Istungi stenogramm

Kolmapäev, 11. märts 2009 - Strasbourg

17. Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 10/2008 EÜ arenguabi kohta tervishoiuteenustele Sahara-taguses Aafrikas (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle, mille esitas komisjonile arengukomisjoni nimel Josep Borrell Fontelles Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 10/2008 kohta, mis käsitleb arenguabi tervishoiuteenustele Sahara-taguses Aafrikas (O-0030/2009 – B6-0016/2009).

  Anne Van Lancker, esitaja. − (NL) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, Aafrika on ainus manner, kus ei ole aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel tehtud mingeid märkimisväärseid edusamme, eeskätt tervishoius, s.t emade ja väikelaste suremuse ning HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemisel. See on täielikult tingitud sealsest nõrgast tervishoiusüsteemist ja seda sektorit muserdavast inimressursi kriisist. Seetõttu on ilmselge, et tervishoiusüsteemidesse investeerimine on vaesuse vastu võitlemisel väga oluline.

Selline on lisaks ka komisjoni seisukoht, kuid Euroopa Kontrollikoja aruande kohaselt on komisjon praktiliste muutuste saavutamiseks teinud väga vähe, kuigi komisjon on aastaid vastupidist väitnud. Komisjon püüab AIDSi vastu võidelda peamiselt vertikaalsete vahenditega ja see võib meie arvates olla vajalik, kuid see ei tohiks toimuda põhitervishoiule suunatud tervikliku investeeringupaketi arvelt.

Lugupeetud volinik, põhitervishoiu eelarve ei ole ametliku arenguabi tervikpaketis alates 2000. aastast isegi mitte proportsionaalselt suurenenud. Seega on täiesti põhjendatud, et Euroopa Parlamendi praegune koosseis küsib Euroopa Kontrollikoja aruandele tuginedes komisjonilt mõned küsimused ja esitab mõned soovitused. Soovin tutvustada nelja mõtet.

Esiteks tuleb tervishoiu eelarvet suurendada. On ilmselge, et antud olukorras on vaja Euroopa Liidu ja partnerriikide ühist algatust. Arengumaad on Abuja deklaratsioonis lubanud investeerida tervishoidu 15% oma eelarvest. Lugupeetud volinik, seda ei saa aga kuidagi teha, kui komisjon ja Euroopa on valmis kasutama sellel otstarbel vaid 5,5% Euroopa Arengufondi vahenditest. Seetõttu sooviksin teilt teada saada, millisel moel kavatseb komisjon tagada, et kümnenda Euroopa Arengufondi raames suurendataks investeeringuid tervishoidu.

Teiseks tuleks eelarvetoetust kasutada paremini ja tõhusamalt. Kuigi tegemist on ühega komisjoni musternäidistest, anti sellele Euroopa Kontrollikoja aruandes kehv hinnang. Sellegipoolest on eelarvetoetuse abil väga suur võimalus korvata lõunapoolsete riikide tervishoiusüsteemide vajakajäämisi. Kuigi valdkondliku eelarvetoetusega saab tõepoolest suunata vahendeid tervishoiusüsteemidesse, ei kasutata seda võimalust Sahara-taguses Aafrikas peaaegu üldse.

Abi võib olla ka üldisest eelarvetoetusest, juhul kui komisjon suudab partnereid tagant tõugata ja sütitada neis indu valida tervishoid keskseks sektoriks, ning me soovitame tungivalt komisjonil seda teha. Minu küsimus komisjonile on järgmine: kuidas te tagate, et nii valdkondliku toetuse kui ka üldise eelarvetoetuse kaudu võetaks palju paremaid ja palju sihipärasemaid meetmeid?

Aastatuhande arengueesmärkide lepingud on üks komisjoni paljulubavaid vahendeid. Ma toetan neid täielikult, kuid kogu lugupidamise juures leian, et need on liiga ebapiisavad ja liiga lühinägelikud, sest need on mõeldud vaid headele õpilastele, ning teiste jaoks on seega väga vaja alternatiive.

Kolmandaks on vaja suurendada asjatundlikkust. Aruande kohaselt on komisjonil liiga vähe asjatundlikkust, et oma tervishoiusektorit puudutavaid poliitikaettepanekuid ellu viia. Seetõttu palume komisjonil vajaliku asjatundlikkuse tagamiseks kaasata rohkem tervishoiuspetsialiste ja teha tõhusamalt koostööd Maailma Terviseorganisatsiooni ja liikmesriikidega.

