Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

O-0005/2009 (B6-0010/2009)

Arutelud :

PV 11/03/2009 - 11
CRE 11/03/2009 - 11

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


Istungi stenogramm
Kolmapäev, 11. märts 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

11. SIS II hetkeseis (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel: – suuliselt vastatav küsimus SIS II hetkeseisu kohta, mille esitasid nõukogule Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel Carlos Coelho, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel Martine Roure ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel Henrik Lax (O-0005/2009 – B6-0010/2009), ning

– suuliselt vastatav küsimus SIS II hetkeseisu kohta, mille esitasid komisjonile Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel Carlos Coelho, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel Martine Roure ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel Henrik Lax (O-0006/2009 – B6-0011/2009).

 
  
MPphoto
 

  Carlos Coelho, esitaja.(PT) Härra juhataja, härra nõukogu eesistuja, härra komisjoni asepresident, daamid ja härrad, Euroopa Parlament toetab selgelt SIS II (Schengeni infosüsteemi) käikuandmist, mis oleks pidanud aset leidma 2007. aastal. Teise põlvkonna SIS on ühenduse vastus vajadusele parandada turvalisust välispiiridel ning jagada selliseid olulisi uuendusi nagu biomeetrilised andmed ja hoiatusteadete omavaheline sidumine. Me mõistame, et selle süsteemi saab käiku lasta alles siis, kui see on töökindel ja võimeline tervikuna ööpäev läbi toimima. Olen seisukohal, et on saabunud aeg leida üles see isik, kes vastutab viivituse eest, hinnata olukorda põhjalikult ja otsida lahendusi, mis muudavad projekti tehniliselt võimalikuks ja taastavad juba kõikuma hakanud usu sellesse.

Me teame, et eelmisel aastal tehti erinevaid katsetusi, mille lõpptulemus oli negatiivne, eriti operatsioonisüsteemi jaoks. Nõukogu ja komisjon otsustasid määrata neljakuulise tähtaja püsivate probleemide lahendamiseks, kuid see ei olnud edukas, nagu tõestavad 2008. aasta detsembris tehtud korduskatsetuste tulemused. Vaatamata sellele, et teatud parandusi on tehtud, on meie teada endiselt suuri probleeme süsteemi toimimise ja töökindluse, teadete kadumamineku, andmete kvaliteedi ja riiklike koopiate kesksüsteemiga sünkroniseerimise protsessiga. On selge, et SIS II ei saa tööle hakata, kui need küsimused ei ole lahendatud. Ma kahtlen, kas alltöövõtja on võimeline lahendama nii lühikese aja jooksul kõiki neid probleeme, mida ei ole suudetud lahendada juba varem hoopis pikema aja jooksul. Loodan, et viiakse läbi projekti sõltumatu kontroll, et leida tekkinud olukorra eest vastutav isik. Ma ei ole vastu sellele, et alternatiivse tehnilise lahendusena arendatakse SIS II välja kõiki hõlmava SIS I (SIS I for All) põhjal, kui järgitakse täielikult SIS II kohta kehtestatud õiguslikku raamistikku. Märtsi lõpul esitatakse raport, milles hinnatakse ja võrreldakse neid kaht lahendust. Euroopa Parlament soovib saada juurdepääsu sellele uuringule, samuti soovib ta saada teavet projektile antava uue suuna kohta tehnilise poole usaldusväärsuse ja õiguslike tagajärgede osas ning ka uue ajakava ja eelarvemõjude kohta. Soovin tuletada nõukogule ja komisjonile meelde, eriti praegusel ajal, et kogu protsessi suurem läbipaistvus on väga soovitatav.

 
  
MPphoto
 

  Martine Roure, esitaja. – (FR) Härra juhataja, nagu me teame, on SIS II eriti tähtis vahend Schengeni ala turvalisuse tagamiseks, eriti pärast selle laienemist kümne uue riigi võrra.

Pärast õiguslike aluste vastuvõtmist 2007. aastal ei ole meil kordagi tekkinud võimalust näha üksikasjalikku aruannet arengu kohta või tehniliste või poliitiliste probleemide kohta, mis väidetavalt takistavad süsteemi töölehakkamist.

Alles ajakirjanduse kaudu saime teada, et kõik katsetused, mis on kesksüsteemi turvaliseks käikuandmiseks vajalikud, ebaõnnestusid 2008. aasta detsembris.

