. Toidukaupu tuleb ka nõuetekohaselt pakendada, vedada ja säilitada.

Tagamaks head toidu kvaliteeti, tuleb tarbijaid varustada ka täieliku teabega ostetavate toodete kohta: koostisosad, mis tahes geneetiline muundamine, tootmiskoht, säilitamistingimused, kuidas valmistada ja säilivusaeg. Raportöör toetab Euroopa teenistuse loomist, kes vastutab komisjoni tasandil sertifitseerimise ja toidu kvaliteedi eest tagamaks, et täidetakse sertifitseerimise miinimumnõuded. See tagaks ühtse kontrollisüsteemi ELi ja liikmesriikide tasandil. Varasema resolutsiooni põhjal toetab raport ka Euroopa toodete erilise kvaliteedimärgise kasutuselevõtmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Üleilmne majandus- ja toidukriis tähendab, et inimesed hoiavad tarbimiselt kokku, mis omakorda tähendab turuosa suurenemist odavate hindadega jaekauplustele. Lisaks sellele kehtestame piiravad tootmismäärused omamaistele toidukaupade tootjatele ja edendame kvaliteedipitsereid ja sarnaseid skeeme. Samal ajal impordime tooteid, mis ei vasta siseriiklikele kvaliteedistandarditele ja mille vastavust kõnealuste standarditega ei ole võimalik kontrollida. See tähendab, et omamaised talupidajad on äärmiselt kitsas olukorras ning peame tagama, et eelkõige sellises keerulises olukorras ei suurene laostuvate talumajapidamiste määr ning me ei kaota kogu ELis oma enesega toimetulekut toiduainete tootmises.

Inimesed, kes on valmis maksma oma toiduainete kvaliteedi eest, võivad liiga kergesti kaotada oma võime kaotada selguse, mis on mis kvaliteedipitserite ja sümbolite sasipuntras – mitte kõike, mis on märgistatud kirjaga „mahepõllumajanduslik” ei toodeta siseturul ja mitte igal pool, kus märgitakse konkreetne riik päritolumaaks, ei ole kõik koostisained tegelikult sellest riigist pärit. See on natuke nagu kassi-hiire mängimine ning korduvalt avalikustatakse skandaale seoses toiduainetega ja pettusi seoses märgistustega. Lõppkokkuvõttes peavad tarbijad saama märgistusele toetuda. Algatus näib meid selles suunas viivat ning seetõttu hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Raport, mille mu kolleeg Maria Petre meile täna esitas, sisaldab mitmeid soovitusi, mida ma julgelt toetan. Need ulatuvad kvaliteedistandardite tagamisega seotud haldustegevuse lihtsustamisest ja tootjate finantskoormuse vähendamisest traditsiooniliste toodete ning samuti geograafiliste tähiste või päritolunimetustega toodete toetamiseni.

Ajal, mil seisame silmitsi tõsise majanduskriisiga, on meie kohus võtta meetmeid Euroopa talupidajate ja töötlejate toetamiseks ning tagada, et tarbijatel on juurdepääs parimatele toodetele kõige soodsama hinnaga.

Usun, et peame tagama, et pakume tarbijatele korrektset teavet toodete päritolu kohta, et toetada Euroopa põllumajandust. Me ei tohi siiski ajada kõnealuseid sätteid seoses Euroopa kvaliteeditähisega segamini protektsionismiga, mille eesmärk on tõkestada juurdepääsu ühenduse turule. Pigem arvan, et kõnealuse tähise kasutuselevõtmise eesmärk peab olema Euroopa toodete ja nende eeliste edendamine kolmandate riikide toodete ees ning pakkuda Euroopa tarbijatele paremat teavet. Samal ajal aitab toodete päritolu tunnustav süsteem vähendada hirme seoses „saastunud toodetega”.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin proua Petre raporti poolt toiduainete kvaliteedi tagamise ning asjaomaste standardite ühtlustamise kohta. Usun, et teema on äärmiselt oluline, sest toiduainete kvaliteedil on üha suurem mõju Euroopa kodanike elukvaliteedile. Tõepoolest, Euroopa Liidu kohus on tagada kõikide toiduainete vastavust tootmisstandarditele, eriti seoses hügieeni- ja ohutusnõuetega. Samuti on liidu ülesanne tagada Euroopa Liidu enda ja kolmandatest riikidest pärit toodete vaheline õiglane konkurents. Lõpuks nõustun raportööriga, kui ta ütleb, et seoses kaitstud geograafilise tähise (KGT), kaitstud päritolunimetuse (KPN) ja garanteeritud traditsioonilise eritunnusega (GTE) peab olema tagatud ühenduse tehniline tugi eelnimetatud mehhanismide elluviimiseks liikmesriikides ning nende nimetustega kaitstud toodete väärtustamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Otsustasin mitte toetada proua Petre raportit toiduainete märgistamise edendamise ja suurendamise kohta. Raport sisaldas häid ettepanekuid seoses eeskirjade lihtsustamise ja lühemate käitlusaegadega. Need kaalus minu arvates siiski üles protektsionistlik sõnastus tingimusjuurdepääsu kohta turgudele ning soov luua riigiülene tootekvaliteedi asutus.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kui toitu toodetakse kasumikriteeriumi alusel selle asemel, et rahuldada esmatasandi vajadusi ning toidukaupade tootmine ja müük on koondunud üha vähematesse kätesse ja selle määravad rahvusvahelised toiduainete korporatsioonid ja kartellid (valikud, mis iseloomustavad ELi ning liikmesriikide valitsuste poliitikat), ei saa toidukaubad olla ei odavad ega kvaliteetsed.

Eeldatava tagasipöördumise eesmärgiks kvaliteetsete toiduainete juurde ei ole suurendada talupidajate sissetulekuid ega rahuldada esmatasandi vajadusi. Selle eesmärk on suurendada rahvusvaheliste korporatsioonide konkurentsivõimet ja kasumit, suurendada maapiirkonna tööjõu ärakasutamist, veel enam koondada maaomandit ning kontrollida tootmist.

GMOde kasutuselevõtmine ja kultiveerimine ning rida skandaale seoses toiduainetega näitavad, et toiduainete kvaliteet ja ohutus ELis on vähem olulised suurettevõtete huvidest.

Toiduainete klassifitseerimine kvaliteedi alusel on toiduainete eristamine klassi alusel kooskõlas turupõhimõttega: esmaklassilised toiduained kõrge sissetulekuga ning teise klassi toiduained töölisklassi perekondadele.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete talupidajad tunnevad igal juhul huvi ühise põllumajanduspoliitika ja ELi vastastamise vastu ning nende müügi vastu suurettevõtetele ning samuti Kreeka Kommunistliku Partei ja töötajate aktsiooniga liitumise vastu – töötajad ja töötud sotsiaalses liidus, et lükata ümber monopolide sõltumatus ja võim.

 
  
  

- Raport: Jonathan Evans (A6-011/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Konkurentsipoliitika ajakohastamine on eriti oluline tegur uue julgeolekustruktuuri ettevalmistamisel ja ELi konkurentsipoliitika toimimisel. Kõnealuse protsessi peamised elemendid on koostöö riiklike konkurentsiasutuste vahel ning koordineerimine Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu. Euroopa Parlament on väljendanud tõsist kartust, et ilma tõhusa Euroopa konkurentsivõrgustikuta ei tähendaks poliitika ajakohastamine midagi enamat kui konkurentsipoliitika taasriigistamist, mis kahjustaks selgesti kogu ELi ulatuses ühtse konkurentsipoliitika tagamise kontseptsiooni. Paindlikkuse ja praktilisuse kriteeriumite alusel antakse 2006. ja 2007. aasta aruannetes positiivne hinnang Euroopa konkurentsivõrgustiku töö tõhususele ja arengule. Jõupingutused rahastada koolitust ja õigusalast koostööd riikide kohtunike vahel ELi konkurentsiõiguse tõlgendamisel ning selle rakendamise tagamine on samuti tervitatavad.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE-DE), kirjalikult. – Kõnealuses raportis rõhutatakse vabakaubanduse ja õiglase konkurentsi põhimõtte olulisust ning kinnitatakse Rooma lepingus sätestatu olulisust. Peame tagama tõhusad kartellidevastased meetmed, et kaitsta end kaubanduspiirangutega kuritarvitamise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime kõnealuse raporti vastu, sest nad ei võtnud isegi vastu ettepanekut seoses suurettevõtete murettekitava turu domineerimise kuritarvitamisega, eelkõige seoses suurte supermarketite kettidega. Viimased kasutavad oma ostujõudu tarnijatele makstavate hindade vähendamises Euroopa Liidus ja kolmandates riikides.

Samuti ei näidanud nad üles vajalikku otsusekindlust, et uurida supermarketite sektori kontsentratsiooni mõju väikeettevõtetele, tarnijatele, töötajatele ja tarbijatele. Eelkõige ei hinnanud nad ostujõu kuritarvitamist, mis sellisest kontsentreerumisest tuleneda võib.

Vastuvõetud resolutsioon jätkab sekkumise mustrit konkurentsivõime kaitseks ja avalike teenuste vastu. See astub kurikuulsa Bolkesteini direktiivi jälgedes, rõhutades alati vajadust vastata siseturu eeskirjadele. Lisaks, ehkki selles räägitakse kriisist ja majandusraskustest, nõutakse komisjonilt valvsust, et konkurentsivõimet mitte kahtluse alla seada. Teisisõnu, seistes silmitsi neoliberaalse kapitalismi põhjustatud kriisiga, on lahendus enamasti sama. See on vastuvõetamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin härra Evansi raporti poolt 2006. ja 2007. aasta konkurentsipoliitika aruannete kohta. Viimastel aastatel on tehtud suuri edusamme konkurentsi valdkonnas. Tõepoolest, kui mõtleme ühinemise kontrollile ettevõtete ja riigiabi vahel (probleem, mis muutus väga oluliseks pärast turgude finants- ja majanduskriisi), on komisjon teinud üha enam tööd. Seetõttu jagan raportööri seisukohta, kui ta ütleb, et on vajalik kaasajastada valdkonna institutsionaalne ja õigusraamistik.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. – Arvestades majanduskriisi olukorda, mille küüsis on Euroopa Liit ning mis on globaalse ulatusega, oli parlamendil oluline üksmeelele jõuda. Kõnealune raport on lõpuks leidnud viisi panna meid majandus- ja rahanduskomisjonis omavahel nõustuma. Ilmselgelt on mure riigi sekkumise pärast kõige tähtsamal kohal, kuid arvestades alatarbimise põhjustatud kahju iseloomu ja kahanevat tootmisbaasi, on vajalik mõningane kergendus valitsussektori kulutuste tasandil.

 
  
  

- Raport: Edit Herczog (A6-0074/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (UEN ), kirjalikult. – Väikeettevõtted on Euroopa majanduse selgroog, moodustades 98% kõikidest Euroopa ettevõtetest ning andes tööd kuni 60%le ELi töötajatest. Euroopa Komisjoni tuleb kiita seniste algatuste eest ning jätkuva töö eest, mille eesmärgiks on vähendada väikeettevõtete bürokraatiat. Proua Herczogi raportis tunnustatakse komisjoni tööd ja nõutakse edasisi samme selles suunas.

Ehkki ma muidugi toetan paljusid kommentaare raportis algatuse „Small Business Act” kohta, olin väga pettunud, et tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis koostatud raport sisaldas lõiget, milles nõuti ühist konsolideeritud tulumaksubaasi. Oleksin lootnud, et praegusel etapil tunnistatakse üleilmselt, et ühise konsolideeritud tulumaksubaasi ettepanek on halvasti läbi mõeldud ja ebamõistlik. Kõnealune küsimus on Iirimaa jaoks väga oluline, eelkõige praegusel majanduslikul perioodil, et pidin kõnealuse ettepaneku vastu hääletama. See ei too kaasa negatiivset mõju kiiduväärt tööle, mida tehakse väikeettevõtete heaks, vaid edastab tugeva sõnumi, et peame seisma vastu ebaproduktiivsetele, jäikadele ja järelemõtlematutele ettepanekutele, mis ei ole Euroopa majandusele kasulikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Gerard Batten, Nigel Farage ja Jeffrey Titford (IND/DEM), kirjalikult. – Kõnealuses raportis tehakse ettepanek mitmete meetmete kohta, millest osa võivad olla kasulikud väikeettevõtetele, kuid mille üldine mõju on edendada ELi kontrolli, nöörida elanikkonda, feministlikud tagamõtted ja ettevõtete imbumine ELi ametnike poolt „töökogemuse alusel”. Need elemendid ei luba UKIPil kõnealust ettepanekut toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Globaalne finantskriis ja aeglane majanduskasv mõjutavad negatiivselt ettevõtluse määra. Seega tervitame järgmisi algatuse „Small Business Act” meetmeid, mille rakendamine oleks majanduskasvule kõige tõhusam: luua kõige soodsamad tingimused VKEdele rahastuse saamiseks; lihtsustada ettevõtete ülemineku tingimusi; pakkuda ausatele ettevõtjatele, kes on sattunud pankrotti, võimalust ettevõtet teist korda alustada. Algatus luua kõige soodsamad tingimused VKEdele rahastuse saamiseks (riskikapital, mikrokrediit jne) on väga oluline.

Kuna energia ja toormaterjali hinnad tõusevad, muutuvad VKEd eriti kaitsetuks. Seega tugevdab algatuse „Small Business Act” rakendamine konkurentsivõime aspekti. Ainult keerulised meetmed, st tootmisprotsesside kõrgema standardi edendamine ja ökoloogilised standardid toodetele ELis, ning kõnealuste standardite reklaamimine kogu maailmas ning samuti ELi turujärelevalve tõhustamine saavad anda panuse ühistele globaalsetele väljakutsetele, nagu näiteks kliimamuutused ja fossiilkütusevarude vähenemine.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE-DE), kirjalikult. – Iga algatust, mis toetab VKEsid või parandab nende tingimusi, tuleb kiita, ning kõnealusel raportil on palju kehtivaid argumente, mis on VKEdele kogu Euroopas väga väärtuslikud. Peame kasutama praeguste edusammude suuremat kasu ning tagama, et kaasame parima toimiva ettevõtluskeskkonna loomise VKEdele, sh tõhusama regulatiivse kultuuri juurdumise kogu Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark (IND/DEM), kirjalikult. – Kõnealuses raportis tehakse ettepanek mitmete meetmete kohta, millest osa võivad olla kasulikud väikeettevõtetele, kuid mille üldine mõju on edendada ELi kontrolli, nöörida elanikkonda, feministlikud tagamõtted ja ettevõtete imbumine ELi ametnike poolt „töökogemuse alusel”. Need elemendid ei luba UKIPil kõnealust ettepanekut toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Kuigi 99% ELi ettevõtetest on VKEd (23 miljonit), mis vastutavad 80% uute töökohtade loomise eest ELis viimastel aastatel, on enamik tavapäraselt koostatavaid eeskirju suunatud 41 000 suurele Euroopa ettevõttele. See soodustab ilmselget ebavõrdust seoses konkurentsivõimega.

On saabunud aeg see tendents umber pöörata ja pühenduda majandussektoritele, milles jõukust tegelikult luuakse poliitikaga, mille aluseks on väärtuse tunnustamine. See asetaks Euroopa VKEd võrdsele tasemele partneritega ülejäänud maailmas.

Lisaks on VKEd oma paindliku iseloomu tõttu ettevõtted, mis on harjunud olema innovatsiooni eesliinil oma valdkonnas, muutes algatuse „Small Business Act” oluliseks sammuks Lissaboni strateegia realiseerimisel.

Seetõttu toetavad Portugali Sotsiaaldemokraatlikku Parteid esindavad liikmed kõnealust raportit, mis on tegelikult kooskõlas Portugalis Sotsiaaldemokraatliku Partei juhi Dr Manuela Ferreira Leite esitatud meetmetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. – Komisjoni ettepanek algatuse „Small Business Act” kohta on osa teatisest, mis sisaldab õigusaktide ettepanekuid, juhtpõhimõtteid ja meetmeid, mida rakendada VKEde aitamiseks Euroopas. Tervitan kümne juhtpõhimõtte sõnastamist, mis keskenduvad VKEde vajadustele ja nõudmistele ning mille eesmärk on aidata viimastel realiseerida kogu nende turupotentsiaali.

Tervitatavad on õigusaktide sätted, mis on täiesti teadlikud oma algsete saajate vajadustest ja nõudmistest nagu ka riiklike poliitikavahendite kohandamine VKEde vajadustega. Äärmiselt oluline on vahendite kasutuselevõtmine, kasutades praegust kriisi reageerimaks keskkonnakriisile, suurendades tõhusust põhjalike keskkonnajuhtimissüsteemide kaudu. ELi kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi raportöörina olen teadlik, nagu loodetavasti me kõik oleme, vajadusest tegutseda ja tegutseda kiiresti, kui loodame lahendada seda väljakutset.

Ehkki nõustun paljuga kõnealuses raportis, olen ettevaatlik ettepanekute suhtes seoses ühise konsolideeritud tulumaksubaasiga ning hääletasin vastavalt selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Vaatamata suurele kärale ja näilistele headele kavatsustele kaitsta VKEsid, on raportil teised eesmärgid, nimelt: vaba konkurentsivõime ja siseturu ergutamine või teisisõnu – suurte majandus- ja rahandusgruppide toetamine, teenuste liberaliseerimise nõudmine, sealhulgas avalike teenuste liberaliseerimise nõudmine, ning lisaks – pseudoabi fassaadi varjus – väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele töötajate ekspluateerimise süvendamine.

Tegelikult, 91,5% ettevõtete nimel Euroopa Liidus, kes pakkusid tööd enam kui 10 töölisele 2003. aastal, tahavad nad paremaid tingimusi, et hävitada olulisi avalikke teenuseid, dereguleerida tööturgu ja seada kahtluse alla sotsiaalsed ja tööalased õigused. See on neoliberalism oma kõige nähtavamal kujul.

Seepärast hääletasime raporti vastu: tõeliste meetmete kaitseks mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks ning muu poliitika kaitseks, mis tagavad nende rolli ja märkimisväärse panuse tootmisesse tööstus-, põllumajandus- ja kalandussektoris ning tõõhõivesse õigustega, kaubandusse ja avalikkuse põhivajaduste täitmisesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, oleme kõnealuse raporti vastu võtnud, milles loetletakse soovide kujul, mis jäävad mõneks ajaks kahtlemata täitmata, viisid ja vahendid elu lihtsamaks muutmiseks väikestele ettevõtetele Euroopa Liidus.

Tahaksin siiski teha mõned märkused.

Väidetav diskreetne üleskutse, tsiteerin, „alaesindatud etnilistele vähemustele kuuluvate” VKEde teatud viisil positiivsele diskrimineerimisele on mõttetu, arusaamatu ja täiesti ideoloogiline.

VKEde juurdepääsu ja eelkõige kohalike VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele, mida raportöör kavatseb edasi arendada, tõkestasid siin samas täiskogus 15 aastat tagasi vastuvõetud tekstid vaatamata hoiatustele, et neil on negatiivne mõju. Kõnealused tekstid edendasid tõhusalt suurte ettevõtete juurdepääsu riigihankelepingutele, eelkõige välismaa ettevõtete, kes omasid teavet ning haldusalaseid ja juriidilisi ressursse pakkumiste esitamiseks, kui kohalikel VKEdel ei neid ressursse ei olnud.

VKEde juurdepääs riiklikule ja Euroopa abile on äärmiselt keerukas ettevõtmine Euroopa õigusaktide nõuete tõttu.

Lühidalt jääb jälle selline mulje, et peame vastu võtma Euroopa tekste, et käsitleda etteennustatavaid probleeme, mida põhjustavad teised Euroopa tekstid.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Hääletasin proua Herczogi raporti poolt algatuse „Small Business Act” kohta.

Meie VKEd on praeguse majandus- ja rahanduskriisi esimesed ohvrid, olles näinud, kuidas pangad piiravad nende juurdepääsu laenule, ning nende kasvu juhtiv mootor tuleb kiiresti taaskäivitada. Algatuse „European Small Business Act” kasutuselevõtmine võimaldab tugevdada VKEde konkurentsivõimet, et saaksime sõnad lõpuks tegudeks muuta. Euroopa Parlament on saatnud selge märguande nõukogule ja Euroopa Komisjonile tagamaks, et „Small Business Act” päriselt rakendatakse, nimelt VKEd prioriteediks, et kõnealuseid uusi meetmeid saavad mõista ja kohaldada kõik sellised ettevõtted, eelkõige kaasates järgmiseid meetmeid: ülemäärase koormuse vältimine, innovaatiliste keskmise suurusega ettevõtete tekkimise edendamine ühenduse määratluse väliselt VKEde kohta (250 töötajat) ning muutes VKEdele lihtsamaks juurdepääs rahastamisele ja riigihankelepingutele, et suurendada nende kasvupotentsiaali.

Pean seda siiski kahetsusväärseks, et kõnealune tegevuskava ei ole õiguslikult siduv dokument.

 
  
MPphoto
 
 

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Hääletasin Edit Herczogi raporti poolt algatuse „Small Business Act” kohta, sest pean seda oluliseks õigusaktiks, mis mõjutab majanduse väikseimaid organisme, mis annavad hetkel tööd umbes 100 miljonile inimesele ELis. Nad moodustavad peaaegu 99% kõikidest ELi ettevõtetest. Selles kontekstis – ja kuna praegune kriis avaldab märkimisväärset negatiivset mõju majandusele – peame rakendama õiguslikke määrusi ELis, mis aitavad neil ettevõtetel toimida. See peaks hõlmama eelkõige küsimusi nagu ettevõtete omandi üleminek (eelkõige omaniku haiguse või pensionile jäämise korral) ning ühtlustatud ajalisi piiranguid tehingute maksmise kohta (et vältida laenuraha rasket kättesaadavust).

Samuti rõhutatakse dokumendis innovatsiooni, teadusuuringute, patentide ja leiutiste olulisust kõnealustele ettevõtetele ning intellektuaalomandi kaitset ja e-kaubandust. VKEdele tuleks tagada juurdepääs ka rahastusallikatele, sealhulgas Euroopa fondidele ja laenudele. Eraldi, kuid mitte vähem olulisem küsimus on bürokraatia vähendamine, mis vaevab paljusid VKEsid. Samuti on mainimist väärt kümme põhimõtet poliitika suunamiseks väikeste ettevõtete suunas nii ELis kui ka liikmesriikides. Samuti usun, et vajaduse rõhutamine toetada ja edendada VKEde tegevust piiriülesel tasandil siseturul on oluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Komisjoni teatis algatuse „Small Business Act” kohta omandab erilise olulisuse praegustes tingimustes, sest selles sätestatakse põhimõtted, mis peaksid olema aluseks poliitika väljatöötamisele ja rakendamisele nii Euroopa Liidus kui ka riiklikult, et luua võrdsed tingimused kõikidele Euroopas tegutsevatele VKEdele. Operatiivsemalt sisaldab see ka paketti, mis koosneb enam kui 50 eraldi meetmest, sealhulgas neljast õigusaktide ettepanekust, mis muudavad need põhimõtted tegevuseks. VKEde toetamine peab olema peamine prioriteet, eelkõige praegusel tõsise majanduskriisi perioodil. Investeerimine VKEde poolt on üks võtmetegureid innukalt oodatud taastumisel.