Neljandaks peab tervishoiusektorit paremini koordineerima. Lugupeetud volinik, on hädavajalik, et viidaks ellu ELi tegevusjuhend tööjaotuse kohta ja et ELi liikmesriikide investeeringud tervishoidu ja tervishoiuprogrammid oleksid paremini kooskõlastatud. Lisaks peame tagama, et abivajavate riikide seas olevad abita jäänud riigid saaksid samuti kindlustada toetuse andmise tervishoiu valdkonnas.

Sooviksin lõpetuseks tänada Bart Staesi, kes toetab eelarvekontrollikomisjoni nimel arengukomisjoni tõstatatud mureküsimust ning on palunud komisjonil selgitada oma kavatsusi seoses heakskiidu andmise menetlusega ja teha seda eelistatult enne 2009. aasta lõppu.

Volinik, daamid ja härrad, on selge, et Euroopa Parlamendi praegune koosseis ärgitab komisjoni lõpuks ometi viima oma poliitilisi prioriteete veenvamalt ja paremate vahenditega reaalselt ellu. See on ülimalt vajalik, kui soovime täita 2015. aastaks aastatuhande arengueesmärgid, volinik, sest põhitervishoid väärib pikas plaanis jätkusuutlikke investeeringuid.

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. − Proua juhataja, komisjon tunneb tõelist heameelt Euroopa Kontrollikoja eriaruande üle, mis puudutab Euroopa Komisjoni toetust Aafrika tervishoiuteenustele. Arutelu selle suuliselt vastatava küsimuse üle annab meile võimaluse käsitleda koos teie, Euroopa Parlamendiga, meie toetust Aafrika tervishoiule.

Ma ei kavatse siinkohal korrata komisjoni ametlikku vastust kontrollikoja eriaruandele, mis on juba Internetis avaldatud.

Kahjuks ei ole see aruanne leidnud meedias laialdast käsitlemist ning isegi kui seda on ära märgitud, on sageli mindud liigse lihtsustamise teed ja öeldud, et Euroopa ei ole Aafrikas oma lubadust täitnud. Lubage mul seetõttu enne arutelu algust selgitada paari olulist aspekti.

Komisjon toetab endistviisi kindlalt aastatuhande arengueesmärke, mille hulka kuuluvad lahutamatult ka tervishoiuga seotud eesmärgid 4, 5 ja 6: laste suremuse vähendamine kahe kolmandiku võrra, emade suremuse vähendamine kolme neljandiku võrra ning HIV/AIDSi leviku peatamine ja vähendamine. Just nende eesmärkide eest seisab meie arengukoostöö, kuid meie pühendumust ei tohi mõõta üksnes tervishoiusektorisse tehtavate eelarveeraldistena.

Kahtlemata vähendatakse laste suremust tervishoiusüsteemi raames pakutavate tõhusate sekkumismeetmetega, eelkõige vaktsineerimisega. Seetõttu ei jälgi me vaktsineerimise ulatust mitte üksnes oma terviseprogrammide raames, vaid ka paljude üldise eelarvetoetuse meetmete kaudu. Laste suremus sõltub aga ka teistest teguritest, näiteks toitumisest, eluasemest, juurdepääsust puhtale veele, kanalisatsioonist ja haridusest. Seetõttu saame palju ära teha väljaspool tervishoiusektorit ja teemegi seda.

Kui otsustasime valdkondlike eraldiste ja arenguabi andmise korra üle, leppisime Pariisis ja Accras kokku, et järgime rohkem abi tõhususe põhimõtteid. Toon vaid kaks näidet. Esimene on partnerriikide valitsuste juhtiv koht. See tähendab, et pärast põhjalikke arutelusid partnerriigiga kiidetakse heaks sektorid, mida soovitakse toetada. See ei pruugi olla tervishoiusektor, vaid võib olla hoopis haridus-, vee- või kanalisatsioonisektor.

Teine on riiklike süsteemide ühtlustamine. See tähendab abi andmise koondamist, eelistatult eelarvetoetusena (tingimusel et põhikriteeriumid on täidetud). Kui riigil on piisavalt hästi koostatud vaesuse vastu võitlemise strateegia, võib meie toetuse anda eelistatult üldise eelarvetoetusena.