Me teame, et komisjon on püüdnud koostada põhiprobleemide lahendamiseks paranduskava, ja me teame ka, et mitmed liikmesriigid mõtlevad nõukogus juba alternatiivile, mis seisneks lihtsalt praegu toimiva SISi täiustamises.

Seega ei ole probleem mitte tehniline, vaid poliitiline. Euroopa Parlamendil paluti kaasotsustamismenetluse raames määratleda SIS II ülesehitus, mis iseenesest oleks taganud meie vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala turvalisuse. Me oleme selle kallal töötanud oma kodanike turvalisuse ja põhiõiguste kaitse eesmärki silmist kaotamata.

Praegu on kaalul Euroopa institutsioonide, nõukogu ja eelkõige komisjoni poliitiline vastutus, sest meie arvates on Euroopa Parlament oma kohustusi kodanike ees hästi täitnud.

Ootame nüüd ja edaspidi neid poliitilisi põhjendusi, mis tingisid järsu suunamuutuse. Loomulikult võib see kaasa tuua väga tõsiseid tagajärgi projekti jaoks seni koostatud eelarves, alates sellest, et vajaduse korral tuleb olemasolevad ressursid kõrvale panna, kuni projekti tulevik ja selle õiguslik alus nõuetekohaselt määratletakse.

 
  
MPphoto
 

  Henrik Lax, esitaja. – (SV) Härra juhataja, härra nõukogu eesistuja, lugupeetud volinik, meie Euroopa Parlamendis tahame teada, kas nõukogu ja komisjon usuvad endiselt, et SIS II üldse kunagi tööle hakkab. Kas komisjon jätkab püüdlusi, et leida praegustele probleemidele tehniline lahendus? Millised on edasised sammud? Nagu ka eelkõnelejad ütlesid, soovime meie Euroopa Parlamendis, et meid hoitaks probleemidega kursis, kuid seda ei ole siiani tehtud.

Kui SIS II ei saa praegusel kujul käiku anda, siis kas on olemas varuplaan ja kas seda varuplaani ka tutvustatakse? Nagu proua Roure mainis, on SIS II näol lõppude lõpuks tegemist liidu usaldatavuse küsimusega turvalisuse tagamisel ELi sees. Samas ei tohi me unustada, et sama infrastruktuuri peaks kasutatama ka viisainfosüsteemi (VIS) puhul. Seega on pikas plaanis kaalul ka liidu viisapoliitika usaldusväärsus ehk liidu võime korraldada väärikalt oma suhteid ülejäänud maailmaga.

Lõpetuseks soovin küsida, kas komisjonil on endiselt selleks projektiks liikmesriikide täielik toetus. Kas liikmesriigid on nõus tegema kulutusi projektile, mis ei paista mitte kunagi rakenduvat?

 
  
MPphoto
 

  Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. – Härra juhataja, enne kui hakkan käsitlema tänast aruteluteemat, lubage mul väljendada sügavat kaastunnet Baden-Württembergis täna toimunud traagilise sündmuse ohvrite sugulastele.

Nüüd asun meie tänase aruteluteema juurde. Esiteks on meil hea meel, et saame seda arutelu pidada. Nagu te hästi teate, on see tähtis küsimus. Konkreetsed probleemid SIS II käikuandmisel tulenevad mitmetest töölerakendamise raskustest.

Eesistujariigi soov on teie nõudmiste kohaselt tagada täielik läbipaistvus, arutades teiega antud küsimuse ajalugu ja tausta. Et süsteemi esimesed katsetused ei toonud tulemusi, tehti 2008. aasta novembris ja detsembris uued katsetused. Operatsioonisüsteemi katsetuste lõpptulemused selgusid alles 2009. aasta jaanuarikuu teises pooles.

15. jaanuaril 2009 Prahas toimunud mitteametlikul kohtumisel teavitas komisjon justiits- ja siseministreid sellest, et katsetuste tulemused olid mitterahuldavad. Ministrid leppisid kohe kokku vajaduses rakendada SIS II korraldamisel uut riikidevahelist lähenemisviisi, mille puhul teevad liikmesriigid komisjoniga koostööd. Uus lähenemisviis näeb ette projekti põhjalikuma jälgimise, mis aitab võimalikke raskusi varem avastada. Samuti lepiti kokku, et järgmisel justiits- ja siseküsimuste nõukogu koosolekul, mis toimus 26. ja 27. veebruaril 2009. aastal, võetakse asjakohased meetmed. Sellel koosolekul leppis nõukogu kokku, et kutsub oma järeldustes komisjoni üles hoidma Euroopa Parlamenti ja nõukogu eesistujat täielikult kursis SIS II-ga seotud probleemide ja edasiste sammudega.