Arvestades, et enamik kõnealustest meetmetest jäävad liikmesriikide pädevusse, peame leidma viise liikmesriikide ja ühenduse organite kaasamiseks tagamaks, et VKEd saavad lisaväärtust neid mõjutavatest meedetest. Teatavate muudatusettepanekute eesmärk, mille esitas meie fraktsioon, on muuta mõtle-väikselt-põhimõte oluliseks osaks kogu tuleviku õigusloomest. Samuti toetan ideed konkreetsest eelarvereast VKEdele...

(Selgitus hääletuse kohta katkestati vastavalt kodukorra artiklile 163)

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. – Kõnealuse raporti lõige 68 sisaldab viidet ühisele konsolideeritud tulumaksubaasile, sätestades, et äriühingute maksustamiseks peaks eksisteerima ühine konsolideeritud alus. See on midagi, mida ma ei saa ega kavatse toetada. Maksustamine on liikmesriigi, mitte ELi pädevus, ning mis tahes viide ühisele konsolideeritud tulumaksubaasile toob vältimatult kaasa mure ELi ettevõtete maksumäära üle, mida ma ei saa toetada.

Seetõttu lükkasin tagasi esimese osa lõikest ning kuna täiskogu hääletas üldiselt lõike poolt, hääletasin mina lõpphääletusel kõnealuse raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kui VKEd pannakse esimest korda Euroopa õigusaktide keskmesse, ei ole põhjust tähistamiseks. Tegemist on pigem tragöödiaga. 2009. aasta on kahtlemata saatuslik aasta, mil otsustatakse tuhandete VKEde ellujäämine. Kui suured ettevõtted loobuvad, järgnevad vältimatult ka väikesed.

Laenuraha raske kättesaadavus, millest on palju räägitud, terendub kirkalt laenude mahu vähenemises. Siinkohal on vajalik tagada, et Basel II ei too kaasa rahavoogude kindlat peatamist VKEdele. Kui tahame vähendada bürokraatiat, ei tohi taas kord kaotada menetluse lihtsustamise kasu tänu uutele tõketele mujal – kuivõrd see avaldab märgatavat mõju ettevõttele. Kui sellest muud kasu pole, tuleb pakkumised ja riigihanked muuta VKE-sõbralikumaks, et neile ettevõtetele võimalust anda. Hääletasin algatuse „Small Business Act” poolt lootuses, et seekord on see lõpuks midagi enamat kui paberitükk, milles sätestatakse eesmärgid ning seda tõepoolest rakendatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Härra juhataja, hääletasin proua Herczogi raporti poolt algatuse „Small Business Act” kohta. On selge, kui olulised on VKEd Euroopa Liidus, ning seetõttu kavatsen toetada proua Herczogi hoolikat tööd. Poliitika, avalikkuse sekkumine ja sotsiaalne keskkond peavad kõik vastama väikeettevõtete reaalsetele vajadustele, mis tõeliselt moodustavad Euroopa Liidu selgroo. Seetõttu nõustun raportiga, eelkõige seoses õigusaktide ettepanekutega üldise grupierandi kohta VKEde puhul riigiabi suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) On teada, et VKEd pakuvad enam kui 90% töökohtadest Euroopas. Kuid kriis, mis on käimas, on juba näidanud või näitab varsti, et paljud nende töötajad jäävad ilma tööta.

Struktuurifondi menetluste lõdvendamine, mida edendab komisjon, on märk, mida tuleks positiivselt tervitada.

Praeguse kriisiga seostatud globaliseerumine on muutnud paljusid tingimusi, mis olid aluseks Euroopa tasandil tehtud otsustele minevikus ning mida peeti sel ajal õigeks.

Võttes arvesse seda, olen veendunud, et näiteks mõned piirkondliku ja ühtekuuluvuspoliitika aspektid tuleks üle vaadata.

Samuti peame uurima VKEde praegusi finantstingimusi. Need on otsustavad, eelkõige juhul, kui nad peavad maksma tagasi laene majandusliku stagnatsiooni ajal.

Seega toetan kõnealust raportit, sest just neil hetkedel peame mõtlema VKEdele ja nende panusele innovatsiooni, majanduskasvu ja tööhõivesse.

Seetõttu on vajadus antitsükliliseks poliitikaks Euroopa tasandil. See eeldab paljude otsustavate sammude astumist, et luua tõeliselt makromajanduslik poliitika Euroopas, sest seda pole endiselt olemas.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. – Tervitan kõnealust raportit ja mul oli hea meel hääletada selle põhiosa poolt väheste eranditega. Ma ei saa nõustuda ühise konsolideeritud tulumaksubaasiga, sest selleks ei ole kokkulepet. Samuti, seoses karistustega hilinenud maksete tähtaegade ületamise eest, eelistan segaduse vältimiseks hilinenud maksmisega võitlemist käsitlevat direktiivi.

Arvestades, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtted on majanduskasvu tugevaim element, aitab kõnealune raport tugevdada kasvutingimusi. Kagu-Inglismaa peaks sellisest lähenemisviisist kasu saama.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” kohta, sest on väga oluline luua paremaid raamtingimusi, mille eesmärk on luua keskkond, mis soodustab innovatsiooni VKEdes, eelkõige intellektuaalomandi kaitse parandamise ning võltsimise ja pettustevastase võitluse tõhustamise võimaluste loomisega kogu Euroopa Liidus.

On vaja finantseerimisasutuste, komisjoni ja liikmesriikide ühiseid jõupingutusi, et tagada VKEde juurdepääs rahastamisele ja pakkuda neile võimalust kindlustada oma kapitali kasumi ettevõttesse reinvesteerimise abil. Hääletasin muudatusettepaneku poolt, milles nõutakse viivitamatut tegutsemist tagamaks, et ei nõuta tasude maksmist enne VKEde tegevuse alustamist olemaks kindel, et nad suudavad ise ressursse luua. Samuti nõudsin, et EIP töötaks välja uued rahastamisvahendite vormid ja tõelisi uusi lahendusi, et kõrvaldada takistused, mida kujutavad tagatised laenule juurdepääsemisel. Samuti kutsusin liikmesriike üles praegust majanduskriisi arvestades julgustama panku tagama VKEdele juurdepääsu laenule mõistlikel tingimustel.

 

10. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)
 

(Istung katkestati kell 13.50 ja algas uuesti kell 15.05)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Adam BIELAN
Asepresident

 

11. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)
Sõnavõttude video

12. Laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevad ühised eeskirjad ja standardid (uuestisõnastamine) – Laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühised eeskirjad ja standardid (uuestisõnastamine) – Sadamariigi kontroll (uuestisõnastamine) – Ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem – Meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted – Reisijate meritsi vedajate vastutus õnnetusjuhtumite korral – Laevaomanike kindlustus merinõuete korral – Lipuriigi nõuete täitmine (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu,

Luis de Grandes Pascuali koostatud raport (A6-0097/2009) parlamendi delegatsiooni nimel lepituskomitees lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (uuestisõnastamine) (PE-CONS 3719/2008 - C6-0042/2009 - 2005/0237A(COD));

Luis de Grandes Pascuali koostatud raport (A6-0098/2009) parlamendi delegatsiooni nimel lepituskomitees lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (uuestisõnastamine) (PE-CONS 3720/2008 - C6-0043/2009 - 2005/0237B(COD));

Dominique Vlasto koostatud raport (A6-0099/2009) parlamendi delegatsiooni nimel lepituskomitees lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (uuestisõnastamine) (PE-CONS 3721/2008 - C6-0044/2009 - 2005/0238(COD));

Dirk Sterckxi koostatud raport (A6-0100/2009) parlamendi delegatsiooni nimel lepituskomitees lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (PE-CONS 3722/2008 - C6-0045/2009 - 2005/0239(COD));

- Jaromír Kohlíčeki raport (A6-0101/2009) parlamendi delegatsiooni nimel lepituskomitees lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted ning muudetakse direktiive 1999/35/EÜ ja 2002/59/EÜ (PE-CONS 3723/2008 - C6-0046/2009 - 2005/0240(COD));

Paolo Costa koostatud raport (A6-0102/2009) parlamendi delegatsiooni nimel lepituskomitees lepituskomitee poolt heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral (PE-CONS 3724/2008 - C6-0047/2009 - 2005/0241(COD));

- Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral (14287/2/2008 - C6-0483/2008 - 2005/0242(COD)) (raportöör: Gilles Savary) (A6-0072/2009) ning

- Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lipuriigi nõuete täitmise kohta (14288/2/2008 - C6-0484/2008 - 2005/0236(COD)) (raportöör: Emanuel Jardim Fernandes) (A6-0069/2009).

 
  
MPphoto
 

  Luis de Grandes Pascual, raportöör.(ES) Härra juhataja, härra Tajani, daamid ja härrad, täna viime Erika III paketi ratifitseerimisega lõpule ettevõtmise, mis algas enam kui kolm aastat tagasi. Hetkel tunnen kindlat rahulolutunnet ning olen kindel, et kõik, kes on koos minuga sel teel sammunud, tunnevad sama. Oleme nüüd kirjutamas uut peatükku Euroopa ajaloos, muutes selle parema ohutuse alaks meie merel.

Erika III paketi eesmärk on kaitsta meie merd ning, nagu te hästi teate, on selle juured kohutavates õlilaikudes tankeritest Erika ja Prestige, mis põhjustasid tõsist kahju Lõuna-Euroopa rannikule.

Oleme minevikust õppinud ja saame aru, et peame tegutsema kohe, et vältida taas selliste asjade juhtumist sel viisil. Euroopa ei tohiks alaväärtustada meretranspordi strateegilist väärtust oma majandusele: 90% Euroopa Liidu väliskaubandusest toimub mere kaudu nagu ka 40% meie ühendusesisesest kaubandusest.

See seletab kogu tööd, mida EL on pidanud tegema seoses meretranspordi õigusliku raamistikuga mitmete kümnendite jooksul.

Nagu ütlen, ei ole see teekond olnud roosiline: kaugel sellest, sest kuigi meid kõiki ühendas üks eesmärk, muutis nõukogu esialgne ihne suhtumine selle keeruliseks teekonnaks. Samal ajal tahaksin kiita kindlat poliitilist tahet, mida näitas üles eesistujariik Prantsusmaa sellise olulise teema lõpuleviimisel.

Samuti on mul vaevalt vaja rõhutada asepresidendi Tajani otsustavat rolli, kes andis lõpliku tõuke konsensuse saavutamiseks. Viimasena, kuid mitte vähem olulisena, tahaksin rõhutada siinse parlamendikoja vankumatust Euroopa huvide ja kodanike kaitsmisel, keda esindame.

Kui nüüd teemale endale keskenduda, tahaksin teha mitmeid märkusi iga ettepaneku kohta, mis paketi moodustavad. Võin teile kohe öelda, et enamik mu muresid on kadunud.

Daamid ja härrad, on üks küsimus, mis põhjustas mulle suurt muret kogu läbirääkimiste vältel, sest see puudutab paketi olulist aspekti. Räägin nende organite ja asutuste sõltumatust iseloomust, mis luuakse parimate võimalike otsuste vastuvõtmiseks kõige lühema võimaliku aja jooksul. Räägin konkreetselt sõltumatust asutusest, mis luuakse selleks, et võtta vastu alati väga keeruline otsus: kas lubada merehädas laev ohutusse paika. Daamid ja härrad, tervitan lõplikku vastu võetud otsust. Olukord on selline, et iga liikmesriik loob sõltumatu asutuse vajalike vahendite ja volitustega parimate võimalike otsuste vastuvõtmiseks kõige lühema võimaliku aja jooksul. Alles siis, kui on teostatud üksikasjalik kõikide riskide hindamine, otsustab asutus lõpuks, kas võtta laev vastu või saata see minema.

Sellega seoses on asjakohane tunnustada härra Sterckxi visadust kõnealuse keerulise ettevõtmise läbiviimisel. Samuti on mul hea meel edusammude üle seoses laevade seirevahenditega, mis on olulised ohuolukordade arvu vähendamiseks. Seoses proua Vlasto raportiga, keda õnnitlen suurepärase töö puhul, tahaksin rõhutada olulist kavandatud parandust praeguses kontrollirežiimis ühenduse sadamates, mis muutub tõhusamaks tänu sellele, et ta hakkab põhinema riskiprofiilil. Samuti tahaksin tänada härra Kohlíčeki tema valmisoleku eest astuda dialoogi ning hea töö eest, mis ta on teinud.

Teine aspekt, mida tahaksin rõhutada, on ambitsioonikas ettepanek reisijate õiguste valdkonnas, mida ühenduse õiguses senini ei ole reguleeritud. See edusamm toimus tänu härra Costa jõupingutustele viimase sekundini.

Seoses Savary ja Fernandesi raportitega on mul hea meel, et nõukogu on lõpuks otsustanud loobuda oma vastuseisust, mis ei viinud mitte kuskile. See muutus on võimaldanud meil jõuda lahenduseni, ehkki minimaalseni. Igatahes pean ütlema, et mul on hea meel, sest pakett on nüüd terviklik.

Lõpuks käsitlen oma raportit. Pärast läbivaatamist nõukogus on see jagatud kaheks õiguslikuks vahendiks.

Minu raporti põhisisu võib kokku võtta järgmiselt: selle kontrollorganite tegevust reguleerivate ühenduse õigusaktide neljanda läbivaatamisega on meil õnnestunud tugevdada seiremehhanisme, luues sõltumatu hindamiskomisjon, millel on püsivad volitused ja suutlikkus toimida omal algatusel.

Samuti on meil õnnestunud kehtestada õiglasem ja paindlikum karistussüsteem, mis on ka tõhusam kui eelmine, sest sellega karistatakse neid, kes ei käitu nõuetekohaselt, kuid seda viisil, mis võtab arvesse toimepandud rikkumise raskust ja organisatsiooni rahalisi vahendeid.

Lõpuks on meil õnnestunud teha edusamme väga keerulises küsimuses seoses klassifitseerimissertifikaatide tunnustamisega, sätestades tingimused, mille alusel tunnustatud asutused teineteist peavad tunnustama, seadmata ohtu mereohutust ning võttes aluseks kõige rangemad eeskirjad, et tagada tippstandardid, mis iseloomustavad meie Euroopa meretööstust.

 
  
MPphoto
 

  Dominique Vlasto, raportöör.(FR) Härra juhataja, Euroopa Komisjon avaldas oma ettepanekud Erika III paketi kohta 23. novembril 2005 ning ma loodan, et lubate mul siinkohal avaldada austust tol ajal transpordi eest vastutanud volinikule Jacquet Barrot’le, kuna selle uue paketiga on ta väga ambitsioonikalt töötanud meresõiduohutuse tõstmise suunas Euroopas.

Erika III pakett annab viimase lihvi üldistele õigusaktide koostamise alastele pingutustele, mis on aega võtnud 10 aastat alates Erika traagilisest hukkumisest Bretagne'i rannikul. See on võimaldanud Euroopa Liidul eemaldada mõned algselt tõsised puudused, et saada rahvusvaheliseks viitepunktiks meresõiduohutuse osas.

Nende katastroofide tulemusel oli sellistest merekatastroofidest vihale aetud Euroopa kodanikel õigus eeldada, et poliitikud kindlakäeliselt ja agaralt reageeriks ja lõpetaks sellise vastutustundetu käitumise.

Meie eesmärk oli luua vastutusala, milles iga meretranspordiga seotud osapool peab võtma endale osa vastutusest oma valikute ja tegevuste eest ja vajadusel ka oma vigade eest.

Erika III pakett pakub seega meretranspordis mitmeid etappe nii, et erinevad ettepanekud üksteist tõeliselt täiendavad – see on üldine lähenemine, mis paneb meid nägema kõiki oma aruandeid kui osa jagamatust tervikust.

Nüüd, kui parlamendil palutakse avaldada arvamust lepitustoimingu tulemuse kohta, mis toob lõpplahenduse sellele pikale protsessile – rohkem kui kolm aastat tööd, – on meil raportööridena hea meel selle ühise lähenemise üle, mis on võimaldanud meil saavutada minu arvates vägagi rahuldustpakkuva tulemuse.

Tahaksin tänada oma kaasraportööre, kes on kõik kaalunud seda üldist huvi enne isiklike huvide poole pöördumist, mis on võimaldanud meil üheskoos saavutada hea tulemuse, mida keegi meist poleks suutnud üksi teha.

Seoses minu enda raportiga on parlament saanud, mida tahtis, peaaegu kõigis selle tähtsates punktides, eelkõige seeläbi, et laevu uuritakse mitte ainult sadamates, vaid ka ankrualadel, nagu nõudsime. See on väga tähtis, sest tähendab, et laevu ei saa kutsuda kohtadesse, kus nad teavad, et saavad kontrolli vältida.

Järgmiseks õnnestus meil saavutada väga karm kord kontrollide läbiviimiseks: liikmesriigid saavad teha koostööd, et planeerida järgneva külastatava sadama kontrolli, ohustamata suureks ohuks olevate laevade kontrolli, ning nende laevade kontrolli ajavahemik ei tohiks ületada kuut kuud.

Kõige meeldivam külg meie läbirääkimistes nõukoguga on aga see, et korduvat halba käitumist karistatakse. Kontrollid meie sadamates võivad kaasa tuua ajutised ligipääsu keelamise meetmed ja töökeelud meie vetes ning võimalik, et ka isegi püsiva keelu, teiste sõnadega, lõpliku Euroopa sadamatesse ja ankrualadele sisenemise keelu. See meede on suunatud laevavrakkidele.

Nimetatu saavutamiseks määratakse lubatud hälve – vastuvõetamatuse lävi, mida ei tohi rikkuda, kuna laevad, millele on väljastatud lõplik sadamatesse või ankrualadele sisenemise keeld, loetakse laevavrakkideks ning sellel on hoiatav mõju.

Jõudsime nõukoguga selle lepitusega seotud punkti osas kokkuleppele, seega oli 8. detsembril peetud lepituskohtumine väga positiivne. Tahan tänada nõukogu eesistujariiki Prantsusmaad ja Dominique Bussereau’d, kuna olen kindel, et see oli eesistujariigi meeskondade isiklik pühendumus ja töö, mis võimaldas meil täna esitada vägagi rahuldustpakkuvad tulemused, mida kutsun parlamenti üles heaks kiitma ilma piiranguteta.

 
  
MPphoto
 

  Dirk Sterckx, raportöör. (NL) Härra juhataja, volinik, oleme lõpetamas 10 aastat tagasi alustatud tööd; mäletan veel selgelt Erikaga juhtunud õnnetusest tekkinud pahameelt 1999. aasta detsembris: kiirus, millega volinik de Palacio tol ajal ettepanekuid esitas, nõukogu koostöö – mis avalikkuse surve all pidi vähemalt osaliselt vastutama selle eest, et kaks esimest paketti oleksid 2002. aasta juuniks valmis koos muuhulgas ka minu raportiga seire ja Euroopa laevade kontrollipoliitika ja varjusadamate kohta.

Mäletan ka selgelt meie pahameelt Prestige’iga 2002. aasta novembris juhtunud õnnetuse üle – olime samal ajal siin Strasbourgis osaistungjärku pidamas. Siis imestasime, miks olime vastu võtnud kõik need meetmed, kui asjad võisid juba rakendamise etapis nii halvasti minna. Parlament mängis siis oma rolli.

Tahaksin täiskogule meelde tuletada härra Jarzembowski poolt juhitud meresõiduohutuse parandamise ajutise komisjoni raportit, milles selgitasime, et kuigi regulatiivne raamistik oli paigas nii Euroopa kui rahvusvahelisel tasemel, pidime ikkagi tagama nende reeglite praktilise rakendamise ja järeltoimingud inimeste poolt laevadel, sadamates ja mujal, et tagada võimalikult ohutu meresõit.

Asjad läksid nende reeglite praktilise rakendamise osas siiski valesti ning komisjon reageeris Euroopa Parlamendis tol ajal küsitud küsimustele volinik Barrot' seitsme ettepanekuga. Minu arvates moodustasid need eduka terviku ning tahan tänada ka volinik Tajanit nende lõpuleviimise eest. Minu meelest moodustab kõik see eduka terviku. Olemasolevaid reegleid parandatakse ja täiendatakse kahe raportiga, üks härra Savary ja teine härra Fernandese poolt. Seega oleme koostanud tasakaalus oleva paketi.

Tahaksin öelda paar sõna ka oma laevaliikluse seire raporti kohta. Olemasolev võrgustik SafeSeaNet pakub vahetuskanaleid, mis võimaldavad kõigil liikmesriikidel üksteisega suhelda ja teavet vahetada. Kõik laevad tuleb varustada AISiga, mis on automaatne süsteem, mis annab teavet laeva sisenemise kohta Euroopa vetesse, võimaldades meil riske tuvastada ja kontrolli all hoida. AIS on kasulik ka kalalaevadele, tõstes ka nende ohutust. Nõuame veel kord – ja ma arvan, et see on tähtis –, et laeva meeskonda koheldaks õnnetuse korral õiglaselt ja et neid ei peetaks ekslikult kurjategijateks.

Oleme korrastanud ka merehätta sattunud laevade kohtlemise korraldusi. Teadsime juba, et vajame plaane, ent nüüd on vaja ka võimuorganit, mis ei tegeleks ainult nende plaanide koostamisega, vaid kannaks hoolt ka nende rakendamise eest. Võimuorganil peavad olema vastavad teadmised ja kompetents iseseisvate otsuste vastuvõtmiseks ning see peab olema kestva loomusega. Seega peaks see juba olemas olema, mitte alles kiiruga koostamisel, kui juhtub õnnetus. Volinik, ootame ikka veel plaani varisadamatele kahjude kompenseerimiseks, ent loodan sellele, et esitate selle kohta ettepaneku sobival ajal.

Oleme siis selle kallal 10 aastat tööd teinud. Praegu teeme seda ilma katastroofi surveta. Tahaksin tänada nii eesistujariike Sloveeniat kui Prantsusmaad, nagu proua Vlasto juba tegi. Usun, et ükski otsus ei oleks olnud võimalik ilma nendeta, aga tahaksin ka rõhutada, et parlament on olnud väga visa ja üksmeelne paljude oma positsioonide läbisurumisel.

Selle eest tahan tänada kõiki oma kaasliikmeid, kes selles rolli mängisid, variraportööre, raportööre ja kõiki teisi. Peame täna meeles ka kedagi, kes enam meiega ei ole, aga kes mängis selle paketi elluviimisel väga suurt rolli, ja see on härra Piecyk. Avaldan talle postuumselt siirast tänu.