Olgugi et seda toetust ei kirjendata sellisel juhul tervishoiusektori toetusena, on see seotud tervishoiueesmärkidega, näiteks vaktsineerimise ulatuse määra või väljaõppinud tervishoiutöötajate abil toimunud sünnituste arvuga. Sellised eesmärgid kuuluvad sageli vaesuse vastu võitlemise strateegiasse ja nende üle teostatakse järelevalvet ning eelarvetoetuse andmine on tihti seotud nende eesmärkide täitmisega.

Lisaks Accras ja Pariisis võetud üleilmsetele abi tõhusust puudutavatele kohustustele oleme meie Euroopa Liidus leppinud kokku tegevusjuhendis, milles nähakse ette näiteks nende sektorite arvu vähendamine, milles osalevad aktiivselt kõik doonorriigid – selle mõte on vähendada meie partnerriikide haldus- ja juhtimiskoormust, mis on tingitud abiandjate arvukusest. Just selline tähendus on tööjaotuse põhimõttel, milles Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Komisjon on kokku leppinud. Me teame, et mitte alati ei ole selles lihtne riigi tasandil kokku leppida, eriti seetõttu, et tervis on avalikkuse arvates tähtsal kohal ning kõik abiandjad ja doonorriigid tahavad olla kohal ja nähtaval. Me peame vahel suutma sellisest soovist loobuda ja jätma ülesande lahendamise teiste abiandjate hooleks.

Seetõttu loodan, et meie tänane arutelu võimaldab neid teemasid veelgi selgitada ja et see aitab tagada Euroopa poolt Aafrikale antud lubaduste täitmise.

  John Bowis, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, tänan volinikku vastuse eest. Volinik, ma olen teiega nõus, et arvud võivad tähendada eri asju ja et me peame neid väga põhjalikult käsitlema. Kuid täna vaatame loomulikult Euroopa Kontrollikoja andmeid ja seega peame neid arve uurima. Vahel ma soovin, et vaataksime pigem inimesi kui arve, kuid oleme nõus, et ilma terviseta pole jõukust. See ei ole pelgalt hüüdlause, vaid reaalsus väga paljudes väikese sissetulekuga riikides.

Jah, Euroopa Kontrollikoda märgib, et vaid 5,5% Euroopa Arengufondi rahalistest vahenditest suunatakse tervishoiusektorisse, samas kui Euroopa Liidu ja ka Euroopa Parlamendi poliitika näeb ette, et tervishoidu ja haridusse tuleks suunata 35%. Tegemist on vale arvuga ja võib vabalt olla, et olukord pole nii halb, kui sellest arvust paistab. Sellegipoolest näitab see, et peame suutma teha palju rohkem, ja see hõlmab koostööd – kui tohin seda mõistet kasutada –, et saavutada 15% lubadus, mille riigid ise Abuja deklaratsioonis võtsid.

Lugupeetud volinik, ma tulen oma jutuga siiski tagasi inimeste juurde. Minge Malisse ja vaadake, kuidas suhkurtõbi on seal kontrolli alt väljunud ja milliseid kulusid see perekondadele kaasa toob: enam kui 30% perekonna sissetulekust kulub insuliinile, kui seda peab ostma – ja ostmata jätta ju ei saa. Minge Tšaadi ja küsige, millised on sealsed vaimse tervise teenused, ning te saate teada, et sedalaadi teenuseid osutati enne kodusõda. Minge ükskõik kuhu Aafrikas ja te näete epilepsia käes kannatavate inimeste ebainimlikku kohtlemist, samas kui vaid mõne sendi eest saaksime enamikku neist säästa epilepsiahoogudest. Minge ükskõik kuhu Aafrikas ja kohtuge AIDSi tõttu orvuks jäänute ja nende vanavanematega, kes püüavad oma lapselapsi üles kasvatada, sest vanemad on surnud.

Statistika on olemas. Me teame, et Ameerika mandril kannab 14% maailma rahvastikust 10% maailma haiguskoormusest ja et seal töötab 42% maailma tervishoiutöötajatest. Sahara-taguses Aafrikas kannab 11% rahvastikust 25% maailma haiguskoormusest ja tervishoiutöötajate osakaal on seal 3%. See kirjeldab ennist peetud arutelu. Kuid me peame nende teemade üle arutlema, sest ilma tervishoiuteenusteta, tervishoiutöötajate ja tervisehariduseta ei saa olla tervist.