Euroopa Parlament küsis, kas praeguseks tuvastatud probleemid nõuavad süsteemi ümberkujundamist. Vastavalt nõukogu käsutuses olevale teabele SIS II projekti seisu kohta on mitmed probleemid siiani alles. Kuid meie teada on komisjon seisukohal, et kõik praegused probleemid saab lahendada SIS II rakendust oluliselt ümber kujundamata.

Oma veebruarikuisel koosolekul toetas nõukogu SIS II analüüsi- ja paranduskava, mis võimaldab kõik probleemid tuvastada ja kohe lahendada, samuti selle tehnilise ülesehituse hindamist, et tagada stabiilne ja vigadeta SIS II. Lisaks nõustus nõukogu sellega, et on vaja tagavaraplaani, juhuks kui peaks tekkima tõsiseid probleeme, mida ei õnnestu lahendada. Mis puudutab SIS II alternatiivi, siis oli veebruaris kokku tulnud justiits- ja siseküsimuste nõukogul hea meel, et lõpule oli viidud teostatavusuuring, mis on tagavaraplaani osana aluseks töökõlblikule ja alternatiivsele tehnilisele lahendusele SIS II väljatöötamiseks SIS I+ edasiarendamise teel.

Nõukogu nõudis samuti, et esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2009. aasta maiks esitaksid eesistujariik ja komisjon nõukogule aruande, mis sisaldab mõlema lahenduse üksikasjalikku hinnangut ja võrdlust. Aruande alusel hindab nõukogu SIS II arengukäiku ning alternatiivse lahenduse osas uurib võimalusi saavutada SIS II loomist, toimimist ja kasutamist käsitleva õigusliku raamistikuga seatud eesmärgid SIS I+ tehnilise baasi edasiarendamise teel. See uuring tehakse nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt nõukogu 4. ja 5. juunil 2009 toimuvaks koosolekuks.

Mis puudutab Euroopa Parlamendi nõutud andmeid olemasolevate probleemide lahendamise, eelkõige rahaliste tahkude kohta, siis nõukogu kutsus komisjoni üles Euroopa Parlamenti mitte üksnes SIS II-ga seotud probleemidest teavitama, vaid andma nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule täielikult ja regulaarselt ülevaadet SIS II kesksüsteemiga seotud kulutustest ja täieliku finantsilise läbipaistvuse tagamiseks võetud meetmetest.

Eesistujariigilt ja komisjonilt nõutava aruande alusel arutab nõukogu hiljemalt 2009. aasta juunis toimuval koosolekul SIS II käikuandmise ajakava. Arvesse võetakse ajakavu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi 24. septembri 2008. aasta resolutsioonis nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS I+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II). See lisati ka nõukogu 24. oktoobri määruse artiklile 19.

Olen kindel, et komisjon suudab anda esitatud küsimustele vastuseks veel teavet. Sooviksin lihtsalt teid, lugupeetud Euroopa Parlamendi saadikud, rahustada, et eesistujariik jälgib seda küsimust pingsalt ja tagab, et eelmisel kuul justiits- ja siseministrite poolt kokku lepitud edasistest sammudest peetakse rangelt kinni.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, soovin kinnitada härra Vondra sõnu. Pean lisama ka seda, et koos siseministrite nõukogu esimehe härra Langeriga oleme SIS II küsimuse muutnud absoluutseks prioriteediks.

Proovin omalt poolt teile mõningaid selgitusi anda. Komisjoni peatöövõtja on SIS II väljatöötamisel teinud hulga süsteemi toimimise katsetusi, mille käigu on proovitud kesksüsteemi ja osa riiklike süsteemide koostöötamist. 2008. aasta novembris ja detsembris tuli nende katsetuste tulemuste põhjal nentida, et kesksüsteem ei olnud saavutanud lepingus märgitud taset.