Daamid ja härrad, me ei saa väljastada direktiivi, mis keelab ära õnnetused, ega ka direktiivi, mis kinnitab, et merel enam torme ei esine, ent arvan, et poliitikud teevad praegu kõik võimaliku meresõiduohutuse suurendamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Jaromír Kohlíček, raportöör. (CS) Daamid ja härrad, mereõnnetused võivad olla transpordisektori kõige hävituslikumad sündmused üldse. Meretransport on juba vanadest aegadest saadik olnud ühendatud mitmesuguste uskumuste ja traditsioonidega. Veel hiljuti haldasid seda mitmesugused eeskirjad. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on järk-järgult koostanud järjest selgemaid eeskirju, mis muu hulgas põhinevad ka tavaõigusel. Nende eeskirjade koostamine ei olnud üldsegi mitte lõppeesmärk iseenesest. Need peavad tagama nii kaupade kui reisijate ohutu transpordi ja määratlevad muu hulgas ka laevade ja infrastruktuuri tehnilised nõuded ja laevasõidueeskirjad. Muud eeskirjad – hiljuti Euroopa Parlamendis arutletud teemade hulgas – ühendavad meeskonna koolitamise miinimumnõuded. Teised eeskirjad üritavad välistada mereõnnetuste juhtumise võimalust. Ent kõigist tehnilistest meetmetest hoolimata võivad siiski juhtuda tõsised õnnetused. Enne Prestige’i tankeriõnnetust ei olnud Euroopa Liidu liikmesriigid teadlikud vajadusest õnnetusjuhtumite tehnilise juurdluse ühtluse järele meretranspordi valdkonnas. Suutmatus uurida Prestige’i õnnetust või tuvastada õnnetuse konkreetsed põhjused näitas vajadust juurdlusmeetodeid ühtlustada. See hõlmab fikseeritud tähtaegade määramist juurdluste alustamiseks ja lõpetamiseks ning ka lõplike aruannete struktuuri määratlemist. Objektiivsete juurdluskomiteede loomine on siin samuti vajalik. Oli tarvis ühendada direktiivi üksikud osad IMO nõuete ning teiste kolmanda merepaketi dokumentidega ning samal ajal kasutada teiste Euroopa Liidus kehtivate siduvate dokumentide sätteid, nt isikuandmete konfidentsiaalsuse valdkonnas.

Minu arvates leiab lepitusmenetlus väga eduka lahenduse kõigile lahtiseks jäävatele küsimustele, kaasa arvatud merehätta sattunud laevade meeskondade viisaka kohtlemisega seotud nõuetele. Siin kasutatav valem vastab Sterckxi direktiivi vastavatele osadele, st ELi laevade käitamise teabe- ja kontrollsüsteemile, nagu mu kolleeg juba lühidalt mainis. Kokkuvõttes tahaksin avaldada tänu kollektiivse lähenemise eest muudatusettepaneku autorite poolt näidatud ülesandele, Euroopa Komisjoni meeskonnale järeleandliku suhtumise eest ja ka igale eesistujariigile, st Saksamaale, Sloveeniale ja Prantsusmaale, kes töös osalesid. Spetsialistidest abilised andsid samuti suure panuse teksti kvaliteeti. Töö esimese etapi ajal sain abi teiste hulgas näiteks Hannes Kugilt ja lepitusmenetluses ka täiesti väsimatult Katrin Huberilt. Tänu neile on lõplik direktiiv praktiline ja kasutatav dokument, mida võib ainult soovitada asjatundlikule üldsusele.

 
  
MPphoto
 

  Paolo Costa, raportöör.(IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, täna õhtul siin istungil oleme kokku võtmas kaua kestnud tööd ja usun, et võime kõik olla saavutatud tulemustega rahul. Peaksime olema rahul mitmetel põhjustel, mis puudutavad liitu üldiselt, kuna on selge, et lubamine Euroopa Liidul endale luua regionaalsed reguleeritavad piirkonnad, kui nende haldamiseks on juba olemas rahvusvahelised standardid, ja tulla eeskirjade määratlemisel liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahele, on miski, mida tuleks teha ainult vajadusel. Ent on selge, et see oli vajalik. Kahjuks tegid selle selgeks kõnealuse toimingu alustanud intsidendid.

Saavutatud tulemus ei saa minu arvates kõiki rahuldada, selles mõttes, et see on austusväärne kompromiss pikaajalisest tööst, milles kõik seotud institutsioonid – komisjon, parlament ja nõukogu – on oma rolli mänginud, esindades huvisid, mida need nii-öelda esindama on määratud. Kompromiss tagab, et kogu sektor ja meresõiduohutuse raamistik on nüüd sammu edasi astunud. On ju minu kolleegidel ja mul olnud au ja võimalus tegutseda ka konkreetsemate probleemide kallal. Mul oli vastutus ja heameel tegeleda meritsi vedajate vastutusega õnnetuse ajal pardal viibivate reisijate eest.

Pean loomulikult tunnistama, et tulemus ei vasta, nagu alati, meie määratud eesmärkidele, eesmärkidele, mis mõnikord näisid isegi saavutatavad olevat. Eesmärk oli koheselt laiendada katvust ja kaitset kõigile, kes laeva pardal on, kas siis rahvusvahelistes või riiklikes vetes või jõgedel. Ent nii-öelda olukorra reaalsus nõudis ulatuse osalist vähendamist. Ütleme, et olen teadlik, aga pean siiski välja tooma mõningad puudujäägid selles eeskirjade kogumikus fakti tõttu, et paljud valimatult jõgede ja mere vahel sõitvad laevad ei ole kõnealuselt kaetud, ja kahtlemata on see küsimus, millega kuidagimoodi tegeleda tuleb. Olen kindel, et komisjon koostab klauslid selle teema kohta võimalikult kiirelt.

Me määrame aga üsna pika perioodi tagamaks, et reisid koduvetes samuti kaetakse. Nimetatud probleem seoses ajaga on üleminekuperioodide probleem ja võib-olla on see teema, mida oleme alahinnanud. Kardan, et riskime sellega, et need perioodid on liiga pikad ja seega peame seda liiga kaua ootama. Muidugi on aga parem, et need on määratletud, kui et midagi pole muudetud.

Teine põhiline arutelupunkt – ja taas punkt, milleni oleme jõudnud – on see, et kaitse algab kindlal ajal. Loomulikult võime nüüd kaaskodanikele öelda, et kui nad laevale lähevad, on nad põhimõtteliselt kaitstud 2012. aasta lõpust alates, hoolimata sellest, kuidas nad reisivad. Kokkuvõttes oleme sellest vaatenurgast ka võimaldanud kõigil kodanikel end tunda veidi rohkem eurooplasena, kuna sama kaitse kehtib kõigil meredel, kõigis kohtades ja kõigile laevadele.

 
  
MPphoto
 

  Gilles Savary, raportöör.(FR) Härra juhataja, volinik, oleme nüüd jõudnud lõpule selle seadusmaratoniga, mis, nagu juba mainitud, on võtnud aega kümme aastat ja millele, nagu meile täna hommikul toimunud arutelus meelde tuletati, on antud sobimatu nimi „Erika III”.

See on sobimatu, kuna pärast Erikat oli Prestige, pärast Prestige’i oli Tricolor ja pärast Tricolori leidsid Euroopa vetes ja ka mujal kahjuks aset mitmed õnnetused.

Eelkõige aga on see sobimatu, sest, nagu härra Sterckx välja tõi, on see esmakordselt külm seadusandlus – teiste sõnadega, selles puuduvad kirg, liialdused ja poleemika, mis järgnesid näiteks Erika ja Prestige’i õnnetustele. Arvan, et see oli paljuski härra Barrot’ ja komisjoni teene, kuna nemad pakkusid selle välja, ent see oli ka kohutavalt raske teema.

Liikmesriikidel ei ole just kalduvust võtta vastu seadusi taolistes valdkondades, kui midagi tõsist pole juhtunud; mõnikord aga lähevad nad õnnetuste korral seadusaktidega isegi liiale. Igal juhul on see tõesti suur õigusakt, kuna see sisaldab seitset teksti.

Selle eesmärk on muuta Euroopa mereruum – või pigem liikmesriikide mereruum – üheks ohutumaks maailmas. See on täiesti õigustatud, arvestades, et see mereruum on ka üks aktiivsemaid maailmas ja geograafilises mõttes üks keerukamaid maailmas. Meil on mitmed väinad, näiteks Bosporus, Gibraltar ja Calais – läbi mille iga päev liigub 800 kaubalaeva – mis on ühed suurimad sadamad maailmas.

Seega oli meil palju tööd teha; kahjuks ei saa me tagada, et enam õnnetusi ei juhtuks – elu on alati juhuslik –, aga saame tagada, et andsime nende vältimiseks oma parima, ning karistada ka selliste õnnetuste põhjustajaid.

Kõnealuse paketi ülesehitus on lihtne: see on tõhus ring, mille iga lüli transpordiahelas – sadamariigist kindlustusandjani, läbi prahtija, klassifikatsiooniühingu ja lipuriigi – vastutab oma tegevuste eest ja rakendab mingil määral survet – või vähemalt nii me loodame – transporditingimuste korrastamiseks ja tagamiseks, et kasutatakse vastutustundlikku transportijat, kes vastab standarditele.

Sellele mõeldes aga oleks võib-olla olnud mõttekam meie mudelile selle laialdaste põhimõtete ja struktuuri tõttu aluseks võtta see, mida finantsvaldkonnas ära teha üritame: finantsreitingute agentuurid on olnud täpselt sama ebakompetentsed kui klassifikatsiooniühingud.

Teatud liikmesriigid pakuvad mugavuslippe, mis finantsmaailmas on tuntud maksuparadiisi nime all. Teatud operaatoreid ei taheta ning need kuuluvad merevaldkonna musta nimekirja või on keelustatud. See on seega üsnagi näidislik õigusakt ja lisaks sellele sobib ka IMO võrgustikku rahvusvahelisel tasandil.

Ütleksin ka, et poliitilises mõttes on see ühenduse jaoks tõeline edu, kuna seos komisjoni ja parlamendi vahel võimaldas koostada väga keeruka teksti ja õigusakti, mille kohta liikmesriigid olid väga sõnaahtrad.

Tahaksin tänada härra Tajanit ja komisjoni. Tahaksin samuti tänada eesistujariiki Prantsusmaad, sest arvan, et härra Bussereau mõistis, et kõnealune pakett võib olla Prantsuse eesistumise ajal midagi väga tähtsat, ning tahaksin tänada kõiki kaasliikmeid, sest kõik siin teavad, et kasutasime selle punktini jõudmiseks ettekäändeid ja imetrikke. Oleme sellesse merepaketti sisse pannud ainult nii palju, kui oleme olnud üksmeelel, ning oleme üles näidatud solidaarsust sellise määrani, et mõned riigid on nii-öelda pärinud mõned „jänesed”, näiteks minu ja härra Fernandese tekstid, mida nõukogu ei tahtnud.

Daamid ja härrad, selle tõttu olemegi edukad olnud. Oleksin tahtnud oma raportis ka detailidesse laskuda, ent arvan, et mul on lõpus veidi aega rääkida ja kasutan seda võimalust siis ära.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Emanuel Jardim Fernandes, raportöör.(PT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, Erika III meresõiduohutuse paketi arutelu on lõpule jõudmas. See protsess on üle kolme aasta vana ja selle aja jooksul oleme jõuliselt väidelnud suurema ohutuse saavutamise nimel reisijatele ookeanidel, meredel ja mereteedel. Arvati, et kuna olen portugallane ja madeiralane, olin sellele projektile ja selle põhieesmärkidele eriti pühendunud, tagades, et liikmesriigid järgivad oma kohutusi Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) liikmetena võtta omaks selle organisatsiooni tavad ja kohaldada täielikult oma kohustuslikke sätteid. Läbirääkimisprotsess oli keerukas. Parlamendi jaoks oli Erika III pakett alati pakett ja mitte kunagi kokku kuhjatud meetmete kogumik.

Esimese lugemise ajal võttis parlament mõned muudatused vastu. Need hõlmasid lipuriigi kohustust tagada, et inspektoritel ja uurijatel on õige koolitus, ning luua võimalused laeva ja seadmete ehituse hindamiseks, kinnitamiseks ja lubamiseks; liikmesriikide kohustust hankida dokumenteeritud tõendid laevade vastavuse kohta rahvusvahelistele standarditele – kui laev ei ole värskelt ehitatud, on liikmesriigil kohustus luua sidemed eelmise lipuriigiga ja paluda sellel edastada vajalikud dokumendid ja andmed – ning laevastiku andmekogu säilitamine, mis peab sisaldama tehnilist teavet iga laeva kohta, kaasa arvatud IMO tingimuste rikkumisi.

Sellel ajal jõudsime poliitilistele kokkulepetele kuue ettepaneku osas kaheksast. Minu enda ettepanek ja härra Savary oma jäid veel kokku leppimata. Oleme nüüd jõudnud kokkuleppele selle osas, kuidas need kaks ettepanekut saaks samuti hõlmata Erika III paketi lõppteksti. Tänu parlamendile ja selle järjekindlusele, eesistujariigile Sloveeniale ja eriti eesistujariigile Prantsusmaale – keda ma samuti tänan – ja lõpuks ka meie kõigi ühisele tahtele saame nüüd selle kolmanda meresõiduohutuse paketi lõpetada. On tähtis rõhutada rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimist, kasutades selles riiklikku meetodit. See oli seisukoht, mida ma toetasin austusest erinevates liikmesriikides eksisteerivate ratifitseerimissüsteemide vastu. Oodates IMO auditi muutumist kohustuslikuks, tuleb panna liikmesriikide veeteede ametitele vastava auditi kohustus ja avalikustada selle tulemused. Liikmesriikide veeteede ametid kehtestavad rahvusvahelistele normidele vastava kvaliteedikontrollisüsteemi. Enne laevale liikmesriigi lipu all sõitmise loa andmist tuleb teha kindlaks laeva vastavus rahvusvahelistele nõuetele.

Liikmesriigid peavad kindlustama, et nende lipu all sõitvad laevad, mis on peetud kinni sadamariigipoolse kontrolli raames, tuleb viia vastavusse IMO asjakohaste konventsioonidega. Nende liikmesriikide kohta, mis on mustas nimekirjas või kaks aastat järjest sadamariigipoolset kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi hallis nimekirjas, tuleb esitada komisjonile aruanne sellise olukorra tekitanud asjaolude põhjuste kohta.

Paralleelselt ühise positsiooniga kinnitavad liikmesriigid ühisdeklaratsioonis oma soovi ratifitseerida põhilised meresõiduohutust puudutavad rahvusvahelised konventsioonid enne 1. jaanuari 2012, kohaldada lipuriikidele IMO koodeksit ja julgustada IMOd muutma kõnealused kaks meedet ülemaailmselt kohustuslikuks.

Kokkuvõttes, härra juhataja, daamid ja härrad, on kolmanda meresõiduohutuse paketi vastuvõtmine suur võit Euroopa õigusaktide koostamisel. Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament on teinud ettepanekuid, pidanud läbirääkimisi ja jõudnud kokkuleppele ning aktsepteerinud teksti, mis parandab kodanike ja ettevõtete elu, edendab turvalisust meredel ja ookeanidel ning valmistab ette meie tulevikku. Mul oli suur au selles protsessis osaleda. Kui varsti selle paketi osas hääletame, avaldame austust kõigile ammuste või hiljutiste mereõnnetuste ohvritele: Prestige’ist Erikani ja Bolamast Estoniani. Aitame ka vältida või vähendada sarnaste sündmuste tagajärgi tulevikus.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. (IT) Härra juhataja, oleme täna lõpetanud keeruka ettevõtmise, raske tee, mida parlament, nõukogu ja komisjon koos tallanud on, ning meid on tõkestanud mõningad raskused, tehnilised probleemid ja ka konfliktid.

Nüüd tahaksin pöörduda mitte ainult kõigi oma kaasliikmete poole siin istungisaalis, kes meie tööd lõpule hakkavad viima, et uut meresõiduohutuspaketti tutvustada, vaid ka kõigi Euroopa Liidu kodanike poole, keda te esindate. Euroopa valimiste eel tähendab selle keerulise ülesande lõpuleviimine tugeva sõnumi saatmist institutsioonidelt kõigile Euroopa kodanikele. Euroopa institutsioonide töö on kehtestada reeglid reaktsioonina avalikkuse poolt tõstatatud küsimustele. Kui nad peavad, saavad nad raskustest jagu ja jõuavad kokkuleppele poole miljardi eurooplase nimel, kes meie piirides elavad. Nad suudavad saata välja sõnumi ohutuse tagamiseks. Nad suudavad saata välja sõnumi keskkonna kaitsmiseks. Nad suudavad saata välja sõnumi reisijate õiguste kaitsmiseks. Nad suudavad saata välja sõnumi ettevõtete kaitsmiseks ja tagamaks, et eeskirjadest peetakse kinni.

Kuna Euroopas oleme oma õigussüsteemi pannud põhinema rauda raiutud õiguskindlusele, tähendab uute eeskirjade tutvustamine meretranspordi sektorile taas Euroopa kodanikele eeskirjade esitamist – need on eeskirjad, mida nad saavad austada, eeskirjad, mis võivad transpordisüsteemi tingimusi parandada; paremad tingimused sellele tähtsale sektorile, mis meie meresid mõjutab. Sellel põhjusel tahtsingi rõhutada teie häälte tähtsust kõnealuse paketi osas, kuna, ületades oma sisulist külge, esindab see Euroopa institutsioonide poolt välja saadetud poliitilist sõnumit. Selle otsuse ulatus ületab meie esmavajadused, ületab probleemid, millega tegeleme, mille teie olete komisjoni ja nõukogu loal otsustanud muuta reegliteks. Rõhutaksin veel kord: see on poliitiline valik, sõnum, mille saadame Euroopa kodanikele, et neil oleks usku oma institutsioonidesse, sest need suudavad probleemidega tegeleda ja neid lahendada.

Nii et tahan kindlasti tänada komisjoni personali, kes võimaldasid kõigepealt härra Barrot’l ja siis mul endal töötada nii tõhusalt kui võimalik. Tahan tänada eesistujariike Prantsusmaad ja Sloveeniat. Tahan tänada proua Bussereau’d kogu läbirääkimiste keerukaima etapi jooksul tehtud töö eest ning tahan ka rõhutada kõigi raportööride, transpordi- ja turismikomisjoni ning parlamendi poolt tehtud tähtsat tööd üldiselt. Tänusõnad ka härra de Grandes Pascualile, proua Vlastole, härra Sterckxile, härra Kohlíčekile, juhatajale, härra Costale, härra Savaryle – keda tänan veel kord tema töö eest – härra Fernandesele tema panuse eest ja oskuse eest läbirääkimised lõpule viia, ületades isegi erapoolikud ja kinnistunud hoiakud, üritades anda avalikkusele mõned käegakatsutavad vastused.

Meie väljakutse oli konsolideerida Euroopa õigusaktid, et võidelda illegaalse laevaveoga ja vältida meretranspordi sektoris toimuvaid õnnetusi ja meie merede reostamist. Peame nüüd kasutama kõiki meie kasutuses olevaid meretransporti reguleerivaid akte, et hoida ära meid tegutsema ajendanud õnnetuste uuesti juhtumist. Need aktid puudutavad kõigepealt lipuriiki, mis kannab peamist vastutust meresõiduohutuse eest, ning nüüd on tõmmatud poliitiline joon. Kõik Euroopa lipuriigid peavad ilma eranditeta olema loetletud valges nimekirjas ja omama selleks eesmärgiks mõeldud dokumente. Euroopa klassifikatsiooniühingute akrediteerimise konsolideeritud võrgustik annab meile samuti parema kontrolli oma laevanduse üle.

Sadamariigile kohaldatakse teisi vahendeid. Teatud laevad ja laevandusettevõtjad ei tohi meie vetes enam teretulnud olla, kuna nad ei vasta minimaalsetele ohutusnõuetele. Rannikuäärsetele riikidele kohaldatakse veel üht meetmete kogumikku: laevade tõhusat seiret lühikestel ja pikkadel vahemaadel, mis on vajalik ennetav vahend. Karmistatud eeskirjad merehätta sattunud laevade ohutusse paika paigutamiseks tagavad selle, et väldime laevaõnnetuste muutumist keskkonnakatastroofideks. Peame vältimise nimel tegutsema ja võtma ka vastutuse õnnetuste tagajärgede eest ning nendest õppima. Laevandusettevõtjad peavad välja võtma vastavad kolmanda osapoole ja reisija kohustuslikud kindlustuspoliisid. Ühine juurdlusvõrgustik annab meile ka optimaalset tagasisidet õnnetuste kohta, et saaksime nendest õppida. Ei ole tarvis öeldagi, et meretranspordist ei saa lõplikult ohtusid eemaldada nagu teistest sektoritest, ent seaduste koostajad, kõik, kes avalikkust esindavad, peavad andma oma parima, et neid riske võimalikult palju maandada.

Nii et usun, et see on meie ühine eesmärk. Usun, et oleme astunud sammu edasi, mis on kõigi normide kohaselt oluline. Pakett, mida hakkate vastu võtma, tähendab kindlasti suurt sammu õiges suunas ning – kordan veel – suurt poliitilist sõnumit, suurt märki Euroopa institutsioonide tahtest anda vastuseid 500 miljoni kodaniku poolt küsitud küsimustele.

 
  
MPphoto
 

  Georg Jarzembowski, fraktsiooni PPE-DE nimel.(DE) Tänan teid väga, härra juhataja, täna teid väga, härra asepresident, daamid ja härrad, lubage mul kõigepealt tänada oma fraktsiooni nimel kõiki raportööre, mitte ainult nende töö eest, vaid ka fakti eest, et oleme saavutanud oma eesmärgi, nimelt võtta ettepanekuid paketina. Võttes neid paketina, sundisime nõukogu enda poole liikuma, sest nagu te teate, ei tahtnud nõukogu kohe kindlasti kahte ettepanekut omaks võtta. Ainult koos seistes õnnestus meil saada nõukogu neid kahte toimikut vastu võtma, ning see õnnestus meil.

Jagan asepresidendi arvamust, et see pakett on kodanike jaoks väga suur edu. See on midagi, mida peaksime ütlema ka valimiskampaanias.

Ringi vaadates näen, et täna pärastlõunal ei ole siin arutelul eriti palju liikmeid, hoolimata faktist, et paketi kokkupanemine oli transpordi- ja turismikomisjoni üks suurimaid saavutusi.

Kodanikud ei saa mõnikord võib-olla aru, miks me nii kaua koos istume ja miks kõik nii kaua aega võtab. Nüüd aga näevad nad, et see pakett sisaldab eeskirju seire kohta, eeskirju klassifikatsiooniühingute, õnnetusjuhtumite juurdluse, kindlustuskohustuse, vastutusega seotud eeskirjade, sadamariigi kontrolli ja lipuriigi kontrolli kohta. Peame kõigi nende erinevate aspektide nõuded kokku koguma, et võimalusel vältida õnnetusi ja õnnetuste korral kiirelt reageerida.

Härra Sterckx, tahaksin teile veelkord erilist tänu avaldada, kuna olite raportöör erikomisjonis, mida mul oli au juhatada, ning kohtusime taas pärast Prestige'iga juhtunud õnnetust, et kaaluda muutmist vajavaid punkte. Härra Barrot’ kaudu võttis komisjon meie ettepanekud sisuliselt vastu ja me viisime need õigusaktide koostamise kaudu lõpule.

Selles suhtes võime olla väga rahul, et suutsime kõigi nende aastate järel kolmandas meresõiduohutuse paketis kokku leppida. Lubage mul aga veel kaks märkust teha. Esiteks peaksime tänama Dominique Bussereau’d, kes Prantsuse ministrina lõpuks paketi viimastest tõketest üle tõukas, võimaldades sellel edu saavutada. Peaksime talle selle eest erilist tänu avaldama.