Samuti peame arutlema mõningate projektide üle, mida me alustame. Asi ei ole üksnes tuberkuloosis, AIDSis ja malaarias, vaid kõigis teistes haigustes. Mis puudutab neid tähelepanuta jäänud haigusi, siis on komisjon uhke, et on teinud farmaatsiaettevõtetega vajalikku koostööd, mille kaudu jõuab abi inimesteni, kes ravimeid vajavad. Me peame analüüsima kõiki kehva tervise põhjuseid ja tänaõhtused arutelud neid puudutavadki.

Üksnes siis, kui vaatleme kõike seda tervikuna, läheb statistika paremuse poole – ja see tähendab, et inimeste tervis paraneb. Meie parem tegutsemine muudab inimeste olukorra paremaks ja siis on ka nende riikide majandusel võimalik kosuda.

  Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Proua juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Kontrollikoja aruannet tutvustatakse eelarvekontrollikomisjonis ametlikult alles järgmisel nädalal. Seetõttu sooviksin õnnitleda arengukomisjoni ja ka Anne Van Lanckerit, kes on hoolitsenud selle eest, et see arutelu täna siin toimub ja et me võtame homme vastu resolutsiooni, mis annab üksikasjaliku ülevaate valesti läinud asjadest.

Me peaksime suurt tähelepanu pöörama proua Van Lanckeri pikale kõnele ja selles esitatud soovitustele. Proua volinik, me peaksime pöörama hoolikat tähelepanu John Bowise kõnele, kus ta suutis vajakajäämised väga asjatundlikult välja tuua.

Mitte keegi, kes on Euroopa Kontrollikoja aruannet lugenud, ei saa sellest küsimusest lihtsalt kiiresti üle libiseda. Andmed on kõigile näha ja proua Van Lancker märkis väga õigesti, et selle sektori aastatuhande eesmärgid saavutatakse suurte raskustega, kui üldse. Kui uurite andmeid, mille Euroopa Kontrollikoda iga riigi kohta on esitanud, tulete kohe maa peale tagasi.

Mis puudutab AIDSi levimust, siis on Svaasimaal haigusest mõjutatud 34%, Lesothos 23% ja Malawis 14% rahvast. Svaasimaal oli laste suremus 1997. aastal 78 juhtumit tuhande kohta, nüüd on see 86 tuhande kohta. Lesothos oli oodatav eluiga 1990. aastate keskel 60, nüüd vaid 41 aastat. Keenias sureb rohkem kui üks laps kümnest enne viieaastaseks saamist. Euroopa Kontrollikoja soovitus, analüüs Euroopa Liidu poliitika tõhususe kohta näitab, et viimastel aastatel on olukord muutunud valusalt murettekitavaks.

Seetõttu loodan, volinik, et komisjon suudab tõepoolest anda 10. aprilliks vastused küsimustele, mis mul eelarvekontrollikomisjoni raportöörina õnnestus sellesse resolutsiooni lisada, et saaksime hõlmata neid vastuseid heakskiidu andmise menetluses, mille tähtaeg on aprilli lõpul.

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE). – (PT) Proua juhataja, volinik, igaüks, kes külastab Sahara-tagust Aafrikat, võib enamikus riikides kohe märgata sealse tervishoiusüsteemi tohutut nõrkust ning äärmiselt kahjulikku mõju, mis sellel nõrkusel on nende inimeste elule ja tervisele, keda see süsteem peaks aitama.

Seda kinnitavad pidevalt arvud, mida rahvusvahelisel tasandil korrapäraselt avaldatakse. Sellega seoses teeb eriti murelikuks asjaolu, et võib-olla piisaks paljude elude päästmiseks lihtsatest ja praktilistest sammudest, mis ei ole eriti keerulised või isegi väga kallid. Euroopa rahaline toetus võib siinkohal olla väga oluline ning me peame alati meeles pidama, et tervishoiualane koostöö on tõeliselt strateegilise tähtsusega ega hõlma otseselt mitte üksnes üht aastatuhande arengueesmärki, vaid mitut neist. Tsiteerin Euroopa Kontrollikoda, kes leidis: „EÜ tervishoiusektori rahastamise osa arenguabi kogusummast [ei ole] alates 2000. aastast suurenenud, vaatamata komisjoni aastatuhande arengueesmärkide raames võetud kohustustele ja tervishoiualasele kriisile Sahara-taguses Aafrikas.” Tsitaadi lõpp. Tsiteerin veel kontrollikoda, kes leidis samuti: „Komisjon eraldas märkimisväärseid vahendeid ülemaailmse fondi käivitamiseks [et võidelda AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu], aga ei ole osutanud samasugust tähelepanu tervishoiusüsteemide tugevdamisele, kuigi see pidi olema üks komisjoni prioriteetidest.” Tsitaadi lõpp.