Novembri keskel algatas komisjon SIS II üksikasjaliku analüüsi, mida praegu teeb Hewlett-Packard/Steria koostöös liikmesriikide ekspertidega ja kahe tuntud infotehnoloogia nõustamisbürooga.

Toimimiskatsetuste ebaõnnestumise järel rakendasime analüüsi- ja paranduskava, mille lõpuleviimine võtab aega ligikaudu neli kuud. Kava eesmärk on muuta SIS II rakenduse stabiilsus ja toimimine rahuldavaks.

Kavaga püütakse esiteks parandada kesksüsteemi teadaolevad programmivead – osa neist on juba parandatud – ja teiseks veenduda, et SIS II rakendamine ei seisa ületamatute ülesehituslike probleemide taga.

Konkreetseid katsetusi tehakse mitmes esmatähtsas valdkonnas, et kõrvaldada praeguse lahenduse ülesehitusest tulenev ebakindlus. See toimub paralleelselt põhiprobleemide tehnilise analüüsi lõpuleviimisega.

Komisjon juhib seda projekti rahvusvahelisel tasandil, et SIS II kesksed ja riiklikud osad saaksid vastavalt komisjoni ja liikmesriikide poolt kehtestatud pädevusvaldkondadele paremini integreeritud.

Ühesõnaga – komisjon koordineerib projekti ühist juhtimist. Ühine juhtimine viib kokku riiklikud projektijuhid, kesksüsteemi projektijuhid ja komisjoni alltöövõtjad. Selline projekti juhtimise struktuur kehtib kogu analüüsimise ja parandamise järgus ning seejärel ettevalmistuskatsetuste ja süsteemi migreerumisjärgus, kuni SIS II on töövalmis.

Pärast analüüsi ja parandusi on meil selge ülevaade SIS II töölerakendamiseks veel vaja minevatest ressurssidest ja vastavast ajakavast, nagu härra Vondra just ütles. Pole kahtlust, et kava anda SIS II 2009. aasta septembris käiku lükkub edasi.

Praegusi SIS II-ga seotud raskusi arutati ministrite mitteametlikul kohtumisel 15. jaanuaril ning justiits- ja siseküsimuste nõukogu koosolekul 26. ja 27. veebruaril. Komisjoni soovitatud üldine lahendus SIS II-ga jätkamiseks kiideti heaks.

Esiteks toetas nõukogu vajadust jätkata praegusel süsteemil SIS I+ põhineva alternatiivse tehnilise lahenduse teostatavusuuringut. Seega on meil võimalik alternatiivse lahenduse teostatavusuuringuga edasi minna.

Samas on selge, et igasugused alternatiivsed tehnilised lahendused peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt SIS II kohta vastu võetud õiguslikule raamistikule. Loomulikult tuleb pöörata suurt tähelepanu investeeringute võimalikult ulatuslikule korduvale ärakasutamisele, samuti nende liikmesriikide ja assotsieerunud riikide olukorrale, kes kavatsevad tulevikus Schengeni alaga ühineda.

Ministrid otsustasid uuesti kokku tulla, nagu juba mainiti, hiljemalt juunis – juuni alguses –, et hinnata projekti edenemist ning vajaduse korral määratleda uued suunad ja üleminek alternatiivsele lahendusele. Seda arvestades palus nõukogu eesistujariigil ja komisjonil koostöös SIS II töökonnaga ja asjakohaste organitega nõu pidades esitada nõukogule aruanne, mis sisaldab üksikasjalikku hinnangut kõnealuse kahe lahenduse kohta ja nende võrdlust. See aruanne tuleb esitada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2009. aasta mais.

Kummagi lahenduse heade ja halbade külgede hindamiseks lepiti kokku ühised võrdluskriteeriumid. Selguse mõttes – see tähendab, et nõukogu otsus on olemas juuni alguseks. Otsustamisel arvestatakse selleks ajaks tehtud katsetusi ning meie arvates teeb otsus võimalikuks kas SIS II-ga jätkamise või liikumise alternatiivse lahenduse poole, kuid igal juhul järgitakse teie määratud eesmärke.