Härra asepresident, kõigi pilgud on nüüd teil! Teie, komisjon, koos oma suurepärase Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga peate nüüd tagama, et liikmesriigid seda nüüd ka rakendavad ja kohaldavad. Ainult siis, kui meie poolt otsustatut tegelikult rakendatakse, saavutame edu Erika ja Prestige'iga juhtunud õnnetuste taoliste õnnetusjuhtumite vältimisel. Peaksime selle suunas koos võitlema. Tänan tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 

  Rosa Miguélez Ramos, fraktsiooni PSE nimel.(ES) Härra juhataja, kiirustasin praegu istungisaali jõudmisega väga. Olin oma kabinetis asepresident Tajanit ja teisi kõnelejaid kuulamas ja tundsin, et pean kõiki raportööre ja komisjoni õnnitlema. Nagu härra Tajanigi tahaksin ka mina avaldada soojad tänusõnad ja kiituse volinik Barrot' poolt teostatud tööle, mis oli väga oluline, ja ka eesistujariigi Prantsusmaa poolt üles näidatud heale tahtele.

Tahan öelda, et meresõiduohutuse pakett toob Euroopasse olulised muudatused, muudatused, mis tõstavad meretranspordi sektori kvaliteeti ja läbipaistvust. Usun, et see tagab, et me ei näe enam kunagi sellist läbipaistmatust, nagu minevikus oleme näinud, pärast neid kohutavaid Erika ja Prestige’iga juhtunud õnnetusi, eriti Prestige’i ümbritsevat läbipaistmatust. Selles kontekstis on härra Kohlíčeki raport, milles mina olen variraportöör, garantiiks – tegelikult parimaks garantiiks – et tulevikus saab meretranspordi sektoris uurimisi läbi viia täiesti läbipaistvalt. See tagab, et me kõik – üldsus ja ametivõimud – teame, mis iga õnnetuse taga oli või pärast seda juhtus, nii et samu vigu enam ei tehtaks ja kõik valesti tehtud asjad parandataks.

Euroopa peab selles valdkonnas edasi liikuma ja olen kindel, et meie töö ei lõpe siin, kuna me oleme alati olnud liidrid ja kuna ka mereliiklus ei lõpeta kasvamist.

 
  
MPphoto
 

  Anne E. Jensen, fraktsiooni ALDE nimel.(DA) Tänan teid, härra juhataja, tahaksin samuti tänada raportööri siin saavutatud tulemuse eest ja ka eesistujariiki Prantsusmaad pingutuste eest. Saavutatud tulemus on suurepärane kordaminek keskkonna ja Euroopa laevanduse jaoks. Viimastel aastatel on just EL seadnud norme laevanduse mõju kohta keskkonnale seaduste ja Rahvusvahelise Meresõiduohutuse Ameti töö kaudu. Laevandus on ülemaailmne tegevus ja ausa konkurentsi ning keskkonna nimel on ülemaailmsel tasandil ühiste reeglite olemasolu tähtis. Ent EL võiks eeskuju näidata ja määrata normid, nõudes karmimaid eeskirju. Peame tagama, et ELi liikmesriigid ka tegelikult vastaksid IMO lepingutele ja seda me teemegi õigusaktide paketiga, mida siin praegu kokku võtame. Kolmanda meresõiduohutuspaketi seitse direktiivi ennetavad reostust, tagavad paremini koordineeritud reaktsiooni ja takistavad kehvas olukorras laevadel ELi vetesse siseneda. Olen oma fraktsiooni variraportöörina erilist tähelepanu pööranud sadamariigi kontrolli direktiivile ja õnnetuste uurimise direktiivile ning tahaksin tänada kahte raportööri, proua Vlastot ja härra Kohlíčeki nende pädeva ja eduka töö eest. Oleme leidnud parema meetodi laevade kontrollimiseks, nii et kehvas olukorras laevasid vaadatakse üle kõige tihedamini, ja meil on õnnetusjuhtumite juurdluse meetod, mis pakub küsitletavatele tunnistajatele õiguskaitset, ning see tähendab ka seda, et saame õnnetuste kohta koostatud raportitest õpitavat tulevikus kasutada, ja seda, et liikmesriikide vahel saab teavet vahetada.

 
  
MPphoto
 

  Mogens Camre, fraktsiooni UEN nimel.(DA) Tänan teid, härra juhataja, meil on põhjust väljendada suurt rahulolu meresõiduohutuspaketi üle ning tahaksin meie fraktsiooni nimel tänada raportööre, komisjoni ja nõukogu selles valdkonnas tehtud korraliku töö eest. Praegu mõjutavad laevade ülevaatamised eriti just suuri laevu ning tahaksin välja tuua väikeste laevade probleemi. Meil on ülevaatuste läbiviimiseks spetsiaalsed pädevad asutused, ent meil ei ole piisavalt selgeid eeskirju nende laevade merekõlblikkuse kohta või ülevaatuse teostamise aja kohta. Seda eriti seoses kalalaevadega, väikeste kalalaevadega, mis on ümber ehitatud kalastamiseks või mida kasutatakse turismiga seoses. See tähendab sageli laeva kaalu ja mootori suuruse suurenemist, mis muudab raskuskeset ja vähendab merekõlblikkust ning minu riigis, Taanis, oleme selle tulemusel näinud mitmeid traagilisi õnnetusi. Peame iga laeva jaoks, olgu see uus või ümber ehitatud, looma kindlad nõuded merekõlblikkuse katse läbimiseks. Seega, nagu härra Costagi, soovin ka mina paluda komisjonil laiendada kontrolli ja kinnitamise alaseid sätteid, et need hõlmaks sellist liiki laevu võimalikult kiiresti.

 
  
MPphoto
 

  Michael Cramer, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Härra asepresident, daamid ja härrad, meie, Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon, toetame seda lõpplahendust. Oleme rahul, et parlament jäi peale tulemusega, et kõik kaheksa õiguslikku ettepanekut moodustavad ühe paketi, mille üle koos hääletatakse. Tahaksin kõiki raportööre koostöö eest südamest tänada.

Meresõiduohutus vajab kiirelt karmimaid Euroopa seadusakte, et päästa elusid ja vältida keskkonnaõnnetusi õnnetuste vältimise kaudu. Ei tohi korduda sellised õnnetusjuhtumid nagu Erika ja Prestige’iga.

Sadamariigi kontroll tähendab, et ELi sadamatesse sisenevaid laevu saab paremini jälgida ja – see on midagi, mida me peame oluliseks – nende laevade suhtes võidakse rakendada sanktsioone, kui need ei vasta ohutusnõuetele. Laevade seire territoriaalvetes on väga tähtis, eriti keskkonnatundlikel aladel, kuna merede ja ookeanide reostus ei tunne piire. Seetõttu ongi vajalik kiire piiriülene tegevus. Vastutuse määrus reisilaevade reisijate kohta sisaldab kahjuks ainult määrust merepiirkonna kohta. Meie, rohelised, oleksime tahtnud, et see kehtiks ka siseveekogude kohta.

Kokkuvõttes oleme rahul, et pärast pikka viivitust tegi nõukogu otsuse ka sadamariigi kohustuste ja laevaomanike kindlustuse ja vastutuse osas. Selle sadamapaketiga oleme astunud suure sammu edasi, teades, et neid eeskirju saab ja peab tulevikus veelgi parandama.

 
  
MPphoto
 

  Jacky Hénin, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, korduvad õnnetusjuhtumid ja ohtlike kaupade veo suurenemine tekitavad pidevalt teravaid probleeme seoses kõigile Euroopa Liidu mereväinadele kehtivate ohutuseeskirjade tugevdamisega ja nende eeskirjade tugevdamiseks vajalike ressurssidega.

Eriti mõttekas oleks need väinad ja nendele ligipääsemise teed liigitada vastavalt „Seveso tsoonidega” seotud korrale, kuna transpordis tuleb üritada kulusid vähendada, ükskõik, millised on tagajärjed.

Komisjon ja nõukogu on finantskriisist tingitud majanduskrahhide surve all lõpuks ometi mõtlemas maksuparadiiside kahtluse alla seadmisele. Kui sellega lõpuks tegelema hakataks, oleks see suur samm edasi.

Sama teemat jätkates, kui palju mere- ja keskkonnaõnnetusi peame veel kannatama, enne kui komisjon, nõukogu ja parlament lõpuks mugavuslippudega seotud pikaajalisele skandaalile tähelepanu pööravad? Võib-olla oleks Euroopa valijaskonnal mõttekam täita parlament liikmetega, kes hoolivad rohkem oma kaaskodanike ohutuse heaks töötamisest kui vabakaubanduse eest seismisest, mis hävitab inimesi ja keskkonda.

 
  
MPphoto
 

  Derek Roland Clark, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, eelmise aasta septembris pöörasin tähelepanu sellele, kuidas nendes raportites nõutavad elektroonilised andmed laevade kohta võiksid vabalt leida tee Somaalia rannikul tegutsevate piraatide kätte. Sellele ei pööratud tähelepanu. Neid raporteid on muudetud, ent mitte paremuse poole. Tegelikult on nende vahel nüüd vastuolud. Proovin siis uuesti.

Härra Sterckx keelab sadamatel laevade vastuvõtmisest keelduda, aga härra Savary ütleb, et nad võivad keelduda, kui kindlustusdokumente ei esitata. Siia võib lisada veel proua Vlasto esitatud vastuolu, mis laiendab sadamakontrolli rannast eemal ankrus olevatele laevadele. Nii et kui ilma paberiteta laev on rannast eemal ankrus ja äärmusliku ilma tõttu siis ohtlikuks muutub, tuleb sellel lubada sadamasse siseneda, kuna härra Sterckx lubas merehätta sattunud laevadel ohutusse paika minna. Seega oleme olukorras, milles ohtliku lastiga laev läheneb sadamale nende vastuoludega manipuleerides. Mis juhtub siis, kui juhtub tõsine õnnetus, mis sulgeb suure sadama? Kas härra Sterckxi poolt mainitud hüvitis kehtiks sellele kõigele, ja üleüldse, kes maksab? Need raportid vajavad põhjalikku ülevaatamist.

Lõpuks toetab Fernandese raport mitmeid IMO soovitusi. Olgu – Ühendkuningriik on need juba allkirjastanud –, ent EL tahab oma laevastiku andmebaasi suurendada, millele mina ja teised tahaksime vastu vaielda. Ütlen „tahaksime”, sest Fernandese raport võetakse vastu ilma hääletuseta. Demokraatia või mis? Mis on saanud täna hommikul tehtud kommentaaridest muudatusi tegeva täiskogu kohta?

 
  
MPphoto
 

  Fernand Le Rachinel (NI).(FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, tahaksin õnnitleda kõiki raportööre, kes on vastanud meresõiduohutusega seotud riskidest tulenevatele küsimustele ja meie vastutusaladega tegelenud.

Mäletame kõik naftatanker Erikaga 1999. aastal ja Prestige’iga 2002. aastal juhtunud õnnetusi ning nende traagilisi ökoloogilisi, inimesi mõjutavaid ja majanduslikke tagajärgi.

Lõpuks näeb nüüd päevavalgust uus seaduste kogumik, mis kaitseb eurooplasi mereõnnetuste eest, sätestades eriti kõige vanaaegsemate laevade süstemaatilised ülevaatused, kohustusliku kindlustuse, mis maksab hüvitist keskkonnakatastroofide ohvritele, ja ka Euroopa riikide lippude kontrolli, kuna, nagu me teame, need on liiga sageli mugavuslipud.

Oli viimane aeg rakendada neid meetmeid, mis tõepoolest piiravad seda suurt manööverdamisruumi, mis laevaomanikel sajandeid on olnud. Need toovad lõpu laevavrakkide omanike karistamatusele ning kontrollid muudetakse veelgi tõhusamaks, suunates need mainitud laevadele.

Merede ja ookeanide ohutus ei tohiks üldse küsimuse all ollagi: see peaks olema põhiline etalonväärtus, mitte raha, kasum ja piiramatu kaubandus.

Kahetsen ühte asja. Läheb kaua aega, et rakendada kõiki neid uusi repressiivseid ja ennetavaid seadusi. Olles parlamendiliige loodepiirkonnast, kus on palju kaldajoont, tunnen kergendust ja heameelt selle kolmanda meresõiduohutuse paketi poolt hääletamise üle.

 
  
MPphoto
 

  Ioannis Kasoulides (PPE-DE).(EL) Härra juhataja, seitsme laevandusalase ettepanekuga paket on oluline edasisamm õnnetusjuhtumite vältimises ja õnnetusjuhtumi korral kiire reaktsiooni tagamises. Mis puutub viimasesse, siis tahaksin variraportöörina viidata eriti sellele, milles õnnetusse sattunud laevadele ohutu paiga pakkumise osas kokku lepiti. Tahaksin õnnitleda raportöör härra Sterckxi ja kogu läbirääkimismeeskonda väärtusliku kompromissi saavutamise eest sellel tähtsal teemal.

Kui üks väike viga, näiteks naftatankeri tsisternis olev väike pragu jääb märkamata ja sulgemata, võib see tormisel merel või kauba teisele laevale laadimisel tekkiva rappumise tõttu lõppeda suure keskkonnakatastroofiga, kui ei ole ohutut paika, kus vajalikke meetmeid rakendada. Samal ajal võib meeskonna hirm selle ees, et nad peavad kandma kriminaal- või tsiviilvastutust, või fakt, et laeval ei ole piisavat kindlustust, takistada ohutu peatuspaiga otsimist, ning sellel võivad olla ohtlikud tagajärjed.

Praegune kompromiss kaitseb nende ekspertide sõltumatust, kes otsustavad, kas ohus olevale laevale pakutakse ohutut peatuspaika, meremeeste õiglase kohtlemise üle õnnetusjuhtumi korral vastavalt IMO eeskirjadele, kindlustamata laevade kohustuste üle peatuspaikades, hüvitiste üle sadamatele ja peatuspaikadele tekitatud kahjude eest, mille kohta komisjon esitab mitmesuguseid poliitikavalikuid, ning naftatankerite omanike kohustuste üle oma lastist teavitada, kui see ületab 1000 tonni. Samal ajal peavad kõik laevad, kaasa arvatud kalalaevad, sobima automaatsesse eristussüsteemi.

Kokkuvõtteks tervitan fakti, et parlamendi tegevused on ajendanud nõukogu vastu võtma lõplikku ühest seisukohta paketi kõigi seitsme õigusloomega seotud ettepaneku kohta.

 
  
MPphoto
 

  Michel Teychenné (PSE).(FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, pakett, mille üle homme hääletame, ei oleks ilma Euroopa Parlamendi tahteta kuhugi jõudnud, ning tahaksin kasutada võimalust avaldada tänu tehtud töö eest.

Kui Euroopa Liit koostab akti, mis, ma vähemalt loodan, võimaldab vältida õnnetusjuhtumeid, nagu Erika ja Prestige, ja panna viimaks saastajad vastutust kandma, on see tänu Euroopa Parlamendi järjepidevusele, hoolimata nõukogu arglikkusest. Ei ole mõtet teile meenutada otsust, mida on nõutud, et härra Savary ja härra Fernandese raportid lauale tuua. See on poliitiline võit Euroopa Parlamendile ning ka püsivuse ja koostöö võit.

Tänu meresõiduohutuse paketile peavad liikmesriigid lõpuks täitma oma kohustusi Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis, pöörates erilist tähelepanu tehniliste auditite läbiviimisele enne laevale lipu andmist. Teine järjepidev samm edasi on nõue, et laevad kindlustataks finantstagatiste tunnistustega, mis panevad nende prahtijatele tõelise vastutuse.

Kui parlament need kaks teksti homme vastu võtab, näitab Euroopa Liit, et on varustanud end tõhusa vahendiga prügilaevade ja ebaseaduslike prahtijate ja nende omanike vastu võitlemiseks, ning loodetakse, et sellest on kasu keskkonnale ja meie kaaskodanike tervisele.

Kokkuvõttes tahaksin selles valdkonnas tehtud töö eest tänada härra Tajanit, kes täna siin on, ja ka transpordiseaduse raportööre, kuna oleme nüüd alustanud mereseadusega seotud protsessi viimaseid etappe eesmärgiga katta kogu Euroopa transport. Seega loodan seoses selle tööga, millega meretranspordis tõeliselt kaua viivitatud on, et parlament suudab käesoleva istungi jooksul või vähemalt nii kiiresti kui võimalik kokku võtta tähtsa osa meretranspordist.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

 
  
MPphoto
 

  Josu Ortuondo Larrea (ALDE).(ES) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, mul on hea meel, et saame lõpetada praeguse parlamendi ametiaja viimase meresõiduohutuse paketi lõpliku vastuvõtmisega. Ma mäletan aga, et kui 1999. aastal Euroopa Parlamenti tulin, oli Prantsuse ranniku lähedal Erikaga tõsine mereõnnetus juhtunud, mis andis nime esimesele õigusloomega seotud ettepanekute kogumikule, mille eesmärgiks oli õnnetusjuhtumeid ära hoida ja takistada.

Arvasime, et olime ohu eemale peletanud, ent varsti pärast seda rikkus Galiitsia rannajoont tõrv veelgi hullemast õnnetusjuhtumist kui eelmine: Prestige. Sellest ajast peale oleme transpordi- ja turismikomisjonis teinud tööd järjestikuste õigusaktide pakettide kallal, üritades ületada liigset vastupanu laevaomanike, naftakompaniide, klassifikatsiooniühingute ja ka teatud liikmesriikide poolt, mis lükkasid need kolm ettepanekut tagasi nende liigse karmuse tõttu.

Viimase 10 aasta jooksul oleme vastu võtnud mitmed direktiivid ja määrused, millest mõned oleme pidanud uuesti üle vaatama, kuna need osutusid oma algses versioonis nõukogu poolt tehtud kärbete tulemusel ebaefektiivseks.

Võtsime vastu seaduse topeltpõhjaga laevade kasutuselevõtuks, Euroopa fondi suurte naftaõnnetuste ja ohutute peatuspaikade jaoks ning praegu vaatame üle ja oleme vastu võtmas seadust reisijate meritsi vedajate vastutuse, mereõnnetuste juurdluse, ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi ning sadamariigi kontrolli alal ja ka määruseid ning direktiive laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide kohta. Kõik see on hea ja oodatakse, et need seadused jõustataks ja rakendataks kõigis liikmesriikides nii kiiresti kui võimalik.

Mul on selle üle hea meel. Ent parlamendi ametiaeg hakkab lõpule jõudma. Ma lahkun parlamendist ja teen seda kahetsusega, et meil ei õnnestunud kontrollsüsteemide kasutuselevõttu kohustuslikuks teha – need on juba olemas ja patenteeritud – et näidata, kus ja millised kogused pilsivett ja naftatankeri jääke on ebaseaduslikult laevade poolt merre lastud. Teiste sõnadega, need on nagu must kast või tahhomeeter, mida veeteede ametid saavad alati kontrollida, kui laev sadamasse siseneb.

Usun, et võlgneme merekeskkonnale suurema tähelepanu ja karmimad toimingud, et vältida kogu reostust, mida põhjustame. Arvan ka, et kui see meil ei õnnestu, mõjutab see meie toiduahelat ja elusid ning me maksame lõpuks selle eest kõrget hinda. Usun, et enam ei lähe 10 aastat, et reguleerida ebaseaduslikku mahalaadimist merel tõhusamalt ja otstarbekamalt.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan teid, härra Ortuondo Larrea. Olen kindel, et teie pingutusi peetakse siin täiskogul meeles, ning olen samuti kindel, et kus iganes te ka poleks, jätkate ikka võitlemist eesmärkide eest, mille siia jätate. Need on võib-olla küll lõpule viimata, aga tänu teie pingutustele on kindlasti teel lõpu suunas.

 
  
MPphoto
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL).(EL) Härra juhataja, pärast viieaastast arutelu ja konsultatsioone nõukoguga on paljukiidetud kuut direktiivi ja üht määrust sisaldavast paketist eemaldatud kogu positiivne sisu, mis puudutab inimeste meresõiduohutust ja keskkonnakaitset. Teiste sõnadega, mägi sünnitas hiire.

Nõukogu, mis lojaalselt väljendab Euroopa Liidu rohujuuretasandi vastast poliitikat ja kapitali huvisid, rakendab nende operaatorite ja laevaomanike ning monopoolsete äriühingute kõiki nõudeid, kes on vastu meetmetele, mis natukenegi nende kasumlikkust mõjutada võivad. Seega on neil õnnestunud selle pikaleveninud toimingu kaudu kas eemaldada rakendusvõimalused kõigist laevade ohutuseeskirjade reguleerimiseks mõeldud positiivsetest sätetest või lükata need sätted määramatuks ajaks edasi.

Ei ole hõlmatud ühtegi meedet, mis kaitseks ja edendaks inimtegurit – meremeest – inimeste meresõiduohutuse ja keskkonna kaitse peamist tegurit. Euroopa Liidu poolt 1986. aastast alates ühise laevanduspoliitika raames esitatud taotlused, et inimteguri, paremate töötingimuste ja meremeeste koolitamisega seotud küsimusi hakataks tulevikus üle vaatama, on eksitavad ja väärad, arvestades, et need on kõik need aastad halvenenud. Seetõttu hääletab Kreeka Kommunistlik partei täielikult selle nii-öelda laevanduspaketi vastu.

 
  
MPphoto
 

  Luca Romagnoli (NI). (IT) Härra juhataja, härra Tajani, daamid ja härrad, parlamendi transpordi- ja turismikomisjon ei saanud ega saa vältida ülesannet pakkuda terviklikku lahendust vajadusele meretranspordi ohutust parandada ning ka kehtestada meetmed, mida õnnetusjuhtumite korral rakendada. Kolmas meresõiduohutuse pakett tegeleb tõhusalt ka meritsi vedajate vastutuse küsimusega seoses nende poolt veetavate reisijate ja kaupadega. Oli ka viimane aeg; olin alati eeldanud, et selle teemaga tegeletakse, mitte ei ignoreerita seda, nagu mulle tundub tehtavat õhureisijate õigustega.

Usun tõesti, et nõue A-kategooria laevade kooskõlastamiseks 2016. aastaks ning B-, C- ja D-kategooria laevadele määratud veelgi hilisem tähtaeg on liiga leebe ja annab vedajatele liiga palju mänguruumi. Loodan, et see Euroopa Liidu lahkus makstakse tagasi vedajate kiire nõustumisega uute eeskirjadega. Me vajasime ja vajame ikka veel klassifikatsiooniühingutele ühiseid standardeid, mis vastutavad laevade seire ja lastimislubade andmise eest, ning ka selgeid eeskirju ülevaatuste ja laevade kandmise kohta musta nimekirja.

Seega tervitan neid ettepanekuid ja ka meetmeid õnnetusjuhtumite ja laeva- ning keskkonnaõnnetuste ohu ja vastavate vastutusalade haldamiseks, milleks kutsun komisjoni näitama üles suuremat pühendumist. Laiahaardeline pakett hõlmab ka meetmeid juurdluste ja pädevuste ning õiglaste suveräänsete õiguste alal mereõnnetuste korral, ning see on nimekiri, mis loodetavasti aitab selgitada vastutuse ja hüvitamise küsimusi. Seega hääletasin raportite kogumiku poolt.