Kontrollikoja hinnangul on selle põhjus – taas tsiteerin -, et „komisjonil ei ole olnud piisavalt tervishoiualast pädevust, et tagada tervishoiu rahastamise kõige tõhusam kasutamine”. Tsitaadi lõpp.

Niisiis seab kontrollikoda otseselt Euroopa Komisjoni ette tohutu ülesande ja ma toetan seda. Mis meisse puutub, siis tahan ikka ja jälle rõhutada seda ülesannet, mille aluseks on aruandes sisalduvate andmete ja selles antud hinnangu objektiivsus. Tervishoiuteenused kuuluvad juba meie arenguabi prioriteetide hulka, kuid peavad kuuluma järjest rohkem, ja seetõttu väärivad need suuremat rahastamist. Kui abi andmist optimeerida ja pidada sealjuures silmas näiliselt vastandlikke vajadusi, mis puudutavad juhtimise kooskõlastamist ja abi vajavale rahvale lähemal olemist, siis saab pakkuda teenuseid, mis aitavad palju elusid päästa.

Euroopa Komisjon ei saa jätta selle ülesande kallale asumata ja ma soovitan tal tungivalt seda lahendama hakata. Härra Bowis pidas äsja liigutava kõne, milles tal õnnestus Euroopa Kontrollikoja esitatud arvude kuivale külmusele anda inimlik nägu. Meie ülesanne, volinik, on tagada, et meie koostöö suudaks muuta sellesama näo õnnelikuks ja lootusrikkaks. Seetõttu, proua volinik, on ülimalt tähtis, et muudaksime oma tervishoiualase koostööga neid arvusid.

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). – (FR) Proua juhataja, ma ei tahtnud õigupoolest rääkida sellest aruandest, vaid mainida küsimust, mis on mulle eriti südamelähedane ja mida ma olen korduvalt AKV riikide kohtumistel tõstatanud. Pean silmas Nigeris elavate tuareegide tervishoiutingimusi. Proua volinik, seoses sellega sooviksin tõesti ära märkida probleemi, mis on seotud Euroopa ettevõtetega, kes kasutavad ära Aafrika riikide loodusvarasid, ja eelkõige Prantsuse ettevõttega Areva, kes kavatseb kasutada Nigeris olevat uraani, ilma et annaks kohalikele kogukondadele selle kohta mingisugustki teavet; selle tulemusel kasutavad sealsed inimesed näiteks radioaktiivseid materjale või vanametalle toidu valmistamisel.

Praegu ei luba Nigeri ametiasutused teha selle rahva seas tõsiseid uuringuid radioaktiivsuse kohta, kuid me teame, et nad on murettekitavas olukorras.

Me palusime ühel AKV riikide kohtumisel teha tuareegide epidemioloogiline uuring. Ma esitan selle taotluse täna taas komisjonile.

ISTUNGI JUHATAJA: MANUEL ANTÓNIO DOS SANTOS
asepresident

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. − Härra juhataja, ma kuulasin hoolikalt täna kõneldut ja olen pööranud tähelepanu Euroopa Kontrollikoja aruandes öeldule, aga peale selle märgin nagu enne, et saabusin just tagasi Elevandiluurannikult ja Libeeriast, kus nägin oma silmaga, millised vajadused on neil riikidel tervishoiu valdkonnas. Nende vajadused on seotud infrastruktuuriga, koolitatud tervishoiuteenuste osutajatega, kellest oleme juba rääkinud, ja ravimitega.

Need vajadused on tohutud ja ma pean paratamatult teiega nõustuma, et meil tuleb vaestele Aafrika riikidele abi andmiseks oma jõupingutusi tervishoiu valdkonnas tõhustada.

Ma võin teile kinnitada, et annan teie märkused oma kolleegile Louis Michelile edasi, ning ma olen kindel, et ka tema kaalub teie ettepanekuid ja märkusi väga tähelepanelikult nii nagu minagi.

  Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel esitatud resolutsiooni ettepanek⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

(1) Vt protokoll.