Loomulikult olen täiesti teadlik härra Coelho ja proua Roure’i mainitud vajadusest tagada igakülgne läbipaistvus. Soovin märkida, et me edastame SIS II komitee koosolekute protokolle väga korrapäraselt ja teeme seda ka edaspidi. Samuti pean lisama, et olen kirjutanud kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimehele härra Deprezile ja andnud talle üksikasjalikku teavet SIS II olukorra kohta. Kirja koopia on saadetud ka härra Coelhole.

Härra Laxile soovin öelda, et SIS II probleemid ei mõjuta viisainfosüsteemi. SIS II probleemid ei puuduta seda infrastruktuuri, mis on VISiga ühine. Võib öelda, et VIS edeneb täies ulatuses liikmesriikidega kokku lepitud kava kohaselt.

Tahan teile öelda, et tegelikult oleme töökonnas ja komisjonis korraldanud väga korrapäraselt koosolekuid kaastöövõtja ja kahe kaastöövõtjaga, eelkõige Steriaga. Härra juhataja, daamid ja härrad, me tõesti loodame, et see küsimus lahendatakse lähikuude jooksul juuni algusesse määratud lõppkuupäeval tehtava otsusega, mille nõukogu peab langetama.

Võtan siinkohal endale kohustuse hoida Euroopa Parlamenti kõige toimuvaga kursis.

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu, fraktsiooni PPE-DE nimel.(RO) Schengeni II infosüsteemi töölerakendamisega seotud probleemi arutati hiljuti, 2009. aasta veebruaris nõukogu koosolekul. Veel kord rõhutati, et viivitamata tuleb leida lahendus sellele ummikule, kus SIS II praegu on.

Kuid mul on tekkinud mulje, et vastuste asemel on pärast SIS II üle arutlemist kerkinud hoopis rohkem küsimusi. Nõukogu toetab analüüsi- ja paranduskava elluviimist, et tuvastada SIS II tehnilises ülesehituses esinevad probleemid ning muuta süsteem stabiilseks ja usaldusväärseks. Teisalt ei välista nõukogu võimalust, et otsustatakse kehtestada alternatiivne tehniline lahendus, millega saavutatakse SIS II-ga ettenähtud eesmärgid.

Ükskõik kumba lahendust kohaldatakse, ei tohi see mõjutada Schengeni alasse veel mitte kuuluvate riikide lõimimise ajakava. Soovin teada, milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta võimalike viivituste vältimiseks ja kuidas kaetakse tehtud muudatustega kaasnevad lisakulud. Näiteks Rumeenia räägib iseenda eest. Rumeenia välispiir on 2000 kilomeetrit pikk. Tema ühinemine Schengeni alaga, mis on kavandatud 2011. aasta märtsiks, on väga tähtis küsimus. Kogu see otsustamatus võib mõjutada sellest tähtajast kinnipidamist.

Lisaks soovin mainida veel üht asja. Ajal, mil komisjon valmistab ette uut õigusakti ettepanekut piirihalduse järgmiste staadiumide kohta, palun komisjonil eelkõige hinnata praegu piirihalduses kasutatavate süsteemide tõhusust, et saavutada nende süsteemide vahel parim koostoime, ja seejärel uurida võimalust investeerida piirilogistikasse.

Euroopa Liidu strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ei peaks komisjon alustama uute vahendite väljatöötamist nullist, kuni olemasolevad vahendid, näiteks SIS II või VIS, on veel täiesti töökorras ja usaldusväärsed.

 
  
MPphoto
 

  Genowefa Grabowska, fraktsiooni PSE nimel. (PL) Härra juhataja, praegu arutatav olukord on ilmne tõestus sellest, et mõnikord on lihtsam saavutada üksmeel ja poliitiline kokkulepe piiride avamise kohta, kui ületada tehnilised probleemid.

Uute liikmesriikide ühinemine Schengeni alaga 23. detsembril 2007 oli nende riikide kodanike jaoks suur sündmus. Tean seda, sest olen Poolast. Ka minu riik sai sellest osa ja meil väärtustatakse väga piiride avamist, sest see tähendas, et kadus viimane diskrimineeriv asjaolu, mis eristas meid Euroopa Liidu vanadest liikmesriikidest.

Samuti asub Frontex minu riigis. Ma tean, et härra Barrot on käinud Poolas, kus ta pidas Frontexis kõnelusi ja külastas ka seda osa Euroopa Liidu välispiirist, mille eest Poola vastutab. Ma tean, et tegelikkuses ei ole selle piiri valvamisega tõsiseid probleeme ja piir on kaitstud. Kuid meil on probleeme tehniliste küsimustega, mille lahendamine muutub üha enam poliitiliseks probleemiks, nagu kolleeg proua Roure mainis. Nõustun temaga täielikult.