 
  
MPphoto
 

  Corien Wortmann-Kool (PPE-DE).(NL) Härra juhataja, volinik Tajani, meresõiduohutuse paketi kulg on olnud tormiline, ent tulemus on päris hea. Seda suuresti tänu faktile, et volinik Tajani ja tema ametnikud seisid Euroopa Parlamendiga külg külje kõrval, ergutades nõukogu tegema tõsist tööd mitme tähtsa punkti osas, mis olid parlamendile väga olulised.

Pealegi peab ju Euroopa tasandil eksisteerima kohustuslik koostöö, kui meresõiduohutust kokkuvõttes tõsta tahetakse. Õnneks oleme nüüd mitmed puuduvad lülid ära klaarinud, kuigi parlament oleks tahtnud mitmes punktis kaugemale minna. Fakt, et iseseisev õnnetusjuhtumite juurdlus on nüüd suuremate mereõnnetuste korral kohustuslikuks tehtud, on edasiliikumine ja see võimaldab tõeliselt asja tuumani minna.

Lennunduses on sellel alal juba palju kogemusi. Alles eelmisel nädalal kukus Turkish Airlines’i lennuk Hollandis Amsterdami lähedal alla ja tänu iseseisvale õnnetusjuhtumi juurdlusele leiti selle põhjus nädalaga, lõpetades spekulatsioonid. On tõeline edasiareng, et meil on nüüd ka laevanduses süüst hoolimata iseseisev õnnetusjuhtumite juurdlus. Raportöör on selles suhtes suurepärase töö ära teinud.

Härra juhataja, tahaksin rõhutada veel ühte punkti selles paketis, nimelt täiendatud määrust merereisijate vastutuse kohta. See on hea asi, aga hea on ka see, et siseveekogud on välja jäetud, sest väikestel siseveekogudel sõitvaid laevu ei saa kohelda samamoodi kui avamerel sõitvaid merelaevu. Need kaks asja on erinevad ja kokkuvõttes on hea, et ettepanek seda kinnitas.

 
  
MPphoto
 

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE).(BG) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, merendusvaldkonnas on juba pikka aega arutatud vajaduse üle parandada laevaliikluse eeskirju, kontrolli ja seiret intsidentidest, keskkonnasaastest, inimeste elu ohustamisest ja salakaubaveost tulenevate ohtude tõttu, mis kahjuks ei ole mitte väikesed. Probleemi aluseks on uue tehnoloogia ja mereliikluse integreerimine ning piraatluse intensiivistumine koos karmi üldkontrolli puudumisega. Direktiivi muutmine loob tingimused meresõiduohutusealaseks võrgustikuks ja arendab neid ning loob ka tingimused tõhusa automaatse IT-süsteemi loomiseks. Neid saavutusi tuleb hinnata Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu nimel.

Raamistik ohtlike jäätmetega seotud probleemidega tegelemiseks on tähtis. Direktiivi kohaldamine ei luba ohtlikku määratlemata lasti vedavatel laevadel sõita läbi Euroopa vete ja otsida kohta, kus last maha laadida. Mereliikluse kontrollimine on hädavajalik. Tuleb luua mereohutuse kultuur, koostada selle protsessi logistika, luua süsteemile tehniline ja tehnoloogiline baas ja süsteem teabe tõhusaks levitamiseks, kaitstes samal ajal seda osa teabest, mis tagab liiklusohutuse. Tervitan Euroopa Meresõiduohutuse Ameti pingutusi ka seoses laevaliikluse korraldamise ja teabesüsteemi loomisega, pakkudes samal ajal ühtset andmebaasi, mis hõlmab laevade kuvamist reaalajas koos muude lasti ja selle omadustega seotud andmetega. Kuigi Erika intsident on saanud juba õpikunäiteks sellest, kuidas riski hallata ja analüüsida, ei soovi ma, et selline asi või midagi taolist uuesti juhtuks.

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE) . – (RO) Kolmanda meresõiduohutuse paketi osas leitud kompromiss suurendab reisijate ohutust ja aitab ka kaitsta keskkonda ning tugevdada kontrollsüsteeme.

Korduvalt eeskirju rikkunud laevadest koostatud must nimekiri tähistab olulist sammu ohutuse tõstmise suunas, täpselt nagu lennunduse sektoriski. Erika III on Rumeenia jaoks eriti tähtis, sest pärast hiljuti vastu võetud dokumente – Euroopa Liidu ja Musta mere sünergia integreeritud merenduspoliitika – võib see olla oluline tegur Euroopa põhimõtete ja heade tavade teistele mitteliikmesriikidest rannikuriikidele laiendamise protsessi edukuses, kasutades Euroopa Komisjoni poolt idapartnerluse kaudu välja pakutud uut vahendit.

Meretranspordiga seotud meetmeid tuleks täiendada, suurendades koostööd rannikuriikide vahel, et ressursse kõige tõhusamalt ära kasutada ja vähendada sadamates ja kaldal ja ka kogu Doonaul läbiviidavatest tegevustest tulenevat saastatust. Musta merd saab tõhusalt kaitsta vaid kooskõlastatud meetmetega igas valdkonnas.

 
  
MPphoto
 

  Jim Higgins (PPE-DE). – Härra juhataja, pakett on parlamendi ja nõukogu jaoks väga keeruline olnud. On toimunud palju läbirääkimisi ja arutelusid ning mul on hea meel näha, et küsimustele on lõpuks vastused leitud.

Selle paketi vastuvõtmine on võit Euroopa Parlamendile ja kindlasti ka raportööridele, kes on võidelnud selle eest, et tagada edu meie kodanike nimel, isegi liikmesriikide valitsuste tugevast vastuseisust hoolimata.

See seadus mõjutab mitmeid valdkondi, kaasa arvatud Euroopa lippude standardeid, tagades laevadele paremad kontrolltoimingud. Nüüd on meil rohkem läbipaistvust ja karmimad kontrollid. See pakett tähendab ohutumaid laevu, mis omakorda tähendab väiksemat keskkonnaõnnetuste ja mereelu kahjustamise ohtu.

Iirimaa vaatenurgast on ajastus väga oluline fakti tõttu, et meil on Iiri sadamas kinni Läti laev, mille meeskonnale ei ole makstud, piisavalt süüa antud ega võimaldatud neil tagasi oma liikmesriiki Lätisse minna. Nende küsimustega tuleb tegeleda, nii et ootan huviga paketi rakendamist.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE).(RO) Kolmas meresõiduohutuse pakett on väga tähtis. EL tahaks osana laienevast Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusametist (TEN-T) merekoridore arendada. Kõnealune meresõiduohutuse pakett aitab suurendada meretranspordi ohutust ja paneb praktikasse viimaste aastate jooksul Erika ja Prestige’iga juhtunud õnnetustest ja Mustal merel juhtunud õnnetustest õpitu.

See pakett on eriti oluline just Musta mere osas, sest paljud Musta mere rannikuriigid on Pariisi memorandumi mustas või hallis nimekirjas. Õnnetusjuhtumi korral tuleb kohaldada laevaomanike vastutust, ka siseveekogudel juhtuvate õnnetuste korral. Usun, et merehätta sattunud laevad tuleb vastu võtta spetsiaalselt varustatud aladel, kus neile saab vajalikku abi anda. Ent viisi, kuidas nende teenuste eest tasutakse, tuleb selgelt reguleerida.

 
  
MPphoto
 

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE).(FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, kui Erika hukkus, olin üks neist parlamendiliikmetest Prantsusmaal, kes kutsus Prantsuse ametivõime üles lüüse sulgema, et soolakuid ei saastataks.

Kui Prestige’iga õnnetus juhtus, olin kaasraportöör koos Härra Sterckxiga ning vastutasime koos transpordi teema eest – mina vastutasin keskkonna eest – ning nõudsime täiesti õigustatult suuremat ohutust meretranspordis. Mäletan hästi, kui palju me siin parlamendis võitlesime, et Prestige’i jaoks koostataks uurimiskomitee: see oli kindlasti muljetavaldav.

Täna arvan seega, et võime kõik rahul olla faktiga, et paljud rahvusvahelised ja Euroopa eeskirjad on meresõiduohutuse paketi osana edasi liikunud, ning loodan, et varsti ei ole see enam muud kui halb mälestus.

Ent kui tohin, tahaksin tähelepanu pöörata…

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Härra juhataja, tahaksin seoses selle tähtsaima meresõiduohutuse paketiga ametlikult korrata Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi ülevaatamise põhjendust 3, mis võeti vastu valdava enamusega. See direktiiv tegeleb meie süsihappegaasi heitmete vähendamise eesmärkide ja selle ajakavaga.

Põhjendus 3 väidab, et “[K]õik majandusharud, kaasa arvatud rahvusvaheline meretransport ja lennundus, peaksid heitkoguste vähendamisele kaasa aitama. Kui liikmesriigid ei ole heaks kiitnud rahvusvahelist lepingut, millega kaasataks rahvusvahelisest meretranspordist pärinevad heitkogused oma heitkoguste vähendamise eesmärkidesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) raames, ja/või kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames ei ole ühendus niisugust lepingut 31. detsembriks 2011 heaks kiitnud, peaks komisjon tegema ettepaneku kaasata rahvusvahelisest meretranspordist pärinevad heitkogused ühenduse heitkoguste vähendamise kohustusse, et see jõustuks 2013. aastaks. Niisugune ettepanek peaks mis tahes kahjulikku mõju ELi konkurentsivõimele võimalikult piirama, võttes samas arvesse võimalikku kasu keskkonnale.” Palun teie kommentaare, volinik.

 
  
MPphoto
 

  Brian Simpson (PSE). – Härra juhataja, oleme parlamendina palju arenenud pärast Prestige’i, mis oli tragöödia Galiitsia rannajoonele ja selle ökosüsteemidele. Oleme palju edasi arenenud alates sellest, kui Erika saastas ja rikkus suurepärase Bretagne’i ranniku. Oleme pärast Sea Empressi, Exxon Valdezi ja muid laevaõnnetusi palju edasi liikunud.

Kõnealune pakett on tunnistuseks parlamendi, komisjoni ja, võib-olla küll hilinenult, nõukogu tööst. Mina tunnen selle paketi olulisust veel palju aastaid. See on ka tunnistus kõigi meie raportööride ja parlamendiliikmete tööst, kes aastate jooksul on sellise seaduse nimel edasi rühkinud.

Antud pakett on parlamendi ja kõigi poliitiliste fraktsioonide liikmetele võit, eriti transpordikomisjonile, kuigi loodan, et liikmed lubavad mul praegu spetsiaalselt ära mainida proua Miguélez Ramose ja kadunud härra Willi Piecyki.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. (IT) Härra juhataja, siin istungisaalis aset leidnud arutelude ajal ja keset üldist rahulolu, nähes nõukogu, parlamenti ja komisjoni vastu võtmas eeskirju, mis annavad avalikkusele reaalsed vastused, usun, et on tekkinud üks tähtis küsimus: kas kõiki neid häid eeskirju – mis kompromissi ja raske töö tulemusel koostatud on – korralikult ellu ka viiakse? Kas komisjon suudab tagada, et neist kinni peetakse? Kas agentuur suudab teha komisjoniga tõhusat koostööd, et tagada nende eeskirjade rakendamine? Viitan arutelu ajal tehtud kommentaaridele – pean silmas eriti härra Jarzembowski ja härra Romagnoli omi – ent ka kirjadele, mida komisjonile viimaste kuude jooksul on saatnud härra Sterckx ja härra Simpson, kes samuti selle probleemi tõstatasid.

Usun, et võin kinnitada, et komisjon, mis tungivalt nõudis selle paketi heakskiitmist, on võtnud eesmärgiks tagada, et liikmesriigid sellest kinni peavad. Kavatsen koostööle üles kutsuda agentuuri – see on asutus, millesse usun ja mis on alati tõhusat tööd teinud ning täidab oma rolli, toetades komisjoni ja liikmesriike parimal moel –, et seda määrust rakendada, nagu see on toiminud ka teiste määrustega. Käisin Lissabonis, kus agentuur asub, ning leidsin suurepärase koostöövaimu, suure soovi ja ka pühendumuse ning entusiasmi rakendada paketi kõiki eeskirju. Need tagatakse andmevahetussüsteemi SafeSeaNet kaudu ja ka kõigi teiste kaasaegsete tehnoloogiavahendite kaudu, mida kasutatakse, aitamaks avalikkusel tagada, et Euroopa Liidu eeskirju tegelikult ka rakendatakse. Nagu te juba teate, kui seadus annab komisjonile konkreetse vastutusala, võib komisjon agentuurilt tehnilist laadi ülesannetes abi paluda.

Kavatsen edasi liikuda minu eelkäija Jacques Barrot’ poolt võetud suunas ning kutsun koostööle üles agentuuri, mida pean tõhusaks ja hästi juhituks ning mis on täis õige suhtumisega inimesi, kes usuvad töösse, mida teevad. Ja see kehtib näiteks inspektsioonidele, mille eesmärk on kontrollida määruste õiget kohaldamist või liikluse jälgimise teabesüsteemide rakendamist. Viimase punktina tahan rõhutada agentuuri tähtsat rolli – ja adresseerin oma kommentaarid eriti just härra Sterckxile – SafeSeaNet’i ehk Euroopa mereliikluse andmevahetuse süsteemi rakendamisel ning Euroopa laevade kaugtuvastamise ja -jälgimise keskuse loomisel.

Need ülesanded on kooskõlas agentuuri määrusega, kuigi neid pole konkreetselt mainitud, kuna viimased muudatused on tehtud aastal 2004, ent need hõlmatakse kindlasti määruse järgmisesse muudatusse, mida praegu koostatakse. Fakt, et neid konkreetseid ülesandeid direktiivides või konkreetsetes määrustes ei mainita, ei mõjuta rollide jaotumist komisjoni ja agentuuri vahel.

Minu eesmärk, vastuseks, on kinnitada parlamendile komisjoni tahet ja otsustavust rakendada eeskirju, mida agentuuri toetusega heaks kiidame. Avalikkusele oleks mõttetu öelda: „Tegime teie jaoks midagi positiivset”, kui oleksime siis võimetud seda positiivset asja ellu viima ja tagama, et sellest kinni peetakse. Peaksime meeles pidama, et nõukogu poolt esindatavad liikmesriigid on osa sellest lepingust. Kuna nad on meiega ühised seadusandjad, usun, et liikmesriigid rakendavad meie poolt heaks kiidetavaid reegleid. Ei ole kahtlustki, et komisjon tagab selle kohustuse austamise ja sellest kinnipidamise ning me teeme seda koos agentuuri tehnilise toega.

 
  
MPphoto
 

  Luis de Grandes Pascual, raportöör.(ES) Härra juhataja, arvan, et oleme lõpule jõudnud, ning peaksime kõik väga rahul olema, et oleme sellise pika teekonna järel lõpuks siiani jõudnud. Kui kaasotsustamismenetlus end kunagi ära õigustab, siis minu arvates selle paketi puhul ja viisi tõttu, kuidas sellega tegeleti.

Paketi võti seisnes vajaduses komisjon, nõukogu ja parlament üksmeelele viia. Parlament tegi õigesti, et võttis juhtimise üle – nüüd on see rohkem õigustatud kui kunagi varem – ja avaldas survet, et paketti peetaks hädavajalikuks. Me ei aktsepteerinud algusest peale mingit lõhet ega eraldamist, et saavutada tervik, mis võiks tagada ohutuse merel.

Arvan, et võime olla kindlad selles, et tulevikuks on olemas garantiid, et erakorralised poliitilised meetmed on liigsed. Seega säästame end piinlikest olukordadest, kus teatud juhtpositsioonidel olevad inimesed kritiseerivad mõne valitsuse seisukohti ja peavad kiitma teise omi. Seega antakse tulevikus tähtsamate otsuste tegemine sõltumatutele komisjonidele, kes kasutavad otsuste tegemise vahendeid täpselt, mõjuvalt, koheselt ja oskuslikult. See tagab tehtud otsuste karmuse, õigsuse ja õigluse.

Seda seetõttu, et oleme kõnealuses paketis pidanud paljusid erinevaid asju tasakaalustama: klassifikatsiooniühingud on tulnud laevavarustusega kokku viia, kõik huvid on tulnud selgelt lauale panna ning parlament on eelkõige pidanud üles näitama juhtimisvõimet.

Peaksime sellega rahul olema, et parlament juhtimisvõimet üles näitas. Nüüd võib uhkelt ja valjult öelda, et Euroopa Liit ei oodanud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) järel, vaid et võtsime juhtimise üle.

See oli meie kohus ja me ei pidanud kellegi järel ootama. Arvan, et võime rahul olla, ja tunnen tuleviku suhtes lootust, uskudes, et vigu ei korrata ja et oleme oma minevikus tehtud vigadest õppinud.

 
  
MPphoto
 

  Dominique Vlasto, raportöör.(FR) Härra juhataja, kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kõigi poolt tehtud töö lubab meil – kui parlament paketi vastu võtab, loomulikult – palju vähem muretseda meie merede, rannikute ja kaaskodanike turvalisuse pärast.

Nüüd on tähtis soovitatud ennetus- ja jõustamissätteid rakendada, et need kõigis meie riikides korralikult kehtiksid. Kui suudame seda teha, aitame kaitsta oma merepärandit.

Olen tänulik volinikule, kes on kindlalt otsustanud tagada, et Euroopa direktiivi rakendatakse, mitte ainult ei võeta arutlusele.

 
  
MPphoto
 

  Dirk Sterckx, raportöör. (NL) Härra juhataja, märgin taas ära, et parlamendis on üksmeel. Valdav enamus toetab kõnealuse paketi sisu, kompromissi, millele jõudsime. Minu arvates on see märk kõigile seotud osapooltele, et see ei ole ideoloogiline konflikt, vaid pigem praktiliste korralduste tegemise küsimus meresõiduohutuse suurendamiseks.

Tahaksin ka tänada volinikku vastuse eest minu küsimusele agentuuri ja selle rolliga seotud ebakindluse teemal. Juhul, kui oleme unustanud, agentuur oli üks esimese Erika paketi komponente.

Agentuur oli üks esimesi ettepanekuid: agentuur, mis toob kokku vajaliku oskusteabe ja spetsialistid tagamaks, et meil – eriti just komisjonil, aga ka parlamendil – on toetus selles, mida teeme, määruse eelnõu koostamises.

Nüüd tervitan seda üksmeelt ja olen ka uhke saavutatu üle, ent arvan, volinik – nagu teie ja proua Vlasto juba ütlesite –, et kõik sõltub nüüd rakendamise kvaliteedist. Eesmärk on luua kvaliteetsed võimuorganid – näiteks merehätta sattunud laevade vastuvõtmiseks – kõigis liikmesriikides. Kui nende kvaliteet ei vasta standardile, peate tegutsema.

Seega peate nüüd teie – volinik, komisjoni teenistus, agentuur – tagama, et liikmesriigid teevad tõesti seda, mida nad on lisanud sadamariigi kontrolli, klassifikatsiooniühingute, SafeSeaNet’i ja muude küsimuste alasesse seadustikku, mida nüüd lõpule viimas või täiendamas oleme.

Volinik, me jälgime teid ning kui peaksite saama vastutuse transpordi eest järgmises komisjonis, jätkame teie jälgimist, tagamaks, et kvaliteet on tõepoolest selline, nagu planeerisime. Edu teile selles. Jälgime teid ja toetame teid taas, kui on tarvis edasisi ettepanekuid.

 
  
MPphoto
 

  Jaromír Kohlíček, raportöör. (CS) Tahaksin võtta ebahariliku vabaduse oma kaasliiget parandada, kuna küsimus ei seisne vaid selles, kas volinik jääb ametisse, nii et saame teda jälgida, vaid ka selles, kas me ise ametisse jääme. Nii palju siis parandustest. Tahaksin tänada kõiki, kes kõnealuse paketi osas koostööd tegid. See dokument on paradoksaalselt saamas Tšehhi Euroopa Komisjoni eesistumise esimeseks suurimaks õnnestumiseks, kas tahame seda või mitte. Mis puutub kommentaare härra Toussasi poolt, kes rääkis mõningase kibestumusega sellest, kuidas pakett üldjoontes ignoreerib töötingimusi merel, on tõsi, et pakett tegelikult ei tegele otseselt laevameeskondade töötingimustega, välja arvatud raskustes olevate laevade ja mereõnnetustesse sattunud laevade meeskondade korraliku kohtlemisega. Ent usun, et Euroopa Parlament naaseb koos komisjoniga lähitulevikus selle teema juurde. Oleme ju samamoodi seotud ka teistes transpordivaldkondades, nii et see oleks ainult loogiline. Praeguseni ei ole meretranspordi ohutuse küsimusega sama piisaval määral tegeletud kui maismaatranspordiga. Ja ma usun, tulles taas tagasi oma algse teema juurde, et seni, kuni suudame oma ühises eesmärgis volinik Tajaniga jõud ühendada, suudame koostööd teha.

 
  
MPphoto
 

  Paolo Costa, raportöör.(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, tahaksin samuti tänada kõiki, kes selle pika ja tähtsa ülesandega seotud on olnud. Tahaksin teid südamest tänada, sest praegu on Euroopa seadused, Euroopa meresõiduohutuse eeskirjad kindlasti paremad kui varem. Nüüd on loomulikult voliniku ülesanne tagada, et neid rakendatakse, ning olen kindel, et volinik annab oma panuse, tagamaks, et eeskirjad ei jää vaid tühisteks sõnadeks. Õnneks jõustuvad mõned eeskirjad koheselt. Mõnedel teistel juhtudel peab komisjon tagama, et direktiivid riiklikku seadusse ümber paigutataks.

Loomulikult avaneb pärast ühe etapi lõppu kohe järgmine. Jätsime paljud küsimused kõrvale, ent nüüd peaksime need vist uuesti üle vaatama. Mainin ainult kahte: me ei ole veel lõplikult otsustanud varjusadamate täpseid andmeid ja loodan, et see ei too endaga kaasa ohte, kui meil tekib meredel probleeme; teine probleem on reisijate kaitse laiendamine siseveeteedele ning ka siseriikliku laevasõidu laiendamine.

Võiksime öelda veel palju enamat, ent ei oleks erilist mõtet. Hetkel on mõttekas ehk veel kord tänada komisjoni selle ettevõtlikkuse eest ja volinikku kohusetundlikkuse eest, millega ta parlamendi tegevusi jälgis – ning selgitada ka parlamendi rolli, muutumata ise liiga ennastõigustavaks. Usun, et kui vaatame ettepanekut, mis õigusaktide koostamise protsessi algatas, ja mõtleme tagasi sellele, kuidas see eemaldati nõukogu esialgsest soovist lõpptulemust saavutada, võime uhkusega öelda, et parlament on ära teinud oma töö, mis seisneb palju enamas kui – ma ei saa öelda haldaja, sest komisjon ongi haldaja – ütleme, Euroopa seadusandluse veendunud pooldajaks olemises ning rollis, mida Euroopa ühiseks heaoluks täitma peab.

 
  
MPphoto
 

  Gilles Savary, raportöör.(FR) Härra juhataja, kõik parlamendis, peale mõne erandi, teavad, mida tähendab komisjonist seaduste koostamine ja lisaväärtuse loomine tekstile. Sellest vaatenurgast tahaksin toetada härra Costa poolt öeldut: parlamendi jaoks ei ole see lihtsalt õppetükk, mille üle uhke olla, vaid põnev reaalsus ajal, mil Euroopa vajab tuge.

Ma ei ole kindel, kas seda on piisavalt rõhutatud, nii et tahaksin öelda, et kõnealune seitsmest pluss ühest tekstist koosnev õigusaktide pakett liigub tegelikult kahel kiirusel: – selles on viis pluss üks, mille osas meil homme palutakse ratifitseerida lepitusmenetlus ja -kokkulepe, ning kaks teist – härra Fernandese ja minu enda raportid – mis lähevad teisele lugemisele, kuna nõukogu lükkas need algselt tagasi.

Kuna oleme peaaegu imekombel nõukoguga üksmeelele jõudnud tänu faktile, et meie kaasraportöörid olid piisavalt lahked, andmaks meile oma raportites vahendid, et nõukogu nõustuks ja sellelt nõutaks oma positsiooni väljendamist, oleme alles härra Fernandese ja minu enda raportite teise lugemise juures. Loomulikult ei taha me, et neid muudetaks, ja ma arvan, et seda ei tehta, kuna mingeid muudatusi pole esitatud. Loodame, et need võetakse praeguses vormis homme vastu. See võimaldab meil paketti reintegreerida, olles saavutanud nõukogu osas suure edu.

Ütlen teile, volinik, et pall on nüüd komisjoni väljakul: oleme kõik teadlikud, et kõnealuse seaduse rakendamise jälgimiseks ei ole õigusaktide koostamine siin paljudes valdkondades piisav – tekstid tuleb liikmesriikidesse üle võtta.

Seoses kindlustusnõudega kolmandate osapoolte tekitatud kahjude vastu ehk teiste sõnadega mereõnnetusest põhjustatud tõsise saastatuse ja kahjudega arvan ma isiklikult, et peame tagama eriti just peamiste rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimise, sest see on liikmesriikide poolt vastu võetud kohustus. Arvan ka, et oleks hea, kui komisjon 2012. aastal parlamendile sellel teemal raporti esitaks.

 
  
MPphoto
 

  Emanuel Jardim Fernandes, raportöör.(PT) Härra juhataja, tahaksin alustada eesistujariigi Prantsusmaa tänamisega meile antud võimaluse eest näha kõnealust paketti lõpuni välja minemas. Erilised tänusõnad asepresident Tajanile ja volinikule nende suure panuse eest läbirääkimise viimases etapis. Tänan ka kõiki kommentaaride ja arvamuste eest. Tahaksin eriliselt ära mainida kõik raportöörid, eriti härra Kohlíčeki, ning kui lubate, ka variraportööri proua Miguélez Ramose. Nemad tagasid, et liikmesriikide vahelised vaidlused, näiteks Prestige’i vraki üle, ei juhtu uuesti ja et kõik tunnistavad oma vastutust, kui juhtub halvim. Tänan härra Costat, kellega koos terve protsessi ajal töötasin, eriti reisijate vedajate vastutusaladega seotud raporti kallal, kui olin Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni raportöör, ning kes tagas, et kõik meretranspordi vormid garanteerivad oma reisijate kaitse, et halvimaks juhuks on olemas vahendid reisijate rahaliseks hüvitamiseks ja et need, kes potentsiaalselt on kõige halvemalt mõjutatud, on ka kõige paremini kaitstud, kiirelt ja isegi ennetavalt, hoolimata sellest, kellel lasub süü.

On olemas piisavalt selged õiguskaitsevahendid, mis on ligipääsetavad ja põhinevad selgel ja eelnevalt kättesaadaval teabel. Nagu juba ütlesin, on kõnealuse kolmanda meresõiduohutuse paketi vastuvõtmine Euroopa õigusaktide koostamise suur võit. Komisjon, nõukogu ja parlament on vastu võtnud teksti, mis parandab kõigi elu, suurendab ohutust meredel, ookeanidel ja siseveekogudel ning valmistab ette meie tuleviku. Hääletades homme selle paketi poolt, avaldame austust kõigile meretragöödia ammustele ja hiljutistele ohvritele ning austame kodanikke ja ettevõtteid.

Härra asepresident, loodan, et homme kõnealuse paketi raames vastu võetavatest sätetest peetakse kinni, et kodanikel nüüdseks tekkinud ootused saaks muuta nende ohutuse ja õiguste tõeliseks tugevdamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Georg Jarzembowski (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, tänasime asepresidente Barrot’d ja Tajanit ning eesistujariiki Prantsusmaad ja eriti härra Bussereau’d ning oleme arutelu lõpetamas, ent peaksime samuti tänama neid, kes tegid tööd lepituskomitee ning transpordi- ja turismikomisjoniga, kes on meiega sellel alal mitmeid aastaid koostööd teinud. Nad on andnud oma panuse edusse, mille saavutasime, ja selle eest palun neid tänada.

 
  
MPphoto
 

  Inés Ayala Sender (PSE).(ES) Härra juhataja, tahaksin lihtsalt lisada veel midagi sellele, mida härra Jarzembowski just ütles. Tahaksime samuti tänada teda kui esimeest Prestige’i juhtumi jaoks loodud meresõiduohutuse parandamise ajutises komisjonis, mis moodustati eesmärgiga selgitada Prestige’iga juhtunut, mis mõnes mõttes pani aluse kõigele, millega siin praegu tegelenud oleme.

Juhuks, kui härra Jarzembowskiga kontakti kaotame, tahaksin talle öelda, et teda peetakse alati meeles selles komitees üles näidatud võimete tõttu.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Proua Ayala Sender, juhatajana õnnitlen loomulikult samuti inimest, kes on kindlasti olnud väga edukas esimees, ning soovin talle õnne ja edu.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Dushana Zdravkova (PPE-DE), kirjalikult.(BG) Daamid ja härrad, leitud kompromiss ühendab ELi ohutusalase seadustiku ja tähtsate rahvusvaheliste aktide ülevõtmise ühenduse seadustesse. Võttes selle vastu, loob Euroopa Parlament uue lähtekoha laevadega seotud õnnetuste juurdluste standarditele.

Need meetmed on vastu võetud tanker Erikaga juhtunud õnnetuse tulemusel, ent tahan teile meelde tuletada ühte hiljutisemat juhtumit. 13. veebruaril 2004 hukkus laev Hera koos kogu 19-liikmelise meeskonnaga 7,5 meremiili kaugusel Bosporuse väinast tingimustes, mis on ikka veel välja selgitamisel. Viis aastat pärast seda tragöödiat, mis leidis aset ühes kõige aktiivsemas ja jälgitumas kohas maailmas, ei tea keegi, kuidas ja miks see laev põhja läks. Veelgi enam, keegi ei oska öelda, millised päästeoperatsioonid pärast hädasignaali saamist teostati.

Juurdlus õnnetuse põhjuste ja tagajärgede üle on praeguseks tupikusse jõudnud. Ainus asi, mida kindlalt kinnitada saab, on see, et 17 Euroopa Liidu ja 2 Ukraina kodanikku hukkusid. Selle eest ei ole veel kedagi vastutusele võetud.

On selge, et vastuvõetavad uued eeskirjad ei väldi selliseid tragöödiaid, aga loodan, et need tagavad läbipaistva, tervikliku ja objektiivse juurdluse läbiviimise, et saaksime süüdlased vastutusele võtta.

 

13. Raskete kaubaveokite maksustamine teatavate infrastruktuuride kasutamise eest - Keskkonnahoidlik transport ja väliskulude sisestamine (arutelu)
Sõnavõttude video
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmiste raportite üle:

- A6-0066/2009 härra El Khadraoui poolt transpordi- ja turismikomitee nimel, ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (COM(2008)0436 – C6-0276/2008 – 2008/0147(COD)), ja

- A6-0055/2009 härra Jarzembowski poolt transpordi- ja turismikomitee nimel, keskkonnahoidliku transpordi ja väliskulude sisestamise kohta (2008/2240(INI)).

 
  
MPphoto
 

  Saïd El Khadraoui, raportöör. (NL) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahan kohe asja juurde asuda ja selgitada mõningaid arusaamatusi. Olen mitmetest allikatest lugenud, et Eurovignette’i direktiivi sissetoomisega üritame maanteetranspordi sektorile praegusel majanduslikult raskel ajal surmasuudluse anda. Olen samuti lugenud, et tahame teemaksud muuta kohustuslikuks kõigile sõiduautodele Euroopas.

Tegelikult ei taha me muidugi midagi kehtestada; vastupidi, tahame pakkuda palju erinevaid võimalusi, aitamaks liikmesriike, kes tahavad enda poolt valitud ajal maanteetranspordi sektoris rakendada „saastaja maksab” põhimõtet. See tähendab, et tahame luua võrgustiku, kehtestada põhieeskirjad, mida liikmesriigid järgima peavad, kui tahavad väliskulusid sisestada.

See peaks meid jätkusuutlikumale transpordisüsteemile sammu võrra lähemale tooma. Tahan kohe lisada, et see ei ole mingi imeravim. Tuleb rakendada veel palju rohkem meetmeid, kui tahame imet teha. Kui me aga midagi ei tee, siis – nagu komisjon on vägagi hästi teadlik – suureneb maismaatransport 2020. aastaks 55% võrra. Seega peame midagi tegema.

Mida siin välja pakume, on iseenesest väike revolutsioon, kui nii võin öelda, aga see on alles algus, ning ma nõuan mõne aasta pärast ambitsioonikamaid järeltoiminguid. Transpordi- ja turismikomisjoni enamushäälte abil koostasime tasakaalus, mõistliku ja sidusa ettepaneku. Tahaksin ka kõiki seotud osapooli tänada. See ei olnud lihtne; vaatenurgad olid väga erinevad. Ent loodan, et suudame seda tasakaalu pärast homset hoida ja saata tugeva signaali nõukogule, mis peab koostama veel ühe ühisseisukoha.

Mis on peamised punktid? Esiteks, millised välismõjud süsteemi tuuakse? Hääletasime õhu saastatuse, müra ja ummikute tekke poolt. Seoses viimastega neist oleme tegelikult maanteetranspordi sektorisse teinud möönduse, öeldes, et riigid, mis tahavad, et nende süsteemid kataksid ummikute tekke, peaksid sõiduautodega ühenduse looma. See on valikuline, mitte kohustuslik.

Teiseks, seoses eraldistega ei pea me tulu nendest maksudest lisatuluks, millel lubatakse lihtsalt riigikassadesse voolata. Selline tulu tuleb uuesti investeerida transpordisüsteemi eesmärgiga hoida väliskulud madalad. See peab olema ülim eesmärk.

Kolmandaks koostalitlusvõime, mis on väga tähtis, ja usun, et komisjonil on selles suunas veel arenemisruumi. Tahame vältida seda, et veoautod peaksid võtma Euroopa teemaksude maksmiseks kaasa 27 erinevat karpi, nii et arvan, et selleks otstarbeks on vaja selgeid algatusi.

Neljandaks, tulevikus peab olema võimalus edasiseks tegevuseks. Mõne aasta jooksul tuleb koostada ülevaade väliskulude sisestamisest kõigis transpordiviisides. Peame arvestama ka muude väliskulude lisandumisega, kuid peame samuti soodustama maksuskeeme, mis põhinevad kilometraažil või ajapõhistel skeemidel.

Üldiselt on selle kõige mõju tegelikult piiratud. Arvame, et tegevuskulud võiksid tõusta 3% võrra, kui seda direktiivi antud valdkonnas rakendataks kogu Euroopas. Seega soovin kaasliikmetele teha ettepaneku, et jääme transpordi- ja turismikomisjoni poolt toetatud paketi juurde.

Teiste sõnadega, ma ei toeta Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide Fraktsiooni poolt välja pakutud muudatusettepanekuid, mis üritavad süsteemist ummikute tekke eemaldada, ega ka Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni poolt esitatud muudatusettepanekuid, ükskõik kui paljutõotavad need ka tunduvad. Säilitame sidusa terviku ja astume niimoodi sammu edasi.

 
  
MPphoto
 

  Georg Jarzembowski, raportöör.(DE) Härra juhataja, härra asepresident, daamid ja härrad, lubage mul alustada, öeldes, et inimeste ja kaupade liikuvus on lihtsalt põhitegur kodanike elukvaliteedi, arengu ja tööhõive ning Euroopa Liidu sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ja kolmandate riikidega kauplemise juures.

Seetõttu vajab Euroopa Ühendus infrastruktuuri, mis vastab selle vajadustele, ning õiglasi transpordieeskirju kõigile transpordiviisidele. Arvestades, et transpordil on inimestele ja keskkonnale ka negatiivne mõju, tuleb seda loomulikult veelgi keskkonnahoidlikumaks muuta, et võidelda ka kliimamuutuste vastu.

Ent pean teile ütlema, härra asepresident, et see, mille meile esitasite alusdokumendina transpordi keskkonnahoidlikumaks muutmise kohta, oli veidi liiga kesine. Pean kahetsusega ütlema, et selles ei ole järjekindlat plaani ja te jätate kõik lahtiseks – kõik määritakse subsidiaarsuse kaela. Kui ütlete, et peame transporti keskkonnahoidlikumaks muutma, tuleb seda teha kogu Euroopa Liidus, mitte liikmesriikide soovi kohaselt. See peab siis kehtima kõigele raudteedest kuni meretranspordini.

Te ei saa valida ainult maanteetransporti – ja õigupoolest konkreetsemalt ainult veoautoliiklust – ja siis öelda, et „jätame selle liikmesriikide otsustada, kas nad tahavad teemakse või mitte." Kui tahate suuri muudatusi, peate esitama integreeritud plaani kõigi transpordivahendite jaoks – ja see on midagi, mille oleme komisjonis väga selgeks teinud. Siis aga peate seda tegema ka teaduspõhiste mõju hindamistega, mis arvestavad mõjuga konkurentsile transpordivahendite, liikumiskulude ja Euroopa konkurentsivõime vahel.

Teine teatis väliskulude sisestamise kohta on veel üks näide teie süsteemi killustatusest, mis nagu pakub midagi välja, aga ei paku ka. Mis puutub väliskulude sisestamisse, kavandate taas suurt käsiraamatut, mis pakub mitmeid viise arvestuste tegemiseks, ent lõpuks ütlete ikka, et „arvutame ühtlase määraga väärtuse järgi.” Mitte keegi ei saaks sellest aru. Te ei võta ka arvesse paljude transpordivahendite poolt juba tehtud panuseid, olgu need üldise maksustamise, naftamaksu või sõidukimaksu vormis.

Teate, see on sama lugu kui Eurovignette’iga. Minu fraktsioon on ühel meelel teiste fraktsioonidega, et väliskuludes ja nende kasseerimises tuleks arvesse võtta heitgaase ja müra. Ent ummikute teke? Härra asepresident, ummikute teke on põhjustatud liikmesriikide ebapiisavast infrastruktuuride rajamisest. Liikmesriikidele raha andmine nende puudujääkide katmiseks oleks täielik hullumeelsus.

Veelgi enam, te olete täielikult teadlik faktist, et ettevõtted on juba ammu ummikukulusid katnud, sest need viivad kõrgemate palgakulude ja kütusekuludeni. Pidades seda meeles, tuleb öelda, härra El Khadraoui, et ummikukulude sisestamine ei ole mõttekas – pigem just vastupidi. Peame üritama ummikutest lahti saada infrastruktuuri ettenägeliku uuendamise ja intelligentsete transporditeabesüsteemide rakendamisega, ent me ei tohi juba niigi suurenevate kuludega kimpus olevaid ettevõtteid koormata lisamaksudega teemaksude vormis. Sellel ei ole mõtet.

Härra asepresident, teie teatis mürakaitsemeetmete kohta raudteedel on põhimõtteliselt positiivne. Ent nagu inimene tänavalt küsiks: „Mis on asja mõte?” Mida te tegelikult välja pakute? Ütlete, et võimalusi on palju. Ei, teie olete komisjon! Teil on õigus ja kohustus esitada ettepanekuid, mida me saaks rakendada. Seega kutsub transpordi- ja turismikomisjon teid üles tegelikult ka esitama ettepaneku direktiiviks müraga seotud raudtee kasutustasude rakendamise kohta, nii et investeerides selliste raudtee kasutustasude abil kogutud raha uuesti raudtee-ettevõtetesse – ka eraettevõtetesse – võime anda oma panuse sellesse, et uued müra vähendavad pidurid tõesti paigaldatakse. Meil kõigil siin täiskogus on selge eesmärk – et raudteede mürasaastest tuleb vabaneda. Tahame propageerida raudteesid, ent siis tuleks nende sõitu läbi kena Reini oru samuti keskkonnasõbralikult korraldada. Nii et aidake meil seda teha – pakkuge välja midagi tõesti käegakatsutavat!

 
  
MPphoto
 

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. (IT) Härra juhataja, oleme jõudnud lõpule järjekordse aruteluga teemal, mille otsustasin täiskogu tähelepanu alla tuua kohe, kui sain parlamendi toetuse, ehk teiste sõnadega on tegu eesmärgiga mitte kehtestada uut maksu Euroopa kodanikele. Mis puutub komisjoni, siis fakt, et uus Eurovignette on vabatahtlik, on tõend, et me ei kehtesta uut maksu. Kogutud summasid ei jaotata ju üldiselt sihtotstarbeliselt erinevate liikmesriikide eelarvetele, vaid jaotatakse nii, et konkreetses sektoris saaks midagi ära teha, nimelt saastatuses, väliskulude sisestamises ja ohutumate teede ja infrastruktuuri loomises.

Tahan parlamenti tänada keskkonnahoidlikumaks muutmise paketi osas üles näidatud pühendumuse eest, eriti seoses Eurovignette’i direktiivi ülevaatamisega. Transpordi- ja turismikomisjoni poolt vastu võetud eelnõu, mille aluseks on härra El Khadraoui raport, saadab liikmesriikidele tugeva sõnumi, sest pakub välja paindlikuma raamistiku, mis seadusega lubab uute aktide vastuvõtmist negatiivsete mõjudega võitlemiseks transpordisektoris, aga ka selle sektoriga seotud osapooltes. Selleks näitab see üles poliitilist tahet, et järk-järgult soodustada õiglaste ja tõhusate tariifistike kasutuselevõttu infrastruktuuride poolt, mille alusel arve maksab saastaja, mitte maksumaksja.

Mulle tundub, et komisjoni poolt heaks kiidetud arvamus, mis täna arutlusel on, tugevdab mõnes põhipunktis komisjoni ettepanekut. Mis puutub ressursside jaotamisse, siis usun, et välja pakutud muudatusettepanekud vastavad meie poolt pakutud lähenemisele, mille eesmärk on kaitsta tulude jaotamist teemaksude eest ja vähendada maanteetranspordi välismõjusid, ning ma usun, et võin neid toetada. Mis puutub arvesse võetavate välismõjude liikidesse, ütlen ei CO2-le ning jah ummikute tekkega arvestamisele. Moduleeritud ummikumaks võimaldaks meil võidelda tõhusamalt kliimamuutustega kui siis, kui rakendaksime ühekordset CO2 maksu. See on väga vajalik maanteetranspordi majandusliku tõhususe tagamiseks ja kasulik piisava sissetuleku tagamiseks, et finantseerida uusi transpordimahtusid, ning usun, et saavutatud kompromiss annab mõistliku aluse aruteludeks nõukoguga. Peame sellegipoolest üritama tagada, et lõpptulemus oleks liikmesriikidele julgustuseks, mitte pelutuseks, ja et see ei kehtesta haldamiseks liiga keerulisi tingimusi.

Mul on aga mõned kahtlused konkreetse tundlikke mägipiirkondi puudutava muudatusettepaneku osas. Komisjoni ettepanek lubab juba õhusaastekulude mitmekordistamise teguri, mis on tuntud ka mägede parandustegurina. Fakt, et lubasime lihtsalt selle tariifimuutuse lisamist olemasolevale lisamaksule, millega 2006. aastal otsustati rahastada suuri Alpe läbivaid tunneleid, tähendab tariifitasu kahekordistamist, ning see takistab minu arvates ühtse turu saavutamist. Sellest ka minu hämming.

Nüüd tahaksin edasi liikuda härra Jarzembowski raporti juurde direktiiviga kaasas oleva teatise kohta. Nagu härra Jarzembowski oma kõne jooksul selgelt ära märkis, on ta komisjoni seisukoha suhtes väga kriitiline: üks kord kõigi nende koos töötatud aastate jooksul ei ole me üksmeelel. Raport on selgelt kriitiline. Üritan keskenduda täpsemalt kahele punktile, mis on minu arvates väga tähtsad. Ühest küljest tahan rõhutada, et komisjon on viinud läbi mõjude hindamise, mis katab kõik transpordiviisid ja analüüsib erinevate sisestamisvõimaluste mõjusid. Minu arvates loob see analüüs aluse komisjoni poolt välja pakutud sisestamisstrateegiale. Teisest küljest on komisjon esitanud ühtse sisestamisvõrgustiku, mis rajaneb põhimõttel, mis puudutab kõiki transpordiviise ja arvestab eelmisi algatusi. See on pragmaatiline lähenemine, mis peab kinni ühenduse õigustikust ja arvestab hiljuti vastu võetud ettepanekuid – pean silmas ETSi laiendamist lennundusele ja rahvusvahelistele lennunduskokkulepetele, meretranspordi sektorile ja siseveekogudele. Loomulikult võime arutleda selle üle, kas komisjoni ettepanekud on piisavalt põhjalikud, ent pean rõhutama fakti, et komisjon on tegelenud teemaga, millega sellel paluti tegeleda, ehk teiste sõnadega integreeritud plaaniga muuta transport konkreetsete õigusloomega seotud ettepanekute toel keskkonnahoidlikumaks.

Lõpetuseks tahan välja tuua ühe aspekti, milles komisjon ja parlament on üksmeelel: vajadus leida raudteesektori mürasaaste probleemile õiguslik lähenemine. Komisjon esitab oma ettepanekud esimese raudteepaketi läbivaatamise raames, mis sügisel vastu võetakse. Loomulikult on meil heameel kuulda teie soovitusi antud teema kohta.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan teid, härra Tajani. Teie olete oma suhetes härra Jarzembowskiga näinud, kui õigus oli Karl Marxil, kui ta näitas, kuidas inimeste institutsiooniline positsioon määratleb ka nende poliitilise seisukoha mitmel teemal.

 
  
MPphoto
 

  Claude Turmes, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja.(FR) Härra juhataja, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon uuris peamiselt antud direktiivi kahte valdkonda, millest esimene oli nafta.

Kõigist maailma majandustest on Euroopa kõige rohkem sõltuv kaupade transpordist, kasutades naftat. Ärgem petkem ennast. Kuigi nafta hind on hetkel langemas, siis ainult seetõttu, et maailma majandus on kokku kuivamas. Kui majandus hakkab taastuma, näeme taas samasugust probleemi naftapuudusega ning meie sõltuvus naftast kaupade transpordil saab tulevikus olema Euroopa majanduse Achilleuse kand.