Kui siiski esinevad tehnilised probleemid ja raskused, siis arvan, et igal ELi institutsioonil on kohustus pöörduda selle organi poole, kes SIS II rakendamisega nii kaua viivitas. Kahju, et seda pole tehtud ja et läbipaistvus selles küsimuses on pisut sunnitud.

Leian, et kui tuleb lahendada kodanikele tähtsaid probleeme, ei saa Euroopa Parlament nõustuda temast sõltumatult astutavate sammudega või tema eiramisega, eriti juhul, kui tegemist on julgeolekuküsimusega.

Lõpetuseks soovin teha pisikese märkuse. Kui tekivad probleemid ja Hewlett-Packard ei suuda tehnilisi probleeme ületada, siis pidage meeles, et meil Poolas on suurepäraseid spetsialiste, noori inimesi, kes on imetlusväärsed infotehnoloogid ja keda tunnustatakse kogu maailmas. Arvan, et neist oleks kasu ja nad suudaksid saavutada soovitud tulemuse oluliselt odavamalt, kiiremini ja paremini.

 
  
MPphoto
 

  Hubert Pirker (PPE-DE).(DE) Härra nõukogu eesistuja, härra volinik, Schengen on praegu ja on alati olnud ühelt poolt julgeoleku ning teiselt poolt vabaduse ja liberaalsuse seose sünonüüm. Euroopa kodanike ja meie kõigi jaoks on see olnud osa Euroopa Liidu pakutavast lisaväärtusest. See on alati väga hästi toiminud ja seda on vahepeal tõhusalt rakendatud põhimõttel „üks kõigi eest”.

See, mis nüüd toimub, on ärritav. Samuti on ärritav see, et Euroopa Parlament, kes on alati olnud väga koostööaldis, ei ole saanud vajalikku teavet. Me oleme Euroopa kodanikele alati teavet jaganud. Me oleme öelnud, et Schengeni II infosüsteem hakkab täiuslikult ja ettenähtud ajal toimima, aga nüüd saame teada, et on tekkinud probleemid ja et kimbatuse lõppu ei paista kuskilt.

Ma soovin teada, kas ajakirjanduses ringlevad numbrid, mille järgi on Schengeni II infosüsteemi peale siiani kulutatud sada miljonit eurot, on õiged. Kas ettevõtja vastutab tagajärgede eest? Miks ei ole komisjon, nõukogu või muu organ õigel ajal kontrollisüsteemi kehtestanud?

 
  
MPphoto
 

  Mihael Brejc (PPE-DE).(SL) Tegelikult on veider, et süsteemi töölerakendamist puudutavad probleemid tekivad ikka ja jälle, ükskõik millal me selliste suurte ja kaalukate tehniliste küsimustega rinda ei pista. Praeguseks oleme juba tegelnud andmetöötlusega seotud tehniliste küsimustega. Sellepärast küsibki avalikkus õigustatult, miks meil ei ole ELi tasandil ühtki asjatundlikku asutust, kes oleks piisavalt pädev, et tegelda tehniliste küsimustega, mis võivad tekkida eriti suurte ja kõikehõlmavate andmebaaside töölerakendamise käigus.

Olen nendes aruteludes päris algusest peale osalenud. Samuti olen teinud koostööd raportöör Coelhoga ning ma olen teadlik mõningatest jätkuvalt püsivatest tehnilistest raskustest ja puudustest, sealhulgas neist, mis puudutavad olemasolevate eriteadmiste taset. Seetõttu olen seisukohal, et me peame tegema süsteemi tõeliselt tehnilise ja finantsilise ülevaatuse ning noomima neid, kes on projekti juhtinud. Tegelikult ei arva nii ainult mina, see on üldsuse arvamus.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, härra volinik, pean teist isiklikult väga lugu, kuid see, mis siin toimub, on talumatu segadus, millega kaasneb vastuvõetamatu raiskamine ja ebapädevus. Seepärast kutsun nii komisjoni kui ka kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni üles kõnealusesse küsimusse põhjalikult süvenema.