Teine aspekt on seotud tehnoloogia ja ekspordiga. Kui Euroopa kehtestab pädeva Eurovignette’i süsteemi, toetab see ka Euroopa majanduse tegijate esilekerkimist. Ühendriigid, Hiina, India ja Indoneesia on majandused, millel on sama probleem kui meil. Seega on see palve ambitsioonika poliitika rakendamiseks nii väliskulude sisestamise osas, et ennetada vajalikke naftat puudutavaid muudatusi, kui Euroopa tööstuse propageerimise osas kõigis Eurovignette’i ümbritsevates tehnoloogiaseadmetes.

 
  
MPphoto
 

  Corien Wortmann-Kool, fraktsiooni PPE-DE nimel.(NL) Härra juhataja, volinik, meie raportöör, hinnatud kaasliige härra El Khadraoui alustas rahustavate sõnadega. Mingeid Euroopa makse ei kehtestata. Selle asemel tunneb raportöör muret siseturu põhieeskirjade pärast, mille eesmärk on propageerida jätkusuutlikku transporti Euroopas. Ent tema poolt raportöörina võetav seisukoht annab liikmesriikidele loa kehtestada väga kõrged maksud, kuni mitu eurot kilomeetri eest, ning ummikumaksu ja juurdehindluse veel lisaks. Härra juhataja, voliniku sõnadega – need, mis meil siin on, ei ole siseturu põhieeskirjad, vaid siseturu barjäärid.

Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide Fraktsioon soovib täna siin oma seisukoha selgeks teha. Oleme säästlikku transporti investeerimise vankumatud toetajad. Seega võib õhu- ja mürasaastega seotud väliskulude sisestamine loota meie heakskiidule, tingimusel, et tulud investeeritakse maanteetranspordi puhtamaks muutmisesse – see on miski, mis leiab laialdast heakskiitu. Ent välja pakutud ummikumaksud ja juurdehindlused on fraktsiooni PPE-DE jaoks juba liig. Ummikumaksudel on keskkonnale väga piiratud mõju ja see ei lahenda ummikute probleemi; samuti tooks see praeguse majanduskriisi ajal kaasa eriti suure koorma, lisakoorma väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ning see mõjutaks halvasti ka tööhõivet.

Raportöör jõudis Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooniga kompromissile, luues seose reisijateveoga, mis oli nende toetuse saamiseks väga oluline. Nõukogu ei aktsepteeri seda – see on juba selge. See asetab raportööri olukorda, mida ta ise soovib, aga fraktsioon ALDE mitte.

Seega tahaksin lõpetada oma kõne fraktsiooni PPE-DE nimel vana ütlusega: võime kaotada küll lahingu, aga see ei tähenda, et oleme kaotanud sõja.

 

14. Päevakorra muutmine
Sõnavõttude video
MPphoto
 

  Juhataja. – Daamid ja härrad, kuna olen istungi juhataja, pean teile ette lugema teatise, mille kohaselt esmaspäeval, 9. märtsil peetud koosolekul kinnitas välisasjade komisjon resolutsiooni ettepaneku inimväärse olukorra halvenemise kohta Sri Lankal ning arvestades sealset murettekitavat olukorda, nõudis, et resolutsiooni ettepanek hõlmataks praeguse osaistungjärgu päevakavasse vastavalt kodukorra artiklile 91.

Resolutsiooni ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui vähemalt 40 liiget ei ole esitanud kirjalikku vastuväidet homme ehk kolmapäeva lõunaks, millisel juhul hõlmataks see aruteluks ja hääletamiseks praegusesse osaistungjärku.

 

15. Raskete kaubaveokite maksustamine teatavate infrastruktuuride kasutamise eest - Keskkonnahoidlik transport ja väliskulude sisestamine (arutelu jätkamine)
Sõnavõttude video
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Jätkame aruteluga härra El Khadraoui ja härra Jarzembowski raportite üle transpordisektori kohta.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău, fraktsiooni PSE nimel.(RO) Kõigepealt tahaksin tänada oma kolleege härra El Khadraouid ja härra Jarzembowskit.

Transpordisektor on üks peamisi sektoreid, mis soodustab Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalarengut. Euroopa Parlamendi nõudmisel tegi Euroopa Komisjon ettepaneku väliskulude sisestamiseks ja Eurovignette’i direktiivi muutmiseks. Ent hetk, mis selle tegemiseks valitud on, tuleb väga raskel ajal. Majanduskriisi tõttu on tellimuste maht langemas, vedajad seisavad silmitsi suuremate kuludega, ettevõtted lähevad lõhki ja kaotatakse töökohti.

Kuigi komisjoni poolt välja pakutavad tekstid tähendavad sammukest edasi transpordi arengus, mis austab ja kaitseb keskkonda, saab ja peab neid täiendama. Ma ei usu, et härra Jarzembowski lähenemine, milles me ainult kritiseerime ilma täiendusi tegemata, on õige lahendus. Minu isikliku arvamuse kohaselt ei saavuta direktiiv, mida ei saa kõigis liikmesriikides kohustuslikult rakendada, oma eesmärki ning võib oluliselt moonutada siseturgu läbi takistuste, mida mõned liikmesriigid soovi korral võivad inimeste ja kaupade vaba liikumise takistamiseks kasutusele võtta.

Seetõttu arvan, et väliskulude sisestamise protsessi tuleb rakendada kõigile transpordiliikidele ja topeltmaksustamist tuleb vältida. Nii et kui mõned liikmesriigid on otsustanud teemaksud kehtestada, ei tohiks nad hiljem veel täiendavat saastemaksu kehtestada. See on tegelikult härra El Khadraoui poolt vastu võetud seisukoht, mida ma toetan.

Liiklusummikute poolt tekitatud kulud on tõusmas 1%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Seega peame selle vähendamise nimel tegutsema, ent nende meetmete maksumust ei tule ainult kaupade ja reisijateveo ettevõtjate poolt tasuda. Ummikuid põhjustavad kõik sõidukid ja eriti veel puudulik infrastruktuur. Liikmesriigid peavad investeerima kiirteede, kiirraudteede ja muude alternatiivide ehitusse, mis võimaldaks liiklusummikuid vähendada. Ühendveod lihtsustavad kaupade vedu maanteevõrgustikust raudtee-, laeva- või õhuveosüsteemi, muutes kaupade ja reisijate veo tõhusamaks.

Kokkuvõttes vajame Euroopa transpordi arendamiseks integreeritud strateegiat, mis keskkonda kaitseb, ent sellist, et väliskulude sisestamine ei mõjutaks maanteetranspordi konkurentsivõimet.

 
  
MPphoto
 

  Dirk Sterckx, fraktsiooni ALDE nimel.(NL) Härra juhataja, olen nõus härra Jarzembowskiga, kui ta ütleb, et liikuvus on ühiskonna jaoks väga oluline. Nõustun ka proua Wortmann-Kooliga, kui ta ütleb, et ka siin peame siseturule erilist tähelepanu pöörama. Ent minu arvates viibki see kompromiss meid sammu võrra sellele suunale lähemale. Siseturg on tähtis, nii et liikmesriikide vahel kokkulepete sõlmimine on samuti tähtis. Lisaks sellele on see alles esimene samm süsteemi poole, mille peame mingil hetkel nagunii tervenisti läbi mõtlema ja selles mõningaid punkte kohendama.

Valdav enamus meie fraktsioonist toetab raportööriga saavutatud kompromissi, mille eest olen talle tänulik. Väliskulude sisestamine – ja olen raportööri sõnu hoolega kuulanud – ei ole regulaarne maks. Niimoodi tekitatud tulu tuleb väliskulude vähendamiseks kasutada. See on oluline osa parlamendi seisukohast. Kui seda ei juhtu, ei ole meil enam kompromissi.

Seega nõustume õhusaaste, müra ja ummikute kaasamisega väliskulude sisestamisse. Ummiku puhul aga, kui eesmärk on selle nähtuse vastu võidelda ja seda vähendada, tuleb kõiki seda põhjustavaid teekasutajaid samamoodi kohelda ilma erinevate vastutavate elementide vahel vahet tegemata.

Seega arvan ka, et on hea mõte, et liikmesriik peab esitama tegevuskava ja näitama, kuidas plaanib ummikuid vähendada. Kokkuvõttes on sihtotstarbeline jaotamine oluline – raportöör on selle samuti vajaliku komponendina välja toonud. Parlamendis ei ole arutletud, et sihtotstarbeline jaotamine, tulude kasutamine, on väga tähtis.

Tahaksin proua Wortmann-Koolile öelda, et kui neid kahte tingimust – kõigi ummikuid põhjustavate teekasutajate võrdne kohtlemine ja maksudest saadava tulu selgelt sihtotstarbeline jaotamine – ei täideta ja kui nõukogu üksmeelele ei jõua, võtab Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon samuti kompromissile antud toetuse tagasi.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Mario MAURO
Asepresident

 
  
MPphoto
 

  Roberts Zīle, fraktsiooni UEN nimel.(LV) Tänan teid, härra juhataja. Kõigepealt tahaksin tänada mõlemaid raportööre, eriti härra El Khadraouid, raske töö eest kompromissile jõudmise nimel. Arvan, et transpordi- ja turismikomisjon hääletab ühe osa üle kompromissist – selle osa üle, mis on seotud sihtotstarbeliste maksetega –, ent täiskogu istungil hääletatakse kindlasti mingi teatud osa üle, näiteks ummikute üle. Tahaksin samuti tänada oma kaasliikmeid mõistva suhtumise eest seoses ajapõhiste maksude kaotamisega Euroopa Liidu piiridel asuvates riikides, kus raskeveokid tekitavad märkimisväärset saastet, seistes piiridel järjekordades pikka aega nii päeval kui öösel. Lõpetuseks, kui oleme selle direktiivi mingis vormis vastu võtnud, loodan väga, et kriisist hoolimata ei too liikmesriigid siiski lühiajalist olukorda ohvriks pikaajalistele eesmärkidele. Minu arvates oleks see väga oluline probleemi lahendamisel. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 

  Eva Lichtenberger, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DE) Tänan teid, härra juhataja, daamid ja härrad. Homne otsus väliskulude osas maanteetranspordi sektoris on otsus selle üle, kas transport on kokkuvõttes säästlik; kas tulevikus tekib õiglane konkurents maantee ja raudtee vahel ja kas „saastaja maksab” põhimõtet rakendatakse lõpuks maanteeliiklusele – vähemalt mingilgi määral.

Kulud ei ole uued – need on juba mõnda aega olemas olnud. Lihtsalt praegu tasutakse need riiklikest eelarvetest. Peame kindlasti transpordiühenduste lähedal elavate inimeste keskkonna ja tervise asetama kõrgemale sellest, et meil ei ole liiklusummikuid. Need koormad on meile kõigile hästi teada. Transiiditeede mõju tervisele on dokumenteeritud ja see on meie üleskutse tegevusele.

Karmimad heitgaasistandardid veoautodele, mille osas meil olid nii kõrged ootused, olid ebapiisavad. Üksikutes veoautodes tehtud täiustused ei tähendanud midagi, sest samaaegne kasv nullis kõik ära. See tähendab, et vajame uusi eesmärgipäraseid meetmeid, et pakkuda paremat raamistikku turule, mis on rööbastelt maha jooksnud. See tähendab aga ka, et sagedatele liiklejatele mõeldud maksuvähendused, mis veel eksisteerivad, tuleb ära keelata, sest need annavad saastajatele saastamise eest vaid lisahüvitist.

Nõuame võimalikult põhjalikku selliste väliskulude hõlmamist, mida praegu kaetakse eelarvetest, ning ma lõpetan oma vana kordusega: Alpide tundlik piirkond vajab erikaitset.

 
  
MPphoto
 

  Erik Meijer, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(NL) Härra juhataja, tollipiiride ja vahetuskursside kaotamine Euroopas on suurendanud majanduse mastaapi. Valitsus on loonud tiheda võrgustiku järjest laiematest kiirteedest. Paljusid kaupu transporditakse nüüd pikka maad, mõnikord isegi tootmisprotsessi erinevates etappides.

Need arengud on keskkonda negatiivselt mõjutanud ning veoettevõtjad ei kanna nende kulusid. Osaliselt selle tõttu ongi kaubavedu aastate jooksul järjest odavamaks muutunud. See soodustab suuremat transporti ja suurendab keskkonnamõju veelgi.

Peaaegu 10 aasta jooksul, mil olen olnud täiskogu liige, olen sageli kuulnud juttu selle keskkonnakahju maksustamisest veoettevõtjatele, ent kahjuks on tulemused ikka veel mitterahuldavad. Mõnikord tundub, et poliitikud on rohkem huvitatud arvutusmudelitest endist kui tulemustest, mida nende abil saavutada saab. 2006. aastal selles osas vastu võetud otsused ei ole andnud piisavaid tulemusi.

Mis puutub minu fraktsiooni, siis eesmärgiks peab olema anda kõige keskkonnasõbralikumatele transpordiviisidele – raudtee- ja veetransport – suurem võimalus ning piirata kõige rohkem keskkonda kahjustavaid viise – maantee- ja õhutransporti. Sellise selge eesmärgi puudumisel tekitavad arvutusmudelid ja rohkem Euroopa reegleid ainult bürokraatiat ning mitte mingit kasu inimestele ja keskkonnale.

Minu riik Holland on näide sellest, kuidas asju mitte teha. Teede maksustamise küsimus – maanteeliikluse maksustamine vastavalt reisitud vahemaale – on peaaegu 20 aastat arutlusel olnud ning on nüüdseks täielikult tupikusse jõudnud. Valijatele on jäänud ainult selline mulje, et ummikuid maksustatakse, aga ei ole isegi väljavaadet lahenduseks probleemidele raudteede ja reisijate ühistransporditeenuste parandamise näol.

Euroopa ei tohi korrata selliseid liikmesriikide vigu. See peab eemaldama kõik takistused regionaalsetelt ja riiklikelt meetmetelt, võimaldama nende meetmete tõhusat koordineerimist, täiustama piiriüleste maksude tasumist ning andma professionaalsetele juhtidele rohkem teavet selle kohta, milliseid meetmeid oodata väljaspool piirkonda, kus nad elavad.

Raportöör härra El Khadraoui ettepanekud annavad sellele ulatust ning saavad seega minu fraktsiooni toetuse. Lisaks sellele juhib härra Jarzembowski tähelepanu peamiselt raudteeliiklusest tulevale mürale ning me nõustume temaga. Samal ajal aga tahaksin välja tuua, et järjest rohkemate müratõkete ehitamine raudteedele ei saa lahenduseks olla.

 
  
MPphoto
 

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel.(NL) Härra juhataja, pärast pikka väsitavat arutelu oleme jõudmas parlamendi seisukoha vastuvõtmiseni esimese lugemise juures. Olen tulemusega üsnagi rahul ja raportööriga tehtud koostööga väga rahul. On hea, et liikmesriikidele antakse võimalus väliskulud saastaja arvele kanda. Kanname kõhklemata sellele, kes lõpuks tarbija on, ka ummikute tekke ning õhu- ja mürasaastega seotud kulud.

Olen küll aga arvamusel, et liikmesriigid peavad säilitama võimaluse kulusid varieerida. Lisaks sellele peab olema võimalik kehtestatud maksukoormusi selgelt ja läbipaistavalt seostada tegelike kantud kuludega. Me ei saa liikmesriikidel lubada kehtestada mingit karistusmaksu. Seega tuleb muudatusettepanek 40 raportist eemaldada.

Sooviksin ka, et nõukogu ütleks mulle, kas ta jagab parlamendi arvamust, et Eurovignette’ist saadavaid tulusid tuleb kasutada väliskulude vähendamiseks. See on väga oluline minu toetuseks Eurovignette’i direktiivile.

Lisaks sellele ei tohi see ettepanek eraldatuks jääda. Veoautod ei ole ainsad teekasutajad, mis ummikumaksude eest vastutavad; teised transpordiviisid tekitavad neid samuti. Peale vee- ja õhutranspordi, mida kaetakse heitkogustega kauplemise süsteemiga, peavad need veoettevõtjad samuti oma väliskulusid tasuma. See on õiglane viis, kannustamaks veoettevõtjaid enda tegude tagajärgedega tegelema.

Tahaksin kasutada ka võimalust ja paluda toetust oma muudatusettepanekule 76. Ma ei mõista, miks komisjon otsustas muuta vana teksti regulatiivsete muudatuste kohta tekstiks “kõik linnatänavad”. Selliste regulatiivsete muudatuste kehtestamine kuulub riigi pädevusse. Liikmesriigid peavad ise otsustama viisi üle, kuidas nad sellist regulatiivset muudatust kehtestada soovivad, tingimusel, et see on loomulikult mittediskrimineeriv. Pakun seega välja, et me naaseksime 2006. aastast pärit algse teksti juurde ning palun teil seda toetada.

Kokkuvõtteks on äärmiselt tähtis, et komisjon tagaks, et liikmesriigid ei kasuta seda direktiivi ebaõiglaselt kõrgete maksude kehtestamiseks kaubaveole. Komisjon peab artikli 11 lõikes 1 määratletud ülesandeid väga tõsiselt võtma. Kui liikmesriik keerab väliskulumaksu arvutamise või maksimumväärtuse naljaks, peab komisjon seda liikmesriiki karmilt karistama.

 
  
MPphoto
 

  Reinhard Rack (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, majandus, keskkond ja inimesed – need on kolm nurgakivi, millesse peame mahutama Euroopa seadused seoses teede maksustamise ja Eurovignette’iga. Mis puutub kaubaveosse Euroopas, siis on ilmselt õige öelda, et peame need kolm prioriteeti erinevalt järjestama, vähemalt tähestikule vastupidises järjekorras. Peame prioriteedid nüüd seadma järgmiselt: kõigepealt inimesed, siis keskkond ja siis majandus.

Meie, komisjon ja parlament, tahame seda teha. Komisjon on koostanud väga mõistliku ettepaneku väliskulude sisestamise teemal, pakkudes välja kulude ehtsama peegeldamise transpordis – kaubaveos, aga mitte ainult – ja me võime selle eest tänada endist asepresidenti Barrot’d ja praegust asepresidenti Tajanit.

Täiendasime ettepanekut transpordi- ja turismikomisjonis. Eriti pöörasime veelgi suuremat rõhku nende muredele, kes kõige enam mõjutatud on – inimesed, keskkond ja majandus. Selles kontekstis tahaksin avaldada siirast tänu raportöör härra El Khadraouile ning kõigile, kes selles töös väga konstruktiivsed ja aktiivsed olnud on.

Oleme säilitanud ka proportsioonitunde. Euroopa ei saa ega ka ei peaks kõike ja kõigis detailides reguleerima. Liikmesriikidel kui oma konkreetsete tingimuste kujundajatel peab samuti oma koht olema. See kehtib eriti ka täna palju kõneainet leidnud ummikute teemal. Antud juhul ei peaks see tähendama nende karistamist, kes end liiklusummikust leiavad, vaid konstruktiivsete lahenduste leidmist, et ummikuid vältida. Siin peaks ülimuslik olema kavandamine, mitte keelamine.

Ja nagu sageli meie teksti puhul ikka, peitub saatan pisiasjades. Algses ettepanekus tegi komisjon pärast hoolikaid kuluarvestusi ettepanku kõik ära unustada ja ikkagi kuludele lõplik ülempiir määrata. Lükkasime komisjonis selle tolleaegses muudatusettepanekus 20 tagasi kui absurdsuse. Homme hääletatakse selle punkti üle uuesti ning siis on see muudatusettepanek 40. Raportöör on selle poolt. Palun teil kõigil seda punkti toetada – peame selle hääletuse võitma.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et minu meelest on väga kahetsusväärne, et eesistujariik Tšehhi ei pidanud vajalikuks saata parlamenti esindajat selle olulise õigusloomega seotud ettepaneku jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Brian Simpson (PSE). – Härra juhataja, räägin El Khadraoui raportist. Tahaksin raportööri ja tema meeskonda tänada nende raske töö eest ja kompromissi leidmise eest, kuigi aeg-ajalt tundus see võimatu.

Selles arutelus tuleb mitmeid punkte ära märkida. Esiteks on see protsessi algus, mitte lõpp, ning kompromiss sisaldab liikmesriikide õigust valida, kas kehtestada ummikumaks või mitte. Tahan ka Härra liikmetele, eriti fraktsioonile PPE-DE, meelde tuletada, et istungisaal on komisjonilt pidevalt nõudnud ettepanekut ja strateegiat väliskulude sisestamiseks kõigis transpordiviisides – aga eriti maanteetranspordis – ja seda on tõepoolest rõhutatud, kuna meie teedel tekib järjest rohkem ummikuid ja globaalne soojenemine jätkub.

Samuti on vajadus näha rohkem tasakaalus maanteesektorit, mis ei säästa ainult majandust, vaid ka keskkonda, ning sektorit, mis tunnistab, et peab maksma õiglase hinna tekitatud kulude eest – olgu need keskkonna- või infrastruktuurikulud. Meil ei saa olla „mittemidagitegemise” hoiakut, kuigi märgin ära, et see sõna on konservatiividega viimaste kuude jooksul sünonüümiks muutunud. Tean, et selle raporti koostamine on olnud raske – mõned liikmed usuvad, et see läheb liiga kaugele, teised aga, et mitte piisavalt kaugele. Ent arvan, et esimeses etapis väärib see kompromiss toetust. Ootan tulevikus teiste välismõjude hõlmamist ning rõhutaksin oma fraktsiooni toetust, et kõiki Eurovignette’idest teenitavaid tulusid tuleks sihtotstarbeliselt kasutada transpordisektoris, et tuua läbipaistvus ja avalik arvamus üksteisele lähemale.

See raport on tõsine üritus pakkuda seda, mida parlament palju aastaid nõudnud on. See on tähtis vahend ummikutega võitlemises, keskkonna parandamises ja ülemineku soodustamises, mistõttu see vääribki meie täielikku toetust. Ning volinik, ma ei muretseks liiga palju Georg Jarzembowskiga lahkarvamusel olemise üle – oleme sotsiaaldemokraatide fraktsioonis seda edukalt juba aastaid teinud.

 
  
MPphoto
 

  Paolo Costa (ALDE).(IT) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, see on kolmas kord, mil mul on olnud võimalus selle teemaga tegeleda. Eelmise tööaja jooksul oli mul heameel olla raportöör selle teema omaalgatuslikus raportis ning hiljuti kinnitasime Eurovignette’i eelmise versiooni.

Me ei tohiks unustada põhjust, miks see protsess nii kaua veninud on. Mängus on üheaegselt vähemalt kolm tegurit. Hiljuti tasusid teede ja muude infrastruktuuride eest ainult maksumaksjad. Eurovignette sillutab teed, et võimaldada meil alustada vähemalt osalise vastutuse üleviimist infrastruktuuridega seotud finantskohustuste eest kasutajale, viisil, mis on selgelt õiglasem. Teiste sõnadega, Eurovignette on akt, mis on mõeldud õiglase maksustamise tagamiseks, hoolimata sellest, et hetkel viitab kõik vastupidisele. Tagamine, et see leiab aset teistmoodi, sõltub finantskorraldustest erinevates riikides, mis ei luba Euroopal asjaga tegeleda – sest vastasel juhul tahaksime me seda liigagi palju. Praegune Eurovignette rakendab „kasutaja maksab“ põhimõtet. Nüüd on meil probleem, kuidas lülituda „saastaja maksab” süsteemile, mis on järgmine suur põhimõte, millega tegelema peame.

Minu arvates on meie kompromiss hea ja peame üritama sellest võimalikult kaua kinni pidada. See on tõendiks, et kui nõukogu kokku lepib, suudame edukalt vastu võtta…

(Juhataja katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 

  Seán Ó Neachtain (UEN). (GA) Härra juhataja, tahaksin öelda, et mõistan kõnealuse raporti tagamaid. Ent selles, mis minusse puutub, on see ebaõiglane, sest see kohus, Eurovignette, tõstab nende riikide kulusid, mis asuvad turu keskmest kaugel.

Volinik ütles, et mägipiirkonnad on ühtse turu vastased. Kuidas on lood aladega, nagu minu enda valimisringkond Iirimaa lääneosas, kust igal nädalal lahkub 1000 veoautot? Need saavad turule minnes lüüa. Ja mis tähendab, et see on ühtne turg? Ei ole ju! Äärepoolsetes riikides kulud tõusevad, sest teie tahate turu keskkonnahoidlikuks muuta. Te ei saa aga mõlemat. Peate mõtlema ääreriikidele ja andma neile ausa tehingu, härra juhataja, midagi, mida siin raportis tehtud ei ole.

 
  
MPphoto
 

  Sepp Kusstatscher, (Verts/ALE). (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, ükski tõsine teadlane ei kahtlegi, et fossiilkütuste tarbimisele on pandud peale karmid pidurid, kuna tooraine on piiratud ja fossiilkütuste põletamine on kliimakaose peamine põhjus.

Me kõik teame, et umbes kolmandik fossiilkütustest laristatakse reisimisele ja transpordile ja et eriti just kaubaveokid tekitavad suurt kahju inimestele ja keskkonnale, mille eest maksumaksja siis maksma peab. Kõik on põhimõtteliselt nõus tõeliste kulude eest maksmise põhimõttega. Ent mis puutub konkreetsetesse meetmetesse tõeliste kulude rakendamiseks, kuuleme ikkagi tuhandeid vabandusi.

On täiesti mõistmatu, miks tegevused, mida kriisidega tegelemiseks rakendatakse, ei ole hulga järjepidevamad. On vale jätkata selle ebatervisliku ja ülepaisutatud transpordimajanduse propageerimist. 20-20-20 sihtmärk muutub muidu järjest kaugemaks. Peame aru saama, et selline ebaausus ohustab meie lapselaste tulevikku.

 
  
MPphoto
 

  Ulrich Stockmann (PSE).(DE) Härra juhataja, volinik, kõigepealt tahaksin härra El Khadraouid tänada. Ta saavutas tõeliselt rasketes tingimustes realiseeritava kompromissi.

Meile, transpordipoliitika koostajatele, on see ajahüpe edasi, et õhusaaste, müra ja ummikud saab nüüd samuti teemaksude alla hõlmata. See tugevdab „saastaja maksab” põhimõtet. „Saastaja maksab” põhimõte ei lase kasumil erakätesse minna ning kahju eest maksab ühiskond. See on sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon. Parlament otsustas selle põhimõtte järk-järgult kõigile transpordiviisidele rakendada. Siis tekib lõpuks ometi aus konkurents raudteede, veoautode ja siseveekogude vahel.

Siinkohal tuleb samuti selgeks teha, et on täielikult liikmesriikide endi otsustada, kas rakendada neid täiendavaid teemakse või mitte. Kedagi ei sunnita seda tegema. Kõik, mida siin teeme, on sellele põhiraamistiku koostamine, nii et Euroopas ei oleks tarvis erinevaid teemaksu mudeleid kokku sobitada, vältides sellega diskrimineerimist, sest maanteevedu tuleb sarnaselt kohelda kogu siseturul. Meie jaoks ei seisne asi täiendavates tuluvoogudes, vaid hoopis transpordi tugevamas suunamises hinnasignaalide abil. Transpordi- ja turismikomisjonil on õigus tahta näha selle täiendava sissetuleku kohustuslikku kaitsmist, mida kasutatakse väliskahjude vähendamiseks.

Ent minu arust on ikkagi meepotis üks tõrvatilk. Kahjuks seob komisjoni praegune otsus veoautodele ummikumaksude kehtestamise teiste transpordiliikide hõlmamisega, näiteks sõiduautodega. See väldib ummikumaksude kehtestamist sellistele liikmesriikidele, kes ei taha sõiduautodele teemaksu kehtestada, näiteks Saksamaale. Seega keelab see meile tähtsa maksustamisvahendi transpordipoliitika vallas.

Minu kokkuvõte on järgmine: homne hääletus toob läbimurde transpordipoliitikas pärast aastakümnetepikkusi arutelusid väliskulude üle. Loodan, et saame selle läbimurde saavutamiseks vajaliku häälteenamuse.

 
  
MPphoto
 

  Jeanine Hennis-Plasschaert (ALDE).(NL) Härra juhataja, ainus põhjus – vähemalt minu arvates – seda ettepanekut üldse tõsiselt vaadata on see, et see loob liikmesriikidele Euroopa võrgustiku, mille raames töötada, mis kokkuvõttes toob kasu siseturule. Tõepoolest, „rohelist” mõtteviisi kuritarvitatakse järjest sagedamini mingisuguse protektsionismi eesmärgil. Selle heaks näiteks on sektoraalsed sõidukeelud Austrias.

Oleme läbinud pika teekonna. Siiski on arutellu jäänud veel mõned keerulisevõitu küsimused. Ütlen selgelt, et minu arvates on ummikumaksu kehtestamise võimalus autokaubaveos lubamatu, ning pean ka sihtotstarbelisest eraldamisest loobumist vastuvõetamatuks.

Nagu minu kolleeg härra Sterckx varem juba ütles, kui teisel lugemisel peaks selguma, et parlamendis ja nõukogus ei ole nende seisukohtade poolt häälteenamust, võtab Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon ettepanekult oma toetuse tagasi. Autokaubavedu on meie majanduse tähtsaks veojõuks. Me ei tohi seda fakti kindlasti ära unustada – eriti praegusel ajal.

Lubage ka mul – ütlen seda eriti Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide Fraktsiooni silmas pidades – lõpetada vana hollandi ütlusega: elevant-portselanipoes-taktika töötab harva.

 
  
MPphoto
 

  Wiesław Stefan Kuc (UEN). (PL) Härra juhataja, kriis, mis üha enam autoveo-ettevõtjatelt oma hinda nõuab, peaks hoiatama meid uue maksustamisdistsipliini sisseviimise eest, kui me just kriisi süvendada ei taha. Transport on olnud alati kogu majanduse eluvesi. Meil on olnud negatiivseid kogemusi ühise põllumajanduspoliitika reformimisega ning nüüd see tõenäoliselt kordub.

Peame meeles pidama, et enam pole veoettevõtjad enamasti tohutu suured ettevõtted, vaid peotäie sõidukitega väikeettevõtted. Ärme sunni neid riigi ülalpidamise eest maksma. Seda tehakse juba kütusemaksu, kindlustuse, teedekontrolli ja paljude muude maksude kaudu. Väliskulude eest maksete sisseviimine tõstaks märkimisväärselt transpordi maksumust ja tähendaks sama asja eest kahekordselt maksmist. Selge on, et kaupu on vaja transportida, kuna alati on tootjaid ja kliente kaupadele, mida on tarvis transportida, kuid kas meil on vaja neid infrastruktuurikulude eest vastutavaks teha? Teen ettepaneku panna igasugused edasised meetmed paremate aegadeni seisma või komisjoni ettepanek täielikult tagasi lükata.

 
  
MPphoto
 

  Michael Cramer (Verts/ALE). (DE) Härra juhataja, transport ja eelkõige maanteetransport annab 30% CO2 heitmetest ning isegi käesoleva direktiivi puhul oleme alles miilide kaugusel ausa konkurentsi saavutamisest erinevate transpordiliikide vahel.

ELil on olnud kohustuslik raudteemaks 1990. aastate keskpaigast saadik. See kehtib igale vedurile igal rööpakilomeetril ning on suuruse poolest praktiliselt piiramata. Teedel on liikmesriikide otsustada, kas nad võtavad üldse mingit maksu. See kehtib ainult veoautodele, ainult kiirteedel ning ainult 12 tonni või rohkem kaaluvatele veoautodele. Tegemist on ebaausa konkurentsiga. See põhjustab liikluse nihkumist raudteedelt teedele, mitte aga – nagu teie toredad grandioossed kõned tihti osutavad – teedelt raudteedele.

Slovakkias on raudteemaks kaks korda kõrgem kui Saksamaal ning slovakkidel pole üldse teemakse. See kujutab endast lihtsalt hullumeelsust. Seepärast ongi meil käesolevat direktiivi tarvis. Meil on vaja kulude tõelist kajastamist. Kui Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonid arvavad, et ummikute kulusid ei tuleks sisse arvata, peaks nad hääletama vähemalt kliimakulude, avariikulude ning mürakulude sissearvamise poolt. Siis on nad tõsiselt võetavad.

Need, kes antud küsimuses „ei“ hääletavad, hülgavad kliimamuutuse ning saadavad meie laste lapsed laostumise teele, kuna neil sellel planeedil tulevikku pole. Meil on tarvis määrust, mis on palju karmim kui see, mille komisjon ja antud täiskogu enamus ette on pannud.

 
  
MPphoto
 

  Luís Queiró (PPE-DE).(PT) Härra juhataja, Eurovignette’i direktiivi revideerimist tulnuks kasutada säästlikuma ja keskkonnasõbralikuma maanteetranspordi soodustamiseks. Lihtsalt väljendudes: minu arvates oleme komisjonis saadud tulemuse puhul pööranud valele teele.

Me pole valinud meetmeid, mis soodustavad kaupade säästlikumat vedu. Selle asemel oleme saatnud käesoleval globaalse kriisi ajal välja vale sõnumi, mille revideerimise puhul osutavad kõik märgid, et see ainult halvendab paljude transpordiettevõtete juba ebakindlat olukorda. Paljud nendest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mis moodustavad Euroopa ettevõtetest enamiku.

Teame, et saastamisega võitlevad või tehnoloogilist innovatsiooni ajendavad meetmed, nagu näiteks puhtamad mootorid ja intelligentsed sõidukid, on olulised. Probleem, mis hakkab põhjustama tõsiseid raskusi, on ummikumaksu kehtestamine. Mis puutub niinimetatud „tipptundidesse“, siis nende põhjuseks on eelkõige kohalikud sõidukijuhid, kes sõidavad tööle või ettevõttesse või puhkama. Kaupade vedu mõjutava maksu kehtestamisega välja tulles karistame lihtsalt neid, kes meie argielu toimimist varustavad ning kes teevad seda kõige kiiremini, paindlikult, ukselt uksele.

Tegutseme samas ühepoolselt, kui ei võta midagi ette näiteks töötundide muutmise, avariide ennetamise või teede kavandamise ja hoolduse osas ning seame seetõttu küsimärgi alla liikuvuse enese, mis meie ühiskondi ja turumajandust määratleb. Samuti seame kahtluse alla muud meetmed, mida rakendatakse liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks. Minu riigi, Portugali, puhul ja lisaks ka kõikide ääreriikide puhul ei kujuta käesolev meede midagi muud kui majandustegevuse kägistamist, kuna meist saavad lihtsalt transiidimaksude maksjad.

Härra juhataja, kokku võtteks: käesoleva maksuga tõlgendame valesti keskkonnaga seotud eesmärke, mis on olulised, põhjustades rohkem raskusi ja isegi pankrotistumist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning seetõttu otseselt aidates Euroopa ühiskondades kaasa töötuse ja sotsiaalse ebastabiilsuse kasvamisele. Valik on meie ning ärgu olgu kahtlustki, et meil tuleb veel oma otsuste eest vastutada.

 
  
MPphoto
 

  Inés Ayala Sender (PSE).(ES) Härra juhataja, sooviksin väljendada sügavat pettumust, seda mitte ainult sotsialistidest liikmete seisukohast – geograafiliselt ääremaal asumisele vaatamata – käesoleva raporti kohutava ajastuse üle. Esiteks on ta tulnud liiga vara. Me pole veel isegi hinnanud Eurovignette II, mida hakati alles kuus kuud tagasi ellu rakendama, ent siin me oleme, avanud uue toimiku.

Lisaks oleme julma finants-, majandus- ja sotsiaalse kriisi haardes, mis on kaupade veole laastavalt mõjunud. Seetõttu on kõlab halva naljana panna praegu ette meedet, mis tahes-tahtmata tähendab kaupade maksumuse tõstmist, eriti nendel, mida transporditakse Euroopa äärealade riikides, mis on just need, mida puudutavad kõige hullemini töötus ja raudteedest või merekiirteedest alternatiivide puudumine. Neid pole lihtsalt olemas ning, veelgi enam, piiri ääres pole tahet.

Lisaks sellele on Euroopa Parlament oma ajaloo jooksul kutsunud üles kõikide transpordiliikide ning mitte ainult juba piiriülesele maksustamisele kuuluva transpordi rahvusvahelistamisele. Palusime komisjonil üritada tõeliselt loovalt saavutada solidaarsusel rajanev ühendvedude süsteem ning säilitada nõnda meil Euroopas pühendumus koostalitluslikule logistikaahelale. Käesolev tekst on oma erapoolikuses sellega vastuolus.

Lõpuks olen pettunud, sest arvan, et on ebaaus öelda inimestele, et käesolev instrument lahendab igavaseks nende igapäevase ummikute probleemi.

Kui see tõele vastaks, oleks maanteeveovaldkond esimene seda nõudma, sest see on rühm, mis juba maksab linnade liiklusummikutest põhjustatud viivituste eest.

Raportöör paneb ette kompromissi, mis väärib kiitmist teravuse eest, kuid sisaldab ilmset juriidilist nõrkust, mida komisjon eitab, kuigi seda näeb, rääkimata segasest sõnumist, mida kodanikele saadame, kui kehtestame Euroopa eeskirjad, mida liikmesriigid omal äranägemisel ellu rakendada võivad.

Nagu olen öelnud, on see saabunud valel ajal ning tegemist on ebatäieliku instrumendiga, millest ilmneb vähe solidaarsust, vähemalt Euroopa äärealadega.

 
  
MPphoto
 

  Fiona Hall (ALDE). – Härra juhataja, tahan öelda sõna vajaduse kohta lülitada Eurovignette’i CO2 heitmed. Raskeveokite CO2 heitmed moodustavad peaaegu veerandi maanteetranspordi heitmetest ning kuigi autod muutuvad järk-järgult säästlikumaks, pole raskeveokite kütusesäästlikkus viimase 15 aastaga paranenud.

Kui me CO2 Eurovignette’i sisse ei lülita, milliseid muid valikuvõimalusi meil on? Väga vähe, sest enne hakkavad sead lendama, nagu meil öeldakse, kui majandus- ja rahandusministrite nõukogu ministrid ELi tasandil kütuse maksustamises kokku lepivad. Veel hullem on, et kui liikmesriik tahab sisse viia maksusüsteemi, mis kajastab CO2 väliskulusid, ei lubata tal seda teha, kui me nüüd CO2 Eurovignette’i sisse ei lülita. CO2 väljajätmine Eurovignette’ist oleks iseäranis ebaaus, arvestades, et kõikidel liikmesriikidel tuleb nüüd täita jagatud jõupingutuste otsusest lähtuvalt siduvaid CO2 vähendamise norme. Nende käsutuses peavad olema selleks vajalikud vahendid.

 
  
MPphoto
 

  Philip Bradbourn (PPE-DE). – Härra juhataja, astun üles konkreetselt selleks, et kõnelda härra El Khadraoui raportist Eurovignette’i kohta, mille teema on antud täiskogu ees paljudel eelnevatel puhkudel arvukatel kujudel olnud. Minu seisukohta jääb samaks, ehk ma ei näe vajadust kuhjata täiendavat maksustamist majandusharule, mis on majanduslanguses juba rängalt pihta saanud.

Ühendkuningriigis võetakse maanteetranspordilt juba igal aastal 50 miljardit naela ning transporti tervikuna investeeritakse ainult 10 miljardit naela. Nii palju seosest. Ajal, kui seisame silmitsi majanduskriisiga, millest suuremat keegi ei mäleta, ning iga nädal pankrotistub ettevõtteid, suuri ja väikseid, miks arutame me Euroopa tasandil meetmeid, mis probleemi süvendaks?

Käesolevas kontekstis lubatagu mul samuti öelda Brian Simpsonile, et parem on teha mitte midagi kui teha valesti, nagu ta partei kindlasti oma kahjuks paari järgneva nädalaga leiab.

Üldisemas plaanis sooviksin liikmete tähelepanu juhtida sellel, et Ühendkuningriigis on need asjad kohalike ametivõimude otsustada teede hinnakujundamise ellurakendamise kontekstis. Mu oma regioonis, West Midlandsis, lükkasid kõik seitse erineva poliitilise profiiliga kohalikku linnavolikogu taolise skeemi ellurakendamise tagasi.

Brian Simpsoni oma regioonis lükkasid kodanikud Suur-Manchesteri piirkonnas korraldatud kohalikul referendumil otsustavalt teede hinnakujundamise tagasi.

Seega küsiksin käesolevalt parlamendilt ning Euroopa Komisjonilt, mis osa „ei-st“ te ei mõista? Ei tohiks olla ELi asi dikteerida antud valdkonnas „kõigile ühe kapaga“ lähenemist. Asi peaks jääma ainuüksi riiklikul ja kohalikul tasandil määramiseks.

 
  
MPphoto
 

  Jörg Leichtfried (PSE).(DE) Härra juhataja, sooviksin kasutada võimalust – nii pea kui meil istungisaalis jälle vaikne on –, et avaldad raportöörile oma siirad õnnesoovid. Tegemist oli raske tööga ning ometigi tehti märkimisväärseid edusamme ning edusamme, mis kujutavad endast väikest sammu teel raskeveokite liikluse täielikult ökoloogiliselt säästvamaks muutmise poole, eriti mitte lubades kompensatsiooni lisamaksude eest ning lülitades sisse müra, õhureostuse ja teataval määral ummikud, sealjuures arutlemisruumiga, kas – iseäranis ummikute puhul – pole tegemist liialt vähesega.

Ent ma pole rahul teatavate elementidega ning sooviksin ses suhtes öelda paar sõna. Kliimamuutuse probleem peaks praeguseks kujutama endast midagi, mida kõik teavad või millest on vähemalt teadlikud. Seetõttu oleme otsustanud erinõuete poolt, eriti rasketööstuse puhul, mida pole eriti kerge täita ning mis kuuluvad vägagi täiendavale arutlemisele. Ent see, mida keegi Austrias ja mujal Euroopas antud oludes ei mõista, on, et Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon on takistanud ühel suurimatest CO2 heitmete põhjustest, nimelt raskeveokite transiidil, maksmast eurosentigi kulude eest, mis ta on tekitanud. See kujutab endast midagi, mida te oma valijatele seletada ei suuda, mu daamid ja härrad. Nemad peavad nende kulud eest oma maksude kaudu maksma ning seda te tegelikult seletada ei suuda.

Kui fraktsiooni PPE-DE raportöör arvab, et nad on siinkohal lahingu kaotanud, ütleksin ma talle, et loodan, et nad palju taolisi lahinguid kaotavad, kuna see oleks valdavale enamikule inimestest Euroopas hea.

 
  
MPphoto
 

  Bilyana Ilieva Raeva (ALDE).(BG) Teemaksude raport sisaldab ettepanekuid, mis teevad transpordi Euroopa Liidus oluliselt kallimaks, eriti pikkadel vahemaadel ning kasutades vedajaid EL ääreriikidest, nagu Bulgaaria. Selle tulemusena ei kannata mitte ainult vedajad, vaid ka nende otsesed kliendid, jaekaupmehed ning lõppkliendid Euroopa Liidus. Maanteetranspordipakkujatele annab finants- ja majanduskriis ränga hoobi. Näeme transporditeenuste nõudluses 50% vähenemist 2007. aastaga võrreldes ja lisaks ka 110% rohkem pankrotte antud valdkonnas 2007. aastaga võrreldes.

Sarnaste reguleerivate nõudmiste puuduse tõttu pole Euroopa vedajad sama konkurentsivõimelised kui kolmandate riikide ettevõtted, mis teostavad Euroopa Liidus arvukalt vedusid. Ettevõtted, kes on viimastel aastatel rohelistesse sõidukitesse investeerinud, on iseäranis raskes olukorras. Hetkel ei suuda nad oma liisingumakseid teha ning on seetõttu silmitsi pankrotiga. Antud tingimusi arvestades toetan kindlalt ettepanekuid 71 ja 72, mis soovitavad, et direktiivi „ummikute“ tegurit sisse ei lülitataks. Samuti arvan, et äärmiselt tähtis on mitte lubada ressursside kogumist teemaksudest muudesse transpordivahenditesse ümberpaigutamiseks. Sellel on negatiivne mõju, eriti alaarenenud teeinfrastruktuuriga riikides, nagu on see minu riigi, Bulgaaria puhul.

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE) . – (RO) Meil on tarvis seostatud, jätkusuutlikku Euroopa poliitikat transpordi valdkonnas, mis austab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Reostuse ja müra väliskulude arvessevõtmine on positiivne meede.

Teemaksud, mida raskeveokid teeinfrastruktuuri kasutamise eest maksavad, toetavad pikas perspektiivis tohutuid infrastruktuuriinvesteeringuid, mis on lülitatud Euroopa ja riiklikesse majanduse elavdamise kavadesse, nii üle-euroopalise transpordivõrkude kui muude teeinfrastruktuuride kategooriate, sealhulgas mägiregioonide tasandil, kus paljudel juhtudel on iseäranis raske teid ehitada.

Ent lühiperspektiivis on ikkagi liikmesriikide vastutuseks leida konkreetsed kiired moodused nende antud investeeringute finantseerimiseks nende vahendite mõistliku kasutamise kaudu, mida EL neile annab, nii TET-T finantseeringu raames kui struktuuri- ja ühtekuuluvusfondi kaudu ja lisaks ka frantsiiside ja avaliku sektori ning erasektori partnerluste kaudu.

Euroopa Komisjon peab toetama, kasutades tema kasutada olevaid vahendeid, integreeritud algatusi liikmesriikide infrastruktuurivõrkude laiendamiseks, eriti uutes liikmesriikides.

Mis puudutab maksu sisseviimist infrastruktuuri kasutajate suhtes, et lahendada ummikute probleem, siis arvan, et antud ettepanekut tuleks rohkem süvitsi uurida, pidades silmas, et ummikud ei sõltu ainuüksi autodest vaid, mis veelgi olulisem, liikmesriikide võimest säästlikult kavandada ja ellu rakendada riiklikke infrastruktuure regionaalsel ja kohalikult tasandil.

Antud põhjusel arvan, et vaja on paremat korrelatsiooni ruumi arengukavade, linnaplaanide ja liiklushalduse vahel, eriti linna- ja linnaäärsetel aladel, kus ummikud enim probleeme põhjustavad.

 
  
<