Mul on hea meel, et nõukogu eesistuja on Tšehhi, sest Baieri liidumaal ja Tšehhil on täpselt samad julgeolekuhuvid. Me teame, et kõikidest piiride avamisega seotud kartustest hoolimata on julgeoleku olukord pärast avamist politseikoostöö tulemusena märgatavalt ja põhjalikult paranenud. See võiks olla teistele Euroopa osadele eeskujuks ja Baieri liidumaa nimel soovin Tšehhit selle eest tänada. Eeldatavasti hõlmab Schengeni infosüsteem lõpuks kõiki piirkondi ja seda ei piira üksikud kahepoolsed näidiskokkulepped.

 
  
MPphoto
 

  Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. – Härra juhataja, soovin teid selle arutelu eest tänada. Minu arvates näitab see, et meil on lahendamist vajav probleem. Nõukogu tegi meie juhtimisel jaanuarikuus kõik mis võimalik. Ta võttis varu- või alternatiivplaani koostamise ja lahenduse kiirema otsimise algatust tõsiselt ning määras selleks tähtajad.

See on see, mida me teha saame. Rahalistes küsimustes annan kõnejärje vastamiseks üle komisjonile. Praegu on meil suurepärane koostöö minister Langeri ja volinik Barrot’ga, nii et usume, et suudame selle asja lahendada.

Mis puutub küsimusse, kas tegemist on poliitilise või tehnilise probleemiga, siis meie arvates on see vaid tehniline probleem. See ei ole suitsukate teatud poliitiliste probleemide varjamiseks, nagu on vihjatud. Ei – süsteem peab olema töövalmis esimesel võimalusel.

Vastuseks proua Grabowska märkustele: jah, me mäletame, mis tunne on istuda ooteruumis. Me arutasime seda aasta tagasi. Kõik riigid, kes soovivad siin mingit edasiliikumist näha, jagavad korraga samasuguseid kogemusi nagu meie omad. Oleme võtnud eesmärgiks näha ette tehniline lahendus, mis võimaldab teiste riikide majandusharude osalemist vastavalt konkreetsele ajakavale.

Lisaks nendele kokkuvõtvatele märkustele ma rohkem midagi ei ütleks. Enne kõnelesin pikalt. Lähme nüüd edasi.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident.(FR) Härra juhataja, härra Vondra, tänan eesistujariiki Tšehhit sellele küsimusele pühendumise eest. Teie tuge hinnatakse väga.

Esmalt soovin vastata härra Marinescule ja öelda, et Schengeni alaga veel mitte ühinenud liikmesriikide liitumisel SIS II-ga ei ole mingit erilist probleemi. Me määrame mitu „auku” või aega, millal uued, Schengeni alaga veel mitte ühinenud liikmesriigid saavad SIS II-ga liituda, ja kui kõik läheb hästi, ei tohiks siin seega mingeid erilisi probleeme tekkida.

Proua Grabowska, pean teid samuti tänama kõige selle eest, mida Poola välispiiride kaitsel teeb. Mul on tõepoolest olnud võimalus näha Frontexi ja Poola meeskondade töö kvaliteeti Ukraina piiril.

Ma lihtsalt soovin öelda vastuseks proua Roure’ile ja proua Grabowskale, et probleem on põhimõtteliselt tehnilist laadi. See ei ole poliitiline probleem, nagu ka härra Vondra kinnitas. Asi on lihtsalt selles, et liikmesriigid või osa neist on esitanud järjest suuremaid nõudmisi. Seetõttu tuleb märkida, et SIS II on pidanud täitma aina keerulisemaid eesmärke. Selle tulemusena on süsteem muutunud komplitseeritumaks ja vaatamata kogu sellele kiitusele, mida te olete infotehnoloogiale avaldanud, on süsteemi rakendamine osutunud oodatust raskemaks. Sellegipoolest on tõsi, et probleemi olemus on endiselt tehnilist laadi, ja seetõttu peaks seda olema võimalik lahendada.

Härra Pirkerile soovin öelda, et Euroopa Parlamenti hoitakse asjadega kursis ja ma võtan endale siinkohal selle kohustuse. Olen projekti käigus hakanud seda pidama oma südameasjaks ja võin öelda, et see on minu arvates tõesti esmatähtis. Samuti soovin rahustada härra Brejci, et vastutavad isikud on hästi teada. Oleme koos komisjoni teenistustega loonud töökonna, mille tegevuses liikmesriigid aktiivselt osalevad. Arvan, et meil on nüüd konkreetne juhtrühm, kuid ka meie kaastöövõtja peab olema suuteline seatud nõuetele vastama.

Soovin vastata ka härra Pirkeri ja härra Posselti äsja esitatud finantsteemalisele küsimusele. Komisjoni koostatud SIS II projekti kogueelarve on ligikaudu 68 miljonit eurot. Asjaomased lepingud hõlmavad teostatavusuuringuid, tegeliku kesksüsteemi väljatöötamist, tugiteenuseid ja kvaliteedikontrolli, s-Testa võrku, töölerakendamise ettevalmistusi Strasbourgis, turvalisust, ettevalmistusi seoses biomeetriliste andmetega ja teabevahetust. Selline on siis panus – 68 miljonit eurot.

Mis puutub maksetesse, siis praeguseks on tehnilise lahenduse väljatöötamisele tegelikult kulutatud 27 miljonit eurot: 20 miljonit eurot süsteemi väljatöötamisele, 7 miljonit eurot esmaklassilise tehnilise võrgu rajamisele ja 4 500 000 eurot kvaliteedikontrollile.

Tuleb öelda, et kui nõukogu otsustab pärast selguse saamist SIS II usaldusväärsuse või selle puudumise küsimuses keskenduda valemile SIS I+R, siis võime kaaluda SIS II jaoks rajatud sidevõrgu kasutuselevõtmist, mis tähendab, et suurem osa asjaomaseid investeeringuid ei lähe raisku.

Daamid ja härrad, meie tegelik probleem on Schengeni, s.t vaba liikumisega Schengeni ala varustamine tõeliselt tõhusate vahenditega. On tõsi, et kui Schengen II osutub edukaks, on see maailma kõige tõhusam süsteem, arvestades neid tulemusi, mida see on võimeline saavutama. Selleks peab aga infotehnoloogia paigas olema.

Igatahes tahan teile pärast eesistujariiki Tšehhit öelda – ja tänan veel kord härra Vondrat eesistujariigi Tšehhi pühendumuse eest sellele raskele küsimusele –, et minu arvates oleme tõesti koos praeguse eesistujariigiga teinud kõik võimaliku edasiste viivituste vältimiseks ja selleks, et aidata meie kaastöövõtjal tõepoolest meie ootustele vastata. Igal juhul määrame konkreetse kuupäeva, mis võimaldab nõukogul vajalikud otsused vastu võtta. Kordan veel, et ma kohustun loomulikult Euroopa Parlamenti teavitama.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Alin Lucian Antochi (PSE), kirjalikult. – (RO) Usun, et seda projekti, mille eesmärk on parandada Euroopa Liidu välispiiride haldust, ei tohiks vaadelda püüdena peatada rännet. ELi piiride turvalisuse suurendamiseks võetavate meetmete tegelik eesmärk ei ole mingil moel seotud immigrantide sissevoolu tõkestamisega, vaid nende range kontrolliga. Nõuetekohane rändehaldus on Euroopa Liidu liikmesriikide kogukondadele ja majandusele kasulik.

Pean vajalikuks rõhutada, et Euroopa Liit peaks rohkem keskenduma konfliktipiirkondade juures olevate välispiiride haldusele. Näiteks see, mida Euroopa Liidu abimissioon Moldova ja Ukraina piiri haldamiseks (EUBAM) praeguse ajani on teinud, väärib erilist tunnustust. See hõlmab ühtse tolliprotseduuri kehtestamist piiril, tõkete rajamist salakaubaveo takistamiseks ja kuritegelike ühenduste tegevuse piiramist.

Teisest küljest muudab Transnistria konflikti lahendamise ebaõnnestumine selle piiriosa haldamise, kus toimub jätkuvalt suur ebaseaduslik ränne, Moldova võimude jaoks suhteliselt raskeks.

Soovin väljendada oma kindlat usku sellesse, et Euroopa Liidul on piisavalt poliitilist, majanduslikku ja julgeolekualast mõjujõudu, et peatada nimetatud ebaseaduslik tegevus ja osaleda ühtlasi aktiivsemalt idapoolsel välispiiril endiselt püsivate konfliktide lahendamises.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika